Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.13 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 5 7206258 7198644 2026-08-02T04:00:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206258 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit [[Andorra (Hispaania)]]}} {{Riik | riiginimi = Andorra Vürstiriik | omastav = Andorra | nimi1_keel = katalaani | nimi1 = Principat d'Andorra | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Andorra.svg | vapi_laius = 120px | asendikaart = Andorra in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[katalaani keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Andorra la Vella]] | riigipea_ametinimi2 = | riigipea_nimi2 = | riigipea_ametinimi = kaasvürstid | riigipea_nimi = [[Emmanuel Macron]]<br />[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Espot Zamora]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = [[1278]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = [[El Gran Carlemany]] | usund = | tippdomeen = [[.ad]] | telefonikood = 376 | riigikord = | SKT = 3,897 miljardit [[USA dollar|$]] (2024. aasta hinnang) | SKT_elaniku_kohta = 44 800 $ (2024. aasta hinnang) | rok-i_kood = AND | märkused = }} [[Pilt:Andorra_nasa_world_wind.png|pisi|NASA satelliidipilt]] [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_footpath.jpg|pisi|[[Andorra la Vella]]]] '''Andorra''', ametlikult '''Andorra Vürstiriik''', on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[suveräänne riik|suveräänne]] [[kääbusriik]] [[Lääne-Euroopa]]s [[Püreneed|Pürenee mägede]] idaosas. Pealinn on [[Andorra la Vella]]. Riiki piirab lõunast [[Hispaania]] ([[Kataloonia]] autonoomne piirkond) ning põhjast [[Prantsusmaa]] ([[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientalesi]] ja [[Ariège'i departemang]]). Andorra asub [[Püreneed]]es ja riigi pinnamood koosneb peamiselt mägedest. Riigi keskmine kõrgus on Euroopa suurim (1996 m). Pealinn [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeim pealinn (1023 m üle merepinna<ref>[https://web.archive.org/web/20180711043231/http://www.fallingrain.com/world/AN/07/Andorra_la_Vella.html Andorra la Vella, Andorra Page], fallingrain.com</ref>). Mägise pinnamoe tõttu on Andorra traditsiooniline nimi '''Andorra Orud''' ([[katalaani keel]]es ''les Valls d'Andorra''). Orud kuuluvad põhiliselt [[Segre jõgi|Segre]] [[lisajõgi|lisajõe]] [[Valira jõgi|Valira]] [[valgla]]sse, osa kuulub [[Garonne]]'i suubuva [[Ariège]]'i jõe [[ülemjooks]]u valglasse. Riigi [[pindala]] on 468 km².<ref>Alain Degage. ''L'Andorre'', Paris: PUF 1998, lk 3.</ref> Andorra on üks maailma väiksemaid riike. Ta on kuuest [[Euroopa kääbusriigid|Euroopa kääbusriigist]] pindalalt suurim. Elanike arv on üle 87 000.{{millal}} Andorralased on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Ainus [[ametikeel]] on [[katalaani keel]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120903022605/http://www.consellgeneral.ad/micg/webconsell.nsf/0/172D2F36A117355EC1256BD60048B6D1 La Constitució del Principat d'Andorra], artikkel 1, lõige 1.</ref>. Kõneldakse ka [[hispaania keel|hispaania]], [[portugali keel|portugali]] ja [[prantsuse keel]]t.<ref name="CIA">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], cia.gov.</ref> Suur osa elanikest on [[katalaanid]]. 2009. aasta seisuga oli Andorra elanikel maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] – 82 aastat sündimise hetkel.<ref>Pat Thompson. [https://web.archive.org/web/20090609044803/http://www.cnn.com/2009/HEALTH/04/23/andorra.life.expectancy/index.html Why Andorrans live longer than everyone else]cnn.com, 23.4.2009.</ref> 2024. aasta seisuga oli Andorra 87&nbsp;097 elaniku seas Andorra kodakondsusega elanikke 39&nbsp;470. Andorra on parlamentaarne demokraatia. [[Täidesaatev võim|Täidesaatvat võimu]] teostavad [[Andorra kaasvürst|kaks kaasvürsti]], kelleks on piiskopliku kaasvürstina [[Urgelli piiskop]] [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] ja ilmaliku kaasvürstina [[Prantsusmaa president]], kes määravad riiki oma esindajad. Andorra sai iseseisvaks [[788]]. aastal [[Karl Suur]]e ajal.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire-de-l-andorre.php Brève histoire de la Principauté d'Andorre], andorramania.com.</ref> Andorra Vürstiriik praegusel kujul rajati [[8. september|8. septembril]] [[1278]]. Riigikord põhineb 1278. ja 1288. aasta ''[[paréage]]''{{'}}il.<ref>Pierre-Alexis Blevin. ''Les micro-États européens, étude historique, juridique et fiscale, (Andorre, Liechtenstein, Monaco, Saint-Marin, Vatican)'', Éditions L'Harmattan 2016, lk 89.</ref> Andorra oli pikka aega kõrvaline ja isoleeritud [[vürstiriik]], kuid 20. sajandil on see rahvusvahelistunud. Andorrast on saanud moodne riik, mis on rajanud palju rahvuslikke ühiskondlikke ja kultuuriinstitutsioone. Andorrat peetakse [[talisport|talispordi]]paradiisiks. Aastal 1993 sõlmiti leping Hispaania ja Prantsusmaaga, millega Andorrast sai [[suveräänne riik]], rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige. Andorra on vastu võetud muu hulgas [[ÜRO]]sse (28. juulil 1993<ref>[https://archive.wikiwix.com/cache/index2.php?url=http%3A%2F%2Fwww.un.org%2Fen%2Fmembers%2F#federation=archive.wikiwix.com&tab=url États membres de l'Organisation des Nations Unies], un.org</ref>) ja [[Euroopa Nõukogu]]sse ning võtnud ametlikult kasutusele [[euro]], kuigi ta ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Andorra institutsioonid põhinevad [[Katalaani õigus]]el. Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus. Varasem vaene ja isoleeritud maa on alates 1950. aastatest majanduslikult tõusuteel. Majanduse kese on nihkunud põllumajanduselt [[turism]]ile ja [[pangandus]]ele. Tähtsad majandusharud on ka kaubandus ja kinnisvaraarendus. Heaolu ja rahvaarv on kasvanud, tööjõudu on sisse rännanud. Andorra heaolu tuleb suuresti turismist. 2018. aasta andmetel käis Andorras hinnanguliselt 10,2 miljonit turisti. Heaolule on kaasa aidanud ka [[maksuparadiis]]i staatus. Sisserännet on stimuleerinud turismi areng ja püüded meelitada riiki uusi ettevõtteid ning parandada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja jätkusuutlikkust<ref>[https://web.archive.org/web/20200723075353/https://www.actua.ad/qu%C3%A8-%C3%A9s-actua Què és Actua?], 2016.</ref>. Hispaania ja Prantsusmaa kaudu on Andorral ligipääs Euroopa siseturule. Andorra tähtsamad kaubanduspartnerid on Hispaania ja Prantsusmaa. Väliskaubanduse defitsiit on suur, sest peaaegu kõik tarbekaubad tuleb välismaalt tuua. Andorrat peeti varem maksuparadiisiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20100405141552/http://www.meh.es/Documentacion/Publico/NormativaDoctrina/Tributaria/Impuesto%20sobre%20la%20Renta%20de%20no%20Residentes/RD%201080.91.pdf Real Decreto 1080/1991, de 5 de julio, por el que se determinan los paises a que se refieren los articulos 2n. de la Ley 17/1991 de medidas fiscales urgentes].</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110722022406/http://www.eleconomista.es/mercados-cotizaciones/noticias/816218/10/08/La-OCDE-revisara-la-lista-de-paraisos-fiscales-para-2009.html La OCDE revisará la lista de paraísos fiscales para 2009], eleconomista.es</ref> Rahvusvaheline võitlus maksuparadiisidega on nõudeid pangandus- ja finantssektorile karmistanud, nii et enam ta seda ei ole ning ta ei ole enam koostööst [[OECD]]-ga keelduvate riikide hallis nimekirjas.<ref>[https://web.archive.org/web/20111213054234/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=2463 L’OCDE anuncia que examinarà l’aplicació pràctica dels convenis], diariandorra.ad, 24.2.2010.</ref> Andorra [[maksusüsteem]] on konkurentsivõimeline. Aastal 2017 oli Andorra atraktiivsuse poolest investoritele maailmas teisel kohal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200723083852/https://www.actua.ad/en/invest-in-andorra WHY INVEST IN ANDORRA?], actua.ad.</ref> ==Nimi== [[Pilt:Andorra kaart.png|pisi|Kaart]] Nime "Andorra" päritolu on teadmata, kuigi on pakutud mitu etümoloogiat. [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] (''Maailma ajalugu'' III, 35, 1) rääkis [[andosiinid]]est (Ἀνδοσίνοι), Rooma-eelsest [[ibeerid]]e hõimust, kes elas ajalooliselt Andorra orgudes ning kohtus [[Puunia sõjad|Puunia sõdade]] ajal [[Kartaago]] vägedega, kui need ületasid [[Püreneed]]. Hõimu nimi võib olla tuletatud [[baski keel|baski]] sõnast ''handia'', mis tähendab suurt või hiiglaslikku.<ref name="Diccionari" /> Andorra [[kohanimi|kohanimedest]] on leitud baski keele jälgi. Teise teooria järgi võib nimi Andorra olla pärit vanast sõnast ''Anorra'', mis sisaldab baski sõna ''ur'' ('vesi').<ref>José María Font Rius. ''Estudis sobre els drets i institucions locals en la Catalunya medieval'', Edicions Universitat Barcelona 1985, ISBN 978-8475281742, lk 743.</ref> Ühe teooria järgi on Andorra nimi tulnud araabia sõnast الدَّارَة (''ad-dārah''; ''ad-'' on [[määrav artikkel]]', mis tähendab (näiteks mägedega) ümbritsetud ala, laia orgu või tihedalt metsastatud maa-ala.<ref>[https://www.almaany.com/ar/dict/ar-ar/%D8%AF%D8%A7%D8%B1%D8%A9/ تعريف و معنى دارة في معجم المعاني الجامع - معجم عربي عربي], almaany.com.</ref> Kui [[araablased]] ja [[maurid]] olid [[Pürenee poolsaar]]e vallutanud, olid Kõrg-Püreneede orud kaetud suure metsaalaga. Moslemid ei ole seda piirkonda kunagi valitsenud, sest selle asend ei võimaldanud seda.<ref>L. L. Gaston. ''Andorra, the Hidden Republic: Its Origin and Institutions, and the Record of a Journey Thither'', McBridge, Nast & Co: New York 1912, lk 9.</ref> Teise teooria järgi tuleb Andorra nimi navarra-aragoni sõnast ''andurrial'' ('metsaga kaetud maa' või 'võsastik').<ref>[http://www.etymonline.com/index.php?term=Andorra Online Etymology Dictionary], etymonline.com.</ref> [[Francisco Martínez Marina]] järgi tulevad nii ''Andorra'' kui ka ''andurrial'' samast araabia sõnast.<ref> [[Francisco Martínez Marina]]]. ''Ensayo histórico-crítico sobre el origen y progresos de las lenguas: señaladamente del romance castellano'', Madrid 1820, kataloogi lk 32.</ref> [[Rahvaetümoloogia]] järgi pani [[Karl Suur]] piirkonnale nimeks [[Piibel|Piiblis]] mainitud [[Eendor]]i oru järgi, kus alistati [[midjanlased]]. Selle nime andis hiljem tema poeg ja järeltulija [[Ludwig Vaga]] võidu järel mauride üle "põrgu metsikuid orgudele".<ref>Paul Freedman. ''Images of the Medieval Peasant'', Stanford University Press 1999, 978-0804733731, lk 189. [https://archive.org/details/imagesofmedieval0000free Veebis.]</ref> '''Andorra Orud''' (''les Valls d'Andorra'') on Andorra ajalooline nimi. == Ajalugu == [[Pilt:Andorra-coa-old.jpg|pisi|[[Andorra vapp]] [[Andorra parlamendihoone]]l]] {{Vaata|Andorra ajalugu}} [[Pilt:Charlemagne.jpg|pisi|Karl Suure kuju [[Frankfurt|Frankfurdi]] ajaloomuuseumis]] Legendi järgi asutas Andorra keiser [[Karl Suur]], kui umbes 5000 andorralast [[Marc Almugàver]]i juhtimisel aitasid [[Puymorensi kuru]]s (Pimorentis) ja Campcardósis paiknevatel keisri vägedel araablaste vastu võidelda. Tänuks Andorra elanike osutatud abi eest võttis Karl Suur Andorra oma kaitse alla ja kuulutas selle [[805]]. aastal suveräänseks rahvaks.<ref name="pta_bh">[https://web.archive.org/web/20110912030510/http://www.andorra.ad/ca-ES/Andorra/Pagines/historia.aspx Breu història], andorra.ad,</ref> Vürstiriigi arhiivis säilitatakse Karl Suure antud asutamisürikut, mida küll kõik ajaloolased ehtsaks ei pea, sest see on kirjutatud palju hiljem.<ref name="pc_bha">[https://web.archive.org/web/20090925141234/http://www.patrimonicultural.ad/index.php?option=com_content&task=view&id=35&Itemid=51 Breu història d'Andorra], patrimonicultural.ad.</ref> ===Esiaeg=== {{vaata|Andorra esiaeg}} [[Pilt:Andorralavella03.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]] [[Andorra la Vella]]s (algsel kujul rajatud 1580) oli [[Andorra Peanõukogu]] kogunemiskoht kuni uue [[Andorra parlamendihoone]] kasutuselevõtuni 2011]] Andorra ala asustamist on aeglustanud pikad ja lumised talved. Esimesed inimesed olidki tõenäoliselt nomaadid.<ref name="Augustin-21-24">Augustin 2009: lk 21–24.</ref> Vanimad teadaolevad tõendid inimasustusest Andorra alalt on umbes 12 500 aasta vanused luukillud. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilistel väljakaevamistel]] [[La Margineda]]s ([[Balma de la Margineda]]) leiti leide, mis on dateeritud [[epipaleoliitikum]]i (umbes 11 000 eKr)<ref>[https://web.archive.org/web/20151008042813/http://www.santjulia.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=500:zona-3-vall-del-gran-valira&catid=98:toponimia&Itemid=234&lang=en Zona 3: Val del Gran Valira], Comú de Sant Julià de Lòria.</ref><ref name="Vilawebhist"/> [[Keskmine neoliitikum|Keskmisest neoliitikumist]] on leitud Feixa del Moro matused [[Juberri]]s. 5. juunil 2001 leiti [[Ordino vald|Ordino vallast]] [[kiltkivi]]st valmistatud [[sarkofaag]], mis sisaldas vallas Andorras seni vanimaid teadaolevaid inimjäänuseid koos käevõrude ja [[keraamika|keraamiliste]] nõudega, milles oli toitu. <ref name="Vilawebhist">[http://www.vilaweb.cat/noticia/450785/20020109/noticia.html L'anàlisi confirma que les restes d'Ordino són de l'andorrà més antic conegut fins ara], [[VilaWeb]], 9.1.2001.</ref><ref name="mania">[http://www.andorramania.com/histoire_fra.htm www.andorramania.com - Histoire de l'Andorre].</ref> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaaja]] vahetuse ajast pärinevad El Cedre leiud [[Santa Coloma]]s (2000 eKr – 1000 eK).<ref name="Diccionari">''Diccionari d'Història de Catalunya'', 62. trükk, Barcelona 1998, ISBN 84-297-3521-6, lk 42.</ref> ===Protoajalugu=== {{vaata|Andorra antiikaeg}} Andorra ajaloost kuni esimeste säilinud kirjalike allikateni 9. sajandist on päris vähe teada.<ref name="Cavero">Pere Cavero. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106366/160673 A Historical Outline]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 11–13.</ref> Arheoloogilised leiud annavad tunnistust Rooma-eelsest tõenäoliselt [[baski keel]]e taolist keelt kõnelenud tsivilisatsioonist, mille jälgi on selgelt näha Andorra kohanimedes,<ref name="histo1">[http://www.enciclopedia.cat/fitxa_v2.jsp?NDCHEC=0003864 Andorra. Història. La formació d'Andorra], L'Enciclopèdia Catalana.</ref> mis võiks olla samastatav [[andosiinid]]e rahvaga. Vaieldamatu on see, et L'Orali leiukohast [[Encampi vald|Encampi vallast]] on leitud [[ibeerid|ibeeri]] kultuuri jälgi.<ref name="Diccionari"/> Andosiine mainis esimest korda kirjalikult [[Vana-Kreeka]] ajaloolane [[Polybios]] kirjelduses selle kohta, kuidas [[Hannibal]] ületas Püreneed.<ref name="Diccionari"/> Tänapäeva historiograafia tõlgendab andosiine kogukonnana, mis oli koondunud mõne Andorra orgudes asunud küla ümber ja mis tõenäoliselt kuulus tõenäoliselt [[Segre]] jõe ülemjooksu oru [[tserretaanid]]e hulka.<ref name="pc_bha"/> Andosiinid olid [[ibeerid]]e hõim, kes olid nähtavasti Andorra esimesed püsielanikud.<ref name="Augustin-21-24" /> On teada, et vanaaja andorralased rajasid kaubandussuhted [[Strata Ceretana]] kaudu de [[Alt Urgell]]ist [[Cerdanya]]ni.<ref name="raco_re">Maria Àngels Ruf. [https://www.raco.cat/index.php/AnnalsGironins/article/view/54259/63750 El Roc d'Enclar (Andorra)].</ref> [[Sant Vicenç d'Enclar]]is, mis on küll keskaegne leiukoht, on leitud ka Rooma-aegseid münte ja tööriistu.<ref name="Diccionari"/> Andorra ala oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] koosseisus, kuid Rooma ei olnud sellest kõrvalisest piirkonnast eriti huvitatud. Sellest ajast on piirkonnas säilinud mõned [[ehitismälestis]]ed. ===Keskaeg=== {{vaata|Andorra keskaeg}} [[5. sajand]]il hõivasid [[läänegoodid]] [[Gallia]] lõunaosa ja osa [[Hispaania]] alast.<ref name="histo1"/> Sellel segasel ajajärgul jäi Andorra kauguse ja eraldatuse tõttu alati [[Toledo kuningriik|Toledo kuningriigist]] kõrvale, kuid ta kuulus juba [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] alla.<ref name="Diccionari"/> 8. sajandil vallutasid islamiusulised [[maurid]] [[Pürenee poolsaar]]e ning tungisid üle [[Püreneed]]e [[Frangi riik]]i ründama. Aastal 732 lõi [[Karl Martell]] nad [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahing]]us tagasi, peatades nende laienemise põhja poole, kuid nad jäid Püreneedesse edasi. Kuni aastani [[785]] kuulusid Andorra orud kaudselt [[saratseenid]]e mõju alla.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Pärimuse järgi andis Karl Suur [[788]] Andorra elanikele privileegi autasuna võitluse eest mauride vastu<ref name="Augustin-21-24" /> ja harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksuse. Hilisema araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala [[frangid]] ja piirkond sai [[817]]. aastal [[Frangi riik|Frangi riigi]] osaks, kuuludes [[Hispaania mark]]i.<ref>Fernando de los Ríos. ''Vida e instituciones de Andorra'', Anthropos Editorial 1997, ISBN 847658511X, lk 216.</ref> Aastaga [[839]] dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kihelkonda.{{lisa viide}} See on Andorra Orgude kirjalik esmamainimine. Seal kinnitati Andorra kuulumist [[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonnale]].<ref name="Augustin-21-24" /> Aastal [[843]] andis [[Charles II Paljaspea]] Andorra Orud [[Urgelli krahv]]ile [[Sunifred I]]-ile,<ref name="Augustin-21-24" /> nii et need said [[Urgelli krahvkond|Urgelli krahvkonna]] osaks.<ref>Juan M. Sánchez de la Campa. ''El valle de Andorra: examen crítico del origen, naturaleza y circunstancias de los privilegios que disfrutan los andorranos y de los perjuicios que irrogan al tesoro, a la agricultura, al comercio y a la industria nacional'', J. Sol 1851, lk 15.</ref> Aastal [[988]] vahetas [[Urgelli krahv]] [[Borrell II]] Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya.{{lisa viide}} Sellest ajast peale on Urgelli piiskopkond, mille piiskopi residents on [[Seu d'Urgell]]is, olnud Andorra valdaja. Urgelli krahvide poliitiline võim Andorra üle siiski säilis 1007. aastani, mil [[Ermengol I]] loovutas poole Andorrast [[Urgelli piiskop]]pidele.<ref name="Augustin-21-24" /> Enne 1095. aastat oli Andorra sõjalise kaitseta ning Urgelli piiskop, kes teadis, et Urgelli krahv soovib orud tagasi võtta, palus Caboet' isandalt toetust ja kaitset. Aastal [[1095]] allkirjastasid [[Caboet' isand]] [[Arnau]] ja Urgelli piiskop vande all deklaratsiooni, millega nad said Andorra üle ühise suveräänsuse. Piiskop loovutas kirikliku võimu sõjalise kaitse eest poliitilise, sõjaväelise ja kohtuvõimu.<ref name="elements-d">Kaasvürst Francès. [https://web.archive.org/web/20131203015403/http://www.coprince-fr.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2&lang=ca Elements de la història del Principat d'Andorra].</ref> Urgelli krahv [[Ermengol VI]] loovutas 1133 kõik oma valdused ja õigused Andorra üle Urgelli piiskoppidele.<ref name="Augustin-21-24" /><ref name="Diccionari"/> Asi oli selles, et Urgelli krahvkond oli laienenud lõuna poole, kus oli palju viljakat maad, ja Andorra mägised alad ei pakkunud krahvile enam huvi.<ref name="Diccionari"/> Isanda tütar [[Arnalda]] abiellus 1185 [[Castellbò vikont|Castellbò vikondiga]] ning neist sai Castellbò ja Cerdanya vikondipaar. Arnalda tütar [[Ermessenda]] abiellus aastaid hiljem [[Foix' krahv]]i [[Roger Bernard II]]-ga. Neist sai Foix' krahvipaar ja Castellbò ning Cerdanya vikondipaar ja Andorra kaasvürstipaar (koos Urgelli piiskopiga).{{lisa viide}} 1208. aastal kinnitati Caboet' isandate õigused Foix' krahvidele.<ref name="elements-d" /> Urgelli piiskoppide ja Foix' krahvide vahel tekkis vaidlus ülemvõimu üle Andorras. 13. sajandil säilitasid piiskopid oma staatuse.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 32.</ref> Konfliktid Foix' krahvi [[Roger-Bernard III]] ja Urgelli piiskopi [[Pere d'Urtx]]i vahel viisid selleni, et [[8. september|8. septembril]] [[1278]] allkirjastati [[Lleida]]s esimene ''[[pareatge]]'', mis määratles kummagi isanda võimu piirid; see sündmus märgistas [[Andorra vürstiriik|Andorra vürstiriigi]] rajamist ning määras kindlaks andorralaste [[kümnis]]e- ja sõjalised kohustused. Kümme aastat hiljem, kui Foix' krahv oli ehitanud kindlustatud [[Enclari Sant Vicençi kirik]]u, kust ta sai jälgida Urgelli piiskopi tegevust, sõlmiti teine '''pareatge'' ([[1288]]). See teine leping andis muu hulgas kummalegi poolele õiguse nimetada [[notar]], kes teda vürstiriigis esindab. Nendest ''pareatge''{{'}}dest alates ongi Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija) [[Andorra kaasvürstid|kaasvürstidena]] Andorra riigipead.<ref name="Diccionari"/> [[1396]]. aastal liideti Andorra seoses Foix' krahvi [[Mateu I]] sissetungiga [[Kataloonia]]sse ajutiselt [[Aragóni kroon]]i koosseisu.<ref name="MU">''El món urbà a la Corona d'Aragó del 1137 als decrets de nova planta. XVII Congrés d'Història de la Corona d'Aragó'', kd 3, Edicions Universitat Barcelona 2003, ISBN 8447527417, lk 304.</ref> [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consell de la Terra]]),<ref name="Diccionari"/> kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Igast kihelkonnast valiti kaks või kolm esindajat. Selle ülesandeks oli kaitsta kohalikke huve. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29" /><ref name="emerson" /> Aastal [[1433]] loodi kohus. Aastal 1468 vabastati andorralased maksudest kõikide väljastpoolt Andorrat turule tulnud kaupade pealt.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 33.</ref> Foix' krahvi tiitel liikus [[1484]] krahvinna Catherine'i abielu järel [[Navarra kuningas|Navarra kuningale]]. ===Uusaeg=== [[Pilt:Andorralavetlla.JPG|pisi|[[Casa d'Areny-Plandolit]], [[Guillem d'Areny Plandolit]]i kodumaja [[Ordino]]s]] Aastal 1512 sattus Andorra eriline õiguslik seisund ohtu, sest kui [[Navarra kuningriik|Navarra kuningriigi]] lõunaosa liideti [[Kastiilia kroon]]iga, oleks äärepealt ka Andorra sellega liidetud.<ref name="Diccionari"/> Enne 17. sajandit koosnes Andorra ühiskond kahest sotsiaalsest rühmast: ''focs'' 'kolded', sajanditevanused Andorra perekonnad või majapidamised, millel oli piisavalt [[tootmistegurid|tootmistegureid]], et maksta Maanõukogu makse; ''casalers'', vaesemad majapidamised. Poliitilises elus said osaleda ainult esimesed (esimesi oli 179, teisi 600 majapidamist). Kui Navarra kuningas [[Henri IV|Henri III]] sai 1589 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaks]], siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Ta oli ka Foix' krahv ning 1606. või 1607. aastal andis ta välja edikti, millega kinnitati Prantsusmaa kuningas ja Urgelli piiskop Andorra kaasvürstideks. Aastal 1610 liitis [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XIII]], Henri poeg, [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] ja kõik selle õigused Prantsuse krooniga. Sellest ajast peale olid Andorra kaasvürstid (riigipead) [[piiskop]] ja [[Prantsusmaa kuningas]]. Siiski tekkis kümneks aastaks olukord, kus Prantsusmaa kuningas usurpeeris Urgelli piiskopi õigused: kui [[Kataloonia]] liideti 1640 Prantsuse krooniga, keeldus Louis XIII tunnistamast Urgelli piiskopi õigusi Andorra üle. Andorra Orgude [[tavaõigus]]e kogus kokku jurist ja vaimulik [[Antoni Fiter i Rossell]] teoses "[[Manual Digest de les Valls neutres d'Andorra]]" ('Andorra neutraalsete orgude käsiraamat') (1748), mis sisaldab Andorra institutsiooni kirjeldusi ning maksiime heast riigivalitsemisest. Aastal 1763 kirjutas preester [[Antoni Puig]] selle teose lühema, kuid osalt sisuliselt sügavama versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]" ('Andorra riigikord').<ref name="Diccionari"/> ==== 18. ja 19. sajand ==== {{Vaata|Andorra küsimus}} 1793. aastal loobus Prantsusmaa kaasvürsti tiitlist, kui kuulutati välja [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Esimene Vabariik]]. [[1806]]. aastal<ref name="Diccionari"/> võttis keiser [[Napoleon I]] selle tagasi. [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] lõpuperioodil [[1812]]–[[1814]] oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa poolt.<ref name="wsm" /> Prantsusmaa oli 1812–1813 Kataloonia annekteerinud ja neljaks departemanguks jaotanud. Andorrast sai [[Sègre departemang]]u [[Puigcerdà ringkond|Puigcerdà ringkonna]] osa. Aastal 1815 taastati Prantsusmaal kuningriik ja Andorra kaasvürstiks sai jälle kuningas. [[Prantsusmaa president]] sai kaasvürsti staatuse 1870. [[1842]]. aastal kaotas Maanõukogu piiskopkonnale makstavad kümnised.<ref name="Diccionari"/> [[1866]]. aastal algatasid [[Guillem d'Areny Plandolit]] ja [[Antón Maestre]] demokraatliku reformiprotsessi, mida tuntakse [[Nova Reforma]] nime all. See reform kestis 1868. aastani ja selle käigus anti kodanikele riigi valitsemises senisest aktiivsem osalus. Peamised muudatused olid järgmised: *kõikidele [[perekonnapea]]dele, kes olid kinnisvaraomanikud või maksukohuslased, anti valimisõigus; *Maanõukogu nimetati ümber Peanõukoguks<ref name="emerson" /> *Peanõukogu liikme ja [[konsul (Andorra)|konsul]]i (vallanõukogu liikme) amet tehti ühitamatuks; ametiajaks määrati 4 aastat; *nii Peanõukogu kui ka vallanõukogude liikmeid hakati 4 aasta tagant välja vahetama; *piirati vallanõukogu liikmete arvu igas kihelkonnas; *loodi rahvakomissari (''Comissionat del Poble'') ametikoht: rahvakomissari ülesandeks oli halduse ja avaliku raamatupidamise kontrollimine. [[Raud|Rauaga]] seotud majandustegevuse elavnemine kutsus esile rahvastiku olulise kasvu sisserände tõttu. Elanike toitmiseks võeti põllumaad intensiivselt kasutusele ja tehti uudismaad. Põllumaa kvaliteet halvenes maa kurnamise tõttu ja kogukonnamaa kvaliteet halvenes, sest maad jäi karjatamiseks ja muuks otstarbeks. 1867. aasta kehvad saagid näitasid selgelt, et ressursid ja rahvastik ei ole tasakaalus. Traditsiooniline raua kaevandamine ja töötlemine kannatas tugevalt, sest valdavaks sai suuremahuline terasetootmine [[kõrgahi|kõrgahjudes]]. Põllumajandus kannatas ka tolliprivileegidega seotud konfliktide tõttu Hispaaniaga (need taastati 1867 ja tühistati 1887) ning raskuste tõttu loomade transpordil. Samuti kannatas tugevalt käsitöönduslik villaste riiete tootmine, sest see ei suutnud konkureerida Prantsusmaa ja Kataloonia tööstusliku tekstiilitootmisega. Hästi mõjus põllumajandusele spetsialiseerumine tubakakasvatusele, mis kasvas kogu 19. sajandi jooksul.<ref>Marc Galabert Macià. Un cas d'èxit als Pirineus: el desenvolupament econòmic d'Andorra, 1866-2007. – ''Recerques'', 2012, 64, lk 59.</ref> === 20. sajand === [[Pilt:Boris_Skossyreff_Wearing_a_Monacle.png|pisi|[[Boris Skossyreff]], lühiajaline isehakanud Andorra kuningas 1934. aastal]] [[Pilt:23-24.10.67. De Gaulle en Andorre (1967) - 53Fi5569.jpg|pisi|Prantsusmaa presidendi [[Charles de Gaulle]]'i visiit Andorrasse]] Andorra oli sajandeid Püreneede keskel muust maailmast isoleeritud, aga esimene tee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt 1935.<ref name="Augustin27" /> Andorra kuulutas [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Saksamaa]]le sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Andorra jäi Saksamaaga sõjaseisukorda, sest ta ei olnud [[Versailles' rahu]] allakirjutajate seas. 1939. aastal sõlmiti leping, millega Saksamaa lubas mitte tungida Andorrasse. 24. septembril 1958 lõpetati diplomaatilise noodiga sõjaseisukord Andorra ja Lääne-Saksamaa vahel. 1933. aasta kevadest algasid rahutused ja meeleavaldused nõudmisega kehtestada [[meeste üldine valimisõigus]]. Peanõukogu kehtestaski selle juulis ilma kaasvürstide heakskiiduta. [[Andorra la Vella]] ja [[Pas de la Casa]] vahelise tee ehitusel töötanud ettevõtte [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]] töölised streikisid, nõudes paremaid töötingimusi. Nad olid pärit Hispaaniast ja kuulusid [[anarhosündikalism|anarhosündikalistlikesse]] organisatsioonidesse [[Confederación Nacional del Trabajo]] ja [[Federación Anarquista Ibérica]]. [[Prantsusmaa sandarmeeria]] üksus okupeeris 18. augustist kuni 9. oktoobrini 1933 Andorra. Valimised hakkasid siiski toimuma neil tingimustel, esimest korda septembris 1933. See oli [[Andorra revolutsioon]].<ref>[https://web.archive.org/web/20091231172449/http://www.sci.uma.es/bbldoc/tesisuma/16277041.pdf Evolución política de Andorra (1931-1939)], sci.uma.es.</ref> Ainus periood, mil Andorra ei allunud ühelegi teisele riigile, oli mõned päevad 1934. aasta juulis, kui [[Boríss Skossõrev]], end Oranje paruniks nimetanud Vene päritolu seikleja, oli end kuulutanud [[Andorra kuningas|Andorra kuningaks]] Borís I-ks. Ta kuulutas välja monarhia ja enda kroonimise, andis välja põhiseaduse ja ametliku bülletääni ning kuulutas sõja Urgelli piiskopile, kes oli üks Andorra kahest kaasvürstist. 8. juulil 1934 teatas Prantsusmaa, et ei kavatse sekkuda Andorra sündmustesse. 21. juulil 1934 palus Urgelli piiskop abi [[Hispaania sandarmeeria|Hispaania sandarmitelt]]. Neli sandarmit ja üks seersant arreteerisid Skossõrevi ning viisid ta Andorra–Hispaania piirile, ja elanikud ei sekkunud. Järgmisel päeval toimetati ta Barcelonasse ja seejärel Madridi, kus ta jäi vahi alla. Ta ilmus uuesti välja 1938. aasta veebruaris [[Aix-en-Provence]]'is, nõueldes Andorra trooni, kuid Prantsusmaa võimud arreteerisid ta ning 21. märtsil 1938 mõisteti tema üle kohut. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] puhkemise tõttu saadeti 1936. aastal Andorrasse jälle Prantsusmaa sandarmid, keda jälle juhatas kolonel [[René Baulard}. Eesmärk oli piirata Hispaania kodusõja ja [[Francisco Franco]] režiimi mõju Andorrale. Franco väed jõudsid hilisemas sõjafaasis Andorra piirini. Prantsusmaa sandarmid Andorrasse kuni 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale. Hispaania kodusõda ja [[Bando sublevado]] võit ning teise maailmasõja puhkemine ja Saksamaa sissetung Prantsusmaale panid Andorra poliitiliselt ja sotsiaalselt väga raskesse olukorda. Riik pidi vastu võtma palju põgenikke mõlemast sõjast. Peagi sattus Andorra [[Vichy valitsus]]e mõju alla. Andorra oli neutraalne, kuid tähtis salajane ühendustee ja infokanal [[Vichy valitsus]]e võimu all oleva Prantsusmaa osa ja Hispaania vahel.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline] BBC</ref> Kui Vichy valitsus kukutati ja Saksamaa selle asendas, pidi Andorra oma iseseisvuse säilitamiseks näiliselt sümpatiseerima nii Saksamaa kui ka Hispaania režiimiga. Siiski saadeti Andorra kaudu Hispaaniasse salaja Gestapo eest põgenevaid juute ning [[Teise maailmasõja liitlased|liitlaste]] ohvitsere ja sõdureid. Et ''[[maquis]]'' korraldas Andorrast sissetunge Hispaaniasse, saatis kindral [[Charles de Gaulle Andorra]]sse Prantsusmaa sandarmeeria üksuse et vältida Hispaania sissetungi Andorrasse. Samal ajal saatis kaasvürst Urgelli piiskop Andorrasse Hispaania sandarmeeria üksuse. Mõlemad jäid Andorrasse kuni 1945. aastani. Andorra rahvusvaheline staatus jäi selgusetuks ja 1950. aastatel tekkis kaasvürstide vahel lahkarvamus selles, kellel on õigus Andorrat rahvusvahelistes suhetes esindada.<ref name="emerson" /> Prantsusmaa taotles ainuõigust sellele, Urgelli piiskop sellega ei nõustunud. Sõja järel algas Andorra tõeline avanemine. Aastal 1952 allkirjastas Andorra esimese iseseisvalt heakskiidetud rahvusvahelise lepingu – [[Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse leping]]u.<ref name="Places-lk34" /> 1958. aastal algas Andorra majanduse taastumine, mis viis suure majandusliku õitsenguni, mis on kestnud tänapäevani. Sellele aitasid kaasa eelkõige kaubanduslepingud Prantsusmaa ja Hispaaniaga. <ref name="Diccionari"/> 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti, mis omakorda kiirendas rahvaarvu kasvu. Kui 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta rahvaloenduse andmetel 8392 inimest, siis 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="Places-lk34" /> Andorra riigikorda reformiti 20. sajandil ja eriti 20. sajandi lõpus. Kõik üle 25-aastased mehed olid saanud hääleõiguse juba 1933, ja naised said selle aastal 1970. Alates 1976. aastast sai selgeks vajadus Andorra institutsioone reformida, sest riigikorras oli anakronisme suveräänsuse, inimõiguste ja võimude tasakaaluga ([[täidesaatev võim]] ja seadusandlik võim]] ei olnud lahus. Ka seadusi oli tarvis ajakohastada. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981.<ref name="Augustin27-29" /> Aastast 1982 oli Andorral rahva valitud peanõukogu poolt valitud parlament, mis tuli esimest korda kokku jaanuaris 1982. 1982. aastal loodi [[Andorra valitsus]]<ref name="Diccionari"/> (Täitevnõukogu), mille eesotsas oli [[Òscar Ribas Reig]] ja mille loomise kiitsid heaks mõlemad kaasvürstid. Lahtiseks jäi võimujaotus kaasvürstide ja valitud organite vahel. Andorra esimene valitsus, [[Òscar Ribas Reigi esimene valitsus]], langes aprillis 1984, kui see püüdis majandusraskuste tõttu kehtestada tulumaksu.<ref name="western41">''Western Europe 2003'', lk 41.</ref> Et kaubandussuhteid normaliseerida, sõlmis Andorra 1989. aastal lepingu [[Euroopa Majandusühendus]]ega. Põhiseadust hakati välja töötama 1990. aastal. 1991. aasta kevadel algasid läbirääkimised rahvasaadikute ja kaasvürstide delegatsiooni vahel eesmärgiga koostada Andorra esimene põhiseadus. See oli keeruline protsess, mida saatis sisepoliitiline kriis ja mis kestis kaks aastat.<ref name="elements"/> Uus [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[Andorra põhiseaduse rahvahääletus]]el 14. märtsil 1993. 74,2% hääletanutest hääletas selle poolt.<ref name="histo3"/> Uus põhiseadus säilitas riigipea staatuse Urgelli piiskopile ja Prantsusmaa presidendile, kuid nende roll muutus suuresti tseremoniaalseks.<ref name="Augustin27-29" /> Suveräänsus lähtus nüüd Andorra rahvalt. Pärast seda täpsustati samal aasta Andorra staatust Traktaadiga heanaaberlikkusest, sõprusest ja koostööst Andorra ning kahe naaberriigi vahel. Prantsusmaa ja Hispaania tunnustasid Andorra suveräänsust, mis kõrvaldas lõplikult ebaselgused riigi rahvusvahelise staatuse osas. Enne seda polnud Andorra ei iseseisev riik ega ühegi teise riigi osa. Tänu põhiseadusele muutus Andorra rahvusvaheline selgemaks ja parlamendil tekkis võimalus ajada iseseisvat välispoliitikat.<ref>''International Dictionary of Historic Places'', lk 35.</ref> Paljud riigid tunnustasid Andorrat. Andorra võeti 1993 vastu [[ÜRO]]sse ja 1994 [[Euroopa Nõukogu]]sse.<ref name="western41" /> Lisaks ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele sai Andorra paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks [[La Francophonie]] liikmeks. ==== 21. sajand ==== Andorra on 21. sajandil püüdnud lahti saada [[maksuparadiis]]i mainest. Andorras tehti märtsis 2009 järeleandmisi [[pangasaladus]]es, et teised riigid saaksid otsida maksupagulasi ja [[rahapesu|rahapesijaid]]. Maksupagulust püüti veel rohkem ohjeldada juunis 2013, kui Andorras kehtestati tulumaks.<ref name="timeline">[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028396 Andorra profile – Timeline], BBC News, 9.3.2015.</ref><ref>[https://andorraguides.com/banking/secrecy/ Andorra Banking Secrecy], andorraguides.com.</ref> Reformide tõttu võttis näiteks [[Euroopa Liit]] Andorra välja maksuasjades koostööd teha mittesoovivate riikide hallist nimekirjast.<ref>[http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-19-1629_en.htm Questions and answers on the EU list of non-cooperative tax jurisdictions], Euroopa Komisjon 12.3.2019.</ref> ==Asend ja suurus== [[Pilt:Andorramap.png|pisi|Andorra kaart]] [[Pilt:Localització_andorra_països_catalans.svg|pisi|Andorra asend [[katalaani maad]]e seas]] Andorra kuulub [[Lõuna-Euroopa]]sse, mõne liigituse järgi [[Lääne-Euroopa]]sse, samuti [[Edela-Euroopa]]sse. Andorra piirneb [[enklaav]]ina lõunas Hispaania [[Alinsi vald|Alinsi]], [[Les Valls de Valira vald|Les Valls de Valira]] ja [[Lles de Cerdanya vald|Lles de Cerdanya vallaga]] ([[Andorra ja Hispaania piir]]), kirdes Prantsusmaa ([[Põhja-Kataloonia]]) [[Porta vald|Porta]] ja [[Porté-Puymorensi vald|Porté-Puymorensi vallaga]] ja põhjas Prantsusmaa [[Ariège'i departemang]]uga ([[Andorra ja Prantsusmaa piir]]). Maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on piiri 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Afghanistan-to-Comoros/Andorra.html Ülevaade Andorra loodusest.]</ref><ref name="andorra-in">''Andorra in Figures'', 2017, lk 9.</ref> Riigi pindala on 467,63 km², mistõttu on see maailma riikide seas pindalalt 179. kohal. Pindalast 38% katab mets, 26% aasad ja karjamaad, 20% kivised alad ja mäed ning 5% linnaalad.<ref name="ReferenceA">''Andorra in xifres'' 2018, lk 6.</ref> [[Veepindala]] on 1,214 km² (0,26% pindalast) ==Loodus== {{Vaata|Andorra loodus}} Andorra asub [[Püreneed]]es. Põhilise osa moodustab [[Valira jõgi|Valira jõe]] [[ülemjooks]]u [[valgala]]. Seal on 44 mäetippu, mille kõrgus merepinnast ületab 2500 m. Neist kõrgeim on [[Comapedrosa]] (2942 m). Järskude mägede vahel on kitsad orud, mille voolab palju vooluveekogusid, mille ühinemisel moodustuvad peamised jõed.<ref>Roser Bastida i Areny. ''Atlas d'Andorra'', Conselleria d'Educació, Cultura i Joventut (Govern d'Andorra) 1991, ISBN 9991390634.</ref> Püreneede keskteljest lähtuvad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]], mis [[Les Escaldes]]es ühinevad Valira jõeks. Keskkonnakaitseorganisatsioon Looduskaitseliit ([[Associació per a la Defensa de la Natura]]) asutati 1986. Selle eesmärk on edendada [[looduskaitse]]t ja tegelda keskkonnaprobleemidega.<ref>[http://www.adn-andorra.org/index.php/qui-som Qui som], adn-andorra.org.</ref> ===Geoloogiline ehitus=== {{Vaata|Andorra geoloogiline ehitus}} Andorra asetseb Püreneede geoloogiliselt vanimas osas. [[Settekivimid]] pärinevad [[eelkambrium]]ist ja on 590 miljoni aasta vanused. [[Gneiss|Gneisi]] vanus võib olla umbes 500 miljonit aastat ja [[granodioriit|granodioriidi]] vanus 305 miljonit aastat. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] geoloogiline ajalugu on keeruline, sest see on teinud läbi kaks [[orogenees]]i. Andorra kivimites ongi märke [[moone (geoloogia)|moondest]]. [[Karbon]]is umbes 300 miljonit aastat tagasi moodustus [[hertsüünia kurrutus]]e tagajärjel mäestik, mis siiski juba [[paleosoikum]]is kulus. Praegusega sarnanev Pürenee mäestik tekkis [[tertsiaar]]is [[alpi kurrutus]]e tagajärjel. Andorra aluspõhjas on [[tardkivim]]eid eriti maa põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas.<ref>[https://www.iea.ad/99-roques-al-carrer-en/873-les-roques-d-andorra-4 Rocks in Andorra], Institut d'Estudis Andorra.</ref> Andorra paikneb ühes [[Püreneed]]e [[kõrgorg|kõrgorus]], mis on tekkinud [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], mil [[liustik]]ud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist [[moreen]]e.<ref name="Roquet">Pere Roquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Man and Landscape], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 7–10.</ref> ===Pinnamood=== {{vaata ka|Andorra mäetippude loend}} [[Pilt:Andorra_topographic_map-en.svg|pisi|Andorra topograafiline kaart]] [[Pilt:Vista de Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 01.JPG|pisi|Pealinn [[Andorra la Vella]] ja seda ümbritsevad mäed]] [[Pilt:Montañaandorrana.JPG|pisi|Andorra alpimaastik]] Andorrat läbib [[Püreneed]]e idaosa. Suurem osa territooriumist jääb Püreneedest lõunasse, ainult [[Solana d'Andorra]] jääb kirdesse. Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi [[mäetipp]]e on riigis 65. Mitu tippu ulatub üle 2500 m. Mäed on kõige kõrgemad [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]i ääres ning [[Andorra ja Hispaania piir]]i kaguosas. Kõrgeim mägi on [[Comapedrosa]] (2946 m või 2942 m<ref name="Augustin-8-9">Augustin 2009: 8–9.</ref> üle merepinna), mis paikneb riigi loodeosas [[Pla de l'Estany]]i lähedal. Madalaim koht paikneb 840 m kõrgusel üle merepinna<ref name="andorra-in" /> [[Sant Julià de Lòria]] lähedal Hispaania piiri ääres kohas, kus [[Valira jõgi]] ületab piiri. Kõrgeim asula on [[Soldeu]] (1825 m) ja madalaim asula on [[Sant Julià de Lòria]] (940 m). Andorra keskmine kõrgus üle merepinna on 1996 m, mis on Euroopa riikide seas suurim. Läbi Andorra kulgeb Y-kujuline kitsas keskorg, milles paikneb suurem osa asustusest.<ref name="VS">[http://www.villaspain.co.uk/andorra.php About Andorra|], Villa Spain.</ref> Asustus on koondunud [[Weichseli jäätumine|viimase jääaja]] ajal moodustunud orgudesse<ref name="rivers">[https://www.worldatlas.com/articles/major-rivers-of-andorra.html Major Rivers of Andorra], worldatlas.com.</ref>, sest need on Andorra praktiliselt ainsad tasased alad. Keskorg on moodustunud Andorra tähtsaimast jõest [[Valira jõgi|Valirast]] ja selle lähtejõgedest [[Valira del Nord]]ist ja [[Valira d'Orient]]ist (algab [[Envalira kuru]] lähedal), mis ühinevad Valiraks [[Les Escaldes]]is<ref name="Augustin-8-9" />. Valira voolab edasi Hispaaniasse. [[Andorra la Vella]] on Euroopa kõrgeimal paiknev pealinn. === Kliima === {{Vaata|Andorra kliima}} Andorra kliima on sarnane nagu naabermaades, ehkki suurema kõrguse tõttu on talviti riigis mõnevõrra rohkem lund ja suved naabritest pisut külmemad. Peamiselt valitseb suhteliselt jahe vahemereline [[mäestikukliima]],<ref name="VS"/> mõne piirkonna ilmastikul on [[lähisarktiline kliima|lähisarktilisi]] jooni.<ref name="cd">[https://en.climate-data.org/europe/andorra-6/ Climate: Andorra], climate-data.org.</ref> Kõrguserinevuste, pinnavormide erinevuse ja orgude sihtide erinevuse tõttu on riigis palju erinevaid mikrokliimasid.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on umbes 5–10°C.<ref name="cd"/> Talved on pikad ja külmad<ref name="Geografia-Universal">[Bartomeu Barceló i Pons. ''Geografia Universal. Andorra. Balears. Catalunya. País Valencià'', Barcelona: Editoral 92 1995, S.A, ISBN 84-87254-30-6, lk 390.]</ref>, mahedalt jahedad, väga külmad ainult kõrgemates piirkondades. Suved on mõõdukad ja päikesepaistelised<ref>Augustin 2009: 15.</ref>, niisked ja jahedad. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −7&nbsp;°C (teistel andmetel −2,1 °C (Ransol) kuni 1,1 °C (Les Escaldes)<ref name="Geografia-Universal" />). Suvel ulatub temperatuur +26&nbsp;°C kraadini. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 18–13,7 °C (Ransolis)<ref name="Geografia-Universal" />). Detsember ja veebruar (teistel andmetel jaanuar<ref name="Geografia-Universal" />) on kõige külmemad kuud, juuli on kõige soojemad kuu<ref name="DdS"> [https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf ''Andorra in Figures''], Departament d'Estadística 2007.</ref>. Ransolis ei ole haruldased temperatuurid alla −15 °C. Seal on kolmel kuul aastas keskmine temperatuur alla nulli. Keskmiselt 188 päeval aastal on seal öökülma. Seevastu juulis ja augustis on õhutemperatuur sageli keskmiselt 25 °C.<ref name="Geografia-Universal" /> [[Sademed]] on aasta ringi mõõdukad ja [[aasta sademete hulk]] on umbes 800–1200 mm.<ref name="cd" /> Les Escaldeses (1169 m) on see 890 mm, [[Ransol]]is (1640 m) 1071 mm. Rohkesti sajab vihma eriti kevadel ja suvel, mõnikord ka sügisel. Kõige vihmarohkemad kuud on mai, juuni ja august. Talvel sajab vähem, välja arvatud kõrgemates piirkondades, mida mõjutab [[Atlandi ookean]].<ref name="Geografia-Universal" /> Talvel sajab lund.<ref name="augustin16">Augustin 2009: lk 16–19.</ref> Lumikatte paksus on tavaliselt 70–110 cm.<ref name="DdS" /> Lund sajab mida kõrgemal, seda rohkem. Lumesajupäevi on aastas Sant Julià de Lòrias keskmiselt 10, Soldeus 58. Järskude mäenõlvade tõttu võib esineda [[lumelaviin]]e. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 300.<ref name="Geografia-Universal" /> {{Ilmakast | asukoht = [[Sant Julià de Lòria]]s (940 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = 8.2 |veebr_max = 10.7 |märts_max = 13.6 |aprill_max = 15.0 |mai_max = 19.1 |juuni_max = 23.2 |juuli_max = 27.6 |aug_max = 27.3 |sept_max = 23.4 |okt_max = 17.9 |nov_max = 12.6 |dets_max = 9.0 |aasta_max = 17.5 |jaan_min = -2.5 |veebr_min = -1.5 |märts_min = 0.3 |aprill_min = 2.3 |mai_min = 5.9 |juuni_min = 9.5 |juuli_min = 12.1 |aug_min = 12.1 |sept_min = 9.0 |okt_min = 4.9 |nov_min = 0.4 |dets_min = -1.8 |aasta_min = 4.1 |jaan_keskmine = 2.9 |veebr_keskmine = 4.6 |märts_keskmine = 7.0 |aprill_keskmine = 8.6 |mai_keskmine = 12.5 |juuni_keskmine = 16.4 |juuli_keskmine = 19.8 |aug_keskmine = 19.7 |sept_keskmine = 16.3 |okt_keskmine = 11.5 |nov_keskmine = 6.6 |dets_keskmine = 3.6 |aasta_keskmine = 10.9 |jaan_sademed = 52 |veebr_sademed = 36 |märts_sademed = 42 |aprill_sademed = 70 |mai_sademed = 86 |juuni_sademed = 79 |juuli_sademed = 54 |aug_sademed = 80 |sept_sademed = 77 |okt_sademed = 70 |nov_sademed = 63 |dets_sademed = 65 |aasta_sademed = 771 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra.<ref>[https://web.archive.org/web/20170830090459/http://opengis.uab.cat/wms/ACDA/index.htm Climatologia. Sant Julià de Lòria]</ref> }} {{Ilmakast | asukoht = [[Comapedrosa]]l (2942 m) | aeg = | laius = 100 |jaan_max = -3.1 |veebr_max = -3.7 |märts_max = -3.1 |aprill_max = -2.4 |mai_max = 2.2 |juuni_max = 6.9 |juuli_max = 10.9 |aug_max = 10.8 |sept_max = 7.9 |okt_max = 3.4 |nov_max = -3.6 |dets_max = -1.4 |aasta_max = 2.1 |jaan_min = -7.1 |veebr_min = -8.4 |märts_min = -8.2 |aprill_min = -7.4 |mai_min = -3.2 |juuni_min = -0.6 |juuli_min = 2.3 |aug_min = 2.5 |sept_min = 0.4 |okt_min = -1.8 |nov_min = -3.8 |dets_min = -4.9 |aasta_min = -3.2 |jaan_keskmine = -5.5 |veebr_keskmine = -6.2 |märts_keskmine = -5.6 |aprill_keskmine = -4.9 |mai_keskmine = -0.4 |juuni_keskmine = 3.2 |juuli_keskmine = 6.5 |aug_keskmine = 6.5 |sept_keskmine = 3.9 |okt_keskmine = 0.8 |nov_keskmine = -2.4 |dets_keskmine = -3.4 |aasta_keskmine = -0.7 |jaan_sademed = 100 |veebr_sademed = 79 |märts_sademed = 85 |aprill_sademed = 136 |mai_sademed = 150 |juuni_sademed = 149 |juuli_sademed = 97 |aug_sademed = 121 |sept_sademed = 122 |okt_sademed = 131 |nov_sademed = 131 |dets_sademed = 121 |aasta_sademed = 1425 |allikas = Atles climàtic digital d'Andorra. }} ===Veestik=== {{Vaata ka|Andorra jõgede loend|Andorra järvede loend}} Riigi keskpaigas [[Les Escaldes]]es ühinevad [[Valira del Nord]] ja [[Valira d'Orient]] [[Valira jõgi|Valira]] jõeks, mis voolab Andorra madalaimast punktist edasi Hispaaniasse. Valira d'Orient (pikkus 23 km) algab riigi idaosast, läbib [[Canillo]] ja [[Encamp]]i asula. Valira del Nord (pikkus 14 km) saab alguse [[Tristaina järved]]est ning läbib [[Ordino]] ja [[La Massana]] asula. Valira (pikkus Andorra piires 11,6 km) on Andorra suurim jõgi ja voolab läbi pealinna Andorra la Vella lõuna suunas.<ref name="Gomez">Antonio Gómez Ortiz. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106364/160671 Andorra: a small country in the Pyrenees], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 4–6.</ref> Valira aasta keskmine vooluhulk on 13 m³ sekundis. [[La Seu d'Urgell]]is suubub see [[Ebro]] lisajõkke [[Segre jõgi|Segre]]sse. Need jõed moodustavad Andorra Y-kujulise keskoru. Andorra teine tähtsam jõgi on [[Ariège]], mis moodustab osa [[Andorra ja Prantsusmaa piir]]ist.<ref name="rivers"/> Tähtsamate jõgede seas on veel [[Arinsali jõgi]] ja [[Riu Madríu]]. Andorras on 172 järve, millest suurim on [[Juclari järv]] pindalaga 0,23&nbsp;km² või 0,213&nbsp;km²{{lisa viide}}.<ref>Girard P.; Gomez P (2009). Lacs des Pyrénées: Andorre.</ref> Suvel, kui veetase on madal, laguneb see kolmeks järveks. Teised tähtsamad järved on [[L'Illa järv]] (13 ha), [[Engolastersi järv]] (7 ha) ja [[Tristaina järved|kolm Tristaina järve]]. === Taimed === [[Pilt:Dianthus_hyssopifolius_2.jpg|pisi|[[Monpeljee nelk]]]] Taimegeograafiliselt kuulub Andorra [[Palearktis]]e [[Atlandi-Euroopa provints]]i rühma [[Püreneede sega- ja okasmetsad]]. Taimkate on tüüpiline Püreneede lõunanõlvadele ja on mandrilise mäestikutaimkatte tüüpi. Riigi pindalast on metsaga kaetud 34%<ref name="CIA" /> või 38%<ref name="ReferenceA" />, kusjuures rohkem kui kolmandik Andorrast asub [[metsapiir]]ist kõrgemal. Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki [[kõrgemad taimed|kõrgemaid taimi]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest">[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/archive/Andorra.htm Ülevaade Andorra loodusest.]</ref> Madalamates kohtades vahelduvad enamasti [[männimets]]ad [[aas]]ade ja [[karjamaa]]dega. Madalamates kohtades maa lõunaosades<ref name=augustin16 /> on [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] mõju, mida iseloomustavad igihaljad tamme[[puistu]]d ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa. Seal kasvavad ka [[kastanipuu]]d, [[pähklipuu]]d ja [[mänd|männid]]. Lehtmetsades on valdavad [[karvane tamm]], [[kivitamm]], [[arukask]] ja [[harilik saar]]. Valira jõe oru päikese poole pööratud külgedel kasvavad ka [[iilekstamm]] ja [[värvitamm]].<ref name="Gomez" /> Kõrgemal paikneb [[tamm]]e- ja [[piinia]]metsade vöönd. Mägedes kasvavad [[nulg|nulud]].{{lisa viide}} [[Subalpiinne vöönd|Subalpiinses vööndis]] 1600–2000 m kõrgusel valitsevad [[mänd]]ide ja [[harilik kuusk|harilike kuuskedega]] metsad, üksikult kasvavad seal ka [[kask|kased]], [[harilik pukspuu|harilikud pukspuud]], [[kadakas|kadakad]] ja [[kanarbik]]. Tüüpilised on rohumaad [[aruhein]]aga ja okaspuumetsad [[harilik mänd|hariliku männiga]], [[mägimänd|mägimänniga]] ja [[euroopa nulg|euroopa nuluga]]. Selline taimkate katab 70% Andorra pindalast.<ref name="Gomez" /> Üle 1650 m kõrgusel kasvavad [[rododendron]], [[kuldvihm]] ja [[kadakas]].<ref name="Roquet" /> Ülalpool metsapiiri on [[alpiinne vöönd|alpiinsed]] [[mägikarjamaa]]d. Seal kasvab mitmesuguseid [[rohttaim]]i, [[kannike]]si, [[korvõielised|korvõielisi]] ja [[samblad|samblaid]].<ref name=augustin16 /> [[Jõeorg]]udes kasvab rohkesti mitmesuguseid õistaimi, sealhulgas Andorra [[rahvuslill]] [[poeedinartsiss]].<ref name=augustin16 /> Varem hoidsid karjamaade söövad loomad taimkatet madalal. Lõuna poole pööratud orunõlvadel viljeleti varem [[terrasspõllumajandus]]t.<ref name="Roquet" /> Riigis on kolm loodusparki, kus kasvab sadu taimeliike.<ref>[https://visitandorra.com/en/nature/andorra-nature-parks/ Andorra Nature Parks], visitandorra.com.</ref> === Loomad === {{Vaata ka|Andorra imetajate loend}} Andorra loomastik sarnaneb [[Kesk-Euroopa]] loomastikuga. Jõgedes ja järvedes on [[meriforell]]i. <ref name="DdS"/> Andorras on liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: ''[[Bufo spinosus]]'' ja ''[[Calotriton asper]]''.<ref>[http://amphibiaweb.org/search/index.html Kahepaiksete andmebaas. Andorra]</ref> Andorras elab 4 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki.<ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=ad&list=ebird Denis Lepage. Avibase. Andorra.]</ref> Lindudest esineb Andorras [[metsis]]eid (madalamates piirkondades)<ref name=augustin16 />, [[kaljukotkas|kaljukotkaid]], [[kaeluskotkas|kaeluskotkaid]], [[raipekotkas|raipekotkaid]], [[habekotkas|habekotkaid]]<ref name=augustin16 /> ja [[lumepüü]]sid<ref name=augustin16 /> (mägedes). [[Pilt:Isard des pyrenees bigorre 2003.jpg|pisi|[[Pürenee mägikits]]]] Riigis elab 15 liiki [[imetaja]]id.<ref name="Ülevaade Andorra loodusest"/> Riigis elavad [[siil]]id, [[mutt|mutid]], [[orav]]ad, [[rebane|rebased]], [[kärplased]], [[metssiga|metssead]] ja [[jänes]]ed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab [[pürenee piisammutt]] ehk pürenee desman. Madalamates piirkondades on tavalised [[orav]]ad, [[metssiga|metssead]], [[rebane|rebased]] ja [[jänes]]ed.<ref name=augustin16 /> Kõrgemal leidub [[harilik mägikits|harilikke mägikitsi]], [[pürenee mägikits]]i<ref name=augustin16 /> ja [[ümiseja]]id. [[Kataloonia Püreneed]]ele on omased [[pürenee pruun veis]] ja [[pürenee pruunkaru]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110816172634/http://www.3cat24.cat/noticia/85033/altres/Franca-Espanya-i-Andorra-estudien-conjuntament-la-reintroduccio-de-los-bru-als-Pirineus França, Espanya i Andorra estudien conjuntament la reintroducció de l'ós bru als Pirineus], 3cat24.cat, 11.2.2025.</ref>. == Rahvastik == [[Pilt:Andorra nasa world wind.png|pisi|[[Satelliidifoto]] Andorrast]] [[Pilt:Andorra_Vall_dels_Cortals_05_JMM.JPG|pisi|[[Encamp]]i küla. Vaade [[Vall dels Cortals]]ist]] [[Pilt:LargeVue-Andorra.jpg|pisi|Andorra la Vella]] ===Demograafilised näitajad=== 28. veebruaril 2025 oli Andorras 87 486 elanikku. Võrreldes veebruariga 2024 oli rahvaarv kasvanud 2,3% (1945 elaniku võrra).<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=33438&IdCat=1,4 A001. Population estimates; A003. Statistics on the censuses of parishes. February 2025] estadistica.ad, 13.3.2025.</ref> Andorra oli rahvaarvu poolest maailma riikide seas 185. kohal. Andorra statistikaameti hinnangul oli 30. aprillil 2024 riigis 86 280 elanikku. Võrreldes 2023. aasta aprilliga kasvas rahvaarv 4,4% (3657 elaniku võrra).<ref name="totalpopulation">[https://sig.govern.ad/SIGDDE.Public/Files/Documents/Notes_premsa_noticies/A001_20240516_A.pdf Població mensual], sig.govern.ad, 16.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Andorras elas 2016. aastal arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik">{{Netiviide |url=http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |pealkiri=Andorra Statistikaamet. Rahvastik. |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303063712/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/index.asp?lang=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Juulis 2011 oli arvestuslik rahvaarv 85 082. Andorra rahvaarv oli pikka aega väike. Seda piirasid põllumajanduse looduslikud tingimused.<ref name="emerson">Michael Emerson. [https://web.archive.org/web/20120401131221/http://www.ceps.eu/ceps/download/1398] Andorra and the European Union], Centre for European Policy Studies 2007.</ref> Iivet reguleeriti väljarändega. Pikka aega oli rahvaarv umbes 3000, kuid kasvas 19. sajandil 5000–6000-ni.<ref name="calvo">Raül Calvó. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106367/160674 The Population]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 14–16.</ref> 19. sajandil lähenes rahvaarv 6000-le, kuid vähenes 20. sajandi esimesel kümnendil jälle. 1860.–1930. aastatel toimus ulatuslik väljaränne, sest paljud andorralased tegid hooajatööd Hispaanias ja Prantsusmaal ning lõpuks jäidki välismaale elama.<ref name="calvo" /> Et Andorra oli [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ja [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal neutraalne, tuli riiki põgenikke.<ref name="calvo" /> Andorra rahvaarv kasvas 20. sajandi jooksul märgatavalt. 1900. aastal oli Andorras umbes 5000 elanikku. 1950. aastaks oli rahvaarv jälle jõudnud 6000-ni ja sellele järgnenud aastakümnetel kasvas rahvaarv jõudsalt. [[1920. aasta Andorra rahvaloendus]]e ajal elas riigis 4309 inimest, 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja [[1960. aasta Andorra rahvaloendus]]e andmetel 8392 inimest.<ref name="augustin62">Augustin, lk 62.</ref><ref name="Places-lk34" /> 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000, 1981. aastaks oli elanikke juba üle 37 800, 1991. aastaks üle 59 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.<ref name="CP"/><ref name="Places-lk34" /> Rahvaarvu kasvu on põhjustanud sisserändajad, keda on Andorrasse meelitanud head palgad ja tugev majandus.<ref name="Places-lk34">''International Dictionary of Historic Places'', lk 34.</ref> Sisserändajaid tuli eriti Hispaaniast ning hiljem ka Portugalist ja mõningal määral Prantsusmaalt.<ref name="emerson" /> Tööimmigrante on tulnud ka näiteks [[Argentina]]st, [[Maroko]]st ja [[Filipiinid]]elt. Teise sisserändajate rühma moodustavad jõukad inimesed näiteks Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist, keda meelitab madal maksutase.<ref name="emerson" /> Rahvaarvu dünaamika aastatel 1950–2014 oli niisugune:<ref>[https://web.archive.org/web/20160307152410/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&check=0&bGrafic=&formules=inici&any1=01%2F01%2F1950&any2=01%2F01%2F2014&codi_divisio=8&lang=4&codi_subtemes=8&codi_tema=2&chkseries= POPULATION], estadistica.ad.</ref> *1950: 6176 *1960: 8392 *1970: 19 545 *1980: 35 460 *1990: 54 507 *2000: 65 844 *2010: 85 015 *2014: 76 949 *2015: 78 014 *2017: 74 794 *2018: 76 177 *2019: 77 543 Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012. aasta hinnang).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri andmebaas. |vaadatud=2009-12-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Keskmine eluiga]] oli 88,97 aastat<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> ja 2017. aasta hinnangul 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas)<ref name="country-co">[https://web.archive.org/web/20181224152118/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2102rank.html Country Comparison: Life expectancy at birth], cia.gov.</ref> [[Imikusuremus]] on 3,76 surma 1000 sünni kohta, [[laste suremus]] 0,7%. [[Pilt:Population pyramid of Andorra 2016.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2016]] Andorra [[rahvastikupüramiid]]is on noorte ja eakate osakaal väiksem kui Euroopa keskmiselt. Ka [[sündimuse üldkordaja]], [[summaarne sündimuskordaja]] ja [[suremuse üldkordaja]] on Euroopa keskmisest väiksemad. Rahvastiku vanuselist koosseisu ja madalat suremust mõjutab eelkõige sisserändajate liikumine: paljud Andorras elavad välismaalased asuvad elu jooksul jälle kodumaale elama.<ref>Andorra in Figures 2017, s. 46.</ref> *Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016). *11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016) *56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016) *11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016) [[Pilt:Andorra population pyramid 2005.png|pisi|Andorra [[rahvastikupüramiid]] 2005]] ===Välismaalased=== Sisserände tõttu on Andorra kodanikud jäänud Andorras vähemusse, vahepeal oli neid ainult umbes kolmandik rahvastikust. 2024. aasta aprilli statistika kohaselt moodustasid Andorra kodanikud 45,4% elanikkonnast. Hispaania kodanikke oli 23,8%, Portugali kodanikke 10,0% ja Prantsusmaa kodanikke 4,4%.<ref name="totalpopulation"/> 1920. aastal olid 5% elanikest välismaalased.<ref name="augustin62"/> Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke 36,6% (30 441). 2008. aasta andmetel oli Andorra kodanikke 31 363 (33%), Hispaania kodanikke 27 300 (23%), Portugali kodanikke 13 794 (21%), Prantsusmaa kodanikke 5213 (17%) ja Suurbritannia kodanikke 1085. Aastal 2010 olid 31,4% rahvastikust Hispaania kodanikud, 15% Prantsusmaa kodanikud ja 6% Portugali kodanikud.<ref>[https://web.archive.org/web/20110919151921/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?lang=4&codi_tema=2&codi_divisio=13&codi_subtemes=8 POPULATION BY PARISH AND NATIONALITY], estadistica.ad, 2011.</ref> 2016. aasta andmetel oli 36 138 elanikku Andorra kodakondsed, 20 652 Hispaania kodakondsed, 10 300 Portugali kodakondsed ja 3946 Prantsusmaa kodakondsed.<ref name="Andorra Statistikaamet. Rahvastik"/> 2019. aastal oli 48,7% elanikke Andorra kodanikud, 24,8% Hispaania kodanikud, 11,9% Portugali kodanikud ja 4,4% Prantsusmaa kodanikud. ===Keeled=== [[Pilt:Ordino01.jpg|pisi|[[Ordino Sant Marti de la Cortinada kirik]]]] Andorra ajalooline keel ja põhiseaduslik [[ametikeel]] on [[Romaani keeled|romaani keelte]] hulka kuuluv [[katalaani keel]].<ref name="Bastida">Roser Bastida i Areny. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/104856/160333 Catalan, the Official Language of Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1994, nr 37, lk 25–27.</ref> Seda keelt kõneldakse ka piirkondades, millega Andorra piirneb – [[Kataloonia]]s ja [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]us. Andorras kõneldakse [[katalaani läänemurre]]t.<ref>Alf Lombard. ''Alle jordens språk: Oslo: Pax 1996, lk 104.</ref> Riik rahastab Andorra kohanimede komisjoni ja pakub sisserändajatele tasuta katalaani keele kursusi. Raadio- ja telejaamad on katalaanikeelsed. Katalaani keel on Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemi, meedia ja sisserände tõttu olnud surve all.<ref name="Ganyet-Badia">Rosabel Ganyet, Montserrat Badia Gomis. [https://web.archive.org/web/20151008211729/http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106373/160680 The Catalan Language in Andorra]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 32–33.</ref> Katalaani keele positsioon kindlustamiseks on olemas Andorra (katalaankeelne) koolisüsteem ja täiskasvanuharidus ning ametlik keelekomisjon [[Servei de Política Lingüística]].<ref name="Ganyet-Badia"/> Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemis on katalaani keele õppimine kohustuslik.<ref name="Bastida"/> Peale katalaani keele kõneldakse ka hispaania ja prantsuse keelt (koolide õppekeeledki on katalaani, hispaania ja prantsuse keel). Hispaania, portugali ja prantsuse keel on Andorras levinud sisserände, ajalooliste sidemete ja geograafilise läheduse tõttu. Portugali keelt kõneldakse töösisserände tõttu. Enamik põlisandorralasi oskab üht või mitut neist võõrkeeltest. Inglise keelt räägitakse vähem, peamistes turismipiirkondades saadakse sellest mingil määral aru. 2005. aastal instituudi [[Institut d'Estudis Andorrans]] sotsioloogiakeskuses (Centre de Recerca Sociològica) tehtud küsitluse andmetel oli katalaani keel emakeel 38,8% küsitletutest, hispaania keel 35,4%, portugali keel 15% ja prantsuse keel 5,4%.<ref>[https://web.archive.org/web/20130822055051/http://www.iea.ad/images/stories/Documents/CRES/Observatoris/2005/2005_3_PoliticaLinguistica.pdf Observatori de l'Institut d'Estudis Andorrans.]</ref> Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast. Andorra on üks kolmest Euroopa riigist (koos Prantsusmaa ja Monacoga), mis ei ole allkirjastanud [[vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon]]i. ===Religioon=== [[Pilt:Mapa Bisbat d'Urgell.svg|pisi|[[Urgelli piiskopkond|Urgelli piiskopkonna]] kaart]] Umbes 90% andorralasi kuulub [[katoliku kirik]]usse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud [[Urgelli piiskopkond]]a. [[Urgelli piiskop]], kes on ühtlasi Andorra kaasvürst resideerib [[La Seu d’Urgell]]is. Andorra piirkonna ristiusustas [[6. sajand]]i keskel püha [[Justus]]. Andorras ei ole ametlikku usundit ega riigiusundit, kuid põhiseadus mainib artiklis 11 katoliku kirikut ja selle tegevust ja traditsioonilist rolli riigi suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20100327055202/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/172d2f36a117355ec1256bd60048b6d1/$FILE/ATTPZQZK/constituci%C3%B3%20_angl%C3%A8s.pdf Constitution of the Principality of Andorra], Consel General.</ref> Põhiseaduse järgi on riigil katoliku kirikuga erisuhe ja selle liikmetel on põhiseaduse järgi eriõigusi. Nende kaitsepühak on [[Meritxelli Jumalaema]]. Konfessionaalsed koolid Andorra Hispaania koolisüsteemis on seotud kirikuga. Umbes kaks kolmandikku Hispaania süsteemi õpilastest kuulub konfessionaalsesse kooli. 2015. aastal oli 75,8% rahvastikust kristlased (sealhulgas 75,1% katoliiklased, 0,2% protestandid, 0,5% teised ja teadmata kuuluvusega kristlased), moslemid 1,3% (põhiliselt sunniidid), hinduistid 0,5%, judaistid 0,3%, Baha'i usulised 0,1%, mittereligioossed inimesed (sealhulgas ateistid) 6,5% ja teadmata suhtumisega religiooni 15,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra, Religious Adherents, (2015)], thearda.comA.</ref> Katoliiklasi oli [[2011. aasta Andorra rahvaloenduse järgi]] 90,1%. Andorras elab ka [[protestantism|protestante]] (2,1%), [[õigeusk|õigeusulisi]] ning [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajaid]] (umbes 1% elanikest). Teisi kristlasi peale katoliiklaste ja protestantide oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1,8%. Protestantide seas on [[anglikaanid]]. Kristlikud ja kristluse-lähedased liikumised on [[uusapostlik kirik]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]] ja [[Community of Christ]]. On mitmesuguseid [[protestantism|protestantlikke]] [[kogudus]]i<ref>[http://www.pewforum.org/2011/12/19/table-christian-population-as-percentages-of-total-population-by-country/ Table: Christian Population as Percentages of Total Population by Country], pewforum.org, 19.12.2011.</ref> ning üks [[judaism|judaistlik]] kogudus. Moslemeid on umbes 0,6%,<ref name="wsm"/> kellest enamik on [[Põhja-Aafrika]] päritolu sisserändajad. Mittekristliku usutunnistusega elanikke oli 2011. aasta usutunnistuse järgi 0,7%, ilma usutunnistuseta elanikke 2,5%, vastamata jättis 2,8%. Riigis on ka väikesed [[hinduism|hinduistide]] ja [[judaism|judaistide]] vähemused.<ref>[https://www.state.gov/j/drl/rls/irf/2005/51537.htm Andorra], state.gov, 2005.</ref> Hinduiste on kokku 0,5% ja judaiste alla 0,5%.<ref name="wsm"/> Samuti on [[Baha'i usk|Baha'i usulisi]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200412111853/http://www.thearda.com/internationalData/countries/Country_6_2.asp Andorra], thearda.com.</ref><ref>[https://www.wolframalpha.com/input/?i=andorra Andorra], wolframalpha.com.</ref> [[Andorra põhiseadus]] tagab usuvabaduse. === Asustus === {{Vaata ka|Andorra linnade loend}} [[Pilt:Andorra_la_Vella_3.JPG|pisi|[[Andorra la Vella]]]] [[Pilt:Escaldes-Engordany.JPG|pisi|[[Escaldes-Engordany]]]] [[Pilt:Vista_d'Encamp_-_Andorra.jpg|pisi|[[Encamp]]]] [[Pilt:Andorra-SantJulia.jpg|pisi|[[Sant Julià de Lòria]]]] [[Pilt:Andorra la Vella and Escaldes-Engordany 2.JPG|pisi|Andorra La Vella ja Escaldes-Engordany org]] Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi [[Valira]] (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn [[Andorra la Vella]]. Pisut üle veerandi rahvastikust elab pealinnas ja veel veerand [[Escaldes-Engordany]]s. Riigi rahvastikutihedus oli 2025. aasta 28. veebruari andmetel 187,1 in/km².{{lisa viide}} 2023. aastal oli linnarahvastiku osakaal Andorra rahvastikus 87,8%.<ref name="fao">[http://www.fao.org/faostat/en/#country/6 Andorra], fao.org.</ref> Kümme suuremat asulat 2023. aasta 31. detsembri seisuga:<ref>[https://www.citypopulation.de/en/andorra/ Andorra], citypopulation.de, vaadatud 20.7.2025.</ref> # [[Andorra la Vella]] (20 719) # [[Escaldes-Engordany]] (15 506) # [[Encamp]] (8326) # [[Sant Julià de Lòria]] (7962) # [[La Massana]] (5979) # [[Santa Coloma d'Andorra]] (Andorra la Vella vald) (3323) # [[Ordino]] (3217) # [[Canillo]] (2550) # [[El Pas de la Casa]] (Encampi vald) (2156) # [[Arinsal]] (La Massana vald) (2127) ==Riik== ===Riigikord=== {{Vaata|Andorra riigikord}} Andorra on [[parlamentarism|parlamentaarne]] vürstiriik.<ref name="figures18">''Andorra in Figures 2017'', lk 18.</ref> Andorra riigiõiguslikku seisundit enne põhiseaduse saamist ja suveräänse riigina tunnustamist on nimetatud näiteks [[kondominaat|kondominaadiks]].<ref>Morten Ruud, Geir Ulfstein. ''Indføring i folkerett'', Oslo: Tano Aschehoug 1998, lk 100.</ref> Andorra moderniseeris 20. sajandi lõpuks oma [[riigikord|riigikorra]]. [[Andorra põhiseadus]] kiideti heaks [[14. märts]]il [[1993]]. Andorra saavutas [[suveräänsus]]e ja [[rahvusvaheline tunnustus|rahvusvahelise tunnustuse]] [[riik|riigina]]. [[Andorra kaasvürstid|Kahe kaasvürsti]] süsteem on säilitatud. Andorra riigipead on kaasvürstid [[Urgelli piiskop]] ja [[Prantsusmaa president]] ([[Foix' krahv]]i õiguste pärija). Andorra traditsiooniline jaotus kihelkondadeks ehk [[vald (Andorra)|vald]]adeks on säilitatud ja see on [[kohalik omavalitsus|omavalitsuse]] alus. Aastal 1978 eraldati [[Andorra la Vella vald|Andorra la Vella vallast]] uus vald. Aastani 1993 ei olnud Andorras selget [[võimude lahusus]]t. Alates 1993. aastast on Andorras [[parlamentaarne demokraatia]]. [[Riigipea]]d on kaasvürstid, kuid [[täidesaatev võim]] kuulub [[Andorra valitsus]]ele, mida juhib [[Andorra valitsusjuht]]. ====Põhiseadus==== [[Andorra põhiseadus|Andorra esimene põhiseadus]], mis kehtestas [[Parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], kiideti heaks ja jõustus [[1993]]. Andorra on nüüd [[sotsiaalriik]] ja [[õigusriik]]<ref name="consell">[https://web.archive.org/web/20200927230321/http://www.consellgeneral.ad/fitxers/documents/constitucio/constitucio-dandorra-catala.pdf/view Constitució d'Andorra Català.pdf].</ref><ref name="constitution">[http://www.andorramania.com/constit_gb.htm The constitution of the Principality of Andorra], Andorramania.</ref>, mille [[valitsemisvorm]] on [[parlamentaarne kaasvürstiriik]]. ====Kaasvürstid==== [[Pilt:Flag of Andorra.jpg|pisi|Sissepääs [[Casa de la Vall]]i, kus peanõukogu istungeid peeti aastani 2011]] {{Vaata|Andorra kaasvürstid}} {{Vaata ka|Andorra riigipeade loend}} Andorra on ainus riik maailmas, kus [[riigipea]] funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat: [[Andorra kaasvürstid]] [[Urgelli piiskop]] ja [[Foix' krahvkond|Foix' krahvkonna]] valitseja (algul [[Foix' krahv]], siis [[Alam-Navarra kuningas]], 1607. aastast [[Prantsusmaa]] riigipea, algul [[Prantsusmaa kuningas]], praegu [[Prantsusmaa president]]<ref name="figures18" />). Andorra [[valitsemisvorm]] on [[düarhia]]. Aastatel 1278–1993 olid Andorra valitsejad [[senjöör]]id. Foix' krahvkond läks [[Prantsusmaa kroon]]i ja pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i [[Prantsuse Vabariik|Prantsuse Vabariigi]] valdusse.<ref>[https://web.archive.org/web/20100704014724/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/an.html CIA Factbook, Introduction], 2010.</ref> Mõlemal on ühesugused võimuõigused. Prantsusmaa presidendi ametiaeg on viis aastat. Piiskopi ametiaja sätestab [[katoliku kirik]]u [[kanooniline õigus]], mille alusel [[paavst]] kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks. Kaasvürstide roll on [[Andorra põhiseadus]]e järgi suuresti sümboolne. Nad kirjutavad alla parlamendis vastu võetud seadustele. Neil ei ole [[vetoõigus]]t, aga nad saavad viia eelnõusid põhiseaduskohtusse. Nad võtavad vastu [[volikiri (diplomaatia)|volikirju]] teiste riikide [[diplomaat]]idelt.<ref name="Broto">Eulogi Broto. Andorra. Gerhard Robbers (toim). ''Encyclopedia of world constitutions, Volume 1 Afghanistan to France'', New York: Facts On File 2007, lk 19–24.</ref> Kaasvürstid nimetavad isiklikud esindajad, kes resideerivad La Seu d'Urgelis ja Pariisis, ja kummalgi on büroo Andorra la Vellas. Enne põhiseaduse kehtimahakkamist maksis Andorra kaasvürstidele ka rahalist andamit, mis viimati oli igal aastal 960 Prantsuse franki Prantsuse kaasvürstile (läks riigieelarvesse)<ref name="Almenfattelig">''Almenfattelig Udsigt over fremmede Landes Statsforfatning'', Kristiania: Cammermeyer 1894, lk 4.</ref> ja 460 Prantsuse franki piiskoplikule kaasvürstile<ref name="Almenfattelig" /> (läks piiskopkonna kontole). Juunis 2015 levisid kuuldused, et paavst [[Franciscus]] kavatseb Andorra piiskopliku kaasvürsti rolli kaotada. Need põhinesid mitmel ajaleheartiklil: esimesena kirjutas sellest [[Vicent Partal]],<ref>[https://www.vilaweb.cat/noticia/4267764/20150429/vatica-joc-global-bandes-complica-relleu-sistach.html El Vaticà: un joc global a tres bandes complica el relleu de Sistach], vilaweb.cat, 29.4.2015.</ref> talle järgnesid [[Enric Juliana]]<ref>[https://www.lavanguardia.com/20150601/54431997482/vatica-reflexio-andorra.html#.VXilDcAm5Oc.twitte El Vaticà obre una reflexió sobre el seu paper polític a Andorra], lavanguardia.com, 01.06.2015.</ref> ja lõpuks endine valitsusjuht [[Òscar Ribas Reig]] <ref>[https://web.archive.org/web/20150616191803/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&id=41656&view=item&Itemid=445 El Coprincipat], diariandorra.ad, 16.6.2015.</ref>. ====Seadusandlik võim==== [[Pilt:Casa_de_la_Vall_-_18.jpg|pisi|[[Casa de la Vall]], Andorra ajalooline ja tseremoniaalne parlamendihoone]] [[Pilt:Casa de la Vall, Andorra la Vieja, Andorra, 2013-12-30, DD 03.JPG|pisi|[[Andorra parlamendihoone|Andorra uus parlamendihoone]] Casa de la Valli kõrval. Peanõukogu töötab seal 2011. aastast]] [[Pilt:Sededelgobiernoandorrano.JPG|pisi|Peanõukogu silt]] {{Vaata|Andorra Peanõukogu}} [[Seadusandlik võim]] kuulub [[ühekojaline parlament|ühekojalisele parlamendile]] – [[Andorra Peanõukogu]]le (varem [[Orgude Peanõukogu]])<ref name="consell"/><ref name="constitution"/>. Parlamenti kuulub 28 liiget,<ref name="consell"/><ref name="constitution"/> kes valitakse ametisse otsestel valimistel neljaks aastaks. Kõik üle 18-aastased Andorra kodanikud saavad valimistel hääletada. Sama vanusepiirang kehtib kandidaatide kohta. Pooled saadikutest valitakse võrdsel arvul seitsmest vallast ja teine pooled kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast.<ref name="politics">[https://all-andorra.com/political-system/ Political System of Andorra], All Andorra. </ref><ref name="figures18"/><ref name="c_elconsell">[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 |El Consell General], consell.ad.</ref> Valimised toimuvad 30. ja 40. päeva vahel pärast eelmise peanõukogu laialisaatmist. Viisteist päeva pärast valimisi vannutatakse peanõukogu liikmed ametisse. Selle tseremoonia ajal valitakse peanõunik (''sindic general''), kes on peanõukogu juht,<ref name="Broto" /> ja asepeanõunik, kes on tema abi. Kaheksa päeva pärast tuleb peanõukogu jälle kokku. Sellel istungil valitakse peanõukogu liikmete seast valitsusjuht. [[Andorra parlamendihoone|Andorra uues parlamendihoones]] hakkas istungeid pidama peanõukogu kuues koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20110403042712/http://www.elperiodicdandorra.com/societat/6014-la-nova-seu-del-consell-general-estara-enllestida-el-15-de-desembre.html La nova seu del Consell General estarà enllestida el 15 de desembre]elperiodicdandorra.com, 31.10.2003. </ref>. Varem peeti istungeid [[Casa de la Vall]]is [[Andorra la Vella]]s.<ref name="c_elconsell"/> Valitsusjuhi kandidaadi saab üles seada peanõukogu liikmete rühm, mis moodustab vähemalt viiendiku liikmete arvust. Peanõukogu valib siis uueks valitsusjuhiks kandidaadi, kes saab [[absoluutne häälteenamus|absoluutse häälteenamuse]]. Seejärel teavitab peanõunik mõlemat kaasvürsti, kes omakorda nimetavad valitud kandidaadi Andorra valitsusjuhiks. Peanõukogu pädevuses on ka [[seadus]]te vastuvõtmine, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja järelevalve valitsuse otsuste üle.<ref name="figures18"/><ref name="Broto" /> [[Seaduseelnõu]]sid saab peanõukogule esitada eraseaduseelnõudena, kolme kohaliku omavalitsuse poolt ühiselt või vähemalt ühe kümnendiku Andorra kodanike poolt. Peanõukogu võtab vastu ka vürstiriigi aastaeelarve. Valitsus peab eelarve parlamendile vastuvõtmiseks esitama vähemalt kaks kuud enne eelmise eelarveperioodi (aasta) lõppu. Kui eelarvet järgmise aasta esimeseks päevaks vastu ei võeta, jätkub eelmise eelarve rakendamine kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. Kui mingi seaduseelnõu on vastu võetud, on peanõunik kohustatud esitama selle mõlemale kaasvürstile allkirjastamiseks ja rakendamiseks. Seejärel avaldatakse see väljaandes [[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]], kus avaldatakse ka muud normatiivaktid.<ref>[https://www.bopa.ad/ Butlletí Oficial del Principat d'Andorra], bopa.ad.</ref> Seaduseelnõu võivad esitada peanõukogu liikmed, valitsus, kolm valda koos või vähemalt 10% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="Broto" /> Kui valitsusjuht ei ole peanõukoguga rahul, võib ta taotleda kaasvürstidelt selle laialisaatmist ja uute valimiste väljakuulutamist. Peanõukogu liikmed saavad ka valitsusjuhi ametist vabastada. Kui vähemalt viiendik peanõukogu liikmetest algatab [[umbusaldusavaldus]]e ja see saab absoluutse häälteenamuse, siis valitsusjuht vabastatakse ametist. [[1419]]. aasta kokkuleppega loodi [[Andorra parlament|Andorra parlamendi]] eelkäija Maanõukogu ([[Consel de la Terra]]), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.<ref name="Augustin27-29">Augustin 2009: 27–29.</ref><ref name="emerson" /> Aastatel [[1866]]–1868 reformiti ja demokratiseeriti riigikorda ([[Nova Reforma]]). Õigus esinduskogu liikmeid valida anti kõigile perekonnapeadele. Esinduskogu sai nimeks Peanõukogu. Kehtestati nelja-aastane valimisperiood.<ref name="emerson" /> Sellel oli 24 liiget. Igal aastal valisid iga valla üle 25-aastased perekonnapead 12 Peanõukogu liiget. Peanõukokku kuulusid ka eelmisel aastal valitud. Nõukogu liikmed pidid olema vähemalt 30-aastased.<ref name="Almenfattelig" /> Kõik üle 25-aastased mehed said hääleõiguse 1933. aastal, naised said selle 1970. aastal. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada 1981. aastal.<ref name="Augustin27-29" /> ====Täidesaatev võim==== {{Vaata|Andorra valitsus}} {{Vaata ka|Andorra valitsusjuhtide loend}} Täidesaatev võim on [[Andorra valitsus]]el, mis koosneb parlamendi ja kaasvürstide poolt neljaks aastaks valitud [[Andorra valitsusjuht|Andorra valitsusjuhist]] (''cap de Govern'') ehk peaministrist ja tema valitud ministritest.<ref name="figures19">''Andorra in Figures 2017'', lk 19.</ref> Kaasvürstid kinnitavad valitsusjuhi ametisse neljaks aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse. Valitsus tegeleb Andorra välissuhetega, riigi valitsemisega ja politseijõudude juhtimisega<ref name="figures19" />. Valitsuse liikmed ei või peanõukogu liikmeks oleku ajal pidada muid avalikke ameteid. Valitsusjuht võib ametis olla kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="Broto" /> Täidesaatev organ on Andorra valitsus, mis koosneb valitsusjuhist, ministeeriumidest ja riigisekretariaatidest. Alates 16. maist 2019 juhib valitsust peaminister [[Xavier Espot Zamora]]. Ministrid on valitsusjuhi kantselei, majandus-, töö- ja elamuminister; institutsiooniliste suhete, haridus- ja ülikoolide minister; rahandusminister; turismi- ja kaubandusminister; välisminister; õigus- ja siseminister; territooriumi ja linnaplaneerimise minister; sotsiaalminister, avaliku teenistuse ja digitransformatsiooni minister; tervishoiuminister; keskkonna-, põlluharimis- ja karjakasvatusminister ning valitsuse pressiesindaja; ning kultuuri-, noorsoo- ja spordiminister.<ref>[https://www.govern.ad/ca/govern/els-ministres Els ministres], govern.ad, vaadatud 15.10.2023.</ref> Pärast Nova Reformat oli täidesaatev võim osalt Peanõukogul, osalt Peanõukogu valitud eluaegsel sündikul ja asesündikul.<ref name="Almenfattelig" /> ====Kohtuvõim==== Kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust ([[Batllia d'Andorra]]), kriminaalkohtust ([[Tribunal de Corts]]), ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Konstitutsioonikohus ja ülemkohus on teineteisest institutsionaalselt sõltumatud. [[Andorra ülemkohus|Ülemkohus]] (''Tribunal Superior de Justícia'') on kõrgeim tavaline kohtuinstants. Seal on kaheksa kohtunikku ja president.<ref name="Broto"/> Varem oli seal viis kohtunikku: ühe nimetas valitsusjuht, ühe nimetas kumbki kaasvürst, ühe nimetas peanõunik, ühe nimetasid kohtunikud ja magistraadid. Kohut juhib peanõuniku nimetatud liige. Kohtuniku ametiaeg on kuus aastat. Magistraadid ja kohtunikud ning kriminaalkohtu eesistuja nimetas ülemkohus. Ülemkohus nimetas ka peaprokuröri büroo liikmed. Kohtud on jaotatud tsiviil-, kriminaal- ja haldusosaks. [[Andorra konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohtu]] (Tribunal Constitucional) pädevuses on põhiseaduse tõlgendamine ja õigusaktide põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimine. Konstitutsioonikohus koosneb neljast kohtunikust, kellest ühe valib kumbki kaasvürst ja kaks peanõukogu.<ref name="Broto"/> Nende ametiaeg on kaheksa aastat. Kohut juhib üks kohtunikest, igaüks kaks aastat. Kohtusüsteem on sõltumatu ning Freedom House’i andmetel on kohtupidamine aus. Politsei võib kahtlusaluseid ilma ametlikke süüdistusi esitamata kinni pidada kuni 48 tundi.<ref name="freedom"/> Aastal [[1433]] loodi kohus. Kuni põhiseaduse kehtimahakkamiseni nimetas kumbki kaasvürst ühe asehalduri (''viguier'') kriminaalasjade lahendamiseks. Peale selle nimetasid nad vaheldusi ühe kohtuniku tsiviilasjade lahendamiseks.<ref name="Almenfattelig" /> === Poliitika === {{Vaata|Andorra poliitika}} Kaasvürstid on [[Josep-Lluís Serrano Pentinat]] (31. maist 2025) ja [[Emmanuel Macron]] (14. maist 2017). Kaasvürstide esindajad on vastavalt [[Eduard Ibáñez]] (27. novembrist 2023) ja [[Patrice Faure]] (20. novembrist 2024). Valitsusjuhiks valitakse tavaliselt parlamendi suurima partei juht. 2025. aasta seisuga on selles ametis [[Xavier Espot Zamora]]. Andorras on mitmeparteisüsteem, milles domineerib parem-vasaktelg. Traditsiooniliselt on paremat poolt esindanud [[Partit Liberal d'Andorra]] ja vasakut poolt [[Partit Socialdemòcrata]].<ref name="Broto"/> Valitsusvõim on enamast olnud parempoolsete käes, välja arvatud juunist 2009 maini 2011, kui valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid. [[Ametiühing]]ud on Andorras suhteliselt uus asi. Andorra ametiühingute liit [[Unió Sindical d'Andorra]] on asutatud 2001.<ref>[https://web.archive.org/web/20120109033345/http://www.usda.ad/#/qui-som/4528125861 Unió Sindical d'Andorra], usda.ad.</ref> [[2023. aasta Andorra parlamendivalimised]] võitis erakond [[Demokraadid Andorra Eest]], mis sai peanõukogus 14 kohta. Selle juht [[Xavier Espot Zamora]] valiti valitsusjuhiks. Peanõukokku valiti ka [[Progressivism|progressiivne]] [[Concord (partei)|Concord]] (viis kohta), [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (kolm kohta), [[Konservatism|konservatiivne]] [[Andorra Endavant]] (kolm kohta), [[Sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalne]] [[Ciutadans Compromesos]] (kaks kohta) ja [[Acció per Andorra]] (üks koht).<ref name="freedom">[https://freedomhouse.org/country/andorra/freedom-world/2024 Andorra], | Freedom in the World 2024.</ref> [[2009. aasta Andorra parlamendivalimised|2009.]] ja [[2011. aasta Andorra parlamendivalimised|2011. aasta valimistel]] kandideerisid liberaalid koos teistega valimisliitudes [[Coalició Reformista]] ja [[Demòcrates per Andorra]]. [[Pilt:Consejo General Andorra 2015.svg|pisi|Mandaatide jaotus peanõukogus perioodiks 2015–2019. {{legend|#FFA500|[[Demòcrates per Andorra]] (15)}} {{legend|#086A87|[[Partit Liberal d'Andorra]] (8)}} {{legend|#E00000|[[Partit Sociald. emòcrata]], [[Verds d'Andorra]] ja teised (3)}}{{legend|#4C0B5F|[[Socialdemocràcia i Progrés]] (2)}} ]] [[2015. aasta Andorra parlamendivalimised|2015. aasta valimistele]] läksid Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) ja Demòcrates per Andorra valimistele kumbki eraldi. Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partit Socialdemòcrata) kandideeris koos roheliste partei [[Verds d'Andorra]] ja teistega. Pärast sotsiaaldemokraatide lõhenemist osales 2015. aasta valimistel uus partei, [[Socialdemocràcia i Progrés]].<ref>[http://cat.elpais.com/cat/2015/02/27/internacional/1425016210_937736.html Andorra vota diumenge amb el repte d'acostar-se a la UE], elpais.com, 2.3.2015. Lest 30. mars 2015.</ref> Parteisid oli palju, sealhulgas konservatiivne kohalik partei [[Unió Laurediana]] Sant Julià de Lòrias. 2015. aasta 1. märtsi valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei (Demòcrates per Andorra) 37% häältest ja 15 kohta parlamendis, Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) 27,7% häältest ja 8 kohta, Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partit Socialdemòcrata), Andorra Roheliste (Verds d'Andorra) ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 23,5% häältest ja 3 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei (Socialdemocràcia i Progrés) 11,7% häältest ja 2 kohta. <ref>[https://web.archive.org/web/20150319225233/http://www.eleccions.ad/resultats Resultat], eleccions.ad, Govern d'Andorra.</ref> Kuigi Demòcrates per Andorra kaotas eelmise perioodiga võrreldes viis kohta jäi [[Antoni Martí]] peaministriks. [[2019. aasta Andorra parlamendivalimised|2019. aasta valimistele]] läks Unió Laurediana koos [[Tercera Via]]ga. 2019. valimistel osales ka uus erakond [[Ciutadans Compromesos]] La Massanast ja sai parlamendis 2 kohta. <gallery> Pilt:JLSerranoP.jpg|[[Josep-Lluís Serrano Pentinat]], kaasvürst alates 31. maist 2025 Pilt:Emmanuel Macron in Tallinn Digital Summit. Welcome dinner hosted by HE Donald Tusk. Handshake (36669381364) (cropped 2).jpg|[[Emmanuel Macron]], Andorra kaasvürst alates 14. maist 2017 Pilt:Xavier Espot Zamora Andorra Estònia (cropped).jpg|[[Xavier Espot Zamora]], Andorra valitsusjuht alates 16. maist 2019 </gallery> ==== Hinnangud ==== [[Maailmapanga|Maailmapanga]] 2016. aasta aruande järgi oli Andorra üks [[OECD]] poliitiliselt stabiilsemaid riike.<ref name="politics"/> [[Freedom House]]'i järgi on Andorra ka poliitiliselt vaba riik. Valimised on vabad ja ausad, parteid saavad vabalt tegutseda.<ref name="freedom"/> === Rahvusvahelised suhted === {{Vaata|Andorra rahvusvahelised suhted|Eesti ja Andorra suhted}} [[Pilt:Bruxelles rue de la Montagne 10.jpg|pisi|Andorra suursaatkond [[Brüssel]]is]] [[Pilt:Vladimir Putin with Pere Joan Tomas Sogero.jpg|thumb|Andorra suursaadik [[Pere Joan Tomas Sogero]] annab üle volikirjad Venemaa presidendile [[Vladimir Putin]]ile (2007)]] Alates suveräänsuse kehtestamisest põhiseaduse ratifitseerimisega 1993 on Andorra püüdnud saada [[rahvusvaheline kogukond|rahvusvaheline kogukonna]] aktiivseks liikmeks. Välisasjade eest vastutab [[Andorra välisministeerium]] (''Ministeri d'Afers Exteriors''). Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teeb sellega paljudes valdkondades tihedat koostööd, mis ametlikult algas 1990.<ref name="timeline"/> Andorral on kokkulepe Euroopa Liiduga, mille kohaselt võib riik muu hulgas kasutada eurot oma valuutana. Et Prantsusmaa ja Hispaaniaga ei ole piirikontrolli, on Andorra ''de facto'' [[Schengeni viisaruum]]i osa. [[28. juuli]]l 1993 võeti Andorra 184. liikmesriigina vastu [[ÜRO]]sse. ÜRO liikmesriikidest on Andorrast väiksemad ainult [[San Marino]] ja [[Liechtenstein]].<ref name="timeline"/><ref>[http://www.andorraprincipat.com/cat/principat1.php EL PRINCIPAT D'ANDORRA: BREU HISTÒRIC], andorraprincipat.com.</ref><ref>[https://www.3cat.cat/3cat/fa-vint-anys-que-a-lonu-es-parla-catala/video/4520156/ Fa vint anys que a l'ONU es parla català], 3cat.cat.</ref> Andorra on 1993. aastast [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i liige. 25. oktoobril 1994 otsustati Andorra vastu võtta [[Euroopa Nõukogu]]sse<ref>[https://web.archive.org/web/20101114124302/http://www.consell.ad/micg/webconsell.nsf/0/9FED3BE49DA2F2F3C1256BD0003BAAB4 El Consell General], consell.ad.</ref> Püreneede-ülene koostööorgan [[Communauté de travail des Pyrénées]], milles on koos Andorraga Prantsusmaa piirkonnad [[Languedoc-Roussillon]], [[Midi-Pyrénées]] ja [[Akvitaania]] ning Hispaania autonoomsed piirkonnad Kataloonia, [[Aragón]], [[Navarra]] ja [[Baskimaa]], on tähtis transpordi, energeetika ja teiste sektorite taristu. Koostööd alustati 1983.<ref name="emerson"/> Aastatel 1994–1998 rajas Andorra [[diplomaatilised suhted]] rohkem kui 80 riigiga,<ref name="emerson"/> sealhulgas 1995. aasta alguses [[USA]]ga. Andorral on [[suursaatkond]] [[Austria]]s, [[Belgia]]s, Prantsusmaal (Pariisis ja [[Strasbourg]]is), Hispaanias, [[Portugal]]is, Šveitsis ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ([[New York|New Yorgis]]). Andorras on Prantsusmaa ja Hispaania ja Portugali suursaatkond ja 23 riigi, sealhulgas Eesti aukonsulaadid. Šveitsil on Andorras peakonsulaat. === Riigikaitse === Andorra on ajalooliselt olnud neutraalne ning jäänud kõrvale suurtest konfliktidest Euroopas. Et riigil pole omaenda alalisi relvajõude (v.a. väike tseremoniaalne väekontingent) vastutavad Andorra kaitsmise eest peamiselt Prantsusmaa ja Hispaania.<ref name="CIA"/> Aastal 1993 kolme riigi vahel sõlmitud heanaaberlikkuse, sõpruse ja koostöö lepingu järgi vastutavad Prantsusmaa ja Hispaania Andorra sõjalise kaitse eest, kui riigi [[suveräänsus]] ja [[territoriaalne terviklikkus]] on ohus, kuid ainult pärast konsultatsiooni Andorra valitsusega. Andorral sõjaväge on mitu korda loodud ja ümber korraldatud, kuid tal ei ole kunagi olnud alalist sõjaväge. Hädaolukordade ja loodusõnnetuste (näiteks [[1982. aasta Segre üleujutus]]) korral kutsutakse kokku üle 18-aastastest Andorra meeskodanikest koosnev rahvakaitsevägi ''[[sometent]]''.<ref>Montserrat Luesma. Els cònsols revisaran la llei de protecció impugnada a Ordino, ''Diari d'Andorra'', nr 151, 10.11.1991</ref> Kõik 21–60 aasta vanused teenistuskõlblikud Andorra kodanikest mehed peavad teenistusse ilmuma.<ref name="decret-veg">[https://recarrega.net/arxius/Decret%20veguers%20Sometent,%20del%2023%20d%27octubre%20de%201984.pdf Decret veguers Sometent].</ref> Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui politseinikke ei jätku.<ref>[https://web.archive.org/web/20100907183030/http://www.policia.ad/cat/hist.html RESUM HISTÒRIC], policia.ad.</ref> Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema tulirelv; seaduse järgi saab ta selle vajaduse korral politseilt.<ref name="decret-veg" /><ref>Augustin 2009: 38.</ref> Andorra ei ole sõjategevuses osalenud. Aastatel 1914–1939 oli riik Saksamaaga ametlikult sõjas, sest ta kuulutas 1914 Saksamaale sõja, aga [[Versailles’ rahukonverents]]ile teda ei kutsutud. Nii oli ta [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] kõige pikemaajaline osaline. Aastal 1934 tehti sõjaväereform: 11 sõdurist said nõuandjad. Sõjavägi koosnes kuuest kapralist, üks igast vallast, neljast nooremohvitserist ja ühest komandörist majori auastmes. Iga kaprali ülesanne oli oma vallas võitlusvõimeliste meeste väeüksus kokku panna. Andorra alalisest sõjaväest on alles jäänud ainult 12 väiksearvulist tseremoniaalüksust, mille moodustavad vabatahtlikud. Selle põhiülesanne on Andorra lipu esitlemine tseremooniatel.<ref>[https://www.andorramania.com/histoire_gb.htm GEOGRAPHY AND HISTORY OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA], andorramania.com</ref> Andorra sõjaline eelarve koosneb vabatahtlikest annetustest ja täiskohaga vabatahtlike panusest.<ref>[https://www.un.org/webcast/ga/58/statements/andoeng030925.htm STATEMENT BY H.E. MR. MARC FORNE MOLNE PRESIDENT OF THE GOVERNMENT OF THE PRINCIPALITY OF ANDORRA]</ref> Sõjaväemundrid on põlvest põlve edasi antud. Teatmeteostes on levinud müüt, et kõik Andorra sõjaväelased on ohvitserid. Tegelikult on kõigil, kes teenivad alalises tseremoniaalses reservväes, ohvitseri või allohvitseri auaste. Teised auastmed on ülejäänud teenistuskõlblikel meestel, keda saab Sometenti kaudu teenistusse kutsuda. ===Politsei=== [[Pilt:Andorra_la_Vella_-_Andorra_(3137259845).jpg|pisi|Politseipatrull Andorra la Vella kesklinnas]] 1931. aastal hakkas sisejulgeoleku tagamisel sõjaväge suuresti asendama politsei (Servei d'Ordre). 1933. aasta valimistega seotud rahutuste tõttu läks tarvis Prantsusmaa politsei abi. Koos nendega tegutses umbes kahe kuu vältel Andorra elanike üksus [[René-Jules Baulard]]i juhtimisel. Andorral on tänapäevane ja hästi varustatud politsei umbes 240 politseinikuga (2012. aastal 237) ja tsiviilpersonaliga. Politsei põhiülesanded on mundris patrullimine, kuritegude uurimine, piirivalve ning liiklusseaduse jõustamine. Samuti on politseil eraldi koerteüksus, mäepäästeteenistus ja pommirühmad.<ref>[https://www.policia.ad/ca/ Policia d'Andorra].</ref><ref name="politics"/><ref name="wsm">[http://www.worldstatesmen.org/Andorra.html Andorra], worldstatesmen.org.</ref> Väike eriüksus [[GIPA ]](Grup d'Intervenció Policia d'Andorra) on saanud väljaõppe terroriaktide ärahoidmiseks ja pantvangide vabastamiseks. Et terrorism ja pantvangikriisid on haruldased, kasutatakse GIPAt sageli kinnipeetavate konvoeerimiseks ja mõnikord ka tavalises politseitööks. === Tuletõrje === Andorra tuletõrjel, mille peakorter on [[Santa Coloma]]s, on neli tänapäevast tuletõrjedepood ja 120 tuletõrjujat. Tuletõrje käsutuses on 16 raskesõidukit (tuletõrjeautod, redelautod ja eriotstarbelised nelikveolised sõidukid), 4 kerget tugisõidukit (autod ja haagised) ning 4 kiirabiautot.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |pealkiri=bombers.ad. |vaadatud=2012-07-22 |arhiivimisaeg=2012-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120722172143/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=64 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ööpäevaringselt on valves kaks tuletõrjemeeskonda Santa Coloma peakorteris ja üks meeskond igas kolmest ülejäänud tuletõrjedepoost.<ref>[https://www.govern.ad/ca/ministeris-i-secretaries-d-estat/ministeri-de-justicia-i-interior/bombers Cos de Bombers] govern.ad</ref> Pärimuse järgi oli Andorra kuue valla elanikel kokkulepe üksteist tulekahjude kustutamisel aidata. Esimese survepumba ostis valitsus 1943. aastal. Detsembris 1959 olid riigis kaks päeva järjest mitmel pool tõsised tulekahjud. See ajendas alalise tuletõrjeteenistuse asutamise 21. aprillil 1961.<ref>[https://web.archive.org/web/20120510100239/http://www.bombers.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=44 Història del Cos de Bombers d'Andorra], bombers.ad.</ref> === Sotsiaalteenused === Riiklikku sotsiaalhoolekannet haldab Andorra Sotsiaalkindlustuskassa [[Caixa Andorrana de Seguretat Sociali]] (CASS), mis on asutatud 1966. Palgasaajad on kohustatud võtma CASSilt haigus- ja pensionikindlustust. [[Borsa d'Habitatge d'Andorra]] kaudu haldab riik eluruume, mis muidu seisaksid tühjalt, ning annab need turuhinnast madalama hinnaga üürile, tasudes selle eest omanikele kompensatsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20110713213450/http://www.habitatgegovern.ad/default.asp?doit=subsection&subsection=1&subsectionname=Borsa%20Habitatge&section=1 Borsa Habitatge], habitatgegovern.ad.</ref> Riik pakub eluasemetoetusi noortele, eakatele ja teistele erivajadustega rühmadele. Samuti toetatakse eluruumide renoveerimist. Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref name="ReferenceB">[https://web.archive.org/web/20111009055457/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/publicacions/Publicacions/Andorra%20en%20Xifres_ang.pdf Andorra in Figures 2011], estadistica.ad.</ref> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref name="premi-naci">[https://web.archive.org/web/20121025011339/http://www.ensenyamentsuperior.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=26&Itemid=25 Premi nacional d'estudi], ensenyamentsuperior.ad.</ref> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. ===Kodaniku- ja poliitilised õigused=== [[Pilt:European Court of Human Rights Court room.jpg|pisi|Pärast Andorra vastuvõtmist [[Euroopa Nõukogu]]sse ja liitumist [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga saavad andorralased pöörduda [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]] [[Strasbourg]]is]] [[Freedom House]]'i hinnangul on Andorra [[vaba riik]], mis austab [[kodanikuõigused|kodaniku-]] ja [[poliitilised õigused|poliitilisi õigusi]]. [[Andorra põhiseadus|Andorra 1993. aasta põhiseadus]]es on rida artikleid, mis tagavad põhilised [[inimõigused]]. Pärast suveräänsuse saavutamist liitus Andorra [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga ja [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtuga]]. Andorra on liitunud ka [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvaheline Kohtuga]]. ===Kodakondsus=== {{Vaata|Andorra kodakondsus|Andorra pass}} Andorral on ranged kodakondsusseadused suurte nõuetega [[naturalisatsioon]]iks.<ref name="Broto" /> [[Andorra kodakondsus]]e võib saada kolmel viisil. Kodakondsuse võib saada, kui ema on Andorra kodanik või mõlemad vanemad elavad alaliselt riigis ja isa on Andorras sündinud. Peale selle võib kodakondsuse saada pärast 25-aastast elamist riigis.<ref name="CIA"/> Kui vanavanemad on Andorrast, piisab 15-aastasest elamisest, ja kui ollakse Andorras hariduse saanud, piisab 10-aastasest elamisest. Karmi kodakondsusseaduse tõttu on üle pooled riigi elanikest Andorra kodakondsuseta ega saa hääletada.<ref name="freedom"/> Mittekodanikel ei tohi eraettevõtetes olla üle 33% osalust. ===Haldusjaotus ja kohalik omavalitsus=== [[Fail:Andorra, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Andorra vallad]] Andorra jaguneb seitsmeks [[vald (Andorra)|vallaks]] (''parròquia''):<ref name="consell"/><ref name="CP">[https://www.citypopulation.de/Andorra.html Andorra: Parishes & Major Places], citypopulation.de.</ref> * [[Andorra la Vella vald]] * [[Canillo vald]] * [[Encampi vald]] * [[Escaldes-Engordany vald]] * [[La Massana vald]] * [[Ordino vald]] * [[Sant Julià de Lòria vald]] Traditsiooniliselt oli Andorras kuus valda, kuni 1978. aastal Escaldese vald eraldati Andorra la Vella vallast. Elanike arvult suurim, kuid pindalalt väikseim vald on Andorra la Vella vald, mis moodustab koos [[Escaldes-Engordany vald|Escaldes-Engordany vallaga]] riigi tähtsaima linnapiirkonna.<ref>[https://web.archive.org/web/20200930035311/https://www.setupandorra.com/en/news/article/cities-villages-and-parishes-of-the-principality-of-andorra Cities, villages, and parishes of the Principality of Andorra], setupandorra.com.</ref> Ordino vald, La Massana vald ja Sant Julià de Lòria vald on jagatud veerandikeks (''quarts''), Canillo vald on jagatud naabruskondadeks (''veïnats''). Need osavallad on vallavalitsustes esindatud. Valdade tulu tuleb [[pearaha]]st (''foc i lloc''), [[omandimaks]]udest, ettevõtlusmaksust ja valla teenuste tasudest. Pearaha maksavad kõik 18- kuni 65-aastased elanikud. Selle suuruse määravad vallad ja see on 5 kuni 50 eurot aastas.<ref>[https://web.archive.org/web/20120503194511/http://www.adi.ad/en/node/417 Local Administration taxes], adi.ad.</ref> ===Riigipühad=== Andorras on neli riigipüha, mille ajal kõik ärid on kinni<ref>Augustin 2009: 119</ref> (konstitutsioonipäeval on see vähem range). Üks tähtsamaid pühi on 8. septembril tähistatav püha Andorra [[kaitsepühak]]u [[Meritxelli Jumalaema]] auks.<ref name="the-cultur">[https://www.worldatlas.com/articles/important-aspects-of-the-culture-of-andorra.html The Culture and Traditions of Andorra], worldatlas.com.</ref> See on Andorra [[rahvuspüha]]. {| class="wikitable" |- ! Kuupäev !! Eesti keeles !! Katalaani keeles |- | [[1. jaanuar]] || [[Uusaasta]] || Any nou |- | [[14. märts]] || Konstitutsioonipäev || Dia de la Constitució |- | [[8. september]] || Rahvuspüha (Meritxelli päev) || Nostra Senyora de Meritxell |- | [[25. detsember]] || [[Jõulupüha]] || Nadal |} Peale selle on riigis veel riigipühi, mille ajal näiteks tehased, pangad ja kontorid on suletud. Need on [[esimene mai]] (''Dia del Traball''), [[kolmekuningapäev]] (''Reis d'Orient''), [[vastlapäev]] (''Carnaval''), [[suur reede]] (''Divendres Sant''), [[ülestõusmispüha]] (''Pasqua''), [[teine ülestõusmispüha]] (''Dilluns de Pasqua''), [[nelipüha]] (''Pentecosta''), [[teine nelipüha]] (''Dilluns de Pentecosta''), [[neitsi Maarja taevamineku päev]] (''Assumpciò de Maria''), [[pühakutepäev]] (''Tots Sants''), [[neitsi Maarja kuulutamise päev]] (''Anunciaciò de la Mare de Deu'') ja [[teine jõulupüha]] (''Sant Esteve''). ==Sümbolid ja tähised== Andorra sümbolid on [[Andorra vapp]], [[Andorra lipp]], [[Andorra deviis]] ''Virtus unita Fortior'' ja riigihümn "[[El Gran Carlemany]]". [[Andorra rahvuslill]] on [[poeedinartsiss]]. [[Andorra lipp]] on sini-kollane-punane vertikaalne [[trikoloor]], kusjuures kollasel laiul on [[Andorra vapp]]. Andorra vapil on neli välja, millel on [[mitra]] ja [[piiskopisau]], mis viitavad Urgelli piiskopile, ning Foix', Kataloonia ja [[Béarn]]i vapi elemendid,<ref>[https://web.archive.org/web/20081112180602/http://www.ccis.ad/cat/pdf/servei_empresa/29_1_07/Llei_utilitzacio_signes_Estat.pdf Llei sobre la udilització dels signes d'Estat], csis.ad. Besøgt 26. juni 2011.</ref> mis viitavad Andorra ajaloolistele sidemetele Kataloonia ja Prantsusmaaga. Andorra tähis [[ISO 3166]] järgi on AD. Sõidukite riigitunnus ja ROKi tähis on AND. Tsiviilõhusõidukite riigitunnus on C3. [[Maakood (telefon)|Telefoni maakood]] on +376, [[mobiiltelefonivõrgu kood]] on 213. Andorra hümn võeti kasutusele 1914. Selle sõnade autor on kaasvürst ja piiskop [[Juan Bautista Benlloch y Vivó]] ning viisi autor [[Enric Marfany]]. [[Poeedinartsiss]] (katalaani keeles ''grandalla'') kasvab metsikult. Selle õitel on kuus kroonlehte, mis vastavad Andorra kuuele ajaloolisele kihelkonnale.<ref>Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europæ: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrerne Books 2004, lk 164.</ref> ===Riiklikud teenetemärgid ja auhinnad=== Aastal 2007 asutas valitsus [[Karl Suure teenetemärk|Karl Suure teenetemärgi]] ja [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]] katalaani kirjanduse, kirjanduse, kunsti, teaduse ja humanitaartegevuse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20110706062226/http://www.apaea.ad/portal/images/stories/Bopa%20104.pdf Ordre ministerial sobre l'atorgament dels premis i reconeixements Carlemany]. ''[[Butlletí Oficial del Principat d'Andorra]]'', nr 104, 12. detsember 2007, lk 5529–5531.</ref> == Majandus == {{Vaata|Andorra majandus}} Andorra on vaba ja arenenud [[turumajandus]]ega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud Prantsusmaa ja Hispaania majandusväljavaadetega. [[Turism]] ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% [[sisemajanduse kogutoodang]]ust. Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor. 2004. aastal allkirjastasid Andorra ja Euroopa Liit ulatusliku koostööleppe.<ref name="emerson" /> Energiataristu rajamine 1930. aastatel aitas kaasa majanduse arengule.<ref name="calvo" /> 1950. aastatel oli majanduse tõusuperiood.<ref>Maria Jesús Lluelles Larrosa. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106368/160675 The Economic Transformation]. – ''Catalònia culture'', 1991, nr 25, lk 17–19.</ref> Aastatel 1997–2004 oli keskmine [[majanduskasv]] 4,5%. [[Koroonapandeemia]] andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] andmetel 2,3%.<ref name="lloydsoutline">[https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/andorra/economy| Andorra: Economic Outline], mai 2024, lloydsbanktrade.com, vaadatud 7.7.2025.</ref> Andorra [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.<ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32195&IdCat=4 A092 and A093. Nominal and real GDP growth: sectoral and quarterly evolution. Year 2023], estadistica.ad, 25.3.2024</ref> Andorra loodusvarade seas on hüdroenergia, mineraalvesi, puit, rauamaak ja plii.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20220706110207/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/andorra/ The World Factbook], CIA.</ref> ===Majandusharud=== [[Pilt:Pas de la case.jpg|pisi|Ostukeskuseküla [[Pas de la Casa]] [[Envalira kuru]] juures, päris [[Prantsusmaa]] piiri ääres]] [[Pilt:Andorra-vins.liquors.tobacco shop.jpg|pisi|Tubaka ja alkoholi müük [[Ransol]]i poes]] Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli [[lambakasvatus]] ([[mägikarjakasvatus]] piiratud aladel) ja [[tubakakasvatus]]. Tänapäeval on riigi peamised majandusharud [[kaubandus]], [[pangandus]] ja [[turism]]. Oluline on ka [[kinnisvaraarendus]].<ref name="emerson" /> Nende sektorite areng on toonud kaasa [[elatustase]]me tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturu]] areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud. 1950. aastatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti.<ref name="Places-lk34" /> Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti [[põllumajandus]]e, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja [[hotellindus]]es (13,3%). [[Sisemajanduse koguprodukt]]ist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses. Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud [[turism]]ile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus.<ref name="figures68">''Andorra in Figures 2017'', lk 68.</ref> [[Turismisektor]] moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti.<ref name="figures70">''Andorra in Figures 2017'', lk 70.</ref> Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal{{millal}} hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud. Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.<ref>[https://thebanks.eu/banks-by-country/Andorra List of Banks in Andorra], thebanks.eu, vaadatud 7.7.2025.</ref> Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris.<ref name="figures64">''Andorra in Figures'' 2017, lk 64.</ref> Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.<ref name="Western 44">''Western Europe'' 2003, lk 44.</ref> Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud [[lambakasvatus]]. Tulus on ka [[tubakakasvatus]]. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid. ==== Energeetika ==== Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit [[kilovatt-tund]]i. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt.<ref name="CIA"/> Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 [[megavatt-tund|MWh]] elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka [[naftasaadused|naftasaadusi]]. 61% kasutatud elektrist toodetakse [[fossiilkütused|fossiilkütustest]], 23% [[hüdroenergia]] abil ja 15% muudest [[taastuvad energiaallikad|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="CIA"/> Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.<ref>[https://all-andorra.com/last-year-national-energy-production-andorra-covered-16-9-internal-demand/ Last year national energy production in Andorra covered 16.9% of internal demand], all-andorra.com.</ref> Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. [[Hüdroenergia]]t hakati tootma 1931. aastal, kui [[Forces Hidroelèctriques d'Andorra]], mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult [[kontsessioon]]i kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks [[Forces Elèctriques d’Andorra]]. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis. ===Valuuta=== Andorra ei kuulu [[euroala]]sse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab [[euro]]t selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele [[Andorra euromündid|Andorra euromünte]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130511011004/http://www.diariandorra.ad/index.php?option=com_k2&view=item&id=13395&Itemid=380 Martí rubrica l’acord monetari que permet encunyar euros propis], diariandorra.ad, 1.6.2011.</ref> Kuni 1999. aastani olid käibel [[Prantsuse frank]] ja [[Hispaania peseeta]]. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011.<ref name="ekp">[https://www.ecb.europa.eu/euro/coins/html/ad.fi.html Andorra], europa.eu.</ref>. ===Väliskaubandus=== Andorra väliskaubanduses domineerib [[import]]. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20160307172825/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=141&lang=4&codi_subtemes=19&codi_tema=4&chkseries= TOTAL IMPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref> ja [[eksport]] 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot<ref>[https://web.archive.org/web/20121216201601/http://www.estadistica.ad/serveiestudis/web/banc_dades4.asp?tipus_grafic=&bGrafic=&formules=anual%7Cinici&any1=01%2F01%2F2010&any2=01%2F01%2F2011&codi_divisio=132&lang=4&codi_subtemes=18&codi_tema=4&chkseries= TOTAL EXPORTS IN VALUE], estadistica.ad.</ref>. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks. Peamine kaubanduspartner on [[Euroopa Liit]] – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990. aastate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.<ref name="figures57">''Andorra in Figures 2017'', lk 57.</ref> Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa [[tarbekaubad|tarbekaupadest]] sisse vedama.<ref name="Western 44" /> Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%). Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.<ref name="emerson" /> ===Maksud ja riigi tulud=== Andorras puudub nii [[üksikisiku tulumaks|üksikisiku]] kui ka [[ettevõtte tulumaks]], mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka [[käibemaks]] on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt. 2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%: *maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele; *kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras; *kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil. Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks. Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad ([[meditsiin]], sotsiaalteenused, [[sotsiaalkindlustus]], [[haridus]], [[sport]]). Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%. Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud.<ref name="emerson" /> Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel. Enne 2014. aastat [[üksikisiku tulumaks]]u tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks.<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/business-22745895 Andorra to introduce income tax for first time], ''BBC News'', 02.02.2013.</ref> Maksimaalselt 10% tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20200706233731/https://andorrainsiders.com/en/income-tax-irpf-andorra/ IRPF, the income tax in Andorra], andorrainsiders.com.</ref> ==Taristu== ===Liiklus=== [[Pilt:CG-1 Km1 Andorra La Vella.JPG|pisi|Andorra põhimaantee CG-1]] [[Pilt:Pirineus_-_la_Seu_d'Urgell_airport.jpg|pisi|[[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]] 12 km Andorrast Kataloonias [[Montferrer i Castellbò vald|Montferrer i Castellbò vallas]]]] [[Pilt:Latour-de-Carol_station_-_2004-02-02.jpg|pisi|Rong [[Latour-de-Caroli – Enveigti raudteejaam]]as. See on üks kahest jaamast, mis teenindavad Andorrat. Andorral endal raudteed ei ole, kuid raudtee, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga (ja sealt edasi Prantsusmaa [[TGV]]-võrgustikuga), kulgeb vaid 2 km kaugusel Andorra piirist]] [[Pilt:CG-2 Km23 Tunel d'Envalira (14).JPG|pisi|Teemaksupunkt [[Envalira tunnel]]i juures]] [[Pilt:CG-3 Km27.JPG|pisi|[[CG-3]] tee lõpu juures]] Andorra oli sajandeid keset Püreneesid muust maailmast eraldatud. Topograafilised olud on ajalooliselt hõlbustanud sidet ja liiklust Kataloonia suunal ning raskendanud Prantsusmaa suunal. Esimene maantee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt (üle [[Envalira kuru]]) 1935.<ref name="Augustin27">Augustin 2009: 27.</ref><ref name="Gomez"/> Andorra autoteede kogupikkus on umbes 320 km. Aastal 1994 oli see 269 km, sealhulgas 198 km asfaltteid ja 71 km kõvakatteta teed. Aastal [[2002]] avati [[Envalira tunnel]]. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|parempoolne liiklus]]. Andorras on neli põhimaanteed. Maantee [[CG-1]] kulgeb Andorra la Vellast edelasse Hispaania piirile, mis Hispaania poolel saab nime [[N-145]]. [[CG-2]] viib ida poole Prantsusmaa piirile<ref name="road"/> läbi Envalira tunneli [[El Pas de la Casa]] lähedal. Prantsusmaal saab sellest [[N320]], mis on ühenduses [[N20]]ga. [[CG-3]] suundub on 21 km pikkune tee, mis suundub Andorra la Vellast põhja poole, ühendades seda [[La Massana]] ja [[Ordino]]ga. [[CG-4]] kulgeb La Massanast lääne suunas Hispaania piirile [[Cabúsi kuru]] juurde.<ref>[https://web.archive.org/web/20170923013641/http://www.globalcitymap.com/andorra/andorra-road-map.html Andorra Road Map], globalcitymap.com.</ref> Prantsusmaa piirist [[Escaldes-Engordany]]ni toob 32,1 km pikkune tee CG-2, järgneval 4,5 km pikkusel lõigul Escaldes-Engordanyst läbi [[Andorra la Vella]] kuni [[Santa Coloma]]ni viib tee [[CS-100]] ning ülejäänud 11,2 km kuni Hispaania piirini viib CG-1. CG tähendab ''carretera general'' ('põhimaantee'), CS – ''carretera secundaria'' ('kõrvalmaantee'). Suur osa liiklusest käib läbi Andorra la Vella. 2006. aastal avati 1260 m pikkune [[Pont Pla tunnel]], mis parandab La Massana ühendust Andorra la Vellaga. Seda läbis 2008. aastal 12&nbsp;860 sõidukit ööpäevas. [[Dos Valirese tunnel]], mis avati 2012, lõi otseühenduse La Massana valla ja Encampi valla vahel, nii et pealinnast ei ole enam tarvis läbi sõita. Ühistranspordis kasutatakse põhiliselt busse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |pealkiri=Public transport for passengers |vaadatud=2012-05-26 |arhiivimisaeg=2012-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120723104100/http://www.transportpublic.ad/Angles/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Riigis on käigus kümmekond bussiliini.<ref>[https://web.archive.org/web/20190131040122/https://visitandorra.com/en/visitor-information/before-you-arrive/get-around-your-way/public-transport-national-regular-lines/ Public transport: national regular lines], visitandorra.com.</ref> Aastal 2011 oli 6 linnadevahelist bussiliini. Oli ka vallasiseseid liine. Bussiliiklus katab suurema osa riigist. Peamistel liinidel liiguvad bussid tipptunnil iga poole tunni tagant või tihemini. On olemas regulaarsed kaugliinid Barcelonasse ja Toulouse'i ning lennujaama ja raudteejaama. Bussiga saab sõita ka Portugali. Juunis 2011 sai Rahvusvahelistel bussiliinidel sõita Barcelonasse, Barcelona lennujaama, [[Girona]]sse, [[Girona Costa Brava lennujaam]]a, [[La Seu d'Urgell]]i, [[Lleida]]sse (ja [[AVE (kiirrong)|AVE]] Madridi-Barcelona kiirrongi peatusse), [[L'Hospitalet de l'Infant]]i, [[Reus]]i, [[Salamanca]]sse ja [[Tui]]sse, [[Toulouse]]'i, [[SNCF]]i [[Toulouse'i jaam]]a, [[Toulouse'i Blagnaci lennujaam]]a, [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'i ja [[Arcos de Valdevez]]i. Enamik bussiliine on eraettevõtete hallata, osa kohalikke liine toetab riik. Andorras puudub raudtee, kuid lähim raudteeliin on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) rööpmelaiusega [[SNCF]]i liin, mis ühendab [[Latour-de-Caroli vald]]a [[Toulouse]]'iga, kust saab ümber istuda Prantsuse [[TGV]]-rongile ja sõita [[Pariis]]i ja mis möödub Andorrast 2 km idas Prantsusmaal. Töötab bussiühendus sellel asuvate [[L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam]]aga ja [[Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam]]aga. L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam paikneb [[L'Hospitalet-près-l'Andorre]]'is Andorrast kirdes piiri lähedal. Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam paikneb [[Latour-de-Caroli valla]] ja [[Enveitgi vald|Enveitgi valla]] piiril 25 km Andorrast kagus. Peale Toulouse'i suuna viib sealt ka maaliline kitsarööpmeline raudtee [[Villefranche-de-Conflent]]i, samuti SNCF-i standardrööpmeline (1435 mm) liin [[Perpignani]] ning [[RENFE]] 1668 mm (5 jalga 5⅔ tolli) laiune liin Barcelonasse. Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisväljakut [[La Massana]]s, [[Arinsal]]is ja [[Escaldes-Engordany]]s. Tegutsevad kommertshelikopteriettevõtted.<ref>[https://web.archive.org/web/20190223220504/http://www.heliand.com/index.php/serveis Serveis], heliand.com.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20090715233032/http://www.helitrans.ad/ helitrans.ad.]</ref> Lähim lennujaam on Hispaanias [[La Seu d'Urgell]]is 12 km Andorra piirist lõuna pool.<ref name="road">[https://all-andorra.com/airport-to-get-to-andorra/ Airport Andorra. How to get to Andorra], all-andorra.com.</ref> ja 24 km kaugusel Andorra la Vellast. [[Kataloonia]] valitsusele kuuluva [[Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam]]a kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe. Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam on Hispaania lennufirmade [[Air Andorra]] ja [[Andorra Airlines]] [[sõlmlennujaam]]. Varem kasutasid seda ainult eralennukid. Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Perpignani lennujaam]] (Andorra la Vellast 156 km kaugusel), kust saab sõita Suurbritannia ja Prantsusmaa sihtkohtadesse, ja [[Lleida lennujaam]] (160 km kaugusel). Varem olid lähimad lennujaamad Toulouse'is ja Barcelonas kolmetunnise autosõidu kaugusel. Sadamaid ei ole. ===Telekommunikatsioon=== [[Pilt:Andorra_Telecom_2019_logo.svg|pisi|Andorra Telecom, Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte]] Andorras on tänapäevane telefoni- ja [[LTE]]-andmesidetehnoloogia. Riigi sees kasutatakse [[mikrolainesaatja]]id. Prantsusmaa ja Hispaaniaga on ühendus püsikaabli kaudu. Umbes 83%-l andorralastel on kodus [[internetiühendus]]<ref name="figures7">''Andorra in Figures 2017'', lk 7.</ref> ja umbes 98% elanikkonnast kasutab [[internet]]ti. Aastal 2011 oli 71% Andorra majapidamistel lairibaühendus ja 81% elanikest kasutas internetti. Andorras osutab mobiilside-, lauatelefoni- ja internetiteenuseid eksklusiivselt Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte [[Servei de Telecomunicacions d'Andorra]] (STA), mis on asutatud 1975. Ettevõte turunimi on Andorra Telecom ja kaubamärk on Som. Sama ettevõte haldab ka riikliku digitaalse televisiooni ja raadio tehnilist taristut. Samuti haldab see Andorra [[tippdomeen]]i, mis on [[.ad]]. Andorra Telecom vahendab ka Hispaania firma [[Digital+]] telekanaleid. 2024. aasta aprillis oli Andorras üle 52 000 tavatelefoniliitumise, üle 120 900 mobiiltelefoniliitumise ja üle 43 500 lairibaühenduse.<ref name="CIA"/><ref>[https://www.estadistica.ad/portal/apps/sites/#/estadistica-en/pages/publicacio?Idioma=en&Id=32476&IdCat=4 A168. Statistics on telecommunications consumption. April 2024], 23.5.2024, vaadatud 8.7.2025.</ref> Juunis 2011 oli Andorra Telecomil 50 053 tavatelefoniabonenti, 65 525 mobiiltelefoniabonenti ja 24 947 lairibaühenduse kasutajat.<ref>[https://web.archive.org/web/20110626021124/http://www.andorratelecom.ad/portal/web/public/about About Andorra Telecom], andorratelecom.ad.</ref> 2010. aasta lõpuks oli kavas tagada igale majapidamisele riigis interneti [[FTTH]]-ühendus kiirusega kuni 100 Mb/s. Eesmärk õnnestus täita 2012. aastaks. Andorra tegi seda esimese riigina Euroopas ja ühe esimesena maailmas. === Post === [[Pilt:Buzón de Correos en Andorra.jpg|pisi|Hispaania postkast Andorras]] Andorral ei ole oma postiteenistust. Riiki teenindavad Prantsusmaa ja Hispaania postiteenistus.<ref>Stuart Rossiter, John Flower. ''World History Stamp Atlas'', London: Black Cat 1989, lk 47–48.</ref> Aastani 1928 kasutas Andorra ka nende riikide [[postmark]]e. Aastani 1931 kasutati Hispaania marke [[pealetrükk|pealetrükiga]] "Andorra". Aastal 1931 hakkasid Prantsusmaa ja Hispaania välja andma Andorra postmarke nominaalväärtusega [[Hispaania peseeta]]des ja [[Prantsuse frank]]ides. Pärast [[euro]] kasutuselevõttu jätkasid Prantsusmaa [[La Poste]] ja Hispaania [[Correos]] Andorra markide väljaandmist. Mõlema süsteemi markidel on alates 1990. aastatest katalaanikeelne tekst. Marke kasutatakse ainult välispostis, riigi sees on kirjade saatmine tasuta. Hispaania ja Prantsuse post on kokku leppinud ühises Andorra [[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis. Need koosnevad tähtedest AD ja kolmest numbrist, mis märgivad valda ehk kihelkonda.<ref>[https://web.archive.org/web/20120131075841/http://www.upu.int/fileadmin/documentsFiles/activities/addressingUnit/andEn.pdf Andorra], Postal addressing systems in member countries, Universal Postal Union, upu.int.</ref> == Haridus ja teadus == === Haridussüsteem === [[Pilt:Escoles de canillo.jpg|pisi|Koolimaja Canillos]] Andorras on 4–16-aastastel lastel riiklikes koolides õpe tasuta. Täiskoormusega{{lisa viide}} koolikohustus kehtib 6–16-aastastele lastele. Riik pakub kuni keskkoolini tasuta haridust{{lisa viide}}.<ref name="Education-Systems" /> Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm [[haridussüsteem]]i: Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania süsteem.<ref name="Education-Systems" /> Need süsteemid hõlmavad nii põhikooli kui ka keskkooli. Vanemad saavad valida, millises süsteemis laps õpib. Kõigi süsteemide koole ehitab ja peab ülal Andorra riik, kuid Prantsusmaa ja Hispaania süsteemi koolide õpetajate töötasu maksavad suures osas Prantsusmaa ja Hispaania. Andorra süsteemi korraldab Andorra riik.<ref name="Education-Systems">Hans Döbert, Wolfgang Hörner, Wolfgang Mitter ja Botho von Kopp. ''The Education Systems of Europe'', Springer 2007, lk 32.</ref> Andorra koolisüsteem on Andorra haridussüsteemi noorim osa. See on loodud [[katalaani keel]]e positsiooni tugevdamiseks.<ref name="Puig">Ermengol Puig: [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106374/160681 The "Escola Andorrana"], ''Catalònia culture'', 1991, nr. 25, lk 34–35.</ref> Õppekeel on katalaani keel, ka prantsuse ja hispaania keel omandatakse varakult. Prantsuse koolid alluvad Prantsusmaale, õppekavad määrab Prantsusmaa haridusministeerium ja õppekeel on prantsuse keel. Hispaania süsteemis on ilmalik osa, kus koolid järgivad Hispaania haridusministeeriumi määratud õppekava ja õppekeel on hispaania keel, ja kiriklik osa, kus järgitakse Hispaania õppekavasid, aga õppekeel on katalaani keel. 2016./2017. õppeaastal õppis riigi õpilastest ja üliõpilastest 39% Andorra süsteemis, 33% Prantsusmaa ja 28% Hispaania süsteemis.<ref>''Andorra en xifres 2018'', lk 15.</ref> 2005/2006. õppeaastal õppis koolikohustuse eas lastest igas süsteemis umbes kolmandik. Umbes 50% Andorra lastest käib Prantsuse algkoolides, ülejäänud Hispaania või Andorra süsteemi koolides{{lisa viide}}. Andorra süsteemi populaarsus on 21. sajandi oluliselt kasvanud, Hispaania süsteemi populaarsus on vähenenud.<ref name="Education-Systems" /> Praktiliselt kõik andorralased oskavad lugeda.<ref>[https://www.worldatlas.com/articles/the-highest-literacy-rates-in-the-world.html List of Countries By Literacy Rate], worldatlas.com.</ref> [[1880]] rajati Andorras esimesed katoliku koolid, [[1900]] esimene prantsuse kool ja [[1930]] esimene hispaania kool. [[1995]] rajati riigi esimene spordikool. [[Pilt:Universitat_d'Andorra_(3).JPG|pisi|Andorra ülikool]] [[Pilt:Uda.gif|pisi|[[Andorra Ülikool]]i logo]] Pikka aega sai kõrgharidust omandada ainult välismaal. Alates [[1997]]. aastast tegutseb [[Andorra ülikool]]. Et ülikool on väike, on õppimisvõimalused piiratud.<ref name="Augustin77">Augustin, lk 77.</ref> 2014. aastal õppis ülikoolis 1066 üliõpilast. Ülikool pakub bakalaureusekraade õenduses, arvutiteaduses, ärijuhtimises ja haridusteadustes ning edasijõudnute kutseõppekursusi. Õenduse alal on võimalik saada ka teise astme kraad, arvutiteaduse alal ka teise astme kraad ja doktorikraad. Ülikooli juures töötab virtuaalõppe keskus (Centre d'Estudis Virtuals), mis on seotud Hispaania ja Prantsusmaa ülikoolidega, sealhulgas [[Kataloonia Avatud Ülikool]]iga. See pakub umbes 20 esimese ja teise astme õppekava muu hulgas turismi, õigusteaduse, katalaani filoloogia, humanitaarteaduste, psühholoogia, politoloogia, audiovisuaalne kommunikatsioon, telekommunikatsiooni, tehnikateaduse ja Ida-Aasia uuringute alal. Keskus pakub ka teise astme õppekavasid ja täiendõppekursusi spetsialistidele. Eraülikool Universitat de les Valls Andorra la Vellas hakkas 2012. aastal välja õpetama [[hambaarst]]e.<ref>[https://web.archive.org/web/20110530034450/http://www.udv.ad/institution Institution], udv.ad.</ref> Sinna asuti õppima Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist, kuid pärast üliõpilaste arvu vähenemist võeti selle tegevusluba 2016. aastal tagasi.<ref>[https://www.consellgeneral.ad/ca/arxiu/arxiu-de-lleis-i-textos-aprovats-en-legislatures-anteriors/vii-legislatura-2015-2019/copy_of_lleis-aprovades/llei-8-2016-de-revocacio-definitiva-de-la-universitat-de-les-valls-udv Llei 8/2016 de revocació definitiva de la Universitat de les Valls (UdV)], consellgeneral.ad.</ref> 2010. aasta novembris andsid võimud loa luua [[Universitat Oberta de la Salle – Andorra]], katoliikliku fondi [[Fundació La Salle]] eraõppeasutuse, mis kavatses anda haridust kaugõppes peamiselt inglise keeles ja üliõpilastele kogu maailmast. See avati 2012. aastal.<ref>[https://www.periodistadigital.com/cultura/religion/20120724/nace-universidad-abierta-salle-uols-andorra-noticia-689401015893/ Nace la Universidad Abierta La Salle (UOLS) en Andorra], periodistadigital.com, 24.6.2012.</ref> Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks.<ref name="ReferenceB" /> On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel.<ref name="premi-naci" /> Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele. Umbes 70 protsenti andorralastest omandab kõrghariduse Hispaanias või ka Prantsusmaal. Eriti populaarsed kõrgkoolilinnad on [[Toulouse]] ja [[Barcelona]].<ref name="Augustin77" /> [[Polybiose programm]]i kaudu pakutakse Andorra noortele võimalust õppida [[USA]]s ja [[Kanada]]s. === Teadus === [[Andorra Uuringute Instituut]] ([[Institut d'Estudis Andorrans]], IEA) asutati 1976. aastal, et aidata kaasa hariduse, eriti õppematerjalide ja õpetajakoolituse arengule Andorras.<ref>[https://web.archive.org/web/20131212130042/http://iea.ad/index.php?option=com_content&view=article&id=1&Itemid=2 L’Institut], iea.ad.</ref> Instituudil on keskused Barcelonas ja Toulouse'is (varem ka [[Perpignan]]is). 1998. aastast tegeleb see teadusega üldisemalt. IEA-l on ühiskonnauuringute keskus ning lume- ja mäeolude uurimiskeskus. Peahoone asub Sant Julià de Lòrias. Instituut annab välja monograafiaid ning ajakirja [[Revista Ciutadans]], mis käsitleb Andorra ühiskondlikke olusid. == Tervishoid ja rahvatervis== [[WHO]] hindas 2000. aastatel Andorra tervishoiusüsteemi paremuselt maailmas kolmandaks, ja samal ajal oli WHO andmetel Andorras maailma kõrgeim [[keskmine eluiga]] (83,5 aastat).<ref> Paul Henley. [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7649339.stm Why Andorrans live longer], bbc.co.uk, 2.10.2008.</ref> 2017. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas).<ref name="country-co" /> 2013. aastal oli uurimisasutuse [[Institute for Health Metrics and Evaluation]] statistika järgi Andorras keskmine eluiga meestel 80,9 ja naistel 86,6 aastat.<ref>[http://www.healthdata.org/andorra Andorra], healthdata.org.</ref> 2016. aastal olid 28% Andorra elanikest ülekaalulised ning [[ülekaalulisus]] kasvas aastatel 2000–2016 viie protsendipunkti võrra.<ref name="fao"/> Andorras on kõikidel riigi kodanikel ja tööloaga välismaalastel õigus tervishoiuteenustele. Kõik töötajad ja nende perekonnaliikmed on kindlustatud riigi hallatava sotsiaalkindlustuskassa (''CASS, [[Caixa Andorrana de Seguretat Social]]'') kaudu. Iga töötaja palgast arvestatakse 18% suurune [[sotsiaalmaks]], millega rahastatakse tervishoidu. Sellest maksust tasub osa tööandja ja osa töötaja. CASS kannab 75% ambulatoorsete patsientide tervishoiukuludest (sh ravimid ja arsti vastuvõtud), 90% haiglaravikuludest ja 100% tervishoiukuludest tööõnnetuste puhul.<ref>[https://web.archive.org/web/20110916184314/http://www.adi.ad/en/Socialsecurity Social security and medical insurance], adi.ad.</ref> Ülejäänud osa võib katta erameditsiinikindlustus. Teiste elanike ja turistide tervishoiukulusid CASS ei kata.<ref name="Augustin77" /><ref>''Travailler en Andorre (Mei 2006)'', Govern d'Andorra, Servei d'Ocupació, lk 30.</ref> [[Escaldes-Engordany]]s on [[Meritxelli Jumalaema haigla]] ([[Hospital Nostra Senyora de Meritxell]]). Peale selle on riigis 11 esmatasandi tervisekeskust. Andorra teeb tervisekeskuste vallas koostööd [[Kataloonia valitsus]]ega. ==Meedia== [[Pilt:RTVA logotip.png|pisi|RTVA ([[Ràdio i Televisió d'Andorra]]), avalik-õiguslik telekanal ja raadiojaam Andorras]] {{Vaata ka|Andorra meedia}} Kaks tähtsamat päevalehte on praegu [[Diari d'Andorra]], mida antakse välja pealinnas, ja [[El Periòdic d'Andorra]], mida antakse välja [[Escaldes-Engordany]]s.<ref>[http://www.prensaescrita.com/newspapers/andorra.php Andorra Newspapers], prensaescrita.com.</ref><ref name="politics"/> Andorras tegutseb üle kümne raadiojaama.<ref name="CIA"/> Varem tegutsesid riigis ka rahvusvahelised raadiojaamad, mis tegid saateid naabermaade, eriti Prantsusmaa, kuid mitte Andorra kuulajatele. Pärast vaidlust kaasvürstide ja Andorra enda võimude vahel Andorra käsutuses olevate raadiosageduste kasutamise üle keeldus Andorra uuendamast Radio Andorra ja Sud Radio ringhäälingulitsentse, mistõttu 1981. aastal mõlemad suleti. [[Ràdio i Televisió d'Andorra]] on 1989. aastal asutatud riigiettevõte, mis on raadio [[Ràdio Nacional d'Andorra]] (RNA) ja riigi ainukese telekanali<ref name="freedom"/> [[Andorra Televisió]] (ATV) taga. Mõlemad on katalaanikeelsed. Andorra meediasisule avaldavad selget mõju ärilised, poliitilised ja usulised huvid. Eriti keeruline on kajastada Andorra pankade tegevust.<ref name="freedom"/> Meediamaastikku mõjutavad suurel määral Hispaania ja Prantsusmaa kanalid, millest paljusid saab Andorras vaadata ja kuulata. == Kultuur == [[Pilt:HPIM0309.JPG|pisi|Andorra lipp rõdul Ordinos]] {{Vaata ka|Andorra kultuur}} Andorra kultuur on saanud palju mõjutusi Prantsusmaalt ja eriti Hispaania [[Kataloonia]]st. Esimesed andorralased olid katalaani keelt kõnelevad hõimud. Et ajalooline keel on katalaani keel, on Andorra kultuur omapärane osa katalaani kultuurist. Andorral on [[Kataloonia]]ga tihedad kultuurisidemed. Andorra on katoliiklik maa. Veel suure osa 20. sajandist elati muust maailmast eraldatuna. [[Escaldes-Engordany]] oli 2011 [[katalaani kultuuri pealinn]].<ref>[http://www.ccc.cat/noticies.php?Id_noticies=253 Capital de la Cultura Catalana]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ccc.cat.</ref> Andorra on saanud kultuurimõjutusi nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast, eriti [[Kataloonia]]st. Kultuuriajalooliselt tähelepanuväärsed on mõned [[romaani stiil]]is kirikud. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on turism ja sisseränne kujundanud ka kultuurielu. Alates 1980. aastatest on kultuuritaristut arendatud.<ref name="Rodríguez">Francesc Rodríguez. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106375/160682 Culture Today], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 36–37.</ref> ===UNESCO maailmapärand=== [[Pilt:Vall_del_Madriu-Perafita-Claror_-_101.jpg|pisi|Madriu-Perafita-Clarori maastik]] [[Madriu-Perafita-Clarori org]], mis katab umbes 9% Andorra pindalast, võeti 2004 [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See [[kultuurmaastik]] on näide sellest, kuidas inimesed on aastatuhandete vältel end kohandanud Püreneede oludega.<ref>[https://whc.unesco.org/en/list/1160/ Madriu-Perafita-Claror Valley], unesco.org. ([https://web.archive.org/web/20170508033159/http://whc.unesco.org/en/list/1160 veebiarhiivis])</ref> [[Püreneede jaanituled]] Andorras, Prantsusmaal ja Hispaanias võeti 2015 [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistu]]sse.<ref>[https://ich.unesco.org/en/RL/summer-solstice-fire-festivals-in-the-pyrenees-01073 Summer solstice fire festivals in the Pyrenees], unesco.org.</ref> ===Kirjandus ja kirjakultuur=== [[Pilt:Antoni Morell i Mora.jpg|pisi|left|[[Antoni Morell]]]] Advokaat [[Antoni Fiter i Rossell]]i (sündinud 1706) peetakse esimeseks Andorra kirjanikuks. Ta oli piiskopliku kaasvürsti foogt (esindaja). [[1748]]. aastal avaldas ta teose "[[Manual Digest]]" Andorra ajaloost, traditsioonidest ja seadustest. Preester [[Antoni Puig]] avaldas [[1763]]. aastal selle teose redigeeritud ja lühendatud versiooni pealkirjaga "[[Politar Andorrà]]". Mõlemat teost peetakse olulisteks. 1987. aastal asutati romaaniauhind [[Fiter i Rosselli auhind]]. Andorra [[ilukirjandus]] tekkis alles 20. sajandi teisel poolel. Kirjanike seas on [[Antoni Morell]] ([[Antoni Morell Roma]]; 1941–2020), kes on lisaks mitteilukirjanduslikule proosale avaldanud romaane, [[Robert Pastor i Castillo]] (sündinud 1945), kes on avaldanud katalaani keeles luulet ja esseesid ning ka mitu hispaaniakeelset raamatut, luuletaja [[Josep Enric Dallerès]] (sündinud 1949) ning lastekirjanik, esseist ja romaanikirjanik [[Albert Salvadó]] (1951–2020), kes on kõige populaarsem kirjanik.<ref name="Augustin-99">Augustin 2009: 99.</ref> Nooremate generatsioonide kirjanike seas on romaanikirjanik [[Joan Peruga Guerrero]] (sündinud 1954), romaanikirjanik ja esseist [[Alberet Villaró]] (sündinud 1964), kirjanik [[Manel Giberet Vallès]] (sündinud 1966), kirjanik ja diplomaat [[Juli Minoves Triquell]] (sündinud 1969) ning luuletaja [[Teresa Colom]] (sündinud 1973). Tuntud kirjanikud on ka [[Ricard Fiter]] ja [[Michèle Gazier]].<ref name="Augustin-98">Augustin 2009: 98.</ref> Morell, Salvadó ja Villaró on saanud Andorra [[Karl Suure auhind (Andorra)|Karl Suure auhinna]]. ===Arhitektuur=== {{vaata ka|Andorra romaani stiilis kirikud}} [[Pilt:Església de Sant Cristòfol d'Anyós - 1.jpg|pisi|[[Anyósi Sant Cristòfoli kirik]] 13. sajandist, mis on [[Andorra kultuuripärand]]i nimekirjas]] Andorral on rikkalik [[romaani stiil]]is kirikuarhitektuuri pärand, eriti 11. ja 12. sajandist.<ref name="Planas">Marta Planas. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106372/160679 The Artistic Heritage], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 28–31.</ref> Tegu on kivikirikutega, millel on puidust katusekonstruktsioon, tavaliselt neljakandilised löövid, poolringikujuline koor ja Lombardia stiilis kellatorn. Andorras on umbes 40 romaani stiilis kirikut ja kabelit<ref>[https://web.archive.org/web/20110915024742/http://www.andorra.ad/en-US/What_do_you_need/Culture/Pages/churches.aspx Culture: Churches], andorra.ad.</ref>, sealhulgas [[Santa Coloma kirik]] ehk [[Santa Coloma d'Andorra kirik]], mis on Andorra vanim kirik [[8. sajand]]il ehitatud [[lööv]]iga,<ref name="Augustin-96">Augustin 2009: 96.</ref> [[Escaldes-Engordany Sant Miquel d'Engolastersi kirik]], [[Canillo Sant Joan de Casellesi kirik]], [[Encampi Sant Romà de les Bonsi kirik]], [[Ordino Sant Martí de la Cortinada kirik]], [[La Massana Sant Climent de Pali kirik]] ja [[Sant Julià de Lòria Sant Serni de Nagoli kirik]]. On säilinud ka romaani stiilis kivisildu ning kindlustusi, nagu [[Enclari Sant Vicençi linnus]] ja [[Les Bonsi linnus]].<ref name="Planas"/> On ka gooti ja barokkstiilis kirikuid ja muid hooneid.<ref name="Augustin-96" /> Andorra la Vellas on [[Casa de la Vall]], mis oli aastatel 1702–2011 peanõukogu hoone. Üks varasemaid modernistlikke ehitisi on [[Casa dels Russos]] [[Santa Coloma]]. Hoone on valminud 1916 ja selle on kavandanud katalaani arhitekt [[Cèsar Martinel i Brunet]]. Teine katalaani arhitekt [[Josep Puig i Cadafalch]] on kavandanud 1930. aastatest pärineva [[Casa la Cruz]]i. 1930. aastatel hakati ehitama ka suuremaid hotelle.<ref name="Planas"/> Aastal 1972 hävis tulekahjus [[Canillo Santa Maria de Meritxelli kirik]]. Uue kiriku projekteeris katalaani arhitekt [[Ricardo Bofill]]ile. Aastal 1976 pühitsetud uues kirikus segunevad paljud stiilid. [[Encampi Sant Jaume dels Cortalsi kirik]] on teine modernne sakraalehitis. See avati 1999 ja on integreeritud metsamaastikku. Modernse ilmaliku arhitektuuri näide on 1964 valminud Sud Radio raadio- ja televisioonikompleks Encampis, mis on võetud Andorra rahvusliku kultuuripärandi nimekirja. <gallery> Pilt:Església de Santa Coloma - 12.jpg|[[Santa Coloma d'Andorra kirik]] Pilt:Iglesia_de_San_Miguel_de_Engolasters,_Engolasters,_Andorra,_2013-12-30,_DD_01.JPG|Engolastersi Püha Miikaeli kirik Pilt:Refuge_perafita_andorra.jpg|Traditsiooniline kivist mägionn (''refugi'') Perafitas Escaldes-Engordany vallas asub [[Madriu-Perafita-Clarori org|Madriu-Perafita-Clarori orus]] </gallery> ===Kujutav kunst=== 20. sajandil algas Andorra kunsti õitseng, sest valitsus hakkas seda rahaliselt toetama.<ref name="Augustin-98" /> Kataloonia päritolu [[skulptor]] [[Josep Viladomat]] (1899–1989) elas poliitilistel põhjustel Andorras. Paljud tema [[marmor]]ist ja [[pronks]]ist teosed on eksponeeritud [[Centre d'Art d'Escaldes-Engordany|Escaldes-Engordany kunstikeskus]]es.<ref>[https://web.archive.org/web/20140110170010/http://www.e-e.ad/portal/index.php?option=com_content&task=view&id=210&Itemid=89 Sala de la Col·lecció Josep Viladomat], e-e.ad.</ref> Teine Kataloonia päritolu Andorra kunstnik on [[Sergi Mas]]. ===Muusika ja tants=== [[Pilt:ESC 2007 Andorra - Anonymous - Salvem el mon.jpg|pisi|Ansambel Anonymous esitas [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el Helsingis laulu "[[Salvem el món]]"]] {{Vaata ka|Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel}} Andorra muusika piirdus pikka aega vaimuliku muusika ja rahvalauludega.<ref name="Augustin-96" /> Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu ''[[contrapàs]]'', ''[[sardana]]''<ref>[https://web.archive.org/web/20190123010312/https://www.lonelyplanet.com/andorra/attractions/a/poi-sig/358550 Andorra attractions], lonelyplanet.com.</ref> ja ''[[marratxa]]''. ''Marratxa'' on elujõuline [[Sant Julià de Lòria]]s. Andorra rahvamuusika sarnaneb naaberriikide omaga, kuid on eelkõige katalaanipärane, eriti ''sardana'' puhul. ''Contrapàs''{{'}}i tantsitakse Andorra la Vellas ja püha Anna tantsu Escaldes-Engordanys. [[Kammerorkester]] [[Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra]] asutati 1992.<ref>[https://web.archive.org/web/20100427163902/http://www.onca.ad/eng/1biografia.htm Discover the ONCA], onca.ad.</ref> Orkestrit juhib viiuldaja [[Gerard Claret i Serra]] ([[Gerard Claret]]). Tema vend [[Lluís Claret]] on tšellist. Nad on rahvusvaheliselt tuntuimad Andorra muusikud. Lluís on tšellist, kes on mänginud sümfooniaorkestrite ees üle Euroopa.<ref>Augustin 2009: 100.</ref> Mõlemad on töötanud välismaal, eriti Kataloonias, ja on saanud Kataloonia kõrgeima autasu [[Püha Jüri rist (Kataloonia autasu)|Püha Jüri rist]]i. Andorras tegutseb riiklik poistekoor [[Cor Nacional dels Petits Cantors d'Andorra]], mis asutati 1991. aastal. Escaldes-Engordanys toimub iga-aastane džässifestival. Andorra riigihümn on "[[El Gran Carlemany]]", mille on komponeerinud isa [[Enric Marfany Bons]] ja mille sõnade autor on Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst [[Joan Benlloch i Vivó]].<ref>Augustin 2009: 101.</ref> Andorra on [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el osalenud kuuel korral, [[2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, saadi poolfinaalis 12. koht, mis on seni parim saavutus. Esimest korda osaleti [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esimese katalaanikeelse lauluga võistluste ajaloos.<ref name="Augustin-99" /> [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele saatis Andorra võistlusele Taani laulja [[Susanne Georgi]], kes on tuntud ''[[eurodance]]''{{'}}i duost [[Me & My]], kuid elab Andorras. Ta sai poolfinaalis 15. koha. Riiklik televisioonifirma [[RTVA]] otsustas [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el mitte osaleda. Ka varem on Andorrat esindanud Taani, Hollandi ja Hispaania artistid. [[Malvina Reynolds]], kes oli vaimustatud sellest, et Andorra kaitse-eelarve suurus oli 4,90 USA dollarit, kirjutas laulu pealkirjaga „Andorra“. [[Pete Seeger]] lisas laulule mõned salmid ja esitas selle oma 1962. aasta albumil "[[The Bitter and the Sweet]]". ===Teater ja film=== 2007. aastal loodi asutus [[Escena Nacional d'Andorra]]. See produtseerib teatrilavastusi ning vastutab ka filmide tootmise eest. Andorra la Vella ja Sant Julià de Lòria vald korraldavad koos mõlemas kohas teatrilavastuste sarja. Andorra la Vella vald ehitas 1992 varasema kino [[Teatre Comunal d'Andorra la Vella]] nii ümber, et seal saab näidata ka teatrietendusi. Seal on näidatud teatri- ja tantsuetendusi ja korraldatud kontserte.<ref>[https://web.archive.org/web/20111115122156/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/ Teatre comunal], andorralavella.ad.</ref> Seal tegutseb ka filmiklubi [[Cineclub de les Valls]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110725042922/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/teatre_comunal/Cineclub/index.html Cineclub de les Valls], andorralavella.ad.</ref> Kultuurikeskus [[La Llacuna]] Andorra La Vellas pakub lastele ja noortele teatri- ja kunstiringe, seal on kultuuriraamatukogu ja muusikakool ning näituse- ja konverentsisaalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20071116092013/http://www.andorralavella.ad/contents/viure/equipaments_culturals/la_llacuna/index.html Centre cultural La Llacuna], andorralavella.ad.</ref> ===Andorra köök=== Andorra köök sarnaneb [[Kataloonia köök|Kataloonia köögiga]], kuigi selles on mõjutusi ka [[Prantsuse köök|Prantsuse]]<ref name="Cuisine">[https://www.holidaysandorra.org/cuisine-in-andorra Cuisine in Andorra], holidaysandorra.org.</ref> ja [[Hispaania köök|Hispaania köögist]].<ref>Eccardt 2004, lk 158–160, 170–171.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20110720143421/http://www.rumbo.es/guide/es/europa/andorra/gastro.htm Andorra - gastronomía], rumbo.es.</ref> Traditsioonilistele [[tavern]]idele (''tasques''), on lisandunud tänapäevased söögikohad, milles pakutakse, Prantsuse, Hispaania ja rahvusvahelisse kööki kuuluvaid toite.<ref name="Marquet">Jordi Marquet. [http://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106381/169954 The Cuisine: between the traditional and the modern], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 41–43.</ref> Andorras korraldatakse aasta läbi toiduüritusi, mis aitavad kohalikku toidukultuuri alal hoida.<ref name="Cuisine" /> Katalaani toidutraditsioonid avalduvad näiteks küpsetises nimega ''[[coca]]'', lihast ja köögiviljadest valmistatud hautises nimega ''[[escudella]]'' ning panniroas nimega ''[[trinxat]]'', mis sisaldab kapsast, kartuleid ja sealiha. ''Escudella''{{'}}t valmistatakse ''[[cassola]]''{{'}}s, mis on glasuuritud savi[[pott]].<ref>Eccardt 2004, lk 158.</ref> Puljongit võidakse serveerida eraldi, supina. Teine iseloomulik roog on ''allioli'', mis sisaldab [[oliiviõli]] ja [[küüslauk]]u. Traditsioonilistes roogades kasutatakse kohalikke koostisosi nagu metssealiha, jäneseliha, küülikuliha, lambaliha, forelli, seeni ning kitse- ja lambapiimast juustu. Toiduvalmistamisel kasutatakse ka [[harilik sigur|sigur]]ilehti. Kokk [[Maria Montanyà]] on traditsioonilisi retsepte kogunud kokaraamatusse "[[La cuina de casa meva]]".<ref name="Marquet" /> Tähtsal kohal on mereannid ja värsked põllumajandussaadused.<ref name="the-cultur" /> Kaladest on traditsiooniliselt palju söödud eriti [[tursk]]a ja [[meriforell]]i.<ref name="Cuisine" /> ===Tähtpäevad=== Traditsioonilised tähtpäevad on [[jüripäev]] (''diada de Sant Jordi''), [[jaanilaupäev]] (''nit de Sant Joan''), mida tähistatakse lõkkega, [[tabanipäev]] ja [[luutsinapäev]].<ref>[https://web.archive.org/web/20120629004406/http://www.andorra.ad/en-us/about_andorra/pages/culture_and_traditions.aspx About Andorra: Culture and traditions], andorra.ad.</ref> === Mäluasutused === ====Muuseumid==== Andorras tegutseb 18 muuseumi, mis säilitavad ja vahendavad teadmisi Andorra ajaloo ja kultuuripärandi kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20110716063545/http://www.tourisme-andorre.net/Telechargements/Museus_cat_fr.pdf Museus d’Andorra: Musées d’Andorre] tourisme-andorre.net.</ref> Nende seas on etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum ja ikonograafia muuseum. La Massana vallas Pal'i külas on muuseum, mis tutvustab romaani kunsti ja Andorra kultuuripärandit, sealhulgas kirikukunsti ja sildu. On tööstusajaloo muuseume. Metallurgiatehas [[Farga Rossell]] La Massanas, mille rajamist alustati 1842 ja mis töötas 1876. aastani ühena kahest viimasest metallurgiatehasest Andorras, on säilitatud muuseumina. Andorra la Vellas on automuuseum [[Museu Nacional de l'Automòbil]]. Ka Encampis on automuuseum. Ettevõtte [[Reig]] kunagistes ruumides Sant Julià de Lòrias on tubakamuuseum. Parfüümimuuseum Escaldes-Engordanys on seotud turiste ligimeelitava käibemaksuvaba kaubandusega. Ordinos on postimuuseum. Canillos on mootorrattamuuseum. [[Museu Casa d'Areny-Plandolit]] Ordinos, [[Museu Casa Rull]] [[Sispony]]s ja [[Casa Cristo]] Encampis on koos interjööriga säilinud hooned, kus on näha, kuidas eri sotsiaalsetest kihtidest andorralased vanasti elasid. Pealinnas on ka [[Seth Panisi loss]], kus on [[Seitsme luku kirst]], milles varem hoiti Andorra kõige tähtsamaid dokumente. Igal kihelkonnal oli üks võti (ja seitsmes piiskopi esindajal), nii et kirstu sai avada ainult iga kihelkonna esindaja juuresolekul.<ref>[https://web.archive.org/web/20190306042735/http://www.himchistka-daugavpils.eu/andor-22.html Andorra la Vella. What to see.], imchistka-daugavpils.eu.</ref> ====Raamatukogud==== Valdadel on oma kohalikud raamatukogud. Andorra esimene raamatukogu avati 1930. Sellest kasvas välja [[Andorra Rahvusraamatukogu]] (Biblioteca Nacional d'Andorra), mis tegutseb aastast 1974. Alates 1980. aastast säilitatakse seal kõikide Andorra raamatute [[sundeksemplar]]e. Aastal 2009 laekus neid 767 nimetust. ====Arhiiv ==== [[Andorra Rahvusarhiiv]] (Arxiu Nacional d'Andorra) on asutatud 1975. aastal. ==Sport== {{Vaata|Andorra sport}} Andorra on tuntud talispordi- ja [[rulluisuhoki]]maana. Nii rulluisuhokit kui ka [[ragbi]]t peetakse Andorra rahvusspordialadeks. [[Korvpall]]imeeskond [[BC Andorra]] on mänginud Hispaania kõrgliigas [[Liga ACB]]. [[Andorra Jalgpalliliit]] asutati 1994. aastal ja see liitus [[Rahvusvaheline Jalgpalliliit|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] 1996. aastal.<ref>[https://www.uefa.com/insideuefa/member-associations/association=and/ Andorran Football Federation], uefa.com.</ref> Juulis 2025 oli [[Andorra jalgpallikoondis]] [[FIFA edetabel]]is 174. kohal.<ref>[https://inside.fifa.com/fifa-world-ranking/men Latest Men’s World Ranking].</ref> Riigi suurim staadion [[Estadi Nacional]] mahutab 3000 pealtvaatajat. On rajatud mitu suusakeskust ning laskespordi-, tennise-, ujumis- ja muid rajatisi.<ref>Sergi Nadal. [https://www.raco.cat/index.php/Catalonia/article/view/106384/169955 A Country for Spor], ''Catalònia culture'', nr 25, 1991, lk 44–48.</ref> [[Andorra Olümpiakomitee]] (''Comitè Olímpic Andorrà'') loodi 1971 ja sai [[ROK]]i tunnustuse 1975.<ref>[https://www.olympics.com/ioc/andorra Andorra], olympics.com.</ref> Andorra sportlased osalesid esimest korda [[1976. aasta taliolümpiamängud]]el [[Innsbruck]]is. Sellest ajast saadik on osaletud kõikidel suve- ja taliolümpiamängudel. Riigi sportlased pole medaleid võitnud. <gallery> Pilt:Grandvalira ski resort, Andorra5.jpg|Mäesuusakeskus [[Soldeu]] külas Pilt:Estadi_Comunal_Vella.jpg|Andorra la Vella vallastaadion Pilt:Roger_Vidosa_FIS-Slalom_Hinterstoder_2010.jpg|Mäesuusataja [[Roger Vidosa]] </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Peeter Kaldre]], "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" [[Aja Pulss]] nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16–20. *''International Dictionary of Historic Places: Southern Europe'', Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8. *''Western Europe 2003'', London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9. *Thomas Eccardt. ''Secrets of the Seven Smallest States of Europe: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City'', New York: Hippocrene Books 2004, ISBN 9780781810326. *Byron Augustin. ''Andorra'', Marchall Cavendish Benchmark: Tarrytown, NY 2009, ISBN 978-0-7614-3122-0. *''Andorra in Figures 2014'', Govern d'Andorra, Cambra de Comerç, Indústria i Serveis d'Andorra 2014, ISBN 978-99920-0-692-4. *''Andorra in Figures 2017'', Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3. *''Andorra en Xifres 2018'', Govern d'Andorra 2018, ISBN 978-99920-0871-3. == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}}{{commons|Andorra}} * [https://visitandorra.com/en/ Ametlik turismiinfo] (''inglise keeles'') *Tuomas Salste. [https://www.tuomas.salste.net/doc/matkat/andorra.html Andorra: Matkaopas Pyreneiden pikkuvaltioon], 2014. * [http://www.esglesiacatolica.ad/ Katoliku kirik Andorras] *[https://en.wikivoyage.org/wiki/Andorra Wikivoyage] *[https://www.govern.ad/ca/inici Andorra valitsus] *[https://www.bbc.com/news/world-europe-17028050 Andorra Country Profile], BBC *[https://eudocs.lib.byu.edu/index.php/History_of_Andorra:_Primary_Documents History of Andorra: Primary Documents], eudocs.lib.byu.edu {{Euroopariigid}} {{koord |NS=42.558 |EW=1.555 |type=country |region=AD}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Andorra| ]] hdma2u60bc6svcxq05zg74z9xcz2sv4 0 536 7206312 7115614 2026-08-02T06:44:13Z Kuriuss 38125 7206312 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{liita|Islam ja mitmekultuurilisus}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|pisi|[[Hadž|Palverännakul]] [[muslim]]id [[Meka]]s [[Masjid al-Haram]]is]] '''Islam''' ([[araabia keel]]es الإسلام ''al-’islām'' 'alistumine <nowiki>[</nowiki>[[Allah]]i tahtele<nowiki>]</nowiki>' tegusõnast أسلم ''aslama'' 'alistuma') on üks [[maailmareligioon]]idest, [[Aabrahamlik religioon|Aabrahami religioossest traditsioonist]]. Islam on alates oma sünnist [[Araabia]]s üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii [[kunst]]i kui ka [[teadus|teadusse]]. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islami järgijat ([[muslim]]it ehk moslemit ehk muhameedlast) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid keda kutsutakse imaamideks ning hõimulikku eluviisi elavad muslimid näiteks Afganistanis elavad oma külavanemate koraani interpretatsiooni järgi, ja [[vaimulik haridus|vaimuliku hariduse]] süsteem. ==Allah== {{vaata|Allah}} Allah on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – [[Jumal]]a kohta. Allah on araabia keeles Jumal. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. ==Prohvetid== Allah on inimestele oma tahet kuulutanud [[prohvet]]ite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli [[Muḩammad]] (Muhamed), kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu [[kristlus]]e prohvet [[Jeesus Kristus|Jeesus]] ja [[judaism]]i prohvet [[Mooses]] (ning võib-olla ka [[zoroastrism]]i ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on [[koraan]]is mainitud prohvetite seas veel näiteks [[Aabraham]], [[Ismael]], [[Iisak]], [[Jaakob]], [[Taavet]] ja [[Ristija Johannes]]. ==Muhammad ja islami tekkimine== {{vaata|Muḩammad}} Islam ehk '''islami usk''' on [[aabrahamlik religioon|aabrahamlik]] [[monoteism|monoteistlik]] [[religioon]], mis tekkis [[7. sajand]]il uskumuse järgi Muhammedile ingel Gabrieli poolt ilmutatud ütluste järgi, hiljem kirjapantult [[Koraan|koraanina]] tuntud religioossest tekstist, mis [[Ilmutus|ilmutati]] islami usu kummardajate järgi [[prohvet]] Muhammadile. ==Pühad tekstid== Muslimid usuvad, et koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli talle ilmutusi dikteerima. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami [[pärimus]]e järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Pärast prohveti surma kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Vastupidi uskumusele ei ole koraan olnud oma kujult muutumatu ning tänapäeval kasutatud variant kodekseeriti alles 100–200 aastat pärast Muhammadi surma.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lester |eesnimi=Toby |kuupäev=1999-01-01 |pealkiri=What Is the Koran? |keel=en |väljaanne=The Atlantic |url=https://www.theatlantic.com/magazine/archive/1999/01/what-is-the-koran/304024/ |vaadatud=2025-10-06 |issn=2151-9463}}</ref> Esimese ilmutuse sai Muhammad 610. aastal; järgnenud 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk [[suura]]t, millest koosnebki koraan (''Qur'an''). Esimesed 86 suurat sai Muhammad [[Meka]]s – need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja [[paganlus]]e ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati [[Mediina]]s – need olid pikemad ja jutustavamad ning käsitlevad peamiselt usuelu korraldust, õpetusi sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhammad vastu ka niinimetatud saatanlikud värsid. Lisaks koraanile on muslimitele olulised Muhammadi ütluste [[ḥadīth]]ide kogud. Need on jutustused, mille on kirja pannud Muhammadile lähedased isikud tema tegudest ja ütlustest, mis ei kajastu koraanis. Olenevalt usulahust võetakse neid ütlusi varieeruva rangusega tõsiselt, neist kõrgem on vaid koraanis kirjapandu ja neist alamad on muslimite traditsioonilised tõekspidamised, millele pole kindlat usulist kohustust. ==Islami viis sammast== {{vaata|Islami viis sammast}} Islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on * usutunnistus (''Shahādah'' ehk šahada), * palvus (''Şalāh'' ehk salat), * annetamine (''Zakāh'' ehk zakat), * paast (''Şawm'' ehk saum), * palverännak (''Hajj'' ehk [[hadž]]). ==Islami usukombed== ===Palvetamine=== Muslimid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Meka asukoha määramiseks kasutatakse [[Qiblah|kibla]] kompassi. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on seatud nii, et need kataksid ööpäeva 24 tundi. Võib palvetada ka väljaspool antud aega, aga usutakse, et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Enne palvetamist tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud, kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab kaelale, näole ja juustele vett panema. Enamasti pestakse ka jalgu. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis võib olla pühakoda, kuid võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile muslimitele. ===Palvekohad=== [[Mošee]] on islami pühakoda, kus muslimid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub torn [[minarett]], kust muslimeid palvetama kutsutakse. Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega koraanist. Palvesaali peab sisenema jalatsiteta. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvevaipadel. Mošee juures on purskkaev või vähemalt koht, kus on vett rituaalseks pesemiseks. ===Palveesemed=== Olulised muslimite palveesemed on muu hulgas: * [[Taqiyah]] – meessoost muslimite heegeldatud peakate. * [[A'baia]] – musliminaiste riietusese. * [[Musalla]] – palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab muslimitele puhta koha palvetamiseks. ===Islami pühad=== [[Islamiseadus]]e järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: * '''[[‘Īd al-Fiţr]]''' (1. Sawwal) – märgib paastukuu [[ramadaan]]i lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. Kuna muslimid kasutavad kuupõhist kalendrit, langeb see püha igal aastal erinevale ajale. * '''[[‘Īd al-Aḑḩā]]''' (10. Dhul-Hijja) – märgib püha palverännaku hadži lõppu. Tähistavad need, kes palverännakust osa võtsid, ja teised muslimid, kes ei sooritanud palverännakut. Mõned muslimid tähistavad veel muidki päevi, mida islamiseadus ette ei näe, nagu näiteks: * '''[[Al-Hijra]]''' (1. Muharram) – mälestab [[hidžra]]t (''hijra'') 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. * '''[[Ashura]]''' (10. Muharram) – eriti šiiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal. * '''[[Milad un Nabi]]''' (12. Rabi) – järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle. * '''[[Lailat al Miraj]]''' (27. Rajab) – tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi [[Buraq]]i seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga. * '''[[Lailat al Qadr]]''' (27. Ramadan) – mälestatakse ööd, kui Allah saatis Muhamedile esimesed ilmutused koraanist. ==Õpetuse alused== Islami järgi on kõik prohvetid oma rahvale õpetanud üht ja sama õpetust, et [[jumal]] on ainus ([[monoteism]]). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud [[pühakiri|pühakirja]] rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Piibel usutakse olevat Jumala poolt edasi antud, kuid inimese poolt moonutatud. Muslimid usuvad, et Muhamed oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala [[arm]]ust. Ajaloolised koraani tekstid näitavad, et raamat on olnud muutumatul kujul vähemalt 1300 aastat. Tänapäevased araabia keele dialektid erinevad oluliselt sellest, mida kasutab koraan. Koraani keele veidi lihtsustatud vormi õpetatakse tänapäeval standardiseeritud araabia keelena, mida oskab mingilgi määral põhimõtteliselt iga muslim või araabia maade elanik olenemata kodusest keelemurdest. Sõna "islam" on pärit samast [[juur (keeleteadus)|juur]]est sõnaga ''salam'' ('rahu'). Sõna ''muslim'' on samuti samast juurest ning tähendab (Allahi) [[vasall]]i ja ((Allahile) alistunut). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest. ==Islami levik== [[Pilt:Islam by country.png|pisi|380px|Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus {{legend|#4a6600|[[sunniidid]]}} {{legend|#66004a|[[šiiidid]]}} {{legend|#04161b|[[ibadiidid]]}} ]] Islam hakkas laienema kohe pärast [[Muḩammad|Muḩammadi]] surma (8. juunil 632 m.a.j.). Aastatel 632–634 vallutati Süüria ja aastal 642 Egiptus. 8. sajandi alguseks vallutati Põhja-Aafrika ja aastal 711 tungiti Tariq ibn-Ziyadi juhtimisel Hispaaniasse. Aastal 732 peeti Lõuna-Prantsusmaal kuulus Toursi lahing, kus paavsti kutsel kokku tulnud Euroopa kuningate ühisarmee lõi [[Karl Martell|Karl Martelli]] juhtimisel muslimid Hispaaniasse tagasi ja mõne arvamuse kohaselt hoidis sellega ära Euroopa islamiseerimise. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga [[Lähis-Ida]]s, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal muslimeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka [[Hiina]]s ja [[India]]s moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad muslimikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: [[Indoneesia]]s, [[Pakistan]]is ja [[Bangladesh]]is. Enamiku elanikkonnast moodustavad muslimid [[Afganistan]]is, [[Albaania]]s, [[Alžeeria]]s, [[Egiptus]]es, [[Iraan]]is, [[Iraak|Iraagis]], [[Jordaania]]s, [[Liibüa]]s, [[Malaisia]]s, [[Maldiivid]]el, [[Nigeeria]]s, [[Palestiina Riik|Palestiina territooriumil]], [[Saudi Araabia]]s, [[Somaalia]]s, [[Sudaan]]is, [[Süüria]]s, [[Türgi]]s, ja [[Usbekistan]]is. ===Islam Eestis === {{vaata|Islam Eestis}} Islam jõudis Eestisse [[tatarlased|tatarlaste]] kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal (1558–1583) sõdima Vene vägede koosseisus, muu hulgas ka praeguse Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast [[Eestimaa kubermang|Eesti-]] ja [[Liivimaa kubermang]]u liitmist [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu [[1721]]. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]] linn. Püsiasustuse kinnituseks on [[muslim]]ite kalmistute asutamine Narvas, [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et [[usupüha]]de läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimaja [[Viru väljak]]u ääres). [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. Maailmasõja ja sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] segadustes vähenes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks. Esimene islami kogudus [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] registreeriti ametlikult [[1928]]. aastal Narvas ([[Narva Muhamedi Kogudus]]). Korjanduste abil osteti Narvas [[Kiriku tänav (Narva)|Kiriku tänavale]] maja, millest kujundati [[mošee]]. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti [[1939]]. aastal Tallinnas ([[Tallinna Muhamedi Usuühing]]). [[1940]]. aastal keelustas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõim]] islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tegutses islami kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti [[Tatari Kultuuri Selts]] ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamist, mis taasregistreeriti [[Eesti NSV]]-s [[1990]]. aastal [[Eesti Islami Kogudus]]ena. [[1991]]. aastal taastatud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, [[aserid|aseri]], [[kasahhid|kasahhi]] ja [[usbekid|usbeki]] kogukondade liikmed. Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos [[sunniidid]] ja [[šiiidid]]. [[1995]]. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune rühmitus ning registreeris end iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks [[Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus]]. Selle rühma lahkumine ei pingestanud suhteid sunniitide ja šiiitide vahel Eesti Islami Koguduses. 1. jaanuari [[2000]] seisuga kuulus Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates [[1994]]. aastast [[Timur Seifullen]]. 18 aastat oli koguduse juhtiv vaimulik mulla [[Hasjan Murtazin]], pärast tema surma on koguduse pea[[imaam]] ja Eesti ülem[[mufti]] [[Ildar Muhamedšin]]. Aastail 2009–2013 ilmus kord kuus Eesti muslimite veebiajakiri [[Iqra]], kokku 52 numbrit.<ref>[http://www.islam.pri.ee/index.php?id=276 Iqra.]</ref> [[Eesti]]s on muslimeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust). ==Islami sektid== Umbes 90% muslimitest on [[Sunna|sunna sekti]] kuuluvad [[sunniidid]]; 10% [[šiia sekt]]i kuuluvad [[šiiidid]]. Vähem on sufiste ja muid sekte. Sunniitide ja šiiitide lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed maha juhatusi, kuidas pärast tema surma talle järglast valida. Suurem muslimite rühm valis järgmiseks islamiriigi juhiks – [[kaliif]]iks – prohveti lähedase sõbra [[Abū Bakr]]i. Väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees [[‘Alī ibn Abī Tālib]]. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid. Kahe sekti usulised lahkhelid on tihtipeale vägivaldsed. ==Islam ja teised religioonid== Islamis on mõjutusi [[muinasaraabia usund]]ist, [[juutlus]]est ja [[kristlus]]est. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse – [[Džinn (mütoloogia)|džinnidesse]], samuti oli Mekas asuv [[Kaaba]] tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Judaismi ja kristlusega on sarnane [[eshatoloogia]] (õpetus viimsetest [[Viimnepäev|viimsestpäevast]]). Judaismist ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid [[Aadam]], [[Noa]], [[Aabraham]], [[Iisak]], [[Joosep]], [[Mooses]], [[Eelija]], [[Ristija Johannes]] ja [[Jeesus]]. Kuna judaism, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja nende pärimustes on oluline esiisa [[Aabraham]], siis nimetatakse neid kolme usundit [[aabrahamlik religioon|aabrahamlikeks religioonideks]]. ==Islamiusulised riigid ja riikide rahvusvaheline mõju== Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike liitvaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide majandust – kasutades selleks [[Islami Arengupank]]a –, haridust ja teadust – kasutades selleks [[UNESCO]]-laadseid islami haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks [[Ameerika]]- ja [[Euroopa|Euroopa-kesksele]] [[G7]]-le – [[Türgi]]t, [[Iraan]]i, [[Pakistan]]i, [[Egiptus]]t, [[Bangladesh]]i, [[Malaisia]]t, [[Indoneesia]]t ja [[Niger]]it ühendavat majandusühendust G8. Paljudes islamimaades on islami tõekspidamised otseseks allikaks seadusandluses. Parima näitena on Saudi Araabia põhiseaduseks ametlikult Koraan ise. ==Vaata ka== *[[islami mütoloogia]] *[[islami viis sammast]] *[[abdaalid]] *[[ajatolla]] *[[haridžiidid]] *[[ibadiidid]] *[[imaam]] *[[islam Itaalias]] *[[Islamiriik]] *[[islamism]] *[[islamofoobia]] *[[ismailiidid]] *[[Kaaba]] *[[mufti]] *[[mulla]] *[[Muqtada al-Sadr]] *[[Nation of Islam]] *[[nizariidid]] *[[pildikeeld islamis]] *[[sunna]] *[[sunniidid]] *[[šahada]] *[[šiiidid]] *[[vahhabism]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Annemarie Schimmel|Schimmel, Annemarie]] 2001. ''Islam : sissejuhatus''. Saksa keelest tõlkinud [[Haljand Udam]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. – 158 lk. ISBN 9985700996 * [[Karen Armstrong|Armstrong, Karen]] 2003. ''Islam : lühiajalugu''. Tõlkinud [[Lia Rajandi]]. Tartu: [[Ilmamaa]]. – 279 lk. ISBN 9985770714 * [[Olev Remsu|Remsu, Olev]] 2010. ''Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia''. – Tallinn: Go Group. – 268 lk. ISBN 9789949909711 * [[Robert Spencer|Spencer, Robert]] 2012. ''Poliitiliselt ebakorrektne tõde islamist''. Tallinn: Kunst. – 216 lk. ISBN 9789949486229 * [[Peet Lepik|Lepik, Peet]] 2019. ''Universaalid ja islam''. ([[Eesti mõttelugu]] 146.) Tartu: Ilmamaa. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.islam.pri.ee/ Islamist ja Islami kultuurikeskusest Turath, eesti keeles] *[http://www.islam.ee/ Islami ja Lähis-Ida teemaline portaal ISLAM.EE] [[Kategooria:Islam| ]] 2l648i4ncoumg39p7p2j5bk42ebvlg5 0 2412 7206006 7191848 2026-08-01T15:03:13Z Metsavend 738 /* Haldusjaotus */ 7206006 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Egiptuse Araabia Vabariik | omastav = Egiptuse | nimi1_keel = araabia | nimi1 = جمهوريّة مصرالعربيّة | nimi1_latin = Jumhūrīyat Mişr al-‘Arabīyah | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Egypt.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Egypt in its region (undisputed).svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Kairo]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Muşţafā Madbūlī]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[28. veebruar]] [[1922]] | valuuta = [[Egiptuse nael]] (EGP) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = [[Bilādī Bilādī Bilādī]] | usund = | üladomeen = [[.eg]] | telefonikood = 20 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = EGY | märkused = }} '''Egiptus''' on riik [[Aafrika]] kirdeosas, teda loetakse [[Lähis-Ida|Lähis-Itta]] kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka [[Siinai poolsaar]], mis asub [[Aasia]]s. Egiptus piirneb [[Palestiina]] [[Gaza sektor]], [[Iisrael]]i, [[Liibüa]] ja [[Sudaan]]iga. Temast itta jääb [[Punane meri]], põhja [[Vahemeri]]. Egiptus kuulub suurima rahvaarvuga riikide hulka Aafrikas ja Lähis-Idas ning seal elab tänapäeval üle 94 miljoni inimese. Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas, mille pindala on ligi 40 000&nbsp;km². Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega [[Sahara]] kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on [[Kairo]] ja [[Aleksandria]].{{lisa viide}} Egiptusel on väga pikk ajalugu, riigi alad on olnud püsivalt asustatud alates aastast 10 000 [[e.m.a|eKr]].<ref name="Midant-Reynes"/> Egiptuse kuulsaimad monumendid – [[Giza püramiidid]] ja [[Chephreni sfinks]] – rajati [[Vana-Egiptus]]e ajal, mis kuulus oma ajal kõige enam arenenud tsivilisatsioonide hulka. [[Memphis (Egiptus)|Memphise]], [[Teeba (Egiptus)|Teeba]] ja [[Karnak]]i varemed ning [[Kuningate org]] ([[Luxor]]i lähedal) pakuvad suurt huvi arheoloogidele ja turistidele. Egiptuse rikkalik kultuuripärand ja Punase mere äärsed kuurordid on muutnud turismitööstuse osa majanduses väga oluliseks, selles sektoris töötab umbes 12% kogu riigi töölistest.{{lisa viide}} == Asend ja pindala == [[Pilt:Egypt Topography.png|pisi|Egiptuse topograafiline kaart]] Riik asub põhiliselt 22. ja 32. [[laiuskraad]]i ning 25. ja 35. [[pikkuskraad]]i vahel. Ulatuslikule territooriumile vaatamata elab väga kuiva kliima tõttu umbes 99% rahvastikust Niiluse orus ja deltas, mis moodustab riigi kogupindalast ligi 5,5%.<ref name="Hamza"/> Suurem osa riigi pindalast võtavad enda alla väheste [[oaas]]idega [[kõrb]]ed ([[Sahara]], [[Liibüa kõrb]], [[Araabia kõrb]]). Egiptus piirneb läänes [[Liibüa]]ga, lõunas [[Sudaan]]iga ning idas [[Gaza tsoon]]i ja [[Iisrael]]iga. Egiptus asub strateegiliselt tähtsas asukohas – olles ühendussillaks [[Aafrika]] ja [[Aasia]] vahel ning [[Suessi kanal]]iga ka [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Punane meri|Punase mere]] vahel ([[Atlandi ookean]]i ja [[India ookean]]i ühendus).<ref name="ecoafrica"/> Egiptuse pindala on 1 001 450&nbsp;km², millega ta on maailma riikide hulgas 30. kohal.<ref name="cia"/> Pindala on peaaegu sama suur kui kogu [[Kesk-Ameerika]],<ref name="thefreelibrary"/> kaks korda suurem kui [[Hispaania]],<ref name="Pearce"/> neli korda suurem kui Suurbritannia<ref name="bristol"/> ja sama suur kui [[Texas]]e ja [[California]] osariigid kokku.<ref name="Pateman"/> == Loodus == === Kliima === [[Pilt:Dust storms off Egypt.jpg|pisi|Üle Egiptuse leviv liivatorm]] Suuremas osas Egiptuses (v.a Siinai ja Vahemere rannikupiirkond) valitseb väga kuiv [[kõrbekliima]]. Vahemere rannikul on talved [[sademed|sademeterohked]] ja jahedad, suved kuivad ja kuumad.<ref name="Ibrahim"/> Siinai poolsaare mägedes (kõrgemad tipud üle 2000&nbsp;m) on [[õhutemperatuur]]id palju madalamad ja sademeid esineb rohkem võrreldes alasega samal laiuskraadil. Talvised külmakraadid on tavalised ja aeg-ajalt sajab seal lund.<ref name="Ibrahim"/> Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Vahemere rannikupiirkonnas on [[aasta keskmine sademete hulk]] kuni 200&nbsp;mm, harva kuni 400&nbsp;mm.<ref name="weatherbase"/> Lund esineb seal harva, [[rahe]]t sagedamini. Aasta keskmised sademetehulgad vähenevad järsult lõuna suunas (nt Aleksandrias 193, Kairos 24 ja Assuanis 3&nbsp;mm).<ref name="Ibrahim"/> Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +15&nbsp;°C ja päeval tõusta kuni +43&nbsp;°C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0&nbsp;°C ja päeval kuni +18&nbsp;°C). Aasta keskmised õhutemperatuurid tõusevad järk-järgult liikudes Niiluse deltast Sudaani piiri poole. Lõuna-Egiptuses asuvas Assuanis langevad suvised öised õhutemperatuurid kuni +10&nbsp;°C ja päeval tõusevad kuni +41&nbsp;°C.<ref name="climate"/> Egiptuse kliimale on iseloomulikud kevadised kuumad tuuled ehk [[hamsin]]id, mis puhuvad üle kogu riigi tavaliselt aprillis (harvem märtsis ja mais). Kõrbetuuled moodustuvad madala [[õhurõhk|õhurõhuga]] [[Suessi maakitsus]]el ja puhuvad üle kogu Põhja-Aafrika. Looduslike takistuste puudumisel saavutavad need tuuled suuri kiirusi ja kannavad endaga kaasa suurt hulka tolmu ja liiva. Need liivatormid võivad liikuda kuni 140&nbsp;km/h ja tõsta õhutemperatuuri 20&nbsp;°C võrra kahe tunni jooksul. Vahelduva jõuga hamsin võib puhuda mitu päeva järjest, põhjustades inimeste ja loomade haigestumist ning viljasaagi kahjustamist.<ref name="climate"/> === Pinnamood === [[Pilt:Siwa sand dunes2009a.jpg|pisi|vasakul|Liivaluited [[Siwa]] ümbruskonnas]] Egiptuse [[pinnamood]] on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur [[Liibüa kõrb]]e [[lavamaa]] (ehk platoo), mis tõuseb pikkamööda põhjast (100–200&nbsp;m üle merepinna) lõunasse (400–600&nbsp;m). Maapinda katab seal valdavalt [[liiv]] ning [[lubjakivi|lubja-]] ja [[liivakivi]] [[murend]]materjal.<ref name="ENE2"/> Tugevate tuulte abil moodustuvad kõrbes kuni 100&nbsp;m kõrgused ja 100&nbsp;km pikkused [[luide|liivaluited]].<ref name="SandSea"/> Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad [[alang]]ud ja [[nõgu|nõod]], kus põhjavesi tungib maapinnale ning millest suurim ja sügavaim on [[Kattara nõgu]] (–133&nbsp;m allpool merepinda). Tänu veele eksisteerivad nendes nõgudes [[oaas]]id, nt Baharija, Bahrein, Dahla, Faijum, Farafra, Harga, Kara, Siwa, Sitra jt.<ref name="ENE2"/> Egiptuse idaosas asub [[Araabia kõrb]]e lavamaa, mis laskub idast (700–800&nbsp;m üle merepinna) läände (300–400&nbsp;m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187&nbsp;m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud ([[vadi]]d). Mõlemad platood on eraldatud kuni 1200&nbsp;km pikkuse ja 3–25&nbsp;km (deltas kuni 260&nbsp;km) laiuse Niiluse oruga.<ref name="ENE2"/> Siinai poolsaare põhjaosas asuvad liivaluited, keskosas Al-Tihi lavamaa, mis on orgudega eraldatud poolsaare lõunaosa [[mäemassiiv]]ist,<ref name="Greenwood"/> kus asub Egiptuse kõrgeim mäetipp – 2629&nbsp;m kõrgune Katherina.<ref name="peaklist"/> === Veestik === [[Pilt:Ägypten am Nil.jpg|pisi|Niilus päikeseloojangul]] Egiptuse peamine magevee allikas on Niiluse jõgi, mis läbib riiki Sudaani piirist kuni Vahemereni ligi 1600&nbsp;km ulatuses (jõe kogupikkus on umbes 6650&nbsp;km). Niilusel pole Egiptuse riigi piires ühtegi lisajõge.<ref name="Chittaranjan"/> Suure [[aurumine|aurumise]] (keskmiselt ligi 3&nbsp;m aastas) ja vee ärajuhtimise tõttu (umbes 62,6 mld m³/a)<ref name="faoEgypt"/> väheneb oluliselt Vahemerre jõudev [[vooluhulk]]. Rahvastiku kiire kasvu, intensiivse põllumajanduse, reovete puuduliku puhastuse jm põhjustel on Niiluse vee kvaliteet viimasel aastakümnel oluliselt halvenenud. Kõige rohkem saastunud lõik jääb Kairo ja Vahemere vahele.<ref name="Chittaranjan"/> Vahemere suudmealal moodustab Niiluse paljudest harudest ligi 24 000&nbsp;km² suurune järvederikas [[Niiluse delta|delta]].<ref name="ENE2"/> Aastatel 1960–1970 rajatud [[Assuani pais]]u taha on tekkinud ligi 6000&nbsp;km² suurune [[veehoidla]] ([[Nasseri järv]]), mille vee kogumaht on umbes 162&nbsp;km³.<ref name="ilec"/> === Floora ja fauna === ==== Taimestik ==== Suurem osa Liibüa kõrbest on ilma igasuguse taimkatteta. [[Püsik]]ud ja [[rohttaim]]ed ilmuvad välja kohtades, kus leidub mingilgi määral vett.<ref name="voyagesphotosmanu"/> [[Üheaastased taimed|Üheaastased kõrbetaimed]] elavad väga lühikest aega. Piisava niiskuse olemasolul toimub taimede kasv, õitsemine ja seemnete valmimine mõne päeva jooksul. Kõrbes kasvavad püsikud väga hajusalt, nad on vintsked, [[astel]]dega ja väga sügavale ulatuva [[juurestik]]uga.<ref name="footprinttravelguides"/> Vahemere rannikul kasvab kevadel (sademete hooaeg) rikkalik taimestik. Riigi idaosas asuvas Araabia kõrbes esineb harva sademeid, millest piisab teatud taimedele (akaatsiad, tamariskid, asteldega põõsad jt). Kasv on rikkalikum Punase mere äärsete mägede vadides ning Siinai mägedes.<ref name="voyagesphotosmanu"/> Niilus ja selle niisutuskanalid on sobivad elukohad paljudele veetaimedele; nt Vana-Egiptuse ajast tuntud [[sinine vesiroos|sinist vesiroosi]] võib leida Niiluse delta kanalitest.<ref name="voyagesphotosmanu"/> Puhast valget värvi [[egiptuse vesiroos]] on aga tänapäeval riigi rahvuslilleks.<ref name="theflowerexpert"/> Üle 100 liigi rohttaimi (nende hulgas [[halfa-stepirohi]] ja [[bambus]]) kasvab vee lähedal. Tugevad rootaimed, nagu [[harilik hiidroog]] ja [[harilik pilliroog]], on laialt levinud Alam-Egiptuses, kuid Vana-Egiptuse ajast tuntud [[papüürus-lõikheina]] võib leida vaid [[botaanikaaed]]adest. Nii kultiveeritud kui ka metsistunud [[datlipalm]]id kasvavad kogu Niiluse deltas, orus ja oaasides. Niiluse oru lõunaosas, oaasides ja hajusalt ka mujal kasvatatakse [[teeba dummpalm]]i, kelle looduslikke isendeid on Egiptuses vähe järele jäänud. Ainus Egiptuses looduslikult esinev [[okaspuu]] on [[foiniikia kadakas]], kuigi kultiveeritakse ka teisi liike. Laialt levinud puude hulka kuuluvad [[akaatsia]]d, [[eukalüpt]]id ja [[sükomoor-viigipuu]]d. Mitmed 19. sajandil riiki introdutseeritud [[kasuariin]]i liigid on tänapäeval kõige tähtsamad puidu saamise allikad. Ülejäänud võõrpuuliigid, nagu [[jakaranda]]d, [[kuning-leekpuu]]d ja [[kõrin-siidakaatsia]]d on saanud iseloomulikeks Egiptuse maastikel.<ref name="voyagesphotosmanu"/> === Loomastik === [[Pilt:Rüppell's fox.jpg|pisi|Liivarebane]] Vana-Egiptuses levinud berberi lõvid, jõehobud, kaelkirjakud, jaanalinnud ja muud suured loomad puuduvad tänapäeva Egiptuses. Krokodille võib kohata vaid Assuani tammist lõuna pool. Suurim Egiptuse looduses vabalt liikuv loom on [[lakklammas]] (''Ammotragus lervia''),<ref name="voyagesphotosmanu"/> kelle kohalik populatsioon on ohustatud küttimise ja sobivate elukohtade vähenemise tõttu.<ref name="iucnredlist"/> [[Imetajad|Imetajate]] elutingimused on Egiptuses rasked, kuna nad ei kannata hästi kõrbekuumust ning neile sobivad elukohad on suuresti hõivanud inimesed. Deltas on levinud [[punarebane|punarebased]], kõrbeasukate hulka kuuluvad [[liivarebane|liivarebased]], [[gasell]]id (kolme liiki), [[fennek|kõrberebased]] (püütakse sageli illegaalselt edasimüümise eesmärgil), [[nuubia kaljukits]]ed, egiptuse jänesed jt.<ref name="footprinttravelguides"/> Egiptuse [[šaakal]] ja [[kaljudamaan]] elavad Siinai mägedes. Loomtoidulistest imetajatest on esindatud [[aafrika metskass]] ja egiptuse [[mangust]].<ref name="voyagesphotosmanu"/> [[Fail:ISS035-E-007148 Nile - Sinai - Dead Sea - Wide Angle View.jpg|pisi|Niilus, selle delta ja Punase mere põhjaosa kosmosejaamast ISS vaadatuna]] Riigis võib kohata üle 30 liigi putuktoidulisi (üks liik toitub puuviljadest) [[Käsitiivalised|käsitiivalisi]], ehkki paljude nende liikide arvukus on viimastel aastatel tempokalt vähenenud [[insektitsiid]]ide laialdase kasutamise ja puhkekohtade häirimise tõttu. Hästi on esindatud närilised, kelle hulka kuuluvad [[kodurott]], [[liivarott]], [[liivahiir]], [[hüpikhiir]] jt. Kahte viimast võib sageli kohata lemmikloomapoodides üle Euroopa.<ref name="footprinttravelguides"/> [[Sisalikulised|Sisalikuliikidest]] on suurim [[varaan]].<ref name="voyagesphotosmanu"/> Enamik Egiptuses levinud maoliikidest (üle 30 liigi)<ref name="footprinttravelguides"/> on ohutud, kuid seal elab ka [[mürkmadu]]sid: kobrad (levinuim on [[egiptuse kobra]]) ja [[rästiklased]].<ref name="snakes"/> Skorpionid on levinud kõrbealadel.<ref name="voyagesphotosmanu"/> Umbes 150 linnuliiki (enamik neist on laulu- ja veelinnud) pesitsevad Egiptuses.<ref name="birds"/> Sobivamad pesitsusalad on Niiluse delta ja org, oaasides esineb linde küllaltki vähe.<ref name="footprinttravelguides"/> Lisaks kohalikele lindudele võib kevad- ja sügisrände ajal vaadelda ligi 280 liiki rändlinde. Aafrikas talvituvad miljonid linnud lendavad üle Egiptuse, et pesitseda [[Balkani poolsaar|Balkanil]], [[Skandinaavia poolsaar]]el, [[Ida-Euroopa]]s, [[Siber]]is ja [[Kesk-Aasia]]s. Ränne saab alguse juba talvel (veebruari keskel) ning tagasi hakkavad linnud lendama alates augusti algusest.<ref name="birds"/> Rändavate veelindude peatuskohtadeks on enamasti Vahemere rannikul asuvad [[laguun]]id (olulisemad on Manzala, El-Mahala, Burullus, Bardawil jt). Igal sügisel toimub rände pudelikaelas massiline lindude püük võrkude abil. Peamine saaklind on [[põldvutt]], keda nt 1990. aastal püüti veidi üle 200 000 isendi. Samal ajal jääb võrkudesse kümneid tuhandeid teisi linnuliikide esindajaid. Samuti on laialt levinud [[pistrik]]e püüdmine.<ref name="birdlife"/> == Riik == === Haldusjaotus === [[File:Egypt (disputed hatched), administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Egiptuse kubernerkonnad]] Halduslikult jaguneb Egiptus 27 kubernerkonnaks: {{veergude loend|laius=15em|gap=2em| # [[Ad-Daqahlīyah' kubernerkond]] # [[Al-Baḩr al-Aḩmari kubernerkond]] # [[Al-Buḩayrāti kubernerkond]] # [[Aleksandria kubernerkond]] # [[Al-Fayyūmi kubernerkond]] # [[Al-Gharbīyah' kubernerkond]] # [[Al-Minūfīyah' kubernerkond]] # [[Al-Minyā kubernerkond]] # [[Al-Wādī al-Jadīdi kubernerkond]] # [[Ash-Sharqīyah' kubernerkond]] # [[Assiuti kubernerkond]] # [[Assuani kubernerkond]] # [[Banī Suwayfi kubernerkond]] # [[Dumyāţi kubernerkond]] # [[Giza kubernerkond]] # [[Ismailia kubernerkond]] # [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond]] # [[Kairo kubernerkond]] # [[Luxori kubernerkond]] # [[Lõuna-Siinai kubernerkond]] # [[Maţrūḩi kubernerkond]] # [[Port Saidi kubernerkond]] # [[Põhja-Siinai kubernerkond]] # [[Qalyūbīyah' kubernerkond]] # [[Qinā kubernerkond]] # [[Suessi kubernerkond]] # [[Sūhāji kubernerkond]] }} == Rahvastik == [[Pilt:Egypt 2010 population density1.png|pisi|Rahvastiku tihedus in/km²]] 2011. aasta juuli seisuga elas Egiptuses 82 079 636 inimest. 43,4% elanikkonnast elab linnades.<ref name="cia"/> [[Sündimuskordaja]] on 24,63 promilli ja [[suremuskordaja]] 4,82 promilli.<ref name="cia"/> [[Keskmine eluiga]] on 72,66 aastat, kusjuures meestel 70,07 ja naistel 75,38 aastat.<ref name="cia"/> == Majandus == Tööjõulisi oli Egiptuses 2010. aastal 26,2 miljonit inimest ja [[töötus]] oli 2009. aastal 9%. 20% elanikkonnast elas 2005. aastal alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia"/> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> !Sektor !! SKT osakaal (2010) !! Tööjõu osakaal (2007) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 14% || 32% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 37,5% || 17% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 48,3% || 51% |- |} === Väliskaubandus === Egiptuse suurimad ekspordiartiklid on toornafta ja õlitooted, puuvill, tekstiilid, metallitooted ning kemikaalid. Egiptuse tähtsaimad ekspordipartnerid on [[USA]] 7,6%, [[Itaalia]] 7,3%, [[India]] 6,1%, [[Hispaania]] 5,4%, [[Saudi Araabia]] 5,4%, [[Prantsusmaa]] 4,7% ja [[Liibüa]] 4% (2010).<ref name="cia"/> Egiptuse suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, toidukaubad, kemikaalid, puit ning kütused. Egiptuse tähtsaimad impordipartnerid on USA 11,8%, [[Hiina]] 10,4%, [[Saksamaa]] 6,5%, Itaalia 6,4% ja Saudi Araabia 4,1% (2010).<ref name="cia"/> == Ajalugu == {{Vaata|Egiptuse ajalugu}} === Egiptuse Vabariik === 23. juulil 1952 toimus Egiptuses sõjaväeline [[1952. aasta Egiptuse revolutsioon|riigipööre]], millega kukutati võimult [[Fārūq I]], kelle asemel pandi ametlikult troonile tema 6-kuune poeg [[Fuad II]]. 18. juunil 1953 kuulutati Egiptuses välja [[vabariik]], millega lõppes [[Muḩammad ‘Alī dünastia]] valitsemisperiood.<ref name="albawaba"/> [[Pilt:Port Said from air.jpg|pisi|Port Said [[Suessi kriis]]i ajal]] Egiptuse esimeseks presidendiks sai [[Muḩammad Najīb]], kelle kõrvaldas 1954. aastal võimult [[Jamāl ‘Abd an-Nāşir]] (president perioodil 1956–1970).<ref name="albawaba"/> Briti väed lahkusid Suessi kanali tsoonist 13. juunil 1956.<ref name="Reassessing Suez"/> Nasser riigistas Suessi kanali sama aasta 26. juulil, mis viis [[Suessi kriis]]i puhkemiseni. Kuigi Iisrael, Suurbritannia ja Prantsusmaa täitsid konflikti ajal kiiresti oma sõjalised eesmärgid, olid nad sunnitud [[USA]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] surve tõttu ([[ÜRO]]-s ja mujal) Egiptusest oma väed välja tõmbama.<ref name="Suez_crisis"/> 1958. aastal sõlmisid Egiptus ja Süüria iseseisvate riikide liidu ([[unioon]]i), mida tunti kui [[Ühinenud Araabia Vabariik]]i. See ühendriik ei kestnud kuigi kaua, sest aastal 1961 astus Süüria liidust välja.<ref name="infoplease"/> Aastal 1967 okupeeris Iisrael [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevase sõja]] järel [[Siinai poolsaar]]e ja [[Gaza tsoon]]i.<ref name="six_day_war"/> Viimane oli Egiptuse valduses alates [[Araabia-Iisraeli sõda (1948–1949)|Araabia-Iisraeli sõja]] (1948–1949) lõpust.<ref name="ArabIsraeliWar"/> Kolm aastat hiljem (1970) suri president Nasser, kelle järel tuli võimule [[Anwar as-Sādāt]]. As-Sādāti esimesed võimuaastad polnud kuigi edukad. Tal ei õnnestunud sõlmida Iisraeliga rahulepingut ega saada tagasi Siinai poolsaart. Vaatamata headele suhetele NSV Liiduga ei müünud venelased Egiptusele soovitud relvastust, misjärel saadeti enamik NSV Liidu sõjalistest nõuandjatest 1972. aastal riigist välja.<ref name="egypt_under_sadat"/> 1973. aasta 6. oktoobril alustasid Egiptuse ja Süüria väed [[Yom Kippuri sõda]], lootes Iisraelilt tagasi vallutada 1967. aastal kaotatud territooriume (Siinai poolsaar ja [[Golani kõrgendikud]]). As-Sādāt lootis vallutada osa Siinaist oma vägedega ja teise osa saada tagasi läbirääkimiste abil. Konflikti sekkusid ka USA ja NSV Liit. Relvarahu sõlmiti 25. oktoobril [[ÜRO]] vahendusel. Kuigi sõda lõppes patiseisuga, lõikas as-Sādāt sellest hiljem poliitilist kasu, sest tal õnnestus pärast rahulepingu sõlmimist Iisraeliga Siinai poolsaar tagasi saada.<ref name="Jordan"/> As-Sādāt tegi ajaloolise visiidi Iisraeli aastal 1977 ning sõlmis rahulepingu 1979. Vastutasuks tõmbus Iisrael aastatel 1979–1982 järk-järgult välja Siinai poolsaarelt.<ref name="Sinai_19791982"/> Kuigi kodumaal toetas enamik rahvast presidenti, tekitas as-Sādāti initsiatiiv [[Araabia maad]]es suurt poleemikat ning viis samal aastal Egiptuse väljaheitmiseni [[Araabia Liiga]]st.<ref name="expelled"/><ref name="Vatikiotis1991"/> Anwar as-Sādāt mõrvati sõjaväeparaadi ajal aastal 1981.<ref name="sadat-assassinated"/> 21. oktoobril 1981 [[referendum]]i järel sai presidendiks [[Ḩusnī Mubārak]] (asepresident alates 1975).<ref name="hosni-mubarak"/> Järk-järgult paranesid Egiptuse suhted Araabia maadega ning 1989. aastal taastati riigi liikmesus Araabia Liigas, mille peakorteri asukohaks sai taas Kairo.<ref name="news_bbc"/> [[Lahesõda|Lahesõjas]] toetas Egiptus USA-d ja [[Kuveit|Kuveidi]] vabastamist, teenides vastutasuna välisvõla kustutamise 20 miljardi [[USA dollar]]i ulatuses.<ref name="pupil"/> 1990. aastatel läks Egiptuse majandusel hästi ning Mubārak hoidis riiki kindla, [[autokraatia|autokraatliku]] kontrolli all. Järgmisel kümnendil vähenes presidendi populaarsus märgatavalt, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud: korruptsioon, majanduse kiratsemine, hariduse raske kättesaadavus, vaesus, noorte osakaalu suurenemine rahvastikus jm.<ref name="gktoday"/> === 2011. aasta revolutsioon === [[Pilt:Tahrir Square during 8 February 2011.jpg|pisi|Tahriri väljak 8. veebruaril 2011]] Protestilaine Mubāraki režiimi vastu algas 25. jaanuaril 2011. Meeleavaldustel osalejad said innustust [[Tuneesia]]s toimunud [[Tuneesia revolutsioon|revolutsioonist]], mis viis sealse presidendi tagandamiseni. Demonstratsioonidel avaldati meelt politsei vägivalla, eriolukorra seaduse, miinimumpalga madala määra, korruptsiooni, töötuse jm vastu.<ref name="AFP"/> Pärast 18 päeva järjest kestnud üleriigilisi meeleavaldusi teatas asepresident Omar Suleiman 11. veebruaril Mubāraki tagasiastumisest ja võimu üleandmisest kõrgemale armeejuhtkonnale. 82-aastane Mubārak oli selleks ajaks olnud Egiptuse president veidi alla 30 aasta. Tagasiastumist tervitasid juubeldavad rahvahulgad.<ref name="resign_bbc"/><ref name="resign_nytimes"/> 13. veebruaril teatas Egiptuse kõrgem sõjaväeline nõukogu [[põhiseadus]]e tühistamisest ja [[parlament|parlamendi]] laialisaatmisest. Uued parlamendivalimised pidid toimuma sama aasta septembris.<ref name="dissolved_parliament"/> 19. märtsil toimunud rahvahääletusel toetas põhiseaduse muutmist ligi 77% osalejatest. Muudatuste järgi lühenes presidendi ametiaeg kuuelt aastalt neljale ning võimuperiood kestab maksimaalselt kaks ametiaega.<ref name="constitutional_amendments"/> === 2013. aasta sõjaväeline riigipööre === 2012. aastal toimunud presidendivalimistel saavutas võidu [[Moslemi Vennaskond|Moslemi Vennaskonna]] kandidaat [[Muḩammad Mursī]], kellest sai esimene demokraatlikult valitud president Egiptuses.<ref name="morsi"/> 24. juunil 2012 ametisse vannutatud Mursī püsis võimul veidi üle aasta – 3. juulil 2013 toimus Egiptuses sõjaväeline [[riigipööre]], mille käigus tagandati president ametist ning peatati põhiseaduse kehtivus.<ref name="coup"/> Riigipöördele eelnesid massimeeleavaldused, milles nõuti presidendi tagandamist.<ref name="precoup"/> == Vaata ka == * [[Egiptuse jalgpallikoondis]] * [[Egiptuse kirjandus]] * [[Egiptuse relvajõud]] * [[Albaanlased Egiptuses]] * [[Egiptuse uus pealinn]] *[[Egiptuse välisminister]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Midant-Reynes">Midant-Reynes, Béatrix. ''The Prehistory of Egypt: From the First Egyptians to the First Kings''. Oxford: Blackwell Publishers.</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20181224211210/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/eg.html CIA factbook] vaadatud 23.10.11</ref> <ref name="albawaba">{{netiviide | url =http://www.albawaba.com/behind-news/son-egypt-first-president-working-taxi-driver| pealkiri = Son of Egypt's first president working as taxi driver| väljaanne = www.albawaba.com| vaadatud = 24.01.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="Reassessing Suez">{{cite book | last=Smith | first = Simon C | title= Reassessing Suez 1956| publisher=Ashgate | location=| year=2008| edition= | pages=34 | isbn=978-0754661702}}</ref> <ref name="Suez_crisis">{{netiviide | url =http://www.economist.com/node/7218678| pealkiri = The Suez crisis. An affair to remember| väljaanne = www.economist.com| vaadatud = 24.01.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="thefreelibrary">{{netiviide | url =http://www.thefreelibrary.com/More+changes+ahead+for+Egypt.-a0140801422| pealkiri = More changes ahead for Egypt| väljaanne = www.thefreelibrary.com| vaadatud = 04.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="infoplease">{{netiviide | url =http://www.infoplease.com/encyclopedia/history/united-arab-republic.html| pealkiri = United Arab Republic| väljaanne = www.infoplease.com| vaadatud = 24.01.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="Pearce">E. A. Pearce, Charles Gordon Smith, ''The Times Books World Weather Guide'', (Times Books/Random House: 1990), lk 40.</ref> <ref name="six_day_war">{{netiviide| url = http://www.historylearningsite.co.uk/six_day_war_1967.htm| pealkiri = The Six Day War| väljaanne = www.historylearningsite.co.uk| vaadatud = 24.01.2013| keel = inglise| arhiivimisaeg = 9.06.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150609045859/http://www.historylearningsite.co.uk/six_day_war_1967.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Hamza">{{netiviide | url =http://iodeweb1.vliz.be/odin/bitstream/1834/383/1/Hamza.pdf| pealkiri = Land use and Coastal Management in the Third Countries: Egypt as a case| väljaanne = iodeweb1.vliz.be| vaadatud = 04.02.2013| failitüüp = PDF| keel = inglise }}</ref> <ref name="ArabIsraeliWar">{{netiviide| url = http://history.state.gov/milestones/1945-1952/ArabIsraeliWar| pealkiri = United Arab Republic| väljaanne = history.state.gov| vaadatud = 24.01.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 23.05.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130523233718/http://history.state.gov/milestones/1945-1952/ArabIsraeliWar| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="ecoafrica">{{netiviide| url = http://www.ecoafrica.com/africa/egypt| pealkiri = Egypt| väljaanne = www.ecoafrica.com| vaadatud = 04.02.2013| keel = inglise }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="egypt_under_sadat">{{netiviide| url = http://www.countriesquest.com/africa/egypt/history/egypt_under_sadat.htm| pealkiri = History, Egypt Under Sadat| väljaanne = www.countriesquest.com| vaadatud = 24.01.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 29.07.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130729234223/http://www.countriesquest.com/africa/egypt/history/egypt_under_sadat.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="bristol">{{netiviide | url =http://www.bbc.co.uk/bristol/content/weather/2001/04/18/egypt.shtml| pealkiri = Sun, sand and searing heat| väljaanne = www.bbc.co.uk| vaadatud = 04.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="Jordan">{{netiviide | url =http://www.globalsecurity.org/military/library/report/1997/Jordan.htm| pealkiri = The 1973 Arab-Israeli War: Arab Policies, Strategies, and Campaigns| väljaanne = www.globalsecurity.org| vaadatud = 25.01.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="Pateman">Robert Pateman, Salwa El-Hamamsy, ''Egypt'', (Marshall Cavendish: 2003), p.7</ref> <ref name="Sinai_19791982">{{netiviide| url = http://www.theisraelproject.org/site/c.hsJPK0PIJpH/b.3599867/k.A4EA/Israels_Withdrawal_from_Sinai_19791982.htm| pealkiri = Israel's Withdrawal from Sinai 1979–1982| väljaanne = www.theisraelproject.org| vaadatud = 25.01.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 27.07.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100727100257/http://www.theisraelproject.org/site/c.hsJPK0PIJpH/b.3599867/k.A4EA/Israels_Withdrawal_from_Sinai_19791982.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Ibrahim">{{cite book | last1=Ibrahim | first1= N. Fouad | last2= Ibrahim |first2=Barbara |title= Egypt: An Economic Geography | url=https://archive.org/details/egypteconomicgeo0000ibra | publisher=I. B. Tauris | location=| year=2003 | edition= | pages=[https://archive.org/details/egypteconomicgeo0000ibra/page/52 52] | isbn=978-1860645488}}</ref> <ref name="expelled">{{netiviide | url =http://modernegypt.info/one-hundred-facts-about-egypt/fact/47/| pealkiri = Egypt is home to the Arab League| väljaanne = modernegypt.info| vaadatud = 25.01.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="weatherbase">{{netiviide| url = http://www.weatherbase.com/weather/weather.php3?s=60326&refer=| pealkiri = Marsa Matruh, Egypt| väljaanne = www.weatherbase.com| vaadatud = 04.02.2013| keel = inglise| arhiivimisaeg = 4.11.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111104040540/http://www.weatherbase.com/weather/weather.php3?s=60326&refer=| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Vatikiotis1991">{{cite book | last=Vatikiotis | first = Panayiotis J | title= The History of Modern Egypt: From Muhammad Ali to Mubarak| publisher=Weidenfeld & Nicolson | location=| year=1991| edition= 4.| pages=443 | isbn=978-0297820345}}</ref> <ref name="climate">{{netiviide | url =http://www.touregypt.net/climate.htm | pealkiri = Egypt Weather and Climate| väljaanne = www.touregypt.net| vaadatud = 05.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="sadat-assassinated">{{netiviide | url =http://www.guardian.co.uk/theguardian/2010/oct/07/archive-president-sadat-assassinated/| pealkiri = From the archive, 7 October 1981: President Sadat assassinated at army parade| väljaanne = www.guardian.co.uk| vaadatud = 25.01.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="ENE2">''ENE'', 2. köide. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1987.</ref> <ref name="hosni-mubarak">{{netiviide | url =http://www.globalsecurity.org/military/world/egypt/hosni-mubarak.htm| pealkiri = Hosni Mubarak| väljaanne = www.globalsecurity.org| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="SandSea">{{netiviide | url =http://www.our-egypt.com/en/deserts/western-desert/great-sand-sea/| pealkiri = Great Sand Sea| väljaanne = www.our-egypt.com| vaadatud = 04.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="news_bbc">{{netiviide | url =http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/middle_east/country_profiles/737642.stm| pealkiri = Egypt profile| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="Greenwood">{{cite book | last=Greenwood | first= Ned H. |title= Sinai: A Physical Geography | publisher=Diane Pub Co | location=Berkeley | year=1997| edition= | pages=26–28 | isbn=978-0756760052}}</ref> <ref name="pupil">{{netiviide | url =http://www.economist.com/node/319594| pealkiri = The IMF’s model pupil| väljaanne = www.economist.com| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="peaklist">{{netiviide | url =http://www.peaklist.org/WWlists/ultras/africa.html | pealkiri = Africa Ultra-Prominences| väljaanne = www.peaklist.org| vaadatud = 06.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="gktoday">{{netiviide | url =http://www.gktoday.in/egyptian-revolution-of-2011/| pealkiri = Egyptian revolution of 2011| väljaanne = www.gktoday.in| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="Chittaranjan">Ray, Chittaranjan; Shamrukh, Mohamed (2011) ''Riverbank Filtration for Water Security in Desert Countries''. Springer, ISBN 978-94-007-0026-0.</ref> <ref name="AFP">{{netiviide | url =http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5hP30nA0bbEaHZKjlpUKhdHxoN8Cg?docId=CNG.95111380dfbe35f8a08d6124c5e915e8.71| pealkiri = AFP – Egypt braces for nationwide protests| väljaanne = www.google.com| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="faoEgypt">{{netiviide| url = http://www.fao.org/ag/AGP/AGPC/doc/Counprof/Egypt/Egypt.html| pealkiri = Egypt| väljaanne = www.fao.org| vaadatud = 06.02.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 19.07.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120719073529/http://www.fao.org/ag/AGP/AGPC/doc/Counprof/Egypt/Egypt.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="resign_bbc">{{netiviide | url =http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-12433045| pealkiri = Egypt crisis: President Hosni Mubarak resigns as leader| väljaanne = www.bbc.co.uk| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="ilec">{{netiviide| url = http://wldb.ilec.or.jp/data/databook_html/afr/afr-19.html| pealkiri = Aswan High Dam Reservoir| väljaanne = www.ilec.or.jp| vaadatud = 06.02.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 24.08.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140824205051/http://wldb.ilec.or.jp/data/databook_html/afr/afr-19.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="resign_nytimes">{{netiviide | url =http://www.nytimes.com/2011/02/12/world/middleeast/12egypt.html?_r=0| pealkiri = Egypt Erupts in Jubilation as Mubarak Steps Down| väljaanne = www.nytimes.com| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="voyagesphotosmanu">{{netiviide| url = http://www.voyagesphotosmanu.com/plants_animals_egypt.html| pealkiri = Plants and animals of Egypt| väljaanne = www.voyagesphotosmanu.com| vaadatud = 08.02.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 18.02.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130218170532/http://voyagesphotosmanu.com/plants_animals_egypt.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="dissolved_parliament">{{netiviide | url =http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-12443678| pealkiri = Egyptian military dissolves parliament| väljaanne = www.bbc.co.uk| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="footprinttravelguides">{{netiviide| url = http://www.footprinttravelguides.com/africa-middle-east/egypt/about-egypt/land-and-environment/flora-and-fauna/| pealkiri = Flora and fauna of Egypt| väljaanne = www.footprinttravelguides.com| vaadatud = 08.02.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 29.06.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150629031536/http://www.footprinttravelguides.com/africa-middle-east/egypt/about-egypt/land-and-environment/flora-and-fauna| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="constitutional_amendments">{{netiviide | url =http://www.thestar.com/news/world/2011/03/20/constitutional_amendments_approved_in_egypt_referendum.html| pealkiri = Constitutional amendments approved in Egypt referendum| väljaanne = www.thestar.com| vaadatud = 01.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="theflowerexpert">{{netiviide| url = http://www.theflowerexpert.com/content/flowerbusiness/flowergrowersandsellers/national-native-popular-flowers-of-egypt| pealkiri = National, Native And Popular Flowers Of Egypt| väljaanne = www.theflowerexpert.com| vaadatud = 08.02.2013| keel = inglise | arhiivimisaeg = 6.04.2019| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190406045006/https://www.theflowerexpert.com/content/flowerbusiness/flowergrowersandsellers/national-native-popular-flowers-of-egypt| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="iucnredlist">{{netiviide | url =http://www.iucnredlist.org/details/1151/0 | pealkiri = Ammotragus lervia| väljaanne = www.iucnredlist.org| vaadatud = 11.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="snakes">{{netiviide | url =http://www.touregypt.net/featurestories/snakesofegypt.htm | pealkiri = The Snakes of Egypt| väljaanne = www.touregypt.net| vaadatud = 11.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="birds">{{netiviide | url =http://www.touregypt.net/featurestories/birding.htm | pealkiri = Birds and birding in Egypt| väljaanne = www.touregypt.net| vaadatud = 11.02.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="birdlife">{{netiviide| url = http://www.birdlife.org/datazone/userfiles/file/IBAs/AfricaCntryPDFs/Egypt.pdf| pealkiri = Important Bird Areas in Africa and associated islands – Egypt| väljaanne = www.birdlife.org| vaadatud = 12.02.2013| failitüüp = PDF| keel = inglise | arhiivimisaeg = 8.01.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130108031623/http://www.birdlife.org/datazone/userfiles/file/IBAs/AfricaCntryPDFs/Egypt.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="morsi">{{netiviide | url =http://www.guardian.co.uk/world/2012/jun/24/muslim-brotherhood-egypt-president-mohamed-morsi| pealkiri = Muslim Brotherhood's Mohamed Morsi declared president of Egypt| väljaanne = www.guardian.co.uk| vaadatud = 29.07.2013| keel = inglise }}</ref> <ref name="coup">{{netiviide| url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/sojavaeline-riigipoore-egiptuses-armee-tuhistas-pohiseaduse-ja-kukutas-president-mohamed-morsi.d?id=66388582| pealkiri = Sõjaväeline riigipööre Egiptuses: armee tühistas põhiseaduse ja kukutas president Mohamed Morsi| väljaanne = www.delfi.ee| vaadatud = 29.07.2013| keel = eesti | arhiivimisaeg = 6.07.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130706124317/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/sojavaeline-riigipoore-egiptuses-armee-tuhistas-pohiseaduse-ja-kukutas-president-mohamed-morsi.d?id=66388582| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="precoup">{{netiviide | url =http://www.theatlantic.com/international/archive/2013/06/seeking-new-leadership-millions-of-egyptians-take-to-the-streets/277419/| pealkiri = Seeking New Leadership, Millions of Egyptians Take to the Streets| väljaanne = www.theatlantic.com| vaadatud = 29.07.2013| keel = inglise }}</ref> }} == Kirjandus == * {{Cite journal |last=Bell |first=Barbara |year=1975|title=Climate and the History of Egypt: The Middle Kingdom |journal=American Journal of Archaeology |publisher=Archaeological Institute of America |volume=79 |issue=3 |pages=223–269 |url=http://www.jstor.org/stable/503481 |doi= |ref=Bell1975}} * {{Cite book|isbn=0-14-044253-7|last=Arrian |title=Anabasis Alexandri (The Campaigns of Alexander) |editor1-first=Aubrey |editor1-last=de Sélincourt |year=1976 |publisher=Penguin Books}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} * 10. oktoober 2011, [https://www.postimees.ee/592374 Kairos puhkenud mürglis hukkus vähemalt 24 inimest], postimees.ee {{Aafrikariigid}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=EG}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Lähis-Ida]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Egiptus| ]] l7o5aoekldffxi4trrerccmima4wfss 0 3540 7206394 5655918 2026-08-02T09:16:56Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Female_artistic_nude.jpg|Female_artistic_nude.jpg]] pildiga [[Pilt:Iryna_Stevens_(407741267).jpg|Iryna_Stevens_(407741267).jpg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR2| 7206394 wikitext text/x-wiki '''Erootika''' on inimese [[seksuaalsus]]e ja [[erootiline armastus|erootilise armastusega]] seotud ühiskonnaelu- ja kultuurinähtuste valdkond ning nendega seotud teadmiste valdkond. Kitsamas mõttes mõistetakse erootika all otseseid või [[fantaasia]] või [[kunstiteos]]tega vahendatud esteetiliselt rafineeritud [[erootiline elamus|erootilisi elamusi]] ja nende allikaid. <gallery> File:Iryna Stevens (407741267).jpg|Naise erootiline [[aktifoto]] File:Male artistic nude.jpg|Mehe erootiline aktifoto </gallery> ==Vaata ka== * [[seksuoloogia mõisteid]] {{Commonskat|Eroticism}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Erootika| ]] 2riaqakz2qoc7z9jnsr4alztf20gz42 0 4511 7206290 6753769 2026-08-02T05:53:39Z Kuriuss 38125 7206290 wikitext text/x-wiki {{Juunikalender}} '''3. juuni''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 154. ([[liigaasta]]l 155.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 21. mai ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1802]] – läbisõidul [[Tartu]]st tutvus Venemaa keiser [[Aleksander I]] [[Tartu Ülikool|ülikooliga]], keisrile pidas tervituskõne professor [[Georg Friedrich Parrot]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1888]] – toimus Õpetatud Eesti Seltsi arheoloogiline ekskursioon Kärkna kloostrivaremeile Reinhold Guleke juhtimisel. * [[1919]] – [[Otto Strandmani esimene valitsus|Vabariigi valitsus]] otsustas rekvireerida [[Eestimaa Rüütelkonna maja]] kohtuministeeriumi ja kõrgema Riigikohtu jaoks.<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.15:24 Vabariigi Valitsuse otsus 3. juunist 1919 nr. 16-V.</ref> * [[1924]] – toimus raudteeõnnetus [[Kaarepere]] lähedal, milles hukkus 10 inimest. * [[1924]] – [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]: toimus {{kas|Eesti ainus jalgpallimatš}}, mis kaotati Iirimaale 1:3.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[1928]] – Tallinnas toimusid [[Eesti meistrivõistlused maratonis]], mille üllatuslikult võitis ajakirjanik [[Karl Laas]].<ref name="ESBL" /> * [[1927]] – Tartus avati [[Arnold Matteus]]e projekteeritud ujula. * [[1933]] – kohtu- ja siseministri otsusega suleti [[Tartu Eesti Vabadussõjalaste Liit]]. *[[1934]] – eelmise päeva lipupidustuste raames avati [[Otepää kirik]]u seinal [[bareljeef]]id, mis [[EÜS]] oli lipu õnnistamisele pühendanud.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1937]] – Tallinna saabus Nõukogude Liidu lahingulaev Marat. * 1937 – [[Kaunas]]es toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 2:1.<ref name="ESBL" /> * 1937 – Eesti saadik [[Juhan Leppik]] esitas oma volitused Austria presidendile [[Wilhelm Miklas]]ele. * [[1940]] – Ungari uus saadik [[Louis Kuhl de Borsoshat]] saabus Tallinna. * [[1951]] – anti eetrisse esimene eestikeelne [[Ameerika Hääl]]e saade. * [[1992]] – toimus [[Eesti jalgpallikoondis]]e esimene kohtumine pärast riigi [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]. * 1992 – [[TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] registreeris [[.ee]] tippdomeeni. * [[1993]] – Eestist lahkus viimane [[Venemaa|Vene]] piirivalvur. * [[1993]] – Tartus valmis jalakäijatesillana [[Vabaduse sild]]. ===Maailmas=== * [[1140]] – [[Pierre Abélard]] mõisteti süüdi [[ketserlus]]es. * [[1326]] – [[Novgorodi vabariik|Novgorod]] ja [[Norra]] määrasid [[Novgorodi leping]]uga kindlaks omavahelise piiri. * [[1608]] – [[Samuel de Champlain]] lõpetas oma kolmanda reisi [[Québec]]is. * [[1839]] – [[Hiina]] erikomissar [[Lin Zexu]] käskis hävitada 20 000 kasti Briti oopiumi, vallandades sellega [[Esimene oopiumisõda|esimese oopiumisõja]]. * [[1861]] – [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjas]] peeti esimene maalahing, [[Philippi lahing]]. * [[1866]] – [[feenid]] pagendati [[Fort Erie]]st [[USA|Ameerika Ühendriikide]]sse. * [[1889]] – valmis [[Kanada]]t läbiv [[Vancouver|Vancouveri]]ist–[[Montréal]]i raudtee. * [[1917]] – [[Petrograd]]is [[Tauria palee]]s avati [[Tööliste ja Soldatite Nõukogude I kongress]]. * [[1919]] – [[Versailles' rahukonverents]]il tunnustasid [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Itaalia]] peaministrid [[Poola]] õigust iseseisvale ja ühtsele vabariigile, vaba juurdepääsuga Läänemerele. * [[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Luftwaffe]] pommitas [[Pariis]]i. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 3. juunil}} * [[1922]] – [[Eugenia Gurin-Loov]], Eesti juudi kultuuritegelane * [[1923]] – [[Herbert Pulk]], eesti dirigent * [[1929]] – [[Olaf Utt]], eesti kommunistlik funktsionäär, publitsist, ajakirjanik ja kirjanduskriitik * [[1931]] – [[Raúl Castro Ruz]], Kuuba president * [[1936]] – [[Enn Üksti]], eesti maletaja * [[1950]] – [[Suzi Quatro]], Ameerika Ühendriikide laulja, basskitarrist ja näitleja * [[1951]] – [[Jill Biden]], Ameerika Ühendriikide haridustöötaja, Joe Bideni abikaasa * [[1971]] – [[Gert Kullamäe]], eesti korvpallur * [[1982]] – [[Jelena Issinbajeva]], vene kergejõustiklane * [[1986]] – [[Rafael Nadal]], hispaania tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 3. juunil}} * [[1875]] – [[Georges Bizet]], prantsuse helilooja * [[1963]] – [[Johannes XXIII]], Rooma katoliku kiriku pea * [[1924]] – [[Franz Kafka]], Austria kirjanik * [[1946]] – [[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane * [[1964]] – [[Frans Eemil Sillanpää]], soome kirjanik *[[1975]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani peaminister 1964–1972, [[Nobeli rahuauhind]] 1974 * [[2001]] – [[Anthony Quinn]], filminäitleja == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Jolanta]], [[Kanni]], [[Kannike (eesnimi)|Kannike]], [[Viola (eesnimi)|Viola]] == Ilmarekordid == * [[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +29,9 °C ([[1995]]) * Tallinna miinimumtemperatuur −1,9 °C ([[1980]]) * [[Tartu]] maksimumtemperatuur +30,7 °C (1995) * Tartu miinimumtemperatuur −0,9 °C ([[1867]]) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 110</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuni 03]] fxf5uhuxx7688znrdaayait7jl447zq 0 4930 7206008 6514830 2026-08-01T15:09:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206008 wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''6. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 218. ([[liigaasta]]l 219.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 24. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1900]] – [[Narva]]s toimus [[1900. aasta jõumeeste võidutõstmine Narvas|esimene jõumeeste võidutõstmine]], kus kuuest osalejast võitis [[Mihkel Neelus]].<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> * [[1920]] – [[Riia]] lähistel algas [[6. september|6. septembrini]] kestev Balti riikide konverents, kus töötati välja Soome-Eesti-Läti-Leedu-Poola-Ukraina kaitsekonventsioon js arbitraažileping. [[Balti liit]] jäi siiski loomata, kuna parlamendid ei ratifitseerinud kokkuleppeid. * [[1933]] – Tallinna saabus ekskursioonile 116 Soome vedurijuhti; Anters Pelkonen suri [[Balti jaam]]as. * [[1938]] – [[Harku tööpõlgurite töölaager|Harku tööpõlgurite töölaagrisse]] saabusid esimesed kinnipeetavad. * [[1940]] – [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu]] võttis [[Eesti NSV]] vastu Nõukogude Liidu koosseisu.<ref>http://www.juridicainternational.eu/?id=12525</ref> * 1940 – [[Pöide kirik]] süttis pikselöögist põlema.<ref>http://www.eesti.ca/juhan-kilumets-dokumentaalfilmi-poide-vaikiv-tunnistaja-saamisloost-eesti-elu/article44793</ref> * [[1967]] – [[1967. aasta augustitorm]] tabas eriti rängalt Loode-Eestit.<ref>http://www.ohtuleht.ee/241167/1967-tabas-eestit-sajandi-torm</ref> * [[1994]] – [[Venemaa]] alustas [[Leningradi oblast|Leningradi]] ja [[Pihkva oblast]]is Eesti-Vene piiri ühepoolset mahamärkimist. * [[1999]] – USA suurfirma [[Omnitrax]] loobus raudtee erastamisest. ===Maailmas=== * [[1600]] – [[Prantsuse kuningas]] [[Henri IV]] tungis [[Savoia hertsogiriik]]i. * [[1661]] – [[Portugal]] ja [[Hollandi Vabariik|Holland]] sõlmisid lepingu, mille kohaselt Portugal jättis endale [[Brasiilia]] ja Holland [[Tseilon]]i. * [[1726]] – [[Saksa-Rooma keisririik]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõlmisid sõjalise liidu [[Osmanite riik|Türgi]] vastu. * [[1806]] – [[Saksa-Rooma riik]] lakkas olemast, kui [[Franz II]] loobus võimust, jäädes vaid [[Austria keiser|Austria keisriks]]. * [[1824]] – [[Simon Bolivar]] lõi [[Peruu]]s [[Junin]]is [[Hispaania]] vägesid. * [[1825]] – [[Boliivia]] saavutas sõltumatuse Hispaaniast. * [[1828]] – [[Egiptus]]e valitseja [[Muhammad Ali Paša]] lahkus vastavalt [[Suurbritannia]] nõudmisele [[Kreeka]]st. * [[1840]] – [[Louis Napoleon]] üritas [[Prantsusmaa]]l [[Boulogne]]'is alustada ülestõusu, ent see kukkus läbi ja ta mõisteti hiljem eluks ajaks vangi. * [[1844]] – prantslased eesotsas Joinville'i printsi [[François d'Orléans]]iga alustasid sõda [[Maroko]] vastu. * [[1849]] – [[Milano rahuleping]] lõpetas sõja [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia]] ja [[Austria Keisririik|Austria]] vahel. * [[1890]] – esimest korda kasutati hukkamiseks [[elektritool]]i. See toimus [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] [[Auburni vangla]]s. Esimese hukatu nimi oli [[William Kemmler]]. * [[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Serbia]] ja [[Tšernogooria]] kuulutasid sõja [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa]]le ning [[Austria-Ungari]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]le.<ref>{{Netiviide |url=http://www.historylearningsite.co.uk/world-war-one/1914-and-world-war-one/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-08-05 |arhiivimisaeg=2016-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160822110255/http://www.historylearningsite.co.uk/world-war-one/1914-and-world-war-one/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1926]] – [[Gertrude Ederle]] ujus esimese naisena üle [[La Manche|La Manche'i väina]]. See kestis 14 tundi ja 31 minutit. * [[1939]] – [[Läti]]s [[Mazirbe]]s avati [[liivi rahvamaja]].<ref>http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/</ref> * [[1945]] – [[Teine maailmasõda]]: USA lennuk [[Enola Gay]] heitis [[Jaapan]]is [[Hiroshima]]le [[Tuumapomm|tuumapommi]], hukkus 155 200 inimest. * [[1962]] – [[Jamaica]] saavutas sõltumatuse [[Suurbritannia]]st. * [[1973]] – [[USA]] pommituslennukite valerünnak [[Neak Long]]ile [[Kambodža]]s tappis ja haavas sadu inimesi. * [[1977]] – [[Rodeesia]]s [[Salisbury]] kaubalaos lõhkes pomm, mis tappis 11 inimest. See oli veriseim linna[[terrorism]]i akt viie aasta jooksul. * [[1988]] – [[Jordaania]] kuningas Hussein teatas oma valitsuse ümberkorraldamisest. * [[1990]] – sõjaväelased tõukasid [[Benazir Bhutto]] [[Pakistan]]i peaministri ametikohalt. * 1990 – [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]]: [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kehtestas [[Iraak|Iraagile]] [[Kuveit|Kuveidi]] hõivamise eest [[majandusembargo]]. *1990 – Iraagi okupatsioon Kuveidis: [[Saudi Araabia]] kuningas [[Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Fahd]] lubas USA-l tuua sõjaväe oma riiki. * [[1991]] – [[Jugoslaavia]] võimud kuulutasid [[Horvaatia]]s välja tingimusteta [[vaherahu]]. * [[1992]] – kolm Põhja-Bosnia laagritest põgenenud [[moslem]]it kõnelesid peksmistest ja vägistamistest. * [[1993]] – [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministriks]] valiti [[Morihiro Hosokawa]]. * [[1995]] – [[USA]] avas [[Hanoi]]s oma saatkonna. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 6. augustil}} * [[1809]] – [[Alfred Tennyson]], inglise luuletaja * [[1868]] – [[Paul Claudel]], prantsuse kirjanik ja diplomaat * [[1881]] – [[Alexander Fleming]], Briti teadlane * [[1928]] – [[Andy Warhol]], ameerika kunstnik * [[1943]] – [[Jaak Soans]], eesti skulptor * [[1944]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja * [[1946]] – [[Raal Kivi]], eesti arhitekt * [[1948]] – [[Nikolai Avilov]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane * [[1972]] – [[Geri Halliwell]] (Geraldine Estelle Halliwell), Briti poplaulja * [[1973]] – [[Alo Lõhmus]], eesti ajakirjanik == Surnud == {{vaata|Surnud 6. augustil}} * [[1660]] – [[Diego Velázquez]], hispaania kunstnik * [[1637]] – [[Ben Jonson]], inglise kirjanik (sündinud [[11. juuni]] [[1573]]) * [[1914]] – [[Aleksander Eisenschmidt]], eesti esimesi põllumajandusteadlasi * [[1931]] – [[Bix Beiderbecke]], USA muusik * [[1934]] – [[Matthias Johann Eisen]], eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik * [[1969]] – [[Theodor Adorno]], saksa sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane * [[1973]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba poliitik ja riigitegelane * [[1991]] – [[Alfred Luts]], Eesti sõjaväelane * [[2001]] – [[Jorge Amado]], brasiilia kirjanik * [[2004]] – [[Rick James]], USA muusik, ''funk-''muusika pioneer == Pühad == *[[Jeesuse kirgastamine]] *[[Boliivia]] [[iseseisvuspäev]] ([[1825]]) == Nimepäev == * Eestis – [[Laina]], [[Laine (eesnimi)|Laine]], [[Lainela]], [[Laini]], [[Laive]], [[Laivi]] == Ilmarekordid == *... ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 06]] jltv6r8drkgig4wxclr3uay7auoih8q 0 5039 7205923 6781226 2026-08-01T12:25:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205923 wikitext text/x-wiki {{Novembrikalender}} '''16. november''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 320. ([[liigaasta]]l 321. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 3. november ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == === [[Eesti]]s === * [[1923]] – algasid kaks päeva kestnud [[1923. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|Eesti esimesed meistrivõistlused poksis]]<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref>. * [[1927]] – teel Tallinnast Helsingisse jäi teadmata kadunuks Soome peastaabi luureosakonna ülem [[Ragnar Heikel]]<ref>Mati Õun. Vesilennukite lapsepõli, noorus ja meheiga. Grenader, 2013, lk. 44.</ref>. * [[1967]] – Tallinna toomkirikus ordineeriti ametisse Eesti esimene naiskirikuõpetaja [[Laine Villenthal]]. * [[1988]] – [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] võttis vastu [[Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon]]i.<ref>{{Cite web |url=https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/88.html |title=arhiivikoopia |access-date=23. juuli 2016 |archive-date=16. detsember 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121216043646/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/88.html |url-status=dead }}</ref> === Maailmas === * [[1532]] – [[Francisco Pizarro]] vangistas [[inka]] [[Atahualpa]]. * [[1632]] – [[Kolmekümneaastane sõda]]: peeti [[Lützeni lahing]], milles langes [[Gustav II Adolf]]. * [[1776]] – [[Hollandi Vabariik]] tunnustas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] iseseisvust. * [[1808]] – [[Topkapi]] palees mõrvati sultan [[Mustafa IV]]. * [[1846]] – [[Austria keisririik|Austria]] annekteeris [[Krakówi Vabariik|Krakówi Vabariigi]]. * [[1848]] – [[1848. aasta revolutsioonid Austria keisririigis]]: [[Rooma]]s puhkes ülestõus. * [[1855]] – [[David Livingstone]] nägi esimese eurooplasena [[Victoria juga]]. * [[1896]] – esimene elektriülekanne [[elektrijaam]]ast linna, [[Niagara juga|Niagara joalt]] [[Buffalo]]sse. * [[1904]] – [[John Ambrose Fleming]] patentis [[vaakumdiood]]i. * [[1909]] – [[Saksamaa keisririik|Saksamaal]] asutati maailma esimene lennundusühing. [[Deutsche Luftschiffahrts-Aktiengesellschaft]] korraldas reise [[Luftschiffbau Zeppelin GmbH]] ehitatud [[tsepeliin]]idega. * [[1915]] – [[USA]]-s patenditi [[Coca-Cola]] pudel. * [[1918]] – [[Mihály Károlyi]] kuulutas välja [[Ungari Vabariik|Ungari Vabariigi]]. * [[1933]] – [[USA]] ja [[Nõukogude Liit]] seadsid sisse diplomaatilised suhted. * [[1938]] – [[Albert Hofmann]] sünteesis maailmas esimesena hallutsinogeeni [[LSD]]. * [[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Suurbritannia|Briti]] õhuvägi pommitas [[Hamburg]]i. * [[1940]] – [[Varssavi geto]] suleti välismaailmale.<ref>{{Netiviide |url=http://www.historylearningsite.co.uk/world-war-two/holocaust-index/the-warsaw-ghetto/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-23 |arhiivimisaeg=2016-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160807090420/http://www.historylearningsite.co.uk/world-war-two/holocaust-index/the-warsaw-ghetto/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1945]] – [[London]]is allkirjastasid 37 riiki [[UNESCO]] põhikirja. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 16. novembril}} *[[1673]] – [[Aleksandr Menšikov]], Vene sõjaväelane ja riigimees *[[1717]] – [[Jean le Rond d'Alembert]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof *[[1895]] – [[Paul Hindemith]], saksa helilooja *[[1896]] – [[Oswald Mosley]], Briti poliitik *[[1907]] – [[Burgess Meredith]], USA näitleja *[[1922]] – [[José de Sousa Saramago]], Portugali kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] 1998 *[[1924]] – [[Mel Patton]], USA kergejõustiklane *[[1960]] – [[Elina Zvierava]], valgevene kettaheitja *[[1961]] – [[Frank Bruno]], inglise poksija *[[1964]] – [[Valeria Bruni Tedeschi]], itaalia näitleja *1964 – [[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja *1964 – [[Priit Tasane]], eesti sõudja *[[1966]] – [[Christian Lorenz]], saksa muusik ([[Rammstein]]) *[[1967]] – [[Lisa Bonet]], USA näitleja *[[1971]] – [[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja *1971 – [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]], vene ujuja *[[1974]] – [[Paul Scholes]], inglise jalgpallur *[[1977]] – [[Oksana Bajul]], ukraina iluuisutaja *1977 – [[Maggie Gyllenhaal]], USA näitleja *[[1983]] – [[Natalia Hissamutdinova]], eesti ujuja *[[1984]] – [[Gemma Atkinson]], inglise modell ja näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 16. novembril}} *[[1272]] – [[Henry III]], Inglismaa kuningas *[[1632]] – [[Gustav II Adolf]], Rootsi kuningas *[[1672]] – [[Franciscus Sylvius]], Hollandi arst ja anatoom *[[1759]] – [[Christian Kelch (Tartu raehärra)|Christian Kelch]], Tartu raehärra *[[1797]] – [[Friedrich Wilhelm II]], Preisimaa kuningas *[[1889]] – [[Vincas Kudirka]], Leedu kirjanik *[[1896]] – [[Alexander Brückner]], baltisaksa ajaloolane *[[1902]] – [[Eduard Eelma|Eduard Ellman-Eelma]], Eesti jalgpallur *[[1907]] – [[Roberto I (Parma)|Roberto I]], Parma hertsog *[[1927]] – [[Adolf Joffe]], Venemaa revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu diplomaat *[[1934]] – [[Alice Liddell]], Lewis Carrolli raamatu "Alice Imedemaal" peategelase prototüüp *[[1937]] – [[Georg Donatus]], Hessen-Darmstadti suurhertsogliku perekonna pea *[[1941]] – [[Miina Härma]], Eesti helilooja ja koorijuht *[[1956]] – [[Mats Mõtslane]], eesti kirjanik *[[1960]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[1961]] – [[Henry Hawtrey]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1966]] – [[Alfred Neuland|Alfred Karl Neuland]], Eesti tõstja ja treener *[[1970]] – [[Peeter Olt]], Eesti sõjaväelane *[[1988]] – [[Hugo Rausberg]], Eesti kergejõustiklane *[[1994]] – [[Hilda Mägi]], Eesti võrk- ja korvpallur *[[1998]] – [[Ludvík Daněk]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane *1998 – [[J. D. Sumner]], USA gospellaulja *[[2004]] – [[Toivo Veenre]], Eesti ühiskonnategelane *[[2005]] – [[Kalev Kurg]], Eesti motosportlane ja motospordiaktivist *[[2006]] – [[Milton Friedman]], USA majandusteadlane == Pühad == * [[Eesti taassünni päev]] * [[Rahvusvaheline sallivuse päev]] == Ilmarekordid == * [[1951]] – novembri madalaim õhutemperatuur (–26 °C [[Jõgeva|Jõgeval]])<ref>[http://www.dzd.ee/?id=349197 В Йыхви зафиксирован температурный рекорд этой зимы -25,9 градуса]{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Dzd.ee, 29.11.2010</ref> * Tallinna maksimumtemperatuur +9,4 °C (2013) * Tallinna miinimumtemperatuur –18,8 °C (1852) * Tartu maksimumtemperatuur +9,6 °C (1920) * Tartu miinimumtemperatuur –16,6 °C (1965) ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|November 16]] bvk9gejb3j09o5u2n2w56wzeus7t7od 0 6517 7206433 7202732 2026-08-02T11:22:07Z Pelmeen10 17243 /* Eesti tennisistid */ 7206433 wikitext text/x-wiki '''Tennis''' ([[inglise keel]]es ''tennis'') on sportmäng, mida mängivad kaks ([[üksikmäng (tennis)|üksikmäng]]) või neli [[tennisereket]]iga mängijat ([[paarismäng]]) võrguga kaheks väljakupooleks eraldatud [[Tenniseväljak|väljakul]].<ref name=":21">Ulman, J. (2011). Tennise seletussõnastik. – Võimlemise ja pallimängude sõnastik. Toim H. Valgmaa. Tartu: Koolibri. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/93a748c5-432e-4ed6-ae86-702d819a0f03/content</ref> Eesmärk on lüüa pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Vanemas kirjanduses on tennise kohta öeldud ka ''murutõnis''.<ref name="EEvana">{{EEvana|8|102}}</ref> == Ajalugu maailmas == [[Fail:Jeu de paume, germany, 17th century.jpg|pisi|''Jeu de paume'' 17. sajandil]] Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu ''[[jeu de paume]]'', mida mängiti umbes 800 aastat tagasi [[Prantsusmaa]] [[Klooster|kloostrite]] sisehoovis, mis oli kaetud kiviplaatidega. Reketi asemel kasutati kinnastatud kätt. Peagi võeti kasutusele puidust puulabidakujulised reketid, mille asemel hakati 15. sajandil kasutama keelestikuga reketeid. Tennisest kujunes populaarne Prantsuse kõrgseltskonna mäng, mille tarbeks oli ainuüksi [[Pariis]]is üle 250 väljaku.<ref name=":21" /><ref name=":22">Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 20–23.</ref> 1590. aastal anti välja esimesed tennisemängu reeglid, mida aja jooksul täiendati.<ref name=":22" /> 16. sajandil levis tennisemäng [[Inglismaa]]le, kus seda hakkasid esialgu mängima vaid kuningliku perekonna ja õukonna liikmed. Seejärel jõudis tennisemäng [[Hispaania]]sse, [[Itaalia]]sse, [[Holland]]isse ja mujale.<ref name=":22" /> Esimest korda on tennist mainitud Inglise spordiajakirjas [[29. september|29. septembril]] [[1793]].{{lisa viide}} Mängu [[patent]]eeris Briti armee major [[Walter Clopton Wingfield]]<ref name=":21" /><ref>Tennis (2024). Britannica. https://www.britannica.com/sports/tennis#ref403205</ref>, keda peetakse tennise isaks ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise 1874. aastal oma maamajas [[Wales]]is{{lisa viide}}. Patent hõlmas väljaku, võrgu ja postide mõõtmeid, palle ja reketeid, aga ka reegleid.<ref name=":21" /> 1877. aastal korraldati Üleinglismaalise Kroketiklubi [[muruväljak]]utel [[Wimbledon]]is suur turniir, mis on tänapäeval üks prestiižsemaid tenniseturniire.<ref name=":22" /> [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e programmi kuulus tennis kõigepealt aastatel [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896]]–[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]]. Naiste üksikmäng lisati olümpiakavva [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900]]. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]]. aastal. 1928. aastal otsustati tennis olümpiamängude alade hulgast välja jätta. Taas oli tennis olümpiamängudel kavas [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] ([[näidisala]]na). Neli aastat hiljem [[1988. aasta suveolümpiamängud|Soulis]] oli tennis juba täisväärtuslik olümpiaala.<ref name=":4">Tennis. History of Tennis at the Olympic Games (2017). e IOC Olympic Studies Centre. https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Factsheets-Reference-Documents/Games/OG/History-of-sports/Reference-document-Tennis-History-at-the-OG.pdf</ref> == Ajalugu Eestis == {{Vaata|Eesti tennis#Tennise ajalugu Eestis}} Eesti tennise ajalugu algab 19. sajandi lõpust, kui [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[Mõis|mõisate]] ja rikaste [[linnakodanik]]e [[villa]]de juurde hakati rajama [[tenniseväljak]]uid. Esimesed tenniseväljakud said [[Tallinn]], [[Narva-Jõesuu]] ([[Hungerburg]]) ja [[Pärnu]], seejärel [[Tartu]] ja [[Kuressaare]]. Kui algul mängiti tennist meelelahutuseks, siis 1920. aastatel kujunes tennis spordialaks. Eesti tennise kuldajaks peetakse 1960. aastaid, millele järgnes mõningane langusaeg ja stabiilsusperiood. Uus tõusuaeg jääb 21. sajandisse. == Mänguvahendid == === Väljak === {{vaata|Tenniseväljak}} [[Pilt:Tennis court metric.svg|thumb|Tenniseväljak]] Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 m kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.<ref name=":29">Tennise reeglid (2021). ETL. https://tennis.ee/wp-content/uploads/2021/04/TENNISE-ETIKETT-JA-REEGLID.pdf</ref> Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.{{lisa viide}} === Reketid === {{vaata|Tennisereket}} [[Pilt:Real-tennis-rackets-balls.jpg|thumb|Tennisereketid ja -pallid]] Reeglite järgi ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 g.{{lisa viide}} Tänapäeval valmistatakse reketite raamid [[teras]]est, [[alumiinium]]ist, [[plast]]ist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.{{lisa viide}} === Pall === Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 g.{{lisa viide}} Pall on üldjuhul kollast või valget värvi.<ref name=":29" /> ==Punktiarvestus== Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse [[geim]]ivõit.<ref name=":29" /> Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15 : 0; kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0 : 15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40 : 40 (40 tasa), peab geimi võitmiseks üks mängijast saama kaks punkti järjest (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).{{lisa viide}} Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab [[sett (sport)|seti]]. Kui geimide seis on 5 : 5 (5 tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.<ref name=":29" /> Kui mängu seis on 6 : 6 (6 tasa), selgitatakse seti võitja kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7 : 7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe.<ref name=":29" /> Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parem- ja vasakpoolsesse [[pallingukast]]i. Alustatakse parempoolsest.{{lisa viide}} Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).{{lisa viide}} == Suuremad turniirid == * [[Davise karikavõistlused]] (Davis Cup) * [[Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises]] (Wimbledon) * [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises]] (Roland Garros) * [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]] (US Open) * [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises]] (Australian Open) * [[Billie Jean King Cup]] (endine Fed Cup) == Tuntumad tennisistid == ===Maailmast=== ;Mehed [[Andre Agassi]] – [[Arthur Ashe]] – [[Boris Becker]] – [[Björn Borg]] – [[Pat Cash]] – [[Jimmy Connors]] – [[Novak Djoković]] - [[Stefan Edberg]] – [[Roy Emerson]] – [[Roger Federer]] – [[Lleyton Hewitt]] – [[Goran Ivanisevic]] – [[Jan Kodes]] – [[Rod Laver]] – [[Ivan Lendl]] – [[John McEnroe]] – [[Rafael Nadal]] – [[John Newcombe]] – [[Pete Sampras]] ;Naised [[Maria Bueno]] – [[Evonne Cawley]] – [[Margaret Court]] – [[Lindsay Davenport]] – [[Chris Evert]] – [[Steffi Graf]] – [[Martina Hingis]] – [[Billie-Jean King]] – [[Conchita Martinez]] – [[Martina Navrátilová]] – [[Marija Šarapova]] – [[Serena Williams]] – [[Venus Williams]] === Eesti tennisistid === ;Naised Tuntumad tennisistid: [[Maret Ani]] – [[Kaia Kanepi]] – [[Anett Kontaveit]] – [[Julia Matojan]] – [[Tiiu Parmas]] – [[Margit Rüütel]] Eesti kõrgeima [[WTA]] edetabelikohaga naistennisist üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 [[Maret Ani]] (karjääri parim koht WTA nr 63 seisuga 15.05.2006). Pärast seda sai Eesti esinumbriks [[Kaia Kanepi]] (karjääri parim koht WTA nr 15 seisuga 13.08.2012). Alates 1. aprillist 2019 on hoidnud kõrgeimat kohta [[Anett Kontaveit]] (karjääri parim koht WTA nr 2 seisuga 06.06.2022). ;Mehed Tuntumad tennisistid: [[Mait Künnap]] – [[Toomas Leius]] – [[Jaak Põldma]] – [[Jürgen Zopp]] – [[Vladimir Ivanov]] {| class="wikitable" |- |+Eesti meeste esinumber ATP edetabeli järgi !Nimi ! Alates ! Kuni ! Nädalaid järjest ! Kokku ! Parim edetabeli koht |- ! [[Mait Künnap]] | 10. september 2007 | 7. september 2008 | 52 | 52 | ATP 705. (4. august 2008) |- ! [[Jürgen Zopp]] | 8. september 2008 | ? | | | ATP 71. (10. september 2012) |- ! [[Vladimir Ivanov]] | ? | ? | | | ATP 310. (27. juuli 2015) |- ! [[Jürgen Zopp]] | ? | ? | | | ATP 71. (10. september 2012) |- !Kristjan Tamm |? |21. november 2021 | | |ATP 625. (21. detsember 2020) |- ! [[Jürgen Zopp]] | 22. november 2021 | 8. mai 2022 | | | ATP 71. (10. september 2012) |- ! [[Mark Lajal]] | 9. mai 2022 | 26. juuli 2026 | | |ATP 145. (22. september 2025) |- ![[Daniil Glinka]] |27. juuli 2026 |2. august 2026 | | |ATP 167. (2. veebruar 2026) |- ! [[Mark Lajal]] | 3. august 2026 | | | |ATP 145. (22. september 2025) |} Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud. == Vaata ka == *[[Association of Tennis Professionals]] *[[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtised meistrivõistlused]] *[[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused]] *[[Wimbledoni tenniseturniir|Wimbledoni turniir]] *[[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused]] *[[Tennisistide loend]] *[[Eesti Tennise Liit]] *[[Eesti meistrivõistlused tennises]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.atptour.com/ ATP koduleht] *[https://www.itftennis.com/ ITFi koduleht] *[https://www.wtatennis.com/ WTA koduleht] *[https://tennis.ee/ Eesti Tenniseliidu koduleht] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Tennis| ]] qauhh852g53g88k4qyr1rz1uikayugn 7206434 7206433 2026-08-02T11:24:01Z Pelmeen10 17243 /* Eesti tennisistid */ 7206434 wikitext text/x-wiki '''Tennis''' ([[inglise keel]]es ''tennis'') on sportmäng, mida mängivad kaks ([[üksikmäng (tennis)|üksikmäng]]) või neli [[tennisereket]]iga mängijat ([[paarismäng]]) võrguga kaheks väljakupooleks eraldatud [[Tenniseväljak|väljakul]].<ref name=":21">Ulman, J. (2011). Tennise seletussõnastik. – Võimlemise ja pallimängude sõnastik. Toim H. Valgmaa. Tartu: Koolibri. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/93a748c5-432e-4ed6-ae86-702d819a0f03/content</ref> Eesmärk on lüüa pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Vanemas kirjanduses on tennise kohta öeldud ka ''murutõnis''.<ref name="EEvana">{{EEvana|8|102}}</ref> == Ajalugu maailmas == [[Fail:Jeu de paume, germany, 17th century.jpg|pisi|''Jeu de paume'' 17. sajandil]] Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu ''[[jeu de paume]]'', mida mängiti umbes 800 aastat tagasi [[Prantsusmaa]] [[Klooster|kloostrite]] sisehoovis, mis oli kaetud kiviplaatidega. Reketi asemel kasutati kinnastatud kätt. Peagi võeti kasutusele puidust puulabidakujulised reketid, mille asemel hakati 15. sajandil kasutama keelestikuga reketeid. Tennisest kujunes populaarne Prantsuse kõrgseltskonna mäng, mille tarbeks oli ainuüksi [[Pariis]]is üle 250 väljaku.<ref name=":21" /><ref name=":22">Ulman, J; Jürine, J.; Põldoja, A.; Värv, M. (2013). Eesti tennis 100. Tallinn: Best Press. Lk 20–23.</ref> 1590. aastal anti välja esimesed tennisemängu reeglid, mida aja jooksul täiendati.<ref name=":22" /> 16. sajandil levis tennisemäng [[Inglismaa]]le, kus seda hakkasid esialgu mängima vaid kuningliku perekonna ja õukonna liikmed. Seejärel jõudis tennisemäng [[Hispaania]]sse, [[Itaalia]]sse, [[Holland]]isse ja mujale.<ref name=":22" /> Esimest korda on tennist mainitud Inglise spordiajakirjas [[29. september|29. septembril]] [[1793]].{{lisa viide}} Mängu [[patent]]eeris Briti armee major [[Walter Clopton Wingfield]]<ref name=":21" /><ref>Tennis (2024). Britannica. https://www.britannica.com/sports/tennis#ref403205</ref>, keda peetakse tennise isaks ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise 1874. aastal oma maamajas [[Wales]]is{{lisa viide}}. Patent hõlmas väljaku, võrgu ja postide mõõtmeid, palle ja reketeid, aga ka reegleid.<ref name=":21" /> 1877. aastal korraldati Üleinglismaalise Kroketiklubi [[muruväljak]]utel [[Wimbledon]]is suur turniir, mis on tänapäeval üks prestiižsemaid tenniseturniire.<ref name=":22" /> [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e programmi kuulus tennis kõigepealt aastatel [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896]]–[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]]. Naiste üksikmäng lisati olümpiakavva [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900]]. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]]. aastal. 1928. aastal otsustati tennis olümpiamängude alade hulgast välja jätta. Taas oli tennis olümpiamängudel kavas [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] ([[näidisala]]na). Neli aastat hiljem [[1988. aasta suveolümpiamängud|Soulis]] oli tennis juba täisväärtuslik olümpiaala.<ref name=":4">Tennis. History of Tennis at the Olympic Games (2017). e IOC Olympic Studies Centre. https://stillmed.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Factsheets-Reference-Documents/Games/OG/History-of-sports/Reference-document-Tennis-History-at-the-OG.pdf</ref> == Ajalugu Eestis == {{Vaata|Eesti tennis#Tennise ajalugu Eestis}} Eesti tennise ajalugu algab 19. sajandi lõpust, kui [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[Mõis|mõisate]] ja rikaste [[linnakodanik]]e [[villa]]de juurde hakati rajama [[tenniseväljak]]uid. Esimesed tenniseväljakud said [[Tallinn]], [[Narva-Jõesuu]] ([[Hungerburg]]) ja [[Pärnu]], seejärel [[Tartu]] ja [[Kuressaare]]. Kui algul mängiti tennist meelelahutuseks, siis 1920. aastatel kujunes tennis spordialaks. Eesti tennise kuldajaks peetakse 1960. aastaid, millele järgnes mõningane langusaeg ja stabiilsusperiood. Uus tõusuaeg jääb 21. sajandisse. == Mänguvahendid == === Väljak === {{vaata|Tenniseväljak}} [[Pilt:Tennis court metric.svg|thumb|Tenniseväljak]] Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 m kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.<ref name=":29">Tennise reeglid (2021). ETL. https://tennis.ee/wp-content/uploads/2021/04/TENNISE-ETIKETT-JA-REEGLID.pdf</ref> Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.{{lisa viide}} === Reketid === {{vaata|Tennisereket}} [[Pilt:Real-tennis-rackets-balls.jpg|thumb|Tennisereketid ja -pallid]] Reeglite järgi ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 g.{{lisa viide}} Tänapäeval valmistatakse reketite raamid [[teras]]est, [[alumiinium]]ist, [[plast]]ist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.{{lisa viide}} === Pall === Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 g.{{lisa viide}} Pall on üldjuhul kollast või valget värvi.<ref name=":29" /> ==Punktiarvestus== Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse [[geim]]ivõit.<ref name=":29" /> Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15 : 0; kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0 : 15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40 : 40 (40 tasa), peab geimi võitmiseks üks mängijast saama kaks punkti järjest (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).{{lisa viide}} Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab [[sett (sport)|seti]]. Kui geimide seis on 5 : 5 (5 tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.<ref name=":29" /> Kui mängu seis on 6 : 6 (6 tasa), selgitatakse seti võitja kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7 : 7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe.<ref name=":29" /> Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parem- ja vasakpoolsesse [[pallingukast]]i. Alustatakse parempoolsest.{{lisa viide}} Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).{{lisa viide}} == Suuremad turniirid == * [[Davise karikavõistlused]] (Davis Cup) * [[Suurbritannia lahtised meistrivõistlused tennises]] (Wimbledon) * [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises]] (Roland Garros) * [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]] (US Open) * [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises]] (Australian Open) * [[Billie Jean King Cup]] (endine Fed Cup) == Tuntumad tennisistid == ===Maailmast=== ;Mehed [[Andre Agassi]] – [[Arthur Ashe]] – [[Boris Becker]] – [[Björn Borg]] – [[Pat Cash]] – [[Jimmy Connors]] – [[Novak Djoković]] - [[Stefan Edberg]] – [[Roy Emerson]] – [[Roger Federer]] – [[Lleyton Hewitt]] – [[Goran Ivanisevic]] – [[Jan Kodes]] – [[Rod Laver]] – [[Ivan Lendl]] – [[John McEnroe]] – [[Rafael Nadal]] – [[John Newcombe]] – [[Pete Sampras]] ;Naised [[Maria Bueno]] – [[Evonne Cawley]] – [[Margaret Court]] – [[Lindsay Davenport]] – [[Chris Evert]] – [[Steffi Graf]] – [[Martina Hingis]] – [[Billie-Jean King]] – [[Conchita Martinez]] – [[Martina Navrátilová]] – [[Marija Šarapova]] – [[Serena Williams]] – [[Venus Williams]] === Eesti tennisistid === ;Naised Tuntumad tennisistid: [[Maret Ani]] – [[Kaia Kanepi]] – [[Anett Kontaveit]] – [[Julia Matojan]] – [[Tiiu Parmas]] – [[Margit Rüütel]] Eesti kõrgeima [[WTA]] edetabelikohaga naistennisist üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 [[Maret Ani]] (karjääri parim koht WTA nr 63 seisuga 15.05.2006). Pärast seda sai Eesti esinumbriks [[Kaia Kanepi]] (karjääri parim koht WTA nr 15 seisuga 13.08.2012). Alates 1. aprillist 2019 on hoidnud kõrgeimat kohta [[Anett Kontaveit]] (karjääri parim koht WTA nr 2 seisuga 06.06.2022). ;Mehed Tuntumad tennisistid: [[Mait Künnap]] – [[Toomas Leius]] – [[Jaak Põldma]] – [[Jürgen Zopp]] – [[Vladimir Ivanov]] – [[Andres Võsand]] {| class="wikitable" |- |+Eesti meeste esinumber ATP edetabeli järgi !Nimi ! Alates ! Kuni ! Nädalaid järjest ! Kokku ! Parim edetabeli koht |- ! [[Mait Künnap]] | 10. september 2007 | 7. september 2008 | 52 | 52 | ATP 705. (4. august 2008) |- ! [[Jürgen Zopp]] | 8. september 2008 | ? | | | ATP 71. (10. september 2012) |- ! [[Vladimir Ivanov]] | ? | ? | | | ATP 310. (27. juuli 2015) |- ! [[Jürgen Zopp]] | ? | ? | | | ATP 71. (10. september 2012) |- !Kristjan Tamm |? |21. november 2021 | | |ATP 625. (21. detsember 2020) |- ! [[Jürgen Zopp]] | 22. november 2021 | 8. mai 2022 | | | ATP 71. (10. september 2012) |- ! [[Mark Lajal]] | 9. mai 2022 | 26. juuli 2026 | | |ATP 145. (22. september 2025) |- ![[Daniil Glinka]] |27. juuli 2026 |2. august 2026 | | |ATP 167. (2. veebruar 2026) |- ! [[Mark Lajal]] | 3. august 2026 | | | |ATP 145. (22. september 2025) |} Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud. == Vaata ka == *[[Association of Tennis Professionals]] *[[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtised meistrivõistlused]] *[[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused]] *[[Wimbledoni tenniseturniir|Wimbledoni turniir]] *[[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused]] *[[Tennisistide loend]] *[[Eesti Tennise Liit]] *[[Eesti meistrivõistlused tennises]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.atptour.com/ ATP koduleht] *[https://www.itftennis.com/ ITFi koduleht] *[https://www.wtatennis.com/ WTA koduleht] *[https://tennis.ee/ Eesti Tenniseliidu koduleht] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Tennis| ]] s43sigm29pz2q0c4qo5lkbwcmgnr8pu 0 7827 7206341 7205889 2026-08-02T07:16:11Z Velirand 67997 /* I */ 7206341 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] mxjj313uheuc7xs3b9ye05lp2tzyyow 0 8298 7206347 7123872 2026-08-02T07:25:58Z Kuriuss 38125 7206347 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Prantsusmaa}}, [[Pariis]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|Ateena 1896]]''' | '''[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|Saint Louis 1904]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] - [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] - [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} [[Pilt:60m_1900.jpg|thumb|200px|Kraenzlein (vasakul) ja Tewksbury 60 m jooksu finišis]] [[Pilt:800m final 1900.jpg|thumb|500px|right|800 m jooksu finiš]] '''[[Kergejõustik]] [[1900. aasta suveolümpiamängud]]el.''' Kergejõustikuvõistluste finaalid II [[Kaasaegsed olümpiamängud|suveolümpiamängudel]] toimusid viiel päeval: [[14. juuli|14]], [[15. juuli|15]], [[16. juuli|16]], [[19. juuli|19]], ja [[22. juuli|22. juulil]]. Välja jagati 23 komplekti medaleid. Kokku osales võistlustel 117 sportlast 15 riigist. Võistlusaladest, mis on püsinud ka kõigil järgmistel olümpiamängudel, olid esimest korda kavas [[200 m jooks]], [[400 m tõkkejooks]], takistusjooks (2500 m ja 4000 m), mis on hilisematel mängudel kavas [[3000 m takistusjooks]]una ja [[vasaraheide]]. 60 m jooks, 200 m tõkkejooks, 5000 m meeskonnajooks ning paigalt kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe olid samuti esimest korda võistluste kavas, kuid hiljem on need alad välja langenud. == Tulemused == === [[60 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Alvin Kraenzlein]]||{{PisiLipp|USA}}||7,0 |- bgcolor="#DCE5E5" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Walter Tewksbury]]||{{PisiLipp|USA}}||7,1 |- bgcolor="#FFDAB9" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Stanley Rowley]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]]||7,2 |- |4.||[[Edmund Minegan]]||{{PisiLipp|USA}}||7,2 |- |5.||[[Norman Pritchard]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[India]]||7,2 |- |6.||[[William Holland]]||{{PisiLipp|USA}}|| |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 10 <br style="clear:both;" /> === [[100 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Frank Jarvis]]||{{PisiLipp|USA}}||11,0 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Walter Tewksbury]]||{{PisiLipp|USA}}||11,1 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Stanley Rowley]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]]||11,2 |- |4.||[[Arthur Duffey]]||{{PisiLipp|USA}}||katkestas |} </div> <br>Finaal: [[14. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''10,8''' [[Luther Cary]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|Olümpiavõitja 1896]]: '''12,0''' [[Thomas Burke]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[200 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Walter Tewksbury]]||{{PisiLipp|USA}}||22,2 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Norman Pritchard]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[India]]||22,8 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Stanley Rowley]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]]||22,9 |- |4.||[[William Holland]]||{{PisiLipp|USA}}|| |} </div> <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 15 <br style="clear:both;" /> === [[400 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Maxwell Long]]||{{PisiLipp|USA}}||49,4 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[William Holland]]||{{PisiLipp|USA}}||49,6 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Ernst Schultz]]||{{PisiLipp|Taani}}||53,0 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 15 <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1896]]: '''54,2''' [[Thomas Burke]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[800 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Alfred Tysoe]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2.01,2 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[John Cregan]]||{{PisiLipp|USA}}||2.01,8 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[David Hall]]||{{PisiLipp|USA}}||2.03,0 |- |4.||[[Henri Deloge]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| |- |5.||[[Zoltán Speidl]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]|| |- |6.||[[John Bray]]||{{PisiLipp|USA}}|| |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 15 <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#800 m|Olümpiavõitja 1896]]: '''2.11,0''' [[Edwin Flack]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[1500 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Charles Bennett]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||4.06,2 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Henri Deloge]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||4.06,6 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[John Bray]]||{{PisiLipp|USA}}||4.07,2 |- |4.||[[Christian Christensen]]||{{PisiLipp|Taani}}|| |- |5.||[[David Hall]]||{{PisiLipp|USA}}|| |- |6.||[[Hermann Wraschtil]]||[[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|24px]] [[Austria]]|| |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 9 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.10,4''' [[Albin Lermusiaux]], [[Prantsusmaa]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|Olümpiavõitja 1896]]: '''4.33,2''' [[Edwin Flack]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[Maraton]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Michel Théato]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2:59.45,0 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Émile Champion]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3:04.17,0 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Ernst Fast]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||3:37,14,0 |- |4.||[[Eugéne Besse]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||4:00.43,0 |- |5.||[[Arthur Newton]]||{{PisiLipp|USA}}||4:04.12,0 |- |6.||[[Richard Grant]]||{{PisiLipp|USA}}|| |- |7.||[[Ronald MacDonald]]||[[Pilt:Flag of Canada-1868-Red.svg|24px]] Kanada|| |} </div> <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.54,14''' [[Johan Nyström]], [[Rootsi]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Maraton#|Olümpiavõitja 1896]]: '''2.58,50''' [[Spyrídon Loúis]], [[Kreeka]] <br style="clear:both;" /> === [[110 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Alvin Kraenzlein]]||{{PisiLipp|USA}}||15,4 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[John McLean]]||{{PisiLipp|USA}}||15,5 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Frederick Maloney]]||{{PisiLipp|USA}}||15,8 |- |4.||[[Jean Lécuyer]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| |- |.||[[Norman Pritchard]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[India]]||katkestas |} </div> <br>Finaal: [[14. juuli]] <br>Osavõtjaid: 8 <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1896]]: '''17,6''' [[Thomas Curtis]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === 200 m tõkkejooks === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Alvin Kraenzlein]]||{{PisiLipp|USA}}||25,4 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Norman Pritchard]]||[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[India]]||26,6 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Walter Tewksbury]]||{{PisiLipp|USA}}||26,1 |- |4.||[[Eugéne Choisel]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 11 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''23,6''' [[Alvin Kraenzlein]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[400 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Walter Tewksbury]]||{{PisiLipp|USA}}||57,6 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Henri Tauzin]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||58,3 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[George Orton]]||[[Pilt:Flag of Canada-1868-Red.svg|24px]] [[Kanada]]||58,5 |- |.||[[William Lewis]]||{{PisiLipp|USA}}||ei startinud |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 5 <br style="clear:both;" /> === 2500 m takistusjooks === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Deorge Orton]]||[[Pilt:Flag of Canada-1868-Red.svg|24px]] [[Kanada]]||7.34,4 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Sidney Robinson]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||7.38,0 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Jacque Chastanié]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||7.41,0 |- |4.||[[Arthur Newton]]||{{PisiLipp|USA}}|| |- |5.||[[Hermann Wraschtil]]||[[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|24px]] [[Austria]]|| |- |6.||[[Frantz Dühne]]||[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px]] [[Saksamaa]]|| |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 6 <br style="clear:both;" /> === 4000 m takistusjooks === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jhon Rimmer]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||12.58,4 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Charles Bennett]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||12.58,6 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Sidney Robinson]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}|| |- |4.||[[Jacques Chastamié]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| |- |5.||[[George Orton]]||[[Pilt:Flag of Canada-1868-Red.svg|24px]] [[Kanada]]|| |- |6.||[[Frantz Dühne]]||[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px]] [[Saksamaa]]|| |} </div> <br>Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 6 <br style="clear:both;" /> === 5000 m meeskonnajooks === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Ühendvõistkond]]<br>{{PisiLipp|Suurbritannia}}<br> {{PisiLipp|Austraalia}}||'''Amateur Athletic Association'''<br>[[Charles Bennett]], GBR (1.)<br>[[John Rimmer]], GBR (2.)<br>[[Sidney Robinson]], GBR (6.)<br>[[Alfred Tysoe]], GBR (7.)<br>[[Stanley Rowley]], AUS (10.)||26 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||'''Racing Club de France'''<br>[[Henri Deloge]] (3.)<br>[[Gaston Ragueneau]] (4.)<br>[[Jacques Chastanié]] (5.)<br>[[André Castanet]] (8.)<br>[[Michel Champoudry]] (9.)||29 |} </div> <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 2 võistkonda <br style="clear:both;" /> === [[Kõrgushüpe]]=== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Irving Baxter]]||{{PisiLipp|USA}}||1.90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Patrick Leachy]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1.78 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Lajos Gönczy]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]||1.75 |- |4.||[[Carl Andersen]]||{{PisiLipp|Norra}}||1.70 |- |4.||[[Erik Lemming]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||1.70 |- |4.||[[Waldemar Steffen]]||[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px]] [[Saksamaa]]||1.70 |- |7.||[[Louis Monnier]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1.60 |- |8.||[[Tore Blom]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||1.50 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 8 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.97''' [[Michael Sweeney]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1896]]: '''1.81''' [[Ellery Cark]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[Teivashüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Irving Baxter]]||{{PisiLipp|USA}}||3.30 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Meredith Colket]]||{{PisiLipp|USA}}||3.25 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Carl Andersen]]||{{PisiLipp|Norra}}||3.20 |- |4.||[[Erik Lemming]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||3.10 |- |4.||[[Jakab Kauser]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]||3.10 |- |4.||[[Émile Gontier]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3.10 |- |7.||[[Karl Gustaf Staaf]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||2.80 |- |8.||[[August Nilsson]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||2.60 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 8 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.62''' [[Raymond Clapp]] [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#teivashüpe|Olümpiavõitja 1896]]: '''3.30''' [[William Hoyt]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[Kaugushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Alvin Kraenzlein]]||{{PisiLipp|USA}}||'''7.18 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Meyer Prinstein]]||{{PisiLipp|USA}}||7.17 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||6.95 |- |4.||[[William Remington]]||{{PisiLipp|USA}}||6.82 |- |5.||[[Albert Delannoy]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||6.75 |- |6.||[[John McLean]]||{{PisiLipp|USA}}||6.65 |- |7.||[[Thaddeus McClain]]||{{PisiLipp|USA}}||6.43 |- |8.||[[Waldemar Steffen]]||[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px]] [[Saksamaa]]||6.30 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 12 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.50''' [[Meyer Prinstein]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 1896]]: '''6.35''' [[Ellery Clark]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[Kolmikhüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Meyer Prinstein]]||{{PisiLipp|USA}}||'''14.47 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[James Connolly]]||{{PisiLipp|USA}}||13,97 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Lewis Sheldon]]||{{PisiLipp|USA}}||13.64 |- |4.||[[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}|| |- |5.||[[Albert Delannoy]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| |- |6.||[[Alexandre Tuffèri]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 13 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''15.25''' [[Daniel Shanahan]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|Olümpiavõitja 1896]]: '''13.71''' [[James Connolly]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === Paigalt kõrgushüpe === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Raymond Ewry]]||{{PisiLipp|USA}}||'''1.65 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Irving Baxter]]||{{PisiLipp|USA}}||1.52,5 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Lewis Sheldon]]||{{PisiLipp|USA}}||1.50 |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 3 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.63''' [[Raymond Ewry]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === Paigalt kaugushüpe === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Raymond Ewry]]||{{PisiLipp|USA}}||3.21 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Irving Baxter]]||{{PisiLipp|USA}}||3.13 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Emile Torcheboeuf]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3,03 |- |4.||[[Lewis Sheldon]]||{{PisiLipp|USA}}||3.02 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 4 <br style="clear:both;" /> === Paigalt kolmikhüpe === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Raymond Ewry]]||{{PisiLipp|USA}}||10.58 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Irving Baxter]]||{{PisiLipp|USA}}||9.95 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Robert Garrett]]||{{PisiLipp|USA}}||9.50 |- |4.||[[Lewis Sheldon]]||{{PisiLipp|USA}}||9.45 |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 10 <br style="clear:both;" /> === [[Kuulitõuge]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Richard Sheldon]]||{{PisiLipp|USA}}||14,10 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Josiah McCracken]]||{{PisiLipp|USA}}||12,85 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Robert Garrett]]||{{PisiLipp|USA}}||12,35 |- |4.||[[Rezsö Crettier]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]||12,05 |- |5.||[[Panagiotis Paraskevopoulos]]||[[Pilt:Flag of Greece (1828-1978).svg|24px]] [[Kreeka]]||11,52 |- |6.||[[Gustaf Söderström]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||11,18 |- |7.||[[Artúr Coray]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]||11.13 |- |8.||[[Thomas Truxtun Hare]]||{{PisiLipp|USA}}||10.92 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 11 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''14.88''' [[Dennis Horgan]], [[Iirimaa]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#kuulitõuge|Olümpiavõitja 1896]]: '''11.22''' [[Robert Garrett]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[Kettaheide]] === [[Pilt:Rudolf_Bauer_1900.jpg|thumb|150px|Rudolf Bauer]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Rudolf Bauer]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]||'''36.03 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[František Janda-Suk]]||[[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] [[Böömimaa]]||35.25 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Richard Sheldon]]||{{PisiLipp|USA}}||34.60 |- |4.||[[Panagiotis Paraskevopoulos]]||[[Pilt:Flag of Greece (1828-1978).svg|24px]] [[Kreeka]]||34.04 |- |5.||[[Rezsö Crettier]]||[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]]||33.65 |- |6.||[[Gustaf Söderström]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||33.07 |- |7.||[[John Flanagan]]||{{PisiLipp|USA}}||33.00 |- |8.||[[Eric Valdemar Lemming]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]||32.50 |- |8.||[[Charles Winckler]]||{{PisiLipp|Taani}}||32.50 |} </div> <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 15 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''39.42''' [[František Janda-Suk]], [[Böömimaa]] <br>[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 1896]]: '''29.15''' [[Robert Garrett]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> === [[Vasaraheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[John Flanagan]]||{{PisiLipp|USA}}||'''51.01 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Truxtun Hare]]||{{PisiLipp|USA}}||46,26 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Josiah McCracken]]||{{PisiLipp|USA}}||43,58 |- |4.||[[Erik Lemming]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]|| |- |5.||[[Karl Gustaf Staaf]]||[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]]|| |} </div> <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 5 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''49,73''' [[John Flanagan]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> == Medalid == {|class=wikitable ! Koht ! Riik ! {{Kuld}} ! {{Hõbe}} ! {{Pronks}} ! Kokku |- |1. |{{PisiLipp|USA}} |style="background:#F7F6A8;"|16 |style="background:#DCE5E5;"|13 |style="background:#FFDAB9;"|10 |39 |- |2. |{{PisiLipp|Suurbritannia}} |style="background:#F7F6A8;"|3 |style="background:#DCE5E5;"|3 |style="background:#FFDAB9;"|2 |8 |- |3. |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |style="background:#F7F6A8;"|1 |style="background:#DCE5E5;"|4 |style="background:#FFDAB9;"|2 |7 |- |rowspan=2|4. |[[Pilt:Flag of Canada-1868-Red.svg|24px]] [[Kanada]] |style="background:#F7F6A8;"|1 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|1 |2 |- |[[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px]] [[Ungari]] |style="background:#F7F6A8;"|1 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|1 |2 |- |6. |[[Pilt:Olympic Rings.svg|24px]] Ühendvõistkond |style="background:#F7F6A8;"|1 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|0 |1 |- |7. |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[India]] |style="background:#F7F6A8;"|0 |style="background:#DCE5E5;"|2 |style="background:#FFDAB9;"|0 |2 |- |8. |[[Pilt:Flag of Bohemia.svg|24px|Böömimaa]] [[Böömimaa]] |style="background:#F7F6A8;"|0 |style="background:#DCE5E5;"|1 |style="background:#FFDAB9;"|0 |1 |- |9. |[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|24px]] [[Austraalia]] |style="background:#F7F6A8;"|0 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|3 |3 |- |rowspan=3|10. |{{PisiLipp|Norra}} |style="background:#F7F6A8;"|0 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|1 |1 |- |[[Pilt:Swedish norwegian union flag.svg|24px]] [[Rootsi]] |style="background:#F7F6A8;"|0 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|1 |1 |- |{{PisiLipp|Taani}} |style="background:#F7F6A8;"|0 |style="background:#DCE5E5;"|0 |style="background:#FFDAB9;"|1 |1 |- |'''12''' |'''Kokku''' |'''23''' |'''23''' |'''22''' |'''68''' |} {{Spordialad1900Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] [[Kategooria:1900. aasta suveolümpiamängud]] 8jwqwt0wtbzf2cnonqklnkajxai1d26 0 9236 7206392 7128862 2026-08-02T09:11:28Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Poland_Voivodeships_adminstrative_division_1930_Silesian_Voivodeship.svg|Poland_Voivodeships_adminstrative_division_1930_Silesian_Voivodeship.svg]] pildiga [[Pilt:Poland_Voivodeships 7206392 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sileesia vojevoodkond | nimi1_keel = poola | nimi1 = województwo śląskie | lipp = POL_województwo_śląskie_flag.svg | lipu_link = [[Sileesia vojevoodkonna lipp]] | vapp = POL województwo śląskie COA.svg | vapi_link = [[Sileesia vojevoodkonna vapp]] | pindala = 12294 | elanikke = 4291441 | elanikke_seis = 31.12.2024 | keskuse_nimi = [[Katowice]] | asendikaart = Poola }} '''Sileesia vojevoodkond''' on [[Poola]] haldusüksus ([[vojevoodkond]]). See loodi 1. jaanuaril 1999 endistest [[Katowice vojevoodkond|Katowice]], [[Częstochowa vojevoodkond|Częstochowa]] ja [[Bielsko-Biała vojevoodkond|Bielsko-Biała vojevoodkondadest]]. ==Haldusjaotus== Sileesia vojevoodkond on [[Poola]] kõige tihedama asustusega ning kõige linnastunum [[vojevoodkond]]. Vojevoodkonnas on 19 maakonnaõigustega linna. # [[Bielsko-Biała]] # [[Bytom]] # [[Chorzów]] # [[Częstochowa]] # [[Dąbrowa Górnicza]] # [[Gliwice]] # [[Jastrzębie-Zdrój]] # [[Jaworzno]] # [[Katowice]] # [[Mysłowice]] # [[Piekary Śląskie]] # [[Ruda Śląska]] # [[Rybnik]] # [[Siemianowice Śląskie]] # [[Sosnowiec]] # [[Świętochłowice]] # [[Tychy]] # [[Zabrze]] # [[Żory]] Samuti on seal 17 maakonda. {| ! !! Maakond !! Keskus |- | 1. || [[Będzini maakond]] (''powiat będziński'') || [[Będzin]] |- | 2. || [[Bielsko-Biała maakond]] (''powiat bielski'') || [[Bielsko-Biała]] |- | 3. || [[Bieruń-Lędziny maakond]] (''powiat bieruńsko-lędziński'') (endine Tychy maakond)|| [[Bieruń]] |- | 4. || [[Cieszyni maakond]] (''powiat cieszyński'') || [[Cieszyn]] |- | 5. || [[Częstochowa maakond]] (''powiat częstochowski'') || [[Częstochowa]] |- | 6. || [[Gliwice maakond]] (''powiat gliwicki'') || [[Gliwice]] |- | 7. || [[Kłobucki maakond]] (''powiat kłobucki'') || [[Kłobuck]] |- | 8. || [[Lublinieci maakond]] (''powiat lubliniecki'') || [[Lubliniec]] |- | 9. || [[Mikołówi maakond]] (''powiat mikołowski'') || [[Mikołów]] |- | 10. || [[Myszkówi maakond]] (''powiat myszkowski'') || [[Myszków]] |- | 11. || [[Pszczyna maakond]] (''powiat pszczyński'') || [[Pszczyna]] |- | 12. || [[Racibórzi maakond]] (''powiat raciborski'') || [[Racibórz]] |- | 13. || [[Rybniki maakond]] (''powiat rybnicki'') || [[Rybnik]] |- | 14. || [[Tarnowskie Góry maakond]] (''powiat tarnogórski'') || [[Tarnowskie Góry]] |- | 15. || [[Wodzisław Śląski maakond]] (''powiat wodzisławski'') || [[Wodzisław Śląski]] |- | 16. || [[Zawiercie maakond]] (''powiat zawierciański'') || [[Zawiercie]] |- | 17. || [[Żywieci maakond]] (''powiat żywiecki'') || [[Żywiec]] |} ==Maavarad== Vojevoodkonnas leidub [[kivisüsi|kivisütt]], [[raud|rauda]] (suures osas ammendatud), [[tsink|tsinki]] ja [[tina|tinamaaki]]. ==Tööstus== Vojevoodkonna keskosas paiknev Ülem-Sileesia tööstuspiirkond on Poola enim industrialiseeritud regioon. Vojevoodkonnas tegeldakse kivisöe kaevandamisega, raua ning värviliste metallide sulatamisega (Huta Katowice, Huta Bankowa), toodetakse autosid ([[Fiat Auto Poland]] [[Bielsko-Biała]]s ja [[Opel GM]] tehased [[Gliwice]]s). Esindatud on [[keemiatööstus|keemia-]], [[tekstiilitööstus|tekstiili-]] ja [[ehitusmaterjalide tööstus]]. [[Pilt:Poland Voivodeships administrative division 1930 Silesian Voivodeship.svg|pisi|Sileesia vojevoodkond 1938. aastal]] ==Sileesia vojevoodkond enne II maailmasõda== *Vojevoodkonna keskus: [[Katowice]] *Suuremad linnad: [[Cieszyn]], [[Rybnik]], [[Królewska Huta]], [[Świętochłowice]], [[Pszczyna]] Vojevoodkond moodustati [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] järel varem [[Saksa keisririik|Saksamaa]] koosseisu kuulunud [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] [[Sileesia]] aladest ning kahest [[Austria-Ungari|Austria]] Sileesia maakonnast. Arvuka [[sakslased|saksa]] elanikkonnaga vojevoodkonnal oli laialdane autonoomia, sh kohalik parlament (''Sejm Śląski''). Vojevoodkonna autonoomia likvideerisid kommunistid 1945. aastal. ==Vaata ka== *[[Ülem-Sileesia]] *[[Sileesia ülestõus]] ==Välislingid== *[http://www.silesia-region.pl/ Województwo śląskie] {{Coordinate |NS=50.33333333 |EW=19.00027778 |type=adm1st |region=PL-SL}} {{POL}} {{Sileesia vojevoodkond}} [[Kategooria:Poola vojevoodkonnad]] [[Kategooria:Sileesia vojevoodkond| ]] diphofjfxy0cq0p7p9btidkaoycpdcy 0 10276 7205933 7205469 2026-08-01T12:34:30Z Velirand 67997 /* Z */ 7205933 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] twh4qsqq8tv691ms7e4vr96am8z67vs 7205940 7205933 2026-08-01T12:59:52Z Velirand 67997 /* M */ 7205940 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[Iskra Mihhailova]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] c8tygeceba9lvfvl57d3yxl4pgx50wb 7206138 7205940 2026-08-01T20:08:50Z Velirand 67997 /* B */ 7206138 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Frieda Brepoels]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[Iskra Mihhailova]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] dwktz2lepogvu5ijfllz4yv99xik42c 7206418 7206138 2026-08-02T09:53:37Z Velirand 67997 /* D */ 7206418 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Frieda Brepoels]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Mojca Drčar Murko]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[Iskra Mihhailova]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 3rtrmtvng3ayc2qx3acu8uiozet8i5s 0 12463 7206273 7202859 2026-08-02T05:07:42Z Kuriuss 38125 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad ei käi eestikeelses tekstis kursiivis 7206273 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{See artikkel| räägib luterluse rajajast; Saksa diplomaadi kohta vaata artiklit [[Martin Luther (diplomaat)]], Eesti suurtöösturi kohta vaata artiklit [[Martin Christian Luther]]; Lutheri teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Luther (täpsustus)]].}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Martin Luther''' (sünninimi '''Martin Luder'''; [[10. november]] [[1483]] [[Eisleben]], [[Mansfeldi krahvkond]], [[Saksimaa]] – [[18. veebruar]] [[1546]] Eisleben, Saksimaa) oli saksa [[kristlik teoloogia|kristlik teoloog]] ja [[augustiinlased|augustiini]] [[munk]], kelle seisukohtadest sai alguse [[reformatsioon]] ning kes on oluliselt mõjutanud [[protestantism]]i (eriti [[luterlus]]t) ja ka teiste [[kristlus|kristlike]] traditsioonide [[õpetus]]t. == Elu ja reformatoorne tegevus == === Päritolu, haridus ja kloostriaastad === Luther sündis [[Eisleben]]is. Varsti pärast tema sündi kolis perekond [[Mansfeld]]i, kus pereisa Hans Luder töötas vasekaevandus- ja -sulatusettevõttes ning sai hiljem linnanõunikuks. Luther alustas haridusteed Mansfeldi [[ladinakool]]is ja õppis mõnda aega ka [[Magdeburg]]is. [[1501]]. aastal astus ta [[Erfurdi ülikool]]i, kus õppis vabade kunstide teaduskonnas. [[1502]]. aastal sai ta bakalaureuse- ja [[1505]]. aastal magistrikraadi. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduses, ning Luther alustaski õigusteaduse õpinguid.<ref name="BritLutherBio">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/biography/Martin-Luther |pealkiri=Martin Luther |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref> [[1505]]. aasta suvel jäi Luther Stotternheimi lähedal tugeva äikese kätte ning tõotas perekonna valitud pühakule [[Püha Anna|pühale Annale]], et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. 17. juulil [[1505]] astus ta [[augustiinlaste ordu]] Erfurdi kloostrisse. Tegemist oli ordu rangema haruga. Uurimuses on siiski rõhutatud, et äikesetormi ei saa pidada ainsaks põhjuseks, vaid pigem ajendiks juba süvenenud vaimsele ja eksistentsiaalsele kriisile. [[1507]]. aastal pühitseti ta preestriks. Järgnenud aastatel õppis ta teoloogiat Erfurtis ja [[Wittenberg]]is ning viibis tõenäoliselt [[1510]]–[[1511]]. aastal oma ordu ülesandel ka [[Rooma]]s. [[1512]]. aastal sai ta teoloogiadoktoriks ja temast sai Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Tema loengud [[Psalmid|psalmidest]], [[Pauluse kiri roomlastele|Rooma kirjast]], [[Pauluse kiri galaatlastele|Galaatia kirjast]] ja [[Kiri heebrealastele|Heebrea kirjast]] olid määrava tähtsusega tema teoloogilise kujunemise jaoks.<ref name="BritLutherBio" /> Kloostris võttis Luther augustiinliku eluviisi erakordse tõsidusega. Hilisemates meenutustes rõhutas ta, et pidas oma ordu reeglit nii rangelt, et kui munklus oleks suutnud kedagi päästa, oleks ta pidanud end selleks sobivaks näiteks. Samas kirjeldas ta oma kloostrikogemust ka paastude, valvamiste, palvete, lugemise ja pihtimisega seotud sügava sisemise heitlusena.<ref name="BaintonLuther">{{raamatuviide |autor=Roland H. Bainton |pealkiri=Here I Stand: A Life of Martin Luther |kirjastus=Penguin |aasta=1995 |koht=New York |leheküljed=40–45}}</ref> Tema küsimus ei olnud üksnes selles, kuidas täita kloostrireegleid, vaid kuidas patune inimene võib leida armulise Jumala ees pääste. Eriti tähtis oli talle ordu generaalvikaar [[Johann von Staupitz]], kes oli tema pihiisa, vaimulik nõuandja ja hiljem ka akadeemilise tee suunaja. Staupitz püüdis juhtida Lutherit inimese kui patuse enesevaatluselt Kristuse ja Jumala armu poole.<ref name="BritStaupitz">{{netiviide |pealkiri=Johann von Staupitz |url=https://www.britannica.com/biography/Johann-von-Staupitz |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Encyclopaedia Britannica}}</ref> Uurijad on seepärast rõhutanud, et Lutheri hilisem kriitika munkluse ja tegude-õiguse suhtes ei lähtunud välisest põlgusest kloostrielu ning reeglite vastu, vaid lähtus konkreetselt inimese kogemusest, kes oli seda ideaali ise kaasaja kontekstis silmapaistva tõsidusega ja kompromissitu rangusega püüdnud teostada.<ref name="ObermanLuther">{{raamatuviide |autor=Heiko A. Oberman |pealkiri=Luther: Man Between God and the Devil |url=https://archive.org/details/luthermanbetween00ober_0 |kirjastus=Yale University Press |aasta=1989 |koht=New Haven |leheküljed=[https://archive.org/details/luthermanbetween00ober_0/page/135 134]–150}}</ref> === Reformatoorse teoloogia kujunemine ja indulgentsid === Lutheri reformatoorse läbimurde taga polnud üksainus järsk pöördehetk, vaid pikem protsess, milles põimusid kloostrikogemus, piibliloengud ja vaidlus hiliskeskaegse skolastilise teoloogiaga. Luther pühendas palju aega piibli ja kirikuisade ning nende tekstide uurimisele ning omandas algkeeled. Tema tähelepanu keskmesse tõusid küsimused [[õigeksmõistmine|õigeksmõistmisest]], armust, [[usk|usust]], [[Meeleparandus|meeleparandusest]] ja [[Piibel|Pühakirja]] autoriteedist. 1518. aasta Heidelbergi disputatsioonis sõnastas Luther juba teravamalt kriitika nn tegude-õiguse suhtes ning arendas vastandust „au teoloogia” ja „risti teoloogia” vahel. [[1519]]. aasta Leipzigi vaidlus viis aga arutelu indulgentsidest edasi kiriku ja paavsti autoriteedi küsimuseni.<ref name="BritIndulg">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/biography/Martin-Luther/The-indulgences-controversy |pealkiri=Martin Luther: The indulgences controversy |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref><ref name="SEPLuther">{{netiviide |url=https://plato.stanford.edu/entries/luther/ |pealkiri=Martin Luther |väljaanne=Stanford Encyclopedia of Philosophy |aeg=2020 |vaadatud=2026-03-27}}</ref> [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1517]] avaldas Luther oma 95 teesi [[indulgents]]ide kohta; pärimuse järgi kinnitas ta need [[Wittenberg]]i lossikiriku uksele. Teesid olid mõeldud akadeemiliseks vaidluseks ning neis kritiseeriti indulgentside müügiga seotud kuritarvitusi ja meeleparanduse moonutamist. Luther saatis teesid ka [[Mainz|Mainzi]] [[Mainzi peapiiskop|peapiiskopile]] [[Albrecht (Mainz)|Albrechtile]]. Lutheril polnud mingit kavatsust rajada [[Katoliku kirik|Rooma kirikust]] eraldiseisvat kirikut, vaid, sarnaselt nn piibellikele humanistidele (eesotsas [[Erasmus Rotterdamist|Erasmusega]]), nõudis kiriku reformimist [[Piibel|Pühakirja]] alusel ning naasmist varakristlusesse. Vaidlus laienes siiski kiiresti indulgentsidest palju kaugemale ning haaras hiljem juba teemasid [[paavst]]ivõimu, sakramentide, kirikliku autoriteedi ja päästeõpetuse ehk [[soterioloogia]] raames.<ref name="BritIndulg" /> [[1520]]. aastal avaldas Luther kolm oma reformatoorse tegevuse seisukohalt võtmetähtsusega teost: "Saksa rahva kristlikule aadlile", "Kiriku Paabeli vangipõlv" ja "Kristlase vabadusest". Neis ründas ta paavstlikke nõudeid, kritiseeris senist sakramentide käsitlust ning sõnastas oma arusaama kristlikust vabadusest, mis rajanes usule ja Jumala armule, mitte inimese enda pingutusele.<ref name="SEPLuther" /> === Hukkamõist, Wormsi riigipäev ja Wartburg === Paavst [[Leo X]] mõistis [[1520]]. aastal osa Lutheri seisukohtadest hukka bullas "Exsurge Domine". Luther vastas sellele paavstliku bulla avaliku põletamisega [[10. detsember|10. detsembril]] [[1520]] ning [[3. jaanuar]]il [[1521]] heideti ta bullaga "Decet Romanum Pontificem" kirikust välja. Samal aastal kutsuti ta [[Worms]]is peetud riigipäevale, kus talt nõuti oma õpetuse tagasivõtmist. Erasmus kritiseeris väljaheitmise otsuse läbimõtlematust, kuna ta arvas, et Lutherit pole võimalik veenda, kui ta on juba nurka surutud. Luther keeldus oma seisukohti tagasi võtmast ning ütles, et kui teda ei veenda tema eksimustes [[Piibel|Pühakirja]] tunnistuse ja selgete mõistusepäraste argumentidega, siis tema ei saa meelt muuta, kuna tema südametunnistus oli aheldatud Jumala sõna külge.<ref name="BritIndulg" /><ref name="SEPLuther" /> Pärast Wormsi riigipäeva pandi Luther riigivande alla. Saksi kuurvürsti kaitse all viibis ta seejärel peidus Wartburgi lossis. Seal alustas ta [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlkimist saksa keelde. Tõlge ilmus [[1522]]. aastal. Wartburgi periood oli oluline nii tema enda töö jätkumiseks kui ka [[reformatsioon]]i levikuks laiemale lugejaskonnale.<ref name="SEPLuther" /><ref name="BritBible">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/topic/biblical-translation |pealkiri=Biblical translation |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref> === Wittenbergi reformid, talurahvasõda ja hilisem tegevus === Pärast Wittenbergi naasmist jätkas Luther jutlustamist, õpetamist ja kirikukorralduse kujundamist. 1522. aastal peetud nn Invocavit' jutlustes püüdis ta suunata reformatsiooni mõõdukale kursile ning ohjeldada radikaalsemaid suundi, rõhutades, et muutusi tuleb läbi viia jutluse ja õpetuse, mitte vägivalla abil. 1525. aasta [[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahvasõja]] ajal väljendas Luther algul talupoegade mõnede kaebuste suhtes teatavat mõistmist, kuid lükkas tagasi evangeeliumi kasutamise relvastatud ülestõusu õigustamiseks. Kui ülestõus vägivaldseks muutus, avaldas ta kirjutise "Wider die räuberischen und mörderischen Rotten der Bauern" („Röövivate ja mõrvarlike talupoegade jõukude vastu”), milles kutsus ilmalikke võime ülestõusu jõuga maha suruma. Tema seisukohta on hiljem hinnatud üheks tema poliitilise ja ühiskondliku mõtlemise kõige vastuolulisemaks osaks. Luther, sarnaselt igale teisele reformaatorile, seisis tugevalt vastu radikaalidele.<ref name="SEPLuther" /><ref name="BritPeasants">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/biography/Martin-Luther/Diet-of-Worms |pealkiri=Martin Luther: Diet of Worms |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref> [[13. juuni]]l [[1525]] abiellus Luther endise [[nunn]]a [[Katharina von Bora]]ga. Neil sündis kuus last. See abielu sai oluliseks näiteks protestantlikule vaimuliku- ja perekonnaelu käsitlusele. [[1529]]. aastal ilmusid Lutheri "[[Martin Lutheri väike katekismus|Väike katekismus]]" ja "Suur katekismus", mis kujunesid luterliku õpetuse ja kateheesi põhitekstideks. [[1530]]. aasta [[Augsburgi usutunnistus]], mille koostas peamiselt [[Philipp Melanchthon]] ja mille Luther heaks kiitis, sai [[luterlus|luterliku]] traditsiooni tähtsaimaks usutunnistuslikuks dokumendiks.<ref name="BritLutherBio" /><ref name="SEPLuther" /><ref name="BritSmallCat">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/topic/Small-Catechism-by-Luther |pealkiri=Small Catechism |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref><ref name="BritAugsburg">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/topic/Augsburg-Confession |pealkiri=Augsburg Confession |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref> Märksa hiljem ilmunud ning konfessionaalse [[Luterlus|luterluse]] raames väga olulist rolli mänginud konkordiavormeli (1577) ja -raamatu (1580) eest vastutasid [[Martin Chemnitz]] ja [[Jakob Andreae]]. Lutheri suhtumine [[Juudid|juutidesse]] muutus elu jooksul märgatavalt. 1523. aasta kirjutises "Dass Jesus Christus ein geborener Jude sei" („Et Jeesus Kristus sündis juudina”) kritiseeris ta juutide vägivaldset ja alandavat kohtlemist ning lootis, et evangeeliumi kuulutamine võiks viia nende pöördumiseni. Hilisemates kirjutistes muutus tema hoiak aga järsult vaenulikumaks. 1543. aastal avaldas ta kirjutised "Von den Juden und ihren Lügen" („Juutidest ja nende valedest”) ja "Vom Schem Hamphoras und vom Geschlecht Christi", milles ta ründas juute ja judaismi eriti karmilt ning kutsus üles sünagoogide ja koolide hävitamisele, juudi religioossete raamatute äravõtmisele ja juutide ühiskondlikule tõrjumisele.<ref name="KaufmannJews">{{raamatuviide |autor=Thomas Kaufmann |pealkiri=Luther's Jews: A Journey into Anti-Semitism |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2017 |koht=Oxford}}</ref> Uurimuses on rõhutatud, et neid tekste ei saa pidada Lutheri pärandi kõrvaliseks osaks, kuigi nende hilisem vastuvõtt ja mõju on olnud vaieldav ning eri aegadel erinev.<ref name="KaufmannJews" /> Luther jätkas õpetamist, jutlustamist ja kirjutamist kuni elu lõpuni. Ta suri [[18. veebruar]]il [[1546]] sünnilinnas [[Eisleben]]is ning maeti [[Wittenberg]]i lossikirikusse.<ref name="BritLutherBio" /><ref name="BritWittenberg">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/place/Wittenberg |pealkiri=Wittenberg |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref> == Lutheri teoloogia ja mõju == === Õigeksmõistmine, arm ja ristiteoloogia === Lutheri teoloogia keskmes on õpetus, et inimene mõistetakse Jumala ees õigeks mitte oma teenete, vagadusharjutuste või heade tegude tõttu, vaid Jumala armu läbi, mis võetakse vastu usu kaudu [[Jeesus Kristus|Kristusesse]]. Luterlikus traditsioonis väljendatakse seda sageli vormeliga ''[[sola gratia]]'' ('üksnes armust') ja ''[[sola fide]]'' ('üksnes usust'). Selles vaates ei ole head teod pääste põhjus, vaid selle vili. Lutheri jaoks tähendas see ühtlasi kriitikat arusaama suhtes, nagu võiks inimene oma vaimuliku edenemise või moraalse pingutusega Jumala soosingut välja teenida.<ref name="BritLutherBio" /><ref name="SEPLuther" /> Lutheri reformatoorse läbimurdega seostub ka tema nn ristiteoloogia, milles ta vastandas „au teoloogia” ja „risti teoloogia”. Tema järgi ei tunta Jumalat õigesti mitte inimliku hiilguse, jõu ja tarkuse kaudu, vaid ristilöödud Kristuses, kus Jumal ilmutab end viisil, mis purustab inimese uhkuse, enesekindluse ja suunab ta üksnes Jumala armu peale lootma.<ref name="SEPLuther" /> === Pühakiri, kirik ja sakramendid === Luther pidas [[Piibel|Pühakirja]] kristliku õpetuse kõrgeimaks normiks. Tagantjärele on seda seisukohta nimetatud ladinakeelse terminiga ''[[Sola scriptura|sola scriptura]]''. Õpetusliku vaidluse korral tuli tema järgi viimaks apelleerida mitte kiriklike dekreetide või hilisema traditsiooni, vaid Pühakirja tunnistusele. Samas ei olnud tema eesmärk rajada usku kellegi individuaalsele arvamusele, vaid siduda kiriku õpetus tagasi selle allika külge, mida ta pidas normatiivseks.<ref name="SEPLuther" /> Sakramentidest seadis Luther kesksele kohale [[ristimine|ristimise]] ja [[armulaud|armulaua]]. Ta lükkas tagasi käsitluse, mille järgi armulaud oleks pelgalt sümboolne mälestusakt, ning rõhutas Kristuse reaalset kohalolu armulauas. Samal ajal kritiseeris ta keskaegse kiriku keerukaks kujunenud sakramentaalset süsteemi ning püüdis siduda sakramendid taas tihedamalt evangeeliumi tõotusega. Armulaua puhul rõhutas Luther Kristuse tõelist kohalolu: armulaud oli tema silmis Kristuse tõelise ihu ja vere andmine ja vastuvõtmine koos leiva ja veiniga. Seejuures ei nõustunud ta [[transsubstantsiatsioon]]i õpetusega, mille järgi leiva ja veini substants muutub Kristuse ihu ja vere substantsiks, kuigi välised omadused jäävad samaks. Luther leidis, et selline aristotellikule substantsi ja aktsidentsi eristusele toetuv seletus ei ole vajalik, kuna Kristuse tõeline kohalolu armulauas tuleb tema järgi vastu võtta Kristuse sõnade põhjal, ilma et seda peaks seletama skolastilise metafüüsika abil.<ref name="LutherBabCapt">{{netiviide |url=https://ccel.org/ccel/luther/first_prin/first_prin.v.iii.ii.html |pealkiri=The Babylonian Captivity of the Church |väljaanne=Christian Classics Ethereal Library |autor=Martin Luther |vaadatud=2026-03-27}}</ref> <ref name="BritLutherBio" /><ref name="SEPLuther" /> Lutheri kirikukäsituses ei olnud kirik esmalt hierarhiline institutsioon, vaid evangeeliumi kuulmise ja sakramentide jagamise ümber kogunev usklike osadus. Kiriku eesmärgina nähti pühade varustamist. Tema õpetus kõigi ristitud kristlaste üldisest preesterlusest nõrgendas järsku vastandust vaimulike ja ilmikute vahel, ehkki ta ei kaotanud kiriklikke ametiposte kui selliseid.<ref name="BritLutherBio" /> === Vaidlus Erasmusega ja kahe riigi õpetus === Vaidluses [[Erasmus Rotterdamist|Erasmusega]] rõhutas Luther, et patt on inimest sedavõrd kahjustanud, et inimene ei saa pääste küsimuses oma vabast tahtest Jumala poole pöörduda. Seda seisukohta arendas ta eriti teoses "Tahte orjusest". Sellega ei eitanud ta, et inimesel oleks maises ja ühiskondlikus elus valikuvõimet, kuid pääste suhtes pidas ta inimest täielikult Jumala armust sõltuvaks. Pääste küsimuses nõustus Luther [[Augustinus]]ega, kelle kohaselt oli inimene enda loomupärases ja langenud seisundis võimetu Jumalat tahtma ning tema poole pöörduma. Augustinuse järgi oli kogu langenud inimkond üks ''massa damnata'' ehk neetud või pigem needuse all olev mass, millest Jumal valmistab ühed nõud auliseks, teised autuks tarbeks. Seega oli inimese päästeks vaja Jumala sekkuvat armu, mis Lutheri sõnastuse kohaselt oli inimesest väljaspool (ld k ''extra nos''). Jumala armuline sekkumine tõi esile inimese südamehoiaku muutumise ja Püha Vaimu poolt esile toodud vaimuliku elluärkamise, mille tagajärjel hakkab usklik, kelle tahe oli varem patu külge orjastatud, tahtma Jumalale meelepäraseid asju.<ref name="SEPLuther" /> Kristliku elu käsitluses rõhutas Luther, et usk vabastab inimese enesekesksest püüdest iseennast õigeks teha ning suunab ta teenima ligimest. Seetõttu on head teod Lutheri järgi vältimatud, kuid need ei teeni päästet välja. Seda väljendab tema tuntud paradoks, et kristlane on usu läbi vaba isand kõige üle, kuid armastuses ka kõigi teenija.<ref name="SEPLuther" /> Ühiskonna ja poliitika käsitlemisel on Lutheriga seotud nn kahe riigi õpetus. Selle järgi valitseb Jumal maailma erineval viisil: vaimulikus valdkonnas evangeeliumi kaudu ning ilmalikus valdkonnas seaduse, korra ja valitsuse kaudu. Lutheri eesmärk oli eristada pääste ja südametunnistuse küsimusi ilmalikust sunnivõimust, kuigi tema poliitilisi seisukohti on hiljem hinnatud vastuoluliselt, eriti seoses tema hoiakuga [[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahvasõja]] ajal.<ref name="SEPLuther" /><ref name="BritPeasants" /> == "De servo arbitrio" ehk „Tahte orjastatusest” == Lutheri üheks tähtsaimaks teoloogiliseks teoseks peetakse 1525. aastal ilmunud ladinakeelset kirjutist "De servo arbitrio" ehk „Tahte orjastatusest”. Teos oli vastus [[Erasmus Rotterdamist|Rotterdami Erasmuse]] 1524. aasta kirjutisele "De libero arbitrio diatribe sive collatio" („Arutlus vabast tahtest”), milles Erasmus püüdis kaitsta arusaama, et inimese tahe saab Jumala armuga mingil määral koostööd teha.<ref name="OxfordPredestination">{{Raamatuviide |autor=Pieter L. Rouwendal |peatükk=Romans 8–9 and the Rise of Predestination |toimetaja=Jennifer Powell McNutt; Herman J. Selderhuis |pealkiri=The Oxford Handbook of the Bible and the Reformation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2024 |leheküljed=710–720}}</ref><ref name="AllisonBondage">{{Raamatuviide |autor=Gregg R. Allison |pealkiri=Historical Theology: An Introduction to Christian Doctrine |url=https://archive.org/details/historicaltheolo0000alli |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2011}}</ref> Vaidlus ei olnud Lutheri jaoks kõrvaline filosoofiline küsimus. Ta tänas Erasmust isegi selle eest, et viimane oli tabanud kõige olulisemat teemat ehk seda "telge, mille ümber kõik pöörleb”. Lutheri järgi ei olnud põhiprobleem selles, kas inimesel on tavalistes maistes asjades valikuvõime, vaid selles, kas langenud inimene suudab oma tahte jõul pöörduda Jumala poole ja oma igavikulisele päästele kaasa aidata. Seda Luther eitas: inimese tahe on ilma Jumala armuta patu, surma ja kuradi meelevallas (teisisõnu orjastatud).<ref name="LutherBondage">{{Raamatuviide |autor=Martin Luther |peatükk=On the Bondage of the Will |toimetaja=E. Gordon Rupp; Philip S. Watson |pealkiri=Luther and Erasmus: Free Will and Salvation |koht=Philadelphia |kirjastus=Westminster Press |aasta=1969}}</ref> Luther eristas maiste ja vaimulike asjade vabadust. Tema järgi saab inimene teha valikuid välises elus, ühiskondlikes asjades ja argistes otsustes, kuid tal ei ole loomupärast võimet karta Jumalat, uskuda evangeeliumi ega pöörduda Kristuse poole. Seetõttu puudutas "De servo arbitrio" otseselt Lutheri arusaama õigeksmõistmisest: kui pääste sõltuks kas või osaliselt inimese vabast valikust või tegudest, ei oleks see enam üksnes Jumala armu töö.<ref name="AllisonBondage" /> Teose teravaim väide oli, et „vaba tahe” on vaimulikes asjades petlik nimetus. Juba 1518. aastal oli Luther väitnud, et pärast pattulangemist on „vaba tahe” olemas ainult nime poolest. Lutheri järgi ei tee patune inimene kurja välise sunni või surve pärast, vaid vabatahtlikult, sest ta tahab seda, mida tema langenud loomus armastab. Inimese langenud loomus, armastades seega pattu ja pimedust, ei suuda ega taha eales pöörduda Jumala poole päästeks. Just selles seisneski Lutheri teoloogias loomupärase inimese tahte orjastatus: inimene ei ole masin ega loom, kuid tema tahe ei ole Jumala suhtes neutraalne, vaid vaenulik. Luther seisis vastu levinud hoiakule, nagu seisaks inimene vaimulikus mõttes erapooletul väljal ja peaks lihtsalt langetama otsuse Jumala või saatana kasuks. Tema kriitika oli suunatud hiliskeskaja teoloogias ja Erasmuse käsitluses esineva eelduse vastu, kus langenud inimene saab vähemalt mingil viisil end armule ette valmistada või oma tahtega pöörduda pääste poole. Lutheri järgi ei suuda ega taha inimene ilma Püha Vaimuta ise Jumala poole pöörduda ning ongi loomu poolest patu ja saatana orjuses. Inimene hakkab Jumalat tahtlikult teenima alles siis, kui Püha Vaim, tegutsedes evangeeliumi kaudu, äratab inimese vaimulikust surmast üles. Uuendamine ehk uuestisünd muudab inimese loomust, mille tagajärjel tahab inimene teenida Jumalat omast muudetud tahtest, mitte sunniviisiliselt.<ref name="OxfordPredestination" /><ref name="LateMedievalSynergism">{{Raamatuviide |autor=Alister E. McGrath |pealkiri=Reformation Thought: An Introduction |url=https://archive.org/details/reformationthoug0000mcgr_k4g7 |koht=Oxford |kirjastus=Wiley-Blackwell |aasta=2012}}</ref> Oluline osa teosest on ka Lutheri õpetus Pühakirja selgusest. Erasmus eelistas mitmes õpetusküsimuses ettevaatlikkust ja väitis, et Pühakiri ei kõnele kõikjal piisava selgusega. Luther vastas, et kristliku usu põhilised õpetused ei ole varjatud eliidile mõeldud mõistatused, vaid Jumal on need Pühakirjas avalikult ja selgelt teatavaks teinud. Samas eristas ta Jumalat sellisena, nagu Jumal on end evangeeliumis ilmutanud, ja „varjatud Jumalat”, kelle igavikulisi otsuseid inimene ei saa uurida. Lutheri järgi pidi kristlane otsima kindlust mitte varjatud Jumala tahte üle spekuleerimisest, vaid Kristuses ilmutatud tõotusest.<ref name="LutherBondage" /><ref name="OxfordPredestination" /> "De servo arbitrio" mõju oli suur nii [[Luterlus|luterlikus]] kui ka [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud]] traditsioonis. Teos väljendas jõuliselt [[Reformatoorne|reformatoorset]] monergismi: inimese pääste ei sünni Jumala ja inimese võrdse või osalise koostööna, vaid Jumal äratab patuse vaimulikust surmast evangeeliumi ja Püha Vaimu läbi. Hilisem luterlik usutunnistuslik traditsioon sõnastas sama eristuse ettevaatlikumalt: inimesel on teatav vabadus välises ja ühiskondlikus elus, kuid ta ei saa oma loomuliku jõuga saavutada vaimulikku õigust Jumala ees.<ref name="AllisonBondage" /><ref name="AugsburgConfession18">{{Raamatuviide |autor=Philipp Melanchthon |peatükk=Augsburg Confession, Article XVIII |pealkiri=The Book of Concord: The Confessions of the Evangelical Lutheran Church |koht=Minneapolis |kirjastus=Fortress Press |aasta=2000}}</ref> Luther ise hindas seda teost erakordselt kõrgelt. Kui Wolfgang Capito kavatses 1530. aastatel Lutheri kirjutisi kogutud väljaandena avaldada, vastas Luther 1537. aastal, et ta ei hooli eriti oma raamatute säilitamisest ning laseks need pigem „alla neelata”. Tõeliselt väärtuslikuks pidas ta oma kirjutistest üksnes teost "De servo arbitrio" ja katekismust.<ref name="LutherCapito1537">{{Raamatuviide |autor=Martin Luther |peatükk=Letter to Wolfgang Capito, July 9, 1537 |toimetaja=Gottfried G. Krodel |pealkiri=Luther’s Works, Volume 50: Letters III |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1975 |leheküljed=172–173}}</ref> See hilisem hinnang, antud üle kümne aasta pärast teose ilmumist, näitab, et Luther ei pidanud vaidlust inimtahte üle kõrvaliseks küsimuseks, vaid [[reformatsioon|reformatsiooni]] südamesse kuuluvaks teemaks: kas pääste on viimaks Jumala armu töö või sõltub see otsustaval hetkel inimese enda tahtest. == Saksakeelne piiblitõlge, muusika ja kultuuriline mõju == Lutheri piiblitõlge [[saksa keel]]de mõjutas sügavalt nii usuelu kui ka saksa kirjakeele arengut. [[1522]]. aastal ilmus tema tõlgitud [[Uus Testament]] ning [[1534]]. aastal [[Piibel|Piibli]] terviktõlge koos apokrüüfidega.<ref name="HaemigBible">{{netiviide |url=https://wordandworld.luthersem.edu/wp-content/uploads/pdfs/31-3_Bible_Translation/Luther%20on%20Translating%20the%20Bible.pdf |pealkiri=Luther on Translating the Bible |autor=Mary Jane Haemig |väljaanne=Word & World |aasta=2011 |vaadatud=2026-05-11}}</ref> Luther ei olnud esimene saksa piiblitõlkija: enne teda oli ilmunud hulk kõrg- ja alamsaksakeelseid piibliväljaandeid, kuid need jäid enamasti Vulgata sõnajärge ja väljendusviisi järgivateks ning mõjusid rahvakeele seisukohalt kohmakamalt.<ref name="VisserLutherBible">{{netiviide |url=https://research-portal.uu.nl/ws/files/248231641/the-luther-bible.pdf |pealkiri=The Luther Bible |autor=Arnoud S. Q. Visser |väljaanne=The New Cambridge History of the Bible |aasta=2018 |vaadatud=2026-05-11}}</ref> Lutheri tõlge eristus varasematest tõlgetest ulatusliku leviku, humanistliku filoloogilise töö, teoloogilise mõju ja keelelise mõjukuse poolest. Tõlketöö tugines humanistliku piibliteaduse allikatele, eriti kreekakeelse Uue Testamendi puhul [[Erasmus Rotterdamist|Erasmuse]] väljaannetele, ning ei olnud ainult Lutheri üksiktöö: Uue Testamendi tõlget vaatas Wittenbergis läbi teiste seas [[Philipp Melanchthon]], hilisema Vana Testamendi ja tervikpiibli valmimisel osalesid ka teised Wittenbergi õpetlased.<ref name="VisserLutherBible" /><ref name="HaemigBible" /> Eriti tuntuks sai Lutheri tõlge [[Pauluse kiri roomlastele|Rm 3:28]]-s, kus ta lisas sõna ''allein'' 'üksi, üksnes': „üksnes usu läbi”. Sõna ei esine kreeka tekstis ega ladina Vulgatas ning Luther tunnistas seda ka ise oma 1530. aasta kirjutises "Sendbrief vom Dolmetschen" ("Läkituskiri tõlkimisest").<ref name="MethuenSola">{{netiviide |url=https://eprints.gla.ac.uk/133788/ |pealkiri='These four letters s o l a are not there': Language and Theology in Luther’s Translation of the New Testament |autor=Charlotte Methuen |väljaanne=Studies in Church History |aasta=2017 |vaadatud=2026-05-11}}</ref><ref name="Sendbrief">{{netiviide |url=https://editions.mml.ox.ac.uk/editions/sendbrief2017/ |pealkiri=Ein Sendbrief vom Dolmetschen: a digital edition |autor=Martin Luther |väljaanne=Taylor Editions |vaadatud=2026-05-11}}</ref> Luther kaitses seda saksa keelepruugi ja Pauluse mõtte seisukohalt õigustatud tõlkeotsusena, väites, et eitus ja jaatus nõuavad saksa keeles sageli sellist täpsustavat sõna.<ref name="HaemigBible" /> Uurijad on hiljem rõhutanud, et Lutheri põhjendus ei olnud üksnes keeleline: tõlkevalikut kujundasid korraga idiomaatilise (eriomased väljendid) saksa keele nõuded, Pauluse teksti eksegees ja Lutheri läbimurre õigeksmõistmise õpetuses.<ref name="MethuenSola" /> Seetõttu on täpsem öelda, et Lutheri tõlge oli teadlik, avalikult kaitstud ja teoloogiliselt laetud tõlkeotsus, mitte varjatud viis teksti moonutada. Piiblitõlke teoorias ei peeta tõlkimist lähtekeele sõnade mehaaniliseks kordamiseks, vaid lähtekeelse sõnumi võimalikult täpse vaste leidmiseks sihtkeeles; seetõttu võib tõlkija mõnes kohas teha lähtekeeles kaudselt väljendatud mõtte sihtkeeles selgemalt nähtavaks, kui see on vajalik teksti mõtte edasiandmiseks.<ref name="NidaTaber">{{raamatuviide |autor=Eugene A. Nida; Charles R. Taber |pealkiri=The Theory and Practice of Translation |url=https://archive.org/details/theorypracticeof0000euge_e5o5 |koht=Leiden |kirjastus=E. J. Brill |aasta=1969 |lehekülg=[https://archive.org/details/theorypracticeof0000euge_e5o5/page/12 12]}}</ref><ref name="TaberImplicit">{{netiviide |url=https://translation.bible/wp-content/uploads/2024/06/taber-1970-explicit-and-implicit-information-in-translation.pdf |pealkiri=Explicit and Implicit Information in Translation |autor=Charles R. Taber |väljaanne=The Bible Translator |aasta=1970 |vaadatud=2026-05-11}}</ref> Lutheri ''allein''-lisandi puhul jäi vaidluskohaks seega mitte see, kas tõlge võib üldse lähtekeeles implitsiitset mõtet sihtkeeles eksplitsiitsemaks teha, vaid see, kas just see sõna väljendas õigesti Pauluse mõtet selles kirjakohas. === Koraalid ja koguduselaul === Luther andis muusikale reformatsioonis olulise õpetusliku ja liturgilise rolli. Tema jaoks ei olnud laul üksnes jumalateenistuse kaunistus, vaid evangeeliumi kuulutamise, usu õpetamise ja koguduse ühise tunnistuse vahend. Uurimuses on rõhutatud, et Luther pidas muusikat reformatsiooni sõnumi edasiandmisel tähtsaks tööriistaks ning luterlikes alades kujunes sellest kiiresti osa kooliharidusest, koorikultuurist ja koguduseelust.<ref name="LoeweSinging">{{ajakirjaviide |autor=J. Andreas Loewe |pealkiri=Why do Lutherans Sing? Lutherans, Music, and the Gospel in the First Century of the Reformation |url=https://archive.org/details/sim_church-history_2013-03_82_1/page/69 |ajakiri=Church History |köide=82 |number=1 |aasta=2013 |leheküljed=69–89 |doi=10.1017/S0009640712002521}}</ref> Luther kirjutas või kohandas ligikaudu kolm tosinat vaimulikku laulu, millest osa olid parafraasid psalmidest, osa katekismuslikud või kirikuaasta teemadel. Varaseim luterlik lauluraamat, nn ''Achtliederbuch'' („Kaheksa laulu raamat”, 1524), sisaldas kaheksat laulu, millest neli olid Lutherilt. Samal aastal ilmunud "Erfurt Enchiridion" sisaldas 24 laulu, millest 17 olid Lutherilt.<ref name="Gruber1524">{{netiviide |url=https://gruber.lstc.edu/luthers_works/1524.php |pealkiri=Luther's Works – 1524 |väljaanne=Gruber Rare Books Collection |vaadatud=2026-05-11}}</ref><ref name="ErfurtEnchiridion">{{netiviide |url=https://www.tcd.ie/library/exhibitions/directors-choice/erfurt/ |pealkiri=Erfurt Enchiridion |väljaanne=Trinity College Dublin Library |vaadatud=2026-05-11}}</ref> Lutheri [[koraal]]id ja vaimulikud laulud aitasid kaasa protestantliku [[koguduselaul]]u ja saksa luterliku koraalitraditsiooni kujunemisele. Luterlik koraal oli rahvakeelne [[stroof|stroofiline]] kirikulaul, mida lauldi koguduses. Nende laulude tekstid põhinesid sageli piiblil, psalmidel, ladinakeelsete hümnide tõlgetel või usutunnistuslikel teemadel ning viisides kasutati nii juba varasemaid kiriklikke kui ka rahvalikumaid meloodiaid.<ref name="BritChorale">{{netiviide |url=https://www.britannica.com/art/chorale |pealkiri=Chorale |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=2026-03-27}}</ref> Lutheri lauludest said eriti tuntuks näiteks "Ein feste Burg ist unser Gott" („Üks kindel linn ja varjupaik”) ja "Vom Himmel hoch, da komm ich her".<ref name="BritChorale" /> Samas ei tähendanud Lutheri reform kohest üleminekut üksnes koguduse ühislaulule: varases luterluses jäid koor, ladinakeelne liturgia ja mitmehäälsus veel pikaks ajaks olulisele kohale ning koguduselaulu osakaal kasvas piirkonniti ja järk-järgult.<ref name="HerlWorship">{{raamatuviide |autor=Joseph Herl |pealkiri=Worship Wars in Early Lutheranism: Choir, Congregation, and Three Centuries of Conflict |url=https://archive.org/details/worshipwarsinear0000herl |koht=Oxford; New York |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2008 |leheküljed=[https://archive.org/details/worshipwarsinear0000herl/page/3 3]–22 |doi=10.1093/acprof:oso/9780195365849.001.0001}}</ref> == Mälestusmärgid == [[1862]]. aastal püstitati [[Keila]] lähedale [[Martin Lutheri mälestusmärk (Keila)|Martin Lutheri pronksist mälestussammas]], mis hävitati [[1949]]. aastal. <gallery> LutherKeilapostcard croped.jpg|Keila lähedal asunud Martin Lutheri mälestusmärk Gulbene Lutheran church, 2013, 3.jpg|Lutheri mälestusmärk Lätis [[Gulbene]] linnas Eisleben - Luther-Statue.jpg|Lutheri kuju tema sünnilinnas [[Eisleben]]is Saksamaal Martin Luther Statue Landau.JPG |Lutheri kuju Landau linnas Martin-Luther-Denkmal, Worms.JPG|Martin Lutheri memoriaal [[Worms]]is </gallery> ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == * [[Paul Luther]] * [[Lueder]] * [[Martin Lutheri mälestusmärk]] == Kirjandus == * [[Lucien Febvre]], ''Martin Luther. Üks inimsaatus, 2003. * ''Valitud tööd'' (Martin Lutheri kirjutiste eestikeelsed tõlked). Koostanud Urmas Petti. Toimetanud [[Katre Ligi]]. Tõlkinud [[Anne Burghardt]], [[Meelis Friedenthal]], [[Marju Lepajõe]] ja [[Urmas Petti]]. Tartu, 2013. == Välislingid == {{Commonskat|Martin Luther}} {{Vikitsitaadid}} * [http://meiekirik.ee/tekstid/Lutheri_sermon_indulgentsidest.pdf Luther, M. Sermon indulgentsist ja armust (1518). Tõlkinud U. Petti] * [http://meiekirik.ee/tekstid/Lutheri_sermon_ristimisest.pdf Luther, M. Sermon pühast auväärsest ristimise sakramendist (1519). Tõlkinud U. Petti] * [http://meiekirik.ee/tekstid/Lutheri_sermon_armulauast.pdf Luther, M. Sermon püha tõelise Kristuse ihu auväärsest sakramendist ja vennaskondadest (1519). Tõlkinud U. Petti] * [http://meiekirik.ee/tekstid/Lutheri_sermon_pihist.pdf Luther, M. Sermon meeleparanduse sakramendist (1519). Tõlkinud U. Petti] * [http://meiekirik.ee/tekstid/Lutheri_sermon_surmaks_valmistumisest.pdf Luther, M. Sermon surmaks valmistumisest (1519). Tõlkinud U. Petti] * [http://www.usuteadus.ee/failid/2_2013/Petti.pdf Petti, U. Rhetor, poeta et theologus: jutlustamisest Lutheri ja tema Invocavit`i-jutluste näitel. Usuteaduslik Ajakiri, nr 2, 2013] * Petti, U. [http://www.usuteadus.ee/failid/UA2000/05_UA_1_2000_Luther.pdf Väitlus indulgentside väe selgitamiseks (95 teesi)]. Usuteaduslik Ajakiri * [http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2000/06_UA_1_2000_Petti.pdf Petti, U. Martin Lutheri 95 teesi: reformatsiooni või reformatoorse teoloogia algus? Usuteaduslik Ajakiri] * [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=101841 Petti, U. Martin Lutheri "reformatoorne avastus". (2 osa). Akadeemia nr 1 ja nr 2, 2000] * [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/112032 Doctor Martin Lutheruse kaheksa kirja, mis tema Liiwimaale: Riiga, Tartu ja Tallinna saatnud aastal 1523, 1524, 1525, 1529, 1531, 1532, 1533 ja 1540: Õndsa Lutheruse 400 aastase sündimise päewaks: 1483-1883] Autor: August Oswald Westrén-Doll, Martin Luther, Kirjastaja: Alexander Stieda * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-268-luteri-malestussammas Martin Lutheri mälestussammas. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2445511 Miks haridus on püha? Ööülikool 2015. Arutleb Marju Lepajõe] * [http://pub.lucidpress.com/ce0382e5-a599-43d5-b889-069532964268/#j.~IRYjkxP1d Martin Luther uurib religioone. Koolitööna kirjutatud essee. 2014] * [http://pub.lucidpress.com/fb7e7eef-e56f-4217-9b75-b09425055cc8/ Martin Lutheri tsitaate] {{JÄRJESTA:Luther, Martin}} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Augustiinlased]] [[Kategooria:Erfurdi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Ekskommunitseeritud katoliiklased]] [[Kategooria:Martin Luther| ]] [[Kategooria:Lutherid|Martin]] [[Kategooria:Sündinud 1483]] [[Kategooria:Surnud 1546]] [[Kategooria:Reformatsioon Liivimaal]] tdebmky3fpxsxz9stsvq8jmyfe62abs 0 13864 7206398 7151005 2026-08-02T09:22:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206398 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2012}} '''Assüüria''' on ajalooline piirkond [[Mesopotaamia]] põhjaosas [[Tigris]]e jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-[[Iraak|Iraagi]] aladel. Piirkond sai nime [[Assur]]i linna järgi (ka linna [[kaitsejumalus]]e nimi oli [[Aššur|Assur]]). [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] kujunes seal '''Assüüria riik''', võimas [[akadid|akadite]] [[kuningriik]]. Hiljem sai sellest [[Uus-Assüüria]] suurriik, mis [[8. sajand eKr|8.]] ja [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] hõlmas osaliselt või täielikult muu hulgas tänapäeva [[Iraak|Iraagi]], [[Süüria]], [[Liibanon]]i, [[Türgi]] ja [[Iraan]]i alasid, ulatudes [[Väike-Aasia]] [[Zagros]]e mägedest ja [[Kaukasus]]est kuni [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Nuubia]]ni. Assüüria oli ka varem olnud suurriik. [[File:Assyrian Empire 700 BC.png|pisi|Assüüria alad u [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]]]] {{Sisukord paremale}} Assüüria riik eksisteeris alates [[25. sajand eKr|25. sajand]]i lõpust või 24. sajandi algusest{{lisa viide}} või 23. sajandist eKr{{lisa viide}} kuni aastani [[612 eKr]]{{lisa viide}} või [[608 eKr]]. Riigi pealinn oli algselt [[Assur]], hiljem [[Ninive]], kuhu üks riigi viimaseid valitsejaid [[Assurbanipal]] rajas umbes 20 000 savitahvliga raamatukogu. Assur oli Assüüria riigi pealinn peaaegu kogu selle eksistentsi vältel: [[Vana-Assüüria]] pealinn 2025–1750 eKr, [[Kesk-Assüüria]] pealinn 1365–1050 eKr ja [[Uus-Assüüria]] pealinn 911–608 eKr. Riik sai alguse [[Akad]]i riigi lagunemise järel, kui akadid jagunesid kahe riigi, Põhja-Mesopotaamias asunud Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias paiknenud [[Babüloonia]] vahel. Vanaaja Assüüriat ja kogu Mesopotaamiat uuriv teadusharu [[assürioloogia]] eristab Assüüria ajaloos kolme ajajärku (enne [[7. sajand eKr|7. sajandit eKr]] on aastaarvud ligikaudsed). [[Vana-Assüüria]] ajajärgul (23.–15. sajandil eKr{{lisa viide}} või 20. sajandist eKr kuni 14. sajandi alguseni eKr{{lisa viide}}) valitses Assüüria suuremat jagu Põhja-Mesopotaamiast ja ka osa [[Väike-Aasia]]st. [[Kesk-Assüüria]] perioodil (15. sajandist eKr kuni aastani [[911 eKr]]) impeeriumi mõjujõud vähenes, kuid vallutuste käigus saavutati see taas. Rauaajal laienes [[Uus-Assüüria]] impeerium (911 eKr kuni 612 eKr{{lisa viide}} või 609 eKr{{lisa viide}}) veelgi, nii et [[Assurbanipal]]i ajal (668–627 eKr) valitses see mõnikümmend aastat kogu [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuu piirkonda]] ja ka [[Vana-Egiptus|Egiptus]]t. Seejärel alistus Assüüria Uus-Babülooniale ja [[Meedia riik|Meedia]]le, mille hiljem omakorda vallutas [[Ahhemeniidide riik]] ([[Pärsia]]). ==Nimi== Assüüria on saanud nime riigi algse pealinna, [[Tigris]]e jõel asunud [[Assur]]i järgi ([[Akadi keel|akadi]] {{lang|akk|𒀸𒋗𒁺 𐎹 (Aššūrāyu)}}; [[Araabia keel|araabia]] {{lang|ar|أشور}} ({{lang|arLatn|Aššūr}}); [[Heebrea keel|heebrea]] {{lang|he|אַשּׁוּר}} ({{lang|he-Latn|Aššûr}}), [[Aramea keel|aramea]] {{lang|syc|ܐܬ݂ܘܿܪ}} ({{lang|arc-Latn| Aṯur}})). Assüüria on olnud tuntud ka '''Subartu''' nime all ning pärast impeeriumi langemist, [[605 eKr|605. aastast eKr]] kuni [[7. sajand]]i lõpuni pKr '''Athura''', '''Süüria''' (kreeka Syria) ja '''Assuristani''' nime all. Ladinakeelne nimi on Assyria. ==Assüürlaste järeltulijad== Tänapäeva [[süürlased]], Põhja-[[Iraak|Iraagi]], Põhja-[[Süüria]], Kagu-[[Türgi]] ja Loode-[[Iraan]]i [[kristlus|kristlased]] on assüürlaste järeltulijad.<ref>Saggs (1984:290) märgib: "Assüüria impeeriumi hävitamine ei pühkinud maa pealt selle elanikke. Need olid peamiselt talupojad, ja kuna Assüürias paiknevad Lähis-Ida ühed paremad maad nisu kasvatamiseks, siis Assüüria talupoegade järeltulijad rajasid võimaluse avanedes vanade linnade kohale uusi külasid ning jätkasid põlluharijaelu, pidades meeles kunagiste linnade traditsioone. Seitsme- või kaheksasaja aasta pärast, mitmesuguste saatuse keerdkäikude järel, said nendest kristlased."</ref><ref>Parpola 2000</ref> ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== ====Eelajalugu==== Assüüria alal oli [[neandertallased|neandertallaste]] kultuur, millele iseloomulikud leiud pärinevad [[Shānidari koobas|Shānidari (Şanederi) koopast]]. Vanimad neoliitikumi arheoloogilised leiukohad Assüürias on [[Tell Jarmo]] (umbes 7000 eKr) ja [[Tall Ḩassūnah]] ([[Ḩassūnah' kultuur]]i keskus, umbkaudu 6000 eKr). ====Varadünastiline ajajärk==== Assüüria riigi varajasest ajaloost on teada vähe. Kogu Assüüriale nime andnud [[Assur]]i linn eksisteeris juba enne [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuha]]nde keskpaika (umbkaudu 2600–2500) eKr. Tol ajal oli see tõenäoliselt [[sumerid|sumerite]] juhitud halduskeskus, mitte iseseisev riik. Esimene kuningate nimekirjadest tuntud Assüüria valitseja on [[Tudija]] (Tudia), [[Ebla]] kuninga [[Ibrium]]i kaasaegne. Nimekirja andmetel elas Tudija 25. sajandi lõpus või 24. sajandi alguses eKr. Tudija ja Ibrium sõlmisid leppe, mis lubas assüürlastel kasutada ametlikult Ebla kontrolli all olnud kaubandusposte [[Levant|Levandis]].<ref>Sollberger 1980: 129–155.</ref> Tudijale järgnes Assüüria troonil [[Adamu]] ja tema järel veel kolmteist valitsejat (Jangi, Suhlamu, Harharu, Mandaru, Imšu, Haršu, Didanu, Hanu, Zuabu, Abazu, Belu ja Azarah), kellest ei ole teada midagi peale nime. Varajased kuningad nagu Tudija, keda allikad nimetavad ka telkides elavateks kuningateks, olid tõenäoliselt iseseisvad poolnomaadsete karjakasvatajate valitsejad. Nagu paljud linnriigid Mesopotaamia ajaloos, oli ka Assur tõenäoliselt [[oligarhia]], mitte [[monarhia]]. Võim kuulus linnale. Kolm peamist võimuorganit olid vanematekogu, päriliku võimuga kuningas ja [[eponüüm]]. Valitseja juhatas vanematekogu ja viis ellu selle vastuvõetud otsused. Siiski ei kutsutud teda akadi keeles kuningat tähistava sõnaga ''šarrum'', vaid hoopis tiitliga ''[[iššiak Assur]]'' ehk 'Assuri teenija' (teenijat tähistav sõna on [[laen (keeleteadus)|laen]] [[sumeri keel|sumeri]] sõnast ''[[ensi|ensi(k)]]''). Sõna ''šarrum'' kasutati üksnes linna kaitsejumaluse [[Aššur|Aššuri]] kohta; kuningas oli tema peapreester ehk teenija. Kolmas võimukandja oli eponüüm ehk ''[[limmum]]'', kelle nimega märgiti aastat (sarnaselt Vana-Kreeka arhonitide ja Vana-Rooma konsulitega). Eponüüm valiti igal aastal [[loos]]i teel ja ta vastutas linna majanduse juhtimise eest. Lisaks oli tal õigus arreteerida kodanikke ja konfiskeerida kinnisvara. Nii eponüümiamet kui ka valitsejatiitel ''iššiak Assur'' säilisid tseremoniaalsete iganditena kogu Assüüria ajaloo vältel.<ref> Larsen, Mogens Trolle (2000). The old Assyrian city-state. – Hansen, Mogens Herman. ''A comparative study of thirty city-state cultures: aninvestigation'', Copenhagen Polis Centre, lk 77–89.</ref> ====Akadi ülemvõim (2334–2154 eKr)==== [[Akadi riik|Akadi impeerium]]i ajal (2334–2154 eKr) allusid assüürlased nagu teisedki akadid Akadi riigile. Nuzist leitud kiilkirjatahvlid annavad alust arvata, et Assur oli tol ajal piirkonna halduskeskus. [[Sargon I]] valitsemisaja lõpul puhkes Assüürias ülestõus, mille Akadi kuningas veriselt maha surus. 2154. aastal eKr langes Akadi impeerium majandusliku allakäigu, sisepoliitiliste tülide ja rändrahva [[gutilased|gutilaste]] sissetungi tõttu. Gutilaste kohta on kindlalt teada ainult seda, et nad valitsesid Lõuna-Mesopotaamias. Seega on võimalik, et vahemikus 2154–2112 eKr oli Assüüria iseseisev. Sellest ajast ei ole Assüüria kohta muid teateid kui üks kuningate nimekiri. ====Uri III dünastia==== Aastal [[2112 eKr]] sai Assüüriast [[Sumer]]i [[Uri III dünastia]] suurriigi osa. Sumeri ülemvõim kestis tõenäoliselt kuni 21. sajandi keskpaigani eKr. ===Vana-Assüüria ajajärk=== {{vaata|Vana-Assüüria}} ''(ca 2000–1750 eKr)'' ====Assüüria riigi loomine==== Klassikalise antiigi ajaloolased dateerisid Assüüria riigi loomise enamasti 23.–21. sajandisse eKr. [[Georgios Synkellos]] tsiteerib oma "Kronograafiates" [[Sextus Julius Africanus]]t, kes paigutab Assüüria asutamise aastasse 2284 eKr. [[Aemilius Sura]]t refereeriv vanarooma ajaloolane [[Marcus Velleius Paterculus]] väidab, et Assüüria rajati 1995 aastat enne seda, kui Makedoonia kuningas [[Philippos V]] sai aastal [[197 eKr]] toimunud [[Kynoskephalai lahing]]us roomlastelt lüüa, niisiis aastal 2192 eKr.<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Velleius_Paterculus/1*.html#ref16 Velleius. ''Rooma Ajalugu'' 1.6.6.]</ref> [[Diodoros Sikeliotes]] on kirja pannud veel kolmanda, tõenäoliselt [[Ktesias]]elt pärineva versiooni, mille järgi rajati Assüüria 1306 aastat enne [[Assur-Nasirpal II]] troonile asumist [[883 eKr]], järelikult aastal 2189 eKr.<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Diodorus_Siculus/2A*.html Diodoros Sikeliotes. ''Ajalooline Raamatukogu'', 2.21.8.]</ref> [[Eusebios]] mainib neljandatki versiooni, mille kohaselt sai Assüüria alguse [[Ninos]]e trooniletulekuga aastal 2057 eKr, "Kroonika" armeeniakeelse tõlke järgi aga 2116 eKr. "[[Excerpta Latina Barbari]]" paigutab Assüüria rajamise aastasse 2206 eKr ning nimetab riigi rajajana [[Belos]]t. [[Herodotos]] on märkinud, et assüürlaste valitsemisaeg kestis 520 aastat, mis teeb algusaastaks 1132 eKr; see käib küll pigem impeeriumi kui kuningriigi loomise kohta.<ref>[http://www.sacred-texts.com/cla/hh/hh1090.htm Herodotos 1.95.]</ref> ====Ühtse riigi kujunemine==== Esimesed kirjalikud teated Assüüria kuningatest pärinevad 21. sajandist eKr. Sel ajal koosnes Assüüria mitmest linnriigist ja väikestest akadite kuningriikidest. Esimeseks tõeliselt linlikuks Assüüria kuningaks peetakse tavaliselt [[Ušpia]]t (umbkaudu 2030 eKr). Talle järgnesid [[Apiašal]], [[Sulili]], [[Kikkija]] ja [[Akija]], kellest pole midagi täpsemat teada. [[File:Third Mari.png|pisi|]] Aastal [[1975 eKr]] rajas [[Puzur-Assur I]] uue dünastia, mille valitsejad [[Šalim-ahum]] (suri 1946 eKr), [[Ilušuma]] (1945–1906 eKr), [[Erišum I]] (1905–1867 eKr), [[Ikunum]] (1867–1860 eKr), [[Sargon I]], [[Naram-Sim]] ja [[Puzur-Assur II]] tegid kirjalikke ülestähendusi [[Aššur]]ile, [[Adad]]ile ja [[Ištar]]ile pühitsetud templite ehitamise kohta. [[Ilušuma]] oli eriti võimukas ja vallutushimuline valitseja, kes võttis vahemikus 1945–1906 eKr ette palju sõjaretki Lõuna-Mesopotaamiasse, ründas iseseisvaid Sumeri-Akadi linnriike ja asutas kolooniaid Väike-Aasias. Sama muster kordus edaspidi Assüüria ja Babüloonia rivaliteedi raames. Alles [[1894 eKr]] rajas [[emorlased|emorlaste]] prints [[Sumuabum]] [[Babüloonia]]. Seni olid Assüüria kuningate peamised vastased põhja pool Väike-Aasias [[hurrilased]], idas [[gutilased]], kagus [[eelamlased]], läänes [[emorlased]] ja Lõuna-Mesopotaamias Sumeri-Akadi linnriigid, sealhulgas [[Isin]], [[Ur]] ja [[Larsa]]. Assüürial olid ulatuslikud kontaktid [[hetid|heti]] ja hurri linnadega Väike-Aasias [[Anatoolia]]s. Samuti asutasid assüürlased vahemikus 1945–1740 eKr kolooniaid [[Kapadookia]]sse (näiteks [[Kaneš]]i (tänapäeva [[Kültepe]])). Need "sadamad" (''[[karum]]'''id) olid küll seotud Anatoolia linnadega, kuid paiknesid neist lahus ja neil oli eraldi maksusüsteem. Arvatavasti kujunes selline korraldus pika aja vältel Assüüria ja Anatoolia linnade vahelise kaubanduse tulemusel; arheoloogilisi ega kirjalikke tõendeid sellise kaubavahetuse kohta siiski pole. Assüüriast pärit metall (võib-olla [[plii]] või [[tina]]) ja tekstiilid võidi vahetada Anatoolias [[väärismetallid]]e vastu. ====Assüüria tugevnemine Šamši-Adad I ajal==== [[File:Samsi Addu-es.svg|pisi|Assüüria alad Šamši-Adad I ajal]] Aastal [[1813 eKr]] kõrvaldati võimult senine akadist valitseja [[Erišum II]]. Emorlaste väljarände käigus [[Khābūr]]i jõe deltalt usurpeeris trooni [[Šamši-Adad I]] (valitsemisaastad 1813–1791 eKr). Kuigi tänapäeval peetakse Šamši-Adad I-t päritolult emorlaseks, väidab [[Assüüria kuningate nimekiri]] teda põlvnevat kohalikust kuningast [[Ušpia]]st. Šamši-Adad I seadis oma poja [[Išme-Dagan]]i lähedal asuva [[Ekallatum]]i linna troonile ning säilitas assüürlaste Anatoolia kolooniad. Seejärel õnnestus tal alistada [[Eufrat]]i jõe ääres paiknev [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] kuningriik ja anda selle valitsemine oma teise poja [[Jasmah-Adad]]i kätesse. Vallutuse tulemusel ulatus Assüüria riik üle kogu Põhja-Mesopotaamia ning hõlmas alasid Väike-Aasias ja Põhja-Süürias. Kuningas asus elama Khābūri jõe orgu rajatud uude pealinna [[Šubat-Enlil]]isse. Pärast Šamši-Adad I surma päris Assüüria trooni Išme-Dagan. Samal ajal langes Marit valitsenud [[Jasmah-Adad]] [[Zimrilim]]i korraldatud riigipöörde ohvriks. Uueks kuningaks saanud Zimrilim lõi käed lõunas pead tõstva [[Babüloonia]] riigi valitseja [[Hammurapi]]ga. Išme-Dagan sõlmis omakorda liidu Babüloonia vaenlastega. Võimuvõitlus kestis ilma selgete tulemusteta terve kümnendi. Nagu Šamši-Adad I, oli ka tema poeg Išme-Dagan hea sõdalane, kel peale Babüloonia rünnakute tagasilöömise õnnestus edukalt võidelda [[turukkud]]e ja [[lullubid|lullubitega]], kes olid vahepeal kallale tunginud Ekallatumile, aga ka [[Ešnunna]] kuninga [[Daduša]]ga ning [[Iamhad]]iga (praeguse [[Aleppo]]ga). ====Assüüria Babüloonia võimu all==== [[Pilt:Hammurabi's Babylonia 1.svg|pisi|[[Babüloonia]] alad [[Hammurapi]] valitsemise ajal [[1792 eKr|1792]]–[[1750 eKr]]/[[1728 eKr|1728]]–[[1686 eKr]])]] Alles pärast Mari, Larsa ja Ešnunna vallutamist suutis [[Hammurapi]] lõpuks allutada ka Išme-Dagani järetulijad. Alates 1756. aastast eKr kuulus Assüüria Babülooniale. Koos Hammurapi saabumisega lõppes Assüüria äritegevus Anatoolia kolooniates, tõenäoliselt sellepärast, et eksport suunati ümber [[Babüloonia]]sse. Assüüria kuningavõim küll juriidiliselt säilis, ent kolm Išme-Daganile järgnenud emorlasest valitsejat ([[Mut-Aškur]] (Išme-Dagani poeg, kes sõlmis abielu [[hurrilased|hurrilas]]te kuningannaga), [[Rimuš]] ja [[Asinum]]) olid Hammurapi vasallidena täielikult Babülooniast sõltuvad. ====Dünastia taastamine==== Hammurapi järglase [[Samsu-Iluna]] valitsemisajal kaotas Babüloonia taas võimu Assüüria üle. Pärast akadist asehalduri [[Puzur-Sin]]i korraldatud riigipööret, mille käigus saadeti pagendusse viimane emorlasest kuningas, Šamši-Adad I pojapoeg Asinum, puhkes Assüürias kodusõda. Puzur-Sini kaasabil haaras kõigepealt võimu [[Assur-dugul]], kuid pideva võimuvõitluse tõttu oli järgemööda troonil veel viis lühiajalist valitsejat ([[Assur-apla-idi]], [[Nasir-Sin]], [[Sin-namir]], [[Ipqi-Ištar]] ja [[Adad-salulu]]). Babüloonia oli nähtavasti liiga nõrk, et Assüürias toimuvasse sekkuda ja seda enda huvides ära kasutada. Umbkaudu 1720 eKr haaras valitsusohjad [[Adasi]], kel õnnestus Assüüria lõplikult Babüloonia ülemvõimu ohust vabastada. Adasi ajas babüloonlased ja emorlased Assüüriast välja ning babüloonlaste võim Mesopotaamias hakkas 18. sajandi lõpust eKr kiiresti vähenema. Siiski suutsid emorlased vähemalt Babüloonias ja Lõuna-Mesopotaamias võimu hoida kuni 1595. aastani eKr, kui Babüloonia vallutasid [[Zagros]]e mägedest tulnud [[kassiidid]]. Adasile järgnesid Assüüria troonil [[Bel-bani]] (1700–1691 eKr) ning teiste seas [[Libaja]] (1690–1674 eKr), [[Šarma-Adad I]] (1673–1662 eKr), [[Iptar-Sin]] (1661–1650 eKr), [[Bazaja]] (1649–1622 eKr), [[Lullaja]] (1621–1618 eKr), [[Šu-Ninua]] (1615–1602 eKr), [[Šarma-Adad II]] (1601–1599 eKr), [[Erišum III]] (1598–1586 eKr) ja [[Šamši-Adad II]] (1585–1580 eKr). Neist valitsejatest ei ole palju teada, kuid nähtavasti oli Assüüria sel ajal võrdlemisi tugev ja stabiilne riik. Ka siis, kui [[Babülon]] [[1595 eKr]] kassiitide kätte langes, jäi Assüüria puutumata; esimene kassiidi valitseja [[Agum II]] ja tolleaegne Assüüria kuningas Erišum III sõlmisid lepingu. Samamoodi ei valmistanud [[Assur-ninari I]]-le (1547–1522 eKr) 25 valitsemisaasta jooksul probleeme ei vastrajatud [[Mitanni]] riik Väike-Aasias, hettide riik Assüüriast idas ega Babüloonia lõunas. 16. sajandi lõpu poole eKr sõlmisid [[Puzur-Assur III]] (1521–1498 eKr) ja Babüloonia kassiidist kuningas [[Burna-Buriaš I]] kahe riigi vahelise piirileppe. Lisaks korraldas [[Puzur-Assur III]] Assuris suurejoonelised taastamistööd: linn sai uued müürid, lõunas paiknevad elurajoonid liideti juba kindlustatud linnaga. Kuujumal [[Sin (sumeri jumal)|Sin]]ile ja päikesejumal [[Šamaš]]ile püstitati 15. sajandil eKr uued templid. Puzur-Assur III-lt võttis valitsusohjad üle [[Enlil-nasir I]] (1497–1483 eKr). ====Assüüria Mitanni ülemvõimu all==== [[File:Near East 1400 BCE.png|pisi|[[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-Ida]] [[14. sajand eKr|14. sajandil eKr]]]] Mitanni riigi tekkimine 16. sajandil eKr viis lõpuks mitanni-hurri piirkondliku ülemvõimuni 15. sajandil eKr. [[Mitannilased]] olid [[indoeurooplased|indoeuroopa]] rahvas, mis vallutas endised hurrilaste alad Väike-Aasias ja moodustas seal valitseva klassi. [[Hurrilased]] kõnelesid [[hurri keel]]t, mis ei olnud suguluses ei [[semi keeled|semi]] ega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]], vaid moodustas koos [[urartu keel]]ega [[hurri keeled|hurri keelkonna]]. Mõni aeg pärast võimeka [[Puzur-Assur III]] surma, tõenäoliselt [[Nur-ili]] (1483–1471 eKr) valitsemisajal, langes Assüüria Mitanni kuninga [[Sauštatar]]i saagiks. Sauštatar rüüstas Assuri ja muutis Assüüria suuresti vasallriigiks, kuigi kohalik monarhia ja omavalitsus säilis. Mitanni kuningad ei olnud alati huvitatud Assüüria sisetülide lahendamisest (näiteks Nur-ili poja [[Assur-šaduni]] (1470 eKr) tõukas juba tema esimesel valitsusaastal troonilt [[Assur-rabi I]] ning sama saatus tabas umbes 50 aastat hiljem [[Assur-nadin-ahhe I]]-t, kelle reetis tema vend [[Enlil-nasir II]]). Vähemalt teatud perioodidel olid Assüüria kuningatel vabad käed ka välispoliitika kujundamisel. Nii sõlmisid näiteks [[Assur-bel-nišešu]] (1417–1409 eKr) ja Babüloonia [[Karaindaš]] piirilepingu. [[Assur-rim-nišešu]] (1408–1401 eKr) ja [[Assur-nadin-ahhe II]] (1400–1391 eKr) olid viimased Assüüria valitsejad, kes kuuletusid Mitanni riigile. Assur-rim-nišešu poja [[Eriba-Adad I]] troonileasumisega 1390. aastal eKr hakkasid sidemed Mitanniga lõdvenema. Mitanni ülemvõimu ajast on pärit kümneid kiilkirjas tekste, milles on registreeritud päikese- ja kuuvarjutuste kuupäevad. Neist tekstidest on olnud palju abi teise aastatuhande alguse [[Vana-Lähis-Ida kronoloogia|Babüloonia ja Assüüria kronoloogia]] selgeks tegemisel ([[kõrge kronoloogia]], [[keskmine kronoloogia]] ja [[madal kronoloogia]]). ===Assüüria uus esiletõus=== Ajaloolased seostavad [[Assüüria keskmine riik|Assüüria keskmise riigi]] (1363–934 eKr) teket kas [[Vana-Assüüria]] langemisega või [[Assur-uballit I]] trooniletulekuga 1365. aastal eKr. ====Taasiseseisvumine ja taastumine==== [[File:14 century BC Eastern Mediterranean and the Middle East.png|pisi|[[Vana-Kreeka|Kreeka]], [[Väike-Aasia]], [[Lähis-Ida]] ja [[Uus riik|Egiptuse]] alad 14. sajandil eKr]] [[Eriba-Adad I]] võimuletuleku ajaks oli [[Mitanni]] võim Assüüria üle tunduvalt vähenenud. Eriba-Adad I kaasati liitlasena Mitannis käivasse kodusõtta [[Tušratta]], [[Artatama II]] ning selle poja [[Šuttarna II]] vahel. Kodusõja tagajärjel rollid vahetusid: Eriba-Adad I vähendas veelgi Mitanni mõju Assüüria üle ja tal oli mõningane mõjuvõim isegi Mitanni siseasjades. [[File:Near East 1400 BCE.png|pisi|left|[[Hetiidid]]e, [[Mitanni]], [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] ja Kasiitide [[Babüloonia]] alad [[14. sajand eKr|14. sajandil eKr]]]] Mitanni kontroll lõppes täielikult [[Assur-uballit I]] (1365–1330 eKr) ajal: sel valitsejal õnnestus Assüüria tugevnemise ja loodest suureneva [[Hetiidid|hetii]]tide surve koosmõjul taastada Assüüria täielik iseseisvus. Assüüria muutus [[kassiidid|kassii]]tide [[Babüloonia]], [[Mitanni]], hurrilaste ja hetiitide alasid vallutades kiiresti suurriigiks. Assur-uballiti tütar Muballitat-Šerua abiellus Babüloonia kuningaga. See abielu viis traagiliste tagajärgedeni: Babüloonia õukonnas tekkinud intriigide tagajärjel kuningas mõrvati ning troonile tõusis uus, isehakanud valitseja. Assur-uballit tungis kohe Babülooniasse, et väimehe eest kätte maksta. Ta kukutas uue kuninga ning andis võimu üle õiguspärasele troonipärijale [[Kurigalzu II]]-le. Seejärel ründas Assur-uballit hetiidi valitseja [[Suppiluliuma I]] vastuseisust hoolimata Mitanni kuningat [[Mattiwaza]]t ja võitis ta. Sellega olid endised Mitanni ja hurrilaste alad langenud Assüüria võimu alla. Aastal 1329 eKr tuli Assur-uballit I järel troonile [[Enlil-ninari]] (1329–1308 eKr), kes kirjades hetiitide kuningatele nimetas end suureks kuningaks (''šarru rabû'''ks). Enlil-ninarit ründas kohe Babüloonia Kurigalzu II, kelle tema isa oli troonile aidanud. Assüüria kuningas võitis siiski Babüloonia väed, pannes piiri viimase püüetele Assüüriat endale alistada ning korraldades vasturetki vaenlase territooriumile. Nii kasvas Assüüria territoorium Babüloonia arvel. Enlil-ninari järeltulija [[Arik-den-ili]] (umbkaudu 1307–1296 eKr) kindlustas Assüüria võimu veelgi. Ta sõdis edukalt idas [[Zagros]]e mäestikus, kus ta allutas endale [[lullubid]] ja [[gutilased]], ning Levandis, kus ta alistas [[aramealased]]. ====Assüüria laienemine ja suurriigi teke==== [[Pilt:AlterOrient2.png|thumb|[[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]], [[Hetiidid|Hetiidi riik]] ja Assüüria umbes aastal 1300 eKr ]] Arik-den-ilile järgnes [[Adad-ninari I]] (1295–1275 eKr), kelle valitsemisega algas Assüüria kiire ekspansioon. Ta tegi [[Tigris]]e ja Zabi jõe ühinemiskohas paiknenud [[Kalhu]]st (piiblis arvatavasti [[Kelah]], praegu [[Namrūd]]) uue pealinna ja korraldas suuremahulisi ehitustöid nii Assuris kui ka provintsides. Ta laiendas Assüüriat loode suunas, vallutades hetiitide ja hurrilaste maid, eeskätt [[Hanigalbat]]i, mida Mitanni ja hetiitide riik olid püüdnud hoida puhvertsoonina. Lisaks laiendas Adad-ninari I Assüüria mõjuvõimu lõunas, annekteerides osa Babülooniale kuulunud territooriume.<ref>Munn-Rankin 1975: 274–277.</ref> Adad-ninari valitsusaja lõpu poole suutsid hetiidid osa kaotatud aladest küll tagasi võita, kuid assüürlased olid selleks ajaks huvitatud rohkem idapoolsete kaitseliinide säilitamisest. Liinid olid rajatud kaitseks pealetungivate mägihõimude eest. Aastal [[1274 eKr]] tõusis troonile [[Salmanassar I]], kes osutus suurepäraseks sõdalaskuningaks. Ta rüüstas Kaukasuses tugevat [[Urartu]] riiki, alistas [[Zagros]]e mägedes mässama hakanud [[gutilased]] ning ründas Mitanni ja hurrilaste alasid (Hanigalbati). Kuningas [[Šattuara]]l õnnestus küll Assüüria väed toidu- ja joogivarudest ära lõigata, ent assüürlased murdsid vihases lahingus piiramisrõngast välja ning võitsid nii kuningas Šattuarat kui ka tolle liitlasi, hetiite ja aramealasi. Sellega hävitasid assüürlased täielikult hurrilaste riigi ning tegid lõpu selle 300 aastat kestnud ülemvõimule Mesopotaamia põhjaosas.<ref>Munn-Rankin 1975: 279–282.</ref> Võit andis Assüüriale kontrolli Süüriasse ja Anatooliasse viivate kaubateede, hea põllumajandusliku maa ning rikaste linnade ja nende kogenud sõjavägede üle. Sellega oli Assüüriast saanud suur ja mõjuvõimas impeerium, mis kujutas endast tõsist ohtu nii Egiptuse kui Hetiidi riigi huvidele. Tõenäoliselt sel põhjusel sõlmisid Egiptus ja Hetiidi riik omavahel rahu. Lisaks oli Salmanassar I nagu ta isagi suur ehitaja, kes laiendas veelgi Kalhu linna. Salmanassari poja ja troonipärija [[Tukulti-Ninurta I]] (1244–1208 eKr) saavutused ületasid kaugelt kõigi eelkäijate omi. Esmalt taastas Tukulti-Ninurta Assüüria kontrolli vahepeal uuesti mässama hakanud gutilaste ja Tigrise ülemjooksul asunud hurrilaste väikeriikide üle. Samuti võttis ta ette sõjaretki Urartu vastu. Siiski ei suudetud viimast tõenäoliselt kunagi lõplikult Assüüriale allutada.<ref>Mull-Rankin 1975: 284–286.</ref> Seejärel saavutas Tukulti-Ninurta I oma tähtsaima võidu: ta vallutas kassiitide [[Babüloonia]] ja võttis enda väitel ainuisikuliselt vangi selle kuninga [[Kaštiliaš IV]]. Tukulti-Ninurta I on öelnud, et ta trampis Kaštiliaš IV kaelal otsekui jalapingi peal<ref>Grayson 1972: 108 (ARI § 716).</ref>. Tukulti-Ninurta I valitses [[Sargon I]] aegse Sumeri ja Akadi kuninga tiitli all seitse aastat mõlemat kuningriiki.<ref>Mull-Rankin 1975: 286.</ref> Nii sai Tukulti-Ninurta I-st esimene põline mesopotaamlane Babüloonia troonil (riigi rajasid [[emorlased]], kellele järgnes [[kassiidid|kassiidi]] dünastia). Võidukas assüürlane laskis lammutada Babüloni kaitsemüürid ja tappa suure osa linnaelanikest. Ta röövis ja riisus linna ja eemaldas [[Esagila]] templist linna kaitsejumaluse [[Marduk]]i kuju. [[Dur-Katlimmu]]st leitud tekstide hulgas on Tukulti-Ninurta kiri suur[[vesiir]] Assur-iddinile, kus ta teavitab viimast kuninga väejuhi Šulman-mušabšu ning selle eskorditava endise Babüloonia kuninga Kaštiliaši, tema abikaasa ja saatjaskonna peatsest saabumisest.<ref>Frei 2003: 112.</ref> Oma sõdadest Babüloonia ja [[Eelam]]i vastu kirjutas Tukulti-Ninurta I poeemi. Pärast Babüloonia mässu laskis ta rüüstata Babüloni templid, mida peeti rängaks pühaduseteotuseks. Seoses sellega halvenesid Tukulti-Ninurta suhted Assuri preesterkonnaga, mistõttu ta otsustas ehitada uue pealinna [[Kar-Tukulti-Ninurta]]. ====Ajutine allakäik ja taasleitud stabiilsus==== [[File:Mesopotamia 1200 BC.jpg|pisi|Assüüria ja [[Mesopotaamia]] alad u 1200 eKr]] Nii Tukulti-Ninurta kui ka tema rajatud impeerium maksid oma suurte tegude eest kallist hinda. Õukonnas ja impeeriumis vallandunud mäss viis 1208. aastal eKr Tukulti-Ninurta mõrvani. Troonile asus [[Assur-nadin-apli]] (1207–1204 eKr). Järgnes järjekordne ebastabiilne ajajärk Assüüria ajaloos. Babüloonia vallutamine ning suursugused ehitusprojektid olid riigi majanduslikud ja demograafilised ressursid välja kurnanud ning järgnenud paarkümmend aastat olid täis sisepoliitilisi tülisid. Probleemide koosmõjul kadus eelneva kolme kuninga ajal saavutatud hiilgus sama kiiresti, kui see oli tulnud. Sellegipoolest rajas Assüüria [[13. sajand eKr|13. sajand]]il eKr saavutatud võim, kuigi lühiajaline, baasi riigi tulevastele saavutustele, seda nii poliitikas kui kultuurielus.<ref>Munn-Rankin 1975: 274.</ref> [[11. sajand eKr|11. sajand]]i lõpus eKr tegi uus kuningas vaid sümboolseid ja edutuid pingutusi vallutada uuesti Babüloonia, mille kassiididest kuningad olid Assüüria keerulist olukorda ära kasutanud ja end viimase võimu alt vabastanud. Sellest hoolimata ei ohustanud järgmise kolme valitseja ([[Assur-ninari III]], [[Enili-kudurri-usur]]i ja [[Ninurta-apla-Ekur]]i) ajal Assüüriat veel võõrväed. Ninurta-apla-Ekur (1192–1180 eKr) usurpeeris Enlil-kudurri-usurilt trooni. Järgmine kuningas [[Assur-Dan I]] (1179–1133 eKr) suutis ebatavaliselt pika valitsusaja jooksul olukorra Assüürias stabiliseerida ja hoida sõbralikke suhteid nii Babüloonia kui ka teiste naabritega. Ometi langes Assüüria pärast tema surma veel kord sisetülide küüsi, kui Assur-Dani poeg [[Mutakkil-Nusku]] anastas võimu oma vennalt ja õiguspäraselt troonipärijalt [[Ninurta-tukulti-Assur]]ilt (1133 eKr) ning sundis ta Babülooniasse põgenema. Usurpaator Mutakkil-Nusku suri juba samal aastal (1133 eKr), jättes trooni kolmandale vennale [[Assur-reš-iši I]]-le (1133–1116 eKr), kes andis Assüüriale taas kord uue hingamise. Kui hetiitide riik früüglaste, keda Assüüria annaalides tuntakse Muški nime all, pealetungi tõttu kokku varises, hakkasid nii Babüloonia kui ka Assüüria kätt sirutama [[aramealased|aramealas]]te endiste alade järele (tänapäeva [[Süüria ajalugu|Süürias]]), mis olid olnud hetiitide kontrolli all. Assüüria kuningas Assur-reš-iši I oli seal edukam ja võitis korduvalt [[Nebukadnetsar I]] vägesid. Lisaks õnnestus Assüürial vallutada ja annekteerida hetiitidele kuulunud alad Väike-Aasias ja praeguses Süürias. ====Tiglat-Pileser I ja Kesk-Assüüria impeerium==== Assur-reš-iši poeg [[Tiglat-Pileser I]] (1115–1077 eKr) võistleb [[Šamši-Adad I]] ja [[Assur-uballit I]]-ga au eest olla esimese Assüüria impeeriumi rajaja. Ta valitses 38 aastat ning oli üks edukamaid Assüüria väejuhte ja valitsejaid. Esimese sõjaretke korraldas ta früüglaste vastu, kes olid üle ujutanud [[luvid]]e kuningriigid Kommageenes, [[Kiliikia]]s ja [[Kapadookia]]s ning ajanud hetiidid välja Assüüria [[Subartu]] provintsist (Meliddust lõunas). Hiljem võttis ta ette retke [[Vani järv]]e ääres paikneva Urartu vastu ning selle lõpuks suutis ta endale kuuletuma panna ka Meliddu. Viiendal valitsemisaastal ründas Tiglat-Pileser uuesti Kommageenet, Kiliikiat ja Kapadookiat. Ta lasi oma võidud graveerida vaskplaatidele, mis ta asetas vastvallutatud Kiliika kaitsmiseks ehitatud kindlusse. Võidulainel Assüüria kuningas võttis järgmiseks sihikule Põhja-Süürias elavad aramealased. Kontrolli Vahemereni viiva kaubatee üle kindlustas ta hetiitide linna Pethori, mis asus [[Eufrat]]i ja Sajuri jõe ühinemiskohas, enda valdusse võtmisega. Sealt edasi suundus Tiglat-Pileser I vallutama Kaanani/Foiniikia linnu ([[Byblos]]t, [[Sidon]]it, [[Arvad]]it). Seejärel võttis ta ette merereisi mööda Vahemerd ning tappis ''nahiru'', mille [[A. Leo Oppenheim]] tõlgib [[narval]]iks. Tiglat-Pileser I oli kirglik kütt ja suur ehitaja. Levinud arvamuse kohaselt oli mitmele jumalusele, sealhulgas Assurile ja [[Hadad]]ile, pühitsetud templite taastamine tema eestvõtmine.<ref>[http://www.sacred-texts.com/ane/rp/rp201/rp20122.htm Tiglat-Pileser I-se Assurist, Kileh Sherghati templi alt, leitud raidkiri, I.61-III.10 (ingliskeelne tõlge Sayce 1888: 92jj]</ref> Valitsemise lõpuks oli ta lisaks kõigele muule suutnud kaks korda alistada Babüloonia, võtta eneselegi auväärse Sumeri ja Akadi kuninga tiitli ja sundida babüloonlased endale andamit maksma. Samas jättis Tiglat-Pileser I trooni ja igapäevase valitsemise Babüloonia kuninga kätesse. ====Assüüria suhteline madalseis tumedal ajajärgul==== Pärast Tiglat-Pileser I surma [[1076 eKr]] algas Assüüria ajaloos suhtelise allakäigu ajastu (1075–912 eKr). Aastad 1200–900 eKr olid [[Lähis-Ida]]s, [[Põhja-Aafrika]]s, [[Kaukaasia]]s, [[Vahemere maad]]el ja [[Balkani poolsaar]]el [[tume ajajärk]], mida iseloomustasid suured rahutused ja massiline rahvasteränne. Semiidi rahvad (sealhulgas [[aramealased]], [[kaldealased]] ja sutealased) liikusid Assüüria naaberaladele läänes ja lõunas. Indoeuroopa rahvad, sealhulgas [[meedlased]] ja [[pärslased]], liikusid Assüüria naaberaladele idas, tõrjudes välja põliselanikud [[gutilased]] ning avaldades survet eelamlastele ja mannealastele (iidsed mitteindoeuroopa rahvad praeguse Iraani territooriumil); Assüüriast põhjas vallutasid indoeurooplastest [[früüglased]] hetiitide alad; [[urartulased]] (armeenlased) tõstsid pead Kaukasuses ning [[kimmerlased]] ja [[sküüdid]] Musta mere ümber. [[Vana-Egiptus|Egiptus]] oli jagunenud ja segaduses ning [[iisraellased]] võitlesid [[vilistid|vilistitega]] võimu pärast [[Kaanan]]i lõunaosa üle. Näilisest nõrkusest hoolimata suutis Assüüria jääda võrdlemisi terviklikuks, hästi kaitstud maaks, millel olid maailma parimad sõdalased. Oma stabiilse kuningavõimu ja kindlate piiridega oli ta paremas olukorras kui potentsiaalsed vastased Egiptus, [[Eelam]], [[Früügia]], [[Urartu]], [[Pärsia]] ja [[Meedia (riik)|Meedia]]. Assüüria kuningad, sealhulgas [[Assur-bel-kala]], [[Eriba-Adad II]], [[Assur-rabi II]], [[Assur-Nasirpal I]], [[Tiglat-Pileser II]] ja [[Assur-Dan II]], suutsid kaitsta Assüüria valdusi ja hoidsid riigi sel tormisel ajajärgul stabiilsena. Kuningad püüdsid peaasjalikult hoida riiki turvalise ja terviklikuna ning vaid vajaduse korral tungisid naaberriikide aladele. Kui aramea hõimud vallutasid Assur-rabi II (1013–972 eKr) ajal [[Pitru]] ja [[Mutkinu]], mille assüürlased olid endale allutanud ja seejärel [[Tiglat-Pileser I]] juhtimisel koloniseerinud, võttis Assüüria kuningas ette retke aramealaste vastu, mille käigus jõudsid assüürlased välja Vahemereni. Oma saavutuse mälestamiseks püstitas Assur-rabi II [[Atalur]]i mäe lähedale [[steel]]i.<ref>Olmstead 1921: 352.</ref> Ka Assur-Dan II (935–912 eKr) võttis ette karistusretki, et aramealasi ja teisi hõimurahvaid Assüüria lähedusest välja tõrjuda. Ta keskendus Assüüria riigi ülesehitamisele selle loomulikes piirides [[Tur Abdin]]ist kuni [[Arbela]]-taguste mägedeni. Assur-Dan II lõi riigiasutusi kõigis provintsides ja varustas elanikkonda [[ader|atradega]], mis tõid kaasa rekordilise viljasaagi. [[File:Assyria in reign of Adad-nirari II.jpg|pisi|Assüüria alade laienemine Assur-Dan II, Adad-ninari III, Tukulti-Ninurta II valitsusajal, 950–880 eKr]] ====Ühiskond Kesk-Assüüria riigis==== Kesk-Assüüria riigil oli probleeme kaubateede kaitsmisega; Anatoolia metallikaubandust kontrollisid nüüd hetiidid ja hurrilased. Samuti olid nende kontrolli all Vahemere-äärsed sadamad, laevaliiklus Pärsia laheni viivatel jõgedel oli aga kassiitide kontrolli all. Sellele vaatamata käis laiaulatuslik kaubandus kõigi naabritega, näiteks Assüüriast põhjas ja läänes paiknevatelt aladelt toodi suurtes kogustes sisse metallimaake ja puitu. Teisalt olid just majanduslikud ja kaubanduslikud huvid tihti sõdade peapõhjuseks. Assüüria keskmist riiki iseloomustavad pikad ja pidevad sõjad, mille käigus Assüüria muutus suuresti sõdalasühiskonnaks. Riik oli hästi organiseeritud ning kindlalt kuninga kontrolli all. Teisalt sõltus kuningas nii linnade kodanik- ja preesterkonnast kui ka suurmaaomanikest ülikutest. Viimaste osatähtsust Assüüria ühiskonnas illustreerivad hästi selleaegsed dokumendid ja kirjad. Suurmaaomanikest ülikud varustasid Assüüria sõjaväge hobustega. Assüürias, mis vajas vähem kunstlikku niisutamist kui Babüloonia, oli hobusekasvatus laialt levinud. Säilinud on põhjalikud õpetused hobuste kasvatamise ja treenimise kohta.<ref>Ebeling 1951.</ref> Kesk-Assüüria tähtsamad linnad olid Tigrise jõe äärsed Assur, Kahlu (Nimrud) ja [[Ninive]]. Pronksiaja lõpul oli Ninive Babülonist veel tunduvalt väiksem, kuid sellest hoolimata ligikaudu 33 000 elanikuga üks tolleaegse maailma suuremaid linnu. Assüüria impeeriumi õitsenguaja lõpuks oli elanike arv mitu korda kasvanud ning ulatus 120 000-ni. Kõikidel vabadel meestel lasus sõjaväekohustus (''ilku''-teenistus). ===Uus-Assüüria suurriigi ajajärk (911–610 eKr)=== {{vaata|Uus-Assüüria}} [[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|Uus-Assüüria suurriigi laienemine, [[8. sajand eKr|8.]] – [[7. sajand eKr]]]] ====Territoriaalsest võimust suurriigiks==== Uus-Assüüria suurriigi alguseks peetakse üldiselt [[Adad-ninari III]] (911–892 eKr) trooniletulekut. Adad-ninari III allutas kesksele Assüüria kontrollile alad, mis seni olid olnud vaid nominaalsed vasalliriigid, alistas ja küüditas põhjas tülikaks muutunud aramealased, uushetiidid ja hurrilased, võitis Babüloonia kuningaid [[Šamaš-mudammiq]]it ja [[Nabu-šuma-ukin]]it ning võttis enda kontrolli alla [[Hīt]]i ja Zanqu linna Mesopotaamia keskosas koos suure maa-alaga [[Diyālá]] jõest põhja pool. Tema järeltulija [[Tukulti-Ninurta II]] (891–884 eKr) suutis Assüüria valdusi laiendada kuni [[Zagros]]e mäestikuni, alistades äsja saabunud pärslased ja meedlased ning tungides ka Väike-Aasia keskossa. [[File:Assyrian Expansion under Ashurnasirpal II.jpg|pisi|Assüüria alade laienemine Assurnasirpal II-e valitsusajal]] [[Assurnasirpal II]] (883–859 eKr) oli metsik ja halastamatu valitseja, kes liikus ilma suuremat vastupanu kohtamata läbi [[Aram]]i, [[Kaanan]]i ja Väike-Aasia kuni Vahemereni. Ta vallutas ja nõudis andamit teiste seas Aramilt, [[Foiniikia]]lt ja [[Früügia]]lt. Ta surus maha Adad-ninari II allutatud [[Meedia riik|meed]]laste ja pärslaste mässud [[Zagros]]e mägedes. Assurnasirpal II viis Assüüria pealinna üle [[Kalhu]]sse. Seal püstitatud paleed ja templid annavad tunnistust assüürlaste kasvanud jõukusest ning teaduse, arhitektuuri ja kunsti arengust. Lisaks laskis Assurnasirpal II ehitada mitu hästi kaitstud linna, sealhulgas [[Imgur-Enlil]]i ([[Bālawāti]]), [[Tušhan]]i, [[Kar-Assur-Nasirpal]]i ja [[Nibarti-Assur]]i. Annaalidest selgub, et peale sõjapidamise ja ehitamise tundis Assur-Nasirpal II suurt huvi ka botaanika ja zooloogia vastu. [[File:Territorial organization of the Assyrian Empire in times of Ashurbanipal-es.svg|pisi|left|Assüüria ja sõltlasriikide alad Assurnasirpal II valitsusajal]] [[File:Impero Neo-assiro.jpg|pisi|Assüüria alade laienemine]] [[Salmanassar III]] (858–823 eKr) muutis Babüloonia taas Assüüria vasalliriigiks ning võitis Aramit, Iisraeli, Urartut, Foiniikiat, mitut uushetiidi riiki ja araablasi ning pani need kõik Assüüriale andamit maksma. Aastal [[853 eKr]] toimunud [[Qarqari lahing]]us õnnestus tal võita 12 riigi (sealhulgas Egiptuse, Iisraeli, [[Hamat]]i ja Foiniikia) ühisvägesid. Assüüria väed jõudsid oma lõputute sõjaretkede käigus välja [[Vani järv]]e ning [[Kaukasus]]e ja [[Taurus]]e mägedeni. Salmanassar III allutas oma eelkäijate vallutatud, ent seni peaasjalikult iseseisvateks jäetud alad Assüüria kontrollile, nii et 27. valitsemisaastaks valitses ta kogu [[Mesopotaamia]]t, [[Levant]]i, Lääne-Iraani, Iisraeli, [[Jordaania]]t ja suurt osa Väike-Aasiast. Sellele vaatamata päris [[Šamši-Adad V]] (822–811 eKr) kodusõdadest laastatud riigi, mistõttu tema esimesed valitsusaastad kulusid troonipärimisega seotud ebakõlasid lahendades. Salmanassar III elu viimasel kuuel aastal juhtis juba kõrges vanuses kuninga asemel vägesid väejuht (''turtānu'') [[Dayyan-Assur]]. 826. aastaks eKr oli Šamši-Adad V vend [[Assur-danin-pal]] algatanud mässu, millega liitus 27 tähtsamat linna, sealhulgas Ninive. Mäss kestis kuni 820. aastani eKr, takistades ajutiselt Assüüria laienemist. Alles pärast siseprobleemide lahendamist sai Šamši-Adad V pöörata tähelepanu väljapoole: ta tegi edukaid sõjaretki Babüloonia territooriumile ja allutas endale Babüloonia aladele elama asunud aramea ja kaldea hõimud. Šamši-Adad V-le järgnes [[Adad-ninari III]], kes trooniletuleku ajal oli alles poisike. Seetõttu oli impeeriumi juhtimine kuni 806. aastani eKr Šamši-Adad V lese ja Adad-ninari III ema, kuulsa kuninganna [[Semiramis]]e (Šammuramati) käes. Šammuramat hoidis riiki koos ja suutis võidelda nii pärslaste kui ka meedlaste vastu. Kui Adad-ninari III lõpuks valitsusohjad enda kätte võttis, vallutas ta kõigepealt Levandi ning tegi seal elanud aramealastest, foiniiklastest, vilistidest, iisraellastest, uushetiitidest, [[moabid|moabitest]] ja [[edomlased|edomlastest]] enda alamad. Seejärel pöördus ta idas oleva Iraani poole, alistas pärslased, meedlased ja mannealased ning jõudis välja [[Kaspia meri|Kaspia mereni]]. Kolmas suurem sõjaretk viis teda lõunasse, kus ta sundis Babülooniat andamit maksma. Järgmised ohvrid olid Mesopotaamia edelaosa asustanud kaldea ja sutu hõimud, kes alandati vasalliseisusse. Nende järel langesid Mesopotaamiast lõunasse jäävates kõrbetes elanud araablased. Adad-ninari III suri ootamatult 782 eKr ja impeerium langes ajutisse stagnatsiooni. Nähtavasti oli [[Salmanassar IV]]-l (782–773 eKr) üsna vähe autoriteeti, sest võidud nii Urartu kuninga [[Argišti I]] kui ka aramealaste ja uushetiitide üle on omistatud [[Šamši-ilu]]-nimelisele väejuhile. Ka järgmine ametlik valitseja [[Assur-dan III]] (772–755 eKr) osutus võrdlemisi nõrgaks juhiks, kelle peamine mure oli riigisiseste mässude mahasurumine Assuris, [[Arrapkha]]s ja [[Guzana]]s. Lisaks möllas Assuri-dan III valitsusajal Lähis-Idas katk ja toimus pahaendeline päikesevarjutus. Aastal [[754 eKr]] asus troonile [[Assur-ninari V]], kelle valitsusaeg oli samuti täis mässe ja revolutsioone, mistõttu jääb annaalidest mulje, et kuningas lahkus Ninive paleest harva, võib-olla ainult [[750 eKr]] toimunud sõjaretkele Väike-Aasiasse. Aastal [[745 eKr]] kukutas [[Tiglat-pileser III]] (745–727 eKr) lõpuks senise, aina nõrgeneva dünastia ja viis Assüüria uuesti tõusuteele. [[File:Shepherd-c-005.jpg|pisi|400px|Assüüria, 750–625 eKr]] ====Ekspansioon==== [[Pilt:Tiglath-pileser III BM WA118900.jpg|pisi|Tiglat-pileser III]] Juba oma esimesel valitsusaastal suutis [[Tiglat-Pileser III]] taasallutada Assüüria kontrollile kogu Babüloonia, [[Dur-Kurigalzu]]st [[Pärsia laht|Pärsia laheni]]. Valitsusaja lõpuks oli ta täielikult taastanud Assüüria endise võimsuse: alistatud olid [[Urartu]], Pärsia, [[Meedia riik|Meedia]], [[Mannea]], [[Babüloonia]], Araabia, [[Foiniikia]], [[Juudamaa]], [[Samaaria]], [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]], [[Nabatea]], [[Kaldea]] ja hulk uushetiidi riike. Assüüria suurriik ulatus Kaukasuse mäestikust [[Araabia kõrb]]eni ja [[Kaspia meri|Kaspia merest]] Küproseni. Suure edu tagasid riigis ette võetud reformid, mille käigus muudeti senine ajutisel teenistusel baseeruv armee alaliseks sõjaväeks. Lisaks sai Tiglat-Pileser III ajal [[aramea keel]]est Assüüria impeeriumi ''[[lingua franca]]'', mis asendas seni ametlikus asjaajamises käibel olnud [[akadi keel]]e. Tiglat-Pileser III-le järgnes [[Salmanassar V]] lühike valitsusaeg (726–723 eKr). Salmanassari tõenäoliselt ainukeseks saavutuseks jäi Samaaria vallutamine.<ref>ABC 1 i.28.</ref> Seevastu tõenäoliselt usurpaatorist<ref>Kuhrt 1995: 497.</ref> [[Sargon II]] (722–705 eKr) juhtimise all algas Assüüria kõige kuulsusrikkam ajajärk. Vaatamata probleemidele nii kodus kui ka impeeriumis ja kogu Lähis-Ida regioonis laiemalt (näiteks usurpatsioonile järgnenud sisetülid, kaotus [[Deri lahing]]us,<ref>Deri lahingu tulemuste kohta on kolm versiooni. Uus-Babüloonia kroonika (ABC 1B I.2, ABC 1 I.41-2 [http://books.google.ee/books?id=ydcGZA6k5nwC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false] väidab, et lahingu võitis Eelami kuningas [[Humbanigaš]], kui [[Marduk-apla-iddina II]] väed olid alles teel võitluspaiga poole. Vastupidine seisukoht (Babüloonia võit) on jäädvustatud Marduk-apla-iddina käsul graveeritud silindril (Gadd 1953: 124, 128). Seevastu assüürlaste versiooni järgi said [[Eelam|Eelami]] ja Babüloonia koalitsiooniväed Deris [[Sargon II]]-se käest hoopis lüüa ([[Assuri harta]] ehk K. 1349 16–17).</ref> [[Früügia]] ja [[Urartu]] laienemine), mis viisid peaaegu lakkamatute sõdadeni, oli Sargon II tähelepanuväärselt edukas. Tema valitsemisaja lõpuks 705 eKr moodustasid läänepoolsed alad [[Anatoolia]]st kuni Juudamaani Assüüria provintsid ning Assüüria südamaast itta jäävad alad hoiti kontrolli all, Früügia kuningriigiga oli sõlmitud sõbralikud suhted, Urartu rüüstatud ja selle kuningas võidetud<ref>Kuhrt 1995: 497–9.</ref>. Mis peamine, aastatel 710–707 eKr suutis Sargon II taasvallutada vahepeal [[Marduk-apla-iddina II]] (piiblist tuntud kui [[Merodak-Baladani]]) juhtimisel iseseisvunud Babüloonia.<ref>ABC 1B ii.1-1'.</ref> Sargon suri Assüüria kuninga kohta võrdlemisi ebatavalist surma, langedes ootamatult 705 eKr [[Kimmerlased|kimmerlas]]te vastu peetud lahingus. ====''Pax Assyria''==== Sargon II mantlipärijat [[Sanherib]]i (705–681 eKr) peetakse ühest küljest halastamatuks valitsejaks, kes laskis peaaegu täielikult maatasa teha iidse Babüloni linna, rüüstas Iisraeli ja võttis piiramisrõngasse Juudamaa. Teisalt toimus Sanheribi võimuletulekuga pööre Assüüria välispoliitikas. Impeerium oli seoses Sargoni laiaulatuslike vallutustega saavutanud optimaalsed piirid ja vallutusretkede ajajärk hakkas lähenema lõpule. 24 valitsemisaasta jooksul võttis Sanherib ette vaid kümme sõjaretke, mis on eelkäijate traditsioone arvestades väike arv. Kõik need olid vähemal või rohkemal määral seotud Assüüriale alluvatel territooriumidel lokkavate mässude mahasurumise või piirialade kindlustamisega.<ref>Kuhrt 1995: 499, 501.</ref> Seetõttu on assürioloog [[William W. Hallo]] nimetanud järgnenud 70 aastat ''pax Assyriaca'' perioodiks.<ref>Hallo ja Simpson 1998: 137.</ref> Suhtelist stabiilsust häirisid siiski jätkuvad probleemid Babülooniaga. Aastaid kestnud rahutuste käigus tapsid babüloonlased ja meedlased Sanheribi Babüloonia troonile seatud poja [[Assur-nadin-šumi]].<ref>Brinkman 1975: 92.</ref> Siiski viis Sanheribi otsus Babülon hävitada lõpuks ka tema enda vältimatu hukuni. Kaheksa aastat pärast linna purustamist langes Sanherib oma poegade korraldatud õukonnaintriigide ohvriks.<ref>Brinkman 1975: 95.</ref> Võimu üle võtnud [[Asarhaddon]] (ka [[Esarhaddon]]) (680–669 eKr) jätkas mõningal määral Sanheribi ajal katkenud vallutusretkede traditsiooni, võttes ette retked Kaukasuse mägedesse, mille käigus hävitati täielikult Urartu riik. Tüdinenuna Egiptuse pidevast survest impeeriumi edelapiiril ületas Asarhaddon [[Siinai kõrb]]e ja vallutas [[671 eKr]] [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]e. Kuigi ta suutis tol ajal Egiptust valitsenud nuubialased ja etiooplased pagendada, ei õnnestunud tal poliitiliselt mõranenud ja väiksemateks omavalitsusteks jagunenud riigi üle siiski täielikku kontrolli saavutada. Kaks aastat hiljem ette võetud retk seal lõkkele löönud rahutuste lämmatamiseks osutus aga saatuslikuks ja Asarhaddon suri teel Egiptusse [[669 eKr]]. Võimul oldud üheteist aasta jooksul jõudis Asarhaddon tuua Mesopotaamiasse rahu, hoides varem vallutatud rahvad kindlalt Assüüria kontrolli all. Lisaks laskis ta uuesti üles ehitada oma isa käsul hävitatud Babüloni linna. [[File:Mapa de Asiria es.svg|pisi|Assüüria alad, 654 eKr]] Pärast Asarhaddoni surma jagunes impeerium tema kahe poja, [[Assurbanipal]]i (669–627 eKr) ja [[Šamaš-šum-ukin]]i vahel. Kui viimane sai endale vaid Babüloonia, siis vähem või rohkem Assurbanipalile kuuletuvad alad ulatusid Kaukasuse mäestikust põhjas [[Nuubia]]ni lõunas ja Küprosest läänes Pärsiani idas. Tõenäoliselt just seetõttu tõstis Šamaš-šum-ukin [[652 eKr]] venna vastu mässu. Assurbanipalil õnnestus hävitada nii vend kui tolle liitlased. Babüloonia troonile seati asevalitsejana [[Kandalanu]] ja mässu toetanud Eelam kannatas Assüüria rünnaku käigus kaotusi, mis viisid Eelami kui mõjuvõimsa Lähis-Ida riigi peaaegu täieliku kadumiseni.<ref>Kuhrt 1995: 500.</ref> Veel enne sekeldusi Eelami ja Babülooniaga suutis Assurbanipal lõpetada isa alustatud võitluse Egiptuse vastu ning võitis seda annekteerida üritanud Nuubia kuningat [[Tantamani]]t. Lisaks ohtrale sõjategevusele ehitas Assurbanipal suuri raamatukogusid, templeid ja paleesid. Assurbanipali valitsemisaja lõpuks oli Assüüria saavutanud absoluutse kõrghetke. Idas oli löödud Eelami kuningriiki; mannealased, iraani pärslased ja meedlased olid Assüüria vasallid. Lõunas oli okupeeritud Babüloonia, allutatud kaldealased, araablased, sutud ja [[nabatlased]], teisalt oli hävitatud Nuubia suurriik ja Egiptus sunnitud regulaarselt andamit maksma. Põhjas olid Assüüria väed tagasi löönud sküüdid ja kimmerlased, vasalliriikideks muudetud Urartu, Früügia, Karduusia ja mitmed uushetiidi riigid. [[Lüüdia]]ga olid suhted sõbralikud. Läänes olid alistunud Aramea, Foiniikia, Iisrael, Juudamaa, Samarra, Küpros, Kiliikia, Kapadookia ja Kommageene. Assüüria oli võimu tipus ja näiliselt tugevam kui iial varem. Sellegipoolest olid pikad sõjad Babüloonia, Eelami ja nende liitlastega ning impeeriumi üle kontrolli saavutamiseks ja hoidmiseks vajalikud pidevad sõjaretked riiki tõsiselt kurnanud. Nii majanduslikud võimalused kui ka inimressursid olid otsakorral, pideva rüüstamise all kannatanud provintsid ei olnud enam võimelised riigikassat täitma ja hiigelsuure territooriumi kontrollimiseks ning kaitsmiseks vajaliku sõjaväe komplekteerimine muutus aina keerulisemaks. ====Impeeriumi lagunemine ja kuningriigi lõpp==== ;Assüüria kuningriigi lõpp (627–605 eKr) Pärast [[Assurbanipal]]i surma [[627 eKr]] võtsid Assüürias võimust pikaajalised ja verised kodusõjad. [[Assur-eti-ilani]] kukutati [[623 eKr]] pärast neli aastat kestnud sõda [[Sin-šumu-lišir]]iga, Assüüria väejuhiga, kes istus veel samal aastal Babüloonia troonile. Kuid juba [[622 eKr]] langes temagi riigipöörde ohvriks ning trooni hõivas [[Sin-šar-iškun]] (622–612 eKr). Viimane seisis kogu valitsemisaja vastamisi rahutustega Assüüria sisemaal, mis andsid võimaluse massiliseks ülestõusuks Babüloonias. Lisaks keeldus osa Assüüria ida- ja põhjapoolseid provintse andamit maksmast ning paljud vasalliriigid ja kolooniad kasutasid võimalust iseseisvus taastada. [[File:Neo-Babylonian Empire.png|thumb|[[Uus-Babüloonia]] (626–539 eKr) alad]] 620. aastaks eKr oli [[Nabopolassar]] [[Babüloonia]]s selle saavutanud. Sin-šar-iškuni katse Nabopolassar kukutada nurjas Assüürias lõkkele löönud järjekordne ülestõus, mis sundis suurema osa Assüüria armeest kodumaale tagasi pöörduma. Tagasi jõudes ühinesid sõdurid [[Ninive]]s mässavate rahvahulkadega. Kuid Assüüria haavatavat seisundit ei suutnud täielikult ära kasutada ka Nabopolassar, kelle katsed Assüüria sisemaale tungida löödi tagasi. Olukorrast Assüürias oli vahepeal kasu lõiganud [[Kyaxares Suur]], kellel õnnestus Meedia Assüüria kontrolli alt vabastada ning ühendada meedlased, pärslased ning järelejäänud eelamlased ja mannealased üheks suureks riigiks. Koos babüloonlaste, sküütide ja kimmerlastega ründas Meedia [[616 eKr]] Assüüriat ning pärast nelja aastat verist võitlust ja pikaajalist piiramist langes pealinn Ninive liitlasvägede kätte. Võitluse käigus hukkus küll Assüüria kuningas Sin-šar-iškun, ent Assüüria polnud veel täielikult murtud. Troonile asus [[Assur-uballit II]] (612–609 eKr), kes võitis mõne järgnenud lahingu ja viis pealinna üle [[Harran]]isse. Kuid [[614 eKr]] langes ka Harran. Assur-uballit II ja tema egiptlasest liitlane [[Necho]] tegid [[609 eKr]] veel viimase ebaõnnestunud jõupingutuse, et linn tagasi võtta ning impeerium päästa.<ref>Hallo & Simpson 1998: 146.</ref> Assüüria kui iseseisev poliitiline üksus kadus maailmakaardilt sootuks. Järgmise kolme aasta jooksul üritas räsitud egiptlaste ja assüürlaste vägi sissetungijaid Assüüriast välja tõrjuda, kuid tulemusteta. Aastal [[605 eKr]] alistasid babüloonlased Karkemiši all Egiptuse väe koos selle viimaste assüürlastest toetajatega. ===Assüüria pärast suurriigi langemist=== [[File:Median Empire.jpg|pisi|Aasia [[impeerium]]id u 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]]] Aastatel 605–539 eKr oli Assüüria [[Babüloonia]] ja [[Meedia riik|Meedia]] kontrolli all.<ref>Kuigi üldiselt on arvatud, et Assüüria alasid valitsesid pigem babüloonlased, on viimase aja avastustele tuginedes põhjust väita et Babüloonia päris küll impeeriumi läänepoolsed osad kuni Tigrise jõeni, kuid selle idapoolsed valdused, koos põlise Assüüria südamaaga Assurist põhjas, jäid meedlaste kontrolli alla (Parpola 2000: 4 [https://web.archive.org/web/20080426072232/http://www.betnahrain.net/1History/Parpola1.htm]).</ref> Endised suured ja säravad pealinnad Ninive ja Kahlu olid varemetes, Assur ja Arbela kannatanud suuri kahjusid. Harran, Guzana ning mitmed teised suuremad ja väiksemad linnad suutsid sõdade ja raskuste kiuste püsima jääda. [[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|left|[[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide Pärsia]] suurriik 500 eKr]] Järgnenud 210 aastat kuulusid assüürlaste alad [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riigi]] Pärsia koosseisu Athura ja Mada satraapiatena.<ref>Parpola 2004: 18.</ref> Pärslaste valitsemise all toibus maa kiirelt, algas uus õitsenguperiood. Assüüriast sai Pärsia riigile tähtis põllumajandus- ja halduskeskus, mis maksis Pärsia kuningale iga-aastast andamit. Sealt pärit mehed moodustasid olulise osa pärslaste sõjaväest ja töötasid pärslaste grandioossetel ehitustel. Aastal [[520 eKr]] toimus Assüürias siiski suur, kuid edutu Pärsia-vastane ülestõus.<ref>Parpola 2000: 4–5.</ref> Et pärslased olid elanud sajandeid assüürlaste ülemvõimu all, on nende kunstis, infrastruktuuris ja halduses märgata tugevaid Assüüria mõjutusi. Varajased Pärsia kuningad identifitseerisid end isegi Assurbanipali järeltulijatena ning [[Mesopotaamia]]s kasutusel olnud [[aramea keel]] jäi ka Ahhemeniidide ajal ''lingua franca'''<nowiki>'ks</nowiki>. Teisest küljest ei viinud assüürlaste uus õitseng vanade suurlinnade taastamiseni. Kreeka kirjaniku ja palgasõduri [[Xenophon]]i tunnistuse järgi oli Ninive veel 200 aastat pärast selle hävitamist hüljatud ja varemetes.<ref>Xenophon, [[Anabasis]] 2.4.27jj ja 3.4.7–12.</ref> ====Aleksander Suure impeerium, hellenismiajastu ==== [[File:Seleucid-empire-323BCE.png|pisi|[[Seleukiidide riik]]]] Aastal [[330 eKr]] langes Assüüria [[Aleksander Suur]]e kätte ja pärast viimase surma sai osaks [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigist]]. Assüüria nimetati ümber Süüriaks.<ref>Nimede Assüüria ja Süüria kohta vt. Rollinger, R. 2006. The Terms 'Assyria' and 'Syria' Again. – ''[[Journal of Near Eastern Studies]]'', 283–287. [https://web.archive.org/web/20171010105118/http://www.aina.org/articles/ttaasa.pdf]</ref> [[File:Parthian Empire at its greatest extent.png|pisi|left|[[Partia]] riik oma suurimas ulatuses]] 150. aastaks eKr oli maa üle kontrolli saavutanud [[Partia]] riik, mis nimetas maa Athuraks. Järgnenud ajajärku jääb Assüüria kultuuri ja identiteedi teatav elavnemine. Assuri linn suutis saavutada vähemalt osalise autonoomia, misjärel piirkonnas tekkis mitmeid uusassüüria väikeriike (sealhulgas [[Adiabene]], [[Osroene]] ja [[Hatra]]).<ref>Parpola 2004: 20.</ref> [[File:Sassanid empire map.png|pisi|[[Sassaniidide riik]]]] [[Pilt:Roman_Empire_Map.png|pisi|left|[[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] provintsid keiser [[Traianus]]e valitsusaja (98–117) lõpul]] Aastal [[116]] pKr langesid need [[Rooma keisririik|roomlaste]] saagiks ja Assüüriast sai kaheks aastaks [[Rooma riik|Rooma riigi]] provints. Rooma kontroll piirkonna üle kestis siiski mõnevõrra kauem. Roomlased ja partlased võitlesid Assüüria ja ülejäänud Mesopotaamia pärast kuni [[226]]. aastani, mil ülemvõimu saavutas hoopis [[Sassaniidide riik]]. [[1. sajand|1.]]–[[3. sajand]]il hakkasid assüürlased oma vana usku kristluse vastu vahetama. [[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|thumb|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]] Pärast [[islam]]i pealetungi [[7. sajand]]il kadusid nii Assüüria kui geopoliitiline üksus kui ka nimi "Assüüria". [[kalifaat|Araablaste võimu all]] islamiseerus kogu Mesopotaamia ning piirkonda asus elama palju [[araablased|araablasi]], [[kurdid|kurde]] ja [[türklased|türklasi]]. Põlised assüürlased muutusid vähemusrahvuseks, kuid hoidsid tugevalt kinni nii oma assüüria-aramea keelest kui ka ristiusust. [[Assur]] kuulus assüürlastele kuni [[14. sajand]]ini, mil [[Timur]] korraldas linnas [[etniline puhastus|etnilise puhastuse]]. Selle tagajärjel vähenes assüürlaste arv tunduvalt, ent rahvus jäi püsima. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal türklaste ja kurdide korraldatud genotsiidi järel võitlesid assüürlased taas kord oma vabaduse eest. Veel hiljemgi on kristlastest assüürlasi taga kiusatud ja massiliselt tapetud, näiteks [[Simele veresaun]]as ([[1933]]), [[Iraani islamirevolutsioon]]i ajal ([[1979]]) ja [[Şaddām Ḩusayn]]i [[Al-Anfāli kampaania]] käigus (1986–1989). Seetõttu on suur osa assüürlasi just viimase saja aasta jooksul emigreerunud. Diasporaa ja põgenike kogukonnad eksisteerivad praeguseks Euroopas (eriti Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja Prantsusmaal), Põhja-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal, Liibanonis, Kaukasuse ning endise Levandi piirkondades. Assüüria rahva arvukuse kohta puuduvad kindlad andmed ning erinevad hinnangud varieeruvad väga suures ulatuses, pakkudes assüürlaste koguarvuks keskeltläbi 2–4 miljonit inimest.<ref>Parpola 2004 (toetudes allikale Deniz 1999) hindab assüürlaste arvu alla kahele miljonile, [[Esindamata Rahvaste Organisatsioon]] ([https://web.archive.org/web/20131029194500/http://www.unpo.org/article/7859]) pakub 3,3 miljonit ning SIL [[Ethnologue]] ([http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=aii], 1994) umbes 4,25 miljonit.</ref> Hinnangute suhtelisust näitab seegi, et kui Esindamata Rahvaste Organisatsiooni andmetel on ainuüksi 2003. aastal puhkenud [[Iraagi sõda|Iraagi sõjast]] alates riigist lahkunud ligikaudu 250 000 assüüria päritolu inimest, siis [[globalsecurity.org]]<ref> [http://www.globalsecurity.org/military/world/iraq/religion-christian-assyrian.htm]</ref> väidab, et Iraagis elabki ühtekokku ainult ligikaudu 200 000 assüürlast. ==Keel== [[Pilt:British Museum Room 10 cuneiform.jpg|pisi|Kiilkirjatahvel]] [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] arenes kogu [[Mesopotaamia]]s välja kultuuriline sümbioos [[sumerid|sumerite]] ja semiitidest [[akadid|akadlaste]] vahel. Sellega seoses oli laialt levinud [[kakskeelsus]]. [[Sumeri keel]]e mõju [[akadi keel]]ele ja vastupidi on ilmne igal tasandil, alates suurest hulgast [[laensõna]]dest kuni kahe keele [[lauseehitus]]likule, [[morfoloogia|morfoloogilisele]] ja [[fonoloogia|fonoloogilisele]] lähenemisele. [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] asendas akadi keel Mesopotaamias kasutatava [[kõnekeel]]ena sumeri keele peaaegu täielikult, viimane jäi kuni [[1. sajand]]ini pKr kasutusele vaid religioonis, kirjanduses ja teaduses. Niisiis rääkisid assüürlased alguses akadi keele kohalikku [[assüüria murre]]t, mis erines akadi keele [[babüloonia murre|babüloonia murdest]]. Akadi keel kuulus [[semi keeled|semi keelte]] [[idasemi keeled|idasemi harru]]; semi keeled omakorda moodustasid ühe kuuest [[afroaasia keeled|afroaasia keelkonna]] harust. Vanimad akadikeelsed [[raidkiri|raidkirjad]] pärinevad [[Vana-Assüüria]] perioodist. Kirjutamisel kasutati [[sumeri-akadi kiilkiri|sumeri-akadi kiilkirja]]. Assüüria murdes pandi kirja peamiselt õigusliku, ametliku, religioosse ja praktilise sisuga tekste (näiteks meditsiinialaseid tekste, instruktsioone). Akadi keele assüüria murde areng jaguneb neljaks põhietapiks: *[[vanaakadi keel]] (2500–1950 eKr) *[[vanaassüüria murre]] (1950–1530 eKr) *[[keskassüüria murre]] (1530–1000 eKr) *[[uusassüüria murre]] (1000–600 eKr) Paljuski alistatud rahvaste massilisele küüditamise tõttu, mille käigus suur hulk aramea keele kõnelejaid asustati ümber Assüüria aladele<ref>Parpola 2004: 9.</ref>, muutus Uus-Assüüria ajajärgul Lähis-Idas ''[[lingua franca]]''<nowiki>'ks</nowiki> [[aramea keel]]. [[7. sajand eKr|7. sajandi alguses eKr]] oli kogu Assüüria [[valitsev klass]] tõenäoliselt kakskeelne. Akadi keel säilis ennekõike [[sotsiaane staatus|sotsiaalse staatuse]] näitajana, kuid igapäevasel suhtlusel eelistati akadi mõjutustega [[idaaramea keel]]t.<ref>Parpola 2004: 11–2.</ref> Koos Assüüria suurriigi ja pealinnade hävitamisega kadus ka suur osa riigi kakskeelsest eliidist. Akadi keel suri kõnekeelena täielikult välja, kuigi viimased akadikeelsed raidkirjad pärinevad veel 1. sajandist eKr. Seevastu idaaramea murded nagu ka akadi ja Mesopotaamias kasutusel olnud aramea ees- ja perekonnanimed on assüüria rahva hulgas tänapäevani säilinud. Pärast üheksakümmend aastat kestnud ponnistusi on [[Chicago ülikool]] välja andnud 21-köitelise assüüria keele sõnaraamatu, mis vormilt ja sisult on küll rohkem entsüklopeedia kui sõnaraamatu moodi.<ref>{{Netiviide |url=http://oi.uchicago.edu/research/pubs/catalog/cad/ |pealkiri=Chicago Ülikool |vaadatud=2012-04-18 |arhiivimisaeg=2011-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110918184402/http://oi.uchicago.edu/research/pubs/catalog/cad/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Kunst== [[Pilt:Geflügelter Loewe Nimrud -865-860.JPG|pisi|''[[Lamassu]]'' [[Assurnasirpal II]] paleest Kalhus]] Assüüria arhitektuuri mõjutas sarnaselt Babüloonia arhitektuuriga Sumeri-Akadi, aga vähemal määral ka Mitanni stiil. Sellele vaatamata arenes Assüürias üsna varakult välja omapärane ehituskunst. Paleed olid kaetud värviliste seinakaunistustega, hakati ehitama [[tsikuraat]]e koos kahe torni ja värviliste emailplaatidega, arenes Mitannilt laenatud pitserigraveerimise kunst. 13. ja 10. sajandi vahel eKr tekkis uue kunstivormina tänapäeva koomiksikultuuriga sarnanev komme graveerida kiviplaatidele rida sõja- ja jahipidamist kujutavaid pilte. Pildid jooksid ülemisest vasakust nurgast alumisse paremasse nurka, iga pildi alla oli lisatud seda selgitav pealkiri. Pildiread ja suurepärased graveeritud pitsatid näitavad, et Assüüria kunst hakkas tasapisi ületama Babüloonia oma. Suur osa tänapäevani säilinud Assüüria kunstiteostest pärineb Uus-Assüüria ajajärgust. Nimrudis, Khorsabadis ja Ninives kuninglikke paleesid ehtinud madalreljeefid kujutavad peaasjalikult veriseid võitlusstseene, sealhulgas vallutatud rahvaste julma kohtlemist. On küsitav, kas need peegeldavad impeeriumi igapäevast reaalsust. Pigem on alust arvata, et verd tarretama panevad pildid täitsid propagandaeesmärke: kaunistasid need ju ruume, kus kuningas korraldas tähtsaid audientse. Lisaks leidub reljeefidel ka teistsuguseid, näiteks jumalaid ja jahipidamist kujutavaid stseene. Haruldased on Balawatist leitud metallist väravakaunistused, mille originaalsuuruses koopiad on tänapäeval nähtavad Londonis [[Briti Muuseum]]is. [[Pilt:Balawat-Salmanassar2.jpg|pisi|Detail [[Salmanassar III]] rajatud palee väravalt Balawatis]] Uus-Assüüria perioodil jõudis kõrgpunkti ka [[raidkunst]], mille väljapaistvaimaks näiteks on tiibade ja inimese peaga härja kujud ehk ''lamassu'''d (ainsuses ''[[lamassu]]''), mis valvasid kuninglike paleede sissepääse. Huvitav on assüürlaste komme teha ''lamassu'' viie jalaga, et nii eest kui ka kõrvalt vaadates oleks alati näha neli jalga. Tänu Nimrudist leitud kuninglikele hauapanustele on tänapäeva jõudnud ka mõned näited assüürlaste suurepärasest [[ehtekunst]]ist. Lisaks on ajaloolaste hulgas diskussiooni tekitanud 1850. aastal Austen [[Henry Layard]]i Nimrudist leidud kvartsist lääts, mis praegu asub Briti Muuseumis. Nimelt on osa teadlasi arvanud, et lääts võis pärineda varajasest teleskoobist, mis aitaks ühtlasi seletada Assüüria astronoomide imekspandavat täpsust. Seevastu enamik pooldab ideed, et läätse võisid suurendusklaasina kasutada näiteks juveliirid. Lisaks on pakutud, et tegemist on dekoratiivse kaunistusega. ==Assüüria taasavastamine== [[Pilt:Assur Gertrude Bell.jpg|pisi|Assuri varemed (1909)]] Antiikajaloolastel oli vaatamata [[muinaskreeklased|kreeklaste]] ja assüürlaste vahelistele kontaktidele [[arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]]<ref>Kreeklasi mainitakse korduvalt Assüüria kuninglikes annaalides ja kirjades, sealhulgas NL 69 (vt Saggs 2001, Parker 2000 [http://arcserver.usc.edu/team/publications/Parker2000.pdf]; [[Sargon II annaalid]] 117-9; ja SAA 07 048 [http://oracc.museum.upenn.edu/cgi-bin/oracc?prod=srch&project=saa&seq=volume,ch_no,designation&perpage=25&k0=s8Jmjze&page=2&item=23&trans=en]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}. Lisaks annavad otsesest suhtlusest märku 8. sajandil eKr kasvavad assüüria mõjud kreeka kultuuris ja kirjanduses (vt Burkert 1984, Penglase 1994, West 1997).</ref> Assüüria suurriigi eksistentsist ja ajaloost vaid võrdlemisi ähmane ettekujutus. Ehkki teati, et enne Pärsia impeeriumi valitsesid kogu Lähis-Ida assüürlased, siis suurem osa üksikasju oli vajunud unustuse hõlma. Tõenäoliselt varaseim kreeka kirjanduse viide Ninivele ja selle langemisele 612 eKr pärineb [[hesioodiline korpus|hesioodilisest korpusest]].<ref>[[Aristoteles]]. ''Hist. Anim.'' 8.18 (601b). Aristoteles omistab viite [[Hesiodos|Hesiodosele]] endale, kuid viimane suri tõenäoliselt aastaid enne Ninive linna langemist. Kuigi viite allikaks on pakutud nii [[Herodotos|Herodotost]] (Rawlinson 1885: 35, vrd. Olson 1987: 495–6) kui ka [[Herodoros|Herodorost]] (Kuhrt 1982: 544, 551 n.42), pärineb see kõige tõenäolisemalt mõnest hilisemast Hesiodosele omistatud poeemist (Drews 1973: 6).</ref> Koos [[Phokylides]]e viitega "rumalale Niinevele"<ref>[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Dio_Chrysostom/Discourses/36*.html Dion Chrysostomos 36.13.]</ref> lubab see oletada, et jutud suursuguse linna õnnetust lõpust olid arhailisel ja [[klassikaline ajajärk|klassikalisel ajajärgul]] Kreekas võrdlemisi levinud.<ref> Teada oli nähtavasti rohkem kui Ninive langemine, nimelt lubas Herodotos kirjutada Mesopotaamia ajaloost kirjutada terve raamatu (Hdt. 1.106 & 1.184), ent kahjuks jäi lubadus täitmata.</ref> Samuti kirjutas [[Berossos]] juba 3. sajandi alguses eKr Assüüria üleskirjutustel põhineva raamatu Babüloonia ja Assüüria ajaloost, kuid see ei leidnud Kreeka-Rooma ühiskonnas eriti laia kõlapinda ega suutnud piiri panna Mesopotaamiaga seotud müütide (nt [[Belus (kreeka mütoloogia)|Belus]], [[Ninus]], [[Semiramis]], [[Sardanapalos]], [[Paabeli torn]]) levikule. Kolmekümne kuue Assüüria kuninga nimi, Ninusest Sardanapaloseni, on jäädvustatud [[Hieronymus]]e "Kroonikas". Siiski ei ole neist peaaegu ükski identifitseeritav ajaloolise isikuna. Seega oli kuni Assüüria taasavastamiseni 19. sajandi keskpaigas kunagisest suurest ja õitsvast rahvast teada väga vähe. Sellele vaatamata kirjutas [[Byron]] Assüüria ajaloost inspireerituna poeemi "[[Sanheribi häving]]" (1815) ja [[Eugène Delacroix]] lõi maali "Sardanapalose surm" (1827). Ajaloolaste vaatevälja tõusis Assüüria uuesti alates 1845. aastast, kui [[Austen Henry Layard]] alustas väljakaevamisi vanas Assüüria pealinnas [[Kalhu]]s (praeguses [[Namrūd]]is) ning leidis kõigepealt kuningapalee koos suursuguste kujude ja reljeefidega. Mõni aeg hiljem avastas Layard arheoloogiliste uuringute käigus Ninivest Sanheribi Uue Palee ning Assurbanipali raamatukogu. Namrūdist ja Ninivest leitud muistised viidi hoiule väljakaevamisi sponsoreerinud Londoni [[Briti Muuseum]]i, mille Assüüriaga seotud muististe kollektsioon on nüüdseks tõenäoliselt maailma suurim. [[Pilt:Sargon II palace in Dur-Sharrukin.png|pisi|Sargon II palee Dur-Šarrukinis. Kunstniku rekonstruktsioon]] Prantslaste toetusel ning [[Paul-Émile Botta]] ja [[Victor Place]]'i juhtimisel toimusid väljakaevamised [[Dur-Šarrukin]]is (Khorsabadis). Suurem osa [[Sargon II]] paleest avastatud muististest langes laevahuku ja piraatide ohvriks; pääsenud objektid asuvad Pariisis [[Louvre]]'i muuseumis. Aastatel 1928–1935 ameeriklaste korraldatud uute kaevamiste käigus tehtud leiud on jagatud [[Chicago Orientalistikainstituut|Chicago Orientalistikainstituudi]], [[Iraagi Rahvusmuuseum]]i ja Briti Muuseumi vahel. Assüüria vanimas pealinnas Assuris algas uurimistöö sakslaste eestvõttel aastal [[1898]]. Väljakaevamistega alustati [[1900]]. aastal alguses [[Friedrich Delitzsch]]i ja hiljem [[Robert Koldewey]] ning [[Walter Andrae]] juhtimisel. Assurist tuli päevavalgele üle 16 000 kivitahvli, mis praegu asuvad Berliinis [[Pergamoni muuseum]]is. Seoses suure hulga raidkirjatahvlite leidmisega algasid 19. sajandi keskpaigas rahvusvahelised pingutused [[kiilkiri|kiilkirja]] ja akadi keele dešifreerimiseks. 1857. aastaks oli võimalik leitud tekste suuremate probleemideta lugeda. Esimestest väljakaevamistest ja [[akadi keel]]e dešifreerimisest möödunud pooleteise sajandiga on assürioloogid tükk tüki haaval uuesti kokku pannud vahepeal peaaegu täielikult unustuse hõlma vajunud Assüüria tsivilisatsiooni kultuuri ja ajaloo. ==Assüüria kuningad== {{commonskat|Assyria}} {{vaata|Assüüria kuningate loend}} * [[Eriba-adad]] (1392 eKr – 1366 eKr) * [[Assur-uballit I]] (1365 eKr – 1330 eKr) * [[Enlil-nirari]] (1329 eKr – 1320 eKr) * [[Arik-den-ilu]] (1319 eKr – 1308 eKr) * [[Adad-nirari I]] (1307 eKr – 1275 eKr) * [[Salmanassar I]] (1274 eKr – 1245 eKr) * [[Tukulti-Ninurta I]] (1244 eKr – 1208 eKr) * [[Assur-nadin-apli]] (1207 eKr – 1204 eKr * [[Assur-nirari III]] (1203 eKr – 1198 eKr) * [[Enlil-kudur-ussur]] (1197 eKr – 1193 eKr) * [[Ninurta-apal-ekur]] (1192 eKr – 1180 eKr) * [[Assur-dan I]] (1179 eKr – 1134 eKr) * [[Assur-resisi I]] (1133 eKr – 1116 eKr) * [[Tiglat-pileser I]] (1114 eKr – 1076 eKr) * [[Assured-apal-ekur]] (1076 eKr – 1075 eKr) * [[Assur-bel-kala]] (1074 eKr – 1057 eKr) * [[Eriba-Adad II]] (1056 eKr – 1055 eKr) * [[Samsi-Adad IV]] (1054 eKr – 1051 eKr) * [[Assur-Nasirpal I]] (1050 eKr – 1032 eKr) * [[Salmanassar II]] (1031 eKr – 1020 eKr) * [[Assur-nirari IV]] (1019 eKr – 1014 eKr) * [[Assur-rabi II]] (1013 eKr – 973 eKr) * [[Assur-resisi II]] (972 eKr – 968 eKr) * [[Tiglat-pileser II]] (967 eKr – 936 eKr) * [[Assur-dan II]] (935 eKr – 912 eKr) * [[Adad-nirari II]] (911 eKr – [[891 eKr]]) * [[Tukulti-Ninurta II]] ([[890 eKr]] – [[884 eKr]] * [[Assur-Nasirpal II]] ([[883 eKr]] – [[859 eKr]]) * [[Salmanassar III]] ([[858 eKr]] – [[824 eKr]]) * [[Šamši-Adad V]] ([[823 eKr]] – [[811 eKr]]) * [[Adad-nirari III]] ([[810 eKr]] – [[781 eKr]]) * [[Salmanassar IV]] ([[780 eKr]] – [[772 eKr]]) * [[Assur-dan III]] ([[771 eKr]] – [[754 eKr]]) * [[Assur-nirari V]] ([[753 eKr]] – [[746 eKr]]) * [[Tiglat-pileser III]] ([[745 eKr]] – [[727 eKr]]) * [[Salmanassar V]] ([[726 eKr]] – [[722 eKr]]) * [[Sargon II]] ([[721 eKr]] – [[705 eKr]]) * [[Sanherib]] ([[704 eKr]] – [[681 eKr]]) * [[Asarhaddon]] ([[680 eKr]] – [[669 eKr]]) * [[Assurbanipal]] ([[669 eKr]] – [[627 eKr]]) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Burkert, W. 1992. ''The Orientalizing Revolution: Near Eastern Influence on Greek Culture in the Early Archaic Age''. London and Cambridge, MA. *Drews, R. 1973. ''The Greek Accounts of Eastern History''. Washington, MA. *Ebeling, E. 1951. ''Bruchstücke einer mittelassyrischen Vorschriftensammplung für die Akklimatisierung und Trainierung von Wagenpferden''. Berlin. *Frei, J. 2003. 'De la confrontation à l'entente cordiale: Les relations assyro-hittites à la fin de l'âge de Bronze (ca. 1250-1180 av. J. C.)', in G. Beckman, R. Beal ja G. McMahon (eds.) ''Hittite Studies in Honor of Harry A. Hoffner Jr.: on the Occasion of his 65th Birthday''. Winona Lake, Ind. *Grayson, A.K. 1972. ''Assyrian Royal Inscriptions'', Vol.1. Wiesbaden.[http://books.google.ee/books?id=psmYIYJZCnoC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false](lüh. ARI) *Grayson, A.K. 1975. ''Assyrian and Babylonian Chronicles''. Locust Valley, N.Y. (lüh. ABC) *Hallo, W.W. & Simpson, W.K. 1998 (2nd ed.). ''The Ancient Near East: A History''. London. *Kuhrt, A. 1982. 'Assyrian and Babylonian Traditions in Classical Authors: A Critical Synthesis', in H.J. Nissen and J. Renger (eds.), ''Mesopotamien und seine Nachbarn: politische und kulturelle Wechselziehungen im Alten Vordasien vom 4. bis 1. Jahrtausend v.Chr''. Berlin. *Kuhrt, A. 1995. ''The Ancient Near East, c. 3000–330 BC'' 2. London. *Munn-Rankin, J.M. 1975. 'Assyrian Military Power 1300–1200 BC', ''CAH 2.2'', 274–306. *Olmstead, A.T. 1921. 'Shalmaneser III and the Establishment of the Assyrian Power', ''Journal of the American Oriental Society'', 41, 345–382. *Olson, S.D. 1987. 'Aristotle Hist.Anim. 8.18.3 and the Ἀσσύριοι λόγοι of Herodotus', ''Historia Zeitschrift für Alte Geschichte'', 36, 495–496. *Parpola, S. 2000. 'Assyrians after Assyria', ''Journal of The Assyrian Academic Society'', 12, 1–16. [http://www.betnahrain.net/1History/Parpola1.htm] *Parpola, S. 2004. 'National and Ethnic Identity in the Neo-Assyrian Empire and Assyrian Identity in Post-Empire Times', ''Journal of Assyrian Academic Studies'', 18, 5–22. [http://www.jaas.org/edocs/v18n2/Parpola-identity_Article%20-Final.pdf] *Penglase, C. 1994. ''Greek Myths and Mesopotamia: Parallels and Influence in the Homeric Hymns and Hesiod'', London. *Rawlinson, G. 1885. ''The History of Herodotus''. New York. *Saggs, H. W. F. 1984. ''The Might that was Assyria''. London, ISBN 0-283-98961-0 *Sollberger, E. 1980. 'The So-Called Treaty between Ibla and 'Ashur' ', ''Studii Eblaiti'', 3. *West, M.L. 1997. ''The East Face of Helicon: West Asiatic Elements in Greek Poetry and Myth''. Oxford. ==Välislingid== * [http://assyria.synthasite.com/ Assüüria ja assüürlaste ajaloost] * [http://oracc.museum.upenn.edu/index.html/ Kiilkirjatekstide korpus] * 2018-05-09 17:36, [[Peter Pfälzner]], [[Betina Faist]], [https://www.uni-tuebingen.de/en/newsfullview-landingpage/article/cuneiform-tablets-from-bassetki-reveal-location-of-ancient-royal-city-of-mardaman.html Cuneiform tablets from Bassetki reveal location of ancient royal city of Mardaman], Universität Tübingen, uni-tuebingen.de [[Kategooria:Assüüria| ]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajalugu]] [[Kategooria:Aasia vanaaja riigid]] 4wiag514qun9flhiqmnrydtri0pazbg 0 14369 7206350 3484718 2026-08-02T07:29:48Z Kuriuss 38125 7206350 wikitext text/x-wiki '''Oktoober [[2004]]''', kroonika {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} == [[3. oktoober]] == *Presidendivalimised [[Abhaasia]]s. == [[6. oktoober]] == * [[Eesti Teaduste Akadeemia]] presidendiks valiti akadeemik [[Richard Villems]]. == [[10. oktoober]] == * [[2004. aasta Leedu parlamendivalimised|Parlamendivalimised Leedus]]. == [[14. oktoober]] == *[[Tallinn]]a [[linnavolikogu]] [[umbusaldusavaldus|avaldas umbusaldust]] [[Tallinna linnapea|linnapea]] [[Edgar Savisaar]]ele. Kohal oli 60 linnavolikogu liiget. Umbusalduse poolt hääletas 34 ja vastu 2, hääletamisel ei osalenud 24 linnavolikogu liiget. Uueks linnapeaks valiti [[Tõnis Palts]]. Tema poolt hääletas 38 ja vastu 23 linnavolikogu liiget. Üks hääletussedel tunnistati kehtetuks. == [[17. oktoober]] == *[[Valgevene]]s toimusid valimised parlamendi alamkotta ning referendum põhiseaduse muutmisest, millega lubati [[Alaksandr Łukašenka]]l kolmandat korda presidendiks kandideerida. Ametlikel andmetel kiideti põhiseaduse muutmine ülekaalukalt heaks; ükski opositsioonilise partei presidendikandidaat parlamenti ei pääsenud. Valimiste ja referendumi tulemuste võltsimiste vastu toimus Minskis järgmistel päevadel meeleavaldusi. {{Mall:Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2004| 2004-10]] e4umitipcru3h4p8nrgxaey5oprs5c2 0 23218 7206227 7200101 2026-08-01T23:02:56Z Raamaturott 56450 7206227 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on liidust; Eesti ettevõttest vaata [[Hansa (ettevõte)]]; setode joogi kohta vaata [[Handsa]]; automargi kohta vaata [[Hansa (auto)]].}} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:German rule over the North and Baltic Seas (135770289).jpg|pisi|400px|Hansa Liidu linnad ja kontorid 15. saj. alguses ([[Saksa orduriik]] märgitud sinisega)]] '''Hansa Liit''' oli [[13. sajand|13.]]–[[17. sajand]]il tegutsenud [[Põhja-Saksamaa]], [[Skandinaavia]], [[Saksa orduriik|Saksa orduriigi]] maade, [[Madalmaad]]e ja [[Liivimaa]] linnade [[kaubandus]]lik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinn oli [[vabalinn Lübeck]]. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, korraga aga sadakond. Hansa Liidu hiilgeajal oli selle kontrolli all enamik [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahelisest kaubandusest. == Liidu tekkimine == Die Hanse (mis tähendas [[vanasaksa keel]]es algselt meeste salka) nime all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised ''hanse''<nowiki>'d</nowiki> arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhjamere ja Läänemere vahel. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hiliskeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid kaubandusõiguste kaitsmiseks omad organisatsioonid. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu müüa Põhja-Saksa linnades, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid sõlmida kõik rändkaupmehed. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimetus ''hanse'', mis tähendas jõuku, seltskonda või salka. [[Pilt:Lübeck Holstentor 070311.jpg|pisi|Lübeckis 1464. aastal rajatud Holstentor on ainus selles hansalinnas tänapäevani säilinud ajaloolise linnamüüri väravatorn]] [[Pilt:Pl gdansk zuraw dlugiepobrzeze2006.jpg|pisi|[[Gdańsk]], saksapäraselt Danzig – üks mõjukamaid linnu Läänemerel läbi sajandite]] Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma või assimileerusid nad sakslaste hulka, kes olid rajanud linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[hansalinn]]ad ja Itaalia [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerisid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines kaupade eest makstaval rahal. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck sai peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. [[Pilt:Siegel Elbing 1350.jpg|pisi|[[Hansakoge]] 14. sajandi [[Elbing]]i pitsatil]] 13. sajandil [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma riigi]] keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud [[hansapäev]]a 1356. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest. [[Pilt:Lisa von Lübeck - Photo by Doris Schütz.jpg|pisi|15. sajandi [[hansakoge]] rekonstruktsioon]] Hansa Liidu tegevuse periodiseering: # periood – kaupmeeste Hansa Liit kuni u [[1350]]. aastani, # periood – hansalinnade arengu kõrgpunkt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il, # periood – langus 15.–[[17. sajand|17. sajan]][[17. sajand|d]]il. == Liidu korraldus == ===Liidu juhtimine=== [[Pilt:Ausbreitung der Hanse um das Jahr 1400-Droysens 28.jpg|pisi|Hansa Liidu kaubaringid 1400. aasta paiku]] Hansa Liidu eesmärk oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks. Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]] [[Vendi linnad]] (endiste [[vendid]]e asualadel [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[vabalinn Lübeck]], [[Wismar]], [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos esinduskeskuse [[Lübeck]]iga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, lisaks veel 22 linnaga, mille keskus oli [[Köln]]is; 13 linna keskusega [[Braunschweig]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Algul suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast 1356. aastat aga hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna. [[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult siis, kui oli vaja arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis hansapäevale oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. 1356. aastast kogunes see Hansapäeva esimesel üldkoosolekul kaubalinnade [[föderatsioon]]ina. Hansa Liidu pealinn oli Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadustikule – igal hansalinnal olid oma seadused. Tähtsaks hansalinnaks oli [[Lüneburg]], Lüneburg oli juba mitu aastat [[Monopol|monopoolne]] soolatarnija [[Põhja-Saksamaa]] piirkonnas, Lüneburgi soola vajati, et marineerida [[Läänemeri|Läänemerest]] ja Norra vetest püütud [[Atlandi heeringas|heeringat]], nii et seda sai [[paast]]uajaks sisemaal toiduks säilitada, kui kala (mitte liha) oli lubatud. [[Skåne laat]] Rootsis [[Skåne maakond|Skånes]] oli suur kalaturg heeringale ja muutus üheks kõige olulisemaks kaubandussündmuseks Põhja-Euroopas [[Keskaeg|keskajal]]. Lüneburgi soolal oli suur nõudlus ja linn muutus kiiresti üheks rikkamaks ja olulisemaks linnaks Hansa Liidus, koos [[Bergen]]i ja [[Visby]]ga (kalatarnijad) ning Lübeckiga (keskne kaubanduspunkt Baltikumi ja sisemaa vahel). Keskajal veeti soola esialgu maitsi [[Vana soolatee]]d pidi Lübeckisse. Kui 1398. aastal avati [[Stecknitzi kanal]], sai soola vedada [[koge]]dega Lübecki soolaladudest, ''[[Salzspeicher]]''. ===Liikmeslinnad ja kaubakontorid=== {{Vaata|Hansalinnad}}{{Vaata|Hansakontorid}} Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid teistega võrdseks täisliikmeks saamisel olid vaba tahe täita teatud kohustusi ja kinnitus, et linn ei tõmba Hansa Liitu mingitesse konfliktidesse. Välismaal olid liidu tugipunktideks [[kaubakontor]]id, millest olulisemad asusid [[Novgorod]]is ([[Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor]])<ref>[[Enn Küng]], [https://web.archive.org/web/20111117203216/http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/4-91.pdf Novgorodi-sõitjate arhivaalid Moskvas], [[Kleio]], 1991-3, lk 14-18</ref>, [[London]]is<ref>Hyman Palais, [http://www.cultus.hk/hist/readingsBaltic/Commercial%20Monopoly%20of%20the%20Hanseatic%20League.pdf England’s First Attempt to Break the Commercial Monopoly of the Hanseatic League, 1377-1380], The American Historical Review: Vol. 64, No. 4 (Jul., 1959), pp. 852-865</ref>, [[Brugge]]s ja [[Bergen]]is. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] [[Pihkva]]s, [[Kaunas]]es, [[Kopenhaagen]]is, [[Oslo]]s ja [[Veneetsia]]s. Mõningatel juhtudel võis linna Hansa Liidust ajutiselt välja arvata, seda juhul, kui linn keeldus Hansa Liitu mõnes küsimuses toetamast. Iga linn hoolitses üldjuhul enda huvide eest, see aga ei tähendanud liidust väljaheitmist. Ka kõigist Hansa Liidu peetud sõdadest ei võtnud kõik liikmeslinnad osa. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. Hansa Liidu täisliikmetel olid võrdsed õigused, kuid mõnedele liikmetele või piirkondadele anti ka eriõigusi. Täisliikme õigusi võisid kasutada vabad saksa kodanikud. Kaupmees, kes tegeles väliskaubandusega, võis omandada hansalinna kodaniku õigused pärast seda, kui ta oli töötanud seitse aastat Hansa Liidu linna kodanikuna ja elanud seitse aastat mõnes hansalinnas. Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult olid linnad valitseva [[aadel|aadli]] kontrolli all, kuid tegelikult oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mingil moel. [[1356]]. aasta [[kuldbulla]] keelustas kõik eraldiseisvad liidud Saksamaal, kuid Hansa Liitu see keeld ei puudutanud. Ainus lisaks linnadele Hansa Liitu kuulunud liige oli [[Saksa ordu]], kes pakkus vajaduse korral Hansa Liidule tõhusat sõjalist abi. Hansalinnades oli klassidevaheline tasakaalutus vähem ekstreemne kui teistes linnades. Näiteks Lübeckis kuulus ülemklassi 22% elanikkonnast, alamklassi umbes 40%, samal ajal kui [[Augsburg]]is kuulus ülemklassi vaid 8% elanikkonnast ja alamklassi tervelt 86%. Kõrgklassi kuulusid peamiselt väliskaubandusega tegelevad kaupmehed või rikkad, kellel oli varandus või oma sissetulek. Keskklassi kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja linnaametnikud. Alamklassis olid tõeliselt vaesed, näiteks vanurid, kes ei suutnud ennast ise elatada ja kel puudus perekond, ning lihttöölised. Kõikidesse klassidesse kuuluvatel naistel puudus igasugune õigus osaleda poliitilises elus. Samas on juba 13. sajandist andmeid hansalinnade naistest, kes töötasid erinevates [[gild]]ides. Need ei olnud ainult kaupmeeste lesed, kes pärast mehe surma äri jätkasid, vaid ka omal algatusel kaupmeesteks hakanud naised. [[1294]]. aasta Lübecki linna[[harta]] kohaselt ei olnud mitte ühelgi vallalisel, abielus või leseks jäänud naisel õigust müüa, loovutada või laenuks anda oma varandust, kui ta ei olnud seda vara kasutava ettevõtte omanik, ent juhul kui tal see õigus oli, siis oma vara käsutamise otsustes oli naine niisama sõltumatu kui mees. [[Tekstiilitööstus]] oli naiste jaoks üheks tähtsaks elatusalaks ja paljudel ametikohtadel võisid naised saada käsitöömeistri staatuse meestega võrdselt. [[Köln]]is olid isegi ainult naisi ühendavad gildid, näiteks [[puuvill]]a ja [[siid]]i töötlemiseks. ==Kaubavahetus ja kaubateed== [[Pilt:Haupthandelsroute Hanse.png|pisi|Peamised kaubateed]] [[Pilt:2006-07-xx Stralsund, Nikolaikirche, Russlandfahrergestühl, Tafel D.jpg|thumb|Novgorodi piirkonna jahimehed pakkumas karusnahku ja vaha Hansa Liidu kaupmehele (1360. aastate reljeef, nn ''Rigafahrergestühl'' ([[:de:Rigafahrergestühl|de]])[[Stralsund]]i Püha Nikolause kirikus)]] Ülekaalus oli [[merekaubandus]]. Tähtsaim kaubatee kulges liinil [[Novgorod]]–[[Tallinn]]–[[Visby]]–[[Vabalinn Lübeck]]–[[Hamburg]]–[[Brugge]]–[[London]]. Idast veeti läände [[karusnahk]]u, [[vaha]], [[mesi|mett]], [[teravili|teravilja]], [[lina]], [[kanep]]it, [[puit]]u ja loomanahku. Läänest veeti itta [[kalev (riie)|kalev]]it, [[Naatriumkloriid|soola]], [[heeringas|heeringat]], [[vürtsid|vürtse]], [[vein]]i ja metalle. ==Hansa Liit ja Skandinaavia== Keskajal, 13. sajandil oli tähtsaim [[hansalinn]] ja kaubanduskeskus Läänemeres [[Ojamaa]] (Gotlandi) saarel asuv [[Visby]]. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste asundus, 1161. aastal kinnitas Rootsi kuningas [[Lübeck]]i kaupmeestele, soodustusi Ojamaa kaubanduses<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/08/16/13 Piirjooni Hansa ajaloost], Sakala (1878-1940), nr. 125, 16 august 1944</ref>. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja ta sai kiiresti selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest. [[Kõrgkeskaeg|Kõrgkeskajal]] olid saksa kaupmeeste kaubanduslike huvide eesmärgiks kalapüügisaadused Norra rannikult ja Skånest, põllumajandussaadused Taanist ning Rootsi maagi-, puidu- ja karusnahatoodang. Majandussuhete loomiseks asusid kaupmehed elama [[Visby]]sse, [[Stockholm]]i, [[Kalmari]]sse, [[Lödös]]esse, [[Oslo]]sse, [[Bergen]]isse, [[Malmö]]sse, [[Dragør]]i, [[Køge]]sse, [[Aalborg]]i ja mujale. [[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras väga vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse enda kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud. See aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes kaubandus[[sanktsioon]]e rakendada. See tõi oodatud tulemusi ning kuningas kehtestas hansakaupmeestele ulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses. Umbes [[1350]]. aastal avati Bergenis Hansa Liidu kontor, mille tulemusena kolis linna ligi 2000 saksa kaupmeest. Samal ajal elas kogu Bergenis umbes 10 000 inimest. Uusasunikud, kellest enamik olid mehed – ja mitte ainult kaupmehed, vaid ka meremehed ja töölised, lõid Bergenis oma linnaosa – [[Bryggen]]i. Linnaossa ehitatud maju kutsuti taludeks. Igas talus oli teatud arv tube, igaüks neist omaette eraettevõte. Talus võis olla kuni 15 tuba. Bergenisse oli püsivalt elama asunud väike vähemusrühm, kellel oli oma kohtusüsteem, mida Norra kuningas ametlikult ei tunnustanud. Ühest küljest olid kokkupõrked hansakontori meeste ja kohaliku rahva vahel üsna sagedased, teisest küljest suutis aga Hansa Liit garanteerida Norrale stabiilse [[import|impordi]] ja Norra kaupade stabiilse [[eksport|ekspordi]]. [[16. sajand]]il lõpetas [[Island]]i kala, millega kauplesid Inglise kaupmehed, Hansa Liidu kuivatatud kala monopoli ja hansakontori tähtsus hakkas aegamööda langema. Hansa Liit domineeris Bergenis 400 aastat, Saksa kontor pandi kinni alles [[1754]]. aastal. Selle asemel avati Norra kontor, mis tegelikult ei muutnud midagi – kaubeldi samadel põhimõtetel edasi ja räägiti endiselt saksa keelt. Norra kontor suleti [[1899]]. aastal. Hansa Liidu mõjuvõim [[Rootsi]]s tekkis 1250. aastatel peamiselt tänu Rootsi rauakaevanduste rajamisele. [[1361]]. aastal sai Hansa Liit ulatuslikud privileegid, mis avaldasid mõju ka Rootsi linnade elanikkonnale. Näiteks olid 1470. aastateni pooled [[Stockholm]]i ja Visby [[raad|magistraadi]] liikmetest sakslased. Sakslaste osakaal Stockholmis oli 14. sajandil nii suur, et võeti vastu seadus, mis takistaks sakslastel linnas ülekaalu saavutamist. Hansa Liidu mõju oli kõige väiksem [[Taani]]s, kus hansakaupmeeste huvi koondus peamiselt heeringapüügile. Selle keskused olid [[Skanør]] ja [[Falsterbo]]. Hansa Liidul oli Skandinaavias suur mõjuvõim ning käivad spekulatsioonid selle üle, kas [[Kalmari unioon]] ei olnud mitte vasturünnak Saksa poliitilise tähtsuse kasvule Skandinaavias. ==Taani-Hansa sõda== {{vaata|Taani-Hansa sõda}} [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal hansalinna Visby. Ta hoidis enda kontrolli all Läänemere laevandust, maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude kehtestamisega [[Øresund]]i ([[Jüüti poolsaar]]e ja Skandinaavia vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja ''Kaperkrieg''<nowiki/>'i (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us Hansa Liiduga sõdides vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja liiduväliste [[Madalmaad]]e linnade [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suur löök Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid andis kuningas Valdemarile vabad käed riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. ==Vitaalivennad== {{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]'' 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul tegutsesid [[Läänemeri|Läänemerel]] [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad (lad k ''victus'' – 'elatis, toiduained'). Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja, Taani kuninganna [[Margrete I]] (1375–1412) poolt piiratud [[Stockholm]]i toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitas Visby ning ajas vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]]. ==Madalmaade-Hansa sõda== {{vaata|Madalmaade-Hansa sõda}} Aastatel [[1438]]–[[1441]] toimus [[Burgundia Madalmaad]]e ja Hansa Liidu vaheline meresõda [[monopol]]i üle Läänemere viljakaubanduses, mille käigus hansalinnad – [[Hamburg]], [[Vabalinn Lübeck]], [[Lüneburg]], [[Greifswald]], [[Stettin]] ja [[Anklam]], [[Holstein]]i [[Holsteini krahvkond|krahvkond]] ning [[Burgundia hertsog]] [[Philipp Hea]] kasutasid [[Põhjameri|Põhjamerel]] ja [[Sund]]i väinas vastaste kaubalaevade ja nende kaupu vedavate neutraalsete kaubalaevade vastu [[piraatlus|kaaperlaevastikke]]. Sõja lõpetas 1441. aasta [[Kopenhaageni rahuleping]], millega Hansa Liit kaotas monopoolse õiguse viljakaubandusele Läänemerel ning Madalmaad said õiguse tegutseda viljakaubanduses Läänemerel ja Läänemere idaosas asuva Vana-Liivimaa viljakaubanduses. ==Inglise-Hansa sõda== {{vaata|Inglise-Hansa sõda}} Aastatel [[1470]]–[[1474]] toimunud [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja Hansa Liidu sõjas, milles hansalinnadena mängisid tähtsat rolli [[Danzig]] ja [[Vabalinn Lübeck]], oli konflikti põhjuseks Inglismaa vastuseis Hansa Liidu kaubandusele Läänemere lõunaosas. Meresõja lõpetas 1474. aasta [[Utrechti rahuleping]], mis andis Hansa Liidule õigused [[Steelyard]]ile Londonis. Kuna sõja käigus keeldus [[Köln]] selles Hansa Liidu poolel osalemast, arvati ta ajutiselt (sõja ajal) Hansa Liidust välja. ==Rootsi iseseisvussõda== Aastatel 1521–1523 toetas Hansa Liit Rootsis alanud Rootsi iseseisvussõda Taani kuninga vastu. Seda juhtis [[Gustav Eriksson]]. Gustav Erikssoni juhitud Rootsi väed võitsid ning 1523. aastal valiti [[Gustav I Vasa]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningaks]], mis tähendas [[Kalmari unioon]]i lõppu ja Taani nõrgenemist. ==Krahvivaenus== {{vaata|Krahvivaenus}} Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. [[1533]]. aastal suri Taani kuningas [[Frederik I]], mis avas teistele jõududele võimaluse sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn [[Lübeck]], mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister [[Jürgen Wullenwever]], püüdis [[Hansa]] ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ning seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser [[Karl V]] õe [[Burgundia Isabella|Isabellaga]] ja soodustas seetõttu igati [[Habsburgid]]ele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huve veel otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastuolu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa Liidu kaubaeelised taastada. 1535. aasta suveks langes enamik Taani saartest ja [[Skåne maakond|Skåne]]st [[Christian III]] toetajate kätte ja Lübeck kaotas ülemvõimu merel. Christiani, Rootsi ja Preisi laevastik hakkasid tegema ühisoperatsioone Taani saarestikus. Sügiseks olid vaid Kopenhaagen ja Malmö jäänud krahv Christophi ja hertsog Albrechti kätte. Sellist seisu luges Lübecki raad lootusetuks ning Wullenwever kukutati. [[Hamburg]]is algasid rahuläbirääkimised, mis lõppesid [[1536]]. aasta veebruaris Lübecki ja Christian III vahelise rahulepingu sõlmimisega. Sellega säilitas Hansa Liit mõningaid eeliseid Taani väinades, kuid Madalmaade konkurentsi ei piiratud. See tähendas, et Lübeck kaotas lõplikult otsustava rolli Läänemere kaubandus- ja välispoliitikas. ==Põhjamaade seitsmeaastane sõda== {{Vaata|Põhjamaade seitsmeaastane sõda}} Aastatel 1563–1570 osales Hansa Liit sõjas [[Vana-Liivimaa]] lagunemise järel Eestimaa valitsejaks saanud Erik XIV-ga. Too oli Tallinna laokoha õiguste kaitsmiseks keelanud kauplemise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu all oleva Narvaga ning pidanud kinni ja konfiskeerinud Narvast saabunud välismaa kaupmeeste laevu. Sõja käigus saabus [[1569]]. aasta juulis [[Tallinna laht]]e ka Taani ja Lübecki ühendatud laevastik ning pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul. Sõda lõpetati [[1570]]. aastal [[Johan III]] ja Taani kuningriigi vahel sõlmitud [[Stettini rahuleping]]uga. ==Liidu lagunemine== [[16. sajand]]il hakkas Hansa Liidu mõjuvõim vähenema. Selle põhjustas uute sotsiaalsete ja riiklike struktuuride väljakujunemine. Hansa Liidule ei olnud uues olukorras enam kohta. [[15. sajand]]il puhkes mitu [[katk]]uepideemiat, mille tagajärjel suur osa elanikkonnast suri. See tõi kaasa teravilja kasvatamise languse, mis mõjutas suuresti Hansa Liidu teraviljakaubandust. Pärast [[Kolumbus]]e jõudmist [[Ameerika]]sse elavnes majandussuhete areng selles piirkonnas ning Läänemere ala langes perifeeriasse ja kaotas oma tähtsuse. Oluline oli ka [[Inglismaa]], [[Rootsi]] ja [[Venemaa]] sõltumatu [[majanduspoliitika]] jätkuv tugevnemine – eriti [[Novgorod]]i hõivamine [[Moskva]] poolt 15. sajandi lõpul. [[Liivi sõda]] (1558–1583) tõmbas aga idapoolsele hansakaubandusele lõplikult kriipsu peale. Hansa Liit jätkas siiski tegevust ja teda pole iial laiali saadetud. [[Bremen]]it, [[Lübeck]]it ja [[Hamburg]]i nimetatakse ametlikult hansalinnadeks siiani. Ka aadelkonna surve linnadele kasvas ning aadli mõju aina suurenes. Mitmed linnad olid sunnitud Hansa Liidust lahkuma või tegid seda vabal tahtel, et luua sidemeid uute kaubandusliitudega. Hansa Liit keskendus siis pigem riigisisesele kaubandusele ja linnadel oli vähe omatooteid, mida eksportida. Samuti kasvas riigi võim mitmes Euroopa riigis ning alguse sai [[manufaktuur]]itööstus. Oma rolli mängisid ka organisatsiooni ülalpidamiseks vajaminevad kulutused, mis ei õigustanud end enam. Hansalinnad lahkusid üks teise järel liidust. Hansapäevade toimumine harvenes liikmeslinnade vähesuse tõttu, viimased hansapäevad peeti [[1669]]. aastal. ==Hansa Liit Vana-Liivimaal== Tänapäeva Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu [[Tallinn]], [[Tartu]], Uus-[[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Muidu kaubanduslikult soodsa asukohaga [[Narva]]t takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis. ; Vana-Liivimaa [[hansalinn]]ad: * [[Pilt:Greater Coat of Arms of Riga - for display.svg|25px]] [[Riia]] ([[1225]]. aastast) * [[Pilt:Tallinn wapen.svg|25px]] [[Tallinn]] ([[1285]]. aastast) * [[Pilt:Tartu coat of arms.svg|20px]] [[Tartu]] ([[1285]]. aastast) * [[Pilt:LVA_Kokneses_pagasts_COA.png|20px]] [[Koknese]] ([[1277]]. aastast) * [[Pilt:Limbazi gerb.png|21px]] [[Limbaži]] ([[1296]]. aastast) * [[Pilt:Cesis COA.svg|20px]] [[Cēsis]] ([[1323]]. või 1225. aastast) * [[Pilt:Escut Valmieras.png|20px]] [[Valmiera]] (1323. aastast) * [[Pilt:Et-Parnu coa.svg|20px]] [[Uus-Pärnu]] ([[1346]]. aastast) * [[Pilt:Et-Viljandi coa.svg|20px]] [[Viljandi]] ([[1346]]. aastast) * [[Pilt:LVA Straupes pagasts COA.png|20px]] [[Straupe]] (1356. aastast) * [[Pilt:Escut Ventspils.png|20px]] [[Ventspils]] ([[1378]]. aastast) * [[Pilt:Escut Kuldiga.png|20px]] [[Kuldīga]] ([[1378]]. aastast) ==Hansa Liidu tähtsus kohalikule elule== Üks liidu esmaseid kohustusi oli kindlustada ohutus maal ja merel. Seetõttu oli Hansa Liidu ülesanne kaitsta neutraalset navigatsiooni ja võidelda [[piraat]]idega, süvendada veeteid, ehitada valgustatud [[meremärk]]e, säilitada teid maismaal jne. Kaudselt oli Hansa Liidul ka majanduslik ja kultuuriline mõjujõud. Liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule ([[arhitektuur]], [[maalikunst]]), [[käsitöö]]oskuste levikule (samuti vastava [[terminoloogia]] levikule) Skandinaavia ja [[Liivimaa]] linnades, soodustas [[reformatsioon]]i, mõjutas [[kirjakeel]]te arengut ja asutas [[Rostock]]i ülikooli. == Vaata ka == * [[Ajaloolised kaubateed]] * [[Merevaigutee]] * [[Vabalinn Lübeck]] * [[Lübecki õigus]] * [[Hansapäev]] * [[Hansarist]] * [[Hansa esindajad Ameerika Ühendriikides]] * [[Uus Hansa Liit]] (saksa k ''Städtebund Die HANSE'', inglise k ''City league THE HANSE'') * [[Hansaparlament]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Friedrich Christoph Jonathan Fischer|"Friedrich Christoph Jonathan Fischer]]s Geschichte des teutschen Handels : Der Schiffarth, Fischerei, Erfindungen, Künste, Gewerbe, Manufakturen, der Landwirthschaft, Polizey, Leibeigenschaft, des Zoll- Münz-und Bergwesens, des Wechselrechts, der Stadtwirthschaft, und des Luxus", Hannover: Helwingschen Hofbuchhandlung 1785-1792, [http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Fischer%2C%20Friedrich%20Christoph%20Jonathan%2C%201750-1797%22 archive.org] [http://books.google.ee/books?id=xdETAAAAQAAJ 1. osa (1785)] [http://books.google.ee/books?id=D9MTAAAAQAAJ 2. osa (1785)] [http://books.google.ee/books?id=q84TAAAAQAAJ 3. osa (1791)] [http://books.google.ee/books?id=x9ETAAAAQAAJ 4. osa (1792)] *[[Philippe Dollinger]]: "The German Hansa", Stanford, California 1970, ISBN 0-8047-0742-1 [http://books.google.ee/books?id=djGsAAAAIAAJ Google Books] * [[:de:Rolf Hammel-Kiesow]] ** "Die Hanse", München : Beck, 2004, ISBN 3406447317 ** "Hansa", saksa keelest tõlkinud Annesanna Liiber, Tallinn : Olion, 2008 ISBN 9789985665466 * "Hansa Liidu ajalugu : varjatud ülevõim", Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, ISBN 9789949272099 **[http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=9%3Asotsiaalia&id=16163%3Auus-raamat-hansa-liidust&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=13 Juhan Kreem, "Uus raamat Hansa liidust]. Vajame ka Hansa-käsitlust, mis olekski kohe algusest peale kirjutatud eesti lugejat silmas pidades", ajaleht Sirp nr 39(3413), 19. oktoober 2012, lk 5. ==Välislingid== {{Commonskat|Hanseatic League|Hansa Liit}} *[http://www.baltic-sea-academy.net/documents/history_est.pdf Teadmised hansa ajaloost] *[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/08/16/13 Piirjooni Hansa ajaloost], Sakala (1878-1940), nr. 125, 16. august 1944 *[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/08/18/15 Piirjooni Hansa ajaloost], Sakala (1878-1940), nr. 126, 18. august 1944 [[Kategooria:Ajaloolised kaubateed]] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:Hansa Liit| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] sc29ut98dkpduvdb8m6fagmoiyhmys8 0 24934 7206328 7182397 2026-08-02T07:03:49Z Velirand 67997 /* Os */ 7206328 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (O)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab O-tähega. ==O== *[[Cathal Ó Searcaigh]], iiri kirjanik (1956–) ==Oa== *[[Jaan Oad]], eesti maalikunstnik (1899–1984) *[[Michael Oakeshott]], inglise filosoof (1901–1990) *[[Annie Oakley]], Ameerika täpsuslaskur ja näidislaskur (1860–1926) *[[Tyler Oakley]], USA internetiisiksus (1989–) *[[Verner Oamer]], eesti ajakirjanik, iluuisutaja, treener ja venekeelne kirjanik (1934–) ==Ob== *[[Barack Obama]], USA poliitik (1961–) *[[Michelle Obama]], USA presidendi Barack Obama abikaasa (1964–) *[[Francisco Pascual Obama Asue]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1949–) *[[Olusegun Obasanjo]], Nigeeria poliitik (1937–) *[[Stella Obasanjo]], president [[Olusegun Obasanjo]] abikaasa (1945–2005) *[[Agnes Obel]], Taani muusik ja laulukirjutaja (1980–) *[[Boris Obergföll]], Saksamaa odaviskaja (1973–) *[[Christina Obergföll]], Saksamaa odaviskaja (1981–) *[[Ilja Oberõšõn]], Ukraina Ülestõusuarmee sõdur ja metsavend (1921–2007) *[[Erik Obermann]], eesti kunstnik ja karikaturist (1890–1911) *[[Hermann Oberth]], Austria päritolu Saksamaa raketipioneer (1894–1989) *[[Viktor Obet]], Eesti metsateadlane, maastikuarhitekt ja sõjaajaloolane (1913–1999) *[[John Mikel Obi]], Nigeeria jalgpallur (1987–) *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1942–) *[[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja (1995–) *[[Michael Obiku]], Nigeeria endine jalgpallur (1968–) *[[Francis Obikwelu]], Portugali kergejõustiklane (1978–) *[[Hellen Obiri]], Keenia jooksja (1989–) *[[Jan Oblak]], sloveeni jalgpallur (1993–) *[[Boriss Obnossov]], vene lennukimehaanikainsener (1953–) *[[Leonid Obolenski]], Nõukogude Liidu diplomaat (1873–1930) *[[Milton Obote]], Uganda poliitik (1924–2005) *[[Pavel Obraztsov]], vene teoloog (1840–1895) *[[Jelena Obraztsova]], vene ooperilaulja (1939–2015) *[[Jacob Obrecht]], renessansihelilooja (suri 1505) *[[Nina Obrezkova]], komi luuletaja (1965–) *[[Hugh O'Brian]], USA näitleja (1925–2016) *[[Conan O'Brien]], USA saatejuht (1963–) *[[Connor Olev Martin O'Brien]], Kanada päritolu Eesti mäesuusataja (1961–) *[[Dan O'Brien]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Parry O'Brien]], USA kergejõustiklane, kuulitõukaja (1932–2007) *[[David James O’Brock-Kaljuvee]], USA päritolu Eesti ärijuht (1970–) *[[Vladimir Obrutšev]], vene geoloog, geograaf ja ulmekirjanik (1863–1956) *[[Sigbjørn Obstfelder]], norra kirjanik (1866–1900) *[[Jaromír Obzina]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane (1929–2003) *[[Yūko Obuchi]], Jaapani poliitik (1973–) ==Oc== *[[Pat O'Callaghan]], Iiri kergejõustiklane (1905–1991) *[[Lucas Ocampos]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Fernando Ocáriz Braña]], hispaania päritolu Rooma Katoliku Kiriku vaimulik (1944–) *[[Alexandria Ocasio-Cortez]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1989–) *[[Billy Ocean]], briti poplaulja (1950–) *[[Edward Ochab]], Poola poliitik (1906–1989) *[[Johannes Ochmann]], Tallinna piiskop (suri 1418) *[[Ellen Ochoa]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1958–) *[[Guillermo Ochoa]], Mehhiko jalgpallur (1985–) *[[Juan Adriel Ochoa Reyes]], Mehhiko jalgpallur (1987–) *[[Phil Ochs]], USA laulja (1940–1976) *[[Johannes Ockeghem]], prantsuse-flaami koolkonna helilooja (suri 1497) *[[Wubbo Ockels]], hollandi füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1946–2014) *[[Esteban Ocon]], prantsuse vormelisõitja (1996–) *[[Aleksandr O'Connel-Bronin]], Eesti füüsik (1952–) *[[Josh O'Connor]], inglise näitleja (1990–) *[[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja (2000–) *[[Sinéad O'Connor]], iiri laulja (1966–2023) ==Od== *[[Makoto Oda]], jaapani rahuaktivist ja kirjanik (1932–2007) *[[Krista Odakivi]], eesti meteoroloog (1975–2009) *[[Tõnu Odamus]], eesti sportlane (1943–2017) *[[Jaano Odar]], eesti õigusteadlane (1940–) *[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Tom Odell]], inglise laulja, laulukirjutaja ja pianist (1990–) *[[Lawrence O'Donnell]], Ameerika Ühendriikide saatejuht ja poliitikakommentaator (1951–) *[[Peter Odemwingie]], Nigeeria jalgpallur (1981–) *[[Bob Odenkirk]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1962–) *[[Tuuli Oder]], eesti kasvatusteadlane (1958–) *[[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja (1997–) *[[Hanne Gaby Odiele]], belgia modell (1987–) *[[Timur Odinajev]], Venemaa jalgpallur (1977–) *[[Eduard Odinets]], Eesti poliitik (1976–) *[[Raila Odinga]], Keenia poliitik (1945–2025) *[[Lilian Odira]], Keenia jooksja (1999–) *[[Guram Odišaria]], gruusia kirjanik ja ühiskonnategelane (1951–) *[[Mirian Odišaria]], Gruusia poliitik (1951–) *[[Odoaker]], germaani väepealik ja Itaalia kuningas (suri 493) *[[Luminița Odobescu]], Rumeenia dilpomaat ja poliitik (1969–) *[[Denis Odoi]], Ghana jalgpallur (1988–) *[[Lamar Odom]], USA korvpallur (1979–) *[[Colby O'Donis]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja ja produtsent (1989–) *[[Rosie O'Donnell]], USA näitleja, koomik, laulja ja kirjanik (1962–) *[[Roy O'Donovan]], Iirimaa jalgpallur (1985–) *[[Ľudovít Ódor]], ungari päritolu Slovakkia poliitik ja majandusteadlane (1976–) *[[Johannes Odres]], eesti omavalitsustegelane (1886–1941) *[[Lembit Odres]], kodu-uurija, Paldiski linna aukodanik (1921–2010) *[[Moses Odubajo]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[Nelson Oduber]], Aruba poliitik (1947–) ==Oe== *[[Kenzaburō Ōe]], jaapani kirjanik (1935–2023) *[[Steve Oedekerk]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1961–) *[[William Oefelein]], Ameerika Ühendriikide katselendur ja NASA astronaut (1965–) *[[Gustav Axel Conrad Oehrn]], Eesti vaimulik (1855–1922) *[[Gustav Hermann Axel Oehrn]], Eesti ja saksa vaimulik (1884–1970) *[[Gustav Oskar Oehrn]], Eesti vaimulik (1820–1877/1878) *[[Fred Oelßner]], saksa majandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1903–1977) *[[Alexander Dale Oen]], norra ujuja (1985–2012) *[[Hugo Arnold Oengo]], eesti tehnikateadlane (1907–1978) *[[Julius Oengo]] (J. Oro), eesti lastekirjanik ja luuletaja (1901–1941) *[[Harald Oert]], eesti jurist (1895–1943) *[[Al Oerter]], USA kergejõustiklane (1936–2007) *[[Sven Oeselg]], eesti muusik (1973–) *[[Jordan Oesterle]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Christian Friedrich Gottlieb Oesterlen]], arstiteadlane (1812–1877) *[[Robert Oetjen]], Eesti looduskaitsetegelane (1970–) *[[Carl Oettel]], Eesti kreiskooliinspektor (1808–1884) *[[Alexander von Oettingen]], baltisaksa usuteadlane (1827–1905) *[[Alexander von Oettingen (1798–1846)|Alexander von Oettingen]], baltisaksa päritolu Liivimaa maamarssal (1798–1846) *[[Arthur Joachim von Oettingen]], baltisaksa füüsik (1836–1920) *[[August von Oettingen]], baltisaksa jurist ja riigitegelane (1823–1908) *[[Georg Philipp von Oettingen]], baltisaksa arstiteadlane (1824–1916) *[[Günther Oettinger]], Saksamaa poliitik (1953–) *[[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija (1998–) ==Of== *[[August Heinrich Friedrich Offe]], Eesti vaimulik (1744–1806) *[[Benedikt August Friedrich Offe]], Eesti vaimulik (1786–1850) *[[Christian Emil August Offe]], Eesti vaimulik (1818–1885) *[[Jacques Offenbach]], helilooja (1819–1880) ==Og== *[[Sinan Oğan]], Türgi poliitik ja majandusteadlane (1967–) *[[Renata Oganesjan]], Ukraina iluuisutaja (2001–) *[[Nikolai Ogarkov]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–1994) *[[Yōko Ogawa]], jaapani kirjanik (1962–) *[[Angelo Ogbonna]], Itaalia jalgpallur (1988–) *[[Boriss Ogibenin]], etnograaf, keeleteadlane, indoloog ja semiootik (1940–) *[[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja (1983–) *[[Alexander Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1996–) *[[Angus Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna liige (1928–2004) *[[Flora Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1994–) *[[James Ogilvy]] (1964–) *[[Marina Ogilvy]] (1966–) *[[Michael Ogio]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1942–2017) *[[Kenji Ogiwara]], jaapani kahevõistleja (1969–) *[[Vjatšeslav Ogrõzko]], vene kirjandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja kriitik (1960–) *[[Sean Ogunkoya]], Nigeeria jooksja (1977–) *[[Yemisi Ogunleye]], Saksamaa kuulitõukaja (1998–) *[[Ai Ogura]], jaapani mootorrataste võidusõitja (2001–) *[[Yūko Ogura]], jaapani modell (1983–) ==Oh== *[[Oh Eun-sun]], Lõuna-Korea alpinist (1966–) *[[Oh Hyeon-gyu]], Lõuna-Korea jalgpallur (2001–) *[[Oh Joon]], Lõuna-Korea diplomaat (1955–) *[[Sandra Oh]], Kanada filminäitleja (1971–) *[[Madalyn Murray O'Hair]], Ameerika Ühendriikide aktivist ja ateistliku liikumise tegelane (1919–1995) *[[Anton Ohaka]], eesti kergejõustiklane (1894–1947) *[[Valdur Ohakas]], eesti maalikunstnik (1925–1998) *[[Maimu Ohanian]], eesti arstiteadlane, radioloog (1923–2011) *[[Michael O'Hare]], USA näitleja (1952–2012) *[[Kenzō Ōhashi]], Jaapani jalgpallur, ründaja (1934–2015) *[[Yui Ōhashi]], jaapani ujuja (1995–) *[[Maria Ohisalo]], Soome poliitik (1985–) *[[Roman Ohlau]], eesti karikaturist (1925–2011) *[[Johann von Ohle]], Liivi ordu maamarssal 14. sajandil *[[Norman Ohler]], saksa kirjanik (1970–) *[[Bertil Ohlin]], Rootsi poliitik (1899–1979) *[[Klaus Ohlmann]], saksa purilendur ja hambaarst (1952–) *[[Georg Simon Ohm]], saksa füüsik (1789–1854) *[[Erki Ohmann]], eesti diskor (1978–) *[[Valdur Ohmann]], eesti ajaloolane, arhivaar (1958–) *[[Benno Ohnesorg]], saksa üliõpilane, politseivägivalla ohver (1940–1967) *[[Wilhelm Ohnesorge]], Saksamaa riigitegelane (1872–1962) *[[Monique Ohsan Bellepeau]], Mauritiuse ajakirjanik ja poliitik (1942–) *[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija (1987–) *[[Eduard Ohtra]], Eesti sõjaväelane (sündis 1899) *[[Aleksander Ohu]], eesti geofüüsik ja meteoroloog (1901–1972) *[[Sirje Ohu]], eesti agronoom (1937–2013) *[[Christine Ohuruogu]], Suurbritannia jooksja (1984–) *[[Anneli Ohvril]], eesti turundusekspert (1972–) *[[Hanno Ohvril]], eesti atmosfäärifüüsik (1946–) *[[Tiiu Ohvril]], eesti majandusteadlane (1941–) ==Oi== *[[Juanito Oiarzabal]], baski alpinist (1956–) *[[Kirsti Oidekivi]], eesti luuletaja ja tõlkija (1959–) *[[Helgi Oiderma]], eesti teleajakirjanik ja stsenarist (1929–2004) *[[Anna-Kaisa Oidermaa]], eesti psühholoog (1981–) *[[Ants Oidermaa]], Eesti poliitik (1891–1941) *[[Enno Oidermaa]], eesti õigusteadlane (1941–) *[[Rein Oidram]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Meelis Oidsalu]], eesti luuletaja (1976–) *[[Michális Oikonómou]], Kreeka impressionistlik maalikunstnik (1888–1933) *[[Aleksander Oinas]], Eesti poliitik (1887–1942) *[[August Oinas]], eesti ajaloolane (1898–1965) *[[Felix Oinas]], eesti folklorist ja keeleteadlane (1911–2004) *[[Janne Oinas]], soome endine jalgpallur (1973–) *[[Valdar Oinas]], eesti astrofüüsik (1942–) *[[Hella Tiiu Oinas-Mikiver-Hallik]], eesti haritlane ja rahvuslane, põrandaaluse vastupanuliikumise tegelane (1919–1980) *[[Edgar Oissar]], eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane (1899–1977) *[[Teodor Oizerman]], Nõukogude Liidu ja Venemaa filosoof (1914–2017) *[[Arne Oit]], eesti helilooja ja akordionist (1928–1975) *[[Edgar Oit]], eesti tehnikateadlane (1922–2008) *[[Henn Oit]], eesti arvutiteadlane (1956–) *[[Lydia Oit]], eesti tehnikateadlane (1924–2008) *[[Monika Oit]], eesti küberneetik (1952–2013) *[[Jaan Oitmaa]], eesti füüsik (1943–) *[[Hannu Oittinen]], soome tõlkija (1959–) *[[Platon Oiunski]], jakuudi kirjanik (1893–1939) ==Oj== *[[Ahto Oja]], eesti keskkonnakaitsja (1964–) *[[Aini Oja]], eesti mullateadlane (1941–) *[[Alfred Oja]], eesti rahvusest Venemaa kunstnik (1924–2000) *[[Andrei Oja]], eesti rätsep (1908–1941) *[[Andres Oja]], eesti näitleja (1983–) *[[Arno Oja]], eesti kirjanduskriitik ja ajakirjanik (1950–2026) *[[Arno Oja (agrotehnikateadlane)|Arno Oja]], eesti agrotehnikateadlane (1948–) *[[Arnold Oja]], eesti vaimulik (1926–2001) *[[Arnold Oja (psühholoog)|Arnold Oja]], eesti psühholoog (1932–2018) *[[Benedikt Oskar Oja]], eesti poliitik (1888–1946) *[[Dagmar Oja]], eesti laulja (1981–) *[[Eduard Oja]], eesti helilooja, koorijuht, muusikapedagoog ja kriitik (1905–1950) *[[Elmar Oja]], eesti koolijuht ja teatritegelane (1906–1979) *[[Endla Oja-Tamm]], eesti õpetaja (1914–2005) *[[Enn Oja]], eesti koorijuht (1929–2025) *[[Eve Oja]], eesti matemaatik (1948–2019) *[[Frits Oja]], eesti tehnikateadlane ja topograaf (1887–1954) *[[Hannes Oja]], eesti ühiskonna- ja kultuuritegelane (1919–2012) *[[Hannes Oja (alpinist)|Hannes Oja]], eesti alpinist (1973–) *[[Juhan Oja]], eesti insener (1885–1965) *[[Juhan Oja (kergejõustiklane)|Juhan Oja]], eesti päritolu Läti kergejõustiklane ja politseinik (1904–1942) *[[Kaisa Oja]], eesti võistlustantsija (1984–) *[[Kalju Oja]], eesti raamatukoguteadlane ja lugemissotsioloog (1920–1995) *[[Kaspar Oja]], eesti majandusteadlane (1985–) *[[Kristjan Oja]], endine eesti laskesuusataja (1968–) *[[Leila Oja]], eesti sporditeadlane (1966–) *[[Leonhard Oja]], eesti köster ja muusik (1894–1983) *[[Martin Oja]], eesti kriitik *[[Olev Oja]], eesti koori- ja orkestrijuht ning muusikapedagoog (1935–2023) *[[Peeter Oja (matemaatik)|Peeter Oja]], eesti matemaatik (1949–) *[[Peeter Oja]], eesti näitleja ja laulja (1960–) *[[Pääru Oja]], eesti näitleja (1989–) *[[Rait Oja]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Reet Oja]], eesti teleajakirjanik (1955–) *[[Reimo Oja]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Rein Oja]], eesti näitleja (1956–) *[[Silvi Oja]], eesti kirjanik (1935–2013) *[[Silvia Oja]], eesti spordipsühholoog, suusataja ja ujumistreener (1924–2012) *[[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja (1991–) *[[Tarmo Oja]], eesti päritolu Rootsi astronoom (1934–2024) *[[Tatjana Oja]], Eesti bioloog (1957–) *[[Tiiu Oja]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Tõnis Oja (füüsik)|Tõnis Oja]], eesti füüsik (1937–2025) *[[Tõnis Oja]], eesti geoloog (1957–) *[[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]], eesti loodusteadlane (1955–) *[[Tõnu Oja]], eesti näitleja (1958–) *[[Ursel Oja]], eesti muusik ja muusikaõpetaja (1953–) *[[Vahur Oja]], eesti tehnikateadlane (1967–) *[[Vello Oja]], eesti biofüüsik (1943–2020) *[[Vilja Oja]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Voldemar Oja]], Eesti NSV riigitegelane (1894–1989) *[[Mirko Ojakivi]], ajakirjanik ja saatejuht (1981–) *[[Jaak Ojakäär]], eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik (1958–2016) *[[Leo Ojakäär]], eesti keemik (1926–2015) *[[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist (2005–) *[[Tõnis Ojakäär]], eesti arst (1889–1969) *[[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist (1923–2016) *[[Grete Ojala]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Outi Ojala]], Soome poliitik (1946–2017) *[[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Hanno Ojalo]], eesti sõjaajaloolane (1961–) *[[Ilmar Ojalo]], eesti maalikunstnik ja restauraator (1910–1989) *[[Jaan Ojalo]], eesti esperantist (1914–2004) *[[Kati Ojaloo]], eesti vasaraheitja (1990–) *[[Andres Ojamaa]], eesti sulgpallur (1969–) *[[Eugen Ojamaa]], eesti ehitusteadlane (1918–2003) *[[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Jüri Ojamaa]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–2017) *[[Liisi Ojamaa]], eesti luuletaja ja tõlkija (1972–2019) *[[Madis Ojamaa]], eesti näitleja ja lavastaja (1937–1987) *[[Maie Ojamaa]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Ott Ojamaa]], eesti tõlkija (1926–1996) *[[Ott Ojamaa (arhitekt)|Ott Ojamaa]], eesti arhitekt (1963–) *[[Peedu Ojamaa]], eesti filmilavastaja (1933–2014) *[[Pilvi Ojamaa]], eesti klaasikunstnik (1930–) *[[Raul Ojamaa]], eesti kitarrist ja helilooja (1989–) *[[Triinu Ojamaa]], eesti filoloog ja rahvamuusikateadlane (1953–) *[[Aadu Ojamets]], eesti kommunist (1904–1941) *[[Airi Ojamets]], eesti laulja (1977–) *[[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener ja endine võrkpallur (1963–) *[[Eduard Ojamets]], eesti näitleja (1908–1991) *[[Kaarle Ojanen]], soome maletaja (1918–2009) *[[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar (1983–) *[[Jaanus Ojangu]], eesti energeetik (1966–) *[[Voldemar Ojansoon]], eesti jurist ja diplomaat (1897–1942) *[[Heikki August Ojansuu]], soome keeleteadlane (1873–1923) *[[Marten Ojapõld]], eesti autosportlane (2006–) *[[Ann Ojarand]], eesti põllumajandusteadlane (1977–) *[[Andres Ojari]], eesti arhitekt (1970–) *[[Indrek Ojari]], eesti näitleja (1977–) *[[Triin Ojari]], eesti arhitektuuriajaloolane (1974–) *[[Krista Ojasaar]], eesti luuletaja (1975–) *[[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (1983–2022) *[[Ilmar Ojase]], eesti ujuja (1973–) *[[Heino Ojasoo]], eesti kergejõustiku- ja käsipallitreener (1934–2011) *[[Tiit Ojasoo]], eesti lavastaja ja näitleja (1977–) *[[Tiiu Ojasoo]], eesti biokeemik (1945–) *[[Villu Ojassalu]], eesti sporditegelane (1931–2019) *[[Annela Ojaste]], võistkondlik naisekandmise maailmameister (1971–) *[[Elmar Ojaste]], eesti filatelist ja ajaloolane (1920–2017) *[[Hillar Ojaste]], eesti sporditegelane (1927–1992) *[[Kalju Ojaste]], eesti mäeinsener ja tehnikateadlane (1927–2019) *[[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]], eesti laskesuusataja (1961–) *[[Triin Ojaste]], eesti murdmaasuusataja (1990–) *[[Annely Ojastu]], eesti invasportlane (1960–) *[[Linda Ojastu]], eesti jooksja ja spordipedagoog (1936–2006) *[[Jüri Ojatalu]], Eesti sõjaväelane (1904–1959) *[[Ants Ojavee]], Eesti omavalitsustegelane *[[Kärt Ojavee]], eesti disainer, kunstnik ja õppejõud (1982–) *[[Mart Ojavee]], eesti jalgrattur (1981–) *[[Tõnu Ojavee]], eesti illusionist (1949–2012) *[[Anu Ojaveer]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1941–) *[[Evald Ojaveer]], eesti merebioloog, ihtüoloog (1933–2023) *[[Helle-Maire Ojaveer]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Henn Ojaveer]], eesti bioloog (1965–) *[[Osvald Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1966) *[[Ott Ojaveer]], eesti koolijuht (1965–) *[[Ülo Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane (1931–2019) *[[Jüri Ojaver]], eesti skulptor (1955–) *[[Terje Ojaver]], eesti skulptor (1955–) *[[Elve Ojavere]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1935–2022) *[[Vally Ojavere]], eesti laulutekstide autor ja laulja (1941–) *[[Kalju Ojaveski]], eesti põllumajandusteadlane (1928–2016) *[[Ludvig Ojaveski]], Eesti poliitik (1892–1940) *[[Alonso de Ojeda]], hispaania maadeavastaja ja konkistadoor (suri 1515) *[[Sergio Ojeda]], Tšiili poksija, poksitegelane ja poliitik (1906–1996) *[[Kristiina Ojuland]], Eesti poliitik (1966–) *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]], Mongoolia poliitik (1980–) ==Ok== *[[Raul Ok]], eesti vaimulik (1913–1981) *[[Masi Oka]], näitleja ja digitaalefektide looja (1974–) *[[Katsuya Okada]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Shunichiro Okano]], Jaapani jalgpallur (1931–2017) *[[Noah Okafor]], Šveitsi jalgpallur (2000–) *[[August Okas]], eesti arst (1904–1987) *[[Evald Okas]], eesti kunstnik (1915–2011) *[[Heinold Okas]], eesti korporatsioonitegelane (1915–2013) *[[Johannes Okas]], Eesti metsaülem (1902–1992) *[[Jüri Okas]], eesti arhitekt ja graafik (1950–) *[[Martin Okas]], eesti õpetaja ja õpikukoostaja (1864–1946) *[[Hugo Okasmaa]], Eesti sõjaväelane (1901–1978) *[[Misao Ōkawa]], jaapani ülipikaealine (1898–2015) *[[John O'Keefe]], Ameerika-Briti neuroteadlane (1939–) *[[Georgia O'Keeffe]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1887–1986) *[[Albéric O'Kelly de Galway]], Belgia maletaja (1911–1980) *[[Gazmend Oketa]], Albaania poliitik (1968–) *[[Vladimir Okhotnik]], Prantsusmaa maletaja (1950–) *[[Okil Okilov]], Tadžikistani poliitik (1944–) *[[Arko Okk]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1967–) *[[Feodor Okk]], eesti kommunist (1898–1941) *[[Gunnar Okk]], eesti ärijuht (1960–) *[[Ivo Okk]], eesti spordipedagoog (1928–1996) *[[Udo-Rein Okk]], eesti majandusteadlane (1932–2001) *[[Onni Okkonen]], soome kunstiteadlane (1886–1962) *[[Aleksander Voldemar Oklon]], Eesti sõjaväelane, arhitekt ja ornitoloog (1889–1961) *[[Ivan O'Konnel-Bronin]], endine Eesti jalgpallur (1977–) *[[Ngozi Okonjo-Iweala]], Nigeeria majandusteadlane ja poliitik (1954–) *[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Ben Okri]], Nigeeria kirjanik (1959–) *[[Irakli Okruašvili]], Gruusia poliitik (1973–) *[[Age Oks]], eesti balletitantsija (1970–) *[[Andres Oks]], eesti näitleja (1947–2006) *[[Jaan Oks]], eesti kirjanik ja kriitik (1884–1918) *[[Riho Oks]], eesti ettevõtja (1979–) *[[August Oksa]], eesti advokaat (1902–1980) *[[Arved Oksaar]], eesti riigiteadlane ja spordisotsioloog (1920–2016) *[[Els Oksaar]], eesti keeleteadlane (1926–2015) *[[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja (1982–) *[[Sofi Oksanen]], eesti päritolu soome kirjanik (1977–) *[[Arnold Oksmaa]], eesti laulja (1979–) *[[Bulat Okudžava]], autorilaulude esitaja ja kirjanik (1924–1997) *[[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane (1983–2017) *[[Nikolai Okulitš-Kazarin]], Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija (1849–1923) *[[Aleksandr Okunev]], Eesti näitleja ja teatripedagoog (1961–) *[[Mehmet Okur]], Türgi endine korvpallur (1979–) ==Ol== ''Vaata [[Biograafiad (Ol)]]'' ==Om== *[[Martin O'Malley]], USA poliitik (1963–) *[[Ilhan Omar]], somaali päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1981–) *[[Moḩammad ‘Omar]], Ţālebāni usuline ja poliitiline juht (20.–21. sajand) *[[Omar Ali Saifuddien III]], Brunei sultan (1914–1986) *[[Kate O'Mara]], inglise näitleja (1939–2014) *[[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik (1979–) *[[Rafał Omelko]], poola jooksja (1989–) *[[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur (1993–) *[[Małgorzata ­Omilanowska]], Poola kunstiajaloolane ja poliitik (1960–) *[[Suorun Omolloon]], jakuudi kirjanik ja kultuuritegelane (1906–2005) *[[Satoshi Ōmura]], jaapani biokeemik (1935–) *[[Marie-Louise O'Murphy]], [[Louis XV]] armuke (1737–1814) ==On== *[[Daniel Ona Ondo]], Gaboni poliitik (1945–) *[[Ömer Onan]], türgi korvpallur (1978–) *[[Amadou Onana]], Belgia jalgpallur (2001–) *[[Aristoteles Onassis]], kreeka reeder (1906–1975) *[[Michael Ondaatje]], Kanada kirjanik (1943–) *[[Ondjaki]], angola kirjanik (1977–) *[[Jermaine O'Neal]], USA korvpallur (1978–) *[[Ryan O'Neal]], USA filminäitleja (1941–2023) *[[Shaquille O'Neal]], USA endine korvpallur (1972–) *[[Tatum O'Neal]], USA filminäitleja (1963–) *[[Louisa Peat O'Neil]], Ameerika Ühendriikide reisikirjanik (1949–) *[[Eugene O'Neill]], USA näitekirjanik (1888–1953) *[[Michael O'Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallitreener ja endine mängija (1969–). *[[Michelle O'Neill]], Põhja-Iirimaa poliitik (1977–) *[[Peter O'Neill]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1965–) *[[Kati Ong]], eesti näitleja (1986–) *[[Uno Ong]], eesti kunstnik (1932–1994) *[[Walter Ong]], USA õpetlane (1912–2003) *[[Fariza Ongarsõnova]], kasahhi kirjanik ja tõlkija (1939–2014) *[[Jérôme Onguéné]], Kameruni jalgpallur (1997–) *[[Gennadi Oništšenko]], Venemaa riigitegelane (1950–) *[[Ellison Onizuka]], Ameerika Ühendriikide aeronautikainsener, katselendur ja NASA astronaut (1946–1986) *[[Ivor Onksion]], Eesti ametnik (1989–) *[[Aleksander Onno]], Eesti poliitik (1898–1969) *[[Leemet Onno]], eesti laulja (1990–) *[[Paul Onno]], Eesti sõjaväelane (1902–1974) *[[Samuel Onno]], eesti muusikapedagoog ja orkestridirigent (1911–1992) *[[Sven Onno]], eesti ornitoloog (1932–1974) *[[Taiichi Ōno]], jaapani insener (1912–1990) *[[Yoko Ono]], ameerika-jaapani kunstnik, filmitegija ja laulja (1933–) *[[Hirō Onoda]], Jaapani sõjaväelane (1922–2014) *[[Itsunori Onodera]], Jaapani poliitik (1960–) *[[Lars Onsager]], norra keemik ja füüsik (1903–1976) *[[Heiki Onton]], eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener (1978–) *[[Voldemar Onton]], eesti insener (1899–1979) *[[Onu Bella]] (Igor Maasik), eesti laulja ja meelelahutaja (1961–2018) *[[Paul Onuachu]], Nigeeria jalgpallur (1994–) *[[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur (1982–) *[[Janusz Onyszkiewicz]], Poola poliitik (1937–) *[[Narda Onyx]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1931–1991) ==Oo== *[[Liffart von Ooj]], Liivi ordu liige (suri 1573) *[[Makoto Ōoka]], jaapani luuletaja ja kirjanduskriitik (1931–2017) *[[Taavi Oolberg]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist (1983–) *[[Karl Oole]], eesti poksija ja tõstja ning tõstetreener (1907–1961) *[[Rudolf Oole]], Eesti sõjaväelane (1896–1960) *[[Hain Oona]], eesti füüsik (1945–) *[[Henn Oona]], eesti füüsik (1939–2024) *[[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater (1963–) *[[Oonan]], Juuda poeg *[[Andres Oopkaup]], eesti riigiametnik ja põllumajandustegelane (1966–) *[[Margus Oopkaup]], eesti näitleja (1959–2025) *[[Merje Oopkaup]], eesti õpetaja *[[Valentin Oopkaup]], eesti õpetaja *[[Arvo Oorn]], eesti tehnikateadlane (1953–) *[[Feliks Oorn]], eesti energeetik ja Eesti NSV teeneline õpetaja (1924–2004) *[[Šerig-ool Ooržak]], Tõva poliitik (1942–2026) *[[Jan Oort]], hollandi astronoom (1900–1992) *[[Emma Oosterwegel]], hollandi seitsmevõistleja (1998–) *[[Enno Ootsing]], eesti kunstnik (1940–) ==Op== *[[Roman Opałka]], poola maalikunstnik (1931–2011) *[[Aleksandr Oparin]], vene biokeemik (1894–1980) *[[Nikolai Opatski]], Narva linnaarhitekt (1871–1936) *[[Aleksandr Opekušin]], vene skulptor (1838–1923) *[[Loïs Openda]], Belgia jalgpallur (2000–) *[[Fjodor Matšeslavovitš Openhovski]], arstiteadlane (1854–1914) *[[Andres Oper]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Frants Oper]], eesti õpetaja, koolijuht ning Eesti NSV partei- ja riigiametnik (1930–2014) *[[Christopher Opéri]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Mart Opmann]], Eesti poliitik (1956–) *[[Karel Opočenský]], tšehhi maletaja (1892–1975) *[[Jerome Opoku]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Daina Opolskaitė]], leedu kirjanik (1979–) *[[Kurt Oppelt]], Austria iluuisutaja (1932–2015) *[[Joachim Oppenheim]], Toruńi rabi (1832–1891) *[[Katherine Oppenheimer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide bioloog ja botaanik (1910–1972) *[[Moritz Daniel Oppenheim]], juudi päritolu saksa kunstnik (1800–1882) *[[Robert Oppenheimer]], USA füüsik (1904–1967) *[[Karl Oppermann]], Hessen-Darmstadti ja Venemaa Keisririigi sõjaväeinsener (insener-kindral) (1766–1831) *[[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja (1982–) *[[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja (1982–) ==Oq== *[[Terry O'Quinn]], USA filminäitleja (1952–) ==Or== ''Vaata [[Biograafiad (Or)]]'' ==Os== *[[Alexander Os]], Norra laskesuusataja (1980–) *[[Aivo Osa]], eesti keemik (1950–2017) *[[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist (1997–) *[[Sami Osala]], soome trummar (1980–) *[[Gottfried Wilhelm Osann]], keemik (1979–1866) *[[Bright Osayi-Samuel]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[George Osborne]], Briti poliitik (1971–) *[[Joan Osborne]], USA laulja (1962–) *[[Thomas Burr Osborne]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1859–1929) *[[Thomas Burr Osborne (poliitik)|Thomas Burr Osborne]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1798–1869) *[[Kelly Osbourne]], inglise poplaulja, näitleja ja televisiooniesineja (1984–) *[[Ozzy Osbourne]], inglise muusik (1948–2025) *[[Alphonse Osbert]], prantsuse kunstnik (1857–1939) *[[Bambale Osby]], USA korvpallur (1986–) *[[Max Oscheit]], saksa helilooja (1880–1923) *[[Kersti Oselin]], eesti arstiteadlane (1973–) *[[Alice Oseman]], inglise kirjanik, stsenarist ja illustraator (1994–) *[[Eduard August Osenbrüggen]], õigusteadlane (1809–1879) *[[Georgi Oserov]], Eesti tehnikateadlane (1921–1991) *[[Charles Osgood]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1916–1991) *[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija (1972–) *[[Daniel O'Shaughnessy]], Soome jalgpallur (1994–) *[[Eileen O'Shaughnessy]], Briti kirjanik (1905–1945) *[[John O'Shea]], Iirimaa jalgpallur (1981–) *[[T. J. Oshie]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1986–) *[[Andreas Osiander]], saksa reformaator (1498–1552) *[[Agnieszka Osiecka]], poola kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör (1936–1997) *[[Helar Osila]], eesti spordiajakirjanik (1970–) *[[Virve Osila]], eesti luuletaja (1946–2025) *[[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur (1998–) *[[Bruno Osimo]], itaalia tõlketeoreetik ja semiootik (1958–) *[[Jēkabs Osis]], filosoof (1860–1919) *[[Vardan Oskanjan]], Armeenia poliitik (1955–) *[[Oskar I]], Rootsi ja Norra kuningas (1799–1859) *[[Oskar II]], Rootsi ja Norra kuningas (1829–1907) *[[Ludvig Oskar]], Eesti kunstnik (1874–1951) *[[Innokenti Oskolkov]], vene veterinaariateadlane (1861–1906) *[[Adam Osmajev]], tšetšeeni poliitaktivist ja sõjalise rühmituse juht (1981–) *[[Ado Osman]], eesti energeetik ja tööstusjuht (1933–2006) *[[Alfred Osman]], eesti advokaat (1893–1939) *[[Cedi Osman]], türgi korvpallur (1995–) *[[Bujar Osmani]], albaania rahvusest Põhja-Makedoonia arst ja poliitik (1979–) *[[Vjosa Osmani]], Kosovo jurist ja poliitik (1982–) *[[Emily Osment]], USA näitleja (1992–) *[[Haley Joel Osment]], USA näitleja (1988–) *[[Marie Osmond]], USA näitleja ja laulja (1959–) *[[Jostein Osnes]], Norra ametnik *[[Olav Osolin]], eesti reklaamikorraldaja (1953–) *[[Yordan Osorio]], Venezuela jalgpallur (1994–) *[[Miguel Ángel Osorio Chong]], Mehhiko poliitik (1954–) *[[Nicolás Osorno]], Nicaragua poliitik *[[Carlos Osoro Sierra]], Hispaania teoloog ja vaimulik, kardinal (1945–) *[[Josef Ospelt]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1881–1962) *[[Valentina Ossejeva]], vene lastekirjanik (1902–1969) *[[Armand Ossey]], Gaboni jalgpallur (1978–) *[[Carl von Ossietzky]], saksa patsifist (1889–1938) *[[Jevgeni Ossinovski]], Eesti poliitik (1986–) *[[Oleg Ossinovski]], Eesti ettevõtja *[[Afanassi Ossipov]], jakuudi maalikunstnik (1928–2017) *[[Aleksander Ossipov]], Eesti poliitik (1890–1941) *[[Igor Ossipov]], Venemaa sõjaväelane, admiral (1973–) *[[Ilja Ossipov]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Jevgeni Ossipov]], vene jalgpallur (1986–) *[[Pjotr Ossiptšuk]], vene veterinaariateadlane (1869–?) *[[Jon Ossoff]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja uuriv ajakirjanik (1987–) *[[Adriaen van Ostade]], Hollandi maalikunstnik (1610–1685) *[[Jeļena Ostapenko]], Läti tennisist (1997–) *[[Tetjana Ostaštšenko]], Ukraina sõjaväearst (1974–) *[[Ingvild Flugstad Østberg]], Norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Mads Østberg]], norra rallisõitja (1987–) *[[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]], baltisaksa päritolu Venemaa väejuht (1752–1837) *[[Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken]], Eesti baltisaksa ajaloolane, arhivist ja pedagoog (1880–1934) *[[Georg von der Osten-Sacken]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1617–1690) *[[Nikolai von der Osten-Sacken]], baltisaksa päritolu Venemaa diplomaat (1831–1912) *[[Simen Østensen]], norra suusataja *[[Heinrich Johann Friedrich von Ostermann]], Venemaa riigitegelane (1686–1747) *[[Leo Østigård]], Norra jalgpallur (1999–) *[[Ranko Ostojić]], Horvaatia poliitik (1962–) *[[Ivika Ostonen-Märtin]], eesti botaanik (1973–) *[[Alma Ostra-Oinas]], Eesti poliitikategelane (1886–1960) *[[Aino Ostrat]], eesti reumatoloog (1935–2021) *[[Aleksis Ostrat]], eesti metsateadlane ja dendroloog (1915–1980) *[[Hindrik Ostrat]], Eesti poliitik ja põllumees (1871–1940) *[[Jaak Ostrat]], eesti õigusteadlane ja patentoloog (1943–) *[[Joel Ostrat]], eesti kokk (1982–) *[[Johann Ostrat]], eesti arhitekt (1894–1979) *[[Johannes Ostrat]], Vabadussõja võitleja (1901–1979) *[[Ken Ostrat]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sõjaväelane *[[Jeremiah Ostriker]], ameerika astrofüüsik (1937–2025) *[[Orest Ivanovitš Ostrogradski]], õigusteadlane (1868–1915) *[[Elinor Ostrom]], USA majandusteadlane (1933–2012) *[[Vincent Ostrom]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1919–2012) *[[Anatoli Ostroumov]], vene õigeusu vaimulik (1861–1936) *[[Aleksandr Ostrovski]], vene kirjanik (1823–1886) *[[Nikolai Ostrovski]], vene kirjanik (1904–1936) *[[Simon Ostrovsky]], USA dokumentalist ja ajakirjanik (1981–) *[[Wilhelm Ostwald]], saksa keemik (1853–1932) *[[Hugo Osula]], eesti transpordiettevõtja (1956–) *[[Ronnie O'Sullivan]], briti snuukrimängija (1975–) *[[Sonia O'Sullivan]] *[[Yoshinori Ōsumi]], jaapani rakubioloog (1945–) *[[Konstantin Osvet]], eesti ajakirjanik (1889–1946) *[[Lee Harvey Oswald]] *[[William Henry O'Swald]], Hamburgi poliitik (1832–1923) *[[Patton Oswalt]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1969–) ==Oz== *[[Amos Oz]], Iisraeli kirjanik (1939–2018) *[[Frank Oz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andranik Ozanjan]], Armeenia sõjaväelane ja poliitaktivist (1865–1927) *[[Madoka Ozawa]], jaapani pornofilminäitleja ja modell (1978–) *[[Michihiro Ozawa]], Jaapani endine jalgpallur (1932–) *[[Andrei Ozdoba]], Eesti laulja *[[Magomed Ozdojev]], Venemaa jalgpallur (1992–) *[[Aleksandr Ozerski]], vene geoloog (1813–1880) *[[Romualdas Ozolas]], Leedu poliitik ja pedagoog (1939–2015) *[[Elvīra Ozoliņa]], Läti odaviskaja (1939–) *[[Sinta Ozoliņa-Kovala]], Läti odaviskaja (1988–) *[[Kārlis Ozoliņš (jurist)|Kārlis Ozoliņš]], Läti jurist ja poliitik (1866–1933) *[[Sandis Ozoliņš]], Läti jäähokimängija (1972–) *[[Jānis Ozols]], läti poliitik (1878–1968) *[[Kārlis Ozols]], läti loomaarstiteadlane (1860–?) *[[Voldemārs Ozols]], Venemaa ja Läti sõjaväelane (1884—1949) ==Ož== *[[Igor Ožiganov]], vene jäähokimängija (1992–) ==Ot== *[[Minoru Ōta]], Jaapani admiral (1891–1945) *[[Yūki Ōta]], Jaapani vehkleja (1985–) *[[Jan Otčenášek]], Tšehhi kirjanik (1924–1979) *[[Susanna Otema]], eesti keraamik (1927–2009) *[[Oteng Oteng]], Botswana poksija (1990–) *[[Johannes Otepalu]], eesti põllumees ja Vabadussõja veteran (1898–1989) *[[Liisi Oterma]], soome astronoom (1915–2001) *[[Saadeddine Othmani]], Maroko poliitik (1956–) *[[Otho]], Vana-Rooma keiser (32–69) *[[Hendrik Otloot]], eesti arhitekt, pedagoog ja ehitusteadlane (1906–1965) *[[Peter O'Toole]], iiri filminäitleja (1932–2013) *[[Džoomart Otorbajev]], Kõrgõzstani poliitik *[[Aaru Ots]] (Arnold Ots), Eesti sõjaväelane (1907–1941) *[[Aavo Ots]], eesti trompetist, dirigent ja muusikapedagoog (1951–2023) *[[Agu Ots]], eesti tehnikateadlane (1935–) *[[Aivar Ots]], eesti võistlustantsija ja tantsuõpetaja (1962–2018) *[[Aleksander Ots]], eesti filmi-, tele- ja teatriprodutsent (1983–) *[[Alfred Ots]], eesti päritolu insener (1918–1992) *[[Ando Ots]], eesti füüsik (1941–) *[[Andres Ots]], eesti näitleja ja laulja (1944) *[[Andres Ots (ettevõtja)|Andres Ots]], eesti ettevõtja (1984–) *[[Arnold Ots]], Eesti spordipedagoog (1925–2003) *[[Artur Ots]], eesti näitleja ja lavastaja (1917–1998) *[[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane (1931–2022) *[[Avo Ots]], eesti tehnikateadlane (1949–) *[[Eero Ots]], eesti alpinist (1964–) *[[Edgar Ots]], eesti vaimulik (1917–1963) *[[Georg Ots]], eesti laulja (1920–1975) *[[Hans Ots]], eesti tehnikateadlane ja insener (1921–2018) *[[Ilmar Ots]], eesti füüsik (1937–2011) *[[Indrek Ots]], eesti zooloog (1972–) *[[Jaanus Ots]], eesti majandustegelane (1967–) *[[Jaanus Ots (jurist)|Jaanus Ots]], eesti jurist (1973–) *[[Jakob Ots]], eesti kasvatusteadlane (1935–) *[[Jori Ots]], eesti näitleja (1910–1946) *[[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane (1889–1972) *[[Kaarel Ots]], eesti finantstegelane (1975–) *[[Kalev Ots]], eesti poliitik (1949–) *[[Karl Ots]], eesti ooperilaulja (1882–1961) *[[Karl Ots (majandustegelane)]], Nõukogude Liidu majandustegelane (1892–1937) *[[Katri Ots]], eesti metsateadlane (1971–) *[[Loone Ots]], eesti folklorist ja kirjanik (1965–) *[[Martin Ots]], eesti vaimulik (1895–1975) *[[Meelis Ots]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Rain Ots]], eesti filosoof, keeleõpetaja ja ajakirjanik (1970–) *[[Tanel Ots]], Eesti vaimulik ja poliitik (1973–) *[[Toomas Ots]], eesti näitleja (1951–2019) *[[Tristan Ots]], eesti ettevõtja ja sisulooja (2006–) *[[Tõnu Ots]], eesti psühholoog (1941–) *[[Harri Otsa]], eesti helilooja (1926–2001) *[[Marika Otsa]], Eesti näitleja (1993–) *[[Raul Otsa]], eesti advokaat (1978–) *[[Aivar Otsalt]], Eesti riigiametnik (1964–) *[[Aavo Otsar]], eesti majandusteadlane (1941–2004) *[[Rein Otsason]], eesti majandusteadlane ja pangandustegelane (1931–2004) *[[Karl Otsasoo]], eesti vallavanem (1875–?) *[[Rein Otsepp]], eesti majandusteadlane (1935–2020) *[[Jüri Otsmaa]], eesti kergejõustiklane (1943–) *[[Liilia Otsmaa]], eesti keeleteadlane (1925–2017) *[[Svea Otsmaa]], eesti majandusteadlane (1932–2025) *[[Vello Otsmaa]], eesti tehnikateadlane (1932–2021) *[[Elmina Otsman]], eesti mehhanisaator (1924–2012) *[[Erkki Otsman]], eesti laulja (1966–) *[[Kristjan Otsman]], eesti ajakirjanik ja koolitaja (1971–) *[[Raimond Otsman]], eesti tehnikateadlane (1916–2002) *[[Mikk Otsmann]], eesti geofüüsik (1944–2020) *[[Rein Otson]], eesti keemik (1939–1997) *[[Kaia Otstak]], eesti kunstnik (1987–) *[[Hendrik Otstavel]], Eesti poliitik (1888–1942) *[[Kuno Otsus]], eesti näitleja ja lavastaja (1943–2014) *[[Tiiu Otsus]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1945–) *[[Velda Otsus]], eesti näitleja (1913–2006) *[[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur (1995–) *[[Aadu Ott]], eesti füüsik (1940–2020) *[[Anneli Ott]], Eesti poliitik (1976–) *[[Cärol Ott]], eesti moekunstnik (1995–) *[[Harry Ott]], Saksa DV diplomaat ja riigitegelane (1933–2005) *[[Ingmar Ott]], eesti botaanik ja limnoloog (1955–) *[[Juta Ott]], eesti õpetaja (1919–2007) *[[Jüri Ott]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1950–) *[[Liis Ott]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Margus Ott]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–) *[[Paul Ott]], eesti metsateadlane (1930–2010) *[[Roman Ott]], eesti keemik (1917–1995) *[[Urmas Ott]], eesti ajakirjanik (1955–2008) *[[Ernst Ottan]], eesti advokaat (1903–1966) *[[Ottar Hålogalandist]], norra pealik ja kaupmees (9. sajand) *[[Herbert Joseph Alexander Ottas]], Eesti keemik (1897–1985) *[[Juhan Ottas]], Eesti psühhiaater ja silmaarst (1870–1941) *[[Jüri Ottas]], Eesti poliitik (1885–1942) *[[Henning Otte]], Saksamaa poliitik (1968–) *[[Siiri Ottender]], eesti teleajakirjanik (1973–) *[[Karin Otter]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1970–) *[[Margareete-Helge Otter]], eesti farmakoloog (1937–2006) *[[Merlene Ottey]], jooksja (1960–) *[[Benita Otti]], eesti draamanäitleja (1922–1984) *[[Rain Ottis]], eesti arvutiteadlane (1981–) *[[Albert-Johannes Ottisaar]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1906–1942) *[[Géza Ottlik]], ungari kirjanik (1912–1990) *[[Harry Ottmaa]], Eesti sõjaväelane (1899–1942) *[[Otto (Baieri kuningas)|Otto]], Baieri kuningas (1848–1916) *[[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], Saksa-Rooma keiser (912–973) *[[Otto I (Braunschweig)|Otto I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1252) *[[Otto I (Braunschweig-Göttingen)|Otto I]], Göttingeni vürst (suri 1394) *[[Otto, Ballenstedti krahv|Otto]] Rikas, Ballenstedti krahv, Saksimaa hertsog (suri 1123) *[[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]], Saksa-Rooma keiser (955–983) *[[Otto II (Braunschweig-Göttingen)|Otto II]], Göttingeni vürst (suri 1463) *[[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]], Saksa-Rooma keiser (980–1002) *[[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]], Saksa-Rooma keiser *[[Otto Taanist]], Taani prints ja Karksi foogt (14. sajand) *[[Björn Otto]], Saksamaa kergejõustiklane, teivashüppaja (1977–) *[[Carl Eduard Otto]], õigusteadlane (1795–1869) *[[Hillar Otto]], eesti jalgpallitreener (1952–2011) *[[Kristin Otto]], Saksa DV ujuja (1966–) *[[Nikolaus Otto]], saksa leiutaja (1832–1891) *[[Rudolf Otto]], saksa teoloog (1869–1937) *[[Sylke Otto]], saksa kelgutaja (1969–) *[[Tauno Otto]], eesti tehnikateadlane (1967–) *[[Ottokar II Přemysl]], Böömimaa kuningas (suri 1278) *[[Emanuele Ottolenghi]], itaalia politoloog (1969–) *[[Rein Ottoson]], eesti purjetaja ja treener (1953–) *[[Benno Richard Ottow]], eesti arstiteadlane (1884–1975) *[[Richard August Eduard Ottow]], Eesti arst, farmakoloog ja ajaloolane (1851–1931 *[[Kalju Otu]], eesti omavalitsustegelane (1904–1984) *[[Roza Otunbajeva]], Kõrgõzstani poliitik ja diplomaat (1950–) ==Ou== *[[Francisco Ou]], Hiina Vabariigi diplomaat (1940–2021) *[[Younes Ouaqasse]], Saksamaa poliitik (1988–) *[[Alassane Ouattara]], Elevandiluuranniku poliitik (1942–) *[[Dango Ouattara]], Burkina Faso jalgpallur (2002–) *[[Cezar Ouatu]], Rumeenia ooperilaulja ja pianist (1980–) *[[Paul Oubril]], prantsuse päritolu Venemaa keisririigi diplomaat (1818−1896) *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]], Mauritaania poliitik (1945–) *[[Azzedine Ounahi]], Maroko jalgpallur (2000–) *[[Patrik Ouředník]], tšehhi kirjanik ja tõlkija (1957–) *[[Olavi Ouvinen]], soome poksija (1926–1990) *[[Ahmed Ouyahia]], Alžeeria poliitik ja diplomaat (1952–) ==Ov== *[[Anton Ovelacker von Wischlingen]], Maasilinna foogt (surnud enne 1535) *[[Hermann Ovelacker von Wischlingen]], Bremeni ja Kursi komtuur 16. sajandil *[[Marc Overmars]], hollandi jalgpallur (1973–) *[[Thomas Overskou]], taani näitleja ja näitekirjanik (1798–1873) *[[Charles Ernest Overton]], biofüüsik (1865–1933) *[[Steve Ovett]], inglise kergejõustiklane (1955–) *[[Liisa Oviir]], eesti jurist (1977–) *[[Madis Oviir]], eesti vaimulik (1908–1999) *[[Mihkel Oviir]], Eesti jurist ja riigiametnik (1942–) *[[Siiri Oviir]], Eesti poliitik (1947–) *[[Anna Ovsjankina]], Eesti videoblogija (1986–) *[[Filipp Ovsjannikov]], vene arstiteadlane (1827–1906) *[[Sergei Ovsjannikov]], ukraina päritolu Eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Marina Ovsjannikova]], vene ajakirjanik ja toimetaja (1978–) ==Ow== *[[Leonard Sydney Owen]] (1851–1915) *[[Michael Owen]], inglise jalgpallur (1979–) *[[Richard Owen]], inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog (1804–1892) *[[Delia Owens]], ameerika zooloog ja kirjanik (1949–) *[[Jesse Owens]], USA kergejõustiklane (1913–1980) *[[Kevin Owens]], korvpallur (1980–) *[[Tim Owens]], USA laulja (1967–) *[[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja (2000–) *[[Elisha Owusu]], Ghana jalgpallur (1997–) ==Ox== *[[Anna Oxa]], itaalia laulja (1961–) *[[Sandra Oxenryd]], rootsi laulja (1982–) *[[Axel Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (1583–1654) *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi poliitik (1591–1643) *[[Erik Axelsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik ja riigikantsler (1624–1656) *[[Erik Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (umbes 1546 – 1594) *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik (1586–1656) *[[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik ja admiral (umbes 1506 – 1585) *[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (1551–1597) *[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (1613–1648) *[[Alex Oxlade-Chamberlain]], Inglismaa jalgpallur (1993–) ==Oy== *[[Bruno O'Ya]], filminäitleja ja laulja (1933–2002) *[[Hāsinā Oyājed]], Bangladeshi poliitik (1947–) *[[Masutatsu Ōyama]], korea päritolu karatemeister (1923–1994) *[[Susan Oyama]], psühholoog ja teadusfilosoof (1943–) *[[Mikel Oyarzabal]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Ferdinand Oyono]], Kameruni diplomaat, poliitik ja kirjanik (1929–2010) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|O, Biograafiad]] fm6lezh1saa2rbyywpjk0h9rriz4in8 0 25004 7206346 6968837 2026-08-02T07:25:06Z Kuriuss 38125 7206346 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti Vabadusrist.jpg|pisi|320px|Eesti Vabadusrist]] Eesti '''Vabadusrist''' (algne ametlik nimi ''Vabaduse Rist''; lühend ''VR'') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] autasu, mis asutati [[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus|Ajutise Valitsuse]] otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval [[24. veebruar]]il [[1919]] iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.<ref name="p2pK5" /> Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]] väljakuulutamisest. [[Soome_Vabadusrist|Vabadusristi]]-nimeline autasu on ka Soomel. == Kirjeldus == === Liigid ja järgud === Vabadusristil on kolm liiki: * I liik – sõjateenete eest, * II liik – isikliku vapruse eest, * III liik – tsiviilteenete eest. Iga liik jaguneb omakorda 1., 2. ja 3. järguks. === Kujundus === [[Peet Aren]]ile olid väidetavalt Eesti Vabadusristi kujundamisel eeskujuks [[Saksa Ordu]] kõrgmeistri lipult võetud [[karkrist]]i-motiiv ja [[Soome Vabadusrist]]ilt ([[Karjala vapp|Karjala vapilt]]) võetud kujund, soomustatud käsi mõõgaga. Kuni 2016. aastani arvati, et Vabadusristi kujunduse autor oli [[Nikolai Triik]].<ref name="gbAqI" /> Vabadusristi iga liigi III järgu rist on 36 mm kõrgune ja 30 mm laiune, II järgu rist 39 mm kõrgune ja 34 mm laiune ning I järgu rist 45 mm kõrgune ja 39 mm laiune. Ristid erinevad mõõtmete, värvi, lindi ja kandmisviisi poolest. Kujunduses on kasutatud rahvusvärvide (sinine, must, valge) kombinatsioone, ainult II liigi autasude südamik on punane ("vererist"). == Ajalugu == === Väljaandmisest, tähistamisest ja kandmisest === [[File:Vabaduseristi kavalerid suunduvad Estoniast Vabaduse platsile risti saamisele., AM F 31852.jpg|pisi|Vabadusristi kavalerid suunduvad Estoniast Vabaduse platsile risti saamisele, 24. veebruar 1922]] 16. aprillil 1919 võeti vastu seadus Eesti Vabaduse Risti asutamise asjus.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/05/21/8 Nr. 79. Ajutise Walitsuse poolt 16. aprillil 1919. a. wastuwõetud seadus Eesti Wabaduse Risti asutamise asjus.], Riigi Teataja, nr. 30-31, 21 mai 1919</ref> Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. aasta [[1. detsembri mäss|1. detsembri kommunistliku mässukatse]] mahasurumise eest. 1919. aasta [[Eesti vabariigi valitsemise ajutine kord|Eesti vabariigi valitsemise ajutise korra]] jõustudes muutus Vabadusristi III liigi andmine eraisikuile ebaseaduslikuks, kuigi seda jätkati. Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega [[19. juuni]]l [[1925]]. Esimesed seitse Vabadusristi anti 2. augustil 1919 [[Otto Strandmani esimene valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Punane Rist|Punase Risti]] ohvitseridele<ref name="rist">[https://www.eesti.ca/?op=article&articleid=30333 Vabaduse Risti kavaleride elulugude koostamine ja haudade otsingud.] Estonian World Review, 17. november 2010.</ref> J. C. Groomile, G. Dawleyle, Ray R. Powersile, J. C. Millerile, John Thorsile, Franklinile ja A. A. Granstedtile Eesti riigi ülesehitamisel avaldatud aineliste ja moraalsete toetuste eest.<ref>[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.15:70 Rahvusarhiiv 2.] ra.ee.</ref> Vabariigi Valitsuse poolt töötati välja ja võeti 1920. aasta algul vastu Vabaduse Risti põhikiri ning üksikasjalik sõjaliste ja tsiviilteenete nimestik.<ref name="rist" /> Teenetemärkidega seonduv asjaajamine jäi Vabariigi Valitsuse kantseleile, mille juurde loodi veebruarist 1920 Vabaduse Risti osakond. See tegutses kuni likvideerimiseni 1921. aasta juulis. Järgmistel aastatel oli ristidega ühenduses olev juba [[Riigikantselei]] korraldada. Vabaduse Rist jäi 17 aastaks ainsaks Eesti riiklikuks teenetemärgiks.<ref name="teene" /> Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati [[Vabadusristi päev]]a. Algselt langes see kokku autasu asutamise kuupäevaga, kuid kuna 24. veebruar oli ka Vabariigi aastapäev otsustati Vabadusristi aastapäeva alates [[1931]]. aastast tähistada [[3. jaanuar]]il (Vabadussõja lõpu päeval). Alates [[1934]]. aastast võeti Vabadusristi aastapäevaks [[taevaminemispüha]], mis on [[liikuv püha]] maikuus. Vabadusristi liigi ja järgu mainimine kavaleri nime järel on kohustuslik alates 28. märtsist 1935.<ref name="F1pBQ" /> Tekkinud olukord, kus Eesti kodanikud võtsid vastu teiste riikide teenetemärke, kuid puudus võimalus anda Eesti Vabariigi nimel riiklikke teenetemärke, tekitas piinlikke olukordi rahvusvahelises suhtlemises. Tekkinud lünga täitsid poolriiklikud [[Kotkaristi teenetemärk]] ja [[Eesti Punase Risti teenetemärk]]. Alles 1. jaanuaril 1938 kehtima hakanud uus Eesti Vabariigi Põhiseadus seadustas riiklike teenetemärkide andmise. 1938. aasta [[Riigikaitse sõjaaegse korralduse seadus]]e järgi võis Sõjavägede Ülemjuhataja sõja ajal anda Vabadusristi kõigi liikide kolmandat järku (§ 21, p. 8). 26. juulil 1940 käskisid sõjaminister (Tõnis Rotberg) ja sõjavägede juhataja (Gustav Jonson) muutunud olukorra tõttu loobuda nimede juures Vabadusristi märkimisest ja Vabadusristi kandmisest hoiduda. Saksa okupatsiooni ajal 24. veebruaril 1942 kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann]]i antud määrusega lubati Vabadusristi kavaleridel neile antud aumärgi kandmine.<ref name="KsylE" /> === Dokumente === {{Tsitaat|Seadus Eesti Wabaduse Risti asutamise asjus. Ajutise Valitsuse otsus 24. veebruarist 1919 3. Asutada Eesti “Vabaduse Rist” iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/03/13 Ajutise Walitsuse otsused. 24. weebr. 1919. a.], Riigi Teataja, nr. 13, 3 märts 1919</ref>. “Vabaduse Rist” põhjusmääruste väljatöötamine anda komisjoni, millest osa võtavad sõja-, sise- ja kohtuministrid. Algatus sõjaministril.}} {{Tsitaat|Vabaduse Risti annetamise lõpetamise seadus. Riigikogu poolt 19. juunil 1925 a. vastu võetud<ref>RT 1925, 109/110, 53</ref>. § 1. 24. veebruaril 1919 a. asutatud Vabaduse Risti<ref>“Riigi Teataja” nr. 20/21 – 1920 a. seadus nr. 84</ref> annetamine lõpetatakse. § 2. Käesolev seadus hakkab maksma tema vastuvõtmisega. Algkirjale alla kirjutanud [[Riigikogu esimees]] [[August Rei|A. Rei]]. Sekretär [[Johan Holberg|J. Holberg]].}} == Vabadusristi kavalerid == === Üldist === Kokku anti välja '''3224''' Vabadusristi, postuumselt sai autasu 170 sõjasangarit.<ref name="teene">[[Jaak Pihlak]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKsodur201804.2.25.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Eesti Vabaduse Risti lugu.] Sõdur: Eesti sõjandusajakiri, aprill 2018.</ref> Kuna mõnele isikule anti ka mitu Vabadusristi, on autasu tegelikke kavalere vähem – '''3130'''. Lisaks anti autasu ka [[Verdun]]i linnale Prantsusmaal ning Inglise, Prantsuse ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Verdunile Vabadusristi andmine oli üldse teine Vabariigi Valitsuse otsus Vabadusristi väljaandmine kohta (5. augustil 1919). Tegelik Vabadusristide jagamine algas aga 1920. aastal. Mõned ristid anti välja ka 1921. aastal. Järgnenud aastatel anti teenetemärki eelkõige välismaalastele. Viimane suurem Vabadusristide jagamine Eesti ja välisriikide kodanikele toimus 1925. aastal. Eriseadusega 19. juunist 1925 lõpetas Riigikogu Vabadusristide väljaandmise.<ref name="rist" /> Välja antud Vabadusristide hulgas anti I liigi esimest järku 43 ja III liigi esimest järku 111 autasu. Isikliku vapruse eest 1. järgu Vabadusristi välja ei antud. I liigi 1. järgu Vabadusristi on teiste seas saanud Belgia kuningas [[Albert I (Belgia)|Albert I]], Taani kuningas [[Christian X]] ja Suurbritannia kuningas [[George V]]. [[Itaalia]] peaminister [[Benito Mussolini]] sai III liigi 1. järgu Vabadusristi. Lisaks Eesti kodanikele anti Vabadusriste veel 17 riigi kodanikele. Kolm Vabadusristi on antud üheksale Vabadusristi kavalerile ([[Karl Parts]], [[Anton Irv]], [[Julius Kuperjanov]], [[Oskar Luiga]], [[Nikolai Reek]], [[Johan Schmidt]], [[Aleksander Seiman]], [[Jaan Klaar]], [[Eduard Neps]]). Kaks Vabadusristi on antud 76 isikule (sealhulgas 14 Soome, 4 Poola ja 1 Taani kodanik). Kurioosumina on ühele isikule ([[Voldemar Konga]]) antud kaks VR I/3 ja 12 isikule kaks VR II/3. [[Hannes Walter]]i artikli "Põlvkonnad vabadusvõitluses" kohaselt sai Vabadussõja jooksul Eesti sõjaväest Vabadusristi keskmiselt üks viiekümnest sõdurist, üliõpilastest iga kolmas ja õpilastest iga kaheksas. Umbes 2000 Eesti kodanikule antud Vabadusristist said kooliõpilased 600 ja üliõpilased 150 autasu.<ref name="aHHOJ" /> Paljud Vabadusristi kavalerid (sealhulgas [[Harri Moora]], [[Mihkel Martna]], [[Johannes Vares]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/211933/enesetapp-presidendilossi-vannitoas Enesetapp presidendilossi vannitoas.] ohtuleht.ee, 2. detsember 2006</ref>, [[Eduard Alver]], [[Winston Churchill]]) ei võtnud neile määratud Vabadusristi vastu. 2016. aasta seisuga on teadmata 91 Vabadusristi kavalerist Eesti kodaniku elulugu. Viimane elusolev Vabadusristi kavaler oli [[Karl Jaanus]], kes suri [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2000]]. === Jagunemine liigiti ja riigiti === {| class="wikitable" style="text-align:right;" |- ! Riik !! I/1 !! II/1 !! III/1 !! I/2 !! II/2 !! III/2 !! I/3 !! II/3 !! III/3 !! Kokku |- | style="text-align:left;" | Eesti || 11 || – || 18 || 51 || 29 || 8 || 339 || 1672 || 22 || 2150 |- | style="text-align:left;" | Soome || 5 || – || 13 || 30 || – || 7 || 128 || 495 || – || 678 |- | style="text-align:left;" | Suurbritannia || 14 || – || 18 || 19 || – || 10 || 45 || 21 || 2 || 129 |- | style="text-align:left;" | Läti || 1 || – || 6 || 12 || – || 2 || 5 || 21 || 3 || 50 |- | style="text-align:left;" | Taani || 1 || – || 1 || 1 || – || 1 || 17 || 27 || – || 48 |- | style="text-align:left;" | Poola || 1 || – || 11 || 13 || – || 4 || 15 || – || 1 || 45 |- | style="text-align:left;" | USA || 1 || – || 2 || 8 || – || 2 || 27 || – || 3 || 43 |- | style="text-align:left;" | Prantsusmaa || 6 || – || 20 || 1 || – || 3 || 5 || – || – || 35 |- | style="text-align:left;" | Rootsi || – || – || 3 || – || – || 1 || 1 || 11 || 2 || 18 |- | style="text-align:left;" | Itaalia || 2 || – || 10 || – || – || 1 || – || – || – || 13 |- | style="text-align:left;" | Bulgaaria || 1 || – || 1 || – || – || – || – || – || 1 || 3 |- | style="text-align:left;" | Jaapan || – || – || 2 || 1 || – || – || – || – || – || 3 |- | style="text-align:left;" | Ungari || – || – || 1 || – || – || 1 || – || – || – || 2 |- | style="text-align:left;" | Leedu || – || – || 1 || – || – || 1 || – || – || – || 2 |- | style="text-align:left;" | Argentina || – || – || 1 || – || – || – || – || – || 1 || 2 |- | style="text-align:left;" | Portugal || – || – || 1 || – || – || – || – || – || – || 1 |- | style="text-align:left;" | Colombia || – || – || 1 || – || – || – || – || – || – || 1 |- | style="text-align:left;" | India || – || – || 1 || – || – || – || – || – || – || 1 |- style="border-top: 2px solid;" | style="text-align:left;" | Kokku || 43 || – || 111 || 136 || 29 || 41 || 582 || 2247 || 35 || 3224<ref name="C6Fo5" /> |} === Vabaduseristi Vennad === [[23. veebruar]]il [[1923]] asutati [[Tartu Vabaduseristi Vendade Ühendus]]. See oli esimene Vabadusristi kavaleride piirkondlik ühendus, mis edaspidi kujunes üleriigiliseks organisatsiooniks: [[1925]]. aasta suvel asutati üleriigiline [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]] (VRVÜ), millega järgnenud aastatel liitusid teised tekkinud piirkondlikud organisatsioonid. Vabadusristi kavaleride esindaja [[Rahvuskogu]] Teises Kojas oli [[Jaan Soots]]. == Privileegid == Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka [[tasuta maa]] ning [[õppursõdur]]itel tasuta hariduse omandamise võimalus; hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle [[kavaler]]ile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. 1920. aastail kujunes Vabadusristi kavaleridest välja Eesti rahvuslik aadel, millel olid kõik seisusele omased tunnused (eksklusiivsus, ainuõigus seisuslikele välistunnustele, eesõigused ja privileegid, korporatsioon (Vabadusristi Vendade Ühendus). ==Vaata ka== *[[Eesti Vabaduse Risti I liigi kavaleride loend]] *[[Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend]] *[[Eesti Vabaduse Risti III liigi kavaleride loend]] *[[Vabadusristi Kavaleride Kodu]] *[[Vabadussõja võidusammas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="p2pK5">[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200563&img=era0031_001_0000013_00100_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aaabfd7dc52366dd11e6bc0367941ccc Rahvusarhiiv 1.] ra.ee.</ref> <ref name="aHHOJ">Walter, Hannes. Põlvkonnad vabadusvõitluses. Looming VIII 1990. lk 1093.</ref> <ref name="F1pBQ">[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00024_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a1fb53bdd7cfbad921047bbfcbdb2f9f Rahvusarhiiv 3.] ra.ee</ref> <ref name="KsylE">Määrus Vabadusristi kandmiseks. Amtsblatt des Generalkommissars in Reval, 1942, lk. 63.</ref> <ref name="gbAqI">Hannes Walter. Eesti teenetemärgid. Tallinn 1998.</ref> <ref name="C6Fo5">[http://www.rk.ee/symb/2001_3.doc Tabeli allikas: Eesti tänab, 1919–2001], Riigikantselei, koostajad: [[Kalev Uustalu]], [[Ivo-Manfred Rebane]], Tallinn, 2001</ref> }} == Kirjandus == * Vabaduse Risti Vendadele oma lipp. Päevaleht, 30. mai 1939, nr 144, lk 6. * Vabaduse Risti kandmise õigus tagasi. [[Uus Eesti]], 26. juuni 1939, nr 169, lk 7. * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:321115/279539/page/5 Eesti Vabadusristi kavalerid. Koostajad: August Traksmaa, Voldemar Päts, Artur Laats, Juhan Toomsar, Paul Villemi, Hengo Tulnola. Vabadusristi Vendade Ühendus. 1935] ==Välislingid== {{commonskat|Cross of Liberty}} * [http://www.rk.ee/symb/2001_1.doc Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid] ''(MS-Word dokument 5.3MB)'' * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=191282 Teenetemärkide seadus] * [http://vana.romantavast.ee/index.php?lang=est&main_id=32,33,163 Vabadusristi teenetemärkide pildid] * [http://vas.muuseum.ee/tekst_vr_kavalerid_2_2.html Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu] *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1920/09/18/18 Wabaduse Risti annetamine] Postimees (1886–1944), nr. 238, 18. september 1920 *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1920/02/28/3 Eesti Wabaduse Rist sõjaliste ja kodanliste teenuste eest], Päewaleht, nr. 47, 28. veebruar 1920 {{Teenetemärgid}} [[Kategooria:Vabadusristi kavalerid| ]] [[Kategooria:Eesti riiklikud teenetemärgid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]] mwbirptzxfmm3oypcqqqz5ct3d50dsl 0 30310 7206129 6720865 2026-08-01T19:55:52Z Mona 355 7206129 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{koord}} [[Pilt:7 15 BroadPeak.jpg|right|200px|K3]] '''Broad Peak''' (ka '''K3''' ja '''Phalchen Kangri'''; [[urdu keel]]es بروڈ پیک; , [[hiina keel]]es 布洛阿特 峰) on mägi [[Aasia]]s [[Karakoram]]i mäestikus. See paikneb [[K2]] ja [[Gasherbrum I]] (K5) vahel. Mäe peamise tipu kõrgus on 8051 meetrit.<ref name="ers8000" /> Broad Peak on kõrguselt maailma [[Mägede loend|12. mäetipp]] ja Pakistani 4. kõrgeim mäetipp. Mäel on viis tippu: [[Broad Peak]] (8051 m), [[Rocky Summit]] (8028 m), [[Broad Peak Central]] (8011 m), [[Broad Peak North]] (7490 m) ja [[Kharut Kangri]] (6942 m). == Tipputõusud == Esmatõusu mäkke tegid 8.–9. juunil 1957 [[Hermann Buhl]]i juhitud Austria ekspeditsioonis osalenud [[Fritz Wintersteller]], [[Marcus Schmuck]] ja [[Kurt Diemberger]]. Meeskonna esimene katse tehti 29. mail, kui [[Fritz Wintersteller]] ja [[Kurt Diemberger]] saavutasid esiringi (8030 m). Nad tegid seda ka ilma täiendava hapniku, kõrgmäestikupanija või baaslaagri toeta. Keskmise tipu esimese tõusu viis läbi J. Ferenski juhitud Poola ekspeditsioon 28. juulil 1975. Teisena tõus mäkke sai teoks alles 8. augustil 1977 Jaapani ekspeditsiooni poolt, mis koosnes 13 inimesest ning kellest kolm jõudsid tippu. 1983. aastal tõusis tippu esimene naisalpinist [[Krystyna Palmowska]].<ref name="wiad" /> 2007. aasta juulis ronis Austria mägironimismeeskond Broad Peaki ja leidsid 8000 meetri kõrguselt mägironija Markus Kronthaleri surnukeha. 2007. aastal tõusis tippu ka [[Leedulased|leedulane]] [[Saulius Vilius]], kes oli [[Alar Sikk|Alar Siku]] kaaslane tipputõusul [[Džomolungma|Džomolungmale]] 2003. aasta mais. 2008. aastal tegi prantslanna [[Élisabeth Revol]] 16 päeva jooksul ilma hapnikuvabaduseta soolotõusu Broad Peakist, [[Gasherbrum I]]-st ja [[Gasherbrum II]]-st, kuna tema ronimispartner Antoine Girard oli haigestunud. 2012. aasta suvel jõudsid mäele 5 liiget Sloveenia meeskonnast "Koroška 8000". Nad kõik jõudsid mäe tippu 31. juulil 2012. 5. märtsil 2013 tegid Maciej Berbeka, [[Adam Bielecki]], Tomasz Kowalski ja Artur Małek esimese talvise tõusu. Broad Peak oli kaheteistkümnes kaheksatuhandeline tippkohtumine talvel ja kümnes kaheksatuhandeline tippkohtumine talvel Poola mägironijate poolt. Laskumise ajal ei jõudnud Maciej Berbeka ja Tomasz Kowalski 7400 m kõrgusel asuvasse 4. laagrisse ja nad kuulutati kadunuks. Ekspeditsiooni juht [[Krzysztof Wielicki]] ütles 7. märtsil, et 58-aastase Maciej Berbeka ja 27-aastase Tomasz Kowalski elusalt leidmiseks pole mingit võimalust. 8. märtsil kuulutati mõlemad mägironijad surnuks ja ekspeditsioon lõpetati. 2013. aasta juulis üritas viiest Iraani mägironijast koosnev rühm tõusta mäkke edelaosast uue marsruudi kaudu. Neist kolm – Aidin Bozorgi, Pouya Keivan ja Mojtaba Jarahi – tõusid edukalt üles, kuid laskumise ajal olid nad kõik kadunud ja seejärel surnuks tunnistatud. 14. juulil 2019 sai Pakistanist pärit 17-aastasest [[Shehroze Kashif]]ist kõigi aegade noorim mäe tippu jõudja. === Baltimaade alpinistide tipputõusud === *2007 – [[Saulius Vilius]], Leedu (tipus 20. juulil)<ref name="kalnai"/> *2007 – [[Valdis Puriņš]], Läti (tipus 31. juulil)<ref name="advent"/> *2012 – [[Ernest Markšaitis]], Leedu *2022 – [[Saulius Damulevičius]] (Leedu), [[Marie Saame]] (Eesti) == Vaata ka == *[[Broad Peak Central]] *[[Rocky Summit]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ers8000">[http://www.8000ers.com/cms/en/8000ers-mainmenu-205.html Geographical facts of the Main 8000ers]. 8000ers.com</ref> <ref name="advent">[https://web.archive.org/web/20160811221344/http://www.adventurerace.lv/?DocID=1144 Vakar, 31. jūlija vakarā Valdis Puriņš sasniedza Broda smaili!a]. adventurerace.lv</ref> <ref name="kalnai">[http://www.kalnai.lt/index.php?page=lietuviu-ikopimai-i-astuoniatukstantininkus Lietuvių įkopimai į aštuoniatūkstantininkus]. kalnai.lt</ref> <ref name="wiad">[http://wiadomosci.wp.pl/kat,1329,title,Krystyna-Palmowska-o-zdobyciu-Broad-Peak-napalilysmy-sie-na-te-gore,wid,15775165,wiadomosc.html?ticaid=118292 Krystyna Palmowska o zdobyciu Broad Peak: napaliłyśmy się na tę górę]. wiadomosci.wp.pl</ref> }} [[Kategooria:Kaheksatuhandelised]] [[Kategooria:Pakistani mäed]] [[Kategooria:Karakoram]] 2ipvr4zxzgcnqvc4s4c64msk5uq1v4t 0 33144 7206374 7192167 2026-08-02T08:00:28Z Velirand 67997 /* L */ 7206374 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[diplomaat]]e.'' {{tähed}} ==A== [[Kairat Abdrahmanov]] - [[Diana Abgar]] - [[Pjotr Abrassimov]] - [[Ḩamīd Abūţālebī]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Voldemar Aders]] - [[Ikram Adõrbekov]] - [[Demetrio Aguilera Malta]] - [[Martti Ahtisaari]] - [[Friedrich Akel]] - [[Arvo Alas]] - [[Irakli Alasania]] - [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] - [[Niccolò Albergati]] - [[Madeleine Albright]] - [[Ludwig Nicolaus von Allart]] - [[Ross Allen]] - [[Ayşenur Alpaslan]] - [[Ömer Altuğ]] - [[Yukiya Amano]] - [[Celso Amorim]] - [[Georgs Andrejevs]] - [[Kofi Annan]] - [[Jüri Annusson]] – [[Henry W. Antheil]] - [[Eugen Antson]] - [[Gert Antsu]] - [[Ernesto Araújo]] - [[Giorgi Arsenišvili]] - Jüri Arusoo - [[Karl Ast]] - [[Miguel Ángel Asturias]] - [[Petras Auštrevičius]] – [[Joseph Avenol]] ==B== [[Edminas Bagdonas]] - [[Esmail Baghaei]] - [[Ma‘rūf al-Bakhīt]] - [[Davith Bakradze]] - [[Ladislav Ballek]] - [[Ban Ki-moon]] - [[Rupiah Banda]] – [[Johannes Bauer]] - [[Alexander von Berg]] - [[Omer Beriziky]] - [[Herman Anker Bernhoft]] - [[Indulis Bērziņš]] - [[Marjana Betsa]] - [[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]] - [[Ado Birk]] – [[Robert Birk]] - [[Moses Blah]] - [[Julius Bobinger]] - [[Ilir Boçka]] - [[Lennart Bodström]] - [[John R. Bolton]] - [[Boriss Bondarev]] - [[Otto Borch]] - [[Elisabet Borsiin Bonnier]] - [[Volkan Bozkır]] - [[Davor Božinović]] - [[Vladimir Botškarjov]] - [[Boutros Boutros-Ghali]] - [[Asverus von Brandt]] - [[Baiba Braže]] - [[Katarina Brodin]] - [[Gro Harlem Brundtland]] - [[Ernest Bryll]] - [[Matthew Bryza]] - [[Theresa Bubbear]] - [[Ralph Bunche]] - [[Joachim Burwitz]] - [[Nicholas Murray Butler]] ==C== [[Ernst Carlsen]] - [[Jimmy Carter]] - [[Peter Carter]] - [[Baldassare Castiglione]] - [[Valeryj Cepkała]] - [[Franciszek Charwat]] - [[François René de Chateaubriand]] - [[Tomasz Chłoń]] - [[Marian Chodacki]] - [[Warren Christopher]] - [[Stanisław Ciosek]] - [[Marco Clemente]] - [[Catherine Colonna]] - [[André Corrêa do Lago]] - [[Benedetto Cotrugli]] - [[Edward S. Crocker]] ==D== [[Hans Dahlgren]] - [[Johannes Dantiscus]] - [[Rubén Darío]] - [[Alfonso Dastis]] - [[Nikolai Demidov]] - [[Doudou Diène]] - [[Nikola Dimitrov]] - [[Xhemil Dino]] - [[Abdoulaye Diop]] – [[Viktor Ditmar]] - [[Jan Długosz]] - [[Jakov Dolgorukov]] - [[Jörn Donner]] - [[John Foster Dulles]] ==E== [[Lawrence Eagleburger]] - [[Mario Echandi Jiménez]] - [[Eeva Eek-Pajuste]] - [[Bernhard Eenpalu]] - [[Christoph Eichhorn]] - [[Alfonsas Eidintas]] - [[Einar Ágústsson]] - [[Jan Eliasson]] - [[Mikael Eriksson]] - [[Wendelin Ettmayer]] ==F== [[Peter Florin]] - [[Carlos Alberto França]] - [[Benjamin Franklin]] - [[Robert Frasure]] - [[Daniel Fried]] - [[Boris Frlec]] - [[Hans Frohwein]] – [[Ants Frosch]] ==G== [[Alfonso García Robles]] - [[Raman Galovtšenka]] - [[Elbridge Gerry]] - [[Enrique Gildemeister]] - [[Aleksei Gluhhov]] - [[Ana Gomes]] - [[Otto Grant]] - [[Gordan Grlić Radman]] - [[Anatoli Gromõko]] - [[Andrei Gromõko]] - [[Rafael Grossi]] - [[Wacław Grzybowski]] - [[Lars Grundberg]] - [[Jiří Gruša]] - [[Kostjantõn Grõštšenko]] - [[Lidia Gueiler Tejada]] - [[José Ángel Gurría]] - [[Viktor Gvozd]] - [[Nils Gyldenstolpe]] - [[Enikő Győri]] ==H== [[Stein Vegard Hagen]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Thomas Hammarberg]] - [[Hannes Hanso]] – [[Juhan Haravee]] - [[Dag Hartelius]] - [[Nicholas Hawkins]] - [[Jaan Hein]] – [[Leenart Helisalu]] - [[Ilmar Heinsoo]] – [[Aleksander Hellat]] – [[Hermann Hellat]] - [[Mart Helme]] - [[Eduard Hempel]] - [[Gaston Henry-Haye]] - [[Arti Hilpus]] - [[Johann von Hoete]] - [[Richard Holbrooke]] - [[Harri Holkeri]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Hitoshi Honda]] - [[Jaap de Hoop Scheffer]] - [[Henrik Karlsson Horn]] - [[Stanislaus Hosius]] - [[Hu Shih]] - [[Huang Hua]] - [[Ismael Huerta]] – [[Edgar Hõbemägi]] - [[Aleksi Härkönen]] ==I== [[Themur Iakobašvili]] - [[Jorge Illueca]] - [[Tiina Intelmann]] - [[Wolfgang Ischinger]] - [[Rudolf Ise]] - [[Christoph Israng]] - [[Igor Ivanov]] ==J== [[Ernst Jaakson]] - [[Karin Jaani]] - [[Peep Jahilo]] - [[Subrahmanyam Jaishankar]] - [[Ludvig Jakobsen]] - [[Max Jakobson]] - [[Aleksandr Jakovlev]] - [[Vladimir Jakunin]] – [[Peeter Jalaja]] – [[Sa‘īd Jālīlī]] - [[Igor Janev]] – [[David Janson]] – [[Géza Jeszenszky]] - [[Adolf Joffe]] - [[Antonius John]] - [[Jón Baldvin Hannibalsson]] – [[Jaan Junkur]] – [[Mona Juul]] – [[Jaak Jõerüüt]] – [[Janne Jõesaar-Ruusalu]] – [[Richard Jõffert]] – [[Peeter Jõgi]] – [[Aleksander Jürgenson (diplomaat)|Aleksander Jürgenson]] - [[Sven Jürgenson]] ==K== [[Sigrid Kaag]] - [[Nikolai Kaasik]] - [[Andrej Kabiakoŭ]] - [[Michel Kafando]] - [[Jüri Kahn]] - [[Toomas Kahur]] – [[Johannes Kaiv]] - [[Eve-Külli Kala]] – [[Jaakko Kalela]] - [[Aldur Kaljo]] – [[Philip Kaljot]] - [[Marina Kaljurand]] - [[Oskar Kallas]] - [[Gita Kalmet]] - [[Sandra Kalniete]] – [[Edgar Kana]] – [[Jaan Kanger]] – [[René Kangro]] - [[Sulev Kannike]] - [[Stanisław Kara]] - [[Grigori Karassin]] - [[Kristi Karelsohn]] - [[Gulnora Karimova]] - [[Andrei Karlov]] - [[Ľubica Karvašová]] – [[Reinhold Kask]] – [[Karin Kaup Lapõnin]] - [[Jaakko Kaurinkoski]] - [[Søren Kelstrup]] – [[George F. Kennan]] – [[Arnold Kerem]] – [[Oskar Kerson]] – [[Zalmay Khalilzad]] – [[Arshad Sami Khan]] - [[Krista Kilvet]] - [[Riina Kionka]] - [[Jaanus Kirikmäe]] – [[Elmar Kirotar]] - [[Henry Kissinger]] - [[Katrin Kivi]] - [[Toivo Kivimäki]] – [[Peter Kleist]] - [[Lise Kleven Grevstad]] - [[Pavlo Klimkin]] – [[Nikolai Klõško]] - [[August Koern]] - [[Michael Kohl]] - [[Merike Kokajev]] - [[Marten Kokk]] – [[Priit Kolbre]] - [[Margus Kolga]] - [[André Kolingba]] - [[Aleksandra Kollontai]] - [[Jaan Kopvillem]] - [[Ivan Korčok]] - [[Karl Kornel]] - [[Fahri Korutürk]] - [[Marta Kos]] - [[Viktor Kozlov]] - [[Grzegorz Kozłowski]] - [[Valter Kotsar]] - [[Bernard Kouchner]] - [[Julija Kovaliv]] - [[Giánnos Kranidiótis]] - [[Ingrid Kressel Vinciguerra]] - [[Eerik-Niiles Kross]] - [[Villem Kruus]] - [[Clyde Kull]] - [[Ferdinand Kull]] - [[Henn-Ants Kurg]] - [[Andres Kurrikoff]] - [[Mūsá Kūsā]] - [[Kaimo Kuusk]] - [[Johannes Kõdar]] - [[Edgar Kõrver]] - [[Serhi Kõslõtsja]] - [[Kaupo Känd]] ==L== [[Mart Laanemäe]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] - [[Margus Laidre]] - [[Léon Laleau]] - [[Éric Lamouroux]] - [[Arthur Bliss Lane]] - [[Guillebert de Lannoy]] - [[Jorge Lara Castro]] - [[Heinrich Laretei]] - [[Jaan Lattik]] - [[Pavieł Łatuška]] - [[Sergei Lavrov]] - [[Lê Đức Thọ]] - [[Bruno Le Maire]] - [[Yechiel Leiter]] – [[Konstantin Lellep]] - [[Uno Lender]] - [[Jaak Lensment]] - [[Albert Leopas]] - [[Aino Lepik von Wirén]] - [[Hans Peter Lepp|Hans Lepp]] - [[Johan Leppik]] - [[Ferdinand de Lesseps]] - [[Jeffrey Levine]] - [[Erkki Liikanen]] - [[Eva-Maria Liimets]] - [[Axel Linkhorst]] - [[Erich Lipstok]] - [[Liu Chieh]] - [[Igor Ljakin-Frolov]] - [[Kliment Ljovõtškin]] - [[Anders Ljunggren]] - [[Hans Lohk]] - [[Johann Lohmüller]] - [[Alekhsandre Lomaia]] - [[Lu Shaye]] - [[Viljar Lubi]] - [[Jüri Luik]] - [[Toomas Lukk]] - [[Rasmus Lumi]] - [[Mart Lätte]] ==M== [[Karin Anna Maandi]] - [[Matti Maasikas]] - [[Merle Maigre]] - [[Reiz Malile]] - [[Mircea Malița]] - [[Ambrose Dudley Mann]] - [[Marge Mardisalu-Kahar]] - [[Oksana Markarova]] - [[Johannes Markus]] - [[Eerik Marmei]] - [[Retno Marsudi]] - [[Friedrich Fromhold Martens]] - [[Jan Masaryk]] - [[Aleksander Massakas]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Kōichirō Matsuura]] - [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] - [[Amama Mbabazi]] - [[Brett McGurk]] - [[Francis J. Meehan]] - [[Golda Me'ir]] - [[James Desmond Melville]] - [[Paul Menesius]] - [[Karl Menning]] - [[Georg Meri]] – [[Lennart Meri]] - [[Kuido Merits]] - [[Juri Merzljakov]] - [[Andreas Meyer-Landrut]] - [[Grigol Mgaloblišvili]] - [[Fu'ād al-Mibaza‘]] – [[Rudolf Mickwitz]] – [[Michael Miess]] - [[Ignacio Milam Tang]] - [[Wilhelm von Mirbach]] - [[Tigran Mkrttšhjan]] - [[Zohrab Mnatshakanjan]] - [[Ewald Moldt]] - [[Walter Mondale]] – [[Edmund Monson]] - [[Rihards Muciņš]] - [[Georgi Muradov]] - [[Mihhail Murnikov]] - [[Victor Mutt]] – [[Karl Mõistus]] - [[Marin Mõttus]] – [[Karl Mägi]] - [[Raul Mälk]] - [[Elmar Məmmədyarov]] – [[Jaan Mölder (diplomaat)|Jaan Mölder]] – [[Rudolf Möllerson]] – [[Bernd Mützelburg]] - [[Alva Myrdal]] ==N== [[Tiit Naber]] - [[Epeli Nailatikau]] - [[Fridtjof Nansen]] - [[Nesti Nase]] - [[Vassili Nebenzja]] - [[Gundemar Neggo]] - [[Karl Nesselrode]] - [[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]] - [[Konstantin von Neurath]] - [[Jaroslav Neverovič]] - [[Sangay Ngedup]] - [[Arvo Niitenberg]] - [[Kuzma Nikitin]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Sven Erik Nordberg]] - [[Artur Normak]] - [[Victoria Nuland]] ==O== [[Leonid Obolenski]] - [[Luminița Odobescu]] - [[Oh Joon]] - [[Ants Oidermaa]] – [[Voldemar Ojansoon]] - [[Alar Olljum]] - [[Jaap Ora]] - [[Aivo Orav]] - [[Afanassi Ordin-Naštšokin]] - [[Harry Ott]] - [[Roza Otunbajeva]] – [[Francisco Ou]] – [[Paul Oubril]] - [[Ahmed Ouyahia]] - [[Ferdinand Oyono]] ==P== [[Maurice Paléologue]] - [[Meelike Palli]] - [[Aleksander Pallo]] - [[Priit Pallum]] - [[Jan Palmstierna]] – [[Boriss Pankin]] - [[Franz von Papen]] - [[Bruno Rodríguez Parrilla]] - [[Hafiz Paşayev]] - [[Octavio Paz]] - [[Antonio Patriota]] - [[Christian Pauls]] - [[Žygimantas Pavilionis]] - [[Lester B. Pearson]] - [[August Peet]] - [[Daniil Penko]] - [[Dmitri Peskov]] - [[Adolf Petrovski]] - [[Jānis Peters]] - [[Rogelio Pfirter]] - [[Maia Phandžikidze]] - [[Andris Piebalgs]] - [[Ants Piip]] - [[Roman Pipko]] - [[Sergio Pitol]] - [[Andrei Plahhin]] - [[Michael C. Polt]] - [[Panteleimon Ponomarenko]] - [[Nicu Popescu]] - [[Abel Posse]] - [[Samantha Power]] - [[Don Pramudwinai]] - [[Kristjan Prikk]] – [[Konstantin Provalov]] - [[Stefan Przeździecki]] - [[Dumitru Prunariu]] - [[Voldemar Puhk]] - [[Frigyes Puja]] – [[Heinrich Pullerits]] - [[Andre Pung]] - [[Hardeep Singh Puri]] - [[Kaarel Robert Pusta]] – [[Edgar Pärli]] – [[Karl Pärli]] ==Q== [[Bernard Quintin]] - [[Vilayət Quliyev]] - [[Quo Tai-chi]] ==R== [[Eldor Raidna]] - [[Paul Indrek Rajamäe-Volmer]] - [[Triinu Rajasalu]] - [[Marin Rajkov]] - [[Paavo Rantanen]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Mariin Ratnik]] - [[Villibald Raud]] - [[Nikolai Raudvere]] - [[Hans Rebane]] - [[Richard Rees]] - [[Elisabeth Rehn]] - [[August Rei]] - [[Markku Reimaa]] - [[Väino Reinart]] - [[Jaan Reinhold]] - [[Gea Rennel]] - [[Nikolai Repnin]] - [[Peeter Reštšinski]] - [[Māris Riekstiņš]] - [[Sergius Riis]] - [[Dmitri Rogozin]] - [[Karol Adam Romer]] - [[Aivis Ronis]] - [[Aarand Roos]] - [[Nikolai Rumjantsev]] ==S== [[Katrin Saarsalu-Layachi]] - [[Martin Sajdik]] - [[Jüri Sammul]] - [[Kadõrbek Sarbajev]] - [[Ernst Sarepera]] - [[Ferdinand Saukas]] - [[Charles Savarin]] - [[Gudmund Saxrud]] - [[Klaus Scharioth]] - [[Filipp von Scheiding]] - [[Christian Matthias Schlaga]] - [[Pál Schmitt]] - [[Sten Schwede]] - [[Jüri Seilenthal]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Karl Selter]] - [[Karl Sepp]] - [[Tanel Sepp]] - [[Shigeru Shimada]] - [[Günter Sieber]] - [[Imre Siil]] - [[Kyllike Sillaste-Elling]] - [[Emilie Simenson]] - [[Vladimir Simindei]] - [[Ants Simm]] - [[Riivo Sinijärv]] - [[Helvi Sipilä]] - [[Sjoerd Sjoerdsma]] - [[Robert Peet Skinner]] - [[Nikolai Slavin]] - [[John Slidell]] - [[Carl Snoilsky]] - [[Valter Soever]] - [[Javier Solana]] - [[Enele Sopoaga]] - [[Marian Szumlakowski]] - [[Ernst Johann von Stackelberg]] - [[Berndt von Staden]] - [[Adolf Stafenau]] – [[Leonid Stark]] – [[Frederick A. Sterling]] - [[Grigore-Kalev Stoicescu]] - [[Otto Strandman]] - [[Alar Streimann]] - [[Valvi Strikaitienė]] - [[Chiune Sugihara]] - [[John J. Sullivan]] ==Š== [[Maroš Šefčovič]] - [[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] - [[Pavel Andrejevitš Šuvalov]] ==Z== [[Norbert Żaba]] - [[Dragomir Zakov]] - [[Lamberto Zannier]] - [[Hamrohon Zarifi]] - [[Kārlis Reinholds Zariņš]] - [[Zayd ibn Ra‘ad]] - [[Achatius von Zehmen]] - [[Karl Zirkel]] – [[Salomé Zourabichvili]] – [[Željana Zovko]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Tofiq Zülfüqarov]] ==Ž== [[Miomir Žužul]] ==T== [[Strobe Talbott]] – [[Theodor Tallmeister]] – [[Konstantin Talven]] - [[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] - [[Mart Tarmak]] - [[Viktor Tarmas]] – [[Albert Tattar]] - [[Toivo Tasa]] - [[Paul Teesalu]] - [[Andris Teikmanis]] - [[Shirley Temple]] - [[Riho Terras]] - [[Ingrid Tersman]] - [[U Thant]] - [[Luc-Adolphe Tiao]] - [[Harri Tiido]] - [[Simmu Tiik]] - [[Heli Tiirmaa-Klaar]] - [[Toomas Tiivel]] - [[Muhtar Tileuberdi]] - [[Khalīfah at-Tillīsī]] – [[Jakob Tillo]] – [[Eduard Tiro]] - [[Fjodor Tjuttšev]] – [[Karl Tofer]] - [[Andres Tomasberg]] - [[Tómas Tómasson]] - [[William Tomingas]] - [[Taavi Toom]] - [[Raul Toomas]] - [[August Torma]] - [[Andrzej Towpik]] - [[Lynne M. Tracy]] – [[August Traksmaa]] - [[Jüri Trei]] – [[Damasius Treude]] – [[Harald Triikman]] – [[Aleksandr Trofimov (diplomaat)|Aleksandr Trofimov]] - [[Viktor Tšernomõrdin]] - [[Stepan Tšervonenko]] - [[Alekhsandre Tšikvaidze]] - [[Georgi Tšitšerin]] - [[Vitali Tšurkin]] - [[Dmitri Tšuvahhin]] – [[Artur Tuldava]] - [[Harald Tummeltau]] - [[Nikolai Tupitsõn]] - [[Enn Tupp]] - [[Priit Turk]] - [[Bisera Turković]] - [[Viktoria Tuulas]] ==U== [[Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)|Ivan Udaltsov]] - [[Andres Unga]] - [[Shailendra Kumar Upadhyaya]] - [[Nikolai Uspenski]] – [[Aleksei Ustinov]] – [[Vladimir Ustinov (diplomaat)|Vladimir Ustinov]] – [[Vygaudas Ušackas]] – [[Juri Ušakov]] – [[Kaarel Uusmaa]] – [[Evald Uustalu]] ==V== [[Mati Vaarmann]] - [[Anton Vaino]] - [[Petras Vaitiekūnas]] - [[Tõnis Vares]] - [[Olivér Várhelyi]] - [[Vassílis Vassilikós]] - [[Grigol Vašadze]] - [[Tudor Vaughan]] - [[Caspar Veldkamp]] – [[Evald Vellendi]] – [[Johannes Veltmann]] – [[Kerli Veski]] – [[Eduard Vilde]] - [[Dominique de Villepin]] – [[Nikolai Viralu]] – [[Eduard Virgo]] - [[Grigori Grigorjevitš Volkonski]] - [[Knut Vollebæk]] - [[Alexandr Vondra]] - [[Vatslav Vorovski]] - [[Jonatan Vseviov]] – [[Anton Võhmar]] - [[Vaino Väljas]] ==W== [[Marek Wagner]] - [[Stephen Wall]] - [[Raoul Wallenberg]] - [[Mike Waltz]] - [[Aleksander Warma]] - [[Witold Waszczykowski]] - [[Sumner Welles]] – [[John C. Wiley]] – [[Aldona Wos]] – [[Aarne Wuorimaa]] ==Ä== [[Rahhat Älijev]] ==Ö== [[Oskar Öpik]] - [[Mahinur Özdemir]] ==Ü== [[Ahmet Üzümcü]] ==Y== [[Philémon Yang]] - [[Timothy Yang]] == Vaata ka == *[[Eesti saadikute loend]] == Välislingid == *[http://books.google.ee/books?id=F80UAAAAIAAJ&printsec=frontcover&hl=en#PPA440,M1 Venemaa Keisririigi saadikud ja suursaadikud] [[Kategooria:Diplomaadid| Diplomaatide loend]] [[Kategooria:Diplomaatia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] qaxlqw9g042ynzo2sp5tcxef4f56uwe 0 33981 7206054 6334183 2026-08-01T16:25:32Z Estopedist1 278 enwiki iw on kaudne 7206054 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} '''Anarhistliku kirjanduse loend''' loetleb [[anarhism|anarhistlikku]] ja anarhismiteemalist [[kirjandus]]t, st trükiseid, mis käsitlevad mingit teemat anarhistlikult positsioonilt või anarhismi/anarhiste mingilt teiselt (tavaliselt poliitiliselt) positsioonilt. ==1867== # Mihhail Bakunin, "Revolutsiooniküsimused. Föderalism, sotsialism ja antiteologism". ==1868== # Charles Baudelaire, "Kurja lilled" ("Les Fleurs du Mal"), poeesiakogu 3., täiendatud trükk. ==1869== # Henrik Ibsen, "Noorte liit", autori esimene realistlik kaasajakomöödia; # Mihhail Bakunin, "Mõned sõnad meie noortele vendadele Venemaal", Genf; # "Kuidas revolutsiooniline küsimus end esitab", Genf, anonüümne pamflett, autoriks kas Bakunin, Netšajev või Ogarjov; # "Revolutsiooni printsiibid", Genf, anonüümne pamflett, kirjutatud Bakunini, Netšajevi või Ogarjovi poolt. ==1870== # Mihhail Bakunin, "Kirjad prantslasele käesoleva kriisi kohta", toimetaja: James Guillaume; # William Morris, "Maine paradiis", 3 köidet, 1868–1870; # Pierre-Joseph Proudhon, "Täielikud teosed" ("Œuvres complètes"), 26 köidet, Pariis, 1867–1870; # Lysander Spooner, "Riigijuhi teotus" ("Outrage à chef d’Etat"). ===1870 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Narodnaja Rasprava" ("Rahva Kättemaks"), London, toimetaja: Sergei Netšajev; # "Obštšina" ("Kogukond"), London, toimetaja: Sergei Netšajev, ainult 1 number – september. ===1870 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Narodnaja Rasprava" ("Rahva Kättemaks"), London, toimetaja: Sergei Netšajev; # "Obštšina" ("Kogukond"), London, toimetaja: Sergei Netšajev, ainult 1 number – september. ==1871== # Mihhail Bakunin, "Mazzini poliitiline teoloogia ja Internatsionaal"; # Mihhail Bakunin, "Nuudi-germaani impeerium ja sotsiaalne revolutsioon" ("L’empire knouto-germanique et la révolution sociale"); # Mihhail Bakunin, "Pariisi Kommuun ja riigi idee"; # E. E. Fribourg, "Internatsionaalne tööliste assotsiatsioon" ("l’Association internationale des travailleurs"), Pariis; # Edward Bulwer Lytton, "Tulevane rass" ("The Coming Race"), London; # Victoria Woodhull, "Valitsuse teke, suunitlused ja põhimõtted". ==1872== # Friedrich Nietzsche, "Tragöödia sünd" ("Die Geburt der Tragödie"), {Nietzsche "Tragöödia sünni" kohta: ''"Heitkem pilk sajandi võrra ettepoole [aastasse 1972], oletagem, et minu atentaat kahele aastatuhandele täis loomuvastasust ja inimeseteotust korda läheb. Too uus elupartei, mis võtab enese peale kõigist ülesandeist suurima, inimkonna ülesaretamise koos kõige mandunu ja parasiitliku halastamatu hävitamisega, teeb taas võimalikuks selle maise elu liiasuse, millest ka dionüüslik seisund taas välja kasvab."''}; # Charles Augustin Sainte-Beuve, "P.-J. Proudhon, tema elu ja tema kirjavahetus, 1838–1848" ("P.-J. Proudhon, sa vie et sa correspondance, 1838–1848"), Pariis. ===1872 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Narodnoje Delo" ("Rahva Asi"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin; # "Rabotnik" ("Töötaja"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin. ===1872 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Narodnoje Delo" ("Rahva Asi"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin; # "Rabotnik" ("Töötaja"), Genf, toimetaja: Mihhail Bakunin. ==1873== # Mihhail Bakunin, "Riiklus ja anarhia" ("Gosudarstvennost i anarhija"); # Charles Beslay, "Minu mälestused" ("Mes souvenirs"), Pariis; # Friedrich Engels, Paul Lafargue, Karl Marx, "Sotsialistliku Demokraatia Allianss ja Rahvusvaheline Tööliste Assotsiatsioon" ("L’Alliance de la Démocratie Socialiste et l’Association Internationale des Travailleurs"), London. ==1875== # Pierre-Joseph Proudhon, "Kirjavahetus" ("Correspondance"), 14 köidet, Pariis, 1874–1875; # Lysander Spooner, "Meie pahed ei ole mitte kuriteod" ("Nos vices ne sont pas des crimes"). ==1876== # Pjotr Kropotkin, "Uurimus jääajast" ("Issledovanije o lednikovom periode"); # Friedrich Nietzsche, "Ajakohatud vaatlused" {Nietzsche: ''"Kolmandas ja neljandas Ajakohatus seevastu tuuakse otsekui viiped kõrgema kultuuriarusaama ja "kultuuri" mõiste ennistamise suunas avalikkuse ette kaks isekuse ja enesearetuse rangeimat näidet, kaks ajakohatut tüüpi par excellence, täis suveräänset põlgust kõige selle vastu, mida nende ümber "riigiks", "hariduseks", "kristluseks", "Bismarckiks", "eduks" hüüti – Schopenhauer ja Wagner ehk, kasutades ühtainsat sõna, Nietzsche…"''}; # Pierre-Joseph Proudhon, "Mis on omandus?" ("What Is Property?"), tõlkija: Benjamin Tucker, Princeton. ==1877== # Charles Beslay, "Tõde kommuunist" ("la Vérité sur la commune"), Pariis; # Henrik Ibsen, "Seltskonna toed", kodanliku ühiskonna kriitikale keskendunud kaasajadraama; ==1878== # Sergei Kravtšinski (Stepnjak), "Surm surma eest!"; # Friedrich Nietzsche, "Inimlik-üliinimlik". ==1879== # Henrik Ibsen, "Nukumaja", kodanliku ühiskonna kriitikale keskendunud kaasajadraama. ==1880== # Lev Tolstoi, "Uurimus dogmaatilise teoloogia üle", tema I tähtsam filosoofiline teos. ===1880 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Tšornõi Peredel" ("Must {{kas|Eeltöö? Ümberjagamine?}}"), Sotsialistide-Föderalistide Partei häälekandja; # "Die Freiheit" (Vabadus), London, toimetaja: Johann Joseph Most; # "Rabotšaja Gazeta" (Töölisajaleht), Peterburi, "Narodnaja Volja" häälekandja; # "Zerno" (Tera), Sotsialistide-Föderalistide Partei häälekandja. ==1881== # Henrik Ibsen, "Viirastused", kodanliku ühiskonna eluvalele keskendunud kaasajadraama; # Friedrich Nietzsche, "Koidupuna" ("Die Morgenröte"). ===1881 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Liberty" ("Vabadus"), Boston?, toimetaja: Benjamin R. Tucker; # "La Révolte" ("Mäss"), Genf, toimetaja: Pjotr Kropotkin; # "Vestnik Narodnoi Voli" ("Rahva Tahte Teataja"), toimetaja: Tihhomirov ehk Tigrõtš. ===1881 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Rabotšaja Gazeta" (Töölisajaleht), Peterburi, "Narodnaja Volja" häälekandja. ==1882== # Henrik Ibsen, "Rahva vaenlane", kodanliku ühiskonna kriitikale keskendunud kaasajadraama; # Sergei Kravtšinski (Stepnjak), "Põrandaalune Venemaa", teos revolutsioonilisest võitlusest ja Vene isevalitsuse despotismist; # Friedrich Nietzsche, "Lõbus teadus" ("Die fröhliche Wissenschaft"), {Nietzsche "Lõbusast teadusest": ''"Prints Lindprii laulud, millest parim osa pärineb Sitsiilia-päevilt, meenutavad oma laadilt ilmselgesti provanssaali "gaya scienzat", seda lauliku, rüütli ja vabamõtleja ühtsust, millega too imeline provanssaali varakultuur kõigi kahekeelsete kultuuride taustal silma torkab; täiuslik provanssalism on iseäranis viimane luuletus, "Mistraalile", keevaline tantsulaul, mille jalakeerutus kandub, kui lubate! kaugemale igast moraalist."''}; # Lev Tolstoi, "Pihtimus", II tähtsam filosoofiline teos. ===1882 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "L’étendard révolutionnaire" ("Revolutsiooniline Lahingulipp"), Lyon, toimetaja: Claude Crespin. ==1883== # "Anarhistide protsess Lyoni paranduspolitsei ja edasikaebamiskohtu ees" ("Le Procès des anarchistes devant la police correctionelle et la cour d’appel de Lyons"), Lyon. ==1884== # Lev Tolstoi, "Mis on minu usk?", III tähtsam filosoofiline traktaat; # Jules Vallès, "Londoni tänav", 3. reportaažikogu. ===1884 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "The Alarm" ("Alarm"), Chicago, anarhistlik nädalaleht, toimetaja: Albert Richard Parsons; # "La Revue indépendante" ("Sõltumatu Ringvaade"), Pariis, toimetaja Félix Fénéon. ==1885== # Pjotr Kropotkin, "Mässaja kõned" ("Paroles d’un révolte"), Pariis; # Fr. zur Linden, "Melchior Hofmann". ===1885 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Der Arbayter Fraynd" ("Töölise Sõber"), London, Anarhistide Juudi Föderatsiooni (Jewish Federation of Anarchists) häälekandja, toimetaja: Rudolf Rocker jt. ==1886== # "{{kas|Hagadah shol peysakh}}", Vilnius [London]. Illegaalne pamflett palveraamatu vormis, smuggeldatud Venemaale Londoni anarhistide poolt; # Henry James, "Printsess Casamassima" ("The Princess Casamassima"), London, New York; # P. O. Lissagaray, "1871. aasta kommuuni ajalugu" ("History of the Commune of 1871"), London; # William Morris, "Lootuse palverändurid", 1885–1886; # Friedrich Nietzsche, "Sealpool head ja kurja" ("Jenseits von Gut und Böse"); # Jules Vallès, "Jacques Vingtras", 3 köidet, autobiograafiline romaanitriloogia, 1879–1886. ==1887== # Alexander Herzen (Iskander), ""Tornikell": A. I. Herzeni kogutud kirjutised, 1857–1869" (""Kolokol": izbrannye stat’i A. I. Gercena, 1857–1869"), Genf; # Friedrich Nietzsche, "Moraali genealoogiast" ("Zur Genealogie der Moral"); # Albert Richard Parsons jt., "Anarhism, selle filosoofia ja teaduslik alus" ("Anarchism, Its Philosophy and Scientific Basis"), Chicago; # Georges Seurat, "Paraad", maal, Pariis. ===1887 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Le Père Peinard" ("Isa Peinard"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Émile Pouget. ==1888== # William Morris, "Unenägu John Ballist"; # Friedrich Nietzsche, "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem"; # Jacques Plowert, "Väike sõnaraamat dekadentlike autorite ja sümbolistide loomingu mõistmiseks"; # Pierre-Joseph Prodhon, "Majanduslike vasturääkivuste süsteem ehk viletsuse filosoofia" ("System of Economic Contradictions or the Philosophy of Misery"), tõlkija: Benjamin Tucker, Boston. ==1889== # Sergei Kravtšinski (Stepnjak), "Andrei Kožuhhov"; # Charles Malato, "Anarhia filosoofia" ("Philosophie de l’anarchie"), Pariis; # Friedrich Nietzsche, "Puuslikehämarus" ("Götzen-Dämmerung"). ==1890== # Pjotr Kropotkin, "Anarhistlik moraal" ("Morale Anarchiste"); # "Venemaa sotsialistliku liikumise kroonika" ("Chronique du mouvement socialiste en Russie"), Peterburi, konfidentsiaalne dokument, millest sadu eksemplare trükiti ja levitati Vene siseministeeriumi poolt. ===1890 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Fraye Arbeter Shtime (Vaba Töölise Hääl), New York, juudi anarhistlik nädalaleht, trükiarv: 12 000. ==1891== # John Henry Mackay, "Anarhistid. Ühiskonnapilt üheksateistkümnenda sajandi sulgemisel" ("The Anarchists. A Picture of Society at the Close of the Nineteenth Century"), Boston, šoti individualistlikult anarhistilt; # William Morris, "Uudised Eikusagilt" ("News from Nowhere"), London, ulmeromaan, milles kujutatud ühiskonda peetakse Godwini ideaalühiskonna medievaliseeritud kohanduseks {George Woodcock: ''"Ent ainult üks terviklik utoopiavisioon, mis on kunagi anarhiste üldiselt köitnud, on William Morris’i Uudised Eikusagilt. Tema ideed on märkimisväärselt sarnased Kropotkiniga. Morris pakkus välja võluva maailmavisiooni – vaba igasugusest sundusest. Maailm, kus kõik anarhistlikud unistused saavad harmooniliselt teoks, loomata seda autoritaarsuse varemetele. Huvitavaim iseärasus Morris’i nägemusest Uudistes Eikusagilt on veider tunne, mis tekib lugejal, kes on läbinud kontinuiteetselt sündmused, kus tavalised aja suhted on lõppenud, keskajas on tegelikult rohkem Eikuski elanikke kui meile kronoloogiliselt lähemas 19. sajandis. Progressi idee paratamatust hüvangust on hääbunud ja Morris eitab, et midagi võiks juhtuda kalgis perfektsusevalguses. Kõik toimub mahedas suve pärastlõuna rahus, mis lõpeb ainult õnnetule külastajale, kes pöördub tagasi Victoria ajastusse ja Londoni ja teravatele debattidele, mis hukutasidki Sotsialistliku Liiga. Kuldse päikesevalgusega pikk suvepärastlõuna, mil aeg seiskub igaviku veerel, sai ka anarhistide meeliskohaks."'' (George Woodcock, "Anarchism", 1986, lk 23)} # Lev Tolstoi, "Jumalariik meie sees", autori IV tähtsam filosoofiline teos; # Oscar Wilde, "Inimese olemus sotsialismi ajal" ("The Soul of Man Under Socialism"), London. ===1891 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "La Revue blanche" ("Valge Revüü"), Pariis, toimetaja: Thadée Natanson; # "L’En-dehors" ("Väljaspool"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Zo d’Axa. ==1892== # Jean Grave, "Hääbuv ühiskond ja anarhia" ("la Société mourante et l’anarchie"), Octave Mirbeau eessõna, Pariis {teistel andmetel 1893}; # Pjotr Kropotkin, "Leiva vallutamine" ("la Conquête du pain"), Pariis; # John Henry Mackay, "Anarhistid" ("Anarchistes"), Pariis, šoti individualistlikult anarhistilt; # Friedrich Nietzsche, "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"). ==1893== # Zo d’Axa, "De Mazas à Jérusalem"; # Mihhail Bakunin, "Jumal ja Riik" ("God and the State"), Boston; # Augustin Hamon, "Inimesed ja anarhiateooriad" ("Les hommes et les théories du l’anarchie"); # Apollon A. Karelin, "Ühiskondlik valdamine Venemaal" ("Obštšestvennoje vladenije v Rossii"), Peterburi; # Benjamin R. Tucker, "Raamatu asemel" ("Instead of a Book"), 2. väljaanne, New York. ==1894== # Victor Basch, "Anarhistlik individualism. Max Stirner" ("l’Individualisme anarchiste. Max Stirner"), Pariis; # F. Dubois, "Anarhistlik hädaoht" ("le Péril anarchiste"), Pariis; # Charles Malato, "Anarhia kommuunist" ("de la Commune à l’anarchie"), Pariis; # Elisée Reclus, "Universaalne uudisgeograafia" ("Nouvelle geographie universelle"), 19 köidet, anarhisti ja nüüdisaegse geograafia rajaja anarhismiga mitte seoses olev peateos; # Lev Tolstoi, "Jumala Kuningriik on sinu sees" (Leo Tolstoy "The Kingdom of God Is Within You"), London. ===1894 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Le Père Peinard (Isa Peinard), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Émile Pouget; # La Révolte (Mäss), Pariis, toimetaja: Jean Grave. ==1895== # Sébastien Faure, "Maailmavalu" ("la Douleur universelle"), Pariis; # Jean Grave, "Tulevikuühiskond" ("la Société future"), Pariis; # Augustin Hamon, "Anarhisti-sotsialisti psühholoogia" ("Psychologie de l’anarchiste-socialist"), Pariis; # Friedrich Nietzsche, "Antikristus" ("Anti-Christ"); # Friedrich Nietzsche, "Nietzsche contra Wagner". ===1895 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Abendzeitung (Õhtuleht), juudi anarhistlik päevaleht; # Die Freie Gesellschaft (Vaba Ühiskond), New York, juudi anarhistlik kuukiri; # Les Temps Nouveaux (Uued Ajad), Pariis, anarhistlik nädalaleht, toimetaja Jean Grave. ==1896== # Mihhail Bakunin, "Kirjad A. Herzenile ja N. Ogarjovile" ("Lettres à A. Herzen et N. Ogareff"), koostaja Mihhail Dragomanov (Michel Dragomanoff), Pariis; # Mihhail Bakunin, "M. A. Bakunini kirjad A. I. Herzenile ja N. P. Ogarjovile" ("Pisma M. A. Bakunina k A. I. Gertsenu i N. P. Ogarjovu"), koostaja M. P. Dragomanov, Genf; # Arthur Desjardins, "P.-J. Proudhon. Tema elu, tema teosed, tema õpetus" ("P.-J. Proudhon. Sa vie, ses œuvres, sa doctrine"), 2 köidet, Pariis; # Charles Diehl, "Pierre Joseph Proudhon, tema õpetus ja tema elu" ("Pierre Joseph Proudhon, seine Lehre und sein Leben"), 3 köidet; # Augustin Hamon, "Anarhism, sotsialismi fraktsioon" ("Un Anarchisme, fraction du socialisme"); # Augustin Hamon, "Isamaa ja internatsionalism" ("Patrie et Internationalisme"); # Augustin Hamon, "Sotsialism ja Londoni kongress" ("Le socialisme et le congrès de Londres"). ==1897== # Jean Grave, "Üksikisik ja ühiskond" ("l’Individu et la société"), Pariis; # Max Nettlau, "Anarhia bibliograafia" ("Bibliographie de l’anarchie"), Brüssel; # Ethel Lilian Voynich, "Kiin", vene revolutsionääride kultusteos. ==1898== # Zo d’Axa, "Leht" ("La Feuille"), pamflett, mille on illustreerinud Théophile Alexandre Steinlen, Maximilian Jules Luce, Willette, Hermann Paul jt. # Émile Henry, "Émile Henry kõne kohtu ees" ("Rech’ Emilia Anri pered sudom"), Genf; # Pjotr Kropotkin, "Riik. Tema ajalooline roll" ("The State. Its Historic Role"), London; # John Henry Mackay, "Max Stirner"; # Louise Michel, "Kommuun" ("la Commune"), Pariis; # Octave Mirbeau, "Kõlbmatud karjased", näidend; # Octave Mirbeau, "Piinade aed", romaan; # E. V. Zenker, "Anarhism" ("Anarchism"), London; # Oscar Wilde, "Readingi vangla ballaad". ==1899== # Edward Józef Abramowski, "Individuaalsed alged sotsioloogias" ("Pierwiastki indywidualne w socjologii"); # Edward Józef Abramowski, "Sotsialismi küsimus" ("Zagadnienie socjalizmu") {Abramowski mõistis hukka riigisotsialismi. Ta arvas, et "moodsa sotsialismi poliitika ei ole vabaduse poliitika". Sotsialism tugevdab riigivõimu, mis vastandub isikuvabadusele ja püüab siduda riigiga kõiki inimtegevuse valdkondi.}; # Joseph Déjacque, "Humanisfäär" ("l’Humanisphère"), Pariis; # Jean Grave, "Anarhia, tema eesmärk, tema abinõud" ("l’Anarchie, son but, ses moyens"), Pariis; # Henrik Ibsen, "Kui me, surnud, ärkame", dramaatiline epiloog; # Pjotr Kropotkin, "Põllud, vabrikud ja töökojad" ("Fields, Factories, and Workshops"), London, suure tähtsusega töö; # Pjotr Kropotkin, "Revolutsionääri memuaarid" ("Memoirs of a Revolutionist") 2-köidet, Boston; # Paul Signac, "Eugène Delacroix neoimpressionismist" ("D’Eugène Delacroix au néoimpressionisme"), traktaat, Pariis; # Lev Tolstoi, "Läheb kalliks", tõlge Maupassant’i jutustuse "Vee peal" ("Sur l’eau") katkendist, mille tsensuur oli 1890. aastal ära keelanud. ==1900== # Paul Eltzbacher, "Anarhism" ("Der Anarhismus"), Berliin; # Ludwik Kulczycki, "Sotsioloogia visand" ("Zarys socjologii"); # Octave Mirbeau, "Toaneitsi päevik" ("le Journal d’une femme de chambre"), ajalehes "La Revue blanche", romaan; # Max Nettlau, "Mihhail Bakunin. üks biograafia" ("Michael Bakunin. eine Biographie"), 3 köidet, London, 1896–1900, käsikirja fotokoopia, üksikasjalik elulugu, sisaldab palju unikaalset materjali; # Lev Tolstoi, "Meie aja orjus" (Leo Tolstoy "The Slavery of Our Time"), London. ===1900 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Zsherminal (Idukuu), London, Anarhistide Juudi Föderatsiooni (Jewish Federation of Anarchists) teoreetiline kuukiri, toimetaja: Rudolf Rocker. ==1901== # Friedrich Nietzsche, "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn. järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema natsionalistist õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Peter Gast alias Heinrich Köselitz. ===1901 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # L’Ère Nouvelle (Uus Ajastu), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand; # Svobodnoje Slovo (Vaba Sõna), Christchurch, Inglismaa, tolstoiaanlik ajakiri, toimetaja: Vladimir Tšertkov. ==1902== # "1900-nda aasta Rahvusvahelise revolutsioonilise tööliskongressi ettekanded" ("Dokladõ Meždunarodnomu revoljutsionnomu rabotšemu kongressu 1900-go goda"), London; # Varlaam Tšerkezov, "Sotsialistliku ajaloo leheküljed" ("Pages of Socialist History"), New York; # Pjotr Kropotkin, "Leib ja vabadus" ("Hleb i Volja"), London; # Pjotr Kropotkin, "Vastastikune abi. Evolutsioonifaktor" ("Mutual Aid. A Factor of Evolution"), London; # Ludwik Kulczycki, "Anarhism ühiskonnas" ("Anarchizm wspolczesny"); # Gustave Lefrançais, "Ühe revolutsionääri mälestused" ("Souvenirs d’un révolutionnaire"), Pariis; # Fernand Pelloutier, "Tööbörside ajalugu" ("Histoire des bourses du travail"), Pariis; # Peterburžets (Peterburilane), "90-ndate aastate Peterburi töölisliikumise ülevaade, isiklike mälestuste järgi" ("Otšerk peterburžskogo rabotšego dviženija 90-h godov, po litšnõm vospominanijam"), London. ==1903== #Varlaam Tšerkezov, "Marksismi doktriinid: kas see on teadus?" ("Doktrinõ marksizma: nauka-li eto?"), Genf; # Georges Claude Etievant, "Georges Etievanti avaldus kohtu ees" ("Zajavlenije pered sudom Žorža Etevana"), Genf; # Octave Mirbeau, "Äri on äri", näidend; # "Mida on meil teha armees? (Ohvitseri mõtted)" ("Tšto nam delat v armii? (Mõsli ofitsera)"), üks varasemaid antimilitaristlikke traktaate vene anarhistide poolt; # V. A. Posse, "Üldstreik" ("Vseobštšaja statška"), Genf. ===1903 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Hleb i Volja (Leib ja Vabadus), Genf, vene anarhistliku liikumise esimene ajakiri; # Volnaja Volja (Vaba Tahe), Moskva. ===1903 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # La Revue blanche (Valge Revüü), Pariis, toimetaja: Thadée Natanson; # Volnaja Volja (Vaba Tahe), Moskva. ==1904== # Edward Józef Abramowski, "Sotsialism ja riik" ("Socjalizm a panstwo"); # A. Bidbei, "Luciferist, vastuhaku, "ebateadlikkuse", anarhia ja valitsusetuse suurest vaimust" ("O Ljutsifere, velikom duhhe vozmuštšenija, "nesoznatelnosti", anarhii i beznatšalija"), Pariis? # A. Bidbei, "Revolutsioonist ja töntsimõistuslike isandate kasarmuvoorustest" ("O revoljutsii i o kazarmennõh dobrodetelijah gospod tupogolovõhh"), Pariis? # Pjotr Kropotkin, "Vastastikune abi arenemises" ("Gegenseitige Hilfe in der Entwickelung"); # S. Nacht, "Üldstreik ja sotsiaalne revolutsioon" ("Vseobštšaja statška i sotsialnaja revoljutsija"), Pariis; # G. Weill, "Sotsiaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal, 1852–1902" ("Histoire du mouvement social en France, 1852–1902"), Pariis. ==1905== # Vladimir Tšertkov (tolstoiluse juhtiv apostel), "Võimu vastu" ("Protiv vlasti"), Christchurch, Suurbritannia; # K. Iliašvili (K. Orgeiani, G. Gogelija), "Chicago märtrite mälestuseks" ("Pamjati tšikagskih mutšenikov"), Genf; # K. Iliašvili, "Revolutsioonist ja revolutsioonilisest valitsusest" ("O revoljutsii i revoljutsionnom pravitelstve"), London; # Pjotr Kropotkin, "Anarhism Venemaal" ("Der Anarchismus in Russland"), Berliin; # Pjotr Kropotkin, "Ideaalid ja reaalsused vene kirjanduses" ("Ideals and Realities in Russian Literature"), London; # Pjotr Kropotkin, "Mässuline hing" ("Buntovski duh"), Genf; # Pjotr Kropotkin, "Vene revolutsioon" ("Russkaja revoljutsija"), Genf; # Jan Waclaw Machajski, "Kodanlik revolutsioon ja tööliste üritus" ("Buržuaznaja revoljutsija i rabotšeje delo"), Genf; # Jan Waclaw Machajski, "Vaimne tööline" ("Umstvennõi rabotši"), 3 köidet, Genf, 1904–1905, Machajski magnum opus; # Danil Novomirski, "Anarhistide-Kommunistide Manifest" ("Manifest Anarhistov-Kommunistov"); # Georgi Plehhanov, "Anarhism ja sotsialism" ("Anarhizm i sotsializm"), Peterburi, laialdaselt loetud marksistlik anarhismi kriitika, tõlgitud mitmesse keelde; # V. A. Posse, "Milline peab olema vene proletaarlaste programm?" ("Kakova dolžna bõt programma russkih proletarijev?"), Genf; # Tolstoi Rostovtsev, "Kogu maa eest, kogu vabaduse eest" ("Za vsju Zemlju za vsju Volju"), 1905?; # K. Zilliacus, "Vene revolutsiooniline liikumine", London; # E. Ustinov (Evgenii Ju. Lozinski), "Nüüdisaegne anarhism: tema lõppideaalid, programm, taktika ja kõlbelis-klassiline olemus" ("Sovremennõi anarhizm: ego konetšnõje idealõ, programma, taktika i nravstvenno-klassovaja suštšnost"), Genf; # "Uus sõjakäik sotsiaaldemokraatia vastu. dokumendid N. I. Muzilia asjas" ("Novõi pohod protiv sotsial demokratii. dokumenty po delu N. I. Muzilia"), Genf; # A. Volski (Jan Waclaw Machajski), "XIX sajandi sotsialismi pankrot" ("Bankrotstvo sotsializma XIX stoletija"), Genf; # Oscar Wilde, "De Profundis", vanglapihtimus. ===1905 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "L’Anarchie" ("Anarhia"), Pariis, toimetaja: Libertad; # "Tšornoje Znamja" ("Must Lipp"), Genf, {{kas|salga/rühmituse}} Tšornoje Znamja" häälekandja välismaal, ainult üks number – detsember; # "Listok gruppõ Beznatšalije" ("Salga Valitsusetus Leheke"), Pariis, A. Bidbei salga "Beznatšalije" häälekandja; # "Novõi Mir" ("Uus Maailm"), Pariis, toimetaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 15. oktoober. ===1905 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Tšornoje Znamja" ("Must Lipp"), Genf, salga "Tšornoje Znamja" häälekandja välismaal, ainult üks number – detsember; # "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), Genf, vene anarhistliku liikumise esimene ajakiri; # "Listok gruppõ Beznatšalije" ("Salga Valitsusetus Leheke"), Pariis, A. Bidbei salga "Beznatšalije" häälekandja; # "Novõi Mir" ("Uus Maailm"), Pariis, toimetaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 15. oktoober; # "Svobodnoje Slovo" ("Vaba Sõna"), Christchurch, Suurbritannia, tolstoiaanlik ajakiri, toimetaja: Vladimir Tšertkov. ==1906== # Georg Adler, "Anarhism" ("Anarhizm"), Peterburi; # "Anarhism ja huligaansus" ("Anarhizm i huliganstvo"), Peterburi; # W. Bailie, "Josiah Warren, esimene ameerika anarhist" ("Josiah Warren, the First American Anarchist"), Boston; # V. Bazarov [V. V. Rudnev], "Anarhistlik kommunism ja marksism" ("Anarhitšeski kommunizm i marksizm"), Peterburi, anarhokommunismi menševistlik kriitika; # T. Belski, "Anarhia elementidest vene revolutsioonis" ("Ob elementah anarhii v russkoi revoljutsii"), koguteoses "Polititšeskoje položenije i taktitšeskije problemõ" ("Poliitiline olukord ja taktikalised probleemid"), lk 82–98, Moskva; # L. M. Berens, "Kaevurite liikumine Commonwealthi päevil" ("The Digger Movement in the Days of the Commonwealth"), London; # Aleksei Borovoi, "Kaasaegse ühiskonna ühiskondlikud ideaalid" ("Obštšestvennõje idealõ sovremennogo obštšestva"), Moskva; # I. I. Ivanjukov, "Mis on anarhism?" ("Tšto takoje anarhizm?"), 2. väljaanne, Peterburi; # S. Ivanovitš, "Anarhism Venemaal ja võitlus temaga" ("Anarhizm v Rossii i borba s nim"), ajakirjas "Sovremennõi Mir" ("Kaasaegne Maailm") nr 1, 2. osa, lk 1–11; # L. S. Kozlovski, "Sündikalismi peajooned Prantsusmaal" ("Otšerki sindikalizma vo Francii"), Moskva; # Pjotr Kropotkin, "Leiva vallutamine" ("The Conquest of Bread"), London; # Pjotr Kropotkin, "Mässaja kõned" ("Retši mjatežnika"), vene keeles {Nagu Bakuningi, kirjutas Kropotkin suurema osa oma töid võõrkeeltes, nende tõlked jõudsid Venemaale pika hilinemisega}; # Pjotr Kropotkin, "Riik, tema ajalooline roll" ("l’Etat, son rôle historique"); # "Leib ja vabadus: P. Kropotkini, V. Tšerkezovi, E. Reclus’, L. Bertoni ja teiste kirjutised" ("Hleb i volja: statji P. Kropotkina, V. Tšerkezova, E. Reklju, L. Bertoni i drugih"), Peterburi; # L. Martov, "Poliitilised parteid Venemaal" ("Polititšeskije partii v Rossii"), Peterburi; # Karl Marx, Friedrich Engels, "Püha perekond" ("Svjatoje semeistvo"), 2 köidet, Peterburi, tõlkinud ja kommenteerinud Wacław Machajski, märkused äratavad suurt huvi; # "Must lipp" ("Tšornoje znamja"), Peterburi, Kropotkini, Malatesta ja teiste juhtivate anarhistide artiklite kollektsioon; # A. S. Nedrov (A. S. Tokarev), "Töölisküsimus" ("Rabotši vopros"), Peterburi; # Friedrich Nietzsche, "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), laiendatud versioon 1901. aastal ilmunud raamatust, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn. järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema natsionalistist õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Peter Gast alias Heinrich Köselitz; # K. A. Pažitnov, "Töölisklassi olukord Venemaal" ("Položenie rabotšego klassa v Rossii"), Peterburi; # Fernand Pelloutier, "Tööbörside ajalugu", vene keeles, Peterburi; # Podoljanin (Jevgeni Lozinski, E. Ustinov), "Nüüdisaegne anarhism: tema lõppideaalid, programm, taktika ja kõlbelis-klassiline olemus" ("Sovremennõi anarhizm: ego konetšnõje idealõ, programma, taktika i nravstvenno-klassovaja suštšnost"), Moskva; # V. A. Posse, "Tööseisakud. Peajooned" ("Rabotšije statški. Otšerki"), Peterburi, üks Posse pamfletiseeriast "Töölise raamatukogu" ("Biblioteka rabotšego"); # Stanislav (A. Volski, A. V. Sokolov), "Anarhismi teooria ja praktika" ("Teorija i praktika anarhizma"), Moskva; # S. Zajats, "Kuidas maamehed jäid ilma ülemuskonnata" ("Kak mužiki ostalis bez natšalstva"), Moskva; # E. V. Zenker, "Anarhism. Anarhistlike õpetuste ajalugu ja kriitika" ("Anarhizm. Istorija i kritika anarhitšeskih utšenii"), Moskva; # Ivan Sergejevitš Vetrov (Ivan Sergejevitš Knižnik), "Anarhism: tema teooria ja praktika" ("Anarhizm: ego teorija i praktika"), Peterburi. ===1906 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Buntar" ("Mässaja"), Pariis; # "Burevestnik" ("Tormilind"), Pariis, koostajad: Maksim Rajevski (L. Fišeljov) ja Nikolai Ignatevitš Rogdajev (Nikolai Ignatevitš Muzil), väljapaistev vene anarhistide {{kas|émigré}} ajakiri I Vene revolutsiooni järgsel ajajärgul; # "Glos Rewolucyjny" ("Revolutsiooni Hääl"), Varssavi, Anarhistlike Salkade Varssavi Föderatsiooni "International" väljaanne; # "Jean Misère" ("Jean Viletsus"), Brüssel, anarhistlik ajaleht, toimetajad: Émile Louvigny jt.; # "Listki "Hleb i Volja"" (""Hleb i Volja" lehekesed"), London, "Hleb i Volja" jätk, Kropotkini ringi väljaanne; # "Mother Earth" ("Emake Maa"), New York, toimetaja: Red Emma; # "Retš" ("Kõne"), Peterburi; # "Volnõi Rabotši" ("Vaba Tööline"), Odessa, kirjastaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 25 detsember. ===1906 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Buntar" ("Mässaja"), Pariis; # "Glos Rewolucyjny" ("Revolutsiooni Hääl"), Varssavi, Anarhistlike Salkade Varssavi Föderatsiooni "International" väljaanne; # "Volnõi Rabotši" ("Vaba Tööline"), Odessa, kirjastaja: Daniil Novomirski, ainult üks number – 25 detsember. ==1907== # Edward Józef Abramowski, "Ühistegevusliku kooperatismi idee" ("Idee spoleczne kooperatyzmu"); # "Amsterdamis 24.–31. augustini 1907 peetud Anarhistliku Kongressi poolt vastu võetud resolutsioonid" ("Résolutions approuvées par le Congrès Anarchiste tenu à Amsterdam, Août 24–31, 1907"), London, kirjastati samuti inglise ja saksa keeles; # "Anarhia Proudhoni järgi" ("Anarhija po Prudonu"), Kiiev; # An-ski, "Mis on anarhism?" ("Tšto takoje anarhizm?"), Peterburi; # Eduard Bernstein, "Anarhism" ("Anarhizm"), Peterburi; # Varlaam Tšerkezov, "Lõpuks tunnistasid üles! Vastus Kautskyle" ("Nakonets-to soznalis! Otvet k Kautskomu"), Thbilisi; # Lev Tšornõi, "Uus rindelõik anarhismis: assotsiatsiooniline anarhism" ("Novoje napravlenije v anarhizme: assotsiatsionnõi anarhizm"), Moskva; # Joseph Conrad, "Salaagent" ("The Secret Agent"), London; # S. Ivanovitš, "Anarhistid ja anarhism Venemaal" ("Anarhistõ i anarhizm v Rossii"), Peterburi; # P. Juškevitš, "Sündikalismi teooria ja praktika" ("Teorija i praktika sindikalizma"), Peterburi; # Maria I. Korn (Marie I. Goldsmith), "Revolutsiooniline sündikalism ja sotsialistlikud parteid" ("Revoljutsionnõi sindikalizm i sotsialistitšeskije partii"), London, tähtis sündikalistlik pamflett juhtivalt kropotkiniidilt ja pro-sündikalistilt; # Pjotr Kropotkin (koostaja), "Vene revolutsioon ja anarhism" ("Russkaja revoljutsija i anarhizm"), London; # Ludwik Kulczycki, "Anarhism kaasaegses sotsiaal-poliitilises liikumises Venemaal" ("Anarhizm v sovremennom sotsialno-polititšeskom dviženii v Rossii"), Peterburi; # Ludwik Kulczycki, "Anarhism Venemaal" ("Anarhizm v Rossii"), Peterburi; # Ludwik Kulczycki, "Nüüdisaegne anarhism: esitus, allikad, kriitika" ("Sovremennõi anarhizm: izloženije, istotšniki, kritika"), Peterburi, mõttetihe uurimus; # Jevgeni Ju. Lozinski, "Mida on vene töölistel oodata üleüldiselt valimisõiguselt?" ("Tšego ždat russkim rabotšim ot vseobštšego izbiratelnogo prava?"), Peterburi; # Jevgeni Lozinski, "Mis on siis, lõpuks, intelligents?" ("Tšto že takoje, nakonets, intelligentsija?"), Peterburi, machajevlik traktaat; # Jevgeni Lozinski, "Parlamentarismi kokkuvõtted: mida ta andis ja kas ta võib üldse midagi anda töölismassidele?" ("Itogi parlamentarizma: tšto on dal i možet li on tšto-to dat rabotšim massam?"), Peterburi; # Octave Mirbeau, "628-E8", romaan; # Daniil Novomirski, "Mis on anarhism?" ("Tšto takoje anarhizm?"); # Daniil Novomirski, "Sündikalistliku anarhismi programmist" ("Iz programmщ sindikalnogo anarhizma"), Odessa, Novomirski anarhosündikalistlike vaadete täielikem esitus; # K. Orgeiani (K. Iliašvili, G. Gogelija), "Töölisliitudest" ("O rabotših sojuzah"), London; # J.-L. Puech, "Proudhonism Rahvusvahelises Tööliste Assotsiatsioonis" ("Le Proudhonisme dans l’association internationale des travailleurs"), Pariis; # Pierre Ramus, "William Godwin, kommunistliku anarhismi teoreetik" ("William Godwin, der Theoretiker des kommunistischen Anarchismus"), Leipzig; # Nikolai Rogdajev, "Anarhistide rahvusvaheline kongress Amsterdamis" ("Internatsionalnõi kongress anarhistov v Amsterdame"); # Tolstoi Rostovtsev, "Meie taktika" ("Naša taktika"), Genf, salga "Beznatšalije" taktika, esitatud tähtsaima liikme poolt; # Tolstoi Rostovtsev (autor märkimata), "Taktika, fortifikatsioon ja lõhkeainete ettevalmistus" ("Taktika, fortifikatsija i prigotovlenie vzrõvtšatõh veštšestv"), Genf?; # Max Stirner, "Ainus ja tema omandus" ("The Ego and His Own"), tõlkija: Steven T. Byington, London; # P. Strelski (V. Ju. Lavrov), "Uus sekt sotsialistide ridades" ("Novaja sekta v rjadah sotsialistov"), Moskva; # A. Štšepetev, "Nüüdisaegne anarhism ja klassi vaatepunkt" ("Sovremennõi anarhizm i klassovaja totška zrenija"), ajakirjas "Russkoe Bogatstvo" ("Vene Rikkus"), nr 1, lk 114–148; # "Vabadus ja töö: anarhism-sündikalism" ("Svoboda i trud: anarhizm-sindikalizm"), Peterburi; # A. Vetrov, "Anarhismi minevik ja tänapäev" ("Prošloje i nastojaštšeje anarhizma"), koguteoses "Fakel" ("Tõrvik"), 2. köide, lk 163–190. ===1907 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhist", Genf; # "Protiv Tetšenija" ("Vastuvoolu"), Peterburi, toimetaja: Jevgeni Lozinski; # "Rabotši Zagovor" ("Töölisvandenõu"), Genf, autor: Waclaw Machajski, ainult üks 83-leheküljeline number – september-oktoober. ===1907 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhist", Genf; # "Listki "Hleb i Volja"" ("Hleb i Volja" lehekesed"), London, "Hleb i Volja" jätk, Kropotkini ringi väljaanne; # "Protiv Tetšenija" ("Vastuvoolu"), Peterburi, toimetaja: Jevgeni Lozinski; # "Rabotši Zagovor" ("Töölisvandenõu"), Genf, autor: Waclaw Machajski, ainult üks 83-leheküljeline number – september-oktoober. ==1908== # "Amsterdamis augustis 1907 peetud anarhistlik kongress" ("Congrès anarchiste tenu à Amsterdam Août 1907"), Pariis; # "Amsterdamis augustis 1907 peetud Anarhistliku Kongressi istungite analüütiline väljendusrikas kokkuvõte" ("Compte rendu analytique des séances du Congrès Anarchiste tenu á Amsterdam, août, 1907"), Pariis; # E. Chapelier, G. Marin Chapelier, "Anarhistid ja rahvusvaheline keel, esperanto" ("Anarchists and the International Language, Esperanto"), London, ettekanne Anarhistliku Internatsionaali V kongressil Amsterdamis augustis 1907; # Fernand Elosu, "Sigimatu armastus" ("L’amour infécond"); # Paul Eltzbacher, "Anarchism" ("Anarchism"), New York; # Jean Grave’i "Vabad maad" ("Terres libres"); # Frank Harris, "Pomm" ("The Bomb"), London; # Ivanov-Razumnik (R. V. Ivanov), "Mis on machajskilus?" ("Tšto takoje mahajevštšina?"), Peterburi; # L. S. Kozlovski, "Ühiskondlik liikumine kaasaegsel Prantsusmaal" ("Sotsialnoje dviženije v sovremennoi Francii"), Moskva; # N. Kritskaja ja Nikolai Konstantinovitš Lebedev, "Sündikaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal, 1789–1907" ("Istorija sindikalnogo dviženija vo Francii"), Moskva; # Pjotr Kropotkin, "Modernne teadus ja anarhism" ("Modern Science and Anarchism"), New York {''"Anarhistid kujutlevad ühiskonda, milles liikmete vastastikused suhted poleks reguleeritud seaduste ja autoriteetide, olgu siis isehakanute või valitute, poolt. Vastastikused kokkulepped ühiskonnaliikmete vahel ja ühiskonna tavade ning harjumuste summa – mis poleks kivistunud seaduses, rutiinis või ebausus, vaid jätkab arengut ja taaskohandub, vastavalt vaba elu igavesti arenevatele nõuetele, mida stimuleerivad teaduse ja leiutiste progress ning lakkamatu kõrgemate ideede areng. Siis pole valitsevaid autoriteete. Pole inimese valitsemist inimese poolt; pole kristalliseerumist ja liikumatust, vaid jätkuv evolutsioon – selline nagu me näeme Looduses."''}; # A. I. Matjušenko, "Vargusest anarhismini" ("Ot vorovstva k anarhizmu"), Peterburi; # Friedrich Nietzsche, "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse"; # Georgi Plehhanov, "Anarhism ja sotsialism" ("Anarchism and Socialism"), Chicago; # Georges Sorel, "Mõtisklused vägivallast" ("Réflexions sur la violence"), Pariis; # D. Zaitsev, "Marksism ja machajskilus" ("Marksizm i mahajevštšina"), ajakirjas "Obrazovanije" ("Haridus"), nr 3, lk 35–71; # Ivan Vetrov (Ivan Knižnik), "Ühiskondliku majandusteaduse ülevaade anarhistliku kommunismi vaatepunktist" ("Otšerk sotsialnoi ekonomiki s totški zrenija anarhitšeskogo kommunizma"), Pariis. ===1908 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhist", Pariis, Toimetaja: German Askarov; # "Bez Rulja" ("Juhita"), Pariis, ainult üks number ilmus – september; # "Buntar’" ("Mässaja"), Genf, toimetaja: Iuda Grossman-Roštšin jt. ===1908 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Bez Rulja" ("Juhita"), Pariis, ainult üks number ilmus – september. ==1909== # Pjotr Kropotkin, "Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789–1793" ("The Great French Revolution. 1789–1793"), London; # Pjotr Kropotkin, "Suur Revolutsioon. 1789–1793" ("La Grande Révolution. 1789–1793"), mitme aasta töö – kohe samal aastal tõlgiti see inglise, saksa ja hispaania keelde; # Ludwik Kulczycki, "Vene revolutsioon" ("Rewolucja rosyjska") 1. köide; # K. Orgeiani, "Kuidas ja millest hargnes lahti Revolutsiooniline Sündikalism" ("Kak i iz tšego razvilsja Revoljutsionnõi Sindikalizm"), London?, juhtivalt sündikalismi esitajalt; # Nikolai Rogdajev (koostaja), "Koguteos: kogumik anarhistliku liikumise ajaloost Venemaal" ("Almanahh: sbornik po istorii anarhitšeskogo dviženija v Rossii"), Pariis; # Georges Sorel, "Progressi illusioonid" ("les Illusions du progrès"), Pariis. ===1909 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), Pariis, ainult üks väljaanne – nr 1-2, märts-juuli; # "Trudovaja Respublika" ("Töövabariik"), London. ===1909 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Buntar" ("Mässaja"), Genf, toimetaja: Iuda Grossman-Roštšin jt. # "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), Pariis, ainult üks väljaanne – nr 1-2, märts-juuli; # "Trudovaja Respublika" ("Töövabariik"), London. ==1910== # Aleksei Borovoi, "Isikliku vabaduse ajalugu Prantsusmaal" ("Istorija litšnoi svobodõ vo Francii"), Moskva; # Édouard Droz, "P.-J. Proudhon", Pariis; # Emma Goldman, "Anarhism ja teised esseed" ("Anarchism and Other Essays"), New York {teistel andmetel 1911}; # James Guillaume, "Internatsionaal: ürikud ja mälestused (1864–1878)" ("L’Internationale: documents et souvenirs (1864–1878)"), 4 köidet, Pariis, 1905–1910. ===1910 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhist", Pariis, toimetaja: German Askarov; # "Burevestnik" ("Tormilind"), Pariis, toimetajad: Maksim Rajevski ja Nikolai Rogdajev, väljapaistev Vene anarhistide émigré ajakiri I Vene revolutsiooni järgsel ajajärgul. ==1911== # Varlaam Tšerkezov, "Kapitali kontsentratsioon: Marxi eksiarvamus" ("Concentration of Capital: A Marxian Fallacy"), London; # Joseph Conrad, "Lääne silmade all" ("Under Western Eyes"), London; # Karl Diehl (Charles Diehl), "Sotsialismist, kommunismist ja anarhismist" ("Über Socialismus, Kommunismus und Anarchismus"), Jena; # Henrik Ibsen, "Seltskonna toed", kodanliku ühiskonna eluvalele keskendunud kaasajadraama, eesti keeles; # M. Ivanovitš (M. Bulgakov), "Anarhism Venemaal" ("Anarhizm v Rossii"), ajakirjas "Sotsialist-Revoljutsioner" ("Sotsialist-Revolutsionäär") nr 3, lk 75–94; # Ludwik Kulczycki, "Vene revolutsioon" ("Rewolucja rosyjska"), 4 köidet; # Jan Waclaw Machajski, "Lõpetamata essee sotsialismikriitika olemusest" ("An Unfinished Essay in the Nature of a Critique of Socialism"), Pariis, käsikirja fotokoopia; # A. S. Prugavin, "Lev Tolstoist ja tolstoilastest" ("O Lve Tolstom i o tolstovtsah"), Moskva; # Ernest Alfred Vizetelly, "Anarhistid. Nende usk ja kirjapandu" ("The Anarchists. Their Faith and Record"), London. ===1911 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Golos Truda" ("Töö Hääl"), New York, Ühendriikide ja Kanada Vene Tööliste Liidu häälekandja; # "Hors du troupeau" ("Väljaspool Karja"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand; # "V Pomoštš – Der Hilf-Ruf" ("Appi"), London, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja, vene keeles ja jidišis, toimetaja: Rudolf Rocker. ===1911 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "L’Ère Nouvelle" ("Uus Ajastu"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand. ==1912== # Edward Józef Abramowski, "Katseline uurimus mälust" ("Badania doswiadczalne nad pamiecia"); # Alexander Berkman, "Ühe anarhisti vanglamemuaarid" ("Prison Memoirs of an Anarchist"); # A. A. Dunin, "Krahv L. N. Tolstoi ja tolstoilased Samara kubermangus" ("Graf L. N. Tolstoi i tolstovtsõ v Samarskoi gubernii"), ajakirjas "Russkaja Mõsl" ("Vene Mõte") nr 11, lk 156–166. # A. Kotšegarov (Apollon Karelin), "Anarhistide-kommunistide maaprogramm" ("Zemelnaja programma anarhistov-kommunistov"), London; # Maria Korn, "Võitlus kapitali ja võimuga; Meie vaidlusalused küsimused" ("Borba s kapitalom i vlastju; Naši spornõje voprosõ"), London; # K. Orgeiani, "Intelligentsist" ("Ob intelligentsii"), London; # Marc de Preaudeau, "Mihhail Bakunin. Kollektivism Internatsionaalis" ("Michel Bakounine. le Collectivisme dans l’Internationale"), Pariis; # Vladimir Ivanovitš Zabrežnev (Vladimir Ivanovitš Fjodorov), "Individualistlikust anarhismist" ("Ob individualistitšeskom anarhizme"), London. ===1912 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Molot" ("Haamer"), Pariis, 1912?, Vabade Sotsialistide Salga häälekandja, ainult üks number; # "Rabotši Mir" ("Töölismaailm"), Zürich, London. ===1912 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Molot" ("Haamer"), Pariis, 1912?, Vabade Sotsialistide Salga häälekandja, ainult üks number; # "V Pomoštš’ – Der Hilf-Ruf" ("Appi"), London, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja, vene keeles ja jidišis, toimetaja: Rudolf Rocker; # "Zsherminal" ("Idukuu"), London, Anarhistide Juudi Föderatsiooni (Jewish Federation of Anarchists) teoreetiline kuukiri, toimetaja: Rudolf Rocker. ==1913== # Mihhail Bakunin, "Teosed" ("Œuvres"), 6 köidet, Pariis, 1895–1913 {teistel andmetel 1896–1914}; # Louis Esteve, "Imperialismi psühholoogia" ("Psychologie de l’Impérialisme"), 29-aastaselt individualistlikult anarhistilt; # Pjotr Kropotkin, "Tänapäeva teadus ja anarhia"; # Rirette Maitrejean, "Mälestused anarhiast", Pariis, võitlevalt individualistlikult anarhistilt; # Karl Marx, Friedrich Engels, "Stirneri õpetuse kriitika" ("Kritika utšenija Štirnera"), 2 osa, Peterburi; # Émile Pouget, E. Pataud, "Sündikalism ja koostegev liit" ("Syndicalism and Co-operative Commonwealth"), Oxford. ===1913 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Golos Ssylnõh i Zakljutšonnõh Russkih Anarhistov" ("Sundasundatud ja Vangistatud Vene Anarhistide Hääl"), New York, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja. ==1914== # Edward Józef Abramowski, "Zrodla podswiadomosci i jej przejawy"; # Pjotr Kropotkin, "Kiri käesoleva sõja kohta" ("A Letter on the Present War"), ajakirjas "Freedom" ("Vabadus") oktoober, lk 76, 77; # Louis Levine, "Sündikalism Prantsusmaal" ("Syndicalism in France"), seni parim käsitlus, 2. väljaanne, New York; # A. Mušin, "Dmitri Bogrov ja Stolõpini tapmine" ("Dmitri Bogrov i ubiistvo Stolõpina"), Paris; # Pierre Ramus, "Vaba generatsiooni aastaraamat" ("l’Annuaire de la génération libre"), 1910–1914. ===1914 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Bulletin du Congrès Anarchiste International" ("Rahvusvahelise Anarhistliku Kongressi Bülletään"), London, toimetaja: {{kas|Alexander Schapiro või Aleksandr Šapiro}}. ===1914 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Bulletin du Congrès Anarchiste International" ("Rahvusvahelise Anarhistliku Kongressi Bülletään"), London, toimetaja: {{kas|Alexander Schapiro või Aleksandr Šapiro}}; # "Golos Ssõlnõh i Zakljutšonnõh Russkih Anarhistov" ("Sundasundatud ja Vangistatud Vene Anarhistide Hääl"), New York, Anarhistliku Punase Risti (Anarchist Red Cross) häälekandja; # "Rabotši Mir" ("Töölismaailm"), Zürich, London. ==1915== # H. Burgin, "Juudi töölisliikumise ajalugu Ameerikas, Venemaal ja Inglismaal" ("Di Geshikhte fun der yidisher arbayter bavegung in Amerike, Rusland un England"), New York. ===1915 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Rabotšeje Znamja ('Töölislipp'), Lausanne. ===1915 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Rabotšeje Znamja ('Töölislipp'), Lausanne. ==1916== # M. Berezin, "Põgenemine vabadusse" ("Fun keyten tsu frayhayt"), New York, ühe anarhisti-kommunisti memuaarid, kes põgenes I maailmasõja eelõhtul Siberist New Yorki; # H. N. Brailsford, "Shelley, Godwin ja nende ring" ("Shelley, Godwin and Their Circle"), London; # Edward Carpenter, "Minu päevad ja unistused" ("My Days and Dreams"), London; # "Chicago draama 1. mail 1886. aastal" ("Tšikagskaja drama, 1-go Maja, 1886-go goda"), 2. väljaanne, New York; # Aleksandr Ju. Ge (Ghé), "Avalik kiri P. Kropotkinile" ("Lettre ouverte à P. Kropotkine"), Lausanne; # Franz Kafka, "Metamorfoos", jutustus; # Franz Kafka, "Otsus", jutustus; # Edward R. Pease, "Fabiuse Seltsi ajalugu" ("A History of the Fabian Society"), London; # Matrena Prisjažnjuk, "Matrena Prisjažnjuki kõne Kiievi sõjaväeringkonna kohtus 19. juulil 1908. aastal" ("Retš Matrenõ Prisjažnjuka v Kijevskom vojenno-okružnom sude 19-go ijulja 1908 goda"), New York, Kiievi anarhisti-individualisti kohtukõne; # Arnold Roller (S. Nacht), "Üldstreik ja sotsiaalne revolutsioon" ("Vseobštšaja statška i sotsialnaja revoljutsija"), New York. ===1916 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Ce qu’il faut dire" ("See mida on vaja öelda"), Pariis, toimetaja Sébastien Faure; # "Nabat" ("Häirekell"), Genf; # "Par delà la mêlée" ("Teiseltpoolt Lahingumöllu"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand; # "Rabotšaja Mõsl" ("Töölismõte"), New York, Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) ajakiri. ===1916 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Golos Truda" ("Töö Hääl"), New York, Ühendriikide ja Kanada Vene Tööliste Liidu häälekandja; # "Nabat" ("Häirekell"), Genf. ==1917== # P. A. Berlin, "Anarhia apostlid: Bakunin – Kropotkin – Machajski" ("Apostolõ anarhii: Bakunin – Kropotkin – Mahhajev"), Petrograd; # D. Edelstadt, "Anarhism-kommunism" ("Anarhizm kommunizm"), New York; # "Esimene vabriku-tehasekomiteede tööliskonverents" ("Pervaja rabotšaja konferentsija fabritšno-zavodskih komitetov"), Petrograd; # Aleksandr Ge (Ghé), "Tee võidule" ("Put k pobede"), Lausanne; # André Girard, "Revolutsioonilise anarhismi ideed prantsuse proletariaadi keskel" ("Idei revoljutsionnogo anarhizma sredi Frantsuzskogo proletariata"), Moskva; # A. Kratov (Ivan Knižnik), "Ettevalmistus Asutavaks Koguks" ("Podgotovka k utšreditelnomu sobraniju"), Petrograd; # A. Kratov (Ivan Knižnik), "Uus Venemaa ja juut" ("Novaja Rossija i jevrei"), Petrograd; # Nikolai Lebedev, "Töölisliidud" ("Rabotšije sojuzõ"), Moskva; # V. A. Polonski, "Anarhistid ja kaasaegne revolutsioon" ("Anarhistõ i sovremennaja revoljutsija"), ajalehes "Novaja Žizn" ("Uus Elu"), 15. november, lk 1; # V. A. Posse, "Asutav Kogu" ("Utšreditelnoje sobranije"), Petrograd; # "Tehaste, sadamate ja Mereametkonna asutuste tööliste esindajate ülevenemaaline kongress, 1." ("Vserossiiski sjezd predstavitelei rabotših zavodov, portov i utšreždenii Morskogo vedomstva, 1-i"), Petrograd; # Lev Tolstoi, "Mõttetud unistused", 1895. aasta 18.–19. mail (6.–7. mail) kirjutatud artikkel Nikolai II 1895. aasta 29. jaanuari (17. jaanuari) kõne kohta, mis avaldati selle pealkirja all, mis ei olnud Tolstoi enda pandud; # L. Velihhov, "Vene poliitiliste parteide võrdlev tabel" ("Sravnitelnaja tablitsa russkih polititšeskih partii"), Petrograd. ===1917 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhist", Rostov Doni ääres, Anarhistide-Kommunistide Doni Föderatsiooni häälekandja; # "Bjulleten Osvedomitelnogo Bjuro Anarhistov Rossii" ("Venemaa Anarhistide Informatsioonibüroo Bülletään"), Harkov; # "Burevestnik" ("Tormilind"), Petrograd, Anarhistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja; # "Golos Anarhii" ("Anarhia Hääl"), Saratov, Anarhistlike Salkade Saratovi Vaba Assotsiatsiooni häälekandja; # "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu häälekandja; # "Izvestija VTsIK" (VTsIK Sõnumid"), varem "Izvestija Petrogradskogo Soveta" ("Petrogradi Nõukogu Sõnumid") ja "Izvestija TsIK" ("TsIK Sõnumid"), Petrograd, Moskva; # "Kommuna" ("Kommuun"), Kroonlinn, Anarhistide-Kommunistide Petrogradi Föderatsiooni häälekandja; # "Metallist", Petrograd; # "Moskovski Metallist" ("Moskva Metallist"), Moskva; # "Nabat" ("Häirekell"), Harkov, Jelizavetgrad, Odessa, Huljai-Pole, Ukraina Konföderatsiooni "Nabat" häälekandja; # "Novõi Put" ("Uus Tee"), Petrograd, Vabrikukomiteede Kesknõukogu kuukiri; # "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Genf, Anarhistide-Kommunistide Zürichi ja Genfi Salga (Grossman-Roštšin, K. Orgeiani jt.) väljaanne, ainult üks number ilmus – mai; # "Rabotšaja Mõsl" ("Töölismõte"), Harkiv, anarho-sündikalistlik väljaanne; # "Svobodnaja Kommuna" ("Vaba Kommuun"), Petrograd, Anarhistlike-Kommunistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja; # "Volnõi Kronštadt" ("Vaba Kroonlinn"), Kroonlinn. ===1917 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhist", Rostov Doni ääres, Anarhistide-Kommunistide Doni Föderatsiooni häälekandja; # "Bjulleten Osvedomitelnogo Bjuro Anarhistov Rossii", Harkov; # "Golos Anarhii" ("Venemaa Anarhistide Informatsioonibüroo Bülletään"), Saratov, Anarhistlike Salkade Saratovi Vaba Assotsiatsiooni häälekandja; # "Kommuna" ("Kommuun"), Kroonlinn, Anarhistide-Kommunistide Petrogradi Föderatsiooni häälekandja; # "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Genf, Anarhistide-Kommunistide Zürichi ja Genfi Salga (Grossman-Roštšin, Orgeiani jt.) väljaanne, ainult üks number ilmus – mai; # "Rabotšaja Mõsl" ("Töölismõte"), Harkiv, New York, anarho-sündikalistlik väljaanne ja Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) ajakiri; # "Rech’" ("Kõne"), Petrograd; # "Svobodnaja Kommuna" ("Vaba Kommuun"), Petrograd, Anarhistlike-Kommunistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja; # "Volnõi Kronštadt" ("Vaba Kroonlinn"), Kroonlinn. ==1918== # "1. Ülevenemaalise Tekstiilitöötajate Ametiühingute ja Vabrikukomiteede Kongressi protokollid" ("Protokolõ 1-go Vserossiiskogo sjezda professionalnõh sojuzov tekstilštšikov i fabritšnõh komitetov"), Moskva; # M. Berezin, "Kas me oleme siis kontr-revolutsionäärid?" ("Kontr-revoljutsionery li mõ?"), Chicago?; # Aleksei Borovoi, "Anarhism" ("Anarhizm"), Moskva; # "Brjanski linnas 6-st 11-nda augustini 1918. a. aset leidnud kongressi resolutsioonid" ("Rezoljutsii sjezda imevšego mesto v gorode Brjanske s 6-go po 11-oe avgusta 1918 g."), Moskva, Anarhistide Põhja Regionaalse Kongressi otsused; # "Esimene ametiühingute ülevenemaaline kongress, 7.–14. jaanuarini 1918. a." ("Pervõi vserossiiski sjezd professionalnõh sojuzov, 7–14 janvarja 1918 g."), Moskva; # Aleksei Gastev, "Töölislöögi poeesia" ("Poezija rabotšego udara"); # I. I. Genkin, "Anarhistid: poliitilise sunnitöölise mälestustest" ("Anarhistõ: iz vospominanii polititšeskogo katoržanina"), ajakirjas "Bõloje" ("Möödunu") nr 9, lk 163–183; # Bratja Gordinõ [Abba L. ja V. L. Gordin], "Pananarhistide manifest" ("Manifest pananarhistov"), Moskva; # Apollon Karelin, "Poliitilise ökonoomia uus lühike esitus" ("Novoje kratkoje izloženije polititšeskoi ekonomii"), New York; # Apollon Karelin, "Riik ja anarhistid" ("Gosudarstvo i anarhistõ"), Moskva; # A. Kotšegarov [Apollon Karelin], "Küsimuse juurde kommunismist" ("K voprosu o kommunizme"); # G. Lapot’ (Grigori Maksimov), "Tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud ning meie suhtumine neisse" ("Sovetõ rabotših soldatskih i krestjanskih deputatov i naše k nim otnošenie"), New York; # Karl Radek, "Anarhistid ja Nõukogude Venemaa" ("Anarhistõ i sovetskaja Rossija"), Petrograd; # "Rahvamajandust puudutavate dekreetide ja määruste kogu (25. oktoobrist 1917. a. – 25. oktoobrini 1918. a.)" ("Sbornik dekretov i postanovlenii po narodnomu hozjaistvu (25 oktjabrja 1917 g. – 25 oktjabrja 1918 g.)"), Moskva; # Bertrand Russell, "Teed vabadusse. Sotsialism, anarhism ja sündikalism" ("Roads to Freedom. Socialism, Anarchism and Syndicalism"), London; # German Borissovitš Sandomirski, "Plehhanov ja anarhistid" ("Plehanov i anarhistõ"), Moskva; # Sojuz S-R Maksimalistov (S-R Maksimalistide Liit), "Nõukogude töövabariik" ("Trudovaja sovetskaja respublika"), Moskva; # Sojuz S-R Maksimalistov (S-R Maksimalistide Liit), "Tööliskontrollist" ("O rabotšem kontrole"), Moskva. ===1918 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Anarhistlike Salkade Moskva Föderatsiooni häälekandja; # "Bezvlastie" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Harkiv, Anarhistide Harkovi Assotsiatsiooni ajakiri; # "Buntovštšik" ("Mässaja"), Tomsk; # "Tšornoje Znamja" ("Must Lipp"), Vladivostok, Revolutsiooniliste Anarhistide-Kommunistide Vladivostoki Liidu häälekandja; # "Golos Anarhista" ("Anarhisti Hääl"), Jekaterinoslav, toimetajad: Peter Arshinov jt; # "Golos Truženika" ("Töötaja Hääl"), Chicago, I. W. W. väljaanne, üks toimetajaid Grigori Maximoff; # "K Svetu" ("Valgusesse"), Harkov, Anarhistide Harkovi Assotsiatsiooni häälekandja; # "Maksimalist", Moskva, Sotsialistide-Revolutsionääride Maksimalistide Liidu häälekandja; # "Rabotšaja Revoljutsija" ("Töölisrevolutsioon"), Moskva, autor: A. Volski (Waclaw Machajski), kirjastati ainult üks number – juuni-juuli; # "Revoljutsionnoje Tvortšestvo" ("Revolutsiooniline Looming"), Moskva; # "Der Syndikalist" ("Sündikalist"), Berliin; # "Vestnik Anarhii" ("Anarhia Sõnumitooja"), Brjansk, Anarhistide Brjanski Föderatsiooni häälekandja; # "Volnõi Golos Truda" ("Töö Vaba Hääl"), Moskva, anarho-sündikalistlik väljaanne, toimetajad: Grigori Maximoff jt. ===1918 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Anarhistlike Salkade Moskva Föderatsiooni häälekandja; # "Bezvlastie" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Harkiv, Anarhistide Harkivi Assotsiatsiooni ajakiri; # "Buntovštšik" ("Mässaja"), Tomsk; # "Burevestnik" ("Tormilind"), Petrograd, Anarhistlike Salkade Petrogradi Föderatsiooni häälekandja; # "Ce qu’il faut dire" ("See mida on vaja öelda"), Pariis, toimetaja Sébastien Faure; # "Tšornoe Znamja" ("Must Lipp"), Vladivostok, Revolutsiooniliste Anarhistide-Kommunistide Vladivostoki Liidu häälekandja; # "Golos Anarhista" ("Anarhisti Hääl"), Jekaterinoslav, toimetajad: Peter Arshinov jt; # "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu häälekandja; # "la Mêlée" ("Lähivõitlus"), Pariis, toimetaja: Emile Armand; # "Moskovski Metallist" ("Moskva Metallist"), Moskva; # "Mother Earth" ("Emake Maa"), New York, toimetaja: Red Emma; # "Novõi Put" ("Uus Tee"), Petrograd, Vabrikukomiteede Kesknõukogu kuukiri; # "Rabotšaja Revoljutsija" ("Töölisrevolutsioon"), Moskva, autor: A. Volski (Waclaw Machajski), kirjastati ainult üks number – juuni-juuli; # "Revoljutsionnoje Tvortšestvo" ("Revolutsiooniline Looming"), Moskva; #"Vestnik Anarhii" ("Anarhia Sõnumitooja"), Brjansk, Anarhistide Brjanski Föderatsiooni häälekandja; # "Volnõi Golos Truda" ("Töö Vaba Hääl"), Moskva, anarho-sündikalistlik väljaanne, toimetajad: Grigori Maximoff jt. ==1919== # Paul F. Brissenden, "I. W. W. Uurimus ameerika sündikalismist" ("The I. W. W. A Study of American Syndicalism"), New York; # Franz Kafka, "Paranduskoloonias", jutustus; # "Milliseid kordi on vaja" ("Kakije nužnõ porjadki"), Moskva, 1919?; # G. Nestrojev, "Maksimalism ja bolševism" ("Maksimalizm i bolševizm"), Moskva; # Georges Sorel, "Ühe proletariaaditeooria materjalid" ("Materiaux d’une theorie du proletariat"); # Pereval ({{kas|Üleminek või Kuru}}), "Riigitu kommunism ja sündikalism" ("Bezgosudarstvennõi kommunizm i sindikalizm"), 191?; # Maksim Rajevski, "Anarhosündikalism ja "kriitiline" sündikalism" ("Anarho-sindikalizm i "krititšeski" sindikalizm"), New York, tähtis töö "Golos Truda" toimetajalt; # Bertrand Russell, "Väljapakutud teed vabadusele" ("Proposed Roads to Freedom"), New York; # Friedebert Tuglas, "Liivakell", 1. köide, 2. väljaanne, mille eessõnas nimetab autor enda mõjustajatena Friedrich Nietzschet ja Oscar Wilde’i. # Voline (V. M. Eichenbaum), "Revolutsioon ja anarhism (kogumik artikleid)" ("Revoljutsija i anarhizm (sbornik statei)"), Harkiv?, valik Voline’i artikleid ja toimetisi ajalehest "Golos Truda" ("Töö Hääl"). ===1919 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Ülevenemaalise Põrandaaluste Anarhistide Organisatsiooni (Vserossiiskaja Organizatsija Anarhistov Podpolja) häälekandja; # "Bjulleten Initsiativnoi Gruppõ Anarhistskoi Molodeži Ukrainõ "Nabat"" ("Ukraina Anarhistliku Nooruse Algatussalga "Nabat" Bülletään"), Harkiv?; # "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu ajakiri, ainult üks number – detsember; # "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), New York, Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) häälekandja; # "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Huljai-Pole, Ukraina Revolutsioonilise Mässulise Armee häälekandja; # "Svoboda" ("Vabadus"), Kiiev, Vabade Anarhistide Kiievi Assotsiatsiooni ajakiri, ainult üks number – september; # "Trud i Volja" ("Töö ja Vabadus"), Moskva, Anarhistide-Sündikalistide-Kommunistide Liidu häälekandja; # "Volnaja Žizn" ("Vaba Elu"), Moskva, Anarhistide-Kommunistide Ülevenemaalise Föderatsiooni häälekandja; # "Volnõi Golos" ("Vaba Hääl"), Jelizavetgrad. ===1919 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhija" ("Anarhia"), Moskva, Ülevenemaalise Põrandaaluste Anarhistide Organisatsiooni (Vserossiiskaja Organizatsija Anarhistov Podpolja) häälekandja; # "Bjulleten Initsiativnoi Gruppõ Anarhistskoi Molodjoži Ukrainõ "Nabat"" ("Ukraina Anarhistliku Nooruse Algatussalga "Nabat" Bülletään"), Harkiv?; # "Golos Truda" ("Töö Hääl"), Petrograd, Moskva, Anarho-Sündikalistliku Propaganda Liidu ajakiri, ainult üks number – detsember; # "K Svetu" ("Valgusesse"), Harkiv, Anarhistide Harkovi Assotsiatsiooni häälekandja; # "Hleb i Volja" ("Leib ja Vabadus"), New York, Vene Tööliste Liidu (Union of Russian Workers) häälekandja; # "Metallist", Petrograd; # "Svoboda" ("Vabadus"), Kiiev, Vabade Anarhistide Kiievi Assotsiatsiooni ajakiri, ainult üks number – september; # "Trud i Volja" ("Töö ja Vabadus"), Moskva, Anarhistide-Sündikalistide-Kommunistide Liidu häälekandja; # "Volnõi Golos" ("Vaba Hääl"), Jelizavetgrad. ==1920== # Aleksei Borovoi, "Isiksus ja ühiskond anarhistlikus maailmavaates" ("Litšnost i obštšestvo v anarhistskom mirovozrenii"), Petrograd, Moskva; # B. S., "Avalik kiri I. Grossman-Roštšinile (Vastus nõukogude "anarhistidele")" ("Otkrõtoje pismo I. Grossmanu-Roštšinu (Otvet sovetskim "anarhistam")"); # Nikolai Buharin, "Anarhism ja [[teaduslik kommunism]]" ("Anarchismus und wissenschaftlicher Kommunismus"), Hamburg; # Victor Dave, Georges Yvetot, "Fernand Pelloutier ja revolutsiooniline sündikalism Prantsusmaal" ("Fernand Pellut’e i revoljucionnyi sindikalizm vo Francii"), Petrograd; # S. M. Dubnov, "Juutide ajalugu Venemaal ja Poolas" ("History of the Jews in Russia and Poland"), 3 köidet, Philadelphia, 1916–1920; # Abba Gordin, "Juriidilisest anarhismist faktilisse" ("Ot juriditšeskogo anarhizma k faktitšeskomu"), Moskva; # William Hard, "Raymond Robinsi oma lugu" ("Raymond Robins’ Own Story"), New York, London; # Maria Korn, "Revolutsiooniline sündikalism ja anarhism; Võitlus kapitali ja võimuga" ("Revoljutsionnõi sindikalizm i anarhizm; Borba s kapitalom i vlastju"), Petrograd, Moskva; # M. A. Kurtšinski, "Egoismi apostel: Max Stirner ja tema anarhia filosoofia" ("Apostol egoizma: Max Stirner i ego filosofija anarhii"), Petrograd; # Nikolai Lebedev, "Elisée Reclus kui inimene, teadlane ja mõtleja" ("Elisée Reclus, kak tšelovek, utšonõi i mõslitel"), Petrograd; # John Henry Mackay, "Otsides vabadust" ("A la recherche de la liberté"), šoti individualistlikult anarhistilt; # New York State, Joint Legislative Committee Investigating Seditious Activities (New Yorgi Osariik, Mässule Õhutavaid Tegevusi Uuriv Ühine Seadusandlik Komitee), "Revolutsiooniline radikalism" ("Revolutionary Radicalism"), 4 köidet, Albany; # R. W. Postgate, "Töölisinternatsionaal" ("The Workers’ International"), London; # German Sandomirski, "Antimilitarismi pidu (Anarhistliku liikumise ajaloo juurde)" ("Toržestvo antimilitarizma (K istorii anarhistskogo dviženija)"), Moskva; # Samuel Schwartzbard, "Unistused ja tegelikkus", jidišis; # Friedebert Tuglas, "Henrik Ibsen inimesena". ===1920 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # Amerikanskije Izvestija ('Ameerika sõnumid'), New York; # Bjulleten Kijevskoi Gruppõ Anarhistskoi Molodjoži ('Anarhistliku Nooruse Kiievi Salga Bülletään'), Kiiev; # Burevestnik ('Tormilind'), Odessa; # Nabat ('Häirekell'), Altai; # Svobodnoje Obštšestvo ('Vaba Ühiskond'), New York; # Universal ('Universaal'), Moskva, anarho-universalistide häälekandja; # Volna ('Laine'), New York. ===1920 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Bjulleten Kijevskoi Gruppõ Anarhistskoi Molodjoži" ("Anarhistliku Nooruse Kiievi Salga Bülletään"), Kiiev; # "Nabat" ("Häirekell"), Harkiv, Jelizavetgrad, Odessa, Huljai-Pole, Altai, Ukraina Konföderatsiooni "Nabat" häälekandja; # "Put k Svobode" ("Tee Vabadusse"), Huljai-Pole, Ukraina Revolutsioonilise Mässulise Armee häälekandja; # "Universal" ("Universaal"), Moskva, anarho-universalistide häälekandja. ==1921== # "Anarhistide hüüd" ("Klitš Anarhistov"), New York, mai, mälestusaustusavaldus Kropotkinile; # "Anarhistlikud organisatsioonid. Pjotr Aleksejevitš Kropotkini mälestuseks" ("Anarhitšeskije Organizatsii. Pamjati Petra Aleksejevitša Kropotkina"), Moskva, 8.–13. veebruar, et avaldada austust lahkunud Kropotkinile; # Aleksei Gastev, "Kuidas tuleb töötada" ("Kak nado rabotat"); # J. Bruce Glasier, "William Morris ja sotsialistliku liikumise varajased päevad" ("William Morris and the Early Days of the Socialist Movement"), London; # Iuda Solomonovitš Grossman-Roštšin, "P. A. Kropotkini loomingu iseloomustus" ("Harakteristika tvortšestva P. A. Kropotkina"), Moskva, Petrograd; # Ja. A. Jakovlev, "Vene anarhism suures vene revolutsioonis" ("Russki anarhizm v velikoi russkoi revoljutsii"), Moskva, vastuväitlev uurimus bolševistlikult kirjanikult; # Ja. A. Jakovlev, "Vene "Anarhistid Sündikalistid" maailmaproletariaadi tribunali palge ees" ("Les "Anarchistes Syndicalistes" russes devant le tribunal du prolétariat mondial"), Moskva; # Aleksandra Kollontai, "Töölisopositsioon" ("The Workers Opposition"), Chicago; # Ju. B. Kreizel, "Harkivi ametiühinguliikumise ajaloost 1917. aastal" ("Iz istorii profdviženija g. Harkova v 1917 godu"), Harkiv; # D. Lebed, "Anarho-mahnoluse kolme aasta kokkuvõtted ja õppetunnid" ("Itogi i uroki trjohh let anarho-mahnovštšinõ"); # Daniil Novomirski, "Anarhistide-Kommunistide Manifest" ("Manifest of the Anarchists-Communists"), New York; # "Pjotr Aleksejevitš Kropotkini mälestuseks" ("Pamjati Petra Aleksejevitša Kropotkina"), Petrograd ja Moskva; # M. Philips Price, "Minu mälestused Vene revolutsioonist" ("My Reminiscences of the Russian Revolution"), London; # E. A. Preobraženski, "Anarhism ja kommunism" ("Anarhizm i kommunizm"), 2. väljaanne, Moskva; # Georges Sorel, "Kaitsekõne Leninile" ("Plaidoyer pour Lenine"); # Augustin Souchy, "Kuidas elab tööline ja talupoeg Venemaal ja Ukrainas" ("Wie lebt der Arbeiter und Bauer in Russland und in der Ukraine?"), Berliin, 1921?; # S. O. Zagorski, "Nõukogude Vabariik" ("La République des Soviets"), Pariis; # "Tõde Kroonlinnast" ("Pravda o Kronštadte"), Praha, tähtis dokumentide kollektsioon Kroonlinna mässust; # "Vaba töökasvatus. Kogumik artikleid" ("Svobodnoje trudovoje vospitanije. Sbornik statei"), koostaja Nikolai Lebedev, Petrograd, Moskva; # "Vene revolutsioon ja kommunistlik partei", saksa keeles, Berliin, Bolševistliku režiimi hukkamõist nelja Moskva anarhisti poolt, samal aastal Vene SFNV-st salakaubana välja toodud. ===1921 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Bezvlastije" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Luuga, Luuga anarhistide häälekandja; # "Burevestnik" ("Tormilind"), New York; # "Sotsialistitšeski Vestnik" ("Sotsialistlik Sõnumitooja"), Berliin, Pariis, New York. ===1921 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Bezvlastije" ("Valitsusetus", "Anarhia"), Luga, Luga anarhistide häälekandja; # "Maksimalist", Moskva, Sotsialistide-Revolutsionääride Maksimalistide Liidu häälekandja; # "Svobodnoje Obštšestvo" ("Vaba Ühiskond"), New York; # "Volnaja Žizn" ("Vaba Elu"), Moskva, Anarhistide-Kommunistide Ülevenemaalise Föderatsiooni häälekandja. ==1922== # "Anarhismi tagakiusamine Nõukogude Venemaal" ("Gonenija na anarhizm v Sovetskoi Rossii"), Berliin, sisaldab kimpu juhtivate Vene anarhistide elulugudest; # "Anarhistide-kommunistide protestimanifest bolševistliku valitsuse vastu kogu maailma proletariaadile" ("Manifest protesta anarhistov-kommunistov protiv bolševistskogo pravitelstva k proletariatu vsego mira"), New York?, samuti kirjastatud inglise keeles; # Mihhail Bakunin, "Kogutud teosed" ("Izbrannõje sotšinenija"), 5 köidet, Petrograd, Moskva, 1919–1922; # Alexander Berkman, "Kroonlinna mäss" ("The Kronstadt Rebellion"), Berliin; # Alexander Berkman, "Vene revolutsioon ja kommunistlik partei", Berliin; # Alexander Berkman, "Vene tragöödia (ülevaade ja väljavaade)" ("The Russian Tragedy (a Review and an Outlook)"), Berliin; # Aleksei Borovoi, Nikolai Lebedev (koostajad), "P. A. Kropotkini mälestusele pühendatud kirjutiste kogu" ("Sbornik statei posvjaštšennõi pamjati P. A. Kropotkina"), Petrograd, Moskva; # Fritz Brupbacher, "Marx ja Bakunin: üks kirjutis Rahvusvahelise Tööliste Assotsiatsiooni ajaloost" ("Marx und Bakunin: ein Beitrag zur Geschichte der Internationalen Arbeiterassoziation"), Berliin; # "Esimene Ukraina anarhistlike organisatsioonide konverents "Nabat". Deklaratsioonid ja resolutsioonid" ("Pervaja konferentsija anarhistskih organizacii Ukrainõ "Nabat". Deklaratsii i rezoljutsii"), Buenos Aires; # Vera Figner, "Pitseeritud töö" ("Zapetšatlennõi trud") 3 köidet; # I. I. Genkin, "Mööda vanglaid ja tappe" ("Po tjurmam i etapam"), Petrograd, väärtuslik teabeallikas "Beznatšalije" liikmete kohta; # Emma Goldman, "Vene revolutsiooni purustamine" ("The Crushing of the Russian Revolution"), London; # Anatoli Gorelik [Grigori Gorelik (Konföderatsiooni Nabat liige)], "Anarhistid Venemaa revolutsioonis" ("Anarhistõ v rossiiskoi revoljutsii"), Berliin; # I. Harhardin, "Kropotkin kui majandusteadlane" ("Kropotkin, kak ekonomist"), Moskva; # Ivan Knižnik, "Mälestused P. A. Kropotkinist ja ühest anarhistlikust emigrantlikust salgast" ("Vospominanija o P. A. Kropotkine i ob odnoi anarhistskoi emigrantskoi gruppe"), ajakirjas "Krasnaja Letopiss" ("Punane Kroonika") nr 4, lk 28–51, isiklik mälestus anarhistlikest emigrantidest Pariisis kahe Vene revolutsiooni vahel; # Pjotr Kropotkin, "Eetika" ("Etika"), Petrograd; # Grigori Maksimov, "Mille eest ja kuidas bolševikud anarhiste Venemaalt välja saatsid?" ("Za tšto i kak bolševiki izgnali anarhistov iz Rossii?"), Berliin?; # Lewis Mumford, "Utoopiate lugu" ("The Story of Utopias"), New York; # "P. A. Kropotkin, 1842–1922. 80-ks sünnipäevaks" ("P. A. Kropotkin, 1842–1922. k 80-tiletiju so dnja roždenija"), Moskva, Kropotkini Muuseumi Komitee liikmete artiklite kogu; # "Programmi asemel: I ja II Ülevenemaalise anarho-sündikalistide konverentsi resolutsioonid" ("Vmesto programmõ: rezoljutsii I i II Vserossiiskih konferentsii anarho-sindikalistov"), Berliin; # P. Rudenko, "Ukrainas. Mässuliskond ja anarhistlik liikumine" ("Na Ukraine. Povstantšestvo i anarhitšeskoje dviženije"), Buenos Aires; # German Sandomirski (koostaja), "Genova konverentsi materjalid" ("Materialõ genuezskoi konferentsii"), Moskva; # E. V. Spektorski, "Vene anarhism" ("Russki anarhizm"), ajakirjas "Russkaja Mõsl" ("Vene Mõte"), nr 1-2, lk 230–253; # V. V. Svjatlovski, "Peajooned anarhismis" ("Otšerki po anarhizmu"), Petrograd; # Maurice Vandamme (Mauricius), "Nõukogudemaal, üheksa kuud seiklusi" ("Au Pays des Soviets, neuf mois d’aventures"); # "Vene revolutsioon ja anarhism" ("Russkaja revoljutsija i anarhizm"); # "Vene revolutsioon ja kommunistlik partei" ("The Russian Revolution and the Communist Party"), Berliin, Bolševistliku režiimi hukkamõist nelja Moskva anarhisti poolt, samal aastal Vene SFNV-st salakaubana välja toodud. ===1922 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Cupidon", revolutsioonilise seksuaalsuse teemaline ajaleht, kirjastaja: Maurice Vandamme (Mauricius); # "l’En Dehors" ("Väljaspool"), Pariis, individualistlike anarhistide häälekandja, toimetaja: Emile Armand; # "Vilna Gromada", New York?, ukraina anarhistide-kommunistide häälekandja. ===1922 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Burevestnik" ("Tormilind"), New York; # "Cupidon", revolutsioonilise seksuaalsuse teemaline ajaleht, kirjastaja: Maurice Vandamme (Mauricius); # "Vilna Gromada", New York?, ukraina anarhistide-kommunistide häälekandja. ==1923== # "1902. aasta talurahvaliikumine" ("Krestjanskoje dviženije 1902 goda"), Moskva ja Petrograd; # Emile Armand, "Individualistlik anarhistlik pühendamine" ("l’Initiation individualiste anarchiste"), Pariis; # Pjotr Aršinov, "Mahnoliku liikumise ajalugu (1918–1921 a.)" ("Istorija mahnovskogo dviženija (1918–1921 gg.)"), Berliin; # S. M. Dubnov, G. Ja. Krasnõi-Admoni (koostajad), "Materjalid juudivastaste pogrommide ajaloost Venemaal" ("Materialõ dlja istorii antijevreiskih pogromov v Rossii"), 2 köidet, Petrograd, 1919–1923; # Emma Goldman, "Mu pettekujutelmadest vabanemine Venemaal" ("My Disillusionment in Russia"), Garden City, New York; # A. Gorelik, "Kasvatus nõukogude Venemaal" ("Vospitanije v sovetskoi Rossii"), Buenos Aires; # Efim Jarchuk, "Kroonlinn vene revolutsioonis" ("Kronštadt v russkoi revoljutsii"), New York, prominentselt anarhistilt, kes tegutses 1917. aastal Kroonlinnas; # Apollon Karelin, "Mis on anarhia?" ("Tšto takoje anarhija?"), Moskva; # Apollon Karelin, "Nõnda kõneles Bakunin" ("Tak govoril Bakunin"), Bridgeport, Connecticut; # Apollon Karelin, "Surmanuhtlus" ("Smertnaja kazn"), Detroit; # Ivan Knižnik, "Mälestused Bogrovist, Stolõpini tapjast" ("Vospominanija o Bogrove, ubiitsa Stolõpina"), ajakirjas "Krasnaja Letopis" ("Punane Kroonika") nr 5, lk 287–294; # Pjotr Kropotkin, "Eetika" ("Die Ethik"); # Ludwik Kulczycki, "Sotsioloogia põhimõtted" ("Zasady socjologii"); # M. Kurtšinski, "Egoismi apostel" ("Der Apostel des Egoismus"), raamat Max Stirnerist; # A. Lozovski (S. A. Dridzo), "Anarho-sündikalism ja kommunism" ("Anarho-sindikalizm i kommunizm"), Moskva, bolševistliku ametiühinguametniku rünnak sündikalismi vastu; # Pavel Nikolaevitš Miljukov, "Teise vene revolutsiooni ajalugu" ("Istorija vtoroi russkoi revoljutsii"), 3 köidet, Sofia, 1921–1923; # Henry K. Norton, "Kaug-Ida Vabariik Siberis" ("The Far Eastern Republic of Siberia"), London; # V. A. Posse, "V. A. Posse mälestused (1905–1917 a.)" ("Vospominanija V. A. Posse (1905–1917 gg.)"), Petrograd; # Pierre-Joseph Proudhon, "Revolutsiooni üldidee üheksateistkümnendal sajandil" ("The General Idea of the Revolution in the Nineteenth Century"), tõlkija: John Beverley Robinson, London; # M. Rafes, "Ülevaade "Bundi" ajaloost" ("Otšerki po istorii "Bunda""), Moskva; # German Sandomirski, "Fašism" ("Fašizm"), 2 köidet, Moskva; # German Sandomirski, "Vangistuses. Olukirjeldused ja mälestused" ("V nevole. Otšerki i vospominanija"), 3. väljaanne, Moskva, tuntud Kiievi anarhisti vanglamemuaarid; # "Ukraina anarhistlike organisatsioonide Konföderatsiooni "Nabat" esimese kongressi resolutsioonid" ("Rezoljutsii pervogo sezda Konfederatsii anarhistskih organizacii Ukrainõ "Nabat""), Buenos Aires. ===1923 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhitšeski Vestnik" ("Anarhistlik Sõnumitooja"), Berliin; # "Bulletin of the Joint Committee for the Defense of Revolutionists Imprisoned in Russia" ("Ühise Komitee Venemaal Vangistatud Revolutsionääride Kaitseks Bülletään"), Berliin; # "Potšin" ("Algatus"), Moskva; # "Rabotši Put" ("Töölise Tee"), Berliin, anarho-sündikalistlik ajakiri; # "Volja Ukraini" ("Ukraina Vabadus"), Newark, New Jersey. ===1923 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Potšin" ("Algatus"), Moskva; # "Rabotši Put" ("Töölise Tee"), Berliin, anarho-sündikalistlik ajakiri; # "Volja Ukraini" ("Ukraina Vabadus"), Newark, New Jersey. ==1924== # Edward Józef Abramowski, "Kirjad" ("Pisma"), 1. köide, Varssavi; # Michael Bakunin, "Kogutud tööd" ("Gesammelte Werke"), 3 köidet, Berliin, 1921–1924; # Lev Tšornõi, "Klassidest" ("O klassah"), Moskva; # Jean Gaudeaux, "Kuus kuud bolševistlikul Venemaal" ("Six mois en Russie bolchéviste"), Pariis, prantsuse sündikalistlikult delegaadilt I Rahvusvahelisel Ametiühingute Kongressil; # Emma Goldman, "Mu edasine pettekujutelmadest vabanemine Venemaal" ("My Further Disillusionment in Russia"), Garden City, New York {teistel andmetel 1923}; # Iuda Grossman-Roštšin, "Mõtisklused möödunust (Białystoki anarhistliku "Tšornoje Znamja" liikumise ajaloost)" ("Dumy o bõlom (Iz istorii belostotskogo anarhitšeskogo ‘tšornoznamenskogo’ dviženija)"), ajakirjas "Bõloje" ("Möödunu") nr 27-28, lk 172–182; # Sergei Jessenin, "Kõrtside Moskva", anarhistlik poeesiakogu; # Apollon Karelin, "Linnatöölised, talurahvas, võim ja omandus" ("Gorodskije rabotšije, krestjanstvo, vlast i sobstvennost"), Buenos Aires; # Pjotr Kropotkin, "Eetika" ("Ethics"); # Octave Mirbeau, "Kõlbmatud karjased", näidend, eesti keeles, Leningrad; # Rudolf Rocker, "Johann Most, ühe mässaja elu" ("Johann Most, das Leben eines Rebellen"), Berliin; # I. Teper (Gordejev), "Mahno" ("Mahno"), Kiiev; # S. P. Tjurin, "P. A. Kropotkini ärasõit Inglismaalt Venemaale ja tema kirjad" ("Otjezd P. A. Kropotkina iz Anglii v Rossiju i ego pisma"), ajakirjas "Na Tšužoi Storone" ("Võõral poolel"), nr 4, lk 216–238. ===1924 ilmuma hakanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "The Road to Freedom" ("Tee Vabadusse"), Stelton, New Jersey; New York City. ===1924 ilmumise lõpetanud bülletäänid, ajakirjad ja ajalehed=== # "Anarhitšeski Vestnik" ("Anarhistlik Sõnumitooja"), Berliin; # "Volna" ("Laine"), New York. {{pooleli}} [[Kategooria:Anarhism]] liv2ncvhoju087797mxybnvwb1k292w 0 34094 7206365 6783607 2026-08-02T07:55:39Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7206365 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Diverse torture instruments.jpg|pisi|Piinamisriistu]] [[Pilt:Musée_Calvet_Laugée_Désirée-François_La_question_1881.jpg|pisi|[[Désiré François Laugée]], "Küsimus" (1881)]] '''Piinamine''' on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine. ==Piinamise õiguslik seisund== ===ÜRO piinamise vastane konventsioon=== ÜRO piinamise vastase konventsiooni artikli 1 lõike 1 kohaselt on piinamine iga tahtlik tegu, millega põhjustatakse isikule tugev füüsiline või vaimne valu või kannatus eesmärgiga saada temalt või kolmandalt isikult informatsiooni või ülestunnistust, karistada teda või kolmandat isikut teo eest, mida ta on toime pannud või milles teda kahtlustatakse või et teda või kolmandat isikut ähvardada või alandada. ===Euroopa inimõiguste konventsioon=== [[Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsioon]]i artikkel 3 sätestab, et : ''Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.'' ===Põhiseadus=== [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e § 18 sätestab, et : ''Kedagi ei tohi piinata, julmalt ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.'' Sellest keelust ei tohi vastavalt § 130-le kõrvale kalduda ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal. == Vaata ka == * [[piinamine ülekuulamisvahendina]] * [[ülekuulamine]] * [[inimõigused]] * [[loomapiinamine]] * [[inkvisitsioon]] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=23989 ÜRO piinamise vastane konventsioon (mitteametlik eestikeelne tõlge)] *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25174 Piinamise tõkestamise Euroopa konventsioon (mitteametlik eestikeelne tõlge)] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] [[Kategooria:Moraal]] 4h3p64b9gerf0uzshmqs4wqu0pi8o0z 0 34941 7205918 7205910 2026-08-01T12:13:42Z NOSSER 8097 /* Renoveeritud teatrikompleks */ 7205918 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on ENSV ajal asutatud teatrist; sama nime kandis ka [[Tallinna saksa teater]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{ajakohasta}} {{viita}} {{Teater | teatri_nimi = Tallinna Linnateater | pilt = Tallinna Linnateater*.JPG|pildisuurus=200px | moto = | asukoht = [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 23, Tallinn | asutatud = 1965 | lõpp = | teatrijuht = | mahutavus = | url = | märkused = }} '''Tallinna Linnateater''' on teater [[Tallinn]]as, mis asutati 13. augustil 1965 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] II lennu lõpetajatest<ref>[https://linnateater.ee/teater/ajalugu/ Tallinna Linnateater. Ajalugu.]</ref> kursusejuhendaja ja lavastaja [[Voldemar Panso]] eestvedamisel. Algselt kandis teater nime '''Eesti NSV Riiklik Noorsooteater'''. Tallinna Linnateatri nime kannab teater alates 1994. aastast. ==Teatri ajalugu== {{Vaata| Tallinna Linnateatri maja}} [[Pilt:Lai tänav 23 hoone etik.JPG|pisi|Linnateatri peasissepääs]] Lavastaja [[Voldemar Panso]] pani 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri II lennu lõpetajatest kokku uue näitetrupi, kes moodustasid Tallinnas uue teatri, mis sai nimeks '''Eesti NSV Riiklik Noorsooteater'''. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. [[1966]]. aastast sai teatri pealavaks [[Salme kultuurikeskus]] [[Kalamaja]]s. Kontori- ja prooviruumideks anti teatrile aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 23 asuv maja, mis oli pikka aega teatri ainus oma tööpind ja millest sai hiljem teatri peahoone. Kui Voldemar Panso [[1970]]. aastal peanäitejuhi kohalt lahkus, võttis selle ameti üle tema õpilane ja järgija [[Mikk Mikiver]] ning [[1974]]. aastal [[Kalju Komissarov]]. [[1975]]. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri väike saal ning [[1983]]. aastal keldris asuv kaminasaal. [[1983]] kinnitati Tallinna Täitevkomitees otsus rajada Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. aastapäevaks 1990. aastal. [[1987]]. aastal võttis teatris ohjad enda kätte [[Rudolf Allabert]] ning samal aastal valmis ka arhitekt [[Kalle Rõõmus]]e loodud uue teatrimaja projekt, kuid [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] tõttu jäi ehitustöö soiku. Mõõnaperiood tundus olevat vallanud ka teatritöö. [[1992]]. aastal asusid teatri etteotsa kaks meest: peanäitejuht [[Elmo Nüganen]] ja direktor [[Raivo Põldmaa]]. [[1994]]. aastal nimetati teater ümber '''Tallinna Linnateatriks'''. Üksteise järel võeti kasutusele uusi mängupaiku. [[1992]]. aastal tehti esimene lavastus Lai tänav 19 pööningul: lavastaja [[Madis Kalmet]] tõi tühjade kiviseinte ja ehitusrisu keskel publiku ette [[Henning Mankell]]i "Lollprintsi". Hiljem ehitati pööning välja nn Taevalavaks. [[1995]]. aasta suvel võeti kasutusele Linnateatri siseõu ehk [[Tallinna Linnateatri Lavaauk|Lavaauk]]. Kummaline nimi anti mängupaigale seetõttu, et just seal pidi projekti järgi asetsema tulevase teatrimaja suur saal. Lavaaugu avalavastuseks oli Elmo Nüganeni "Kolm musketäri", mida tänu ootamatult suurele publikumenule mängiti kolm suve järjest. [[2003]]. aasta maikuuks ehitati Lavaauk taas täiesti ümber – seal esietendus Elmo Nüganeni lavastuses muusikalavastus "Kaotajad". [[1997]]. aastal avati külalislavastaja [[Adolf Šapiro]] lavastusega "Kolmekrossiooper" veel üks saal - Põrgulava. [[Pilt:Tallinna hobuveski, 14.-18.saj.jpg|pisi|left|[[Tallinna hobuveski]]t kasutab Linnateater 2003. aastast]] [[rahvusvaheline teatripäev|Rahvusvaheliseks teatripäevaks]], 27. märtsiks 1999 avas Tallinna Linnateater pidulikult uue majatiiva. Selles on kaks teatrisaali – pisike ja hubane Kammersaal ning Tallinna Linnateatri suurim ja moodsaim mängupaik – Taevalava, mis mahutab kuni 200 pealtvaatajat. Taevalava on suurusest hoolimata ''black-box''<nowiki/>'i tüüpi teatrisaal, mis varustatud hea valguspargi ja lavatehnikaga. Taevalava avati vahetult enne 2000. aasta saabumist Elmo Nüganeni lavastatud [[William Shakespeare|William Shakespeare'i]] "Hamletiga". 2003. aasta kevadel avati taas uus mängupaik – 14. sajandist pärit [[Tallinna hobuveski|Hobuveski]], mis asub aadressil Lai 47. Hobuveski avati [[Jaanus Rohumaa]] luulelavastusega, mis põhines [[Doris Kareva]] luulekogul "Mandragora". Aastatel 2018–2020 oli plaanis korrastada teatrihooned ja rajada uus saal. Selle maksumuseks hinnati 20 miljonit eurot ning sellest poole pidi katma riik ja poole Tallinna linn.<ref>[http://kultuur.err.ee/618871/tallinna-linnateater-saab-valitsuselt-juurdeehituseks-10-miljonit "Tallinna Linnateater saab valitsuselt juurdeehituseks 10 miljonit"] ERR, 16. september 2017</ref> Ehitust alustati 2021. aastal ning siis hinnati arenduse kogumaksumuseks 28,4 miljonit eurot.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/7211077/linnateatri-uue-kompleksi-ehitus-algab-esmaspaeval "Linnateatri uue kompleksi ehitus algab esmaspäeval"] Postimees, 26. märts 2021</ref> Ehitushindade tõusu tõttu hinnati 2022. aastal kulude kallinemist vähemalt 4 miljoni euro võrra.<ref name="mitu-miljonit-rohkem" /> Ehituse endaga loodetakse valmis saada 2023. aasta lõpuks.<ref name="mitu-miljonit-rohkem">[https://www.err.ee/1608695404/tallinna-linnateatri-ehitus-laheb-maksma-mitu-miljonit-rohkem "Tallinna Linnateatri ehitus läheb maksma mitu miljonit rohkem"] ERR, 25. august 2022</ref> 2023. aasta keskpaigaks oli eeldatav maksumus kerkinud juba 37,9 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1609024220/linnateatri-arendus-laheb-uha-kallimaks "Linnateatri arendus läheb üha kallimaks"] ERR, 3. juuli 2023</ref> ===Renoveeritud teatrikompleks=== [[File:Lai tänav, IMG 4625.jpg|pisi|Lai 23, 21, 19 paremal]] Renoveeritud Laia tänava maja, sealhulgas uus suur saar, avati viies saalis korraga alganud etendustega 10. oktoobril 2025. [[Arhitektuuribüroo Salto]] projekti järgi täieliku uuenduskuuri saanud teatrikompleksis on kokku kuus saali ja vabaõhulava sisehoovis. Varasema Põrgulava asemel on 350-kohaline suur saal ja 110-kohaline Must saal ning neid ühendav avar [[aatrium]].<ref>[https://linnateater.ee/tallinna-linnateater-avab-laia-tanava-maja-viie-esietendusega/ Tallinna Linnateater avab Laia tänava maja viie esietendusega] Tallinna Linnateatri koduleht. 26.05.2025.</ref> Linnateatri kvartalisse Aida ja Laia tänaval kuuluvad hooned: [[Aida tänav]] 6 ja 8 ning [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 19, 21, 23, 23 / II, 25<ref>[https://linnateater.ee/teater/hoonete-ajalugu/ Hoonete ajalugu], linnateater.ee</ref>. ==Teatri repertuaar== Tallinna Linnateatri mängukavas on nii maailmaklassikat kui ka nüüdisdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale: Tallinna Linnateatri mängukavas on olnud Jaan Tätte, Paavo Piigi, Diana Leesalu jt näidendeid. ==Teatri meeskond== Teatri endine [[peanäitejuht]] [[Elmo Nüganen]] on [[Eesti]] hinnatumaid [[lavastaja]]id, tuntud eelkõige oma suurejooneliste klassikatõlgenduste poolest. Tema lavastused (nt [[William Shakespeare]]'i "Romeo ja Julia", [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]’ "[[Kolm musketäri]]" ja "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem", [[Anton Tšehhov]]i "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", [[Fjodor Dostojevski]] "Kuritöö ja karistus", William Shakespeare’i "Hamlet", [[Anton Hansen Tammsaare]] "Tõde ja õigus") on olnud Tallinna Linnateatri repertuaaris alati olulisel kohal ning teatrit ka [[festival]]idel väärikalt esindanud. Nüganen on enda ümber koondanud võimeka, elujõulise ja noore trupi, millele ei käi üle jõu ükski žanr ega mängulaad. Koosseisulise lavastajana on Linnateatris töötanud [[Jaanus Rohumaa]] (1992–2009), [[Eva Klemets]] (2004–2006) ja [[Mart Koldits]] (2004–2008). Jaanus Rohumaa fookuseks oli enamasti uuem [[näitekirjandus]]. Ta on lavale toonud nii [[Tom Stoppard]]i, [[Martin McDonagh|Martin McDonagh']], [[Thomas Mann]]i, [[David Storey]], [[Evelyn Waugh|Evelyn Waugh']] kui ka [[Jaan Tätte]] näidendeid ning lavastanud luuletaja [[Doris Kareva]] loomingut. Olulisel kohal on ka improvisatsioonilise meetodiga loodud lavastused ja tema enda kirjutatud näidendite lavaversioonid. Eva Klemetsi esimeseks tööks Linnateatris oli [[Frank McGuinness]]i "Et keegi mind valvaks", mis esietendus [[2003]]. aastal. Sellega avati ühtlasi Tallinna Linnateatri uus mängupaik – [[Köismäe torn]]. Mart Kolditsa töötlus [[Viktor Pelevin]]i romaanist "Tšapajev ja Pustota" (2003) tõi talle hooaja parima lavastaja nimetuse ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] teatriankeedis arvamust avaldanud kriitikutelt. [[2012]]. aastal läks teatrisse tööle rühm noori näitlejaid ja dramaturge-lavastajaid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstkooli]] 25. lennust, mille juhendaja oli Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen. Näitetrupiga liitusid [[Maiken Pius|Maiken Schmidt]], [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], [[Kaspar Velberg]], [[Märt Pius]], [[Priit Pius]], [[Henrik Kalmet]] ja [[Karl-Andreas Kalmet]], kirjandustoas asus tööle dramaturg [[Kristiina Jalasto]], dramaturg-lavastajatena asusid ametisse [[Paavo Piik]] ja [[Diana Leesalu]]. [[2015]]. aastal sai peakunstnikuks [[Reet Aus]], 2018. aastast on peakunstnik [[Kristjan Suits]]. Alates 2021. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht [[Uku Uusberg]] ja direktor [[Mihkel Kübar]]. 2026. aasta seisuga kuulub teatri oma truppi lisaks peanäitejuhile 36 näitlejat ja 3 lavastajat. ==Näitlejad ja lavastajad == '''<big>Näitlejad</big>''' * [[Argo Aadli]] (2002. aastast) * [[Epp Eespäev]] (1988. aastast) * [[Jan Ehrenberg]] (2022. aastast) * [[Maria Ehrenberg]] (2025. aastast) * [[Andero Ermel]] (1998. aastast) * [[Simo Andre Kadastu]] (2020. aastast) * [[Piret Kalda]] (1988. aastast) * [[Alo Kõrve]] (2002. aastast) * [[Hele Kõrve]] (2002. aastast) * [[Anu Lamp]] (1982. aastast) * [[Tõnn Lamp]] (2006. aastast) * [[Laurits Muru]] (2024. aastast) * [[Allan Noormets]] (1994. aastast) * [[Egon Nuter]] (2019. aastast) * [[Maris Nõlvak]] (2020. aastast) * [[Indrek Ojari]] (2004. aastast) * [[Hele Palumaa]] (2024. aastast) * [[Maiken Pius]] (2012. aastast) * [[Märt Pius]] (2012. aastast) * [[Priit Pius]] (2012. aastast) * [[Andres Raag]] (1992. aastast) * [[Ursula Ratasepp]] (2006. aastast) * [[Anne Reemann]] (1988. aastast) * [[Elisabet Reinsalu]] (2002. aastast) * [[Liis Remmel]] (2012. aastast) * [[Kristiin Räägel]] (2020. aastast) * [[Indrek Sammul]] (1994-2007 ja taas 2021. aastast) * [[Rain Simmul]] (1999. aastast) * [[Külli Teetamm]] (1998. aastast) * [[Mart Toome]] (2002. aastast) * [[Sandra Uusberg]] (2010. aastast) * [[Kaspar Velberg]] (2012. aastast) * [[Kristo Viiding]] (2025. aastast) * [[Kristjan Üksküla]] (2010-2020 ja taas 2025. aastast) <big>'''Endised näitlejad'''</big> * [[Mikk Jürjens]] (2010-2026) * [[Evelin Võigemast]] (2002-2026) <big>'''Lavastajad'''</big> * [[Markus Helmut Ilves]] (2023. aastast) * [[Marta Aliide Jakovski]] (2024. aastast) * [[Diana Leesalu]] (2012. aastast) ==Tunnustus== * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia]] (aasta teatrisündmuse preemia kunstiliselt heatasemelise repertuaari ja selle eduka lavalise teostamise eest) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Tallinn City Theatre}} * [http://www.linnateater.ee/ Tallinna Linnateatri koduleht] {{teemalehed}} {{koord}} [[Kategooria:Tallinna Linnateater| ]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Tallinna teatrid]] q7fv6q2r48xsnw9pdb4bpe5p8vgvzja 0 41277 7206057 7205849 2026-08-01T16:31:56Z Heakeel 122460 7206057 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandati üle 10 ha Dvigatel tehase halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekke ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli võimeline tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks kulus 5396 m<sup>3</sup> kuupmeetrit kive, 4100 m<sup>3</sup> killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikutega lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised eeskätt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka teenistushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja reisijatehoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude aeg === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. <ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu piires. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat. <ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus reisiterminal ehitati selleks, et teenindada purjeregatti vaatama saabuvaid välismaalasi. Uus ja tolle aja kohta moodne terminal avati 1980. aastal. <ref name=":2" /> 1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvahelise lennuliini lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. <ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. <ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. 1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. === 2000. aastad === [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} ==== 2008. aasta laienemine ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Ümbernimetamine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> === Laienemine 2010. aastatel === [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,<ref name="U2fDo" /> uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> === 2020. aastad === 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" | [[Ateena]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" | ATH || rowspan="3" | LGAV || rowspan="3" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" | [[Billund]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" | BLL || rowspan="3" | EKBI || rowspan="3" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFFF99" | BOJ || style="background-color: #FFFF99" | LBBG || style="background-color: #FFFF99" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Vueling Airlines || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| Turkish Airlines || style="background-color: #FFE6BD"| 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD"| 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] q2gi3lwsu5zc1c4p701bh2xr6myydyo 7206065 7206057 2026-08-01T16:49:16Z Heakeel 122460 /* Nõukogude aeg */ 7206065 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandati üle 10 ha Dvigatel tehase halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekke ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli võimeline tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks kulus 5396 m<sup>3</sup> kuupmeetrit kive, 4100 m<sup>3</sup> killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikutega lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised eeskätt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka teenistushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja reisijatehoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude aeg === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. <ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu piires. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat. <ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus reisiterminal ehitati selleks, et teenindada purjeregatti vaatama saabuvaid välismaalasi. Uus ja tolle aja kohta moodne terminal avati 1980. aastal. <ref name=":2" /> 1989. aastal leidis aset olulise tähtsusega sündmus Tallinna lennujaama ajaloos. 25. novembril avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliin. Pärast poole sajandi möödumist maandus lennujaamas taas rahvusvahelise lennuliini lennuk. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. <ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. <ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. 1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. === 2000. aastad === [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} ==== 2008. aasta laienemine ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Ümbernimetamine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> === Laienemine 2010. aastatel === [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,<ref name="U2fDo" /> uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> === 2020. aastad === 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" | [[Ateena]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" | ATH || rowspan="3" | LGAV || rowspan="3" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" | [[Billund]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" | BLL || rowspan="3" | EKBI || rowspan="3" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFFF99" | BOJ || style="background-color: #FFFF99" | LBBG || style="background-color: #FFFF99" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Vueling Airlines || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| Turkish Airlines || style="background-color: #FFE6BD"| 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD"| 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] n2xmny8y5ant4beyafmavgp1qh712oi 7206068 7206065 2026-08-01T17:03:14Z Heakeel 122460 /* Nõukogude aeg */ 7206068 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandati üle 10 ha Dvigatel tehase halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekke ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli võimeline tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks kulus 5396 m<sup>3</sup> kuupmeetrit kive, 4100 m<sup>3</sup> killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikutega lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised eeskätt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka teenistushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja reisijatehoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude aeg === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. <ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu piires. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat. <ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus ja tolle aja kohta moodne reisiterminal avati 1980. aastal ning see ehitati selleks, et teenindada purjeregatti vaatama saabuvaid välismaalasi. <ref name=":2" /> 1989. aastal leidis aset olulise tähtsusega sündmus Tallinna lennujaama ajaloos. 25. novembril avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliin. Pärast poole sajandi möödumist maandus lennujaamas taas rahvusvahelise lennuliini lennuk. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. <ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. <ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik asutus oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. 1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. === 2000. aastad === [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisiterminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aasta laiendusega tõusis lennujaama läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud [[kaubapind]]ade nõudlus tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja teenindati esimest korda üle kahe miljoni reisija aastas. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} ==== 2008. aasta laienemine ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Ümbernimetamine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> === Laienemine 2010. aastatel === [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,<ref name="U2fDo" /> uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> === 2020. aastad === 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" | [[Ateena]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" | ATH || rowspan="3" | LGAV || rowspan="3" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" | [[Billund]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" | BLL || rowspan="3" | EKBI || rowspan="3" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFFF99" | BOJ || style="background-color: #FFFF99" | LBBG || style="background-color: #FFFF99" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Vueling Airlines || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| Turkish Airlines || style="background-color: #FFE6BD"| 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD"| 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] qk8t4kbcf8eir4qn9divs08ajksizlv 7206081 7206068 2026-08-01T17:41:23Z Heakeel 122460 /* Nõukogude aeg */ 7206081 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandati üle 10 ha Dvigatel tehase halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekke ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli võimeline tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks kulus 5396 m<sup>3</sup> kuupmeetrit kive, 4100 m<sup>3</sup> killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikutega lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised eeskätt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka teenistushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja reisijatehoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude okupatsioon === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. <ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu piires. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat. <ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus ja tolle aja kohta moodne reisiterminal avati 1980. aastal ning see ehitati selleks, et teenindada purjeregatti vaatama saabuvaid välismaalasi. <ref name=":2" /> 1989. aastal leidis aset olulise tähtsusega sündmus Tallinna lennujaama ajaloos. 25. novembril avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliin. Pärast poole sajandi möödumist maandus lennujaamas taas rahvusvahelise lennuliini lennuk. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. <ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 avas Soome lennufirma [[Finnair]] lennuliini Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinn–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. <ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik asutus oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. 1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. ==== 2000. aastad ==== [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisiterminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aasta laiendusega tõusis lennujaama läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud [[kaubapind]]ade nõudlus tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja teenindati esimest korda üle kahe miljoni reisija aastas. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} ==== 2008. aasta laienemine ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Ümbernimetamine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> ==== Laienemine 2010. aastatel ==== [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,<ref name="U2fDo" /> uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> ==== 2020. aastad ==== 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" | [[Ateena]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" | ATH || rowspan="3" | LGAV || rowspan="3" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" | [[Billund]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" | BLL || rowspan="3" | EKBI || rowspan="3" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFFF99" | BOJ || style="background-color: #FFFF99" | LBBG || style="background-color: #FFFF99" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Vueling Airlines || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| Turkish Airlines || style="background-color: #FFE6BD"| 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD"| 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] njhjl3juh2w2mqlzu86a5q5wj8rwsuq 7206113 7206081 2026-08-01T19:18:16Z Heakeel 122460 /* Pärast iseseisvuse taastamist */ 7206113 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandati üle 10 ha Dvigatel tehase halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekke ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli võimeline tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks kulus 5396 m<sup>3</sup> kuupmeetrit kive, 4100 m<sup>3</sup> killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikutega lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised eeskätt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka teenistushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja reisijatehoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude okupatsioon === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. <ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu piires. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat. <ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus ja tolle aja kohta moodne reisiterminal avati 1980. aastal ning see ehitati selleks, et teenindada purjeregatti vaatama saabuvaid välismaalasi. <ref name=":2" /> 1989. aastal leidis aset olulise tähtsusega sündmus Tallinna lennujaama ajaloos. 25. novembril avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliin. Pärast poole sajandi möödumist maandus lennujaamas taas rahvusvahelise lennuliini lennuk. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. <ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 avas Soome lennufirma [[Finnair]] lennuliini Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinn–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. <ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani oli Eesti tsiviillennundus allunud NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik asutus oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus. Sellele asutusele allusid kõik Eesti [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logo ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. [[vabariigi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] 1. juulil 1997 korraldusega nr 487 asutati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemisel aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. ==== 2000. aastad ==== [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisiterminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aasta laiendusega tõusis lennujaama läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud [[kaubapind]]ade nõudlus tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja teenindati esimest korda üle kahe miljoni reisija aastas. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} ==== 2008. aasta laienemine ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Ümbernimetamine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> ==== Laienemine 2010. aastatel ==== [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,<ref name="U2fDo" /> uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> ==== 2020. aastad ==== 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" | [[Ateena]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" | ATH || rowspan="3" | LGAV || rowspan="3" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" | [[Billund]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" | BLL || rowspan="3" | EKBI || rowspan="3" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFFF99" | BOJ || style="background-color: #FFFF99" | LBBG || style="background-color: #FFFF99" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | Ellinair || style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Vueling Airlines || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| Turkish Airlines || style="background-color: #FFE6BD"| 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD"| 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] nrbiifzqasykmblgvw7vtyjbjnkyiui 0 43049 7206270 6670104 2026-08-02T04:58:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206270 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ankara | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = türgi|Ankara| | lipu_pilt = | vapp = | pindala = 25706 | elanikke = | asendikaart = Türgi | pilt = Ankara from bus station.jpg }} '''Ankara''' on [[Türgi]] pealinn ja suuruselt teine linn [[İstanbul]]i järel. Asub [[Anatoolia kiltmaa]]l, keskmiselt 938 m kõrgusel.<ref>{{Netiviide |url=http://www.fallingrain.com/world/TU/68/Ankara.html |pealkiri=Ankara, Turkey: Latitude, Longitude and Altitude |vaadatud=2011-01-28 |arhiivimisaeg=2021-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210711095906/http://www.fallingrain.com/world/TU/68/Ankara.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ankara varasem nimi oli '''Angora''' või '''Engürü'''. Kreeklased ja roomlased nimetasid linna '''Ancyra'''; see sõna tähendab [[kreeka keel]]es [[ankur|ankrut]]. == Ajalugu == Ankara kuulus [[hetiidid|hetiitide]] moodustatud [[Hati riik]]i. Pärast selle hävitamist kuulus ta [[Früügia]]le, siis [[Lüüdia]]le ja [[Pärsia]]le. Linnas peatus mõnda aega [[Aleksander Suur]]. [[278 eKr]] vallutasid piirkonna [[gallid]]e hõimuliit [[galatid]], kes tegid Ankara esimest korda pealinnaks. [[189 eKr]] ühendati Galaatia [[Rooma riik|Rooma riigiga]], Ankara sai [[Galaatia]] provintsi pealinnaks ja omandas suure tähtsuse. Ankarast on leitud [[Augustus]]e [[testament|testamendi]] kakskeelne tekst. Ankara oli ka [[Bütsants]]i riigi tähtis [[kaubandus]]keskus, ehkki [[6. sajand|6.]]–[[11. sajand]]ini vallutasid araabia väeüksused linna korduvalt. Lõplikult kaotas Bütsants Ankara [[1073]]. aastal. Ankaras oli [[Kemal Atatürk|Kemal Atatürgi]] peakorter alates [[1919]]. aastast. Kui loodi Türgi Vabariik, viidi pealinn [[1923]]. aastal Istanbulist Ankarasse, et kaitsta seda välismaiste vallutajate eest. ==Vaatamisväärsused== *Atatürgi mausoleum [[Anitkabir]] *Anatoolia kunsti muuseum *Atakule vaatetorn ==Vaata ka== *[[Ankara Ülikool]] *[[Gazi Ülikool]] *[[Çankaya Ülikool]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Ankara}} *[http://www.ankara.bel.tr/ Ankara koduleht] [[Kategooria:Ankara| ]] [[Kategooria:Pealinnad]] id0pabjrz9cavzkj8ef9iw1l7xm9jqu 0 43597 7206388 7205845 2026-08-02T08:55:04Z Teomees 97479 7206388 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ceuta | hääldus = s'euta | omakeelne_nimi_1 = hispaania | Ceuta | | omakeelne_nimi_2 = araabia | سبتة |Sabtah | pilt = Vista_de_Ceuta_y_la_península_de_Almina_desde_el_mirador_de_Isabel_II.jpg | pildiallkiri = Vaade Ceutale | lipp = Flag_Ceuta.svg | lipu_link = [[Ceuta lipp]] | vapp = Escudo de Ceuta.svg | vapi_link = [[Ceuta vapp]] | pindala = 28 | elanikke = | asendikaart = Hispaania }} [[Fail:Ceuta en.png|pisi|294x294px|Ceuta kaart]] [[Fail:Monte Hacho.JPG|pisi|Monte Hacho mägi ja Ceuta sadam]] [[Fail:Royal Walls, Ceuta 61.jpg|pisi|Cueta ajaloolised kindlustused]] '''Ceuta''' ([[tamasikti keel|tamasikti]] ''Sibta'') on [[Hispaania]] autonoomne piirkond [[Põhja-Aafrika]]s. See piirneb [[Maroko]]ga ja asub mere poolt [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] vahelisel piiril. Ceuta on üks [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] liikmesriikide eriterritooriumidest. Ceuta on üks [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] liikmesriikide eriterritooriumidest. Koos [[Kanaari saared|Kanaari saartega]] liigitati Ceuta enne Hispaania [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumist vabasadamaks.<ref>Ferrer-Gallardo, Xavier (2008). "The Spanish–Moroccan border complex: Processes of geopolitical, functional and symbolic rebordering". Political Geography.</ref> ==Ajaloost== Linnast oli pärit [[Muḩammad al-Idrīsī]]. Juba [[foiniiklased]] rajasid [[La Almina poolsaar]]ele (Ceuta idaosa) asula, mis oli hiljem nii [[Rooma]] kui ka [[Bütsants]]i võimu all. See liideti varajaste [[kalifaat]]idega [[Magrib]]i vallutamise käigus islamiusuliste poolt, kuid hävitati [[Berberi mäss]]u ajal. 9. sajandil ehitati linn uuesti üles. Suure osa [[keskaeg|keskajast]] võitlesid [[Gibraltari väin]]ast põhja ja lõuna pool asuvad piirkondlikud võimud Ceuta üle kontrolli saavutamise pärast, kuna see oli võtmetähtsusega vaidlusalune sadam. Aastal 1415 liideti see [[Portugali kuningriik|Portugali kuningriigiga]] ja pärast 1580. aastat Hispaaniaga, kusjuures linn otsustas jääda viimase koosseisu ka pärast 1640. aastat. Kui Hispaania tunnustas 1956. aastal Maroko iseseisvust, jäid Ceuta ja teised territooriumid (mis on hajutatuna Vahemere rannikul Marokoga piirnevad või alad, mis asuvad Aafrikale lähemal kui Euroopa) Hispaania võimu alla. Hispaania peab neid riigi lahutamatuks osaks, kuid Maroko on selle vaidlustanud. Ceuta oli [[omavalitsusüksus]], mis kuulus Hispaania [[Cádizi provints]]ile enne autonoomiaseaduse vastuvõtmist 1995. aasta märtsis.<ref>[https://www.boe.es/eli/es/lo/1995/03/13/1 Ley Orgánica 1/1995, de 13 de marzo, de Estatuto de Autonomía de Ceuta]</ref> Peale seda sai Ceutast koos [[Melilla]]ga üks Hispaania kahest autonoomsest linnast.<ref>Ley Orgánica 1/1995, de 13 de marzo, Estatuto de Autonomía de Ceuta" (in Spanish). Noticias.juridicas.com. Retrieved 17 June 2009</ref> Kultuuriliselt on tänapäeva Ceuta osa Hispaania [[Andaluusia]] piirkonnast. ==Geograafia== Ceutat eraldab Hispaania mandriosas asuvast Cádizi provintsist 17 km laiune Gibraltari väin. Tal on 6,4 km pikkune ühine maismaapiir Maroko Kuningriigi [[Tanger-Tétouan-Al Hoceïma piirkond|Tanger-Tétouan-Al Hoceïma piirkonna]] ühe prefektuuriga. Ceuta läänepiiril Marokoga paikneb Monte Anyera mägi ja seal rajatud ajaloolises kindlustuses asub Hispaania sõjaväeosa. La Almina poolsaarel asuv Monte Hacho mägi, millelt avaneb vaade sadamale, on üks võimalikest [[vanakreeka mütoloogia]] [[Heraklese sambad|Heraklese sammaste]] (Gibraltar ja Ceuta) lõunasamba asukohtadest.<ref>The Spanish Empire: A Historical Encyclopedia. Vol. I. ABC-CLIO. p. 160.</ref> ==Rahvastik== Ceuta elanikkond on valdavalt Hispaania [[kristlane|kristlased]] ja araabia [[moslem]]id. Väiksemaid rahvusgruppe moodustavad [[sefaradi juudid]] ja [[Pakistan]]ist pärit [[Sindhi keel|sindhi]] [[hinduism|hindu]]d.<ref>La comunidad hindú ceutí y u integración en la cultura occidental". Actas del I Congreso Internacional sobre Migraciones en Andalucía</ref> Ceuta ametlik keel on [[hispaania keel]] (rääkijaid ligi 60%), samas kui laialdaselt räägitakse ka [[araabia keel]]t (Ceuta araabia dialekti) (umbes 40%).<ref>[https://benjamins.com/catalog/ihll.44.04vic?srsltid=AfmBOorgH31KWHLnZaLdidI-HzFtd-VrhwXMxIPMNvhtz2I3yemwpI1H Linguistic ideologies towards Ceuta Arabic] Issues in Hispanic and Lusophone Linguistics. </ref> ==Majandus== Ceuta, mille ametlik valuuta on euro, on osa Hispaania poolt määratud madala maksumääraga tsoonist. Linn on ajalooliselt olnud sõjaväe tugipunkt, vabasadam, naftasadam ja ka kalasadam. Tänapäeval sõltub Ceuta majandus suuresti oma sadamast (laiendamisel) ning kaubanduskeskustest.<ref>[https://web.archive.org/web/20100410134201/http://www.ceuta.es/servlet/ContentServer?idioma=es_es&mD=true&pagename=CeutaTur%2FInformacionViajero%2FInformacionViajeroDetalle&cid=1113994915129&mC=true&idP=1111055969345&idA=1113994915129 Economic Data of Ceuta, de ceutna digital] Ceuta.es. Archived from the original on 10 April 2010</ref> Ceuta kopteriväljakut kasutatakse linna ja Hispaania mandriosa ühendamiseks õhuteed pidi. Jaemüügikettidel [[Lidl]], [[Decathlon (jaemüügikett)|Decathlon]] ja kaubamajal [[El Corte Inglés]]il on Ceutas filiaalid. Linnas paikneb ka [[kasiino]]. Ceuta ja Maroko vaheline piirikaubandus on aktiivne tänu maksuvabale staatusele. Paljud Maroko naised osalevad iga päev piiriüleses kaubanduses kandjate-vedajatena suunal Ceutast Marokosse.<ref>[https://www.dw.com/en/moroccan-women-used-as-mules-to-avoid-tariffs/video-43736166 Morocco 'mule women' in back-breaking trade from Spain enclave] 6 October 2017</ref> ==Migratsioon== Ceuta piiril asub ainult üks, Tarajali piiripunkt. Maismaa piirile on paigaldatud 6 meetri kõrgune okastraadiga kaetud terastara. Linna rannikuala kontrollivad kümned valvelaevad ja patrull-paadid. Ceuta tavapärast 1100-mehelist piirivalveteenistust abistavad 200 sõdurit ja 200 politseinikku.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-57156320 Ceuta: Spain sends troops as 8,000 migrants enter enclave] BBC News. 18 May 2021</ref> Nagu Melilla puhul, meelitab ka Ceuta asukoht Magribi piirkonnast Vahemere rannikul Hispaaniasse siseneda üritavaid migrante, kes kasutavad piiri ületamiseks mitmeid meetodeid (sealhulgas eksklaavi piiritara rikkumist või mere kaudu sellest ümbersõitu või ujumist).<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-39002111 Hundreds of migrants storm fence to reach Spanish enclave of Ceuta] BBC. 17 February 2017</ref> Märkimisväärsed ulatuslikud rikkumised toimusid 2021. aastal (umbes 8000 dokumentideta immigranti) ja 2026. aastal (umbes 60 000 dokumentideta immigranti).<ref>[https://www.npr.org/2026/08/01/nx-s1-5916271/ceuta-spain-border-morocco Death toll in Spain border crisis reaches 67 as tens of thousands cross back in to Morocco] NPR. 1 August 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Ceuta president]] *[[Melilla]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ciceuta.es/ Ceuta koduleht] *Annaliisa Karu. [https://www.delfi.ee/artikkel/120600933/ekspert-maroko-voib-kasutada-randesurvet-mojutusvahendina Ekspert rändekriisist Ceutas: Maroko survestab Hispaaniat] Delfi, 31. juuli 2026 {{ESP2}} {{Aafrikariigid}} [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Aafrika maad]] m5yvw6tlho243zlrn9jxdkjayaqel4y 0 48305 7206285 7202121 2026-08-02T05:42:59Z Kuriuss 38125 7206285 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Gian Lorenzo Bernini | Pilt = Gian Lorenzo Bernini, self-portrait, c1623.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = Gian Lorenzo Bernini | Sünniaeg = [[7. detsember]] [[1598]] | Sünnikoht = [[Napoli]] | Surmaaeg = [[28. november]] [[1680]] | Surmakoht = [[Rooma]] | Rahvus = itaallane | Tegevusala = [[skulptor]], [[arhitekt]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[barokk]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Kodulehekülg = }} {{toimeta}} '''Gian Lorenzo Bernini''' (''Giovanni Lorenzo Bernini'') ([[7. detsember]] [[1598]] [[Napoli]] – [[28. november]] [[1680]] [[Rooma]]) oli [[17. sajand|17. sajandil]], [[barokk|barokiajastul]] üks silmapaistvamaid [[itaalia]] [[skulptor]]eid ja [[arhitekt]]e. Bernini lõi [[barokk]]stiilis skulptuure, mis olid eelkäijate omadega võrreldes ilmekamad, kontrastsemad ja voolavamad, väljendades paremini emotsioone. Bernini lõi ka purskkaeve, hauamonumente, kirikuid, kabeleid ja palju muud. Ilmeka ja elulähedase stiili poolest oli ta võrreldav [[Michelangelo]]ga.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Hibbard, Howard|url=https://www.britannica.com/biography/Gian-Lorenzo-Bernini|pealkiri=Gian Lorenzo Bernini|väljaanne=Britannica.com|aeg=12.01.2000|vaadatud=16.10.2019}}</ref> == Pere ja noorpõlv == Bernini sündis [[Napoli]]s. Tema vanemad olid napollane Angelica Galante ja [[Firenze]] skulptor [[Pietro Lorenzo]]. Pietro oli kolinud Firenzest Napolisse asekuninga soovil, et dekoreerida kuninglikku San Martino kirikut. Lapsepõlves jälgis noor Bernini oma isa tööd ning kaheksa-aastaselt voolis ta oma esimese skulptuuri, milleks oli väike marmorist [[puto]] pea. Isa oli poja saavutuse üle õnnelik ja ennustas talle suurt tulevikku. Jälgides poja pädevust igal alal, otsustas Pietro leida sellise töö, mis poja andega sobituks. Ta palus abi peretuttavalt ja San Martino mungakloostri abtilt, kes noort Berninit vaatlema hakkas. Abt vestles poisiga paljudel teemadel ning lasi tal jutujärge vabalt suunata selleks, et jälgida, millised huvid ja kalduvused vestlusest ilmnevad. Abt pidi Pietrole tunnistama, et noor Bernini oli andekas ning ükskõik mis eriala ta valima peaks, oli tal kindlasti ees helge tulevik. Seetõttu lubas isa pojal valida ameti enda eelistuste järgi. Bernini soovis isa eeskujul teha karjääri skulptorina, seega palus ta isal ennast õpetada, mida isa tegi suurima rõõmuga.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bernini, Domenico|pealkiri=The Life of Gian Lorenzo Bernini|url=https://archive.org/details/lifeofgianlorenz0000bern|aasta=2011|koht=United States of America|kirjastus=The Pensylvania State University Press|lehekülg=[https://archive.org/details/lifeofgianlorenz0000bern/page/93 93]–233}}</ref> == Õpingud ja loometee algus == Paavst [[Paulus V]] kutsus isa Pietro Rooma, et ta valmistaks suure narratiivstseeni [[Püha Peetruse basiilika]] Pauline kabeli fassaadile. Rooma tuli kaasa kogu pere, seal hulgas ka Bernini. Roomas kutsus kunstiarmastaja [[kardinal]] Scippone Caffareli, paavsti õepoeg, isa Pietro vastuvõtule ja käskis kaasa võtta noore Bernini, kelle intelligentsuse ja andekuse kohta ringlesid kuulujutud. Vaid kümneaastane Bernini avaldas [[kardinal]]ile nii suurt muljet, et viimane soovis teda kohe paavstile tutvustada. Paavst palus tal joonistada inimese pea ning oli Bernini teosest hämmingus. Ta lausus kõrval seisvatele kardinalidele, et sellest poisist saab tema aja [[Michelangelo]]. Paavst kinkis noorele Berninile kohtumise tähistamiseks 12 kuldmedaljoni.<ref name=":1" /> Paavstiga kohtumise kaudu sai Bernini tuntuks kogu linnas, mille tõttu sai ta alustada tööd iseseisva skulptorina. Tema esimene töö oli marmorist büst [[Santa Potenziana kirikus]]. Tema väiksemate skulptuuride kohta lausus [[Annibale Carracci]], et poiss oli saavutanud taseme, milleni teised kunstnikud jõuavad alles oma eluea lõpus. Paavst usaldas Bernini kardinal [[Urbanus VIII|Maffeo Barberinile]], kes samuti tema võimeid imetles. Bernini joonistas õpingute ajal rohkelt [[Vatikan|Vatikani]] palees asuvaid antiikskulptuure, millest kõige suuremat inspiratsiooni pakkusid [[Antinous]]e ja [[Apollo]] kujud. Bernini uuris ka ümbritsevaid maale, pöörates tähelepanu värvikasutuse asemel teoste ekspressiivsusele.<ref name=":1" /> Õpipoisina pidi Bernini valmistama marmorportreed ''monsignore'' Giacomo Motoyast ja [[kardinal]] [[Roberto Bellarmino]]st. Mõlemad marmorportreed olid imetlusväärsed ja elutruud, mis andsid hoogu Bernini karjäärile. Paavst, kes tundis Bernini oskusi, tellis temalt enda marmorportree ning neli skulptuuri Villa Pincianasse. Tulemused oli nii silmapaistvad, et villa külalised jäidki imetlema Bernini kujusid, ilma et oleksid ülejäänud villale tähelepanu pööranud. Bernini teosed tekitasid huvi ning tõid tema ateljeesse kliente, kes soovisid temaga tutvuda ja lasta endast portree maalida. Üks portreesoovijatest oli ''monsignore'' Alessandro Ludovisi, kes sai pärast Paulus V surma uueks paavstiks [[Gregorius XV]] nime all. Ludovisist sai Bernini hea kirjasõber. Paavstina kinkis Ludovisi Berninile tiitli ''[[cavaliere]]'' ning kutsus teda pühapäeviti õhtusöögile. Kahjuks oli ta võimuperiood lühike ning 30 kuu pärast sai paavstiks [[Urbanus VIII]]. Siiski suhtus ka uus paavst Berninisse sõbralikult ja austusega. Urbanus VIII soovis, et kunstnik arendaks oma oskusi nii maalikunstis kui ka arhitektuuris. Ka tema tahtis kasutada Bernini oskusi oma projektides.<ref name=":1" /> == Bernini arhitektina == Arhitektina olid Bernini suurimateks inspiratsiooniallikateks antiikehitised, mille puhul pööras ta erilist tähelepanu detailidele ja üksikutele osadele. [[Fail:0 Baldaquin et chœur de Gian Lorenzo Bernini - Basilique St-Pierre - Vatican (1).JPG|pisi|Püha Peetruse haua baldahhiin (1624–1633)]] Bernini esimene arhitektitöö oli Rooma [[Santa Bibiana kirik]]u ümberehitus. Ta muutis fassaadi plastilisemaks ning rõhutas keskmist osa orderi ja uhke viiluga. Samal ajal sai Bernini ülesandeks ehitada püha Peetruse haua kohale sümboolne struktuur [[Püha Peetruse basiilika]]s Roomas. Aastatel 1624–1633 valmiski voluutidega raamistik, mida kaunistavad neli kullatud pronksist inglit ning mis toetab orbi ja risti. Bernini suurendas protsessioonidel kasutatavat baldahhiini, mis on väga hästi struktureeritud ja toestatud. Seda baldahhiini on peetud esimeseks tõeliseks barokkmonumendiks. Pärast baldahhiini oli Bernini ülesanne kaunistada neli tugiposti, mis toetasid püha Peetruse katedraali ja suursuguseid kujusid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Toman, Rolf|pealkiri=Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst|aasta=2008|koht=|kirjastus=Koolibri|lehekülg=}}</ref> Pärast [[Carlo Maderna]] surma 1629. aastal sai Berninist [[Palazzo Barberini]] ja Peetruse basiilika arhitekt. Uue ametikoha tõttu oli Bernini töömaht nii suur, et ta pidi kasutama hulganisti abilisi. Tema töörežiimi mõjutas märkimisväärselt ka Rooma katoliku kirik ise: ta käis iga päev missal ja kaks korda nädalas armulauas. Bernini uskus, et kunsti ülesanne on olla katoliku kiriku propageerija ning sisendada inimestesse usku ja inspiratsiooni. Bernini arvamuse kohaselt peab kunst olema realistlik ja rahvale arusaadav.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/b/bernini/gianlore/biograph.html|pealkiri=BERNINI, Gian Lorenzo|väljaanne=Web Gallery of Art|aeg=|vaadatud=20.10.2019}}</ref> Berninilt tellitud töödega tuli vahel ette ka probleeme. Näiteks 1637. aastal asus Bernini projekteerima [[Püha Peetruse basiilika|Püha Peetruse basiilikale]] kellatorne, mis võeti 1646. aastal maha, kuna nende raskus hakkas kirikut lõhkuma. Kellatornidega tehtud valearvestus rikkus mõneks ajaks Bernini mainet.<ref name=":2" /> Üheks Bernini kõige muljetavaldavamaks teoseks võib pidada Rooma [[Sant'Andrea al Quirinale kirikut]] (1658–1670), mis koosneb ülikõrgest altarist, kuplist ja ebatraditsioonilisest ovaalsest plaanist. Enne kiriku valmimist oli Bernini meistriteoseks Püha Peetruse basiilika ''piazza''<nowiki/>'t ümbritsev kolonnaad. Ehitise põhiülesanne oli mahutada ''piazza''<nowiki/>'sse kõik inimesed, kes kogunesid üritustel paavsti kuulama. Bernini kavandas kiriku külge hiiglasliku ovaali, kasutades trapetsikujulist esiplaani. Sambarivi kujutas ta kätena emakiriku ümber. Väljak tasakaalustab vaadet [[Püha Peetruse basiilika]] laiale fassaadile ja juhib külastaja pilgu kiriku poole. Kompositsiooni loomiseks muutis Bernini [[Maderno]] kavandatud purskkaevu asukohta ning ehitas teisele poole vastu kaksikpurskkaevu.<ref name=":2" /> Bernini suurejoonelisim religioosne dekoratsioon on [[Püha Peetruse troon]] ehk Cathedra Petri (1657–1666). See on pronkskattega puust keskaegses laadis paavstitroon, mida toetavad nelja kirikuisa pronkskujud (püha [[Ambrosius]], püha [[Athanasios]], püha [[Johannes Chrysostomos]] ja püha [[Augustinus]]). Trooni kohal on kuldsetel pilvedel lendlevad inglid ning Püha Vaimu kujutavast tuvist tulevad valguskiired. Troon on tehtud paavst [[Aleksander VII]] (1655–1667) jaoks, kes oli üks Bernini suurimaid patroone.<ref name=":2" /> [[Fail:Piazza Navona.jpg|pisi|[[Nelja jõe purskkaev]] (1648–1651)]] == Purskkaevud ja hauaehitised == Urbanus VIII valitsusajal oli Bernini ülesanne ka hauamonumentide ja purskkaevude ehitamine. Hauamonumentide näideteks on [[Urbanus VIII]] haud (1628–47, Püha Peetruse basiilika, Rooma) ja seeria väikeseid hauaehitisi, millest kõige silmapaistvam on [[Maria Raggi]] (1643) haud. Suurimad saavutused olid aga Rooma linna ehitatud purskkaevud. [[Piazza di Spagnal]] asub Bernini esimene purskkaev Baraccia (1627–1629), mis on nii arhitektuuri kui skulptuuri segu.<ref name=":2" /> Tritoni purskkaev Piazza Barberinil (1642–1643) kujutab nelja delfiini, kes tõstavad tohutut merekarpi, millel on sarve puhuv merejumal. Purskkaev on märkimisväärne ümberkujundus varasemate Rooma purskkaevudega võrreldes, sest skulptuurid näivad justkui elusatena.<ref name=":2" /> Veel üks silmapaistev Bernini teos on [[Rooma]] Navonali väljakul asuv [[Nelja jõe purskkaev]] (1648–1651). Purskkaev toetab iidset [[Egiptus]]e [[obelisk]]i, mis on õõnestatud kivil. Kivi ümbritsevad skulptuurid, mis kujutavad nelja maailma suurimat jõge.<ref name=":2" /> == Skulptuurid == {{vaata|Bernini skulptuurid}} [[Fail:Bernini (cópia) - Apolo e Dafne.jpg|pisi|Apollo ja Daphne (1622–1624)]] Aastatel 1622–1624 valmis Bernini märkimisväärne skulptuur "Apollo ja Daphne". Skulptuur põhineb [[Ovidius|Ovidiuse]] [[Metamorfoosid|"Metamorfoosidel"]]. Bernini on kujutanud detailselt [[Daphne]] muutumist loorberipuuks: nahka, lehti, puukoort ja riiet. Teos on uuenduslik ja realistlik. Esialgu asus skulptuur seina ääres kahe ukse juures, mistõttu nägi siseneja tervet skulptuuri alles ruumi edasi minnes.<ref>{{Netiviide|autor=Mezzatesta, Michael P. ja Preimesberger, Rudolf|url=https://www.oxfordartonline.com/groveart/abstract/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000008287|pealkiri=Bernini family|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=20.10.2019}}</ref> Barokkskulptuuri kuulsaim näide Berninilt on Santa Maria della Vittoria kirikus [[Cornarode]] perekonna kabelis asuv "[[Püha Teresa ekstaas]]" (valminud 1647–1652). Skulptuur kujutab [[püha Teresa]] kohtumist [[Ingel|ingliga]], kes hoiab noolt, mille ta naise südamest läbi laseb. See põhjustab Teresale nii valu kui ka hurma. Bernini valmistas kuju täpselt Teresa nägemuse üleskirjutuse kohaselt. Kuju külgedel asuvates ooperiloožisarnastes boksides näivad [[Cornarode]] pereliikmete skulptuurid olevat justkui elavas vestluses. Valgus langeb ülevalt aknast ja jõuab alla pronksist kiirtena. Kogu tervik on vaadeldav ühest kindlast punktist [[altar]]i ees. Tegemist on religioosse stseeniga, mis koosneb valgusest, maalist ja skulptuurist, ning see võeti pärast valmimist kiiduavaldustega vastu.<ref>{{Netiviide|autor=Harris, Beth ja Zucker, Steven|url=https://smarthistory.org/bernini-ecstasy-of-st-teresa/|pealkiri=Gian Lorenzo Bernini, Ecstasy of Saint Teresa|väljaanne=|aeg=19.07.2015|vaadatud=20.10.2019|arhiivimisaeg=14.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014075554/https://smarthistory.org/bernini-ecstasy-of-st-teresa/|url-olek=ei tööta}}</ref> Peale suurte teoste valmistas Bernini ka mõned tellitud büstid.<ref name=":2" /> == Reis Prantsusmaale == Pärast [[kuningas]] [[Louis XIV]] mitut kutset läks Bernini 1665. aastal [[Prantsusmaa]]le. See oli kunstniku kõige pikaajalisem Roomast eemalviibimine. Reisi eesmärk oli kavandada Prantsusmaal uus kuninglik elukoht. Bernini oli selleks ajaks väga tuntud ka väljaspool Roomat ning jutud tema tulekust tõid tema marsruudile jäävatele tänavatele hulgaliselt rahvast. Kohtumisel oma vastuvõtjatega suutis Bernini neid solvata, kui kiitis itaalia kunsti [[Prantsusmaa]] arvelt. Need kommentaarid võisid olla ka üheks põhjuseks, miks Bernini [[Louvre|Louvre’i lossi]] kavandeid vastu ei võetud. Siiski leevendas külastusel pingeid kuninga büst, milles kujutatud päikesekuningas oma jumaliku autoriteediga vaatajale pilgu suunab. Sellest büstist sai kuninglike portreede eeskuju terveks järgnevaks sajandiks.<ref name=":2" /> == Hilisemad aastad == Bernini hilisemad skulptuurid pole enam nii silmapaistvad, kuid on siiski huvipakkuvad. [[Rooma]] [[Santa Maria del Popolo]] kiriku Chigi [[Kabel|kabeli]] jaoks valmistas ta kaks skulptuuri: "[[Taaniel lõvikoopas]]" ning "[[Habakkuk ja ingel]]" (1655–1661). Teostes on näha Bernini hilisemat stiilimuutust: kehad on pikenenud, kujudel on tähendusrikkad žestid ning lihtsamad, kuid endiselt ilmekad näoilmed. Samad tunnused on ka Sant'Angelo silla liikuvatel inglitel, mida hindas paavst [[Clemens IX]] (1667–1669) nii kõrgelt, et neid kunagi sillale välja ei pandudki. Nüüd asuvad need Roomas Sant'Andrea delle Fratte kirikus. <ref name=":2" /> Bernini ehitised on ka ümberehitatud [[Sant'Angelo sild]], mis viib üle [[Tevere]] jõe [[Vatikan]]i, [[Scala Regia]] ning baldahhiin ja paavstitroon Peetruse haual [[Püha Peetruse basiilika]]s. Järk-järgult muutusid Bernini teosed järjest võimsamateks paavsti võimu sümboliteks, mis toetasid paavsti ning innustasid katoliku palverändureid Roomat külastama. Lõpuks konstrueeris Bernini Püha Peetruse basiilikasse veel viimase dekoratsiooni: [[Santissimo Sacramento]] kabeli altari (1673–1674). Inglite inimlik kujutamine ja pronksist [[Tabernaakel|tabernaakli]] ajatu arhitektuur iseloomustavad hästi Bernini hilist stiili.<ref name=":2" /> [[Fail:Blessed Ludovica Albertoni by Gian Lorenzo Bernini.jpg|pisi|Õnnis [[Ludovica Albertoni]] (u 1674)]] Tema viimaseks suurtööks jäi Rooma [[San Francesco a Ripa]] (umbes 1674) Altieri kabel. Altari kohal asub kuju, mis kujutab õndsa [[Ludovica Albertoni]] surma. Kuju asub suure ruumi tagaosas. Teda valgustab taevavalgus, mis helgib kuju peale kuhjatud [[draperii]]l. Kuju käed rinnal sümboliseerivad valulikku surma.<ref name=":2" /> == Surm == Bernini suri [[1680]]. aastal 81-aastaselt. Ta jõudis teenida kaheksat paavsti. Surma ajaks oli ta saavutanud kuulsuse ja armastuse kogu [[Euroopa]]s ning teda peeti üheks suurimaks kunstnikuks. Bernini pärand on [[barokk]]stiili loomine ning selle standardiks muutmine rahvusvahelisel tasandil.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Gianlorenzo Bernini}} *[http://www.artrenewal.org/pages/artist.php?artistid=133 Gian Lorenzo Bernini Art Renewal Centeri lehel] *[http://www.slowtrav.com/italy/rome/es_bernini.htm Valik Bernini teoseid (inglise keeles)] {{JÄRJESTA:Bernini, Gian Lorenzo}} [[Kategooria:Itaalia skulptorid]] [[Kategooria:Sündinud 1598]] [[Kategooria:Surnud 1680]] fkel3bmovrrxdrtpj4a2t0z4kqimg3i 0 50231 7206271 6399812 2026-08-02T04:59:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206271 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on vahendist, millega ujuvat eset paigal hoitakse; elektrimasina ankru kohta vaata artiklit [[Ankur (elektrotehnika)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Ankur (täpsustus)]].}} [[Pilt:HMS investigator anchor.jpg|pisi|Traditsiooniline admiraliteet-tüüpi risttokiga ankur 18.-19. sajandi vahetusest (muuseumis)]] '''Ankur''' on piisava raskusega või haakuvusega ese, mille keti või trossi (merenduskeeles ''otsa''<ref name="MEREVIKI_OTS">{{mereviki|Ots|Ots}}</ref>) abil veekogu põhja laskmisega hoitakse paigal vabas vees ujuvat [[laev]]a, [[ujuvvahend]]it või muud ujuvat eset. Vees trossi (''otsa'') küljes kaasa ujuvat ja vee takistuse mõjul laeva või muu ujuvvahendi triivi tuules ja laines vähendavat eset nimetatakse triivankruks või tormiankruks. == Ankrud == [[Pilt:L-Hallanker.png|pisi|Holli ankru joonis. a – säär, b-b –tokk, c – seekel, d – käpp, e – küüs]] [[Pilt:Klappdraggen.jpg|pisi|Väike kokkupandav klapp-tragiankur]] Ankrud jagunevad vastavalt üldotstarbele põhjaankruteks, mis on mõeldud ujuva objekti paigal hoidmiseks ja lisaks ujuvateks triivankruteks, mis on mõeldud ujuva objekti stabiilsuse säilitamiseks ja triivi vähendamiseks lainetuses või tuules. === Põhjaankrute põhitüüpe === *[[Admiraliteedi ankur]] – traditsiooniline ajalooline risttokiga ankur, mida tänapäeval võidakse kasutada vanemate väikeste laevade varuankruna *[[Holli ankur]] – põhiliselt suurtel laevadel kasutatav *Danforth ankur – põhiliselt suurtel laevadel ja ka väikelavadel kasutatav *[[Matrossovi ankur]] – sõjalaevadel kasutatav *[[Seenankur]] – pikemaajalisel kinnitamisel ja allveelaevadel kasutatav *Bruce- ehk trefoilankur – peamiselt väikelaevadel kasutatav *Delta- ehk sahkankur – väikelaevadel kasutatav *Tragiankur – pikemaajaliseks või kiireks ja tugevaks kinnitamiseks kasutatav mitmekäpaline *Klapp-tragiankur – väikelaevadel ja paatidel kasutatav ja kergelt kokkupandav Pikema kestusega kasutuse eesmärgil hoopis põhja uputatavat betoonelementi. Sellist pikemaajaliseks kasutamiseks mõeldud hea pidavusega ankrut nimetatakse ka surnud ankruks. Praktiliselt võib sõltuvalt vajadusest, asjaoludest ja tingimustest kasutada käepärase lihtsa ankruna ka kivi, liivaga täidetud anumat või näiteks [[hammasratas]]t. Sellise lihtsa "raskusankru" puuduseks on vajalik suurem mass võrreldes spetsiaalselt konstrueeritud haakuva ankruga ja ebakompaktsus. === Ankru kaal === Ankru pidavus tagatakse lisaks ankru kujule ankru piisava kaaluga ja vastavalt vee sügavusele välja lastava [[Ankrukett|ankruketi]] või ankruotsa kaaluga. Väikese laeva või paadi ankruots (ankruliin) ei tohiks olla ujuvast materjalist ja sellele on soovitav lisada ankru juurde alg-raskuseks lühike (sõltuvalt aluse suurusest u 1–3&nbsp;m) ketijupp. Väiksemale laevale sobiva ankru ligikaudse massi saab arvutada valemiga: ''Laeva pikkus meetrites + laeva laius meetrites + laeva mass tonnides = ankru mass kilogrammides.'' Näiteks: kui laeva pikkus on 10&nbsp;m, laius 3&nbsp;m ja mass 7&nbsp;t, siis sobiva ankru mass on 20&nbsp;kg. Ankruotsale ketijupi lisamisega on võimalik üldjuhul ankru valemijärgset massi (ja ka suurust) vähendada. == Ankruseadmed == [[Pilt:Albania from Corfu 024.JPG|pisi|Väiksema laeva ankrupeli. Ankrukett jookseb välja otse teki-klüüsist ilma vahetoruta]] [[Pilt:Projekt 92-016 Michail Frunse 13.jpg|pisi|Suure laeva ankrupeli]] Ujuvvahendi ankruseadme eesmärk on tagada ankru hõlbus veeskamine ja hiivamine ning kinnitumine. Paatidel ja väikestel kergetel laevadel eraldi ankruseadet sageli pole, kuid suurematel ja raskematel on see praktiliselt vältimatu. Ankruseadmed jagunevad ehituslikult põhiliselt: *ankrupelid – kerimine toimub horisontaalasendis (külili) paikneva vints-trumliga *ankrukepslid – kerimine toimub vertikaalasendis (püsti) paikneva vints-trumliga. [[Pilt:Fartygsmodell-MAGNE - Sjöhistoriska museet - S 6024.tif|pisi|vasakul|Laeva vööri läbilõige-mudel ankruseadmetega]] Jõuajamilt ja teenindamiselt on ankruseadmed: *mehaanilised – mootoriga, tänapäeval tavaliselt elektri- või hüdroajamiga *manuaalsed – käsiväntade või -hoobadega (väiksematel alustel). Lisaks jõuajamile kasutatakse ankru kindlaks kinnitamiseks üleval-asendis ketipidurit ning täiendavalt võidakse keti ümber lõtkuga kinnitada ketikonn. Ankur tõstetakse ja fikseeritakse tavaliselt säärega laeva [[vöör]]is asuvasse hoidikusse ehk ankruklüüsi, millest viib tavaliselt ankruseadmeni (ketipidurini) või tekile ankrutoru. Kui ankruklüüs koos ankruga asub laeva pardas vastava suurusega süvend-sisselõikes, nimetatakse seda ankruniššiks. Laeva või muu aluse ankruketi minimaalne pikkus on määratud ehitusliku klassifikatsiooni alusel. Kindla vahekauguse tagant värvitakse ankruketile vastav hele märge või on vahele ühendatud erikujuline ketilüli (seekel), mis võimaldab määrata välja lastud või jäänud keti pikkust. Ankruotsa pikkus-märgistusena kasutatakse näiteks vastavat riideriba. Ankruketi hoiukohta laeval nimetatakse ketikastiks. Ankruketi lõpp kinnitatakse laeva ketikasti või selle juurde hõlpsalt avatava ketihalsiga.<ref name="MEREVIKI_KETIHALSS">{{mereviki|Ketihalss|Ketihalss}}</ref> [[Pilt:Kette Rad Wiki.jpg|pisi|Ketiratas]] {{-}} == Ankurdamine == [[Pilt:USS FortMcHenry01.jpg|pisi|vasakul|Suur sõjalaev ankrus vaikse ilmaga]] [[Pilt:Orinque.png|pisi|Ankurdumise põhimõte ja ankrupoi]] [[Pilt:Stockless anchor 1 NT.PNG|pisi|Tavapärase liigendiga ankru haakumine põhjal]] [[Pilt:Ankerball P5272654 jm.JPG|pisi|Ankru-päevamärk laeva mastis]] Ajutise ankurdumise eesmärke võib olla erinevaid. Näiteks laeva sadamasse sisenemise võimaluse ootamine, parema ilma ootamine, puhkamine või parda-abipaadiga maismaal käimine, aluse seadmete-mehhanismide plaaniväline remont või kontroll, varude täiendamine teiselt laevalt, valveülesannete täitmine. Statsionaarselt ja reeglina "surnud ankrutega" ankurdatakse ujuv[[kai]]sid, ujuv[[dokk]]e, [[tulelaev]]u, [[muuseumlaev]]u, poisid. === Tavapärane ankurdumine === Ankurdumiseks valitakse tuulte ja lainetuse eest võimalikult kaitstud, laevateest kõrvale jääv ja ankruketi või ankruotsa väljalaskmiseks piisavalt madal, kuid mitte alusele ohtlikult madal koht. Ankurdamiskohal peab olema ka sobilik merepõhja pinnase iseloom. Näiteks [[kivi]]sele või [[liiv]]asele põhjale ei pruugi ankur üldse kinnituda. Suurematele laevadele on sadamate läheduses määratud vastavad ankrualad, mis on kantud ka merekaardile. [[Sadam]]ates, [[rannik]]uvetes ja eriti väikelaevade puhul võidakse kasutada kinnitumise abivahendina ankru[[poi]]sid, mis on omakorda kinnitatud tugeva või raske ankru abil veekogu põhjale. Ankurdamist juhib sillalt tavaliselt laeva vahiohvitser ([[tüürimees]], kapten) ja teostab tekil [[pootsman]]. Ankurdamise alustamiseks pööratakse ujuvvahendi vöör esmalt tuule (lainetuse) suunas. Enne ankru vettelaskmist peab veenduma (eriti suurema aluse ja tiheda ümbritseva laevaliikluse korral), et langeva ankru alla ei jää teisi ujuvvahendeid ega inimesi. Ankruketti või ankruotsa tuleb pidamise garanteerimiseks välja lasta vähemalt 4 vee sügavuse pikkust. Ankru külge on hea kinnitada väike ujukpoi, mis jääb märkima ankru asukohta ja võib hõlbustada hiljem ankru hiivamist. Ankurdamisel tuleb aluse masti heisata [[kera]]kujuline ankru-päevamärk, öösel vastavalt ujuvvahendi pikkusele navigatsioonituled:<ref name="eRT_SISEVEED_KORD">[https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016012?leiaKehtiv#para32 eRT Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord]</ref> *kuni 50&nbsp;m – 1 valge ringtuli; *üle 50&nbsp;m – 2 valget ringtuld; *üle 100&nbsp;m pikkused laevad peavad lisaks valgustama lampidega oma välis[[tekk]]e. Pärast ankrusse jäämist tuleb regulaarselt jälgida ja kontrollida maamärkide peilimise või elektroonilise positsioneerimissüsteemi abil, et ankur ei lohiseks põhjal ja laev ei triiviks ankrul. Paatide ja väikeste laevade ankruid koos ankruotsaga võidakse mõnikord kasutada ajutiselt ka pehme põhjaga ranna ja soodsa ilma puhul (tavapäraste kinnitusotste asemel) otse kaldasse kinnitumiseks. Ankru hiivamisel tuleb kett või ots enne vastavasse hoidikusse (ketikasti) paigutamist puhastada, et sinna satuks vähem mustust ja kett või ots säiliksid paremini.{{lisa viide}} === Ankurdamine kahe ankruga === [[Pilt:Barbas de gato.png|pisi|Manööver kahe ankruga vöörist ankurdades]] Stabiilsemaks ankurdumiseks võidakse veesata kaks ankrut, mis jäävad vöörist veesates kettidega täisnurga all teineteisest eemale. Kahe ankru veeskamisel lastakse esmalt põhjale üks ankur, siis tehakse esimese ankru ketti mööda põhja kaasa lohistades manööver teise ankru veeskamise kohale, veesatakse teine ankur ja lastakse laeval triivida allatuult, kuni mõlema ankru ketti on välja antud võrdsel määral ja ketid on sirgunud. Merevägedes on sageli kasutatud sellist ankurdamisviisi ka suuremates sadamates, kus kai äärde jääb vaid laeva ahter. See hõlbustab kiiret kai äärest eemaldumist. Lisaks võidakse stabiilsesse asendisse ankurdada kahe ankruga niit, et üks ankur jääb vööri-, teine ahtri suunas. Kui ahtrist pole võimalik eraldi ankrut välja lasta, kinnitatakse vöörist välja lastav ja tahapoole ulatuv merepõhjal olev teine ankrukett tugeva kinnitusotsa abil laeva ahtri külge. == Ankru sümbolistlik tähendus == === Ankur kui üldine kultuuriline sümbol === Ankur on sümboolset tähendust omanud juba sajandeid, kuna vanemas [[merendus]]es olenes tihti just sellest laeva saatus ja meeskonna elu. Seega sümboliseeris ankur turvalisust, stabiilsust, jõudu ja lootust. Briti muuseumis oleva [[etruskid|etruski]] mündi ühele küljele on graveeritud ankur, teisele [[kaarik]]uratas<ref name="nYYh5" />. [[Vana-Egiptus|Vanas Egiptuses]] kasutati ankrut naiselikkuse ja mehelikkuse kujutamiseks – alumine kumer osa sümboliseeris naiselikkust – naiselikku kumerust või kuusirpi, mis on samuti olnud naiselikkuse sümbol. Samas sümboliseeris püstine osa mehelikkust. Koos sümboliseerid need naiselikkuse ja mehelikkuse loovat jõudu<ref name="roos" /> [[Renessanss|Renessansiaja]] kunstis esinesid ankur ja [[delfiin]] sümbolitena tihti koos. Delfiin sümboliseeris kiirust ning muretut edasiliikumist, samas ankur tähistas stabiilsust ja kahe jalaga maa peale jäämist. Kombineerituna tähistasid need tasakaalu kiire tegutsemise ja mõistlike otsuste vahel.<ref name="roos" /> Nii minevikus kui tänapäeval on ankur olnud populaarne [[tätoveering]]utel kasutatav sümbol. See on sümboliseerinud tugevat sidet merega, samuti jõudu, vastupidavust ja lootust. Tihti olid sellised tätoveeringud just kogenumatel meremeestel.<ref name="wikiansw" /> Minevikus tähendas ankrutätoveering ka seda, et see meremees oli seilanud [[Atlandi ookean]]il<ref name="tatmean" />. Tänapäeval sümboliseerib ankur eelkõige merendust, esinedes tihti merega seotud asutuste ja organisatsioonide sümboolikas (nt [[Eesti Merevägi]], [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]]). Samuti on ankur seotud stabiilsuse ja kindlustundega ("ankrusse heitma" – stabiilsesse eluetappi jõudma). === Ankur kristlikus ja varakristlikus kultuuris === Varakristlikus kultuuris oli ankur soositud sümbol. Kuna [[Rooma impeerium]]i aegadel esines perioode, kus [[kristlased|kristlasi]] rängalt taga kiusati, pidid nad oma uskumusi varjama. Ankrut, mille ülemine osa meenutab risti, kasutati risti varjatud sümbolina ([[ankurrist]]). Varakristlikus kultuuris oli ankur lootuse ja lunastuse sümbol. Tihti kombineeriti ankrut kaladega, kes sümboliseerisid [[Kristus]]t<ref name="87g9t" />. Lisaväärtuse andis ankrule kui sümbolile see, et tagurpidi keeratuna moodustus temast [[Antoniuse rist]] – [[kreeka tähestik|kreeka tähe]] [[tau]] kujuline rist<ref name="Mhomw" />. Ankur on stabiilsuse sümbolina esinenud ka [[Uus Testament|Uues Testamendis]], kus lootust [[lunastus]]ele kutsutakse "hinge ankruks". {{tsitaat|Et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse...|Uus Testament, He 6:18–19}} Tuntud on ankru kasutamine kolmikus "usk, lootus ja armastus" lootuse sümbolina (usku sümboliseerib rist, armastust süda). Tavaliselt kasutatakse ankru kujutamisel selles kolmikus valget värvi. Selle põhjal on kujunenud näiteks [[Camargue'i rist]] Prantsusmaal. Ka "usk, lootus ja armastus" kui kolmik on pärit Uuest Testamendist. {{tsitaat|Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.|Uus Testament, 1Kr 13:13}} Ankur on [[Clemens I|püha Klemensi]] sümbol, kuna legendi järgi hukati püha Klemens keisri käsul nii, et visati ankru külge seotuna [[Must meri|Musta merre]]. Sellepärast tuntakse ankrut, kui seda kasutatakse ristiusus sümbolina, ka püha Klemensi ristina<ref name="5KKG5" /><ref name="Ls5km" />. Ankrut on tõlgendatud ka kui [[neitsi Maarja]] ja [[Kristus]]e sümbolite ühendamist: alumine osa meenutab [[Noorkuu (Kuu faas)|noorkuu]]d, mis on Maarja sümboliks (laiemalt võttes on [[Kuu]] muistne naiselikkuse sümbol, mille [[kristlus]] üle võttis ja kohandas), samas kui ülemine osa on rist ehk Kristuse sümbol.<ref name="d7lnC" /> === Ankur heraldikas === Ankrut on kujutatud perekond [[Gernet]]' vapil. == Vaata ka == *[[Vöör]] *[[Sildumine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="nYYh5">Thomas Inman. "Ancient Pagan and Modern Christian Symbolism". Lk 53. 1869</ref> <ref name="roos">[https://web.archive.org/web/20110111033016/http://www.tattoo-symbolism.com/anchor-tattoo-meaning/ Tattoo-symbolism.com. Anchor tattoo meaning] Kasutatud 17.10.2010</ref> <ref name="wikiansw">[http://wiki.answers.com/Q/What_is_the_symbolism_of_anchor_tattoos Wikianswers: What is the symbolism of anchor tattoos?] Kasutatud 17.10.2010</ref> <ref name="tatmean">[https://web.archive.org/web/20110613111634/http://www.tattoosymbol.com/maritime/anchor.html Anchor Tattoo Meaning] Kasutatud 17.10.2010</ref> <ref name="87g9t">[https://web.archive.org/web/20250114135149/http://lny.pusa.ee/gfx/kk/pdf/5d4f840fbc8e394c1d0c3057e86927ba.pdf Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Laste ja Noorsootöö Ühendus. Kristlikud sümbolid] Kasutatud 16.10.2010</ref> <ref name="Mhomw">[https://web.archive.org/web/20100515165215/http://www.arsmar.com/ce_art.htm Art: Roman Christian Catacombs] Kasutatud 17.10.2010</ref> <ref name="5KKG5">Miranda Bruce-Mitford, Philip Wilkinson. "Märgid ja sümbolid". Müüdid ja usundid: kristlus. Lk 178–179. Varrak, 2009</ref> <ref name="Ls5km">[[Clemens I]]</ref> <ref name="d7lnC">[https://web.archive.org/web/20100619035354/http://symboldictionary.net/?p=2190 Symboldictionary.net. Anchor Cross] Kasutatud 17.10.2010</ref> }} ==Välislingid== * {{mereviki}} {{commons|Anchor|Ankur}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Laevade ehitus]] knytvmrp6zfwgj7bumy1i1fsly98d8u 0 54021 7206309 7201241 2026-08-02T06:34:43Z Looveer 218156 Lisasin Paistu kui laiema kultuurilise piirkonna selgituse. 7206309 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{EestiAsula | nimi = Paistu | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi | osm = pind }} '''Paistu''' on [[küla]] Viljandi maakonnas [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] ajaloolisel [[Mulgimaa]]l. Paistu tähistab ka ka kultuurilist piirkonda endise kihelkonna piires. Paistu asub [[Peipsi järve vesikond|Sakala kõrgustikul]], [[Peipsi järve vesikond|Peipsi järve]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[Veelahe|veelahkmel]]. Küla keskuse lähedalt saab alguse [[Viraski oja|Viraski oja, (ka Põrguoru oja)]], küla loodepiiril voolab [[Sulaoja (Viljandi)|Sulaoja]]. Külas asuvad [[Paistu kirik]] ja [[Paistu kalmistu]]. Paistu küla asub [[Loodi looduspark|Loodi looduspargi]] keskmes, ühendades kahte looduspargi osa. == Ajalugu == Paistu ajaloo alguseks loetakse 1234. aastat, mil seda kohanime on ajalooürikutes esmamainitud seoses kirikuga.<ref name="paistu-kro">{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> [[Paistu kihelkond]] oli [[Ärkamisaeg|Eesti ärkamisaja]] üks olulisemaid keskusi väljaspool suuremaid linnu.<ref name="paistu-kro" /> Paistus tegutses [[Paistu kihelkonnakool]], kus on õppinud, õpetanud ja elanud paljud olulised ärkamisaja tegelased, riigimehed ja teadlased. Paistu oli aastatel [[Paistu vald|Paistu valla]] (1992–2013) [[halduskeskus]]. == Vaatamisväärsused == * [[Paistu kirik]] (ka ''Paistu Püha Neitsi Maarja kirik'') * [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraadi]] peahoone<ref>Kultuurimälestiste register[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14597]</ref> * [[Paistu rahvamaja]] * [[Paistu Vabadussõja mälestussammas|Mälestusmärk Vabadussõjas langenutele ja küüditatutele]]<ref>Eesti Sõjaajaloo andmebaas[https://db.esap.ee/object/vd-1040]</ref> * Mulgi mehe skulptuur,<ref>Mulgimaa infoportaal[https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaatamisvaarsused/turism/puuskulptuurid-mulgimaal:52_0/]</ref> L. Armväärt, H. Roots-Looveer, J.-A. Looveer, 2008 * [[Paistu ürgorg|Loodi Põrguorg ja matkarada]] * [[Paistu kalmistu]] == Vaata ka == * [[Paistu Kool]] (Sultsi külas) * [[Kolube talu kalmistu]] * [[Paistu kolhoos]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|}} *[https://www.viljandivald.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Paistu%20kultuurielu%20l%C3%A4bi%20aja.pdf Paistu kultuurielu läbi aja] *[https://digiteek.artun.ee/download/newwin-download/oid-8281/?what=orig <u>Paistu küla, aeg, miljöö, inimene</u>], Karin Kukk, 2011. [https://www.viljandivald.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Paistu%20k%C3%BCla%20arhitektuur.pdf <nowiki>[Magistritöö ettekanne]</nowiki>] *[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 <u>Paistu kroonika 1834 - 1944, ärkamisaja häll</u>]", Jaak-Adam Looveer, 2021 {{Viljandi vald}} [[Kategooria:Viljandi valla külad]] egdif76eazwpq1gjvsgr76txbgixjju 7206311 7206309 2026-08-02T06:34:59Z Looveer 218156 7206311 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{EestiAsula | nimi = Paistu | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi | osm = pind }} '''Paistu''' on [[küla]] Viljandi maakonnas [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] ajaloolisel [[Mulgimaa]]l. Paistu tähistab ka kultuurilist piirkonda endise kihelkonna piires. Paistu asub [[Peipsi järve vesikond|Sakala kõrgustikul]], [[Peipsi järve vesikond|Peipsi järve]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] [[Veelahe|veelahkmel]]. Küla keskuse lähedalt saab alguse [[Viraski oja|Viraski oja, (ka Põrguoru oja)]], küla loodepiiril voolab [[Sulaoja (Viljandi)|Sulaoja]]. Külas asuvad [[Paistu kirik]] ja [[Paistu kalmistu]]. Paistu küla asub [[Loodi looduspark|Loodi looduspargi]] keskmes, ühendades kahte looduspargi osa. == Ajalugu == Paistu ajaloo alguseks loetakse 1234. aastat, mil seda kohanime on ajalooürikutes esmamainitud seoses kirikuga.<ref name="paistu-kro">{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> [[Paistu kihelkond]] oli [[Ärkamisaeg|Eesti ärkamisaja]] üks olulisemaid keskusi väljaspool suuremaid linnu.<ref name="paistu-kro" /> Paistus tegutses [[Paistu kihelkonnakool]], kus on õppinud, õpetanud ja elanud paljud olulised ärkamisaja tegelased, riigimehed ja teadlased. Paistu oli aastatel [[Paistu vald|Paistu valla]] (1992–2013) [[halduskeskus]]. == Vaatamisväärsused == * [[Paistu kirik]] (ka ''Paistu Püha Neitsi Maarja kirik'') * [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraadi]] peahoone<ref>Kultuurimälestiste register[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14597]</ref> * [[Paistu rahvamaja]] * [[Paistu Vabadussõja mälestussammas|Mälestusmärk Vabadussõjas langenutele ja küüditatutele]]<ref>Eesti Sõjaajaloo andmebaas[https://db.esap.ee/object/vd-1040]</ref> * Mulgi mehe skulptuur,<ref>Mulgimaa infoportaal[https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaatamisvaarsused/turism/puuskulptuurid-mulgimaal:52_0/]</ref> L. Armväärt, H. Roots-Looveer, J.-A. Looveer, 2008 * [[Paistu ürgorg|Loodi Põrguorg ja matkarada]] * [[Paistu kalmistu]] == Vaata ka == * [[Paistu Kool]] (Sultsi külas) * [[Kolube talu kalmistu]] * [[Paistu kolhoos]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|}} *[https://www.viljandivald.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Paistu%20kultuurielu%20l%C3%A4bi%20aja.pdf Paistu kultuurielu läbi aja] *[https://digiteek.artun.ee/download/newwin-download/oid-8281/?what=orig <u>Paistu küla, aeg, miljöö, inimene</u>], Karin Kukk, 2011. [https://www.viljandivald.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Paistu%20k%C3%BCla%20arhitektuur.pdf <nowiki>[Magistritöö ettekanne]</nowiki>] *[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 <u>Paistu kroonika 1834 - 1944, ärkamisaja häll</u>]", Jaak-Adam Looveer, 2021 {{Viljandi vald}} [[Kategooria:Viljandi valla külad]] gddkdtabrda0ljx7kn0i5d1ou6ekuxr 0 60390 7206301 6793273 2026-08-02T06:15:26Z Kuriuss 38125 7206301 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} '''Intsest''' on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline [[seksuaalsuhe]]. Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulastevaheline seksuaalsuhe tabu, kuid erineda võib sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestiks. Intsest on sugulusaretuse ehk [[inbriiding]]u äärmuslik väljendus. See võimendab retsessiivseid kahjulikke mutatsioone, mis omakorda vähendavad populatsioonide eluvõimet. Paljudel imetajatel esineb käitumuslikke kohastumisi selle vältimiseks. Inimkultuuris on püütud intsesti vältida. Üks vastavaid mehhanisme oli [[eksogaamia]], kus kaaslane valiti väljaspool oma rühma. Lihtsamalt öeldes toodi naine teisest külast või maakonnast. Mõned kultuurid on suhtunud intsesti sallivalt: näiteks Vana-Egiptuses abiellusid vaaraod vahel oma õdedega. Kristlik kirik on intsesti keelanud. ==Intsest kirjanduses== Intsest on ingliskeelses erootilises kirjanduses üsna populaarne; on koguni selliste lugude teemalisi kogumikke ja veebilehti. Selle põhjus võib peituda [[tabu]]de erutavas olemuses või lähedaste inimeste vahelises loomulikus külgetõmbes. Just Internet on sellise kirjanduse kättesaadavust suurendanud. Žanri klassikasse kuuluv [[Josefine Mutzenbacher]]i nime all avaldatud "[[Ühe Viini hoora elulugu]]" on Eestis kättesaadav ajakirja [[Maaja]] kodulehel. ==Vaata ka== *[[Josef Fritzl]] == Kirjandus == * [[Jüri Allik]], "Intsest ja selle tõlgendused" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1993]], nr 9, lk 1893–1915 == Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.decivitate.ee/index.php?news_id=2341 Sydney kohtunik: intsesti ja pedofiiliasse ei pruugi enam suhtuda kui tabudesse, just nagu ei suhtuta enam selliselt homosuhetesse] [[Kategooria:Seksuoloogia]] trioxi1c51wcqulzh02mt87pkzqkct1 0 64172 7206342 6124007 2026-08-02T07:16:32Z Kuriuss 38125 7206342 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} {{filmi_info| |filmi_nimi=Piinatud geenius |originaalnimi=A Beautiful Mind |žanr=draama |aasta=[[2001]] |lavastaja=[[Ron Howard]], [[Todd Hallowell]] |stsenaarium=[[Akiva Goldsman]] |peaosades=[[Russell Crowe]]<br>[[Jennifer Connelly]]<br>[[Ed Harris]]<br>[[Christopher Plummer]]<br>[[Adam Goldberg]]<br>[[Paul Bettany]] |operaator=Andy Harris |helilooja=[[James Horner]] |produtsent=[[Karen Kehela-Sherwood]]<br>[[Todd Hallowell]]<br>[[Brian Grazer]]<br>[[Ron Howard]]<br>[[Maureen Peyrot]] |filmistuudio=[[Universal Pictures]]<br>[[ DreamWorks SKG]] |pikkus= 134 minutit |riik= Ameerika Ühendriigid |keel=[[Inglise keel|inglise]] }} '''"Piinatud geenius"''' (originaalpealkiri "A Beautiful Mind") on tõsielul põhinev ja nelja [[Oscar]]iga pärjatud romantiline draama [[Nobeli majandusauhind|Nobeli majandusauhinna]] saanud matemaatikust [[John Forbes Nash]]ist ja tema võitlusest [[skisofreenia]]ga. Film põhineb osaliselt [[Sylvia Nasar]]i [[1998]]. aastal kirjutatud samanimelisel John Nashi biograafial. ==Süžee== Film algab John Nashi õpingutega [[Princetoni Ülikool]]is, kus Johni teatakse kui eraklikku, aga lootustandvat matemaatikut, kes on pühendunud teadustööle. Tema ainsad sõbrad on toakaaslane Charles ning matemaatikaüliõpilased Martin Hansen, Sol ja Bender. Oma doktoritöös "Non-cooperative Games" kirjeldab ta matemaatiliselt, kuidas tekib tasakaal konkurentsi- ja läbirääkimisolukordades, kus osalistel on erihuvid. Seejärel asub John koos Soli ja Benderiga tööle [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis]], kus tutvub oma tulevase abikaasa Aliciaga. Samal ajal on John salaagent, töötades [[Pentagon]]i heaks koodimurdjana, kuni ta hakkab arvama, et venelased teda jälitavad ja teda ära röövida püüavad. Seepärast otsustab Alicia Johni vaimuhaiglasse panna, kus tal diagnoositakse [[skisofreenia]] ja selgub, et mingeid missioone pole tegelikult olnud ja kõik oli vaid [[hallutsinatsioon]] ja ka Johni parim sõber Charles oli väljamõeldis. Pärast Johni haiglast naasmist võib näha, kuidas ta oma haigusega võideldes püüab elada normaalset elu. See õnnestub tal mõningal määral, kui ta asub tööle Princetoni Ülikooli, kus ta saab end turvaliselt tunda. Oma hallutsinatsioonidest ei saa ta siiski lahti, aga õpib aja jooksul neid ignoreerima, kuni [[1994]]. aastal antakse talle teadustöö eest [[mänguteooria]] vallas [[Nobeli majandusauhind]]. ==Osatäitjad== * [[Russell Crowe]] – John Forbes Nash, Jr * [[Ed Harris]] – William Parcher * [[Jennifer Connelly]] – Alicia Nash * [[Christopher Plummer]] – Doktor Rosen * [[Paul Bettany]] – Charles Herman * [[Adam Goldberg]] – Sol * [[Josh Lucas]] – Hansen * [[Vivien Cardone]] – Marcee * [[Anthony Rapp]] – Bender * [[Jason Gray-Stanford]] – Ainsley * [[Judd Hirsch]] – Professor Helinger * [[Austin Pendleton]] – Thomas King * [[Victor Steinbach]] – Professor Horner * [[Tanya Clarke]] – Becky * [[Thomas F. Walsh]] – Kapten ==Auhinnad== ;[[Oscar]] Film oli nomineeritud 2002. aastal kaheksas kategoorias ja võitis neist neljas: * [[Parima kohandatud stsenaariumi Oscar|parim kohandatud stsenaarium]] – [[Akiva Goldsman]] * [[Parima lavastaja Oscar|parim lavastaja]] – [[Ron Howard]] * [[parima filmi Oscar|parim film]] * [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar|parim naiskõrvalosatäitja]] – [[Jennifer Connelly]] ;[[Kuldgloobus]] Film oli nomineeritud 2002. aasta viies kategoorias ja võitis neist neljas: * parim meesosatäitja, draama – [[Russell Crowe]] * parim film * parim stsenaarium – [[Akiva Goldsman]] * parim naiskõrvalosatäitja – [[Jennifer Connelly]] ;[[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] auhind Film oli nomineeritud 2002. aastal neljas kategoorias, kuid võitis vaid ühes: * parim naiskõrvalosatäitja – [[Jennifer Connelly]] ==Välislingid== * [http://www.abeautifulmind.com/ Filmi koduleht] * [http://www.math.princeton.edu/jfnj/ John Nashi koduleht] * {{imdb pealkiri|id=0268978|nimi=Piinatud geenius}} {{Parima filmi Oscar}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2001. aasta filmid]] tdtmfgj8a5mig444vxo78vh2em96gs7 0 65317 7206245 7190297 2026-08-02T01:04:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206245 wikitext text/x-wiki [[File:Aleksander Kunileid.Saebelmann - Komponist.jpg|thumb|right|180px|Aleksander Kunileid-Saebelmann]] '''Aleksander Kunileid''' (kodanikunimega '''Aleksander Saebelmann'''; [[22. november]] [[1845]] [[Audru vald (Audru kihelkond)|Audru vald]] – [[27. juuli]] [[1875]] [[Poltava]]) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Kunileid sündis köstri-õpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja [[Friedrich August Saebelmann]]. Esimese muusikalise hariduse sai ta isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16-aastaselt läks ta õppima [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] [[Cimze seminar|Cimze seminari]], kus omandas muusikahardisue ja mille lõpetas [[1865]]. aastal. Seejärel asus Kunileid elama ja töötama koolmeistrina Paistu Viljandimaale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aleksander Saebelmann-Kunileid - elulugu |url=http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kunileid/elu.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120620101425/http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kunileid/elu.htm |arhiivimisaeg=2012-06-20 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.koolielu.edu.ee}}</ref> Aleksander Kunileid ja ka tema vend [[Friedrich August Saebelmann]] on elanud ja töötanud Paistu kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865–1868 ning [[Friedrich August Saebelmann]] aastatel 1880–1911 kuni surmani. 1868. aastal kutsuti Kunileid Valga seminari abiõpetajaks (see amet oli traditsiooniliselt kuulunud mõnele lätlasele). Paistus elamise aeg oli tema elu kõrgaeg. Tal oli tolle aja kohta erakordselt kõrge palk, millest sai lahedalt ära elada. Koolimaja juures kirikus oli hea orel, ümberringi ärgas ärkamisaegne seltskond. Paistu perioodil uuenesid Kunileiu ja Jakobsoni sõprussuhted, ta tutvus ka Jannseni ja Koidulaga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduse uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldse erksa suhtumisega ühiskonnaelu probleemidesse. 1867. aasta suvel Paistus kirjutas ta oma esimese koorilaulu "Veel pole kadunud kõik" (sõnad Jakobson) ning järgneval aastal veel rida viise.<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll]. Jaak-Adam Looveer, 2021.</ref> Kunstnikunime “Kunileid” pani Carl Robert Jakobson. Nime saamise lugu on järgmine: Komponeerides armastas helilooja viibida Paistu aleviku lähedal [https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1402031939 Kunimäel], kust avanes väga luuleline vaade iga ilmakaare poole. See nähtub ka tema teatest Jakobsonile, et “Kunimäel kõndides leidsin jälle mõne viisikese”. Sellest väljendusest tuletaski Jakobson heliloojale varju- ehk kunstnikunime.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 26 juuli 1975 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19750726.2.8 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Ta oli üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] juhte. Tema "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" olid ainsad Eesti helilooja kirjutatud laulud I üldlaulupeo kavas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19451201&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Aleksander Kunileid-Saebelmanni 100 a. sünnipäev|väljaanne=Sirp ja Vasar|aeg=1. detsember 1945|vaadatud=}}</ref> Aastatel [[1871]]–[[1873]] oli Kunileid [[köster]] ja kooliõpetaja Peterburis, [[Gattšina]]s ja [[Kolppana]]s. [[1873]]. aastal sõitis ta tervise halvenemisel [[Ukraina]]sse. Seal töötas köster-organistina [[Poltava]] saksa koguduse koolis elu lõpuni. Ta suri [[1875]]. aastal enne 30-aastaseks saamist [[tiisikus|tiisikuss]]e. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest [[Lydia Koidula]] ja [[Carl Robert Jakobson]]i tekstidele. == Koorilaulud == * "[[Mu isamaa on minu arm]]" (sõnad Lydia Koidula) * "Sind surmani" (sõnad Lydia Koidula) * "Veel pole kadund kõik" (sõnad Carl Robert Jakobson) * "Ema ja laps" (sõnad Carl Robert Jakobson) * "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad Lydia Koidula) Muusikaajaloolase [[Elmar Arro]] sõnul sai Kunileid laulude "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" viisi loomiseks innustust [[Karl Collan]]i 1854. aastal laulukogumikus avaldatud soome rahvalauludest "Kreivin sylissä istunut" ('krahvi süles istunud') ja "Paremp' olla tyttönä" ('parem olla tüdruk').<ref>{{cite book | last= Arro | first= Elmar | year= 1933 | title= Geschichte der estnischen Musik, Band I | publisher= Akadeemiline Kooperatiiv | location=Tartu | pages= 115–120, Der Fall Kunileid }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | pealkiri = Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 15.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 3.08.2024 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20240803035836/https://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kunileid, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Cimze seminari vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1875]] h6qy80ktrcg694kknne29hxxaqxj9kz 0 68986 7206352 7198800 2026-08-02T07:31:33Z Kuriuss 38125 7206352 wikitext text/x-wiki {{Budism}} [[Fail:Mani Rimdu festival.webm|pisi|[[Mani Rimdu]] festival budistlikus [[Klooster|kloostris]] [[Nepali Kuningriik|Nepalis]] 2022. aastal]] '''Budism''' on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse [[6. sajand eKr|6.]]–[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] elanud [[Siddhārtha Gautama]] õpetustest. See on üks [[maailmareligioon]]idest. Siddhārtha Gautama pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis [[virgumine|virgumiseni]] ehk sai [[buda]]ks. Tal kujunes oma järgijaskond (''saṅgha'') ning ta pühendus õpetamisele, rännates ringi tänapäeva [[Bihar]]i osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas [[Ašoka]] valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning läände. Buddha õpetuse peamiseks sihiks on vabanemine [[Dukkha|kannatus]]est ([[paali keel]]es ''dukkha''). Buddha õpetusi käsitletakse eri koolkondades veidi erinevalt. Enamasti tunnustatakse kõiki [[Tipiṭaka]] (''Tripiṭaka'') [[Pühakiri|kaanonis]] leiduvaid tekste. [[Mahajaana]]s lisanduvad [[Mahajaana suutrad]], [[Vadžrajaana]]s ka veel [[tantrad]]. == Mõisted == Mõiste ''buddha'' tuleneb [[Sanskriti keel|sanskrit]]i verbijuurest ''budh'' tähendusega 'virguma, ärkama'<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: Buddha. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Buddha]</ref> või ''bujjh'' (''bujjhati'') tähendusega 'see, kes on mõistnud'.<ref>Pali Text Society. Pali-English Dictionary: Buddha.</ref> Mõiste "budism" tuli kasutusele [[läänemaailm]]as [[19. sajand]]i esimesel poolel [[Euroopa]] õpetlasringkondades, et tähistada Ida- ja Kagu-Aasias levinud [[religioon]]i, milles kesksel kohal näis olevat [[Siddhārtha Gautama|Buddha]]. Selleks lisati nimele "Buddha" [[ladina keel|ladinapärane]] liide "-ism" ning selle järgijaid hakati nimetama "budistideks". Traditsioonilistes budistlikes maades selliseid mõisteid nagu "budism" või "budist" ei kasutata. Buddha õpetus on ''"[[dharma]]"'' ([[paali keel]]es ''dhamma'') ehk [[seadmus]] ning seda järgitaksegi. == Ajalugu ja levik == {{Vaata| Budismi ajalugu}} === Varajane budism === Buddha esimesteks järgijateks olid viis askeeti, kellega koos oli ta enne virgumiseni jõudmist praktiseerinud. Tema esimene õpetus oli "[[Seadmuseratta käimapanemine]]", mille ta andis neile [[Vārānasī]] lähedal [[Sārnāth]]i Hirvepargis. Buddha varajane järgijaskond ehk [[sangha]] koosnes ilma kindla elupaigata rändavatest [[bhikkhu|kerjusmunkadest]] ([[paali keel]]es ''bhikkhu'', [[Sanskriti keel|sanskrit]]is ''bhikṣu''), kes elatusid vaid annetustest. Üksnes vihmaperioodi ajal jäädi kuskile pikemalt peatuma. Lisaks munkadele ja nunnadele oli Buddhal ka ilmalikke järgijaid.<ref name=":3" /> Juba Buddha eluajal kujunesid välja [[vihaara|kloostrid]], kus mungad vihmaperioodide ajal peatusid. Järgnenud sajanditel muutus [[sangha]] järjest paiksemaks. Jõukad ilmikud olid annetanud sanghale maavaldusi, kus mungad algul vihmaperioodidel ning hiljem aasta läbi peatuda said. Tõenäoliselt oli umbes sajand pärast Buddha [[parinirvaana]]t enamus munki jäänud paikseks. Aeg-ajalt toimusid [[Budistlikud suurkogud|suurkogudena]] tuntud kogunemised, kus arutati Buddha õpetust puudutavaid küsimusi.<ref name=":3">Andrew Skilton "Budismi lühiajalugu" Tallinn, Koolibri 2012</ref> Buddha õpetuse suureks toetajaks oli kuningas [[Ašoka]] (269–232 e.m.a.), kelle töö tulemusena levis budism laiemalt ning jõudis [[Sri Lanka]]le ja mujale.<ref name=":3" /> Umbes samal ajal pandi kirja Buddha õpetused, mis seni olid säilinud vaid suulises pärimuses. Nendest moodustus paali kaanon ehk [[Tipiṭaka|Tipitaka]]. === Mahajaana tekkimine ja areng === {{Vaata| Mahajaana}} Alates esimesest sajandist eKr hakati kirja panema täiendavaid, peamiselt [[Sanskriti keel|sanskrit]]ikeelseid õpetusi ehk [[mahajaana suutrad|mahajaana suutraid]]. Nendest kujunesid välja õpetusliinid, mida üheskoos hakati nimetama "suureks sõidukiks" ehk [[mahajaana]]ks. Aja jooksu muutus mahajaana aina populaarsemaks ja kogus järgijaid ka ilmikute seas. Suurtest kloosterülikoolidest nagu [[Nālandā]], [[Vikramašīla]] said olulised rahvusvahelised kultuuri- ja hariduskeskused. Mahajaana õpetusliinid levisid ka Indiast väljapoole. [[Tiibet]]is, [[Hiina]]s, [[Jaapan]]is, [[Korea]]s ja [[Vietnam]]is sai mahajaana budism valdavaks.<ref name=":3" /> === Vadžrajaana tekkimine ja areng === {{Vaata| Vadžrajaana}} Vadžrajaana (sanskriti k 'teemantsõiduk') on budismi esoteeriline suund, kus kasutatakse rohkelt [[rituaal]]e, [[mantra]]id ja kujustamisharjutusi ning soovitakse jõuda [[Virgumine|virgumiseni]] juba käesolevas elus. Vadžrajaana võttis üle mahajaana filosoofiatraditsiooni ning liigitab pühakirjade hulka ka budistlikud [[tantrad]]. Mõjuka suunana saab vadžrajaanat käsitleda alates 8. sajandist.<ref name=":3" /> === Budismi hääbumine Indias === Budism hakkas aina enam koonduma suurtesse kloosterülikoolidesse, mis sõltusid kuninglikust rahastusest.<ref name=":3" /> India budismi häving algas 8. sajandil muslimite vallutusretkedega. 12.–13. sajandiks oli vallutatud kogu Põhja-India ning rüüstatud budistlikke kloosterülikoole.<ref name=":3" /> === Budism väljaspool Indiat === ==== Budism Tiibetis ==== {{Vaata|Tiibeti budism}} Budism jõudis Tiibetisse 7. sajandil. Esimene [[vihaara|klooster]] rajati 8. sajandil. Samal ajal jõudsid Tiibetisse ka Hiina budistlikud misjonärid. Üheksanda sajandi keskpaigas hakkas kuningavõim budismi taga kiusama; budismi areng jätkus 10. sajandil pärast valitseja surma.<ref name=":3" /> ==== Budism Hiinas ==== {{Vaata|Budism Hiinas}} Budism jõudis [[Hani dünastia]] aegsesse [[Hiina]]sse meie ajaarvamise 1. sajandil [[Siiditee]]d mööda rändavate kaupmeeste ja [[munk]]ade vahendusel. Hiinas sai valdavaks [[mahajaana]]. 4.–6. sajandil sai budismile osaks kuninglik soosing. Budismi hiilgeaeg Hiinas jääb 6.–9. sajandisse, mil toimus olulisemate hiinapäraste koolkondade väljaarenemine.<ref name=":3" /> ==== Budism Jaapanis ==== {{Vaata|Budism Jaapanis}} [[Jaapan]]is levib [[mahajaana]] budism. Budism jõudis Jaapanisse aastal 552. Selle tulek seondus [[Korea]] kuninga katsega kallutada Jaapani saarestikku poliitilise stabiilsuse suunas. Budism võeti vastu avasüli, kuna Jaapan oli just väljumas sisetülide perioodist ja otsiti stabiliseerivat mõjurit, mis aitaks kaotada ülikutevahelisi pingeid. Järgmistel sajanditel jäi budism eelkõige ülikute usundiks ega levinud lihtrahva hulka.<ref name=":3" /> [[Heiani ajajärk|Heiani ajajärgul]] (784–1192) jõudsid [[Hiina]]st Jaapanisse ''[[tendai]]'' (hiina k. ''[[tiantai]]'') ja ''[[shingon]]i'' koolkond. [[Kamakura ajajärk|Kamakura ajajärgul]] (1192–1333) ilmusid Jaapani budismile iseloomulikud vormid, mida iseloomustas rõhuasetus ühele lihtsale teostusviisile ning populaarsus lihtrahva seas; esile kerkisid ''[[jōdo]]'' ehk puhta maa koolkond, ''[[rinzai]]-'' ja ''[[sōtō]]-'' [[zen]] ning [[Nichireni koolkond]].<ref name=":3" /> ==== Budism Sri Lankal ==== {{Vaata|Budism Sri Lankal}} Kuningas [[Ašoka]] saadetud [[misjonär]]id jõudsid [[Sri Lanka]]le aastal 247. e.m.a. ning tõid endaga kaasa [[theravaada]] budismi. Aastal 17 e.m.a. peeti vajalikuks ''[[Tipiṭaka]]'' esimest korda kirja panna, et kindlustada selle säilimine ka traditsiooni kandvate munkade hääbumise korral. Hiljem levis saarel ka [[tantrad|tantristlik]] theravaada ja [[mahajaana]], mille 12. sajandil konservatiivsemat theravaadat pooldanud kuningas keelustas.<ref name=":3" /> Alates 6. sajandist tehakse vahet külamunkade ja metsamunkade vahel. Metsamungad elavad vaiksemates metsakloostrites või -eraklates, mis võimaldab neil järgida ranget [[mõtlus]]ele ja õpingutele pühendatud elustiili. 10. ja 11. sajandil suri välja nunnade (paali k. ''bhikkhunī'', sanskriti k. ''bhikṣuṇī'') pühitsusliin. Järgnenud sajandite korduvate allakäigu- ja taaselustamislainete kiuste on theravaada traditsioon Sri Lankal säilinud tänini.<ref name=":3" /> ==== Budism Tais ==== {{Vaata|Budism Tais}} [[Tai]]s on valdav [[theravaada]] budism, mida järgib umbes 95% elanikkonnast ehk umbes 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest [[Hiina]] järel teisel kohal maailmas. Tais on umbes 38 000 [[vihaara|templit/kloostrit]] ja umbes 300 000 [[bhikkhu|munka]]. Tai budismis sisaldub tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.<ref>'Lamphun's Little-Known Animal Shrines' in: Forbes, Andrew, and Henley, David, ''Ancient Chiang Mai'' Volume 1. Chiang Mai, Cognoscenti Books, 2012.</ref> Tai budismil on palju ühisjooni [[Budism Sri Lankal|Sri Lanka budismiga]] ning theravaada budismi järgivad enamuses ka [[Myanmar]]i, [[Laos]]e ja [[Kambodža]] rahvad. Budism jõudis sellesse piirkonda kuningas [[Ašoka]] valitsemisajal, umbes [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]], ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism väga oluline. [[Monarhia]] ja budism on Tais olnud tihedalt seotud. Tai budismis on laialdaselt levinud [[maagia]], [[amulett|amuletid]], õnnetoovad [[talisman]]id ja [[tätoveering]]ud. Vaimud ja deemonid on tai budismis olulisel kohal. Usutakse [[Selgeltnägemine|selgeltnägemist]], [[astroloogia]]t, [[numeroloogia]]t jne. [[Bhikkhu|Munkadel]] usutakse olevat üleloomulikke võimeid. ==== Budism Läänes ==== {{Vaata|Budism Läänes}} Budismi esimesed kokkupuuted lääne tsivilisatsiooniga toimusid 4. sajandil eKr seoses [[Aleksander Suur]]e vallutustega, misjärel rajasid kreeklased valdavalt budistlikke linnu ja kuningriike [[Baktria]]s ja [[India]]s. Nende kultuuriliste kontaktide läbi arenes kreekapärane budism ja kreeka-budistlik kunst, seda eriti [[Gandhara]] tsivilisatsioonis, mis hõlmas suure osa tänapäevase [[Pakistan]]i põhja- ja [[Afganistan]]i idaosa. [[19. sajand]]il hakati Euroopas tõsisemalt huvituma budismist ning teistest mitte-euroopalikest usunditest ja filosoofiatest. Samal ajal ilmusid juba ka esimesed akadeemilised uurimused budismi kohta ning tekstide tõlked sanskriti ja paali keelest. == Budistlik õpetus == Buddha on korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse lõpetamist (''dukkha nirodha'').<ref>Alagaddūpama Sutta [[Majjhima-nikāya|MN]] 22:37, Cūḷa Māluṅkyovāda Sutta [[Majjhima-nikāya|MN]] 63, Anurādha Sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 22:86, Siṁsapā Sutta [[Saṃyutta-nikāya|SN]] 56:31 jm.</ref> === Neli õilsat tõde === {{Vaata|Neli õilsat tõde}} [[Neli õilsat tõde]] on budismi põhitõed, mida Buddha kuulutas oma esimeses jutluses "[[Seadmuseratta käimapanemine]]". Neid teese tunnustavad kõik budistlikud koolkonnad ja need on järgmised: # tõde kannatusest, # tõde kannatuse põhjusest, # tõde kannatuse lakkamisest, # tõde kannatuse lakkamisele viivast teest, milleks on [[õilis kaheksaosaline tee]]. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas [[Dukkha|kannatus]] ehk rahulolematus ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna selle põhjuseks on [[Taṇhā|janu]] ja [[Meeleplekk|meeleplekid]]. Kogu edaspidist budistliku mõtteloo arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat [[mahajaana]]s võib käsitleda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena, eriti just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. === Olemasolu kolm tunnust === {{Vaata|Trilakṣaṇa}} [[Trilakṣaṇa|Olemasolu kolm tunnust]] (paali k. ''tilakkhaṇa'') on # [[püsitus]], # [[Dukkha|kannatus]], # [[isetus]]. Buddha on öelnud ''Anattālakkhaṇasutta's'': {{Tsitaat|Kõik asjad ja nähtused on omaolemuseta, püsitud ning ebarahuldavad. Kõik, mis eksisteerib, on püsitu ja pidevas, lakkamatus muutumises. Nähtused moodustuvad, hakkavad muutuma ja lagunema ning seejärel kaovad vastavate tingimuste ja põhjuste lõputule jadale.<ref name="Cepvq" />}} Kõik tingitud nähtused on pidevas muutumises, kuna neid saab jagada algosadeks, mille omavahelised suhted pidevalt teisenevad vastavalt ümbritsevatele tingimustele. Nii füüsilised kui ka mentaalsed nähtused (meeleseisundid, mõtted, tunded) on püsimatud, nad tekivad vaid kindlate tingimuste olemasolul ning lakkavad olemast, kui tingimused on muutunud. Sellest johtuvalt ei ole nähtustel ega ka elusolenditel püsivat omaolekut, muutumatut fikseeritud identiteeti. Inimesel puudub see, mida nimetatakse iseks, minaks või hingeks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv [[Skandha|koostisosade kogum]]. "Mina" pidamist püsivaks ja selle järele [[Kippumine|kippumist]] peetakse budismis kannatuse põhjuseks. Tingitud olemasolu ei saa pakkuda lõplikku rahuldust, sest rahulolu pakkuvad objektid ise on püsitud ning nende kadumisel lakkab ka nendest tingitud õnneseisund. === Sansaara ja nirvaana === Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism India kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: [[sansaara]] (paali k. ''saṃsāra'') ja [[nirvaana]] (paali k. ''nibbāna''). Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda – kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda – see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See on teadvuse kõrgeim võimalik seisund, kuhu jõutakse [[dharma]] harjutamise kaudu. === Tegu ja teovili === India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (paali k. ''kamma'', sanskriti k. ''[[karma]]'') ja teovilja (paali k. ''kammavīpaka'', sanskriti k. ''karmaphala'') mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas oskamatud ehk halvad (paali k. ''akusala'') või oskuslikud ehk head (paali k. ''kusala''). Teovilja võib jagada kaheks: teo vahetu tagajärg ja harjumuse tekkimine, kalduvus sarnaseid tegusid uuesti teha.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rinpoche.com/teachings/12links.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-01 |arhiivimisaeg=2018-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222154613/http://www.rinpoche.com/teachings/12links.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ja sellega oma teovilja ise määrata. Buddhad on karma seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates. === Sõltuvuslik tekkimine === {{Vaata|Sõltuvuslik tekkimine}} [[Sõltuvuslik tekkimine]] kirjeldab üldist põhjuslikkuse seadust.<ref name="iXcQ7" /> <!--Lisada tsitaat.--> Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki nähtused (seadmused) iseenesest, vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, olles ise põhjuseks teistele seadmustele.<ref name="Ym8tG" /> Kõige tuntum sõltuvusliku tekkimise ahel on kaheteistkümne-lüliline [[sansaara]] ja kannatuse tekkimise kirjeldus [[Olemisratas|olemisratta mandalana]]. === Tühjus === {{Vaata|Tühjus (budism)}} [[Tühjus (budism)|Tühjuse]] õpetuse kohaselt puudub kõikidel asjadel ja nähtustel püsiv omaolek, nad on suhtelised ja sõltuvad kontekstist. See kehtib kõikide mõistete, väidete ja seisukohtade, aga ka tajude ja teadvuse seisundite kohta. Seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, nad on võimelised toimima ja tänu sellele on võimalik ka [[virgumine]]. Budismis ei tähenda tühjus olematust, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb – kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism [[Avidya|teadmatuse]] aluseks ja [[Dukkha|kannatuse]] põhjustajaks. === Buddha, arhat, bodhisattva === Buddha (sanskriti k. – 'virgunu') on ülimasse täielikku virgumisse (sanskriti k. ''anuttara-samyaksambodhi'') jõudnud inimene. Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund<ref name="Dzogchen 2004">Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation</ref> ning ta on vabanenud kõikidest meeleplekkidest<ref name="Mäll jt 2011">Mäll, Linnart; Läänemets, Märt; Toome, Teet 2011. Ida mõtteloo leksikon. Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. Tartu: Tartu Ülikooli orientalistikakeskus</ref>. Sõna "buddha" kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega, juhul kui seda kasutatakse üldnimetusena kõikide virgunute kohta, ning suure algustähega, kui sõna viitab konkreetselt [[Siddhārtha Gautama|Buddha Šākjamunile]].<ref name="Mäll jt 2011"/> Buddhasuse poole püüdlevat isikut nimetatakse bodhisattvaks (paali k bodhisatta; sanskriti k. – 'virgumisolend')<ref name="Ratnayaka 1985">Ratnayaka, Shanta Theravaada bodhisattva ideaal. URL= http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Theravaada%20Bodhisattva%20Ideaal.pdf 11.12.2016.</ref>. Bodhisattva eesmärk on saada buddhaks, et aidata kõikidel olenditel kannatustest vabaneda<ref name="Mäll jt 2011" />. Arhat on teadvuse kõrgtasemele jõudnud isik, theravaadas peetakse arhati seisundit isiksuse arengu ülempiiriks, mahajaana vaate järgi ei ole arhati tase aga veel lõplik ning arhat jätkab oma teed bodhisattvana kuni temast saab buddha.<ref name="Mäll jt 2011" /> ==Kolm kalliskivi== [[Kolm kalliskivi]] (paali k. ''tiratna'', sanskriti k. ''triratna'') on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk [[Buddha]], õpetus ehk [[dharma|dhamma]] (paali k ''dhamma'', sanskr k. ''dharma'') ja kogudus ehk [[sangha]]. Nende kaitse alla minek väljendab täielikku usaldust nende vastu. === Buddha === [[Buddha]] (sanskriti, paali k. 'virgunu') eh "Mõistnu" on see, kes on saavutanud ülima mõistmise ja vabanenud sansaarast ehk uutest sündidest ja surmadest. [[Buddha]] Gootama on virgumisõpeuse edasiandjaks, millest kujunes hiljem välja erinevate koolkondade ja õpetuste kogum, mida tuntakse täna "budismi" mõiste all. Buddha õpetas aria teed. Mahajaana uue filosoofi kohaselt peetakse aga buddhaks saamist isiksuse vaimse arengu kõrgeimaks sihiks ning selleks on loodud uus õpetus – bodhisattva tee.<ref name="Mäll jt 2011" /> Eesti keeles kirjutatakse sõna "Buddha" suure algustähega, kui viidatakse konkreetselt [[Buddha]] [[Šākjamuni|Gootama]]le, ning väikese algustähega, kui seda kasutatakse üldmõistena kõikide buddhade kohta.<ref name="Mäll jt 2011" /> === Dhamma ja dharma === [[Dharma|Dhamma]] (sanskriti k. dharma, paali k. ''dhamma''), eesti keeles ka "seadmus", on mitmetähenduslik sõna, mis viitab siinkohal eelkõige Buddha algõpetusele.<ref name="Mäll jt 2011" /> Dhamma tähendus sõltub kontekstist.[https://dhammavinaya-entsuklopeedia.sangha.ee/books/i-dhammavinaya-entsuklopeedia/page/dhamma] === Sangha === [[Sangha]] (paali k. ''saṅgha''; sanskriti k. ''saṃgha'') on Buddha õpetuse järgijatest koosnev kogudus. Koguduse all mõeldakse eelkõige bhikkhusid ehk budistlikke munkasid ja bhikkhuneid ehk nunnasid, aga ka kõiki ilmikutest budiste ja [[Hüvesõber|hüvesõpru]]. Bhikkhudel puudub vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk on viidud miinimumini. Toitu saadakse almusena ja kehtib [[tsölibaat]]. Bhikkhude elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt koolkonnale, nunnadel 311). Varased bhikkhud olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskriti ja paali ''[[Vihaara|vihāra]]''), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, [[klooster]]-[[ülikool]]ideks. Tuntuim neist oli [[India]]s [[Nālandā]]. Mungakogudusega koos kujunes välja ka ilmikutest järgijaskond. ==Meeleharjutused== {{Pikemalt artiklis|Budistlikud meeleharjutused}} "Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha "[[Dhammapada]]s". Seetõttu on just meele (paali k. ''citta'') muutmine olulisim teel virgumisele. Meele treenimiseks on Buddha andnud kaks põhilist meetodit: * meelerahu arendamine (paali k. ''[[Samatha|samatha-bhāvanā]]''), mille eesmärk on hajevil meele keskendamine ühele objektile; * taipamise/mõistmisvõime arendamine (paali k. ''[[Vipassana|vipassanā-bhāvanā]]''), mille eesmärk on keskendumise objekti põhjalik uurimine ja analüüsimine. Meelerahu arendamise tulemusena tekib seisund, kus meel keskendub ühele objektile ning muutub väga kirkaks, õnnelikuks ja selgeks (sanskriti, paali k. ''samādhi''). Selline seisund on eeltingimuseks [[vipassana]] harjutuste edukaks sooritamiseks. [[Zen]] (jaapni k., hiina k. chan) koolkonna peamisteks meeleharjutusteks on ''[[kōan]]'''idele (公案, jaapani k. ''kōan'', hiina k. ''gōng'àn'') keskendumine [[rinzai]] koolkonnas (hiina k. [[linji]]) ning lihtsalt istumine (jaapani k. ''shikantaza'') [[sōtō]] (hiina k. [[caodong]]) koolkonnas. [[Vadžrajaana]]s kasutatakse lisaks eelkirjeldatule meeleharjutustena ka [[mantra]]id ja kujustamist. == Kosmoloogia == {{Vaata|Budistlik kosmoloogia}} Budistlikus kosmoloogias on kolmkümmend üks seisundit ehk olekut, mida jaotatakse mitmel moel olemasolu valdadesse. Sõltuvuslikku teket selgitavas "Liigituste suttas" <ref name="oub6C" /> jagatakse olemasolu (''bhava'') vallad kolme rühma: (1) meeleliste ihade vald (''kāmabhava''), (2) vormide vald (''rūpabhava'') ja (3) vormideta vald (''arūpabhava'').<ref name="hOj2h" /> "Suures lõvimöirge suttas"<ref>Mahāsīhanāda Sutta, [[Majjhima-nikāya|MN]] 12.[https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN12.html]</ref> antakse valdade viiene jaotus: (1) õnnetu maailm ehk põrguvald (''niraya-loka''), (2) loomade maailm (''tiracchāna-loka''), (3) peetade maailm (''peta-loka''), (4) inimeste maailm (''manussa-loka'') ja (5) jumalate (''deva''’de ja ''brahma''’de) maailm (''deva-loka''). 8.-12. sajandist pärinevas Sri Lanka munga Ācariya Anuruddha ''Abhidhammattha-sangaha''’s kasutatakse valdade kirjeldamiseks paalikeelset sõna ''bhūmi'' ning neljast jaotust: (1) viletsuse (õnnetu) vald (''apāya-bhūmi''), (2) naudingute, õnnelik vald (''kāmasugati-bhūmi'') (3) vormide vald (''rūpāvacara-bhūmi'') ja (4) vormideta vald (''arūpāvacara-bhūmi''). [[Mahajaana]]s, eriti [[Tiibeti budism]]is, jaguneb kannatav maailm ehk [[sansaara]] kuut tüüpi olendite vahel. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse [[Põrgu (budism)|põrgus]], loomana või näljase vaimu ehk [[preeta]]na. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, pooljumala ehk [[asura]]na või jumalana. Neid [[Kuus olemasolu valdkonda|kuut olemasolu valdkonda]] kujutatakse [[Olemisratas|olemisratta mandalal]]. == Tekstid == === Tipiṭaka === {{Vaata| Tipiṭaka}} Paalikeelne ''[[Tipiṭaka]]'' (paali k. ''ti'' – kolm + ''piṭaka'' – korv, kogu) on ainus tervikuna säilinud mitte-mahajaana koolkondade kaanon. [[Tipitaka|''Tipiṭaka'']] koostati juba esimesel budismi suurkogul (umbes kolm kuud) pärast Buddha surma ning seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks. ''[[Tipiṭaka]]''’t tunnistavad pühakirjana kõik budismi koolkonnad, eriti oluline on ''[[Tipiṭaka]]'' [[theravaada]] koolkonnas. Paalikeelne ''[[Tipiṭaka]]'' koondab kolm suuremat õpetuste kogu: # ''[[Vinaya Piṭaka]]'', # ''[[Sutta Piṭaka]] ''ja # ''[[Abhidhammapiṭaka|Abhithamma Piṭaka]]''. Traditsiooni kohaselt loodi ''piṭaka’''d esimese suurkogu ajal, kuid tekstide uurijad pole selles osas päris üksmeelel. Esiteks, mitmed pitakades sisalduvad tekstid pärinevad perioodidest pärast Buddha surma. Mõnel juhul saame seda öelda seetõttu, et need seostuvad sündmustega pärast esimest suurkogu, teistel juhtudel aga sisaldavad tekstid õpetusi või õpetuste erivorme, mis arendati välja Buddha surma ajast oluliselt hiljem. Kogu ''Abhithamma Piṭaka ''on viimaste heaks näiteks, mida kinnitab juba tõsiasi, et varasemad viited kaanonile kui tervikule räägivad vaid ''dhamma-vinaya''’st.<ref name=":0" /> === Mahajaana suutrad === {{Vaata| Mahajaana suutrad}} Peale ''[[Tipiṭaka]]'' austatakse mahajaanas pühakirjana veel suurt hulka suutraid, mille autorluse osas ei ole saavutatud lõplikku üksmeelt. Neid on peetud nii [[Siddhārtha Gautama|Buddha Šākjamuni]] originaalõpetuseks kui ka hilisema aja virgunud õpetajate loominguks. Hiina ja Jaapani budismis on mahajaana suutrad olnud oluliselt mõjukamad kui ''[[Tipiṭaka]]''. Olulisemate mahajaana suutrate hulka kuuluvad "[[Ületava mõistmise suutrad]]" (skr ''Prajñāpāramitā''-sūtra'') , ''nende hulgas ''"[[Teemantsuutra]]" ja "[[Ületava mõistmise südasuutra|Südasuutra]]"; "[[Lootossuutra]]", "[[Vimalakīrti õpetuse suutra]]" ja "[[Lillevaniksuutra]]" (skr ''Avataṃsaka-sūtra). <!-- Vaja lisada ka alajaotis tantrate kohta --> == Koolkonnad == === Sangha jagunemine === Varajane sangha oli üks. Need, kes soovisid, võisid Buddha järgijateks saada kolme kalliskivi (paali k. ''tiratana'') kaitse alla minnes. On tõendeid selle kohta, et esialgu tehti seda läbi lihtsa kahekordse tõotuse Buddhale ja Dharmale, kuid hiljem asendus see meile tuttava kolmekordse tõotusega, kuna ka sangha tähtsus oli kasvanud.<ref name=":0" /> Aja jooksul levis Buddha õpetus aina laiemal territooriumil ning geograafiline äralõigatus soodustas jagunemist koolkondadeks. Lahknemise otsesteks põhjusteks olid enamasti minoorsed erinevused käitumisjuhistes ja kloostrielu reeglistikus. Tänini on säilinud seitse vinajat, nende erinevused puudutavad pisidetaile nagu mungarüü värvus ja kandmise viis.<ref name="vd0bV" /> Aja jooksul tekkisid ka õpetuse osas erinevad seisukohad. Seda soodustas asjaolu, et Buddha ei nimetanud endale ühtegi järeltulijat, kes oleks saanud pärast tema surma sangha juhiks. Seetõttu kujunes sangha mittetsentraliseeritud struktuuriks. Buddha soovitas igaühel jääda iseendale saareks: "Niisiis, Ānanda, nii nüüd kui ka peale minu lahkumist, kes te ka olete, peate te jääma omaenda saareks, omaenda kindluseks, nii, et dharma on teie saar ja dharma on teie kindlus, ning mitte muretsema teiste saarte ja teiste kindluste pärast." Koolkondade teket soodustas ka õpetuse tõlkimine ja säilitamine eri keeltes ja dialektides.<ref name="Zh0eM" /> Paistab ka, et eri mungad spetsialiseerusid konkreetsetele suutratele või suutrarühmadele ning seetõttu hakati eri koolkondadest tähtsustama erinevaid tekste.<ref name="bvjdF" /> === Theravaada, theeravaada === {{Vaata| Hinajaana}} {{Vaata| Theravaada}} Theravaada, ka theeravaada (paali k ''theravāda'' – ‘vanemate õpetus’) on vanim järjepidevalt säilinud liin Buddha loodud sanghast, mis tugineb Buddha algõpetusele sellisena, nagu see on tänini ainukesena säilinud kõiki õpetusi koondavas Pāli kaanonis. Traditsioon rõhutab õpetuse ja juhiste (''dhamma-vinaya'') lahutamatut ühtsust ning peab oluliseks õpetuse võimalikult täpset edasiandmist ja teostamist algallikate ehk suttade põhjal – just nii, nagu seda õpetas Buddha Gootama.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |pealkiri= |url=www.sangha.ee}}</ref> Theeravaadas on keskne neli arija tõde ja arija kaheksaosaline tee, mille kaudu arendatakse kõlbelist käitumist (''sīla''), keskendust (''samādhi'') ehk meditatsiooni ning sügavat mõistmist (''paññā''). Praktikas pööratakse erilist rõhku teadlikkusele (''sati'') ning rahu (''samatha'') ja läbinägemise (''vipassanā'') keskenduse arendamisele, mille kaudu mõistetakse vahetult kõige nähtuva püsitust (''anicca''), lõplikku rahuldust mittesisaldavat (''dukkha'') ja minatut (''anattā'') olemust, mis suunab teadvuse vabanemise ja nibbaana ehk vaibumise (''nibbāna'') poole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dhammavinaya Entsüklopeedia |url=https://dhammavinaya-entsuklopeedia.sangha.ee/books/i-dhammavinaya-entsuklopeedia/page/neli-arija-tode-cattaro-ariya-sacca-ja-arija-kaheksaosaline-tee-ariya-atthagika-magga}}</ref> Tänapäeval on theravāda elujõuline nii kloostrilises kui ka ilmikpraktikas, seda eriti Sri Lankal, Tais, Myanmaris, Laoses ja Kambodžas, aga üha enam ka väljaspool Aasiat. Theeravaada tugevuseks on selge õpetuslik struktuur, õpetuse järjepidevus ja praktiline suunitlus, mis pakub ka tänapäeva inimesele realistlikku ja süstemaatilist virgumise ja kannatustest vabanemise teed. === Mahajaana koolkonnad === {{Vaata| Mahajaana}} Esimesel sajandil e.m.a kuni esimesel sajandil m.a.j hakkasid esile kerkima õpetused, mis kritiseerisid varasemate budistlike koolkondade õpetusi ning muutsid õpetuse rõhuasetust. Kui algõpetus rajaneb [[arhat|arahant]]i teel, siis mahajaana õpetuste on kesksel kohal hiljem, theeravaada mõistes mittevirgunud õpetajate loodud [[bodhisattva]] tee filosoofia. Bodhisattva tee on konstrueeritud nii Buddha [[Šākjamuni]] ajaloolistel theeravaada käsitlustel, kui ka hilisematel mütoloogilistel ''Jātaka'' lugudel. Mahajaanas on bodhisattvana eesmärgiks täieliku buddhasuse saavutamine, sooviga vabastada kannatustest eranditult kõik olendid. Nimetus "mahajaana" tähendab sanskriti keeles 'suurt sõidukit' viidates mahajaana ideaalile vabastada kannatustest kõik olendid.<ref name="obgqZ" /> Theravaada ei järgi mahajaanas loodud bodhisattva filosoofiat.[https://dhammavinaya-entsuklopeedia.sangha.ee/books/i-dhammavinaya-entsuklopeedia/page/mahaajaana-ja-theeravaada] ==== India koolkonnad ==== Umbes 500 aasta peale Buddha surma tekkisid Indias esimesed mahajaana koolkonnad [[madhjamaka]] ja [[joogatšaara]]. ==== Hiina ja Jaapani koolkonnad ==== Hiinas, Koreas, Vietnamis ja Jaapanis levib valdavalt mahajaana budism. Peamisteks Hiina koolkondadeks on * '''''[[Chan]]'' budism''' (Jaapanis [[Zen-budism|zen budism]]), mis jaguneb [[sōtō]] ja [[rinzai]] alamkoolkondadeks; keskendub vahetule [[Meditatsioon|mõtlus]]kogemusele; * '''[[Tiantai]] koolkond''' (Jaapanis [[tendai]]), mis keskendub "[[Lootossuutra]]" tõlgendamisele; * '''''[[Huayan]]''<nowiki>'</nowiki>i koolkond''', mis keskendub "Lillevaniksuutra" (sanskriti k. ''Avataṃsaka-sūtra'') tõlgendamisele; * '''''[[Jingtu]]'' ehk puhta maa õpetus''' (Jaapanis ''jōdo-kyō''), mis keskendub piiritu valguse buddha [[Amitābha]]ga seonduvatele harjutamisviisidele. Peale nende koolkondade esineb Jaapanis veel [[Nichireni koolkond]], mis nagu [[tendai]] koolkondki keskendub "[[Lootossuutra]]le". === Vadžrajaana koolkonnad === {{Vaata|Vadžrajaana}} {{Vaata|Tiibeti budism}} Vadžrajaana on [[mahajaana]] budismi osa, mis erinevalt ülejäänud mahajaana koolkondadest peab pühakirjadeks ka [[Tantrad|tantraid]] ning kasutab rohkelt [[mantra]]id ja kujustamisharjutusi. Vadžrajaana, nagu ka muude mahajaana koolkondade, ülimaks eesmärgiks on saada [[buda]]ks, et kõiki olendeid kannatustest vabastada, kui vadžrajaana pakub eesmärgini jõudmiseks kiiremat ja vahetumat teed. Tänapäeval on vadžrajaana levinud eelkõige Tiibetis, kus see jaguneb nelja peamisse koolkonda, milleks on * [[ningma]], * [[kagjü]], * [[geluk]], * [[Sakjapa koolkond|sakja]]. Peale Tiibeti esindab vadžrajaanat ka Jaapani ''[[shingon]]'''i (Hiinas ''zhenyan'''i) koolkond. ==Budism Eestis== {{vaata|Budism Eestis}} [[Budoloog]] [[Alexander Staël von Holstein]] (1877–1937) ja [[filosoof]] krahv [[Hermann von Keyserling]] (1880–1946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti [[budistlik]]u [[kultuur]]i alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti [[saksa keel]]es ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi praktilist külge esindas budismi propageerija Karl Tõnisson ehk [[Vend Vahindra]] (1873–1962), kes 1893. aastal oli [[Burjaatia]]s mahajaana budismiga kokku puutunud. 1960. aastate lõpul hakati budistlikke tekste algkeeltest eesti keelde tõlkima. Tõlkijad on olnud [[Linnart Mäll]], [[Andres Herkel]], [[Maret Kark]], [[Märt Läänemets]], [[Teet Toome]], [[Martti Kalda]], [[Alari Allik]] ja [[Rein Raud]]. 1970. aastatel sagenesid ekspeditsioonid [[NSV Liit|NSV Liidu]] piirkondadesse, kus oli säilinud elav budistlik [[traditsioon]] ja [[kultuur]]. Sel perioodil kujunesid traditsiooniks [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] juures tegutsenud orientalistikakabineti korraldatud orientalistikapäevad. Orientalistikapäevade budismiteemalised loengud olid üheks teguriks, mis kinnistasid kuulajates budismihuvi ka tulevikuks. 1982. aastal asutas [[Vello Väärtnõu]] Tallinnas esimese organiseeritult toimiva budistliku grupi [[Eestimaa Budistlik Vennaskond|Eestimaa Budistliku Vennaskonna]] ehk [[Taola]], mis järgis [[Tiibeti budism]]i [[ningma]] koolkonna õpetust. 1980. aastatel rajas vennaskond Eestisse neli [[stuupa]]t ning tõlkis peamiselt inglis- ja venekeelseid budismiteemalisi kirjutisi. Tänu Burjaatias loodud kontaktidele saabusid paaril korral Eestisse ka sealsed [[laama]]d. 1980. aastate lõpupoole, Eesti jaoks murrangulisel perioodil, hakkasid mõned vennaskonna liikmed osalema [[poliitika]]s (vt [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei#Ajalugu|Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]), mis tõi kaasa vennaskonna põhiliikmete Eestist lahkumise ja organisatsiooni lagunemise. Esimeseks ametlikult registreeritud ühenduseks sai pärast 1988. aastat tegutsema hakanud [[Eesti Budistlik Liit]] mis järgis üldbudistlikku suunda ning oli avatud kõikidele budistlikele õpetustele. Budistliku Liidu kutsel saabusid Eestisse õpetama esimesed õpetajad väljastpoolt endise NSV Liidu territooriumi. Tallinnas registreeritud [[Eesti Budistlik Liit|Eesti Budistliku Liidu]] liikmeskonnast lähtus hiljem mitu iseseisvat budistlikku ühendust, nende hulgas [[Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagjü Ratna Šri Keskus]], [[Budakoda]] ning [[Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus]]. Mõned Eesti Budistliku Liidu endised liikmed löövad kaasa ka muudes budismiga seotud ühendustes, sh [[Eesti Akadeemiline Orientaalselts]] ja [[Budismi Instituut]]. == Eesti munkade sangha Eestis == Täna tegutseb Eestis ainsa eestlastest Buddha munkade kogukonnana ehk saṅghana [[Eesti Theravaada Sangha|Eesti Theeravaada Sangha]]. Klooster asub [[Aegna|Aegna saarel]], kus elab ja praktiseerib kolm ''[[Theravaada|theravāda]]'' bhikkhut. Eesti bhikkhude sangha jätkab ajaloolise Gootama Buddha loodud liini, järgides algõpetust (''dhamma'') ja traditsioonilist kloostrikorda (''vinaja'').<ref name="ReferenceA" /> <!--Teksti vana versioon: "Budoloog Alexander Staël von Holstein (1877–1937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (1880–1946) olid väljapaistvad teadlased ja mõtlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma töid kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid väljaspool Eestit. Budismi nn praktilist külge esindas peamiselt 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud budismi propageerija Karl Tõnisson ehk Vend Vahindra (1873–1962), kes juba 1893. aastal oli Burjaatias mahajaana budismiga kokku puutunud. Lõpetanud siin regioonis tegutsemise, jõudsid tema ja ta järgija Friedrich Lustig enne Teist maailmasõda Birmasse, kus nad tegutsesid buda munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostava sangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada 1960. aastate lõppu ja 1970. aastaid, mil eestlastest õpetlased eesotsas Linnart Mälliga hakkasid algkeelseid budistlikke tekste tõlkima. Alates 1960. aastatest on Linnart Mälli tõlkes algkeeltest ilmunud näiteks sellised budismi alustekstid: "Seadmuseratta käimapanemine" (2004), "Dhammapada" (1977, 2004, 2005), "Teemantsuutra" (1975, 2005), "Südasuutra" (1989, 1998, 2003, 2005), Šāntideva "Bodhitšarjāvatāra" (1982, 2008), "Ühetähesuutra" (2005) jpt tekstid (üksikuid tekste ja katkendeid on algkeeltest tõlkinud ka Andres Herkel, Maret Kark, Märt Läänemets, Teet Toome, Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Tulevikku silmas pidades oli oluline see, et 1970. aastatel sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn palverännakud NSV Liidu nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon ja kultuur. 1970. aastatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Aga Burjaadi autonoomses ringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis olid siis kogu NSV Liidu territooriumil veel ainsatena tegevad. Karl Tõnissoni toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepidevuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks orientalistikapäevad, mida Tartu Riikliku Ülikooli juures tegutsenud orientalistikakabinet (juba 1956. aastal Pent Nurmekunna asutatud ja aastaid Linnart Mälli juhitud) üsna regulaarselt suutis korraldada. Orientalistikapäevade budismiteemalised loengud olid tol ajal üheks teguriks, mis kinnistasid kuulajates budismihuvi ka tulevikuks. 1982. aastal asutas Vello Väärtnõu Tallinnas esimese organiseeritult toimiva budistliku grupi Eestimaa Budistliku Vennaskonna ehk Taola. Vennaskond järgis tiibeti budismi nyingma koolkonna traditsiooni. 1980. aastatel rajas Vennaskond Eestis neli stuupat, tõlgiti peamiselt inglis- ja venekeelseid budismiteemalisi raamatuid ja kirjutisi, valmistati budistlikke thankasid ja kujusid. Käidi Burjaatias budismiga tutvumas, tegeleti sealt toodud budistlike tekstidega ning viidi läbi rituaale. Tänu Burjaatias loodud kontaktidele saabusid paaril korral Eestisse ka sealsed laamad. 1980. aastate lõpupoole, Eesti jaoks murrangulisel perioodil, hakkasid mõned Vennaskonna liikmed aktiivselt osalema ka poliitikas. Poliitikas kaasalöömine tõi kaasa ka Vennaskonna põhiliikmete Eestist lahkumise ja organisatsiooni lagunemise. Esimeseks ametlikult registreeritud ühenduseks sai pärast 1988. aastat tegutsema hakanud Eesti Budistlik Liit. Eesti Budistlikku Liitu kuulusid varem iseseisvalt või mitteformaalsetes väikegruppides budistlike meeleharjutustega tegelevad inimesed, kellest mõned järgisid budistlikku eluviisi juba 1970. aastate algusest. Järgiti üldbudistlikku suunda, oldi avatud kõikidele budistlikele õpetustele. Kooskäimistel tegeldi peamiselt meeleharjutustega, toimusid budismiteemalised vestlused-arutelud. Budistliku Liidu kutsel saabusid Eestisse õpetama esimesed õpetajad väljastpoolt endise NSV Liidu territooriumi, sh külalisõpetajad FWBO (Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad) Soome keskusest. Rootsi ja Ungari karma kagyu keskuste laama Chöphel edastas oma koolkonna meeleharjutusi. Tiibetist pärit drikung kagyu koolkonna auväärne laama XII Nubpa Tulku Konchok Tenzin Rinpoche andis edasi vadžrajaana-harjutuse Phowa (Wylie: 'pho ba; sanskr: saṃkrānti), tema vahendusel saabus Eestisse õpetama sama koolkonna laama auväärne tulku Lamkhyen (Lamchen) Gyalpo Rinpoche. Tallinnas registreeritud Eesti Budistliku Liidu liikmeskonnast lähtus hiljem mitu iseseisvat budistlikku organisatsiooni ja ühendust, nende hulgas ka Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagjü Ratna Šri Keskus (esimene budistlik usukogudus Eestis), Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade (FWBO) Tallinna keskus ehk Sulevimäe budismikeskus (praeguse nimega Triratna Budistliku Kogukonna Tallinna keskus – Budakoda) ning hiljem ka Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus (selle tekkimine ja tegevus lähtus otseselt tiibeti budismi nyingma koolkonna elava traditsiooni õpetajast Nyichang Khentrul Rinpochest ega olnud Vennaskonna ega ka tolle hilisema järeltulija MTÜ Eesti Njingmaga seotud). Mõned Eesti Budistliku Liidu endised liikmed on aktiivselt tegevad ka muudes budismiga seotud liikumistes ja ühendustes, sh Eesti Akadeemiline Orientaalselts, Budismi Instituut jm. 1990. aastatel saabunud poliitilise ja liikumisvabadusega algas periood, mil budismijärgijad said vabalt minna õppima või palverännakutele ning harjutama Aasias asuvatesse budistlikesse kloostritesse, õppeasutustesse. Samuti hakati õpetuse saamiseks külastama ka Läänes asuvaid budismikeskusi ja -instituute. Väljaspool Eestit on mitu eestlast läbinud tiibeti budismi traditsioonilise kolmeaastase harjutuslaagri eralduses. Budismiuurijad on pikemalt õppinud ülikoolides ja instituutides, nii Läänes kui ka Aasias. Toimub ka vastupidine liikumine, mille käigus on Eestisse saabunud kümneid teadlasi, lektoreid, õpetajaid ja munkasid – nii on Budistliku Koguduse Drikung Kagjü Ratna Šri Keskuse laama Drubpon Sangye Rinpoche elanud püsivalt Eestis alates 2001. aastast. Uuest aastatuhandest alates on asutatud kümneid budistlikke ühendusi, keskusi ja budistliku kultuuriga seotud kodanikuühendusi, mis kõik edendavad erinevaid budismiga seotud valdkondi, sealhulgas nii usku kui ka teadust. Näiteks Budismi Instituudis toimuvad juba rohkem kui kümne aasta jooksul budismiteemalised loengud ja seminarid, kusjuures loengupidajateks on olnud nii budistlike koolkondade usujuhte kui ka teadlasi nii kodu- kui ka välismaalt. Eesti-Tiibeti Kultuuriselts on juba 15 aasta jooksul korraldanud harivaid üritusi, sh Tiibeti (kultuuri) päevad, filmiõhtud-festivalid, näitused, budismiuurijate ja laamade loengud, üritusi Tiibeti toetuseks jms. Paljud budistlikud ühendused on praeguseks korraldanud avalikke kursusi, läbi viinud rahvusvahelisi meeleharjutuslaagreid, rajanud oma templi- ja altariruume jne. Budistlikud keskused (sh Khordongi Ühing Eestis jt) on tõlkinud ka otse algkeeltest rituaali- ja meeleharjutustekste. MTÜ Eesti Njingma rajas järjekordse stuupa ja palveveski, organiseeris rahvusvahelisi konverentse "Budism ja Põhjala". Eesti teadlastelt, budismiuurijatelt ja tõlkijatelt on sel perioodil ilmunud budismiteemalisi tekstikogumikke ja raamatusarju (sh "Budismi pühad raamatud" mitu köidet). Eestikeelseid budismialaseid kirjutisi ja raamatuid on ilmunud ka muudesse keeltesse tõlgituna. Eesti keelde on tõlgitud kümneid erineva suunitlusega budismiteemalisi raamatuid ja teatmeteoseid paljudest keeltest. V. Väärtnõu eestvedamisel valmis erinevatest allikatest kopeerituna/kokkupanduna budistlikule kultuurile keskendunud eestikeelne "Budismi entsüklopeedia" veebis. Linnart Mälli toimetamisel, kes oli juba 1960. aastatel alustanud budismi teadusliku uurimisega, ilmus "Ida mõtteloo leksikon" (2006, 2011), mille terminoloogiline osa on samuti veebis kättesaadav. Budistliku kultuuri kui maailma- või rahvuspärandi säilitamiseks ja edendamiseks on koostööd teinud mitmed Eesti budistlikud, haridus-, kultuuri-, poliitilised organisatsioonid ja ühendused – nii on Eestis toimunud Tema Pühaduse XIV dalai-laama ning teiste tiibeti budismi koolkondade juhtide ja tähtsamate õpetajate korduvad visiidid; poliitilised meeleavaldused; budismiteemalised konverentsid, seminarid, loengud, raamatuesitlused; kunstifestivalid, (kontsert)esinemised, näitused, töötoad; budistlikud loengud, õppekursused, harjutuslaagrid jms. Budistliku kultuuriga seostatavad Eesti haridusasutused, instituudid, kultuuriorganisatsioonid, meditsiiniorganisatsioonid, poliitilised ühendused: Budismi Instituut, Eesti Akadeemiline Orientaalselts, Tartu Ülikooli Orientalistikakeskus, Eesti-Tiibeti Kultuuriselts, Tibetoloogia Instituut, Himaalaja Kultuuride selts; Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Akadeemia (sh Ngak-Mang Instituut ja Tiibeti Traditsioonilise Meditsiini Ühing), Tiibeti Meditsiini Keskus MEN LING, Tiibeti Teraapiakeskus LHAMO, Tiibeti meditsiini ja astroloogia keskus GEWA, Ratna – Tiibeti teraapiad; Riigikogu Tiibeti toetusrühm, Rahvaste Õiguste Instituut, Tiibeti Sõbrad (Friends of Tibet, Estonia) jm. Budistlikest usulistest ühendustest (registreeritud kogudustest) tegutsevad Eestis praegu Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagjü Ratna Šri Keskus, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Pärnu Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Keskus Sangye Ling (kasutab nime Pärnu tiibeti budismi keskus Drikung Dordže Tšö Dzong), Tiibeti Budismi Karma Kagyu Tallinna Kogudus (ehk Teemanditee Budismi Keskus). Samuti on tegevad Eesti budistlikud organisatsioonid ja ühendused: Eesti Dzogcheni Ühing, Drikung Dzogtšeni Eesti Kogukond Drikung Namtšag Mebar Dzong, Tartu Drikungi Keskus, Triratna Budistliku Kogukonna Tallinna keskus Budakoda (endine Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade Tallinna keskus), RIGPA Eesti, Tallinna Zen Kogukond, Khordongi Ühing Eestis, Lochen Jangchup Tsemo keskus (Bodong-traditsioon), Dagchang Rime Eesti Sangha."--> ==Vaata ka== *[[budismi ajalugu]] *[[budismi sümbolid]] *[[budistlik eetika]] *[[budistlik kirjandus]] *[[budistlik loogika]] *[[budistlik mütoloogia]] *[[budistlik tempel]] *[[zen-budism]] == Pildigalerii == <gallery> Fail:Spring Temple Buddha picturing Vairocana, in Lushan County, Henan, China.png|Buddha kuju Hiinas Henan'i provintsis Fail:Novice in the Buddhist religion group.jpg|Budistlikud noormungad Tais Fail:Dai Bosatsu Zendo Kongo-Ji 2.jpg|Jaapani stiilis zen-budistlik mõtlus-saal Pilt:Seadmuse Ratas kolmene.gif|Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Fail:Lankavatara.jpg|Laṅkāvatāra suutra hiinakeelne tõlge </gallery> == Viited == {{viited |1|allikad= <ref name="Cepvq">SN 22.59.</ref> <ref name="iXcQ7">S.II.1, S.II.2 etc.</ref> <ref name="Ym8tG">Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757–771, tõlkinud A. Herkel.</ref> <ref name="oub6C">Vibhaṅgasutta, S.ii.2 (SN 12.2).</ref> <ref name="hOj2h">D.Iii.57; D.iii.216; S.ii.3; S.iv.258; A.ii.223; A.iii.444; Nd.1.48; Nd2. Osades suttates (D.i.17; D.iii.215) kasutatakse kolmese jaotuse puhul loka sünonüümi ''dhātu''.</ref> <ref name=":0">Skilton, A., Budismi lühiajalugu, Tln: Kirjastus Koolibri, 2012, lk 48.</ref> <ref name="vd0bV">Skilton, A. (2012), lk 57</ref> <ref name="Zh0eM">Skilton, A. (2012), lk 58.</ref> <ref name="bvjdF">Skilton, A. (2012), lk 59.</ref> <ref name="obgqZ">Skilton, A. (2012), lk 89.</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.eao.ee/index.php?page=leksikon Ida mõtteloo leksikon] *[https://www.budakoda.ee/ Budakoja koduleht rikkaliku budismialase teabega] *[http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_tipitaka_2002.htm Tipitaka] *[http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_mahajaana_2002.htm Mahajaana] *[http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_vadzrajaana_2002.htm Vadžrajaana] *[http://www.budismiinstituut.ee/tekstid/tolked.htm Seadmuseratta käimapanemine] *[http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi taust I] *[http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust2_2002.htm Budismi taust II] [[Kategooria:Budism| ]] gvdqnrt7crj7xfax59l1tvmmqfbmd9g 0 72269 7206269 7174942 2026-08-02T04:46:24Z Kuriuss 38125 7206269 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib külast Saarde vallas; Võru valla küla kohta vaata artiklit [[Saarde (Võru)]].}} {{EestiAsula | nimi = Saarde | pindala = 15,8 | elanikke = | maakond = Pärnu | vald = Saarde vald }} [[Pilt:Saarde kirik.jpg|pisi|[[Saarde kirik]]]] '''Saarde''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]. Küla EHAK-kood on 7280.<ref name="tehik-ehak">{{Netiviide |url=https://teabekeskus.tehik.ee/et/loendid/ehak/2025v3 |pealkiri=Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2025v3 |väljaandja=TEHIK |kuupäev=1. juuni 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Küla pindala on 15,8 km².<ref name="asustus2021">{{Netiviide |url=https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2022-04/leader-asulate-statistika-2021-01-01.xlsx |pealkiri=Asulate statistika 2021. aasta alguse seisuga |väljaandja=Maaeluministeerium |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas Saarde külas rahvastikuregistri järgi 244 inimest.<ref name="rr2025">{{Netiviide |url=https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf |pealkiri=Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025 |väljaandja=Siseministeerium |kuupäev=31. detsember 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde külas asuvad [[Saarde kirik]] ja [[Saarde kalmistu]].<ref name="ee-saarde">{{Netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saarde1 |pealkiri=Saarde |väljaandja=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Asend == Saarde küla paikneb [[Kilingi-Nõmme]] linna lõunapiiril. Saarde vald asub [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] kaguosas ning valla keskus on Kilingi-Nõmme.<ref name="saarde-tutvustus">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus ja asukoht |väljaandja=Saarde vald |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Küla on ajalooliselt seotud [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] kirikliku keskusega. Eesti Entsüklopeedia järgi asub Saarde küla Kilingi-Nõmme lõunapiiril ning külas paiknevad Saarde Katariina kirik ja kalmistu.<ref name="ee-saarde" /> == Nimi == Saarde nimi on seotud ajaloolise [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnaga]]. [[Eesti kohanimeraamat]]us on Saarde kihelkonna saksakeelseks nimeks märgitud ''Saara'' ja 1560. aasta nimekujuks ''Zare''.<ref name="knr-saarde">{{EKNR||Saarde1}}</ref> Kohanimeraamatu järgi on varem arvatud, et 13. sajandil oli Saarde ala veel inimtühi, kuid uuemad arheoloogilised uuringud näitavad, et vähemalt Saarde ümbrus oli asustatud juba kiviajal. Kihelkond kujunes 16. sajandi keskpaiku ning selle algne kirik oli pühitsetud pühale Katariinale.<ref name="knr-saarde" /> == Rahvastik == 1979. aasta rahvaloenduse ajal elas Saarde külas 352 inimest ja 1989. aastal 341 inimest.<ref name="edk-parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/RU%2024%20PARN_T~1.pdf |pealkiri=Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika: Pärnumaa |väljaandja=Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus |aasta=2005 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse järgi elas Saarde külas 378 inimest.<ref name="stat2000">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/RV200404.pdf |pealkiri=2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. XII. Pärnu maakonna rahvastik |väljaandja=Statistikaamet |aasta=2004 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde valla arengukavas 2026–2035 on Saarde küla elanike arvuks 2018. aastal märgitud 287 ja 2025. aastal 256 inimest.<ref name="arengukava2026">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4250/9202/5001/Lisa_1_Saarde_valla_arengukava_%202026_2035.pdf |pealkiri=Saarde valla arengukava 2026–2035 |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=18. september 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Sama rahvastikuülevaade avaldati ka Saarde valla lehes, kus tabeli allikana on märgitud Statistikaamet.<ref name="saarde-sonumid2025">{{Netiviide |url=https://saarde.ee/sites/default/files/documents/2026-02/Saarde%20S%C3%B5numid%20nr%209%20%28269%29%2023.%20oktoober%202025.pdf |pealkiri=Saarde vallal on uus arengukava |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=23. oktoober 2025 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Rahvastikuregistri 31. detsembri 2025. aasta väljavõtte järgi oli külas 244 elanikku.<ref name="rr2025" /> {| class="wikitable" |+ Saarde küla elanike arv |- ! Aasta ! Elanikke ! Allikas |- | 1979 | 352 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 1989 | 341 | Rahvaloendus<ref name="edk-parnumaa" /> |- | 2000 | 378 | Rahvaloendus<ref name="stat2000" /> |- | 2018 | 287 | Saarde valla arengukava<ref name="arengukava2026" /> |- | 2025 | 256 | Saarde valla arengukava<ref name="arengukava2026" /> |- | 31.12.2025 | 244 | Rahvastikuregister<ref name="rr2025" /> |} == Haldusajalugu == Ajalooliselt kuulus Saarde küla [[Saarde kihelkond]]a. Kihelkond kujunes 16. sajandi keskpaiku ning selle kiriklik keskus seostus Saarde Katariina kirikuga.<ref name="knr-saarde" /> 20. sajandi esimesel poolel jäi Saarde küla Pärnu maakonna [[Saarde vald|Saarde valla]] piirkonda. 1939. aasta vallareformi järel kuulus Saarde vald Pärnu maakonna suuremate omavalitsuste hulka.<ref name="saarde-sonumid2007">{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/478029 |pealkiri=Ausammas kerkib! |väljaanne=Saarde Sõnumid |kuupäev=1. oktoober 2007 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn, senine Saarde vald ja Tali vald. Moodustunud Saarde vald jagunes vallasiseseks linnaks, Tihemetsa alevikuks ja külade hulka kuuluvateks asustusüksusteks, mille seas oli ka Saarde küla.<ref name="uhinemisleping2005">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/893751 |pealkiri=Kilingi-Nõmme linna, Saarde valla ja Tali valla ühinemisleping |väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järel moodustus praegune Saarde vald, kui ühinesid senine Saarde vald ja [[Surju vald]].<ref name="saarde-tutvustus" /> == Saarde kirik == {{Vaata|Saarde kirik}} Saarde külas asub [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Saarde Katariina kogudus]]e kirik ehk [[Saarde kirik]].<ref name="eelk-saarde">{{Netiviide |url=https://eelksaardekogudus.weebly.com/ |pealkiri=EELK Saarde Katariina kogudus |väljaandja=EELK Saarde Katariina kogudus |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde kirik on pühitsetud pühale Katariinale. Praegune kirikuhoone kujunes põhiosas 1857.–1859. aasta ümberehituse järel.<ref name="ee-saarde" /> EELK koguduse loo järgi sai kirik 1835. aastal Friedrich Ludwig von Maydelli õlimaali ning praeguse altarimaali valmistas Johannes Behse 1862. aastal.<ref name="koguduse-lugu">{{Netiviide |url=https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-saarde-kogudus/ |pealkiri=Koguduse lugu: Saarde kogudus |väljaandja=E-Kirik |kuupäev=15. oktoober 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde kirik on kantud kultuurimälestiste registrisse ehitismälestisena. Mälestise registrinumber on 16736.<ref name="kirikud-muinas">{{Netiviide |url=https://kirikud.muinas.ee/?page=4&subpage=7630 |pealkiri=Saarde Katariina kirik |väljaandja=Muinsuskaitseameti kirikute andmekogu |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Saarde kalmistu == {{Vaata|Saarde kalmistu}} Saarde külas paikneb [[Saarde kalmistu]], mis on üks Saarde valla kalmistutest.<ref name="kommunaal-kalmistud">{{Netiviide |url=https://kommunaal.saarde.ee/kalmistud/ |pealkiri=Kalmistud |väljaandja=Saarde Kommunaal |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde valla kalmistute kasutamise eeskirja järgi asub Saarde kalmistu Saarde külas Kilingi-Nõmme linna lõunapiiril Humalaste puhkeala, Kalmistu tee ja Lavi tee vahelisel alal.<ref name="kalmistu-eeskiri">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/410102012011 |pealkiri=Saarde valla kalmistute kasutamise eeskirja kehtestamine |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=10. oktoober 2012 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Saarde kalmistu on riikliku kaitse all ajaloomälestisena. Mälestise registrinumber on 8314 ning mälestise kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise piirist arvates.<ref name="kalmistu-eeskiri" /> == Pärand ja mälestised == Saarde küla on seotud Saarde kihelkonna kiriku- ja kalmistupärandiga. Külas paiknev0ad Saarde kirik ja Saarde kalmistu moodustavad Kilingi-Nõmme lõunapiiril asuva ajaloolise kirikliku keskuse.<ref name="ee-saarde" /><ref name="kalmistu-eeskiri" /> Saarde kalmistul paikneb ka 1937. aasta [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng]]u ohvrite mälestussammas.<ref name="kalmistu-eeskiri" /> == Vaata ka == * [[Saarde kirik]] * [[Saarde kalmistu]] * [[Saarde kihelkond]] * [[Kilingi-Nõmme]] * [[Saarde vald]] * [[Saarde Katariina kogudus]] * [[Kilingi-Nõmme II algkooli põleng]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/saarde1 Saarde Eesti Entsüklopeedias] * [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Saarde1 Saarde Eesti kohanimeraamatus] * [https://eelksaardekogudus.weebly.com/ EELK Saarde Katariina kogudus] * [https://kirikud.muinas.ee/?page=4&subpage=7630 Saarde Katariina kirik Muinsuskaitseameti kirikute andmekogus] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/410102012011 Saarde valla kalmistute kasutamise eeskiri Riigi Teatajas] * [https://kalmistud.ee/cemetery/132 Saarde kalmistu kalmistuportaalis] * [https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_31122025.pdf Rahvastikuregistri väljavõte seisuga 31.12.2025] {{Saarde vald}} [[Kategooria:Saarde vald]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] jx084on4rq6p0lsn825c53nbcpyttvy 0 73213 7206114 7017085 2026-08-01T19:21:58Z IvanScrooge98 84924 /* */ pilt 7206114 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}} [[Pilt:Montserrat Caballé c. 1969 (2).jpg|pisi|Montserrat Caballé (1969)]] '''Montserrat Caballé''' (sünninimi '''María de Montserrat Viviana Concepción Caballé i Folch'''; [[12. aprill]] [[1933]] [[Barcelona]] – [[6. oktoober]] [[2018]] [[Barcelona]]) oli [[katalaanid|katalaani]] [[ooper]]ilaulja ([[sopran]]), kes sai kuulsaks ''[[bel canto]]'' laulmistehnikaga ning meisterlike aariaesitustega [[Gioachino Rossini|Rossini]], [[Vincenzo Bellini|Bellini]] ja [[Gaetano Donizetti|Donizetti]] ooperites. == Elukäik == Caballé lõpetas Eugenia Kemmeny juhendamisel [[Liceu Konservatoorium]]i klassikalise laulu erialal (kuldmedaliga). [[1956]]. aastast töötas ta [[Baseli Ooperiteater|Baseli Ooperiteatris]], kus tegi [[1957]]. aastal ooperidebüüdi [[Giacomo Puccini|Puccini]] "[[Boheem]]is" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta [[Bremeni Ooperiteater|Bremeni Ooperiteatris]], kus ta laiendas oma repertuaari. [[1962]]. aastal naasis ta Barcelonasse ning debüteeris [[Liceu]]s, lauldes nimiosa [[Richard Strauss]]i ooperis "Arabella". == Edu ja kuulsus == Rahvusvahelisele areenile jõudis Caballé 1965. aastal, kui ta asendas [[New York|New Yorgis]] [[Carnegie Hall]]is [[Marilyn Horne|Marilyn Horne'i]] Donizetti ooperis "[[Lucrezia Borgia (ooper)|Lucrezia Borgia]]". Kuna Caballéle oli see esimene ''bel canto'' stiilis laulmine ja ta õppis oma osa selgeks vähem kui kuuga, tõi see ooperimaailmas kaasa sensatsiooni. Järgmisel päeval sedastati ajalehes [[New York Times]]: "[[Maria Callas|Callas]] + [[Renata Tebaldi|Tebaldi]] = Caballé". Samal aastal astus ta esimest korda üles Inglismaal [[Glyndebourne'i festival|Glyndebourne'i ooperifestival]]il ning laulis New Yorgis [[Metropolitan Opera]]s Marguerita rolli [[Charles Gounod]]' ooperis "[[Faust (Gounod)|Faust]]". [[1969]]. aastal esines ta Arena di Verona ooperifestivalil silmapaistvalt [[Giuseppe Verdi]] ooperis "[[Don Carlos (ooper)|Don Carlos]]" (Valois' Elisabetta rollis, muu hulgas koos [[Plácido Domingo]] ja [[Piero Cappuccilli]]ga). [[1970]]. aastal esines ta esimest korda [[La Scala]]s Donizetti ooperis "Lucrezia Borgia" ning [[1972]]. aastal Covent Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Caballé kõige edukamaks aastaks osutus [[1974]]., mil ta laulis palju kuulsaid rolle, näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Sitsiilia verepulm" ("Les vêpres siciliennes"), Donizetti ooperis "[[Parisina d'Este]]" ja Bellini "Normas". [[1970]]. aasta septembris käis ta [[healoomuline kasvaja|healoomulise kasvaja]] operatsioonil, taastus sellest hästi ning jätkas laval esinemist [[1975]]. aastal. == Saavutused == Caballé kõige kuulsamad osad on lauldud ''bel canto'' stiilis. Kokku on ta laulnud ligi 80 ooperis. Ta on andnud ka palju soolokontserte, erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tema hääl oli eriline puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti olid tal silmapaistvad näitlejavõimed. [[1987]]. aastal esitas Caballé koos rokklaulja [[Freddie Mercury]]ga [[popmuusika]]t – laulu "Barcelona", millest sai rahvusvaheline hitt. See laul valiti [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamängude]] [[hümn]]iks. Caballé tegeles ka [[heategevus]]ega. Ta oli [[UNESCO hea tahte saadik]] (1994–2018) ning rajas Barcelonas erivajadustega laste fondi{{lisa viide}}. == Isiklikku == [[Fail:Montserrat Caballé, Bernabé Martí and son 1971c.jpg|pisi|Caballé koos poja ja abikaasaga 1971. aastal Milanos]] [[1964]]. aastal abiellus ta [[tenor]] [[Bernabé Martí]]ga. Nende tütar [[Montserrat Marti]] on samuti kõrgelt hinnatud sopran, ta esines sageli ka koos emaga. == Välislingid == * [http://www.montserrat-caballe.de/ Laulja koduleht] (''inglise ja saksa keeles'') * [http://www.unbeldi.com/cover.html Montserrat Caballé mitteametlik fännileht] * [http://www.weberclaudia.de/511288987313c4a03/index.html Montserrat Caballé] {{JÄRJESTA:Caballe, Montserrat}} [[Kategooria:Hispaania ooperilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2018]] dm11e1eeexnsklt957twrvhtgn6c13j 0 74345 7206063 5842275 2026-08-01T16:46:47Z Estopedist1 278 liita 7206063 wikitext text/x-wiki {{Liita|Teadusdistsipliin}} {{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2018|kuu=september}} '''Akadeemiline distsipliin''' (inglise ''academic discipline'', ''field of study'') tähendab [[kõrgkool]]is õpetatavat [[õppeaine]]t või viljeldatavat [[teadusharu]].<ref>[[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=distsipliin&F=M Eesti keele seletav sõnaraamat]]</ref> == Vaata ka == * [[Akadeemia]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Haridus]] [[Kategooria:Teadus]] cc90ftngkhrjcydjep4m32rtonnz11x 0 86561 7206131 7205873 2026-08-01T20:06:00Z ~2026-42598-02 234591 kujunesid asendan rajas 7206131 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Markion''' (ka Marcion; [[kreeka keel]]es Μαρκίων Σινώπης; umbes 85–100 – umbes 160 m.a.j) oli varakristlik teoloog, [[markionism]]i rajaja ja kaupmees, kes [[144]] m.a.j Rooma kogudusest välja heideti. Jõukus võimaldas tal toetada oma õpetuse levitamist ja pärast tema lahkumist Rooma kogudusest rajas markionistlikud kogudused mitmel pool Rooma keisririigis. Markion suri umbes aastal 160. Markioni järglased loobusid tema kahe jumala mudelist. Markionismi levik mõjutas varakristlikku kirikut, eriti arutelusid pühakirja kaanoni ja kristliku õpetuse piiride üle. ==Elulugu== Markion pärines kristlikust perest Pontuse [[Sinope]]st. Sünni ja surma aeg on oletuslikud. Hilisemate kristlike vastaste, näiteks [[Tertullianus]]e järgi oli tema isa Sinope [[piiskop]]. Markion ise rikastus laevaomaniku ja kaupmehena. Pärast pöördumist [[kristlus]]esse hakkas ta Sinopes õpetama, ent leidis vastuseisu teiste kristlaste poolt. Seepärast läks ta aastal [[139]] Rooma kogudusse. Legendi järgi kohtas ta Roomas tänaval [[Smyrna]]st pärit [[Polykarpos]]t, kes tema äratundmispalvele vastas kuulsa lausega, et tunneb temas ära Saatana esmasündinu. Roomas liitus kristlastega, toetas vaeste hoolekannet ja kirjutas kaduma jäänud teose "Antiteesid". See oli teoloogiline sissejuhatus tema pühakirjakäsitlusse ja põhjendus tema loodud Uue Testamendi kaanonile. Ta leidis pühakirjast vasturääkivusi Uues Testamendis toodud [[Jeesus]]e õpetuste ja Vana Testamendi Jumala tegude vahel, mis viisid ta järeldusele et Vanas Testamendis kirjeldatud Heebrea Jumal ei ole sama, kellelt tõi armastuse ja andestuse sõnumi Jeesus. Vaimulikud ajasid Markioni kogudusest minema 144 m.a.j. Ta loobus Vana Testamendi tunnustamisest ja nõudis loobumist abielust. Teda on nimetatud kristliku religiooni loojaks või uuendajaks (reformija). [[Pilt:M.Sander - Marcion õpetamas.jpg|pisi|Marcion õpetamas. Mart Sander (segatehnika, 2014)]] ==Õpetus (markionism)== Markion tahab kirikut tagasi viia radikaalse [[paulinism]]i alge juurde. Markionismi iseloomustavad radikaalne dualism, negatiivne suhtumine materiaalsesse maailma ja terav vastandus Vana ja Uue Testamendi vahel. Kuigi sellel on sarnasusi gnostiliste õpetustega, ei peeta Markioni tavaliselt gnostikuks. Gnostilistest loomisspekulatsioonidest ja müsteeriumiõpetusest ta hoidub. Ehkki markionismil on gnostitsismiga palju ühist – ülima, "hea" Looja ja madalama, materiaalse ja "kurja" jumaluse vastandamine ning usk, et "kurjus" ei ole pelgalt "headuse" puudumine – ei peeta Markioni reeglina siiski gnostikuks. Markionism eraldab [[Vana Testament|Vana Testamendi]] radikaalselt [[Uus Testament|Uuest Testamendist]]: selle väitel on Vana Testamendi Jumal '[[demiurg]]', alama astme loojajumalus, kes on loonud ebatäiusliku füüsilise maailma, mida ta valitseb läbi vaenu ja kättemaksu; [[Jeesus]] aga oli vaimolend kes tõi inimestele sõnumi tõelisest Loojast, armastuse ja andestuse Jumalast, kes haldab universumit. Jeesuse sõnum muutis kogu arusaama maailmast ning inimese kohast selles, vabastades inimese deemonjumala kummardamisest ning võimaldades tal otsida ülimat tõde. Mõned rahvussotsialismiaegse Saksamaa teoloogilised voolud, eriti Saksa kristlaste liikumine, püüdsid eemaldada kristlusest juudi päritolu elemente. 1939. aastal Eisenachis asutatud Juudi mõju uurimise ja kõrvaldamise instituut (Institut zur Erforschung und Beseitigung des jüdischen Einflusses auf das deutsche kirchliche Leben), mida juhtis Jena ülikooli teoloogiaprofessor [[Walter Grundmann]], avaldas 1940. aastal Uue Testamendi "judaismist puhastatud" versiooni "Die Botschaft Gottes" ("Jumala sõnum"), milles kujutati Jeesust juutlusest lahutatud "aarialasena". Uurijad on märkinud selle projekti ja teiste sarnaste katsete ideelisi sarnasusi markionismiga, kuigi otsest ajaloolist järjepidevust nende vahel ei ole tõendatud.<ref>Susannah Heschel. ''The Aryan Jesus: Christian Theologians and the Bible in Nazi Germany'', Princeton University Press 2008.</ref> [[Alfred Rosenberg]] viitas teoses "[[Der Mythus des 20. Jahrhunderts]]" (1930) otseselt Markionile kui "põhjamaise" maailmakorra esindajale, kes umbes 150 pKr seisis vastu Vana Testamendi "semiidi" jumalakäsitusele, ja kiitis heaks tema otsuse Vana Testament tagasi lükata.<ref>Alfred Rosenberg. ''Der Mythus des 20. Jahrhunderts'', 1930.</ref> Tänapäeva katoliku kiriku õpetuse kohaselt tuleb Vana Testamenti lugeda surnud ning ülestõusnud Kristuse valguses. Iidse mõttetera kohaselt on Uus Testament Vanasse varjatud, Uus on Vana kattest vabastanud: Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet (p. [[Augustinus]], Quaestiones in Heptateuchum, 2, 73:PL 34,623; vrd DV 16). ==Eetika== Lunastustee on saavutatav demiurgi loodud maailma ja tema seaduste järgimisest loobumises; selleni viib range [[askees]], [[paast]]umine, [[abielu]]tus. Tähtsal kohal on tundeline armastusõpetus koos rangete eetiliste nõudmistega, mille järgi Markion ise laitmatult elas, nagu tema vastased tunnustasid. [[Paulus]]e õpetust ristiinimese vabadusest ja seadusest tõlgendas Markion vastavalt oma õpetusele. Markionismi levik oli üks tegureid, mis mõjutas varakristlikke arutelusid pühakirja [[Kaanon (religioon)|kaanon]]i üle. ==Teosed== *"[[Antithesis]]" *"[[Kanon]]" ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Gnostitsism]] [[Kategooria:Varakristlus]] [[Kategooria:Sündinud 85]] [[Kategooria:Surnud 160]] rplf10ur57imnbmcm9p00xwz618kchu 7206136 7206131 2026-08-01T20:08:21Z ~2026-42598-02 234591 pühakirja asemel täpsustus 7206136 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Markion''' (ka Marcion; [[kreeka keel]]es Μαρκίων Σινώπης; umbes 85–100 – umbes 160 m.a.j) oli varakristlik teoloog, [[markionism]]i rajaja ja kaupmees, kes [[144]] m.a.j Rooma kogudusest välja heideti. Jõukus võimaldas tal toetada oma õpetuse levitamist ja pärast tema lahkumist Rooma kogudusest rajas markionistlikud kogudused mitmel pool Rooma keisririigis. Markion suri umbes aastal 160. Markioni järglased loobusid tema kahe jumala mudelist. Markionismi levik mõjutas varakristlikku kirikut, eriti arutelusid Uue Testamendi kaanoni ja kristliku õpetuse piiride üle. ==Elulugu== Markion pärines kristlikust perest Pontuse [[Sinope]]st. Sünni ja surma aeg on oletuslikud. Hilisemate kristlike vastaste, näiteks [[Tertullianus]]e järgi oli tema isa Sinope [[piiskop]]. Markion ise rikastus laevaomaniku ja kaupmehena. Pärast pöördumist [[kristlus]]esse hakkas ta Sinopes õpetama, ent leidis vastuseisu teiste kristlaste poolt. Seepärast läks ta aastal [[139]] Rooma kogudusse. Legendi järgi kohtas ta Roomas tänaval [[Smyrna]]st pärit [[Polykarpos]]t, kes tema äratundmispalvele vastas kuulsa lausega, et tunneb temas ära Saatana esmasündinu. Roomas liitus kristlastega, toetas vaeste hoolekannet ja kirjutas kaduma jäänud teose "Antiteesid". See oli teoloogiline sissejuhatus tema pühakirjakäsitlusse ja põhjendus tema loodud Uue Testamendi kaanonile. Ta leidis pühakirjast vasturääkivusi Uues Testamendis toodud [[Jeesus]]e õpetuste ja Vana Testamendi Jumala tegude vahel, mis viisid ta järeldusele et Vanas Testamendis kirjeldatud Heebrea Jumal ei ole sama, kellelt tõi armastuse ja andestuse sõnumi Jeesus. Vaimulikud ajasid Markioni kogudusest minema 144 m.a.j. Ta loobus Vana Testamendi tunnustamisest ja nõudis loobumist abielust. Teda on nimetatud kristliku religiooni loojaks või uuendajaks (reformija). [[Pilt:M.Sander - Marcion õpetamas.jpg|pisi|Marcion õpetamas. Mart Sander (segatehnika, 2014)]] ==Õpetus (markionism)== Markion tahab kirikut tagasi viia radikaalse [[paulinism]]i alge juurde. Markionismi iseloomustavad radikaalne dualism, negatiivne suhtumine materiaalsesse maailma ja terav vastandus Vana ja Uue Testamendi vahel. Kuigi sellel on sarnasusi gnostiliste õpetustega, ei peeta Markioni tavaliselt gnostikuks. Gnostilistest loomisspekulatsioonidest ja müsteeriumiõpetusest ta hoidub. Ehkki markionismil on gnostitsismiga palju ühist – ülima, "hea" Looja ja madalama, materiaalse ja "kurja" jumaluse vastandamine ning usk, et "kurjus" ei ole pelgalt "headuse" puudumine – ei peeta Markioni reeglina siiski gnostikuks. Markionism eraldab [[Vana Testament|Vana Testamendi]] radikaalselt [[Uus Testament|Uuest Testamendist]]: selle väitel on Vana Testamendi Jumal '[[demiurg]]', alama astme loojajumalus, kes on loonud ebatäiusliku füüsilise maailma, mida ta valitseb läbi vaenu ja kättemaksu; [[Jeesus]] aga oli vaimolend kes tõi inimestele sõnumi tõelisest Loojast, armastuse ja andestuse Jumalast, kes haldab universumit. Jeesuse sõnum muutis kogu arusaama maailmast ning inimese kohast selles, vabastades inimese deemonjumala kummardamisest ning võimaldades tal otsida ülimat tõde. Mõned rahvussotsialismiaegse Saksamaa teoloogilised voolud, eriti Saksa kristlaste liikumine, püüdsid eemaldada kristlusest juudi päritolu elemente. 1939. aastal Eisenachis asutatud Juudi mõju uurimise ja kõrvaldamise instituut (Institut zur Erforschung und Beseitigung des jüdischen Einflusses auf das deutsche kirchliche Leben), mida juhtis Jena ülikooli teoloogiaprofessor [[Walter Grundmann]], avaldas 1940. aastal Uue Testamendi "judaismist puhastatud" versiooni "Die Botschaft Gottes" ("Jumala sõnum"), milles kujutati Jeesust juutlusest lahutatud "aarialasena". Uurijad on märkinud selle projekti ja teiste sarnaste katsete ideelisi sarnasusi markionismiga, kuigi otsest ajaloolist järjepidevust nende vahel ei ole tõendatud.<ref>Susannah Heschel. ''The Aryan Jesus: Christian Theologians and the Bible in Nazi Germany'', Princeton University Press 2008.</ref> [[Alfred Rosenberg]] viitas teoses "[[Der Mythus des 20. Jahrhunderts]]" (1930) otseselt Markionile kui "põhjamaise" maailmakorra esindajale, kes umbes 150 pKr seisis vastu Vana Testamendi "semiidi" jumalakäsitusele, ja kiitis heaks tema otsuse Vana Testament tagasi lükata.<ref>Alfred Rosenberg. ''Der Mythus des 20. Jahrhunderts'', 1930.</ref> Tänapäeva katoliku kiriku õpetuse kohaselt tuleb Vana Testamenti lugeda surnud ning ülestõusnud Kristuse valguses. Iidse mõttetera kohaselt on Uus Testament Vanasse varjatud, Uus on Vana kattest vabastanud: Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet (p. [[Augustinus]], Quaestiones in Heptateuchum, 2, 73:PL 34,623; vrd DV 16). ==Eetika== Lunastustee on saavutatav demiurgi loodud maailma ja tema seaduste järgimisest loobumises; selleni viib range [[askees]], [[paast]]umine, [[abielu]]tus. Tähtsal kohal on tundeline armastusõpetus koos rangete eetiliste nõudmistega, mille järgi Markion ise laitmatult elas, nagu tema vastased tunnustasid. [[Paulus]]e õpetust ristiinimese vabadusest ja seadusest tõlgendas Markion vastavalt oma õpetusele. Markionismi levik oli üks tegureid, mis mõjutas varakristlikke arutelusid pühakirja [[Kaanon (religioon)|kaanon]]i üle. ==Teosed== *"[[Antithesis]]" *"[[Kanon]]" ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Gnostitsism]] [[Kategooria:Varakristlus]] [[Kategooria:Sündinud 85]] [[Kategooria:Surnud 160]] 2ez68hzvnslv3rbjchsdw4rne2jj7t9 7206426 7206136 2026-08-02T11:02:31Z ~2026-42598-02 234591 kiriku asemele erakonnad, sest kirikut veel polnud 7206426 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Markion''' (ka Marcion; [[kreeka keel]]es Μαρκίων Σινώπης; umbes 85–100 – umbes 160 m.a.j) oli varakristlik teoloog, [[markionism]]i rajaja ja kaupmees, kes [[144]] m.a.j Rooma kogudusest välja heideti. Jõukus võimaldas tal toetada oma õpetuse levitamist ja pärast tema lahkumist Rooma kogudusest rajas markionistlikud kogudused mitmel pool Rooma keisririigis. Markion suri umbes aastal 160. Markioni järglased loobusid tema kahe jumala mudelist. Markionismi levik mõjutas varakristlike erakondi, eriti arutelusid Uue Testamendi kaanoni ja kristliku õpetuse piiride üle. ==Elulugu== Markion pärines kristlikust perest Pontuse [[Sinope]]st. Sünni ja surma aeg on oletuslikud. Hilisemate kristlike vastaste, näiteks [[Tertullianus]]e järgi oli tema isa Sinope [[piiskop]]. Markion ise rikastus laevaomaniku ja kaupmehena. Pärast pöördumist [[kristlus]]esse hakkas ta Sinopes õpetama, ent leidis vastuseisu teiste kristlaste poolt. Seepärast läks ta aastal [[139]] Rooma kogudusse. Legendi järgi kohtas ta Roomas tänaval [[Smyrna]]st pärit [[Polykarpos]]t, kes tema äratundmispalvele vastas kuulsa lausega, et tunneb temas ära Saatana esmasündinu. Roomas liitus kristlastega, toetas vaeste hoolekannet ja kirjutas kaduma jäänud teose "Antiteesid". See oli teoloogiline sissejuhatus tema pühakirjakäsitlusse ja põhjendus tema loodud Uue Testamendi kaanonile. Ta leidis pühakirjast vasturääkivusi Uues Testamendis toodud [[Jeesus]]e õpetuste ja Vana Testamendi Jumala tegude vahel, mis viisid ta järeldusele et Vanas Testamendis kirjeldatud Heebrea Jumal ei ole sama, kellelt tõi armastuse ja andestuse sõnumi Jeesus. Vaimulikud ajasid Markioni kogudusest minema 144 m.a.j. Ta loobus Vana Testamendi tunnustamisest ja nõudis loobumist abielust. Teda on nimetatud kristliku religiooni loojaks või uuendajaks (reformija). [[Pilt:M.Sander - Marcion õpetamas.jpg|pisi|Marcion õpetamas. Mart Sander (segatehnika, 2014)]] ==Õpetus (markionism)== Markion tahab kirikut tagasi viia radikaalse [[paulinism]]i alge juurde. Markionismi iseloomustavad radikaalne dualism, negatiivne suhtumine materiaalsesse maailma ja terav vastandus Vana ja Uue Testamendi vahel. Kuigi sellel on sarnasusi gnostiliste õpetustega, ei peeta Markioni tavaliselt gnostikuks. Gnostilistest loomisspekulatsioonidest ja müsteeriumiõpetusest ta hoidub. Ehkki markionismil on gnostitsismiga palju ühist – ülima, "hea" Looja ja madalama, materiaalse ja "kurja" jumaluse vastandamine ning usk, et "kurjus" ei ole pelgalt "headuse" puudumine – ei peeta Markioni reeglina siiski gnostikuks. Markionism eraldab [[Vana Testament|Vana Testamendi]] radikaalselt [[Uus Testament|Uuest Testamendist]]: selle väitel on Vana Testamendi Jumal '[[demiurg]]', alama astme loojajumalus, kes on loonud ebatäiusliku füüsilise maailma, mida ta valitseb läbi vaenu ja kättemaksu; [[Jeesus]] aga oli vaimolend kes tõi inimestele sõnumi tõelisest Loojast, armastuse ja andestuse Jumalast, kes haldab universumit. Jeesuse sõnum muutis kogu arusaama maailmast ning inimese kohast selles, vabastades inimese deemonjumala kummardamisest ning võimaldades tal otsida ülimat tõde. Mõned rahvussotsialismiaegse Saksamaa teoloogilised voolud, eriti Saksa kristlaste liikumine, püüdsid eemaldada kristlusest juudi päritolu elemente. 1939. aastal Eisenachis asutatud Juudi mõju uurimise ja kõrvaldamise instituut (Institut zur Erforschung und Beseitigung des jüdischen Einflusses auf das deutsche kirchliche Leben), mida juhtis Jena ülikooli teoloogiaprofessor [[Walter Grundmann]], avaldas 1940. aastal Uue Testamendi "judaismist puhastatud" versiooni "Die Botschaft Gottes" ("Jumala sõnum"), milles kujutati Jeesust juutlusest lahutatud "aarialasena". Uurijad on märkinud selle projekti ja teiste sarnaste katsete ideelisi sarnasusi markionismiga, kuigi otsest ajaloolist järjepidevust nende vahel ei ole tõendatud.<ref>Susannah Heschel. ''The Aryan Jesus: Christian Theologians and the Bible in Nazi Germany'', Princeton University Press 2008.</ref> [[Alfred Rosenberg]] viitas teoses "[[Der Mythus des 20. Jahrhunderts]]" (1930) otseselt Markionile kui "põhjamaise" maailmakorra esindajale, kes umbes 150 pKr seisis vastu Vana Testamendi "semiidi" jumalakäsitusele, ja kiitis heaks tema otsuse Vana Testament tagasi lükata.<ref>Alfred Rosenberg. ''Der Mythus des 20. Jahrhunderts'', 1930.</ref> Tänapäeva katoliku kiriku õpetuse kohaselt tuleb Vana Testamenti lugeda surnud ning ülestõusnud Kristuse valguses. Iidse mõttetera kohaselt on Uus Testament Vanasse varjatud, Uus on Vana kattest vabastanud: Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet (p. [[Augustinus]], Quaestiones in Heptateuchum, 2, 73:PL 34,623; vrd DV 16). ==Eetika== Lunastustee on saavutatav demiurgi loodud maailma ja tema seaduste järgimisest loobumises; selleni viib range [[askees]], [[paast]]umine, [[abielu]]tus. Tähtsal kohal on tundeline armastusõpetus koos rangete eetiliste nõudmistega, mille järgi Markion ise laitmatult elas, nagu tema vastased tunnustasid. [[Paulus]]e õpetust ristiinimese vabadusest ja seadusest tõlgendas Markion vastavalt oma õpetusele. Markionismi levik oli üks tegureid, mis mõjutas varakristlikke arutelusid pühakirja [[Kaanon (religioon)|kaanon]]i üle. ==Teosed== *"[[Antithesis]]" *"[[Kanon]]" ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Gnostitsism]] [[Kategooria:Varakristlus]] [[Kategooria:Sündinud 85]] [[Kategooria:Surnud 160]] luyx30puk9i3budnqv4an5gbwgnsosm 0 88486 7206300 6959009 2026-08-02T06:12:13Z Kuriuss 38125 7206300 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Origen.jpg|pisi|[[Guillaume Chaudière]]. Origenes. 1584.]] '''Origenes''' ([[vanakreeka keel]]es ''Ὠριγένης'' (''Ōrigénēs'')<ref>Nimi tähendab tõenäoliselt '[[Horos]]e laps'. Prestige 1940: 43.</ref>, ka '''Origenes Adamantios''' (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (''Ōrigénēs Adamántios'')); u 185 arvatavasti [[Aleksandria]] – umbes 254 arvatavasti [[Kaisarea]]) oli [[varakristlus|varakristlik]] [[teoloog]], piibliõpetlane ja [[askeet]]<ref>Finn 2009.</ref>. Origenes tegutses algul Aleksandrias. Ta kirjutas üle 2000 teoloogilise teose, sealhulgas [[tekstikriitika]]st, [[Piibli eksegees]]ist ja [[Piibli hermeneutika]]st, ning [[jutlus]]i. Teda on peetud üheks mõjukamaks kristlikuks teoloogiks enne [[Augustinus]]t ja üheks ajaloo vastuolulisemaks kristlikuks mõtlejaks.<ref name="4jcxN" /> Tema kirjutised on ühed esimesed intellektuaalsed katsed kirjeldada kristlust. Ta järgis [[platonism|platonistlikku]] maailmavaadet, rääkis sellest, et igavikulised hinged saavutavad täiuslikkuse, kui nad põgenevad ajalikust ja ebatäiuslikust maisest maailmast. Ta uskus, et lõpuks saavad isegi deemonid Jumalaga ühendatuks. Ta uskus, et [[Kolmainsus]] on hierarhiliselt struktureeritud ning uskus hingede preeksistentsi. Origenese tähtsaimaks kirjutiseks peetakse [[Hexapla|"Hexaplad"]], mis on kokkuvõttev ja võrdlev teos [[Vana Testament|Vana Testamendi]] kuuest tõlkeversioonist. ==Origenes Aleksandrias== Origenese elu kohta on tänu mitmele allikale teada rohkem kui teiste [[Nikaia I kirikukogu|Nikaia-eelsete]] kirjutajate kohta. Näiteks [[Eusebios]] [[Kaisarea]]st käsitles Origenese elulugu üsna põhjalikult oma "Kiriku ajaloo" kuuendas raamatus.<ref name="jcmYu" /> Origenes elas äreval perioodil, mil keisrid [[Rooma impeerium]]is vahetusid kiiresti. Riigi suhted [[katoliku kirik]]uga varieerusid periooditi. Toimus kolm tagakiusamiste lainet, oli kaks rahu- ja kohati isegi soosivat perioodi ja mitmed ükskõiksed perioodid.<ref name="8z1WV" /> Origenes sündis [[Egiptus]]es, [[Aleksandria]] linnas. Tõenäoliselt olid ta vanemad poja sündides juba kristlased või said nendeks peatselt, sest Origenes sai isalt kristliku kasvatuse. Eusebios mainib, et Origenese isa sai [[märter|märtriks]] siis, kui [[Septimius Severus]] kristlasi taga kiusas. Isa nimi oli Leonides. Arvatakse, et tegemist oli Rooma kodanikuga, sest tal raiuti hukkamisel pea maha. Tol ajal ei tohtinud Rooma kodanikku teisel viisil hukata. Elukutselt võis ta olla kirjanduse õpetaja.<ref name="neli" /> Lisaks kristlikul [[piibel|piiblil]] põhinevale kasvatusele sai Origenes isalt ka klassikalise [[hellenism|hellenistliku]] kasvatuse, mis valmistas teda ette filosoofiaõpinguteks.<ref name="neli" /> Origenese ema kohta ei tea me praktiliselt midagi, isegi ta nime mitte. Teada on ainult see, et kui Origenes otsustas Septimius Severuse ajal isa kombel märtriks saada, peitis ema ta riided ära, et sundida poega tuppa jääma. Aleksandrias oli tol ajal kolme liiki vabamehi: Rooma kodanikud, Aleksandria ja teiste kreeka linnade kodanikud Egiptuses ja "egiptlased" ehk kreeklased, kes ei kuulunud kahte kõrgemasse klassi. Kui lapse vanemad olid eri klassidest, kuulus laps madalamasse klassi kuuluva vanema klassi. Septimius Severuse tagakiusamine oli suunatud aga kahele kõrgemale klassile. Oletatakse, et Origenese ema oli madalamast klassist kui ta mees. See seletaks, kuidas suutis Origenes vaatamata Aleksandrias aastaid kestnud tagakiusamisele olla [[katehees|kateheetiline]] õpetlane.<ref name="kuus" /> Pärast isa surma oli Origenese pere majanduslikes raskustes, mistõttu võttis ta vanima pojana isa ameti üle ja hakkas perele leiva teenimiseks kirjandust õpetama.<ref name="kuus" /> Samas ei jätnud ta pooleli ka eneseharimist. Arvatakse, et enne [[Septimius Severus|Severuse]] tagakiusamist õppis ta Aleksandria kateheetilises koolis, mida juhatas [[Klement Aleksandriast]]. Severuse tagakiusamise ajal aeti kõik, kes olid kateheetilise õpetusega seotud, tagakiusamise hirmus Aleksandriast välja. Nii ka Klement ja kool jäi juhita. Samas leidus hulk paganaid, kes huvitusid endiselt sellest õpetusest ja nüüd Origenese poole pöördusid. Kui Origenes sai 18-aastaseks, usaldaski Aleksandria piiskop [[Demetrius]] kateheetilise kooli juhatamise talle. Arvatavasti siis, kui ta vennad olid juba piisavalt vanad, et ise elatist teenida, jättis Origenese kirjanduse õpetamise pooleli ja pühendus ainult kateheesi õpetamisele.<ref name="YEvsi" /> Tagakiusamiste laine Aleksandrias aga jätkus ja mitmed Origenese õpilased surid märtrisurma, teiste hulgas ka [[Plutarchos]]. Ka Origenest ähvardas rahvas mitmel korral – ka siis, kui ta Plutarchose hukkamisele ilmus, kuid võimud teda ei arreteerinud ja ta sai jätkata oma kohustusi kateheesi õpetajana.<ref name="ntNHI" /> Ajapikku tekkis neid, kes soovisid Origenese õpetust kuulata, nii palju, et tal tuli kool kaheks kursuseks jagada, sest muidu ei jäänud tal enam aega pühakirja uurimiseks. Ta tegi oma õpilasest [[Heraclas]]est, kes oli märter Plutarchose vend, kolleegi ja lasi tal õpetada [[katehumeen]]e, õpetades ise edasijõudnuid. Edasijõudnutele õpetas ta lisaks [[filosoofia]]le ka [[geomeetria]]t ja [[aritmeetika]]t. Origenes tõlgendas eri koolkondadesse kuuluvaid filosoofe ja seletas lahti nende kirjutisi nii, et varsti hakati teda ennast suureks filosoofiks pidama.<ref name="7o9hk" /> Sel ajal, kui Origenes oli juba kateheetilise kooli juhataja, hakkas ta käima [[Ammonius Sakkas]]e, keda peetakse [[neoplatonism|uusplatonism]]i isaks, loengutes. Samas õppis ta Eusebiose järgi ka [[heebrea keel]]t. Mitmed õpetlased on selles faktis kahelnud, kuid on üsna tõenäoline, et ta orienteerus heebrea keeles vähemalt nii palju, et juhendada "Hexapla" koostamist, isegi kui tegeliku töö tegid ära ta abilised. Tema heebrea keele oskusele viitab ka see, et ta tundis väga hästi [[judaism|juudi]] tavasid ja kombeid ning suhtles [[rabi]]dega.<ref name="wY857" /> Origenes elas väga [[askees|askeetlikku]] elu. Eusebios kirjutab, et ta võttis [[evangeelium]]i ettekirjutusi nii tõsiselt, et "sooritas teo, mis andis tõestust kogenematust ja noorest südamest, kuid samas usust ja enesekontrollist". Origenes võttis nimelt sõna-sõnalt Mt 19,12, kus on öeldud järgmiselt: "On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!" ja kohitses ennast ise. Huvitav on see, et Origenes, keda on peetud "allegooria printsiks", võttis sõna-sõnalt salmi, mida varasem traditsioon mõistis tavaliselt allegooriliselt.<ref name="VZM3u" /> Oma mahukaid teoseid hakkas Origenes kirjutama võrdlemisi hilja, aastatel 215–220. See on seotud ühe rikka mehe, Ambrosiusega, kes oli kirikust ära pöördunud ja intellektuaalse [[Valentinuse sekt]]iga liitunud, sest väidetavalt ta ei leidnud kirikust mõttele piisavalt toitu. Kui Origenes ta kiriku juurde tagasi tõi, siis nõudis ta Origeneselt seda, mida ta eelnevalt polnud leidnud. Ambrosius andis oma varanduse Origenese teenistusse, võimaldades talle sekretariaadi ja kirjastuse seitsme stenograafiga, kes kordamööda ta dikteeritut kirja panid. Samuti sai ta käsikirjade kopeerija ja kalligraafid. Mees avaldas oma innukusega Origenesele nii kõva survet, et viimane kutsus teda irooniaga Jumala kupjaks.<ref name="iO7aH" /> Origenese kirjanduslike tööde peamiseks eesmärgiks oligi tagada kristlastele, kes tulid lagedale intellektuaalsete probleemidega, [[Piibel|pühakirjaga]] kooskõlas olevad vastused, et nad ei läheks neid [[gnostitsism|gnostilistest]] sektidest otsima.<ref name="3x99X" /> ==Reisid== Oma Aleksandrias töötatud aja jooksul tuli Origenesel ette võtta mitu tähtsat reisi. Esimene neist toimus paavst [[Zephyrinus]]e ajal Rooma. Reisi sihiks oli Origenese sõnul näha iidset Rooma kirikut. Teine reis toimus umbes aastal 215 tollase Rooma provintsi Araabia kuberneri soovil Araabiasse. Tõenäoliselt soovis kuberner mehelt, keda peeti kristlikus ringkonnas üheks silmapaistvaks isiksuseks, selle uue religiooni kohta rohkem teada saada. Origenes viis selle ülesande kiirelt täide ja naasis Aleksandriasse. Vahepeal olid aga Aleksandrias puhkenud rahutused. Nimelt keiser [[Caracalla]] oli Aleksandriasse saabudes sattunud pilgete ohvriks, mistõttu ta vihastas ja rüüstas linna, sulges koolid ning saatis õpetlased linnast välja. Selle tulemusena läks Origenes esimest korda salaja Palestiina [[Kaisarea]]sse, kus sealsed [[piiskop]]id, [[Theoctistus]] ja [[Alexander Jeruusalemmast]], kasutasid ära juhuse, et kohal oli nii silmapaistev piibliõpetlane ja palusid tal kogudusele jutlust pidada, vaatamata sellele, et Origenes ei olnud siis veel ordineeritud vaimulik. Aleksandria piiskop Demetrius vihastas seda kuuldes ja esitas Palestiina piiskoppide vastu protesti ning nõudis Origenese kiiret naasmist Aleksandriasse. Järgmine reis viis Origenese [[Antiookia]]sse. Nimelt võttis Origenes vastu keisrinna [[Julia Mammae]], Alexander Severuse ema, kutse, kes oli kristlusest väga huvitatud ja soovis, et Origenes, keda igal pool tunnustati ja kelle arusaamad jumalikest asjadest paljudele meeldisid, teda Antiookias külastaks ja kristlikel teemadel hariks.<ref name="CrPSK" /> ==Suur kriis== Umbes aastal 231 lahkus Origenes Aleksandriast põhjusega, et kohtuda [[Ateena]]s ühe [[hereetik]]uga. Kreekasse minnes tegi ta aga kummalise ringi ja külastas Kaisareas oma Palestiina sõpru, Theoctistust ja Alexandrit Jeruusalemmast. Väidetavalt pühitses tema visiidi ajal Kaisarea peapiiskop Theoctistus piiskop Alexander Jeruusalemmast nõusolekul Origenese [[preester|preestriseisusse]]. Selle teo täpsed põhjused ei ole päris selged. Arvatakse, et kaks piiskoppi võisid lihtsalt leida, et Origenes on seda au, mis preestriks olemine kaasa tõi, väärt. Samas võis see olla ka vastus Demetriuse varasemale protestile, et ilmalikud õpetlased ei tohiks pidada kogudusele jutlusi.<ref name="V4bYz" /> Igatahes siis, kui värske preester oli teel Ateenasse, jõudsid uudised tema ordineerimisest Aleksandriasse ning põhjustasid Demetriuses, kellele Origenes tegelikult allus, suurt viha. Veel suuremat viha tõid hiljem kaasa kuuldused Origenese vestlusest hereetikuga, kelle pärast ta Ateenasse sõitnud oli. Nimelt olid nad vestelnud teemadel, mis puudutasid Isa ja Poja ühtsust ning saatana lunastamist. Hereetik, Candidus, väitis, et saatanal on väga kuri loomus, mida ei saa keegi kunagi päästa. Origenes vastas sellele, et saatana kuri loomus ja see, et ta on hukule määratud, ei ole tingitud mitte ta olemusest (substance), vaid ta on langenud tänu enda tahtele ja seetõttu saab teda hukatusest päästa. Candidus tõlgendas asja nii justkui oleks Origenes väitnud, et saatanal on loomus, mis tuleb päästa või lunastada.<ref name="nSBF0" /> Kui Origenes Aleksandriasse tagasi jõudis, kutsus Demetrius kokku kirikukogu, et otsustada ta saatuse üle. Kuna Origenes oli ordineeritud väljaspool Aleksandriat, siis otsustati, et tal tuleb Aleksandriast lahkuda ja et ta ei tohi seal enam elada ega õpetada. Demetriust see otsus üksi ei rahuldanud ja ta kuulutas koos teiste Egiptuse piiskoppidega Origenese preestriseisusest ilmajäetuks ja tõi avalikkuse ette ka selle, et Origenes oli end kastreerinud, mis tol ajal keelatud oli. Rooma [[senat]] kinnitas otsuse Origenese preestriseisusest ilmajätmise kohta ning see kuulutati kehtivaks kogu maailmas, kuid nelja erandiga: [[Palestiina]], Araabia, [[Foiniikia]] ja [[Ahhaia]] (Kreeka). Nendes piirkondades Origenes oma elu teise poole veetiski.<ref name="kakskolm" /> Eusebios ja [[Hieronymus]] väidavad, et nii Demetriuse kui ka Rooma senati otsuste taga olid tegelikult inimlikud tunded. Need langetati kadedusest Origenese kõneosavuse ja õpetuse mõju tõttu – kui ta rääkis, siis olid kõik sõnatud.<ref name="kakskolm" /> ==Origenes Kaisareas== Vaatamata sellele, et Origenes reisis üsna palju, sai Kaisareast põhiline koht, kus ta oma elu teise poole veetis. Niipea kui ta Aleksandria sündmustest toibus, jätkas ta "[[Johannese evangeelium]]i kommentaaride" kuuenda raamatuga. Kuigi reeglina Origenes endast oma teostes ei räägi, siis selles raamatus võrdleb ta enda saabumist Kaisareasse heebrealaste väljarändega Egiptusest [[tõotatud maa]]le.<ref name="kaksneli" /> Kaisareas olles hakkas Origenes lisaks kirjutamisele ja õpetamisele ka jutlusi pidama. See võimaldas tal omakorda läbi käia mitte ainult intellektuaalidega, vaid kogu sealse kristliku populatsiooniga<ref name="kaksneli" /> Origenese jutlustest on säilinud meieni ligikaudu kolmsada.<ref name="QUKvK" /> Tema õpetamise kohta Kaisareas on säilinud dokument, "Address of Thanks" (osades tõlgetes "Panegyric"), mis kujutab endast tänukõnet ühe Origenese õpilase, [[Gregorius Thaumaturgus]]e poolt, kes lahkus ta juurest pärast viis aastat kestnud õpinguid. Sealt selgub, et õpingud Origenese juures algasid [[loogika]] ja [[dialektika]]ga. Järgmisena õpetas ta religioossel eesmärgil [[loodusteadus]]i, nimelt, et selgitada Jumala poolt loodusele osaks saanud ettemääratust. Loodusteadustele järgnesid [[eetika]]alased õpingud. Kõige viimase ja tähtsaima osa moodustas [[teoloogia]].<ref name="oDGQz" /> Origenese kool ei olnud aga tüüpiline kateheetiline kool. Ta jättis välja kõik, mis on ainuomane kristlusele ja õpetas selliseid kristlikke doktriine, mida sai sõnastada filosoofilistes terminites. Nii meenutab see kool pigem kooli, mis oli mõeldud [[pagan]]atele, kes näitasid üles huvi kristluse vastu, kuid kes ei olnud veel ristimiseks valmis. Origenes tutvustas seega kristlikke doktriine läbi [[platonism|platonistliku]] filosoofia. Kui ta õpilased soovisid seejärel kristlasteks saada, siis tuli neil lisaks omandada kateheetiline õpetus rangemas tähenduses.<ref name="96XxQ" /> ==Origenese surm== Origenes pääses kahest tagakiusamiste lainest – [[Septimius Severus]]e ja [[Maximinus Traaklane|Maximinus Traaklase]] omast –, kuid mitte kolmandast, mille põhjustas [[Decius]]. See oli esimene tõeliselt universaalne tagakiusamine, mille tulemusena suri Kaisarea vanglas ka Alexander Jeruusalemmast. Origenes langes samuti vangi ja teda piinati korduvalt.<ref name="xoEIG" /> [[Photius]]e järgi on Origenese surmast kaks varianti. Ühe kohaselt lõpetas Origenes oma elu märtrina Kaisareas Deciuse ajal. Teise variandi kohaselt elas ta [[Volunianus]]e ajani, mil ta suri ja maeti 69-aastaselt Foiniikia linnas [[Tüüros]]es. Photius ise pooldab teist varianti, sest Origenesest on säilinud kirjad (tegemist võib olla ka kellegi teise võltsingutega), mis pärinevad Deciuse tagakiusamiste järgsest ajast. Nende kohaselt lasti Origenes vabaks, kui Decius suri. Kohus ei olnud ta hukkamisega kiirustanud. Loodeti, et see kuulus kristlane taganeks oma usust, sest sellel oleks olnud soodsad tagajärjed. Kirjade järgi ta usust aga ei taganenud.<ref name="BjKtQ" /> ==Origenese teosed== Aleksandria mõttemaailma iseloomustab [[Piibel|pühakirja]] [[allegooria|allegooriline]] tõlgendamine. Origenes ei kasutanud seda meetodit esimesena, kuid ta oli selles üks mõjukamaid.<ref name="WjflL" /> ===Eksegeetilised teosed=== Origeneselt on kolme liiki [[eksegees|eksegeetilisi]] teoseid: mahukad kommentaarid, jutlused ja lühikokkuvõtted raskesti mõistetavate kohtade tähenduse kohta. Kommentaarid on sidusad ja hästi arendatud interpretatsioonid mingi teksti kohta. Nende mahukusest võib aimu saada, kui mõelda, et Johannese sõnade "Alguses oli sõna" kommentaaride kirja panemiseks kulus terve rull. Kreeka keeles on säilinud kaheksa raamatut "[[Matteuse evangeelium]]i kommentaare" ja üheksa raamatut "[[Johannese evangeelium]]i kommentaare". Ladina keeles on säilinud kellegi tundmatu tõlgitud "Kommentaarid [[Matteus|püha Matteuse]] kohta", mis algavad XVI peatükiga, kolm ja pool raamatut "Kommentaare [[ülemlaul]]u kohta" ja sisukokkuvõte "Kommentaaridest [[Apostel|apostlite]] kirjade kohta". Kaks viimast on ladina keelde tõlkinud [[Rufinus]]. Säilinud jutluste nimekiri on pikk ja oli tegelikkuses tõenäoliselt veel pikemgi, kui arvestada, et mõnede allikate järgi pidas Origenes jutlusi iga päev. Kreeka keeles on neid säilinud 21, ladina keeles 118 Rufinuse tõlgitut ja 78 Hieronymuse tõlgitut ja veel mõned, mille autentsus on kahtluse all. Origenest on kutsutud ka jutluste isaks, sest tema panus jutluste populaarseks muutmisel oli väga suur. Jutlustest leiab väga palju õpetlikke detaile tollaste kirikutavade, institutsioonide, distsipliini, [[liturgia]] ja [[sakrament]]ide kohta. Lühikokkuvõtteid ei ole peale mõne lühikese fragmendi säilinud.<ref name="katenc" /> ===Teised teosed=== Origenese kirjadest on säilinud ainult kaks. Üks Gregorius Thaumaturgusele pühakirja lugemise teemal ja teine [[Julius Africanus]]ele "[[Taanieli raamat]]u" kreeka lisade kohta. Kaks väiksema mahuga teost on säilinud täielikult: "Palvest" ("On Prayer") ja "Veenmine martüüriumiks" ("Exhortation to Martyrdom"). Suurematest teostest on säilinud samuti kaks: "Contra Celsum" originaaltekstina ja "De principiis" Rufinuse ladinakeelse tõlkena.<ref name="katenc" /> Origenese tähtsaimaks tööks võib pidada "Hexaplad", mis on kokkuvõttev ja võrdlev teos Vana Testamendi kuuest tõlkeversioonist. Juutidega peetud vestluste käigus sai Origenesele selgeks, et heebrea piibli ja "[[Septuaginta]]" vahel on olulised erinevused. "Hexapla" ongi üles ehitatud kuue paralleelse tulbana, millest igaüks põhineb erineval tekstil: heebrea tekst, heebrea teksti transliteratsioon kreeka keelde ja neli kreekakeelset versiooni. "Septuaginta" tulbas märkis Origenes ristiga need lõigud, mida võis leida kreeka keeles, kuid mida ei leidu heebrea tulbas. Kui heebrea tulbas leidus midagi, mida ei olnud "Septuaginta" tulbas, lisas Origenes puuduva lõigu ühest kreeka versioonist ja märkis selle tärniga.<ref name="qNyTH" /> ==Vaata ka== *[[Kristlik platonism]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="4jcxN">Encyclopedia of World Biography on Origen. http://www.bookrags.com/biography/origen/</ref> <ref name="VUGkL">Online Library of Liberty – Origen (185–254). https://web.archive.org/web/20100805160738/http://oll.libertyfund.org/index.php?option=com_content&task=view&id=322&Itemid=269</ref> <ref name="jcmYu">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 1</ref> <ref name="8z1WV">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 3</ref> <ref name="neli">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 4</ref> <ref name="kuus">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 6</ref> <ref name="YEvsi">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 7–8</ref> <ref name="ntNHI">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 8</ref> <ref name="7o9hk">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 10</ref> <ref name="wY857">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 12–13</ref> <ref name="VZM3u">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 8–9</ref> <ref name="iO7aH">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 13</ref> <ref name="3x99X">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 14</ref> <ref name="CrPSK">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 14–17</ref> <ref name="V4bYz">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 18–19</ref> <ref name="nSBF0">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 20–21</ref> <ref name="kakskolm">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 23</ref> <ref name="kaksneli">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 24</ref> <ref name="QUKvK">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 29</ref> <ref name="oDGQz">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 25–26</ref> <ref name="96XxQ">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 27–28</ref> <ref name="xoEIG">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 33–34</ref> <ref name="BjKtQ">Crouzel, Henri 1989. Origen. Edinburgh : T & T Clark. lk 34–35</ref> <ref name="WjflL">Religion Facts. http://www.religionfacts.com/christianity/people/origen.htm</ref> <ref name="katenc">Catholic Encyclopedia: Origen and Origenism. http://www.newadvent.org/cathen/11306b.htm</ref> <ref name="qNyTH">Religion and Technology Center, Inc. http://rosetta.reltech.org/TC/extras/Hexapla.html</ref> }} ==Kirjandus== *[[Richard Finn]]. Origen and his ascetic legacy. –''Asceticism in the Graeco-Roman World'', Cambridge University Press [[2009]], lk 100–130. *[[Robert Louis Wilken]]. A Learned Faith: Origen of Alexandria. –''The First Thousand Years: A Global History of Christianity''. [[Yale University Press]], [[2013]], lk 55–64. [https://books.google.ee/books?id=iW1-JImrwQUC&pg=PA55&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Google'i raamat]. *G. L. Prestige. Lecture 3: Origen: or, The Claims of Religious Intelligence. – ''Fathers and Heretics. Bampton Lectures 1940'', London: SPCK [[1940]], lk 43–66. [[https://www.earlychurch.org.uk/pdf/origen_prestige.pdf Veebis]]. [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Kirikuisad]] [[Kategooria:Varakristlus]] [[Kategooria:Sündinud 180. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 250. aastatel]] rm1uykguim948280g4cjuq4e293dlq3 0 91162 7206183 7197728 2026-08-01T21:20:19Z Looveer 218156 Lisasin Jaan Bergmanni mälestuspingi foto 7206183 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Bergmann.jpg|pisi|Jaan Bergmann]] [[Fail:Jaan Bergmanni mälestuspink.jpg|pisi]] '''Jaan Bergmann''' ([[29. detsember]] [[1856]] Niilu talu, [[Soosaare vald]], [[Kolga-Jaani kihelkond]] – [[25. juuni]] [[1916]] [[Paistu]]) oli eesti vaimulik, tõlkija ja luuletaja. ==Elukäik== Jaan Bergmann õppis aastatel [[1867]]–[[1869]] [[Gustav Beermann]]i [[elementaarkool]]is [[Põltsamaa]]l ja [[1871]]–[[1877]] [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is. Aastatel [[1877]]–[[1882]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. [[Tartu|Tartus]] elas J. Bergmann ühises korteris koos [[Aleksander Mäevälja|A. Mohrfeldti (Mäevälja)]], [[Karl August Hermann|K. A. Hermanniga]] Selles korteris käisid eesti soost üliõpilased enne [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]] asutamist koos, arutati rahvus küsimust ja tehti ka laulu. Samas korteris otsustatigi Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine ja määrati kindlaks seltsi lipu värvid 17. septembril 1881. a., mis on praegu meie [[Eesti lipp|vabariigi lipu värvideks]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vabandust! — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is... |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> [[Kirikuõpetaja prooviaasta]]l oli ta [[Peterburi Jaani kogudus]]es ([[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] juures). Jaan Bergmann ordineeriti [[25. september|25. septembril]] [[1883]] õpetajaametisse, ta oli aastatel [[1883]]–[[1884]] [[Peterburi Jaani kogudus]]e [[adjunktpastor]]. Aastatel [[1884]]–[[1916]] oli ta [[Paistu Maarja kogudus|Paistu koguduse]] [[pastor]] (introdutseeriti pastoriametisse [[30. detsember|30. detsembril]] [[1884]]). Paistus Alates 1901. aastast oli ta Eesti esimese laste- ja noorteajakirja [[Lasteleht]] toimetaja. [[Lydia Koidula]] usaldas, enne oma surma, ta järelejäänud kirjandusliku päranduse korraldamine trüki jaoks just J. Bergmanni hooleks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päewaleht 5 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19361105.2.21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== Jaan Bergmanni hauale [[Paistu kalmistu]]l püstitati 24. augustil 1930 [[Anton Starkopf]]i loodud mälestussammas. Paistu pastoraadi hoone kõrvale on paigaldatud nimeline graniidist mälestuspink. ==Looming== ===Piiblitõlked=== [[1912]]. aastal ilmus trükis Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri (6664 lk), mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles<ref>Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida.</ref> ja anti hoiule [[Eesti kultuurilooline arhiiv|Eesti kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=51873&pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.</ref> ===Luule ja luuletõlked=== Jaan Bergmanni järelromantilises [[luule]]s moodustab parima osa tema [[lüroeepika]], eriti [[ballaad]]ivormiline "[[Ustav Ülo]]". Bergmann oli oma aja suurimaid vormimeistreid ja luulekeele rikastajaid. Jaan Bergmann on tõlkinud osa [[vanakreeka kirjandus|vanakreeka]] koomilisest väike-[[eepos]]est "[[Batrachomymachia|Batrachomyomachia]]" ("Konnade ja hiirte sõda"), viis laulu "[[Odüsseia]]st" ning saksa ja vene [[ballaad]]e ([[Aleksandr Puškin|Puškin]]i, [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]], [[Friedrich Schiller|Schiller]]i, [[Friedrich Schlegel|Schlegel]]i, [[Gottfried August Bürger|Bürger]]i, [[Adalbert von Chamisso|Chamisso]], [[Gotthard Ludwig Kosegarten|Kosegarten]]i, [[Ferdinand Freiligrath|Freiligrath]]i, [[Johann Gottfried Herder|Herder]]i, [[Wilhelm Müller|Müller]]i, [[Friedrich Rückert|Rückert]]i ja [[Gustav Schwab|Schwab]]i teoseid). == Teosed == ===Artiklid=== * Jaan Bergmann. "Luuletuskunst" – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88. === Raamatud === *''J. Bergmann'i Laulud''. [[Tartu]], [[1901]]; 2., parandatud ja täiendatud trükk: ''Laulud''. Korraldanud, redigeerinud ja eessõna kirjutanud [[Henrik Visnapuu]]. [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]]i Koolikirjanduse toimkond, Tartu [[1923]]. *''Koidutäht ja teisi luuletusi''. Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Oskar Kuningas]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1957]]. *''Taara pidud taga selja''. Valimik lasteluulet. Koostanud ja eessõna kirjutanud [[Edvin Hiedel]]. [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1987]]. === Antoloogiates === *"Palve ja tõotus", "Ustav Ülo", "Vaenelaps", "Piibel", "Tuletorn", "Lese silmapisar", "Taara pidud taga selja", "Luupainaja". – ''[[Sõnarine]]''. Eesti luule antoloogia. Koostanud [[Karl Muru]]. 1. köide. Eesti Raamat, Tallinn [[1989]], lk 197–206. *"Märti Mihkelt", "Ustav Ülo", "Kulla võimus", "Igavene juut", "Salme", "Lembitu valimine", "Taara pidud taga selja", "Koidutäht", "Lese silmapisar", "Luupainaja", "Kuramaa kurat", "Valevanne", "Lomonossovi põgenemine", "Viilip II surm", "Viina võimus", "Kaks inglast", "Metsa öövaht". – ''Eesti ballaad''. Koostanud [[Arne Merilai]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]], lk 84–107. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Henrik Visnapuu]], "Jaan Bergmann luuletajana" – [[Eesti Kirjandus]] [[1916]], nr 10, lk 313–327 * [[Mattias Johann Eisen]], "J. Bergmanni kirjatööd" – samas, lk 328–332 * [[Villem Reiman]], "Jaan Bergmann" – samas, lk 346–353 ja V. Reimani artiklite kogumikus "Mis meist saab?", Tartu [[2008]], lk 132–147 * M. Veidermann, "Jaan Bergmanni laen Geibelilt" – Eesti Kirjandus [[1932]], nr 2, lk 72–74 * [[Paul Ariste]], "J. Bergmanni "igavene juut"" – Eesti Kirjandus [[1934]], nr 6, lk 271–274 * [[Villem Alttoa]], "Sada aastat "Ustava Ülo" looja sünnist" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1956]], nr 12, lk 1812–17 * Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1966]], lk 561–565, autor [[Rudolf Põldmäe]] * [[August Annist]], "Jaan Bergmanni koduradadel. Matkamärkmeid ja perekonnamälestusi" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1967]], nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193386/142701/page/49 lk 111]–114 * Jaan Bergmanni autobiograafia "Minu elulugu" (kirjutatud [[Mihkel Kampmaa]] palvel [[1910]]), kommenteerinud Rudolf Põldmäe – Keel ja Kirjandus [[1986]], nr 11, lk 685–690 * [[Arne Merilai]], "Eesti ballaad 1900–1940", [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] [[1991]], lk 26–27 * [[Toomas Paul]], "Jaan Bergmann piiblitõlkijana" – Keel ja Kirjandus [[1995]], nr 5, lk 303–311 * [[Eesti kirjanike leksikon]], Eesti Raamat, Tallinn [[2000]], lk 58, artikli autor Rudolf Põldmäe * [[Maria-Kristiina Lotman]], "Vabanemiskatse silbilis-rõhulisest süsteemist: Jaan Bergmanni heksameeter" – kogumikus "Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = ''Duo saecula philologiae classicae in Estonia'', Tartu [[2003]], lk 99–111 * Jaan Bergmann, "Luuletuskunst", saatesõna [[Sirje Olesk]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2007]], nr 9, lk 76–88 ==Isiklikku== Tema poeg oli advokaat [[Heinrich Bergmann]]. == Välislingid == {{vikitekstid}} *[http://www.kirmus.ee/erni/foto/berg01.jpg Foto] *[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=214283 J. Bergmann'i Laulud" digiteerituna Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis DIGAR] * [[Toomas Liiv]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7519:kirjanduse-kolikamber&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3048 "Oh helde keiser, vägev, suur ja vahvas" (essee)] – Sirp 7. jaanuar 2005, lk 17 * {{ISIK|208}} {{JÄRJESTA:Bergmann, Jaan}} [[Kategooria:Paistu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Peterburi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkonna vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1916]] oqxmmf6xbmg2bijzaowscaxpb2d13ln 7206185 7206183 2026-08-01T21:22:03Z Looveer 218156 Lisasin fotole pealkirja 7206185 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Bergmann.jpg|pisi|Jaan Bergmann]] [[Fail:Jaan Bergmanni mälestuspink.jpg|pisi|Jaan Bergmanni mälestuspink Paistus, mille püstitas Paistu õpetaja Raivo Asuküla koos kogudusega 2018.a.]] '''Jaan Bergmann''' ([[29. detsember]] [[1856]] Niilu talu, [[Soosaare vald]], [[Kolga-Jaani kihelkond]] – [[25. juuni]] [[1916]] [[Paistu]]) oli eesti vaimulik, tõlkija ja luuletaja. ==Elukäik== Jaan Bergmann õppis aastatel [[1867]]–[[1869]] [[Gustav Beermann]]i [[elementaarkool]]is [[Põltsamaa]]l ja [[1871]]–[[1877]] [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is. Aastatel [[1877]]–[[1882]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. [[Tartu|Tartus]] elas J. Bergmann ühises korteris koos [[Aleksander Mäevälja|A. Mohrfeldti (Mäevälja)]], [[Karl August Hermann|K. A. Hermanniga]] Selles korteris käisid eesti soost üliõpilased enne [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]] asutamist koos, arutati rahvus küsimust ja tehti ka laulu. Samas korteris otsustatigi Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine ja määrati kindlaks seltsi lipu värvid 17. septembril 1881. a., mis on praegu meie [[Eesti lipp|vabariigi lipu värvideks]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vabandust! — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is... |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> [[Kirikuõpetaja prooviaasta]]l oli ta [[Peterburi Jaani kogudus]]es ([[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] juures). Jaan Bergmann ordineeriti [[25. september|25. septembril]] [[1883]] õpetajaametisse, ta oli aastatel [[1883]]–[[1884]] [[Peterburi Jaani kogudus]]e [[adjunktpastor]]. Aastatel [[1884]]–[[1916]] oli ta [[Paistu Maarja kogudus|Paistu koguduse]] [[pastor]] (introdutseeriti pastoriametisse [[30. detsember|30. detsembril]] [[1884]]). Paistus Alates 1901. aastast oli ta Eesti esimese laste- ja noorteajakirja [[Lasteleht]] toimetaja. [[Lydia Koidula]] usaldas, enne oma surma, ta järelejäänud kirjandusliku päranduse korraldamine trüki jaoks just J. Bergmanni hooleks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päewaleht 5 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19361105.2.21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ==Mälestuse jäädvustamine== Jaan Bergmanni hauale [[Paistu kalmistu]]l püstitati 24. augustil 1930 [[Anton Starkopf]]i loodud mälestussammas. Paistu pastoraadi hoone kõrvale on paigaldatud nimeline graniidist mälestuspink. ==Looming== ===Piiblitõlked=== [[1912]]. aastal ilmus trükis Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. [[1915]]. aastal valmis Bergmannil Piibli täieliku tõlke käsikiri (6664 lk), mis jäi aga alanud [[Esimene maailmasõda|sõja]] ja tõlkija surma tõttu trükis avaldamata ning läks kaduma. Alles [[1932]]. aastal leiti see [[Paistu]] kirikumõisa pööningult peaaegu tervenisti üles<ref>Piibli käsikirja 58 köitest puudus 6 köidet, kuid needki loodeti hiljem üles leida.</ref> ja anti hoiule [[Eesti kultuurilooline arhiiv|Eesti kultuuriloolisele arhiivile]] [[Tartu]]s.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=51873&pid=s236798 J. Bergmanni piibli uuendatud tõlge leitud] dea.nlib.ee Postimees, 29. juuni 1932, lk 3.</ref> ===Luule ja luuletõlked=== Jaan Bergmanni järelromantilises [[luule]]s moodustab parima osa tema [[lüroeepika]], eriti [[ballaad]]ivormiline "[[Ustav Ülo]]". Bergmann oli oma aja suurimaid vormimeistreid ja luulekeele rikastajaid. Jaan Bergmann on tõlkinud osa [[vanakreeka kirjandus|vanakreeka]] koomilisest väike-[[eepos]]est "[[Batrachomymachia|Batrachomyomachia]]" ("Konnade ja hiirte sõda"), viis laulu "[[Odüsseia]]st" ning saksa ja vene [[ballaad]]e ([[Aleksandr Puškin|Puškin]]i, [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]], [[Friedrich Schiller|Schiller]]i, [[Friedrich Schlegel|Schlegel]]i, [[Gottfried August Bürger|Bürger]]i, [[Adalbert von Chamisso|Chamisso]], [[Gotthard Ludwig Kosegarten|Kosegarten]]i, [[Ferdinand Freiligrath|Freiligrath]]i, [[Johann Gottfried Herder|Herder]]i, [[Wilhelm Müller|Müller]]i, [[Friedrich Rückert|Rückert]]i ja [[Gustav Schwab|Schwab]]i teoseid). == Teosed == ===Artiklid=== * Jaan Bergmann. "Luuletuskunst" – Vikerkaar 2007, nr 9, lk 76–88. === Raamatud === *''J. Bergmann'i Laulud''. [[Tartu]], [[1901]]; 2., parandatud ja täiendatud trükk: ''Laulud''. Korraldanud, redigeerinud ja eessõna kirjutanud [[Henrik Visnapuu]]. [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]]i Koolikirjanduse toimkond, Tartu [[1923]]. *''Koidutäht ja teisi luuletusi''. Koostanud ja järelsõna kirjutanud [[Oskar Kuningas]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1957]]. *''Taara pidud taga selja''. Valimik lasteluulet. Koostanud ja eessõna kirjutanud [[Edvin Hiedel]]. [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1987]]. === Antoloogiates === *"Palve ja tõotus", "Ustav Ülo", "Vaenelaps", "Piibel", "Tuletorn", "Lese silmapisar", "Taara pidud taga selja", "Luupainaja". – ''[[Sõnarine]]''. Eesti luule antoloogia. Koostanud [[Karl Muru]]. 1. köide. Eesti Raamat, Tallinn [[1989]], lk 197–206. *"Märti Mihkelt", "Ustav Ülo", "Kulla võimus", "Igavene juut", "Salme", "Lembitu valimine", "Taara pidud taga selja", "Koidutäht", "Lese silmapisar", "Luupainaja", "Kuramaa kurat", "Valevanne", "Lomonossovi põgenemine", "Viilip II surm", "Viina võimus", "Kaks inglast", "Metsa öövaht". – ''Eesti ballaad''. Koostanud [[Arne Merilai]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]], lk 84–107. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Henrik Visnapuu]], "Jaan Bergmann luuletajana" – [[Eesti Kirjandus]] [[1916]], nr 10, lk 313–327 * [[Mattias Johann Eisen]], "J. Bergmanni kirjatööd" – samas, lk 328–332 * [[Villem Reiman]], "Jaan Bergmann" – samas, lk 346–353 ja V. Reimani artiklite kogumikus "Mis meist saab?", Tartu [[2008]], lk 132–147 * M. Veidermann, "Jaan Bergmanni laen Geibelilt" – Eesti Kirjandus [[1932]], nr 2, lk 72–74 * [[Paul Ariste]], "J. Bergmanni "igavene juut"" – Eesti Kirjandus [[1934]], nr 6, lk 271–274 * [[Villem Alttoa]], "Sada aastat "Ustava Ülo" looja sünnist" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1956]], nr 12, lk 1812–17 * Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1966]], lk 561–565, autor [[Rudolf Põldmäe]] * [[August Annist]], "Jaan Bergmanni koduradadel. Matkamärkmeid ja perekonnamälestusi" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1967]], nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193386/142701/page/49 lk 111]–114 * Jaan Bergmanni autobiograafia "Minu elulugu" (kirjutatud [[Mihkel Kampmaa]] palvel [[1910]]), kommenteerinud Rudolf Põldmäe – Keel ja Kirjandus [[1986]], nr 11, lk 685–690 * [[Arne Merilai]], "Eesti ballaad 1900–1940", [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] [[1991]], lk 26–27 * [[Toomas Paul]], "Jaan Bergmann piiblitõlkijana" – Keel ja Kirjandus [[1995]], nr 5, lk 303–311 * [[Eesti kirjanike leksikon]], Eesti Raamat, Tallinn [[2000]], lk 58, artikli autor Rudolf Põldmäe * [[Maria-Kristiina Lotman]], "Vabanemiskatse silbilis-rõhulisest süsteemist: Jaan Bergmanni heksameeter" – kogumikus "Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = ''Duo saecula philologiae classicae in Estonia'', Tartu [[2003]], lk 99–111 * Jaan Bergmann, "Luuletuskunst", saatesõna [[Sirje Olesk]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2007]], nr 9, lk 76–88 ==Isiklikku== Tema poeg oli advokaat [[Heinrich Bergmann]]. == Välislingid == {{vikitekstid}} *[http://www.kirmus.ee/erni/foto/berg01.jpg Foto] *[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=214283 J. Bergmann'i Laulud" digiteerituna Eesti Rahvusraamatukogu arhiivis DIGAR] * [[Toomas Liiv]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7519:kirjanduse-kolikamber&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3048 "Oh helde keiser, vägev, suur ja vahvas" (essee)] – Sirp 7. jaanuar 2005, lk 17 * {{ISIK|208}} {{JÄRJESTA:Bergmann, Jaan}} [[Kategooria:Paistu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Peterburi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkonna vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1916]] 6854bosg81az4tvasm8gqhjtvt28koz 0 91481 7206215 6887258 2026-08-01T22:39:14Z Fredpuss 155194 7206215 wikitext text/x-wiki '''Joachim Rossihnius''' (Rossinius) (umbes [[1600]] [[Stargard]], [[Pomorze]] – umbes [[1646]]) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning [[lõunaeesti kirjakeel|tartukeelse]] kirikukirjanduse rajaja. Joachim Rossihnius õppis [[Frankfurdi ülikool]]is. [[File:Rossihnius1632.jpg|pisi|Catechismus... (1632)]] [[File:Rossihnius1632a.jpg|pisi|Evangelia... (1632)]] Tegutses [[1622]]. aastast peamiselt [[Lõuna-Eesti]]s [[pastor]]ina - [[Vigala Maarja kogudus|Vigala]]s 1622–1625, [[Tartu Jaani kogudus|Tartu]]s 1626–1630, [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre]] ja [[Karula kogudus]]es 1631–1642, [[Kodavere Mihkli kogudus|Kodavere]]s ja [[Alatskivi kogudus|Alatskivi]]l 1644–1645<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rossihnius_joachim Rossihnius, Joachim], EE 14, 2000</ref>. Joachim Rossihnius oli 1636. aastast Tartu [[Alamkonsistoorium|alamkonsistoorium]]i assessor<ref>[https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]</ref>, aastatel 1637–1645 [[Tartu praostkond|Tartu praostkonna]] [[praost]]. Ta avaldas esimesed [[lõunaeesti keel|lõunaeestikeelsed]] protestantlikud raamatud "[[Rossihniuse kirikukäsiraamat|Catechismus Herrn D. Martini Lutheri in sechs Hauptstücke verfasset...]]" ja "[[Rossihniuse kirikukäsiraamat|Evangelia vnd Episteln auff alle Sonntage durchs gantze Jahr]]" (mõlemad [[Riia]]s [[1632]]). Talle olid ilmselt eeskujuks käsikirjalised [[põhjaeesti keel|põhjaeestikeelsed]] tõlketekstid. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{EEVA|102}} == Kirjandus == * V-L. Kingisepp, K. Habicht, [[Külli Prillop]]. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22. Tartu, 2002 *Ahti Lohk, Kristiina Ross, [https://dea.digar.ee/article/JVemakseltsitoim/2019/06/0/8 JOACHIM ROSSIHNIUSE JA HEINRICH STAHLI PERIKOOPIDE VÕRDLUS], [[Emakeele Seltsi aastaraamat]], nr. 64, juuni 2019 {{JÄRJESTA:Rossihnius, Joachim}} [[Kategooria:Vigala Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Kambja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karula Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sangaste Püha Andrease koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Laatre Püha Laurentsiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kodavere Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Alatskivi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu praostid]] of81k8dhfpy32elts89bi8116qcsv3r 0 93967 7206288 6916853 2026-08-02T05:50:00Z Kuriuss 38125 7206288 wikitext text/x-wiki [[File:Opus Dei cross.svg|pisi|Opus Dei sümbol]] '''Opus Dei''', täpsemalt '''Püha Risti ja Opus Dei prelatuur''' (ladina keeles ''Opus Dei'' tähendab 'Jumala töö') on [[katoliku kirik]]u organisatsioon, mille tegevuse aluseks on katoliiklik õpetus, et iga inimene saab oma igapäevase elu ja tööga taotleda ja teostada pühadust, ning töö-, perekonna- ja vaimuliku elu lõimimist. Prelatuuri asutas [[1928]]. aastal [[Hispaania]] preester [[Josemaría Escrivá]] ning seda tunnustas [[1950]]. aastal [[paavst]] [[Pius XII]]. [[1982]]. aastal muudeti see [[personaalprelatuur]]iks, st kogu organisatsioon allub ühele [[prelaat|prelaadile]] (alates [[2017]] [[Fernando Ocáriz Braña]]), kuigi tavalistes, usuelu puudutavates küsimustes, kuuluvad organisatsiooni liikmed oma [[piiskop]]i jurisdiktsiooni alla. [[2002]] kuulutas paavst [[Johannes Paulus II]] Josemaría Escrivá pühakuks. Paavst [[Benedictus XVI]] on samuti näidanud oma poolehoidu Opus Dei vaimsusele. [[Prelatuuri]] kuulub umbes 87 000 liiget 80 riigist. Opus Dei on tekitanud palju poleemikat – seda on nimetatud salaseltsiks, repressiivseks [[sekt]]iks ja "kristlikuks [[vabamüürlus]]eks". Kriitika osaliseks on saanud ka Opus Dei [[lihasuretamine|lihasuretamine]] ehk religioosselt motiveeritud vabatahtlik enesest loobumine, sealhulgas tahtlike valude tekitamine. Escrivád on süüdistatud [[Francisco Franco|Franco]] ja [[Augusto Pinochet|Pinocheti]] režiimi toetamises. Suure avalikkuse tähelepanu alla sattus organisatsioon pärast [[Dan Brown]]i põnevusromaani "[[Da Vinci kood]]" ilmumist. == Liikmed == Liikmeid on erinevaid, vastavalt isiklikule valikule ja sõltuvalt kohustustest perekonna, ühiskonna vm ees, kuid vaatamata liikmete erisusele on kõigi eesmärgiks elada igapäevaelu pühaduses. [[Supernumeraarid]], keda on 70%, moodustavad liikmetest enamuse. Tavaliselt on supernumeraarid abielus mehed ja naised, kes töötavad vastavalt oma ametile. Nad pühendavad osa päevast palvele, [[Missa]]l osalemisele ning lisaks osalevad üritustel [[katoliku kirik]]u õpetuse ja Opus Dei vaimsuse kohta ning [[rekollektsioon]]idel, mil võetakse rohkem aega, et süveneda kristliku õpetuse rakendamisse oma elus. Võrreldes teiste liikmetega on supernumeraarid prelatuuri jaoks vähemal määral kättesaadavamad, kuid ka nemad toetavad Opus Deid majanduslikult ja aitavad vastavalt sellele, kuidas nende olukord seda võimaldab. [[Numeraarid]] moodustavad umbes 20% prelatuuri liikmetest. Numeraarid on liikmed, kes elavad tsölibaadis Opus Dei keskustes. Nii mehed kui naised võivad saada numeraariks, kuid vastavalt numeraaride vabalt valitud vallalisusele elavad mehed ja naised eraldi. Numeraarid harilikult töötavad ning annavad suurema osa sissetulekust prelatuurile. [[Abinumeraarid]] ei abiellu ja on tsölibaadis elavad naised. Nad elavad ning töötavad Opus Dei keskuses. Abinumeraaride professionaalne elu on seotud keskuse koduse majapidamise ja seal elavate inimeste vajaduste eest hoolitsemisega. [[Assotsieerunud liikmed]] on tsölibaadis elavad liikmed, kelle elu on tihedalt seotud perekondlike või töökohustustega ja seetõttu, erinevalt numeraaridest ja abinumeraaridest, ei ela nad keskustes. [[Opus Dei Prelatuuri vaimulikkond|Opus Dei prelatuuri vaimulikkond]] koosneb preestritest, kes kuuluvad prelaadi jurisdiktsiooni alla. Neid on Opus Deis vähemus, umbes 2% liikmetest. Tavaliselt on nad numeraarid või assotsieerunud liikmed, kes on pühitsetud preestriks. Vastavalt katoliiklikule teoloogiale on Opus Dei liikmeks võimalik saada tänu kutsumusele. Opus Dei liige on Eesti Katoliku Kiriku [[apostellik administraator]] piiskop [[Philippe Jourdan]]. Aastast [[1996]] on Opus Deil [[Tallinn]]as kaks keskust – üks meestele ja üks naistele. ==Kirjandus== * Müller, Beat. Ülevaade Opus Dei personaalprelatuurist. Tallinn : Rooma-Katoliku Kiriku Eesti Apostellik Administratuur, 2002 * Steigleder, Klaus. Opus Dei - sisevaade: [ühingu tegevusest]. Pärnu: Chiron, 1995 * Gondrand, François. Jumalaga ühel sammul: Opus Dei asutaja, püha Josemaría Escrivá biograafia. Tlk Eva Ingerpuu-Rümmel. Tallinn: Allikal, 2014 == Välislingid == *[http://ee.opusdei.org Opus Dei eestikeelne veebileht] *[http://www.odan.org Opus Dei kriitikuid esindav organisatsioon (ingl k)] [[Kategooria:Katoliku kirik]] ou3g8jdoyyd9o0kv1a0b4vu8na7w7hs 0 98856 7206061 7106307 2026-08-01T16:38:44Z Hannesvalk 176021 7206061 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''''Chargiertenconvent''''' ('''Ch!C!''') oli [[Tartu]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioonide]] [[eestseisus]]te [[esinduskogu]], mille kätte oli [[19. sajand]]il koondunud võim [[üliõpilaskond|üliõpilaskonna]] üle. Ch!C! kehtestas ja täiendas üliõpilaskonna põhiseadust, [[kommaan|üldkommaani]] ja üliõpilaskonna asutused ([[buršikohus]], aukohus ja mitmesugused komisjonid). Chargiertenconventi ajalugu ulatub [[1827]]. aastasse, mil ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id [[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]], [[Korporatsioon Estonia|Estonia]] ja [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] sõlmisid kartell-lepingu, millega [[1832]] ühines ka [[Korporatsioon Curonia|Curonia]]. Salajane üldkommaan pärinebki 1832. aastast. [[1841]]. aastal loodi aukohus (''Ehrengericht''), kuhu iga liige sai valida kolm aukohtunikku. [[1847]] loodi metsikute üliõpilaste ettepanekul ''Chargiertenconvent''i asemele ''[[Repräsentantenconvent]]'', kus olid esindatud kõikide üliõpilaste huvid. Siiski olid ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id hääletamisel ühtsemad ja kui ''Repräsentantenconvent''ist olid välja astunud kõik metsikutest liikmed ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] sektsioon, taastasid allesjäänud ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id ''Chargiertenconvent''i. Pärast taasasutamist tuli ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>i asemel kasutusele termin "korporatsioon". Ühtlasi muudeti lihtsamaks korporatsioonide asutamise korda kui edaspidi piisas 2/3 liikmeskorporatsioonide nõusolekust. [[1850]]. aastal võetigi korporatsioonid [[Korporatsioon Baltica|Baltica]] ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] Chargiertenconventi liikmeteks. Neist esimese tegevus sundlõpetati [[1856]] ja teine läks protestiks üldkommaani sätete vastu [[1857]]. aastal ise laiali. 1857 võeti liikmeks [[korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis]], mis saadeti samuti juba 1861. aastal laiali. 1862. aastal oli ''Chargiertenconvent'' sunnitud vastu võtma metsikute üliõpilaste ühenduse Sektsioonid, mis taotles ''Chargiertenconvent''i laialiminekut ja ''Repräsentantenconvent''i taastamist. Selle taotluse peale saadeti Sektsioonid 23. oktoobril 1864 laiali. Pärast mitmeaastast venitamist võeti 1865 liikmeks [[korporatsioon Arminia]], mis saadeti samuti järgmisel aastal laiali. 5. novembril 1873 võeti olude sunnil liikmeks Metsikute Ühendus (''Wildenverband''). 6. novembril 1874 saadeti ka see ühendus pärast uute taotluste esitamist laiali. Venestusperioodil eemaldati üldkommaanist sakslust rõhutav osa ning lubati ka mittesakslastel korporatsioone asutada. 1879 võeti kohe pärast asutamist vastu viies pikaajaline liige [[korporatsioon Neobaltia]]. 1881 kuni laialisaatmiseni 1891 ning taas 1918. aastast oli ''Chargiertenconvent''i liige [[korporatsioon Fraternitas Academica]]. 1882 võeti teise mittesaksa korporatsioonina liikmeks [[korporatsioon Lettonia]], kes astus 1905. aastal ''Chargiertenconvent''ist välja. 1884. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Tarbatonia]], kes küll 1887. aastal laiali saadeti. 1890. aastal andis ''Chargiertenconvent'' nõusoleku eesti korporatsiooni [[Fraternitas Viliensis]]e asutamiseks, kuid Riia õpperingkonna kuraator lükkas otsuse tagasi põhjusel, et korporatsioone oli juba piisavalt ja eestlastel oli võimalus liituda teiste korporatsioonidega. 1932. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Baltonia]]. ==Liikmed== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" align=center|# !colspan="1" width="75px"| !colspan="1" |Nimi'' !colspan="1" |Liitunud !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Saatus |- |rowspan=1 align=center|'''1''' |rowspan=1|[[Pilt:Curonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Curonia]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|8. septembril 1808 |rowspan=1|koliti 1921 Tartust Riiga,<br>lõpetas tegevuse 1938 |- |rowspan=1 align=center|'''2''' |rowspan=1|[[Pilt:Estonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Estonia]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|7. septembril 1821 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 1938/1939 |- |rowspan=1 align=center|'''3''' |rowspan=1|[[Pilt:Livonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Livonia]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|20. septembril 1822 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''4''' |rowspan=1|[[Pilt:Fraternitas Rigensise lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|21. jaanuaril 1823 |rowspan=1|koliti 1921 Tartust Riiga,<br>lõpetas tegevuse 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''5''' |rowspan=1|[[Pilt:Ruthenia.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ruthenia]]<br> ''' |rowspan=1|1850 |rowspan=1|1829;<br>taastatud 11. septembril 1868 |rowspan=1|läks laiali 1857,<br>saadeti laiali 15. novembril 1868 |- |rowspan=1 align=center|'''6''' |rowspan=1|[[Pilt:Baltica lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Baltica]]<br> ''' |rowspan=1|1850 |rowspan=1|10. märtsil 1850 |rowspan=1|saadeti laiali 25. märtsil 1856 |- |rowspan=1 align=center|'''7''' |rowspan=1|[[Pilt:Fraternitas Academica Dorpatensise lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis]]<br> ''' |rowspan=1|1857 |rowspan=1|30. oktoobril 1857 |rowspan=1|saadeti laiali 28. veebruaril 1861 |- |rowspan=1 align=center|'''8''' |rowspan=1|[[Pilt:Arminia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia]]<br> ''' |rowspan=1|1865 |rowspan=1|u 1850. aastal |rowspan=1|saadeti laiali 18. mail 1866 |- |rowspan=1 align=center|'''9''' |rowspan=1|[[Pilt:Neobaltia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Neobaltia]]<br> ''' |rowspan=1|1879 |rowspan=1|28. mail 1879 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 18. mail 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''10''' |rowspan=1|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Academica]]<br> ''' |rowspan=1|1881<br>1918 |rowspan=1|15. mail 1881<br>1908 |rowspan=1|saadeti laiali 1891,<br>lõpetas tegevuse 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''11''' |rowspan=1|[[Pilt:Lettonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lettonia]]<br> ''' |rowspan=1|1882 |rowspan=1|18. veebruaril 1870 |rowspan=1|astus välja 25. oktoobril 1905,<br>lahkus 1918 Tartust Riiga |- |rowspan=1 align=center|'''12''' |rowspan=1|[[Pilt:Tarbatonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tarbatonia]]<br> ''' |rowspan=1|1884 |rowspan=1|2. novembril 1884 |rowspan=1|saadeti laiali 8. mail 1887 |- |rowspan=1 align=center|'''13''' |rowspan=1|[[Pilt:Teutonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Teutonia]]<br> ''' |rowspan=1|1912 |rowspan=1|17. veebruaril 1908 |rowspan=1|saadeti laiali 1. aprillil 1915 |- |rowspan=1 align=center|'''14''' |rowspan=1|[[Pilt:Baltonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Baltonia]]<br> ''' |rowspan=1|1932 |rowspan=1|24. märtsil 1872 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 1939 |} == Kirjandus == *[[Toomas Hiio|Hiio, Toomas]]. Üliõpilasorganisatsioonid Tartus. –'' [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'', 2003, nr 4. {{Mall:Endised Eesti üliõpilaskorporatsioonid}} [[Kategooria: Üliõpilasorganisatsioonid]] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] sk46ol4d5kq1iq20jn1qdzhrpo87cb6 7206064 7206061 2026-08-01T16:48:17Z Hannesvalk 176021 7206064 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''''Chargiertenconvent''''' ('''Ch!C!''') oli [[Tartu]] [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioonide]] [[eestseisus]]te [[esinduskogu]], mille kätte oli [[19. sajand]]il koondunud võim [[üliõpilaskond|üliõpilaskonna]] üle. Ch!C! kehtestas ja täiendas üliõpilaskonna põhiseadust, [[kommaan|üldkommaani]] ja üliõpilaskonna asutused ([[buršikohus]], aukohus ja mitmesugused komisjonid). Chargiertenconventi ajalugu ulatub [[1827]]. aastasse, mil [[Landsmannschaft|''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id]] [[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]], [[Korporatsioon Estonia|Estonia]] ja [[Korporatsioon Livonia|Livonia]] sõlmisid kartell-lepingu, millega [[1832]] ühines ka [[Korporatsioon Curonia|Curonia]]. Salajane üldkommaan pärinebki 1832. aastast. [[1841]]. aastal loodi aukohus (''Ehrengericht''), kuhu iga liige sai valida kolm aukohtunikku. [[1847]] loodi metsikute üliõpilaste ettepanekul ''Chargiertenconvent''i asemele ''[[Repräsentantenconvent]]'', kus olid esindatud kõikide üliõpilaste huvid. Siiski olid ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id hääletamisel ühtsemad ja kui ''Repräsentantenconvent''<nowiki>'</nowiki>ist olid välja astunud kõik metsikutest liikmed ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] sektsioon, taastasid allesjäänud ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>id ''Chargiertenconvent''<nowiki>'</nowiki>i. Pärast taasasutamist tuli ''Landsmannschaft''<nowiki>'</nowiki>i asemel kasutusele termin "korporatsioon". Ühtlasi muudeti lihtsamaks korporatsioonide asutamise korda kui edaspidi piisas 2/3 liikmeskorporatsioonide nõusolekust. [[1850]]. aastal võetigi korporatsioonid [[Korporatsioon Baltica|Baltica]] ja [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] ''Chargiertenconvent''<nowiki>'</nowiki>i liikmeteks. Neist esimese tegevus sundlõpetati [[1856]] ja teine läks protestiks üldkommaani sätete vastu [[1857]]. aastal ise laiali. 1857 võeti liikmeks [[korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis]], mis saadeti samuti juba 1861. aastal laiali. 1862. aastal oli ''Chargiertenconvent'' sunnitud vastu võtma metsikute üliõpilaste ühenduse Sektsioonid, mis taotles ''Chargiertenconvent''<nowiki>'</nowiki>i laialiminekut ja ''Repräsentantenconvent''<nowiki>'</nowiki>i taastamist. Selle taotluse peale saadeti Sektsioonid 23. oktoobril 1864 laiali. Pärast mitmeaastast venitamist võeti 1865 liikmeks [[korporatsioon Arminia]], mis saadeti samuti järgmisel aastal laiali. 5. novembril 1873 võeti olude sunnil liikmeks Metsikute Ühendus (''Wildenverband''). 6. novembril 1874 saadeti ka see ühendus pärast uute taotluste esitamist laiali. Venestusperioodil eemaldati üldkommaanist sakslust rõhutav osa ning lubati ka mittesakslastel korporatsioone asutada. 1879 võeti kohe pärast asutamist vastu viies pikaajaline liige [[korporatsioon Neobaltia]]. 1881 kuni laialisaatmiseni 1891 ning taas 1918. aastast oli ''Chargiertenconvent''i liige [[korporatsioon Fraternitas Academica]]. 1882 võeti teise mittesaksa korporatsioonina liikmeks [[korporatsioon Lettonia]], kes astus 1905. aastal ''Chargiertenconvent''ist välja. 1884. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Tarbatonia]], kes küll 1887. aastal laiali saadeti. 1890. aastal andis ''Chargiertenconvent'' nõusoleku eesti korporatsiooni [[Fraternitas Viliensis]]e asutamiseks, kuid Riia õpperingkonna kuraator lükkas otsuse tagasi põhjusel, et korporatsioone oli juba piisavalt ja eestlastel oli võimalus liituda teiste korporatsioonidega. 1912. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Teutonia]] ja 1932. aastal võeti liikmeks [[korporatsioon Baltonia]]. ==Liikmed== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" align=center|# !colspan="1" width="75px"| !colspan="1" |Nimi'' !colspan="1" |Liitunud !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Saatus |- |rowspan=1 align=center|'''1''' |rowspan=1|[[Pilt:Curonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Curonia]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|8. septembril 1808 |rowspan=1|koliti 1921 Tartust Riiga,<br>lõpetas tegevuse 1938 |- |rowspan=1 align=center|'''2''' |rowspan=1|[[Pilt:Estonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Estonia]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|7. septembril 1821 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 1938/1939 |- |rowspan=1 align=center|'''3''' |rowspan=1|[[Pilt:Livonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Livonia]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|20. septembril 1822 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''4''' |rowspan=1|[[Pilt:Fraternitas Rigensise lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis]]<br> ''' |rowspan=1|1832 |rowspan=1|21. jaanuaril 1823 |rowspan=1|koliti 1921 Tartust Riiga,<br>lõpetas tegevuse 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''5''' |rowspan=1|[[Pilt:Ruthenia.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ruthenia]]<br> ''' |rowspan=1|1850 |rowspan=1|1829;<br>taastatud 11. septembril 1868 |rowspan=1|läks laiali 1857,<br>saadeti laiali 15. novembril 1868 |- |rowspan=1 align=center|'''6''' |rowspan=1|[[Pilt:Baltica lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Baltica]]<br> ''' |rowspan=1|1850 |rowspan=1|10. märtsil 1850 |rowspan=1|saadeti laiali 25. märtsil 1856 |- |rowspan=1 align=center|'''7''' |rowspan=1|[[Pilt:Fraternitas Academica Dorpatensise lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis]]<br> ''' |rowspan=1|1857 |rowspan=1|30. oktoobril 1857 |rowspan=1|saadeti laiali 28. veebruaril 1861 |- |rowspan=1 align=center|'''8''' |rowspan=1|[[Pilt:Arminia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia]]<br> ''' |rowspan=1|1865 |rowspan=1|u 1850. aastal |rowspan=1|saadeti laiali 18. mail 1866 |- |rowspan=1 align=center|'''9''' |rowspan=1|[[Pilt:Neobaltia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Neobaltia]]<br> ''' |rowspan=1|1879 |rowspan=1|28. mail 1879 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 18. mail 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''10''' |rowspan=1|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Academica]]<br> ''' |rowspan=1|1881<br>1918 |rowspan=1|15. mail 1881<br>1908 |rowspan=1|saadeti laiali 1891,<br>lõpetas tegevuse 1939 |- |rowspan=1 align=center|'''11''' |rowspan=1|[[Pilt:Lettonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lettonia]]<br> ''' |rowspan=1|1882 |rowspan=1|18. veebruaril 1870 |rowspan=1|astus välja 25. oktoobril 1905,<br>lahkus 1918 Tartust Riiga |- |rowspan=1 align=center|'''12''' |rowspan=1|[[Pilt:Tarbatonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tarbatonia]]<br> ''' |rowspan=1|1884 |rowspan=1|2. novembril 1884 |rowspan=1|saadeti laiali 8. mail 1887 |- |rowspan=1 align=center|'''13''' |rowspan=1|[[Pilt:Teutonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Teutonia]]<br> ''' |rowspan=1|1912 |rowspan=1|17. veebruaril 1908 |rowspan=1|saadeti laiali 1. aprillil 1915 |- |rowspan=1 align=center|'''14''' |rowspan=1|[[Pilt:Baltonia lipp.png|75px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Baltonia]]<br> ''' |rowspan=1|1932 |rowspan=1|24. märtsil 1872 |rowspan=1|lõpetas tegevuse 1939 |} == Kirjandus == *[[Toomas Hiio|Hiio, Toomas]]. Üliõpilasorganisatsioonid Tartus. –'' [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'', 2003, nr 4. {{Mall:Endised Eesti üliõpilaskorporatsioonid}} [[Kategooria: Üliõpilasorganisatsioonid]] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalugu]] ig83x6d33crttc1vp3sk4d0n5c81osx 0 99402 7206379 7145115 2026-08-02T08:07:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206379 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Arnold Meri | pildinimi = Arnold Meri 22 September 2008.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Arnold Meri (2008) | sünniaeg = [[1. juuli]] [[1919]] | sünnikoht = [[Tallinn]] [[Eesti Vabariik]] | surmaaeg = [[27. märts]] [[2009]] | erakond = [[NLKP]] | amet = Punaarmee [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Laskurkorpuse]] 415. sidepataljoni õpperoodu poliitjuhi asetäitja<br>Punaarmee [[8. Eesti Korpus]]e staabi poliitosakonna ülema asetäitja [[komsomol]]itöö alal<br>[[ELKNÜ Keskkomitee]] I sekretär (1945–1949)<br>[[EK(b)P Keskkomitee]] liige (1948–1950)<br>Eesti NSV haridusministri asetäitja | haridus = | õppeasutus = [[NLKP KK Kõrgem Parteikool]] | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Arnold Meri''' ([[1. juuli]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[27. märts]] [[2009]] Tallinn<ref name="YXqaD" />) oli sõjaväelane ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] Eesti [[NLKP|kommunistlik partei-]] ja valitsustegelane. Ta oli esimene [[eestlane]], kellele anti [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] [[aunimetus]] (1941). Meri osales [[märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamises]] ning anti seetõttu [[genotsiid]]is süüdistatuna 2007. aastal Eestis kohtu alla. Ta suri kohtuasja menetlemise ajal 89 aasta vanusena. == Noorus == Arnold Mere isa oli eestlane Konstantin Meri ja ema Peterburi saksa kaupmehe tütar Olga Danndorff.<ref name="d8rE7" /> [[1926]]. aastal emigreerus perekond isa ettevõtmisel Eestist [[Jugoslaavia]]sse, kus asus [[Nõukogude Venemaa]]lt pärast [[Vene kodusõda]] lahkunud ja organiseerunud valgekaartlaste keskus. Arnoldi isa töötas Jugoslaavias kokana ja ema majateenijana. Jugoslaavias ristiti Arnold vene õigeusu kommete kohaselt ning ta sai uue õigeuskliku nime Adrian. Ta lõpetas vene algkooli [[Skopje]]s ja 1938. aastal vene-serbia gümnaasiumi [[Belgrad]]is.<ref name="qQttl" /> Pärast seda naasis kogu pere Eestisse. Arnold Meri asus tööle [[AS Franz Krull|Fr. Krulli masinatehasesse]] treialiõpilasena ja läks peagi aega teenima Eesti kaitseväkke [[auto-tanki rügement|auto-tankirügementi]]. == Tegevus Teise maailmasõja ajal == Vahetult pärast Nõukogude okupatsiooni algust Eestis määrati Arnold Meri 1940. aasta juulis Tallinna [[komsomol]]iorganisatsiooni linnakomitee koosseisu. [[ELKNÜ Keskkomitee]] ülesandel juhtis ta sõdurite bürood, mille ülesanne oli luua komsomoliorganisatsioonid sõjaväeosades. Pärast Eesti Kaitseväe likvideerimist ja väeosade liitmist Nõukogude [[Punaarmee]]ga sai temast [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. (Eesti) Laskurkorpuse]] [[415. sidepataljon]]i õpperoodu [[poliitjuht]] ([[politruk]]). Pärast Saksamaa kallaletungi NSV Liidule 1941. aasta suvel taganes Meri koos Eesti laskurkorpuse väeosadega [[Porhov]]i piirkonda. Väidetavalt sai ta kaitselahingutes 415. sidepataljoni [[raadio]]roodu politruki asetäitjana Porhovi lähedal lahingus neli korda haavata. Ametliku versiooni järgi jätkas ta haavatuna kaitse organiseerimist ning sai selle eest [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetuse, mis anti talle [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega [[15. august]]il [[1941]]. Teise maailmasõja lõpetas Meri staabitööl, [[8. Eesti Korpus]]e staabis, korpuse poliitosakonna ülema asetäitjana komsomolitöö alal. === Muid seisukohti autasustamise teemal === Ajakirjanikud [[Pekka Erelt]] ja [[Mihkel Kärmas]], kelle uurimistööd põhinevad toonaste sündmuste tunnistaja [[Kustav Sepaste]] mälestustel, on seisukohal, et Arnold Mere kangelaslugu on fiktsioon, mis oli tingitud sellest, et tegelik kangelane ei olnud ideoloogiliselt nii sobiv.<ref name="LUgiq" /> Mitme tunnistaja sõnul anti sõja päevil Nõukogude Liidu kangelase nimetus pahatihti pigem lähtudes poliitiliselt laitmatust taustast kui tegelikest sangaritegudest. Arnold Meri oli esimene eestlane, kes sai Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse võitlejana Nõukogude Liidu kangelase nimetuse 22. laskurkorpuse staabi kaitselahingu juhtimise eest 17. juulil 1941. Meri osales küll lahingus ja sai neli korda haavata, aga tegelikult juhtis lahingut [[Arnold Isotamm]]. Pärast sõja lõppu väidetavalt pihtis Isotamm oma kolleegidele, et talle oldi juba valmis medalit rinda panema, kui selgus, et ta oli enne sõda Eesti kaitseväe ohvitser. Orden ja kangelase aunimetus anti hoopis väeüksuse [[komsomolisekretär]]ile Arnold Merele.<ref name="I4r8x" /> Kustav Sepaste mälestuste järgi juhtis kaitselahingut tegelikult [[kapten]] [[Georg Loog]], kuid endise Eesti Vabariigi ohvitserina ja parteituna ei kõlvanud ta kangelaseks.<ref name="20osL" /> == Tegevus pärast Teist maailmasõda == [[Pilt:Arnold Meri 22 September 2008 interview 10.jpg|pisi|Meri annab intervjuud Tallinna Saksa vägedest vabastamise 64. aastapäeval]] Pärast Teist maailmasõda kuulus Meri [[ELKNÜ Keskkomitee]] esimese sekretärina [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[Hävituspataljon]]ide keskstaapi<ref>DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101274 nr 4 1992] lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1</ref> koos teiste juhtivkommunistide [[Nikolai Karotamm]]e, [[Aleksander Resev]]i, [[Boris Kumm]]i ja [[Arnold Veimer]]iga.<ref name="5OllJ" /> Arnold Meri oli [[EK(b)P Keskkomitee]] liige (1948–1950), [[ÜLKNÜ]] Keskkomitee liige ja ELKNÜ Keskkomitee esimene sekretär (1945–1949).<ref name="KMK?" /> [[1951]]. aasta detsembris parteisiseste repressioonide käigus<ref name="y5KwX" /> jäeti ta ilma sõjaväelistest autasudest ja Nõukogude Liidu kangelase tähest ning vahistamist kartes kolis [[Mägi-Altai]]sse, kus töötas kuni rehabiliteerimiseni [[1956]]. aastal. Meri lõpetas [[1959]]. aastal [[NLKP KK Kõrgem Parteikool|NLKP KK Kõrgema Parteikooli]] ning sai [[1961]]. aastal Eesti NSV haridusministri asetäitjaks. Ta oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] teise koosseisu liige. Aastatel [[1985]]–[[1990]] oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis]]u liige. Meri on väljendanud seisukohta, et omas ajas võis küüditamine olla võimu õigustatud reaktsioon rahva vaenulikule suhtumisele.<ref name="KMK?" /> ==Kriminaalasi== 1995. aastal algatati [[kriminaalasi]] Eestis toimunud küüditamiste uurimiseks. [[2007]]. aasta augustis jõudis kohtusse kriminaalasi, milles Arnold Merd süüdistati [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastases kuriteos]], nimelt [[genotsiid]]is. Süüdistuse järgi osales ta [[märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamise]] ettevalmistamisel Hiiumaal ning juhtis ja kontrollis küüditamise läbiviimist.<ref name="KMK?" /> [[Lääne ringkonnaprokuratuur]]i [[prokurör]] Sirje Hunt väitis: "Meil on kindlaid tõendeid, et Meri osales aktiivselt Hiiumaal küüditamise ettevalmistamisel ja aitas julgeolekuorganitel seda läbi viia. Partei volinikuna oli ta üks operatsiooni koordinaatoritest, kes saabus Hiiumaale ülesande täitmiseks kohale juba nädalapäevad enne 25. märtsi." Hunt ootas kohtusse 80 tunnistajat.<ref name="KMK?" /> Kohtuprotsess tema üle algas [[20. mai]]l [[2008]] [[Kärdla]]s, kuid protsess ei jõudnud lõpule Meri surma tõttu 2009. aasta märtsis. [[Pilt:Arnold Meri and Johan Backman 2008 04.jpg|pisi|Arnold Meri koos [[Johan Bäckman]]iga]] Kohtus Meri ennast süüdi ei tunnistanud. Nii enne kui pärast kohtuprotsessi algust oli ta seisukohal, et tal oli nendes sündmustes passiivne roll. "On ju selge, et ma osalesin Hiiumaal toimunud küüditamises. Ainult mitte selles rollis, mida mulle süüks pannakse. Uurimine on kestnud 12 aastat ning seda on kajastatud meedias alates [[1988]]. aastast. Kohe alguses ma rääkisin siiralt, varjamata, kuidas see oli."<ref name="KMK?" /> "Tänane süüdistusakt ei sisalda ühtegi uut sõna võrreldes sellega, mis oli teada 19 aastat tagasi. 1949. aastal olin ma Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee volinik ja pidin kontrollima seaduse järgimist väljasaatmisel. Muidugi olid kõne all tolle aja seadused, mitte praegused," rääkis Meri 2007. aasta augusti lõpus mitmes Eesti ajakirjandusväljaandes.<ref name="KMK?" /> Mõni aasta varem oli ta oma passiivset rolli pisut lähemalt selgitanud. Tema sõnul pidi ta parteivolinikuna Hiiumaal kontrollima, et julgeolek suhtleks küüditavatega korrektselt, ei ületaks oma volitusi ja et inimestel oleks kaasavõetava vara pakkimiseks piisavalt aega.<ref name="KMK?" /> Tollal kehtis Eestimaa Kommunistliku Partei keskkomitee esimese sekretäri [[Nikolai Karotamm]]e nõue kontrollida sedagi, kas kõik küüditatavad on vastavasse nimekirja kantud põhjendatult. Mere väitel polnud seda nõuet võimalik täita.<ref name="KMK?" /> [[25. märts]]il 1949 palus Meri [[Balti laevastik]]ul saata sadamasse küüditatavate transpordiks sobilik [[laev]]. Mere sõnul olevat see ainus tegevus, mida saaks tõlgendada aktiivse kaasaaitamisena küüditamisele. Meri põhjendas seda sooviga tagada küüditavatele inimlik kohtlemine.<ref name="KMK?" /> ==Tunnustus== Talle olid antud järgmised autasud ja aunimetused:<ref name="js8Ew" /> *[[Nõukogude Liidu kangelane]] (1941) *[[Lenini orden]]id (NSV Liit) (15.08.1941, 28.10.1948<ref name="ScoaZ" />) *[[Isamaasõja orden]] (II järk) (18.12.1944) *[[Isamaasõja orden]] (I järk) (11.03.1985) *kaks [[Tööpunalipu orden]]it *[[Rahvaste Sõpruse orden]] *kaks [[Punalipu orden|Punatähe orden]]it(28.02.1943, 18.06.1946) *orden "[[Austuse märk]]" *Venemaa [[orden "Austus"]] (28.03.2009, postuumselt) *Porhovi linna aukodanik (Pihkva oblast) ===Nimelised objektid=== Arnold Mere nime said keskkool [[Pihkva oblast]]i [[Porhovi rajoon]]is [[Polonoje]] alevikus<ref name="uBpv6" /> ja tänav [[Pihkva oblast]]i [[Porhov]]is.<ref name="gtrkpskov" /> 2009. aasta seisuga kavatseti Arnold Mere auks nimetada üks uus tänav Venemaal [[Gorno-Altaisk]]is.<ref name="uz453" /><ref name="SLOL_30032009" /> == Isiklikku == Arnold Meri oli president [[Lennart Meri|Lennart Mere]] onupoeg. Arnold Meri on maetud Tallinnas [[Liiva kalmistu]]le. ==Vaata ka== *[[Impressum (meediaklubi)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="YXqaD">{{netiviide | url = https://www.err.ee/489045/suri-arnold-meri | pealkiri = Suri Arnold Meri | väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling]] | aeg = 28. märts 2009 | vaadatud = 23.08.2021}}</ref> <ref name="d8rE7">[[Tarmo Vahter]], Lennart Meri. Kolmandat põlve poliitik. Tallinn 2009, lk 20.</ref> <ref name="qQttl">СВЯЗИСТЫ — ГЕРОИ СОВЕТСКОГО СОЮЗА, https://web.archive.org/web/20070927225549/http://vkmtuci.edu.mhost.ru/svjaz/svjaz2e1.htm</ref> <ref name="LUgiq">{{netiviide | url = https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69043351/voorad-suled | pealkiri = Võõrad suled | autor = [[Pekka Erelt]] | väljaanne = [[Eesti Ekspress]] | aeg = 18. november 2003 | vaadatud = 23.08.2021}}</ref> <ref name="I4r8x">{{netiviide | url = https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69027599/sojasangar-peidab-end-mineviku-eest | pealkiri = Sõjasangar peidab end mineviku eest | autor = [[Mihkel Kärmas]] | väljaanne = [[Eesti Ekspress]] | aeg = 13. detsember 2001 | vaadatud = 23.08.2021}}</ref> <ref name="20osL">{{netiviide | url = https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69079487/kangelased-ja-muinasjutukangelased | pealkiri = Kangelased ja muinasjutukangelased | autor = [[Pekka Erelt]] | väljaanne = Eesti Ekspress | aeg = 18. märts 2004 | vaadatud = 23.08.2021}}</ref> <ref name="5OllJ">{{netiviide | url = https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69094169/pane-raisale-nii-et-aitab | pealkiri = "Pane raisale nii et aitab!" | autor = Pekka Erelt | väljaanne = [[Eesti Ekspress]] | aeg = 20. veebruar 2007 | vaadatud = 23.08.2021}}</ref> <ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 170–171.</ref> <ref name="y5KwX">{{Netiviide |url=http://www.ogoniok.com/5049/33/ |pealkiri=Зеркало эстонской революции |vaadatud=2009-12-22 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924071539/http://www.ogoniok.com/5049/33/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="js8Ew">[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1111 Герой Советского Союза Мери Арнольд Константинович]</ref> <ref name="ScoaZ">Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 5. köide, Tallinn 1973, lk 139.</ref> <ref name="uz453">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/23may2008/meri.html | pealkiri=Госдума призывает Европу "остановить судилище" над Арнольдом Мери. В РФ именем преследуемого Героя уже называют улицы| keel=vene}}</ref> <ref name="SLOL_30032009">{{netiviide | url = https://www.ohtuleht.ee/322422/altaisse-tuleb-arnold-meri-tanav | pealkiri = Altaisse tuleb Arnold Meri tänav | autor = | väljaanne = [[Õhtuleht]] | aeg = 30. märts 2009 | vaadatud = 23.08.2021}}</ref> <ref name="uBpv6">{{netiviide | url = https://regnum.ru/news/1201070.html | pealkiri = Школа в Псковской области будет носить имя Арнольда Мери | väljaanne = regnum.ru | aeg = 31. august 2009 | vaadatud = 23.08.2021 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="gtrkpskov">{{netiviide | url = https://www.gtrkpskov.ru/television/rossiya-24/ulitsy-geroev/4135-ulitsy-geroev-ulitsa-v-porkhove-nazvana-v-chest-pervogo-estontsa-udostoennogo-zvaniya-geroya-sovetskogo-soyuza-arnolda-meri.html | pealkiri = Улицы Героев. Улица в Порхове названа в честь первого эстонца, удостоенного звания Героя Советского Союза, Арнольда Мери | autor = Борис Шерстнев | väljaanne = [[Ülevenemaaline Riiklik Ringhäälingukompanii]] | aeg = 30. august 2018 | vaadatud = 23.08.2021 | arhiivimisaeg = 16.01.2021 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210116053844/https://www.gtrkpskov.ru/television/rossiya-24/ulitsy-geroev/4135-ulitsy-geroev-ulitsa-v-porkhove-nazvana-v-chest-pervogo-estontsa-udostoennogo-zvaniya-geroya-sovetskogo-soyuza-arnolda-meri.html | url-olek = ei tööta }}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Mart Raud]], "Noor kangelane : jutustus noortele Nõukogude Liidu Kangelase Arnold Meri võitlejateest", Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943 *[[Vello Pilt]], "Kangelaseks ei sünnita": A. Ljapidevski, P. Batov, [[Ivan Kožedub|I. Kožedub]], A. Meri, V. Leonov, A. Maresjev, I. Fedjuninski, M. Tšetšneva, V. Samsons, L. Kurist, G. Beregovoi, Tallinn: Eesti Raamat, 1975 *[[Vello Pilt]], "Saatus ja valikud: Arnold Meri lugu", Tallinn : Ilo, 2006, ISBN 9985-57-813-9 *[[Galina Sapožnikova]] jt, "Arnold Meri – viimane eesti kangelane". SKP Media, [[Impressum (meediaklubi)|Impressum International Media Club]] 2009 [http://www.impressum-club.eu/uploads/file/Meri2ed.pdf] ==Välislingid== {{commons|Category:Arnold Meri|Arnold Meri}} *[[Rasmus Kagge]]. [http://www.postimees.ee/101003/esileht/114538.php Arnold Meri: ülesanne oli mulle ebameeldiv] [[Postimees]], 10. oktoober 2003 *[[Avo Suurvärav]]. [http://hiidlane.elkdata.ee/index.php?arhiivi=2003-10-13&idc=10110011000148441000 N. Liidu kangelane – hiidlaste küüditaja?] Hiiumaa, 13. oktoober 2003 *[[Rein Ruutsoo]] [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=8211 Kelle ridades võitled, nende ridades ka langed] [[Kesknädal]] 20. detsember 2006 *[[Pekka Erelt]]. [http://www.ekspress.ee/viewdoc/87FA8AE4B858184AC2256DE2003507D4 Võõrad Suled] Eesti Ekspress, 18. november 2003. *C. J. Chivers. [https://web.archive.org/web/20070824092226/http://www.iht.com/articles/2007/08/22/europe/estonia.php Cousin of former Estonian president charged with genocide] International Herald Tribune, 22. august 2007 *[http://www.postimees.ee/260807/esileht/siseuudised/278356.php Kanal 2 video: Eesti okupeerimist eitav Arnold Meri käib koolides esinemas] [[Postimees]], 22. august 2007 *[[Ingvar Bärenklau]]. [http://www.postimees.ee/260807/esileht/siseuudised/278364.php Arnold Meri kohtuasjas on ligi 80 tunnistajat] [[Postimees]], 23. august 2007 *C. J. Chivers. [http://www.nytimes.com/2007/08/23/world/europe/23estonia.html?_r=1&oref=slogin Estonia Accuses Ex-Official of Genocide] [[New York Times]], 23. august 2007 *Madis Jürgen. [http://bhr.balanss.ee/?option=com_content&view=article&id=126%3Ainimsusevastased-kuriteod-ei-aegu---arnold-meri-lugu-&Itemid=3 Inimsusevastased kuriteod ei aegu – Arnold Meri lugu ...] 21. august 2007 *[[Alo Lõhmus]]. [http://www.postimees.ee/080907/esileht/siseuudised/281768_1.php Arnold Meri küüditas Hiiumaalt enamasti lapsi, naisi ja raukasid. Postimees] 8. september 2007 *Galina Sapožnikova. [http://www.kp.ru/daily/24094/323254/ Viimane kangelane. Komsomolskaja Pravda] 7. mai 2008 (vene keeles) *[http://www.newizv.ru/print/90375 Без срока давности] Novõe Izvestija, 21. mai 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=45352 Kohus otsustab Arnold Meri kohtuprotsessi edasise käigu] Postimees, 31. oktoober 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=62294 Arnold Merile tehakse uus terviseekspertiis] Postimees, 26. detsember 2008 *[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/1354, «Кровавый» Мери], [[Soveršenno sekretno]] *[http://www.postimees.ee/?id=100075 "Suri genotsiidis süüdistatud Arnold Meri"] Postimees, 28. märts 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=101881 Arnold Merile avaldas viimset austust umbes pooltuhat inimest] Postimees, 1. aprill 2009 *[http://www.ekspress.ee/2009/04/02/eesti-uudised/40671-arnold-meri-georg-pidi-osalema-hitleri-tapmises Arnold Meri: Georg pidi osalema Hitleri tapmises] Eesti Ekspress, 2. aprill 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=112740 Kohus lõpetas Arnold Meri kriminaalasja] Postimees, 28. aprill 2009 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=25405713&l=fplead Pihkvamaal avatakse Arnold Meri nimeline kool] Delfi.ee, 31. august 2009 *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1111 Мери Арнольд Константинович] www.warheroes.ru {{JÄRJESTA:Meri, Arnold}} [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:ELKNÜ Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti soomusauto- ja tankiväeosade koosseis]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2009]] a20j6o8wghkv4spjycez75zpvgeewsh 0 99438 7206150 6519949 2026-08-01T20:21:30Z CommonsDelinker 1930 Fail Gaborone_Airport.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Gaborone Airport.jpg|]]. 7206150 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gaborone | hääldus = ˌɡæbəˈroʊniː | pilt = Botswana,_Gaborone_Central_Business_District.jpg | lipp = Flag of Gaborone.svg | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 169 | elanikke = 231 626 (2011) | asendikaart = Botswana }} '''Gaborone''' on [[Botswana]] pealinn ja riigi suurim linn. Asub [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] piiri lähedal [[Notwane jõgi|Notwane jõe]] ääres. Gaborones asub [[Botswana Ülikool]]. == Ajalugu == Linna asutas [[1890]]. aastal hõimupealik [[Gaborone Matlapin]]. Alates [[1966]]. aastast on Gaborone Botswana pealinn. == Rahvastik == {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Elanike arv ! Aasta ! Rahvaarv |- | [[1964]] | 3855 |- | [[1971]] | 17 718 |- | [[1981]] | 59 657 |- | [[1991]] | 133 468 |- | [[2001]] | 186 007 |- | [[2006]] | 191 776 |- | [[2011]] | 231 626 |- |} == Sõpruslinnad == * {{riigi ikoon|USA}} [[Burbank]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]<ref>[https://web.archive.org/web/20120621061422/http://burbanksistercity.org/burbank_sister_cities.html Burbank's Sister Cities]. Burbank Sister City Organization. Arhiveeritud 26.06.2012, vaadatud 22.07.2010</ref> * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Zhejiang]], [[Hiina#Hiina Rahvavabariik|Hiina]]<ref>Mooketsi, Lekopanye. [https://web.archive.org/web/20201111163845/https://www.mmegi.bw/index.php?sid=4 Chinese firms to build massive industrial park]. Mmegi, 1. aprill 2009. Arhiveeritud 26.06.2012, vaadatud 3.08.2010.</ref> * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Västerås]], [[Rootsi]]<ref>[http://www.olddailynews.gov.bw/cgi-bin/news.cgi?d=20111027 Gaborone, Vasteras city councils twin]. Daily News, vaadatud 23.06.2012.</ref> <gallery> Gaborone 25.92305E 24.68895S.jpg|Aerofoto Gaborone Botswana National Stadium August 2010.jpg|Botswana National Stadium University of Botswana Faculty of Business.jpg|[[Botswana Ülikool]] Three Dikgosi Monument - March 2010.jpg|Three Dikgosi Monument Kgale Hill 2.jpg|Kgale mägi Parlamento de Botswana.jpg|Botswana parlament </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Gaborone}} * [http://www.gov.bw/en/Ministries--Authorities/Local-Authorities/Gaborone-City-Council/ Gaborone Linnavolikogu] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Botswana linnad]] b0grnppz33zmipmp70g14oz6ihp2uzr 0 100826 7206362 6831107 2026-08-02T07:52:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206362 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Arne Maasik | Pilt = 2016 Arne Maasik.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[28. aprill]] [[1971]] | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[arhitekt]] ja [[fotograaf]] | Kunsti õppinud = [[Eesti Kunstiakadeemia]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Arne Maasik''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]] ja [[fotograaf]]. Arhitektuuriharidusega kunstnikuna on ta spetsialiseerunud arhitektuurifotograafiale. == Elu- ja töökäik == Arne Maasik tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri eriala diplomiõppes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-31 |pealkiri=Arhitektuur ja linnaplaneerimine |url=https://www.artun.ee/et/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine-int/ |vaadatud=2024-05-17 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref> Aastatel 1996–2003 töötas ta arhitektina arhitektuuribüroos [[Künnapu & Padrik]]. Ta on osalenud ehitiste ja võistlustööde projekteerimisel, näiteks [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaia]] Palmimaja, hotell [[Radisson SAS]], korterelamud Vabaõhumuuseumi teel, [[Viru Keskus]] (kõik Tallinnas).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-09-23 |pealkiri=Struktuuri lummuses. Maailmalinn ja merevaikus |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7611352/struktuuri-lummuses-maailmalinn-ja-merevaikus |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Arne Maasik on esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-09-12 |pealkiri=Rakveres avatakse tuntud arhitektuurifotograafi näitus |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7603635/rakveres-avatakse-tuntud-arhitektuurifotograafi-naitus |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Maria-Ann Rohemäe {{!}} |kuupäev=2019-10-22 |pealkiri=Louis Kahni loomingust inspireeritud näitusel New Yorgis osaleb viis Eesti kunstnikku |url=https://kultuur.err.ee/994747/louis-kahni-loomingust-inspireeritud-naitusel-new-yorgis-osaleb-viis-eesti-kunstnikku |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-05-15 |pealkiri=Galerii: selgusid Kristjan Raua preemia 2019. aasta laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/939805/galerii-selgusid-kristjan-raua-preemia-2019-aasta-laureaadid |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige aastast 2003.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Kõik liikmed {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/koik-liikmed |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> Maasik on pälvinud 2005. aastal [[Kultuurkapitali aastapreemia]] sugestiivse arhitektuurifotograafia loomingu eest,<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=2001-2010 {{!}} Kultuurkapital |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kujutav-ja-rakenduskunst/aastapreemiad/2001-2010 |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=www.kulka.ee}}</ref> 2001. aastal I ja II koha [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]i arhitektuurifotograafia konkursil<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2016-09-26 |pealkiri=Arhitektuurifoto võistlus |url=https://www.artun.ee/et/kalender/arhitektuurifoto-voistlus/ |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |keel=et}}</ref> ning 2019. aastal Kristjan Raua preemia.<ref name=":0" /> Ta on töötanud õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]].<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Arne Maasik |url=https://www.haus.ee/?c=kunst&l=et&t=&id=51&view=cv |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=HAUS galerii |keel=et}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Arne Maasik |url=https://noba.ac/et/kunstnik/arne-maasik/ |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond |keel=et}}</ref> Aastatel 2003–2007 oli ta arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotostuudio Zepp Grafelin loovjuht, 2007. aastast on fotostuudio Decadencity asutaja ja omanik.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> ==Looming== Arne Maasiku looming on keskendunud arhitektuurifotograafiale, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arne Maasiku näitus „Pusad” {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/arne-maasiku-naitus-pusad |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=www.eaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240911133719/https://www.eaa.ee/arne-maasiku-naitus-pusad |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on teinud kaastööd arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele, nende hulgas Architectural Review (UK), AD (UK), A10 (Holland), Stauba (Tšehhi), Arkkitehti (Soome), [[Maja (ajakiri)|Maja]], [[Eramu (ajakiri)|Eramu]], [[Projekt & Ehitus]], [[kunst.ee]], [[Eesti Ekspress]], [[Estonian Art]], [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], [[Ehituskunst (ajakiri)|Ehituskunst]] jm.<ref name=":5" /> Arne Maasik on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] (2003)<ref name=":1" /> ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i (1992)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=heino |pealkiri=Liikmete nimekiri |url=https://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ |vaadatud=2024-09-05 |väljaanne=Eesti Üliõpilaste Selts |keel=et}}</ref> liige. Arne Maasiku teoseid on [[Eesti Kunstimuuseum]]is, [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]is ning erakogudes [[Eesti]]s, [[Soome]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]].<ref name=":5" /> === Loomingu näiteid === <gallery> Pilt:Arne MaasikPilt seeriast "Northern District (1995).jpg|Foto sarjast "Northern District" Pilt:Pusad.jpg|Foto sarjast "Pusad" Pilt:Arne Maasik- 2nd Avenue (sarjast NYC 2005).jpg|Foto "2nd Avenue" sarjast " NYC 2005" </gallery> ===Isikunäitused=== [[Fail:UN-opening-16 4 2019a.jpg|pisi|Arne Maasiku fotonäituse “Saarelt saarele – Louis Kahni loominguline teekond” avamine New Yorgis ÜRO peakorteris 8. septembril 2019]] * 1995 – KORPUS, [[Mustpeade Galerii]], Tallinn<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=KIvirähk |eesnimi=Andrus |kuupäev=18.04.1995 |pealkiri=Kõdunenud korpused |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevaleht19950418.2.16.3 |vaadatud=2024-05-17 |väljaanne=Päevaleht}}</ref> * 1999 – AIR LAND, [[OBU galerii]], Tartu * 2000 – NYC SHOTS, fotonäitus, [[Raatuse Galerii]], Tallinn * 2004 – ALDO ROSSI, Gallaratese quarter in Milan, D-Block, fotonäitus, [[Tallinna Linnagalerii]] * 2005 – NYC SHOTS 2005, fotonäitus, [[Disaini- ja Arhitektuurigalerii]], Tallinn * 2005 – PUSAD, fotonäitus, [[Hobusepea Galerii]], Tallinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dokumentatsioon võsaskäimisest |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51026554/dokumentatsioon-vosaskaimisest |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> * 2008 – ARNE MAASIK PHOTOS, [[Tallinna Kunstihoone]] * 2012 – LIMEN, [[Parikaste maja]], Tallinn<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Tajuda ruumi ületamata künnist |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tajuda-ruumi-ueletamata-kuennist/ |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> * 2013 – CHICAGO, [[Fahle maja]], Tallinn<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Arne Maasiku Chicago Fahle majas |url=https://sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/arne-maasiku-chicago-fahle-majas/ |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> * 2014 – TWO TO TANGLE, Laterna Magica, Helsingi<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2014-02-10 |pealkiri=Helsingis läheb lahti Arne Maasiku tihnikufotode näitus |url=https://kultuur.err.ee/296782/helsingis-laheb-lahti-arne-maasiku-tihnikufotode-naitus |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2014 – SPAZIO DATO, Il Vittoriano Muuseum, Rooma<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2014-06-01 |pealkiri=Arne Maasik avas Roomas Vittoriano kompleksis personaalnäituse. VAATA VIDEOT! |url=https://kultuur.err.ee/299418/arne-maasik-avas-roomas-vittoriano-kompleksis-personaalnaituse-vaata-videot |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2015 – Vaga vesi. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arne Maasiku vaga vesi |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/71401535/arne-maasiku-vaga-vesi |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> * 2016 – Pariis, Pariis. [[Haus Galerii|Haus galerii]], Tallinn<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-06 |pealkiri=ARNE MAASIK. PARIS, PARIS. |url=https://www.haus.ee/?c=news&l=en&t=arne-maasik-paris-paris&id=435 |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=HAUS gallery |keel=en}}</ref> * 2016 – NYC Shots III. [[Fahle maja|Fahle maja galerii]], Tallinn<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Reet Weidebaum {{!}} |kuupäev=2016-11-10 |pealkiri=Fahle galeriis näeb Arne Maasiku pilte New Yorkist |url=https://kultuur.err.ee/314566/fahle-galeriis-naeb-arne-maasiku-pilte-new-yorkist |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2017 – KAHN. Saarlane. [[Saaremaa Muuseum]], Kuressaare * 2017 – KAHN. Magnum Opus. [[Eesti Arhitektuurimuuseum]], Tallinn<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-18 |pealkiri=Louis Kahn ja Arne Maasik soolalao keldris |url=https://kultuur.postimees.ee/4149233/louis-kahn-ja-arne-maasik-soolalao-keldris |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> * 2019 – KAHN. From Island to Island. [[ÜRO peakorter]], New York, USA * 2020 – Omaruumid, [[Tartu Kunstimaja]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kunstimaja |pealkiri=Arne Maasik “Omaruumid” / Suur saal / 26.09.–18.10.2020 {{!}} Tartu Kunstimaja / Tartu Art House |url=https://kunstimaja.ee/2020/09/arne-maasik-omaruumid |vaadatud=2024-09-06 |keel=et}}</ref> * 2023 – INSIGHT. [[ARS Kunstilinnak|ARS Kunstilinnaku]] maja galerii, Tallinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=ARS Showroom #52: Arne Maasik „Insight“ {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/ars-showroom-52-arne-maasik-insight |vaadatud=2024-09-06 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> ===Osalemine näitustel=== * 1995 – [[Saaremaa Biennaal]] FABRIQUE D’HISTOIRE, fotonäitus (kuraator [[Peeter Linnap]], [[Marco Laimre|Marko Laimre]]), Kuressaares * 1996 – Kultuurifestival ARTGENDA’96 Kopenhaagenis, fotonäitus * 1996 – OLEVA RETK, koos [[Kamille Saabre]] ja [[Jan Kaus]]iga, Tallinna Linnagalerii * 1999 – PÜHAMU, videoinstallatsioon koos [[Peeter Linnap]]i, [[Jasper Zoova]] ja [[Tarrvi Laamann]]iga, Eesti Kunstimuuseum * 1999/2000 – "Tulevikuooper", millenniumiinstallatsioon Estonia teatriväljakul koos [[Vilen Künnapu]]ga * 2000 – SIMULACRUM CITY, 7th International Architecture Exhibition La Biennale di Venezia, fotoekspositsiooni autor * 2001 – ERAMU, [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] aastanäitus, kuraator, fotograaf, kujundaja koos [[Tarmo Maiste]]ga * 2001 – BAUSTELLE ESTLAND, Eesti arhitektuurinäitus Berliini Kunstiakadeemias * 2002 – MAN & LANDSCAPE, 10ne Euroopa Liidu uue liikmesriigi fotonäitus, [[Ateena]], [[Kreeka]] * 2002 – TERVENEMINE, August Künnapu kureeritud grupinäitus [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla|Mustamäe haigla]] keldrikoridorides * 2003 – MAJAD, [[Kalle Vellevoog|Kalle Vellevoo]] funktsionalistlik arhitektuur, Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Tallinn * 2003 – MAJAD JA VÕSAD koos [[August Künnapu]]ga Hobusepea Galerii, Tallinn * 2004 – FANTASTILINE REALISM, Eesti, Briti ja Soome fotograafia, Tallinna Kunstihoone * 2004 – KORTERELAMU & ASUM, Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus Rotermanni Soolalaos, hiljem Tartus, Pärnus, Kohtla- Järvel, Kuressaares jm. Kuraator, fotograaf ja kujundaja koos Urmas Luurega * 2004 – TRICHTLINNBURG, linnaruumiprojekt [[Maastricht]]i, [[Salzburg]]i ja Tallinna vahel * 2004 – Tundmatud pühakojad Tallinnas, [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]i näitus [[Rotermanni soolaladu|Rottermanni soolalaos]], fotograaf, kujundaja * 2004 – CITY WITH A VIEW, Tallinn Panoramas * 2004 – näituste sari: **[[Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigalerii]] **[[Toompea loss]]i näitustesaal **Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hoone, [[Stenbocki maja]] **Eesti Vabariigi Esindus Brüsselis **Grand Hotell, Tallinn **[[Radisson BLU Hotel Tallinn|Radisson SAS Hotel]] konverentsikeskus, Tallinn **[[Eesti Suursaatkond Moskvas|Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas]] * 2004 – "Pusad", [[Rakvere Teater]], fotonäitus * 2005 – "Ei fosforiidile! – 20 aastat fosforiidisõjast", [[Eesti Ajaloomuuseum]], fotod ja kujundus * 2005 – "Teras arhitektuuris", [[Eesti Teraskonstruktsiooniühing]]u aastanäitus, fotod ja kujundus * 2007 – [[Jaan Toomik]], Eesti Kunstimuuseum, näituse kujundaja * 2009 – "Otsijad", Arne Maasiku ja Armin Kõomäe fotolavastus Artdepoo galeriis * 2019 – "Geomeetria ja metafüüsika". [[Mare Vint]] ja Arne Maasik, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn * 2024 – "Urmas Ploomipuu geomeetriline realism". Kokkupuuted ja peegeldused === Teoseid raamatutes ja kataloogides === *1995 – "GOOLATAK, Saaremaa Biennaal FABRIQUE D’HISTOIRE, fotonäituse kataloog", kuraator Marko Laimre *1996 – "Artgenda’ 96 Festival cataloque", Kopenhaagen *2000 – "Simulacrum City" catalogue of 7th International Architecture Exhibition La Biennale di Venezia *2000 – "LESS AESTETHICS MORE ETHICS, catalogue of 7th International Architecture Exhibition La Biennale di Venezia" *2000 – "Eesti Üliõpilaste Seltsi album VXIII", [[EÜS]], Tartu ja Tallinn *2001 – "Vaba Eesti ehitab, 10 aastat ehitamist Eestis", Arhitektuurikirjastus Solness *2001 – "ERAMU/The Residence" Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse kataloog *2001 – "Baustelle: Estland, Zehn Jahre Bauen im wieder unabhängigen Estland" Akademie der Künste, [[Berliin]] *2002 – "Kahemõõtmelised majad, Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest kuni tänapäevani". Pille Epner, Liina Jänes, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn *2002 – "[[Riigikogu]] Toimetised RiTo 5/2002", Riigikogu Kantselei *2003 – "Man and Landscape" Photographic exhibition catalogue, Ministry of Foreign Affairs of the Hellenic Republic *2003 – "Arhitektuuriaasta 2002", Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominentide album *2003 – "Arhitektuuriaasta 2002", Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominentide album *2004 – "Vikerkaar 4-5/2004", [[Eesti Kirjanike Liit]], kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] *2004 – "Arhitektuuriaasta 2003", Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominentide album *2004 – "Majad/Houses" [[Kalle Vellevoo]] funktsionalistliku arhitektuuri näituse kataloog *2005 – "Linn vaatega / City with a view", Tallinna panoraamid, Zepp Grafelin, Tallinn *2005 – "Eesti tekstiilikunstnikud… näitusekataloog", [[Eesti Tekstiilikunstnike Liit]] *2005 – "Arhitektuuriaasta 2004", Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominentide album *2006 – "Eesti kodu" Ivi-Els Schneider, Varrak, Tallinn *2006 – "NO99 teater", [[Eesti Teatriliit]] ja [[NO99]] *2006 – "KUMU – kunst elab siin, Eesti Kunstimuuseumi peahoone", Kumu Kunstimuuseum *2006 – "Sampo Ruoppila, Residential differentiation, housing policy and urban planning in the transformation from state socialism to a market economy: The case of Tallinn". Helsinki University of Technology, Centre for Urban and Regional Studies Publications, Espoo *2006 – "Eramu 2002–2006", Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse kataloog *2006 – "Baltic Klint in North Estonia as a Symbol of Estonian Nature", Ministry of Environment *2006 – "Põhja-Eesti [[klint]], Eesti looduse sümbol", Kalle Suuroja, Eesti Keskkonnaministeerium *2006 – "Eesti arhitektuuripoliitika", Eesti Kultuuriministeerium *2006 – "Eesti õhust / Estonian Air", aerofotod Eesti merest, maastikest ja linnadest, [[Estonian Air]] 2006 *2006 – "Arhitektuuriaasta 2005", Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominentide album *2006 – "Jalutaja teejuht", Põhja-Tallinn, [[Robert Nerman]], Karin Paulus, Solnessi arhitektuurikirjastus *2007 – "Eesti parkide almanahh", [[Eesti Muinsuskaitseamet]], Eesti Keskkonnaministeerium *2007 – "Jalutaja teejuht", [[Nõmme]], Leho Lõhmus, Karin Paulus, Solnessi arhitektuurikirjastus *2007 – "Arhitektuuriaasta 2006", Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominentide album ==Tunnustus== * 2001 – 1. koht (jagatud) ja 2. koht Eesti Arhitektuurimuuseumi arhitektuurifotograafia konkursil<ref name=":3" /><ref name=":4" /> * 2005 – [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (sugestiivne arhitektuurifoto looming)<ref name=":2" /> * 2007 – [[stipendium "Ela ja sära"]]<ref>Anneli Saro. [https://www.sirp.ee/kultuurkapitali-2007-aasta-ii-jaotus/ Kultuurkapitali 2007. aasta II jaotus] Sirp, 27.07.2007.</ref> * 2019 – [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Heie Treier]]iga, põhjalik ja pühendunud uurimistöö [[Louis Kahn]]i arhitektuurist ja selle puutepunktidest Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga)<ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commonskat}} * [https://arnemaasik.org/ Arne Maasiku koduleht] * Margaret Tali, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69001541/marke-majadest-elitaarsusest-ja-struktuurist "Märke majadest, elitaarsusest ja kultuurist"] Eesti Ekspress, Areen, 24. oktoober 2003 * Triin Ojari, [http://epl.ee/artikkel/257711 "Et osataks vaadata"] Eesti Päevaleht, 14. veebruar 2004 * Johannes Saar, [http://epl.ee/artikkel/257358 "Kalbed fotod elavate ja surnute maailmast"] Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2004 * Ene Läkk, [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/6F593D6C8539AED8C2256E3C00568A5E "Teejuht – isepäine ja originaalne"] Eesti Ekspress, Areen, 19. veebruar 2004 * Neeme Korv, [https://www.postimees.ee/1395295/kahe-mehe-karlssoni-pilgud-ule-tallinna "Kahe mehe Karlssoni-pilgud üle Tallinna"] Postimees, 26. jaanuar 2004 * Merike Teder, [http://epl.delfi.ee/news/eesti/city-jaadvustati-panoraamfotodele?id=50974184 "City jäädvustati panoraamfotodele"] Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2004 * Neeme Korv, [https://www.postimees.ee/1454491/tallinna-panoraamidest-sai-unikaalne-hiigelmapp "Tallinna panoraamidest sai unikaalne hiigelmapp"] Postimees, 13. jaanuar 2005 * Peeter Linnap, [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/320003974D75FC76C2256F89003B69FD "Entsüklopeedilised vaated Tallinnale"] Eesti Ekspress, Areen, 3. veebruar 2005 * Johannes Saar, [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/johannes-saar-tallinna-kilukarbisiluett-on-uppunud-uute-korghoonete-metsa?id=51003126 "Tallinna kilukarbisiluett on uppunud uute kõrghoonete metsa"] Eesti Päevaleht, 4. veebruar 2005 * Liina Jänes, [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A129B4C0E095F50AC225701F005681B1 "Kaadrid NYst"] Eesti Ekspress, Areen, 16 juuni 2005 * Eero Epner, [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/dokumentatsioon-vosaskaimisest?id=51026554 "Dokumentatsioon võsaskäimisest"] Eesti Päevaleht, 21. detsember 2005 * [[Tanel Veenre]], [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arne-maasiku-ideaalselt-loomulikud-inimesed-ja-majad?id=51164466 "Arne Maasiku ideaalselt loomulikud inimesed ja majad"] Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * Kadri Semm, [https://ktu.artun.ee/arh/pdf/ktu_2011_20_1_114-117_semm_sum.pdf The Subjective Meaning of Milieu through the Example of Arne Maasik’s Atmospheric City Photography] 2012 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/310954/ilmub-mahukas-kokkuvote-vanausulistest-eestis "Ilmub mahukas kokkuvõte vanausulistest Eestis"] ERR 7. märts 2016 * [https://www.arhitektuurimuuseum.ee/en/naitus/louis-kahns-magnum-opus-arne-maasiks-photos/ "Louis Kahn. Magnum Opus. Arne Maasiku fotod"] Arhitektuurimuuseum 1. juuni 2017 * [https://www.dhakatribune.com/bangladesh/nation/173872/jatiya-sangsad-model-popular-at-un-photo-show "Jatiya Sangsad model popular at Arne Maasik photo show"] Dhaka Tribune 9. aprill 2019 * Maria-Ann Rohemäe. [https://kultuur.err.ee/994747/louis-kahni-loomingust-inspireeritud-naitusel-new-yorgis-osaleb-viis-eesti-kunstnikku "Louis Kahni loomingust inspireeritud näitusel New Yorgis osaleb viis Eesti kunstnikku"] ERR 22. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Maasik, Arne}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] c9heum73vnmb8ravthn6ij85fo1o974 0 101117 7206265 6670742 2026-08-02T04:38:50Z Ojassaar 206682 7206265 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Piilpart | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Anas crecca | ID = 22680321 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | pilt = Corhwyaden.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Part]] ''Anas'' | liik = '''Piilpart''' | binaarne = ''Anas crecca'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]], 1758 | levikukaart = Anas crecca distribution map.png | levikukaardi_seletus = Piilpardi levikukaart. Suvine pesitsusala (heleroheline), aastaringne levila (tumeroheline), talvitumisala (sinine). }} '''Piilpart''' (''Anas crecca'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[part|pardi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[veelind]]. Tema rahvapärased nimetused on '''piilu, piripart, poripart''' ja '''pritsakas'''.<ref name="Eesti selgroogsed">[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANACRE2.htm Piilpart Eesti selgroogsete saidil]</ref> == Levila == Tema [[levila]] hõlmab suure osa [[Holarktis]]est. See hõlmab kogu [[Lääne-Euroopa]], [[Baltimaad]], [[Valgevene]], [[Ukraina]], [[Taga-Kaukaasia]] kuni Põhja-[[Iraan]]ini, [[Venemaa]] (välja arvatud [[tundra]]vööndi põhjaosa), [[Kasahstan]]i põhjaosa, Loode-[[Mongoolia]], [[Mandžuuria]], [[Hokkaido]] ja [[Põhja-Ameerika]] lääneosa kuni [[Suur järvistu|Suure järvistuni]].<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 100–101</ref> Suuremas osas levilast on piilpart [[rändlind]]. Ta talvitub [[Lääne-Euroopa]]s, [[Vahemere maad|Vahemere maades]], [[Niilus]]e jõgikonnas, [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Kesk-Ameerika]]s.<ref name="Loomade elu"/> Eestis on piilpardi arvukus viimastel aastakümnetel vähenenud. Piilpardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000–3000 paarile, talvist arvukust 10–100 isendile.<ref name="hirundo" /> Ka teistel andmetel pesitseb aastas Eestis paar tuhat lindu.<ref name="Eesti selgroogsed"/> == Välimus == Piilpart on väikseim Eesti [[ujupardid|ujupart]]. Ta kaalub kõigest 200–450 g.<ref name="Loomade elu"/> Tiiva pikkus on 16–19 cm.<ref name="Eesti selgroogsed"/> Isaslinnu pea ja kael on [[hundsulestik]]us roostepruunid. Pea küljed on sinakasrohelised vaskpunase helgiga. Selja eesosa ja küljed on hallid musta põiktriibutusega, ülejäänud selg on pruunikashall. Tiival on kahevärviline [[küüdus]]: väljastpoolt [[sametmust]] ja seestpoolt [[metallroheline]]. [[Pugu]] ja ülarind on väikeste tumepruunide tähnidega. Ülejäänud alapool on valge või hele[[Kreemikas (värvus)|kreemikas]].<ref name="Loomade elu"/> [[Nokk]] on must, [[jalg|jalad]] pruunikad.<ref name="Eesti selgroogsed"/> Emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum.<ref name="Loomade elu"/><ref name="Eesti selgroogsed"/> Piilpardil on kõigi ujupartide seast kõige kitsamad ja teravamad tiivad ning sellepärast ka kõige kiirem lend. Ta lendab vaikselt, sagedaste kehakäänakutega, nii et vahel saab teda lennu ajal näha selja poolt. Ta suudab nii veest kui kuivalt maalt peaaegu püstloodis üles lennata. Sellepärast suudab ta külastada kõige väiksemaidki vabaveelaike [[roostik]]us ja käia toitumas suurveest üleujutatud [[mets]]ades.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Sarcelleh 1.jpg|thumb|Isane piilpart]] [[Pilt:Anas crecca Csörgő réce.jpg|thumb|Joonistus piilpardist]] [[Pilt:Anas crecca MHNT.ZOO.2010.11.18.3.jpg|pisi|Piilpardi munad]] == Eluviis == Piilpart elab madalatel pooleldi kinni kasvanud vetel. Teistest partlastest sagedamini kohtab teda [[raba]]s. [[Meri|Mere]] ääres pesitseb ta harva.<ref name="Eesti selgroogsed"/> Piilpart sööb nii [[taim]]set kui [[loom]]set toitu. Taimedest sööb ta [[veetaim]]ede [[seeme|seemneid]] ja rohelisi osi, loomses toidus on hulgaliselt vee[[selgrootu]]id.<ref name="Loomade elu"/> Piilpart ilmub pesitsuspaikadele levila lõunaosas [[märts]]i algul, põhjaosas [[mai]] algul. Rännatakse mitmekümnelinnulistes salkades, aga paarid kujunevad juba talvituspaikades ja rände ajal. Varsti pärast saabumist isaspardid mängivad, mäng sarnaneb väga [[Sinikael-part|sinikael]]te mänguga.<ref name="Loomade elu"/> Pärast haudeaja algust kogunevad isaslinnud sulgimissalkadesse ja sageli ühinevad [[rägapart]]ide sarnaste salkadega.<ref name="Eesti selgroogsed"/> Piilpart rajab [[pesa]] väga varjatud kohta, näiteks põõsastikku, roostikku või [[tuulemurd]]u. Pesaaluseks kraabitakse pinnasesse lohk, mis vooderdatakse kuivade kõrtega. Haudumise lõpuks koguneb pessa tumedatest udusulgedest padjand nagu teistelgi partidel. Pesa üldläbimõõt on 14–18 cm, pesalohu läbimõõt 12–15 cm ja selle sügavus ligi 10 cm.<ref name="Loomade elu"/> Emased hakkavad munema varsti pärast pesitsuspaika saabumist. [[Täiskurn]] koosneb 7–11 kreemikasvalgest [[muna]]st. Muna mõõtmed on 41–49 × 30–38 mm. Mune haub üksnes emaslind.<ref name="Loomade elu"/> Isaslinnud jätavad emaslinnud täiesti omapead ja lähevad ise sulgima. Laialdaste tihnikutega veekogudele koondub palju isaparte, kellega võib seltsida üksikuks jäänud emaseid. Pesakondade juures viibivad emased sulgivad hiljem. Sulgimine ise toimub samamoodi kui teistelgi ujupartidel.<ref name="Loomade elu"/> Pojad on märksa iseseisvamad kui sinikaela või teiste ujupartide omad. Peaaegu kohe pärast koorumist sukelduvad ja ujuvad parditibud ülihästi ning jooksevad ka maapinnal, aga hiljem kaotavad nad sukeldumisvõime. Pojad kasvatatakse üles pesitsusveekogul.<ref name="Loomade elu"/> Juba kuuvanuselt hakkavad pojad lendama.<ref name="Eesti selgroogsed"/> Sellest ajast hakkavad pesakonnad liikuma ühelt veekogult teisele. Varsti ühinevad nad salkadeks ja asuvad suurtele veekogudele. Algab hulguelu, mille käigus lennatakse toitumispaikadele. Äraränne algab levila eri osades [[september|septembri]] algusest kuni [[november|novembri]] alguseni.<ref name="Loomade elu"/> == Jahilind == Piilparti ohustab veekogude saastamine, ent [[looduskaitse]] alla ta ei kuulu.<ref name="Eesti selgroogsed"/> Piilpart on [[jahiuluk]]. Tema liha on maitsev ja seetõttu on ta hinnatud jahilind.<ref name="Loomade elu"/> Laia levila ja suure arvukuse tõttu on temast saanud üks kõige eelistatumaid tööndusliku ja hobi[[jahipidamine|jahipidamise]] objekte.<ref name="Loomade elu"/> Eestis kütitakse teda jahihooajal ([[20. august]]ist novembri lõpuni) 1500–2000 isendit.<ref name="Eesti selgroogsed"/> == Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Anas crecca|Piilpart}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=HON-Xd0xUw4 Piilpart YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] rfvp193ry65fmnyscysyx7lj2j4mq3w 0 102167 7206344 4691661 2026-08-02T07:21:17Z Kuriuss 38125 7206344 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=15 cm Sturmpanzer IV Brummbär''' | pilt=[[pilt:Sturmpanzer.Saumur.0008gkp7.jpg|250px|Brummbär]] | tehnilised andmed=Brummbäri tehnilised andmed | pikkus= 5,93 | laius= 2,88 (idaroomikutega 3,19) | kõrgus= 2,52 | kaal= 28,2 | kiirus= 24 ja maanteel 40 | käiguvaru= ? ja maanteel 210 | suurtükk=150 mm StuH43 L/12 <br/> 38 mürsku | kuulipildujad=7,92 [[millimeeter|mm]] MG 34 <br/> 600 padrunit | soomus=kuni 100 | mootor=12-silindriline Maybach HL 120TRM | mootori võimsus= 300 | meeskond= 5 }} '''Brummbär''', täieliku nimetusega '''15 cm Sturmpanzer IV Brummbär''' (ka Sturmpanzer 43 või Sd.Kfz. 166), oli [[Saksamaa]]l [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toodetud [[rünnakkahur]]. [[1942]]. aasta oktoobris andis [[Adolf Hitler]] korralduse alustada 105 mm suurtükiga relvastatud liikursuurtüki ehitamist [[PzKpfw IV]] šassiile. Uue masinaga hakkasid tegelema firmad [[Alkett]] (soomuskorpus) ja [[Nibelungen]] (šassii), kes varem olid tegelenud [[StuIG 33]] valmistamisega. [[1943]]. aasta alguses läks masin katsetustele ning võeti relvastusse nimetuse "15 cm Sturmpanzer IV Brummbär" (Brummbär – '[[grisli]]') all. 1943. aasta märtsist kuni sõja lõpuni oli masin tootmises firmas [[Deutsche Eisenwerke]]. Oma eellastega võrreldes oli uus masin kaitstud palju võimsama soomusega, esiseina soomuse paksus oli kuni 100 mm. Esimestel Brummbäridel puudus aga enesekaitseks kuulipilduja ning sellepärast ei saanud neid kasutada otseses lahingutegevuses ilma soomusgrenaderite toetuseta. Esimesed "grislid" saabusid rindele 1943. aasta aprillis ning osalesid [[Kurski lahing]]us 656. raske tankitõrjerügemendi koosseisus. Lahingutes selgus, et masin on vaja varustada kuulipildujaga, mis edaspidistele masinatele paigutatigi torni katusele. Edasiste täienduste käigus lihtsustati Brummbäri liikumatut torni, paigaldati lisaventilaator ja masina esiküljele lisati spetsiaalse kuulkinnitusega kuulipilduja. Veidi muudeti ka veermikku ning kogu täienduste käigus tõusis masina kaal pea 30 tonnini. == Välislingid == {{commonskat|Sturmpanzer IV}} *[http://web.archive.org/20050529185805/www.geocities.com/pentagon/2833/heer/selfpropelledgun/brummbaer/brummbaer.html Sturmpanzer IV Brummbär] ''inglise keeles'' {{Saksa sõjatehnika TM}} [[Kategooria:Ründesuurtükid]] tir8jwbqbeehbjpfn12uplxo4vplvfz 0 105351 7206386 5614739 2026-08-02T08:52:36Z Raamaturott 56450 7206386 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Osaka07 D8A Decathlon Maurice Smith.jpg|thumb|Maurice Smith [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s]] '''Maurice Smith''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[1980]] [[Spanish Town]]is) on endine [[Jamaica]] [[kergejõustik]]lane ([[kümnevõistlus|kümnevõistleja]]) [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] [[Ateena]]s jäi Smith kümnevõistluses 8023 punktiga 14. kohale. [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s oli ta sunnitud katkestama, kuid [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s võitis ta 8644 punktiga hõbemedali. See oli Jamaica rekord ja tema isiklikust rekordist ligi 300 punkti parem. Smith tuli [[2007. aasta Pan-Ameerika mängud]]e meistriks 8278 punktiga, mis on ühtlasi mängude rekord. Ta oli kümnevõistluses ka Kesk-Ameerika ja Kariibi regiooni 2001. aasta meister ning [[kettaheide|kettaheites]] Jamaica meister aastatel 2005–2007. == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * {{Hõbe}} [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Osaka]]s hõbemedal [[kümnevõistlus]]es '''8644''' === [[Panameerika mängud]]el === * {{Kuld}} [[2007. aasta Panameerika mängud|2007]] [[Rio de Janeiro]]s kuldmedal kümnevõistluses '''8278''' * {{Hõbe}} [[2011. aasta Panameerika mängud|2011]] [[Guadalajara]]s hõbemedal kümnevõistluses '''8214''' === [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el === * {{Hõbe}} [[2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2006]] [[Melbourne]]'s hõbemedal kümnevõistluses '''8074''' == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] ||'''10,62''' ||[[31. august]] [[2007]] || [[Osaka]] |- | [[400 m jooks|400 m]] || '''47,48''' || [[31. august]] [[2007]] || [[Osaka]] |- | [[1500 m jooks|1500 m]] || '''4.29,95''' || [[21. märts]] [[2006]] || [[Melbourne]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || '''13,76''' ||[[28. mai]] [[2006]] || [[Götzis]] |- | [[kõrgushüpe]] || '''2.03''' ||[[26. mai]] [[2007]] || [[Götzis]] |- | [[teivashüpe]] || '''4.80''' || [[1. september]] [[2007]] || [[Osaka]] |- | [[kaugushüpe]] || '''7.51''' || [[24. juuni]] [[2006]] || [[Ratingen]] |- | [[kuulitõuge]] || '''17.78''' ||[[18. juuni]] [[2008]] || [[Kladno]] |- | [[kettaheide]] || '''57.08''' ||[[13. aprill]] [[2000]] || [[Kingston]] |- | [[odavise]] || '''61.52''' || [[24. august]] [[2004]] || [[Ateena]] |- | [[kümnevõistlus]] ||''' 8644''' ||[[1. september]] 2007 || [[Osaka]] |} == Isiklikku == Maurice Smith on 188 cm pikk ja kaalub 86 kg. == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Smith, Maurice}} [[Kategooria:Jamaica kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] cgsbaueaz82t0wyaou038l4uptju3w9 7206387 7206386 2026-08-02T08:52:57Z Raamaturott 56450 7206387 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Osaka07 D8A Decathlon Maurice Smith.jpg|thumb|Maurice Smith [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s]] '''Maurice Smith''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[1980]] [[Spanish Town]]is) on endine [[Jamaica]] [[kergejõustik]]lane ([[kümnevõistlus|kümnevõistleja]]) [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] [[Ateena]]s jäi Smith kümnevõistluses 8023 punktiga 14. kohale. [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s oli ta sunnitud katkestama, kuid [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]] [[Osaka]]s võitis ta 8644 punktiga hõbemedali. See oli Jamaica rekord ja tema isiklikust rekordist ligi 300 punkti parem. Smith tuli [[2007. aasta Pan-Ameerika mängud]]e meistriks 8278 punktiga, mis on ühtlasi mängude rekord. Ta oli kümnevõistluses ka Kesk-Ameerika ja Kariibi regiooni 2001. aasta meister ning [[kettaheide|kettaheites]] Jamaica meister aastatel 2005–2007. == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * {{Hõbe}} [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Osaka]]s hõbemedal [[kümnevõistlus]]es '''8644''' === [[Panameerika mängud]]el === * {{Kuld}} [[2007. aasta Panameerika mängud|2007]] [[Rio de Janeiro]]s kuldmedal kümnevõistluses '''8278''' * {{Hõbe}} [[2011. aasta Panameerika mängud|2011]] [[Guadalajara]]s hõbemedal kümnevõistluses '''8214''' === [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el === * {{Hõbe}} [[2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2006]] [[Melbourne]]'is hõbemedal kümnevõistluses '''8074''' == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks|100 m]] ||'''10,62''' ||[[31. august]] [[2007]] || [[Osaka]] |- | [[400 m jooks|400 m]] || '''47,48''' || [[31. august]] [[2007]] || [[Osaka]] |- | [[1500 m jooks|1500 m]] || '''4.29,95''' || [[21. märts]] [[2006]] || [[Melbourne]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || '''13,76''' ||[[28. mai]] [[2006]] || [[Götzis]] |- | [[kõrgushüpe]] || '''2.03''' ||[[26. mai]] [[2007]] || [[Götzis]] |- | [[teivashüpe]] || '''4.80''' || [[1. september]] [[2007]] || [[Osaka]] |- | [[kaugushüpe]] || '''7.51''' || [[24. juuni]] [[2006]] || [[Ratingen]] |- | [[kuulitõuge]] || '''17.78''' ||[[18. juuni]] [[2008]] || [[Kladno]] |- | [[kettaheide]] || '''57.08''' ||[[13. aprill]] [[2000]] || [[Kingston]] |- | [[odavise]] || '''61.52''' || [[24. august]] [[2004]] || [[Ateena]] |- | [[kümnevõistlus]] ||''' 8644''' ||[[1. september]] 2007 || [[Osaka]] |} == Isiklikku == Maurice Smith on 188 cm pikk ja kaalub 86 kg. == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Smith, Maurice}} [[Kategooria:Jamaica kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 43qxjq7ln23ebl0w0tcls0gdo9ql2h9 0 107337 7206019 7198663 2026-08-01T15:23:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206019 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast väeüksus | nimi = 8. Eesti Laskurkorpus | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = 25.08.1942 | lõpuaeg = 28.06.1945 | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[NSV Liit]] | kuuluvus = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px|]] [[Punaarmee]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = [[Korpus (sõjandus)|korpus]]<br> 32 463, 10.10.1942<br>12 356, 01.02.1943 <br>19 461, 01.03.1943 <br>21 784, 01.07.1943 <br>27 421, 01.08.1944 | alluv = 11. 1942 – [[Kalinini rinne]] [[3. löögiarmee]]<br>1.4.1943 – Kalinini rinne<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1943.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 МАРТА 1943 г], БОЕВОЙ СОСТАВ СОВЕТСКОЙ АРМИИ, ЧАСТЬ III (Январь – декабрь 1943 г.), Военное издательство Министерства обороны СССР (Воениздат) МОСКВА – 1972, lk 61</ref><br>1.1.1944 – [[2. Balti rinne]]<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1944.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 ЯНВАРЯ 1944 г.], ЧАСТЬ IV (Январь – декабрь 1944 г.), Военное издательство Министерства обороны СССР (Воениздат) МОСКВА – 1988, lk 11</ref> <br>1.4.1944 – [[Leningradi rinne]]<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1944.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 АПРЕЛЯ 1944 г.], ЧАСТЬ IV (Январь – декабрь 1944 г.), lk 97</ref> <br> 1.07.1944 – Leningradi rinne<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1944.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 ИЮЛЯ 1944 г], ЧАСТЬ IV (Январь – декабрь 1944 г.), lk 186</ref><br> 1.08.1944 – Leningradi rinne<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1944.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 АВГУСТА 1944 г], ЧАСТЬ IV (Январь – декабрь 1944 г.), lk 216</ref><br> 1.09.1944 – Leningradi rinne [[8. armee (Nõukogude Liit)|8. armee]]<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1944.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 СЕНТЯБРЯ 1944 г.], ЧАСТЬ IV (Январь – декабрь 1944 г.), lk 247</ref><br> 1.10.1944 – Leningradi rinne<ref>[https://rkka.wiki/images/ExtFiles/1944.pdf БОЕВОЙ СОСТАВ ВОЙСК НА 1 ОКТЯБРЯ 1944 г.], ЧАСТЬ IV (Январь – декабрь 1944 г.), lk 278</ref><br> 1.4.1945 – Leningradi rinde Kuramaa väegrupp | garnison = [[7. Eesti Laskurdiviis]]<br> [[249. Eesti Laskurdiviis]]<br> [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]]<br> Punaarmee [[9. diviis]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[25. august]] | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinne]]<br>[[Velikije Luki operatsioon]]<br>[[Sõjategevus Eestis (1944)]] <br>[[Tallinna pealetungioperatsioon]]<br> [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe forsseerimine]]<br>[[Kuramaa lahingud]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = kindralmajor [[Lembit Pärn]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''8. Eesti Laskurkorpus''' ehk '''8. Eesti Tallinna laskurkorpus''' (s/o 61409) oli [[Punaarmee]] rahvuslik väekoondis, mis asutati [[25. august]]il [[1942]]<ref name="HEPae" />. Korpus koosnes [[7. Eesti Laskurdiviis]]ist, [[249. Eesti Laskurdiviis]]ist ja [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk|1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust]] ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee [[9. diviis]]ist. [[Punaarmee]] 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli [[25. september|25. septembril]] [[1942]] antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri [[Uurali Sõjaväeringkond|Uurali Sõjaväeringkonnas]] Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal. 28. juunil 1945 reorganiseeriti 8. ELK [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi]] käskkirjaga [[41. Kaardiväe Tallinna Laskurkorpus]]eks (''41-й гвардейский эстонский стрелковый Таллиннский корпус'') ning ka korpuse koosseisu kuulunud 7. ELD – 118. KvD, 249. ELD – 122. KvD. {{Sisukord paremale}} ==Korpuse juhtkond== ;Korpuse komandör: *[[kindralmajor]] [[Lembit Pärn]]<ref name=":0">[[Fjodor Paulman]], [https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1972/09/26/8 KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 1.], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 115, 26. september 1972 lk 3</ref>, (25.09.1942 – 27.06.1943<ref name=":1">[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander1005/ Пэрн Лембит Абрамович], pamyat-naroda.ru</ref>) *kindralmajor [[Jaan Lukas]], (28.06.1943 – 25.07.1943<ref>[https://pamyat-naroda.ru/heroes/pamyat-commander17184/ Лукас Иван Маркович], pamyat-naroda.ru</ref>) *[[kindralmajor]] [[Lembit Pärn]] (– 09.05.1945<ref name=":1" />) ;Korpuse staabiülem: *[[polkovnik]], aastast [[1943]] kindralmajor [[Jaan Lukas]], 1942–1946 ; Korpuse komissar, korpuse komandöri asetäitja poliitalal: *polgukomissar ja hiljem [[polkovnik]] [[August Pusta]], 1942<ref name=":0" /> – , korpuse komandöri asetäitja poliitalal **vanem pataljonikomissar [[Hendrik Allik]], korpuse staabi Poliitosakonna ülem, 1942–1943 ;Korpuse komandöri asetäitja *[[Karl Kanger]], 1942 – ==Koosseis== 8. Eesti Laskurkorpus koosnes [[1941]]. aastal [[Eesti]]s sunniviisiliselt mobiliseeritud ja [[Venemaa]]le viidud eestlastest, [[Eesti]]s formeeritud [[hävituspataljonid]]e liikmeist, [[Eestlased Venemaal|NSV Liidus enne Teist maailmasõda elanud eestlastest]]<ref name="Dx6Ac" /> ja endistest [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ja Punaarmee ohvitseridest. Lisaks NSV Liidust mobiliseeritud 5000 Venemaa eestlase ja 30 000 Eesti kodanikust mehe kuulus sellesse ka 900 Eesti endist sõjaväelast [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|territoriaalkorpus]]e ridadest (500 rindelt kõrvaldatut pluss tervenenud haavatut), kuid seoses [[lahingus langenu]]te suure arvu, eestlaste nappusega ning hoidmaks ära rahvusliku vaimuga väeosa tekkimist hakati järgnevate lahingute jooksul korpusesse järjest rohkem üle viima ka venelasi. Septembris 1944 kuulus umbes 40% korpuse koosseisust [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Kommunistlikku Parteisse]] ning [[Korpus (sõjandus)|korpuses]], [[diviis]]ides, [[polk]]udes ja [[rood]]udes moodustati [[parteikomitee]]d. Korpuse sõjamehed said üle 20 000 ordeni ja medali<ref name="LjZ6j" /> ning lahinguis langes üle 8000 ja sai haavata 20 000 sõjaväelast. == Kronoloogia: 1942–1945 == === 7. laskurdiviisi loomine === {{vaata|7. Eesti Laskurdiviis}} 7. novembril 1942 anti 8. Eesti Laskurkorpus [[Punaarmee]] tegevarmee koosseisu. 10. detsembril 1942 oli korpuse nimekirjas 32 463 meest, sealhulgas korpusele allutatud 19. kaardiväediviis ja 85. suurtükipolk, kus ei olnud eestlasi. Korpus allutati Kalinini rindele ja saadeti [[3. Löögiarmee (NSV Liit)|3. Löögiarmee]] koosseisus [[Velikije Luki]] all rindele. Sel ajal oli korpuse komandör [[kindralmajor]] [[Lembit Pärn]], [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülem polkovnik [[August Vassil]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem [[polkovnik]] [[Artur Saueselg]]. === 249. laskurdiviisi loomine === {{vaata|249. Eesti Laskurdiviis}} ===Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid=== {{Vaata|Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid}} ==Sõjategevus== === Velikije Luki operatsioon, 1942–1943 === [[Fail:OEF-map-2.jpg|pisi|Situatsioon 15. detsembril, pärast Velikije Luki sissepiiramist Punaarmee poolt]] Esimesed lahingud, kus osalesid laskurkorpuse väeosad olid [[Punaarmee]] tagalas rindejoone taga asuvas [[Velikije Luki]] piirkonnas piiramisrõngasse võetud Saksa vägede vastu, mida on nimetatud ka [[Velikije Luki operatsioon]]iks, võitles 3. löögiarmee Eesti Laskurkorpus 9. detsembrist 1942 kuni 16. jaanuarini 1943. Alates [[9. detsember|9. detsembrist]] osales lahingus 8. Eesti Laskurkorpus, enne seda asusid nad reservis [[Toropets]]i piirkonnas. Ajavahemikul 9. detsembrist kuni 23. detsembrini oli 8. ELK [[249. Eesti Laskurdiviis|249. LD]] allutud 5. kaardiväe laskurkorpusele, teises kaitseliiniešelonis linna piiramisrõnga välisrindel, Zaretšje-Kisloje järve liinil. 8. ELK [[7. Eesti Laskurdiviis|7. LD]] asus aga linna piiramisrõnga siserindel 18 km pikkusel lõigul, linna kirde-, edela- ja lõunasuunal. Punaarmee 257. asus piiramisrõnga loodesuunal, 357. diviis aga linna edelasuunal. 24. detsembrist 1942 kuni 7. jaanuarini 1943 olid aga mõlemad 8. ELK laskurdiviisid Velikije Luki linna piiramisrõnga siserindel. 8. jaanuarist kuni 17. jaanuarini osalesid eesti laskurdiviisid linnalahingutes Velikije Lukis ja 18. jaanuarist kuni 26. jaanuarini linna kaitselahingutes Velikije Luki linnast läänes. Korpus kandis raskeid kaotusi: korpuse enda andmetel langenutena 2247, haavatutena 6220 ja teadmata kadunutena 2020{{lisa viide}}. Enamik teadmata kadunutest olid Saksa poolele üle läinud mehed (900 neist andsid end seejuures vangi piiramisrõngasse võetud Saksa vägedele), kes saadeti Polotski sõjavangilaagri kaudu [[Viljandi sõjavangilaager|Viljandi sõjavangilaagrisse]], kus nad vabastati ja lubati kuuks ajaks koju kohustusega pärast seda Saksa sõjaväkke astuda. Eestlastel õnnestus võtta vangi 1554 sakslast (sealhulgas Saksa garnisoni ülem [[ooberstleitnant]] [[parun]] [[Eduard von Sass]]). Pärast Velikije Luki lahingut tagandati mõlemad diviisiülemad, kes olid endised Eesti sõjaväe ohvitserid, ja asendati Venemaa eestlastega: [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks määrati [[Karl Allikas]] ja [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülemaks [[Johan Lombak]]. Kuni [[1943]]. aasta oktoobrini oli korpus [[Kalinini rinne|Kalinini rin]]de reservis, Velikije Luki piirkonnas kaitsetöödel ja arvati seejärel 12. oktoobril [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] koosseisu. Ka siin korpust eesliinile ei saadetud, välja arvatud korpuse suurtükivägi (23,. 779. ja 85. suurtükiväepolk), mis oli lahingus [[Novosokolniki]] piirkonnas 6. kaardiväearmee 26. laskurkorpuse 52. kaardiväediviisi alluvuses [[Pihkva]] taga [[Nevel]]is ja hiljem [[Narva rinne|1944. aastal Narva rindel]]. [[Neveli rinne|Neveli rindel]] alustasid Punaarmee [[Kalinini rinne|Kalinini rinde]] väed 1943. aasta oktoobris pealetungi [[Neveli pealetungioperatsioon]]i [[Väegrupp Nord]] positsioonidele. Kalinini rinde parema tiiva 3. ja 4. löögiarmee vägedega teostati 6.–10. oktoobrini [[Neveli pealetungioperatsioon]] [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] [[3. tankiarmee (Saksamaa)|3. tankiarmee]] ja [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] positsioonidele ja hõivati 7. oktoobril [[Nevel]]. Nevel oli strateegiline transpordisõlm, [[Dno]]–[[Vitebsk]]i raudteel, väegrupi Nord ja [[Väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] vägede vahel. Punaarmee 3. löögiarmee murdis läbi Saksa vägede kaitseliinist, Neveli-Bolšoje Suravino liinil ning kiilus 12 km sügavusele Zabelje raudteejaamast. Saksa vägede vastupealetungi tõrjumisel osales 3. löögiarmee 52. kv diviisiga 8. ELK suurtükivägi. 8. ELK suurtükivägi osales ka 1944. aasta alguses 22. armee alluvuses lahingutes [[Novosokolniki]] linna vabastamises, linn vabastati 29. jaanuaril. ===Lahingud Eestis, 1944 === 8. ELK suurtükipolgud ([[85. suurtükiväepolk]], [[23. suurtükiväepolk]] ([[7. Eesti Laskurdiviis|7. ld]]), [[779. suurtükiväepolk]] ([[249. Eesti Laskurdiviis|249. ld]])) suunati 2. märtsil 1944 2. LA toetuseks Narva all, asudes Narvast põhja pool, [[Narva lahing (1944)|kus nad võitlesid]] kuni 1944. aasta aprillini<ref name="kuulsusrik">[[Fjodor Paulman]], [https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1972/10/03/13 KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 3.], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 118, 3. oktoober 1972 lk 3</ref>. 1944. aastal anti korpus [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] koosseisu, [[Narva jõgi|Narva jõe]] lähedale [[Kingissepp]]a, kus see oli [[Igor Fedjuninski]] juhitava [[2. löögiarmee]] tagalas kaitsetöödel. 1944. aasta veebruaris-mais asus 8. ELK staap [[Aleksejevka]] küla piirkonnas, [[249. Eesti Laskurdiviis|249. ld]] [[Vojnosolovo]] küla ja [[7. Eesti Laskurdiviis|7. ld]] [[Kerstovo]] küla piirkonnas, [[Kotlõ]]-[[Veimarn]]i raudteeharu joonel. 1944. aasta juulis asusid 8. ELK 249. ld [[917. Laskurpolk|917.]], [[925. Laskurpolk|925.]] ja [[921. Laskurpolk|921. lp]] [[Võsselki]] ja [[Kurõvitsõ]] piirkonnas, [[Luga jõgi|Luga jõe]] joonel. [[779. suurtükipolk|779. srtkp]] asus 2. LA, 131. ld ja [[23. suurtükipolk|23. srtkp]] 2. LA 191. ld idasuunal, nende [[Tõrvala]] ja [[Popovka (Vaivara)|Popovka]] vahelisel rindelõigul Narva jõe idakaldal. 8. ELK [[85. suurtükipolk|85. srtkp]] asus nende taga [[Luga jõgi|Luga jõ]]est läänes, [[Kostino]] ja [[Mannovka]] piirkonnas. ==== Lahingud Narvas, 1944 ==== 11. veebruaril 1944 alustas Punaarmee suurrünnakut Narva vallutamiseks, mille aga Saksa-Eesti ühisjõud peatasid. Teisel pool jõge asusid kaitsel 20. Eesti diviisi allüksused. [[Narva lahing (1944)|Narva lahingust]] võttis osa ka selleks ajaks uuesti komplekteeritud ja täiendatud 8. Eesti Laskurkorpus. Esmajoones siiski korpuse kahurvägi, 17. märtsil, toetades tulega 1256. laskurpolgu üksusi, forsseerisid koos jalaväega Narva jõe 8. Eesti laskurkorpuse patareikomandörid vanemleitnant [[Harry Kiik]], leitnant Leopold Saar, divisjoni luureülem vanemleitnant [[Gustav Teder]], rühmakomandör leitnant Ilmar Leesment ja radist Aleksander Lõssov. Olukord hõivatud platsdarmil muutus kriitiliseks. Patareikomandörid Harry Kiik ja Leopold Saar aitasid oma patareide tulega vaenlase vasturünnakuid tagasi lüüa. Teisi üksusi eelistati pigem hoida reservis, kus sekka juhtus üksikuid luure- ja häirimisretki. Laskurkorpuse kahurvägi asus Narva jõe idakaldal natuke Narvast põhja pool ning pommitas Narvat pidevalt, mille tagajärjel hävis suur osa ajaloolisest linnast. {{Vaata|Narva lahing (1944)}} [[File:AMN33786 Танковый полк «За Советскую Эстонию».tif|pisi|221. tankipolk "Nõukoguse Eesti eest", 1944 suvel Kingissepa piirkonnas]] [[File:AMN33772 1 Танковый полк «За Советскую Эстонию».tif|pisi|221. tankipolgu [[T-34]] ja liikursuurtükk, 1944 suvel Kingissepa piirkonnas ]] 25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[2. löögiarmee]] ja [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] – pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis [[Narva pealetungioperatsioon|pealetungi väegrupile Narva]]. 80 minuti jooksul tulistasid kindlustusi ja tulepunkte rohkem kui 1000 suurtükki ja miinipildujat, sealhulgas 426 Eesti korpusest. Ainuüksi Eesti suurtükiväelased tulistasid selle aja vältel 50 vagunit mürske ja miine. Vapruse ja mehisuse ning oskusliku tegutsemise eest anti 85. korpuse suurtükipolgule Kõrgema Ülemjuhataja käskkirjaga Narva nimetus<ref>Fjodor Paulman, [https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1972/10/05/14 KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 4.], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 119, 5. oktoober 1972 lk 3</ref>. Narva lahingute käigus 8. Eesti laskurkorpust tervikuna võitlusse ei tõmmatud, ent mitmed väeosad täitsid eriülesandeid (354. ja 917. laskurpolk ning 28., 36. ja 417. sapööripataljon). Pealetungioperatsioonist võtsid vahetult osa korpuse suurtükiväe üksused :[[85. suurtükiväepolk|85. korpuse-]], [[23. suurtükiväepolk|23.]] ja [[779. suurtükiväepolk]], 282. ja 307. tankihävitusdivisjon, samuti laskurpolkude suurtükipatareid ja miinipildujaroodud. 45. ja 221. tankipolk, lennueskadrill «Tasuja», kaks keemiakaitse roodu ning korpuse rünnakrood. Korpuse suurtükivägi toetas 2. löögiarmee (8. Eesti korpus allutati sellele 3. juulist ning toodi ööl vastu 6. juulit rindejoonele lähemale) [[Esimene ešelon|esimese ešelon]]i diviiside pealetungi. 249. Eesti laskurdiviisi suurtükivägi anti 131. laskurdiviisi juurde ja 7. Eesti laskurdiviisi suurtükivägi 191. laskurdiviisi juurde. Narva linn hõivati [[26. juuli]]l. ==== Lahingud Emajõe joonel, 1944 ==== 5.–14. septembrini 1944 viidi korpus üle [[Lämmijärv]]e [[Võnnu alevik|Võnnu]] piirkonda. 14. septembril läksid Balti rinnete väed pealetungile Riia suunal. Korpus osales 17. septembril alanud [[Punaarmee]] pealetungis [[Emajõgi|Emajõel]], kui pärast võimsat suurtükkide ettevalmistustuld ja lennukite pommilööke läksid Punaarmee väeosad Tartust põhja pool 30-kilomeetrisel rindelõigul pealetungile. Emajõe pidi forsseerimisel osales 7. Eesti laskurdiviis polkovnik [[Karl Allikas]]e juhtimisel. Diviisi esimeses ešelonis tungisid peale polkovnik [[Nikolai Trankmann]]i [[27. Laskurpolk|27.]] ja polkovnik [[Vassili Võrk|Vassili Võrgu]] [[354. Laskurpolk|354. polk]] ning teises ešelonis alampolkovnik [[Ilmar Paul]]i [[300. laskurpolk]]. Päeva teisel poolel liitus lahingusse polkovnik [[August Feldman]]i [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]]. 18. septembril läksid ka [[Narva lahing (1944)|Narva rindel]] pealetungile kindralleitnant [[Filipp Starikov]]i [[8. armee (Nõukogude Liit)|8. armee]] väed. Seejärel osalesid korpuse diviisid Mandri-Eesti, Muhu saare ja Saaremaa vallutamisel. {{Vaata|Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Tartu lahing (1944)}} ==== Lahingud Avinurme-Porkuni ruumis, 1944 ==== Septembris toimunud suuremates lahingutes pani korpus toime [[sõjakuritegu]]sid{{lisa viide}}, näiteks [[Avinurme lahing]]us haavatute tapmine [[Avinurme]] kirikus, [[Kadrina]] teeristil, kus sõideti [[Kadrina]] kiriku juures pärast lahingut teele veetud haavatutest tankiroomikutega üle, ja [[Porkuni lahing]]us, mis toimus 21. septembril 1944. {{Vaata|Avinurme lahing|Porkuni lahing}} ==== Tallinna hõivamine, 1944 ==== [[File:Боец 8-го Эстонского стрелкового корпуса встретил на улице освобожденного Таллинна свою жену.jpg|pisi|22. september Tallinnas]] 354. laskurpolgu eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis 22. septembril sakslastest maha jäetud Tallinna. Eesti Vabariigi trikoloor asendati uue punasega [[leitnant]] Johannes Lumiste ja [[jefreitor]] Elmar Nagelmani poolt. Vassili Võrk oli kolm päeva Tallinna komandant. 22. septembril anti korpus Leningradi rinde 8. armee koosseisu. {{Vaata|Tallinna hõivamine}} Pärast Saksa väeosade taganemist jõudis korpus [[Tallinn|Tallinna]], kuid [[Pääsküla]]s panid Saksa vormis Eesti sõdurid selle edasitungi paariks päevaks seisma. 17.–23. septembrini 1944 langes Mandri-Eestis 201, haavata sai 763 ja teadmata kadunuks jäi 17 meest. Virtsu langemisega [[26. september|26. septembril]] [[1944]] oli Mandri-Eesti okupeeritud, kuid saared veel okupeerimata. ==== Lahingud saartel, 1944 ==== Pärast Tallinna vallutamist suunati korpus lahingusse Saaremaa hõivamiseks. Korpus osales Muhu dessandis. Punaarmee mitmekordse jõudude ülekaalu tõttu löödi peagi Saksa vägede kaitse segi ja nad taandusid üle Väikese Väina tammi, mille nad enda järel õhkisid. Mõne päeva pärast osales korpus dessandis Saaremaale. Maabumine oli raskem, kui eelmises dessandis, kuid korpuse kaotused jäid siiski väikeseks. Saksa väed alustasid väikseid taandumislahinguid, pidades üksusi [[Sõrve säär]]ele tõmbama. [[Salme alevik|Salme]] piirkonnas olid neil osaliselt ette valmistatud kaitsepositsioonid. Laskurkorpus liikus suuremaid lahinguid pidamata edasi, vallutati [[Kuressaare]], mida kaitses vaid väiksem julgestussalk. Kiirelt andis [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem käsu moodustada motoriseeritud eelsalk, mis koosnes 14–20 tankist, märkimisväärsest osast kahuritest ning jalaväest (370 meest), kelle ülesandeks oli välja murda [[Sõrve poolsaar]]e algusse. [[Tehumardi]] [[Tehumardi öölahing|juures põrkusid nad Saksa vägede positsioonidele]]. Puuduliku luureinfo põhjal polnud üksusel aimugi, et nende poole liigub kaks [[pataljon]]i Saksa-Eesti segaüksusi, kes olid oma väeosadest maha jäänud. Enne Saksa üksuste kohalejõudmist saabus korpusele appi Punaarmee üksus, mis jäi eelsalga selja taha. Nõukogude väed ootasid [[Kuressaare]]st veel paari üksust. Enne jõudis nendeni pataljoni suurune vaenlaste üksus, teine liikus mööda mere äärt. Pidades seda [[Kuressaare]]st saabuvaks Nõukogude väeosaks, lasi korpus vastasel vabalt edasi liikuda. Kui Saksa üksus oli juba täielikult Nõukogude väeosad ümbritsenud, avati selle pihta tuli kõigist kaasasolevatest torudest ja Nõukogude väeosad purustati. Seejärel liikusid võitjad edasi kuni eelsalgani, mis algul on ka segaduses, kas tegemist on omade või vaenlastega, ja enne kui nad arugi said, oli juba lahing alanud. [[Tehumardi lahing]] oligi oma hoo sisse saanud, lisaks käsitulirelvadele, soomukitele, kahuritele läksid käiku ka täägid ja sapöörilabidad, lahing paisus üle peamiselt [[käsivõitlus]]eks, sest mõlemad pooled kartsid üldises segaduses omasid tabada, paljudele jäi see [[lahingutanner]] viimaseks puhkepaigaks siinses elus. Osadel Eesti-Saksa ühisüksuse meestel õnnestus ka omade juurde välja murda, pilt mis järgmisel päeval lahingupaigas avanes, oli vägagi kohutav: terve karjamaa oli moondunud laipu täis. Hinnanguliselt jättis oma elu sinna 750 meest. Järgnevatel päevadel üritasid korpuse mehed veel Saksa peakaitseliini läbi murda, kuid tulutult, siis tekkis Nõukogude väejuhatusel idee proovida [[dessant]]i vastase tagalasse. Peagi sai korpuse [[300. Laskurpolk]] käsu ette valmistada [[Vintri dessant]]. Dessant algas juba suurte raskustega, lisaks kadus üllatusmoment, saksa [[kuulipilduja]]te tules paisati mehed 400 meetri kaugusel rannast vette, kus oli kohati vesi üle pea. Dessant luhtus täielikult, pooled mehed hukkusid juba enne kaldale jõudmist, hiljem said sakslased merest kätte 450 mehest 250 vangidena ja 200 laipa. Jätkusid veel mõningad ponnistatud rünnakud Eesti Laskurkorpuse poolt, aga edu nendega ei saavutatud. Siis aga tõid Nõukogude väed juurde aga uusi väeosasid ja sakslased olid sunnitud suure surve tõttu aina Sõrve sääre tipu poole liikuma. Kuna olukord oli juba kriitiliseks muutunud, Saksa väeosad oli verest tühjaks jooksnud, kuid Nõukogude vägedel olid varud ammendamatud, otsustas kindralleitnant Schirmer, ootamata [[Adolf Hitler]]i korraldust, 23. novembril 1944 Sõrve sääre maha jätta. === 1945 === [[File:Tlm fn1661 Лагерь Эстонского корпуса в Клооге (b-w).jpg|pisi|Eesti Laskurkorpuse laager Kloogal]] [[File:Tlm fn1662 Бойцы и офицеры Эстонского корпуса у башни «Длинный Герман» (b-w).jpg|pisi|Eesti Laskurkorpus, rühm autasustatud võitlejaid ja ohvitsere Pika Hermanni taustal (1945)]] 8.–18. detsembril 1944 võtsid korpuse väeosad teistelt väekoondistelt üle rannakaitse ja positsioonikindlustustööd Soome lahe rannikul [[Haapsalu]]st [[Pudisoo]]ni. Detsembri lõpuks lõpetati esmajärgulised kindlustustööd. 1945. aasta jaanuari lõpuks oli seal korpuse väeosade kaevatud [[kaevik]]uid ja [[jooksukraav]]e 12 088 m, 1505 laskuripesa, rajatud 1351 [[meeskonnavarjend|meeskonnavarje]]t jpm insenerrajatisi (teisaldatud pinnast 207 210 m<sup>3</sup> ja ära kasutatud 47 175 tm metsamaterjali). 4.–10. veebruaril 1945 andis korpus Soome lahe ranniku kaitse üle ja 22. veebruariks koondati korpus Leedusse [[Mažeikiai]] ümbrusse [[2. Balti rinne|2. Balti rin]]de 42. armee alluvusse, kus 1945. aasta 17. märtsist kuni 1945. aasta maini võitles Eesti Laskurkorpus [[Kuramaa]]l [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] vastu [[Kuramaa lahingud|Kuramaa lahingutes]]. [[File:TLM Fn 1658 Артиллеристы Эстонского корпуса с оружием (b-w).jpg|pisi|Eesti Laskurkorpuse suurtükiväelased (1945)]] [[File:Tlm fn1656 Артиллеристы Эстонского корпуса в строю (b-w).jpg|pisi|Eesti Laskurkorpuse suurtükiväelased (1945)]] [[File:Tlm fn1657 Орудийный расчет Эстонского корпуса, 1945 г (b-w).jpg|pisi|Eesti Laskurkorpuse suurtükiväelased (1945), 45 mm tankitõrjekahuriga]] 234. tagavarapolk ja {{kas|[[263. tagavarapolk]]}}<ref>[[Ilmar Jaks]], [https://vanajahea.wordpress.com/2019/02/17/saaremaalt-leningradi-ilmar-jaks/ “Saaremaalt Leningradi”], Kirjastus “Eesti Raamat” Stockholm, 1949. Tööpataljonlase päevik 1944-1945</ref> / 63. üksik Eesti tagavaralaskurpolk (mille ülem oli alampolkovnik [[Alfred Ermel]]<ref>[https://podvignaroda.ru/?#id=27692364&tab=navDetailManAward Эрмель Альфред Андреевич 1900г.р.], podvignaroda.ru</ref>) asus 8. augustist 1944 Narvas, algul [[Kreenholm]]i kasarmutes. Polgu õppepataljon kolis novembri keskpaigas [[Siivertsi]] kasarmusse. 18.–22. märtsil 1945 viidi polk Tartusse. Polgu staap asus praeguses [[Barclay hotell]]is, õppepataljon [[Tähtvere mõis]]as, laskurpataljonid jm allüksused [[Lembitu kasarmud|Lembitu kasarmu]]is. 25. juunil 1945 alustas polgu kolonn Tartust jalgsirännakut oma uude asukohta [[Klooga]]le. Polgu naabruses asusid teised Eesti laskurkorpuse väeosad: [[373. kaardiväe laskurpolk]], suurtükiväe õppedivisjon. Juuli lõpus oli 63. polgu õppepataljoni isikkoosseis suurenenud 2011 meheni. Polk likvideeriti 10. oktoobril 1945. Korpus ja selle 122. kaardiväe laskurdiviis likvideeriti [[6. mai]]l 1946, 118. kaardiväe laskurdiviis paiknes Eestis kuni laialisaatmiseni 1956. aasta suvel. Diviisis läbis ajateenistuse suurem osa Eestist [[Nõukogude armee]]sse sundaega teenima võetud meestest. Pärast diviisi likvideerimist saadeti eestlased sundaega teenima üle kogu Nõukogude Liidu. Kogumiku „Korpusepoisid” hinnangul käis Punaarmee eesti rahvusväeosadest ja tööpataljonidest läbi 70 000 [[Eesti kodanik]]ku ehk sama palju mehi nagu Vabadussõja lõpul oli mobiliseeritud [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvavä]]kke. Reaalselt relva käes hoida sai aga vähem kui 50 000 meest. Kokku hukkus 24 000 Punaarmeesse ja [[tööpataljonid]]esse sattunud Eesti kodanikku. 23. juunil 1945 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] seadusega demobiliseeriti tegevarmee vanemad aastakäigud. Juuli keskel läks Laskurkorpus üle rahuaegsele õppetööle, mis kestis pea aasta, Korpuse staap asus Tallinnas [[Aia tänav (Tallinn)|Aia]] (hilisem Ujula) 12. 28. juunil 1945 anti korpusele uus nimetus: 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. 7. diviis nimetati 118. ja 249. diviis 122. kaardiväe laskurdiviisiks. ==== Eesti rahvusväeosa likvideerimine ==== Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 23. juuni 1945 otsusele algas Punaarmee [[demobiliseerimine]]. Esimesed laskurkorpuslased (vanemad aastakäigud) lasti koju alates 16. juulist 1945. Kuni 1946. aasta lõpuni demobiliseeriti kokku 16 550 meest. Neist 3425 (20,7%) asus tööle otseselt kohalikku okupatsiooniaparaati kas valitsusasutustesse või kommunistliku partei, komsomoli või ametiühingu liinis. Näiteks oli 1947. aastal 83–95% asutuste [[partorg]]idest, [[täitevkomitee]]de esimeestest ja muudest sellistest ametipostidest endiste Laskurkorpuse sõjameeste käes. See tendents püsis 1960.–70. aastateni. <!-- KP/221 !--> === 1946 === 6. mai 1946 [[NSV Liidu Relvajõud]]ude Kindralstaabi otsusega deformeeriti 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. Laskurkorpus, kui selline, lõpetas oma eksistentsi. Niinimetatud rahvusväeosad jäid Eesti pinnale kuni 1956. aastani, nendes teenisid aega kutsealused: 1946–1951 22. Kaardiväe Eesti Üksikus Laskurbrigaadis ja 1951–1956 118. Kaardiväe Eesti Laskurdiviisis. 1944. aasta jaanuaris muudeti [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat]] üleliidulis-liiduvabariiklikeks, see tähendab, ka [[liiduvabariik]]ides moodustati vastavad [[Rahvakomissariaat|rahvakomissariaa]]did. 1945. aastal määrati okupeeritud Eestis ENSV kaitse rahvakomissariks (1946 muudeti rahvakomissariaadid ministeeriumideks, siis [[Eesti NSV relvastatud jõudude minister|Eesti NSV relvastatud jõudude ministriks]] ja [[Eesti NSV sõjakomissar]]iks) Eesti laskurkorpuse juhataja kindralleitnant [[Lembit Pärn]], kes jäi sellele ametikohale kuni [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i taastamiseni liidulise [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]ina 1951. aastal. ==Korpuse koosseis== {| class="wikitable" |+ |- ! style="background:#CFCFCF;" | Korpus, allüksused ! style="background:#CFCFCF;" | Juhtkond pärast 1. oktoobrit 1942 |- | '''Korpuse juhatus''' | kindralmajor [[Lembit Pärn]]; polgukomissar [[August Pusta]]; korpuseülema asetäitja rivi alal, polkovnik [[Karl Kanger]], hiljem 1944. aastal korpuseülema asetäitja polkovnik [[Martin Pusten]] |- |8. Eesti Laskurkorpuse staap |staabiülem polkovnik [[Jaan Lukas]] |- |Staabi 1. (operatiiv)osakond |ülem polkovnik [[Vassili Külaots]] |- |Staabi 2. (luure)osakond | major [[Ilmar Paul]]<br />alampolkovnik August Õunapuu |- |Staabi [[eriosakond|eri]]osakond<ref>[https://web.archive.org/web/20250719220100/https://nkvd.memo.ru/index.php?title=%D0%9D%D0%9A%D0%92%D0%94%3A%D0%92%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BA%D0%B0&value=8%20%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%8B%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D1%80%D0%BF%D1%83%D1%81&class=segment НКВД: 8 стрелковый корпус], Cайт истории, по организационной структуре и кадровому составу органов безопасности (ВЧК-КГБ)</ref> |riikliku julgeoleku leitnant/kapten [[Johannes Tipner]] (1.11.1942–1.03.1943), seejärel [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] SMERŠ Vastuluureosakonna ülem kuni 1946 <br />ülema asetäitja [[Riikliku julgeoleku vanemseersant|riikliku julgeoleku vanemseersant]] Nikolai Dorofeejev[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%9F%D1%80%D0%B8%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%B2%D0%BE%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BC_8_%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B5%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D0%BA%D0%BE%D1%80%D0%BF%D1%83%D1%81%D0%B0_%E2%84%96_015_%D0%BE%D1%82_19.01.1943] |- | Staabi poliitosakond |ülem, alampolkovnik [[Hendrik Allik]] (1942<ref name=":0" />–1943); poliitosakonna ülema asetäitja komsomolitöö alal [[Arnold Meri]]<br /> korpuseülema asetäitja poliitalal polkovnik [[August Pusta]] (1944–) |- |Suurtükiväeülem |polkovnik Nikolai Jefremenko<br />polkovnik [[Johann Mäe]] († langes [[Narva lahing (1944)|rindel Narva]] lähedal 23.03.44) <br />polkovnik [[Karl Aru]] (03.1944–). <br />Korpuse suurtükiväeosad: [[85. suurtükiväepolk]], [[23. suurtükiväepolk]], [[283. üksik tankitõrjedivisjon]] ([[7. Eesti Laskurdiviis|7. ld]]), [[779. suurtükiväepolk]], [[307. üksik tankitõrjedivisjon]] ([[249. Eesti Laskurdiviis|249. ld]]) |- |Suurtükiväe staabiülem |polkovnik [[Fjodor Paulman]] |- | Tagalaülem | alampolkovnik [[Jaan Luks]], tagala staabiülem [[August Rebens]] |- | Sideosakond | ülem, alampolkovnik [[Viktor Tihhonov (sõjaväelane)|Viktor Tihhonov]] |- | Korpuseinsener | polkovnik [[Eduard Purro]] |- | Auto-tankiosakond | alampolkovnik [[Heimi Rosse]] |- | Riviosakond/kaadriosakond | ülem, major Evald Bokfeld(t) (sünd 1907) |- | Intendant | M. Susi |- |Meditsiiniteenistus | 1. järgu sõjaväearst [[Oskar Palu]] |- |Veterinaarteenistus | 1. järgu veterinaararst [[Elmar Nõmm]] |- |Ehitusosakond | kapten Pjotr Zahharov |- | 8. Eesti Laskurkorpuse sõjaprokurör | |- | 8. Eesti Laskurkorpuse sõjatribunal (s/o 5617) | |- |221. üksik tankipolk<ref>[http://tankfront.ru/ussr/names/colums/za_sovetskuy_estoniu.html Танковая колонна «За Советскую Эстонию»], tankfront.ru</ref> "Nõukogude Eesti eest"<br> liideti 6. mai 1943 – suvi 1944 | alampolkovnik A. Marunitšev. Koosseisus vähemalt 23 [[T-34]] ja 7 [[T-70]] tanki |- |[[87. üksik lennueskadrill Tasuja]] |öiste pommitajate lennu[[eskadrill]]is 14 lennukit [[U-2]], ülem major Dmitri Telegin |- |[[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] |alampolkovnik [[Ralf Teiman]], major [[Karl Vinkel]] |- | Suurtükiväe tagavara divisjon | |- | 49. üksik sidepataljon (s/o 73669) | |- | 28. üksik sapööripataljon (s/o 21408) | alampolkovnik Nikolai Krivokonev |- | 45. üksik tankipolk<ref>45-й отдельный танковый Таллинский ордена Красной Звезды полк</ref> | polkovnik I. Šestopalov [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahingute]] ajal [[Kalinini rinne|Kalinini rindel]]. Umbes 25 tanki. 8. ELK koosseisu liidetud mitte-eestlastest moodustatud väeosa, arvati 20.07.1944 2. löögiarmee koosseisu |- | 85. (korpuse) suurtükiväepolk<ref>85-й корпусной артиллерийский Нарвский Краснознамённый ордена Кутузова III степени полк</ref> | major Z. Mihhailenko (1943<ref name="kuulsusrik" />) / alampolkovnik [[Ivan Boiko]], [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahingute]] ajal [[Kalinini rinne|Kalinini rindel]] 8. ELK koosseisu liidetud mitte-eestlastest moodustatud väeosa. Varustatud 76 mm polgukahuritega |- | '''[[7. Eesti Laskurdiviis]]''' | |- | '''[[249. Eesti Laskurdiviis]]''' | |- | [[19. kaardiväe diviis]] |[[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki lahingute]] ajal [[Kalinini rinne|Kalinini rindel]] 8. ELK koosseisu liidetud mitte-eestlastest moodustatud väeosa, kuni 23. detsembrini 1942. |- |} == 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpus == 28. juunil 1945 nimetati 8. Eesti Laskurkorpus kaardiväeväeosaks ja muudeti väeosade numeratsiooni. Laskurkorpuse uueks nimeks sai 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus (41-й гвардейский стрелковый Эстонский Таллинской корпус). [[7. Eesti Laskurdiviis|7. eesti laskurdiviis]] nimetati ümber 118. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuliseks Laskurdiviisiks, [[249. Eesti Laskurdiviis|249. laskurdiviis]] 122. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuliseks Laskurdiviisiks. 45. üksik tankipolk „Nõukogude Eesti eest“ nimetati 126. üksikuks kaardiväe Tallinna Punatähe ordeniga tankipataljoniks, 49. üksik sidepataljon > 218. üksik kaardiväe sidepataljoniks, 28. üksik sapööripataljon > 153. üksikuks kaardiväe sapööripataljoniks. 1945–1946 demobiliseeriti Eesti rahvusväeosadest 16 550 inimest. 12. mail 1946 [[Punaarmee Kindralstaap|Punaarmee Kindralstaabi]] direktiivi alusel saadeti 1946. aasta augusti alguseks laiali 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpuse juhtkond ja 122. kaardiväe laskurdiviis. 6. mail 1946 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpus likvideeriti. == Kuulsaid liikmeid == {{veergude loend|laius=10em| * [[Juhan Smuul]] * [[Raimond Valgre]] * [[Jüri Järvet]] * [[Hardi Tiidus]] * [[Arved Haug]] * [[Enn Kippel]] * [[Aadu Hint]] * [[Uno Laht]] * [[Leida Laius]] * [[Holger Pukk]] * [[Arnold Meri]] * [[Egon Rannet]] * [[Juhan Peegel]] * [[Mart Port]] * [[Hendrik Allik]] * [[Villem Gross]] * [[Lembit Pärn]] * [[Eduard Männik]] * [[Luise Vaher]] * [[Arnold Green]] * [[Robert Vaidlo]] * [[August Englas]] * [[Paul Kuusberg]] * [[Fred Kudu]] * [[Timoteus Linna]] * [[Emil Laansoo]] * [[Arnold Koop]] * [[Richard Sagrits]] * [[Ralf Parve]] * [[Nikolai Trankmann]] * [[Hans Leberecht]] * [[Eerik Kumari]] * [[Ben Drui]] * [[Edgar Spriit]] * [[Paul Kilgas]] * [[Edgar Tõnurist]] * [[Karl Rebane]] * [[Vassili Võrk]] * [[Karl Kanger]] * [[René Hammer]] * [[Harald Arman]] * [[Kuulo Vimmsaare]]}} == Vaata ka == * [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HEPae">"[[ENEKE]]" lk 158</ref> <ref name="Dx6Ac">[https://web.archive.org/web/20130127194246/http://luki.ru/persons/131155.html ГЕНЕРАЛ ЛЕМБИТ ПЭРН], «Луки.ру»</ref> <ref name="LjZ6j">Россия и СССР в войнах ХХ века: Статистическое исследование. М., 2001. С.238</ref> }} == Kirjandus == *[[Vassili Külaots]] "Eesti Tallinna Kaardiväe Laskurkorpuse võitlustee" Tallinn: [[Poliitiline Kirjandus]], 1945, 252 lk *[[Peeter Larin]] "Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas: Nõukogude armee 8. Eesti Laskurkorpuse võitlustee 1941–1945", Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962, 278 lk *[[August Pusta]], [[Pjotr Izmestjev]], Lahingutes nõukogude kodumaa eest: mälestusi Eesti Laskurkorpuse lahingupäevilt Suures Isamaasõjas. Kirjastaja: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, ISBN 9789949007554 *Vassili Külaots "Uraalidest Kuramaani", 1969 *[[Lembit Pärn]] "Sõjakeerises", 1976 * "Korpusepoisid", Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45. Koostanud [[Hanno Ojalo]]. Autorid: [[Tiit Noormets]], [[Toe Nõmm]], [[Hanno Ojalo]], [[Olev Raidla]], [[Reigo Rosenthal]], [[Tõnis Taavet]] ja [[Mati Õun]]. Sentinel 2007 == Välislingid == * [[Alo Lõhmus]]: [http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid], Eesti Ekspress, 11. veebruar 2008 * [https://www.youtube.com/watch?time_continue=28&v=EOA6UW0EzYU&feature=emb_logo Эстонский корпус в составе красной армии] * [https://www.nashapobeda.lv/249.html 8-й Эстонский стрелковый Таллинский корпус] [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas NSV Liidu sõjaväes]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud Eestis]] rzyj9f4xhd2usyk1fm1rk6kbk9jaadh 0 110394 7206092 7205891 2026-08-01T18:14:27Z ~2026-42633-67 234627 /* */ 7206092 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] olev järv. Kohalike seas on järv saanud nimeks ka Intsu Türakivi järv. Tuntud ka kui Saaremaa parim paljalt ujumise järv. Järv oma asukohaga meelitab paljalt ujujaid ka kaugemalt näiteks Saksamaalt. Eriti populaarne on järv saksa äsja küpseks saanud hipsterneiude seas. 2026 aasta augusti esimesel päeval oli alasti küpseid hipsterneiusid märgatud lausa seitsmese seltskonnaga. Hipsterineiusid kerge ära tunda nende tihedate puhmaste järgi. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] d4a9eqhaweuod157s3sejygapeg80or 7206094 7206092 2026-08-01T18:16:10Z ~2026-42633-67 234627 /* */ 7206094 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] olev järv. Kohalike seas on järv saanud nimeks ka Intsu Türakivi järv. Tuntud ka kui Saaremaa parim paljalt ujumise järv. Järv oma asukohaga meelitab paljalt ujujaid ka kaugemalt näiteks Saksamaalt. Eriti populaarne on järv saksa äsja küpseks saanud hipsterneiude seas. 2026 aasta augusti esimesel päeval oli alasti küpseid hipsterneiusid märgatud lausa seitsmese seltskonnaga. Hipsterineiusid on kerge ära tunda nende tihedate puhmaste järgi. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] 724phet6vd76145q3z8o11wchx1m6yv 7206095 7206094 2026-08-01T18:24:07Z ~2026-42633-67 234627 /* */ 7206095 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on Saaremaa vallas Saare maakonnas asuv tehisjärv. Kohalike seas on järve kohta kasutatud ka nimetust '''Intsu Türakivi järv'''. Järv on kohalike ja külastajate seas tuntud ka mitteametliku alasti ujumise kohana. Tänu oma eraldatud asukohale ja selgele veele külastavad seda aeg-ajalt ka välisriikidest pärit puhkajad. Eriti populaarne on järv saksa äsja küpseks saanud hipsterneiude seas. 2026 aasta augusti esimesel päeval oli alasti küpseid hipsterneiusid märgatud lausa seitsmese seltskonnaga. Hipsterineiusid on kerge ära tunda nende tihedate puhmaste järgi. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] 6kqz1e5oyzw3gutpfl23r1j4x2ekkhj 7206122 7206095 2026-08-01T19:39:58Z Mona 355 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-42633-67|~2026-42633-67]] ([[User talk:~2026-42633-67|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-42584-47|~2026-42584-47]]. 7205891 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] olev järv. Tuntud ka kui Saaremaa parim paljalt ujumise järv. Järv oma asukohaga meelitab paljalt ujujaid ka kaugemalt näiteks Saksamaalt. Eriti populaarne on järv saksa äsja küpseks saanud hipsterneiude seas. 2026 aasta augusti esimesel päeval oli alasti küpseid hipsterneiusid märgatud lausa seitsmese seltskonnaga. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] iyjoqyzfk2ca8w92hoejk45h5r18w7d 7206123 7206122 2026-08-01T19:41:49Z Mona 355 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7205891|7205891]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-42584-47|~2026-42584-47]] ([[User talk:~2026-42584-47|arutelu]]) 7206123 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] olev järv. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] lwhb1xcgqsh0i3vusdhs74q0r0sbzt9 7206359 7206123 2026-08-02T07:42:26Z ~2026-42623-57 234650 /* */ 7206359 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] olev järv. Järv on kohalike ja külastajate seas tuntud mitteametliku alasti ujumise kohana. Tänu oma eraldatud asukohale ja selgele veele külastavad seda aeg-ajalt ka välisriikidest pärit puhkajad. Levinud kohaliku naljana kutsutakse järve ka '''Intsu Türakivi järveks'''. Rahvajuttude järgi meelitab järv paljalt ujujaid ka kaugemalt, näiteks Saksamaalt. Kohalike humoorikate tähelepanekute järgi on järv eriti populaarne saksa äsja täisealiseks saanud hipsterneiude seas. Väidetavalt märgati 2026. aasta augusti esimesel päeval järve ääres koguni seitsmeliikmelist alasti hipsterneiude seltskonda. Kohaliku folkloori kohaselt tunneb hipsterneiusid ära nende tihedate puhmaste järgi. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] hd9fl4f252d4vx0uajx6mqkx5cymcly 7206367 7206359 2026-08-02T07:56:11Z Mona 355 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7206359|7206359]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-42623-57|~2026-42623-57]] ([[User talk:~2026-42623-57|arutelu]]) 7206367 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Saaremaa vallas Kurevere külas [[Jaagarahu murrud|karjääri]] tekkinud järvest; Jaagarahu järv on ka samas külas asuva [[Varesemaa laht|Varesemaa lahe]] variantnimi}} {{Järv | järve_nimi = Jaagarahu järv | pildi_nimi = Jaagarahu järv.JPG | pildi_link = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 2,3 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = | vee_maht = }} '''Jaagarahu järv''' ehk '''Jaagarahu karjäär''' on [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] olev järv. ==Välislingid== *[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2069910&mount=view Jaagarahu karjäär Keskkonnaregistris] [[Kategooria:Saaremaa valla järved]] [[Kategooria:Eesti veehoidlad]] lwhb1xcgqsh0i3vusdhs74q0r0sbzt9 0 121259 7206294 7010086 2026-08-02T06:02:25Z Kuriuss 38125 7206294 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Statue of Estonian War of Independence in Otepää 1.jpg|pisi|Otepää Vabadussõja mälestussammas]] '''Otepää Vabadussõja mälestussammas''' on[[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud sõdurite mälestuseks püstitatud monument [[Otepää]]l. Mälestussammas asub [[Otepää kirik]]u juures. Mälestussamba kavandas [[Voldemar Mellik]] ja valmistas kiviraidur [[Peeter Veeber]]. Sammas avati [[10. juuni]]l [[1928]]. Mälestussammas lõhuti [[17. juuni]]l [[1950]] ja osad maeti sinnasamasse. [[3. august]]il [[1988]] leiti samba obelisk. Uue mälestussamba projekteeris R. Unt. Selle taasavamine toimus [[15. juuli]]l [[1989]]. Mälestussammas on algse monumendi koopia, selle obelisk on originaal. Asub esialgsest paigast veidi kesklinna pool, sest vana koht jääb tehase maa-alale. ==Pildid== <gallery> Vabadussõja mälestussammas Otepääl.JPG|Vaade mälestussambale Otepää kiriku poolt ([[kagu]]st) Statue of Estonian War of Independence in Otepää 2.jpg|Tekst kivirahnul mälestuskompleksi vasemal piirdel </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] *[[Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend]] ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{Commons|Category:Monument to the War of Independence in Otepää}} {{Coordinate|NS=58.059752|EW=26.501406|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Otepää]] [[Kategooria:Eesti skulptuurid]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] 9et9wzs93mpccv6sfy4jl9q2uehkp9r 0 122349 7206012 7147342 2026-08-01T15:16:01Z Kynnap 125453 7206012 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf | Nimi = Jaan Künnap | Pilt = Jaan Künnap.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Jaan Künnap (1982) | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|02|9}} | Sünnikoht = [[Kõue]], [[Harju maakond]] | Rahvus = eestlane | Amet = fotograaf, alpinist ja instruktor-treener | Töökoht = [[Eesti Kalatööstus]] (1969–1998)<br>[[Tallinna Linnamuuseum]] (1998–2018) | Suundumus = loodus, akt ja inimene | Õppinud = | Tehnika = [[Canon]] | Auhindu = [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (1987)<br>III klassi [[Eesti Punase Risti teenetemärk]] (2001) | Kodulehekülg = [http://www.jkalpiklubi.ee/ jkalpiklubi.ee] }} '''Jaan Künnap''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1948]] [[Kõue]]l) on [[eesti]] fotograaf, [[alpinism|mägironija]] ja instruktor-treener. Ta on tõusnud enam kui 150 mäe tippu. Koos [[Kalev Muru]]ga on ta esimesi eestlasi, kes on tõusnud [[Tian Shan]]i kõrguselt teise mäe [[Han-Tengri]] (7010 m) tippu<ref name="jkalp" />. Künnap on pälvinud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse ning temast on tehtud [[Lumeleopard (film)|portreefilm "Lumeleopard"]]. Esimese Eesti alpinistina pälvis ta [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] (üldse on saanud kolm alpinisti)<ref name="baltia" />. Ta juhib [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnapil kui fotograafil on olnud üle saja isikunäituse ja ta on jõudnud kõrgetele kohtadele kümnetel fotovõistlustel. Ta on kirjutanud mitu raamatut ja olnud mitme dokumentaalfilmi operaator. Ta on töötanud fotograafina [[Tallinna Linnamuuseum]]is. == Elulugu == [[Fail:Tuukrikostüüm 3-poldine BP-3. 1968.jpg|pisi|Jaan Künnap 1968. aastal tuukrikostüümis BP-3]] Jaan Künnap sündis 1948. aastal Kose haiglas viielapse pere esimese lapsena. Tema ema, Sinaida Künnap, oli taluteenija [[Kõue|Kõue külas]] Põltsamaa nimelises talus. Tema isa (Aleksander Tiiman) tapeti 1952. aastal.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 9</ref> Perre sündis 1950. aastal ka Jaani õde Kaie ning seejärel vennad Kalvi (1952), Mihkel (1954) ja Rein (1956).<ref name="Mitu-elu-12">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 12</ref> 1958. aastal koliti Kõuelt [[Vilama|Vilama külla]]. Jaan asus õppima [[Palvere kool|Palvere algkooli]] ning pärast neljanda klassi lõpetamist (mida tal tuli korrata) suundus ta edasi [[Kose Gümnaasium|Kose keskkool]]i. Kosel asus ta tegelema ka [[kergejõustik]]u, [[maadlus]]e ja [[jalgrattasõit|jalgrattasõiduga]] ning spordi vallas õnnestus saavutada mõningast edu. Näiteks tuli ta [[Harju rajoon]]i meistriks tänavasõidu rataste klassis ja jõudis Eesti noorte maadluse meistrivõistlustel kolmandale kohale. [[400 meetri tõkkejooks]]us oleks ta peaaegu pääsenud Eesti noortekoondisse ning häid tulemusi tuli ka [[poks]]is.<ref name="Mitu-elu-12" /> Kuna rahaline olukord polnud kiita, siis jäi keskkool lõpetamata ning Künnap asus õppima [[Tallinna 6. kutsekeskool]]is keevitajaks. Sellega seoses kolis ta Tallinna. Hiljem pärast armeest naasmist lõpetas ta küll [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|õhtukeskkooli]].<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 13</ref> Sõjakomissariaati kutsuti ta 1967. aasta alguses ning seal pakuti ka teenistusele eelnevat koolitust. Künnap valis tuukrikoolituse, kuna pidas seda kõige huvitavamaks ning osales järgnevad kuus kuud vastaval väljaõppel. Sügisel võeti ta ajateenijaks ja saadeti [[Volžsk]]i linna.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 14</ref> Pärast 1969. aasta sügisel ajateenistusest naasmist jätkas Künnap tööd päästelaeva [[tuuker|tuukrina]] kuni 1992. aastani.<ref name="Mitu elu 20">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 20</ref> Nende 23 aasta jooksul viibis ta vee all üle 3000 tunni ja saavutas sügavusrekordina<ref name="Tippude kutse" /> 80 meetrit. Päästepuksiirideks olid koondise [[Eesti Kalatööstus]] alused [[Tasuja (laev 1956)|Tasuja]] ja Sulev.<ref name="Kraan">Ülo Kraan: ''Alpilangevarjurid''. Noorte Hääl. Nr 125 (13123), 30. mai 1987. Lk 2.</ref> Sõjaväes luges ta läbi hulgaliselt fotograafiaõpikuid, mida saatsid talle tema ema ja õde, ning see pani aluse hilisemale tegevusele fotograafia vallas.<ref name="Mitu elu 20" /> 1972. aastast on ta harrastusteks [[alpinism|mägironimine]]. 1975. aastast<ref>Andre Nõmm: [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 15. aprill 2013.</ref> on ta tegelenud ka alpinismialase koolitamisega. 1983–1988 oli ta [[Tallinna Alpinismiklubi]] president. 1999. aastast juhib ta [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnap on vallutanud [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Ameerika]] kõrgemad mäed. Ta on tõusnud 14 korda üle 7000 meetri kõrgustele mägedele ja 8000 meetri kõrgusele [[Cho Oyu]]l. Ta kordas 1985. aastal Eesti kõrgtõusude rekordit, tõustes [[Pamiir]]is [[Ismoili Somoni mäetipp]]u (7495 m).<ref name="esbl" /> Esmavallutused on [[Tartu Ülikooli mäetipp|Tartu Ülikooli]] ([[1982]]) ja [[Tallinna mäetipp]] ([[1984]]). Vallutatud tippe on kokku üle 150<ref name="Tippude kutse" />. 1986. aastal koos Alfred Lõhmuse ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga kolm kõrgtippu: Korženevskaja (7105 m), Kommunismi (7495 m) ja Lenini mäetipp (7134 m). Järgneval aastal anti Künnapile alpinistide austav [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] nimetus, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale seitsme tuhandesele mäele ([[Lenini mäetipp]], [[Korženevskaja]], [[Ismoili Somoni mäetipp]] (tol ajal tuntud Kommunismi mäetipuna) ja [[Han-Tengri]]). Jaan Künnap on lõpetanud alpinismi instruktorite (1982) ja mägipäästjate kooli (1983) ning on mitmekordne VSÜ "Kalevi" meister kaljuronimises ja matkatehnikas. Ta on [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]] IV taseme treener.<ref name="kont" /> 1990. aastal korraldati Eesti Kalatööstus ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Ookean ning 1992. aastal kadus vajadus tuukrite järele. Seetõttu kaotas Künnap sama aasta lõpul senise töö ning jätkas [[Eesti Noorte Mereklubi]]s fotoringi juhendajana ja oli laeval vahimadruseks.<ref name="Mitu elu 28">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 28</ref> 1998. aastal vahetas ta senise koha fotograafi ameti vastu [[Tallinna Linnamuuseum]]is,<ref name="Mitu elu 28" /> kus töötas kuni 2018. aastani. Ta on [[Eesti Fotokunstiühing]]u asutajaliige (1987).<ref>[https://web.archive.org/web/20190115232422/http://www.eestifotokunstiyhing.eu/asutamiskongress-19121987.html Eesti Fotokunstiühingu asutamiskongress Tallinnas Kinomajas 19.dets. 1987.a.] (veebiarhiiv)</ref> ==Alpinism== Ta on alpinismiga tegelenud 1972. aastast.<ref name="esbl" /> 1984–1989 töötas ta rahvusvahelistes alpilaagrites. [[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (22).jpg|pisi|1982. aasta ekspeditsioon [[Tartu ülikool 350]] mäetippu]] ===Kuuetuhandeliste esmavallutused=== [[1982]]. aastal võttis ta osa [[Tartu Ülikool]]i 350. aastapäeva tähistamiseks ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri [[Tanõmasi mäeahelik]]ule. Selle käigus esmavallutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tolle aja kõrgeim vallutamata [[mägi]] (sai nimeks [[Tartu ülikool 350]] ja tipu kõrguseks arvati olevat 6350 m). Ekspeditsiooni juhtis [[Kalev Muru]] ning tippu jõudsid kuus alpinisti, kelle seas ka Jaan Künnap (tõusujuht).<ref name="ajav" /> 1984. aastal käisid [[eestlased]] jälle [[Pamiir]]is mäetippe esmavallutamas. 6047 meetri kõrgusele nimeta tippu tõusti kolme grupiga erinevatel marsruutidel. Tõusugrupp, mida juhtis Jaan Künnap, jõudis tippu 18. augustil (päev varem jõudis tippu [[Ilmar Priimets]]a juhitud grupp). Tipp nimetati [[Tallinna mäetipp|Tallinna mäetipuks]].<ref name="jk" /> ===Neli seitsmetuhandelist kahe aastaga=== [[Fail:Mountaineers in Communism Peak in 1985.jpg|pisi|left|Kommunismi mäetipul 1985. aastal. Tagareas: Jaan Künnap, [[Kalev Muru]], [[Junko Tabei]] ja [[Ilmar Priimets]]. Eesreas: [[Alfred Lõhmus]], Nobuko Yanagisawa ja Mayuri Yasuhara]] 1986. aastal töötas ta [[Rahvusvaheline alpilaager Pamir|rahvusvahelises alpilaagris Pamir]] treener-konsultandi ja mägipäästjana. Koos [[Alfred Lõhmus]]e ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga 3 kõrgtippu – [[Korženevskaja]] (7105 m), [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi]] (7495 m) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m).<ref name="ajav" /> 1986. aastal olid Künnap, Lõhmus ja Muru giidiks ka kahele prantslasele (Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret), kes laskusid Lenini mäetipul 7000 meetri kõrguselt langevarjudega.<ref name="Kraan" /> [[1987]]. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline alpinistide ekspeditsioon [[Tian Shan]]i [[Han-Tengri]]le (7010 m). Selle koosseisus tõusid tippu [[8. august]]il esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.<ref name="jkalp" /> ===Mägigiid ja tõusude juht (1984–1997)=== [[Pilt:Kilimanjaro (5895m). Eestlaste esimene grupp Aafrika kõrgeimal tipul 1994.jpg|pisi|Eestlaste esimene grupp [[Kilimanjaro|Aafrika kõrgeimal tipul]]. Tipputõusu juhtis Jaan Künnap]] Aastatel 1989–1991 korraldasid [[Tallinn]]a alpinistid mitu ekspeditsiooni Pamiiri ja Tian Shani [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandeliste]] mäetippudele, kus Jaan Künnap tegutses kas [[mägigiid]]i või tipputõusu juhina: 1989. aastal Lenini mäele Mihhail Sobelmani juhtimisel (tippu jõudis 11 alpinisti), 1990. aastal [[Vladimir Vladimirov-Meema]] juhtimisel Leninile (tipus käis 15 inimest) ja Han-Tengrile (tippu jõudis 7 inimest), 1991. aastal Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel Korženevskajale (tippu jõudis 5 inimest) ning Kommunismile (tippu tõusis 7 inimest).<ref name="jk" /> 1993. juhtis ta Eestist lähetatud esimese alpinismigrupi (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) tipputõusu [[Alpid]]e kõrgeima mäe [[Mont Blanc]]i tippu. [[Prantsusmaa]] poolelt lähtunud marsruudil jõudis tipus ära käia 11 alpinisti. 1994. aastal suundus esimene eestlaste grupp (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) [[Aafrika]] kõrgeimale mäele. Tõusu [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu juhtis Jaan Künnap.<ref name="jk" /> 1997. aasta jaanuaris juhtis Künnap eestlaste grupi [[Lõuna-Ameerika]] kõrgeimale mäele [[Aconcagua]] (6960 m), mille käigus tõusis ta 6. veebruaril koos [[Enn Nõmmik]]u ja [[Üllar Põld|Üllar Põlluga]] tippu.<ref name="jk" /> ===Isiklik kõrgusrekord (1998)=== 1998. aastal lähetati Eestist esimene ekspeditsioon [[Himaalaja]]sse [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelist]] mäetippu vallutama. Selle ekspeditsiooni käigus, kus viis alpinisti [[Cho Oyu]] (8188 m) tippu jõudsid, tõusis Jaan Künnap nõlval 8000 meetri<ref name="esbl" /> kõrgusele ([[Tõivo Sarmet]]i andmetel 7900 m<ref name="Plumer" />), püstitades isikliku kõrgusrekordi.<ref name="jk" /> ===Tõusud 2000. aastatel=== 2002. aastal tõusis Jaan Künnap taas [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelise]] tippu. [[JKA]] järjekordse Pamiiri ekspeditsiooni käigus juhtis ta [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] neli kaaslast.<ref name="jk" /> 2004. aasta juulis–augustis juhtis ta Eesti ekspeditsiooni [[Han-Tengri]]le, kus 5. augustil 2004 toimunud [[maavärin]] põhjustas jää- ja lumelaviini. Hukkus 11 alpinisti. Laviini puhkemise ajal jäid Eesti ekspeditsiooni liikmed laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid. Nad päästsid kahe alpinisti elu ning aitasid päästetööle tõhusalt kaasa.<ref name="lood" /><ref name="ajav4" /> [[21. juuli]]l [[2007]] tõusis Jaan Künnapi juhtimisel rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti, [[Elbrus]]e läänetippu (5642 m). Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).<ref name="jnWUm" /> 2009. aastal osales ta mägimatkal [[Türgi]]s, mille käigus tähistati 180 aasta möödumist [[Ararat]]i (5165 m) mäe vallutamisest [[J. F. Parrot]]i poolt tõusuga selle mäe tippu.<ref name="jk" /> ===Kõrgtõusud=== [[Pilt:Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg|thumb|260px|"Pik Lenina" ([[1989]])<br>Künnapi foto [[Eesti lipp|Eesti lipu]] esmakordsest jõudmisest enam kui 7000-meetrise mäe tippu]] <small>Põhiallikas:<ref name="magi" /></small> *1982 – [[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *1984 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *1984 – [[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *1985 – [[Korženevskaja]] (7105 m) *1985 – [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m) *1986 – Lenini mäetipp (7134 m) *1986 – Korženevskaja (7105 m) *1986 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1987 – Korženevskaja (7105 m) *1987 – [[Han-Tengri]] (7010 m) *1988 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Lenini mäetipp (7134 m) *1989 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1990 – Lenini mäetipp (7134 m) *1990 – Korženevskaja (7105 m) *1991 – Lenini mäetipp (7134 m) *1997 – [[Aconcagua]] (6960 m)<ref name="jk" /> *1998 – [[Cho Oyu]] (tõusis nõlval 8000 m kõrgusele)<ref name="esbl" /> *2004 – Han-Tengri (tõusis 6000 m kõrgusele) == Looming == Üle 13000 Jaan Künnapi foto on jõudnud Vikipeedia pildipanka [[Wikimedia Commons]]isse.<ref>[[:c:Category:Photographs by Jaan Künnap|Photographs by Jaan Künnap]] Wikimedia Commons</ref> [[Fail:Jaan Künnap ja Riho Västrik, Everesti baaslaagris, Nepaal 98.jpg|pisi|Jaan Künnap ja [[Riho Västrik]] 1998. aastal Everesti baaslaagris. 1999. aastal valmis Västriku film Jaan Künnapist]] === Raamatud === *[[2004]] – "Matkaspordi käsiraamat". ISBN 9949104122 (koostaja ja toimetaja Jaan Künnap) *[[2013]] – "Fotograafia minu elus". ISBN 9789949309030 *[[2016]] – "Sõlmed ja pleisid". ISBN 9789949388738 (tekst ja fotod Jaan Künnap) *[[2025]] – "Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks". ISBN 9789916430385 (teksti autor [[Sirje Presnal]], fotode autor Jaan Künnap) === Dokumentaalfilmide operaator === *[[1982]] – "[[Tartu Ülikooli tipp]]", operaator, [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] *[[1998]] – "[[Eestlased Ameerika katusel]]", operaator, [[OÜ Vesilind]] *[[1998]] – "[[Nelikümmend aastat hiljem]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[1998]] – "[[Cho-Oyu]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[2001]] – "[[Lenin – inimene ja mägi]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind ja J.K. Alpinismiklubi Jaan Künnapist on tehtud portreefilm "[[Lumeleopard (film)|Lumeleopard]]" (1999, OÜ Vesilind). === Fotoloomingu näiteid === <gallery> Paljassaare sadam Tallinna reidilt 74.jpg|Paljassaare sadam Tallinna reidilt (1972 või 1974) Päästetööd merel 73 (08).jpg|Päästetööd merel (1973) Krusenstern Tallinnas, Paljassaare sadamas 75 (12).jpg|Krusenstern Tallinnas (1975) Seatapp 83 (14).jpg|Seatapp (1983) Kommunism järvega.jpg|Kommunism järvega (1986) 24.02. kell 8.33. 1989 Toompeal (02).jpg|Sinimustvalge taasjõudmine Pika Hermanni torni 24. veebruari hommikul 1989 Toompea 15.05.90 (18) ENSV Ülemnõukogu.jpg|Toompea 15. mail 1990 Kohtla kaevandus 94 (03).jpg|Kohtla kaevandus (1994) Kopli kaubajaam 1994 (03).jpg|Kopli kaubajaam (1994) Keila-Juga öös.jpg|Keila-Juga öös (2007) Kõrgõzstani jurta 07 III.jpg|Kõrgõzstani jurta (2007) Lenini mäetipp 2011.jpg|Lenini mäetipp (2011) Ruhnu motiivid öös 11.jpg|Ruhnu motiivid öös (2011) Akt mustal taustal.jpg|Akt mustal taustal (2012) Gravüür valgusega XXX.jpg|Gravüür valgusega XXX (2015) </gallery> == Tunnustus == *1987 – aunimetus [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (tõusnud nelja Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrguse mäe tippu)<ref name="esbl" /> *1988 – BDHX CCCP pronksmedal NSV Liidu fotokunsti propageerimise eest välismaal *2001 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]] (mägironija ja loodusfotograafina)<ref>{{EVkavaler|1450}}</ref> *2001 – [[Peeter Toominga fotopreemia]] *2019 – [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2019-jaan-kunnap/ "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2019: Jaan Künnap"] Wikimedia Eesti, 31. detsember 2019.</ref> *2020 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2020/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2020"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 14. detsember 2020.</ref> *2023 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Wikimedia Eesti, 11. detsember 2023</ref> Jaan Künnap oli valitud ka Eesti kunstnike sajandi 100 suurkuju hulka. === Auhinnalisi kohti fotokonkurssidel === [[Pilt:Käiaja (foto - J. Künnap).jpg|thumb|"Käiaja" ([[1977]])]] [[Pilt:Tormide, tungide aastad (J. Künnap).jpg|thumb|"Tormide, tungide aastad"<br>Pilt aastast 1981]] [[Pilt:Aktikompositsioon 19 (J. Künnap).jpg|thumb|"Aktikompositsioon 19" (1988)<br>Jaan Künnap on pildistanud palju aktikompositsioone]] *1972 – vabariiklik Spordilehe fotovõistlus, III koht *1982 – vabariiklik "Portree 82", I järgu diplom *1982 – vabariiklik "Fotoränd – 82", III preemia *1982 – vabariiklik VSÜ "Kalev", I koht *1982 – Spordilehe fotovõistlus, III auhind *1983 – vabariiklik "Fotoränd – 83", I koht *1983 – vabariiklik Fotoklubide näitus, I koht *1983 – rahvusvaheline "Külaelu – 83", Fotosalons "Uzvara" ([[Läti]]), III koht *1984 – "Eesti NSV fotokunst '84", medal *1984 – vabariiklik "Loodusfoto", eriauhind *1985 – "ENSV fotokunst '85", III koht *1985 – Spordilehe "Fotovõistlus", II auhind *1985 – vabariiklik "Fotoränd – 85", II koht *1985 – [[Baltimaad]]e "Turismifoto", I koht *1985 – üleliiduline "Turism", [[Jaremtsa]] ([[Ukraina NSV]]), I koht *1985 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 85", III koht *1985 – üleliiduline näitus BDHX CCCP "Moja Rodina", [[Moskva]], III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, peapreemia *1986 – vabariiklik "Matkafoto 1986", I ja III koht *1986 – vabariiklik "Inimene ja Maa", III koht *1986 – üleliiduline "Maa ja inimesed – 86", [[Krasnodar]] ([[Venemaa]]), III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, II koht *1986 – [[Õhtuleht|Õhtulehe]] fotovõistlus "Tänane Tallinn XXII", I preemia *1986 – "Fotosport 86" Comité International Olympique, [[Reus]] ([[Hispaania]]), III koht *1986 – vabariiklik "PORTREEFOTO 86", II koht *1986 – Salon International de la Photographie Artistioue-Katowice, [[Poola]], eripreemia *1986 – rahvusvaheline näitus ajaleht Trud, Moskva, I koht *1987 – [[Rahva Hääl]]e fotovõistlus, II preemia *1987 – vabariiklik "Portreefoto 87", II koht *1987 – üleliiduline festival, Moskva, diplom *1987 – üleliiduline "Mäed ja inimesed", [[Almatõ]] ([[Kasahstan]]), I koht *1987 – üleliiduline "Maa ja Inimesed – 87", Krasnodar, I koht *1987 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 87", eripreemia *1987 – Zagreb Salon, [[Jugoslaavia]], eripreemia *1987 – XVIII International Salon of Photographic ART "VENUS 87", Poola, eripreemia *1987 – vabariiklik "PRESSFOTO 87", diplom *1987 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, [[Ulm]] ([[Saksamaa]]), diplom *1987 – Biennal Internacional de Fotografia "Europa 87", Reus (Hispaania), eripreemia *1987 – rahvusvaheline "Sõpruslinnad '87", [[Tartu]], eriauhind *1988 – Associacao Fotografica do Porto, [[Portugal]], eripreemia *1988 – ajalehe Rahva Hääl fotovõistlus, II preemia *1988 – Salo Internacional de Fotografia Esportiva "Fotosport–88", Reus (Hispaania), medal *1988 – vabariiklik fotovõistlus "Noorus", diplom *1988 – rahvusvaheline fotovõistlus [[Läti NSV]]-s, diplom *1988 – fotovõistlus "Tänane Tallinn XXIV", I preemia *1988 – Word Health Organization, [[Genf]] ([[Šveits]]), diplom *1988 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 88", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 89", eripreemia *1989 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 89", eripreemia (Leedu Fotokunstnike Liidult) *1989 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 89", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "TALLINN ZOO 1939 – 1989", I koht *1989 – rahvusvaheline "Fotograafika – 89", [[Minsk]] ([[Valgevene]]), diplom *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania), eripreemia *1989 – kuue riigi fotograafide konkurss "Schwerini loss", [[Schwerin]] (Saksamaa), peapreemia *1990 – International Exhibition of Nature Photography, [[Savitaipale]] ([[Soome]]), eripreemia *1990 – XVIII International Salon of Photographic Art "VENUS 90", Poola, eripreemia *1992 – "Sport", Comité International Olympique, [[Barcelona]] (Hispaania), eripreemia *1999 – vabariiklik "Katusepildid" [[Ühispank|Ühispangas]], peapreemia *2001 – [[Peeter Toominga nimeline fotopreemia]], konkursi peapreemia *2001 – konkurss "Sport objektiivis", III preemia *2001 – "Päev Tartus", diplom *2001 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Maastikufoto *2001 – "[[Vereta Jaht]] 2001", eripreemia *2002 – "Vereta Jaht 2002", interneti esikoht *2002 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Käsitusfoto *2003 – "Päev Tartus", I preemia *2003 – fotofestival "Narva Sügis", I koht *2004 – "Päev Tartus", I preemia *2005 – Peeter Toominga nimelise fotopreemia konkurss, diplom *2007 – "Vereta Jaht 2007", eripreemia *2009 – "EFK 2009", Parim portree ja ekspositsioon *2010 – "Fotokunst 2010". Parim kunstiline, Parimine akt ja loodusmaastik. *2010 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2010" äramärgitud autorikomplekt *2010 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim aktifoto ja "Grand Pree" *2010 – "EFK 2010". Parim autorikomplekt ja Perfektne M/V komplekt *2010 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2010" III koht kategoorias "Maailma loodus" *2011 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2011" äramärgitud autorikomplekt *2011 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2011" äramärgitud töö kategoorias "Maailma loodus" *2011 – "EFK 2011", parim autorikomplekt *2011 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Efektsuse eksperiment. *2013 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2013" I koht kategoorias "Vormi mängud looduses" *2015 – "EFK 2015" I koht autorikomplekt *2015 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXI EFK "Parim Fotograafika" *2017 – "EFK 2017" III koht M/V mäed *2017 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXIII EFK diplom "Panuse eest, klassikalise foto arendamisse" == Näitused == Künnapil olnud üle saja isikunäituse. === Osalemine näitustel === [[Fail:Künnapi näitus Kökis 91 (20).jpg|pisi|Aktifotonäitus Kiek in de Kökis 1991. aastal]] [[Fail:«Gravüürid valgusega» Fotomuuseumis 2016 (4).jpg|pisi|Näitus "Gravüürid valgusega" Fotomuuseumis 2016. aastal]] [[Pilt:Tõus 83.jpg|thumb|"Tõus" oli eksponeeritud [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängude]] kultuuriprogrammis]] *1983 – grupinäitus [[Zaporižžja Kunstimuuseum]]is *1984 – vabariiklik näitus "Eestlase portree" *1985 – rahvusvaheline grupinäitus mägedest [[Jaapan]]is *1985 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas I", Tallinn *1986 – Tartu rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 86", Moskva *1986 – International Salon of Photographic of Santos, [[Brasiilia]] *1987 – koos Helen Künnapiga (6-aastane) "Helen Kalalaadal" [[Tallinna vanalinna päevad]]el *1987 – "Eesti foto Moldaavias", [[Tiraspol]] *1987 – Salon National D'art Photographique Paris, [[Prantsusmaa]] *1988 – "Päev Tallinnas 88", Tallinn *1988 – viie mehe näitus "Vanalinnapäevad", [[Kopenhaagen]] ([[Taani]]) *1988 – Toronto International Salon of Photography, [[Kanada]] *1988 – Salon Internacional de Fotografia Zaragoza, Hispaania *1988 – New Zealand International Exhibition of Photography, Taani *1988 – Singapore International Salon of Photography, [[Singapur]] *1988 – "Fotografia kinmatografoe", [[Ateena]] ([[Kreeka]]) *1989 – "Kuidas portreteerida eestlast 1867–1989", Tallinn *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Schwerin (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Bonn]] (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Praha]] ([[Tšehhi]]) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Budapest]] ([[Ungari]]) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", Trentino (Itaalia) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", [[Rovereto]] (Itaalia) *1989 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, Ulm (Saksamaa) *1989 – "Monfodi '88", [[Szolnok]] ([[Ungari]]) *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Ciutadella de Menorca]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", Barcelona (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Tortosa]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Mataro]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Esparreguera]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Vilanova I la Geltru]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Sabadell]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[Manresa]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[L'Hospitalet de Llobregat]] (Hispaania) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Varssavi (Poola) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Tallinn *1990 – "Eesti foto", International Exhibition of Nature Photography, Savitaipale (Soome) *1991 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas II", [[Kohtla-Järve]] *1991 – grupinäitus "Vanalinnapäevad", Trentino (Itaalia) *1992 – "Sport", Comité International Olympique, Barcelona (Hispaania) *1992 – ekspositsioonis "XXV olümpiamängud", Barcelona (Hispaania) *1992 – 25th International Exhibition of Photography Zagreb Salon, Horvaatia, eripreemia *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Tallinna Ülikool|Pedagoogikaülikool]]is Tallinnas *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]] *1999 – Gran Tour delle Colline, Circolo fotografico arno, [[Rooma]] *2001 – "Kesklinn ja aeg", vanad fotod: [[vennad Parikased]], [[Nikolai Nyländer]], [[Hans Vanaveski]], A. Alla, J. Simm, A. Vaik, V. Ahonen ja Künnapilt olid uued fotod Tallinnast, Tallinn *2008 – [[Brüssel]], [[Euroopa Parlament]], "Eesti Vabariik 90" *2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0">[http://www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1578 Gravüürid valgusega] eestifoto.ee, 14. september 2016</ref> *2018 – EFKÜ fotonäitus Itaalias, Sestri Levante galeriis === Personaalnäitused === * 1991 – „Aktifotonäitus” Kiek in de Kök * 2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tal on tütred [[Helen Künnap]] (1980) ja Saskia Künnap (2001). Jaan Künnap on ateist. ==Vaata ka== * [[Vikipeedia:GLAM/Kynnap|Jaan Künnapi fotode virtuaalnäitus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ajav">[https://web.archive.org/web/20190624220942/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4398 1980–1989]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalp">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/1987lumeleopardid/1987lumeleopardid.html Lumeleopardid]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="baltia">[https://web.archive.org/web/20161223202202/http://www.baltija.eu/news/read/8591 Интервью с зампредом Маардуского горсобрания Борисом Слепиковским]. 1.08.2010. baltija.eu</ref> <ref name="lood">[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2004hantengrilaviin5.htm Lood Han-Tengri laviinist]. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="kont">[http://www.jkalpiklubi.ee/kontakt/kesk.html MTÜ Jaan Künnapi Alpinismiklubi]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Jaan_K%Fcnnap Künnap, Jaan]. esbl.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]: Tallinn, 2005. Lk 30</ref> <ref name="ajav4">[https://web.archive.org/web/20161108195033/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4402 Ajalugu 2000–2009]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="magi">[https://web.archive.org/web/20170224211452/http://magiklubi.ee/everest/cho-oyu.htm TIPUS! BNS, 13. oktoober 1998]. magiklubi.ee</ref> <ref name="Tippude kutse">[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/tippude-kutse?id=73599505 "Tippude kutse"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2016</ref> <ref name="jnWUm">[http://www.postimees.ee/230707/esileht/siseuudised/273605.php "62 eestlast tõusis Elbruse tippu"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Postimees]], 23. juuli 2007</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Jaan Künnap}} * {{ESBL|Jaan_Künnap}} * [http://www.jkalpiklubi.ee/ JK Alpinismiklubi veebileht] *[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/raamatu_info/raamatu_info.html Matkaspordi käsiraamat] ;Meedias *[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2000alpinistiks.htm "Kuidas saada alpinistiks?"] Reisimaailm, 1–2000 *[http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=2 "Mäed on täis põnevust ja riski"] Reisimaailm, 3–2001 *Silvia Paluoja [http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2007elbrus_PPM_lumeleopard.htm "Isepäine Lumeleopard kasvatab innukalt järglasi"] [[Pärnu Postimees]], 8. september 2007 *Birgit Püve [https://ekspress.delfi.ee/kuum/jaan-kunnap-br-poeet-maailma-katusel?id=69074949 "Jaan Künnap – poeet maailma katusel"] [[Eesti Ekspress]], 15. veebruar 2006 *[https://www.postimees.ee/21737/eestlased-vallutasid-euroopa-tipu "Eestlased vallutasid Euroopa tipu"] Postimees, 20. juuli 2008 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65652506/fotod-alpinistist-ja-tuukrist-fotograaf-jaan-kunnap-esitles-oma-toode-kogumikku "Fotod: Alpinistist ja tuukrist fotograaf Jaan Künnap esitles oma tööde kogumikku"] Kroonika, 8. veebruar 2013 * Andre Nõmm [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 2/2013 * Jaano Martin Ots [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 {{JÄRJESTA:Künnap, Jaan}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti vikifotograafid]] [[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 7ebjn7ebothauklzfdmyotvz7cdd818 7206026 7206012 2026-08-01T15:34:17Z Kynnap 125453 /* Personaalnäitused */ 7206026 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf | Nimi = Jaan Künnap | Pilt = Jaan Künnap.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Jaan Künnap (1982) | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|02|9}} | Sünnikoht = [[Kõue]], [[Harju maakond]] | Rahvus = eestlane | Amet = fotograaf, alpinist ja instruktor-treener | Töökoht = [[Eesti Kalatööstus]] (1969–1998)<br>[[Tallinna Linnamuuseum]] (1998–2018) | Suundumus = loodus, akt ja inimene | Õppinud = | Tehnika = [[Canon]] | Auhindu = [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (1987)<br>III klassi [[Eesti Punase Risti teenetemärk]] (2001) | Kodulehekülg = [http://www.jkalpiklubi.ee/ jkalpiklubi.ee] }} '''Jaan Künnap''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1948]] [[Kõue]]l) on [[eesti]] fotograaf, [[alpinism|mägironija]] ja instruktor-treener. Ta on tõusnud enam kui 150 mäe tippu. Koos [[Kalev Muru]]ga on ta esimesi eestlasi, kes on tõusnud [[Tian Shan]]i kõrguselt teise mäe [[Han-Tengri]] (7010 m) tippu<ref name="jkalp" />. Künnap on pälvinud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse ning temast on tehtud [[Lumeleopard (film)|portreefilm "Lumeleopard"]]. Esimese Eesti alpinistina pälvis ta [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] (üldse on saanud kolm alpinisti)<ref name="baltia" />. Ta juhib [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnapil kui fotograafil on olnud üle saja isikunäituse ja ta on jõudnud kõrgetele kohtadele kümnetel fotovõistlustel. Ta on kirjutanud mitu raamatut ja olnud mitme dokumentaalfilmi operaator. Ta on töötanud fotograafina [[Tallinna Linnamuuseum]]is. == Elulugu == [[Fail:Tuukrikostüüm 3-poldine BP-3. 1968.jpg|pisi|Jaan Künnap 1968. aastal tuukrikostüümis BP-3]] Jaan Künnap sündis 1948. aastal Kose haiglas viielapse pere esimese lapsena. Tema ema, Sinaida Künnap, oli taluteenija [[Kõue|Kõue külas]] Põltsamaa nimelises talus. Tema isa (Aleksander Tiiman) tapeti 1952. aastal.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 9</ref> Perre sündis 1950. aastal ka Jaani õde Kaie ning seejärel vennad Kalvi (1952), Mihkel (1954) ja Rein (1956).<ref name="Mitu-elu-12">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 12</ref> 1958. aastal koliti Kõuelt [[Vilama|Vilama külla]]. Jaan asus õppima [[Palvere kool|Palvere algkooli]] ning pärast neljanda klassi lõpetamist (mida tal tuli korrata) suundus ta edasi [[Kose Gümnaasium|Kose keskkool]]i. Kosel asus ta tegelema ka [[kergejõustik]]u, [[maadlus]]e ja [[jalgrattasõit|jalgrattasõiduga]] ning spordi vallas õnnestus saavutada mõningast edu. Näiteks tuli ta [[Harju rajoon]]i meistriks tänavasõidu rataste klassis ja jõudis Eesti noorte maadluse meistrivõistlustel kolmandale kohale. [[400 meetri tõkkejooks]]us oleks ta peaaegu pääsenud Eesti noortekoondisse ning häid tulemusi tuli ka [[poks]]is.<ref name="Mitu-elu-12" /> Kuna rahaline olukord polnud kiita, siis jäi keskkool lõpetamata ning Künnap asus õppima [[Tallinna 6. kutsekeskool]]is keevitajaks. Sellega seoses kolis ta Tallinna. Hiljem pärast armeest naasmist lõpetas ta küll [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|õhtukeskkooli]].<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 13</ref> Sõjakomissariaati kutsuti ta 1967. aasta alguses ning seal pakuti ka teenistusele eelnevat koolitust. Künnap valis tuukrikoolituse, kuna pidas seda kõige huvitavamaks ning osales järgnevad kuus kuud vastaval väljaõppel. Sügisel võeti ta ajateenijaks ja saadeti [[Volžsk]]i linna.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 14</ref> Pärast 1969. aasta sügisel ajateenistusest naasmist jätkas Künnap tööd päästelaeva [[tuuker|tuukrina]] kuni 1992. aastani.<ref name="Mitu elu 20">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 20</ref> Nende 23 aasta jooksul viibis ta vee all üle 3000 tunni ja saavutas sügavusrekordina<ref name="Tippude kutse" /> 80 meetrit. Päästepuksiirideks olid koondise [[Eesti Kalatööstus]] alused [[Tasuja (laev 1956)|Tasuja]] ja Sulev.<ref name="Kraan">Ülo Kraan: ''Alpilangevarjurid''. Noorte Hääl. Nr 125 (13123), 30. mai 1987. Lk 2.</ref> Sõjaväes luges ta läbi hulgaliselt fotograafiaõpikuid, mida saatsid talle tema ema ja õde, ning see pani aluse hilisemale tegevusele fotograafia vallas.<ref name="Mitu elu 20" /> 1972. aastast on ta harrastusteks [[alpinism|mägironimine]]. 1975. aastast<ref>Andre Nõmm: [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 15. aprill 2013.</ref> on ta tegelenud ka alpinismialase koolitamisega. 1983–1988 oli ta [[Tallinna Alpinismiklubi]] president. 1999. aastast juhib ta [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnap on vallutanud [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Ameerika]] kõrgemad mäed. Ta on tõusnud 14 korda üle 7000 meetri kõrgustele mägedele ja 8000 meetri kõrgusele [[Cho Oyu]]l. Ta kordas 1985. aastal Eesti kõrgtõusude rekordit, tõustes [[Pamiir]]is [[Ismoili Somoni mäetipp]]u (7495 m).<ref name="esbl" /> Esmavallutused on [[Tartu Ülikooli mäetipp|Tartu Ülikooli]] ([[1982]]) ja [[Tallinna mäetipp]] ([[1984]]). Vallutatud tippe on kokku üle 150<ref name="Tippude kutse" />. 1986. aastal koos Alfred Lõhmuse ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga kolm kõrgtippu: Korženevskaja (7105 m), Kommunismi (7495 m) ja Lenini mäetipp (7134 m). Järgneval aastal anti Künnapile alpinistide austav [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] nimetus, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale seitsme tuhandesele mäele ([[Lenini mäetipp]], [[Korženevskaja]], [[Ismoili Somoni mäetipp]] (tol ajal tuntud Kommunismi mäetipuna) ja [[Han-Tengri]]). Jaan Künnap on lõpetanud alpinismi instruktorite (1982) ja mägipäästjate kooli (1983) ning on mitmekordne VSÜ "Kalevi" meister kaljuronimises ja matkatehnikas. Ta on [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]] IV taseme treener.<ref name="kont" /> 1990. aastal korraldati Eesti Kalatööstus ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Ookean ning 1992. aastal kadus vajadus tuukrite järele. Seetõttu kaotas Künnap sama aasta lõpul senise töö ning jätkas [[Eesti Noorte Mereklubi]]s fotoringi juhendajana ja oli laeval vahimadruseks.<ref name="Mitu elu 28">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 28</ref> 1998. aastal vahetas ta senise koha fotograafi ameti vastu [[Tallinna Linnamuuseum]]is,<ref name="Mitu elu 28" /> kus töötas kuni 2018. aastani. Ta on [[Eesti Fotokunstiühing]]u asutajaliige (1987).<ref>[https://web.archive.org/web/20190115232422/http://www.eestifotokunstiyhing.eu/asutamiskongress-19121987.html Eesti Fotokunstiühingu asutamiskongress Tallinnas Kinomajas 19.dets. 1987.a.] (veebiarhiiv)</ref> ==Alpinism== Ta on alpinismiga tegelenud 1972. aastast.<ref name="esbl" /> 1984–1989 töötas ta rahvusvahelistes alpilaagrites. [[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (22).jpg|pisi|1982. aasta ekspeditsioon [[Tartu ülikool 350]] mäetippu]] ===Kuuetuhandeliste esmavallutused=== [[1982]]. aastal võttis ta osa [[Tartu Ülikool]]i 350. aastapäeva tähistamiseks ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri [[Tanõmasi mäeahelik]]ule. Selle käigus esmavallutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tolle aja kõrgeim vallutamata [[mägi]] (sai nimeks [[Tartu ülikool 350]] ja tipu kõrguseks arvati olevat 6350 m). Ekspeditsiooni juhtis [[Kalev Muru]] ning tippu jõudsid kuus alpinisti, kelle seas ka Jaan Künnap (tõusujuht).<ref name="ajav" /> 1984. aastal käisid [[eestlased]] jälle [[Pamiir]]is mäetippe esmavallutamas. 6047 meetri kõrgusele nimeta tippu tõusti kolme grupiga erinevatel marsruutidel. Tõusugrupp, mida juhtis Jaan Künnap, jõudis tippu 18. augustil (päev varem jõudis tippu [[Ilmar Priimets]]a juhitud grupp). Tipp nimetati [[Tallinna mäetipp|Tallinna mäetipuks]].<ref name="jk" /> ===Neli seitsmetuhandelist kahe aastaga=== [[Fail:Mountaineers in Communism Peak in 1985.jpg|pisi|left|Kommunismi mäetipul 1985. aastal. Tagareas: Jaan Künnap, [[Kalev Muru]], [[Junko Tabei]] ja [[Ilmar Priimets]]. Eesreas: [[Alfred Lõhmus]], Nobuko Yanagisawa ja Mayuri Yasuhara]] 1986. aastal töötas ta [[Rahvusvaheline alpilaager Pamir|rahvusvahelises alpilaagris Pamir]] treener-konsultandi ja mägipäästjana. Koos [[Alfred Lõhmus]]e ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga 3 kõrgtippu – [[Korženevskaja]] (7105 m), [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi]] (7495 m) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m).<ref name="ajav" /> 1986. aastal olid Künnap, Lõhmus ja Muru giidiks ka kahele prantslasele (Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret), kes laskusid Lenini mäetipul 7000 meetri kõrguselt langevarjudega.<ref name="Kraan" /> [[1987]]. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline alpinistide ekspeditsioon [[Tian Shan]]i [[Han-Tengri]]le (7010 m). Selle koosseisus tõusid tippu [[8. august]]il esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.<ref name="jkalp" /> ===Mägigiid ja tõusude juht (1984–1997)=== [[Pilt:Kilimanjaro (5895m). Eestlaste esimene grupp Aafrika kõrgeimal tipul 1994.jpg|pisi|Eestlaste esimene grupp [[Kilimanjaro|Aafrika kõrgeimal tipul]]. Tipputõusu juhtis Jaan Künnap]] Aastatel 1989–1991 korraldasid [[Tallinn]]a alpinistid mitu ekspeditsiooni Pamiiri ja Tian Shani [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandeliste]] mäetippudele, kus Jaan Künnap tegutses kas [[mägigiid]]i või tipputõusu juhina: 1989. aastal Lenini mäele Mihhail Sobelmani juhtimisel (tippu jõudis 11 alpinisti), 1990. aastal [[Vladimir Vladimirov-Meema]] juhtimisel Leninile (tipus käis 15 inimest) ja Han-Tengrile (tippu jõudis 7 inimest), 1991. aastal Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel Korženevskajale (tippu jõudis 5 inimest) ning Kommunismile (tippu tõusis 7 inimest).<ref name="jk" /> 1993. juhtis ta Eestist lähetatud esimese alpinismigrupi (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) tipputõusu [[Alpid]]e kõrgeima mäe [[Mont Blanc]]i tippu. [[Prantsusmaa]] poolelt lähtunud marsruudil jõudis tipus ära käia 11 alpinisti. 1994. aastal suundus esimene eestlaste grupp (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) [[Aafrika]] kõrgeimale mäele. Tõusu [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu juhtis Jaan Künnap.<ref name="jk" /> 1997. aasta jaanuaris juhtis Künnap eestlaste grupi [[Lõuna-Ameerika]] kõrgeimale mäele [[Aconcagua]] (6960 m), mille käigus tõusis ta 6. veebruaril koos [[Enn Nõmmik]]u ja [[Üllar Põld|Üllar Põlluga]] tippu.<ref name="jk" /> ===Isiklik kõrgusrekord (1998)=== 1998. aastal lähetati Eestist esimene ekspeditsioon [[Himaalaja]]sse [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelist]] mäetippu vallutama. Selle ekspeditsiooni käigus, kus viis alpinisti [[Cho Oyu]] (8188 m) tippu jõudsid, tõusis Jaan Künnap nõlval 8000 meetri<ref name="esbl" /> kõrgusele ([[Tõivo Sarmet]]i andmetel 7900 m<ref name="Plumer" />), püstitades isikliku kõrgusrekordi.<ref name="jk" /> ===Tõusud 2000. aastatel=== 2002. aastal tõusis Jaan Künnap taas [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelise]] tippu. [[JKA]] järjekordse Pamiiri ekspeditsiooni käigus juhtis ta [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] neli kaaslast.<ref name="jk" /> 2004. aasta juulis–augustis juhtis ta Eesti ekspeditsiooni [[Han-Tengri]]le, kus 5. augustil 2004 toimunud [[maavärin]] põhjustas jää- ja lumelaviini. Hukkus 11 alpinisti. Laviini puhkemise ajal jäid Eesti ekspeditsiooni liikmed laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid. Nad päästsid kahe alpinisti elu ning aitasid päästetööle tõhusalt kaasa.<ref name="lood" /><ref name="ajav4" /> [[21. juuli]]l [[2007]] tõusis Jaan Künnapi juhtimisel rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti, [[Elbrus]]e läänetippu (5642 m). Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).<ref name="jnWUm" /> 2009. aastal osales ta mägimatkal [[Türgi]]s, mille käigus tähistati 180 aasta möödumist [[Ararat]]i (5165 m) mäe vallutamisest [[J. F. Parrot]]i poolt tõusuga selle mäe tippu.<ref name="jk" /> ===Kõrgtõusud=== [[Pilt:Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg|thumb|260px|"Pik Lenina" ([[1989]])<br>Künnapi foto [[Eesti lipp|Eesti lipu]] esmakordsest jõudmisest enam kui 7000-meetrise mäe tippu]] <small>Põhiallikas:<ref name="magi" /></small> *1982 – [[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *1984 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *1984 – [[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *1985 – [[Korženevskaja]] (7105 m) *1985 – [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m) *1986 – Lenini mäetipp (7134 m) *1986 – Korženevskaja (7105 m) *1986 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1987 – Korženevskaja (7105 m) *1987 – [[Han-Tengri]] (7010 m) *1988 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Lenini mäetipp (7134 m) *1989 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1990 – Lenini mäetipp (7134 m) *1990 – Korženevskaja (7105 m) *1991 – Lenini mäetipp (7134 m) *1997 – [[Aconcagua]] (6960 m)<ref name="jk" /> *1998 – [[Cho Oyu]] (tõusis nõlval 8000 m kõrgusele)<ref name="esbl" /> *2004 – Han-Tengri (tõusis 6000 m kõrgusele) == Looming == Üle 13000 Jaan Künnapi foto on jõudnud Vikipeedia pildipanka [[Wikimedia Commons]]isse.<ref>[[:c:Category:Photographs by Jaan Künnap|Photographs by Jaan Künnap]] Wikimedia Commons</ref> [[Fail:Jaan Künnap ja Riho Västrik, Everesti baaslaagris, Nepaal 98.jpg|pisi|Jaan Künnap ja [[Riho Västrik]] 1998. aastal Everesti baaslaagris. 1999. aastal valmis Västriku film Jaan Künnapist]] === Raamatud === *[[2004]] – "Matkaspordi käsiraamat". ISBN 9949104122 (koostaja ja toimetaja Jaan Künnap) *[[2013]] – "Fotograafia minu elus". ISBN 9789949309030 *[[2016]] – "Sõlmed ja pleisid". ISBN 9789949388738 (tekst ja fotod Jaan Künnap) *[[2025]] – "Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks". ISBN 9789916430385 (teksti autor [[Sirje Presnal]], fotode autor Jaan Künnap) === Dokumentaalfilmide operaator === *[[1982]] – "[[Tartu Ülikooli tipp]]", operaator, [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] *[[1998]] – "[[Eestlased Ameerika katusel]]", operaator, [[OÜ Vesilind]] *[[1998]] – "[[Nelikümmend aastat hiljem]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[1998]] – "[[Cho-Oyu]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[2001]] – "[[Lenin – inimene ja mägi]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind ja J.K. Alpinismiklubi Jaan Künnapist on tehtud portreefilm "[[Lumeleopard (film)|Lumeleopard]]" (1999, OÜ Vesilind). === Fotoloomingu näiteid === <gallery> Paljassaare sadam Tallinna reidilt 74.jpg|Paljassaare sadam Tallinna reidilt (1972 või 1974) Päästetööd merel 73 (08).jpg|Päästetööd merel (1973) Krusenstern Tallinnas, Paljassaare sadamas 75 (12).jpg|Krusenstern Tallinnas (1975) Seatapp 83 (14).jpg|Seatapp (1983) Kommunism järvega.jpg|Kommunism järvega (1986) 24.02. kell 8.33. 1989 Toompeal (02).jpg|Sinimustvalge taasjõudmine Pika Hermanni torni 24. veebruari hommikul 1989 Toompea 15.05.90 (18) ENSV Ülemnõukogu.jpg|Toompea 15. mail 1990 Kohtla kaevandus 94 (03).jpg|Kohtla kaevandus (1994) Kopli kaubajaam 1994 (03).jpg|Kopli kaubajaam (1994) Keila-Juga öös.jpg|Keila-Juga öös (2007) Kõrgõzstani jurta 07 III.jpg|Kõrgõzstani jurta (2007) Lenini mäetipp 2011.jpg|Lenini mäetipp (2011) Ruhnu motiivid öös 11.jpg|Ruhnu motiivid öös (2011) Akt mustal taustal.jpg|Akt mustal taustal (2012) Gravüür valgusega XXX.jpg|Gravüür valgusega XXX (2015) </gallery> == Tunnustus == *1987 – aunimetus [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (tõusnud nelja Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrguse mäe tippu)<ref name="esbl" /> *1988 – BDHX CCCP pronksmedal NSV Liidu fotokunsti propageerimise eest välismaal *2001 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]] (mägironija ja loodusfotograafina)<ref>{{EVkavaler|1450}}</ref> *2001 – [[Peeter Toominga fotopreemia]] *2019 – [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2019-jaan-kunnap/ "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2019: Jaan Künnap"] Wikimedia Eesti, 31. detsember 2019.</ref> *2020 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2020/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2020"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 14. detsember 2020.</ref> *2023 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Wikimedia Eesti, 11. detsember 2023</ref> Jaan Künnap oli valitud ka Eesti kunstnike sajandi 100 suurkuju hulka. === Auhinnalisi kohti fotokonkurssidel === [[Pilt:Käiaja (foto - J. Künnap).jpg|thumb|"Käiaja" ([[1977]])]] [[Pilt:Tormide, tungide aastad (J. Künnap).jpg|thumb|"Tormide, tungide aastad"<br>Pilt aastast 1981]] [[Pilt:Aktikompositsioon 19 (J. Künnap).jpg|thumb|"Aktikompositsioon 19" (1988)<br>Jaan Künnap on pildistanud palju aktikompositsioone]] *1972 – vabariiklik Spordilehe fotovõistlus, III koht *1982 – vabariiklik "Portree 82", I järgu diplom *1982 – vabariiklik "Fotoränd – 82", III preemia *1982 – vabariiklik VSÜ "Kalev", I koht *1982 – Spordilehe fotovõistlus, III auhind *1983 – vabariiklik "Fotoränd – 83", I koht *1983 – vabariiklik Fotoklubide näitus, I koht *1983 – rahvusvaheline "Külaelu – 83", Fotosalons "Uzvara" ([[Läti]]), III koht *1984 – "Eesti NSV fotokunst '84", medal *1984 – vabariiklik "Loodusfoto", eriauhind *1985 – "ENSV fotokunst '85", III koht *1985 – Spordilehe "Fotovõistlus", II auhind *1985 – vabariiklik "Fotoränd – 85", II koht *1985 – [[Baltimaad]]e "Turismifoto", I koht *1985 – üleliiduline "Turism", [[Jaremtsa]] ([[Ukraina NSV]]), I koht *1985 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 85", III koht *1985 – üleliiduline näitus BDHX CCCP "Moja Rodina", [[Moskva]], III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, peapreemia *1986 – vabariiklik "Matkafoto 1986", I ja III koht *1986 – vabariiklik "Inimene ja Maa", III koht *1986 – üleliiduline "Maa ja inimesed – 86", [[Krasnodar]] ([[Venemaa]]), III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, II koht *1986 – [[Õhtuleht|Õhtulehe]] fotovõistlus "Tänane Tallinn XXII", I preemia *1986 – "Fotosport 86" Comité International Olympique, [[Reus]] ([[Hispaania]]), III koht *1986 – vabariiklik "PORTREEFOTO 86", II koht *1986 – Salon International de la Photographie Artistioue-Katowice, [[Poola]], eripreemia *1986 – rahvusvaheline näitus ajaleht Trud, Moskva, I koht *1987 – [[Rahva Hääl]]e fotovõistlus, II preemia *1987 – vabariiklik "Portreefoto 87", II koht *1987 – üleliiduline festival, Moskva, diplom *1987 – üleliiduline "Mäed ja inimesed", [[Almatõ]] ([[Kasahstan]]), I koht *1987 – üleliiduline "Maa ja Inimesed – 87", Krasnodar, I koht *1987 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 87", eripreemia *1987 – Zagreb Salon, [[Jugoslaavia]], eripreemia *1987 – XVIII International Salon of Photographic ART "VENUS 87", Poola, eripreemia *1987 – vabariiklik "PRESSFOTO 87", diplom *1987 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, [[Ulm]] ([[Saksamaa]]), diplom *1987 – Biennal Internacional de Fotografia "Europa 87", Reus (Hispaania), eripreemia *1987 – rahvusvaheline "Sõpruslinnad '87", [[Tartu]], eriauhind *1988 – Associacao Fotografica do Porto, [[Portugal]], eripreemia *1988 – ajalehe Rahva Hääl fotovõistlus, II preemia *1988 – Salo Internacional de Fotografia Esportiva "Fotosport–88", Reus (Hispaania), medal *1988 – vabariiklik fotovõistlus "Noorus", diplom *1988 – rahvusvaheline fotovõistlus [[Läti NSV]]-s, diplom *1988 – fotovõistlus "Tänane Tallinn XXIV", I preemia *1988 – Word Health Organization, [[Genf]] ([[Šveits]]), diplom *1988 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 88", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 89", eripreemia *1989 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 89", eripreemia (Leedu Fotokunstnike Liidult) *1989 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 89", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "TALLINN ZOO 1939 – 1989", I koht *1989 – rahvusvaheline "Fotograafika – 89", [[Minsk]] ([[Valgevene]]), diplom *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania), eripreemia *1989 – kuue riigi fotograafide konkurss "Schwerini loss", [[Schwerin]] (Saksamaa), peapreemia *1990 – International Exhibition of Nature Photography, [[Savitaipale]] ([[Soome]]), eripreemia *1990 – XVIII International Salon of Photographic Art "VENUS 90", Poola, eripreemia *1992 – "Sport", Comité International Olympique, [[Barcelona]] (Hispaania), eripreemia *1999 – vabariiklik "Katusepildid" [[Ühispank|Ühispangas]], peapreemia *2001 – [[Peeter Toominga nimeline fotopreemia]], konkursi peapreemia *2001 – konkurss "Sport objektiivis", III preemia *2001 – "Päev Tartus", diplom *2001 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Maastikufoto *2001 – "[[Vereta Jaht]] 2001", eripreemia *2002 – "Vereta Jaht 2002", interneti esikoht *2002 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Käsitusfoto *2003 – "Päev Tartus", I preemia *2003 – fotofestival "Narva Sügis", I koht *2004 – "Päev Tartus", I preemia *2005 – Peeter Toominga nimelise fotopreemia konkurss, diplom *2007 – "Vereta Jaht 2007", eripreemia *2009 – "EFK 2009", Parim portree ja ekspositsioon *2010 – "Fotokunst 2010". Parim kunstiline, Parimine akt ja loodusmaastik. *2010 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2010" äramärgitud autorikomplekt *2010 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim aktifoto ja "Grand Pree" *2010 – "EFK 2010". Parim autorikomplekt ja Perfektne M/V komplekt *2010 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2010" III koht kategoorias "Maailma loodus" *2011 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2011" äramärgitud autorikomplekt *2011 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2011" äramärgitud töö kategoorias "Maailma loodus" *2011 – "EFK 2011", parim autorikomplekt *2011 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Efektsuse eksperiment. *2013 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2013" I koht kategoorias "Vormi mängud looduses" *2015 – "EFK 2015" I koht autorikomplekt *2015 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXI EFK "Parim Fotograafika" *2017 – "EFK 2017" III koht M/V mäed *2017 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXIII EFK diplom "Panuse eest, klassikalise foto arendamisse" == Näitused == Künnapil olnud üle saja isikunäituse. === Osalemine näitustel === [[Fail:Künnapi näitus Kökis 91 (20).jpg|pisi|Aktifotonäitus Kiek in de Kökis 1991. aastal]] [[Fail:«Gravüürid valgusega» Fotomuuseumis 2016 (4).jpg|pisi|Näitus "Gravüürid valgusega" Fotomuuseumis 2016. aastal]] [[Pilt:Tõus 83.jpg|thumb|"Tõus" oli eksponeeritud [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängude]] kultuuriprogrammis]] *1983 – grupinäitus [[Zaporižžja Kunstimuuseum]]is *1984 – vabariiklik näitus "Eestlase portree" *1985 – rahvusvaheline grupinäitus mägedest [[Jaapan]]is *1985 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas I", Tallinn *1986 – Tartu rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 86", Moskva *1986 – International Salon of Photographic of Santos, [[Brasiilia]] *1987 – koos Helen Künnapiga (6-aastane) "Helen Kalalaadal" [[Tallinna vanalinna päevad]]el *1987 – "Eesti foto Moldaavias", [[Tiraspol]] *1987 – Salon National D'art Photographique Paris, [[Prantsusmaa]] *1988 – "Päev Tallinnas 88", Tallinn *1988 – viie mehe näitus "Vanalinnapäevad", [[Kopenhaagen]] ([[Taani]]) *1988 – Toronto International Salon of Photography, [[Kanada]] *1988 – Salon Internacional de Fotografia Zaragoza, Hispaania *1988 – New Zealand International Exhibition of Photography, Taani *1988 – Singapore International Salon of Photography, [[Singapur]] *1988 – "Fotografia kinmatografoe", [[Ateena]] ([[Kreeka]]) *1989 – "Kuidas portreteerida eestlast 1867–1989", Tallinn *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Schwerin (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Bonn]] (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Praha]] ([[Tšehhi]]) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Budapest]] ([[Ungari]]) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", Trentino (Itaalia) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", [[Rovereto]] (Itaalia) *1989 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, Ulm (Saksamaa) *1989 – "Monfodi '88", [[Szolnok]] ([[Ungari]]) *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Ciutadella de Menorca]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", Barcelona (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Tortosa]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Mataro]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Esparreguera]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Vilanova I la Geltru]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Sabadell]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[Manresa]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[L'Hospitalet de Llobregat]] (Hispaania) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Varssavi (Poola) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Tallinn *1990 – "Eesti foto", International Exhibition of Nature Photography, Savitaipale (Soome) *1991 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas II", [[Kohtla-Järve]] *1991 – grupinäitus "Vanalinnapäevad", Trentino (Itaalia) *1992 – "Sport", Comité International Olympique, Barcelona (Hispaania) *1992 – ekspositsioonis "XXV olümpiamängud", Barcelona (Hispaania) *1992 – 25th International Exhibition of Photography Zagreb Salon, Horvaatia, eripreemia *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Tallinna Ülikool|Pedagoogikaülikool]]is Tallinnas *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]] *1999 – Gran Tour delle Colline, Circolo fotografico arno, [[Rooma]] *2001 – "Kesklinn ja aeg", vanad fotod: [[vennad Parikased]], [[Nikolai Nyländer]], [[Hans Vanaveski]], A. Alla, J. Simm, A. Vaik, V. Ahonen ja Künnapilt olid uued fotod Tallinnast, Tallinn *2008 – [[Brüssel]], [[Euroopa Parlament]], "Eesti Vabariik 90" *2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0">[http://www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1578 Gravüürid valgusega] eestifoto.ee, 14. september 2016</ref> *2018 – EFKÜ fotonäitus Itaalias, Sestri Levante galeriis === Personaalnäitused === * 1991 – „Aktifotonäitus” Kiek in de Kök * 2014 – „Inimesed ja mäed” Ravila mõis * 2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0" /> * 2018 – „Sõlmed ja pleisid“ Kiek in de Kök * 2018 – „Gravüürid valgusega" Ravila mõis * 2018 – „Gravüürid valgusega" Kuressaare kultuurikeskus * 2019 – „Mäed ja inimesed” Lihula raamatukogu * 2021 – „Mäed ja inimesed” Domininiiklaste Klooster * 2021 – „Tallinna panoraamid” Domininiiklaste Klooster * 2021 – „Gravüürid valgusega" Sakste Maja Lihulas * 2022 – „Mäed ja inimesed” Tallinna teletorn * 2023 – „Gravüürid valgusega” Tallinna teletorn * 2023 – „Mägedest paremad on ainult mäed” Narva Kultuurimaja Rugodiv * 2023 – „Sõlmed ja pleisid“ Tallinna teletorn * 2025 – „Sõlmed ja pleisid“ Ardu Raamatukogu * 2026 – «Euroopa algab Narvast» Narva Keskraamatukogu == Isiklikku == Tal on tütred [[Helen Künnap]] (1980) ja Saskia Künnap (2001). Jaan Künnap on ateist. ==Vaata ka== * [[Vikipeedia:GLAM/Kynnap|Jaan Künnapi fotode virtuaalnäitus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ajav">[https://web.archive.org/web/20190624220942/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4398 1980–1989]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalp">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/1987lumeleopardid/1987lumeleopardid.html Lumeleopardid]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="baltia">[https://web.archive.org/web/20161223202202/http://www.baltija.eu/news/read/8591 Интервью с зампредом Маардуского горсобрания Борисом Слепиковским]. 1.08.2010. baltija.eu</ref> <ref name="lood">[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2004hantengrilaviin5.htm Lood Han-Tengri laviinist]. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="kont">[http://www.jkalpiklubi.ee/kontakt/kesk.html MTÜ Jaan Künnapi Alpinismiklubi]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Jaan_K%Fcnnap Künnap, Jaan]. esbl.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]: Tallinn, 2005. Lk 30</ref> <ref name="ajav4">[https://web.archive.org/web/20161108195033/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4402 Ajalugu 2000–2009]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="magi">[https://web.archive.org/web/20170224211452/http://magiklubi.ee/everest/cho-oyu.htm TIPUS! BNS, 13. oktoober 1998]. magiklubi.ee</ref> <ref name="Tippude kutse">[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/tippude-kutse?id=73599505 "Tippude kutse"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2016</ref> <ref name="jnWUm">[http://www.postimees.ee/230707/esileht/siseuudised/273605.php "62 eestlast tõusis Elbruse tippu"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Postimees]], 23. juuli 2007</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Jaan Künnap}} * {{ESBL|Jaan_Künnap}} * [http://www.jkalpiklubi.ee/ JK Alpinismiklubi veebileht] *[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/raamatu_info/raamatu_info.html Matkaspordi käsiraamat] ;Meedias *[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2000alpinistiks.htm "Kuidas saada alpinistiks?"] Reisimaailm, 1–2000 *[http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=2 "Mäed on täis põnevust ja riski"] Reisimaailm, 3–2001 *Silvia Paluoja [http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2007elbrus_PPM_lumeleopard.htm "Isepäine Lumeleopard kasvatab innukalt järglasi"] [[Pärnu Postimees]], 8. september 2007 *Birgit Püve [https://ekspress.delfi.ee/kuum/jaan-kunnap-br-poeet-maailma-katusel?id=69074949 "Jaan Künnap – poeet maailma katusel"] [[Eesti Ekspress]], 15. veebruar 2006 *[https://www.postimees.ee/21737/eestlased-vallutasid-euroopa-tipu "Eestlased vallutasid Euroopa tipu"] Postimees, 20. juuli 2008 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65652506/fotod-alpinistist-ja-tuukrist-fotograaf-jaan-kunnap-esitles-oma-toode-kogumikku "Fotod: Alpinistist ja tuukrist fotograaf Jaan Künnap esitles oma tööde kogumikku"] Kroonika, 8. veebruar 2013 * Andre Nõmm [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 2/2013 * Jaano Martin Ots [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 {{JÄRJESTA:Künnap, Jaan}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti vikifotograafid]] [[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] pbm4pqokayyqdq1241dgbkexayx6yml 7206160 7206026 2026-08-01T20:35:42Z Kynnap 125453 /* Elulugu */ 7206160 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf | Nimi = Jaan Künnap | Pilt = Jaan Künnap.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Jaan Künnap (1982) | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|02|9}} | Sünnikoht = [[Kõue]], [[Harju maakond]] | Rahvus = eestlane | Amet = fotograaf, alpinist ja instruktor-treener | Töökoht = [[Eesti Kalatööstus]] (1969–1998)<br>[[Tallinna Linnamuuseum]] (1998–2018) | Suundumus = loodus, akt ja inimene | Õppinud = | Tehnika = [[Canon]] | Auhindu = [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (1987)<br>III klassi [[Eesti Punase Risti teenetemärk]] (2001) | Kodulehekülg = [http://www.jkalpiklubi.ee/ jkalpiklubi.ee] }} '''Jaan Künnap''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1948]] [[Kõue]]l) on [[eesti]] fotograaf, [[alpinism|mägironija]] ja instruktor-treener. Ta on tõusnud enam kui 150 mäe tippu. Koos [[Kalev Muru]]ga on ta esimesi eestlasi, kes on tõusnud [[Tian Shan]]i kõrguselt teise mäe [[Han-Tengri]] (7010 m) tippu<ref name="jkalp" />. Künnap on pälvinud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse ning temast on tehtud [[Lumeleopard (film)|portreefilm "Lumeleopard"]]. Esimese Eesti alpinistina pälvis ta [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] (üldse on saanud kolm alpinisti)<ref name="baltia" />. Ta juhib [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnapil kui fotograafil on olnud üle saja isikunäituse ja ta on jõudnud kõrgetele kohtadele kümnetel fotovõistlustel. Ta on kirjutanud mitu raamatut ja olnud mitme dokumentaalfilmi operaator. Ta on töötanud fotograafina [[Tallinna Linnamuuseum]]is. == Elulugu == [[Fail:Tuukrikostüüm 3-poldine BP-3. 1968.jpg|pisi|Jaan Künnap 1968. aastal tuukrikostüümis BP-3]] Jaan Künnap sündis 1948. aastal Kose haiglas viielapse pere esimese lapsena. Tema ema, Sinaida Künnap, oli taluteenija [[Kõue|Kõue külas]] Põltsamaa nimelises talus. Tema isa (Aleksander Tiiman) tapeti 1952. aastal.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 9</ref> Perre sündis 1950. aastal ka Jaani õde Kaie ning seejärel vennad Kalvi (1952), Mihkel (1954) ja Rein (1956).<ref name="Mitu-elu-12">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 12</ref> 1958. aastal koliti Kõuelt [[Vilama|Vilama külla]]. Jaan asus õppima [[Palvere kool|Palvere algkooli]] ning pärast neljanda klassi lõpetamist (mida tal tuli korrata) suundus ta edasi [[Kose Gümnaasium|Kose keskkool]]i. Kosel asus ta tegelema ka [[kergejõustik]]u, [[maadlus]]e ja [[jalgrattasõit|jalgrattasõiduga]] ning spordi vallas õnnestus saavutada mõningast edu. Näiteks tuli ta [[Harju rajoon]]i meistriks tänavasõidu rataste klassis ja jõudis Eesti noorte maadluse meistrivõistlustel kolmandale kohale. [[400 meetri tõkkejooks]]us oleks ta peaaegu pääsenud Eesti noortekoondisse ning häid tulemusi tuli ka [[poks]]is.<ref name="Mitu-elu-12" /> Kuna rahaline olukord polnud kiita, siis jäi keskkool lõpetamata ning Künnap asus õppima [[Tallinna 6. kutsekeskool]]is keevitajaks. Sellega seoses kolis ta Tallinna. Hiljem pärast armeest naasmist lõpetas ta küll [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|õhtukeskkooli]].<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 13</ref> Sõjakomissariaati kutsuti ta 1967. aasta alguses ning seal pakuti ka teenistusele eelnevat koolitust. Künnap valis tuukrikoolituse, kuna pidas seda kõige huvitavamaks ning osales järgnevad kuus kuud vastaval väljaõppel. Sügisel võeti ta ajateenijaks ja saadeti [[Volžsk]]i linna.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 14</ref> Pärast 1969. aasta sügisel ajateenistusest naasmist jätkas Künnap tööd päästelaeva [[tuuker|tuukrina]] kuni 1992. aastani.<ref name="Mitu elu 20">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 20</ref> Nende 23 aasta jooksul viibis ta vee all üle 3000 tunni ja saavutas sügavusrekordina<ref name="Tippude kutse" /> 80 meetrit. Päästepuksiirideks olid koondise [[Eesti Kalatööstus]] alused [[Tasuja (laev 1956)|Tasuja]] ja Sulev.<ref name="Kraan">Ülo Kraan: ''Alpilangevarjurid''. Noorte Hääl. Nr 125 (13123), 30. mai 1987. Lk 2.</ref> Sõjaväes luges ta läbi hulgaliselt fotograafiaõpikuid, mida saatsid talle tema ema ja õde, ning see pani aluse hilisemale tegevusele fotograafia vallas.<ref name="Mitu elu 20" /> 1972. aastast on ta harrastusteks [[alpinism|mägironimine]]. 1975. aastast<ref>Andre Nõmm: [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 15. aprill 2013.</ref> on ta tegelenud ka alpinismialase koolitamisega. 1983–1988 oli ta [[Tallinna Alpinismiklubi]] president. 1999. aastast juhib ta [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. 1999-2001 juhtis [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi|Jaan Künnapi]] Alpinismikooli. Künnap on vallutanud [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Ameerika]] kõrgemad mäed. Ta on tõusnud 14 korda üle 7000 meetri kõrgustele mägedele ja 8000 meetri kõrgusele [[Cho Oyu]]l. Ta kordas 1985. aastal Eesti kõrgtõusude rekordit, tõustes [[Pamiir]]is [[Ismoili Somoni mäetipp]]u (7495 m).<ref name="esbl" /> Esmavallutused on [[Tartu Ülikooli mäetipp|Tartu Ülikooli]] ([[1982]]) ja [[Tallinna mäetipp]] ([[1984]]). Vallutatud tippe on kokku üle 150<ref name="Tippude kutse" />. 1986. aastal koos Alfred Lõhmuse ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga kolm kõrgtippu: Korženevskaja (7105 m), Kommunismi (7495 m) ja Lenini mäetipp (7134 m). Järgneval aastal anti Künnapile alpinistide austav [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] nimetus, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale seitsme tuhandesele mäele ([[Lenini mäetipp]], [[Korženevskaja]], [[Ismoili Somoni mäetipp]] (tol ajal tuntud Kommunismi mäetipuna) ja [[Han-Tengri]]). Jaan Künnap on lõpetanud alpinismi instruktorite (1982) ja mägipäästjate kooli (1983) ning on mitmekordne VSÜ "Kalevi" meister kaljuronimises ja matkatehnikas. Ta on [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]] IV taseme treener.<ref name="kont" /> 1990. aastal korraldati Eesti Kalatööstus ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Ookean ning 1992. aastal kadus vajadus tuukrite järele. Seetõttu kaotas Künnap sama aasta lõpul senise töö ning jätkas [[Eesti Noorte Mereklubi]]s fotoringi juhendajana ja oli laeval vahimadruseks.<ref name="Mitu elu 28">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 28</ref> 1998. aastal vahetas ta senise koha fotograafi ameti vastu [[Tallinna Linnamuuseum]]is,<ref name="Mitu elu 28" /> kus töötas kuni 2018. aastani. Ta on [[Eesti Fotokunstiühing]]u asutajaliige (1987).<ref>[https://web.archive.org/web/20190115232422/http://www.eestifotokunstiyhing.eu/asutamiskongress-19121987.html Eesti Fotokunstiühingu asutamiskongress Tallinnas Kinomajas 19.dets. 1987.a.] (veebiarhiiv)</ref> ==Alpinism== Ta on alpinismiga tegelenud 1972. aastast.<ref name="esbl" /> 1984–1989 töötas ta rahvusvahelistes alpilaagrites. [[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (22).jpg|pisi|1982. aasta ekspeditsioon [[Tartu ülikool 350]] mäetippu]] ===Kuuetuhandeliste esmavallutused=== [[1982]]. aastal võttis ta osa [[Tartu Ülikool]]i 350. aastapäeva tähistamiseks ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri [[Tanõmasi mäeahelik]]ule. Selle käigus esmavallutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tolle aja kõrgeim vallutamata [[mägi]] (sai nimeks [[Tartu ülikool 350]] ja tipu kõrguseks arvati olevat 6350 m). Ekspeditsiooni juhtis [[Kalev Muru]] ning tippu jõudsid kuus alpinisti, kelle seas ka Jaan Künnap (tõusujuht).<ref name="ajav" /> 1984. aastal käisid [[eestlased]] jälle [[Pamiir]]is mäetippe esmavallutamas. 6047 meetri kõrgusele nimeta tippu tõusti kolme grupiga erinevatel marsruutidel. Tõusugrupp, mida juhtis Jaan Künnap, jõudis tippu 18. augustil (päev varem jõudis tippu [[Ilmar Priimets]]a juhitud grupp). Tipp nimetati [[Tallinna mäetipp|Tallinna mäetipuks]].<ref name="jk" /> ===Neli seitsmetuhandelist kahe aastaga=== [[Fail:Mountaineers in Communism Peak in 1985.jpg|pisi|left|Kommunismi mäetipul 1985. aastal. Tagareas: Jaan Künnap, [[Kalev Muru]], [[Junko Tabei]] ja [[Ilmar Priimets]]. Eesreas: [[Alfred Lõhmus]], Nobuko Yanagisawa ja Mayuri Yasuhara]] 1986. aastal töötas ta [[Rahvusvaheline alpilaager Pamir|rahvusvahelises alpilaagris Pamir]] treener-konsultandi ja mägipäästjana. Koos [[Alfred Lõhmus]]e ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga 3 kõrgtippu – [[Korženevskaja]] (7105 m), [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi]] (7495 m) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m).<ref name="ajav" /> 1986. aastal olid Künnap, Lõhmus ja Muru giidiks ka kahele prantslasele (Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret), kes laskusid Lenini mäetipul 7000 meetri kõrguselt langevarjudega.<ref name="Kraan" /> [[1987]]. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline alpinistide ekspeditsioon [[Tian Shan]]i [[Han-Tengri]]le (7010 m). Selle koosseisus tõusid tippu [[8. august]]il esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.<ref name="jkalp" /> ===Mägigiid ja tõusude juht (1984–1997)=== [[Pilt:Kilimanjaro (5895m). Eestlaste esimene grupp Aafrika kõrgeimal tipul 1994.jpg|pisi|Eestlaste esimene grupp [[Kilimanjaro|Aafrika kõrgeimal tipul]]. Tipputõusu juhtis Jaan Künnap]] Aastatel 1989–1991 korraldasid [[Tallinn]]a alpinistid mitu ekspeditsiooni Pamiiri ja Tian Shani [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandeliste]] mäetippudele, kus Jaan Künnap tegutses kas [[mägigiid]]i või tipputõusu juhina: 1989. aastal Lenini mäele Mihhail Sobelmani juhtimisel (tippu jõudis 11 alpinisti), 1990. aastal [[Vladimir Vladimirov-Meema]] juhtimisel Leninile (tipus käis 15 inimest) ja Han-Tengrile (tippu jõudis 7 inimest), 1991. aastal Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel Korženevskajale (tippu jõudis 5 inimest) ning Kommunismile (tippu tõusis 7 inimest).<ref name="jk" /> 1993. juhtis ta Eestist lähetatud esimese alpinismigrupi (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) tipputõusu [[Alpid]]e kõrgeima mäe [[Mont Blanc]]i tippu. [[Prantsusmaa]] poolelt lähtunud marsruudil jõudis tipus ära käia 11 alpinisti. 1994. aastal suundus esimene eestlaste grupp (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) [[Aafrika]] kõrgeimale mäele. Tõusu [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu juhtis Jaan Künnap.<ref name="jk" /> 1997. aasta jaanuaris juhtis Künnap eestlaste grupi [[Lõuna-Ameerika]] kõrgeimale mäele [[Aconcagua]] (6960 m), mille käigus tõusis ta 6. veebruaril koos [[Enn Nõmmik]]u ja [[Üllar Põld|Üllar Põlluga]] tippu.<ref name="jk" /> ===Isiklik kõrgusrekord (1998)=== 1998. aastal lähetati Eestist esimene ekspeditsioon [[Himaalaja]]sse [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelist]] mäetippu vallutama. Selle ekspeditsiooni käigus, kus viis alpinisti [[Cho Oyu]] (8188 m) tippu jõudsid, tõusis Jaan Künnap nõlval 8000 meetri<ref name="esbl" /> kõrgusele ([[Tõivo Sarmet]]i andmetel 7900 m<ref name="Plumer" />), püstitades isikliku kõrgusrekordi.<ref name="jk" /> ===Tõusud 2000. aastatel=== 2002. aastal tõusis Jaan Künnap taas [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelise]] tippu. [[JKA]] järjekordse Pamiiri ekspeditsiooni käigus juhtis ta [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] neli kaaslast.<ref name="jk" /> 2004. aasta juulis–augustis juhtis ta Eesti ekspeditsiooni [[Han-Tengri]]le, kus 5. augustil 2004 toimunud [[maavärin]] põhjustas jää- ja lumelaviini. Hukkus 11 alpinisti. Laviini puhkemise ajal jäid Eesti ekspeditsiooni liikmed laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid. Nad päästsid kahe alpinisti elu ning aitasid päästetööle tõhusalt kaasa.<ref name="lood" /><ref name="ajav4" /> [[21. juuli]]l [[2007]] tõusis Jaan Künnapi juhtimisel rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti, [[Elbrus]]e läänetippu (5642 m). Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).<ref name="jnWUm" /> 2009. aastal osales ta mägimatkal [[Türgi]]s, mille käigus tähistati 180 aasta möödumist [[Ararat]]i (5165 m) mäe vallutamisest [[J. F. Parrot]]i poolt tõusuga selle mäe tippu.<ref name="jk" /> ===Kõrgtõusud=== [[Pilt:Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg|thumb|260px|"Pik Lenina" ([[1989]])<br>Künnapi foto [[Eesti lipp|Eesti lipu]] esmakordsest jõudmisest enam kui 7000-meetrise mäe tippu]] <small>Põhiallikas:<ref name="magi" /></small> *1982 – [[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *1984 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *1984 – [[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *1985 – [[Korženevskaja]] (7105 m) *1985 – [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m) *1986 – Lenini mäetipp (7134 m) *1986 – Korženevskaja (7105 m) *1986 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1987 – Korženevskaja (7105 m) *1987 – [[Han-Tengri]] (7010 m) *1988 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Lenini mäetipp (7134 m) *1989 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1990 – Lenini mäetipp (7134 m) *1990 – Korženevskaja (7105 m) *1991 – Lenini mäetipp (7134 m) *1997 – [[Aconcagua]] (6960 m)<ref name="jk" /> *1998 – [[Cho Oyu]] (tõusis nõlval 8000 m kõrgusele)<ref name="esbl" /> *2004 – Han-Tengri (tõusis 6000 m kõrgusele) == Looming == Üle 13000 Jaan Künnapi foto on jõudnud Vikipeedia pildipanka [[Wikimedia Commons]]isse.<ref>[[:c:Category:Photographs by Jaan Künnap|Photographs by Jaan Künnap]] Wikimedia Commons</ref> [[Fail:Jaan Künnap ja Riho Västrik, Everesti baaslaagris, Nepaal 98.jpg|pisi|Jaan Künnap ja [[Riho Västrik]] 1998. aastal Everesti baaslaagris. 1999. aastal valmis Västriku film Jaan Künnapist]] === Raamatud === *[[2004]] – "Matkaspordi käsiraamat". ISBN 9949104122 (koostaja ja toimetaja Jaan Künnap) *[[2013]] – "Fotograafia minu elus". ISBN 9789949309030 *[[2016]] – "Sõlmed ja pleisid". ISBN 9789949388738 (tekst ja fotod Jaan Künnap) *[[2025]] – "Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks". ISBN 9789916430385 (teksti autor [[Sirje Presnal]], fotode autor Jaan Künnap) === Dokumentaalfilmide operaator === *[[1982]] – "[[Tartu Ülikooli tipp]]", operaator, [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] *[[1998]] – "[[Eestlased Ameerika katusel]]", operaator, [[OÜ Vesilind]] *[[1998]] – "[[Nelikümmend aastat hiljem]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[1998]] – "[[Cho-Oyu]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[2001]] – "[[Lenin – inimene ja mägi]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind ja J.K. Alpinismiklubi Jaan Künnapist on tehtud portreefilm "[[Lumeleopard (film)|Lumeleopard]]" (1999, OÜ Vesilind). === Fotoloomingu näiteid === <gallery> Paljassaare sadam Tallinna reidilt 74.jpg|Paljassaare sadam Tallinna reidilt (1972 või 1974) Päästetööd merel 73 (08).jpg|Päästetööd merel (1973) Krusenstern Tallinnas, Paljassaare sadamas 75 (12).jpg|Krusenstern Tallinnas (1975) Seatapp 83 (14).jpg|Seatapp (1983) Kommunism järvega.jpg|Kommunism järvega (1986) 24.02. kell 8.33. 1989 Toompeal (02).jpg|Sinimustvalge taasjõudmine Pika Hermanni torni 24. veebruari hommikul 1989 Toompea 15.05.90 (18) ENSV Ülemnõukogu.jpg|Toompea 15. mail 1990 Kohtla kaevandus 94 (03).jpg|Kohtla kaevandus (1994) Kopli kaubajaam 1994 (03).jpg|Kopli kaubajaam (1994) Keila-Juga öös.jpg|Keila-Juga öös (2007) Kõrgõzstani jurta 07 III.jpg|Kõrgõzstani jurta (2007) Lenini mäetipp 2011.jpg|Lenini mäetipp (2011) Ruhnu motiivid öös 11.jpg|Ruhnu motiivid öös (2011) Akt mustal taustal.jpg|Akt mustal taustal (2012) Gravüür valgusega XXX.jpg|Gravüür valgusega XXX (2015) </gallery> == Tunnustus == *1987 – aunimetus [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (tõusnud nelja Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrguse mäe tippu)<ref name="esbl" /> *1988 – BDHX CCCP pronksmedal NSV Liidu fotokunsti propageerimise eest välismaal *2001 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]] (mägironija ja loodusfotograafina)<ref>{{EVkavaler|1450}}</ref> *2001 – [[Peeter Toominga fotopreemia]] *2019 – [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2019-jaan-kunnap/ "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2019: Jaan Künnap"] Wikimedia Eesti, 31. detsember 2019.</ref> *2020 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2020/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2020"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 14. detsember 2020.</ref> *2023 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Wikimedia Eesti, 11. detsember 2023</ref> Jaan Künnap oli valitud ka Eesti kunstnike sajandi 100 suurkuju hulka. === Auhinnalisi kohti fotokonkurssidel === [[Pilt:Käiaja (foto - J. Künnap).jpg|thumb|"Käiaja" ([[1977]])]] [[Pilt:Tormide, tungide aastad (J. Künnap).jpg|thumb|"Tormide, tungide aastad"<br>Pilt aastast 1981]] [[Pilt:Aktikompositsioon 19 (J. Künnap).jpg|thumb|"Aktikompositsioon 19" (1988)<br>Jaan Künnap on pildistanud palju aktikompositsioone]] *1972 – vabariiklik Spordilehe fotovõistlus, III koht *1982 – vabariiklik "Portree 82", I järgu diplom *1982 – vabariiklik "Fotoränd – 82", III preemia *1982 – vabariiklik VSÜ "Kalev", I koht *1982 – Spordilehe fotovõistlus, III auhind *1983 – vabariiklik "Fotoränd – 83", I koht *1983 – vabariiklik Fotoklubide näitus, I koht *1983 – rahvusvaheline "Külaelu – 83", Fotosalons "Uzvara" ([[Läti]]), III koht *1984 – "Eesti NSV fotokunst '84", medal *1984 – vabariiklik "Loodusfoto", eriauhind *1985 – "ENSV fotokunst '85", III koht *1985 – Spordilehe "Fotovõistlus", II auhind *1985 – vabariiklik "Fotoränd – 85", II koht *1985 – [[Baltimaad]]e "Turismifoto", I koht *1985 – üleliiduline "Turism", [[Jaremtsa]] ([[Ukraina NSV]]), I koht *1985 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 85", III koht *1985 – üleliiduline näitus BDHX CCCP "Moja Rodina", [[Moskva]], III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, peapreemia *1986 – vabariiklik "Matkafoto 1986", I ja III koht *1986 – vabariiklik "Inimene ja Maa", III koht *1986 – üleliiduline "Maa ja inimesed – 86", [[Krasnodar]] ([[Venemaa]]), III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, II koht *1986 – [[Õhtuleht|Õhtulehe]] fotovõistlus "Tänane Tallinn XXII", I preemia *1986 – "Fotosport 86" Comité International Olympique, [[Reus]] ([[Hispaania]]), III koht *1986 – vabariiklik "PORTREEFOTO 86", II koht *1986 – Salon International de la Photographie Artistioue-Katowice, [[Poola]], eripreemia *1986 – rahvusvaheline näitus ajaleht Trud, Moskva, I koht *1987 – [[Rahva Hääl]]e fotovõistlus, II preemia *1987 – vabariiklik "Portreefoto 87", II koht *1987 – üleliiduline festival, Moskva, diplom *1987 – üleliiduline "Mäed ja inimesed", [[Almatõ]] ([[Kasahstan]]), I koht *1987 – üleliiduline "Maa ja Inimesed – 87", Krasnodar, I koht *1987 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 87", eripreemia *1987 – Zagreb Salon, [[Jugoslaavia]], eripreemia *1987 – XVIII International Salon of Photographic ART "VENUS 87", Poola, eripreemia *1987 – vabariiklik "PRESSFOTO 87", diplom *1987 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, [[Ulm]] ([[Saksamaa]]), diplom *1987 – Biennal Internacional de Fotografia "Europa 87", Reus (Hispaania), eripreemia *1987 – rahvusvaheline "Sõpruslinnad '87", [[Tartu]], eriauhind *1988 – Associacao Fotografica do Porto, [[Portugal]], eripreemia *1988 – ajalehe Rahva Hääl fotovõistlus, II preemia *1988 – Salo Internacional de Fotografia Esportiva "Fotosport–88", Reus (Hispaania), medal *1988 – vabariiklik fotovõistlus "Noorus", diplom *1988 – rahvusvaheline fotovõistlus [[Läti NSV]]-s, diplom *1988 – fotovõistlus "Tänane Tallinn XXIV", I preemia *1988 – Word Health Organization, [[Genf]] ([[Šveits]]), diplom *1988 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 88", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 89", eripreemia *1989 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 89", eripreemia (Leedu Fotokunstnike Liidult) *1989 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 89", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "TALLINN ZOO 1939 – 1989", I koht *1989 – rahvusvaheline "Fotograafika – 89", [[Minsk]] ([[Valgevene]]), diplom *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania), eripreemia *1989 – kuue riigi fotograafide konkurss "Schwerini loss", [[Schwerin]] (Saksamaa), peapreemia *1990 – International Exhibition of Nature Photography, [[Savitaipale]] ([[Soome]]), eripreemia *1990 – XVIII International Salon of Photographic Art "VENUS 90", Poola, eripreemia *1992 – "Sport", Comité International Olympique, [[Barcelona]] (Hispaania), eripreemia *1999 – vabariiklik "Katusepildid" [[Ühispank|Ühispangas]], peapreemia *2001 – [[Peeter Toominga nimeline fotopreemia]], konkursi peapreemia *2001 – konkurss "Sport objektiivis", III preemia *2001 – "Päev Tartus", diplom *2001 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Maastikufoto *2001 – "[[Vereta Jaht]] 2001", eripreemia *2002 – "Vereta Jaht 2002", interneti esikoht *2002 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Käsitusfoto *2003 – "Päev Tartus", I preemia *2003 – fotofestival "Narva Sügis", I koht *2004 – "Päev Tartus", I preemia *2005 – Peeter Toominga nimelise fotopreemia konkurss, diplom *2007 – "Vereta Jaht 2007", eripreemia *2009 – "EFK 2009", Parim portree ja ekspositsioon *2010 – "Fotokunst 2010". Parim kunstiline, Parimine akt ja loodusmaastik. *2010 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2010" äramärgitud autorikomplekt *2010 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim aktifoto ja "Grand Pree" *2010 – "EFK 2010". Parim autorikomplekt ja Perfektne M/V komplekt *2010 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2010" III koht kategoorias "Maailma loodus" *2011 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2011" äramärgitud autorikomplekt *2011 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2011" äramärgitud töö kategoorias "Maailma loodus" *2011 – "EFK 2011", parim autorikomplekt *2011 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Efektsuse eksperiment. *2013 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2013" I koht kategoorias "Vormi mängud looduses" *2015 – "EFK 2015" I koht autorikomplekt *2015 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXI EFK "Parim Fotograafika" *2017 – "EFK 2017" III koht M/V mäed *2017 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXIII EFK diplom "Panuse eest, klassikalise foto arendamisse" == Näitused == Künnapil olnud üle saja isikunäituse. === Osalemine näitustel === [[Fail:Künnapi näitus Kökis 91 (20).jpg|pisi|Aktifotonäitus Kiek in de Kökis 1991. aastal]] [[Fail:«Gravüürid valgusega» Fotomuuseumis 2016 (4).jpg|pisi|Näitus "Gravüürid valgusega" Fotomuuseumis 2016. aastal]] [[Pilt:Tõus 83.jpg|thumb|"Tõus" oli eksponeeritud [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängude]] kultuuriprogrammis]] *1983 – grupinäitus [[Zaporižžja Kunstimuuseum]]is *1984 – vabariiklik näitus "Eestlase portree" *1985 – rahvusvaheline grupinäitus mägedest [[Jaapan]]is *1985 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas I", Tallinn *1986 – Tartu rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 86", Moskva *1986 – International Salon of Photographic of Santos, [[Brasiilia]] *1987 – koos Helen Künnapiga (6-aastane) "Helen Kalalaadal" [[Tallinna vanalinna päevad]]el *1987 – "Eesti foto Moldaavias", [[Tiraspol]] *1987 – Salon National D'art Photographique Paris, [[Prantsusmaa]] *1988 – "Päev Tallinnas 88", Tallinn *1988 – viie mehe näitus "Vanalinnapäevad", [[Kopenhaagen]] ([[Taani]]) *1988 – Toronto International Salon of Photography, [[Kanada]] *1988 – Salon Internacional de Fotografia Zaragoza, Hispaania *1988 – New Zealand International Exhibition of Photography, Taani *1988 – Singapore International Salon of Photography, [[Singapur]] *1988 – "Fotografia kinmatografoe", [[Ateena]] ([[Kreeka]]) *1989 – "Kuidas portreteerida eestlast 1867–1989", Tallinn *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Schwerin (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Bonn]] (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Praha]] ([[Tšehhi]]) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Budapest]] ([[Ungari]]) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", Trentino (Itaalia) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", [[Rovereto]] (Itaalia) *1989 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, Ulm (Saksamaa) *1989 – "Monfodi '88", [[Szolnok]] ([[Ungari]]) *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Ciutadella de Menorca]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", Barcelona (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Tortosa]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Mataro]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Esparreguera]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Vilanova I la Geltru]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Sabadell]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[Manresa]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[L'Hospitalet de Llobregat]] (Hispaania) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Varssavi (Poola) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Tallinn *1990 – "Eesti foto", International Exhibition of Nature Photography, Savitaipale (Soome) *1991 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas II", [[Kohtla-Järve]] *1991 – grupinäitus "Vanalinnapäevad", Trentino (Itaalia) *1992 – "Sport", Comité International Olympique, Barcelona (Hispaania) *1992 – ekspositsioonis "XXV olümpiamängud", Barcelona (Hispaania) *1992 – 25th International Exhibition of Photography Zagreb Salon, Horvaatia, eripreemia *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Tallinna Ülikool|Pedagoogikaülikool]]is Tallinnas *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]] *1999 – Gran Tour delle Colline, Circolo fotografico arno, [[Rooma]] *2001 – "Kesklinn ja aeg", vanad fotod: [[vennad Parikased]], [[Nikolai Nyländer]], [[Hans Vanaveski]], A. Alla, J. Simm, A. Vaik, V. Ahonen ja Künnapilt olid uued fotod Tallinnast, Tallinn *2008 – [[Brüssel]], [[Euroopa Parlament]], "Eesti Vabariik 90" *2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0">[http://www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1578 Gravüürid valgusega] eestifoto.ee, 14. september 2016</ref> *2018 – EFKÜ fotonäitus Itaalias, Sestri Levante galeriis === Personaalnäitused === * 1991 – „Aktifotonäitus” Kiek in de Kök * 2014 – „Inimesed ja mäed” Ravila mõis * 2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0" /> * 2018 – „Sõlmed ja pleisid“ Kiek in de Kök * 2018 – „Gravüürid valgusega" Ravila mõis * 2018 – „Gravüürid valgusega" Kuressaare kultuurikeskus * 2019 – „Mäed ja inimesed” Lihula raamatukogu * 2021 – „Mäed ja inimesed” Domininiiklaste Klooster * 2021 – „Tallinna panoraamid” Domininiiklaste Klooster * 2021 – „Gravüürid valgusega" Sakste Maja Lihulas * 2022 – „Mäed ja inimesed” Tallinna teletorn * 2023 – „Gravüürid valgusega” Tallinna teletorn * 2023 – „Mägedest paremad on ainult mäed” Narva Kultuurimaja Rugodiv * 2023 – „Sõlmed ja pleisid“ Tallinna teletorn * 2025 – „Sõlmed ja pleisid“ Ardu Raamatukogu * 2026 – «Euroopa algab Narvast» Narva Keskraamatukogu == Isiklikku == Tal on tütred [[Helen Künnap]] (1980) ja Saskia Künnap (2001). Jaan Künnap on ateist. ==Vaata ka== * [[Vikipeedia:GLAM/Kynnap|Jaan Künnapi fotode virtuaalnäitus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ajav">[https://web.archive.org/web/20190624220942/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4398 1980–1989]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalp">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/1987lumeleopardid/1987lumeleopardid.html Lumeleopardid]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="baltia">[https://web.archive.org/web/20161223202202/http://www.baltija.eu/news/read/8591 Интервью с зампредом Маардуского горсобрания Борисом Слепиковским]. 1.08.2010. baltija.eu</ref> <ref name="lood">[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2004hantengrilaviin5.htm Lood Han-Tengri laviinist]. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="kont">[http://www.jkalpiklubi.ee/kontakt/kesk.html MTÜ Jaan Künnapi Alpinismiklubi]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Jaan_K%Fcnnap Künnap, Jaan]. esbl.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]: Tallinn, 2005. Lk 30</ref> <ref name="ajav4">[https://web.archive.org/web/20161108195033/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4402 Ajalugu 2000–2009]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="magi">[https://web.archive.org/web/20170224211452/http://magiklubi.ee/everest/cho-oyu.htm TIPUS! BNS, 13. oktoober 1998]. magiklubi.ee</ref> <ref name="Tippude kutse">[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/tippude-kutse?id=73599505 "Tippude kutse"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2016</ref> <ref name="jnWUm">[http://www.postimees.ee/230707/esileht/siseuudised/273605.php "62 eestlast tõusis Elbruse tippu"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Postimees]], 23. juuli 2007</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Jaan Künnap}} * {{ESBL|Jaan_Künnap}} * [http://www.jkalpiklubi.ee/ JK Alpinismiklubi veebileht] *[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/raamatu_info/raamatu_info.html Matkaspordi käsiraamat] ;Meedias *[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2000alpinistiks.htm "Kuidas saada alpinistiks?"] Reisimaailm, 1–2000 *[http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=2 "Mäed on täis põnevust ja riski"] Reisimaailm, 3–2001 *Silvia Paluoja [http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2007elbrus_PPM_lumeleopard.htm "Isepäine Lumeleopard kasvatab innukalt järglasi"] [[Pärnu Postimees]], 8. september 2007 *Birgit Püve [https://ekspress.delfi.ee/kuum/jaan-kunnap-br-poeet-maailma-katusel?id=69074949 "Jaan Künnap – poeet maailma katusel"] [[Eesti Ekspress]], 15. veebruar 2006 *[https://www.postimees.ee/21737/eestlased-vallutasid-euroopa-tipu "Eestlased vallutasid Euroopa tipu"] Postimees, 20. juuli 2008 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65652506/fotod-alpinistist-ja-tuukrist-fotograaf-jaan-kunnap-esitles-oma-toode-kogumikku "Fotod: Alpinistist ja tuukrist fotograaf Jaan Künnap esitles oma tööde kogumikku"] Kroonika, 8. veebruar 2013 * Andre Nõmm [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 2/2013 * Jaano Martin Ots [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 {{JÄRJESTA:Künnap, Jaan}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti vikifotograafid]] [[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] mvf68bmmvbv9so5garucz77ifqf0q8s 0 122720 7206080 7205868 2026-08-01T17:39:37Z ~2026-34651-55 231505 7206080 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla - Viru - Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse augusti lõpus |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] j2ivs5wsa8cd9tnv9ci773gyqem99ic 7206082 7206080 2026-08-01T17:50:44Z ~2026-34651-55 231505 7206082 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla - Viru - Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 1p94p262e4k78qbr774ax218qsmiohz 7206089 7206082 2026-08-01T17:55:19Z ~2026-34651-55 231505 7206089 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla - Viru - Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 8pcwue8ty33nhh6irrdnfbxufbfd5ga 7206090 7206089 2026-08-01T17:56:58Z ~2026-34651-55 231505 7206090 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] scmqqg40ig0dae20qncpnn0eodgr4ig 0 127039 7206099 5155691 2026-08-01T18:38:19Z Metsavend 738 7206099 wikitext text/x-wiki '''.eg''' on [[Egiptus]]e [[Internet]]i [[tippdomeen]]. Domeen on kasutusel alates [[1990]]. aastast. Veebisaite saab registreerida nii otse dippdomeeni alla (nt nic.eg, bibalex.eg, coke.eg, orange.eg, nile.eg) kui ka teise taseme domeeni alla. Teise taseme domeenid on: *.ac.eg *.adn.eg *.com.eg *.edu.eg *.eun.eg *.gov.eg *.info.eg *.mil.eg *.name.eg *.net.eg *.org.eg *.sci.eg *.sport.eg *.tv.eg Egiptuses kasutatakse ka 2010. aastal kasutusele võetud araabiakirjalist tippdomeeni .مصر (.misr) {{Riikide tippdomeenid}} [[Kategooria:Riikide tippdomeenid|EG]] [[Kategooria:Egiptus]] 7q7thp4xuuffpluiat09d1ougr5jr71 0 132786 7206102 7162191 2026-08-01T18:48:14Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7206102 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Photo Julia Laffranque .jpg|pisi|püsti|Julia Laffranque (2019)]] '''Julia Laffranque''' (kuni [[1999]]. aastani '''Julia Vahing'''; sündinud [[25. juuli]]l [[1974]]) on eesti [[õigusteadlane]] ja [[jurist]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] kohtunik aastatel 2004–2011 ja uuesti alates 4. jaanuarist 2020, [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] kohtunik 2011–2020. Ta on Riigikohtu halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, samuti kuulub ta kohtunike distsiplinaarkolleegiumi koosseisu ning on notarite aukohtu liige. Alates 2022. aasta sügisest on Laffranque ka [[Euroopa pettustevastane amet|Euroopa pettustevastase amet]]i (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör, kuhu ta valiti üle-Euroopalise konkursi tulemusena. Laffranque'il on mitmeid auameteid: ta on Euroopa Liidu kohtunike ja kohtujuristide valikul olulist rolli mängiva maineka komitee (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 255 paneel) liige, kuhu ta nimetati Euroopa Parlamendi ettepanekul. Lisaks on Laffranque Euroopa Õigusakadeemia (ERA, Saksamaa, Trier) hoolekogu liige ja ERA sõprade Seltsi (Friends of ERA) juhatuse liige, samuti Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige ja Euroopa Õiguse Ühenduse aupresident. Laffranque on olnud varem ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) ja Rahvusvahelise Euroopa Õiguse Ühenduse (FIDE) president, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) teaduskomitee liige. Aastal 2021 oli ta Euroopa Õigusakadeemia asedirektor ning on varem kuulunud ka Rahvusvahelisse Alalisse Kohtusse. Ta on kirjutanud ja avaldanud hulgaliselt artikleid Euroopa ning avalikust õigusest nii eesti, inglise, saksa kui ka prantsuse keeles üle Euroopa ja USA-s ja neid on tõlgitud ka teistesse keeltesse. Samuti on ta esinenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel konverentsidel, pidanud ettekandeid nt TEDEX Tallinn raames ja korraldanud juristide suurüritusi nagu nt FIDE XXV kongress Tallinnas. Julia Laffranque on regulaarselt tutvustanud õigusalaseid küsimusi laiemalt meedias kirjutades mh arvamusartikleid. == Haridus == Lõpetanud 1991. aastal Litchfield High Schooli [[Connecticut]]is USAs (''outstanding honors''), 1992. aastal [[Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium]]i kuldmedaliga. Lõpetanud 1997. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (õppis 1994–1995 [[Hamburgi ülikool|Hamburgi Ülikooli]] õigusteaduskonnas). Kaitses 1998. aastal magistrikraadi (''magistra legum, LL.M.'') [[Münsteri Westfaleni Wilhelmi Ülikool]]i õigusteaduskonnas (''summa cum laude''). Kaitses 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi õigusteaduses (''doctor iuris'' ehk ''dr iur''). Täiendanud end 2002. aastal [[Kieli ülikool|Kieli Christian-Albrechti Ülikooli]] õigusteaduskonnas ja [[Firenze]]s [[Euroopa Ülikool-Instituut|Euroopa Ülikool-Instituudis]]. Täiendanud end erialaselt ka [[Prantsusmaa]] ja [[Rootsi]] justiitsministeeriumides, [[Euroopa Komisjon]]i õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus. == Töö == [[Fail:Julia Laffranque.jpg|pisi|Julia Laffranque esinemas [[TEDxTallinn]]a konverentsil 2012. aastal]] * 1996–2002 – Eesti Vabariigi [[Justiitsministeerium]]i [[Euroopa Liidu õigus]]e ekspert, alates 1999 Euroopa Liidu õiguse talituse ja hiljem ka välissuhete talituse juhataja * 2002–2004 – Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler * 2004–2011 – Eesti Vabariigi riigikohtunik (halduskolleegiumi liige), 2007–2011 [[Riigikohus|Riigikohtu]] põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige * 2006–2011 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse dotsent * 2010–2017 – Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige * 2011–2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor * 2011–2020 – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (olnud juba 2006 ''ad hoc'' kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus) (2015–2018 Euroopa Inimõiguste Kohtu II sektsiooni asepresident) * alates 2016 – [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna Euroopa õiguse külalisprofessor * alates 2020 – Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ning kohtunike distsiplinaarkolleegiumi liige, samuti notarite aukohtu liige * 2021 – Euroopa Õigusakadeemia (ERA) programmide direktor ja asedirektor (Trier) * alates 2022 – [[Euroopa Pettustevastane Amet|Euroopa Pettustevastase Ameti]] (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör (Brüssel) == Ühiskondlik töö ja liikmesus == * alates 1993 korporatsioon Filiae Patriae * 2002–2004 AS Juura toimetuskolleegiumi liige * 2003–2004 Juridica toimetuskolleegiumi liige * 2003–2004 Õiguskeele toimetuskolleegiumi liige * 2004–2012 – [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]] juhatuse liige * 2004–2013 – [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]] Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) president, alates 2013 aupresident * 2005–2011 Eesti Juristide Liidu Nõukogu liige (liige alates 1992) * 2006–2008 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) asepresident * alates 2007 – Vilde Teatri liige * 2008–2010 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president * 2010–2012 – Rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE) president * 2012–2020 Euroopa Eestlaste Koori liige * 2017–2020 [[Euroopa Nõukogu]] ingliskeelse harrastusteatri Tagora teatri juhatuse liige (liige alates 2011) * 2017–2020 [[Strasbourgi Eesti Kool]]i juhatuse liige * 2018 – 2023 Tagaranna Külaseltsi juhatuse liige * 2018–[[Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet|2023 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti]] teaduskomitee liige * 2019 Euroopa ombudsmani kandidaat * 2020 – Euroopa Nõukogu kohtunike eetika koolituse HELP koolituskursuse töörühma liige * 2020–2023 Avantgarde Lawyers nõuandva kogu liige * alates 2020 – Euroopa Õigusakadeemia (Foundation Academy of European Law Trier/Europäische Rechtsakademie, ERA) hoolekogu liige * alates 2021 – Friends of ERA juhatuse liige{{lisa viide}} * alates 2021 – liige seitsmeliikmelises komitees (moodustatud vastavalt [[ELi toimimise leping]]u artikkel 255-le), mis esitab oma arvamuse kandidaatide sobivusest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunike ning kohtujuristide ametikohtadele * alates 2022 – korporatsioon Filiae Patriae naiskoori liige * alates 2023 – Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige * alates 2023 – Tagaranna Kirjanduspäev MTÜ juhatuse liige * alates 2023 – TARM II rahvatantsurühma liige == Teoseid == * "Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus" (Sisekaitseakadeemia 1999) * "Euroopa Kohtu Lahendid I ja II. Kogumiku koostaja ja Euroopa Kohut tutvustava osa autor" (Juura 2001 ja 2003) * "Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat" (koos Rodolphe Laffranque’iga) (Juura 2002) * "Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult" (Eesti Õiguskeskus 2005) * "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" (Juura 2006) * "Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti õigus" (Juura 2017) Avaldanud teadusartikleid eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles Eesti ja rahvusvahelises erialases ajakirjanduses.{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2004 – Chevalier de l'Ordre National du Mérite, [[Prantsusmaa]] * 2005 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2009 – Julia Laffranque'i juhitud [[Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu]]le (CCJE) rahvusvaheline auhind olulise rolli eest kohtunike sõltumatuse kaitsel * 2013 – [[aasta eurooplane]] (Eesti Euroopa Liikumine) * 2017 – "Parim koolitaja 2016" – Eesti kohtunike koolitusnõukogu auhind{{lisa viide}} == Isiklikku == [[Fail:Julia Laffranque 2012.jpg|pisi|Julia Laffranque 2012. aastal presidendi vastuvõtul]] Julia Laffranque on [[Maimu Berg]]i ja [[Vaino Vahing]]u tütar. Ta on abielus prantsuse juristi [[Rodolphe Laffranque]]'iga; ta on kolme poja (kaksikute Oscar Helmuti ja Tobias Louis' ning Léo Lennarti) ema. Koos emaga korraldavad nad suviti [[Tagaranna]] külas [[Saaremaa]]l [[Tagaranna kirjanduspäev]]a. Julia Laffranque on [[korporatsioon Filiae Patriae|korporatsiooni Filiae Patriae]] vilistlane ja Filiae Patriae naiskoori liige, laulnud 2023. aasta noorte laulupeol ja 2024. aasta Tartu laulupeol. Julia Laffranque on olnud [[Euroopa eestlaste koor|Euroopa Eestlaste Koori]] liige ja laulnud kooriga [[XXVI üldlaulupidu|2014.]], 2017. ja [[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta laulupidudel]].{{lisa viide}} Julia Laffranque on rahvatantsu naisrühma TARM II liige ja osalenud 2024 Kagu-Eesti tantsupeol ning Tartu tantsupeol 2024. === Tegevus harrastusnäitlejana === Julia Laffranque on Tartu harrastusteatri [[Vilde Teater]] ja Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora (Strasbourg) näitleja.{{lisa viide}} Ta asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act". ==== Rolle Vilde teatris Tartus ==== * Elviine Vestberg – [[Oskar Luts]]u "Vaikne nurgake" (lavastaja [[Raivo Adlas]]), 2007 * Linda Vilde ja Gertrud Edelstahl von Rostfrei Veiko Märka "Tabamata ime" Raivo Adlase lavastuses, 2009 * Mina – Maimu Bergi "Euroopasse! Euroopasse!" (lavastaja Raivo Adlas), 2010 * Jelena Andrejevna – Anton Tšehhovi "Onu Vanja" (lavastaja Raivo Adlas), 2011 * Juliette Marchand - Piret Saul-Gorodilov "Meie autor Eduard Vilde" (lavastaja Raivo Adlas), 2021 * Glory ja Rhonda - John Cariani "Peaaegu armastus" (lavastajad Andrus Novoseltsev ja Marek Ranne), 2023 ==== Rolle Tagora teatris Strasbourgis ==== * Elena Popova – Brian Frieli (Anton Tšehhovi ainetel) "The Bear" ("Karu"), lavastaja Jodie Clifford, 2011; üks etendus ka 28. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud Tagora teatri iga-aastasel õhtusöögil * spioon Liza C. Chilto – J. Littlewoodi "Oh What a Lovely War", lavastaja Louise Palmer, 2012 * ooperilaulja ja seiklejanna Irene Adler – Richard Thayeri "Watson in Winter", lavastajad Richard Thayer ja David Adamson, 2013 * Aino Kallas – Maimu Bergi "Aino ja Herman", lavastaja Julia Whitham, 2013 * Sarah, Amanda, Hamleti ema Gertrud, Sir. Thomas Moore'i abikaasa – Christopher Durangi "Actors' Nightmare", lavastaja David Adamson, 2015 * näitlejanna Sarah – Ferenc Molnari "A Matter of Husbands", lavastaja David Crow, 2015 * Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015 * Honey – Edward Albee "Who's Afraid of Virginia Woolf?" ("Kes kardab Virginia Woolfi?"), lavastaja Martyn Symons, 2016 * Lamchop, patsient ja must lammas – Jonathan Alexandratose "Duck" ("Part"), lavastaja Mike Mecek, 2016 * Hamleti monoloog eesti keeles üritusel "Cervantes ja Shakespeare", Lieu d'Europe, Strasbourg ja Tagora Almost Annual Dinner, 2016 * Mrs. Vixen, Baltic scandalist – Richard Brinsley Sheridani "The School for Scandal", lavastaja Louise Palmer, 2017 * Olimpia Kohary, põgenik ja valge krahvinna/the White Duchess – David Adamson, Hazel Breslin, David Crowe, Jenny Griffiths, Elena Malagoni, Nick O’Sullivan, Louise & Simon Palmer, Joëlle & Martyn Symons, Richard Thayer, Liam Wright « Alice in Brexitland » , lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg, Cube Noir, Strasbourg, 2019 * Prof. Greta Kask, William Shakespeare'i ekspert ja tema lapsed - Louise ja Simon Palmer "Much Ado About Will", lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg Cube Noir/Zoom, 2021 === Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi === Julia Laffranque asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".<ref>http://www.kylauudis.ee/2015/07/18/julia-laffranque-teostasin-idee-luua-euroopa-inimoiguste-kohtu-teatriklubi/</ref> ==== Rolle Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubis ==== * Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015 * E(dward) Steichen (fotograaf, kunstnik), Brancusi ''vs''. United States, historic trial reenacted, kohandanud Andra Matei, lavastaja Martyn Symons, proovilugemine, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike istungisaal, Strasbourg, 2016 * Hamleti monoloog "Olla või mitte olla" – katkend eesti keeles, Euroopa Inimõiguste Kohtus lavastuses "Hamlet at the Court", 2016 * Second Voice (kehastas järgmisi inimõiguslasi: Digna Ochoa, Rana Husseini, Juliana Dogbadzi, Ka Hsaw Wa, Wangari Maathai, Kek Galabru, Marian Wright Edelman), Ariel Dorfman (põhineb Kerry Kennedy samanimelisel raamatul), "Speak Truth to Power. Voices From Beyond the Dark", lavastaja Andra Matei, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike saal, Strasbourg, 2017 * Rutt, lapselaps – Maimu Bergi "Grandfather" ("Vanaisa") – koostöös Tagora teatriga, lavastaja David Adamson, Euroopa Inimõiguste Kohus, Strasbourg, 8. veebruar 2018 (Eesti 100 üritus) * Meeta Janno Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja õigus", lavastaja Piret Kuub, 35. Eesti Õigusteadlaste Päevade avamine, Vanemuise kontserdimaja, 4. oktoober 2018 * Kohtunik B – Bertolt Brecht « In Search of Justice », lavastaja David Adamson, Tagora teater/Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi « Court in the Act », Strasbourg, 2019 * Sicco Mansholt (Euroopa isa, hollandi põllumajanduspoliitik) prantsuse keeles – Liliane Tetsi, Princesse Europe, Louise Weiss, la grand’ mère de l’Europe et les pères de l’Europe sont de retour (Princess Europe, Louise Weiss, the ´great mother of Europe and the fathers of Europe are back)", lavastaja Liliane Tetsi, EUCASO-(Europe Cameroun Solidarité) teatrigrupp, Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi, "Court in the Act", Strasbourg, 2019 === Muu. Rollid Tagaranna Kirjanduspäeval === * Vaino Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust esitluse etendus (lavastaja Raivo Adlas) Vanemuise suure maja publikusaalis koos Raivo Adlase, Piret Kuubi ja Eleanoraga, 25.10.2011; * Meeta Villecourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), 35. Eesti Õigusteadlaste Päevad, Vanemuise kontserdimaja, 4.10.2019; * Maimu Bergi raamatute esitlusel katkendeid raamatutest: "Unustatud inimesed", Soome Instituut, 2007 ja koos Üllar Saaremäega "Kõnelused lahkunutega", Kirjanike maja musta laega saal, 18.09.2020; * Betti Alveri luule esitamine koos Tanel Tingi ja Diana Aldiga Tagaranna kolmandal kirjanduspäeval, Tagarannas,10.07.2021{{lisa viide}} * Julia – Andrus Kivirähki "Alias" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev ja külalisetendused Saaremaal, 2022 * Eestlanna – Maimu Bergi "Hlopthsik" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev, 2023 ja Haamerite maja Kuressaares, 3.08.2024 * Meeta Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), Tartu Kultuuripealinn, EV Riigikohus 17. mai 2024 * Coco Chanell - Maimu Bergi "Libamood" (lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub), Tagaranna kirjanduspäev, 2024 === Lavastaja === Lisaks näitlemisele on Julia Laffranque lavastanud lastega Strasbourgi Eesti Koolis jõulunäidendeid: * Zoja Mellovi ainetel "Eestli teekond Petlemma" (2013) ja "Suur lomp" (2014) * Maimu Bergi "Jõulupuud otsimas" (2014), "Lugu haldjast, nõiast ja võlurist" (2015), "Lugu Romoest ja Juliast, kes käivad ühes koolis" (2016) ja "Lutheri naine" (2017), kus ta ise kehastas Katharina Lutherit * Maimu Bergi "Kuulsused 100 aastases Eestis" (film) Strasbourgi Eesti Kool, 2020{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [http://www.juridica.ee/show_cv.php?uid=5950 Autor: Julia Laffranque] Juridica * [https://twitter.com/JuliaLaffranque Julia Laffranque] [[Twitter]]is * [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/julia-laffranque-naiste-voit-ja-meeste-voit?id=50951332 Julia Laffranque, Naise võit või meeste võit, Eesti Päevaleht, 4. aprill 2003] * [https://www.ohtuleht.ee/155709/riigikohtunik-saab-ordeni Riigikohtunik saab ordeni, Õhtuleht, 16. aprill 2004] * [https://www.ohtuleht.ee/186760/eestlane-euroopa-kohtukomitee-juhiks Eestlane Euroopa Kohtukomitee juhiks, Õhtuleht 30. november 2005] * [http://www.epl.ee/artikkel/433630 Riigikohtunik: "Kohtuotsus ei pea üldsust rahuldama"] – Eesti Päevaleht, 26. juuni 2008 * [https://kroonika.ohtuleht.ee/612643/riigikohtunik-laffranque-kantseldab-kaksikuid Riigikohtunik Laffranque kanseldab kaksikuid, Kroonika 29. september 2008] * [https://annestiil.ohtuleht.ee/637102/paarisuhte-proovikivid Paarisuhte proovikivid, Anne & Stiil, 1. märts 2009,] * [http://arvamus.postimees.ee/v2/176281/julia-laffranque-lissaboni-lepingu-loputu-kueuenlapaeev Julia Laffranque, Lissaboni lepingu lõputu küünlapäev, Postimees, 18. oktoober 2009] * [https://www.ohtuleht.ee/377437/riigikohtunik-teeb-vaimuhaiglas-draamat Silja Paavle, Riigikohtunik teeb vaimuhaiglas draamat, Õhtuleht, 6. mai 2010] * [https://leht.postimees.ee/265670/naitlev-kohtunik-julia-laffranque-niisama-olla-on-vasitav Priit Pullerits, Näitlev kohtunik Julia Laffranque: niisama olla on väsitav, Postimees, 22. mai 2010] * [http://www.postimees.ee/322903/ Laffranque: inimõiguste kohtus töötamine on kohtunike unistus, Postimees, 6. oktoober 2010] * [http://www.ut.ee/912555 Kohtunik Julia Laffranque soovitab õppida nii kodu- kui välismaal] jaanuar 2011, UT * [http://www.uttv.ee/naita?id=10919&keel=eng Professor Julia Laffranque'i inauguratsiooniloeng "Kellel on viimane sõna inimõiguste kaitsel Euroopas?", 26. aprill 2012,] * [https://www.youtube.com/watch?v=R_Ef4R7mMys Nihe inimõiguste kaitses: Julia Laffranque TEDx Tallinn talk 4. mai 2012] * [http://arvamus.postimees.ee/862406/julia-laffranque-inimoiguste-moiste-lortsimine-avab-ukse-aarmuslusele Julia Laffranque: inimõiguste mõiste lörtsimine avab ukse äärmuslusele, Postimees, 3. juuni 2012] * Julia Laffranque, [http://arvamus.postimees.ee/892318/ Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus – kakskümmend miinus kaheksa?], Postimees, 1. juuli 2012 * [http://arvamus.postimees.ee/1219270/julia-laffranque-eesti-tousku-inimoiguste-lipulaevaks-ja-eksportijaks Julia Laffranque, Eesti tõusku inimõiguste lipulaevaks ja eksportijaks, Postimees, 30. aprill 2013] * [https://www.ohtuleht.ee/522388/aasta-eurooplaseks-valiti-julia-laffranque Aasta eurooplaseks valiti Julia Laffranque, Õhtuleht 11. mai 2013] * [http://www.postimees.ee/1232006/julia-laffranque-euroopas-pole-kirge Julia Laffranque, Euroopas pole kirge, Postimees, 11. mai 2013] * [https://www.ohtuleht.ee/550442/kohtunik-julia-laffranque-on-euroopa-naistekalendri-nadala-nagu Kohtunik Julia Laffranque on Euroopa naistekalendri nädalanägu, Õhtuleht, 19. oktoober 2013] * [https://perejakodu.ohtuleht.ee/740598/julia-ja-tema-rollid Julia ja tema rollid, Pere ja Kodu, 1. august 2014] * [http://vilistlaselu.ut.ee/julia-laffranque-koige-olulisem-on-osata-kulminatsioonis-amet-maha-panna-ja-teatepulk-teistele-edasi-anda/ Julia Laffranque, Kõige olulisem on osata kulminatsioonis amet maha panna, Vilistlase ajaveeb, 1. september 2014] * [https://www.ohtuleht.ee/607492/kirjad-iseendale-onnelikuma-iseenda-nimel Kirjad iseendale õnnelikuma iseenda nimel, Õhtulehe raamatublogi, 10. detsember 2014] * [http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/d00d688a-d866-4c33-a98c-a83448eb5ab8 Julia Laffranque, Õpin Eestisse tulles alati uus sõnu, ETV, 24. veebruar 2015] * [https://www.ohtuleht.ee/663998/julia-laffranque-vastuvotul-kantud-kleidist-teenetemark-ei-tahtnud-kuljes-pusida-ja-pudenes-kateldes-maha Julia Laffranque, Vastuvõtul kantud kleidist: teenetemärk ei tahtnud küljes püsida ja pudenes käteldes maha, Õhtuleht, 26. veebruar 2015] * [https://www.ohtuleht.ee/665248/100-vagevat-eesti-naist-lydia-koidulast-anu-saagimini 100 vägevat Eesti naist – Lydia Koidulast Anu Saagimini, Õhtuleht, 7. märts 2015] * [http://naine24.postimees.ee/v2/3163197/julia-laffranque-ka-mind-on-peetud-supernaiseks Julia Laffranque: ka mind on peetud supernaiseks, Postimees 21. aprill 2015] * [http://www.saartehaal.ee/2015/07/18/julia-laffranque-mul-tuli-selgitada-jaatee-tahendust/ Julia Laffranque, Mul tuli selgitada jäätee tähendust, Saarte Hääl, 18. juuli.2015] * [http://www.saartehaal.ee/2015/09/14/159322/ Eurokohtunik keda on aidanud saaremaine sitkus, Saarte Hääl, 14. september 2015] * [http://www.ohtuleht.ee/722964/julia-laffranque-elu-ja-surma-kusimused-euroopa-inimoiguste-kohtus Julia Laffranque, Elu ja surma küsimused Euroopa Inimõiguste Kohtus, Õhtuleht, 16. märts 2016] * [http://www.ohtuleht.ee/737994/julia-laffranque-terrorismi-ja-sellega-voitlemise-moju-inimoigustele Julia Laffranque, Terrorismi ja sellega võitlemise mõju inimõigustele, Õhtuleht, 5. juuni 2016] * [https://www.ohtuleht.ee/766939/euroopa-inimoiguste-kohus-omad-vahem-omad-voorad Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohus. Omad, vähem omad, võõrad? Õhtuleht, 26.oktoober 2016] * [https://www.ohtuleht.ee/838887/julia-laffranque-inimvaarikus-kui-voorandamatu-oigus Julia Laffranque, Inimväärikus kui võõrandamatu õigus, Õhtuleht, 8.11.2017] * [https://www.ohtuleht.ee/852729/kohtunik-julia-laffranque-esitab-strasbourgis-ema-maimu-bergi-naidendit-eesti-ajaloost Kais Allkivi, Kohtunik Julia Laffranque esitab Strasbourg'is ema Maimu Bergi näidendit Eesti ajaloost, Õhtuleht, 18. jaanuar 2018] * [https://www.ohtuleht.ee/862778/julia-laffranque-tanapaevane-orjus Julia Laffranque, Tänapäevane orjus, Õhtuleht, 3.märts 2018] * [https://www.ohtuleht.ee/867744/palju-onne-julia-laffranque-sai-kolmandat-korda-emaks-vanemad-vennad-votsid-uue-pereliikme-vastu-suure-ohinaga Jaanika Vilipo, Palju õnne! Julia Laffranque sai kolmandat korda emaks: vanemad vennad võtsid uue pereliikme vastu suure õhinaga, Õhtuleht, 28.märts.2018] * [https://www.ohtuleht.ee/882342/kohtunik-julia-laffranque-valiti-euroopa-pohioiguste-ameti-teaduskomitee-liikmeks Kohtunik Julia Laffranque valiti Euroopa Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liikmeks, Õhtuleht, 13. 06.2018] * [https://vikerraadio.err.ee/857925/881781 Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Julia Laffranque räägib pikas intervjuus, kuidas paistab Euroopa kontekstis välja Eesti õiguskaitsesüsteem, Uudis+ Mirko Ojakivi, 14.09.2018] * [https://vikerraadio.err.ee/865287/kajalood-julia-laffranque-ma-ei-kahetse-valikuid-see-ei-vii-elus-edasi Kajalood. Julia Laffranque: ma ei kahetse valikuid, see ei vii elus edasi, 13.10.2018] * [http://www.foto.etv.ee/vaata/plekktrumm-julia-laffranque/latest Plekktrumm Julia Laffranque, 8.10.2018] * [https://www.ohtuleht.ee/941461/julia-laffranque-kas-riik-kes-jatab-oma-inimesed-vaesusse-virelema-rikub-inimoigusi Julia Laffranque, Kas riik, kes jätab oma inimesed vaesusse virelema, rikub inimõigusi?, Õhtuleht 17.02.2019] * [https://vikerraadio.err.ee/981543/minu-eriline-elu-julia-laffranque Julia Laffranque Haldi Normeti saates Minu eriline elu, 1.10.2019] * [https://www.brusselstimes.com/all-news/eu-affairs/76797/european-ombudsman-candidate-a-judge-in-the-service-of-citizens/ Mose Apelblat, European ombudsman candidate" A Judge in Service of the citizens", The Brussels Times, 1.11.2019] * [https://www.theparliamentmagazine.eu/articles/opinion/next-ombudsman-should-be-judge Julia Laffranque, The next Ombudsman should be a judge, The Parliament Magazine (European Parliament), 19.11.2019] * [https://www.ohtuleht.ee/993917/tagasi-koju-julia-laffranque-naasis-riigikohtuniku-ametisse Julia Laffranque naasis riigikohtuniku ametisse, Õhtuleht 2.-3.03.2020] * [https://vimeo.com/415040966/aa4dc38bbe? Loeng: Kas Inimõigused on koroona riskigrupp?] * [https://leht.postimees.ee/6967278/julia-laffranque-kas-inimoigused-on-koroona-riskigrupp Julia Laffranque: kas inimõigused on koroona riskigrupp? postimees Online ja Inimõigused eriolukorras paberkandjal Postimehes, 7.05.2020] * [https://www.err.ee/1088543/laffranque-saksa-kohtu-lahend-voib-mojutada-el-i-koroonakriisist-valjumise-meetmeid Laffranque: Saksa kohtu lahend võib mõjutada EL-i koroonakriisist väljumise meetmeid, Välisilm, ETV, 11.05.2020] * [https://www.ohtuleht.ee/1003391/julia-laffranque-koroonajuhtumitest-euroopa-riikide-kohtutes Julia Laffranque, Koroonajuhtumitest Euroopa riikide kohtutes, Õhtuleht, 3.06.2020,] * [https://epl.delfi.ee/arvamus/julia-laffranque-pohiseadus-on-oigluse-alus?id=90167123 Julia Laffranque: põhiseadus on õigluse alus, Eesti Päevaleht, 15.06.2020,] * [https://www.err.ee/1142358/julia-laffranque-inimoigused-koigile-mitte-vaid-rikastele-ja-kurjategijatele Julia Laffranque: inimõigused kõigile, mitte vaid rikastele ja kurjategijatele, 2.10.2020] * [https://www.youtube.com/watch?v=cDcYRv6xKu0 Julia Laffranque - Kuidas olen mina seotud inimõiguste ja õigusemõistmisega? E-külalistund Tagasi Kooli, 5.10.2020] * [https://leht.postimees.ee/7078899/julia-laffranque-estonia-hukk-ja-oigus-toele Julia Laffranque: Estonia hukk ja õigus tõele, Postimees, 6.10.2020] * [https://www.err.ee/1225504/julia-laffranque-millist-vaktsiini-vajab-pohioiguste-kaitse-euroopas Julia Laffranque: millist vaktsiini vajab põhiõiguste kaitse Euroopas?, 1.01.2021 ERR] * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=94446 Julia Laffranque, Tagaranna juurtega eurooplane, "Mu Tagaranna", Meie Maa, 13.01.2021] * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikohtunik-laffranque-nimetati-euroopa-liidu-mojuka-kohtukomitee-liikmeks?id=92368707 Riigikohtunik Laffranque nimetati Euroopa Liidu mõjuka kohtukomitee liikmeks, Delfi, 26.01.2021] * [https://www.postimees.ee/7164821/julia-laffranque-nimetati-euroopa-liidu-mojuka-kohtukomitee-liikmeks Julia Laffranque nimetati Euroopa Liidu mõjuka kohtukomitee liikmeks, Postimees, 26.01.2021] * [https://etv.err.ee/1608090436/suus-sulav-eesti, Suus sulav Eesti, Saaremaa ETV, 13.02.2021 (Tagaranna külast ja Mustjala rahvariietest)] * [https://arvamus.postimees.ee/7225223/julia-laffranque-kas-inimoiguste-kohtu-otsus-sillutab-teed-vaktsineerimiskohustusele Julia Laffranque: kas inimõiguste kohtu otsus sillutab teed vaktsineerimiskohustusele? Postimees, arvamus, 15.04.2021] * [https://www.daad.de/en/alumni/gallery/portrait/prof-dr-julia-laffranque/ Julia Laffranque, intervjuu Christina Pfänderile DAAD vilistlasena Alumni Galerie DAAD kodulehele ja FB lehel, April, 2021 https://www.daad.de/de/alumni/galerie/portraet/prof-dr-julia-laffranque/] * [https://arvamus.postimees.ee/7276555/julia-laffranque-euroopa-liidu-lepingute-kaitsja-asus-kohtuteele-lepingute-isanda-vastu Julia Laffranque: "Euroopa Liidu lepingute kaitsja asus kohtuteele lepingute isanda vastu." Postimees, arvamus 21.06.2021] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93845667/riigikohtunik-julia-laffranque-me-ei-vaartusta-oma-juriste-piisavalt-liiga-vahe-eestlaseid-on-euroopas-tahtsatel-ametikohtadel Julia Laffranque: me ei väärtusta oma juriste piisavalt - liiga vähe eestlaseid on Euroopas tähtsatel ametikohtadel, Eesti Päevaleht, arvamus 26.06.2021] * [https://visitsaaremaa.ee/mosaaremaa/mu-tagaranna/ Julia Laffranque: Kolumn: Mo Tagaranna, Mo Saaremaa, 2021] * [https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-23/vihakone-facebookis-kohus-pani-ka-kontoomaniku-kommentaaride-eest-vastutama Julia Laffranque: Vihakõne Facebookis: kohus pani ka kontoomaniku kommentaaride eest vastutama, Peegel nr 23/2021] * [https://arvamus.postimees.ee/7356851/julia-laffranque-mis-siis-ikkagi-juhtus-poola-oigusriigiga Julia Laffranque: AK: Mis siis ikkagi juhtus Poola õigusriigiga?, Postimees, 9.10.2021] * [https://arvamus.postimees.ee/7474560/julia-laffranque-oigusega-rahvatapu-vastu Julia Laffranque’i arvamusartikkel "Õigusega rahvatapu vastu" Genotsiidist Ukraina sõja valguses, Postimees, AK, 12.03.2022] * [https://arvamus.postimees.ee/7480715/julia-laffranque-venemaa-lipu-langetamine-strasbourgis-euroopa-noukogu-maja-ees-ja-selle-juriidilised-tagajarjed ARVAMUS ⟩ Julia Laffranque : Venemaa lipu langetamine Strasbourgis Euroopa Nõukogu maja ees ja selle juriidilised tagajärjed, 19. märts 2022, 12:15, Postimees online] * [https://www.err.ee/1608548704/julia-laffranque-sumboli-joud-ja-norkus Artikkel (arvamuslugu) ERR portaalis Sümboli jõud ja nõrkus, 30.03.2022] * Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohus kui Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldaja ja tõlgendaja // e-raamat, Inimõigused, esimene eestikeelne inimõigusi käsitlev kogumik, peatoimetaja Liiri Oja, Õiguskantsleri kantselei * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuue-samba-taga/135190 Kuus sammast saates Madis Ligile intervjuu teemal suveräänsus Euroopas, Kuue samba taga: Suveräänsus Eesti ja Euroopa õiguses teoreetiku ning praktiku pilgu läbi, 5.12.2022] * [https://arvamus.postimees.ee/7895176/ak-kuidas-taastada-poolas-oigusriik Julia Laffranque, Kuidas taastada Poolas õigusriik? Postimees, 11.11.2023] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/impulss-10 Julia Laffranque, saates "Impulss", ETV 5.12.2023] {{JÄRJESTA:Laffranque, Julia}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Münsteri ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 8n6yrwih4flramdy53tqhv0rqkdugc8 0 137635 7206368 4377306 2026-08-02T07:56:41Z Velirand 67997 7206368 wikitext text/x-wiki '''Vassili Vassiljevitš Zavjalov''' ([[15. juuni]] [[1873]], [[Novovassiljevskoje kubermang]] – [[24. veebruar]] [[1930]], [[Sofia]]) oli vene füsioloog. Õppis Moskva ja Tartu Ülikoolis. [[füsioloogiline keemia|Füsioloogilise keemia]] ja [[füsioloogia]] eradotsent [[Tartu Ülikool]]is 1899–1901. {{DEFAULTSORT:Zavjalov, Vassili Vassiljevitš}} [[Kategooria:Venemaa füsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1930]] ses5dirgcja3e37h1eo33d9suuohyi5 7206369 7206368 2026-08-02T07:57:35Z Velirand 67997 7206369 wikitext text/x-wiki '''Vassili Vassiljevitš Zavjalov''' ([[15. juuni]] [[1873]], Novovassiljevskoje, [[Kostroma kubermang]] – [[24. veebruar]] [[1930]], [[Sofia]]) oli vene füsioloog. Õppis Moskva ja Tartu Ülikoolis. [[füsioloogiline keemia|Füsioloogilise keemia]] ja [[füsioloogia]] eradotsent [[Tartu Ülikool]]is 1899–1901. {{DEFAULTSORT:Zavjalov, Vassili Vassiljevitš}} [[Kategooria:Venemaa füsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1930]] 9atimdte9zhytggx8shg4gembu7di91 7206370 7206369 2026-08-02T07:57:54Z Velirand 67997 7206370 wikitext text/x-wiki '''Vassili Vassiljevitš Zavjalov''' ([[15. juuni]] [[1873]] Novovassiljevskoje, [[Kostroma kubermang]] – [[24. veebruar]] [[1930]] [[Sofia]]) oli vene füsioloog. Õppis Moskva ja Tartu Ülikoolis. [[füsioloogiline keemia|Füsioloogilise keemia]] ja [[füsioloogia]] eradotsent [[Tartu Ülikool]]is 1899–1901. {{DEFAULTSORT:Zavjalov, Vassili Vassiljevitš}} [[Kategooria:Venemaa füsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1930]] s3p0t04v5rhrbcg03g0jjslpt6q2sgj 7206372 7206370 2026-08-02T07:58:45Z Velirand 67997 7206372 wikitext text/x-wiki '''Vassili Vassiljevitš Zavjalov''' (vene Василий Васильевич Завьялов; [[15. juuni]] [[1873]] Novovassiljevskoje, [[Kostroma kubermang]] – [[24. veebruar]] [[1930]] [[Sofia]]) oli vene füsioloog. Õppis Moskva ja Tartu Ülikoolis. [[füsioloogiline keemia|Füsioloogilise keemia]] ja [[füsioloogia]] eradotsent [[Tartu Ülikool]]is 1899–1901. {{DEFAULTSORT:Zavjalov, Vassili Vassiljevitš}} [[Kategooria:Venemaa füsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1930]] mzbiz81oppyri43xrrabr2svrixp6ne 0 140971 7206056 6995228 2026-08-01T16:28:01Z Velirand 67997 + kategooria 7206056 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Arvo Mets''' ([[vene keel]]es Арво Антонович Метс; [[29. aprill]] [[1937]], [[Tallinn]] – [[1997|1997,]] [[Moskva]]) oli eesti päritolu vene luuletaja, tõlkija, vene [[vabavärss|vabavärsi]] teoreetik ja praktik ning uuema vene vabavärsi rajaja.<ref name="Igor">[[Igor Kotjuh]]. [https://web.archive.org/web/20160816182620/http://www.looming.ee/2014/10/arvo-mets-eestlane-uuema-vene-vabavarsi-rajaja/ Arvo Mets – eestlane, uuema vene vabavärsi rajaja] Looming, 2014/10 (Vaadatud 25.07.2016)</ref> ==Elulugu== Arvo Mets sündis Tallinnas. Tema ema, kes oli [[luterlus|luterlane]], oli pärit Tallinnast, [[õigeusk]]lik isa Anton Mets aga Pärnumaalt. Vanemad [[vene keel]]t ei vallanud, poeg õppis selle selgeks iseseisvalt. [[1960]]. aastal lõpetas Arvo Mets [[Leningradi Raamatukogunduse Instituut|Leningradi raamatukogundusinstituudi]] ja töötas seejärel bibliograafina [[Pärnu]]s, [[Tartu]]s ja [[Komsomolsk Amuuri ääres|Komsomolskis Amuuri ääres]].<ref name="Igor" /> Sealtpeale hakkas ta kirjutama luulet, algul eesti ja vene keeles, hiljem ainult vene keeles.<ref name="Igor" /> [[1965]]. aastal asus ta õppima [[Moskva]]s asuvasse [[Maksim Gorki nimeline Kirjandusinstituut|Maksim Gorki nimelisse Kirjandusinstituuti]]. Instituudi lõpetamise järel jätkas ta õpinguid aspirantuuris. Väitekiri, mis käsitles vene ja eesti luule vabavärssi, jäi kaitsmata – abikaasa sõnul ebaõiglaste rünnakute tõttu.<ref name="Igor" /> [[1970]]. aastal ilmus Tallinnas Arvo Metsa luule esikkogu "Осенние прогулки" ("Sügisesed jalutuskäigud"). See oli esimene venekeelne vabavärsiraamat vene kirjanduse uuemas ajaloos.<ref name="Igor" />  [[1972]]. aastal algatas Arvo Mets ajakirjas [[Voprossõ Literaturõ]] artikliga "Millest on vabavärss vaba?" poleemika, mis teadvustas vabavärsi olemasolu ja võimalusi. Ajakirjas ilmusid vabavärsi kohta põhjalikud artiklid, mille autoriteks olid tunnustatud luuletajad ja luuleteoreetikud [[Sergei Narovtšatov]], [[Vladimir Buritš]], [[Boriss Slutski]], [[Arseni Tarkovski]], [[Vjatšeslav Kuprijanov]], [[David Samoilov]] jt.<ref name="Igor" /> Aastatel [[1975]]–[[1991]] töötas Arvo Mets ajakirja [[Novõi Mir]] luuleosakonnas. Ta oli kirjandusklubi Na Taganke (vene keeles На Таганке, 'Tagankal') juhataja. Arvo Metsa luuletusi avaldati mõjukates kirjandusajakirjades. Tema eluajal ilmus temalt viis raamatut. [[1973]]. aastast alates oli ta [[NSV Liidu Kirjanike Liit|NSV Liidu Kirjanike Liidu]] ja [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] liige. Eestis on Arvo Metsa elulugu ja loomingut uurinud [[Igor Kotjuh]].<ref name="Igor" /> Arvo Metsa luuletusi on tõlgitud inglise, hispaania, saksa, serbohorvaadi, hindi, poola, gruusia, ukraina ja leedu keelde. Ta ise tõlkis eesti keelest vene keelde [[Paul-Eerik Rummo]], [[Jaan Kaplinski]], [[Viivi Luik|Viivi Luige]], [[Johnny B. Isotamm]]e, [[Toomas Liiv]]i, [[Enn Vetemaa]], [[Mats Traat|Mats Traadi]], [[Aleksander Suuman]]i luulet. Aastal 1990 kirjutas ta: "Эстония моя, маленькая, за буреломами, за разливами рек. Вот-вот отколется и уплывет вдаль." ==Teosed== ===Raamatud=== * "Sügisesed jalutuskäigud" ("Осенние прогулки") – luuletused; eessõna [[Sergei Narovtšatov]]; Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1970. 63 lk. * "Kaon kevadesse" ("Исчезаю в весне") – luuletused; Moskva, kirjastus Sovetski pissatel, 1973. 86 lk. * "Luiged Tšelnõ kohal" ("Лебеди над Челнами"; Naberežnõje Tšelnõ linna kirjandusühenduse liikmete luulekogumik. Koostajad A. Mets, A. Vassilevski, eessõna U. Hussainov); Moskva, kirjastus Izvestija, 1981. 79 lk. * "Tallinna kivid" ("Таллинские камни") – luuletused ja tõlked; Moskva, kirjastus Izvestija, 1989 (ilmunud autori kuludega). 30 lk. * "Aastaringid" ("Годовые кольца") – luuletused; Moskva, kirjastus Avtor, 1992. 43 lk. ISBN 5-85212-055-3 * "Luuletused" ("Стихи") – Moskva: 1995. 15 lk. (Õhtud Siduri muuseumis; anne 11) * "Sügismetsades" ("В осенних лесах") – luuletused; Moskva : VF Kirjanike Liidu Moskva organisatsioon, 1997. 92 lk. ISBN 5794900024 * "Sügismetsades" ("В осенних лесах") – luuletused, tõlked, artiklid; Moskva, 2006; sari "Vene vabavärss". 276 lk. ISBN 5-7493-1063-7 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://archive.today/20121221140555/http://www.x-atom.ru/~kos/stihi/stihi.htm Arvo Metsa biograafia ja luuletused] * [http://arvomets.blogspot.com/ 5 luuletust] (vene ja inglise keeles) * [http://magazines.russ.ru/arion/2001/3/pant.html Arvo Metsa luuletused] (ajakiri Arion, 2001, nr 3), (vene keeles) * [http://www.levin.rinet.ru/FRIENDS/AHMETYEV/mets.html Arvo Metsa artikkel "Ivan Ahmetjev. Luuletused ja ainult luuletused"] (vene keeles) * [http://zhivoenebo.narod.ru/mets.html Arvo Metsa luuletused] lehel zhivoenebo.narod.ru (vene keeles) * [http://sites.utoronto.ca/tsq/24/arvomets24.shtml Arvo Metsa artikkel "Vabavärsist mõeldes"] (vene keeles) * [http://tatarinova.org/text/5 Olga Tatarinova. Arvo Metsa mälestuseks: noor ''underground''] (vene keeles) * [https://archive.today/20121221214822/http://www.x-atom.ru/~anton/art/3_stih.html#selection-31.0-169.11 Arvo Mets. Hommikul hommikukülmade pärast] (vene keeles) * [http://web.archive.org/web/20020117051902/www.zavtra.ru/cgi//veil//data/denlit/063/21.html Brodski ja Arvo Mets] (vene keeles) * [http://arhiiv.err.ee/guid/96426 Eestlased Kaug-Idas. Arvo Mets] [[Eesti Raadio]], 20. oktoober 1963 (Raamatukogujuhataja Arvo Mets räägib Komsomolski linnast Amuuri ääres, oma elust ja tegevusest seal.)  {{JÄRJESTA:Mets, Arvo}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 7s1jvyq33mo75zuygebynlkmk1dkjja 0 141023 7206321 7204238 2026-08-02T07:00:01Z Velirand 67997 7206321 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[7. september|7. septembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1316]] – [[Semjon Uhke]], aastatel 1340–1353 Moskva ja Vladimir-Suzdali suurvürst, aastatel 1346–1353 ühtlasi Novgorodi vürst *[[1533]] – [[Elizabeth I]], Inglismaa kuninganna *[[1614]] – [[Gustaf Otto Stenbock]], Rootsi admiral, väejuht ja riigimees *[[1650]] – [[Juan Manuel Fernández Pacheco]], Hispaania aadlik, poliitik ja Kataloonia asekuningas *[[1726]] – [[Georges-Louis Leclerc de Buffon]], prantsuse loodusuurija *[[1726]] – [[François-André Danican Philidor]], prantsuse maletaja ja helilooja *[[1794]] – [[Rudolf Henzi]], saksa usuteadlane ja orientalist *[[1829]] – [[Friedrich August Kekulé]], saksa keemik *[[1842]] – [[Johannes Zukertort]], maletaja *[[1845]] – [[Friedrich von Martens]], Venemaa diplomaat ja jurist *[[1855]] – [[Karl von Löwis of Menar]], baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf *[[1870]] – [[Aleksandr Kuprin]], vene kirjanik *[[1881]] – [[Peeter Ramul]], eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog *[[1889]] – [[August Miljan]], eesti botaanik *[[1894]] – [[Gala Éluard]], [[Salvador Dalí]] muusa *[[1895]] – [[Karl Hintzer]], eesti fotograaf ja õpetaja *[[1902]] – [[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran * 1902 – [[Albert Hansen]], eesti puidu- ja metallikunstnik ning kunstipedagoog *[[1904]] – [[Pavel Krjukov]], NLKP parteitegelane *[[1905]] – [[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik *[[1909]] – [[Elia Kazan]], USA filmirežissöör *[[1911]] – [[Todor Živkov]], Bulgaaria poliitik *[[1912]] – [[David Packard]], USA insener ja ettevõtja *[[1913]] – [[Villem Kapp]], eesti helilooja *[[1914]] – [[Ilmari Tapiovaara]], soome disainer ja sisustusarhitekt *[[1915]] – [[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandusorganisaator *[[1921]] – [[Helene Kuma]], eesti keraamik *[[1924]] – [[Daniel Inouye]], jaapani päritolu USA poliitik *[[1929]] – [[Sonny Rollins]], ameerika džäss-saksofonist *[[1930]] – [[Baudouin I]], Belgia kuningas * 1930 – [[Heino Liiv]], eesti keeleteadlane *[[1932]] – [[Atko Viru]], eesti sporditeadlane * 1932 – [[Giuliano Pontara]], Itaalia-Rootsi filosoof *[[1934]] – [[Mary Bauermeister]], saksa kunstnik *[[1935]] – [[Tiiu Kiudorv]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht *[[1936]] – [[Buddy Holly]], USA muusik *[[1937]] – [[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja * 1937 – [[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik *[[1941]] – [[Peeter Tedre]], eesti teatritegelane *[[1942]] – [[Kalev Jaik]], eesti iseõppijast mõtleja *[[1943]] – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik *[[1944]] – [[Bora Milutinovic]], Serbia jalgpallitreener * 1944 – [[Ingrid Polding]], eesti tekstiilikunstnik * 1944 – [[Kaimu Keerak]], eesti sambomaadleja ja judoka ning treener *[[1945]] – [[Mare Rand]], eesti filoloog ja raamatuteadlane *[[1946]] – [[Francisco Varela]], Tšiili bioloog *[[1948]] – [[Jaan Urvet]], eesti lavastaja ja õppejõud * 1948 – [[Aleksei Šumakov]], NSV Liidu maadleja *[[1949]] – [[Gloria Gaynor]], ameerika laulja *[[1950]] – [[Fargat Mustafin]], tatari rahvusest NSV Liidu maadleja * 1950 – [[Reet Post]], eesti luuletaja * 1950 – [[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1951]] – [[Jaak Hein]], eesti näitleja ja lavastaja * 1951 – [[Gabino Zavala]], katoliku kiriku Los Angelese vikaarpiiskop * 1951 – [[Chrissie Hynde]], Ameerika-Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[1954]] – [[Michael Emerson]], Emmy auhinnaga pärjatud USA teatri- ja filminäitleja * 1954 – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik *[[1955]] – [[Mira Furlan]], Horvaatia filminäitleja ja laulja *1955 – [[Heino Puuste]], eesti odaviskaja *[[1956]] – [[Margus Kappel]], eesti muusik *[[1957]] – [[Marju Länik]], eesti laulja * 1957 – [[Rolf Wallin]], norra helilooja * 1957 – [[Iskra Mihhailova]], Bulgaaria poliitik *[[1959]] – [[Guido Cappellini]], itaalia auto- ja veemootorisportlane *[[1960]] – [[Igor Setšin]], Venemaa riigitegelane ja ärimees * 1960 – [[Eero Jürgenson]], eesti sisearhitekt ja disainer * 1960 – [[Ersin Tatar]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik *[[1961]] – [[József Szájer]], Ungari poliitik *[[1962]] – [[Daniel Bergman]], rootsi filmirežissöör *[[1964]] – [[Helir-Valdor Seeder]], Eesti poliitik *[[1966]] – [[Gunda Niemann-Stirnemann]], saksa kiiruisutaja *[[1967]] – [[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik * 1967 – [[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik *[[1968]] – [[Marcel Desailly]], prantsuse jalgpallur * 1968 – [[Viia Parts]], eesti majandusteadlane *[[1969]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[1971]] – [[Veikko Täär]], eesti näitleja *[[1973]] – [[Agne Trummal]], eesti muinsuskaitsetegelane * 1973 – [[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja *[[1974]] – [[Antonio McDyess]], ameerika korvpallur * 1974 – [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]], Šveitsist pärit Liechtensteini jalgpallur * 1974 – [[Teresa Czerwińska]], Poola majandusteadlane ja poliitik *[[1976]] – [[Shannon Elizabeth]], ameerika näitleja *[[1979]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja * 1979 – [[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane *[[1980]] – [[Emre Belözoğlu]], Türgi jalgpallur * 1980 – [[Kärt Siilats]], eesti kõrgushüppaja * 1980 – [[Gabriel Milito]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1982]] – [[Emese Szász]], ungari epeevehkleja *[[1984]] – [[Vera Zvonarjova]], vene tennisist *[[1985]] – [[Rafinha]], Brasiilia jalgpallur * 1985 – [[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur * 1985 – [[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja * 1985 – [[Eric Fehr]], Kanada jäähokimängija *[[1986]] – [[Charlie Daniels]], inglise jalgpallur *[[1987]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja * 1987 – [[Madis Mäeorg]], eesti näitleja * 1987 – [[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur * 1987 – [[Bruno Fornaroli]], Uruguay jalgpallur *[[1988]] – [[Erki Pisuke]], Eesti ühistegelane ja jurist * 1988 – [[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 1988 – [[Liis Teemusk]], eesti ilu- ja rühmvõimleja ning võimlemistreener *[[1992]] – [[Martin Hinteregger]], austria jalgpallur *[[1993]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[1992]] – [[Ketter Orav]], eesti laulja *[[1996]] – [[Raevyn Rogers]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[1998]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 1998 – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 1998 – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[1999]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja *[[2000]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[2002]] – [[Sophia Lucia]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 07.]] 6dzfvl4wghpaftoqdeesw1fe6r2hcez 0 142522 7206371 6088381 2026-08-02T07:58:09Z Andres 5 7206371 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast; valla kohta vaata artiklit [[Hauho vald]].}} {{linn |pilt = Hauho church 1 AB.jpg |asendikaart = Soome/Kanta-Häme |asendikaardi_seletus = Asukoht Kanta-Häme maakonnas }} '''Hauho''' on [[küla]] [[Soome]]s [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as, 2008. aastani [[Hauho vald|Hauho valla]] [[kirikuküla]]. Maakividest [[Hauho kirik]] on ehitatud 16. sajandi alguses. [[Kategooria:Soome külad]] [[Kategooria:Hämeenlinna]] bt58e5xhnqx62rfg3eugzn3icgsl7hh 0 144315 7206339 7194887 2026-08-02T07:15:11Z Velirand 67997 oli topelt 7206339 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin artiklis loetletakse 13. septembril sündinud tuntud inimesi.'' [[Pilt:Cesareborgia.jpg|thumb|100px|Cesare Borgia (*&nbsp;1475)]] * [[1521]] – [[William Cecil]], esimene parun Burghley, inglise poliitik * [[1601]] – [[Jan Brueghel noorem]], hollandi kunstnik * [[1630]] – [[Olof Rudbeck]], rootsi loodusteadlane, ajaloolane ja [[Uppsala Ülikool|Uppsala Ülikooli]] rektor * [[1682]] – [[Theodor Christlieb Reinhold]], saksa helilooja * [[1682]] – [[Thomas von Westen]], norra preester ja misjonär * [[1693]] – [[Joseph Emanuel Fischer von Erlach]], austria arhitekt * [[1722]] – [[François Joseph Paul de Grasse]], Prantsuse admiral * [[1740]] – [[Franz Xaver Schnizer]], saksa helilooja ja organist * [[1756]] – [[Benedikte Naubert]], saksa kirjanik * [[1762]] – [[Merlin de Thionville]], prantsuse revolutsionäär * [[1763]] – [[Carl Theodor Severin]], saksa arhitekt * [[1802]] – [[Arnold Ruge]], saksa kirjanik ja filosoof * [[1811]] – [[Emanuel Félix de Wimpffen]], Prantsuse kindral * [[1813]] – [[József Eötvös]], ungari kirjanik ja riigimees * 1813 – [[Valérie de Gasparin]], šveitsi kirjanik * [[1818]] – [[Gustave Aimard]], prantsuse kirjanik * [[1819]] – [[Clara Schumann]], saksa romantismiajastu helilooja ja pianist * [[1830]] – [[Marie von Ebner-Eschenbach]], austria kirjanik * [[1842]] – [[Ödön Mihalovich]], ungari helilooja ja muusikapedagoog * [[1846]] – [[Richard Kiepert]], saksa geograaf ja kartograaf * [[1856]] – [[Sergei Nikolajewitsch Winogradski]], vene mikrobioloog * [[1860]] – [[John J. Pershing]], ameerika kindral * [[1863]] – [[Arthur Henderson]], briti poliitik * 1863 – [[Franz Hipper|Franz von Hipper]], saksa admiral * [[1866]] – [[Adolf Meyer]], ameerika psühhiaater * [[1867]] – [[Hans Lohk]], Eesti arst ja diplomaat * [[1868]] – [[Otokar Březina]], tšehhi luuletaja ja esseist * [[1873]] – [[Constantin Carathéodory]], kreeka matemaatik * [[1874]] – [[Arnold Schönberg]], austria helilooja * 1874 – [[Vassili Martinson]], eesti õigeusu vaimulik ja raamatukogundustegelane * [[1876]] – [[Sherwood Anderson]], ameerika kirjanik * [[1879]] – [[Harry Burton]], inglise egüptoloog ja fotograaf * [[1880]] – [[Jesse L. Lasky]], ameerika filmiprodutsent * [[1881]] – [[Rudolf Lasarevitš Samoilovitš]], vene polaaruurija ja geoloog * [[1883]] – [[August Zaleski]], Poola diplomaat ja poliitik * 1883 – [[Giovanni Pastrone]], itaalia filmirežissöör ja näitleja * 1883 – [[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik * [[1885]] – [[Wilhelm Blaschke]], austria matemaatik * [[1886]] – [[Robert Robinson]], briti keemik, Nobeli auhinna laureaat * [[1887]] – [[Theodore Roosevelt junior|Theodore Roosevelt jr]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja kindral * [[1888]] – [[Fritz Becker (Jalgpallur)|Fritz Becker]], saksa jalgpallur * 1888 – [[Aleksander Kulgver]], eesti sõjaväelane * [[1894]] – [[John Boynton Priestley]], inglise kirjanik * 1894 – [[Julian Tuwim]], poola luuletaja * [[1895]] – [[Morris Kirksey]], Ameerika Ühendriikide sportlane * [[1896]] – [[Stasys Raštikis]], Leedu sõjaväelane ja poliitik * [[1897]] – [[Honorio Siccardi]], argentina helilooja * [[1898]] – [[Roger Désormière]], prantsuse dirigent * [[1899]] – [[Corneliu Zelea Codreanu]], Rumeenia poliitik * 1899 – [[Felix Raeksoo]], eesti politseinik * [[1901]] – [[Walter Menzel]], saksa poliitik * [[1903]] – [[Claudette Colbert]], prantsuse-ameerika näitleja * 1903 – [[Evald Ennus]], eesti ärimees * [[1904]] – [[Aleksei Kurgvel]], sõjaväelane Eestis, Soomes ja Saksamaal * 1904 – [[Luigi Bertolini]], itaalia jalgpallur * 1904 – [[Richard Scheringer]], saksa antifašist * [[1905]] – [[Bruno Müller]], Natsi-Saksamaa sõjaväelane * [[1906]] – [[Axel Cadier]], rootsi maadleja * [[1908]] – [[Ervin Roos]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, klassikaline filoloog * 1908 – [[Carlos Peucelle]], argentina jalgpallur * 1908 – [[Sicco Mansholt]], hollandi poliitik * [[1909]] – [[Juhan Käosaar]], eesti folklorist ja kirjandusteadlane * [[1910]] – [[Rolf Gutbrod]], saksa arhitekt * [[1911]] – [[Albert Matterstock]], saksa filminäitleja * 1911 – [[Bill Monroe]], ameerika muusik ja laulukirjutaja * [[1912]] – [[Horace Welcome Babcock]], ameerika astronoom * [[1913]] – [[Margit Symo]], ungari-austria näitleja ja tantsija * [[1915]] – [[Aadu Ritso]], eesti tehnikateadlane ja õppejõud * [[1916]] – [[Dick Haymes]], argentina näitleja ja laulja * 1916 – [[Doug Bentley]], kanada jäähokimängija * 1916 – [[Roald Dahl]], inglise kirjanik * [[1919]] – [[Mary Midgley]], inglise filosoof * 1919 – [[Olle Henrik Martin Anderberg]], rootsi maadleja * [[1920]] – [[Aksel Kersna]], eesti sportlane, treener, pedagoog ja koolijuht * [[1921]] – [[Cyrille Adoula]], kongo poliitik * 1921 – [[Gunnar Eriksson]], rootsi murdmaasuusataja * 1921 – [[Béla Biszku]], Ungari kommunistlik riigitegelane * [[1923]] – [[Édouard Boubat]], prantsuse fotograaf * 1923 – [[Zoja Kosmodemjanskaja]], kommunistlik noor ja punaarmeelane * [[1924]] – [[Maurice Jarre]], prantsuse helilooja * [[1925]] – [[Gabriel Charpentier]], kanada helilooja ja luuletaja * 1925 – [[Amilcar Salomón Zorilla]], peruu kunstnik * 1925 – [[Mel Torme]], ameerika muusik, laulja ja näitleja * [[1926]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika maalikunstnik, näitekirjanik ja lavakujundaja * [[1928]] – [[Diane Foster]], kanada kergejõustiklane * 1928 – [[Johannes Poethen]], saksa kirjanik * [[1929]] – [[Anneliese Seonbuchner]], saksa kergejõustiklane * 1929 – [[Nikolai Ghiaurov]], bulgaaria ooperilaulja * [[1930]] – [[James McLane]], ameerika ujuja * [[1931]] – [[Barbara Bain]], ameerika näitleja * 1931 – [[Marjorie Jackson]], austraalia kergejõustiklane * 1931 – [[Rein Maran]], eesti loodusfilmide operaator ja lavastaja, õppejõud * [[1932]] – [[Bengt Hallberg]], rootsi džässpianist ja helilooja * [[1933]] – [[Warren Murphy]], ameerika kirjanik * [[1934]] – [[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja * 1934 – [[Zbigniew Zapasiewicz]], poola näitleja * [[1936]] – [[Jörn-Peter Schmidt-Thomsen]], saksa arhitekt * 1936 – [[Werner Hollweg]], saksa ooperilaulja ja -lavastaja * [[1937]] – [[Don Bluth]], ameerika filmirežissöör * 1937 – [[Meeli Sööt]], eesti näitleja * [[1938]] – [[Janusz Głowacki]], poola kirjanik * [[1939]] – [[Arleen Augér]], ameerika ooperilaulja * 1939 – [[Guntis Ulmanis]], läti poliitik * 1939 – [[Joel-Peter Witkin]], ameerika fotograaf * 1939 – [[Richard Kiel]], ameerika filminäitleja * [[1940]] – [[Óscar Arias Sánchez]], Costa Rica president, Nobeli rahuauhinna laureaat * 1940 – [[Ilmar Tiismaa]], eesti agronoom, majandijuht ja ilmavaatleja * [[1941]] – [[Liina Orlova]], eesti näitleja * 1941 – [[Bernd Lötsch]], austria bioloog * 1941 – [[David Clayton-Thomas]], kanada muusik * [[1942]] – [[Kalervo Hovi]], soome ajaloolane * [[1944]] – [[Jacqueline Bisset]], inglise näitleja * 1944 – [[Michael Zerbes]], saksa kergejõustiklane * 1944 – [[Mike Marshall]], prantsuse-ameerika näitleja * [[1945]] – [[Andres Küng]], eesti ajakirjanik, ettevõtja ja poliitik * 1945 – [[Hagi Šein]], eesti teleajakirjanik, režissöör ja meediaõppejõud * 1945 – [[Alain Louvier]], prantsuse helilooja * [[1946]] – [[Frank Marshall (Produtsent)|Frank Marshall]], ameerika filmirežissöör, produtsent ja näitleja * [[1947]] – [[Elfgard Schittenhelm]], saksa kergejõustiklane * [[1947]] – [[Sharon M. Collins]], ameerika sotsioloog * [[1950]] – [[Klaus Wunder]], saksa jalgpallur * 1950 – [[Manfred Ommer]], saksa kergejõustiklane * 1950 – [[Włodzimierz Cimoszewicz]], poola poliitik * 1950 – [[Vladimir Maljavin]], vene sinoloog * [[1951]] – [[Aleksandr Rozenbaum]], vene muusik ja kirjanik * 1951 – [[Salva Kiir Mayardit]], Lõuna-Sudaani sõjaväelane ja poliitik * 1951 – [[Arvo Saidla]], eesti ilma- ja loodusvaatleja * [[1952]] – [[Johanna Schaller]], saksa kergejõustiklane * 1952 – [[Don Was]], ameerika muusik ja plaadiprodutsent * [[1953]] – [[Günther Krause]], saksa poliitik ja insener * 1953 – [[Taryn Power]], ameerika näitleja * [[1954]] – [[Kristjan Svirgsden]], eesti režissöör, operaator, dokumentaalfilmide autor ja kolumnist * [[1957]] – [[Bongbong Marcos]], Filipiinide poliitik, riigi president alates 2022. aastast * [[1958]] – [[Jaan Õunapuu]], eesti poliitik * 1958 – [[Peter Wirnsberger]], austria mäesuussataja * 1958 – [[Robert Millar]], šoti jalgrattur * [[1959]] – [[Vladimir Feldman]], Austraalia maletaja ja maletreener * 1959 – [[Phajol Moolsan]], tai poksija * 1959 – [[Chris Hansen]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1960]] – [[Sulev Teppart]], eesti näitleja * 1960 – [[Norbert Leisegang]], saksa muusik * 1960 – [[Hubert Schwarz]], saksa suusataja * [[1961]] – [[Dave Mustaine]], ameerika laulja ja kitarrist * 1961 – [[Tom Holt]], inglise ulmekirjanik * 1961 – [[Walter Hörmann]], austria jalgpallur ja treener * [[1962]] – [[Tõnu Õnnepalu]], eesti kirjanik * 1962 – [[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja * 1962 – [[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja * [[1963]] – [[Luis Juez]], argentina poliitik * 1963 – [[Sophie in 't Veld]], hollandi poliitik * [[1964]] – [[Marin Laak]], eesti kirjandusteadlane * 1964 – [[Rafał Ziemkiewicz]], poola kirjanik * [[1965]] – [[Zak Starkey]], inglise muusik * [[1966]] – [[Anutin Charnvirakul]], Tai ettevõtja, insener ja poliitik * [[1967]] – [[Michael Johnson]], ameerika kergejõustiklane * 1967 – [[Monika Lazar]], saksa poliitik * 1967 – [[Tim Owens]], ameerika laulja * [[1968]] – [[Emma Wiklund]], rootsi näitleja ja modell * [[1969]] – [[Sirje Kingsepp]], eesti poliitik ja publitsist * 1969 – [[Leelo Keevallik]], eesti keeleteadlane * 1969 – [[Daniel Fonseca Garis|Daniel Fonseca]], uruguay jalgpallur * [[1970]] – [[Louise Lombard]], inglise filminäitleja * 1970 – [[Eva Truuverk]], eesti kodanikuaktivist ja keskkonnakaitsja * [[1971]] – [[Antje Westermann]], saksa näitleja * 1971 – [[Goran Ivanišević]], horvaatia tennisemängija ja -treener * 1971 – [[Stella McCartney]], briti moedisainer * 1971 – [[Ted Drury]], ameerika jäähokimängija * 1971 – [[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja * 1971 – [[Svetlana Gladõševa]], venemaa mäesuusataja * 1971 – [[Priit Kripson]], eesti tantsija * [[1973]] – [[Christine Arron]], prantsuse kergejõustiklane * 1973 – [[Fabio Cannavaro]], itaalia jalgpallur * 1973 – [[Harald Cerny]], austria jalgpallimängija ja -treener * 1973 – [[Anrijs Matīss]], Läti poliitik * 1973 – [[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar * [[1975]] – [[Jarno Laur]], eesti poliitik * 1975 – [[Levon Tevanjan]], armeenia multiinstrumentalist ja helilooja * [[1976]] – [[Reto Arx]], šveitsi jäähokimängija ja -treener * 1976 – [[José Nicholas Théodore]], kanada jäähokimängija * 1976 – [[Tami Petri Antero Kiuru]], soome suusahüppaja * 1976 – [[José Théodore]], endine Kanada jäähokimängija * [[1977]] – [[Fiona Apple]], ameerika muusik * 1977 – [[Ieva Ilves]], Läti riigiametnik, president [[Toomas Hendrik Ilves]]e abikaasa * [[1978]] – [[Janek Kalda]], eesti jalgpallur * [[1979]] – [[Manuel Friedrich]], saksa jalgpallur * 1979 – [[Linda Grubben-Tjørhom|Linda Grubben]], norra laskesuusataja * 1979 – [[Varteres Samurgašev]], vene maadleja * [[1980]] – [[Varro Vooglaid]], eesti jurist * 1980 – [[Ben Savage]], ameerika näitleja * 1980 – [[Keith Andrews]], iiri jalgpallur * [[1981]] – [[Antonio López]], hispaania jalgpallur * [[1982]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 1982 – [[J. G. Quintel]], USA animaator * 1982 – [[Nenê]], brasiilia korvpallur * [[1983]] – [[Eduard Ratnikov]], eesti jalgpallur * 1983 – [[Robert Linna]], eesti muusik * 1983 – [[James Bourne]], briti laulja, muusik ja helilooja * 1983 – [[Helina Lass]], eesti arhitekt * [[1984]] – [[Ago Soots]], eesti näitleja * 1984 – [[Nasima Razmyar]], Afganistani päritolu Soome poliitik * [[1985]] – [[Thomas Prager]], austria jalgpallur * [[1986]] – [[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja * [[1987]] – [[Tsvetana Pironkova]], bulgaaria tennisist * [[1989]] – [[Kristo Heinmann]], eesti orienteeruja * 1989 – [[Thomas Müller]], saksamaa jalgpallur * [[1991]] – [[Ründo Mülts]], eesti ajaloolane, koduloo-uurija ja muuseumiomanik * 1991 – [[Madli Vilsar]], eesti modell * [[1992]] – [[Remy Põld]], eesti korv- ja jalgpallur * [[1993]] – [[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja * 1993 – [[Niall Horan]], Briti muusik * [[1994]] – [[Joel Pohjanpalo]], soome jalgpallur * [[1996]] – [[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja * 1996 – [[Adrian Kempe]], rootsi jäähokimängija * [[1999]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 13.]] tn8gkc3yyu5o62e2ot784wm2jt97k17 0 144987 7206366 7192231 2026-08-02T07:55:51Z Velirand 67997 7206366 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin artiklis loetletakse [[5. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1654]] – [[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]], baltisaksa poliitik *[[1704]] – [[John Broughton]], Suurbritannia poksija *[[1735]] – [[August Ludwig von Schlözer]], saksa ajaloolane, publitsist *[[1767]] – [[George Frederic Parrot]], baltisaksa teadlane *[[1777]] – [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]], folklorist ja keeleuurija *[[1805]] – [[Robert FitzRoy]], Briti meresõitja ja meteoroloog *[[1823]] – [[August von Oettingen]], baltisaksa jurist ja riigitegelane *[[1848]] – [[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[1862]] – [[Sigrid Leijonhufvud]], rootsi kirjanik, feminist ja ajaloolane *[[1869]] – [[Holger Sinding-Larsen]], norra arhitekt *[[1879]] – [[Dwight Filley Davis]], USA tennisist ja poliitik * 1879 – [[Wanda Landowska]], poola päritolu klavessinist, pianist ja helilooja *[[1882]] – [[Jaan Ainelo]], eesti pedagoog ja kirjastustöötaja * 1882 – [[Aleksander Tassa]], eesti kirjanik ja kunstnik *[[1886]] – [[Evert Mesiäinen]], eesti koorijuht ja pedagoog * 1886 – [[Willem Drees]], Hollandi poliitik *[[1888]] – [[Herbert Spencer Gasser]], Ameerika Ühendriikide füsioloog *[[1889]] – [[Jean Cocteau]], prantsuse kirjanik, kunstnik ja filmilavastaja *[[1893]] – [[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik * 1893 – [[Giuseppe Caselli]], itaalia maalikunstnik *[[1894]] – [[Ants Lauter]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1904]] – [[Ernst Mayr]], Saksamaa-Ameerika Ühendriikide eveolutsioonibioloog *[[1905]] – [[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik *[[1906]] – [[Kauno Kleemola]], Soome poliitik ja agronoom *[[1907]] – [[Ethel Smith]], Kanada kergejõustiklane * 1907 – [[Alfred Tooming]], EELK peapiiskop 1967-77 *[[1911]] – [[Endel Aruja]], eesti füüsik ja bibliograaf *[[1913]] – [[Lembit Norviit]], eesti arst *[[1914]] – [[Karl Ollino]], eesti metsateadlane *[[1915]] – [[John Youie Woodruff]], USA kergejõustiklane *[[1918]] – [[Maria Issakova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja *[[1919]] – [[Juhan Raude]], eesti muusikategelane *[[1921]] – [[Bernhard Lülle]], eesti kirjanik * 1921 – [[Viktor Kulikov]], NSV Liidu sõjaväelane ja Venemaa Föderatsiooni sõjaline nõunik *[[1923]] – [[Ants Käbi]], eesti korvpallikohtunik *[[1925]] – [[Willi Rammo]], Saarimaa endine poksija * 1925 – [[Heino Randma]], eesti tehnikateadlane *[[1926]] – [[Salvador Blanco]], Dominikaani Vabariigi endine president *[[1927]] – [[Jaanus Orgulas]], eesti näitleja *[[1928]] – [[Vladimir Toporov]], vene filoloog * 1928 – [[Juris Hartmanis]], läti päritolu USA matemaatik *[[1932]] – [[Meinhard Niglas]], eesti maadlustreener * 1932 – [[Gyula Horn]], Ungari poliitik *[[1933]] – [[Vello Salum]], eesti kirikuõpetaja * 1933 – [[Daniel Hellebuyck]], Belgia endine poksija *[[1935]] – [[Aime Pärnakivi]], eesti sporditeadlane *[[1936]] – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja * 1936 – [[Vello Ootsing]], eesti omavalitsustegelane * 1936 – [[Vladimir Mikuševitš]], vene luuletaja, tõlkija ja religioosne filosoof *[[1939]] – [[Elo-Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane ja -kriitik *[[1940]] – [[Herbie Brennan]], iiri kirjanik *[[1941]] – [[Epeli Nailatikau]], Fidži hõimupealik, diplomaat ja poliitik *[[1942]] – [[Johannes Löhr]], Saksamaa jalgpallur ja treener *[[1944]] – [[Kadi Vanaveski]], eesti teatrikriitik *[[1946]] – [[Giuseppe Furino]], itaalia jalgpallur, poolkaitsja * 1946 – [[Gerardus 't Hooft]], hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 1946 – [[Vambola Tõnissoo]], eesti keemik *[[1947]] – [[Toivo Nahkur]], eesti pianist ja pedagoog * 1947 – [[Matti Piirsalu]], eesti linnukasvatusteadlane *[[1949]] – [[Martti Preem]], eesti arhitekt *[[1952]] – [[Stephen R. Carpenter]], ameerika järveökoloog ja limnoloog *[[1955]] – [[Peter McNamara]], Austraalia tennisist *[[1956]] – [[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor *[[1957]] – [[Douglas Wilson]], Kanada jäähokimängija, kaitsja * 1957 – [[Carlo Thränhardt]], saksa kergejõustiklane *[[1958]] – [[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja * 1958 – [[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik * 1958 – [[Aigar Palumaa]], eesti bioloog *[[1961]] – [[Aleksandr Okunev]], Eesti näitleja ja teatripedagoog *[[1963]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[1964]] – [[Jüri Leppik]], eesti vandeadvokaat * 1964 – [[Leri Habelov]], Nõukogude Liidu maadleja, rahvuselt osseet * 1964 – [[Ronald D. Moore]], USA stsenarist ja teleprodutsent * 1964 – [[Raul Eamets]], eesti majandusteadlane * 1964 – [[Valeri Medvedtsev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 1964 – [[Indrek Reimand]], Eesti füüsik ja riigiametnik *[[1966]] – [[Aet Ollisaar]], eesti tekstiilikunstnik * 1966 – [[Gianfranco Zola]], itaalia jalgpallur, ründaja * 1966 – [[Richard Brabec]], Tšehhi poliitik *[[1967]] – [[Ott Maaten]], eesti muusik ja majandusjuht *[[1968]] – [[Alex Zülle]], šveitsi jalgrattur *[[1969]] – [[Ruth Jyrjo]], eesti luuletaja * 1969 – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ärimees * 1969 – [[John Clark LeClair]], USA jäähokimängija, ründaja *[[1970]] – [[Helar Osila]], eesti spordiajakirjanik *[[1971]] – [[Raigo Pajula]], eesti fotograaf *[[1972]] – [[Olaf Suuder]], eesti teleajakirjanik * 1972 – [[Robert Esmie]], Kanada kergejõustiklane *[[1973]] – [[Marcus Allbäck]], rootsi jalgpallur * 1973 – [[Róisín Murphy]], Iiri laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[1974]] – [[Márcio Amoroso dos Santos]], Brasiilia jalgpallur, ründaja * 1974 – [[Roberto Locatelli]], itaalia mootorisportlane *[[1975]] – [[Nuno Gomes]], portugali jalgpallur * 1975 – [[Hernán Jorge Crespo]], Argentina jalgpallur * 1975 – [[Ai Sugiyama]], jaapani tennisist *[[1976]] – [[Bizarre]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[1977]] – [[Nicolas Kiefer]], saksa tennisist *[[1978]] – [[Rene Tammist]], Eesti energeetikaekspert ja poliitik * 1978 – [[Sari Multala]], Soome purjetaja ja poliitik *[[1979]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist * 1979 – [[Stilijan Petrov]], Bulgaaria jalgpallur, poolkaitsja *[[1980]] – [[David Sebastian Rozehnal]], tšehhi jalgpallur, kaitsja * 1980 – [[Hannes Reichelt]], Austria mäesuusataja * 1980 – [[Ave Maria Mõistlik]], eesti vikipedist * 1980 – [[Evelyn Kaldoja]], eesti ajakirjanik *[[1982]] – [[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur, ründaja * 1982 – [[Beno Udrih]], Sloveenia korvpallur *[[1983]] – [[Taavi Peetre]], eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja * 1983 – [[Zheng Jie]], Hiina naistennisist * 1983 – [[Jonás Gutiérrez]], Argentina jalgpallur *[[1984]] – [[Bahāreh Afshārī]], Iraani näitlejanna *[[1986]] – [[Adam Young]], USA muusik * 1986 – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur * 1986 – [[Aleksandr Radulov]], vene jäähokimängija *[[1988]] – [[Martin Liivamägi]], eesti ujuja *[[1989]] – [[Hanna Falk]], Rootsi murdmaasuusataja * 1989 – [[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur * 1989 – [[Charlie Austin]], inglise jalgpallur *[[1990]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja *[[1992]] – [[Marek Peeba]], eesti veemotosportlane * 1992 – [[Alberto Moreno]], hispaania jalgpallur * 1992 – [[Diana Suumann]], eesti tõkkejooksja *[[1994]] – [[Robin Gosens]], saksa jalgpallur *[[1995]] – [[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija * 1995 – [[Pusarla Venkata Sindhu]], India sulgpallur *[[1996]] – [[Ajdin Hrustic]], Austraalia jalgpallur *[[1997]] – [[Roman Ratušnõi]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane *[[1999]] – [[Trevoh Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur *[[2000]] – [[Faouzia]], Maroko-Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[2003]] – [[Erko Jonne Tõugjas]], eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 05.]] 36rljqppa8igtow6ycyht6pnxg8a2yg 0 146310 7206074 7200453 2026-08-01T17:21:27Z Larts 16019 7206074 wikitext text/x-wiki '''Urmas Ott''' ([[23. aprill]] [[1955]] [[Otepää]]<ref>[[Dannar Leitmaa]], [https://www.delfi.ee/artikkel/51145742/urmas-ott-1955-2008 Urmas Ott 1955–2008], [[Eesti Päevaleht]], 17. oktoober 2008</ref> – [[17. oktoober]] [[2008]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. == Haridus == Urmas Ott õppis aastatel 1962–1972 [[Otepää Keskkool]]is, kuid vastuolude tõttu kooli juhtkonnaga läks 11. klassi alguseks üle Valga Kaugõppe Keskkooli, mille lõpetas 1973. aastal.<ref name="ott" /> Aastatel [[1974]]–[[1975]] õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]].<ref name="ott">[[Madis Jürgen]]:[https://ekspress.delfi.ee/kuum/35-aastat-tagasi-astus-urmas-ott-lavakasse?id=69238493 35 aastat tagasi astus Urmas Ott lavakasse] Eesti Ekspress, 21. august 2009</ref> Ta õppis [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudis]] kultuurharidust ja lõpetas kõrgkooli taidlusteatri režissöörina [[1979]]. aastal.<ref name="sajandi-vi">[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased.] Tallinna Ülikool.</ref> Ülikooliõpingute kõrvalt läbis Ott [[Marksismi-leninismi õhtuülikool|Marksismi-Leninismi Õhtuülikooli]] kaheaastased kursused teletöötajatele,<ref name="ott" /> lisaks õppis ta ETV kõrgematel telekursustel.<ref>[https://www.postimees.ee/41831/sobrad-ja-kolleegid-meenutavad-urmas-otti Sõbrad ja kolleegid meenutavad Urmas Otti.] postimees.ee, 18. oktoober 2008</ref> == Teleajakirjaniku töö == Urmas Ott alustas ajakirjanikutööd Eesti Raadios (1977–1979).<ref name="urmas" /> 1979. aastast töötas ta Eesti Televisioonis [[diktor]]ina, töö peamise osa moodustas uudistesaade "[[Aktuaalne kaamera]]".<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/73910499/aktuaalne-kaamera-60-koige-tahtsam-on-tegijate-usaldatavus "Aktuaalne kaamera" 60: kõige tähtsam on tegijate usaldatavus.] eestinaine.delfi.ee, 01. märts 2016</ref> Diktoritöö kõrval juhtis ta "[[Estraaditähestik]]ku" (1981–1983), "Aktuaalse kaamera" uudiseid luges 1991. aasta varasuveni.<ref name="urmas" /> Nõukogude Liidu televaatajate seas sai ta tuntuks seitse hooaega [[1986]]–[[1993]] kestnud saatesarjaga "[[Teletutvus]]", milles ta intervjueeris põhiliselt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Esimene saatekülaline oli Nõukogude Liidu filmitäht [[Ljudmila Gurtšenko]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/300531/urmas-ott-on-avanud-sadu-suurkujusid Urmas Ott on "avanud" sadu suurkujusid.] ohtuleht.ee, 17. oktoober 2008</ref> Sarjas sündis 61 isikuintervjuud. Saatesarja näidati nii Eesti Televisioonis kui ka [[Kesktelevisioon]]is. Enamik intervjuusid (49) on ilmunud trükis raamatutes "Телевизионное знакомство", 1992, "Вопрос + ответ = интервью", 1991 ja "Playback", 1994. Ott juhtis ka ETV saateid "[[Hommikutelevisioon]]", "[[Öötelevisioon]]", "Duett-duell" (1991–1992), (ETV) aastavahetuse autorisaateid "Urmas Ott ja teised" Vol I–V [[1991]]–[[1995]] jt.<ref name="urmas" /> Septembrist 1992 kuni juunini 1998 juhtis Ott Eesti Televisioonis saatesarja "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" (kokku 138 saadet). Neist 41 on ka raamatutes trükituna ilmunud. ERR-i kodulehel on näha 70 saadet. Kevadel 2001 usutles toonases TV1-s kaheksat võimalikku presidendikandidaati. [[2003]]. aastal "[[Augustivalgus (telesaade)|Augustivalgust]]" (ETV) ning [[2003]]–[[2006]] Kanal 2 saadet "[[Happy Hour]]".<ref name="urmas" /> Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal. Veebruarist 1998 kuni jaanuarini 2000 oli ta saatejuht vene telekanalil [[RTR]], juhtides intervjuusaadet "Урмас Отт с ...".<ref>ТЕЛЕНОВОСТЬ. Урмаса Отта сняли с эфира из-за низкого рейтинга. Комсомольская правда (10 января 2000).</ref> Aastatel 2003–2004 oli ta saatejuht ja kommentaator Venemaa föderaalse telekanali [[Ren TV]] saates "Лучшие шоу мира с Урмасом Оттом" ("Maailma parim show Urmas Otiga").<ref>[https://www.kp.ru/daily/23054/4455/ Урмас Отт возвращается в Москву.] Комсомольская правда (19 июня 2003). Дата обращения: 15 июля 2021.</ref> Viimaseks saateks jäi tal venekeelne intervjuusari [[Raadio 4]]-s "Sündsuse piires" ("В рамках приличия"). Ta suri pärast [[leukeemia]] raviks tehtud [[luuüdi siirdamine|luuüdi siirdamist]] [[müokardi infarkt]]i.<ref>Tuuli Aug:[https://epl.delfi.ee/artikkel/51145714/suri-urmas-ott Suri Urmas Ott] Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008. Vaadatud 5. jaanuaril 2024</ref> Urmas Oti surma puhul avaldas kaastunnet ka [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/20134321/urmas-ei-tahaks-nutulaulu-kuulata Urmas ei tahaks nutulaulu kuulata.] delfi.ee, 18. august 2008</ref> == Teosed == Urmas Ott oli aastaid osanik [[SE&JS (kirjastus)|kirjastuses SE&JS]], kus on välja antud kõik tema raamatud: * "Playback" ([[1994]]) * "Carte Blanche" ([[1995]]) * "Encore! [[Neeme Järvi]]" ([[2001]]) * portreeraamat [[Erika Salumäe]]st „Surplace“ ([[2002]]) * portreeraamat [[Vardo Rumessen]]ist „En face“ ([[2002]]) * "Asmerid. Topeltpeeglis" ([[2007]]) == Tunnustus == * 1988 – NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia telesaate "Teletutvus" eest * 1988 – ETV aastapreemiad pälvisid Urmas Ott (“Teletutvus”) ja [[Juhan Aare]] * 1992 – ETV aastapreemia, Urmas Ott ajakirjanikutöö eest * 1993 – ETV aastapreemia, esimesed Tele-Vollid: [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja Urmas Ott * 1994 – ETV aastapreemia – Tele-Volli – Urmas Ott, populaarseim meessaatejuht * 1996 – ETV aastapreemia, populaarseim meessaatejuht Urmas Ott<ref name="urmas">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/20131704/rahvusringhaaling-malestab-urmas-otti Rahvusringhääling mälestab Urmas Otti.] kroonika.delfi.ee, 17. oktoober 2008</ref> * 2005 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://telekraat.ee/vabariigi-presidendi-teenetemargid/ Vabariigi Presidendi teenetemärgid.]</ref> * 2008 – [[Tallinna vapimärk]] teleajakirjanduse tunnustatud edendajale, mõjukale liidrile Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletajale ning rahvuskultuuridevahelise sideme loojale<ref>[https://eeter.err.ee/651802/urmas-oti-viimane-intervjuu-ta-oli-teinud-loplikud-jareldused Urmas Oti viimane intervjuu: ta oli teinud lõplikud järeldused.] eeter.err.ee, 2. jaanuar 2018</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51118583/urmas-ott-saab-tallinna-vapimargi Urmas Ott saab Tallinna vapimärgi.] epl.delfi.ee, 8. veebruar 2008</ref> * 2010 – 21 televisiooni-asjatundja ja autoriteedi koostatud Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide pingereas oli Urmas Ott [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] järel ja [[Mati Talvik]]u ees teisel kohal.<ref>[[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/323724/kes-on-eesti-koigi-aegade-parimad-telesaatejuhid Kes on Eesti kõigi aegade parimad telesaatejuhid?] postimees.ee, 9. oktoober 2010</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref name="sajandi-vi" /> ==Mälestuse jäädvustamine== 2018. aastal arutasid Tallinna linnavalitsus ja linnavolikogu [[Raimond Kaljulaid]]i plaani rajada [[Balti jaam]]a Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujuga analoogne kaksikmonument, kus pingil istuksid koos [[Jaak Joala]] ja Urmas Ott. 2019. aasta algul teatati, et Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud ning jaama tuleb seetõttu vaid Joala kuju.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019.</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * "Urmas Ott. Teletähe lugu". Koostaja [[Marii Karell]]. Kirjastus [[Fookus Meedia]], [[Tallinn]] [[2009]], 176 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing [[Helikiri]], [[Võru]] 2009; raamatu venekeelne variant: "Урмас Отт: история телезвезды". Соавтор русскоязычной версии Алексей Гюнтер; перевод с эстонского: Игорь Таро; редактор и составитель Марии Карелль. Fookus Meedia, Tallinn [[2010]], 192 lk * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud [[Voldemar Lindström]]. Tallinn 2009, 160 lk * "Kes tappis Urmas Oti?". Autor ja kirjastaja [[Vahur Kersna]], 2018, 344 lk. ISBN 9789949887446 == Välislingid == * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?kullafond_id=135 "Augustivalgus"] (portreesaade [[Andrus Kivirähk]]ist) * [[Alo Lõhmus]]. [http://www.postimees.ee/?id=41833 "Teletutvus Urmas Otiga lõppes"]. [[Postimees]], 18. oktoober 2008 * [[Katrin Pauts]]. [https://www.ohtuleht.ee/300578 Urmas Oti vähiravi oli edukas, operatsioon õnnestus, alt vedas hoopis süda], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [[Heiki Suurkask]], [[Liivi Šein]]. [http://www.epl.ee/artikkel/445519 Ve­ne­maa mä­le­tab unustamatut Ur­mas Ot­ti suur­rii­gi murd­ja­na], Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2008 * [[Urmas Vahe]]. [https://www.ohtuleht.ee/301574 "Teletutvus" vormis Urmas Otist (üleliidulise) staari], Õhtuleht, 25. oktoober 2008 * [[Margot Visnap]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7664:kes-teeks-j-rele-ja-annaks-v-imaluse&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3225 Kes teeks järele ja annaks võimaluse?], Sirp, 24. oktoober 2008 * [[Joonas Hellerma]]: [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7665:hiljaks-j-nud-m-tted-urmas-otile&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3225 Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile], Sirp, 24. oktoober 2008 * [https://r4.err.ee/arhiiv/v_ramkah_prilichija "Sündsuse piires"], raadiosaate arhiiv, ''(vene keeles)'' * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=87237 Bye, Urmas. Urmas Ott ja teised], ETV saadete arhiiv * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89080 Urmas Ott ja teised. Viimane saade], ETV, 28. detsember 2008 * [[Kertu Kalmus]], [https://www.delfi.ee/artikkel/51165568/vene-telekanal-tegi-urmas-otist-filmi "Vene telekanal tegi Urmas Otist filmi"], Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 15. aprill 2009 * Алина Малахова, [https://interviewmg.ru/2965/ Урмас Отт: «Со мной уже не случится очень многого»], Журнал «Интервью: Люди и события», № 2 (56), март-апрель 2013 * [https://menu.err.ee/651690/urmas-ott-one-man-show Urmas Ott. One Man Show], ERR, 1. jaanuar 2018 {{JÄRJESTA:Ott, Urmas}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2008]] l6u1cckge6r5rfo1z6wcepp3av6a8wk 0 146701 7206307 6525854 2026-08-02T06:34:39Z Kuriuss 38125 7206307 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles Leroux portrait.jpg|pisi|Charles Leroux]] '''Charles Leroux''' (sünninimi '''Joseph Johnson'''; [[31. oktoober]] [[1856]] [[Waterbury]], [[Connecticut]]i osariik USA – [[vkj]] 12.<ref>[[Tallinna Oleviste kirik]]u surmameetrika 1889 [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.236.2.6:73?110,474,2158,174,0 Saaga TLA.236.2.6:73] / [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.236.1.4b:10?1164,644,1126,134,0 Saaga TLA.236.1.4b:10]</ref> / [[24. september]] [[1889]] [[Tallinna laht]]) oli [[USA]] [[aeronaut]] ja langevarjur. Charles Leroux sooritas USA-s ja [[Euroopa]]s hüppeid [[õhupall]]ilt enda konstrueeritud [[langevari|langevarjuga]]. Pärast ebaõnnestunud õhupalli lennukatseid [[Tartu]]s (6./18. ja 8./20. septembril) ja Tallinnas (10./22. septembril) tõusis Leroux Tallinnas (12./24. septembril) õhupalliga [[Harjumägi|Harjumäelt]] lendu, kuid kandus tugeva [[tuul]]ega Tallinna lahe kohale, kus ta langevarjuga alla hüppas. Avanenud, kuid pendeldava langevarjuga laskus aeronaut [[Maarjamäe]] juures vette<ref>Kukkumisest maandumiseni, Ülo Keedus, Tallinn, kirjastus "Valgus", 1981, lk 20</ref> ja uppus. Väidetavalt oli see tema 239. hüpe. [[File:Charles Leroux deceased.jpg|pisi|]] Leroux maeti [[Kopli kalmistu]]le. [[12. september|12. septembril]] [[1989]] avati Tallinnas [[Pirita tee]]l Charles Leroux' mälestuseks monument – skulptuur "[[Julgetele ja teotahtelistele inimestele]]". Monumendi autor on [[Mati Karmin]]. Korduvalt on väidetud, et Leroux oli USA presidendi [[Abraham Lincoln]]i (1809–65) õepoeg, kuid Lincolni ainuke õde Sarah Lincoln Grigsby suri juba 1828. aastal ja tema ainuke vend Thomas Lincoln juunior kolme päeva vanuselt 1812. aastal. ==Viite== {{viited}} == Kirjandus == *[[Isidor Goldman]], [[Ants Künnapuu]]. Charles Leroux' viimne hüpe. Tallinn, 1989. * Õhusõitja Leroux, Postimees, nr 70, 24. juuni 1889, lk 3. ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} {{DEFAULTSORT:Leroux, Charles}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lendurid]] [[Kategooria:Kopli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1856]] [[Kategooria:Surnud 1889]] ak9c69ypqczgu2xjz4fk5waa1l16s7d 0 150417 7206353 7198083 2026-08-02T07:36:51Z ~2026-34651-55 231505 7206353 wikitext text/x-wiki [[Fail:Virubussiterminal.png|pisi|Bussiterminal (2026)]] [[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal (2008)]] '''Viru keskuse bussiterminal''' on [[bussijaam]] Tallinnas. See asub Kesklinna linnaosas [[Südalinn]]a asumis aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid. 2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.<ref>[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335& Viru bussiterminal.] TAK</ref> == Ühistranspordiliinid == === Toimuvad liinid === {| class="wikitable" |- ! № ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse № ! Märkused |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |Viru keskus – Äigrumäe |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |6 | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |Viru keskus – Laagri |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |Viru keskus – Teelise |TLT |1 | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |Viru keskus – Landi |TLT |4 | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru keskus – Muuga aedlinn |TLT |5 | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |Viru keskus – Muuga |TLT |6 | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |Viru keskus – P. Pinna |TLT |2 | |} === Endised liinid === {| class="wikitable" !№ !Marsruut !Vedaja !Peatuse № !Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru keskus – Merivälja |TAK |5 |Suleti aastal 2005 |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru keskus – Viimsi |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |5 |Ühendati [[14 (Tallinna bussiliin)|liiniga 14]] aastal 2026 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |Viru keskus – Viimsi keskus |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |Viru keskus – Pirita |TAK |5 |Suleti aastal 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |Balti jaam – Mõigu |TLT |8 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |Vana-Lõuna - Randla |TLT |7 |Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |Viru keskus – Äigrumäe |TLT |6 |Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023 |- |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |Viru keskus – Vana-Pääsküla |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 |Ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniga 1]] aastal 2026 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |Viru keskus – Sõjamäe |TLT |2 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |Viru keskus – Urda |TLT |3 |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|liiniga 18]] aastal 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |Viru keskus – P. Pinna |TLT |2 |Suleti aastal 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |Viru keskus – Laagri alevik |TLT |1 |Muudeti aastal 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |Viru keskus – Iru Hooldekodu - Priisle |TLT |4 |Muudeti aastal 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |Viru keskus – Iru hooldekodu |TAK |6 |Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |Viru keskus – Kärmu |TAK |6 |Suleti aastal 2006 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru keskus – Ristaia |TAK |5 |Suleti aastal 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |Viru keskus – Muuga aedlinn |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |Viru keskus – Seli |TLT |2 |Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023 |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |Viru keskus – Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |Viru keskus – Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |Viru keskus – Priisle |TLT |4 |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] 5vce5dhax970e54s3rp2p7xtvrourts 7206355 7206353 2026-08-02T07:39:00Z ~2026-34651-55 231505 7206355 wikitext text/x-wiki [[Fail:Virubussiterminal.png|pisi|Bussiterminal (2026)]] [[Pilt:Viru bussiterminal.JPG|pisi|Bussiterminal (2008)]] '''Viru keskuse bussiterminal''' on [[bussijaam]] Tallinnas. See asub Kesklinna linnaosas [[Südalinn]]a asumis aadressil [[Viru väljak]] 6. Terminalis on sõiduplaanide infotablood ja internetipõhised infopunktid. 2004. aastal avati [[Viru keskus]]e maa-alusel korrusel kuus linnaliinide [[bussipeatus]]t. Lisaks on [[Ants Laikmaa tänav]]al keskuse kõrval maapealsed bussipeatused nr 7 ja 8 (reservpeatus). Häda korral kasutatakse [[Hobujaama tänav]]a peatuskohta (nr 9), kus asub busside dispetšerpunkt.<ref>[https://web.archive.org/web/20100407084548/http://www.tak.ee/index.php?page=335& Viru bussiterminal.] TAK</ref> == Ühistranspordiliinid == === Toimuvad liinid === {| class="wikitable" |- ! № ! Marsruut ! Vedaja ! Peatuse № ! Märkused |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |Viru keskus – Äigrumäe |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |6 | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |Viru keskus – Urda |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |Viru keskus – Teelise |TLT |1 | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |Viru keskus – Landi |TLT |4 | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru keskus – Muuga aedlinn |TLT |5 | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |Viru keskus – Muuga |TLT |6 | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |Viru keskus – P. Pinna |TLT |2 | |} === Endised liinid === {| class="wikitable" !№ !Marsruut !Vedaja !Peatuse № !Märkused |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru keskus – Merivälja |TAK |5 |Suleti aastal 2005 |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |Viru keskus – Viimsi |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |5 |Ühendati [[14 (Tallinna bussiliin)|liiniga 14]] aastal 2026 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |Viru keskus – Viimsi keskus |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |Viru keskus – Pirita |TAK |5 |Suleti aastal 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |Balti jaam – Mõigu |TLT |8 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |Vana-Lõuna - Randla |TLT |7 |Lõpetas siin sõitmise alates 2022 aastast |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |Viru keskus – Äigrumäe |TLT |6 |Ühendati [[43 (Tallinna bussiliin)|liiniga 43]] aastal 2023 |- |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |Viru keskus – Vana-Pääsküla |[[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] |3 |Ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniga 1]] aastal 2026 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |Viru keskus – Sõjamäe |TLT |2 |Lõpetas siin sõitmise alates 2023 aastast |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |Viru keskus – Urda |TLT |3 |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|liiniga 18]] aastal 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |Viru keskus – P. Pinna |TLT |2 |Suleti aastal 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |Viru keskus – Laagri alevik |TLT |1 |Muudeti aastal 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |Viru keskus – Iru Hooldekodu - Priisle |TLT |4 |Muudeti aastal 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |Viru keskus – Iru hooldekodu |TAK |6 |Lõpetas siin sõitmise alates 2006 aastast ja muudeti aastal 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |Viru keskus – Kärmu |TAK |6 |Suleti aastal 2006 |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |Viru keskus – Ristaia |TAK |5 |Suleti aastal 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |Viru keskus – Muuga aedlinn |TLT |5 |Muudeti aastal 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |Viru keskus – Seli |TLT |2 |Ühendati [[48 (Tallinna bussiliin)|liiniga 48]] aastal 2023 |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |Viru keskus – Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[51 (Tallinna bussiliin)|liiniga 51]] aastal 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |Viru keskus – Pelguranna |TLT |3 |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|liiniga 35]] aastal 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |Viru keskus – Priisle |TLT |4 |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|liiniga 40]] aastal 2024 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tallinn.ee/gal_pildid/24475.gif Viru keskuse autobussiterminali peatused ja skeem] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussijaamad]] [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] 0cbad2nkyntloc3zafz4abf1w397tce 0 151449 7206332 7147028 2026-08-02T07:06:18Z Velirand 67997 7206332 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[15. detsember|15. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}[[37]] – [[Nero]], Vana-Rooma keiser *{{tühik}}[[130]] – [[Lucius Verus]], Vana-Rooma keiser *[[1657]] – [[Christian Kelch]], baltisaksa pastor ja kroonik *[[1802]] – [[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener *[[1843]] – [[Heinrich Abel]], jesuiit *[[1852]] – [[Henri Becquerel]], prantsuse füüsik, radioaktiivsuse avastaja *[[1855]] – [[Ville Vallgren]], soome skulptor *[[1860]] – [[Elisabeth Aspe]], eesti kirjanik *[[1861]] – [[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik *[[1885]] – [[Eugen Dachsenberg]], eesti viiuldaja, koorijuht *[[1886]] – [[Viktor Pihlak]], eesti arhitekt, insener ja tööstur *[[1890]] – [[Abel Pihu]], Eesti sõjaväelane *[[1895]] – [[Nikolai Neustrojev]], jakuudi kirjanik *[[1898]] – [[Nikolai Vestmaa]], eesti loomaarst * 1898 – [[Ernst Goldenbaum]], Saksa DV riigitegelane *[[1899]] – [[Eduard Arnover]], Eesti poliitik *[[1900]] – [[Abajtõ Vasso]],osseedi keeleteadlane *[[1903]] – [[Aatami Kuortti]], ingerisoome päritolu Soome vaimulik *[[1907]] – [[Oscar Niemeyer]], brasiilia arhitekt *[[1908]] – [[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane *[[1915]] – [[Kristofer Leirdal]], norra skulptor *[[1917]] – [[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht * 1917 – [[Niina Vieveger]], eesti õpetaja *[[1919]] – [[Helmut Talts]], Enno Penno valitsuse põllutööminister *[[1920]] – [[Valve Jaagus]], eesti köögiviljandusteadlane ja sordiaretaja *[[1923]] – [[Harald-Adam Velner]], eesti tehnikateadlane * 1923 – [[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik * 1923 – [[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane *[[1925]] – [[Endel Nirk]], eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik *[[1927]] – [[Harijs Liepiņš]], läti näitleja *[[1928]] – [[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane * 1928 – [[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane *[[1931]] – [[Shuntarō Tanikawa]], jaapani luuletaja ja tõlkija *[[1932]] – [[Therese Zenz]], Lääne-Saksamaa ja Saksamaa aerutamistreener ning Saarimaa ja Saksamaa endine aerutaja *[[1933]] – [[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1934]] – [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]], Somaalia poliitik * 1934 – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik * 1934 – [[Raina Kabaivanska]], bulgaaria ooperilaulja ja muusikapedagoog *[[1936]] – [[Vello Jaakon]], eesti põllumajandustegelane *[[1938]] – [[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja *1938 – [[Teisi Remmel]], eesti sotsiaaltöötaja * 1938 – [[Antero Halonen]], Soome endine poksija * 1938 – [[Jean-Baptiste Tati Loutard]], Kongo Vabariigi kirjanik ja poliitik *[[1941]] – [[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane * 1941 – [[Jorma Kinnunen]], soome odaviskaja *[[1943]] – [[Päärn Hint]], eesti luuletaja *[[1946]] – [[Milvi Thalheim]], eesti tekstiilikunstnik *[[1947]] – [[Seppo Tiitinen]], Soome jurist ja riigiametnik *[[1949]] – [[Ton Sijbrands]], hollandi kabetaja * 1949 – [[Don Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja, režissöör ja produtsent *[[1950]] – [[Boriss Grõzlov]], Venemaa poliitik *[[1951]] – [[Arkadi Rotenberg]], vene miljardär * 1951 – [[Dagmar Kutsar]], eesti sotsioloog *[[1956]] – [[Indrek Hirv]], eesti kunstnik ja luuletaja * 1956 – [[Sirje Virkus]], eesti infoteadlane *[[1957]] – [[Tõnu Raadik]], eesti näitleja ja helilooja * 1957 – [[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist *[[1958]] – [[Solomija Pavlõtško]], ukraina kirjandusteadlane, publitsist, feminismiuurija ja tõlkija *[[1959]] – [[Jaak Johanson]], eesti muusik *[[1963]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[1964]] – [[Norihisa Tamura]], Jaapani poliitik *[[1967]] – [[David Černý]], tšehhi skulptor *[[1970]] – [[Rain Ots]], eesti filosoof * 1970 – [[Michael Shanks]], Kanada näitleja *[[1973]] – [[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik *[[1975]] – [[Kadri Tüür]], eesti kirjanduse uurija, semiootik, muuseumitöötaja ja ökofeminist *[[1976]] – [[María Zacharía]], Kreeka ametiühinguaktivist ja poliitik *[[1977]] – [[Anatoli Arhangelski]], Eesti tantsija *[[1980]] – [[Monika Vehlmann]], eesti jalgpallur ja orienteeruja * 1980 – [[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik * 1980 – [[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik *[[1981]] – [[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur *[[1982]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[1983]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik * 1983 – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist * 1983 – [[Zlatan Ljubijankić]], Sloveenia jalgpallur * 1983 – [[Ronnie Radke]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[1984]] – [[Eugen Sturza]], Moldova poliitik * 1984 – [[Martin Škrtel]], slovaki jalgpallur *[[1986]] – [[Erjon Tola]], Albaania mäesuusataja * 1986 – [[Jüri Tiidus]], eesti näitleja * 1986 – [[Keylor Navas]], Costa Rica jalgpallur *[[1987]] – [[Tobiasz Bocheński]], Poola poliitik ja jurist *[[1988]] – [[Floyd Ayité]], Togo jalgpallur * 1988 – [[Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija *[[1989]] – [[Aaron Cresswell]], inglise jalgpallur *[[1991]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Kerli Kivilaan]], eesti laulja * 1992 – [[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur * 1992 – [[Märten Matsu]], eesti näitleja * 1992 – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur * 1992 – [[Alex Telles]], Brasiilia jalgpallur *[[1993]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[1994]] – [[Flora Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane *[[1996]] – [[Aleksei Jašin]], eesti poliitik [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 15.]] pijybmp8h4d96ahrg4z22x94yibmgdk 0 151457 7206333 7202811 2026-08-02T07:08:13Z Velirand 67997 7206333 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin loetletakse [[22. detsember|22. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[245]] – [[Diocletianus]], Vana-Rooma keiser *[[1639]] – [[Jean Racine]], prantsuse näitekirjanik *[[1723]] – [[Karl Friedrich Abel]], saksa helilooja ja ''viola da gamba'' mängija *[[1769]] – [[Johann Hermann Gressel]], eesti trükkal ja kirjastaja *[[1792]] – [[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane *[[1799]] – [[Carlo II (Parma)|Carlo II]], Parma hertsog *[[1819]] – [[Franz Abt]], saksa helilooja ning dirigent *[[1848]] – [[Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff]], saksa klassikaline filoloog *[[1850]] – [[Victoriano Huerta]], [[Mehhiko]] kindral ja president *[[1851]] – [[Lydia Molander]], rootsi ooperilaulja *[[1856]] – [[Frank Billings Kellogg]], USA poliitik *[[1858]] – [[Giacomo Puccini]], itaalia helilooja *[[1868]] – [[Jaan Tõnisson]], eesti ajakirjanik ja poliitik *[[1874]] – [[Hindrek Rikand]], eesti postitegelane ja esperantist *[[1876]] – [[Filippo Tommaso Marinetti]], itaalia luuletaja *[[1879]] – [[Stanislas Bizot]], prantsuse kabetaja *[[1881]] – [[Alberts Kviesis]], Läti advokaat ja poliitik, riigi president aastatel 1930–1936 *[[1883]] – [[Edgar Varèse]], prantsuse päritolu USA helilooja *[[1886]] – [[Friedrich Volrad Mikkelsaar]], eesti haridustegelane *[[1888]] – [[Ferdynand Zarzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik *[[1894]] – [[Edwin Linkomies]], Soome peaminister 1943–1944 *[[1899]] – [[Elisabet Pärkson]], eesti pikaealine, elas 108-aastaseks * 1899 – [[Gustaf Gründgens]], saksa näitleja ja teatrilavastaja *[[1900]] – [[Marc Allégret]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist *[[1905]] – [[Pierre Brasseur]], prantsuse teatri- ja filminäitleja *[[1906]] – [[Leonhard Teder]], Eesti sõjaväelane *[[1912]] – [[Aleksander Illi]], eesti korvpallur * 1912 – [[Erich Jalajas]], eesti helilooja ja pianist * 1912 – [[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja *[[1921]] – [[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja *[[1923]] – [[Hugo Sepp]], eesti aia- ja pargikujundaja ning arhitekt *[[1927]] – [[Erik Holm]], eesti entomoloog *[[1928]] – [[Corry Vreeken]], hollandi maletaja *[[1929]] – [[Juhan Saar]], eesti kirjanik *[[1933]] – [[Abel Pacheco]], Costa Rica president *[[1935]] – [[Maano Kivilo]], eesti arstiteadlane (surnud 4. detsembril 1991) *1935 – [[Märt Laats]], eesti mehaanikateadlane *1935 – [[Arvo Mägi]], eesti IT spetsialist, arvutialaste raamatute ja artiklite autor *1935 – [[Ardu Treinbuk]], eesti kabetaja *[[1936]] – [[Héctor Elizondo]], USA näitleja *1936 – [[Olli Mäki]], soome endine poksija *[[1937]] – [[Eduard Uspenski]], vene kirjanik * 1937 – [[Sirje Ohu]], eesti agronoom * 1937 – [[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane *[[1939]] – [[Wolfgang U. Dressler]], austria keeleteadlane *[[1941]] – [[Tiit Pääsuke]], eesti maalikunstnik *[[1942]] – [[Yasuyuki Kuwahara]], Jaapani jalgpallur * 1942 – [[Erik Maasik]], eesti pikamaajooksja *[[1945]] – [[Nikolai Maspanov]], Eesti poliitik * 1945 – [[Marju Bormeister]], eesti kunstnik *[[1947]] – [[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik *[[1948]] – [[Nicolae Timofti]], Moldova poliitik ja jurist *[[1949]] – [[Robin Gibb]], Briti laulja *[[1950]] – [[Elmo Pettai]], eesti tehnikateadlane *[[1951]] – [[Edda-Merike Pelt]], eesti reisiettevõtja ja esperantist *[[1952]] – [[Jüri Ilvest]], eesti kohtunik * 1952 – [[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat *[[1955]] – [[Thomas Südhof]], saksa-ameerika biokeemik *[[1956]] – [[Solomon Pasi]], Bulgaaria poliitik, matemaatik ja rännumees *[[1957]] – [[Lembit Maamets]], eesti metsandustegelane *[[1958]] – [[Ines Maidre]], eesti organist *[[1959]] – [[Maris Johannes]], eesti raadioajakirjanik *[[1960]] – [[Jean-Michel Basquiat]], USA kunstnik *1960 – [[Maarike Harro]], eesti arstiteadlane *1960 – [[Felicitas Hoppe]], saksa kirjanik *1960 – [[Vesa Koskela]], Rootsi poksija *1960 – [[Kassim Majaliwa]], Tansaania poliitik *1960 – [[Zoran Živković]], Serbia poliitik *1960 – [[Maarike Harro]], eesti arstiteadlane *[[1962]] – [[Ülle Tinn]], eesti laulja * 1962 – [[Ralph Fiennes]], inglise filminäitleja *[[1963]] – [[Karin Keller-Sutter]], Šveitsi poliitik *[[1964]] – [[Mihhail Margelov]], Venemaa poliitikategelane *[[1966]] – [[Raul Tohv]], Eesti omavalitsustegelane *[[1967]] – [[Dan Petrescu]], Rumeenia jalgpallur * 1967 – [[Hillar Irves]], eesti sporditegelane * 1967 – [[Kaupo Kukli]], eesti materjaliteadlane *[[1969]] – [[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik *[[1972]] – [[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja ning näitleja *[[1974]] – [[Christian Hoffmann]], Austria suusataja * 1974 – [[Tarmo Piirmets]], eesti sisearhitekt *[[1977]] – [[Steve Kariya]], kanada hokimängija *[[1978]] – [[Abel Ferreira]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1979]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia suusataja * 1979 – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell *[[1980]] – [[Ruslan Tarahhovski]], jakuudi näitleja ja lavastaja *[[1981]] – [[Cheek]], soome räppar *[[1983]] – [[José Fonte]], portugali jalgpallur *[[1987]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 1987 – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 1987 – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur * 1987 – [[Julia Sommer]], Eesti poliitik * 1987 – [[Raho Aadla]], eesti koreograaf, tantsija ja tantsuõpetaja *[[1988]] – [[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja *[[1989]] – [[Jordin Sparks]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja * 1989 – [[Manon Aubry]], Prantsusmaa poliitik *[[1993]] – [[Meghan Trainor]], USA laulja, helilooja ja produtsent * 1993 – [[Raphaël Guerreiro]], portugali jalgpallur *[[1996]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur * 1996 – [[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja *[[1997]] – [[Guus Til]], hollandi jalgpallur *[[1998]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[1999]] – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja * 1999 – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane *[[2000]] – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja * 2000 – [[Joshua Bassett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 22.]] cs8mlytothv72mrkmzkxdyco7phu92y 0 151694 7206396 7189146 2026-08-02T09:20:08Z ~2026-42607-70 234657 /* Teosed */ Lühijutt 7206396 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{viita}} [[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]] '''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli tehnik-laevajuhina 1967 ja Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi 1978 (õppis õigusteaduskonnas). On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angolas, Mauritaanias ja veel mõnes Aafrika riigis; tutvunud "inimliku näoga" sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentinas. Lisaks eeltoodule Tallinna merekooli õppepurjelaeva barkantiin "Vega" fokmasti ülemise ja alumise marssraa madrus-kadett. Merepraktika instruktor Pärnu Merekoolis. Moskva sõjaväeringkonna staabi sõjaväeluure (GRU) autojuht, I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, Tartu Vetelpääste jaama ülem. Sõitnud veealuste tiibadega reisilaeval "Raketa" roolimehena imeilusal Emajõel Tartu-Pihkva liinil. Moskva 1980.aasta Olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamise osakonna vaneminsener.Töötanud prokuratuuri uurijana, prokurörina, majandusjuristina ja advokaadina. Oli Eesti NSV Välisturismi valitsuse peajurist. Võttis osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseeris ja nõustas kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi ning pankrotimeistreid. ==Teosed== * "Idataevasse kerkib Veevalaja", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]", kirjastus Kentaur, 2006 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]", kirjastus Kentaur, 2005 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]", kirjastus Estada, 2002 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]", Estada 2001 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]", kirjastus Kentaur, 2004 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]", kirjastus Kentaur, 2009 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]", kirjastus Kentaur, 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]", kirjastus Kentaur 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]", kirjastus Kentaur, 2012 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]", Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ "Geopoliitiline katastroof"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ "Emotsioonide vang"], Estada, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ "Mul suri koer ära"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ "Lubadus"]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ "Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus"], jutustus, autori toimetus, 2014 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ "Punane terror valgub üle riigipiiri"], kirjastus Kentaur, 2015 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005–2015)] * [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ "Taevatee haigla langeb koomasse"], kirjastus Kentaur, 2017 * [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ "Eesti presidendi teekond"]; Ooper "Vangidele videvik, Stalinile koidupuna". kirjastus Kentaur, 2018 *"Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik", kirjastus Kentaur, 2019 * [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ "Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil"], kirjastus Kentaur, 2020 *"Kompartei sekretäri juubel", novell; ajakiri Saatus&Saladused, märts 2021. *"Mürsuplahvatuse järelkaja", novell; ajakiri Saatus&Saladused, aprill-mai 2021. *"Samovarivaras", novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021. *"Massvaktsineerimine", novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. *"Sinise Põrssa Pubi", jutustus; ajakiri Saatus&Saladused, juuni 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme"; "Eesti aastal 2044", autori toimetus, 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme", kirjastus Kentaur 2022. *"Infosõja agendid planeedil Maa", autori toimetus, 2022. *"Mina ei ole mina", autori toimetus , 2023. *"Mina ei ole mina"; "Infosõja agendid", DIGAR, 2023. *"Mina ei ole mina"; Infosõja agendid", kirjastus Kentaur, 2023. *"Rooside sõda", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Vilepuhuja", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Ammu kustunud võlg", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Novelle ja jutustusi", DIGAR, 2024. *Ooper "Vangidele videvik, Stalinile koidupuna". Libreto teoses "Kui võim läheb hulluks", (2012), 12.peatükk. Teostatud arvutis AI abil; avaldatud Internetis, 2025. *"Inimese tee", essee; WordPress, 2026. *"Nuku Hiva inimsööjast kaunitari suudlus", jutustus; WordPress, 2026. *Uido Truija "Audioraamatud", YouTube, 2026. *"Оплеуха человечеству", аудиокнига, YouTube,2026. *"Kas sa oled juba peksa saanud!" Lühijutt; Õhtuleht, 15.aprill 1999. ==Publikatsioonid== * "Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat", Estada Kirjastus, 1999 * "Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse" (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003 * "Võlaõigus ettevõtluses", kirjastus Estada, 2001 * "Kaebus halduskohtusse", Estada Kirjastuse OÜ, 2000 * "[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]", kirjastus Kentaur 2006 * "Käsiraamat ettevõtjale, I osa", kirjastus OÜ Estada, 1999 * "Käsiraamat ettevõtjale, II osa", kirjastus OÜ Estada, 1999 ==Isiklikku== Abikaasa [[Marina Truija]]; lõpetas Riia Muusikakooli koreograafia osakonna; töötas 1970–75 teatris Vanemuine balletiartistina, 1975–91 teatris Estonia balletiartistina. Lapsed: pojad Daimar ja Martin, tütar Sandra. Vanemad: isa Eduard Truija, Vastseliina vallas edukas taluperemees; ema Linda Truija, taluperenaine. Edaspidiselt sundkolhoosnikud, talu kommunistliku valitsuse poolt hävitatud 1950.aastal. ==Arvustused== *[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade). *[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade). *[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – "[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis] *[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed] {{DEFAULTSORT:Truija, Uido}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] ier6v8nltjfknt3xa2b8q65xclp593x 0 152000 7206384 6849672 2026-08-02T08:35:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206384 wikitext text/x-wiki '''Artur Lõoke''' ([[20. september]] [[1909]] [[Jõgeva]] – [[11. oktoober]] [[1950]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[nooremleitnant]], 1940) ja raudteelane. Ta oli jaamakorraldaja ja [[jaamaülem]] mitmes Eesti raudteejaamas, viimati [[Rakke raudteejaam|Rakkes]]. 1941–1942 oli ta [[Omakaitse]] Jõgeva kompanii ülem. [[28. juuni]]l [[1949]] põgenes ta koos [[Herman Treial]]iga [[Soome]], kuid anti Nõukogude Liidule välja [[16. aprill]]il [[1950]].<ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/sirppa-leena-eloranta.html | pealkiri = Sirppa-Leena Eloranta (Laurio) | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 14.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 4.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180504091255/https://estofilia.finland.ee/2018/01/sirppa-leena-eloranta.html | url-olek = ei tööta }}</ref> Ta mõisteti surma sama aasta [[26. juuli]]l ja hukati 11. oktoobril. Lõokese abikaasa ja 9-aastane tütar küüditati 1951. aasta sügisel Siberisse. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Rein Riitsalu]]. Kahe eestlase kannatustee. Herman Treiali ja Artur Lõokese juhtum. Stockholm 1962. * [[Jaak Pihlau]]. Maapõgenemised okupeeritud Eestist. Tuna 2001, nr 3, lk 58–71. * [[Jussi Pekkarinen]], [[Juha Pohjonen]]. Läbi Soome kadalipu. Inimeste väljaandmised Nõukogude Liidule 1944-1981. Tallinn, 2008, lk 174–176. * [[Pekka Erelt]], [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/AE6D707E6A9F0775C225711500328E38 Vabaduse virvatuled] == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21710 Artur Lõoke Eesti ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Lõoke, Artur}} [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1950]] e6aanxqf6btwtk66a76liwrpficl2ca 0 155699 7206146 6627338 2026-08-01T20:16:40Z Velirand 67997 7206146 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[7. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[189]] – [[Geta]], Vana-Rooma keiser *[[1574]] – [[Innocentius X]], paavst *[[1711]] – [[David Hume]], šoti filosoof, ajaloolane ja esseist *[[1812]] – [[Robert Browning]], inglise luuletaja *[[1819]] – [[Otto Wilhelm von Struve]], baltisaksa astronoom *[[1826]] – [[Varina Howell]], USA kirjanik *[[1833]] – [[Johannes Brahms]], saksa helilooja *[[1851]] – [[Adolf von Harnack]], baltisaksa päritolu teoloog *[[1861]] – [[Rabindranath Tagore]], india kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] [[1913]] * 1861 – [[Jakob Tamm]], eesti luuletaja *[[1867]] – [[Władysław Reymont]], poola kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] [[1924]] *[[1871]] – [[Eduard Terras]], eesti vaimulik *[[1881]] – [[Erwin Aders]], saksa tankikonstruktor *[[1883]] – [[Nikolai Štšukin]], vene õigusteadlane *[[1885]] – [[Aleksander Mitnits]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane *[[1886]] – [[Karl Tobro]], Kaarepere vallavanem *[[1889]] – [[Viktor Puskar]], Eesti väejuht *[[1891]] – [[Rudolf Kirhenštein]], Nõukogude sõjaväelane *[[1892]] – [[Josip Broz Tito]], Jugoslaavia riigijuht * 1892 – [[Oskar Angelus]], Eesti riigiametnik, poliitik, sõjaväelane *[[1898]] – [[Viktor Krull]], eesti laulja ja lavastaja *[[1900]] – [[Jüri Algma]], eesti koorijuht ja dirigent *[[1901]] – [[Gary Cooper]], ameerika näitleja *[[1903]] – [[Antonie Ilves]], eesti laulja *[[1905]] – [[Hans Treumann]], eesti trükigraafik ja raamatuajaloolane *[[1907]] – [[Arnold Treumuth]], eesti metsasarvemängija ja muusikapedagoog * 1907 – [[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane *[[1908]] – [[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom * 1908 – [[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane *[[1909]] – [[Valentin Arhipenko]], vene näitleja * 1909 – [[Georg Pärnpuu]], eesti lauatennisist, sporditegelane ja -ajakirjanik *[[1912]] – [[Johannes Aarik]], eesti vaimulik *[[1919]] – [[Boriss Slutski]], vene luuletaja * 1919 – [[Eva Perón]], filminäitleja ja Argentina presidendi abikaasa *[[1920]] – [[Toomas Aring]], eesti spordifotograaf *[[1922]] – [[Darren McGavin]], ameerika näitleja * 1922 – [[Loreida Raudsep]], eesti folklorist *[[1923]] – [[Anne Baxter]], ameerika aktriss * 1923 – [[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik * 1923 – [[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik *1923 – [[Jüri Vrzsesnevski Daniel]], eesti arstiteadlane *[[1924]] – [[Ber-Leib Gassmann]], Eesti notar *1924 – [[Evi Liivak]], eesti viiuldaja *[[1925]] – [[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik *[[1927]] – [[Veikko Huovinen]], soome kirjanik *[[1928]] – [[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht * 1928 – [[Ülo Ruut]], eesti põllumajandustegelane *[[1929]] – [[Kalvi Aluve]], eesti arhitekt ja kunstiajaloolane * 1929 – [[Luule Allika]], eesti tööstusjuht ja rahvasaadik *[[1937]] – [[Jegor Rotšev]], komi kirjanik *[[1937]] – [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], eesti korvpallur *[[1938]] – [[Lembit Mehilane]], eesti psühhiaater *[[1939]] – [[Ruud Lubbers]], hollandi poliitik, peaminister aastail [[1982]]–[[1994]] *[[1940]] – [[Kalle Eller]], Eesti sõjaväelane ja kultuuritegelane * 1940 – [[Väino Sinisalu]], eesti neurokirurg ja tervishoiuorganisaator *[[1941]] – [[Eva Nilson]], eesti botaanik ja ökoloog *[[1943]] – [[Peeter Elbing]], eesti kirjanik * 1943 – [[Teun van Dijk]], hollandi keeleteadlane *[[1946]] – [[Marián Čalfa]], Tšehhoslovakkia peaminister * 1946 – [[Rutt Hinrikus]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik *[[1950]] – [[Tim Russert]], USA teleajakirjanik *[[1953]] – [[Vladas Vitkauskas]], leedu alpinist ja fotograaf *[[1954]] – [[Külliki Järvila]], eesti graafik *[[1955]] – [[Frieda Brepoels]], Belgia poliitik *[[1956]] – [[Jan Peter Balkenende]], hollandi poliitik, peaminister alates [[2002]] * 1956 – [[Vladimir Lissin]], Venemaa terasemagnaat * 1956 – [[S. Scott Bullock]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1956 – [[Sulev Haldre]], eesti arst *[[1957]] – [[Leda Cosmides]], ameerika psühholoog *[[1958]] – [[Edmunds Krastiņš]], läti matemaatik ja poliitik * 1958 – [[Claudia Sersun]], Moldova poliitik ja aktivist *[[1959]] – [[Heiki Valk]], eesti arheoloog * 1959 – [[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane *[[1961]] – [[Ivar Must]], eesti helilooja *[[1963]] – [[Katrin Merike Nyman-Metcalf]], eesti õigusteadlane *[[1965]] – [[Owen Hart]], kanada profimaadleja *[[1966]] – [[Vladimir Dratšov]], vene laskesuusataja * 1966 – [[Maive Rute]], eesti ettevõtlusspetsialist ja Euroopa Komisjoni ametnik * 1966 – [[Kaja Kaur]], eesti Kodukanti president *[[1968]] – [[Traci Lords]], ameerika näitleja ja endine pornotäht *[[1969]] – [[Eagle-Eye Cherry]], rootsi/ameerika laulja * 1969 – [[Merike Vardja]], eesti kirjandusteadlane ja koolitaja *[[1970]] – [[Airi Kukk]], eesti kasvatusteadlane *[[1972]] – [[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja *[[1973]] – [[Piret Loone]], eesti vandeadvokaat *[[1975]] – [[Inga Jüriado]], eesti lihhenoloog * 1975 – [[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja *[[1976]] – [[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik ja õde *[[1978]] – [[Fred Krieger]], eesti ettevõtja ja muusik *[[1980]] – [[Kristiina Alliksaar]], eesti kultuurikorraldaja ja teatrijuht * 1980 – [[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik * 1980 – [[Moonika Siimets]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[1981]] – [[Jaak Prints]], eesti näitleja *[[1983]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator * 1983 – [[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik *[[1984]] – [[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija *[[1987]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1988]] – [[Eino Puri]], eesti jalgpallur * 1988 – [[Kadri Puri]], eesti võrkpallur * 1988 – [[Sander Puri]], eesti jalgpallur *[[1993]] – [[Nicolae Stanciu]], rumeenia jalgpallur *[[1994]] – [[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[1995]] – [[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija * 1995 – [[Fred Kerley]], USA sprinter *[[1997]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[1998]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 1998 – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 07.]] d11mjdtzugbb6hrzz3106ra5yzwxt9n 7206147 7206146 2026-08-01T20:17:25Z Velirand 67997 7206147 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[7. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[189]] – [[Geta]], Vana-Rooma keiser *[[1574]] – [[Innocentius X]], paavst *[[1711]] – [[David Hume]], šoti filosoof, ajaloolane ja esseist *[[1812]] – [[Robert Browning]], inglise luuletaja *[[1819]] – [[Otto Wilhelm von Struve]], baltisaksa astronoom *[[1826]] – [[Varina Howell]], USA kirjanik *[[1833]] – [[Johannes Brahms]], saksa helilooja *[[1851]] – [[Adolf von Harnack]], baltisaksa päritolu teoloog *[[1861]] – [[Rabindranath Tagore]], india kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] [[1913]] * 1861 – [[Jakob Tamm]], eesti luuletaja *[[1867]] – [[Władysław Reymont]], poola kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli auhind]] [[1924]] *[[1871]] – [[Eduard Terras]], eesti vaimulik *[[1881]] – [[Erwin Aders]], saksa tankikonstruktor *[[1883]] – [[Nikolai Štšukin]], vene õigusteadlane *[[1885]] – [[Aleksander Mitnits]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane *[[1886]] – [[Karl Tobro]], Kaarepere vallavanem *[[1889]] – [[Viktor Puskar]], Eesti väejuht *[[1891]] – [[Rudolf Kirhenštein]], Nõukogude sõjaväelane *[[1892]] – [[Josip Broz Tito]], Jugoslaavia riigijuht * 1892 – [[Oskar Angelus]], Eesti riigiametnik, poliitik, sõjaväelane *[[1898]] – [[Viktor Krull]], eesti laulja ja lavastaja *[[1900]] – [[Jüri Algma]], eesti koorijuht ja dirigent *[[1901]] – [[Gary Cooper]], ameerika näitleja *[[1903]] – [[Antonie Ilves]], eesti laulja *[[1905]] – [[Hans Treumann]], eesti trükigraafik ja raamatuajaloolane *[[1907]] – [[Arnold Treumuth]], eesti metsasarvemängija ja muusikapedagoog * 1907 – [[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane *[[1908]] – [[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom * 1908 – [[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane *[[1909]] – [[Valentin Arhipenko]], vene näitleja * 1909 – [[Georg Pärnpuu]], eesti lauatennisist, sporditegelane ja -ajakirjanik *[[1912]] – [[Johannes Aarik]], eesti vaimulik *[[1919]] – [[Boriss Slutski]], vene luuletaja * 1919 – [[Eva Perón]], filminäitleja ja Argentina presidendi abikaasa *[[1920]] – [[Toomas Aring]], eesti spordifotograaf *[[1922]] – [[Darren McGavin]], ameerika näitleja * 1922 – [[Loreida Raudsep]], eesti folklorist *[[1923]] – [[Anne Baxter]], ameerika aktriss * 1923 – [[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik * 1923 – [[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik *1923 – [[Jüri Vrzsesnevski Daniel]], eesti arstiteadlane *[[1924]] – [[Ber-Leib Gassmann]], Eesti notar *1924 – [[Evi Liivak]], eesti viiuldaja *[[1925]] – [[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik *[[1927]] – [[Veikko Huovinen]], soome kirjanik *[[1928]] – [[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht * 1928 – [[Ülo Ruut]], eesti põllumajandustegelane *[[1929]] – [[Kalvi Aluve]], eesti arhitekt ja kunstiajaloolane * 1929 – [[Luule Allika]], eesti tööstusjuht ja rahvasaadik *[[1937]] – [[Jegor Rotšev]], komi kirjanik *[[1937]] – [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], eesti korvpallur *[[1938]] – [[Lembit Mehilane]], eesti psühhiaater *[[1939]] – [[Ruud Lubbers]], hollandi poliitik, peaminister aastail [[1982]]–[[1994]] *[[1940]] – [[Kalle Eller]], Eesti sõjaväelane ja kultuuritegelane * 1940 – [[Väino Sinisalu]], eesti neurokirurg ja tervishoiuorganisaator *[[1941]] – [[Eva Nilson]], eesti botaanik ja ökoloog *[[1943]] – [[Peeter Elbing]], eesti kirjanik * 1943 – [[Teun van Dijk]], hollandi keeleteadlane *[[1946]] – [[Marián Čalfa]], Tšehhoslovakkia peaminister * 1946 – [[Rutt Hinrikus]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik *[[1950]] – [[Tim Russert]], USA teleajakirjanik *[[1953]] – [[Vladas Vitkauskas]], leedu alpinist ja fotograaf *[[1954]] – [[Külliki Järvila]], eesti graafik *[[1955]] – [[Frieda Brepoels]], Belgia poliitik *[[1956]] – [[Jan Peter Balkenende]], Hollandi poliitik, peaminister aastatel [[2002]]–[[2010]] * 1956 – [[Vladimir Lissin]], Venemaa terasemagnaat * 1956 – [[S. Scott Bullock]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1956 – [[Sulev Haldre]], eesti arst *[[1957]] – [[Leda Cosmides]], ameerika psühholoog *[[1958]] – [[Edmunds Krastiņš]], läti matemaatik ja poliitik * 1958 – [[Claudia Sersun]], Moldova poliitik ja aktivist *[[1959]] – [[Heiki Valk]], eesti arheoloog * 1959 – [[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane *[[1961]] – [[Ivar Must]], eesti helilooja *[[1963]] – [[Katrin Merike Nyman-Metcalf]], eesti õigusteadlane *[[1965]] – [[Owen Hart]], kanada profimaadleja *[[1966]] – [[Vladimir Dratšov]], vene laskesuusataja * 1966 – [[Maive Rute]], eesti ettevõtlusspetsialist ja Euroopa Komisjoni ametnik * 1966 – [[Kaja Kaur]], eesti Kodukanti president *[[1968]] – [[Traci Lords]], ameerika näitleja ja endine pornotäht *[[1969]] – [[Eagle-Eye Cherry]], rootsi/ameerika laulja * 1969 – [[Merike Vardja]], eesti kirjandusteadlane ja koolitaja *[[1970]] – [[Airi Kukk]], eesti kasvatusteadlane *[[1972]] – [[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja *[[1973]] – [[Piret Loone]], eesti vandeadvokaat *[[1975]] – [[Inga Jüriado]], eesti lihhenoloog * 1975 – [[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja *[[1976]] – [[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik ja õde *[[1978]] – [[Fred Krieger]], eesti ettevõtja ja muusik *[[1980]] – [[Kristiina Alliksaar]], eesti kultuurikorraldaja ja teatrijuht * 1980 – [[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik * 1980 – [[Moonika Siimets]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[1981]] – [[Jaak Prints]], eesti näitleja *[[1983]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator * 1983 – [[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik *[[1984]] – [[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija *[[1987]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1988]] – [[Eino Puri]], eesti jalgpallur * 1988 – [[Kadri Puri]], eesti võrkpallur * 1988 – [[Sander Puri]], eesti jalgpallur *[[1993]] – [[Nicolae Stanciu]], rumeenia jalgpallur *[[1994]] – [[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[1995]] – [[Oskars Batņa]], läti jäähokimängija * 1995 – [[Fred Kerley]], USA sprinter *[[1997]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[1998]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 1998 – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 07.]] oktuhqi3d2ol4l9knr9izkifab2r8s9 0 158741 7205949 7205197 2026-08-01T13:42:39Z Mona 355 7205949 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Toruń | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn | pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg | lipp = POL_Toruń_flag.svg | lipu_link = [[Toruńi lipp]] | vapp = POL Toruń COA.svg | vapi_link = [[Toruńi vapp]] | pindala = 115,7 | elanikke = 193 224 (30.06.2025) | asendikaart = Poola }} '''Toruń''' ([[saksa keel]]es ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn [[Põhja-Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wisła jõgi|Wisła jõe]] ääres. Aastatel 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja aastatel 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus. [[Saksa ordu]] rajas Toruńi [[1231]]. aastal ning linn sai [[1233]]. aastal [[Kulmi õigus]]e. Toruń kuulus [[Hansa Liit]]u ja kujunes [[Keskaeg|keskajal]] tähtsaks kaubanduskeskuseks. Teise [[Toruńi rahu]]ga läks linn [[1466]]. aastal Poola kuningriigi koosseisu. [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal 1793. aastal annekteeris linna [[Preisi kuningriik|Preisimaa kuningriik]]. [[Versailles' rahu|Versailles' lepingu]] alusel läks Toruń 1920. aastal taas Poolale. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli linn aastatel 1939–1945 Saksamaa okupeeritud. 1945. aastal läks linn uuesti [[Poola]] koosseisu. Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]]. [[Toruńi keskaegne linn]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Medieval Town of Toru&#x144; |url=https://whc.unesco.org/en/list/835/ |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> Linn on astronoom [[Mikołaj Kopernik]]u sünnikoht. Linnas on arenenud [[Keemiatööstus|keemia]]- ja [[toiduainetööstus]] ning see on oluline [[raudtee]]sõlm. Linna läbib [[Wisła]] jõgi. == Galerii == <gallery> Torun ratusz 1.jpg|Toruńi vana raekoda turuväljakul Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik vanalinna turuväljaku ääres Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht] *http://www.mojtorun.pl/ {{commons}} {{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}} [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]] czvxfoeig5mq8xr3bx89qofw8esxely 0 166791 7206274 7203619 2026-08-02T05:12:29Z Kuriuss 38125 7206274 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmist; filmi muusika albumi kohta vaata artiklit [[Camp Rock (filmimuusika album)]]}} {{keeletoimeta}}{{tõlkida}} {{Filmi_info | filmi_nimi = "Rokilaager" | originaalnimi = "Camp Rock" | pilt = | pildiallkiri = | lavastaja = [[Matthew Diamond]] | produtsent = Kevin Lafferty<br />Alan Sacks | stsenaarium = [[Julie Brown]]<br />Paul Brown<br />Karin Gist<br />Regina Hicks | peaosades = [[Demi Lovato]]<br />[[Joe Jonas]]<br />[[Nick Jonas]]<br />[[Kevin Jonas]]<br />[[Meaghan Jette Martin]]<br />[[Anna Maria Perez de Taglé]]<br />[[Maria Canals Barrera]]<br />[[Alyson Stoner]]<br />[[Jasmine Richards]]<br />[[Roshon Fegan]]<br />[[Aaryn Doyle]] | muusika = [[Matthew Gerrard]]<br />[[Robbie Nevil]]<br />Jamie Houston<br />[[Adam Watts]]<br />Andy Dodd<br />[[Antonia Armato]]<br />[[Tim James (musician)|Tim James]]<br />[[Danny Lux]] | filmimine = [[Dean Cundey]] | toimetaja = Girish Bhargava | ettekanne = [[Disney Channel Original Movies#2008|Disney Channel]] <br /> [[Family (TV channel)|Family]] <br /> [[TV3]] | välja antud = 20. juuni [[2008]] | pikkus = 94 minutit | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] <br /> [[Kanada]] | filmistuudio = [[Walt Disney Pictures]] | originaalkeel = [[inglise keel|inglise]] | järgnev = "[[Rokilaager 2]]" | koduleht = http://www.disneychannel.com/CampRock | imdb_id = 1055366 }} "'''Rokilaager'''" ("Camp Rock") on [[2008]]. aasta Disney kanali originaalfilm [[Disney Channel Original Movie]] (DCOM). Muusika on kirjutatud [[Julie Brown]]i, [[Paul Brown]]i, [[Regina Hicks]]i ja [[Karen Gist]]i poolt. Filmi režissöör on [[Matthew Diamond]] ja produtsent on [[Alan Sacks]]. 25. jaanuaril 2008 "Minutimehe" (originaalpealkiri Minutemen) reklaamide ajal teatati, et "Camp Rocki" esilinastus on 20. juunil 2008. "Camp Rock" oli teine [[Disney Channel Original Movie|DCOM]], mida näidati ABC sarja "The Wonderful World of Disney's" pärast selle esilinastust Disney kanalil ([[Disney Channel]]). See oli saadaval internetis kohe pärast esilinastust. Filmi staarid on bänd [[Jonas Brothers]] ja tutvustatakse [[Demi Lovato]]t tema esimeses filmipeaosas. Filmil oli esilinastuse õhtul keskmiselt 8,9 miljonit vaatajat, mis pani selle filmi teisele kohale kõige rohkem vaadatud Disney kanali originaalfilmide seas, [[Keskoolimuusikal|Keskkoolimuusikal]]i (High School Musical) järel. ==Sisukord== Lugu jälgib ambitsioonikat noort muusikut Mitchie Torrest ([[Demi Lovato]]), kes loodab saada professionaalseks lauljaks. Mitchie tahab minna muusikalaagrisse nimega "Rokilaager" ("Camp Rock"). Kuna perekond ei saa endale õppemaksu lubada, korraldab Mitchie ema Connie ([[Maria Canals Barrera]]) laagri toitlustamist, mis võimaldab Mitchiel osaleda. Laagris püüab Mitchie seda sõprade eest varjata. Hellitatud poiss, popstaar Shane Gray ([[Joe Jonas]]) on halva suhtumise ja maine tõttu bändikaaslaste Jasoni ([[Kevin Jonas]]) ja Nate’i ([[Nick Jonas]]) poolt üheks kuuks Rokilaagri tantsuõpetajaks määratud. Shane kuuleb juhuslikult Mitchiet laulmas ja armub tüdruku häälde, kuigi ta ei tea laulja isikut. Enamus filmis kulub Shane'il häälega tüdruku otsimiseks. Shane’il ja Mitchiel on mitmeid kokkupuuteid ja kui Shane lõpuks tüdrukut tundma õpib, areneb nende kahe vahel armulugu. ==Tegelased== * '''Mitchie Torres''' ([[Demi Lovato]]) on tüdruk, kes loodab kunagi lauljaks saada. Tema unistus on minna Rokilaagrisse, kuid tema perekond ei saa endale kallist laagrit lubada. Ainus viis, kuidas ta saaks minna, on et ta ema oleks selles laagris kokk, kuid Mitchie üritab seda fakti varjata kuna kardab, et teda ei võeta omaks. * '''Shane Gray''' ([[Joe Jonas]]) on kuulsa bändi Connect 3 pealaulja. Ta on saadetud Rokilaagrisse lootuses, et see aitaks tal lahti oma upsakast ja ülbest suhtumisest. Laagris ta kuuleb suurepärast häält ja veedab palju aega, püüdes leida tüdrukut, kes laulis (kes on tegelikult Mitchie). Hiljem ta kohtub Mitchiega ja neist saavad sõbrad. * '''Tess Tyler''' ([[Meaghan Jette Martin]]) on kuulsa TJ Tyleri tütar. Ta soovib olla laulja, nagu tema ema. Ta on diiva ja sageli lähevad asjad nii kuidas tema tahab, isegi kui tal on vaja inimestele haiget teha. Ta tahab tähelepanu, peamiselt kuna tema ema oli sageli liiga hõivatud oma karjääriga ja ei saanud tema eest hoolitseda. * '''Caitlyn Gellar''' ([[Alyson Stoner]]) on Mitchie parim sõber laagris ja ta on üks väheseid inimesi, kes jääb tema kõrvale, kui Tess avaldab Mitchie saladuse. Ta tahab olla muusikaprodutsent. Teda näeb sageli oma sülearvutis muusikat komponeerimas. * '''Ella Pador''' ([[Anna Maria Perez de Taglé]]) on Tessi nn "sõber" ja ta on veidi udupea. Ella hülgab Tessi, kui Tess sunnib teda liiga kaugele minema, ning selle asemel laulab koos Barroni ja Sanderiga Final Jamil, näidates, et ta on hea laulja. * '''Peggy "Margaret Dupree" Warburton''' ([[Jasmine Richards]]) on Tess teine nn "sõber", ja sageli järgib Tessi, isegi kui tema enda arvamus on teistsugune. Lõpus hakkab ta Tessile vastu ja laulab üksi Final Jamil ning võidab selle, üllatades kõiki oma häälega. * '''Connie Torres''' ([[Maria Canals Barrera]]) on Mitchie ema ja samuti peab toitlustusfirmat Connie's Catering. Mitchiel oli algul häbi, et tema ema oli laagri kokk. * '''Barron''' ([[Jordan Francis]]) on break-tantsija ja tema parim sõber on Sander. Ta räpib ja laulab Final Jamil koos Sanderi ja Ellaga. Ta on üks väheseid, kes jäi Mitchiega. * '''Sander Loya''' ([[Roshon Fegan]]) on samuti tantsija ja talle meeldib räppida. Tema parim sõber on Barron ja nad kaks laulsid Final Jamil koos Ellaga. Ta oli üks väheseid, kes oli Mitchie poolt. * '''Lola Scott''' ([[Aaryn Doyle]]) on laulja ja mõnikord räpib. Ta Caitlyni hea sõber ja ta on andekas laulja, kuigi teda polnud Final Jamil laulmas. Ka tema jäi Mitchiega, kui Mitchie saladus avastati. * '''Brown Cessario''' (Daniel Fathers) on Shane'i onu ja ka Rokilaagri ülalpidaja. Ta ütles, et oli kitarrist bändis nimega "Wet Crows." * '''Nate''' ([[Nick Jonas]]) ja '''Jason''' ([[Kevin Jonas]]) on Connect 3 liikmed. ==Soundtrack== {{vaata|Camp Rock (Filmimuusika)}} # "Who Will I Be?" – Mitchie <small>(Demi Lovato)</small> # "What It Takes" – Lola <small>(Aaryn Doyle)</small> # "Start the Party" – cast <small></small> # "Too Cool" </small><sup>A</sup> – Tess <small>(Meaghan Jette Martin <small>)</small> # "Gotta Find You" – Shane <small>(Joe Jonas)</small> # "Play My Music" – Connect 3 <small>(Jonas Brothers)</small> # "Hasta La Vista" – Barron, Sander and Ella<small> (Francis, Roshon Fegan, [[Anna Maria Perez de Tagle]])</small> # "2 Stars" – Tess <small>(Meghan Jette Martin)</small> # "Here I Am" – Peggy <small>([[Renee Sands]]i hääl)</small> # "[[This Is Me (Rokilaagri laul)|This Is Me]]" – Mitchie and Shane <small>([[Demi Lovato]] & Joe Jonas)</small> # "[[We Rock (Rokilaagri laul)|We Rock]]" – Camp Rocki näitlejad # "Our Time Is Here" <sup>B</sup> – Mitchie <small>([[Demi Lovato]])</small> * <sup>A—Tess on eeslaulja, Peggy, Ella ja Mitchie taustalauljad</sup> * <sup>B—Ainult Camp Rock: Eriti rokkiv väljaanne DVD-l. Mitchie on eeslaulja, Caitlyn, Tess, Peggy, Lola ja Ella taustalauljad.</sup> ==Ülemaailmsed esilinastused== "Camp Rock" esilinastus [[Disney Channel]]il 20. juunil 2008. Sellel oli 8,86 miljonit vaatajat. Selle 21. juuni linastusel [[American Broadcasting Company|ABC]]-l oli 3,47 miljonit vaatajat ja 22. juuni linastusel [[ABC Family]]l oli 3,73 miljonit vaatajat. Selle [[Disney Channel Italy]] (Itaalia Disney kanali) esilinastusel oli 2008. aasta septembris 1,14 miljonit vaatajat. {| class="wikitable" ! Regioon!!Kanal!!Kuupäev |- | Ameerika Ühendriigid | [[Disney Channel|Disney Channel on Demand]]<br />[[Disney Channel]]<br />[[American Broadcasting Company|ABC]]<br />[[ABC Family]] | 17. juuni 2008<br />20. juuni 2008<br />21. juuni 2008<br />22. juuni 2008 |- | Kanada | Family On Demand<br />[[Family (TV kanal)|Family]] (inglise keeles), [[VRAK.TV]] (prantsuse keeles) | 19. mai 2008; 17. juuni 2008<br />20. juuni 2008 |- | Belgia | Vtm | 2. november 2008 |- | Ladina Ameerika (Põhi)<br />(Mehhiko, Venezuela, Colombia) | [[Disney Channel around the world|Disney Channel North Latin America]]<br />Disney Channel Play<br />[[Jetix (Latin America)|Jetix Latin America]] | 6. juuli 2008<br />11. juuli 2008<br />12. juuli 2008 |- | Brasiilia | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Brazil]] | 6. juuli 2008 |- | Jaapan | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Japan]] | 1. august 2008 |- | Ladina Ameerika (Lõuna)<br />(Argentina, Tšiili, Boliivia,<br />Peruu, Paraguay, Uruguay) | [[Disney Channel around the world|Disney Channel South Latin America]]<br />Disney Channel Play<br />[[Jetix (Latin America)|Jetix Latin America]] | 6. juuli 2008<br />11. juuli 2008<br />12. juuli 2008 |- | India | [[Disney Channel around the world|Disney Channel India]] | 26. detsember 2008 |- | Itaalia | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Italy]] | 27. september 2008 |- | Aasia<br />(Brunei, Hongkong,<br />Indoneesia, Korea, Malaisia,<br />Filipiinid, Singapur,<br />Tai, Vietnam) | [[Disney Channel Aasia]]<br />Disney Channel @ Play (Singapur Only) | 7. september 2008<br />31. august 2008 |- | Filipiinid | [[Disney Channel]] | 7. september 2008 |- | Taiwan | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Taiwan]] | 7. september 2008 |- | Portugal | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Portugal]] | 20. september 2008 |- | Suurbritannia | [[Disney Channel (UK & Ireland)]]<br />[[BBC One]] (Terrestrial Premiere) | 19. september 2008<br />12. aprill 2009 |- | Saksamaa | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Germany]] (Pay-TV)<br />[[ProSieben]] | 19. september 2008<br />20. september 2008 |- |- | Austria | [[ORF (broadcaster)|ORF 1]] | 20. september 2008 |- | Hispaania | [[Disney Channel around the world|Disney Channel Spain]] | 20. september 2008 |- | Prantsusmaa | [[Disney Channel France]] | 23. september 2008 |- | Uus-Meremaa | [[Disney Channel New Zealand]] | 26. september 2008 |- | Austraalia | [[Disney Channel Australia]]<br />[[Movie One]]<br />[[Channel 7]] | 26. september 2008<br />27. september 2008<br />29. november 2008<br /> |- | Kesk-Ida | [[Disney Channel Middle East]]<br />[[MBC Max]] | 3. oktoober 2008<br />15. november 2008 |- | Taani | [[Disney Channel Scandinavia]] | 3. oktoober 2008 |- | Norra | [[Disney Channel Scandinavia]] | 3. oktoober 2008 |- | Rootsi | [[Disney Channel Scandinavia]] | 3. oktoober 2008 |- | Lõuna-Ameerika | [[Disney Channel around the world|Disney Channel South Africa]] | 3. oktoober 2008 |- | Ungari | [[RTL Klub]]<br />[[Jetix (Ungari)]] | 8. november 2008<br />15. november 2008 |- | Soome | [[Nelonen]] | 15. november 2008 |- | Rumeenia | [[Prima TV]]<br />[[Jetix (Rumeenia)]] | 22. november 2008<br />20. detsember 2008 |- | Bulgaaria | [[Nova Television]] (dubleeritud) | 22. november 2008 |- | Poola | [[Jetix]] Poola<br />[[Disney Channel]] Poola<br />[[Telewizja Polska]] | 3. oktoober 2008<br />18. oktoober 2008<br />23. november 2008 |- | Tšehhi | [[Jetix]] | 15. oktoober 2008 |- | Eesti | [[TV3]] | 27. detsember 2008 |- | Madalmaad | [[NET 5]] (Originaal versioon)<br />[[Jetix (Holland)|Jetix]] (dubleeritud)<br />[[Jetix (Holland)|Jetix]] Rock-A-Long (dubleeritud) | 27. september 2008<br />4. oktoober 2008<br />5. oktoober 2008 |- |} ==DVD/Blu-ray väljaanne== Filmi DVD ja Blu-ray väljaanded, pealkirjaga "Camp Rock: Eriti rokkiv väljaanne", anti välja 19. augustil 2008 USA-s. Teistes riikides väljastati see novembris. Ühendkuningriigis anti see välja 1. detsembril 2008. Nii DVD kui ka Blu-ray väljaanded sisaldavad järgnevaid boonuseid: * Pikendatud lõpp * Karaoke ja kaasalaulmise valikud * "How To Be A Rock Star" (Kuidas olla rokkstaar) * "Jonas Brothers: Real Life Rock Stars" * "Introducing Demi Lovato!" (Demi Lovato tutvustus) * "Too Cool: Setting The Stage" * "Hasta La Vista: From Rehearsal To Final Jam”" * Muusikavideod * "Camp Memories" – galerii ==Kaubandus== Filmiga seonduvat kaupa müüvad USA-s [[Target Corporation|Target]], [[Claires]], ja [[Tween Brands|Limited Too]]. Muu hulgas müüakse riideid (nagu pidžaamad, T-särgid ja aluspesu), kotte (kandekott, seljakotid jne), voodiriiete komplekte, mänguasju ja tegelaskujude nukke. Seni on [[Play Along Toys]] väljastanud vaid Mitchie' ja Shane’i nuku. 13. mail 2008 avaldas [[Disney]] "Camp Rock: the Junior Novel", filmi romaaniversiooni, mille kirjutas Lucy Ruggles. Targeti poed müüvad raamatust "eriväljaandeid", mis on kõvas köites ja sisaldavad fotosid. ==Järg== {{ajakohasta}} [[Gary Marsh]], Entertainment, Disney Channel Worldi president kinnitas, et "Camp Rock 2" käsikiri on peaaegu valmis. Vastavalt [[The Hollywood Reporter]]ile on oodata põhinäitlejaskonna naasmist koos üllatusesinemisega vendade Jonaste noorema venna [[Jonas Brothers|Frankie Jonas]]e poolt. Kuna nii Jonas Brothers kui ka Demi Lovato on hetkel hõivatud oma Disney kanali sarjadega ([[Disney Channel Original Series]]), on järje tegemine pandud pausile kuni edasise teadaandeni. ==Välislingid== * [http://www.disneychannel.com/CampRock Disney' Camp Rock ametlik leht] * [http://abcfamily.go.com/abcfamily/path/section_Movies+Camp-Rock/page_Detail Official Camp Rock ABC Family site] * [http://www.imdb.com/title/tt1055366/ IMDb Camp Rock] * [http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=91724092 NPR Camp Rock story] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Muusikafilmid]] [[Kategooria:Telefilmid]] [[Kategooria:2008. aasta filmid]] s4f86ic24jzbjns02aoopirtj9787dt 0 167082 7206075 6622546 2026-08-01T17:24:09Z Kuriuss 38125 7206075 wikitext text/x-wiki '''Anni Arro''' (sündinud [[28. märts]]il [[1983]]) on eesti kokk ja kokaraamatute autor. Ta on olnud [[Haapsalu]]s asunud Epp Maria Galerii kohviku ning Tallinnas Solarise Keskuses asunud kohviku Komeet ja Telliskivi loomelinnakus asunud kohvik-bistroo Kukeke peakokk.<ref>[http://www.anniarro.ee/minust.html Anni Arro koduleht].</ref> 2025. aastal avas ta [[Tallinna Kaubamaja]]s oma kohviku Hooaeg.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120600974/klops-armastus-ja-espresso-anni-arro-tahistas-abikaasaga-kumnendat-pulma-aastapaeva Klõps | "Armastus ja espresso!" Anni Arro tähistas abikaasaga kümnendat pulma-aastapäeva] Kroonika/Delfi, 01.08.2026.</ref> 2005. aastast oli ta TV3 telesaate "Mandolino" telekokk ning ajakirja Kodu & Aed kokandustoimetaja.<ref>Aive Antsov. [https://www.postimees.ee/1495881/anni-arrole-meeldib-soita-rahulikel-maateedel Anni Arrole meeldib sõita rahulikel maateedel] Postimees.ee, 05.09.2005.</ref> 2008. aastal tegi ta saatejuhina [[TV3]]-s kokandussaadet "Meie annid". Alates 2006. aastast on ta kirjutanud ja koostanud (2026. aasta seisuga) ligi paarkümmend kokaraamatut. ==Tunnustus== * [[2010]]. aasta [[Rootsi äriauhinnad|Rootsi äriauhind parimale noorele ettevõtjale]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/400032/kokk-anni-arro-palvis-rootsi-ariauhinna-parima-noorettevotjana Kokk Anni Arro pälvis Rootsi äriauhinna parima noorettevõtjana] Õhtuleht.ee, 26.10.2010.</ref> ==Teoseid== * "Salatid, pirukad, suupisted". [[Ajakirjade Kirjastus]], 2006, ISBN 139789985966662 * "Sepamaa talu köök". Ajakirjade Kirjastus, 2007, ISBN 139789949427529 * "Haapsalu kohvikuid ja retsepte = Haapsalu cafés and recipes". [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2008 * "Sepamaa talu köök 2. The kitchen of Sepamaa Talu. Part 2". Ajakirjade Kirjastus, 2009 * "Itaalias, Pelgulinnas ja Sepamaal ...". [[Menu Kirjastus]], 2010 * "Toidupäevik". Menu Kirjastus, 2013 * "Parimad palad = Best of the best". Menu Kirjastus, 2015 * "Roosamanna ja banaanismuuti ehk Lapsepõlvetoidud siis ja praegu". Menu Kirjastus, 2017 * "Haapsalu kohvikuid ja retsepte = Haapsalu cafés and recipes". 2., täiendatud trükk. EKSA : Lugukala, 2018 * "Läbi lillede : vanaemast inspireeritud retseptid". EKSA, 2023 ==Isiklikku== Anni Arro isa ja ema on maalikunstnikud [[Jaak Arro]] ja [[Epp Maria Kokamägi]]. Anni Arro abiellus 2016. aastal Marko Erlachiga. Neil on 2014. aastal sündinud tütar ja 2018. aastal sündinud poeg.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120600974/klops-armastus-ja-espresso-anni-arro-tahistas-abikaasaga-kumnendat-pulma-aastapaeva Klõps | „Armastus ja espresso!“ Anni Arro tähistas abikaasaga kümnendat pulma-aastapäeva] Kroonika/Delfi, 01.08.2026.</ref> ==Viited== <references /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Lea Veelma]] [http://www.kroonika.ee/index.php?id=2464 "Anni Arro päris elu"]. Kroonika, 6. september 2006 * [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D709C7C4D6814C80C22573000051E2CD "Suveidüllist maakodus"], Eesti Ekspress, 21. juuni 2007 * [[Piret Kooli]] [http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=13490 "Anni Arro astub varjust välja"]. Naised, 10. oktoober 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/488390 "Armastus kolme küüslaugu vastu"], Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2010 * [http://www.postimees.ee/379458 "Anni Arro arendab uut kohvikuprojekti"], Elu24, 28. jaanuar 2011 {{JÄRJESTA:Arro, Anni}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti kokad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ebdrsvp0lpyu01x9vaz8srwdt72i9wv 0 182872 7206100 7205810 2026-08-01T18:40:26Z MorsMe 217455 7206100 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Vana-Pääsküla|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A (Tallinna bussiliin)|eelmine=|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)|pilt=1buss.jpg}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |2005 - 2022 oli liin [[1A]] |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja (ajutine) ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 44spkgywf6gf2k201eaygz7ct4lifp4 7206108 7206100 2026-08-01T19:11:07Z ~2026-34651-55 231505 7206108 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Vana-Pääsküla|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A (Tallinna bussiliin)|eelmine=|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)|pilt=1buss.jpg}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |2005 - 2022 oli liin [[1A]] |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja (ajutine) ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] to1wv61poklcciol53apenf8upd2d0o 7206130 7206108 2026-08-01T20:02:40Z MorsMe 217455 7206130 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Vana-Pääsküla|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A (Tallinna bussiliin)|eelmine=|läbi=Viru|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)|pilt=1buss.jpg}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |2005 - 2022 oli liin [[1A]] |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Viru !Viru - Vana-Pääsküla !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Hobujaama |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Teelise | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4f6ykr2yoiehl6jsww0p0l8afjx55ow 7206310 7206130 2026-08-02T06:34:49Z ~2026-34651-55 231505 7206310 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Vana-Pääsküla|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A (Tallinna bussiliin)|eelmine=|läbi=Viru, Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=2. august 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)|pilt=1buss.jpg}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi asum|Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |2005 - 2022 oli liin [[1A]] |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Viru !Viru - Vana-Pääsküla !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Hobujaama |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Teelise | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ant1n385ocvdmass0i62212o2pfkrrp 0 187995 7206281 7188137 2026-08-02T05:31:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206281 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Annely Akkermann | pilt = IRL Annely Akkermann.jpg | pildiallkiri = | amet = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 10. aprill 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus2 = 19. oktoober 2022 | ametiajalõpp2 = 17. aprill 2023 | eelmine2 = [[Keit Pentus-Rosimannus]] | järgmine2 = [[Mart Võrklaev]] | amet3 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp3 = 19. oktoober 2022 | amet4 = [[XII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2011 | ametiajalõpp4 = 2015 | amet5 = [[Pärnu]] abilinnapea | ametiajaalgus5 = 2009 | ametiajalõpp5 = 2011 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[Kihnu vald|Kihnu vallavanem]] | ametiajaalgus6 = 2005 | ametiajalõpp6 = 2009 | eelmine6 = [[Johannes Leas]] | järgmine6 = [[Ingvar Saare]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1972|10|5}} | sünnikoht = [[Kihnu]], [[Eesti NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] (2002–2018)<br />[[Eesti Reformierakond]] (2018–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 3 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br />(majandusteadus, 2009) | elukutse = [[poliitik]], [[ettevõtja]], [[omavalitsustegelane]] | tegevusala = | autasud = [[Päästeteenistuse medal]] (2009) | allkiri = }} [[Fail:Annely Akkermann 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Annely Akkermann 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] '''Annely Akkermann''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1972]] [[Kihnu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[ettevõtja]] ja [[omavalitsustegelane]], [[XV Riigikogu]] liige ning [[Riigikogu rahanduskomisjon]]i esimees. Ta oli aastatel 2022–2023 [[Eesti rahandusminister]], aastatel 2005–2009 [[Kihnu vald|Kihnu vallavanem]] ja aastatel 2009–2011 [[Pärnu]] abilinnapea rahanduse alal.<ref name="RiigikoguCV">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/7655e8d3-b658-49f0-8e09-f6cbc4a2c714/Annely-Akkermann |pealkiri=Annely Akkermann |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref><ref name="RahMinCV">{{netiviide |url=https://fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/rahandusminister-annely-akkermann |pealkiri=Rahandusminister Annely Akkermann |väljaanne=Rahandusministeerium |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Haridus == Akkermann lõpetas 1990. aastal hõbemedaliga [[Pärnu Ühisgümnaasium|A. Jakobsoni nimelise Pärnu 1. Keskkooli]] ja 2009. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[majandusteadus]]e erialal.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> == Töö ja ettevõtlus == Aastatel 1990–1991 töötas Akkermann [[Pärnu Kommertspank|Pärnu Kommertspanga]] sekretärina. Aastatel 1991–2006 oli ta ASi Kihnurand juhatuse liige, aastatel 1992–2015 [[Avatud Kihnu Fond|SA Avatud Kihnu Fond]] juhatuse liige ning aastatel 2002–2005 [[Kihnu Veeteed|ASi Kihnu Veeteed]] juhatuse liige.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> Aastatel 2011–2022 oli ta OÜ Luited juhataja ja aastatel 2017–2022 OÜ Eystra Yachts juhataja.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> Aastatel 2014–2022 kuulus ta Kihnu Majanduse OÜ nõukogusse ja aastatel 2017–2022 Kihnu Põllumajanduse OÜ nõukogusse.<ref name="RiigikoguCV" /> Akkermann on olnud [[Pärnu Ühisgümnaasium]]i vilistlaskogu juhatuse esimees, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige ja [[Kihnu Merepääste Selts]]i liige.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> == Poliitiline tegevus == Akkermann kuulus aastatel 2002–2018 [[Isamaa (erakond)|Isamaasse]] ning on alates 2018. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> [[13. jaanuar]]il [[2018]] astus ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidust]] välja.<ref name="IRList">{{netiviide |url=https://www.err.ee/678833/annely-akkermann-astus-irl-ist-valja |pealkiri=Annely Akkermann astus IRL-ist välja |väljaanne=ERR |aeg=13. jaanuar 2018 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Kihnu vald|Kihnu vallavolikokku]] üksikkandidaadina, kuid ei osutunud valituks. [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999.]], [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002.]] ja [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Kihnu vallavolikokku valimisliidu Parem Kihnu nimekirjas ja osutus kõigil kolmel korral valituks.<ref name="RiigikoguCV" /> Aastatel 2005–2009 oli ta [[Kihnu vald|Kihnu vallavanem]].<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Akkermann [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas [[Pärnu Linnavolikogu|Pärnu linnavolikokku]] ja sai 974 häält.<ref name="KOV2009">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-2 |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2009 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Aastatel 2009–2011 oli ta [[Pärnu]] abilinnapea rahanduse alal.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Pärnu linnavolikokku, sai 199 häält ja osutus valituks.<ref name="KOV2013">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised/kohaliku-omavalitsuse-volikogu |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2013 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Aastatel 2015–2017 oli ta Pärnu linnavolikogu liige.<ref name="RiigikoguCV" /> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti Akkermann Pärnu linnavolikokku. Ta kuulus Pärnu linnavolikokku aastatel 2021–2022 ja alates 2023. aastast.<ref name="RiigikoguCV" /> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Pärnu linn]]as [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] nimekirjas.<ref name="ReformKOV2025">{{netiviide |url=https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/parnumaa/parnu-linn/kandidaadid/annely-akkermann/ |pealkiri=Annely Akkermann |väljaanne=Eesti Reformierakond |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 2026. aasta seisuga on ta Pärnu linnavolikogu liige ja Reformierakonna fraktsiooni liige.<ref name="ParnuVolikoguLiikmed">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref><ref name="ParnuFraktsioonid">{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Riigikogu liige ja minister == Akkermann kandideeris esimest korda [[Riigikogu]]sse [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 12|valimisringkonnas nr 12]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Ta sai 246 häält ega osutunud valituks.<ref name="RK2003">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2003 |pealkiri=Riigikogu valimised 2003 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] nimekirjas valimisringkonnas nr 12, sai 3257 häält ja osutus valituks.<ref name="RK2011">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2011 |pealkiri=Riigikogu valimised 2011 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Ta kuulus [[XII Riigikogu]] koosseisu ning oli [[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjoni]] liige.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta samas valimisringkonnas, sai 1571 häält ega osutunud valituks.<ref name="RK2015">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2015 |pealkiri=Riigikogu valimised 2015 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Akkermann [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] nimekirjas valimisringkonnas nr 12, sai 2397 häält ja osutus valituks.<ref name="RK2019">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2019 |pealkiri=Riigikogu valimised 2019 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Ta kuulus [[XIV Riigikogu]] koosseisu ning oli [[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjoni]] ja [[Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon|riigieelarve kontrolli erikomisjoni]] liige.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[2022]] andis Akkermann [[Riigikogu]] ees ametivande ja asus [[Eesti rahandusminister|rahandusministriks]], vahetades sellel ametikohal välja [[Keit Pentus-Rosimannus]]e.<ref name="ValitsusAmetisse">{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/ametisse-astus-rahandusminister-annely-akkermann |pealkiri=Ametisse astus rahandusminister Annely Akkermann |väljaanne=Vabariigi Valitsus |aeg=19. oktoober 2022 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Ta oli rahandusminister kuni [[17. aprill]]ini [[2023]], mil ametisse astus [[Mart Võrklaev]].<ref name="RiigikoguCV" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Akkermann Reformierakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 12, sai 4381 häält ja osutus valituks.<ref name="RK2023">{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/12 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus: valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised.ee |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Ta kuulub [[XV Riigikogu]] koosseisu, [[Eesti Reformierakonna fraktsioon]]i ja Riigikogu rahanduskomisjoni.<ref name="RiigikoguCV" /> 2026. aasta seisuga on ta Riigikogu rahanduskomisjoni esimees.<ref name="Rahanduskomisjon">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/rahanduskomisjon/ |pealkiri=Rahanduskomisjon |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Muu tegevus == Akkermann on alates 2024. aastast [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] kontrollkomitee Eesti esindaja.<ref name="RiigikoguCV" /> Ta on kuulunud [[Kaitseliit]]u ja [[Kihnu Merepääste Selts]]i.<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> == Tunnustus == * 2009 – [[Päästeteenistuse medal]]<ref name="RiigikoguCV" /><ref name="RahMinCV" /> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Keit Pentus-Rosimannus]] | nimi=[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | aeg=2022–2023 | järgnev=[[Mart Võrklaev]]}} {{lõpp}} {{Riigikogu liikmed}} {{DEFAULTSORT:Akkermann, Annely}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Kihnlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] hwsmuy4dmdziyytwe3i3exmla5ximsu 0 192020 7206055 5940660 2026-08-01T16:25:55Z Velirand 67997 + kategooria 7206055 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Roman Lvovitš Trahtenberg''' ([[28. september]] [[1968]] – [[20. november]] [[2009]]) oli Venemaa saatejuht ja näitleja. ==Välislingid== * [http://www.romantrahtenberg.ru/ Ametlik koduleht] {{DEFAULTSORT:Trahtenberg, Roman}} [[Kategooria:Venemaa näitlejad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu näitlejad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Surnud 2009]] l73kluodb32rox6312sh6w99nm1ypau 0 199854 7206062 7198669 2026-08-01T16:40:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206062 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Aadu_Jogiaas.jpeg|pisi|Aadu Jõgiaas]]{{viita}}'''Aadu Jõgiaas''' (sündinud [[13. veebruar]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitaja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestile osutatud teenete eest pälvib teenetemärgi üle 400 inimese |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51003019/eestile-osutatud-teenete-eest-palvib-teenetemargi-ule-400-inimese |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> , vabadusvõitleja, kes oli 1991. aastal Eesti Vabariigi valitsuse salajase töögrupi liige, Toompea Lossis asunud salajase sidekeskuse rajaja ja juht, Eesti Piirivalve Sideteenistuse esimene ülem ning on kaitseliitlane aprillist 1990. Ta on üks neist, kelle tegevuse tulemusena peatati 21. augustil 1991. Tallinna Teletorni vallutamisele asunud dessantsoomukite rünnak. Ta on Tallinna aukodanik ning Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonna, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Piirivalveohvitseride ja Eruohvitseride Kogu jt organisatsioonide liige <ref name="vabaduse-t">[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-4 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> ning [[raadioside]] edendaja. == Elukäik == [[1972]]. aastast töötas ta [[ALMAVÜ]] Tartu Raadioklubi raadiojaama ülemana. Hiljem on ta olnud side- ja raadiotehnikaringide õpetaja, raadioside operaatorite kursuste korraldaja, õppeprogrammide koostaja jne. [[1980. aastad|1980. aastatel]] koostas ta ka rahvusvaheliste [[autoralli]]de ([[Old Toomas]], [[Sojuz (autoralli)|Sojuz]] jt) ja suurte spordivõistluste tarbeks raadiosidemeeskondi. [[1989]]. aastast oli Jõgiaas [[Eesti NSV Sideministeerium]]i [[mobiiltelefon]]iside töögrupi liige.{{lisa viide}} [[1991]]. aasta jaanuarist oli ka Jõgiaas Eesti Piirivalve Remniku õppekeskuse sidevaldkonna õppejõud. [[28. juuni]]st oli ta Eesti valitsuse salajase sidealase töörühma liige ja juhtis ainuisikuliselt Eesti Vabariigi valitsuse salajase sidekeskuse töösse rakendamist, mis alustas tegevust juba [[10. juuli]]l ning mil oli suur strateegiline tähtsus 1991. aasta [[augustiputš]]i ajal.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=25 AASTAT TAGASI: Aadu Jõgiaas meenutab Eesti Vabariigi salajase sidekeskuse loomise telgitaguseid |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/75036027/25-aastat-tagasi-aadu-jogiaas-meenutab-eesti-vabariigi-salajase-sidekeskuse-loomise-telgitaguseid |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> 1991. aasta juulis osales Eesti esimese tänapäevase militaarse siderühma loomisel piirivalve struktuuris, et kindlustada valitsuse sidekeskuse ööpäevane valmisolek. Loodud sidekeskuse esmane tegevus oli [[signaalluure]] võimekuse kasutamine ja ettevalmistus [[elektrooniline sõda|elektrooniliseks sõjaks]]. Augustiputši päevadel, 19.–21. augustil 1991 juhtis vabariigi valitsuse sidekeskuse ja alternatiivsete sidesüsteemide tegevust. 21. augusti 1991 hommikul rünnati Nõukogude armee poolt [[Tallinna teletorn|Tallinna teletorni]], mille peatas Eesti elektrooniline rünnak Nõukogude Liidu armeeüksuste vastu ja selle tulemusena katkes neil käsuliin.<ref name="salarelv" /> Sellest ajast alates on Eesti Vabariik üheks vähestest riikidest, kes on olnud reaalses sõjalises konfliktis NSV Liiduga (elektrooniline sõda). [[1992]]. aasta veebruaris tõi ta [[Piirivalveamet|Eesti Piirivalveametile]] esimesed 100 militaarset Yaesu käsiraadiojaama. Neid ja nende kasutamist demonstreeriti 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil, millel Jõgiaas oli sidejuht. Sama aasta detsembris osales Jõgiaas Eesti Vabariigi kaitseväe esimestel manöövritel piirivalve sidejuhina. [[1993]]. aastal seadis ta Võrumaal asuva [[Suure Munamäe vaatetorn]]i piirivalve raadiosideks kodustes tingimustes valmistatud [[vahejaam]]a ([[repiiter]]), mille abil suurenes raadioside kaugus tunduvalt. Mõni aeg hiljem võtsid Eestis sarnase sidesüsteemi kasutusele Eesti Politsei ja Päästeamet. Tänapäevane Eesti Vabariigi operatiivraadioside ja väga paljud kasutatavad [[Raadiovõrk|raadiovõrgud]] on rajatud vahejaamade rakendamise põhimõttel. [[2009]]. aastal lõpetas Jõgiaas [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i (varem oli tal NSV Liidu aegne keskeriharidus)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Täna kirjutati lõpukirjandit |url=https://www.delfi.ee/artikkel/23023453/tana-kirjutati-lopukirjandit |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> ja asus õppima [[Tallinna Tehnikaülikool]]is [[Avalik haldus|avaliku halduse]] erialal. [[2017]]. aasta oktoobris NSA (USA Riiklik julgeolekuagentuur) korraldatud ajaloo teemalisele sümpoosionile Marylandi kogunesid teadlased ja praktikud kümnest riigist, nende seas ka Jõgiaas, et arutada ja lahti mõtestada mitmesuguseid eelmisel sajandil toimunud luurealaseid tegevusi. Eestipoolse ettekande esitas [[Ivo Juurvee]]. Teemaks oli "Taavet Koljati vastu, ehk Eesti [[signaalluure]] ja elektrooniline sõda Nõukogude armee vastu augustis 1991." (David Against Goliath: Estonian Sigint and EW against Soviet Army During the August 1991 dˇEat Attempt). Selle teemaga seotud lisaküsimustele vastas Jõgiaas. == Tegevus raadioamatöörina == Tema elusaatust mõjutas Nõukogude perioodil oluliselt lähisugulane [[Tõnis Jõgiaas]], kes arreteeriti 1950. aastal, süüdistatuna kuulumises nõukogudevastasesse kooliõpilaste gruppi, mis 1949. aastal lasi õhku Tartus Raadi pargis seisnud monumendi. Seetõttu ei saanud Aadu Jõgiaas viisat töötamiseks laevaradistina ning häiritud oli tema tegevus raadioamatöörina.<ref name="vanglad" /> Aadu Jõgiaas on [[raadioamatöör]] [[1963]]. aastast. [[Raadiosport|Raadiospordialadest]] on ta harrastanud [[raadiotelegrafistide kiirusvõistlus]]t ([[morse]]signaalidega tekstide võimalikult kiire saatmine ja vastuvõtmine), radistide mitmevõistlust (morsega saatmine-vastuvõtmine, töö raadiojaama ja krossijooks seljas oleva raskusega) ning osalenud [[lühilaine]] ja [[ultralühilaine]] raadiosidevõistlustel. Raadioamatöörina on ta Eestist eetrisse saadetud [[kutsung]]iga ES6PZ loonud side 328 maaga. === Raadiospordi tulemusi === * 2000 – Eesti Vabariigi meistrivõistlused, lühilaine A-klassi II koht * 2001 – Eesti lahtised lühilaine meistrivõistlused, A-klassi I koht * 2003 – Hungarian Radioamateur Society HA – DX Contest: I koht klassis SO 10 Mix * 2004 – Welcome to the European Union Contest: I koht, kategooria 6 tundi QRP * 2004 – IARU HF World Championship: 8. koht maailmas klassis QRP Mixed * 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE DX Contest 2004: 3. koht maailmas, 1. koht Euroopas 28&nbsp;MHz QRP SSB-klassis * 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest: I koht maailmas QRP SSB-klassis * 2004 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE DX Contest 2004: 3. koht maailmas, 3. koht Euroopas Low Power 1,8&nbsp;MHz CW-klassis * 2004 – Ukrainian DX Contest 2004: 5. koht maailmas 160 m klassis * 2005 – Japan International DX Contest 2005 CW: 5. koht maailmas, 3. koht Euroopas 7&nbsp;MHz Low Poweri klassis * 2005 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest CW: 2. koht maailmas, 2. koht Euroopas Low Poweri klassis * 2005 – The Radio Amateur Journal CQ WORLD – WIDE WPX Contest SSB: 2. koht maailmas, 1. koht Euroopas QRP-klassis * 2005 – IARU HF World Championship: 3. koht maailmas Mixed QRP klassis == Tegevus poliitikas == [[15. juuli]]st [[1997]] kuulub ta [[Eesti Keskerakond]]a.<ref name="HNqA9" /> Ta on kuulunud erakonna volikokku ja on aukohtu liige. [[2005]]. aastal kandideeris ta [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimistel]] ja osutus valituks [[Kanepi vald|Kanepi]] vallavolikokku. 2005–2009 oli ta Kanepi vallavolikogu aseesimees. Eesti [[2006]]. aasta [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|presidendivalimistel]] oli Jõgiaas valimiskogu liige.<ref name="president" /> 2009. aastal osales Jõgiaas kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ja [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimiste]] e-valimiste vaatlejate koolitustel ja seejärel oli vaatleja neil valimistel. [[2011]]. aastal oli Eesti Parlamendi valimiste e-vaatleja [[Vabariigi Valimiskomisjon|Vabariigi Valimiskomisjoni]] juures.<ref name="istung" /> Kandideeris [[2013]]. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja oli Tallinna Lasnamäe halduskogu ning halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige. Kuulus [[Lasnamäe linnaosavalitsus|Lasnamäe linnaosavalitsuse]] sotsiaalhoolekande komisjoni.{{lisa viide}} Aastatel [[2017]]–[[2025]] oli Jõgiaas Tallinna Lasnamäe Linnaosakogu liige ja Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. [[2019]]. aastal valiti Jõgiaas [[Tallinna Pensionäride Ühendus]]e juhatuse esimeheks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakt {{!}} Tallinna Pensionäride Ühendus |url=http://www.eakad.ee/tallinn/kontakt/ |vaadatud=2025-06-18 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250429042635/http://www.eakad.ee/tallinn/kontakt/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2022. aastal valiti ta Keskerakonna Seenioride kogu esimeheks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-28 |pealkiri=Keskerakonna Seenioride kogu esimeheks valiti Aadu Jõgiaas |url=https://kesknadal.ee/2022/04/28/keskerakonna-seenioride-kogu-esimeheks-valiti-aadu-jogiaas/ |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=Kesknädal |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Lasnamäe linnaosa]]s Keskerakonna nimekirjas, sai 31 häält ning ei osutunud valituks [[Tallinna Linnavolikogu]] koosseisu, kuid on Lasnamäe Linnaosakogu liige, Sotsiaal- ja Tervishoiukomisjoni esimees ja Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni aseesimees. == Ühiskondlik tegevus == [[1990]]. aastal sai Jõgiaasast üks [[Kaitseliit|Kaitseliidu Põlva Maleva]] asutaja<ref name="põlvamalev" />, juhatuse liige ja sidepealik. 1990. aasta sügisel asus ta [[Eesti Kodukaitse Piirivalve Sideteenistus]]e ülema ametisse{{lisa viide}}, tema loodud on kogu Eesti piiridel kasutatud esmased raadiosidesüsteemid.{{lisa viide}} [[2010]]. aastast on Jõgiaas [[Tallinna vangla]] vanglakomisjoni liige<ref name="vangla" /> Samast aastast kuulub ta [[Toompea malevkond|Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonda]]<ref name=":0" /> ja [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts]]i juhatusse. 2011. aastal koostas ta koostöös kolonel [[Henn Karits]]aga [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum|Eesti Sõjamuuseumis – kindral Laidoneri Muuseumis]] näituse "Vabaduse teel 1990–1991", mis andis ülevaate Eesti taasiseseisvumise sündmustest aastatel 1990–1991.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2011-08-16 |pealkiri=Näitus annab ülevaate taasiseseisvumise sündmustest |url=https://www.err.ee/381661/naitus-annab-ulevaate-taasiseseisvumise-sundmustest |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2012. aasta alguses viidi näitus üle [[Sihtasutuses Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspeditsioon]]<nowiki/>i. [[2012]]. aastal [[Tallinna Linnamuuseum|Tallinna Linnamuuseumi]] näituse "Võimatu sai võimalikuks" tehnika ekspositsiooni koostajaks oli Jõgiaas{{lisa viide}}. Näituse avamisel esitleti Aadu Jõgiaasa ja Henn Karitsa raamatut "Leegitseval piiril", mis räägib Eesti kodukaitse ajaloost.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-08-17 |pealkiri=Linnamuuseum avab taasiseseisvuspäevale pühendatud näituse |url=https://www.err.ee/349927/linnamuuseum-avab-taasiseseisvuspaevale-puhendatud-naituse |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2013. aasta 28. septembril organiseeris ta koos [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts|Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsiga]] [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogus]] konverentsi "Eesti vabaduse sümbol – Tallinna Teletorn! Müüdid ja tõde".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Konverents |url=https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudised6308-3.html |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=vana.kesknadal.ee |keel=et}}</ref> 2013. aasta 1. oktoobril avatud [[Rahvarinde muuseum|Rahvarinde Muuseumi]] väljapaneku üks osa on Jõgiaasa loodud. Seal on võimalik näha 1991. aastal Toompea salajases sidekeskuses kasutatud aparatuuri.{{lisa viide}} Aastatel [[2015]]–2019 oli Jõgiaas [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] rahvakohtunik. == Liikmesus == * 1990 [[Kaitseliit]] * 1990 [[Eesti Raadioamatööride Ühing]]u liige{{lisa viide}} * [[1996]]. aastal sai Jõgiaasast [[Põlva maakond|Põlvamaa]] liikumise [[Kodukant]] asutaja ja juhatuse liige. * [[2000]]. aastast tegev Jõgiaas [[Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu]]s * 2003. aastast tegev [[Räpina Ühistegevuskoda|Räpina Ühistegevuskojas]] ja [[Varbuse külaselts]]is * 2004. aastast tegev [[Põlvamaa Külavanemate Selts]]is * 2005. aastal astus Jõgiaas [[Eesti Ajakirjanike Liit]]u. * 2006. aastast kuulub Aadu Jõgiaas MTÜ-sse Raadioabi * 2007. aastast [[Tallinna Kristlikku Elava Vee kogudus|Tallinna Kristlikku Elava Vee kogudusse]] * 2017. aastast on ta [[Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus|Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse]] liige * 2018. valiti [[Tallinna Pensionäride Ühendus]]e esimeheks * 2023. aastast on valitud [[Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus|Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse]] juhatuse liikmeks * 2025. aastal valiti Jõgiaas [[Eesti Pensionäride Ühenduste Liit]] aseesimeheks. * [[Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu]] ja [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] liige == Teosed == [[Eesti NSV]] ajal tegi ta kaastööd ajakirjandusele, kõige rohkem [[Põlva]] ajalehele [[Koit (ajaleht)|Koit]]. === Raamatud === * Aadu Jõgiaas "Veretu võitlus Eesti eest 1991", MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2016 * [[Helen Lausma-Saar]] (koostaja) "Olid alles ajad! Taasiseseisvunud Eesti Vabariik 25", Rahvarinde Muuseumi toimetised, Tallinn 2016 * Henn Karits ja Aadu Jõgiaas "Leegitseval piiril", MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2012 * Urmo Kohv, (koostaja) Ilvese jälgedes . Meenutusi Eesti Piirivalvest, Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, Tallinn 2021, lk. 103 - 121 * [[Jaak Haud]] (koostaja) "Vene vägede lahkumine Eestist. Nii nad läksid!", Eesti Eruohvitseride Kogu, Tallinn 2015, lk 2, 4, 8, 80, 103, 107, 209, 211, 234 * [[Margit Õkva]] (koostaja) "Kaitseliidu Põlva Malev 25", Kaitseliidu Põlva Malev, 2015, lk 47, 48, 49 * [[Küllo Arjakas]] "Kui Väikesed olid suured BALTI KETT 25", Rahvarinde Muuseumi toimetised, Tallinn 2014, lk 62, 100, 101, 234, 261 * "Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008" toim. [[Merike Jürjo]]) Tallinn: Kaitseliit, 2008, lk 119–122 * [[Jüri Kadak]] "Teine okupatsioon", Eesti Eruohvitseride Kogu, Tallinn 2018, lk 138, 139, 140 * [[Ivo Juurvee]] "100 aastat luuret ja vastuluuret Eestis", Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 128, 130 === Artikleid === * "Mõtteid karskusühingu rajoonikonverentsilt" Ajaleht Koit, nr 42 (5905), 27. aprill 1988, lk 7. * "Põlvast kosmose kaudu maale" Ajaleht Koit, 6. jaanuar 1987 * "Raadiopäevaks" Ajaleht Koit, 7. mai 1987 * "Kodukanditarkuse mõttetalgud Hurmis" Ajaleht Koit, 6. august 1998 * "Avalik kiri AS-i Eesti Telefon juhatuse esimehele, hr Jaan Männikule" Ajaleht Koit, 26. august 1999 * "Paljudele maainimestele jääb andmeside kättesaamatuks" Ajaleht Koit, 24. september 1999 * "Poliitikutele selgitati seisukohti" Ajaleht Koit, 6. detsember 2003 * "Riigikogulased väitlesid kodukantlastega" Kanepi Teataja, nr 17, detsember 2003 * "Jüri Pallo ootab valitavalt Riigikogult kursimuutust" Ajaleht Koit, 3. märts 2005 * "Eesti piire on kaitstud 15 aastat" Ajaleht Koit, 25. oktoober 2005 * "Omavalitsuste harta aitab langetada vajalikke otsuseid" Ajaleht Koit, 4. veebruar 2006 * "Külavanemate valimine seadustatud" Kanepi Teataja nr 2, aprill 2006 * "Salarelv augustiputšistide vastu" Kesknädal, 18. jaanuar 2006 * [https://archive.today/20130630022001/my.opera.com/RuusmaaE/blog/show.dml/131937 "Igale matsile internet"] Tekst kopeeritud ajalehest Koit, 2. veebruar 2006 * "Eile algas tähesadu" Ajaleht Koit, 23. veebruar 2006 * [https://archive.today/20130106180249/http://www.levira.ee/dyna/site/696est.html "Saatuslikud tunnid teletornis?"] Katkendid raamatu "Veretu võitlus" käsikirjast Maaleht, 17. august 2006 * "Pealinnas toimus võimuvangerdus" Ajaleht Koit, aprill 2007 * "Kus on Estonia huku aegsed ametlikud helisalvestised?" Kesknädal, 30. september 2009 * "Eesti piirivalve jälle aasta vanem" Kesknädal, 11. november 2009 * "Eesti raadioamatööride lühilaine Välipäev" 4. juuni 2005 * "Nõukogude sõjaväeside segamine augustis 1991" Okupatsioonimuuseum * [https://www.delfi.ee/artikkel/28875427 "Sideekspert: kus on peidus Estonia katastroofi lindid?"] www.DELFI.ee, 1. veebruar 2010 * "Kui leedulased avasid "tee Euroopasse"..." Kesknädal, 18. august 2010 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/tarmo-mand-ja-toomas-mendelson-olid-iseseisvumise-vastu?id=32675145 "Tarmo Mänd ja Toomas Mendelson olid iseseisvumise vastu"] rahvahaal.delfi.ee 20. august 2010 * "1989.a. Balti keti amatöörraadioside" HAM foorum, 12. september 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/33304823 "Endiselt unustatud 1991. aasta kangelased"] rahvahaal.delfi.ee, 22. september 2010 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/poordumatud-sundmused-eesti-piiridel?id=33427669 "Pöördumatud sündmused Eesti piiridel"] rahvahaal.delfi.ee, 28. september 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/33772413 "Pöördumatud sündmused Eesti piiridel II"] rahvahaal.delfi.ee, 10. oktoober 2010 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/poordumatud-sundmused-eesti-piiridel-osa-iii?id=34268615 "Pöördumatud sündmused Eesti piiridel III"] rahvahaal.delfi.ee, 26. oktoober 2010 * "Kutse piirivalve taasloomise 20. aastapäeva tähistamisele" Võrumaa Teataja, 26. oktoober 2010 * "Kui riik ei suuda, tuleb endal teha" Kesknädal, 10. november 2010 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/boriss-jeltsin-paastis-eesti-verevalamisest?id=38418033 "Boriss Jeltsin päästis Eesti verevalamisest"] rahvahaal.delfi.ee, 14. jaanuar 2011 * "20 aastat iseseisvas Eestis – eellugu" QTC Nr 1, 2011 * "Eesti Vabariigi elektroonne sõda NSVL vastu – augustisündmused 1991" QTC nr 2, 2011 * "Valitsuse sidekeskuse ülem: putši ajal läksin peast halliks" Postimees, 19. august 2011 * "Elagu Eesti mehed!" Kesknädal, 22. veebruar 2012 * [http://www.kylauudis.ee/2012/05/16/toimus-kodukaitse-teatejooks-toompea-18-45/ "Toimus Kodukaitse teatejooks "Toompea 18.45″] Kylauudis, 16. mai 2012 * "Harjumäel pandi püsti raadiojaamad" Delfi Rahva hääl, 28. mai 2012 * "Vihm ei seganud Võidupüha tähistamist" Delfi Rahva hääl, 24. juuni 2012 * "Teatejooksuga meenutati Interrinde lõplikku murdmist" Kesknädal, 30.mai 2012 * "Kas Tallinna teletorn vajas 1991. aasta augustikriisi ajal kaitset?" Kesknädal, 15. august 2012 * [https://www.delfi.ee/archive/eesti-taasiseseisvus-20-augustil-1991-aastal-veretult?id=64845478 "Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991.aastal veretult"] Delfi Rahva hääl, 20. august 2012 * "Mis tegelikult toimus 21. augustil 1991 Tallinna teletornis?" Kesknädal, 22. august 2012 * "Nädala juubilar ANDRUS ÖÖVEL 55" Kesknädal, 17. oktoober 2012 * [https://www.delfi.ee/artikkel/65534098 "Häbi, et Eesti ei meenutanud väärikalt 1991. aastal Leedus toimunud veriseid sündmuseid"] Delfi Rahva hääl, 15. jaanuar 2013 * "Kommentaar: Usulised vähemused Eesti meedias" Tallinna Ülikooli projekt "Teiste sõnadega", 23. märts 2013 * "Leedumaal Lazdijais meenutati 1990. aasta radikaalset vabadusvõitlust" Kesknädal, 02. September 2015 * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/fotod-valitsuskriis-eriuksused-ja-protestivad-tehased-ehk-tana-25-aastat-tagasi-algas-leedus-verevalamine?id=73401059 "FOTOD: Valitsuskriis, eriüksused ja protestivad tehased ehk täna 25 aastat tagasi algas Leedus verevalamine"] Delfi Rahva hääl, 11. jaanuar 2016 * "Rahvarinde Muuseumis meenutati Leedu 1991. aasta veriseid sündmusi" Kesknädal, 20. jaanuar 2016 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/73425811 "MEENUTUS: Eesti valmistus juba 1991. aasta jaanuaris kaitsmiseks, tuhanded mehed võtsid valve alla kõik Tallinna elutähtsad objektid"] www.Forte.ee, 20. jaanuar 2016 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/75036027 "25 AASTAT TAGASI: Aadu Jõgiaas meenutab Eesti Vabariigi salajase sidekeskuse loomise telgitaguseid"] Delfi Forte 11. juuli 2016 * "Tagasivaade kuumale 1991. aastale" Kesknädal, 25. jaanuar 2017 * "Miks puudub Eestil seni riiklik autasu taasiseseisvumise kangelastele?" Pealinn, 30. jaanuar 2017 * "Tagasivaade kuumale 1991. aastale 2." Kesknädal, 01. veebruar 2017 * "Tagasivaade kuumale 1991. aastale 3." Kesknädal, 08. veebruar 2017 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/77215862 "Meenutus: Eesti sai täna 25 aastat tagasi vabariigi aastapäeva paraadiks moodsad sidevahendid"] Delfi Forte, 13. veebruar 2017 * [http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/loik-raamatust-veretu-voitlus-eesti-eest-1991-1-osa?id=79181420 "LÕIK RAAMATUST | Veretu võitlus Eesti eest 1991, 1. osa"] Delfi Forte, 14. august 2017 * [http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/loik-raamatust-vereta-voitlus-eesti-eest-1991-2-osa?id=79204066 "LÕIK RAAMATUST | Vereta võitlus Eesti eest 1991, 2. osa"] Delfi Forte, 16. august 2017 * [https://arvamus.postimees.ee/4215499/aadu-jogiaas-1991-aasta-iseseisvuse-taastamise-muutidest-ja-toest "1991. aasta iseseisvuse taastamise müütidest ja tõest"] Postimees, 20. august 2017 * "Iseseisev piirivalve – nostalgia või vajadus?" Kesknädal, 16. november 2018 * "Kes teab tõde 1991. aasta 20. augusti kohta?" Kesknädal, 16. jaanuar 2019 * "Nõukogude sõjaväeside segamine augustis 1991. Aadu Jõgiaas" Okupatsioonide Muuseum * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120398414/meenutus-aadu-jogiaas-iseseisvust-ei-taastatud-vaid-laulmisega-maletagem-inimesi-kes-selle-eest-pariselt-voitlesid "MEENUTUS | Aadu Jõgiaas: iseseisvust ei taastatud vaid laulmisega. Mäletagem inimesi, kes selle eest päriselt võitlesid"] Eesti Päevaleht 21.08.2025 === Filmograafia === * [[Toomas Lepp]] "Valmisolek", [[Eesti Televisioon]]{{lisa viide}} * [[Mati Talvik]] "Võitlus sinimustvalge eest" DVD == Tunnustus == * [[Kotkarist]]i V klass 2005<ref name="n1W0i" /> * [[Piirivalve Teeneterist]]i III klass * Mälestusmedal Eesti Piir 1990 * Tallinna aasta õppija 2009<ref name="E8viU" /> * "20 aastat Eesti taasiseseisvust" 20. Augusti Klubi hõbemärk nr 35. * Mälestusrist "20 aastat vabadust" * Meenemedal "25 aastat Kaitseliidu taastamisest" * Mälestusmedal "Taasiseseisvumise kaitsja" * Tallinna aukodanik * 2017 [[Tallinna teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aadu Jõgiaas {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/aukodanik/aadu-jogiaas |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> * 2020 [[Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Tallinna Ühendus]] Tallinna Ühenduse teenetemärk * 2020 [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts]] Eesti Kodukaitse Suurrist NR 6 * 2021 [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit|Eesti Vabadusvõitlejate Liidu]] teenetemedal * 2021 [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit|Eesti Vabadusvõitlejate Liidu]] tammelehtedega teeneterist * 2021 [[Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Rapla Ühendus|Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Rapla Ühenduse]] teenetemärk "Priiuse rist III klass" * 2021 [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts|Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi]] mälestusmedal "30 aastat iseseisvust" * 2021 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref name="vabaduse-t" /> * 2022 [[Jüriöö Tähe Nõukogu]] Jüriöö Tähe aumärk * 2022 [[Admiral Johan Pitka Relvavendade ühendus|Admiral Johan Pitka Relvavendade ühenduse]] mälestusmedal Admiral Johan Pitka 150.sünniaastapäeva puhul" * 2023 [[Kaitseliit]] Kaitseliidu eriklassi teeneterist * 2023 [[Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Rapla Ühendus|Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Rapla Ühenduse]] hõbeteenetemärk "Truudus ja au" * 2023 [[Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu]] Piirivalve kuuluvusmärk No 105 * 2024 [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit|Eesti Vabadusvõitlejate Liidu]] Suurrist * 2024 [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] Must teeneterist * 2026 [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] Valge teeneterist nr 46 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="segamine">{{Netiviide |url=http://okupatsioon.ee/et/component/content/article/11-kaastoeoed/47-aadu-jogisoo |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-27 |arhiivimisaeg=2014-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140904210105/http://okupatsioon.ee/et/component/content/article/11-kaastoeoed/47-aadu-jogisoo |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="salarelv">{{Netiviide |url=http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6483 |pealkiri=Salarelv augustiputšistide vastu |vaadatud=2010-01-31 |arhiivimisaeg=2015-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150218021527/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6483 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="põlvamalev">{{Netiviide |url=http://renek.planet.ee/Kaitseliit_Polva_Malev/UUDISED/UUDISED.html |pealkiri=Kaitseliidu Põlva malev |vaadatud=2010-11-21 |arhiivimisaeg=2012-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120403012054/http://renek.planet.ee/Kaitseliit_Polva_Malev/UUDISED/UUDISED.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HNqA9">[https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]. (Kasutatud 28. aprillil 2011.)</ref> <ref name="president">{{Netiviide |url=http://president.postimees.ee/index.php?page=valimiskogu |pealkiri=Valimiskogu |vaadatud=2010-02-24 |arhiivimisaeg=2009-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090822015918/http://president.postimees.ee/index.php?page=valimiskogu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="istung">[http://www.vvk.ee/index.php?id=12094 Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek nr 27]</ref> <ref name="vangla">[http://www.vangla.ee/51664]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="vanglad">[[Miia Jõgiaas]] "Minu nooruse vanglad" Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007</ref> <ref name="n1W0i">{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid |url=http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2606/aadu-jogiaas |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2017-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170301011912/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2606/aadu-jogiaas |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="E8viU">[https://web.archive.org/web/20100116072637/http://www.andras.ee/client/default.asp?wa_id=1136&wa_object_id=1&wa_id_key= "Aasta õppijad 2009"] ANDRAS – Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon</ref> }} == Välislingid == === Audio- ja videosalvestised === * [http://arhiiv.err.ee/vaata/37784 "Hommikukaja", 21. august 1991] * Eesti Rahvusringhääling. "Intervjueeritav Aadu Jõgiaas – 15 aastat augustikriisist", Eesti Vikerraadio 18.08.2006 * [[Marju Kaasik]] "Taasiseseisvumise kaitsjatest valmib raamat" 20.08.2006 18.20 * [[Janne Kütimaa]] [http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=801%3Akuelalisestuudio-2012&catid=74%3Akuelalisestuudio&Itemid=1 "Külalisestuudio 2012.10.31 – Missiooniga mees Aadu Jõgiaas"] Pereraadio, 31. oktoober 2012 * [http://www.youtube.com/watch?v=IWIhkkjQyB8 "Päästeteenistuse tegutsemine Estonia katastroofi ööl"] Youtube * [[Vaado Sarapuu]] [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=32705 Täna 20 ja pluss aastat tagasi I ja II osa] Eesti Elu, 27.06.2011 * "Suveniir" ETV, 19.08.2010 kell 20.05 * [[Eeva Esse]] "Sõjamuuseumi näitus keskendub iseseisvuse taastamisele" ERR uudised, 19. august 2011 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/37792 UUDISED august 1991: Nadežda] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/uudised-august-1991-vaba-euroopa UUDISED august 1991: Vaba Euroopa] * [http://www.youtube.com/watch?v=h-TCj2zgiSo&NR=1 "Võitlus Sinimustvalge eest 1. Sinine / 2005"] Youtube * [http://www.youtube.com/watch?v=-kqUDgOtoDM&feature=related "Võitlus Sinimustvalge Eest 2. Must / 2005"] Youtube * [http://www.youtube.com/watch?v=r4KsyNp2zME&feature=related "Võitlus Sinimustvalge Eest 3. Valge / 2005"] Youtube * [http://uudised.err.ee/v/eesti/799aae2e-04dd-41ca-a75f-7d26e9d3dc7b/aktuaalne-kaamera-meenutas-1991-aasta-augusti-arevaid-sundmusi "Aktuaalne kaamera" meenutas 1991. aasta augusti ärevaid sündmusi"] ERR, 7. märts 2016 * [http://reporter.postimees.ee/v2/3806583/teletornis-meenutati-1991-aasta-aerevaid-suendmusi "Teletornis meenutati 1991. aasta ärevaid sündmusi" "Reporter", 19. august 2016] * [http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/08/21/kukul-kulas-2016-08-21/ "Kukul Külas 2016-08-21"] Kuku, 21. august 2016 * [https://www.youtube.com/watch?v=En_zii1to-M "Eesti Kaitse Liit 100 - 14. saade (KL suurjuubel) Intervjueeritav Aadu Jõgiaas"] YouTube, 2019 === Artiklid === * [[Kristin Aasma]] [http://www.ohtuleht.ee/439908 Putšiaegne sideteenistuse ülem: "Ennast olin ma juba maha matnud küll."] Õhtuleht, 18. august 2011 * Juune Holvandus [https://epl.delfi.ee/artikkel/51052993/noukogude-liidu-dessantlased-soitsid-aegviidu-asemel-tapale "Nõukogude Liidu dessantlased sõitsid Aegviidu asemel Tapale"] Eesti Päevaleht, 19. august 2006 * [[Vahur Koorits]] [https://leht.postimees.ee/334789/piirikontrolli-taasalustamisest-moodub-tana-20-aastat "Piirikontrolli taasalustamisest möödub täna 20 aastat"] Postimees, 1. november 2010 * [[Hans Lõugas]] [https://forte.delfi.ee/artikkel/72257679 "Täna 24 aastat tagasi ründas Eesti elektrooniliselt Nõukogude armeed"] www.FORTE.ee, 21. august 2015 * Holger Roonemaa [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23023453 "Täna kirjutati lõpukirjandit"] Delfi, 25. aprill 2009 * [[Maarius Suviste]] [http://www.ohtuleht.ee/537559 "Sidekeskuse ülem augustiputšist: vaenlast löödi tema enda relvaga"] Õhtuleht, 19. august 2013 * [http://www.pealinn.ee/?pid=111&nid=9291&lang=5 "Sõjamuuseumis saab veel paar päeva näha näitust «Vabaduse teel 1990–1991»"] Pealinn, 11. detsember 2011 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=33109 "Vabaduse teel 1990–1991"] Eesti Elu, 6. august 2011 * [[Ester Vaitmaa]] [https://www.delfi.ee/artikkel/64845206 SUURES PILDIS: augustisündmusete telgitagused – milline oli töö 1991. aastal valitsuse salajases sidekeskuses?] Delfi, 20. august 2012 * [[Risto Veskioja]] [https://www.delfi.ee/artikkel/66888729 "Ajaloolastest koosnev selts edastas raadios Keskerakonna propagandat teenena kogemuse eest"] Delfi, 18. oktoober 2013 * [[Juhan Haravee]] [https://www.ohtuleht.ee/754313/vaikus-eetris-toompea-salajane-sidekeskus-halvas-teletornirundajate-tahte "Vaikus eetris – Toompea salajane sidekeskus halvas teletorniründajate tahte"] Õhtuleht, 19. august 2016 {{JÄRJESTA:Jõgiaas, Aadu}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Põlva maleva liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti raadioamatöörid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti taasiseseisvumine]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] mofhz5qgjn1yppcyd4fch9olgixtdw5 0 203480 7206115 7164578 2026-08-01T19:22:07Z Juhan242 213253 /* Taasiseseisvunud Eestis */ 7206115 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Kaitseliidu Tartu malev | pilt = Fail:Kaitseliidu Tartu maleva lipp.gif | pildiallkiri = Kaitseliidu Tartu maleva lipu esi- ja tagakülg | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = 1918–1940<br>1990–... | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[malev]] | ülesanne = | suurus = | alluv = [[Kaitseliit]] | garnison = [[Riia tänav]] 12, Tartu | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = kolonelleitnant [[Raul Kütt]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Johannes Kert]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Tartu malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l. Tartu maleva pealik aastast 2022 on kolonel [[Kaido Tiitus|Raul Kütt]]. == Ajalugu == {{vaata|Kaitseliit#Ajalugu}} Kaitseliit asutati [[11. november|11. novembril]] [[1918]] nimetusega ''Eesti Kaitse Liit''. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. 11. novembril 1918 ilmus Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1, millega nimetati maakondade korralduste ülemaiks endised Eesti sõjaväe ohvitserid, sh Tartu maakonna ja Tartu Kaitseliidu ülemaks [[Hans Kurvits]]. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] tegutses [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kaitseliidu Tartumaa malev]] oma [[malevkond]]adega ja malevkond loeti sõjaväelise organisatsioonina vastavaks [[pataljon]]ile.<ref>K. L. Trakman. Sõjaväe administratsioon. Tartu 1939. Lk. 43.</ref> Tartumaa maleva pealikud olid [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]] (1925–1931) ja [[Peeter Asmus]] (1932–1939). Pärast Kaitseliidu taasasutamist 1990. aastal loodi Kaitseliidu üksused Elvas ja kaks teineteisest sõltumatut üksust Tartus. Esimese neist, Kaitseliidu Tartu Maleva asutamiskoosolek toimus 24. märtsil 1990. Selle pealikuks sai Meelis Säre. Mõne aja pärast loodi kaks Tartu Maleva malevkonda. I Malevkonna põhikiri registreeriti 27. aprillil 1990. Seda juhtis malevapealik Meelis Säre, tema abiks [[Aleksei Lotman]]. Teine üksus – Kaitseliidu KEK-i rühm – moodustati 7. mail 1990, ehkki ettevalmistav asutuskoosolek oli toimunud juba 29. märtsil. Rühma pealikuks sai Harri Henn. Juuli alguses nimetati see ümber Kaitseliidu Tamme rühmaks ja 19. juulil Kaitseliidu Tamme kompaniiks. Üksuste omavahelisi suhteid ilmestasid vastuolud Kaitseliidu põhikirja tõlgendamise ja alluvuse suhtes. 1991. aasta oktoobril ühendati läbirääkimiste järel mõlemad üksused ühiselt 20. septembril 1991 Kaitseliidu Tartu Maleva pealikuks saanud [[Johannes Kert|Johannes Kerdi]] juhtimise alla.<ref>{{Netiviide |url=https://tamme.kapp.pri.ee/malevkond/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=[[Tamme malevkond]] |vaadatud=13. august 2022 |arhiivimisaeg=2022-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220813170234/https://tamme.kapp.pri.ee/malevkond/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1996. aastal tõstis Kaitseliidu Tartu Malev oma juhtkonna ja KL sisese valitsusvastase relvastatud opositsiooni initsiatiivil mässu Eesti Vabariigi vastu, automaatide ja kuulipildujatega relvastatud võitlejad blokeerisid KL endise maja kõik sissepääsud ja võtsid isikuid vahi alla kes ei allunud nende korraldustele. Politsei tõrjuti hoiatustega eemale. Ettekäändeks kasutati väidet et tegemist on etteteatamata õppusega turvalisuse tagamiseks. Niiviisi üritati Võru Maleva kaitseliitlaste eeskujul jõuga tagasi saada KL Tartu Maleva ajaloolist hoonet, mille EV riigivõim oli otsustanud jätta põllumajandusülikoolile. Mõne aja pärast erinevalt Võru Malevast, Tartu Maleva juhtkond alistus KJ ja Tiit Vähi valitsuse ettepanekute peale, juhtkond sai karistada distsiplinaarkorras, kriminaalasjad lõpetati. == Allüksused == * [[Tartu I malevkond]] * [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Akadeemiline malevkond]] * [[Tamme malevkond]] * [[Elva malevkond]] * [[Kuperjanovi malevkond]] * [[Põhja-Tartumaa malevkond]] * Lõuna-Tartumaa üksikrühm * Motoriseeritud üksikrühm * Kaitseliidu Tartu Maleva eriüksus Enne II maailmasõda tegutses malevas lennuring (asutati 1935).<ref>https://web.archive.org/web/20160306065705/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=406573 (vaadatud 16.10.2015)</ref> == Maleva lipp == [[File:Kaitseliidu Tartu maleva esimese aastapäeva tähistamine.jpg|thumb|Kaitseliidu Tartu Maleva esimese aastapäeva tähistamine, paraad Tartu Raekoja platsil 6.detsembril 1925. Esiplaanil malevapealik kapten [[Villem Saarsen]], keskel [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus|Vabadusristi Vendade]] lipp]] Tartu maleva lipu lipuväli on [[maleruudustatud]] musta ja valgega. Mustas ruudus asub valge ja valges ruudus hõbedane [[Põhjatäht (sümbol)|Põhjatäht]]. Lipuvälja [[aupunkt]]is on sinise äärisega hõbedane väljavenitatud alumise haruga Põhjatäht. Lipu tagakülg vastab [[Kaitseliidu lipp|Kaitseliidu üldlipu]] kirjeldusele.<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12964063 Kaitseliidu Tartu Maleva lipu kirjeldus]. Kaitseministri 14. mai 2008. a määrus nr 7. [[Riigi Teataja Lisa]], 22.05.2008, 41, 572.</ref> == Tartu Maleva pealikud == === Eesti Vabariigis (1918–1940) === * [[Ants Kurvits]] (1918) * [[Villem Saarsen]] (1925–1932) * [[Voldemar Karing]] (1932–1934) * [[Richard Aks]] (1934–1936) * [[Hugo Kulbok]] (1936–1938) * [[Richard Aks]] (1938–1939) * [[Karl Soo]] (1939–1940) === Taasiseseisvunud Eestis === * [[Meelis Säre]] * [[Johannes Kert]] * [[Harri Henn]] * [[Suune Tihane]] * [[Aivo Kapten]] * [[Asko Aren]] * [[Ülar Vomm]] * [[Tanel Meiel]] * [[Janno Rosenberg]] * [[Kalle Köhler]] * [[Kaido Tiitus]] * 2023–2026 [[Raul Kütt]] * 2026– [[Arno Kruusmann]] == Viited == {{Viited}} {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu malev| ]] ehnung2gxxfpqdc8izj2jljnteetyfk 7206116 7206115 2026-08-01T19:24:18Z Juhan242 213253 /* */ 7206116 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Kaitseliidu Tartu malev | pilt = Fail:Kaitseliidu Tartu maleva lipp.gif | pildiallkiri = Kaitseliidu Tartu maleva lipu esi- ja tagakülg | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = 1918–1940<br>1990–... | riik = {{Pisilipp|Eesti}} | kuuluvus = | haru = | liik = [[malev]] | ülesanne = | suurus = | alluv = [[Kaitseliit]] | garnison = [[Riia tänav]] 12, Tartu | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = kolonelleitnant [[Arno Kruusmann]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Johannes Kert]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Tartu malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[malev (Kaitseliit)|malev]], mis tegutseb [[Tartu]]s ja [[Tartumaa]]l. Tartu maleva pealik aastast 2026 on kolonelleitnant [[Arno Kruusmann]]. == Ajalugu == {{vaata|Kaitseliit#Ajalugu}} Kaitseliit asutati [[11. november|11. novembril]] [[1918]] nimetusega ''Eesti Kaitse Liit''. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine. 11. novembril 1918 ilmus Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1, millega nimetati maakondade korralduste ülemaiks endised Eesti sõjaväe ohvitserid, sh Tartu maakonna ja Tartu Kaitseliidu ülemaks [[Hans Kurvits]]. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] tegutses [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kaitseliidu Tartumaa malev]] oma [[malevkond]]adega ja malevkond loeti sõjaväelise organisatsioonina vastavaks [[pataljon]]ile.<ref>K. L. Trakman. Sõjaväe administratsioon. Tartu 1939. Lk. 43.</ref> Tartumaa maleva pealikud olid [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]] (1925–1931) ja [[Peeter Asmus]] (1932–1939). Pärast Kaitseliidu taasasutamist 1990. aastal loodi Kaitseliidu üksused Elvas ja kaks teineteisest sõltumatut üksust Tartus. Esimese neist, Kaitseliidu Tartu Maleva asutamiskoosolek toimus 24. märtsil 1990. Selle pealikuks sai Meelis Säre. Mõne aja pärast loodi kaks Tartu Maleva malevkonda. I Malevkonna põhikiri registreeriti 27. aprillil 1990. Seda juhtis malevapealik Meelis Säre, tema abiks [[Aleksei Lotman]]. Teine üksus – Kaitseliidu KEK-i rühm – moodustati 7. mail 1990, ehkki ettevalmistav asutuskoosolek oli toimunud juba 29. märtsil. Rühma pealikuks sai Harri Henn. Juuli alguses nimetati see ümber Kaitseliidu Tamme rühmaks ja 19. juulil Kaitseliidu Tamme kompaniiks. Üksuste omavahelisi suhteid ilmestasid vastuolud Kaitseliidu põhikirja tõlgendamise ja alluvuse suhtes. 1991. aasta oktoobril ühendati läbirääkimiste järel mõlemad üksused ühiselt 20. septembril 1991 Kaitseliidu Tartu Maleva pealikuks saanud [[Johannes Kert|Johannes Kerdi]] juhtimise alla.<ref>{{Netiviide |url=https://tamme.kapp.pri.ee/malevkond/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=[[Tamme malevkond]] |vaadatud=13. august 2022 |arhiivimisaeg=2022-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220813170234/https://tamme.kapp.pri.ee/malevkond/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1996. aastal tõstis Kaitseliidu Tartu Malev oma juhtkonna ja KL sisese valitsusvastase relvastatud opositsiooni initsiatiivil mässu Eesti Vabariigi vastu, automaatide ja kuulipildujatega relvastatud võitlejad blokeerisid KL endise maja kõik sissepääsud ja võtsid isikuid vahi alla kes ei allunud nende korraldustele. Politsei tõrjuti hoiatustega eemale. Ettekäändeks kasutati väidet et tegemist on etteteatamata õppusega turvalisuse tagamiseks. Niiviisi üritati Võru Maleva kaitseliitlaste eeskujul jõuga tagasi saada KL Tartu Maleva ajaloolist hoonet, mille EV riigivõim oli otsustanud jätta põllumajandusülikoolile. Mõne aja pärast erinevalt Võru Malevast, Tartu Maleva juhtkond alistus KJ ja Tiit Vähi valitsuse ettepanekute peale, juhtkond sai karistada distsiplinaarkorras, kriminaalasjad lõpetati. == Allüksused == * [[Tartu I malevkond]] * [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Akadeemiline malevkond]] * [[Tamme malevkond]] * [[Elva malevkond]] * [[Kuperjanovi malevkond]] * [[Põhja-Tartumaa malevkond]] * Lõuna-Tartumaa üksikrühm * Motoriseeritud üksikrühm * Kaitseliidu Tartu Maleva eriüksus Enne II maailmasõda tegutses malevas lennuring (asutati 1935).<ref>https://web.archive.org/web/20160306065705/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=406573 (vaadatud 16.10.2015)</ref> == Maleva lipp == [[File:Kaitseliidu Tartu maleva esimese aastapäeva tähistamine.jpg|thumb|Kaitseliidu Tartu Maleva esimese aastapäeva tähistamine, paraad Tartu Raekoja platsil 6.detsembril 1925. Esiplaanil malevapealik kapten [[Villem Saarsen]], keskel [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus|Vabadusristi Vendade]] lipp]] Tartu maleva lipu lipuväli on [[maleruudustatud]] musta ja valgega. Mustas ruudus asub valge ja valges ruudus hõbedane [[Põhjatäht (sümbol)|Põhjatäht]]. Lipuvälja [[aupunkt]]is on sinise äärisega hõbedane väljavenitatud alumise haruga Põhjatäht. Lipu tagakülg vastab [[Kaitseliidu lipp|Kaitseliidu üldlipu]] kirjeldusele.<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12964063 Kaitseliidu Tartu Maleva lipu kirjeldus]. Kaitseministri 14. mai 2008. a määrus nr 7. [[Riigi Teataja Lisa]], 22.05.2008, 41, 572.</ref> == Tartu Maleva pealikud == === Eesti Vabariigis (1918–1940) === * [[Ants Kurvits]] (1918) * [[Villem Saarsen]] (1925–1932) * [[Voldemar Karing]] (1932–1934) * [[Richard Aks]] (1934–1936) * [[Hugo Kulbok]] (1936–1938) * [[Richard Aks]] (1938–1939) * [[Karl Soo]] (1939–1940) === Taasiseseisvunud Eestis === * [[Meelis Säre]] * [[Johannes Kert]] * [[Harri Henn]] * [[Suune Tihane]] * [[Aivo Kapten]] * [[Asko Aren]] * [[Ülar Vomm]] * [[Tanel Meiel]] * [[Janno Rosenberg]] * [[Kalle Köhler]] * [[Kaido Tiitus]] * 2023–2026 [[Raul Kütt]] * 2026– [[Arno Kruusmann]] == Viited == {{Viited}} {{Kaitseliidu malevad}} [[Kategooria:Kaitseliidu malevad]] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu malev| ]] ed5x0xr7z92ywjpl4hrycv9vl311bau 0 204263 7206389 7165072 2026-08-02T08:59:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206389 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{keeletoimeta}} '''Arvutikorpus''' ([[inglise keel]]es ''computer case'') mahutab peamisi [[arvuti]] tööks vajalikke [[riistvara]]komponente, näiteks [[protsessor]]it, [[emaplaat]]i, [[kõvaketas]]t, [[mälu (arvuti)|mälukomponente]] jne. Veel peab korpus kaitsma [[elektroonikakomponent]]e ja hoidma arvuti sise[[temperatuur]]i. Peamised kriteeriumid arvutikorpuse valimisel on suurus, [[arvuti toiteplokk|toiteploki]] [[võimsus]], jahutussüsteem ja välimus. Poest ostetud arvutitel on need üldjuhul optimeeritud. Kui paigaldada võimsam [[graafikakaart]] või lisada mälusid, tuleb jälgida, et uus konfiguratsioon ei viiks [[tööjaam]]a tasakaalust välja. Nii võib juhtuda, kui toiteploki võimsus osutub uute elektroonikakomponentide jaoks ebapiisavaks. Lisades [[laienduskaart]]e või sättides [[kaabel|kaablite]] paiknemist korpuses, võib takistada jaheda õhuvoolu jõudmist suurt kuumust eraldava graafikakaardi ja protsessorini. Seetõttu ei soovitata osta eraldi tehasekorpuseid, millel oleks töökorras [[jahutus]]süsteem, aga teisi riistvarakomponente paigaldatud veel ei ole. == Ajalugu == [[Pilt:Ibm pc 5150.jpg|pisi|IBM PC 5150]] 1970. aastate teisel poolel toodeti väga erinevaid koduarvuteid<ref name="qCyMx" />. Enamikul oli korpuse küljes kas [[Sõrmistik|klaviatuur]], [[kuvar]] või mõlemad. Arvuti koostamisel polnud standardit. Esimene arvuti, mis hakkas koduarvutite maailma ühtlustama, oli [[IBM PC]]. See tulenes põhiliselt suurest müügiedust, mis sundis teisi ettevõtteid tootma IBM PC-ga ühilduvaid seadmeid ja tarkvara. [[1990. aastad|1990. aastatel]] olid arvutite korpused suhteliselt sarnased. Üldjuhul mõeldi arvuti all [[valge]]t kasti, millele sai lisada sisend- ja väljundseadmeid. Sajandivahetuse paiku hakkasid levima tuunitavad kastid. Siis mõistsid tootjad, et kasti välimus võib müüa rohkem kui sisu. [[2000. aastad|2000. aastatel]] kujunes tendents, et odavad ja väikse arvutusvõimega arvutid ehitatakse valgetesse kastidesse ning võimsamad tööjaamad on ümbritsetud uhkete detailirikaste korpustega.<ref name="TRmBW" /><ref name="l6HJ5" /> ==Arvutikorpuste tootjad== Lisaks suurtele ettevõtetele, kes müüvad komplekteeritud arvuteid, müüvad paljud ettevõtted arvutikorpusi. Sellised ettevõtted on näiteks [[Antec]], [[Lian Li]], [[Cooler Master]], [[Thermaltake]], [[IXIUM]], [[Rosewill|Rosewill,]] [[Corsair]], [[Phanteks]], [[Kolink]], ==Korpuse suurus== [[Pilt:Dimensiones-atx.png|pisi|ATX emaplaatide suurused]] [[Personaalarvuti]] korpus on üldjuhul kastikujuline. Korpuse suuruse määrab tüüpilise arvuti elektroonikaseadmete hulk ja emaplaatide suurus. Aina rohkem on hakanud korpuse suurust mõjutama graafikakaardi pikkus (pikemad graafikakaardid on üle 30&nbsp;cm pikad)<ref name="N3WhB" />. Seega ei ole korpusel kindlat suurust. Levinumad on [[tornkorpus]]esse ehitatavad arvutid, aga leidub ka madalaid ja laiu niinimetatud pitsakarbi tüüpi arvutikorpusi.<ref name="p4RZ3" /> Tornkorpused on mõeldud seisma põrandal, tavaliselt laua all. Toodetud on ka 1–1½ dm kõrgusi ja 4–5 dm laiusi korpusi, mis on mõeldud seisma laua peal kuvari all. Viimastel aastatel on hakatud tootma ka n-ö pitsakarbi tüüpi arvutikorpusi, mille kõrgus on alla 5&nbsp;cm. Niisugused on näiteks sülearvutitel. === Tavalised tornkorpuste kõrgused === *Suur torn (60–70&nbsp;cm kõrge, ''Full Tower'') *Keskmine torn (40–50&nbsp;cm kõrge, ''Medium Tower'') *Väike torn (35–40&nbsp;cm kõrge, ''Mini-Tower'') ==Esipaneel== Klassikalise korpuse esipaneelil on [[lüliti]], [[optilise ketta lugemisseade]] ja mitu [[märgutuli|märgutuld]]. Uuematel korpustel võib seal asuda ka kaartide lugemisseadmeid ([[ID-kaart]], [[mälukaart]]), [[heli]] väljundpesa ning heli ja [[USB]]-sisendpesa. Enamik nendest seadmetest tuleb siiski eraldi osta ja arvutit ehitades lisada. Esipaneeli seadmete paigaldamiseks on arvuti korpuses standardiseeritud sahtlilaiuse ja -kõrgusega riiulid ([[CD (andmekandja)|CD]], [[DVD]] ja [[Blu-ray]] lugemis- ja kirjutusseadme sahtli mõõtmed on 41,3×146&nbsp;mm). Suurtel tornidel on taolisi sahtleid üldjuhul üle viie. Esipaneeli taha jääb riiul, kuhu saab paigaldada kõvakettad. Sisemise riiuli sahtlite arv oleneb nende sahtlite hulgast, mis on eraldatud välimisele riiulile. Mida rohkem saab arvutisse lisada optilisi seadmeid, seda vähem on arvutikorpuses sahtleid kõvaketastele ja vastupidi. ==Tagapaneel== Tervikliku arvuti {{kas|tagapaneelil on emaplaadi ja laienduskaartide pesad}}. Tagapaneeli ühenduvad ka arvuti [[perifeeriaseadmed]] (kuvar, [[printer]] jne). Toiteploki paigaldamiseks on korpuse tagakülje ülemises nurgas eraldi sahtel. Leidub ka arvutikorpusi, kus toiteplokk on juba tehase poolt kaasas. [[Euroopa]]s on toiteploki standardpinge 220 V ja standardsagedus 50&nbsp;Hz<ref name="9MUVy" />. Tavakasutajate toiteploki võimsus varieerub vahemikus 300–500 W, aga võib küündida mitme kilovatini. Tornkorpuses on emaplaat kinnitatud [[kruvi]]dega vertikaalselt korpuse ühe külje külge. Laienduskaardid on risti emaplaadiga ja paigaldatud üksteise alla. Lisakaartide arvu määrab emaplaadis olevate pesade arv. ===Kinnituskruvid=== [[Pilt:M3 screw and 6-32 UTS screw with ruler thread pitch.png|pisi|6–32 ja M3 kruvi]] *6–32 kruvi ([[normaalkeere|normaalkeermega]]) kasutatakse toiteploki, kõvaketta, laienduskaardi ja korpuse omavahelistes kinnitustes. *6–32 pöidlakruvi (normaalkeermega) on mõeldud eelkõige küljepaneelide kinnitamiseks. Kuna pöidlakruvisid keeratakse sõrmedega, siis on väiksem oht korpuse keeret üle keerata ja arvuti korpuse avamine on mugavam. *M3-kruvid on tihedama keermega ([[peenkeere|peenkeermega]]). Nendega kinnitatakse korpuse külge optiliste ketaste lugemisseadmeid ja emaplaate. *Kandur tõstab emaplaadi kinnituse korpuse kaanest eemale. ==Jahutussüsteem== Kõige rohkem kasutatakse personaalarvutites [[õhkjahutus]]t. Õhkjahutuse korral jahutatakse arvutit [[ventilaator]]itega, mis on kinnitatud korpuse sisekülgedele ja elektroonikakomponentidele nii, et õhuringlus tekiks kogu arvutis ja juhiks kuuma õhu korpusest välja. Ventilaatorid võivad paikneda niihästi korpuse ees, taga, laes kui küljepaneelidel. Ventilaatori läbimõõt on 40–240&nbsp;mm ja ventilaatorite arv on määratud korpuses olevate avade arvuga. Muud jahutussüsteemid, näiteks [[vesijahutus]] ja [[soojustoru]], on vähem levinud, aga neidki kasutatakse, kui õhkjahutus jääb tihedalt pakitud arvutis liiga nõrgaks või on liiga vali, näiteks muusikastuudios. Taolise süsteemi paigaldamine korpusesse on tunduvalt keerulisem. Vesijahutus võib ka lekkima hakata ja kahjustada korpuses olevat elektroonikat. ==Korpuse välimus== Alates 1990. aastatest on enamik arvutikorpusi lihtsalt [[risttahukas|risttahuka]]kujulised ja tavaliselt värvitud valgeks või beežiks, kusjuures nende välimusele ei ole erilist tähelepanu pööratud. Selline välimus sobib väga paljudesse kohtadesse, eriti samasuguse heleda värvilahendusega kontoriruumidesse. Selliseid arvuteid kutsutakse valgeteks/hallideks või beežideks kastideks. ===Materjalid=== Arvutikorpuse [[raam]] valmistatakse [[alumiinium]]ist või [[teras]]est. Terasest korpus on odav ja vastupidav, seevastu alumiinium juhib hästi soojust ja aitab alandada arvuti sisetemperatuuri<ref name="8oU5V" />. Alumiiniumi vastu räägib kõrgem hind. Väiksemad detailid on tihti [[plast]]ist. Osal kestadel on kujunduselemendina küljed valmistatud läbipaistvast materjalist või on metallist külgedesse tehtud aknad, mille kaudu saab näha korpuses olevaid elektroonikakomponente. === Proportsioonid === Lauaarvuti korpus ei ole alati tornikujuline. Näiteks [[MicroATX]] emaplaat võib paikneda arvutikorpuses ka horisontaalselt. See tingib korpuse väiksema kõrguse, aga suurema laiuse. Taolised korpused on tänapäeval vähelevinud, kuna neid on raskem jahutada<ref name="iZqYc" />. Jahutamisprobleemid tulevad väikestest mõõtmetest ja ventilaatorite piiratud arvust. [[Apple]] on seevastu juba [[2004]]. aastast tootnud lauaarvuteid, mille kõik komponendid paiknevad lameekraani taga. See süsteem kasutab suures osas [[sülearvuti]]te tehnoloogiat ega liigitu klassikaliseks personaalarvutiks, mida saab vajadusel tuunida. === Tuunimine === Arvutikorpuse kunstilist kujundamist nimetatakse tuunimiseks (inglise keeles ''case modding''). Seda tehakse näiteks tähelepanu juhtimiseks ebatavalistele komponentidele. Mõnele korpusele on tehtud läbipaistvad külgpaneelid või [[akrüül]]ist aknad, nii et arvuti sisse saab selle töö ajal näha. Tuunitud korpused võivad olla värvitud, neil võib olla vedelikjahutussüsteem või sisevalgustus. Huvilised on arvutikorpusi ka täiesti ise valmistanud, kasutades lisaks terasele ja alumiiniumile muuhulgas akrüüli, [[puit]]u ja isegi [[vahtplast]]i. == Sülearvuti korpused == [[Pilt:Acer Aspire 8920 Gemstone.jpg|pisi|Acer Aspire 8920 sülearvuti]] Sülearvutite korpusi ostetakse muudest riistvarakomponentidest eraldi (tühja kestana) suhteliselt harva<ref name="hnvDQ" />. Lauaarvuti ehitamine on lihtsam, kuna eksimisvõimalusi on vähem. Sülearvutites varieerub elektroonikakomponentide suurus piisavalt palju, et mitte sobituda kõikidesse kestadesse. Samas ei ole ratsionaalne toota universaalset korpust, sest kaasaskantava arvuti juures on tähtsad suurus ja töökindlus. Kui teha korpus, kuhu mahuvad kõikide suuremate tootjate elektroonikaelemendid (graafikakaart, protsessor, kõvaketas), siis ei ole elektroonikakomponentide paigutus optimaalne. See tingiks arvuti suured mõõtmed ja jahutusprobleemid. Kasutaja saab lasta sülearvuti kokku panna ka mõnel suurel ettevõttel, näiteks [[Dell]] seda teenust pakub. Siiski kipuvad tehasest ostetud sülearvutid pärast paarinädalast kasutamist üle kuumenema. Selle probleemi pikaajalisel eiramisel võib arvuti muutuda kasutamiskõlbmatuks ja vajada parandamist või komponentide vahetust.{{lisa viide}} == Sissetungi avastamine == Mõnel arvutikorpusel on [[Nupplüliti|nupp]]lüliti, mis on ühendatud emaplaadiga. Kui korpus avatakse, siis lüliti asend muutub ja süsteem salvestab selle muutuse. Süsteemi [[püsivara]] või [[BIOS]] võib olla seatud sellest sündmusest teatama järgmisel korral, kui ta sisse lülitatakse. Niisugune füüsilise sissetungi avastamise süsteem on ette nähtud selleks, et aidata arvuti omanikul kindlaks teha, kas keegi on arvuti korpust avanud. Enamik niisugustest süsteemidest on üsna lihtsa ehitusega. Kompetentne sissetungija suudab avada arvutikorpuse ja selle sisu muuta, ilma et lüliti olek muutuks. Võimalikud on olukorrad, kus lüliti olek küll muutub, kuid sissetungija seab sellegi esialgsesse seisu tagasi või väldib muul viisil lüliti oleku muutuse teatamist kasutajale. Minevikus oli paljudel tornkorpustel, milles asusid faili[[server]]id, lukus uks, mis kaitses juurdepääsu draividele. See turvameede oli mõeldud [[laserketas]]te varastamise vältimiseks. Üksvahe oli laserketaste mälumaht suurem kui kõvaketastel ja paljusid andmebaase ei hoitud kõvaketastel, vaid laserketastel. Need andmebaasid olid sageli väga kallid ja sisaldasid väärtuslikke andmeid ning sellepärast oli nende varguse vältimine oluline. ==Tulevik== Alates 2000. aastate lõpust on sülearvutite müük olnud suurem kui lauaarvutitel. Prognooside põhjal see trend jätkub<ref name="QnyRW" />. Lisaks süle- ja lauaarvutitele on konkurentsi lisandunud [[nutitelefon]]id ja [[tahvelarvuti]]d, mis võtavad klassikalistelt tööjaamadelt üle üha rohkem funktsioone. Seega ei pea enam kvaliteetse graafika vaatamiseks või muusika kuulamiseks kasutama personaalarvutit. Piisab, kui võtta taskust tahvelarvuti või nutitelefon, ning meelelahutus on kiiresti ja kasutajasõbralikult kättesaadav. Pikkamööda asenduvad praegused suured korpused väikeste plastist, alumiiniumist või mõnest muust kergest materjalist kestadega. Lähitulevikus ilmselt lauaarvutid ja sülearvutid ei kao. Suure töömahu juures ja ressursinõudlike programmide käitamiseks on väiksemad multimeediaseadmed veel ebapraktilised. Kindlasti on lauaarvutite plussiks see, et neid saab alati uuendada ja ümber ehitada vastavalt kasutaja vajadustele. Kui tahvelarvuti omanikul tekib tahtmine kasutada võimsamat graafikaliidest või vaadata pilti suuremalt ekraanilt, tuleb osta tervenisti uus seade. ==Vaata ka== * [[Korpuse tuunimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="qCyMx">{{cite web|url=http://pc-history.org/|title=Pre-IBM PC Computers|publisher=PC-HISTORY|accessdate=26.11.2011|archive-date=26.11.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111126192411/http://pc-history.org/|url-status=dead}}</ref> <ref name="TRmBW">{{cite web |url=http://www.hardware-revolution.com/computer-case/ |title=The Best Computer Cases For Your Money: Featuring 114 Cases! |publisher=HARDWARE-REVOLUTION |accessdate=26.11.2011 |archive-date=26.11.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111126055205/http://www.hardware-revolution.com/computer-case/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="l6HJ5">{{cite web|url=http://www.buildeasypc.com/hw/tower.htm|title=Cooling:Desktop or Tower Case|publisher=Buildeasypc.com|accessdate=26.11.2011|archive-date=19.11.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111119182045/http://www.buildeasypc.com/hw/tower.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="N3WhB">{{cite web|url=http://alienbabeltech.com/main/video-card-length-database/|title=Video Card Length Database|publisher=ALIENBABELtech.com|accessdate=26.11.2011|archive-date=28.06.2013|archive-url=https://archive.today/20130628093845/http://alienbabeltech.com/main/video-card-length-database/|url-status=bot: unknown}}</ref> <ref name="p4RZ3">{{cite web|url=http://www.pcguide.com/ref/case/styles.htm|title=System Case Styles and Sizes |publisher=PC Guide|accessdate=26.11.2011}}</ref> <ref name="9MUVy">{{cite web |url=http://en.kioskea.net/contents/pc/boitier.php3/ |title=PC Case |publisher=Kioskea.net |accessdate=26.11.2011 |archive-date=4.12.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111204045517/http://en.kioskea.net/contents/pc/boitier.php3 |url-status=dead }}</ref> <ref name="8oU5V">{{cite web |url=http://www.dimensionsguide.com/computer-case-dimensions/ |title=Computer Case Dimensions |publisher=Dimensions Guide |accessdate=26.11.2011 |archive-date=9.12.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111209092109/http://www.dimensionsguide.com/computer-case-dimensions/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="iZqYc">{{cite web|url=http://discussions.hardwarecentral.com/archive/index.php/t-115475.html|title=Cooling:Desktop vs Tower|publisher=HardwareCentral|accessdate=26.11.2011|archive-date=20.02.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110220042205/http://discussions.hardwarecentral.com/archive/index.php/t-115475.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="hnvDQ">{{cite web|url=http://carpesomediem.hubpages.com/hub/build-your-own-laptop|title=How to Buikd Your Own Laptop|publisher=HubPages|accessdate=26.11.2011|archive-date=29.06.2013|archive-url=https://archive.today/20130629112639/http://carpesomediem.hubpages.com/hub/build-your-own-laptop|url-status=bot: unknown}}</ref> <ref name="QnyRW">{{cite web|url=http://www.inquisitr.com/76157/tablets-to-overtake-desktop-sales-by-2015-laptops-will-still-reign/|title=Tablets To Overtake Desktop Sales By 2015, Laptops Will Still Reign|publisher=THE INQUISITR|accessdate=26.11.2011|archive-date=20.11.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111120190208/http://www.inquisitr.com/76157/tablets-to-overtake-desktop-sales-by-2015-laptops-will-still-reign/|url-status=dead}}</ref> }} {{Arvuti}} [[Kategooria:Riistvara]] 2l3b05euznkav37kmm526hk6gswoipr 0 206989 7206040 6960606 2026-08-01T15:50:36Z Ojassaar 206682 7206040 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Taksonitabel | nimi = Kurelised | värvus = linnud | pilt = Grus grus daru.jpg | pildi_seletus = [[Sookurg]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = '''Kurelised''' ''Gruiformes'' | seltsi_autor = [[Charles Lucien Bonaparte|Bonaparte]], 1854 | levikukaart = Gruiformes range.png }} '''Kurelised''' (''Gruiformes'') on [[linnud|lindude]] [[klass (bioloogia)|klassi]] kuuluv [[selts (bioloogia)|selts]]. Teadlased vaidlevad, milliseid liigid peaksid sinna kuuluma ja millised mitte. [[Belgia]] ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on küllalt suured, mõnevõrra ebatavalise välimusega ja teadmata süstemaatilise kuuluvusega. <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 181</ref> Viimaste uuringute andmetel on osa nendest "ebatavalistest kurelistest" kureliste seltsiga nõrgalt või üldse mitte seotud. Sellepärast arvatakse osa allpooltoodud linnurühmadest edaspidi omaette seltsidesse, aga veel ei ole teada, missugused nimelt. Välimuselt, siseehituselt ja eluviisilt on kurelised mitmekesised. Sagedamini pesitsevad nad [[soo]]des ja maapinnal, harvemini [[puu]] otsas. Väiksemad on 15–20 cm kõrgused, suuremad väljasurnud liigid on olnud üle 2 m kõrged. Kurelised on üks kõige iidsemaid lindude seltse. Nad eksisteerisid juba [[keskaegkond|keskaegkonnas]] koos [[saurus]]tega. Ühtlasi arenes selles seltsis lennuvõimetus kiiremini kui teistes tollastes linnurühmades: kolmandik väljasurnud kurglastest olid täiesti või peaaegu lennuvõimetud. Kureliste hulka kuulub alla kahesaja [[liik (bioloogia)|liigi]]. [[Toonekurelised]] ei ole kurelistega seotud, vaid on eraldi selts. == Süstemaatika == Seltsi kuulub kuus sugukonda:<ref name='IOC'/> *[[kurglased]] (''Gruidae'') *[[pirklased]] (''Sarothruridae'') *[[redulindlased]] (''Heliornithidae'') *[[ruikkurglased]] (''Aramidae'') *[[ruiklased]] (''Rallidae'') *[[trompetlindlased]] (''Psophiidae'') Varem paigutati kureliste seltsi ka [[karkruiklased]], [[lediklased]], [[kagulased]], [[serieemalased]] ja [[traplased]].<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Messelornis.JPG|pisi|Päikeselinnu väljasurnud sugulane ''[[Messelornis]]'']] === Väljasurnud sugukonnad === *[[Aptornithidae]] (ruiklaste alamselts) *[[Eogruidae]] (kurglaste alamselts) *[[Ergilornithidae]] (kurglaste alamselts) *[[Parvigruidae]] *[[Songziidae]] *[[Gastornithidae]] *[[Messelornithidae]] *[[Salmilidae]] *[[Geranoididae]] *[[Bathornithidae]] *[[Idiornithidae]] *[[Phorusrhacidae]] == Viited == {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Finfoots, flufftails, rails, trumpeters, cranes, Limpkin |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/flufftails/ |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat|Gruiformes}} [[Kategooria:Kurelised| ]] c7gbspz1hjoocey2e9d8d55tp3v331z 0 207735 7206313 6933048 2026-08-02T06:44:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206313 wikitext text/x-wiki {{italictitle}} {{Taksonitabel | nimi = ''Aptenodytes'' | värvus = linnud | pilt = Emperor penguin.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = [[Keiserpingviin]]id | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | infraklass = ''[[Neognathae]]'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = '''''Aptenodytes''''' | perekonna_autor = [[John Frederick Miller|Miller,JF]], 1778 | levikukaart = Aptenodytes.png | levikukaardi_seletus = Punane ja oranž – kuningpingviini levila.<br/> Roheline – keiserpingviini levila.<br/> Sinine – pesitsusalad. }} '''''Aptenodytes''''' on [[lind]]ude [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[Pingviinlased|pingviinlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. Nimetus tuleb [[vanakreeka keel]]est: ''a/α'' 'ilma' ''pteno-/πτηνο''- 'sulg' või 'tiib' ja ''dytes/δυτης'' 'sukelduja'.<ref name='Jobling'/> Sellesse perekonda kuuluvad liigid eristuvad teistest pingviinidest oma suuruse, pika peenikese noka ja värvilise sulestiku poolest. Keiser- ja kuningpingviin on kõige kauem ja kõige sügavamale sukelduvad llnnud. Nad ei ehita pesa ja munevad ainult ühe muna.<ref name='Davis'/> == Taksonoomia == Perekonda kuulub kaks retsentset liiki:<ref name='IOC'/> * [[kuningpingviin]], ''Aptenodytes patagonicus'' * [[keiserpingviin]], ''Aptenodytes forsteri'' [[Fossiil]]ide järgi teatakse ka kolmandat liiki ''[[Aptenodytes ridgeni]]'', kes elas [[Pliotseen]]i ajastul. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='Jobling'>{{Raamatuviide |pealkiri=The Helm Dictionary of Scientific Bird Names |perekonnanimi=Jobling |eesnimi=James A. |kirjastus=Christopher Helm |aasta=2010 |isbn=978-1-4081-2501-4 |koht=London |lehekülg=51 |keel=en |url=https://ia801200.us.archive.org/7/items/Helm_Dictionary_of_Scientific_Bird_Names_by_James_A._Jobling/Helm_Dictionary_of_Scientific_Bird_Names_by_James_A._Jobling.pdf }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name='Davis'>{{Raamatuviide |pealkiri=Penguins |perekonnanimi=Davis |eesnimi=Lloyd S |kirjastus=T & A D Poyser |aasta=2003 |isbn=0-7136-6550-5 |koht=London |lehekülg=45 |keel=en |url=https://archive.org/details/penguins0000davi_c4a0 |perekonnanimi2=Renner |eesnimi2=Martin}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Kagu, Sunbittern, tropicbirds, loons, penguins |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/loons/ |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commonskat|Aptenodytes}} [[Kategooria:Pingviinilised]] p1opthzwefav59471itb7vmu5r3uf1j 0 207740 7205938 7189291 2026-08-01T12:53:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205938 wikitext text/x-wiki '''2007. aasta 12. juuli õhurünnak Bagdadis''' toimus [[Bagdad]]is ''New Bagdad''i linnaosas<ref name="legal-review"/>. See intsident pälvis üleilmse tähelepanu pärast piloodikabiinist filmitud videolõigu avaldamist [[5. aprill]]il [[2010]]. [[12. juuli]]l [[2007]] avasid kaks [[Ameerika Ühendriikide armee]] [[AH-64 Apache]] helikopterit tule rühma iraaklaste pihta, tappes kaksteist inimest, sealhulgas kaks [[Reuters]]i uudisteagentuuri töötajat: <ref name="cohen-seattle"/> [[Namir Noor-Eldeen]]i ja [[Saeed Chmagh]]i.<ref name="cohen-cnn"/> 5. aprillil 2010 avaldas [[Wikileaks]] salastatud videolõigu intsidendist pealkirjastades selle "tsiviilisikute mõrvana" (''Collateral Murder'')<ref name="cohen-seattle"/> avaldamata seejuures video saamise kuupäeva ning allikat. Reuters väitis, viidates anonüümseks jääda soovinud USA sõjaväe ametnikule, et "video ja heli olid autentsed."<ref name="kingston"/><ref name="Reuters: leaked video"/> == Viited == {{viited |allikad= <ref name="legal-review">United States Department of the Army (2007-07-17) Investigation into Civilian Casualties Resulting from an Engagement on 12 July 2007 in the New Baghdad District of Baghdad, Iraq . Washington DC, United States: United States Central Command. (Report).</ref> <ref name="cohen-seattle">Cohen, Noam; Stelter, Brian (2010-04-06). "[http://seattletimes.nwsource.com/html/nationworld/2011540341_wikileaks07.html Video expands notoriety of WikiLeaks site]". Seattle Times. http://seattletimes.nwsource.com/html/nationworld/2011540341_wikileaks07.html. Retrieved 2010-04-07. "left 12 people dead, including two Reuters news-agency employees ... (The Pentagon defended the killings and said no disciplinary action was taken at the time of the incident. ... Reuters had tried for 2 ½ years through the Freedom of Information Act to obtain the Iraq video, to no avail. ... WikiLeaks .. used the label "Collateral Murder""</ref> <ref name="cohen-cnn">Cohen, Tom (2010-04-07). "[https://web.archive.org/web/20100410041443/http://edition.cnn.com/2010/WORLD/meast/04/06/iraq.journalists.killed/ Leaked video reveals chaos of Baghdad attack]". CNN. https://web.archive.org/web/20100410041443/http://edition.cnn.com/2010/WORLD/meast/04/06/iraq.journalists.killed/. Retrieved 2010-04-07. "The two photojournalists were Saeed Chmagh and Namir Noor-Eldeen. ... Chmagh surviving the initial shooting, but apparently he died when the gunship opened fire on people attempting to get him to a van that arrived, apparently to collect the wounded."</ref> <ref name="kingston">Kingstone, Steve (2010-04-06). "[http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/americas/8606402.stm WikiLeaks posts video of 'US military killings' in Iraq]" (video + text). BBC News. http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/americas/8606402.stm. Retrieved 2010-04-07. "WikiLeaks ... would not reveal who gave it to them. ... unnamed US military officials as confirming the video was genuine."</ref> <ref name="Reuters: leaked video">"[https://web.archive.org/web/20101206100740/http://www.reuters.com/article/idUSTRE6344FW20100406 Leaked U.S. video shows deaths of Reuters' Iraqi staffers][ Leaked U.S. video shows deaths of Reuters' Iraqi staffers]". Reuters. 2010-04-05. . Retrieved 2010-04-07.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|July 12, 2007 Baghdad airstrike}} * [http://www.collateralmurder.com/ WikiLeaks: Collateral Murder] {{Coordinate|NS=33.3137|EW=44.512|type=landmark|region=IQ}} [[Kategooria:Iraagi ajalugu]] [[Kategooria:2007]] 4r4x1hxgx1xzg5fmxd0zi5uzlmpxc1x 0 210371 7206395 6951288 2026-08-02T09:18:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206395 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} [[Pilt:Euterpe oleracea (assai) marjad 1.jpg|pisi|Assai]] [[Pilt:Euterpe oleracea (assai) marjad 2.jpg|pisi|Assai]] [[Pilt:Euterpe oleracea (assai) marjad 3.jpg|pisi|Assai]] '''Assai''' on [[euterpepalm]]i (eriti [[salat-euterpepalm]]i) [[vili]]. Väike ümar mustjaslilla [[luuvili]], mille ümbermõõt on umbes 25 mm, sarnaneb väliselt [[viinamari|viinamarjaga]], kuid on väiksem ja vähema viljalihaga. Vili kasvab 500–900-marjalistes [[kobar]]ates. Igal aastal annab palm kaks saaki. Viljal on üks suur 7–10-millimeetrise läbimõõduga [[seeme]]. Küpse vilja kest on sügavlilla. [[Viljaliha]] on õhuke, umbes 1 mm paksune. See ümbritseb kogukat seemnekesta, milles on seeme, tilluke [[embrüo]] ja külluslikult [[endosperm]]i ehk seemne toitainekudet. Seeme moodustab viljast ligikaudu 80%. ==Kasutusalad== Uurimuses kolme [[Brasiilia]] [[Amazonas]]es elava põlise ''caboclo''-populatsiooni kohta (''caboclo'' on spetsiifiline [[mestiits]]itüüp Brasiilias, [[amerindia]] ja [[euroopa]] juurtega inimene) kirjeldati salat-euterpe- ehk Acaizeiro palmi kui nende jaoks olulisimat taimeliiki, sest vili moodustab nende toidumenüü põhiosa – kuni 42% kogu tarbitud toidu kaalust.<ref name="1MeIb" /> Vastavalt eelistusele tarbivad brasiillased assai (rahvusvahelise nimetusega '''a'''''ç'''''ai''') marja kas soolase või magusa roa osana. Laialt levinud on assai [[jäätis]]e või [[mahl]]a maitsestamisel. Mahla on kasutatud ka [[maitseliköör]]is.<ref name="3Vnny" /> 1990. aastatest saati kasutatakse assaimahla ja -[[ekstrakt]]e maailma eri paigus [[segumahl]]ades, [[smuuti]]des, [[limonaad]]ides ja muudes jookides. Mais 2009 teatas [[Bloomberg]], et assai kasvav populaarsus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] jätab Brasiilia [[džungel|džunglielanikud]] ilma valgurikkast toiduainest, millest nad on põlvest põlve toitunud.<ref name="Es1MO" /> ==Väidetav vananemisvastane mõju== 2004. aastal avaldas USA [[dermatoloog]] ja toitumisteadlane [[Nicholas Perricone]] raamatu „The Perricone Promise”, milles reastas toiduained, mis aitavad inimesel tunda end kõige tõhusamalt, näha välja nooremana ning vähendada vananemise sümptomeid. Assai on selles loetelus esikohal. Dr Perricone väidab raamatus, et assai on meie planeedil üks ideaalsemaid ja täiuslikumaid toiduaineid.<ref name="GzryR" /><ref name="valielu" /> „On kummaline alustada seda supertoitude nimekirja millegagi, millest te tõenäoliselt kunagi kuulnud ei ole. Kuid uurimused on näidanud, et see väike mari on üks toitainerikkamaid ja võimsamaid toite maailmas!” kirjutas Perricone. Doktori sõnul maitseb assaimari justkui [[mari|marja]] ja [[šokolaad]]i sulam. Assais leidub rohkesti [[antioksüdant]]e, [[aminohapped|aminohappeid]] ja organismile vajalikke [[rasvhapped|rasvhappeid]]. Assai viljalihas on märkimisväärne antioksüdantide kontsentratsioon: seal on seda 10 korda rohkem kui viinamarjades ja 10–30 korda rohkem kui punases [[vein]]is. Antioksüdeeruvat toimet mõõdetakse [[ORAC]] ühikutes ([[hapnik]]u [[radikaal]]ide neelamise võime), värskel assail on see näitaja 100 g kohta 18 500, külmkuivatatud assail 161 400<ref name="0aqu3" /><ref name="nw68l" />. Antioksüdandid aitavad võidelda enneaegse vananemisega. Samuti sisaldub marjas [[monoküllastumata rasvhapped|monoküllastumata rasvhapete]], [[kiudained (toit)|kiudainete]] ja [[fütosterool]]ide kooslus, mis parandab [[südame vereringe]]t ja [[ainevahetus]]t. Rasvhapete sisalduse poolest sarnaneb assai [[oliiviõli]]ga. Eriti rikkalikult leidub viljas [[oomega-9-rasvhapped|oomega-9-rasvhappeid]], mis aitab [[oomega-3-rasvhapped|oomega-3-rasvhappeid]] sisaldaval kalaõlil läbistada [[rakumembraan]]e. Koostöös muudavad need rasvhapped rakumembraanid läbilaskvamaks – [[hormoon]]id, [[virgatsaine]]d ja [[insuliiniretseptor]]id saavad tõhusamalt talitleda. See on erakordselt tähtis, sest just kõrge [[insuliin]]itase toob kaasa [[põletik]]ulisuse, mis on vananemise põhjuseks. Veel peitub viljas aminohapete kompleks koos mineraalainete [[tsink|tsingi]], [[raud|raua]] ja [[vask|vasega]], mis on olulised lihaste kokkutõmbumiseks ja taastumiseks.<ref name="udFyR" /> Assais leidub rohkelt oleiin-, palmitiin- ja linoolhapet. Marjas on 19 liiki aminohappeid. Assai vähendab rasvumist ja säilitab tervisliku jume, ennetab vähki. Assais olevad kiudained ja rasvad suurendavad "head" ja vähendavad "halba" kolesteroolitaset.<ref name="ofAUI" /> Dr Perricone käis supertoitudest, sealhulgas assaist, rääkimas ka [[Oprah Winfrey]] telesaates.<ref name="6kS5t" /> Pärast telesaadet sai assai USA-s tõeliselt populaarseks. ==Assai kui kaalulangetust soodustav toidulisand== Viimasel ajal on assaimarju turustatud kaalulangetust soodustava [[toidulisand]]ina. Ettevõtted müüvad assaimarju [[tablett]]ide, [[mahl]]a, [[smuuti]]de, [[jogurt]]ite ja [[joogipulber|joogipulbrite]] kujul ning tervikviljana, olenevalt turustusriigi kaugusest värskelt või külmutatuna. Kui assai osaleb kehakaalu langetamises, siis saab seda seletada ainevahetuse kiirenemisega, mida selle marja tarbimine esile kutsub. Seda põhjustab assais sisalduv antioksüdantide (ainete, mis ennetavad oksüdatiivset stressi ja rakkude kahjustumist) hulk, mis kiirendab rasvade lõhustumist, annab juurde energiat ja aitab võidelda väsimusega. Koosmõjus kiirendavad need toimed kaalulangetust, omamata samas [[kõrvaltoime]]id, mida omistatakse tihti sünteetilistele kemikaalidele. Mitmed uurimused viitavad, et eduka kaalulangetuse võti on rohkelt antioksüdante sisaldava toidu söömises.<ref name="ehow" /> Assai vähendab küll isu ja kiirendab seedimist, aidates niiviisi [[kalor]]eid põletada, kuid nagu muudegi kaalulangetus[[dieet]]ide puhul, sõltub tulemus sellest, kui palju inimene ise vaeva näeb. Kaal ei alane, kui toidulisandi tarvitamisega paralleelselt ei vähendata igapäevasest toidust saadavat kalorikogust ega suurendata füüsilist aktiivsust. Samuti pole mitte kõik assaitooted [[kontsentreeritud]] ja puhtad. Osa assaitoidulisandeid on madala kvaliteediga, sest nende turustajad üritavad lõigata tulu kõige pealt, millega saab seostada nimetust "assai".<ref name="8EzGx" /> Teisalt leidub ka assai kui kaalulangetusvahendi tõhususes kahtlejaid. USA mittetulundusorganisatsioon [[Quackwatch]], mis on keskendunud tervisetoodetega seotud pettuste väljaselgitamisele, väidab, et assaimahlas sisaldub antioksüdante vaid keskmises koguses – vähem kui viinamarjasegumahlas, [[mustikas|mustikamahlas]] või [[tume kirss|tumeda kirsi]] mahlas, kuid rohkem kui [[jõhvikas|jõhvika]]-, [[apelsin]]i- ja [[õun]]amahlas. Kaheldakse ka [[polüfenool]]ide antioksüdeerivas toimes, sest katseklaasivälises ehk ''[[in vivo]]'' keskkonnas pole selle kohta tõendeid. Pigem võivad polüfenoolid mõjutada rakkudevahelist suhtlust, retseptorite tundlikkust, põletikuliste ensüümide tegevust või [[geeniregulatsioon]]i.<ref name="L06OK" /><ref name="aZN3U" /> ==Vastakad arvamused vilja raviomaduste kohta== [[Pilt:Açaí.jpg|thumb|Assai serveerimine]] ===Väidetavad assai tervistavad omadused=== Antioksüdeeruvat toimet mõõdetakse ORAC ühikutes (hapniku radikaalide neelamise võime), värske assai puhul on see näitaja 100 grammi kohta 102 700. Assaile omistatakse mitut tervistavat omadust. Näiteks väidetakse, et * assai sisaldab ohtralt [[A-vitamiin]]i ja [[beetakaroteen]]i, mistõttu selle söömine tugevdab organismi [[immuunsüsteem]]i; * [[B-vitamiin]]id turgutavad [[seedetrakt]]i; * suure antioksüdantide sisalduse tõttu muudab assai [[juuksed]] läikivaks ning [[nahk|naha]] ilusaks ja [[vistrik]]uvabaks. Aminohapete suur kontsentratsioon parandab rakumembraane, terved rakud tähendad aga ka tervemat ja nooruslikumat välimust; * kuna assaimarjad sisaldavad B-vitamiinide kompleksi, aitab marjade manustamine tulla toime [[stress]]irohke elustiili ja pingeliste olukordadega; * usutakse, et assais sisalduvad B-vitamiinid, oomegarasvhapped ja [[taimesterool]]id aitavad alandada [[vererõhk]]u ja [[kolesteroolitase]]t ning vähendavad [[südamehaigus]]te riski;<ref name="RGtSD" /><ref name="Sue9c" /> * marja viljalihale tumerohelise värvuse andev [[antotsüaniin]] (tumedates marjades sisalduv aine) aeglustab uuringute väitel [[vähirakk]]ude teket. Kõige parem viis assai antioksüdantväärtuse maksimaalseks omastamiseks on süüa neid marju värskelt nende looduslikus kasvukohas või juua nendest valmistatud mahla, mis on äsja värsketest marjadest tehtud.<ref name="valielu" /> Kui tarbida assaimarju vedela ekstraktina, on marjades sisalduvad toitained väga kontsentreeritud. Elades kliimas, kus salat-euterpepalmid ei kasva, on see ainus võimalus manustada marju värskelt ja kontsentreeritult.<ref name="ehow" /> Assaimarja puhul on välja toodud ka järgmisi võimalikke toimeid: * aitab [[diabeetik]]utel [[veresuhkur|veresuhkrutaset]] kontrolli all hoida; * parandab [[seksuaalsus|seksuaal]]funktsioone; * leevendab [[peavalu]]; * parandab [[uni|unetsüklit]]; * parandab [[nägemine|nägemist]]; * võitleb [[artriit|artriidiga]]; * vähendab [[menopaus]]i sümptomite mõju; * parandab [[mälu]]; * kiirendab vigastusjärgset paranemist; * väljutab organismist [[mürkaine]]id.<ref name="dtSCB" /> ===Kriitika=== Samas esineb skeptilisi seisukohti. Väiteid, nagu aitaks assai ennetada või leevendada diabeeti ja muid [[krooniline haigus|kroonilisi haigusi]] või nagu tõstaks assai meeste [[potents]]i ja muudaks mehi naistele atraktiivsemaks, on nimetatud pettuseks.<ref name="Z1RGC" /> Ka kaheldakse, kas assais sisalduvate antioksüdantide toime on ka tegelikult nii tõhus kui ''[[in vitro]]'' katsetes. 12 vabatahtliku peal tehtud katse näitas küll, et pärast ühe kaubanduses ringleva assaimahlajoogi tarbimist suurenes vere antioksüdeeriv võime kahe tunni jooksul, ent sellega ei uuritud oletatavate antioksüdantide [[füsioloogia|füsioloogilist]] toimet.<ref name="m0Ias" /> Kuigi assai on polüfenoolirikas, toimivat antotsüaniinid selles viljas tõenäoliselt ainult taime enda looduslikes kaitsemehhanismides<ref name="6aPLN" /> ja ''in vitro''.<ref name="FcfPC" /> Assai fenooliliste antioksüdantide omadused pärast marja manustamist ei säili, väidavad [[Linus Paulingi instituut]] ja [[Euroopa toiduohutuse amet]]. Nimelt polevat antotsüaniinidel ja flavonoididel üleüldiselt seedekulglas kuigi suurt antioksüdeerivat väärtust.<ref name="zewWv" /><ref name="6bqn9" /><ref name="zTppv" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="valielu">[https://web.archive.org/web/20100425001624/http://valielu.com/acai.html "Acai mari – super toit number 1"], valielu.com</ref> <ref name="ehow">[http://www.ehow.com/how_4456371_use-acai-berry-weight-loss.html "How to Lose Weight With Acai Berry"]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ehow.com</ref> <ref name="1MeIb">Murrieta RSS, Dufour DL, Siqueira AD. [http://www.springerlink.com/content/l2j3720765pq5263 "Food consumption and subsistence in three Caboclo populations on Marajo Island, Amazonia, Brazil"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Human Ecology 27: 455–75. 1999.</ref> <ref name="3Vnny">[https://web.archive.org/web/20100419232253/http://www.acai-berry-fruit-juice.com/acai-berry-liquor.html "Acai Berry Liquour"], acai-berry-fruit-juice.com</ref> <ref name="Es1MO">[http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=20601130&sid=ai8WCgSJrhmY&refer=environment "‘Superfood’ Promoted on Oprah’s Site Robs Amazon Poor of Staple"], bloomberg.com</ref> <ref name="GzryR">[https://web.archive.org/web/20090415030907/http://eating.health.com/2008/04/18/the-perricone-promise/ "The Perricone Promise"], health.com</ref> <ref name="0aqu3">{{Netiviide |url=http://acaigogo.com/Acai-ORAC.htm |pealkiri="Acai and the ORAC Scale" |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2010-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100507165307/http://acaigogo.com/Acai-ORAC.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="nw68l">[http://www.powersupplements.com/acai/acai-research.html "Are All Acai Supplements Created Equal?"]</ref> <ref name="udFyR">[http://www.oprah.com/health/Acai-Dr-Perricones-No-1-Superfood "Dr. Perricone's No. 1 Superfood: Acai"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, oprah.com</ref> <ref name="ofAUI">[http://www.medicalnewstoday.com/articles/305576.php Assai toitaineterikas murdepunkt], Medial News Today (vaadatud 7.2.2016)</ref> <ref name="6kS5t">[http://www.youtube.com/watch?v=9zf-IQQg3s4 "Dr Perricone on Oprah"], YouTube.</ref> <ref name="8EzGx">[http://www.buzzle.com/articles/the-facts-and-half-truths-about-the-acai-berry-diet.html "The Facts and Half-Truths About the Acai Berry Diet"], buzzle.com</ref> <ref name="L06OK">[http://www.npicenter.com/anm/templates/newsATemp.aspx?articleid=23667&zoneid=273 "Controversy: What are the true biological functions of superfruit antioxidants?], npicenter.com</ref> <ref name="aZN3U">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18762244 Virgili F, Marino M (November 2008). "Regulation of cellular signals from nutritional molecules: a specific role for phytochemicals, beyond antioxidant activity"]. Free Radical Biology & Medicine 45 (9): 1205–16.</ref> <ref name="RGtSD">[https://web.archive.org/web/20120117035820/http://www.articlesbase.com/supplements-and-vitamins-articles/why-do-acai-vitamins-work-your-questions-answered-730904.html "Why Do Acai Vitamins Work? Your Questions Answered"], articlesbase.com</ref> <ref name="Sue9c">[http://www.livestrong.com/article/31414-acai-vitamin-benefits "Acai Vitamin Benefits"], livestrong.com</ref> <ref name="dtSCB">[https://web.archive.org/web/20100429195443/http://www.vitaminsdiary.com/acai-berry.htm "Acai Berry – all you wanted to know about it!"], vitaminsdiary.com</ref> <ref name="Z1RGC">[https://web.archive.org/web/20110112105841/http://longevity.about.com/od/antiagingfoods/a/acai_aging.htm "Reality Check"], longevity.com</ref> <ref name="m0Ias">Mertens-Talcott SU, Rios J, Jilma-Stohlawetz P, et al. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18693743 "Pharmacokinetics of anthocyanins and antioxidant effects after the consumption of anthocyanin-rich acai juice and pulp (Euterpe oleracea Mart.) in human healthy volunteers"]. september 2008.</ref> <ref name="6aPLN">Simon PW, [http://www.ncsu.edu/project/bio183de/Black/plantcell/plantcell_news/97hort0012.html "Plant Pigments for Color and Nutrition"], 1997.</ref> <ref name="FcfPC">De Rosso VV, Morán Vieyra FE, Mercadante AZ, Borsarelli CD, [http://informahealthcare.com/doi/abs/10.1080/10715760802506349 "Singlet oxygen quenching by anthocyanin's flavylium cations"]. Free Radical Research 42 (10): 885–91. Oktoober 2008.</ref> <ref name="zewWv">Lotito SB, Frei B, [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T38-4K3KC2X-7&_user=10&_coverDate=12%2F15%2F2006&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=5744df3d6a5f2acf4146654084211cd3 "Consumption of flavonoid-rich foods and increased plasma antioxidant capacity in humans: cause, consequence, or epiphenomenon?"]. Free Radic. Biol. Med. 41 (12): 1727–46. 2006.</ref> <ref name="6bqn9">Williams RJ, Spencer JP, Rice-Evans C, [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T38-4BKGCGP-2&_user=10&_coverDate=04%2F01%2F2004&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=a0b9b84fd877b3692b3e22b80cfa2a0e "Flavonoids: antioxidants or signalling molecules?"]. Free Radical Biology & Medicine 36 (7): 838–49. Aprill 2004.</ref> <ref name="zTppv">[http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/scdoc/1254.htm Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to various food(s)/food constituent(s) and protection of cells from premature aging, antioxidant activity, antioxidant content and antioxidant properties, and protection of DNA, proteins and lipids from oxidative damage pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No1924/20061]</ref> }} [[Kategooria:Viljad]] o45f6da9cytp9e7iidl9h8711allf1m 0 215166 7206042 7110860 2026-08-01T16:06:59Z Asjamees 234621 Täiendasin ja täpsustasin, lisasin uusi lisandunud asjaolusid 7206042 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Tõnis Arro.jpg|pisi|260x260px|Tõnis Arro (2014)]]'''Tõnis Arro''' (sündinud [[10. mai]]l [[1960]] [[Tartu]]s) on eesti [[ettevõtja]], [[konsultant]] ja [[tõlkija]]. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1978. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11B&year=1978 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2010-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313070414/http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11B&year=1978 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1984. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia erialal.<ref>[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|"Tartu Riiklik Ülikool"]] nr 20, 29. juuni 1984. Lk 1</ref> Ta on konsultatsioonifirma [https://www.fontes.ee/ Fontes PMP] kaasasutaja (1990) ja oli selle juht aastatel 1992–2005; konverentsifirma OÜ [[Balti Juhtimiskonverentsid]] ([https://kampaania.aripaev.ee/en/juhtimiskonverents/ Pärnu konverentsid]e korraldaja) kaasasutaja ja juhatuse liige (1999–2010), olnud [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Sihtasutuse]] nõukogu esimees, [[Teater NO99|Teatri NO99]] loomenõukogu liige ja SA Teater NO99 Nõukogu esimees, [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e usalduskogu liige, [[Jaan Krossi Sihtasutus]]e juhataja. Praegu personaliotsingu firma [https://www.executivelab.eu Executive Lab Search] kaasasutaja/juhtivpartner ja tehnoloogiaettevõtte [https://www.assessio.ai/ Wisnio] kaasasutaja ja nõukogu esimees. 14. märtsil 2012 sai ta avaliku konkursi kaudu [[Eesti Arengufond]]i juhatuse esimeheks. Ta töötas Arengufondi juhina 1. aprillist 2012 kuni 24. juulini 2014. Samal ajal oli Tõnis Arro ka Arengufondi investeerimisettevõtte [[SmartCap]] juhatuse liige, alates oktoobrist 2013 nõukogu esimees. Arro on kaasasutaja järgmistes organisatsioonides: [[Eesti Psühholoogide Liit]], Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon, [[Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE|Eesti Personalitöö Arendamise Ühing]], [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ja ICF Estonia, Eesti-Iisraeli Mõttekoda Ariel. Ta on lõpetanud [[Kaitseväe Lahingukool]]is [[Meegomäe]]l vabatahtlike reservohvitseride kursused, sai 18. juunil 1997 [[lipnik]]u auastme.<ref>[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=73689 Sõjaväeliste auastmete andmine.] Riigikaitse kõrgeima juhi, Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. a. käskkiri nr. 18. [[Riigi Teataja]]. (Kasutatud 21. juunil 2010)</ref> Aastatel 2012–2014 omandas Arro rahvusvahelise ''coachingu'' kvalifikatsiooni Suurbritannias (Academy of Executive Coaching: ''master practitioner).'' Arro avaldas koos [[Marti Aavik]]u, Harry Naimarki, Maksim Greinomaniga, [[Erkki-Sven Tüür]]iga ja Anne Tüüriga ühisavalduse, milles leiavad, et ajalehes "Sirp" avaldatud [[Mikko Lagerspetz]]i artikli "Iisraeli/Palestiina neli tulevikku" sisu kõlab kokku antisemiitlike ja islamiterrorismi õigustavate aktsioonidega, mis on nüüd ka Eestisse jõudnud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tõnis Arro, ettevõtja ja tõlkija; Marti Aavik, Parempoolsete juhatuse liige; Harry Naimark, vabakutseline ajakirjanik Iisraelis; Maksim Greinoman, vandeadvokaat; Erkki-Sven Tüür, helilooja; Anne Tüür, muusik {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Pöördumine. Hamasi propagandast Sirbis |url=https://www.err.ee/1609763232/poordumine-hamasi-propagandast-sirbis |vaadatud=2025-10-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s [[Erakond Isamaa|Isamaa]] nimekirjas, kogus 129 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Asutas koos [[Mait Müntel|Mait Münteliga]] veebikeskkonna [https://presidendivalimised-2026.ee/ "Presidendivalimised-2026.ee"], mille eesmärk on kaasa aidata presidendivalimiste protsessi parendamisele. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti President |url=https://presidendivalimised-2026.ee/ |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=presidendivalimised-2026.ee}}</ref> Ta on tõlkinud ja toimetanud ilu- ja teabekirjandust. ==Isiklikku== Tema isa oli arst [[Guido Arro]] ja ema oli lastearst [[Maret Arro]] (1928–2023). ==Tõlked== *[[Philip Roth]]. "Operatsioon Shylock" (koos [[Lauri Pilter]]iga). ISBN 9985954386 *[[Jeremy Gavron]]. "Israeli raamat" (koos Lauri Pilteriga). ISBN 9985970179 *[[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]" (koos [[Tiit Kusnets]]i ja [[Rünno Vissak]]uga). ISBN 9789985628744 *[[Margaret Wheatley]]. "Juhtimine ja loodusteadus" (koos [[Jana Linnart]]iga). ISBN 9985935675 *[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillan]], dramatiseering George Orwelli romaanist "1984". *Douglas Murray, "Demokraatia ja surmakultus", ISBN 9789908500683 *David Lodge, "Teraapia", ISBN 9916178054 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=jD7DhXrSaZ4 Tõnis Arro ettekanne ettevõtluskonverentsil 2014] *Tõnis Arro [https://www.linkedin.com/profile/view?id=AAMAAAAFcaUBclTDZalZpxCuKL6mkADussLhqNI&trk=hp-identity-name Linkedinis] *[https://www.digiraamat.ee/product/Pilgud-ette--Arengufondi-motteraamat-2013-1102 Arengufondi Mõtteraamat 2013] *[https://kuku.pleier.ee/podcast/konverents-kukus Konverents Kukus 30.09.2006] *[http://web.archive.org/web/20090420064908/http://www.director.ee/artikkel/793 Elu ilma Fonteseta? Elu ilma Tõnis Arrota?], Director, [[2006]] *[http://www.youtube.com/watch?v=_u3wU0yFn7w Videolõik konverentsilt "Eesti pärast Eurot"] *[https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-9-2021-pdf/ Tõnis Arro artikkel (koos Annar Alase ja Nick Hudsoniga) Akadeemias nr. 9 2021: Koroonast emotsioonideta.] *[https://presidendivalimised-2026.ee/ www.presidendivalimised-2026.ee] *[https://www.err.ee/1610030218/tonis-arro-ja-mait-muntel-kuidas-leida-eestile-jargmine-president Kuidas leida Eestile järgmine president] {{JÄRJESTA:Arro, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 976ftczqrms94u1qn5aez3axz2idde5 7206073 7206042 2026-08-01T17:14:12Z Asjamees 234621 Täiendasin, lisasin mõned raamatud/tõlked, viited 7206073 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Tõnis Arro.jpg|pisi|260x260px|Tõnis Arro (2014)]]'''Tõnis Arro''' (sündinud [[10. mai]]l [[1960]] [[Tartu]]s) on eesti [[ettevõtja]], [[konsultant]] ja [[tõlkija]]. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1978. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11B&year=1978 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2010-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313070414/http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11B&year=1978 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1984. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia erialal.<ref>[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|"Tartu Riiklik Ülikool"]] nr 20, 29. juuni 1984. Lk 1</ref> Ta on konsultatsioonifirma [https://www.fontes.ee/ Fontes PMP] kaasasutaja (1990) ja oli selle juht aastatel 1992–2005; konverentsifirma OÜ [[Balti Juhtimiskonverentsid]] ([https://kampaania.aripaev.ee/en/juhtimiskonverents/ Pärnu konverentsid]e korraldaja) kaasasutaja ja juhatuse liige (1999–2010), olnud [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Sihtasutuse]] nõukogu esimees, [[Teater NO99|Teatri NO99]] loomenõukogu liige ja SA Teater NO99 Nõukogu esimees, [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e usalduskogu liige, [[Jaan Krossi Sihtasutus]]e juhataja. Praegu personaliotsingu firma [https://www.executivelab.eu Executive Lab Search] kaasasutaja/juhtivpartner ja tehnoloogiaettevõtte [https://www.assessio.ai/ Wisnio] kaasasutaja ja nõukogu esimees<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Invest in Estonia |kuupäev=2024-09-05 |pealkiri=AI-powered Estonian HR tech Wisnio acquired by Assessio, accelerating global ambitions — Invest in Estonia |url=https://investinestonia.com/ai-powered-estonian-hr-tech-wisnio-acquired-by-assessio-accelerating-global-ambitions/ |vaadatud=2026-08-01 |keel=en-US}}</ref>. 14. märtsil 2012 sai ta avaliku konkursi kaudu [[Eesti Arengufond]]i juhatuse esimeheks. Ta töötas Arengufondi juhina 1. aprillist 2012 kuni 24. juulini 2014. Samal ajal oli Tõnis Arro ka Arengufondi investeerimisettevõtte [[SmartCap]] juhatuse liige, alates oktoobrist 2013 nõukogu esimees. Arro on kaasasutaja järgmistes organisatsioonides: [[Eesti Psühholoogide Liit]], Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon, [[Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE|Eesti Personalitöö Arendamise Ühing]], [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ja ICF Estonia, Eesti-Iisraeli Mõttekoda Ariel, [[Eesti Üliõpilaste Selts|Eesti Üliõpilaste Seltsi]] vilistlane. Ta on lõpetanud [[Kaitseväe Lahingukool]]is [[Meegomäe]]l vabatahtlike reservohvitseride kursused, sai 18. juunil 1997 [[lipnik]]u auastme.<ref>[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=73689 Sõjaväeliste auastmete andmine.] Riigikaitse kõrgeima juhi, Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. a. käskkiri nr. 18. [[Riigi Teataja]]. (Kasutatud 21. juunil 2010)</ref> Aastatel 2012–2014 omandas Arro rahvusvahelise ''coachingu'' kvalifikatsiooni Suurbritannias (Academy of Executive Coaching: ''master practitioner).'' Arro avaldas koos [[Marti Aavik]]u, Harry Naimarki, Maksim Greinomaniga, [[Erkki-Sven Tüür]]iga ja Anne Tüüriga ühisavalduse, milles leiavad, et ajalehes "Sirp" avaldatud [[Mikko Lagerspetz]]i artikli "Iisraeli/Palestiina neli tulevikku" sisu kõlab kokku antisemiitlike ja islamiterrorismi õigustavate aktsioonidega, mis on nüüd ka Eestisse jõudnud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tõnis Arro, ettevõtja ja tõlkija; Marti Aavik, Parempoolsete juhatuse liige; Harry Naimark, vabakutseline ajakirjanik Iisraelis; Maksim Greinoman, vandeadvokaat; Erkki-Sven Tüür, helilooja; Anne Tüür, muusik {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Pöördumine. Hamasi propagandast Sirbis |url=https://www.err.ee/1609763232/poordumine-hamasi-propagandast-sirbis |vaadatud=2025-10-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s [[Erakond Isamaa|Isamaa]] nimekirjas, kogus 129 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Asutas koos [[Mait Müntel|Mait Münteliga]] veebikeskkonna [https://presidendivalimised-2026.ee/ "Presidendivalimised-2026.ee"], mille eesmärk on kaasa aidata presidendivalimiste protsessi parendamisele. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti President |url=https://presidendivalimised-2026.ee/ |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=presidendivalimised-2026.ee}}</ref> Ta on tõlkinud ja toimetanud ilu- ja teabekirjandust, koostanud Eesti Üliõpilaste Seltsi albumeid<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Üliõpilaste Seltsi album |kuupäev=2025-06-11 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_%C3%9Cli%C3%B5pilaste_Seltsi_album&oldid=6900749 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-08-01}}</ref> ja mälestusteose "Mees, kes naeris" [[Peeter Tulviste|Peeter Tulvistest]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-24 |pealkiri=Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit |url=https://www.sirp.ee/peeter-tulviste-mees-kes-motestas-eestit/ |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref>. ==Isiklikku== Tema isa oli arst [[Guido Arro]] ja ema oli lastearst [[Maret Arro]] (1928–2023). ==Tõlked ja koostatud raamatud== *[[Philip Roth]]. "Operatsioon Shylock" (koos [[Lauri Pilter]]iga). ISBN 9985954386 *[[Jeremy Gavron]]. "Israeli raamat" (koos Lauri Pilteriga). ISBN 9985970179 *[[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]" (koos [[Tiit Kusnets]]i ja [[Rünno Vissak]]uga). ISBN 9789985628744 *[[Margaret Wheatley]]. "Juhtimine ja loodusteadus" (koos [[Jana Linnart]]iga). ISBN 9985935675 *[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillan]], dramatiseering George Orwelli romaanist "1984". *Douglas Murray, "Demokraatia ja surmakultus", ISBN 9789908500683 *David Lodge, "Teraapia", ISBN 9916178054 *Eesti Üliõpilaste Seltsi IX album *Eesti Üliõpilaste Seltsi XX album *Eesti Üliõpilaste Seltsi XX album *Mälestusteos Peeter Tulviste 80. sünniaastapäevaks "Mees, kes naeris", ISBN ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=jD7DhXrSaZ4 Tõnis Arro ettekanne ettevõtluskonverentsil 2014] *Tõnis Arro [https://www.linkedin.com/profile/view?id=AAMAAAAFcaUBclTDZalZpxCuKL6mkADussLhqNI&trk=hp-identity-name Linkedinis] *[https://www.digiraamat.ee/product/Pilgud-ette--Arengufondi-motteraamat-2013-1102 Arengufondi Mõtteraamat 2013] *[https://kuku.pleier.ee/podcast/konverents-kukus Konverents Kukus 30.09.2006] *[http://web.archive.org/web/20090420064908/http://www.director.ee/artikkel/793 Elu ilma Fonteseta? Elu ilma Tõnis Arrota?], Director, [[2006]] *[http://www.youtube.com/watch?v=_u3wU0yFn7w Videolõik konverentsilt "Eesti pärast Eurot"] *[https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-9-2021-pdf/ Tõnis Arro artikkel (koos Annar Alase ja Nick Hudsoniga) Akadeemias nr. 9 2021: Koroonast emotsioonideta.] *[https://presidendivalimised-2026.ee/ www.presidendivalimised-2026.ee] *[https://www.err.ee/1610030218/tonis-arro-ja-mait-muntel-kuidas-leida-eestile-jargmine-president Kuidas leida Eestile järgmine president] {{JÄRJESTA:Arro, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] av4q6wo0yepp8oxjmlryt0jbl99953y 7206190 7206073 2026-08-01T21:42:46Z Kruusamägi 1530 7206190 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Tõnis Arro.jpg|pisi|Tõnis Arro (2014)]] '''Tõnis Arro''' (sündinud [[10. mai]]l [[1960]] [[Tartu]]s) on eesti [[ettevõtja]], [[konsultant]] ja [[tõlkija]]. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1978. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11B&year=1978 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2010-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313070414/http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11B&year=1978 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1984. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia erialal.<ref>[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|"Tartu Riiklik Ülikool"]] nr 20, 29. juuni 1984. Lk 1</ref> Ta on konsultatsioonifirma [[Fontes PMP]] kaasasutaja (1990) ja oli selle juht aastatel 1992–2005; konverentsifirma OÜ [[Balti Juhtimiskonverentsid]] (Pärnu konverentside korraldaja) kaasasutaja ja juhatuse liige (1999–2010), olnud [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Sihtasutuse]] nõukogu esimees, [[Teater NO99|Teatri NO99]] loomenõukogu liige ja SA Teater NO99 Nõukogu esimees, [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e usalduskogu liige, [[Jaan Krossi Sihtasutus]]e juhataja. Praegu personaliotsingu firma Executive Lab Search kaasasutaja/juhtivpartner ja tehnoloogiaettevõtte Wisnio kaasasutaja ja nõukogu esimees<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Invest in Estonia |kuupäev=2024-09-05 |pealkiri=AI-powered Estonian HR tech Wisnio acquired by Assessio, accelerating global ambitions — Invest in Estonia |url=https://investinestonia.com/ai-powered-estonian-hr-tech-wisnio-acquired-by-assessio-accelerating-global-ambitions/ |vaadatud=2026-08-01 |keel=en-US}}</ref>. 14. märtsil 2012 sai ta avaliku konkursi kaudu [[Eesti Arengufond]]i juhatuse esimeheks. Ta töötas Arengufondi juhina 1. aprillist 2012 kuni 24. juulini 2014. Samal ajal oli Tõnis Arro ka Arengufondi investeerimisettevõtte [[SmartCap]] juhatuse liige, alates oktoobrist 2013 nõukogu esimees. Arro on kaasasutaja järgmistes organisatsioonides: [[Eesti Psühholoogide Liit]], Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon, [[Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE]], [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] ja ICF Estonia, Eesti-Iisraeli Mõttekoda Ariel. Ta on ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane. Ta on lõpetanud [[Kaitseväe Lahingukool]]is [[Meegomäe]]l vabatahtlike reservohvitseride kursused, sai 18. juunil 1997 [[lipnik]]u auastme.<ref>[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=73689 Sõjaväeliste auastmete andmine.] Riigikaitse kõrgeima juhi, Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. a. käskkiri nr. 18. [[Riigi Teataja]]. (Kasutatud 21. juunil 2010)</ref> Aastatel 2012–2014 omandas Arro rahvusvahelise ''coachingu'' kvalifikatsiooni Suurbritannias (Academy of Executive Coaching: ''master practitioner''). Arro avaldas koos [[Marti Aavik]]u, Harry Naimarki, Maksim Greinomaniga, [[Erkki-Sven Tüür]]iga ja Anne Tüüriga ühisavalduse, milles leiavad, et ajalehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] avaldatud [[Mikko Lagerspetz]]i artikli "Iisraeli/Palestiina neli tulevikku" sisu kõlab kokku antisemiitlike ja islamiterrorismi õigustavate aktsioonidega, mis on nüüd ka Eestisse jõudnud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tõnis Arro, ettevõtja ja tõlkija; Marti Aavik, Parempoolsete juhatuse liige; Harry Naimark, vabakutseline ajakirjanik Iisraelis; Maksim Greinoman, vandeadvokaat; Erkki-Sven Tüür, helilooja; Anne Tüür, muusik {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Pöördumine. Hamasi propagandast Sirbis |url=https://www.err.ee/1609763232/poordumine-hamasi-propagandast-sirbis |vaadatud=2025-10-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s [[Erakond Isamaa|Isamaa]] nimekirjas, kogus 129 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Asutas koos [[Mait Müntel]]iga veebikeskkonna presidendivalimised-2026.ee, mille eesmärk on kaasa aidata presidendivalimiste protsessi parendamisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti President |url=https://presidendivalimised-2026.ee/info |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=presidendivalimised-2026.ee}}</ref> Ta on tõlkinud ja toimetanud ilu- ja teabekirjandust, koostanud [[Eesti Üliõpilaste Seltsi album]]eid<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Üliõpilaste Seltsi album |kuupäev=2025-06-11 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_%C3%9Cli%C3%B5pilaste_Seltsi_album&oldid=6900749 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-08-01}}</ref> ja mälestusteose "Mees, kes naeris" [[Peeter Tulviste|Peeter Tulvistest]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-24 |pealkiri=Peeter Tulviste – mees, kes mõtestas Eestit |url=https://www.sirp.ee/peeter-tulviste-mees-kes-motestas-eestit/ |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref>. ==Isiklikku== Tema isa oli arst [[Guido Arro]] ja ema oli lastearst [[Maret Arro]] (1928–2023). ==Tõlked ja koostatud raamatud== *[[Philip Roth]]. "Operatsioon Shylock" (koos [[Lauri Pilter]]iga). ISBN 9985954386 *[[Jeremy Gavron]]. "Israeli raamat" (koos Lauri Pilteriga). ISBN 9985970179 *[[George Orwell]]. "[[1984 (Orwell)|1984]]" (koos [[Tiit Kusnets]]i ja [[Rünno Vissak]]uga). ISBN 9789985628744 *[[Margaret Wheatley]]. "Juhtimine ja loodusteadus" (koos [[Jana Linnart]]iga). ISBN 9985935675 *[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillan]], dramatiseering George Orwelli romaanist "1984". *Douglas Murray, "Demokraatia ja surmakultus", ISBN 9789908500683 *David Lodge, "Teraapia", ISBN 9916178054 *Eesti Üliõpilaste Seltsi IX album *Eesti Üliõpilaste Seltsi XX album *Eesti Üliõpilaste Seltsi XX album *Mälestusteos Peeter Tulviste 80. sünniaastapäevaks "Mees, kes naeris", ISBN ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.youtube.com/watch?v=jD7DhXrSaZ4 Tõnis Arro ettekanne ettevõtluskonverentsil 2014] *Tõnis Arro [https://www.linkedin.com/profile/view?id=AAMAAAAFcaUBclTDZalZpxCuKL6mkADussLhqNI&trk=hp-identity-name Linkedinis] *[https://www.digiraamat.ee/product/Pilgud-ette--Arengufondi-motteraamat-2013-1102 Arengufondi Mõtteraamat 2013] *[https://kuku.pleier.ee/podcast/konverents-kukus Konverents Kukus 30.09.2006] *[http://web.archive.org/web/20090420064908/http://www.director.ee/artikkel/793 Elu ilma Fonteseta? Elu ilma Tõnis Arrota?], Director, 2006 *[http://www.youtube.com/watch?v=_u3wU0yFn7w Videolõik konverentsilt "Eesti pärast Eurot"] *[https://w3u.akad.ee/akadeemia-nr-9-2021-pdf/ Tõnis Arro artikkel (koos Annar Alase ja Nick Hudsoniga) Akadeemias nr. 9 2021: Koroonast emotsioonideta.] *[https://presidendivalimised-2026.ee/ presidendivalimised-2026.ee] *[https://www.err.ee/1610030218/tonis-arro-ja-mait-muntel-kuidas-leida-eestile-jargmine-president Kuidas leida Eestile järgmine president] {{JÄRJESTA:Arro, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] lyv4v5oas3hrkgjlu2ay4ifzt01a0nw 0 215456 7206293 7201814 2026-08-02T05:58:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206293 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ants Juske, oli eesti ajakirjanik, kunstiteadlane ja -kriitik. 2001.jpg|pisi|püsti|Ants Juske (2001)]] '''Ants Juske''' ([[10. veebruar]] [[1956]] – [[12. veebruar]] [[2016]]) oli eesti [[ajakirjanik]], [[kunstiteadlane]] ja [[kunstikriitik|-kriitik]]. Ta lõpetas aastal 1974 [[Tallinna 10. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |pealkiri=Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2015-04-23 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108203544/http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |url-olek=ei tööta }}</ref> ja aastal 1979 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19790629.2.3</ref> kunstiajaloolasena. Aastal 1978 ilmus [[Tartu]]s omakirjastusliku väljaandena Ants Juske ja [[Linnar Priimägi|Linnar Priimäe]] kirjutis "[[Tartu sügis (kirjutis)|Tartu sügis]]". Juske oli aastatel 2001–2004 [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] esimene rektor.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/galeriis-noorus-avatakse-naitus-teekond/ |pealkiri=Galeriis Noorus avatakse näitus TEEKOND |aeg=31. august 2015 |väljaanne=Sirp}}</ref><ref>{{netiviide |autor=Vallo Nuust |url=http://tartu.postimees.ee/270204/tartu_postimees/127565.php |pealkiri=Viinaviga jättis Ants Juske rektorikohast ilma |väljaanne=Postimees |aeg=27. veebruar 2004 |vaadatud=2022-07-02 |arhiivimisaeg=2010-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100711145944/http://tartu.postimees.ee/270204/tartu_postimees/127565.php |url-olek=ei tööta }}</ref> == Raamatud == * "Kunstnik. Ruum. Pilt." [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] 1991 * "Kaksipidi pildid". 2002. Kunst ISBN 5899202912 * "Estonian-born Admiral F. v. Bellingshausen, the Discoverer of Antarctica". 2003 ISBN 994910131X * "Joonistav laps". [[Eesti Kunstiakadeemia]] 2004. ISBN 9985946596 * "Kirglikud aastad". [[Eesti Päevaleht]] 2006. ISBN 9789985974773 * "Külmetav Eesti kunstnik". Eesti Päevaleht 2006. ISBN 9985966280 * "Eesti maal läbi aegade". [[Pegasus]] 2013. ISBN 9789949505654 * "Salvador Dali ja sürrealism Eestis". [[TEA Kirjastus]] 2014. ISBN 9789949242344 == Artikleid == * Teaduste doktoriks saada pole mõtet]. Postimees, 30. juuli 2004. * Ants Juske: Lapsed ja kunst]. Maaleht, 23. september 2004. * ANTS JUSKE: Millal saabub iseseisvus?]. Eesti Päevaleht, 21. august 2006. * ANTS JUSKE: Uue aja pühakojad]. Eesti Päevaleht, 17. mai 2007. * ANTS JUSKE: Kas Eestis pole enam skulptoreid?] Eesti Päevaleht, 17. august 2007. == Tunnustus == * 1986 [[Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia]] (artiklid "Märkmeid 1980-aastate kunstist", "Tarbekunsti üksindus" ja "Millega täita thuja valget ruumi?") * 1988 [[Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia]] (uudsetelt metodoloogilistelt lähtekohtadelt käsitletud artikkel "Ruum ja pilt A. Keskküla maalikeeles") * 1997 [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] (näituse kureerimine ning autorlus telesarjas "Ars et vita" 1995. aastal) == Isiklikku == Ants Juske isa oli maaparandusteadlane [[Anto Juske]]. Poliitik ja ajaloolane [[Jaak Juske]] on Ants Juske poeg. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Mari Sobolev]]. Ants Juske, arhetüüp. Eesti Ekspress, 7. jaanuar 2004. * Olev Remsu. Ants Juske kolm hüpet. Järelehüüe. Postimees, 16. veebruar 2016. == Välislingid == * {{ISIK|986}} {{JÄRJESTA:Juske, Ants}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2016]] li3dw9out9te3qsch650hctx5580hct 0 219899 7206438 7197779 2026-08-02T11:29:15Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7206438 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [http://www.epl.ee/artikkel/597647 "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ "Kuidas elatisraha kätte saada?" ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ "Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust". ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ "Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega".] [[Postimees]] 15.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1162246/jai-hiljaks-pole-enam-isa-viktor-turkin-bioloogiline-tode-ei-peaks-taanduma-oiguskindluse-ees/ "Jäi hiljaks, pole enam isa?".] [[Õhtuleht]] 21.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8519808/viktor-turkin-varalahusus-voib-olla-oiglane-aga-mitte-alati/ "Varalahusus võib olla õiglane. Aga mitte alati." ] [[Postimees]] 02.august 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 9rjmsnjr3yy02kel35a87pxs17uvvjz 0 220858 7206022 7153982 2026-08-01T15:26:06Z Hannesvalk 176021 /* Meeskorporatsioonid */ 7206022 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|must-sinine-punane |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|21. X 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. X 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] 07qdmkx1xxe8b04ao68guw3r3qni8wy 7206029 7206022 2026-08-01T15:37:46Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206029 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|21. X 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. X 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] r90mluvrtjx6c01qrhq1s85mit826re 7206032 7206029 2026-08-01T15:40:54Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206032 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|1932<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. X 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] pkusl18s8ai6p36zc1f1a4btrtq12lj 7206034 7206032 2026-08-01T15:44:24Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206034 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|1932<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] 9vychb6g14mw6gnap2da070pbvv7mk2 7206036 7206034 2026-08-01T15:48:03Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206036 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] cktqkkgfeqgte4z908uv60esfqq89lo 7206038 7206036 2026-08-01T15:50:18Z Hannesvalk 176021 /* Naiskorporatsioonid */ 7206038 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]]<BR> [[Korporatsioon Amicitia lipp|Amicitia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] b5x8baf7akvhnwcavty5u5a1afy9ons 7206058 7206038 2026-08-01T16:34:50Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206058 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]]<BR> [[Korporatsioon Amicitia lipp|Amicitia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Ch!C! |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1850 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1881 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1857 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1879 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1884 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1912 |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] e2y1woxj5av9pw0jg8lhsrg79bcf270 7206059 7206058 2026-08-01T16:36:24Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206059 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]]<BR> [[Korporatsioon Amicitia lipp|Amicitia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |[[Chargiertenconvent|Chargiertenconvent (Ch!C!)]] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1850 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1881 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1857 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1879 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1884 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1912 |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Landsmannschaft]] * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] 9zsx2e38jekeljvppwecoxk6kpakl4m 7206060 7206059 2026-08-01T16:37:29Z Hannesvalk 176021 /* Vaata ka */ 7206060 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]]<BR> [[Korporatsioon Amicitia lipp|Amicitia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |[[Chargiertenconvent|Chargiertenconvent (Ch!C!)]] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1850 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1881 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1857 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1879 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1884 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1912 |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] * [[Landsmannschaft]] * [[Chargiertenconvent]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] 19ubie69ct2pm337k3nceivec8ehnjw 7206066 7206060 2026-08-01T16:54:58Z Hannesvalk 176021 /* Meeskorporatsioonid */ 7206066 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]]<BR> [[Korporatsioon Amicitia lipp|Amicitia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Arminia_lipp.png|100px]]<br>[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |[[Chargiertenconvent|Chargiertenconvent (Ch!C!)]] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1850 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1881 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1857 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1879 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1884 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1912 |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] * [[Landsmannschaft]] * [[Chargiertenconvent]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] dtm9v1nww6m5vcrxwb3n2g2mf2st3l1 7206067 7206066 2026-08-01T16:57:04Z Hannesvalk 176021 /* Baltisaksa korporatsioonidülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles */ 7206067 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Üliõpilaskorporatsioon''' (lühemalt: ''[[korporatsioon]]'', mille lühend: ''korp!'') on enamasti vaid [[üliõpilased|üliõpilastest]] koosnev [[organisatsioon]]{{lisa viide}}. Korporatsiooni liige on '''korporant'''. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid){{lisa viide}}. Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad [[Baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti [[Saksamaa|Saksa]] ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb [[USA]] ning ka [[Skandinaavia]] ja [[Soome]] omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid). Ajaloolised [[üliõpilasselts]]id võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses [[kommaan]]ist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat. == Korporatsioonid Eestis 19. sajandil == [[Fail:Lose Blätter aus dem Dorpater Burschenleben - Ein fideles Kleeblatt.png|pisi|Korporandid Tartus 19. sajandi lõpul Eberhard Krausi sulejoonistusel]] [[19. sajand]]il moodustati [[Tartu ülikool]]is tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis [[Poola]] vanim üliõpilaskorporatsioon [[Konwent Polonia]], mis sündis [[1828]]. aastal Tartus. Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu [[Chargiertenconvent]]. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades [[1832]]. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades [[Buršikohus|buršikohtu]] tegevust. Kui [[20. sajand]]i alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]], mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis [[1939]]. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega [[Saksamaa]]le ([[Umsiedlung]]). == Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid == Vanim eesti üliõpilaskorporatsioon on [[Korporatsioon Vironia|Vironia]], mis registreeriti [[1900]]. aastal [[Riia]]s. Katse luua [[1882]]. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu [[Tsaari-Venemaa]] riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i nime all. [[1888]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, kuid [[tsensor]] keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. [[1904]]. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime [[Korporatsioon Aestia|Aestia]] all, kuid seda ei kinnitatud [[1905. aasta revolutsioon]]i tõttu. Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on [[1907]]. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka [[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]], kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne. Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal. Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ''in corpore'' (täies koosseisus), näiteks [[Korporatsioon Sakala|Sakala]], [[Korporatsioon Revelia|Revelia]], [[Korporatsioon Vironia|Vironia]] ja [[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]. Nõukogude võim keelustas [[1940]]. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. == Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FP_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Filiae Patriae]]<br>'''Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |rowspan=1 align=center|27. X 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/U8gr4Q8YgiSrxexX7 Trt: Wilhelm Struve 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/filiaepatriae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfiliaepatriae/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfp.ee/ C!F!P!]<BR>[mailto:info@cfp.ee info@cfp.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Indla_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Indla|Indla]]<br>'''Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |rowspan=1 align=center|7. III 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/nppPkKXeuRuEVZrp7 Trt: Tähtvere 4]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpIndla Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/indlagram/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.indla.ee/et/avaleht/ Indla]<BR>[mailto:indla@indla.ee indla@indla.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Lembela_lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Lembela|Lembela]]<br>'''''Constantia ad finem ducit'' - Püsivus viib sihile |rowspan=1 align=center|24. X 1924<br>Tartu |rowspan=1|<BR>[https://www.google.ee/maps/place/Kohtu+tn+10,+10130+Tallinn/@59.4375359,24.7389416,17z/ Tln: Kohtu tn 10-3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korplembela Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korplembela/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.lembela.ee/et/avaleht/ Lembela]<BR>[mailto:lembela@lembela.ee lembela@lembela.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Amicitia_lipp.svg|100px]]<BR> [[Korporatsioon Amicitia lipp|Amicitia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Amicitia|Amicitia]]<br>'''''Per aspera ad astra'' - Läbi raskuste tähtede poole |rowspan=1 align=center|21. XI 1924<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/tcUowBiJemwCnYF66 Trt: Kastani 65]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpamicitia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpamicitia/ Instagram] |rowspan=1|[https://olerohkem.ee/tudengile/amicitia/ C!A!]<BR>[mailto:kirjatoimetaja@amicitia.ee kirjatoimetaja@amicitia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estoniaelipp.svg|100px]]<BR>[[Pilt:Vapp.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Sororitas Estoniae]]<br>'''Teadmised on ilu! |rowspan=1 align=center|16. II 2011<br>Tallinn |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/SororitasEstoniae Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsororitasestoniae/ Instagram] |rowspan=1|[https://sororitasestoniae.ee/ C!S!E!]<BR>[mailto:csororitasestoniae@gmail.com csororitasestoniae@gmail.com ] |} === Meeskorporatsioonid === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp<BR>Vapp !colspan="1" |Nimi<BR>Lipukiri !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Tartu<BR>Tallinn !colspan="1" |sotsiaal-<BR>meedia !colspan="1" |koduleht<BR>e-post |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Vironia lipp.svg|100px]] |rowspan=1|'''[[Vironia (korporatsioon)|Vironia]]<br> ''' Ühisus, kindlus, ausus |rowspan=1 align=center|9. XII 1900<br>Riia |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/vZoAmELDpoBEKpUX6 Trt: Lai 30]<BR>[https://goo.gl/maps/SULnjEQ4EY6Hrnvm6 Tln: Falgi tee 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpVironia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpvironia/ Instagram] |rowspan=1|[https://vironia.ee/ Vironia]<BR>[mailto:vironia@vironia.ee vironia@vironia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estica_lipp.svg|100px]]<br>[[Korp! Fraternitas Estica lipp|Frat! Estica lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]]<br> '''Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle, Eesti rahvas! |rowspan=1 align=center|9. V 1907<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/kWc3kJzoe17XWz7e8 Trt: Vanemuise 54]<BR>[https://goo.gl/maps/6GNi7fn2Z6CCVACa8 Tln: Pikk 39] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fr.estica Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasestica/ Instagram] |rowspan=1|[https://cfe.ee/ C!F!E!]<BR>[mailto:juhatus@cfe.ee juhatus@cfe.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Sakala_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala lipp|Sakala lipp]]<BR>[[Pilt:Korp!_Sakala_vapp.png|100px]]<br>[[Korporatsioon Sakala vapp|Sakala vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Sakala|Sakala]]<br> '''Üks kõigi eest, kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|27. XI 1909<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ArjrWVYVowk5F78Q8 Trt: Veski 69]<BR>[https://goo.gl/maps/CF4DVaQq8TeCtJ9ZA Tln: Roosikrantsi 3] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpSakala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpsakala/ Instagram] |rowspan=1|[https://sakala.ee/ Sakala]<BR>[mailto:info@sakala.ee info@sakala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Ugala_lipp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Ugala|Ugala]]<br> '''Isamaa, sõprus, ausus |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/ygVrf7Ypr1qcuLsq9 Trt: Julius Kuperjanovi 16]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpUgala Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpugala/ Instagram] |rowspan=1|[https://korpugala.ee/ Ugala]<BR>[mailto:senior@korpugala.ee senior@korpugala.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Flag_of_the_Rotalia.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia lipp|Rotalia lipp]]<BR>[[Pilt:Rotalia_vapp.jpg|Rotalia vapp|100px]]<br>[[Korporatsioon Rotalia vapp|Rotalia vapp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]]<br> '''Ausus, kindlus, iseteadvus, ühistunne |rowspan=1 align=center|10. XI 1913<br>St. Peterburg |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/Cu7Jur3ngmtzDb118 Trt: Tähe 3]<BR>[https://goo.gl/maps/gAoWkqgazxqpsECf9 Tln: Pikk 11] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/Korporatsioon.Rotalia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprotalia/ Instagram] |rowspan=1|[https://rotalia.ee/ Rotalia]<BR>[mailto:rotalia@rotalia.ee rotalia@rotalia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Liviensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Liviensis|Fraternitas Liviensis]]<br> ''' vendlus, ausus, hoolsus |rowspan=1 align=center|28. I 1918<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/QhWxACUcAgQwpLB77 Trt: Jakobi 52]<BR>[https://goo.gl/maps/x9pMM1bzUFZDk8NJ9 Tln: Uus 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.liviensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpfraternitasliviensis/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.liviensis.ee/wb/ Fraternitas Liviensis]<BR>[mailto:liviensis@liviensis.ee liviensis@liviensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Leola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Leola_vapp.gif|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Leola|Leola]]<br> ''' truudus, tublidus, ausus |rowspan=1 align=center|16. X 1920<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/aUG3kH67HLNergUHA Tln: Tatari 12] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korporatsioon.Leola/ Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korpleola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.leola.ee/ Leola]<BR>[mailto:leola@leola.ee leola@leola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Revelia_lipp.svg|100px]]<br>[[Korporatsioon_Revelia_lipp|Revelia lipp]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Revelia|Revelia]] <br> '''Üks kõige - kõik ühe eest! |rowspan=1 align=center|3. XII 1920<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/wmvPJVbq8G6aPKA96 Trt: Veski 45]<BR>[https://goo.gl/maps/fD4gZUvF2chHLkfG9 Tln: Raekoja plats 16] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/KorpRevelia Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korprevelia/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.revelia.ee/ Revelia]<BR>[mailto:revelia@revelia.ee revelia@revelia.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tehnola_lipp.svg|100px]]<br>[[Pilt:Korporatsioon_Tehnola_vapp_-_MSO-210921-7522.jpg|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Tehnola|Tehnola]] <br> '''kindlus, ausus, vendlus |rowspan=1 align=center|23. X 1921<br>Tallinn |rowspan=1|<BR>[https://goo.gl/maps/yyANKTTbH2LE2jB6A Tln: Uus 28] |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korpTehnola Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korp.tehnola/ Instagram] |rowspan=1|[https://www.tehnola.ee/ Tehnola]<BR>[mailto:juhatus@tehnola.ee juhatus@tehnola.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tartuensise_lipp.svg|100px]]<br> |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|Fraternitas Tartuensis]] <br> '''Pidevas töös, tõe valguses elurõõmsalt tulevikku! |rowspan=1 align=center|27. III 1929<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/t4oQGCmiyYudTD3A8 Trt: Jaani 20]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/fraternitas.tartuensis Facebook]<BR> |rowspan=1|[https://tartuensis.ee/et/ C!F!T!]<BR>[mailto:info@tartuensis.ee info@tartuensis.ee] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Arminia_lipp.png|100px]]<br>[[Pilt:Wappen der Wingolfsverbindung Arminia Dorpatensis nach Doeberl (1931).png|100px]] |rowspan=1|'''[[Korporatsioon Arminia Dorpatensis|Arminia Dorpatensis]] <br> ''' |rowspan=1 align=center|1850/1994<br>Tartu |rowspan=1|[https://goo.gl/maps/1xxTLoM1h2WcVVf77 Trt: Õpetaja 11]<BR> |rowspan=1|[https://www.facebook.com/korp.Arminia.Dorpatensis Facebook]<BR>[https://www.instagram.com/korparminia/ Instagram] |rowspan=1|[http://www.arminia.ee/ C!A!D!]<BR>[mailto:korp@arminia.ee korp@arminia.ee] |} == Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid == === Naiskorporatsioonid === * [[Korporatsioon Syringa|Syringa]] [[Pilt:Syringa lipp.svg|100px|border]] ===Eesti meeskorporatsioonid=== {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" |Värvid !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |Lõpetatud !colspan="1" |Tegutses !colspan="1" |Täiendav info |- |rowspan=1 align=center| sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Aestia|Aestia]] |rowspan=1 align=center|1904 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|kollane-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ave|Ave]] |rowspan=1 align=center|1. XI 1987 |rowspan=1 align=center|2012 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Leholensis|Fraternitas Leholensis]] |rowspan=1 align=center|11. II 1927 |rowspan=1 align=center|16. III 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Korporatsioon Harjola|Harjolaga]] |- |rowspan=1 align=center|tumesinine-valge-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Ucuensis|Fraternitas Ucuensis]] |rowspan=1 align=center|3. X 1948 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Pinneberg]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |- |rowspan=1 align=center|sini-must-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Viliensis|Fraternitas Viliensis]] |rowspan=1 align=center|1888 |rowspan=1 align=center| |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ei registreeritud |- |rowspan=1 align=center|violetne-must-roheline |rowspan=1|[[Korporatsioon Harjola|Harjola]] |rowspan=1 align=center|8. V 1925 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| oliivroheline-sinine-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kaljola|Kaljola]] |rowspan=1 align=center|8. III 1922 |rowspan=1 align=center|1935 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Kungla|Kungla]] |rowspan=1 align=center|11. IV 1924 |rowspan=1 align=center|7. II 1927 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|likvideeriti kallaletungi tõttu [[Ugala]]le |- |rowspan=1 align=center| must-violett-helesinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Rajala|Rajala]] |rowspan=1 align=center|2. V 1924 |rowspan=1 align=center|1934 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center| indigosinine-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Ugandala|Ugandala]] |rowspan=1 align=center|13. XII 1922 |rowspan=1 align=center|4. V 1937 |rowspan=1 align=center|Tallinn |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Ugala]]sse |- |rowspan=1 align=center| violett-hõbe-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Vicinia|Vicinia]] |rowspan=1 align=center|8. X 1921 |rowspan=1 align=center|11. V 1931 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|inkorporeerus [[Rotalia]]sse |- |rowspan=1 align=center| must-violett-valge |rowspan=1|[[Korporatsioon Vigilia|Vigilia]] |rowspan=1 align=center|25. II 1927 |rowspan=1 align=center|19. X 1928 |rowspan=1 align=center|Tartu |rowspan=1 align=center|ühines [[Vicinia]]ga |- |rowspan=1 align=center| must-valge-sinine |rowspan=1|[[Korporatsioon Wäinla|Wäinla]] |rowspan=1 align=center|6. XII 1924 |rowspan=1 align=center|??? |rowspan=1 align=center|[[Danzig]] |rowspan=1 align=center|väliseesti |} === Baltisaksa korporatsioonid<ref>[https://de.wikipedia.org/wiki/Deutsch-Baltische_Studentenverbindungen ülevaade Baltisaksa korporatsioonidest saksa keeles]</ref> === {| class="wikitable" style="font-size: 100%; width="100% ; text-align:left" |-align="center" bgcolor="#e6e9ff" !colspan="1" width="75px"|Lipp !colspan="1" |Vapp !colspan="1" |Nimi !colspan="1" |Asutatud !colspan="1" |[[Chargiertenconvent|Chargiertenconvent (Ch!C!)]] |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:arminia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Arminia|Arminia]] |rowspan=1 align=center|1850<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1865 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltica_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltica|Baltica]] |rowspan=1 align=center|10. III 1850<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1850 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Baltonia|Baltonia]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Curonia Goettingensis (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Curonia|Curonia]] |rowspan=1 align=center|8. IX 1808<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Estonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Wappen Estonia Dorpat.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Estonia|Estonia]] |rowspan=1 align=center|7. IX 1821<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas Academica vapp.jpeg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica|Fraternitas Academica]] |rowspan=1 align=center|15. V 1881<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1881 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Academica_Dorpatensise_lipp.png|border|100px]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Academica Dorpatensis|Fraternitas Academica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|30. X 1857<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1857 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Dorpatensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|Fraternitas Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|5. IV 1854<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|valge-must-valge |rowspan=1 align=center|[[Pilt:FDM_Wappen.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis zu München|Fraternitas Dorpatensis zu München]] |rowspan=1 align=center|16. XII 1948<br>München |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|punane-hõbedane-sinine |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Normannia Dorpat (Wappen).JPG|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Normannia|Fraternitas Normannia]] |rowspan=1 align=center|1920<br>Tartu |rowspan=1 align=center| |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Baltonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Frat. Pharmaceutica Dorpatensis.jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis|Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis]] |rowspan=1 align=center|24. II 1872<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1932 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Fraternitas_Rigensise_vapp.png|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Fraternitas Rigensis|Fraternitas Rigensis]] |rowspan=1 align=center|21. I 1823<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Livonia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Livonia|Livonia]] |rowspan=1 align=center|20. IX 1822<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1832 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Neobaltia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Corps Neobaltia Dorpat (Wappen).jpg|100px]] |rowspan=1|[[Korporatsioon Neobaltia|Neobaltia]] |rowspan=1 align=center|28. v 1879<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1879 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Tarbatonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Tarbatonia|Tarbatonia]] |rowspan=1 align=center|2. XI 1884<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1884 |- |rowspan=1 align=center|[[Pilt:Teutonia_lipp.png|100px|border]] |rowspan=1 align=center| |rowspan=1|[[Korporatsioon Teutonia|Teutonia]] |rowspan=1 align=center|17. II 1908<br>Tartu |rowspan=1 align=center|1912 |} ===Poola korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lechicja|Lechicja]] ===Läti korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Lettonia|Lettonia]] (tegutseb Riias) [[Pilt:Lettonia lipp.png|100px|border]] [[Pilt:Lettonia_vapinis.jpg|100px]] ===Vene korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Boeteia|Boeteia]] * [[Korporatsioon Carteria|Carteria]] * [[Korporatsioon Ergonia|Ergonia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Aeterna|Fraternitas Aeterna]] * [[Korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arctica]] [[Pilt:FraternitasArcticaCoat.jpg|100px]] * [[Korporatsioon Fraternitas Ruthenia|Fraternitas Ruthenia]] * [[Korporatsioon Fraternitas Slavia|Fraternitas Slavia]] * [[Korporatsioon Rossica|Rossica]] * [[Korporatsioon Ruthenia|Ruthenia]] [[Pilt:Ruthenia.png|100px|border]] * [[Korporatsioon Sororitas Oriens|Sororitas Oriens]] ===Juudi korporatsioonid=== * [[Korporatsioon Hasmonea|Hasmonea]] * [[Korporatsioon Limuvia|Limuvia]] ==Vaata ka== * [[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]] * [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liit (EKL)]] * [[Eesti maakondade üliõpilaskogud]] * [[Üliõpilasselts]] * [[Landsmannschaft]] * [[Chargiertenconvent]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Toomas Hiio]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720646/korporatsioon-hoiab-harrasmehelikke-suhteid Korporatsioon hoiab härrasmehelikke suhteid] [[Eesti Päevaleht]], 1. november [[1995]] *Sandra Saar, [https://novaator.err.ee/1610021020/korporatsioonid-aitasid-esimese-polve-haritlastel-uhiskonnas-labi-luua Korporatsioonid aitasid esimese põlve haritlastel ühiskonnas läbi lüüa] ERR, 14. mai [[2026]] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%A1%D1%82%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BE%D1%80%D0%B3%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B7%D0%B0%D1%86%D0%B8%D0%B8 Vene üliõpilasorganisatsioonid Eestis] russianestonia.eu [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid| ]] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid| ]] s1mnc3g3643fnj7zle4cspt0vvtnu1j 0 222695 7206424 3551992 2026-08-02T10:28:17Z Kütike 234660 Lisatud veel üks "Vihurimäe". 7206424 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''"Wuthering Heights"''' ehk eesti keeles '''"[[Vihurimäe]]"''' on [[Emily Brontë]] romaan. Romaani põhjal tehtud teiste teoste (ooperi, muusikali, filmide jm) kohta vaata lehekülge '''[[Vihurimäe (täpsustus)]]''' *[[Wuthering Heights (ansambel)|Wuthering Heights]], Taani ''heavy-metal'' bänd *"[[Wuthering Heights (laul)|Wuthering Heights]]", Kate Bushi maul *"[[Wuthering Heights (Charli XCX)|Wuthering Heights]]", Charli XCX album samanimelisele filmile ("[[Vihurimäe (2026. aasta film)|Vihurimäe]]" 2026) 7kowlh4rjetw2f1nt9f3obvedelt0v4 0 229752 7206266 6062184 2026-08-02T04:40:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206266 wikitext text/x-wiki '''Andrus Joonas''' ([[12. mai]] [[1970]] – [[29. detsember]] [[2021]]) oli eesti kunstnik.<ref name=ERR /> Andrus Joonas oli ''[[performance]]''-, [[Installatsioonikunst|installatsiooni]]- ja [[maalikunstnik]]. Ta alustas oma kunstnikuteed 1995. aastal suuremõõduliste maalide vabaõhunäitustega, mis tõstis ta esile kui ''[[art brut]]''i<sup>&#91;[[:en:Outsider art|en]]&#93;</sup> harrastava kunstniku. Ta on tuntud Aledoia lillemaalide seeriate, Kollase Huntmehe maalide ja performantsite järgi.<ref name=EKL /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=ERR>{{cite web|url=https://kultuur.err.ee/1608451244/suri-kunstnik-andrus-joonas |title=Suri kunstnik Andrus Joonas |work=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=30. detsember 2021, 08:58 |access-date=30.12.2021 |website=kultuur.err.ee}}</ref> <ref name=EKL>{{cite web |url=https://www.eaa.ee/andrus-joonase-retrospektiivnaitus-meelesurfar |title=Andrus Joonase retrospektiivnäitus „Meelesurfar” |work=[[Eesti Kunstnike Liit|EKL]] |date=10.02.2021 |access-date=30.12.2021 |website=eaa.ee |quote=Väljapanek on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde. |archive-date=30.12.2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211230143631/https://www.eaa.ee/andrus-joonase-retrospektiivnaitus-meelesurfar |url-status=dead }}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.andrusjoonas.pri.ee/ Andrus Joonase koduleht] {{JÄRJESTA:Joonas, Andrus}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Surnud 2021]] pleocgmkkih6itfowku62ajskyl9pvr 0 236612 7206278 6800576 2026-08-02T05:25:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206278 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anne Vabarna 1920-1930.jpg|pisi]] '''Anne Vabarna''' ([[21. detsember|21.]] <small>([[vkj]] 9.)</small> [[detsember]] [[1877]] [[Võpolsova]] – [[7. detsember]] [[1964]] [[Tonja]]) oli kirjaoskamatu [[setud|setu]] [[rahvalaulik]], keda on nimetatud ka lauluemaks, [[regivärss|regivärsiliste]] [[eepos]]te [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] ning [[Peko (eepos)|Peko]] looja. Anne Vabarna elas [[Tonja]] külas, tema sünnipaika tähistab skulptor [[Elmar Rebane|Elmar Rebase]] valmistatud mälestusmärk [[Võpolsova]] külas. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastaja oli soome folklorist [[Armas Otto Väisänen]] [[rahvaluule]] kogumisretkel [[1923]]. aasta suvel.<ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/ao-vaisanen.html | pealkiri = Armas Otto Väisänen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 18.05.2021 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210518065245/https://estofilia.finland.ee/2018/01/ao-vaisanen.html | url-olek = ei tööta }}</ref><ref>[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/anne.html/ Paul Hagu. Setu lauluema Anne Vabarna] www.folklore.ee</ref> [[Setomaa vald]] annab välja [[Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia|Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat]] seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.<ref>http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/anne-vabarna-nimelise-omakultuuripreemia-laureaadid-on-selgunud?id=67396322</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Paulopriit Voolaine]]. "Setu lauluema Vabarna Anne "Peko (Pekolanõ)"". Eesti Kirjandus nr 22, 1928, lk 6-21. * Paulopriit Voolaine. "Setu lauluema Vabarna Anne "Peko laulu" II osa". Eesti Kirjandus nr 24, 1930, lk 378-389. * [[Richard Viidalepp]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193356/142672/page/60 Anne Vabarna 1877–1964]. – Keel ja Kirjandus 1965, nr 2, lk 122–124. * ''Peko. Setu rahvuseepos''. Kuopio: Snellman-Instituutti, 1995. ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/setu/anne/anne.html/ Anne Vabarna] {{JÄRJESTA:Vabarna, Anne}} [[Kategooria:Eesti rahvalaulikud]] [[Kategooria:Setumaa inimesed]] [[Kategooria:Värska kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1964]] jodmw7bu39zaijjx6v4c7ds1kw2b9t6 0 239997 7205942 6910392 2026-08-01T13:00:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205942 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Liibüa kodusõda | osa = [[Araabia kevad]]est | pilt = Libyan war final.svg | pildiallkiri = <div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Color box|#FF4000}} – mässuliste alad enne 19. märtsi <br/>{{Color box|#F79F81}} – lahingualad märtsist augustini <br/>{{Color box|#B18904}} – mässuliste lääneranniku rinne <br/>{{Color box|#FAAC58}} – mäsuliste võidetud alad 1. oktoobriks <br/>{{Color box|#58FAAC}} – valitsusvägede viimased tugipunktid <br/>[[Pilt:Big battle symbol.svg|15px]] – suuremad lahingud <br/>[[Pilt:Small battle symbol.svg|15px]] – väiksemad lahingud</div> | aeg = 15. veebruar 2011 – 23. oktoober 2011 <br/> (8 kuud, 1 nädal ja 1 päev) | koht = [[Liibüa]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Mässuliste võit: <br/> *[[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī|Gaddafi]] valitsuse kukkumine<ref>{{cite web|url=http://maailm.postimees.ee/605276/gaddafi-surm-sai-ametliku-kinnituse?_ga=1.86631825.820417486.1456426701|title=Gaddafi surm sai ametliku kinnituse|date=20. oktoober 2011|publisher=Postimees|access-date=9. aprill 2017}}</ref> *Ajutiselt tuleb võimule [[Liibüa Rahvuslik Üleminekunõukogu]] *Üleminekunõukogu saab 105 riigi ametliku tunnustuse *Jätkuv vägivald viib [[Liibüa kodusõda (2014-)|uue kodusõjani]] | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] '''[[Liibüa Rahvuslik Üleminekunõukogu]]''' *[[Liibüa Rahvavabastusarmee]] *Gaddafivastased hõimud ---- [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1973]]: *[[Pilt:Flag of NATO.svg|25px]] [[NATO]] <br/> '''NATO liikmesriigid Liibüas:''' *[[Pilt:Flag of the United States.svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]] *[[Pilt:Flag of Belgium.svg|25px]] [[Belgia]] *[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|25px]] [[Bulgaaria]] *[[Pilt:Flag of Spain.svg|25px]] [[Hispaania]] *[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] [[Holland]] *[[Pilt:Flag of Italy.svg|25px]] [[Itaalia]] *[[Pilt:Flag of Canada.svg|25px]] [[Kanada]] *[[Pilt:Flag of Greece.svg|25px]] [[Kreeka]] *[[Pilt:Flag of Norway.svg|25px]] [[Norra]] *[[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa]] *[[Pilt:Flag of Romania.svg|25px]] [[Rumeenia]] *[[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Taani]] *[[Pilt:Flag of Turkey.svg|25px]] [[Türgi]] *[[Pilt:Flag of the United Kingdom.svg|25px]] [[Ühendkuningriik]] <br/> '''Teised riigid:''' *[[Pilt:Flag of United Arab Emirates.svg|25px]] [[Araabia Ühendemiraadid]] *[[Pilt:Flag of Jordan.svg|25px]] [[Jordaania]] *[[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi]] ---- [[Wazzini lahing|Väiksemad kokkupõrked piiril]]:<br/> [[Pilt:Flag of Tunisia.svg|25px]] [[Tuneesia]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] '''[[Liibüa Muammar Gaddafi võimu all|Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadžamahirija]]''' *[[Liibüa Araabia Džamahirija sõjavägi|Liibüa sõjavägi]] *Paramilitaarüksused *Gaddafimeelsed hõimud *Välismaa palgasõdurid (väidetavalt) | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] [[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] [[Omar El-Hariri]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] [[Jalal al-Digheily]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] [[Abdul Fatah Younis]] [[Lahingus langenu|†]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] [[Suleiman Mahmoud]] <br/> [[Pilt:Flag of Qatar.svg|25px]] [[Hamad bin Ali Al Attiyah]] ---- [[Pilt:Flag of NATO.svg|25px]] [[Charles Bouchard]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Saif al-Islam Gaddafi]] <small>[[Sõjavang|(POW)]]</small> <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Khamis Gaddafi]] [[Lahingus langenu|†]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Mutassim Gaddafi]] [[Lahingus langenu|†]]<ref>{{cite web|url=http://maailm.postimees.ee/596288/reuters-liibuas-voeti-kinni-gaddafi-poeg-mutassim?_ga=1.12640318.820417486.1456426701|title=Reuters: Liibüas võeti kinni Gaddafi poeg Mutassim|date=13. oktoober 2011|publisher=Postimees|access-date=9. aprill 2017}}</ref> <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Saif al-Arab Gaddafi]] [[Lahingus langenu|†]]<ref>{{cite web|url=http://maailm.postimees.ee/427562/nato-eilses-ohurunnakus-sai-surma-gaddafi-noorim-poeg?_ga=1.12640318.820417486.1456426701|title=NATO eilses õhurünnakus sai surma Gaddafi noorim poeg|date=13. oktoober 2011|publisher=Postimees|access-date=9. aprill 2017}}</ref> <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Al-Saadi Gaddafi]] <small>[[Sõjavang|(POW)]]</small> <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Abu-Bakr Yunis Jabr]] [[Lahingus langenu|†]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Massoud Abdelhafid]] <br/> [[Pilt:Flag of Libya (1977-2011).svg|25px]] [[Mahdi al-Arabi]] <small>[[Sõjavang|(POW)]]</small> | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = 17 000 ülejooksnud sõdurit ja vabatahtlikku; sõja lõpuks 200 000 vabatahtlikku ---- <small>Rahvusvahelised jõud: arvukalt õhu- ja mereväelasi</small> | jõud2 = 20 000 – 40 000 sõdurit | jõud3 = | kaotused1 = 5904–6626 mässuliste langenud võitlejat ja toetajat | kaotused2 = 3309–4227 langenud sõdurit; <br/> 7000 langes vangistusse | kaotused3 = Kokku hinnanguliselt: <br/> 9400 langenut, 4000 teadmata kadunut, <br/>50 000 haavatut | märkused = }} '''2011. aasta Liibüa kodusõda''', mida nimetatakse ka '''Liibüa revolutsiooniks'''<ref name="Hpn5Z" /> või '''17. veebruari revolutsiooniks'''<ref name="V49WB" />, sai alguse [[15. veebruar]]il toimunud valitsusvastastest meeleavaldustest. Ohvriterohked rahva väljaastumised olid suunatud [[Liibüa]] diktaator [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] režiimi vastu. Protestid eskaleerusid mässuks, mis levis üle kogu riigi<ref name="zDLp0" />. Mässu käigus moodustasid Gaddafi-vastased vahevalitsuse, mille nimeks sai Rahvuslik Üleminekunõukogu. Rahutustele eelnesid samalaadsed sündmused mujal [[Põhja-Aafrika]]s: [[Egiptus]]es ja [[Tuneesia]]s<ref name="CVxkq" /><ref name="Iuldi" />. == Taustainfo == === Juhtimine === Muammar al-Gaddafi oli [[Araabia]] natsionalistide grupi nimega Vabad Ohvitserid juht, kes eemaldasid 1969. aasta rahuliku riigipöörde käigus võimult kuninga Idris I<ref name="S4uUW" />. Ta tühistas kehtinud Liibüa 1951. aasta põhiseaduse, nimetades seda neokoloniaalseks dokumendiks. Gaddafi valitsemisajal paranes märgatavalt Liibüa elanike elatustase, oodatav eluiga ja kirjaoskus. 1975. aastal avaldas ta oma [[manifest]]i "Roheline raamat". Ametlikult taandus Gaddafi võimult 1977. aastal ning nimetas end lihtsalt "sümboolseks juhiks"<ref name="gKten" />. Gaddafi juhtimise all oli tema manifesti kohaselt riigis tegu detsentraliseeritud [[otsedemokraatia]]ga<ref name="5bqKs" />, kus temal oli puhtalt esinduslik roll. Ametlikult kehtis riigis süsteem, kus kohalike omavalitsuste ülesandeid täitsid rahva komiteed, seadusandlikke ülesandeid kaudselt valitud Üldine Rahvakongress ja täidesaatvaks võimuks oli Üldine Rahvakomitee. [[Freedom House]]’i andmetel mõjutati neid riigiorganeid siiski vastavalt sellele, kuidas Gaddafi võimule mugavam oli<ref name="rY9dW" />. === Areng ja korruptsioon === Kuigi Gaddafi 42-aastase valitsemisaja lõpuks oli Liibüas keskmine sissetulek elaniku kohta 14 000 dollarit, elas kolmandik inimesi allpool vaesuspiiri<ref name="6qsjx" />. Riigis toimis üsna [[Sekularism|sekulaarne]] ühiskond<ref name="yKnIc" />, kus oli keelustatud lapsabielud ja naistele oli antud võrdsed õigused palga suhtes, lahutuste osas ja ligipääs kõrgharidusele suurenes 1996. aastaks kaheksalt protsendilt 43 protsendini, olles võrdne meeste näitajaga<ref name="VXz2B" />. Suur osa riigi sissetulekust pärines 1970. aastatel kiiresti arenenud [[nafta]] puurimisest ja töötlemisest<ref name="vtYqg" />. Liibüa [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] ''per capita'', [[inimarengu indeks]] ja [[kirjaoskus]] olid kõrgemal tasemel kui naaberriikides [[Egiptus]]es ja [[Tuneesia]]s, kust said alguse [[Araabia kevad]]e ülestõusud<ref name="viCtW" />. Seevastu oli Liibüas kõrgem ka [[korruptsioonitajumise indeks]] (CPI), mille näitaja oli 2010. aastal 2,2. Sellega oli Liibüa 178 riigi seas 146. kohal, võrreldes Egpituse 98. ja Tuneesia 59. kohaga<ref name="ISi96" />. Lisaks oli umbes 13% Liibüa elanikkonnast töötu<ref name="GxuWT" />, kuigi riigis oli üks kõrgeim töötusemäär regioonis. Seetõttu töötas riigis üle miljoni võõrtöölise, kes suures osas lahkusid riigist pärast rahutuste algust<ref name="i5AlX" />. Kõige hullem oli majanduslik olukord riigi idaosas, kus toimus suur osa nafta puurimisest<ref name="8zvYq" />. Mitmed välisriigid ja analüütikud on väitnud, et suur osa riigis toimunud ettevõtlusest oli Gaddafi, tema perekonna ja valitsuse poolt kontrollitud<ref name="FlUgk" />. Gaddafi oli oma valitsemisajal suurel hulgal varandust kogunud, mis kajastus luksuslikes autodes, majades ja erinevates investeeringutes<ref name="wtqsh" />. Enda sõnul kavatses Gaddafi riigis korruptsioonitaset vähendada viies läbi reforme naftatööstuses<ref name="mauqV" />. 2008. aastal pakkus ta välja plaani saata laiali ametis olev administratiivne ametnikkond, välja arvatud kaitse-, sisejulgeoleku ja välisministrid, ja suunata naftast pärit tulu otse Liibüa rahvale<ref name="LXh0t" />. Plaan pandi hääletusele, kuid kukkus läbi ning tõi esile pahameele mitme valitsusametniku seas<ref name="Hi8nP" />. === Inimõigused Liibüas === 2009. ja 2011. aastal hindas Pressivabaduse Indeks Liibüa [[Lähis-Ida]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s enim [[Tsensuur|tsenseeritud]] riigiks<ref name="JWILe" /><ref name="1P6bh" />. Samal ajal hindas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|Inimõiguste Nõukogu]] enne mässu algust teatud paranemisi riigi inimõiguste osas<ref name="3dxsG" />. Liibüa delegatsioon ÜRO juures andis samuti välja raporti riigi inimõigustealase olukorra kohta. Nende andmetel kehtis riigis otsene rahvademokraatia, mis garanteeris inimeste otsese osaluse riigi poliitikas<ref name="3hlsy" />. Väidetavalt töötas kuni 20% Liibüa elanikest riigi heaks informaatoritena, kelle abil hoiti kontrolli all riigisiseseid [[dissident]]e<ref name="wBzki" />. 2009. aastal teates Gaddafi valitsuse ametnikele, et Liibüat on ees ootamas uus poliitiline periood, kus toimuvad vabad valimised, mida jälgivad rahvusvahelised vaatlejad<ref name="BOA3F" />. See tekitas taas pahameelt kõrgete ametnike seas. Samas oli riigis keelatud luua poliitilisi [[Erakond|parteisid]] ning seaduse rikkujatele oli karistuseks hukkamine<ref name="wBzki" />. Gaddafi välja antud "Roheline raamat" oli aastaid põhiline raamistik poliitiliseks hariduseks ning õpetajaid, kes olid avalikult selle vastased, võidi hukata<ref name="PlVnz" />. 1988. aastal viidi manifesti sisse mõned muudatused, mis parandasid riigi inimõigustealast olukorda. Näiteks anti rahvale rohkem sõnavabandust<ref name="3dxsG" />. Selle tulemusel suurenes kuni 21. sajandi alguseni Liibüa elanike rahulolu valitsusega. == Gaddafi-vastane liikumine == Esimesed protestid algasid juba 13. Jaanuaril, kui Baydas, Dernas ja Benghazis tulid tänavatele mitmed meeleavaldajad<ref name="rGxsw" />. Jaanuari lõpus õhtus ajakirjanik Jamal al-Hajji inimesi demonstreerima oma toetust suuremale vabadusele ning ta vahistati veebruari alguses. Vahistamise põhjuseks toodi asjaolu, et al-Hajji olevate kellelegi autoga otsa sõitnud, kuid Amnesty International andmetel oli vahistamise põhjuseks tema Gaddafi-vastasus<ref name="dgul4" />. Veebruari keskpaigaks kasvas Liibüas mässude arv ning Araabia kevade käigus algas riigis kodusõda<ref name="CgAxb" />. Veebruari algul tulid tänavatele välistöölised ja vähemused, kes protestisid kohalike võimude vastu. Pärast inimõiguste advokaadi Fathi Terbili vahistamist 15. veebruaril, tulid Benghazis tänavatele juba suuremad rahvahulgad, kes olid relvastatud näiteks kivide ja bensiinipommidega<ref name="lagdX" />. Politsei vastas omalt poolt pisargaasi, veekahurite ja kummikuulidega. Mõnes linnas süütasid sajad protestijad politseijaoskondi ja turvahooneid, mille peale Liibüa julgeolekujõud kasutasid väidetavalt surmavat jõudu<ref name="x4UpG" />. 17. veebruaril kuulutati mässajate poolt välja "Viha päev" ning tänavale kutsuti meelt avaldama kõik Gaddafi-vastased grupid<ref name="oHuds" />. Suuremad ülestõusud toimusid Benghazi, Ajdabiya, Derna, Zintani ja Bayda linnas.<ref name="c0469" /> Paljude opositsiooniliikmete eesmärk oli taastada 1952. aasta põhiseadus, mille Gaddafi oli kehtetuks kuulutanud, ja üleminek mitmepartei demokraatiale<ref name="lYGzG" />. Paljud sõjaväelased läksid üle mässuliste poolele ja kaasatud oli suurel hulgal vabatahtlikke<ref name="rMAZE" />. 27. veebruaril loodi Rahvuslik Üleminekunõukogu, mille abil loodeti ühtsustada võimuvahetust Liibüas<ref name="WGN7I" />. Grupi peamine eesmärk ei olnud moodustada vahevalitsus, vaid koordineerida mässuliste tööd erinevates linnades ja anda liikumisele poliitiline nägu<ref name="t8vSf" />. Nõukogu seadis eesmärgiks viia läbi valimised, mis pidanuks toimuma mai kuus<ref name="T0mTF" />. Mässuliste hulka kuulusid peamiselt tsiviilisikud nagu õpetajad, õpilased, advokaadid ja naftatöölised. Lisaks neile oli mässajate hulgas ka suur osa politseinike ja sõjaväelasi<ref name="UsXFw" />. Gaddafi valitsus oli korduvalt väitnud, et mässuliste hulka kuulub ka al-Qaeda võitlejaid<ref name="oHUD0" />, kuid NATO kõrgete juhtide väitel ei olnud nende hulgas piisavalt suurt terroristide osakaalu<ref name="wLbIb" />.  == Sündmuste käik== [[Facebook]]is levitasid al-Qadhdhāfī-vastased üleskutseid tulla 17. veebruaril ("[[viha päev]]al") meelt avaldama. ===15. ja 16. veebruar (teisipäev ja kolmapäev)=== [[15. veebruar]]i õhtul alustas umbes 200 inimest meeleavaldust [[Banghāzī]] politsei peakorteri ees väljakul [[Maydān ash-Shajarah]], nõudes samal päeval<ref name="C7w56" /> arreteeritud inimõiguste aktivisti [[Fathi Terbil]]i vabastamist<ref name="Ngk89" />. Meeleavalduse algatasid [[Abū Salīmi vangla]]s kinni peetavate islamivõitlejate sugulased; Fathi Terbil taotles nende vangide vabastamist<ref name="13BmW" /><ref name="yAn2h" /><ref name="sUkk4" />. Hiljem kasvas meeleavaldajate arv 500 kuni 600-le<ref name="FRs3Z" /> ning meeleavaldus pöördus al-Qadhdhāfī vastu<ref name="Ngk89" />. Kolmapäeva varajastel tundidel skandeeriti hüüdlauseid "riigi korrumpeerunud juhtide vastu"<ref name="BNohP" />. Väljaande [[Qūrīnā]] teatel oli mõnel meeleavaldajal kive ja süütepudeleid<ref name="BNohP" />. Politsei ajas meeleavalduse laiali. Meeleavaldajate vastu kasutati väidetavalt kummiga ümbritsetud teraskuule, veekahureid ja pisargaasi<ref name="BNohP" /> ning pealtnägijate teatel rünnati rahvahulka kihutavate autodega<ref name="Ngk89" />. [[Idris Al-Mesmari]] sõnul kasutasid erariides julgeolekutöötajad meeleavalduse laialiajamiseks pisargaasi, nuiasid ja kuuma vett; mõned tunnid pärast telefoniintervjuud [[Al-Jazeera]]le ta arreteeriti<ref name="BNohP" />. Kohaliku haigla direktori sõnul sai kokkupõrgetes kergelt vigastada 38 inimest, kellest enamik (Al-Jazeera andmetel 10<ref name="BNohP" />) olid julgeolekutöötajad<ref name="Ngk89" />. [[Qūrīnā]] andmetel sai viga 14 inimest; korrakaitsejõud olevat sekkunud al-Gadhdhāfī pooldajate ja "saboteerijate" kokkupõrkesse<ref name="XX7BI" /> 20 inimest arreteeriti<ref name="Ngk89" />. [[Pilt:Flag of Libya.svg|pisi|200px|Liibüa opositsiooni lipp]] Meeleavaldused laienesid teistesse linnadesse. [[Al-Bayḑā’]]s<ref name="i0xsE" /> skandeerisid sajad meeleavaldajad "Rahvas tahab režiimi lõppu" ja süütasid politseiposte<ref name="1AeYj" />. Väljaande [[Al-Yawm]] hinnangul rohkem kui 1500-pealine rahvahulk püüdis rünnata julgeolekujõudude hoonet. Meeleavaldajad süütasid kaks autot ja põletasid maha liikluspolitsei peakorteri. Järgnes kokkupõrge politseiga, milles kuus inimest sai surma ja kolm inimest sai haavata. [[Az-Zintān]]is marssisid sajad meeleavaldajad tänavatel režiimile lõpu tegemist nõudvaid loosungeid ning süütasid julgeoleku peakorteri ja ühe politseijaoskonna ning panid lõpuks kesklinnas telgid üles<ref name="wYRRD" />. Meeleavaldusi oli ka [[Darnah]]'s. Kummaski kohas keegi viga ei saanud. 16. veebruaril toimusid ka valitsuse pooldajate meeleavaldused. [[Abū Salīmi vangla]]st vabastati 16. veebruaril 110 [[Liibüa Islami Võitlusrühm]]a liiget; vanglasse jäi veel 30 selle rühmitusi liiget. Seda oli nõudnud [[Sayf al-Islām Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] lepitusplaani osana.<ref name="uHq4u" /> Valitsus pani ette riigitöötajate palga kahekordistamise.<ref name="uHq4u" /> ===21. veebruar=== [[21. veebruar]]il süütasid rahvahulgad pealinnas parlamendihoone<ref name="NGhg5" />. ===22. veebruar=== [[22. veebruar]] peatas [[Araabia Liiga]] Liibüa liikmesuse organisatsioonis<ref name="RJf5P" />. ===23. august=== 23. augustil hõivasid mässuliste väed Muammar al-Qaddafi residentsi Tripolis.<ref name="XxOrA" /> ===22. september=== Rahvusliku Üleminekunõukogu väed teatasid [[Sabhā]] vallutamisest. ===17. oktoober=== Rahvusliku Üleminekunõukogu väed hõivasid [[Banī Walīd]]i, mida nad olid vallutada püüdnud septembri algusest saadik. ===20.oktoober=== Rahvusliku Üleminekuvalitsuse võitlejad pidasid [[Surt]]is kinni [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], kes umbes tund hiljem segastel asjaoludel tapeti. Enne seda andsid Qadhdhāfīt transportinud konvoile õhulöögi NATO väed. NATO raporti järgi tabasid õhulöögid sel päeval Surti lähistel ühteteist mootorsõidukit.<ref name="INmxs" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Hpn5Z">{{Netiviide |url=http://www.pbs.org/newshour/multimedia/libya_9months/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-26 |arhiivimisaeg=2011-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111021172948/http://www.pbs.org/newshour/multimedia/libya_9months/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="V49WB">https://www.libyaherald.com/2013/02/17/opinion-on-the-second-anniversary-of-the-17th-february-2011-revolution-reflections-and-considerations/</ref> <ref name="zDLp0">Barker, Anne (24 February 2011). [http://www.abc.net.au/news/2011-02-24/time-running-out-for-cornered-gaddafi/1955842 "Time Running Out for Cornered Gaddafi"]. ABC News. Retrieved12 September 2011.</ref> <ref name="CVxkq">Anthony Shadid. [http://www.nytimes.com/2011/02/19/world/africa/19libya.html Libya Protests Build, Showing Revolts' Limits]. The New York Times (Cairo), 18. veebruar 2011</ref> <ref name="Iuldi">Sven Randlaid. [http://uudised.err.ee/index.php?06224314 Liibüas jätkuvad valitsusvastased rahutused.] ERR, 18. veebruar 2011</ref> <ref name="S4uUW">Viscus, Gregory (23 February 2011). [http://www.bloomberg.com/news/2011-02-23/qaddafi-is-no-mubarak-overthrow-may-mean-descent-to-chaos-.html "Qaddafi Is No Mubarak as Regime Overthrow May Trigger a 'Descent to Chaos'"]. ''Bloomberg L.P''. Retrieved12 March 2011.</ref> <ref name="gKten">Wynne-Jones, Jonathan (19 March 2011). [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/libya/8393285/Libyan-minister-claims-Gaddafi-is-powerless-and-the-ceasefire-is-solid.html "Libyan minister claims Gaddafi is powerless and the ceasefire is 'solid'"]. ''The Telegraph'' (London). Retrieved22 October 2011</ref> <ref name="5bqKs">Robbins, James (7 March 2007). [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/6425873.stm "Eyewitness: Dialogue in the desert"]. BBC News. Retrieved22 October 2011.</ref> <ref name="rY9dW">[https://web.archive.org/web/20110823022919/http://www.freedomhouse.org/template.cfm?page=22&year=2010&country=7862 "Libya"]. ''Country Report''. [[Freedom House]]. Retrieved 7 August 2011</ref> <ref name="6qsjx">Christopher S. Chivvis, Keith Crane, Peter Mandaville, Jeffrey Martini [https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR100/RR129/RAND_RR129.pdf 'Libya’s Post-Qaddafi Transition,'] [[Rand Corporation]], 2012 p.11</ref> <ref name="yKnIc">[https://web.archive.org/web/20131004215615/http://www.reuters.com/article/2012/10/14/us-libya-assembly-idUSBRE89D0F520121014 'Libya's national assembly elects former diplomat as prime minister,'] [[Reuters]] 14 October 2012</ref> <ref name="VXz2B">Kiapi, Evelyn Matsamura (October 27, 2011).[https://web.archive.org/web/20160514035446/http://www.observer.ug/news-headlines/15650-gaddafis-odd-love-affair-with-women "Gaddafi’s odd love affair with women"]. ''[[The Observer (Uganda)|The Observer]]''. Retrieved April 29, 2016</ref> <ref name="vtYqg">[http://www.economist.com/node/18239888 "Endgame in Tripoli"]. ''[[The Economist]]''. 24 February 2011. Retrieved 12 March 2011</ref> <ref name="viCtW">Maleki, Ammar (9 February 2011). [https://web.archive.org/web/20130425231858/http://www.payvand.com/news/11/feb/1080.html "Uprisings in the Region and Ignored Indicators"]. [[Rooz]] (via Payvand). Retrieved 26 March 2011.</ref> <ref name="ISi96">[https://web.archive.org/web/20120425163935/http://www.transparency.org/policy_research/surveys_indices/cpi/2010/results "Corruption Perceptions Index 2010 Results"].''[[Corruption Perceptions Index]]''. [[Transparency International]].  from the original on 26 October 2010. Retrieved 22 February 2011</ref> <ref name="GxuWT">Jawad, Rana (5 May 2005). [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4515919.stm "Libya grapples with unemployment"]. BBC News.</ref> <ref name="i5AlX">[https://web.archive.org/web/20121020102458/http://af.reuters.com/article/investingNews/idAFJOE52106820090302 "Libya's Jobless Rate at 20.7 Percent: Report"]. Reuters Africa. 2 March 2009. Retrieved 12 March 2011.</ref> <ref name="8zvYq">[http://www.economist.com/node/18290470 "A Civil War Beckons"]. ''The Economist''. 3 March 2011. Retrieved 12 March 2011.</ref> <ref name="FlUgk">[https://web.archive.org/web/20111027230006/http://www.reuters.com/article/2011/03/04/idUS108205791820110304 "Lesson from Libya: Despotism, Poverty and Risk"]. Reuters. 4 March 2011.</ref> <ref name="wtqsh">Lichtblau, Eric; Rohde, David; Risen, James (24 March 2011). [http://www.nytimes.com/2011/03/24/world/africa/24qaddafi.html "Shady Dealings Helped Qaddafi Build Fortune and Regime"]. ''The New York Times''.</ref> <ref name="mauqV">[https://web.archive.org/web/20120727002648/http://uk.reuters.com/article/2008/05/08/libya-oil-gaddafi-idUKL0829452920080508 "Libya's Gaddafi tells govt to hand out oil money"]. Reuters UK. 8 May 2008. Retrieved 30 October 2011.</ref> <ref name="LXh0t">[https://web.archive.org/web/20100411035805/http://www.carnegieendowment.org/publications/index.cfm?fa=view&id=19968&prog=zgp&proj=zdrl,zme#news "Libya: Ministries Abolished"]. [[Carnegie Endowment for International Peace]]. Retrieved 14 February2010.</ref> <ref name="Hi8nP">[https://web.archive.org/web/20111206183309/http://uk.reuters.com/article/2009/03/03/libya-oil-idUKL359112620090303 "Libyan congresses delay Gaddafi's oil shareout plan"]. Reuters UK. 3 March 2009. Retrieved30 October 2011.</ref> <ref name="JWILe">[https://web.archive.org/web/20110804224233/http://www.freedomhouse.org/uploads/fop/2009/FreedomofthePress2009_tables.pdf "Freedom of the Press 2009 – Table of Global Press Freedom Rankings"] (PDF). [[Freedom House]]. 2009. Archived from [http://www.freedomhouse.org/uploads/fop/2009/FreedomofthePress2009_tables.pdf the original] (PDF; 696 KB) on 4 August 2011. Retrieved 13 August 2011.</ref> <ref name="1P6bh">[https://web.archive.org/web/20110515162314/http://freedomhouse.org/images/File/fop/2011/FOTP2011GlobalRegionalTables.pdf "Freedom of the Press 2011"] (PDF). [[Freedom House]]. Archived from [http://freedomhouse.org/images/File/fop/2011/FOTP2011GlobalRegionalTables.pdf the original] (PDF) on 15 May 2011. Retrieved 17 May 2011.</ref> <ref name="3dxsG">[http://www2.ohchr.org/english/bodies/hrcouncil/docs/16session/A-HRC-16-15.pdf "Report of the Working Group on the Universal Periodic Review: Libyan Arab Jamahiriya"] (PDF).''[[Universal Periodic Review]]''. United Nations. 4 January 2011. Retrieved 26 October 2011.</ref> <ref name="3hlsy">[https://web.archive.org/web/20160529133237/http://lib.ohchr.org/HRBodies/UPR/Documents/Session9/LY/A_HRC_WG.6_9_LBY_1_Libya_E.pdf "U.N. Human Rights Council resolution: Great Socialist People’s Libyan Arab Jamahiriya (2010)"](PDF). Retrieved 2013-10-02.</ref> <ref name="wBzki">Mohamed Eljahmi (2006). [http://www.meforum.org/878/libya-and-the-us-qadhafi-unrepentant "Libya and the U.S.: Qadhafi Unrepentant"]. ''The Middle East Quarterly''. Retrieved 12 September 2011.</ref> <ref name="BOA3F">[http://www.telegraph.co.uk/news/wikileaks-files/libya-wikileaks/8294906/AL-QADHAFI-SUGGESTS-LIBYAN-ELECTIONS-MAY-BE-IN-THE-OFFING.html "Al-Qadhafi Suggests Libyan Elections May Be In The Offing"]. ''The Daily Telegraph'' (London: WikiLeaks). 31 January 2011. Retrieved 1 September2011.</ref> <ref name="PlVnz">[http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13235981 "What now for Colonel Gadaffi's Green Book?"]. BBC News. 29 April 2011. Retrieved 30 October 2011.</ref> <ref name="rGxsw">[https://web.archive.org/web/20110322055904/http://www.almasryalyoum.com/en/node/297407 "Libyans Protest over Delayed Subsidized Housing Units"]. ''[[Almasry Alyoum]]''. 16 January 2011. Archived from [http://www.almasryalyoum.com/en/node/297407 the original] on 22 March 2011. Retrieved 18 March2011.</ref> <ref name="dgul4">[https://web.archive.org/web/20110209230029/http://www.amnesty.org/en/news-and-updates/libyan-writer-detained-following-protest-call-2011-02-08 "Libyan Writer Detained Following Protest Call"].[[Amnesty International]]. 8 February 2011.  from the original on 8 February 2011. Retrieved18 March 2011.</ref> <ref name="CgAxb">[https://web.archive.org/web/20130604023918/http://www.periscopepost.com/2011/10/arab-spring-domino-effect-gaddafi-is-gone-will-syrias-al-assad-be-the-next-arab-autocrat-toppled/ "Arab Spring domino effect: Gaddafi is gone, will Syria’s al-Assad be the next Arab autocrat toppled?"]. ''Periscope Post''. 21 October 2011. Retrieved24 June 2012.</ref> <ref name="lagdX">[http://www.alarabiya.net/articles/2011/02/16/137834.html "Clash breaks out as Libya braces for 'day of anger'"]. Alarabiya.net. 2011-02-16. Retrieved2013-10-02.</ref> <ref name="x4UpG">Cockburn, Patrick (24 June 2011). [http://www.independent.co.uk/news/world/africa/amnesty-questions-claim-that-gaddafi-ordered-rape-as-weapon-of-war-2302037.html "Amnesty Questions Claim That Gaddafi Ordered Rape as Weapon of War"]. ''The Independent'' (London). Retrieved12 August 2011.</ref> <ref name="oHuds">[http://www.aljazeera.com/news/middleeast/2011/02/201122171649677912.html "Calls for Weekend Protests in Syria"]. Al Jazeera. 4 February 2011. Retrieved 26 March 2011.</ref> <ref name="c0469">[http://www.usatoday.com/news/world/2011-02-17-libya-protests_N.htm "Anti-Government Protesters Killed in Libyan Clash"].''USA Today''. Associated Press. 17 February 2011. Retrieved 12 August 2011.</ref> <ref name="lYGzG">Gillis, Clare Morgana (4 March 2011). [http://www.theatlantic.com/international/archive/2011/03/in-eastern-libya-defectors-and-volunteers-build-rebel-army/72018/ "In Eastern Libya, Defectors and Volunteers Build Rebel Army"].''The Atlantic''. Retrieved 12 March 2011.</ref> <ref name="rMAZE">[http://www.economist.com/node/18239900 "Building a New Libya"]. ''The Economist''. 24 February 2011. Retrieved 12 March 2011.</ref> <ref name="WGN7I">Golovnina, Maria (28 February 2011). [https://web.archive.org/web/20120121004853/http://www.reuters.com/article/2011/02/28/us-libya-protests-idUSTRE71G0A620110228 "World raises pressure on Libya, battles for key towns"]. Tripoli. Reuters. Retrieved 25 January 2012</ref> <ref name="t8vSf">[http://www.aljazeera.com/news/africa/2011/02/2011227175955221853.html# "Libya Opposition Launches Council"]. Al Jazeera. 27 February 2011. Retrieved 13 March 2011.</ref> <ref name="T0mTF">[https://web.archive.org/web/20110227071313/http://www.skynewsbusiness.com.au/world/article.aspx?id=582519&vId= "Libyan Ex-Minister Wants Election"]. Sky News. 27 February 2011. Retrieved 13 March 2011.</ref> <ref name="UsXFw">Garcia-Navarro, Lourdes. [http://www.npr.org/2011/03/16/134594253/as-tide-turns-rebels-dream-of-free-libya-dims "As Tide Turns, Rebels' Dream Of 'Free Libya' Dims"]. [[NPR]]. Retrieved30 March 2011.</ref> <ref name="oHUD0">Golovnina, Maria (2 March 2011). [https://web.archive.org/web/20110305061958/http://www.reuters.com/article/2011/03/02/us-libya-gaddafi-idUSTRE7213FX20110302 "Upbeat Gaddafi Fires Trademark Blast at West and Qaeda"]. Reuters. Retrieved 30 March 2011.</ref> <ref name="wLbIb">Winnett, Robert; Gardham, Duncan (29 March 2011). [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/libya/8414583/Libya-al-Qaeda-among-Libya-rebels-Nato-chief-fears.html "Libya: al-Qaeda Among Libya Rebels, Nato Chief Fears"]. ''The Daily Telegraph'' (London). Retrieved10 August 2011.</ref> <ref name="C7w56">[https://web.archive.org/web/20110706174612/http://winnipeg.ctv.ca/servlet/an/local/CTVNews/20110216/libya-protests-110216/20110216/?hub=WinnipegHome Libyan security forces clash with anti-Gadhafi protesters], CTV Winnipeg, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="Ngk89">[http://www.france24.com/en/20110216-libya-violent-protests-rock-benghazi-anti-government-gaddafi-egypt-tunisia-demonstration Violent protests rock Libyan city of Benghazi], France24, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="13BmW">[http://itn.co.uk/fd4670df52bf349b4d888811c70f5b93.html Riots spread across Libya overnight]{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ITN, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="yAn2h">Terbil lubati vabastada ja vabastatigi hiljem.</ref> <ref name="sUkk4">Inga Höglund. [http://www.postimees.ee/?id=389136 Liibüa politsei ajas meeleavalduse laiali.] Postimees, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="FRs3Z">[http://uk.news.yahoo.com/riots-spread-across-libya-overnight-20110216-030509-315.html#KtTDbO9 Riots spread across Libya overnight], Yahoo!, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="BNohP">[https://web.archive.org/web/20110217001051/http://english.aljazeera.net/news/africa/2011/02/20112167051422444.html Libyan police stations torched], Al-Jazeera, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="XX7BI">[http://juralibertaire.over-blog.com/article-affrontements-avec-la-police-a-benghazi-libye-nuit-du-15-au-16-fevrier-67308774.html juralibertaire]</ref> <ref name="i0xsE">Inga Höglund. [http://www.postimees.ee/?id=389872 "Liibüa meeleavalduste käigus sai surma vähemalt neli inimest"] Postimees, 17. veebruar 2011</ref> <ref name="1AeYj">[https://web.archive.org/web/20110217001051/http://english.aljazeera.net/news/africa/2011/02/20112167051422444.html "Libyan police stations torched"], Al-Jazeera, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="wYRRD">[https://web.archive.org/web/20110217001051/http://english.aljazeera.net/news/africa/2011/02/20112167051422444.html "Libyan police stations torched"] Al-Jazeera, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="uHq4u">[http://winnipeg.ctv.ca/servlet/an/local/CTVNews/20110216/libya-protests-110216/20110216/?hub=WinnipegHome "Libyan security forces clash with anti-Gadhafi protesters"]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, CTV Winnipeg, 16. veebruar 2011</ref> <ref name="NGhg5">Inga Höglund. [http://www.postimees.ee/?id=391853 "Liibüa parlamendihoone pandi põlema"] Postimees, 21. veebruar 2011</ref> <ref name="RJf5P">[https://web.archive.org/web/20110226230254/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/araabia-liiga-peatas-vagivallast-haaratud-liibua-liikmesuse.d?id=40865309 "Araabia Liiga peatas vägivallast haaratud Liibüa liikmesuse"] Delfi, 22. veebruar 2011</ref> <ref name="XxOrA">[http://www.postimees.ee/539264/liibua-massulised-hoivasid-gaddafi-residentsi/ "Liibüa mässulised hõivasid Gaddafi residentsi"] Postimees, 23.08.2011</ref> <ref name="INmxs">http://www.nato.int/nato_static/assets/pdf/pdf_2011_10/20111021_111021-oup-update.pdf</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:2011 Libyan protests|Liibüa rahutused}} * [http://english.aljazeera.net/indepth/spotlight/libya/ Liibüa rahutuste kajastus.] Al Jazeera English * [https://www.delfi.ee/artikkel/40460242 Liibüa õhujõud avasid tule protestijate pihta.] Delfi, 16. veebruar 2011 * [http://www.postimees.ee/539550/gaddafi-tagasitombumine-on-taktikaline-kaik/ "Gaddafi: tagasitõmbumine on taktikaline käik"] Postimees, 24.08.2011 * [http://www.postimees.ee/538308/liibua-revolutsioon-jatkub-ka-parast-gaddafi-kukutamist/ "Liibüa revolutsioon jätkub ka pärast Gaddafi kukutamist"] Postimees, 23.08.2011 * [http://www.postimees.ee/538174/obama-gaddafi-ajastu-on-loppemas/ "Obama: Gaddafi ajastu on lõppemas"] Postimees, 22.08.2011 * [http://www.postimees.ee/538302/gaddafi-poeg-mu-isaga-on-koik-korras/ "Gaddafi poeg: mu isaga on kõik korras"] Postimees, 23.08.2011 * [http://www.postimees.ee/539264/liibua-massulised-hoivasid-gaddafi-residentsi/ "Liibüa mässulised hõivasid Gaddafi residentsi"] Postimees, 23.08.2011 * 10. juuli 2023 kell 12:02, [https://www.err.ee/1609030316/ Prantsuse luure endine tippjuht: Gaddafi kukutamine oli viga], err.ee [[Kategooria:Kodusõjad]] [[Kategooria:Liibüa ajalugu]] [[Kategooria:2011|Liibüa rahutused]] [[gl:Libia - ليبيا#Protestas en contra do Goberno en 2011]] klegpe3bnoe4osa4apowh1nghtdxcdj 0 241155 7206319 6944878 2026-08-02T06:55:39Z Kuriuss 38125 7206319 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Aleksander Poleštšuk''' ([[8. juuli]] [[1863]] [[Kuressaare]] – [[11. oktoober]] [[1944]] [[Kašpir Rudniki]], [[Sõzran]], [[Kuibõševi oblast]])<ref>Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996</ref> oli Eesti [[arhitekt]], ehitusinsener ning arhitektuuri- ja ehitusõppejõud. A. Poleštšuk oli maailmatasemega tippteadlane, ta kuulus Euroopa [[aatomienergia]] uurijate meeskonda. Vaheaegadega töötas ta 1933–1936 [[Prantsusmaa]], [[Holland]]i ja [[Saksamaa]] teadusasutustes. ==Haridus== Poleštšuk õppis [[Kuressaare algkool]]is ja abikoolmeistrite koolis, [[Tartu Õpetajate Seminar]]is 1879–1882; omandas eksternina [[Narva Gümnaasium]]i lõputunnistuse 1886; õppis [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]s 1888–1896, sai arhitekt-kunstniku kutse ([[Peterburi sõjaajaloo muuseum]]i projekteerimise eest) 1896. ==Töökäik== [[Rahvakool]]i õpetaja [[Kuressaare]]s 1882/83, [[Vasknarva]]s 1883–1886, [[Vana-Vändra]]s 1886–1888; [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] professor 1897–1920; ühtlasi oli ta [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod|Püha Sinodi]] tehnilise järelevalve peaarhitekt ja vanglate peavalitsuse arhitekt; pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[Peterburi leivatehas]]te peaarhitekt; [[Eesti Töörahva Kommuuni Ülikool]]i (Peterburis) juhataja 1919; projekteeris hooneid ja juhatanud ehitustöid Peterburis, Tallinnas jm. Opteerus 1920. aastal Eestisse, töötas algul [[Narva Hüdroelektrijaama Uurimisbüroo]] peaarhitektina, hiljem Ehitusvalitsuse peaarhitektina. TTs 1921–1932: [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] ehitusosakonna õppejõud (õpetatavad teemad: hoonete ruumijaotus, ehituseelarved, ehitustööde juhatamine, kütmine ja õhuvahetus, sanitaar-sisseseaded, arhitektooniline joonestamine, modelleerimine). Töötas vaheaegadega [[Prantsusmaa]], [[Holland]]i ja [[Saksamaa]] teadusasutustes 1933–1936. 1939. aastast töötas ta ehituse projekteerimise alal AS-is [[Eesti Kiviõli]]. 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ja 1941. aastal evakueeriti Nõukogude Liidu tagalasse Kašpir Rudnikisse [[Sõzran]]i [[Kuibõševi oblast]]isse. Juhendas seal silikaattellisetehases [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] tsemendi ([[putsolaan]]) valmistamist. ==Uurimusi ja tegevusvaldkondi== 1888. aastal ilmus tema ja Mats Tõnissoni kirjutatud vene keele õpik "Wene keele õpetus Eesti koolide jauks". Temalt ilmus ka ehituskonstruktsioonide ja staatika-alaseid õpikuid ning arhitektuuriteooria-käsitlusi (võlvide arvutamine ja ladumine, sillakonstruktsioonid, hoonete vastupidavus maavärinatele, ehitaja teatmik jm). Ta projekteeris õigeusu kirikuid [[Jaroslavl]]is, [[Harkov]]is, [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]], [[Vjatka]]s, [[Poltava kubermang|Poltaava]] ja [[Hersoni kubermang]]us, Tallinnas [[Aleksander Nevski katedraal]]i (ehitatud 1894–1996, akadeemik M. [[Preobraženski]] patronaaži all), [[Peterburi]]s [[Püha Isidori kirik]]u ([[Eesti Õigeusu Vennaskonna kirik]], ehitatud 1903–1907), [[Kuremäe]]l [[Pühtitsa kloostri Uspenski peakirik]]u (ehitatud 1908–1910); [[Peterburi]]s [[Geoloogia Komitee hoone]] (ehitatud 1912–1914, fassaad kaetud [[Saaremaa]] dolomiidiga), Eksperimentaalse Meditsiini Instituudi vivaariumihoone (ehitatud 1912–1915, akadeemik I. Pavlov tegi seal katseid koertega); [[Pulkovo observatoorium]]i seismoloogiajaama (ehitatud 1912–1914); Tallinnas osales Vene Seltsihoone ([[Tallinna Keskraamatukogu]]) ehitamisel (1896–1900), projekteeris Riigi trükikoja Niine tänaval (ehitatud 1923), Tollipeavalitsuse hoone sadamas (ehitatud 1926), elumaja Tina 23 / Kreutzwaldi 11 (ehitatud 1923–1924) jt. Osales 1909. aastal Estonia teatri- ja kontserdihoone võistlusprojektide hindamise žüriis. Oli [[Kuressaare Ehitusinstruktorite Kool]]i (praegune [[Kuressaare Ametikool]]) üks rajajaid 1922, töötas välja kavandi Saaremaa raudteevõrgu ehitamiseks, mitu kavandit Kuressaare kuurordi väljaarendamiseks (elluviimist takistas II maailmasõda). Uuris Eesti maavarasid ([[Saaremaa]]l [[Jaagarahu]] [[lubjakivi]], tõestas lubjakivi soodsa kaltsiidisisalduse; leidis [[Jaagarahu]]l oonüksmarmorit ja Muhus Igaküla juures litograafiakivi). 1933. aastal oli ta kindel, et suudab muuta [[Elavhõbe|elavhõbeda]] [[heelium]]iks ja [[Kuld|kullaks]]. Seda oli ta lubanud ka erialases [[Tehnika Ajakiri|Tehnika Ajakirjas]]. Selle tõestamiseks tegi [[Tartu Ülikool]]i eradotsent dr [[Adolf Parts]] Poleštšukile ettepaneku tulla Tartusse ja valmistada instituudi laboratooriumis lubatud heelium. Katsetel lasi ta elektrivoolu toru kaudu läbi [[elavhõbe]]da ning lootis selle niiviisi kullaks ja heeliumiks muuta. Kuid kolme päeva jooksul ei suutnud ta lubatud heeliumi ega kulda valmistada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Pekka |kuupäev=08.12.2024 |pealkiri=Eesti akadeemik püüdis laboris kulda valmistada |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120339970/eesti-akadeemik-puudis-laboris-kulda-valmistada |väljaanne=Eesti Ekspress}}</ref> ===Teadusorganisatoorne tegevus=== Ta asutas 1917. aastal Peterburis [[Eesti Tehnika Selts]]i, oli seltsi esimees. [[1919]]. aastal oli ta [[Eesti Töörahva Kommuun]]i ülikooli rektor. ==Tunnustus== * 1911 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] akadeemik * 1900 – [[Püha Anna III järgu orden]] * 1909 – Püha Anna II järgu orden (ehituskunsti õpetamise eest) * 1911 – aadlitiitel * 1922 – [[Korp! Leola]] [[auvil!]] ==Isiklikku== Poleštšuk sündis Kuressaares piirivalvuri peres. [[1920]]. aastal opteerus ta Eestisse ning pani aluse [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna tehnikumis]] eestikeelse tehnilise kõrghariduse andmisele ja arhitektide väljaõppele. Oli aastatel 1921–1932 Tallinna tehnikumi arhitektuuriõppejõud. Tema õpilaste seas on olnud näiteks [[Erika Nõva]], [[August Volberg]], [[Robert Natus]], [[Nikolai Kusmin]] ja teised. Ajaleht [[Meie Maa]] kirjutas 1. detsembril 1920: "Härra [[Ants Piip|Piip]] ootab akadeemik Poleštšukki lähemal ajal Venemaalt tagasi. Poleštšuk on sündinud saarlane, tunneb iseäralist huvi Saaremaa vastu – ja loota on, et ta Eestisse tagasi jõudes oma tööjõu Saaremaa huvidele jääb pühendama. Seega saaksid saarlased siis omale tubli ja targa tehnilise jõu etteotsa, millest praegu nii suur puudus." [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]]es (1940. aastal riigistatud AS [[Eesti Kiviõli]] järglane) töötades evakueerus ta [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal [[Kuibõšev]]i oblastisse Kašpir Rudnikisse, kus töötas ehitusmaterjalide katsetamisel. Seal ta suri [[1944]]. aastal ja maeti kohalikule kalmistule, mis on hiljem hävinenud. Tema huvialad olid [[astrofüüsika]], [[aatomienergia]], elektrinähtused ja [[Põlevkivituhk|põlevkivituha]] kasutamine; ta eksperimenteeris keemiliste elementidega. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, lk. 240; *Ehitusinsenerid TPI-st. Tln, 1986, lk. 27–28; *Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk. 35; *EBL 2, 2002; *Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tln, 2008, lk. 325–326. == Välislingid == *[[Urve Kirss]]. [https://saartehaal.postimees.ee/6608532/akadeemik-arhitekt-kunstnik-ja-teadlane Akadeemik, arhitekt, kunstnik ja teadlane] Saarte Hääl, 13. mai 2009 *[[Urve Kirss]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=29757 Akadeemik, arhitekt, kunstnik ja teadlane Aleksander Poleštšuk] Meie Maa, 13. mai 2009 *[[Milvi Vahtra]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=28208&selyear=2010&selmonth=3 145 aastat arhitekt Aleksander Poleštšuki sünnist] Meie Maa, 7. veebruar 2009 *[http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2009/jaanuar2.html Arhitekt professor Aleksander Poleštšuk – 145 aastat sünnist] {{JÄRJESTA:Poleštšuk, Aleksander}} [[Kategooria:Venemaa arhitektid]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Akadeemikud]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi õppejõud]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Korporatsioon Leola liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1944]] imoe23nyx7jx29ne7jw78esbi8mztdo 7206324 7206319 2026-08-02T07:02:00Z Kuriuss 38125 7206324 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Aleksander Poleštšuk''' ([[8. juuli]] [[1863]] [[Kuressaare]] – [[11. oktoober]] [[1944]] [[Kašpir Rudniki]], [[Sõzran]], [[Kuibõševi oblast]])<ref>Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996</ref> oli Eesti [[arhitekt]], ehitusinsener ning arhitektuuri- ja ehitusõppejõud. A. Poleštšuk oli maailmatasemega{{lisa viide}} tippteadlane, ta kuulus Euroopa [[aatomienergia]] uurijate meeskonda. Vaheaegadega töötas ta 1933–1936 [[Prantsusmaa]], [[Holland]]i ja [[Saksamaa]] teadusasutustes. ==Haridus== Poleštšuk õppis [[Kuressaare algkool]]is ja abikoolmeistrite koolis, [[Tartu Õpetajate Seminar]]is 1879–1882; omandas eksternina [[Narva Gümnaasium]]i lõputunnistuse 1886; õppis [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]s 1888–1896, sai arhitekt-kunstniku kutse ([[Peterburi sõjaajaloo muuseum]]i projekteerimise eest) 1896. ==Töökäik== [[Rahvakool]]i õpetaja [[Kuressaare]]s 1882/83, [[Vasknarva]]s 1883–1886, [[Vana-Vändra]]s 1886–1888; [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] professor 1897–1920; ühtlasi oli ta [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod|Püha Sinodi]] tehnilise järelevalve peaarhitekt ja vanglate peavalitsuse arhitekt; pärast 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[Peterburi leivatehas]]te peaarhitekt; [[Eesti Töörahva Kommuuni Ülikool]]i (Peterburis) juhataja 1919; projekteeris hooneid ja juhatanud ehitustöid Peterburis, Tallinnas jm. Opteerus 1920. aastal Eestisse, töötas algul [[Narva Hüdroelektrijaama Uurimisbüroo]] peaarhitektina, hiljem Ehitusvalitsuse peaarhitektina. Tallinna Tehnikumis 1921–1932: [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna Tehnikumi]] ehitusosakonna õppejõud (õpetatavad teemad: hoonete ruumijaotus, ehituseelarved, ehitustööde juhatamine, kütmine ja õhuvahetus, sanitaar-sisseseaded, arhitektooniline joonestamine, modelleerimine). Töötas vaheaegadega [[Prantsusmaa]], [[Holland]]i ja [[Saksamaa]] teadusasutustes 1933–1936. 1939. aastast töötas ta ehituse projekteerimise alal AS-is [[Eesti Kiviõli]]. 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ja 1941. aastal evakueeriti Nõukogude Liidu tagalasse Kašpir Rudnikisse [[Sõzran]]i [[Kuibõševi oblast]]isse. Juhendas seal silikaattellisetehases [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] tsemendi ([[putsolaan]]) valmistamist. ==Uurimusi ja tegevusvaldkondi== 1888. aastal ilmus tema ja Mats Tõnissoni kirjutatud vene keele õpik "Wene keele õpetus Eesti koolide jauks". Temalt ilmus ka ehituskonstruktsioonide ja staatika-alaseid õpikuid ning arhitektuuriteooria-käsitlusi (võlvide arvutamine ja ladumine, sillakonstruktsioonid, hoonete vastupidavus maavärinatele, ehitaja teatmik jm). Ta projekteeris õigeusu kirikuid [[Jaroslavl]]is, [[Harkov]]is, [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]], [[Vjatka]]s, [[Poltava kubermang|Poltaava]] ja [[Hersoni kubermang]]us, Tallinnas [[Aleksander Nevski katedraal]]i (ehitatud 1894–1996, akadeemik M. [[Preobraženski]] patronaaži all), [[Peterburi]]s [[Püha Isidori kirik]]u ([[Eesti Õigeusu Vennaskonna kirik]], ehitatud 1903–1907), [[Kuremäe]]l [[Pühtitsa kloostri Uspenski peakirik]]u (ehitatud 1908–1910); [[Peterburi]]s [[Geoloogia Komitee hoone]] (ehitatud 1912–1914, fassaad kaetud [[Saaremaa]] dolomiidiga), Eksperimentaalse Meditsiini Instituudi vivaariumihoone (ehitatud 1912–1915, akadeemik I. Pavlov tegi seal katseid koertega); [[Pulkovo observatoorium]]i seismoloogiajaama (ehitatud 1912–1914); Tallinnas osales Vene Seltsihoone ([[Tallinna Keskraamatukogu]]) ehitamisel (1896–1900), projekteeris Riigi trükikoja Niine tänaval (ehitatud 1923), Tollipeavalitsuse hoone sadamas (ehitatud 1926), elumaja Tina 23 / Kreutzwaldi 11 (ehitatud 1923–1924) jt. Osales 1909. aastal Estonia teatri- ja kontserdihoone võistlusprojektide hindamise žüriis. Oli [[Kuressaare Ehitusinstruktorite Kool]]i (praegune [[Kuressaare Ametikool]]) üks rajajaid 1922, töötas välja kavandi Saaremaa raudteevõrgu ehitamiseks, mitu kavandit Kuressaare kuurordi väljaarendamiseks (elluviimist takistas II maailmasõda). Uuris Eesti maavarasid ([[Saaremaa]]l [[Jaagarahu]] [[lubjakivi]], tõestas lubjakivi soodsa kaltsiidisisalduse; leidis [[Jaagarahu]]l oonüksmarmorit ja Muhus Igaküla juures litograafiakivi). 1933. aastal oli ta kindel, et suudab muuta [[Elavhõbe|elavhõbeda]] [[heelium]]iks ja [[Kuld|kullaks]]. Seda oli ta lubanud ka erialases [[Tehnika Ajakiri|Tehnika Ajakirjas]]. Selle tõestamiseks tegi [[Tartu Ülikool]]i eradotsent dr [[Adolf Parts]] Poleštšukile ettepaneku tulla Tartusse ja valmistada instituudi laboratooriumis lubatud heelium. Katsetel lasi ta elektrivoolu toru kaudu läbi [[elavhõbe]]da ning lootis selle niiviisi kullaks ja heeliumiks muuta. Kuid kolme päeva jooksul ei suutnud ta lubatud heeliumi ega kulda valmistada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Erelt |eesnimi=Pekka |kuupäev=08.12.2024 |pealkiri=Eesti akadeemik püüdis laboris kulda valmistada |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120339970/eesti-akadeemik-puudis-laboris-kulda-valmistada |väljaanne=Eesti Ekspress}}</ref> ===Teadusorganisatoorne tegevus=== Ta asutas 1917. aastal Peterburis [[Eesti Tehnika Selts]]i, oli seltsi esimees. [[1919]]. aastal oli ta [[Eesti Töörahva Kommuun]]i ülikooli rektor. ==Tunnustus== * 1911 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] akadeemik * 1900 – [[Püha Anna III järgu orden]] * 1909 – Püha Anna II järgu orden (ehituskunsti õpetamise eest) * 1911 – aadlitiitel * 1922 – [[Korp! Leola]] [[auvil!]] ==Isiklikku== Poleštšuk sündis Kuressaares piirivalvuri peres. [[1920]]. aastal opteerus ta Eestisse ning pani aluse [[Tallinna Tehnikum (1920–1936)|Tallinna tehnikumis]] eestikeelse tehnilise kõrghariduse andmisele ja arhitektide väljaõppele. Oli aastatel 1921–1932 Tallinna tehnikumi arhitektuuriõppejõud. Tema õpilaste seas on olnud näiteks [[Erika Nõva]], [[August Volberg]], [[Robert Natus]], [[Nikolai Kusmin]] ja teised. Ajaleht [[Meie Maa]] kirjutas 1. detsembril 1920: "Härra [[Ants Piip|Piip]] ootab akadeemik Poleštšukki lähemal ajal Venemaalt tagasi. Poleštšuk on sündinud saarlane, tunneb iseäralist huvi Saaremaa vastu – ja loota on, et ta Eestisse tagasi jõudes oma tööjõu Saaremaa huvidele jääb pühendama. Seega saaksid saarlased siis omale tubli ja targa tehnilise jõu etteotsa, millest praegu nii suur puudus." [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]]es (1940. aastal riigistatud AS [[Eesti Kiviõli]] järglane) töötades evakueerus ta [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal [[Kuibõšev]]i oblastisse Kašpir Rudnikisse, kus töötas ehitusmaterjalide katsetamisel. Seal ta suri [[1944]]. aastal ja maeti kohalikule kalmistule, mis on hiljem hävinenud. Tema huvialad olid [[astrofüüsika]], [[aatomienergia]], elektrinähtused ja [[Põlevkivituhk|põlevkivituha]] kasutamine; ta eksperimenteeris keemiliste elementidega. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, lk. 240; *Ehitusinsenerid TPI-st. Tln, 1986, lk. 27–28; *Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk. 35; *EBL 2, 2002; *Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tln, 2008, lk. 325–326. == Välislingid == *[[Urve Kirss]]. [https://saartehaal.postimees.ee/6608532/akadeemik-arhitekt-kunstnik-ja-teadlane Akadeemik, arhitekt, kunstnik ja teadlane] Saarte Hääl, 13. mai 2009 *[[Urve Kirss]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=29757 Akadeemik, arhitekt, kunstnik ja teadlane Aleksander Poleštšuk] Meie Maa, 13. mai 2009 *[[Milvi Vahtra]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=28208&selyear=2010&selmonth=3 145 aastat arhitekt Aleksander Poleštšuki sünnist] Meie Maa, 7. veebruar 2009 *[http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2009/jaanuar2.html Arhitekt professor Aleksander Poleštšuk – 145 aastat sünnist] {{JÄRJESTA:Poleštšuk, Aleksander}} [[Kategooria:Venemaa arhitektid]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Akadeemikud]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi õppejõud]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Korporatsioon Leola liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1944]] k0xqp8jena8a3di9ph0le8uxxvske0k 0 248902 7206237 7164458 2026-08-01T23:57:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206237 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=märts}} '''[[Aktiivmeetmed]]''' (vene keeles ''активные мероприятия'') olid [[KGB]] ehk [[NLKP KK]] rahvusvahelise osakonna poolt vastu võetud [[direktiiv]]ide alusel läbi viidud välisriikide poliitilise juhtkonna ning elanikkonna arvamuste ja hinnangute mõjutamisele suunatud [[psühholoogiline sõda|psühholoogilise]] ja [[infosõda|infosõja]] operatsioonid. Neid kasutati nii kodu- kui ka välismaal ja neis kasutati deinformeerimist, propagandat, dokumentide võltsimist, poliitilisi mõrvu, poliitilisi repressioone ja poliitiliste dissidentide tagakiusamist<ref><nowiki>Mitrokhin, Vasili, Christopher Andrew (2000). The Mitrokhin Archive: The KGB in Europe and the West. Gardners Books. ISBN 0-14-028487-7.</nowiki></ref>. Väljendit on kasutatud ka FSB samalaadsete tegevuste kohta. ==Eesmärgid== [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i andmetel<ref>U. S. Congress, House, Permanent Select Committee on Intelligence, "Soviet Active Measures," 97th Congress, 2nd Session (Washington DC: GPO, 1982) p. 33.</ref> oli Nõukogude Liidu aktiivmeetmete eesmärgiks Ameerika Ühendriikides: *mõjutada maailma ja Ameerika Ühendriikide avalikku arvamust Ameerika Ühendriikide sõjaväeliste, majanduslike ja poliitiliste programmide vastu, mis ohustavad Nõukogude eesmärke; *demonstreerida, et Ameerika Ühendriigid on agressiivne, kolonialistlik ja imperialistlik jõud; *isoleerida Ameerika Ühendriigid tema liitlastest ja sõpradest ja diskrediteerida neid, kes teevad koostööd Ameerikaga; *demonstreerida, et Ameerika Ühendriikide poliitika sihtmärgid ei kattu mittearenenud maade huvidega; *diskrediteerida ja nõrgendada Ameerika Ühendriikide luureasutusi, eriti [[Luure Keskagentuur]]i ja paljastada Ameerika Ühendriikide luureasutuste töötajaid; *luua soodustingimusi Nõukogude Liidu välispoliitikale; *kahjustada Ameerika Ühendriikide ja lääneriikide võimekust kaitsta nende huve Nõukogude Liidu mõjude pealetungil<ref>Edward J. Campbell, [http://www.globalsecurity.org/intell/library/reports/1991/CEJ.htm Soviet Strategic Intelligence Deception Organizations], http://www.globalsecurity.org</ref>. KGB kõrgemas punalipulises koolis välja antud õppematerjalides tõlgendati aktiivmeetmeid kui «vaenlase keskkonnas ja tema lähikonnas agentuurpositsioonide loomise üritusi, [[operatiivkombinatsioon]]e läbiviimiseks vaenlasega, tema desinformeerimiseks, kompromiteerimiseks ja vastase jõudude lagundamiseks, operatiivhuvi pakkuvate isikute NSV Liidu territooriumile viimiseks, luureinformatsiooni hankimiseks jne».<ref>{{Netiviide |url=http://tipolog.atspace.com/count_dic/counterintell_dictionary_m.htm#Мероприятие%20контрразведывательное |pealkiri=Контрразведывательный словарь.Высшая краснознаменная школа Комитета Государственной Безопасности при Совете Министров СССР им. Ф. Э. Дзержинского, 1972 г. |vaadatud=2011-06-12 |arhiivimisaeg=2012-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120922001508/http://tipolog.atspace.com/count_dic/counterintell_dictionary_m.htm#Мероприятие%20контрразведывательное |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Aktiivmeetmete teostamine== NSV Liidu poliitilise juhtkonna poolt välja töötatud ja kinnitatud desinformatsiooni ja mõjutusoperatsioone teostas välismaal luure ja teabehanketegevusega tegelenud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsus]]e [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse A teenistus|A-teenistus]] (''Служба А'')<ref>{{Netiviide |url=http://www.pseudology.org/information/Active/index.htm |pealkiri=Soviet active measures - Советские активные мероприятия |vaadatud=2011-06-12 |arhiivimisaeg=2010-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101127044636/http://pseudology.org/information/Active/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. Mõjuoperatsioonide läbiviimiseks loodi NSV Liidu Riikliku julgeoleku ametkonnas D-valitsus 1959. aasta jaanuaris, kuid desinformatsiooni ja valeandmete edastamisega välisriiikide luureorganisatsioonidele, tegelesid Nõukogude luureteenistused juba [[1922]]. aastast <ref>[Записка заместителя председателя ГПУ И.С. Уншлихта секретарям Политбюро И.В. Сталину и Л.Д. Троцкому о необходимости ведения дезинформационной работы 22.12.1922]</ref>, kui moodustati [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusega<ref>[http://books.google.ee/books?id=TKScdXcNQ9MC&pg=PA68&lpg=PA68&dq=%D0%9F%D0%9F+%D0%9E%D0%93%D0%9F%D0%A3&source=bl&ots=qwKoNJ35Au&sig=8QKQ4mN933iKLedAsYM-si3tqfQ&hl=et&ei=ystlS-PvC4v4-Abg_ZyoBw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=9&ved=0CCcQ6AEwCDhu#v=onepage&q=%D0%9F%D0%9F%20%D0%9E%D0%93%D0%9F%D0%A3&f=false Тайные информаторы Кремля-2. С них начиналась разведка By Владимир Сергеевич Антонов lk. 75]</ref> [[OGPU]] juures desinformatsiooni spetsiaalbüroo, mille koosseisu kuulusid: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|OGPU Vastuluureosakonna]], [[GRU|Nõukogude sõjaväeluure peavalitsuse]] ja [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi]] esindajad. Praktilist desinformatsioonimaterjalide ettevalmistamist Punaarmee ja Nõukogude sõjalisest olukorrast viis läbi 3 Tööliste ja talupoegade Punaarmee Luurevalitsuse töötajat, kes alustasid tööd [[22. detsember|22. detsembril]] [[1922]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-document/1000406 |pealkiri=«ДЕЗИНФОРМАЦИЯ... УВЕЛИЧИВАЕТ И ОБЕСПЕЧИВАЕТ УСПЕХ КОМПАНИИ: Документы российских архивов о первых шагах работы по советской дезинформации. 1922–1925 гг.» |vaadatud=2011-06-12 |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023130950/http://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-document/1000406 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-doc/1000411 |pealkiri=Доклад начразведупра Штаба РККА Я.К. Берзина о работе по дезинформации председателю Реввоенсовета СССР М.В. Фрунзе 21.01.1925 |vaadatud=12.06.2011 |arhiivimisaeg=23.10.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023125700/http://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-doc/1000411 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Eesmärgiga nõrgendada NSV Liidu vastaseid kasutas teenistus ära ka pahaaimamatuid inimesi, kes polnud kaugeltki kommunistid. Eesmärgina NATO tuumaheidutuse nõrgestamiseks kasutati 1980. aastail Lääne-Euroopas levinud tuumarelvavastased valitsusvälised survegrupid, keda rahastati või kasutati „sobiva” infoga varustamiseks. Nende liikumistega oli võimalik suunata rohelise mõtteviisiga inimesi ja teadlasi, kes võisid olla ka täiesti apoliitilised ning seepärast Nõukogude Liidu huvidega mitteseostatavad. Nii osales tuumavastases liikumises näiteks [[Euroopa Komisjon]]i välissuhete volinik (2009), komisjoni asepresident [[Catherine Ashton]]. ==Vaata ka== *[[Külm sõda]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Major Edward J. Campbell, DIA, [http://www.globalsecurity.org/intell/library/reports/1991/CEJ.htm Soviet Strategic Intelligence Deception Organizations], http://www.globalsecurity.org {{Külm sõda}} [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:Luure]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Külm sõda]] la3g1z0k3kt2muxcu853rksltrpuleb 0 250835 7206046 6383345 2026-08-01T16:21:56Z Velirand 67997 + kategooria 7206046 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mait Agu, koreograaf, mitme laste- ja noorte tantsupeo üldjuht. (1998).jpg|pisi|Mait Agu 1998. aastal]] [[Pilt:Mait Agu õpetab missidele kõndimist 1990.jpg|pisi|Mait Agu 1990. aastal õpetamas missidele kõndimist]] '''Mait Agu''' ([[1. oktoober]] [[1951]] – [[1. september]] [[1998]]) oli eesti [[koreograaf]], mitme laste- ja noorte tantsupeo üldjuht. Lõpetas 1969. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkooli]].<ref>{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1969 |pealkiri=Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum. 1969: 51. lend |vaadatud=2011-07-09 |arhiivimisaeg=2011-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111129121156/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1969 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1969–1970 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is eesti filoloogiat ja 1970–1972 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (VI lennus). Aastal 1976 lõpetas ta [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Leningradi Riikliku Kultuuriinstituudi]] koreograafia erialal. Töötas 1976. aastast [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] õppejõuna. 1992. aastast oli ta seal koreograafia õppetooli juhataja (1990 dotsent, 1994 professor). 1978. aastast (vaheaegadega) oli ühtlasi [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] lavalise liikumise ja tantsu õppejõud. Ta lavastas ja seadis tantse Eesti teatrites, sh Estonias, ja Eesti Televisioonis, kabareeprogrammides, [[Tallinnfilm|Tallinnfilmis]]. Esines ka ise tantsijana [[Viru Varietee|Viru varietees]] ja välisriikides. Oli [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus]], noorte tantsupidude (1982, 1987, 1997) ja 1994. aasta üldtantsupeo üldjuht-pealavastaja. Ta oli ka 1992. aasta [[ESTO]] (New Yorgis) lavastaja. Juhtis harrastustantsurühmi [[Peiar]], [[Kullaketrajad]] ja [[Soveldaja]] ning lõi neile ka tantse. Ta jõudis pealavastajana valmis teha suurema osa 1999. aasta üldtantsupeost, mille lavastamise võtsid enda kanda Mait Agu õpilased ja kaasteelised. Aastatel 1996–1998 oli [[Eesti Tantsuhariduse Liit|Eesti Tantsupedagoogide Liidu]] esimees. == Tunnustus == * 1984 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *1995 [[Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium]] *1996–1998 [[Eesti rahvatantsu talismani kandja]] == Mälestuse säilitamine == 1999. aastast antakse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] koreograafia osakonna või õppekava initsiatiivil välja [[Mait Agu stipendium|Mait Agu stipendiumi]]. == Isiklikku == Koreograaf [[Märt Agu]] on tema poeg. Mait Agu hukkus 46-aastaselt autoõnnetuses, sõites Tallinnas Laagna teel ehk Lasnamäe kanalis autoga vastu kanali betoontarindit. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Agu, Mait}} [[Kategooria:Eesti koreograafid]] [[Kategooria:Eesti tantsujuhid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 1998]] ckr76qxgx8wthd33bfyr3h3j14c28r1 0 251597 7206297 7101643 2026-08-02T06:08:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206297 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hint, Anu.merepäevad 2011 544.jpg|thumb|Anu Hint (paremal) tema loodud kleidis modelliga Tallinna Merepäevade reisisadama laval<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2011</small>]] '''Anu Hint''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1961]]) on eesti moekunstnik ja õppejõud. == Elukäik == Anu Hint õppis aastatel [[1968]]–[[1973]] [[Tallinna 34. 8-klassiline Kool|Tallinna 34. 8-klassilises koolis]] ja aastatel [[1973]]–[[1979]] [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Aastatel [[1980]]–[[1985]] õppis ta [[ERKI|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI)]] moeerialal.<ref>http://www.hot.ee/anuhint/cv.htm{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli üks [[ERKI Moeshow]] algatajatest ja osales kooli ''show''<nowiki/>'del aastatel 1982–1985.<ref>{{Viide |pealkiri=ERKI Moeshow |kuupäev=2024-09-02 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/ERKI_Moeshow |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-14}}</ref> Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta 1985.–1991. aastani [[Tallinna Moemaja]]s moekunstnikuna.<ref>{{Viide |pealkiri=Tallinna Moemaja |kuupäev=2022-11-23 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Moemaja |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-14}}</ref> Hiljem töötas kunstnikuna firmades Enelin, Founder ja Kamilla. Enelini firma kunstnikuna disainis ta rõivaid filmile "[[Need vanad armastuskirjad]]".<ref>{{Viide |pealkiri=Need vanad armastuskirjad |kuupäev=2020-12-13 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Need_vanad_armastuskirjad |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-14}}</ref> Aastatel 1996–2005 teenindati kliente omanimelises moestuudios aadressil Tatari 21B. 2012. aastal asutatud OÜ HINT Design pakub villasest kangast jakke, keepe ja aksessuaare.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HINT design |url=https://hintdesign.weebly.com/ |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=HINT design}}</ref> Alates 1986. aastast kuulub Anu Hint [[Eesti Kunstnike Liit]]u, 1990. aastast [[Eesti Disainerite Liit]]u, 1993. aastast [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]se. Alates 2007. aastast on Anu Hint [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]e juhataja ning korraldab EMÜ näitusi ja töötubasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Moedisain {{!}} Eesti Moekunstnike Ühendus {{!}} Tallinn |url=https://www.moekunstnikud.com |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=Moekunstnike Ühendus |keel=en}}</ref> == Isikunäitused ja moe-''show'''d == * 2007 – koos [[Ilona Treiman]]iga ehete ja moefotode näitus [[Adamson-Ericu muuseum]]is * 2011 – koos Ilona Treimaniga näitus "Peegeldused" [[Vabaduse galerii]]s<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hint / Ilona Treiman. Peegeldused – Vabaduse galerii |url=https://galerii.eaa.ee/vabaduse/?p=2597 |vaadatud=2024-09-14 |keel=et}}</ref> * 2014 – [[Hobusepea Galerii]]s isikunäitus "Puude taga on inimene", kus tutvustati liikuvate loodusmotiividega rõivakollektsiooni ja moefotosid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=täna |url=https://galerii.eaa.ee/hobusepea/anuhint.HTM |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=galerii.eaa.ee}}</ref> * 2016 – HINT Designi villaste jakkide ja kudumite kollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weekil]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-17 |pealkiri=TFW/ Anu Hint toob moelavale keskkonnasõbralikud ja igapäevased rõivamudelid |url=https://elu24.postimees.ee/3875157/tfw-anu-hint-toob-moelavale-keskkonnasobralikud-ja-igapaevased-roivamudelid |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=GALERII {{!}} Tallinn Fashion Week: Anu Hint |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82321536/galerii-tallinn-fashion-week-anu-hint |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> * 2021 – Vabaduse galeriis maalinäitus "Puude puudutus" ja T-särkide kollektsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hindi näitus „Puude puudutus“ {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/anu-hindi-naitus-puude-puudutus |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.eaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240914063732/https://www.eaa.ee/anu-hindi-naitus-puude-puudutus |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2024 – [[Kuressaare Raegalerii]]s maalinäitus "Ameerika mäed x eesti kivid"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hint „Ameerika mäed x eesti kivid“ {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/anu-hint-ameerika-maed-x-eesti-kivid |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> == Tunnustus == * 1988 ja 1989 – tunnustus Tallinna rahvusvahelistel moefestivalidel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hint |url=https://www.moekunstnikud.com/anu-hint |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=Moekunstnike Ühendus |keel=en}}</ref> * 2020 – [[Kristjan Raua preemia]] Eesti kaasaegset moodi propageeriva rändnäituse seeria "Eestlane olla..." koostamise ja kureerimise eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kristjan Raua preemia {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/kristjan-raua-preemia |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> ==Viited== https://www.moekunstnikud.com/anu-hint<nowiki/>{{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{Imdb nimi|1819180}} *Anne Metsis, [http://www.naistemaailm.ee/artiklid/35476/anu_hint__maksimalistist_minimalistiks.html Anu Hint, maksimalistist minimalistiks], Eesti Naine, november 2010 {{JÄRJESTA:Hint, Anu}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] qeee0hogbziyr494gykt330e93gkun6 0 252636 7205915 7127420 2026-08-01T12:08:42Z NOSSER 8097 /* Lai 17 */ 7205915 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{teekaart|suum=14}} [[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|250px|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast ja Laiast tänavast]] [[File:Breitstrasse. Lai tänav Oleviste kirikuga, vaadatuna Suurtüki tänava ligidalt., AM 8544-26 F 10162.jpg|pisi|Lai tänav 19. sajandi viimasel kümnendil]] '''Lai tänav''' on [[Tallinna vanalinn]]a üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba [[1314]]. aastal.<ref name="ImllG" /> Lai tänav algab [[Toompea]] jalamilt [[Nunne tänav]]alt ja ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud [[Tallinna linnamüür]]i välispiirde [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]]. Lai tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist. See suundub paralleelselt [[Pikk tänav|Pika tänavaga]] Toompealt alla [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] suunas. Tänav algab Toompea jalamilt [[Nunne tänav]]alt. Põhja, Tallinna lahe poole suundudes ristub see paremalt Laia ja [[Pikk tänav|Pikka tänavat]] ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise [[Börsi käik|Börsi käigu]] ja seejärel [[Hobusepea tänav]]aga. Seejärel ristuvad Laia tänavaga vasakult [[Suur-Kloostri tänav]] ja [[Aida tänav]]. Pika tänavaga ühendab Laia tänava paremalt taas [[Vaimu tänav]], millele järgneb vasemalt [[Põhja puiestee]]lt alguse saav [[Suurtüki tänav]]. Paremalt ühendavad Laia tänava Pika tänavaga [[Pagari tänav|Pagari]] ja [[Oleviste tänav]], misjärel Laiast tänavast jookseb üle Pika ja [[Laboratooriumi tänav]]a vahel kulgev [[Tolli tänav]]. Enne [[Rannamägi|Rannamäge]] käänab Lai tänav paremale ja suubub Suure Rannavärava ees lõplikult Pikka tänavasse. Tänav on 650 m pikk.<ref name="E1jpa" /> == Laia tänava hoonestus == === Lai 1 === Lai 1 // [[Nunne tänav|Nunne]] 4, kolmekorruseline juugendstiilis hoone ehitati aastatel [[1904]]–[[1907]] [[Aadliklubi]]ks (arhitekt [[Nikolai Thamm noorem]], korrigeerimisprojekt 1907. aastal [[Arthur von Hoyningen-Huene]] poolt). [[Pilt:Nukuteater_tallinn.jpg|thumb|NUKU teatrimaja Lai 1 tänaval]] Hoone [[kinnistu]] parempoolsel osal, Lai 1–3 asus varem [[Tallinna Teater]] (ehitati aastatel 1807–1809), arhitekt [[Gottfried Henning]], saal [[Carl Ludvig Engel]]. [[1784]]. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks ([[1812]]–[[1813]]) [[August von Kotzebue]]. Hoone taastati pärast põlemist aastatel 1859–1860, arhitekt A. Arhierejev, [[Rudolf Otto von Knüpffer]], kuid hävis lõplikult 1902. aastal. 1920. aastatel oli hoones kindlustusseltsi [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] maja kontserdisaali, restoraniga; suuremad ümberehitused viidi hoones läbi aastatel 1923 ja 1927, mille käigus ehitati trepikoda hooviküljele, mille projekteeris arhitekt [[Artur Perna]].<ref name="jC8s5" /> 1924. aastast tegutses hoones [[Tallinna Majaomanike Pank]]. 1930–1940 aastatel asusid hoones ka [[NMKÜ]] keskliidu ruumid,<ref name="ib2d0" /> mis pärast 1940. aasta [[juunipööre]]t natsionaliseeriti ning anti legaliseeritud [[EKNÜ]] käsutusse. Pärast teist maailmasõda tegutses hoones kuni 1950. aastani ENSV Vabariiklik Noorte Maja ja oli siis [[ALMAVÜ]] kasutuses. {{vaata|NUKU teater ja muuseum}} [[File:Street in Tallinn 3.JPG|pisi|Lai 2, 4, 6 ja Lai 1, 2] ning taamal [[Nunne tänava haljasala|Nunne tänava haljak]] [[Toompea]] nõlval]] === Lai 2 === [[File:Gelsomino in Tallinn.JPG|pisi|left|Lai 2 kaubanduspinnad]] Hoones Lai 2 // Pikk 1 // [[Nunne tänav|Nunne]] 2 asuvad kaubanduspinnad ja ülemistel korrustel korterid. === Lai 4 === Lai 4 // Pikk 5 asub [[1936]]. aastal renoveeritud neljakorruseline kivihoone, kus esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad. === Lai 5 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 5 hooviansambliga, 15.-20.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 5]] [[Pilt:Elamu Lai tn5 3024-1.jpg|pisi|left|Elamu Lai 5|Lai 5]] {{vaata|Hotell St. Olav}} Hoone Lai 5 ajalugu ulatub [[1437]]. aastasse. 1780. aastal paiku ostis kinnistu maanõunik A. Budberg ja rajas seejärel varasemate hoonete põhjaliku ümberehituse teel tänini säilinud kolmekorruselise klassitsistliku aadlielamu, mida on osaliselt muudetud 1830. aastail. Aastatel 1889–1919 tegutses hoones [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi]]/[[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph von Mickwitzi]] [[Christoph Mickwitzi trükikoda|trükikoda]], 20. sajandi alguses asus hoones saksakeelse ajalehe [[Revalsche Zeitung]] toimetus. Hoonetes asus [[Tallinna Tehnikaülikool]]i raamatukogu, pärast hoonete remonti{{millal}}<ref name="3liTN" /> asuvad hoones [[Hotell St Olav]]<ref name="SDIhd" /> ning [[Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit|Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu]] ruumid. === Lai 7 === Hoone Lai 7<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7010 Kinnistu üldandmed: Tallinn Lai 7], Rahvusarhiiv, Kinnistute register</ref> on hiliskeskaegne Tallinnale iseloomulik kahe ruumiga kivielamu, mille ehitas ilmselt aastail 1430–1465 voorimees Kersten Bunde.<ref name="l64Hf" /> [[1882]]. aastal laskis kaupmees Dietrich Haase maja arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]al põhjalikult ümber ehitada. Ümberehituse käigus lammutati vana fassaad. Uus peafassaad sai historitsistliku ilme, seina müüriti [[renessanss]]dekooriga aknasammas ja kolm reljeefdekooriga kivikonsooli. Majale püstitati kolm elukorrust, uus kivitrepp; ruumid kapitaalseinte vahel jaotati puust vaheseintega. Endisest elamust jäi muutmata neljatahulisele kesksambale toetatud ristvõlvidega keldriruum endise [[diele]] all. Krundi idaosa varasem hoonestus likvideeriti. Hoone äripindadel tegutses alates [[1887]]. aastast kuni vähemalt 1930. aastani Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus "Granberg", kellel seejärel avas äri [[Pikk tänav|Pikk ]]19 hoones. === Lai 9, Engelhardti maja === [[Pilt:Engelhardti maja.JPG|pisi|püsti|Engelhardti maja katusedetail]] Hoone Lai 9 asub [[Suur-Kloostri tänav]]ale ulatuval [[kinnistu]]l pindalaga 1903 m².<ref name="ubt7r" /> Suur paekivielamu (kinnistu idaserval), aidahoone ja väikemajaga ehitati 15. sajandil. Selline hoonestust täiendati 18. sajandi lõpul, kui endiste hoonete ümberehituse tulemusel valmis kahekorruseline aadlielamu. Hoone ehitati ümber arhitekt [[Rudolf von Engelhardt]]i projekti järgi [[1899]]. aastal, kuid säilitati varasem maht ja korruste arv.<ref name="E0uao" /> {{Vaata|Engelhardti maja}} === Lai 10 === Lai 10 // [[Pikk tänav|Pikk]] 11 hoone üks osa paikneb Laia tänava ääres, teine ja kõrgem osa paikneb Pika tänava ääres. Hoones asuvad elamispinnad II, III ja katusekorrusel, mitu korterit on kahel tasapinnal. Esimesel korrusel asuvad äripinnad. Hoonet on ürikutes esmamainitud [[1360]]. aastal. Kinnistu tänapäevane ilme ja osaliselt ka praegune hoone plaanilahendus on pärit 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimesest poolest, mil hoone ehitati ümber arhitektide [[Rudolf Otto von Knüpffer]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekti kohaselt. Hoonet on kapitaalselt renoveeritud ka 2008. aastal. === Lai 13 === Lai 13 hoones asub [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i Kunstide Instituut. === Lai 15 === [[File:Breite Straße (Tallinn).jpg|pisi|Lai 15 hoone vasakul]] Laia tänava 15 asuva krundi ostis [[1681]]. aastal [[Palmse mõis]]a omanik [[Gustav Christian von der Pahlen]] ning rajas sinna elamu, talli ja tõllakuuri. Praeguste mõõtmetega barokkelamu ehitas 19. sajandi alguses krundile uus omanik von [[Brevern]] (arhitekt [[Carl Ludvig Engel]], uuele hoonele lisati III korrus ning hoone fassaadid kujundati klassitsistlikuna. Aastatel 1711–1729 kuulus hoone koos Lai 17-ga [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal asus hoones [[Peeter Suure merekindlus]]e suurtükivalitsus, enne teist maailmasõda [[Polaris (selts)|kindlustusaktsiaselts Polaris]] ja [[Elise von der Howeni tütarlastekool]]. 1941. aasta 15. jaanuaril asutati [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega Lai tänav 15 [[Tallinna Pioneeride Maja]]. [[File:Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoone.JPG|thumb|püsti|Lai 17, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]] === Lai 17 === Lai 17 ja [[Aida tänav]]a nurgal, nn [[Aleksandr Menšikov|Menšikovi]] maja. Kahekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga hoone Lai 17 valmis umbes [[1685]]. aastal ning meenutab oma kõrge [[kelpkatus]]e, baroksete proportsioonide ja pea[[karniis]]ilt kerkiva väikese kolmnurkviiluga [[Hollandi barokkmaja]]. Hoone on ehitatud varasema madalama hoone baasil [[1680]]–[[1685]] ([[müürsepp]]meister Gert Forberg) Jürgen von [[Wangersheim]]i poolt. Aastail 1711–1729 kuulus valdus koos Lai 15-ga [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile. Hoone [[frontoon]]il on hilisemate omanike [[Stenbock]]ide polükroomne [[perekonnavapp]]. Kultuurimälestis nr 3025.<ref name="TnPhY" /> 20. sajandi 30. aastail asus hoones [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] konsulaaresindus. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 17, 1680.a., 1887.jpg|pisi|]] Hoones Lai 17 asub [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]].<ref name="7HJOR" /> <gallery> Lai tn 17.IMG 4009.jpg Tänavasulgemisketi rõngas Lai 17 majal 20110930 by Ahsoous.jpg Vapp maja Lai 17 seinal 20110930 by Ahsoous.jpg </gallery> === Lai 18 === Hoonetekvartalis Pikk 19 // 21 // Hobusepea 3 // Lai 18, Lai tänav 18 hoones asub [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa suursaatkonna konsulaarosakond]]. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[OVIR]] (Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond). === Lai 19 === [[File:Lai tänav, IMG 4625.jpg|pisi|Lai 23, 21, 19 paremal]] Kolmekorruseline hoone kahe katuseärkliga Lai 19<ref name="stnIo" /> ehitati arvatavasti aastatel 1631–1641 raehärra [[Matthias Poorten]]i tellimisel. Hoone edelanurgaga liitub kahekorruseline teenijaskonna tiibhoone, tiibhoone kõrval olnud kahekorruseline kivimaja väravaportaali ja võlvitud kangialusega Aida tänava joonel hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. === Lai 21 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (3026)2.jpg|pisi|Lai 21]] Krunt Lai 21<ref name="7Aue4" /> oli 16.–17. sajandil hoonestatud, kuid pärast Põhjasõda seisis pikka aega varemetes. Krundile ehitati aastatel 1772–1787 kolmekorruselise hoone. <gallery> Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (1).jpg </gallery> === Lai 23 === {{Vaata| Tallinna Linnateatri maja}} [[File:Tallinn Blick von der Olaikirche 20.JPG|pisi|Laia tänava hooned [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] ja [[Aida tänav]]a vahelisel alal]] Hooneid Lai 23,<ref name="pzYpW" /><ref name="QQ7M9" /> Aida 6<ref name="otMut" /> ja Aida 8<ref name="smCnx" /> on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone aadressil Lai 23 on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (2).jpg|pisi|left|Lai 23, [[Tallinna Linnateatri maja]]]] [[Pilt:Elamu Lai t.23 hooviansambliga.jpg|pisi|Lai 23]] Tänapäeval asub hoones [[Tallinna Linnateater]], Tallinna Linnateater asub hoonetes alates [[1965]]. aastast, kui hoone eraldati [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikule Noorsooteatrile]] kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, [[Linnateatri kohvik]], Kaminasaal, [[Voldemar Panso]] saal, teatri kontoriruumid ja [[diele]]. Tallinna Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks on [[1434]]. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali [[dendrokronoloogiline dateering|laepalkide vanuse tuvastamise teel]]. Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati [[15. sajand]]il, lõpliku kuju sai ta [[16. sajand]]il. [[Diele]] nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikkuse lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed [[talamaaling]]ud. Kööginurga all keldris paiknesid [[hüpokaustahi|hüpokaustahjud]], mis ühtlasi soojendasid peretuba ja [[dornse]]t, kust pääseb siseportaali kaudu tagamajja (bikamer). Keskaegse elamu interjöör taastati aastail 1968–1975 [[Teddy Böckler]]i juhtimisel tehtud restaureerimistööde käigus.<ref name="lnsdb" /> === Lai 25 === Lai 25 hoones asus<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1908/08/22/3 Tallinna kõrgem tütarlaste kool.], Päewaleht, nr 192, 22. august 1908</ref> üks Tallinna vanemaid koole, 1852. asutatud [[keskharidus]]t andev [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgem Linna-Tütarlastekool]], mis 1916. aastal reorganiseeriti [[Tallinna Tütarlaste Gümnaasium]]iks ja 1919. aastal [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium]]iks. === Lai 27 === Lai 27 ja Laboratooriumi tänava vahelisel kinnistul asunud keskaegse elamuga hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ning kinnistule ehitati [[1947]]. aastal arhitekt N. Kusmini projekti järgi büroohoone (korrustel on põhiliselt piki koridori avanevad tööruumid), tänavafassaadi arhitekt oli [[Aleksandr Vladovski]]. Hiljem ehitati lisaks Laboratooriumi tänava äärde ehitati uus neljakorruseline hoone plokk. === Lai 28 === [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|[[Eesti Tervishoiu Muuseum]]i hoone]] Esimesed teated elamust pärinevad 15. sajandi algusest, [[18. sajand]]il ehitati elamu ümber aidaks, kusjuures lõunapoolsesse Laia tänava poolsesse ossa jäeti alles kaks vana kõrvuti asetsevat kangialust, mistõttu ei ole hoonel elamule iseloomuliku fassaadi ja interjööri ning allkorrusel on suured aidale ja kangialusele iseloomulikud kaaravad. Lai 28 asusid Eesti Vabariigi algusaastatel [[Tallinna komandant|Tallinna komandandi]] ametiruumid. Hoones asub [[Eesti Tervisemuuseum|Eesti Tervishoiu Muuseum]]. === Lai 29, Huecki maja === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj.jpg|left|pisi|Elamu Lai 29 väravahoonega]] [[Pilt:PMN Tallinnas ja Restor.IMG_9036.JPG|pisi|püsti|220px|Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Restori lipp Lai 29 sissepääsu kõrval<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 2. aprill 2011</small>]] Kinnistul asunud väikest hoonet mainiti ürikuis 14/15. sajandi vahetusel, [[1413]]. aastal ehitati hoone suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks. 15. sajandil elas hoones [[Bernt Notke]]. [[1683]]. aastast kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond [[Hueck]]ile. Peahoonega liitunud väravahoone hävis Teises maailmasõjas, selle asemele ehitati 1950. aastal arhitekt A. Kukkuri projekti järgi uus väravamaja. Sellest ajast kasutas hoonet [[Vabariiklik Restaureerimisvalitsus]], praegu aga AS [[Restor]] ja [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]]. Kultuurimälestis nr 3028.<ref name="aJjTS" /> [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|Lai 30]] === Lai 29a === Hoone Lai 29a asub kinnistu [[Laboratooriumi tänav]]a poolsel küljel. Hoone omanik keskajal oli kaupmees [[Hans Pawels]], kelle [[Hans Pawelsi kenotaaf|kenotaaf]] on [[Oleviste kirik]]u [[Maarja kabel]]i idaküljel. Tänapäeval asub hoones [[Eesti Loodusmuuseum]]. === Lai 30 === Lai tänav 30 // Lai 30a // [[Pikk tänav]] 33 hoonete ansambel koosneb tänapäeval mitmest eraldi kinnistust, mis hõlmavad hooneid aadressiga Pikk 33, Lai 30 ja Lai 30a. Kultuurimälestis nr 3043.<ref>{{kultuurimälestis|3043|3043 Elamu Pikk t.33 ja Lai t.30 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> Hoonetes asub [[Eesti Tervishoiu Muuseum]].<ref name="dXJGN" /> === Lai 31 === [[File:Lai tn 31.JPG|left|pisi|Lai tänav 31 ja 33 hooned [[Suurtüki tänav]]a nurgal]] Hoonet on esmamainitud [[1412]]. aastal, kuid tänapäevane hoone on kujunenud mitmes ehitusetapis. 1929. aastal tehti hoones radikaalne ümberehitus, mis muutis algse keskaegse diele-dornse tüüpi ruumijaotust ning sealtpeale on hoone korrustel (?) korterid. Hoone fassaadil on aga üldjoontes säilinud [[1829]]. aastal kubermanguarhitekt [[Johann David Bantelmann]]i projekteeritud klassitsistlik lahendus. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut]] (KRPI). [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 32, 15.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 32]] === Lai 33 === Lai tn 33 // [[Suurtüki tänav]] 2, hoone mis tunnistati parimaks restaureeritud hooneks [[Tallinna vanalinn]]as 2018. aastal<ref>[https://www.tallinn.ee/et/ehitus/2019a-nominendid-0 2019.a nominendid], www.tallinn.ee</ref>. === Lai 34 === [[File:Lai tn 2009.jpg|pisi|Elamu Lai 34]] [[File:Lai 36 Tallinn.jpg|thumb|Lai 36 // Vaimu 4 (2016)]] Hoone Lai 34 // [[Vaimu tänav|Vaimu]] 3 ehitati aastatel [[1809]]–[[1811]], hoone valdaja oli hüdrograaf, [[Mohni tuletorn]]i ja [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorni]] ehitaja ning Tuletornide Järelevalveameti juhataja<ref name="bh9ok" /> [[Leonti Spafarjev]], hoone arhitekt [[Carl Ludvig Engel]]. Hoone rajati algselt Pikalt tänavalt Laiale tänavale ulatunud krundi tagaosas asunud kahe keskaegse ehitise – väikese elamu ja aida ning nurgapealse vaba platsi kohale. 1950. aastatel asus hoones Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Kehakultuuri- ja Spordikomitee]].<ref>Kalender-märkmik 1959. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus, Tallinn.</ref> [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 35, 15.-19.saj.jpg|left|pisi|Tallinn, elamu Lai 35]] [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.-19.saj.jpg|left|pisi|püsti|220px|Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.–19. saj]] [[Pilt:Põllumajandusministeerium.IMGP6532.JPG|left|pisi|Lai 39 / Lai 41]] === Lai 35, 37 === {{vaata|Lai 35}} Kinnistutel Lai 35, 37 asus juba 14. sajandist [[Oleviste kiriku pastoraat]], hooned ehitati 15. sajandil, kuid on hiljem oluliselt ümber ehitatud. Elamul Lai 37 on põhiliselt 18. sajandi ilme, hoovis asuv ait-ladu sai 1894. aastal [[Uusgootika|uusgooti]] välimuse, lahenduse autor arhitekt [[Konstantin Wilcken]]. Laia tänava 37 hoonel pole välisust; sissepääs on hilisemate ümberehitustega viidud Lai 35. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 40 värava- ja hoovihoonega, 15.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 40]] [[File:Tallinn, Lai.jpg|pisi|Lai 38, 40, 42, "[[Kolm Venda]]"]] === Lai 36 // Vaimu 4 === [[Lai 36]] // Vaimu 4 maja omanikuks sai 1762. aastal pagar Julius Valentin Jaeksch, kes oli pärit [[Rudolfstadt]]ist ja sai samal aastal ka [[Tallinna kodanik]]uks.<ref name="widJ8" /> Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis ja [[Leibur]]i leivatööstuse kaudseks alguseks.<ref name="nXreM" /> [[Eesti NSV]] ajal tegutses Lai tänav 36, [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]i [[1. Tallinna Vabriku-Tehase õpilaste Kool]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Toiduainetetööstuse Ministeeriumi süsteemi: 1. Tallinna Vabriku-Tehase õpilaste Kool Tallinnas, Lai tn. 36], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946</ref>. [[Pilt:Elamu hooviansambliga Lai tn45, 15.-18.saj., 1924.a..JPG|pisi|püsti|left|220px|Elamu Lai 45]] === Lai 39 ja Lai 41 === Hooned Lai 39 ja Lai 41 ehitati ümber arhitekt [[Boris Krümmer]]i projekti järgi [[Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus|ETK]] hooneks. Kolmekorruseline, mansard- ja katusekorrusega büroo- ja üürimaja valmis [[1925]]. aastal. Hoone sai 1944. aastal kannatada ja taastati hiljem. {{vaata|Põllumajandusministeerium}}<ref name="2tpbT" /> === Lai 40 === Hoone Lai 40 pärineb arvatavasti 15. sajandist ning on üks paremini säilinud keskaegseid elamuid Tallinnas. Tänavapoolsed hooned olid koos naaberhoonetega Lai 38 on tuntud ka ühisnimega [[Kolm Venda|Kolme venda]]. 19. sajandil asus Lai 40 hoones linna majutusamet (''Quartierkammer''), mis tegeles linnas paikneva sõjaväe korteriküsimustega<ref>[[Endel Aule]], Kluge ja Ströhmi raamatukaupluse ajaloost. 1. Firma asutaja Georg Arnold Eggers, Keel ja Kirjandus nr 1, 1970, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/43 lk 41]</ref>. Hoones Lai 40 asusid 1940. aastast [[Tallinna Linna ja Harjumaa arhiiv]], aastatel 1941–1944 [[Eesti Omavalitsus]]e Haridusdirektooriumi juures asuv Tallinna Linna Arhiiv; 1945–1950 Tallinna Linna ja Harju Maakonna Riiklik Arhiiv; 1951–1963 Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklikuks Arhiiv; 1964–1950 Tallinna Linna Riiklik Arhiiv ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv.<ref name="bKWML" /> Pärast arhiivide üleviimist [[2000]]. aastal Parteiarhiivi majja [[Tõnismägi]] 16 ja [[Tallinna Linnaarhiiv]]i<ref name="GOpkm" /> hoonesse [[Tolli tänav|Tolli ]]8 asus hoonesse [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]. === Lai 43 === Hoone Lai 43 pärineb [[18. sajand Eestis|18. sajandist]], see on neljakorruseline korterelamu. === Lai 44 ja 46 === Hooned aadressidel Lai 44 ja 46 kuuluvad 1911. aastal ehitatud Venemaa Keisririigi [[Peeter Suure merekindlus]]e staabihoonete juurde. Lai tänav 46 // 48 ja [[Oleviste tänav|Oleviste]] 3 kaks väiksemat hoonet liideti 1900. aastal [[Konstantin Wilcken]]i koostatud projekti alusel, üheks kolmekorruseliseks [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistliku]] väliskujundusega elumajaks. Aadressil Lai 46 // 48 asus aastatel 1925–1940 [[Tallinna Politseikool]]. 1946. aastal esitas [[ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] tellimuse kvartali taashoonestamiseks. 1948. aastal taastati Lai 46 // 48 hoone [[Friedrich Wendach]]i projekti alusel elumajaks, hoones olid korterid 1970. aastateni, misjärel kohandati ruumid [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ametiruumideks ning sinna kolisid [[Eesti NSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus]] ja teised siseministeeriumi asutused.<ref>[https://web.archive.org/web/20210127132352/https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/ministeeriumi-tutvustus/siseministeeriumi-hoonete-ajalugu Siseministeeriumi hoonete ajalugu. Oleviste 3/5], www.siseministeerium.ee, (vaadatud 26.01.2021)</ref> Hiljem asus hoones [[Eesti Politsei]] [[Keskuurimisbüroo|Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo]] ja [[Harju Uurimisbüroo]] ning [[Keskkriminaalpolitsei]]. {{vaata|Pagari tänav}} [[File:Tallinn Blick von der Olaikirche 18.JPG|pisi|left|Vaade Lai tänav 46 ja [[Pagari tänav]]a hoonetele (vasakul), [[Oleviste kirik]]u tornist]] === Lai 45 === Lai 45 asub 18. sajandil ehitatud Laia ja Laboratooriumi tänava vahel asuv elamutekompleks, mille moodustavad suur kolmekorruseline varaklassitsistlik peahoone ja sellega külgnevad tiib- ning kõrvalhooned koos väikese sisehooviga. Ruumide asetus põhikorrustel on klassitsismipäraselt telgsümmeetriline, igal korrusel neli eluruumi, vaid saali (II korrusel) on avardatud koridori arvel. Hoones tehti ümberehitus aastatel 1922–1924, arhitektid [[Herbert Johanson]] ja [[Eugen Habermann]], kes muutsid algset plaanilahendust, ümberehituse käigus muudeti ka tiib- ja majandushoonete ilmet (tallid-tõllakuurid tehti elamuteks, samuti väravahoone koos kangialusega vastu [[Tallinna Hobuveski]]t. Kultuurimälestis nr 3033.<ref name="UInp6" /> === Lai 47 === {{vaata|Tallinna hobuveski}} Laia tänava otsas asuvat hobuveskit on esmamainitud 1379. aastal. Pärast ulatuslikku parandust aastatel 1700–1702 läks veski 1732. aastal venemaa keisririigi sõjaväevõimude valdusse. 1657. aastal toimunud tulekahjust tugevasti kannatanud hoone varemed remonditi 1772. aastal eraisikule lao- ja hoiruumiks hiljem kasutati [[Oleviste kirik]]u koguduse surnuvankri kuurina. 2011. aastast kasutab [[Tallinna Linnateater]] seda teatrisaalina. === Lai 49 === Lai 49 asuv kolmekorruseline kivimaja ehitati aastatel 1880–1881, arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] vastu [[Tallinna linnamüür]]i, kasutades ära endise [[Renteni torn]]i müüre (torni alusmüürid osaliselt säilinud). Hoones asusid Kristlik Meremeeste Selts ja aastatel 1881–1883 [[Peetri reaalkool]]. Lai 49 hoones asub tänapäeval [[Old Town hotell]] ([[Rixwell Old Town Hotel]]) ja kohvik Mademoiselle. === Lai 50 === {{vaata|Oleviste kirik}} == Ajalugu == Lai tänav Tallinnas on olnud ajalooliselt ka Lai ulits; saksa keeles ''Breitstraße; Süsterstraße; Schwestergasse; Cisterngasse; Breitgasse; Cisternstraße''; ladina keeles ''platea sororum; platea longa monialium; monialium, vicus; platea sanctimonialium''; Süsterstrate; susterstrate; vene keeles ''ул. Лай; Широкая ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Lai&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Lai tn], http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref> == Vaata ka == * [[Pikk tänav (Tallinn)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ImllG">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> <ref name="E1jpa">[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600.</ref> <ref name="jC8s5">Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993</ref> <ref name="ib2d0">[http://www.tallinnymca.ee/huvitavat HUVITAVAID FAKTE NNKÜ-NMKÜ AJALOOST]</ref> <ref name="3liTN">[http://www.arhliit.ee/uudised/3924/ Vana aadlipalee ümberehitaja lubab maja endise kuju taastada], www.arhliit.ee, 2. veebruar 2006</ref> <ref name="SDIhd">[http://www.tallinnhistoricalhotels.com/index.php?lang=et&tpl=1061&c_tpl=1040 Hotell St.Olav]</ref> <ref name="l64Hf">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4900 Elamu Lai t. 7]</ref> <ref name="ubt7r">[https://web.archive.org/web/20110115010126/http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/tallinn-muub-enam-kui-13-miljoni-euro-eest-kinnisvara.d?id=38234633 Tallinn müüb enam kui 1,3 miljoni euro eest kinnisvara], Delfi Majandus, 11. jaanuar 2011</ref> <ref name="E0uao">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4901 Lai 9], eestigiid.ee</ref> <ref name="TnPhY">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3025 3025 Elamu Lai t.17, 1680.a., 1887.a. ], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="7HJOR">[http://www.etdm.ee/ EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM (ETDM)].</ref> <ref name="stnIo">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai19.html |pealkiri=Lai tänav 19 (kinnistu nr. 134) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205132928/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai19.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7Aue4">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai21.html |pealkiri=Lai tänav 21 (kinnistu nr. 138-I) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205132933/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai21.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pzYpW">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23.html |pealkiri=Lai tänav 23 (kinnistu nr. 138-II) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134008/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QQ7M9">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23-2.html |pealkiri=Lai tänav 23 (kinnistust nr. 138-II ajutiselt lahutatud osa ) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134006/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23-2.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="otMut">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida6.html |pealkiri=Aida tänav 6 (kinnistu nr. 176) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134228/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="smCnx">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida8.html |pealkiri=Aida tänav 8 (kinnistud nr. 175 ja 174) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111125165731/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida8.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lnsdb">[[Tiina Kolk]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3174/new_eri_artiklid_317447 Kaupmeheelamust teatrimajaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 29.03.2006</ref> <ref name="aJjTS">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3028 3028 Elamu Lai t.29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="dXJGN">[http://www.tervishoiumuuseum.ee/ Eesti Tervishoiu Muuseum]</ref> <ref name="bh9ok">[http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2010/44_Kaire_Poder.pdf Tuletornid Eestis]</ref> <ref name="widJ8">Rasmus Kangropool ja Mai Lumiste isikuarhiiv; R.Kangropooli märkmed ja lühiülevaated Tallinna all-linna kinnistute omanikest ning hoonete ehituslugudest ja arhitektuuriajaloolistest eritingimustest; Tallinna Linnaarhiiv</ref> <ref name="nXreM">ASi Leibur koduleht; <nowiki>http://www.leibur.ee/ajalugu/</nowiki></ref> <ref name="2tpbT">[http://www.agri.ee/ Põllumajandusministeeriumi koduleht]</ref> <ref name="bKWML">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/et/harju-ajalugu/ |pealkiri=Harju Maa-arhiivi ajalugu |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126140547/http://www.ra.ee/et/harju-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GOpkm">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Linnaarhiiv |url=http://www.tallinn.ee/est/linnaarhiiv |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120222222728/http://www.tallinn.ee/est/linnaarhiiv |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UInp6">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3033 3033 Elamu hooviansambliga Lai t.45, 15.-18.saj., 1924.a.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Lai tänav (Tallinn)}} *Tallinn linna I hüpoteegiringkond. [https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/searchSimple?liht%20otsing=Tallinn+Lai&q=1 Kinnistute üldandmed: Lai tänav], [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6997 Kinnistu nr. 102, Lai 1 // Tallinn Nunne 6] jne, Eesti Rahvusarhiiv, Kinnistute register {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] [[Kategooria:Vanalinna asum]] [[Kategooria:Lai tänav (Tallinn)| ]] hrltfszi5jlbjql7rev1kivg0a22ls6 7205916 7205915 2026-08-01T12:09:55Z NOSSER 8097 7205916 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{teekaart|suum=14}} [[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|250px|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast ja Laiast tänavast]] [[File:Breitstrasse. Lai tänav Oleviste kirikuga, vaadatuna Suurtüki tänava ligidalt., AM 8544-26 F 10162.jpg|pisi|Lai tänav 19. sajandi viimasel kümnendil]] '''Lai tänav''' on [[Tallinna vanalinn]]a üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba [[1314]]. aastal.<ref name="ImllG" /> Lai tänav algab [[Toompea]] jalamilt [[Nunne tänav]]alt ja ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud [[Tallinna linnamüür]]i välispiirde [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]]. Lai tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist. See suundub paralleelselt [[Pikk tänav|Pika tänavaga]] Toompealt alla [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] suunas. Tänav algab Toompea jalamilt [[Nunne tänav]]alt. Põhja, Tallinna lahe poole suundudes ristub see paremalt Laia ja [[Pikk tänav|Pikka tänavat]] ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise [[Börsi käik|Börsi käigu]] ja seejärel [[Hobusepea tänav]]aga. Seejärel ristuvad Laia tänavaga vasakult [[Suur-Kloostri tänav]] ja [[Aida tänav]]. Pika tänavaga ühendab Laia tänava paremalt taas [[Vaimu tänav]], millele järgneb vasemalt [[Põhja puiestee]]lt alguse saav [[Suurtüki tänav]]. Paremalt ühendavad Laia tänava Pika tänavaga [[Pagari tänav|Pagari]] ja [[Oleviste tänav]], misjärel Laiast tänavast jookseb üle Pika ja [[Laboratooriumi tänav]]a vahel kulgev [[Tolli tänav]]. Enne [[Rannamägi|Rannamäge]] käänab Lai tänav paremale ja suubub Suure Rannavärava ees lõplikult Pikka tänavasse. Tänav on 650 m pikk.<ref name="E1jpa" /> == Laia tänava hoonestus == === Lai 1 === Lai 1 // [[Nunne tänav|Nunne]] 4, kolmekorruseline juugendstiilis hoone ehitati aastatel [[1904]]–[[1907]] [[Aadliklubi]]ks (arhitekt [[Nikolai Thamm noorem]], korrigeerimisprojekt 1907. aastal [[Arthur von Hoyningen-Huene]] poolt). [[Pilt:Nukuteater_tallinn.jpg|thumb|NUKU teatrimaja Lai 1 tänaval]] Hoone [[kinnistu]] parempoolsel osal, Lai 1–3 asus varem [[Tallinna Teater]] (ehitati aastatel 1807–1809), arhitekt [[Gottfried Henning]], saal [[Carl Ludvig Engel]]. [[1784]]. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks ([[1812]]–[[1813]]) [[August von Kotzebue]]. Hoone taastati pärast põlemist aastatel 1859–1860, arhitekt A. Arhierejev, [[Rudolf Otto von Knüpffer]], kuid hävis lõplikult 1902. aastal. 1920. aastatel oli hoones kindlustusseltsi [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] maja kontserdisaali, restoraniga; suuremad ümberehitused viidi hoones läbi aastatel 1923 ja 1927, mille käigus ehitati trepikoda hooviküljele, mille projekteeris arhitekt [[Artur Perna]].<ref name="jC8s5" /> 1924. aastast tegutses hoones [[Tallinna Majaomanike Pank]]. 1930–1940 aastatel asusid hoones ka [[NMKÜ]] keskliidu ruumid,<ref name="ib2d0" /> mis pärast 1940. aasta [[juunipööre]]t natsionaliseeriti ning anti legaliseeritud [[EKNÜ]] käsutusse. Pärast teist maailmasõda tegutses hoones kuni 1950. aastani ENSV Vabariiklik Noorte Maja ja oli siis [[ALMAVÜ]] kasutuses. {{vaata|NUKU teater ja muuseum}} [[File:Street in Tallinn 3.JPG|pisi|Lai 2, 4, 6 ja Lai 1, 2] ning taamal [[Nunne tänava haljasala|Nunne tänava haljak]] [[Toompea]] nõlval]] === Lai 2 === [[File:Gelsomino in Tallinn.JPG|pisi|left|Lai 2 kaubanduspinnad]] Hoones Lai 2 // Pikk 1 // [[Nunne tänav|Nunne]] 2 asuvad kaubanduspinnad ja ülemistel korrustel korterid. === Lai 4 === Lai 4 // Pikk 5 asub [[1936]]. aastal renoveeritud neljakorruseline kivihoone, kus esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad. === Lai 5 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 5 hooviansambliga, 15.-20.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 5]] [[Pilt:Elamu Lai tn5 3024-1.jpg|pisi|left|Elamu Lai 5|Lai 5]] {{vaata|Hotell St. Olav}} Hoone Lai 5 ajalugu ulatub [[1437]]. aastasse. 1780. aastal paiku ostis kinnistu maanõunik A. Budberg ja rajas seejärel varasemate hoonete põhjaliku ümberehituse teel tänini säilinud kolmekorruselise klassitsistliku aadlielamu, mida on osaliselt muudetud 1830. aastail. Aastatel 1889–1919 tegutses hoones [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi]]/[[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph von Mickwitzi]] [[Christoph Mickwitzi trükikoda|trükikoda]], 20. sajandi alguses asus hoones saksakeelse ajalehe [[Revalsche Zeitung]] toimetus. Hoonetes asus [[Tallinna Tehnikaülikool]]i raamatukogu, pärast hoonete remonti{{millal}}<ref name="3liTN" /> asuvad hoones [[Hotell St Olav]]<ref name="SDIhd" /> ning [[Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit|Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu]] ruumid. === Lai 7 === Hoone Lai 7<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7010 Kinnistu üldandmed: Tallinn Lai 7], Rahvusarhiiv, Kinnistute register</ref> on hiliskeskaegne Tallinnale iseloomulik kahe ruumiga kivielamu, mille ehitas ilmselt aastail 1430–1465 voorimees Kersten Bunde.<ref name="l64Hf" /> [[1882]]. aastal laskis kaupmees Dietrich Haase maja arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]al põhjalikult ümber ehitada. Ümberehituse käigus lammutati vana fassaad. Uus peafassaad sai historitsistliku ilme, seina müüriti [[renessanss]]dekooriga aknasammas ja kolm reljeefdekooriga kivikonsooli. Majale püstitati kolm elukorrust, uus kivitrepp; ruumid kapitaalseinte vahel jaotati puust vaheseintega. Endisest elamust jäi muutmata neljatahulisele kesksambale toetatud ristvõlvidega keldriruum endise [[diele]] all. Krundi idaosa varasem hoonestus likvideeriti. Hoone äripindadel tegutses alates [[1887]]. aastast kuni vähemalt 1930. aastani Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus "Granberg", kellel seejärel avas äri [[Pikk tänav|Pikk ]]19 hoones. === Lai 9, Engelhardti maja === [[Pilt:Engelhardti maja.JPG|pisi|püsti|Engelhardti maja katusedetail]] Hoone Lai 9 asub [[Suur-Kloostri tänav]]ale ulatuval [[kinnistu]]l pindalaga 1903 m².<ref name="ubt7r" /> Suur paekivielamu (kinnistu idaserval), aidahoone ja väikemajaga ehitati 15. sajandil. Selline hoonestust täiendati 18. sajandi lõpul, kui endiste hoonete ümberehituse tulemusel valmis kahekorruseline aadlielamu. Hoone ehitati ümber arhitekt [[Rudolf von Engelhardt]]i projekti järgi [[1899]]. aastal, kuid säilitati varasem maht ja korruste arv.<ref name="E0uao" /> {{Vaata|Engelhardti maja}} === Lai 10 === Lai 10 // [[Pikk tänav|Pikk]] 11 hoone üks osa paikneb Laia tänava ääres, teine ja kõrgem osa paikneb Pika tänava ääres. Hoones asuvad elamispinnad II, III ja katusekorrusel, mitu korterit on kahel tasapinnal. Esimesel korrusel asuvad äripinnad. Hoonet on ürikutes esmamainitud [[1360]]. aastal. Kinnistu tänapäevane ilme ja osaliselt ka praegune hoone plaanilahendus on pärit 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimesest poolest, mil hoone ehitati ümber arhitektide [[Rudolf Otto von Knüpffer]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekti kohaselt. Hoonet on kapitaalselt renoveeritud ka 2008. aastal. === Lai 13 === Lai 13 hoones asub [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i Kunstide Instituut. === Lai 15 === [[File:Breite Straße (Tallinn).jpg|pisi|Lai 15 hoone vasakul]] Laia tänava 15 asuva krundi ostis [[1681]]. aastal [[Palmse mõis]]a omanik [[Gustav Christian von der Pahlen]] ning rajas sinna elamu, talli ja tõllakuuri. Praeguste mõõtmetega barokkelamu ehitas 19. sajandi alguses krundile uus omanik von [[Brevern]] (arhitekt [[Carl Ludvig Engel]], uuele hoonele lisati III korrus ning hoone fassaadid kujundati klassitsistlikuna. Aastatel 1711–1729 kuulus hoone koos Lai 17-ga [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal asus hoones [[Peeter Suure merekindlus]]e suurtükivalitsus, enne teist maailmasõda [[Polaris (selts)|kindlustusaktsiaselts Polaris]] ja [[Elise von der Howeni tütarlastekool]]. 1941. aasta 15. jaanuaril asutati [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega Lai tänav 15 [[Tallinna Pioneeride Maja]]. === Lai 17 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 17, 1680.a., 1887.jpg|pisi|]][[File:Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoone.JPG|thumb|püsti|Lai 17, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]] Lai 17 ja [[Aida tänav]]a nurgal, nn [[Aleksandr Menšikov|Menšikovi]] maja. Kahekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga hoone Lai 17 valmis umbes [[1685]]. aastal ning meenutab oma kõrge [[kelpkatus]]e, baroksete proportsioonide ja pea[[karniis]]ilt kerkiva väikese kolmnurkviiluga [[Hollandi barokkmaja]]. Hoone on ehitatud varasema madalama hoone baasil [[1680]]–[[1685]] ([[müürsepp]]meister Gert Forberg) Jürgen von [[Wangersheim]]i poolt. Aastail 1711–1729 kuulus valdus koos Lai 15-ga [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile. Hoone [[frontoon]]il on hilisemate omanike [[Stenbock]]ide polükroomne [[perekonnavapp]]. Kultuurimälestis nr 3025.<ref name="TnPhY" /> 20. sajandi 30. aastail asus hoones [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] konsulaaresindus. Hoones Lai 17 asub [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]].<ref name="7HJOR" /> <gallery> Lai tn 17.IMG 4009.jpg Tänavasulgemisketi rõngas Lai 17 majal 20110930 by Ahsoous.jpg Vapp maja Lai 17 seinal 20110930 by Ahsoous.jpg </gallery> === Lai 18 === Hoonetekvartalis Pikk 19 // 21 // Hobusepea 3 // Lai 18, Lai tänav 18 hoones asub [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa suursaatkonna konsulaarosakond]]. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[OVIR]] (Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond). === Lai 19 === [[File:Lai tänav, IMG 4625.jpg|pisi|Lai 23, 21, 19 paremal]] Kolmekorruseline hoone kahe katuseärkliga Lai 19<ref name="stnIo" /> ehitati arvatavasti aastatel 1631–1641 raehärra [[Matthias Poorten]]i tellimisel. Hoone edelanurgaga liitub kahekorruseline teenijaskonna tiibhoone, tiibhoone kõrval olnud kahekorruseline kivimaja väravaportaali ja võlvitud kangialusega Aida tänava joonel hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. === Lai 21 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (3026)2.jpg|pisi|Lai 21]] Krunt Lai 21<ref name="7Aue4" /> oli 16.–17. sajandil hoonestatud, kuid pärast Põhjasõda seisis pikka aega varemetes. Krundile ehitati aastatel 1772–1787 kolmekorruselise hoone. <gallery> Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (1).jpg </gallery> === Lai 23 === {{Vaata| Tallinna Linnateatri maja}} [[File:Tallinn Blick von der Olaikirche 20.JPG|pisi|Laia tänava hooned [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] ja [[Aida tänav]]a vahelisel alal]] Hooneid Lai 23,<ref name="pzYpW" /><ref name="QQ7M9" /> Aida 6<ref name="otMut" /> ja Aida 8<ref name="smCnx" /> on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone aadressil Lai 23 on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (2).jpg|pisi|left|Lai 23, [[Tallinna Linnateatri maja]]]] [[Pilt:Elamu Lai t.23 hooviansambliga.jpg|pisi|Lai 23]] Tänapäeval asub hoones [[Tallinna Linnateater]], Tallinna Linnateater asub hoonetes alates [[1965]]. aastast, kui hoone eraldati [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikule Noorsooteatrile]] kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, [[Linnateatri kohvik]], Kaminasaal, [[Voldemar Panso]] saal, teatri kontoriruumid ja [[diele]]. Tallinna Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks on [[1434]]. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali [[dendrokronoloogiline dateering|laepalkide vanuse tuvastamise teel]]. Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati [[15. sajand]]il, lõpliku kuju sai ta [[16. sajand]]il. [[Diele]] nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikkuse lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed [[talamaaling]]ud. Kööginurga all keldris paiknesid [[hüpokaustahi|hüpokaustahjud]], mis ühtlasi soojendasid peretuba ja [[dornse]]t, kust pääseb siseportaali kaudu tagamajja (bikamer). Keskaegse elamu interjöör taastati aastail 1968–1975 [[Teddy Böckler]]i juhtimisel tehtud restaureerimistööde käigus.<ref name="lnsdb" /> === Lai 25 === Lai 25 hoones asus<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1908/08/22/3 Tallinna kõrgem tütarlaste kool.], Päewaleht, nr 192, 22. august 1908</ref> üks Tallinna vanemaid koole, 1852. asutatud [[keskharidus]]t andev [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgem Linna-Tütarlastekool]], mis 1916. aastal reorganiseeriti [[Tallinna Tütarlaste Gümnaasium]]iks ja 1919. aastal [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium]]iks. === Lai 27 === Lai 27 ja Laboratooriumi tänava vahelisel kinnistul asunud keskaegse elamuga hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ning kinnistule ehitati [[1947]]. aastal arhitekt N. Kusmini projekti järgi büroohoone (korrustel on põhiliselt piki koridori avanevad tööruumid), tänavafassaadi arhitekt oli [[Aleksandr Vladovski]]. Hiljem ehitati lisaks Laboratooriumi tänava äärde ehitati uus neljakorruseline hoone plokk. === Lai 28 === [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|[[Eesti Tervishoiu Muuseum]]i hoone]] Esimesed teated elamust pärinevad 15. sajandi algusest, [[18. sajand]]il ehitati elamu ümber aidaks, kusjuures lõunapoolsesse Laia tänava poolsesse ossa jäeti alles kaks vana kõrvuti asetsevat kangialust, mistõttu ei ole hoonel elamule iseloomuliku fassaadi ja interjööri ning allkorrusel on suured aidale ja kangialusele iseloomulikud kaaravad. Lai 28 asusid Eesti Vabariigi algusaastatel [[Tallinna komandant|Tallinna komandandi]] ametiruumid. Hoones asub [[Eesti Tervisemuuseum|Eesti Tervishoiu Muuseum]]. === Lai 29, Huecki maja === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj.jpg|left|pisi|Elamu Lai 29 väravahoonega]] [[Pilt:PMN Tallinnas ja Restor.IMG_9036.JPG|pisi|püsti|220px|Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Restori lipp Lai 29 sissepääsu kõrval<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 2. aprill 2011</small>]] Kinnistul asunud väikest hoonet mainiti ürikuis 14/15. sajandi vahetusel, [[1413]]. aastal ehitati hoone suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks. 15. sajandil elas hoones [[Bernt Notke]]. [[1683]]. aastast kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond [[Hueck]]ile. Peahoonega liitunud väravahoone hävis Teises maailmasõjas, selle asemele ehitati 1950. aastal arhitekt A. Kukkuri projekti järgi uus väravamaja. Sellest ajast kasutas hoonet [[Vabariiklik Restaureerimisvalitsus]], praegu aga AS [[Restor]] ja [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]]. Kultuurimälestis nr 3028.<ref name="aJjTS" /> [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|Lai 30]] === Lai 29a === Hoone Lai 29a asub kinnistu [[Laboratooriumi tänav]]a poolsel küljel. Hoone omanik keskajal oli kaupmees [[Hans Pawels]], kelle [[Hans Pawelsi kenotaaf|kenotaaf]] on [[Oleviste kirik]]u [[Maarja kabel]]i idaküljel. Tänapäeval asub hoones [[Eesti Loodusmuuseum]]. === Lai 30 === Lai tänav 30 // Lai 30a // [[Pikk tänav]] 33 hoonete ansambel koosneb tänapäeval mitmest eraldi kinnistust, mis hõlmavad hooneid aadressiga Pikk 33, Lai 30 ja Lai 30a. Kultuurimälestis nr 3043.<ref>{{kultuurimälestis|3043|3043 Elamu Pikk t.33 ja Lai t.30 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> Hoonetes asub [[Eesti Tervishoiu Muuseum]].<ref name="dXJGN" /> === Lai 31 === [[File:Lai tn 31.JPG|left|pisi|Lai tänav 31 ja 33 hooned [[Suurtüki tänav]]a nurgal]] Hoonet on esmamainitud [[1412]]. aastal, kuid tänapäevane hoone on kujunenud mitmes ehitusetapis. 1929. aastal tehti hoones radikaalne ümberehitus, mis muutis algse keskaegse diele-dornse tüüpi ruumijaotust ning sealtpeale on hoone korrustel (?) korterid. Hoone fassaadil on aga üldjoontes säilinud [[1829]]. aastal kubermanguarhitekt [[Johann David Bantelmann]]i projekteeritud klassitsistlik lahendus. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut]] (KRPI). [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 32, 15.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 32]] === Lai 33 === Lai tn 33 // [[Suurtüki tänav]] 2, hoone mis tunnistati parimaks restaureeritud hooneks [[Tallinna vanalinn]]as 2018. aastal<ref>[https://www.tallinn.ee/et/ehitus/2019a-nominendid-0 2019.a nominendid], www.tallinn.ee</ref>. === Lai 34 === [[File:Lai tn 2009.jpg|pisi|Elamu Lai 34]] [[File:Lai 36 Tallinn.jpg|thumb|Lai 36 // Vaimu 4 (2016)]] Hoone Lai 34 // [[Vaimu tänav|Vaimu]] 3 ehitati aastatel [[1809]]–[[1811]], hoone valdaja oli hüdrograaf, [[Mohni tuletorn]]i ja [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorni]] ehitaja ning Tuletornide Järelevalveameti juhataja<ref name="bh9ok" /> [[Leonti Spafarjev]], hoone arhitekt [[Carl Ludvig Engel]]. Hoone rajati algselt Pikalt tänavalt Laiale tänavale ulatunud krundi tagaosas asunud kahe keskaegse ehitise – väikese elamu ja aida ning nurgapealse vaba platsi kohale. 1950. aastatel asus hoones Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Kehakultuuri- ja Spordikomitee]].<ref>Kalender-märkmik 1959. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus, Tallinn.</ref> [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 35, 15.-19.saj.jpg|left|pisi|Tallinn, elamu Lai 35]] [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.-19.saj.jpg|left|pisi|püsti|220px|Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.–19. saj]] [[Pilt:Põllumajandusministeerium.IMGP6532.JPG|left|pisi|Lai 39 / Lai 41]] === Lai 35, 37 === {{vaata|Lai 35}} Kinnistutel Lai 35, 37 asus juba 14. sajandist [[Oleviste kiriku pastoraat]], hooned ehitati 15. sajandil, kuid on hiljem oluliselt ümber ehitatud. Elamul Lai 37 on põhiliselt 18. sajandi ilme, hoovis asuv ait-ladu sai 1894. aastal [[Uusgootika|uusgooti]] välimuse, lahenduse autor arhitekt [[Konstantin Wilcken]]. Laia tänava 37 hoonel pole välisust; sissepääs on hilisemate ümberehitustega viidud Lai 35. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 40 värava- ja hoovihoonega, 15.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 40]] [[File:Tallinn, Lai.jpg|pisi|Lai 38, 40, 42, "[[Kolm Venda]]"]] === Lai 36 // Vaimu 4 === [[Lai 36]] // Vaimu 4 maja omanikuks sai 1762. aastal pagar Julius Valentin Jaeksch, kes oli pärit [[Rudolfstadt]]ist ja sai samal aastal ka [[Tallinna kodanik]]uks.<ref name="widJ8" /> Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis ja [[Leibur]]i leivatööstuse kaudseks alguseks.<ref name="nXreM" /> [[Eesti NSV]] ajal tegutses Lai tänav 36, [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]i [[1. Tallinna Vabriku-Tehase õpilaste Kool]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Toiduainetetööstuse Ministeeriumi süsteemi: 1. Tallinna Vabriku-Tehase õpilaste Kool Tallinnas, Lai tn. 36], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946</ref>. [[Pilt:Elamu hooviansambliga Lai tn45, 15.-18.saj., 1924.a..JPG|pisi|püsti|left|220px|Elamu Lai 45]] === Lai 39 ja Lai 41 === Hooned Lai 39 ja Lai 41 ehitati ümber arhitekt [[Boris Krümmer]]i projekti järgi [[Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus|ETK]] hooneks. Kolmekorruseline, mansard- ja katusekorrusega büroo- ja üürimaja valmis [[1925]]. aastal. Hoone sai 1944. aastal kannatada ja taastati hiljem. {{vaata|Põllumajandusministeerium}}<ref name="2tpbT" /> === Lai 40 === Hoone Lai 40 pärineb arvatavasti 15. sajandist ning on üks paremini säilinud keskaegseid elamuid Tallinnas. Tänavapoolsed hooned olid koos naaberhoonetega Lai 38 on tuntud ka ühisnimega [[Kolm Venda|Kolme venda]]. 19. sajandil asus Lai 40 hoones linna majutusamet (''Quartierkammer''), mis tegeles linnas paikneva sõjaväe korteriküsimustega<ref>[[Endel Aule]], Kluge ja Ströhmi raamatukaupluse ajaloost. 1. Firma asutaja Georg Arnold Eggers, Keel ja Kirjandus nr 1, 1970, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/43 lk 41]</ref>. Hoones Lai 40 asusid 1940. aastast [[Tallinna Linna ja Harjumaa arhiiv]], aastatel 1941–1944 [[Eesti Omavalitsus]]e Haridusdirektooriumi juures asuv Tallinna Linna Arhiiv; 1945–1950 Tallinna Linna ja Harju Maakonna Riiklik Arhiiv; 1951–1963 Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklikuks Arhiiv; 1964–1950 Tallinna Linna Riiklik Arhiiv ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv.<ref name="bKWML" /> Pärast arhiivide üleviimist [[2000]]. aastal Parteiarhiivi majja [[Tõnismägi]] 16 ja [[Tallinna Linnaarhiiv]]i<ref name="GOpkm" /> hoonesse [[Tolli tänav|Tolli ]]8 asus hoonesse [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]. === Lai 43 === Hoone Lai 43 pärineb [[18. sajand Eestis|18. sajandist]], see on neljakorruseline korterelamu. === Lai 44 ja 46 === Hooned aadressidel Lai 44 ja 46 kuuluvad 1911. aastal ehitatud Venemaa Keisririigi [[Peeter Suure merekindlus]]e staabihoonete juurde. Lai tänav 46 // 48 ja [[Oleviste tänav|Oleviste]] 3 kaks väiksemat hoonet liideti 1900. aastal [[Konstantin Wilcken]]i koostatud projekti alusel, üheks kolmekorruseliseks [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistliku]] väliskujundusega elumajaks. Aadressil Lai 46 // 48 asus aastatel 1925–1940 [[Tallinna Politseikool]]. 1946. aastal esitas [[ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] tellimuse kvartali taashoonestamiseks. 1948. aastal taastati Lai 46 // 48 hoone [[Friedrich Wendach]]i projekti alusel elumajaks, hoones olid korterid 1970. aastateni, misjärel kohandati ruumid [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ametiruumideks ning sinna kolisid [[Eesti NSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus]] ja teised siseministeeriumi asutused.<ref>[https://web.archive.org/web/20210127132352/https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/ministeeriumi-tutvustus/siseministeeriumi-hoonete-ajalugu Siseministeeriumi hoonete ajalugu. Oleviste 3/5], www.siseministeerium.ee, (vaadatud 26.01.2021)</ref> Hiljem asus hoones [[Eesti Politsei]] [[Keskuurimisbüroo|Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo]] ja [[Harju Uurimisbüroo]] ning [[Keskkriminaalpolitsei]]. {{vaata|Pagari tänav}} [[File:Tallinn Blick von der Olaikirche 18.JPG|pisi|left|Vaade Lai tänav 46 ja [[Pagari tänav]]a hoonetele (vasakul), [[Oleviste kirik]]u tornist]] === Lai 45 === Lai 45 asub 18. sajandil ehitatud Laia ja Laboratooriumi tänava vahel asuv elamutekompleks, mille moodustavad suur kolmekorruseline varaklassitsistlik peahoone ja sellega külgnevad tiib- ning kõrvalhooned koos väikese sisehooviga. Ruumide asetus põhikorrustel on klassitsismipäraselt telgsümmeetriline, igal korrusel neli eluruumi, vaid saali (II korrusel) on avardatud koridori arvel. Hoones tehti ümberehitus aastatel 1922–1924, arhitektid [[Herbert Johanson]] ja [[Eugen Habermann]], kes muutsid algset plaanilahendust, ümberehituse käigus muudeti ka tiib- ja majandushoonete ilmet (tallid-tõllakuurid tehti elamuteks, samuti väravahoone koos kangialusega vastu [[Tallinna Hobuveski]]t. Kultuurimälestis nr 3033.<ref name="UInp6" /> === Lai 47 === {{vaata|Tallinna hobuveski}} Laia tänava otsas asuvat hobuveskit on esmamainitud 1379. aastal. Pärast ulatuslikku parandust aastatel 1700–1702 läks veski 1732. aastal venemaa keisririigi sõjaväevõimude valdusse. 1657. aastal toimunud tulekahjust tugevasti kannatanud hoone varemed remonditi 1772. aastal eraisikule lao- ja hoiruumiks hiljem kasutati [[Oleviste kirik]]u koguduse surnuvankri kuurina. 2011. aastast kasutab [[Tallinna Linnateater]] seda teatrisaalina. === Lai 49 === Lai 49 asuv kolmekorruseline kivimaja ehitati aastatel 1880–1881, arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] vastu [[Tallinna linnamüür]]i, kasutades ära endise [[Renteni torn]]i müüre (torni alusmüürid osaliselt säilinud). Hoones asusid Kristlik Meremeeste Selts ja aastatel 1881–1883 [[Peetri reaalkool]]. Lai 49 hoones asub tänapäeval [[Old Town hotell]] ([[Rixwell Old Town Hotel]]) ja kohvik Mademoiselle. === Lai 50 === {{vaata|Oleviste kirik}} == Ajalugu == Lai tänav Tallinnas on olnud ajalooliselt ka Lai ulits; saksa keeles ''Breitstraße; Süsterstraße; Schwestergasse; Cisterngasse; Breitgasse; Cisternstraße''; ladina keeles ''platea sororum; platea longa monialium; monialium, vicus; platea sanctimonialium''; Süsterstrate; susterstrate; vene keeles ''ул. Лай; Широкая ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Lai&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Lai tn], http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref> == Vaata ka == * [[Pikk tänav (Tallinn)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ImllG">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> <ref name="E1jpa">[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600.</ref> <ref name="jC8s5">Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993</ref> <ref name="ib2d0">[http://www.tallinnymca.ee/huvitavat HUVITAVAID FAKTE NNKÜ-NMKÜ AJALOOST]</ref> <ref name="3liTN">[http://www.arhliit.ee/uudised/3924/ Vana aadlipalee ümberehitaja lubab maja endise kuju taastada], www.arhliit.ee, 2. veebruar 2006</ref> <ref name="SDIhd">[http://www.tallinnhistoricalhotels.com/index.php?lang=et&tpl=1061&c_tpl=1040 Hotell St.Olav]</ref> <ref name="l64Hf">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4900 Elamu Lai t. 7]</ref> <ref name="ubt7r">[https://web.archive.org/web/20110115010126/http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/tallinn-muub-enam-kui-13-miljoni-euro-eest-kinnisvara.d?id=38234633 Tallinn müüb enam kui 1,3 miljoni euro eest kinnisvara], Delfi Majandus, 11. jaanuar 2011</ref> <ref name="E0uao">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4901 Lai 9], eestigiid.ee</ref> <ref name="TnPhY">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3025 3025 Elamu Lai t.17, 1680.a., 1887.a. ], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="7HJOR">[http://www.etdm.ee/ EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM (ETDM)].</ref> <ref name="stnIo">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai19.html |pealkiri=Lai tänav 19 (kinnistu nr. 134) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205132928/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai19.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7Aue4">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai21.html |pealkiri=Lai tänav 21 (kinnistu nr. 138-I) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205132933/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai21.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pzYpW">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23.html |pealkiri=Lai tänav 23 (kinnistu nr. 138-II) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134008/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QQ7M9">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23-2.html |pealkiri=Lai tänav 23 (kinnistust nr. 138-II ajutiselt lahutatud osa ) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134006/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23-2.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="otMut">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida6.html |pealkiri=Aida tänav 6 (kinnistu nr. 176) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134228/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="smCnx">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida8.html |pealkiri=Aida tänav 8 (kinnistud nr. 175 ja 174) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111125165731/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida8.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lnsdb">[[Tiina Kolk]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3174/new_eri_artiklid_317447 Kaupmeheelamust teatrimajaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 29.03.2006</ref> <ref name="aJjTS">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3028 3028 Elamu Lai t.29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="dXJGN">[http://www.tervishoiumuuseum.ee/ Eesti Tervishoiu Muuseum]</ref> <ref name="bh9ok">[http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2010/44_Kaire_Poder.pdf Tuletornid Eestis]</ref> <ref name="widJ8">Rasmus Kangropool ja Mai Lumiste isikuarhiiv; R.Kangropooli märkmed ja lühiülevaated Tallinna all-linna kinnistute omanikest ning hoonete ehituslugudest ja arhitektuuriajaloolistest eritingimustest; Tallinna Linnaarhiiv</ref> <ref name="nXreM">ASi Leibur koduleht; <nowiki>http://www.leibur.ee/ajalugu/</nowiki></ref> <ref name="2tpbT">[http://www.agri.ee/ Põllumajandusministeeriumi koduleht]</ref> <ref name="bKWML">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/et/harju-ajalugu/ |pealkiri=Harju Maa-arhiivi ajalugu |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126140547/http://www.ra.ee/et/harju-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GOpkm">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Linnaarhiiv |url=http://www.tallinn.ee/est/linnaarhiiv |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120222222728/http://www.tallinn.ee/est/linnaarhiiv |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UInp6">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3033 3033 Elamu hooviansambliga Lai t.45, 15.-18.saj., 1924.a.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Lai tänav (Tallinn)}} *Tallinn linna I hüpoteegiringkond. [https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/searchSimple?liht%20otsing=Tallinn+Lai&q=1 Kinnistute üldandmed: Lai tänav], [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6997 Kinnistu nr. 102, Lai 1 // Tallinn Nunne 6] jne, Eesti Rahvusarhiiv, Kinnistute register {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] [[Kategooria:Vanalinna asum]] [[Kategooria:Lai tänav (Tallinn)| ]] fhu79rekrhy029jew1fulkt0yb7ggfp 7205917 7205916 2026-08-01T12:12:26Z NOSSER 8097 /* Lai 19 */ 7205917 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{teekaart|suum=14}} [[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|250px|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast ja Laiast tänavast]] [[File:Breitstrasse. Lai tänav Oleviste kirikuga, vaadatuna Suurtüki tänava ligidalt., AM 8544-26 F 10162.jpg|pisi|Lai tänav 19. sajandi viimasel kümnendil]] '''Lai tänav''' on [[Tallinna vanalinn]]a üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba [[1314]]. aastal.<ref name="ImllG" /> Lai tänav algab [[Toompea]] jalamilt [[Nunne tänav]]alt ja ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud [[Tallinna linnamüür]]i välispiirde [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]]. Lai tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist. See suundub paralleelselt [[Pikk tänav|Pika tänavaga]] Toompealt alla [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] suunas. Tänav algab Toompea jalamilt [[Nunne tänav]]alt. Põhja, Tallinna lahe poole suundudes ristub see paremalt Laia ja [[Pikk tänav|Pikka tänavat]] ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise [[Börsi käik|Börsi käigu]] ja seejärel [[Hobusepea tänav]]aga. Seejärel ristuvad Laia tänavaga vasakult [[Suur-Kloostri tänav]] ja [[Aida tänav]]. Pika tänavaga ühendab Laia tänava paremalt taas [[Vaimu tänav]], millele järgneb vasemalt [[Põhja puiestee]]lt alguse saav [[Suurtüki tänav]]. Paremalt ühendavad Laia tänava Pika tänavaga [[Pagari tänav|Pagari]] ja [[Oleviste tänav]], misjärel Laiast tänavast jookseb üle Pika ja [[Laboratooriumi tänav]]a vahel kulgev [[Tolli tänav]]. Enne [[Rannamägi|Rannamäge]] käänab Lai tänav paremale ja suubub Suure Rannavärava ees lõplikult Pikka tänavasse. Tänav on 650 m pikk.<ref name="E1jpa" /> == Laia tänava hoonestus == === Lai 1 === Lai 1 // [[Nunne tänav|Nunne]] 4, kolmekorruseline juugendstiilis hoone ehitati aastatel [[1904]]–[[1907]] [[Aadliklubi]]ks (arhitekt [[Nikolai Thamm noorem]], korrigeerimisprojekt 1907. aastal [[Arthur von Hoyningen-Huene]] poolt). [[Pilt:Nukuteater_tallinn.jpg|thumb|NUKU teatrimaja Lai 1 tänaval]] Hoone [[kinnistu]] parempoolsel osal, Lai 1–3 asus varem [[Tallinna Teater]] (ehitati aastatel 1807–1809), arhitekt [[Gottfried Henning]], saal [[Carl Ludvig Engel]]. [[1784]]. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks ([[1812]]–[[1813]]) [[August von Kotzebue]]. Hoone taastati pärast põlemist aastatel 1859–1860, arhitekt A. Arhierejev, [[Rudolf Otto von Knüpffer]], kuid hävis lõplikult 1902. aastal. 1920. aastatel oli hoones kindlustusseltsi [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] maja kontserdisaali, restoraniga; suuremad ümberehitused viidi hoones läbi aastatel 1923 ja 1927, mille käigus ehitati trepikoda hooviküljele, mille projekteeris arhitekt [[Artur Perna]].<ref name="jC8s5" /> 1924. aastast tegutses hoones [[Tallinna Majaomanike Pank]]. 1930–1940 aastatel asusid hoones ka [[NMKÜ]] keskliidu ruumid,<ref name="ib2d0" /> mis pärast 1940. aasta [[juunipööre]]t natsionaliseeriti ning anti legaliseeritud [[EKNÜ]] käsutusse. Pärast teist maailmasõda tegutses hoones kuni 1950. aastani ENSV Vabariiklik Noorte Maja ja oli siis [[ALMAVÜ]] kasutuses. {{vaata|NUKU teater ja muuseum}} [[File:Street in Tallinn 3.JPG|pisi|Lai 2, 4, 6 ja Lai 1, 2] ning taamal [[Nunne tänava haljasala|Nunne tänava haljak]] [[Toompea]] nõlval]] === Lai 2 === [[File:Gelsomino in Tallinn.JPG|pisi|left|Lai 2 kaubanduspinnad]] Hoones Lai 2 // Pikk 1 // [[Nunne tänav|Nunne]] 2 asuvad kaubanduspinnad ja ülemistel korrustel korterid. === Lai 4 === Lai 4 // Pikk 5 asub [[1936]]. aastal renoveeritud neljakorruseline kivihoone, kus esimesel korrusel asuvad kaubanduspinnad. === Lai 5 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 5 hooviansambliga, 15.-20.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 5]] [[Pilt:Elamu Lai tn5 3024-1.jpg|pisi|left|Elamu Lai 5|Lai 5]] {{vaata|Hotell St. Olav}} Hoone Lai 5 ajalugu ulatub [[1437]]. aastasse. 1780. aastal paiku ostis kinnistu maanõunik A. Budberg ja rajas seejärel varasemate hoonete põhjaliku ümberehituse teel tänini säilinud kolmekorruselise klassitsistliku aadlielamu, mida on osaliselt muudetud 1830. aastail. Aastatel 1889–1919 tegutses hoones [[August Mickwitzi trükikoda|August Mickwitzi]]/[[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph von Mickwitzi]] [[Christoph Mickwitzi trükikoda|trükikoda]], 20. sajandi alguses asus hoones saksakeelse ajalehe [[Revalsche Zeitung]] toimetus. Hoonetes asus [[Tallinna Tehnikaülikool]]i raamatukogu, pärast hoonete remonti{{millal}}<ref name="3liTN" /> asuvad hoones [[Hotell St Olav]]<ref name="SDIhd" /> ning [[Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit|Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu]] ruumid. === Lai 7 === Hoone Lai 7<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7010 Kinnistu üldandmed: Tallinn Lai 7], Rahvusarhiiv, Kinnistute register</ref> on hiliskeskaegne Tallinnale iseloomulik kahe ruumiga kivielamu, mille ehitas ilmselt aastail 1430–1465 voorimees Kersten Bunde.<ref name="l64Hf" /> [[1882]]. aastal laskis kaupmees Dietrich Haase maja arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]al põhjalikult ümber ehitada. Ümberehituse käigus lammutati vana fassaad. Uus peafassaad sai historitsistliku ilme, seina müüriti [[renessanss]]dekooriga aknasammas ja kolm reljeefdekooriga kivikonsooli. Majale püstitati kolm elukorrust, uus kivitrepp; ruumid kapitaalseinte vahel jaotati puust vaheseintega. Endisest elamust jäi muutmata neljatahulisele kesksambale toetatud ristvõlvidega keldriruum endise [[diele]] all. Krundi idaosa varasem hoonestus likvideeriti. Hoone äripindadel tegutses alates [[1887]]. aastast kuni vähemalt 1930. aastani Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus "Granberg", kellel seejärel avas äri [[Pikk tänav|Pikk ]]19 hoones. === Lai 9, Engelhardti maja === [[Pilt:Engelhardti maja.JPG|pisi|püsti|Engelhardti maja katusedetail]] Hoone Lai 9 asub [[Suur-Kloostri tänav]]ale ulatuval [[kinnistu]]l pindalaga 1903 m².<ref name="ubt7r" /> Suur paekivielamu (kinnistu idaserval), aidahoone ja väikemajaga ehitati 15. sajandil. Selline hoonestust täiendati 18. sajandi lõpul, kui endiste hoonete ümberehituse tulemusel valmis kahekorruseline aadlielamu. Hoone ehitati ümber arhitekt [[Rudolf von Engelhardt]]i projekti järgi [[1899]]. aastal, kuid säilitati varasem maht ja korruste arv.<ref name="E0uao" /> {{Vaata|Engelhardti maja}} === Lai 10 === Lai 10 // [[Pikk tänav|Pikk]] 11 hoone üks osa paikneb Laia tänava ääres, teine ja kõrgem osa paikneb Pika tänava ääres. Hoones asuvad elamispinnad II, III ja katusekorrusel, mitu korterit on kahel tasapinnal. Esimesel korrusel asuvad äripinnad. Hoonet on ürikutes esmamainitud [[1360]]. aastal. Kinnistu tänapäevane ilme ja osaliselt ka praegune hoone plaanilahendus on pärit 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi esimesest poolest, mil hoone ehitati ümber arhitektide [[Rudolf Otto von Knüpffer]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekti kohaselt. Hoonet on kapitaalselt renoveeritud ka 2008. aastal. === Lai 13 === Lai 13 hoones asub [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i Kunstide Instituut. === Lai 15 === [[File:Breite Straße (Tallinn).jpg|pisi|Lai 15 hoone vasakul]] Laia tänava 15 asuva krundi ostis [[1681]]. aastal [[Palmse mõis]]a omanik [[Gustav Christian von der Pahlen]] ning rajas sinna elamu, talli ja tõllakuuri. Praeguste mõõtmetega barokkelamu ehitas 19. sajandi alguses krundile uus omanik von [[Brevern]] (arhitekt [[Carl Ludvig Engel]], uuele hoonele lisati III korrus ning hoone fassaadid kujundati klassitsistlikuna. Aastatel 1711–1729 kuulus hoone koos Lai 17-ga [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal asus hoones [[Peeter Suure merekindlus]]e suurtükivalitsus, enne teist maailmasõda [[Polaris (selts)|kindlustusaktsiaselts Polaris]] ja [[Elise von der Howeni tütarlastekool]]. 1941. aasta 15. jaanuaril asutati [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega Lai tänav 15 [[Tallinna Pioneeride Maja]]. === Lai 17 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 17, 1680.a., 1887.jpg|pisi|]][[File:Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoone.JPG|thumb|püsti|Lai 17, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]] Lai 17 ja [[Aida tänav]]a nurgal, nn [[Aleksandr Menšikov|Menšikovi]] maja. Kahekorruseline ruudulähedase põhiplaaniga hoone Lai 17 valmis umbes [[1685]]. aastal ning meenutab oma kõrge [[kelpkatus]]e, baroksete proportsioonide ja pea[[karniis]]ilt kerkiva väikese kolmnurkviiluga [[Hollandi barokkmaja]]. Hoone on ehitatud varasema madalama hoone baasil [[1680]]–[[1685]] ([[müürsepp]]meister Gert Forberg) Jürgen von [[Wangersheim]]i poolt. Aastail 1711–1729 kuulus valdus koos Lai 15-ga [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Aleksandr Menšikov]]ile. Hoone [[frontoon]]il on hilisemate omanike [[Stenbock]]ide polükroomne [[perekonnavapp]]. Kultuurimälestis nr 3025.<ref name="TnPhY" /> 20. sajandi 30. aastail asus hoones [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi]] konsulaaresindus. Hoones Lai 17 asub [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]].<ref name="7HJOR" /> <gallery> Lai tn 17.IMG 4009.jpg Tänavasulgemisketi rõngas Lai 17 majal 20110930 by Ahsoous.jpg Vapp maja Lai 17 seinal 20110930 by Ahsoous.jpg </gallery> === Lai 18 === Hoonetekvartalis Pikk 19 // 21 // Hobusepea 3 // Lai 18, Lai tänav 18 hoones asub [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa suursaatkonna konsulaarosakond]]. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Eesti NSV Siseministeerium]]i [[OVIR]] (Viisade ja välismaalaste registreerimise osakond). === Lai 19 === [[File:Lai tänav, IMG 4625.jpg|pisi|Lai 23, 21, 19 paremal]] Kolmekorruseline hoone kahe katuseärkliga Lai 19<ref name="stnIo" /> ehitati arvatavasti aastatel 1631–1641 raehärra [[Matthias Poorten]]i tellimisel. Hoone edelanurgaga liitub kahekorruseline teenijaskonna tiibhoone, tiibhoone kõrval olnud kahekorruseline kivimaja väravaportaali ja võlvitud kangialusega Aida tänava joonel hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Laia ja Aida tänaval asuvad hooned: [[Aida tänav]] 6 ja 8 ning Lai tänav 19, 21, 23, 23 / II, 25 kuuluvad [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatr]]i kvartalisse<ref>[https://linnateater.ee/teater/hoonete-ajalugu/ Hoonete ajalugu], linnateater.ee</ref>. === Lai 21 === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (3026)2.jpg|pisi|Lai 21]] Krunt Lai 21<ref name="7Aue4" /> oli 16.–17. sajandil hoonestatud, kuid pärast Põhjasõda seisis pikka aega varemetes. Krundile ehitati aastatel 1772–1787 kolmekorruselise hoone. <gallery> Tallinn, elamu Lai 21, 1772.a.-20.saj (1).jpg </gallery> === Lai 23 === {{Vaata| Tallinna Linnateatri maja}} [[File:Tallinn Blick von der Olaikirche 20.JPG|pisi|Laia tänava hooned [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] ja [[Aida tänav]]a vahelisel alal]] Hooneid Lai 23,<ref name="pzYpW" /><ref name="QQ7M9" /> Aida 6<ref name="otMut" /> ja Aida 8<ref name="smCnx" /> on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone aadressil Lai 23 on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (2).jpg|pisi|left|Lai 23, [[Tallinna Linnateatri maja]]]] [[Pilt:Elamu Lai t.23 hooviansambliga.jpg|pisi|Lai 23]] Tänapäeval asub hoones [[Tallinna Linnateater]], Tallinna Linnateater asub hoonetes alates [[1965]]. aastast, kui hoone eraldati [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikule Noorsooteatrile]] kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, [[Linnateatri kohvik]], Kaminasaal, [[Voldemar Panso]] saal, teatri kontoriruumid ja [[diele]]. Tallinna Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks on [[1434]]. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali [[dendrokronoloogiline dateering|laepalkide vanuse tuvastamise teel]]. Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati [[15. sajand]]il, lõpliku kuju sai ta [[16. sajand]]il. [[Diele]] nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikkuse lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed [[talamaaling]]ud. Kööginurga all keldris paiknesid [[hüpokaustahi|hüpokaustahjud]], mis ühtlasi soojendasid peretuba ja [[dornse]]t, kust pääseb siseportaali kaudu tagamajja (bikamer). Keskaegse elamu interjöör taastati aastail 1968–1975 [[Teddy Böckler]]i juhtimisel tehtud restaureerimistööde käigus.<ref name="lnsdb" /> === Lai 25 === Lai 25 hoones asus<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1908/08/22/3 Tallinna kõrgem tütarlaste kool.], Päewaleht, nr 192, 22. august 1908</ref> üks Tallinna vanemaid koole, 1852. asutatud [[keskharidus]]t andev [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgem Linna-Tütarlastekool]], mis 1916. aastal reorganiseeriti [[Tallinna Tütarlaste Gümnaasium]]iks ja 1919. aastal [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium]]iks. === Lai 27 === Lai 27 ja Laboratooriumi tänava vahelisel kinnistul asunud keskaegse elamuga hävines [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ning kinnistule ehitati [[1947]]. aastal arhitekt N. Kusmini projekti järgi büroohoone (korrustel on põhiliselt piki koridori avanevad tööruumid), tänavafassaadi arhitekt oli [[Aleksandr Vladovski]]. Hiljem ehitati lisaks Laboratooriumi tänava äärde ehitati uus neljakorruseline hoone plokk. === Lai 28 === [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|[[Eesti Tervishoiu Muuseum]]i hoone]] Esimesed teated elamust pärinevad 15. sajandi algusest, [[18. sajand]]il ehitati elamu ümber aidaks, kusjuures lõunapoolsesse Laia tänava poolsesse ossa jäeti alles kaks vana kõrvuti asetsevat kangialust, mistõttu ei ole hoonel elamule iseloomuliku fassaadi ja interjööri ning allkorrusel on suured aidale ja kangialusele iseloomulikud kaaravad. Lai 28 asusid Eesti Vabariigi algusaastatel [[Tallinna komandant|Tallinna komandandi]] ametiruumid. Hoones asub [[Eesti Tervisemuuseum|Eesti Tervishoiu Muuseum]]. === Lai 29, Huecki maja === [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj.jpg|left|pisi|Elamu Lai 29 väravahoonega]] [[Pilt:PMN Tallinnas ja Restor.IMG_9036.JPG|pisi|püsti|220px|Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Restori lipp Lai 29 sissepääsu kõrval<br><small>Foto: [[Ave Maria Mõistlik]], 2. aprill 2011</small>]] Kinnistul asunud väikest hoonet mainiti ürikuis 14/15. sajandi vahetusel, [[1413]]. aastal ehitati hoone suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks. 15. sajandil elas hoones [[Bernt Notke]]. [[1683]]. aastast kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond [[Hueck]]ile. Peahoonega liitunud väravahoone hävis Teises maailmasõjas, selle asemele ehitati 1950. aastal arhitekt A. Kukkuri projekti järgi uus väravamaja. Sellest ajast kasutas hoonet [[Vabariiklik Restaureerimisvalitsus]], praegu aga AS [[Restor]] ja [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]]. Kultuurimälestis nr 3028.<ref name="aJjTS" /> [[File:Estonian Health Care Museum and St. Olaf's Church.jpg|pisi|Lai 30]] === Lai 29a === Hoone Lai 29a asub kinnistu [[Laboratooriumi tänav]]a poolsel küljel. Hoone omanik keskajal oli kaupmees [[Hans Pawels]], kelle [[Hans Pawelsi kenotaaf|kenotaaf]] on [[Oleviste kirik]]u [[Maarja kabel]]i idaküljel. Tänapäeval asub hoones [[Eesti Loodusmuuseum]]. === Lai 30 === Lai tänav 30 // Lai 30a // [[Pikk tänav]] 33 hoonete ansambel koosneb tänapäeval mitmest eraldi kinnistust, mis hõlmavad hooneid aadressiga Pikk 33, Lai 30 ja Lai 30a. Kultuurimälestis nr 3043.<ref>{{kultuurimälestis|3043|3043 Elamu Pikk t.33 ja Lai t.30 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> Hoonetes asub [[Eesti Tervishoiu Muuseum]].<ref name="dXJGN" /> === Lai 31 === [[File:Lai tn 31.JPG|left|pisi|Lai tänav 31 ja 33 hooned [[Suurtüki tänav]]a nurgal]] Hoonet on esmamainitud [[1412]]. aastal, kuid tänapäevane hoone on kujunenud mitmes ehitusetapis. 1929. aastal tehti hoones radikaalne ümberehitus, mis muutis algse keskaegse diele-dornse tüüpi ruumijaotust ning sealtpeale on hoone korrustel (?) korterid. Hoone fassaadil on aga üldjoontes säilinud [[1829]]. aastal kubermanguarhitekt [[Johann David Bantelmann]]i projekteeritud klassitsistlik lahendus. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut]] (KRPI). [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 32, 15.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 32]] === Lai 33 === Lai tn 33 // [[Suurtüki tänav]] 2, hoone mis tunnistati parimaks restaureeritud hooneks [[Tallinna vanalinn]]as 2018. aastal<ref>[https://www.tallinn.ee/et/ehitus/2019a-nominendid-0 2019.a nominendid], www.tallinn.ee</ref>. === Lai 34 === [[File:Lai tn 2009.jpg|pisi|Elamu Lai 34]] [[File:Lai 36 Tallinn.jpg|thumb|Lai 36 // Vaimu 4 (2016)]] Hoone Lai 34 // [[Vaimu tänav|Vaimu]] 3 ehitati aastatel [[1809]]–[[1811]], hoone valdaja oli hüdrograaf, [[Mohni tuletorn]]i ja [[Tallinna alumine tuletorn|Tallinna alumise tuletorni]] ehitaja ning Tuletornide Järelevalveameti juhataja<ref name="bh9ok" /> [[Leonti Spafarjev]], hoone arhitekt [[Carl Ludvig Engel]]. Hoone rajati algselt Pikalt tänavalt Laiale tänavale ulatunud krundi tagaosas asunud kahe keskaegse ehitise – väikese elamu ja aida ning nurgapealse vaba platsi kohale. 1950. aastatel asus hoones Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Kehakultuuri- ja Spordikomitee]].<ref>Kalender-märkmik 1959. Eesti NSV Ajalehtede-ajakirjade kirjastus, Tallinn.</ref> [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 35, 15.-19.saj.jpg|left|pisi|Tallinn, elamu Lai 35]] [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.-19.saj.jpg|left|pisi|püsti|220px|Tallinn, elamu Lai 37 hooviansambliga, 15.–19. saj]] [[Pilt:Põllumajandusministeerium.IMGP6532.JPG|left|pisi|Lai 39 / Lai 41]] === Lai 35, 37 === {{vaata|Lai 35}} Kinnistutel Lai 35, 37 asus juba 14. sajandist [[Oleviste kiriku pastoraat]], hooned ehitati 15. sajandil, kuid on hiljem oluliselt ümber ehitatud. Elamul Lai 37 on põhiliselt 18. sajandi ilme, hoovis asuv ait-ladu sai 1894. aastal [[Uusgootika|uusgooti]] välimuse, lahenduse autor arhitekt [[Konstantin Wilcken]]. Laia tänava 37 hoonel pole välisust; sissepääs on hilisemate ümberehitustega viidud Lai 35. [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 40 värava- ja hoovihoonega, 15.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Lai 40]] [[File:Tallinn, Lai.jpg|pisi|Lai 38, 40, 42, "[[Kolm Venda]]"]] === Lai 36 // Vaimu 4 === [[Lai 36]] // Vaimu 4 maja omanikuks sai 1762. aastal pagar Julius Valentin Jaeksch, kes oli pärit [[Rudolfstadt]]ist ja sai samal aastal ka [[Tallinna kodanik]]uks.<ref name="widJ8" /> Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis ja [[Leibur]]i leivatööstuse kaudseks alguseks.<ref name="nXreM" /> [[Eesti NSV]] ajal tegutses Lai tänav 36, [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]i [[1. Tallinna Vabriku-Tehase õpilaste Kool]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Toiduainetetööstuse Ministeeriumi süsteemi: 1. Tallinna Vabriku-Tehase õpilaste Kool Tallinnas, Lai tn. 36], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946</ref>. [[Pilt:Elamu hooviansambliga Lai tn45, 15.-18.saj., 1924.a..JPG|pisi|püsti|left|220px|Elamu Lai 45]] === Lai 39 ja Lai 41 === Hooned Lai 39 ja Lai 41 ehitati ümber arhitekt [[Boris Krümmer]]i projekti järgi [[Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus|ETK]] hooneks. Kolmekorruseline, mansard- ja katusekorrusega büroo- ja üürimaja valmis [[1925]]. aastal. Hoone sai 1944. aastal kannatada ja taastati hiljem. {{vaata|Põllumajandusministeerium}}<ref name="2tpbT" /> === Lai 40 === Hoone Lai 40 pärineb arvatavasti 15. sajandist ning on üks paremini säilinud keskaegseid elamuid Tallinnas. Tänavapoolsed hooned olid koos naaberhoonetega Lai 38 on tuntud ka ühisnimega [[Kolm Venda|Kolme venda]]. 19. sajandil asus Lai 40 hoones linna majutusamet (''Quartierkammer''), mis tegeles linnas paikneva sõjaväe korteriküsimustega<ref>[[Endel Aule]], Kluge ja Ströhmi raamatukaupluse ajaloost. 1. Firma asutaja Georg Arnold Eggers, Keel ja Kirjandus nr 1, 1970, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/43 lk 41]</ref>. Hoones Lai 40 asusid 1940. aastast [[Tallinna Linna ja Harjumaa arhiiv]], aastatel 1941–1944 [[Eesti Omavalitsus]]e Haridusdirektooriumi juures asuv Tallinna Linna Arhiiv; 1945–1950 Tallinna Linna ja Harju Maakonna Riiklik Arhiiv; 1951–1963 Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklikuks Arhiiv; 1964–1950 Tallinna Linna Riiklik Arhiiv ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv.<ref name="bKWML" /> Pärast arhiivide üleviimist [[2000]]. aastal Parteiarhiivi majja [[Tõnismägi]] 16 ja [[Tallinna Linnaarhiiv]]i<ref name="GOpkm" /> hoonesse [[Tolli tänav|Tolli ]]8 asus hoonesse [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]. === Lai 43 === Hoone Lai 43 pärineb [[18. sajand Eestis|18. sajandist]], see on neljakorruseline korterelamu. === Lai 44 ja 46 === Hooned aadressidel Lai 44 ja 46 kuuluvad 1911. aastal ehitatud Venemaa Keisririigi [[Peeter Suure merekindlus]]e staabihoonete juurde. Lai tänav 46 // 48 ja [[Oleviste tänav|Oleviste]] 3 kaks väiksemat hoonet liideti 1900. aastal [[Konstantin Wilcken]]i koostatud projekti alusel, üheks kolmekorruseliseks [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistliku]] väliskujundusega elumajaks. Aadressil Lai 46 // 48 asus aastatel 1925–1940 [[Tallinna Politseikool]]. 1946. aastal esitas [[ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] tellimuse kvartali taashoonestamiseks. 1948. aastal taastati Lai 46 // 48 hoone [[Friedrich Wendach]]i projekti alusel elumajaks, hoones olid korterid 1970. aastateni, misjärel kohandati ruumid [[Eesti NSV Siseministeerium]]i ametiruumideks ning sinna kolisid [[Eesti NSV Siseministeeriumi Transportmiilitsa Valitsus]] ja teised siseministeeriumi asutused.<ref>[https://web.archive.org/web/20210127132352/https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/ministeeriumi-tutvustus/siseministeeriumi-hoonete-ajalugu Siseministeeriumi hoonete ajalugu. Oleviste 3/5], www.siseministeerium.ee, (vaadatud 26.01.2021)</ref> Hiljem asus hoones [[Eesti Politsei]] [[Keskuurimisbüroo|Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo]] ja [[Harju Uurimisbüroo]] ning [[Keskkriminaalpolitsei]]. {{vaata|Pagari tänav}} [[File:Tallinn Blick von der Olaikirche 18.JPG|pisi|left|Vaade Lai tänav 46 ja [[Pagari tänav]]a hoonetele (vasakul), [[Oleviste kirik]]u tornist]] === Lai 45 === Lai 45 asub 18. sajandil ehitatud Laia ja Laboratooriumi tänava vahel asuv elamutekompleks, mille moodustavad suur kolmekorruseline varaklassitsistlik peahoone ja sellega külgnevad tiib- ning kõrvalhooned koos väikese sisehooviga. Ruumide asetus põhikorrustel on klassitsismipäraselt telgsümmeetriline, igal korrusel neli eluruumi, vaid saali (II korrusel) on avardatud koridori arvel. Hoones tehti ümberehitus aastatel 1922–1924, arhitektid [[Herbert Johanson]] ja [[Eugen Habermann]], kes muutsid algset plaanilahendust, ümberehituse käigus muudeti ka tiib- ja majandushoonete ilmet (tallid-tõllakuurid tehti elamuteks, samuti väravahoone koos kangialusega vastu [[Tallinna Hobuveski]]t. Kultuurimälestis nr 3033.<ref name="UInp6" /> === Lai 47 === {{vaata|Tallinna hobuveski}} Laia tänava otsas asuvat hobuveskit on esmamainitud 1379. aastal. Pärast ulatuslikku parandust aastatel 1700–1702 läks veski 1732. aastal venemaa keisririigi sõjaväevõimude valdusse. 1657. aastal toimunud tulekahjust tugevasti kannatanud hoone varemed remonditi 1772. aastal eraisikule lao- ja hoiruumiks hiljem kasutati [[Oleviste kirik]]u koguduse surnuvankri kuurina. 2011. aastast kasutab [[Tallinna Linnateater]] seda teatrisaalina. === Lai 49 === Lai 49 asuv kolmekorruseline kivimaja ehitati aastatel 1880–1881, arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] vastu [[Tallinna linnamüür]]i, kasutades ära endise [[Renteni torn]]i müüre (torni alusmüürid osaliselt säilinud). Hoones asusid Kristlik Meremeeste Selts ja aastatel 1881–1883 [[Peetri reaalkool]]. Lai 49 hoones asub tänapäeval [[Old Town hotell]] ([[Rixwell Old Town Hotel]]) ja kohvik Mademoiselle. === Lai 50 === {{vaata|Oleviste kirik}} == Ajalugu == Lai tänav Tallinnas on olnud ajalooliselt ka Lai ulits; saksa keeles ''Breitstraße; Süsterstraße; Schwestergasse; Cisterngasse; Breitgasse; Cisternstraße''; ladina keeles ''platea sororum; platea longa monialium; monialium, vicus; platea sanctimonialium''; Süsterstrate; susterstrate; vene keeles ''ул. Лай; Широкая ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Lai&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Lai tn], http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref> == Vaata ka == * [[Pikk tänav (Tallinn)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ImllG">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> <ref name="E1jpa">[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600.</ref> <ref name="jC8s5">Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993</ref> <ref name="ib2d0">[http://www.tallinnymca.ee/huvitavat HUVITAVAID FAKTE NNKÜ-NMKÜ AJALOOST]</ref> <ref name="3liTN">[http://www.arhliit.ee/uudised/3924/ Vana aadlipalee ümberehitaja lubab maja endise kuju taastada], www.arhliit.ee, 2. veebruar 2006</ref> <ref name="SDIhd">[http://www.tallinnhistoricalhotels.com/index.php?lang=et&tpl=1061&c_tpl=1040 Hotell St.Olav]</ref> <ref name="l64Hf">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4900 Elamu Lai t. 7]</ref> <ref name="ubt7r">[https://web.archive.org/web/20110115010126/http://majandus.delfi.ee/news/kinnisvara/tallinn-muub-enam-kui-13-miljoni-euro-eest-kinnisvara.d?id=38234633 Tallinn müüb enam kui 1,3 miljoni euro eest kinnisvara], Delfi Majandus, 11. jaanuar 2011</ref> <ref name="E0uao">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=135&ItemID=4901 Lai 9], eestigiid.ee</ref> <ref name="TnPhY">[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3025 3025 Elamu Lai t.17, 1680.a., 1887.a. ], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="7HJOR">[http://www.etdm.ee/ EESTI TARBEKUNSTI- JA DISAINIMUUSEUM (ETDM)].</ref> <ref name="stnIo">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai19.html |pealkiri=Lai tänav 19 (kinnistu nr. 134) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205132928/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai19.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7Aue4">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai21.html |pealkiri=Lai tänav 21 (kinnistu nr. 138-I) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120205132933/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai21.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pzYpW">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23.html |pealkiri=Lai tänav 23 (kinnistu nr. 138-II) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134008/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QQ7M9">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23-2.html |pealkiri=Lai tänav 23 (kinnistust nr. 138-II ajutiselt lahutatud osa ) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134006/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/lai23-2.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="otMut">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida6.html |pealkiri=Aida tänav 6 (kinnistu nr. 176) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126134228/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="smCnx">{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida8.html |pealkiri=Aida tänav 8 (kinnistud nr. 175 ja 174) |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111125165731/http://www.linnateater.ee/et/teater/hooneteajalugu/aida8.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lnsdb">[[Tiina Kolk]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3174/new_eri_artiklid_317447 Kaupmeheelamust teatrimajaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Äripäev, 29.03.2006</ref> <ref name="aJjTS">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3028 3028 Elamu Lai t.29 väravahoonega, 15.saj., 18.saj., 20.saj.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> <ref name="dXJGN">[http://www.tervishoiumuuseum.ee/ Eesti Tervishoiu Muuseum]</ref> <ref name="bh9ok">[http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2010/44_Kaire_Poder.pdf Tuletornid Eestis]</ref> <ref name="widJ8">Rasmus Kangropool ja Mai Lumiste isikuarhiiv; R.Kangropooli märkmed ja lühiülevaated Tallinna all-linna kinnistute omanikest ning hoonete ehituslugudest ja arhitektuuriajaloolistest eritingimustest; Tallinna Linnaarhiiv</ref> <ref name="nXreM">ASi Leibur koduleht; <nowiki>http://www.leibur.ee/ajalugu/</nowiki></ref> <ref name="2tpbT">[http://www.agri.ee/ Põllumajandusministeeriumi koduleht]</ref> <ref name="bKWML">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/et/harju-ajalugu/ |pealkiri=Harju Maa-arhiivi ajalugu |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2011-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111126140547/http://www.ra.ee/et/harju-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GOpkm">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Linnaarhiiv |url=http://www.tallinn.ee/est/linnaarhiiv |vaadatud=2011-08-01 |arhiivimisaeg=2012-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120222222728/http://www.tallinn.ee/est/linnaarhiiv |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UInp6">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3033 3033 Elamu hooviansambliga Lai t.45, 15.-18.saj., 1924.a.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Lai tänav (Tallinn)}} *Tallinn linna I hüpoteegiringkond. [https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/searchSimple?liht%20otsing=Tallinn+Lai&q=1 Kinnistute üldandmed: Lai tänav], [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6997 Kinnistu nr. 102, Lai 1 // Tallinn Nunne 6] jne, Eesti Rahvusarhiiv, Kinnistute register {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] [[Kategooria:Vanalinna asum]] [[Kategooria:Lai tänav (Tallinn)| ]] g9dim60tse7t83bozydc1mxdqxm9ys8 0 255304 7206259 6793869 2026-08-02T04:02:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206259 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}} '''Andragoogika''' on täiskasvanute õppe teooriale pühendunud valdkond. See [[kasvatusteadus]]te allharu, uurib täiskasvanud inimeste [[õpetamine|õpetamist]] ja [[õppimine|õppimist]]. Valdkonnal puudub kokku lepitud definitsioon. Andragoogika hõlmab kõrgkooli[[pedagoogika]]t, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm. Täiskasvanute õpetaja või täiskasvanute õppimist-õpetamist uuriv inimene on '''andragoog'''. Andragoogika rajajaks peetakse tšehhi õpetajat ja kirjanikku [[Jan Amos Komenský]]t. Terminit "andragoogika" kasutas esimesena saksa gümnaasiumiõpetaja [[Alexander Kapp]] [[1833]]. aastal [[Platon]]i haridusteooriat käsitlevas raamatus "Platon's Erziehungslehre: Als Pädagogik Für Die Einzelnen und Als Staatspädagogik. Oder Dessen Praktische Philosophie". Teooriat arendas edasi [[Eugen Rosenstock-Huessy]]. Eestis loodi [[Tallinna Ülikool#Tallinna Pedagoogiline Instituut|E. Vilde nimelisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti]] andragoogika ja juhtimistöö kateeder [[1986]]. aastal. == Andragoogika ajalugu == === 1906–1930 === [[1906]]. aastal asutati [[Tallinn]]as [[kodanikualgatus]]e korras [[Eestimaa Rahvahariduse Selts]], mille eesmärk oli edendada emakeelset rahvaharidust. Seda peetakse Eesti täiskasvanuhariduse kujunemise alguseks.<ref name="Jõgi">Jõgi, Larissa. (2020). Täiskasvanuharidus ja elukestev õppimine. M. Heidmets (toim). Haridusmõte. TLÜ Kirjastus.</ref> [[1917]]. aastal asutati [[Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Nõukogu]]. Selts loodi eesmärgiga tõsta rahva üldist haridustaset. Selleks võis selts luua teadus-, üld- ja kutseharidusasutusi, organiseerida kursusi, loenguid, õpiringe, laulu- ja muusikakoore, avada näitusi, muuseume, laboratooriume, raamatukogusid ja -kauplusi, välja anda brošüüre, raamatuid, oma häälekandjat jne.<ref>Tallinna Linnavalitsus. (2023). [https://www.tallinn.ee/et/media/303918 Ajalooline õiend. Fondikujundaja ajalooline ülevaade]</ref> [[1919]]. aastal asutati [[Tallinna Kolledž]]. See oli aastatel 1919–[[1940]] Tallinnas aadressil [[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli tänav]] 2 tegutsenud õppeasutus, kus täiskasvanud ja töötavad noored said omandada gümnaasiumihariduse ning gümnaasiumi lõpetanud said omandada kõrgema majandushariduse. Keskkooli õppekava vastas gümnaasiumi reaal- ja humanitaarharu õppekavale ning koosnes kolmest kursusest. Kooli lõpetaja sai gümnaasiumidiplomi ja võis astuda ülikooli.<ref>Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. (2023). [https://web.archive.org/web/20220630081249/https://tvtg.ee/kooli-ajalugu Kooli ajalugu]</ref> 1919. aastal sai alguse täiskasvanutele suunatud eestikeelne haridus.<ref name="Jõgi" /> [[1924]]. aastal asutati Eesti esimesel hariduskongressil [[Eesti Haridusliit]], mille sihid olid seotud [[rahvuskultuur]]i ideaalidega ja täiskasvanutele suunatud [[vabaharidus]]e tegevustega<ref name="Jõgi" />. [[1925]]. aastal hakati arendama venekeelset täiskasvanute haridust Eestis. Kultuuriautonoomia seaduse järgi avanesid sel aastal tänu eraalgatusele võimalused venekeelseks täiskasvanute hariduseks. [[1927]]. aastal avati [[Tallinna Rahvaülikool]]i juures venekeelne rahvaülikool.<ref name="Jõgi" /> === 1930–1940 === Aastal [[1935]] avastatud teoses "[[Pampaedia]]" (kirjutatud u 1650) märkis tšehhi pedagoog Jan Amos Komenský eripäraste institutsioonide, meetodite ja ettevalmistusega õpetajate vajalikkust täiskasvanuõppes. Sündis väide, et kõik inimesed on arengu- ja õppimisvõimelised. Sealt sai alguse ka andragoogika laialdasem mõistmine. Saksamaal tegutses kasvatusteadlane [[Franz Pöggeler]], kes levitas saksakeelses haridusruumis andragoogika mõiste tähendust ja kinnitas kanda Euroopas<!-- Siin jääb segaseks, kas kanda kinnitas Pöggeler ise või tema levitatud mõiste. Samuti oleks siin Euroopa ees vajalik täiend ,,ka mujal''. -->. Brasiilia pedagoog [[Paulo Freire]] arendas samal ajal oma kriitiliste ideede teooriat, mille järgi on andragoogilise protsessi põhieesmärk indiviidi loovuse ja kriitilise mõtlemisvõime areng, mitte selle takistamine<ref>https://uclpress.scienceopen.com/hosted-document?doi=10.14324/111.444.ijsp.2019.v7.1.009</ref>. [[1926]] ilmus pedagoogikateadlase ja filosoofi [[Eduard C. Lindeman]]i peateos "Täiskasvanuhariduse mõte”<ref>{{Netiviide |url=https://epale.ec.europa.eu/et/blog/andragoogika-isadele-moeldes |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-02-27 |arhiivimisaeg=2025-10-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251008222058/https://epale.ec.europa.eu/et/blog/andragoogika-isadele-moeldes |url-olek=ei tööta }}</ref>. Uudses käsitluses rõhutati hariduse põimumist eluga ja tänu sellele hakkas andragoogikas muutuma ka õpetaja roll: võimukast õpetajast pidi saama juhendaja. Lisaks viis Lindeman termini "andragoogika" inglise keeleruumi. === 1940–1970 === Nõukogude ajal toimusid olulised suunamuutused kultuuriloomes, väärtustes, hariduseesmärkides ja -võimalustes. Sellel perioodil avati uuesti isemajandamise põhimõttel tegutsevad rahvaülikoolid, millega loodi täiskasvanutele Eestis võimalus õppida paindlikes õppevormides neljaosalisel õppekaval. Aastad 1950–1970 olid Eesti täiskasvanuhariduses olulised. Kahekümne aasta jooksul loodi ja rakendati välja- ja ümberõppe süsteem Eesti töölistele ning eraldi koolitussüsteem juhtidele ja spetsialistidele.<ref name="Jõgi" /> Üle maailma tehti sel ajal palju uuringuid, mis kujundasid andragoogikat kui täiskasvanuhariduse teooriat. Samuti hakkas [[1968]]. aastal terminit "andragoogika" kasutama [[Malcolm Knowles]]. <ref>Märja, Talvi ''et al''. (2021).</ref> Aastal [[1966]] võeti [[USA Kongress]]is vastu esimene täiskasvanuhariduse seadus, mis ei olnud seotud kutse- või tööalase väljaõppega<ref>https://www.timetoast.com/timelines/androgogy-a-brief-history-of-adult-learning</ref>. === 1970–1980 === Sel ajal lisandus andgragoogika mõistele hariduse kontseptsiooni muutuse tõttu täiskasvanu õppimise ja täiskasvanulikkuse ning subjektsuse temaatika. Puudu oli piisava ettevalmistusega õppejõududest ja koolitajatest, kes oleksid teadlikud täiskasvanute õpetamise ja õppimise eripäradest. Täiskasvanute koolitajate puudus mõjutas ka edaspidist andragoogika arengut. Sel perioodil kujunes täiskasvanute õppes välja kaks suunda: #tööliste kvalifikatsiooni tõstmine #tööks vajalike oskuste täiendamine ning majandus- ja haridusjuhtidele mõeldud juhtimise ja psühholoogia suund. [[1976]]. aastal loodi Tallinnas Eduard Vilde nimelises Pedagoogilises Instituudis haridusjuhtide ettevalmistus- ja täiendusteaduskond. [[1980]]. aastal loodi [[Eesti Majandusjuhtide Instituut]] (EMI). === 1980–1990 === 1980–1990 toimusid Eestis andragoogika valdkonnas olulised muutused, sest sellel perioodil hakati kujundama Eesti täiskasvanuhariduse poliitikat, mille mõjud ulatuvad tänapäeva. [[1986]]. aastal loodi Tallinna Pedagoogilise Instituudi haridusjuhtide ettevalmistus- ja täiendusteaduskonnas andragoogika ja juhtimistöö kateeder, mis oli suunatud haridusjuhtide ettevalmistusele täiskasvanuõppeks. Uuenduslik lähenemine võimaldas teoreetilisi teadmisi kohe rakendada.<ref name="Jõgi" /> 1980. aastate lõpus reguleerisid täiskasvanute haridust Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrused "Täienduskoolituse ja ümberõppe organiseerimine" ning "Täienduskoolituse ja ümberõppe korralduse organiseerimine". Nende dokumentidega said ametliku tähenduse ka sellised mõisted nagu "täiskasvanute täiendkoolitus", "ümberõpe", "ümberõppesüsteem", "koolitustellimus", "täiendkoolituse reguleerimine", "mitteformaalne ja informaalne haridus" ning "elukestev õpe".<ref name="Jõgi" /> === 1990–2000 === Aastad 1990–2000 on Eesti täiskasvanuhariduse ajaloos olulised mitmel põhjusel. Kõikides Eesti suuremates keskustes oli täiskasvanutel võimalik omandada keskharidust. Sellel ajal loodi täiskasvanuhariduse kolm valitsusvälist organisatsiooni. Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA), tänapäeval [[Andras|ANDRAS]], loodi [[1991]]. Selle esimene president oli andragoogikaprofessor Talvi Märja. Samal aastal sai ETKA Euroopa Täiskasvanute Hariduse Assotsiatsiooni liikmeks. ETKA korraldas [[1997]]. aastal esimesena Balti riikides täiskasvanud õppija nädala ja täiskasvanuhariduse foorumi ning alustas täiskasvanute koolitajate koolitusprogrammide loomist ja rakendamist. [[Eesti Vabaharidusliit]] koondas vabahariduslikke koolitusasutusi ja mittetulundusühinguid, arendas vabaharidust ning jätkas Eesti Haridusliidu (1924–1940) traditsioone. [[Avatud Hariduse Liit]] (AHL) lähtus põhimõttest, et areng toimub õppimise kaudu, keskendus kodanikuõpetusele, regionaalarengu toetamisele ja lühikoolitustele ja arendas vabaharidust. [[1993]]. aastal võeti vastu seadus, millega sätestati täiskasvanute koolituste alused ja tagati õppimisvõimalused täiskasvanutele. Eesti oli üks esimesi endistest sotsialistlikest riikidest, kus selline seadus vastu võeti. Alates [[1996]]. aastast on UNESCO eestvedamisel täiskasvanuharidus nii Euroopas kui ka kogu maailmas palju arenenud: vastu on võetud deklaratsioone ja strateegilisi arengukavasid, milles kajastusid UNESCO seatud sihid "õppimisvõimaluste loomine" ja "elukestva õppe võimaldamine kõigile".{{lisa viide}} 1998. aasta lõpuks oli Eestis 481 täiskasvanute koolitamisega tegelevat koolitusfirmat. === 2000–2010 === Rahvusvaheline koostöö ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga ([[2003]]) tõi kaasa õppimisvõimaluste avardumise kõrghariduses. Suurenes õppekavade arv ja lisandusid avatud õppe võimalused ülikoolides. [[2001]]. aastal avati Tallinna Ülikoolis andragoogika õppekava, millega loodi võimalus elukestvaks õppeks. [[2004]]. aastal kinnitati kutsestandardid ja kutsete hindamisstandardid, mille koostas ETKA ANDRAS (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) koos Eesti Kutsekoja ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogikaosakonnaga. [[2005]]. aastal lisandusid [[Euroopa Sotsiaalfond]]i rahastatud tööalased koolitused, mis tõid Eestis täiskasvanud õppijaid juurde. 2005. aastal kiitis Eesti Vabariik heaks Elukestva õppe strateegia 2005–2008, sätestati täiskasvanute tööalase koolituse rahastamise vastutusalad ja rahastussüsteem ning sätestati kutsekvalifikatsioonide raamistik. [[2008]]. aastal koostati Eesti täiskasvanuhariduse riiklik arengukava 2009–2013. Arengukavas lähtuti põhimõttest tagada täiskasvanutele paindlikud võimalused ning ligipääs formaal- ja mitteformaalharidusele. Sätestati ka vabahariduskeskuste tegevus, st muutus legitiimseks mitteformaalhariduslik õpe – sel aastal tegutses Eestis 55 vabahariduslikku koolituskeskust, koolitused oli mitmekesised. === 2010–2020 === Sel perioodil põimus andragoogika Euroopa Liidu haridusruumiga. Tänu sellele leiti nii raha kui ka muid vahendeid andragoogika arendamiseks. Samuti on tähelepanuväärne saavutus "Elukestva Strateegia 2020" loomine ja elluviimine. Oluline sündmus andragoogika arengus on veel [[2015]]. aastal täiskasvanutele loodud võimalus omandada keskharidus [[kutsekool]]ides. Samuti on täiskasvanutele võimaldatud nii üldhariduse, kutseõppe kui ka kõrghariduse omandamiseks paindlikke õppimisvõimalusi erinevates haridusasutustes. Näiteks 2017. aastal korraldati täiskasvanutele 74 000 kursust, kus osales 373 000 inimest. Aastatel 2011–2018 on tööealise elanikkonna osalemine koolitustel aastast aastasse suurenenud. Kui 2011. aastal oli tööealisest elanikkonnast haaratud 12%, siis 2018. aastaks oli see kasvanud 19,7 protsendini.{{lisa viide}} Sellesse perioodi jääb ka Eesti esimene osalemine PIAAC-i rahvusvahelises täiskasvanute infotöötlusoskuste uuringus vahemikus 2008–2015. Perioodil 2018–2024 osaleb Eesti PIAAC-i kordusuuringus. Eesti riik on käivitanud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuringu (OSKA). ETKA ANDRAS tegeleb aktiivselt täiskasvanuhariduse populariseerimisega, näiteks on Eesti AGENDA riiklik koordinaator. AGENDA on Euroopa Liidu hariduskomisjoni algatus, mille toel soodustatakse haridusasutuste koostööd ja sihtrühmade kaasamist elukestvas õppes osalemiseks. == Viited<!-- 4. viide on puudulik. -->== {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Larissa Jõgi]], [[Merle Lõhmus]], [[Talvi Märja]] (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Ilo. ISBN 998-5575121 * [http://andragoogika.weebly.com/kes-on-kes-andragoogikas.html Kes on kes andragoogikas]<!-- Siin võiks viidata algallika(te)le, mis on viidatud veebilehel ka välja toodud: https://andragoogika.weebly.com/kasutatud-materjal.html. --> * Mikser, Rain (2013). Haridusleksikon. Eesti Keele Sihtasutus. * Jõgi, Larissa. (2020). Täiskasvanuharidus ja elukestev õppimine. M. Heidmets (toim). Haridusmõte. TLÜ Kirjastus. [[Kategooria:Pedagoogika]] cozib9y38ej46o7pec2wxdgihq3k2mo 0 258138 7206137 7204085 2026-08-01T20:08:22Z Karljohan29 136246 7206137 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=märts}}{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2026}} {{Raudteeliinid | nimi = Rail Baltic | pilt = RBINFO (cropped).png | pildiallkiri = | tüüp = | asukoht = Eesti, Läti, Leedu, Poola | algpunkt =[[Tallinn]] | lõpp-punkt =[[Varssavi]] | rööpapaaride arv= I etapis: 1 II etapis : 2 | liiklushaldus = ERTMS L2 | liini pikkus= | raudtee pikkus=870 km | rööpmelaius =1435 mm | elektrifitseeritud=2 × 25&nbsp;kV AC | kiirus =reisirongidel 249 km/h, regionaalreisirongidel 200 km/h, kaubarongidel 120 km/h | peatused =[[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]]/[[Vilnius]], [[Varssavi]] |depoo=Ülemiste|kaardi_seis=https://www.railbaltica.org/map/}} '''Rail Baltic'''<ref name="FJuvZ" /> on ehitusjärgus [[taristu]]projekt, mille eesmärgiks on ühendada [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Poola]] kiire [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelise]] raudteega ning integreerida riigid [[Euroopa raudteevõrk]]u. Rail Baltic (teistes riikides peale Eesti kasutatakse rahvusvahelist nimekuju ''Rail Baltica'')<ref name="p3Xgz" /><ref name="OI4UO" /><ref name="l6nfh" /> kulgeb [[Tallinn]]ast [[Varssavi]]sse, tagades ühenduse ka [[Riia]] ja [[Vilnius]]ega. Kaudselt hõlmab projekt ka [[Soome]]t, luues eeldused [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli]] rajamiseks. Raudtee Balti riike läbiva osa kogupikkus on 870 km ning kavandatud maksimaalne kiirus on 249 km/h. Rail Balticu trassi valmimine on planeeritud 2030.–2035. aastaks. Tegemist on viimase saja aasta kõige ulatuslikuma taristuprojektiga Balti regioonis.<ref name="td4IE" /> Rail Baltic on täielikult elektrifitseeritud raudtee, millest tulenevalt on võimalik transpordisektoris vähendada [[süsihappegaas]]i eraldumist keskkonda. Sealjuures on raudteeliini projekteerimisel arvestatud [[Natura 2000]] ja teiste looduskaitsealade hoidmisega. Raudteeliini jaoks rajatakse Balti regiooni kolm peamist kaubaterminali: [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] Eestis, [[Salaspils]] Lätis ja [[Kaunas]] Leedus ning seitse rahvusvahelist reisiterminali: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevežys]], [[Kaunas]] ja [[Vilnius]].<ref name="td4IE" /> Rail Baltic kuulub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kavandatud üle-euroopalisse [[TEN-võrgustikud|TEN-T transpordivõrgustikku]], mistõttu on Euroopa Liit lubanud projekti rahastada kuni 85 protsendi ulatuses. 2017. aastal prognoositi Tallinnast Poola-Leedu piirile kulgeva raudtee kogumaksumuseks hinnanguliselt 5,8 miljardit eurot ning Eesti osa maksumuseks 1,35 miljardit eurot.<ref name="VPOyZ" /> Projekteerimise venimise ning vahepealse kiire hinnatõusu tõttu on Rail Balticu projekt tunduvalt kallinenud. 2023. aasta lõpus prognoositi Rail Balticu Eesti osa maksumuseks vähemalt 3 miljardit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=ERR}}</ref> Projekti on arvukalt kritiseeritud, eelkõige Eestis. Kahtluse alla on seatud projekti tasuvus, trassivalik ja väidetav mõju looduskeskkonnale. Projekti vastased on moodustanud kodanikuühenduse [[Avalikult Rail Balticust]] ning raudtee rajamise vastu on kirjutatud mitu avalikku kirja ([[400 kiri]], [[500 kiri]] jt). == Eellugu == Balti riike läbiv transpordikoridor lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemere riikide planeerimisalase koostööprogrammi [[VASAB 2010]] raames 1994. aastal.<ref name="vrLwH" /> Juba siis määrati trass Eestis kulgema [[Pärnu]] kaudu. Üleriigiline planeering [[Eesti 2010]] määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinna. Raudteetrass on kajastatud ka Harju [[maakonnaplaneering]]u I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: "Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab [[E67|VIA BALTICA]] nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee toomist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome lahe aluse raudteetunneli]] rajamine Helsingini". Samuti olid vihjed trassile olemas nii Rapla maakonnaplaneeringus kui ka kehtivas Pärnu maakonna planeeringus. Maapealse Euroopa riike ühendava [[Raudteetransport|raudteetranspordi]] magistraalide väljaarendamist kiirendas mingil määral ka 2010. aasta kevadel [[Island]]i [[Eyjafjallajökull]]i [[vulkaan]]i purskamise ja selle tulemusel tekkinud tuhapilved, mis halvasid senise lennuliikluse Euroopas ning avaldasid mõju Euroopa-sisesele transporditaristule. Balti riikide ja Soome puhul ilmnes nende selge eraldatus muust Euroopast. Väidetakse, et Rail Balticu vajadusele on pikka aega osutanud ka Soome, sest see avardaks oluliselt Soome ekspordivõimalusi maad mööda Euroopa suunal. Eesti geotehnikaeksperdi [[Ago Vilo]] osalusel on tehtud ka eeltöö[[Rail Baltic#cite note-yBvic-8|<sup>[8]</sup>]], mis näitas [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Soome ja Eesti vahelise tunneliühenduse]] realistlikkust. Samuti viis Viimsi vallavalitsus läbi uuringu[[Rail Baltic#cite note-fh3ZZ-9|<sup>[9]</sup>]], mille tulemusel sai kinnitust Harju maakonnaplaneeringus määratud tunneli asukoha säilitamise vajalikkus. Rail Balticu raudteetunnelit Eesti valitsusel lähima paarikümne aasta perspektiivis veel kavas projekteerida ei ole, kuid selle jaoks vajalik maa-ala [[Viimsi vald|Viimsi]] vallas on tagatud valla [[üldplaneering]]u kaudu, kajastudes vägagi täpselt Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kaartidel ja tekstis. Tunneli teemal on ilmunud ka Läänemere raudteeühenduste võimalikkust kirjeldav põhjalik artikkel.[[Rail Baltic#cite note-L1j4y-10|<sup>[10]</sup>]] 2017. aastal vastas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Urmas Paet]]i tunneliteemalisele arupärimisele [[Euroopa Komisjon]]i liige [[Violeta Bulc]], kelle sõnul on Rail Balticu projekti lõpuleviimine vajalik eeltingimus, et Tallinna ja Helsingi püsiühendus majanduslikult elujõuline oleks.[[Rail Baltic#cite note-N60bq-11|<sup>[11]</sup>]] Esimese tasuvusuuringu Rail Balticu teostatavuse kohta koostas [[Euroopa Komisjon]]i regionaalpoliitika peadirektoraadi tellimusel [[COWI A/S]]. Uuringu<ref name="peec1" /> põhjal oli parimate majandusnäitajatega, säästlikuim loodusele ja elukeskkonnale ning suurima mõjuga reisiliiklusele olemasoleva [[Tapa]], [[Tartu]] ja [[Valga]] kaudu kulgeva raudtee renoveerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160&nbsp;km/h. Nüüdispuhasväärtuse osas osutus uuringu järgi kõige kasulikumaks läbi Pärnu kulgeva raudtee ehitamine. Projekt kinnitati [[TEN-võrgustikud|TEN-T]] prioriteetprojektiks ja EL-i toetuse abil alustati ehitust.<ref name="gn4rL" /> === Nimi === Algselt kasutati Eesti ametlikus asjaajamises ning meedias valdavalt nime ''Rail Baltica''. Pärast Emakeele Seltsi keeletoimkonna pöördumist ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande avaldamist võeti Eestis kasutusele ingliskeelne nimekuju ''Rail Baltic''.<ref name="Emakeele Selts 2012" /><ref name="EKI 2011" /> Kõigis teistes Euroopa Liidu riikides on kasutusel siiski selle rahvusvahelise projekti rahvusvaheline nimekuju ''Rail Baltica''. Viimastel aastatel on ka projektis Eesti riigi huve esindav valdusettevõte OÜ Rail Baltic Estonia oma ametlikes eestikeelsetes materjalides ja kodulehel loobunud EKI keeletoimkonna soovitatud nimekujust ja võtnud uuesti kasutusele algse nimekuju ''Rail Baltica''.<ref name="Rail Baltic Estonia" /> === AECOM-i uuring === Pärnu kaudu kulgeva standardrööpmelise otsetee teostatavuse uurimiseks tellisid Balti riigid 2007. aastal ühiselt Briti konsultatsioonifirmalt [[AECOM]] Rail Balticu [[tasuvusuuringu]],<ref name="dDSHZ" /> mis kinnitas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 2 miljardi eurose planeeritud investeeringutoetusega võib prognoosida projekti kasumlikkust. Projekti võiks toetada ka Euroopa Liidu aastate 2014–2020 eelarveperioodi uue toetusfond [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] (''Connecting Europe Facility''), mille tingimusi rahvusvaheline Rail Balticu rajamise projekt täidaks.<ref name="poom" /> [[Fail:Rail Balticu reisijaamad.png|pisi|400px|Rail Balticu planeeritavad reisijaamad]] AECOM-i uuringu järgi oleks kõige tasuvam marsruut [[Tallinn]]–[[Pärnu]]–[[Riia]]–[[Panevėžys]]–[[Kaunas]]. Eestis asuks [[üleriigiline planeering|üleriigilise planeeringu]] [[Eesti 2030+]] kohase otsetrassi korral ''umbes'' 229 kilomeetrit raudteed.<ref name="bns" /> AECOM uuringus kaaluti kokku nelja võimalikku teevarianti, sealhulgas kahte olemasoleva rongiliini koridoris: Poola ja Leedu piirilt liinil Kaunas–[[Jelgava]]–Riia–[[Valmiera]]–Tartu–Tallinn ja liinil Kaunas–Jelgava–Riia–Pärnu–Tallinn ning võimalikku uut liini Leedu piir–Kaunas–Panevėžys–Riia–Valmiera–Tartu–Tallinn.<ref name="bns" /> Uuringu eesmärk oli tuvastada, milline lahendus neist saaks olla tasuv ja optimaalne sõiduaegade poolest. AECOM-i aruandes võrreldi omavahel kolme tehnilist lahendust: * sõltumatu rööbastee väljaehitamine laiusega 1435&nbsp;mm; * 1435&nbsp;mm rööbastee paigutamine olemasoleva 1520&nbsp;mm rööbastee kõrvale; * topeltlaiusega rööbastee 1435&nbsp;mm / 1520&nbsp;mm. Uuringus nenditakse, et see on seotud kõige keerukamate tehniliste piirangutega ja et seda võiks kasutada ainult erandjuhul nendel lõikudel, kus eraldi 1435&nbsp;mm rööbastee tegemine on võimatu. Uued lõigud soovitatakse elektrifitseerida 25&nbsp;kV vahelduvpingel. Uuringus nenditakse, et kuna mitmel olemasoleval lõigul (Poolas, Eestis ja Lätis) kasutatakse 3&nbsp;kV alalispinget, siis võib mõnedel lõikudel osutuda vajalikuks kasutada kahe toitepingega veeremit. Ühtlasi on Poolas kavas viia suuremad liinid üle 25&nbsp;kV toitepingele. AECOM-i aruandes on toodud näide, et [[kiirrong TGV]] kasutab 25&nbsp;kV vahelduvvoolu ja [[Eurotunnel]]is 750 V alalisvoolu kolmandast rööpast (võimalik lahendus perspektiivses Helsingi–Tallinna tunnelis). === Ernst & Youngi analüüs === 2017. aasta aprillis avalikustati [[Ernst & Young]]i tehtud Rail Balticu projekti tasuvusanalüüs.<ref name="Ck1PF" /><ref name="KbMTe" /> Tasuvusanalüüs sedastab, et Rail Balticu projekti eeldatav kogumaksumus on 5,8 miljardit eurot kolme riigi peale (Eesti – 1,346 miljardit (riigi osalus 268–1154 miljonit), Läti – 1,968 miljardit (riigi osalus 393–1575 miljonit), Leedu – 2,473 miljardit (riigi osalus 493–2149 miljonit)).<ref name="RM4pb" /> [[Fail:Rail_Baltica_kasutegurid.pdf|alt=|pisi|400x400px|Rail Balticu kasutegurid]] Analüüsis leiti, et: * Projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaalub kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses kaks miljardit eurot. Seega on projektist saadav kasu on selle eluajal üle 18 miljardi euro.<ref name="wCkDp" /> * Keskmiselt toob Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkonnale mõõdetavat netotulu kuus eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta. * Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes. * Kasutuse jooksul loob Rail Baltic tingimused 400 inimelu päästmiseks. CO<sub>2</sub> heitkoguste vähenemisest tekib tulu 2,0 miljardi euro väärtuses ja õhusaaste vähenemisest 3,3 miljardi euro väärtuses, millega panustatakse suurel määral ELi ülemaailmsesse juhtpositsiooni keskkonnasäästlikkuses. * 2030. aastal on raudteerööbaste, sildade, tunnelite, terminalide, jaamade jm hoolduskulud hinnanguliselt 58,9 miljonit eurot kogu trassi ulatuses kõigis kolmes riigis. * Uuring kinnitab, et pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi (28,6 miljonit eurot kolme Balti riigi peale) projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic saavutab oma kavandatud potentsiaali, on taristu haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik. == Tehnilised näitajad == Rail Baltic on kaasaegne elektrifitseeritud kahe 1435 millimeetri laiuse rööpapaariga raudteetrass. Raudtee varustatakse Euroopa ühise liiklusjuhtimissüsteemiga ERTMS, mis tagab ühilduvuse ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Raudtee maksimaalne projektkiirus on 249&nbsp;km/h, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt ei ole Rail Baltic kiirraudtee.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Korduma kippuvad küsimused |url=https://www.rbestonia.ee/kkk/ |vaadatud=14.03.2024 |väljaanne=Rail Baltic Estonia}}</ref> Euroopa Liidu definitsiooni järgi on kiirraudtee maksimaalne sõidukiirus vähemalt 250&nbsp;km/h. === Põhiparameetrid === 2018. aasta aprillis kinnitasid Balti riikide transpordivaldkonna eest vastutavad ministeeriumid Rail Balticu projekteerimisjuhised,<ref>[http://www.railbaltica.org/et/oluline-tahis-rail-baltica-edasisel-planeerimisel-kinnitati-projekteerimisjuhised/ Oluline tähis Rail Baltica edasisel planeerimisel: kinnitati projekteerimisjuhised]</ref> mille oli koostanud Prantsusmaa konsultatsiooni- ja tehnoloogiaettevõte [[SYSTRA S.A.]]. Projekteerimisjuhistes on määratud peamised nõuded ja standardid Rail Balticu raudtee loomiseks. Põhiparameetrid: * Maksimaalne projektkiirus on reisirongidele 249&nbsp;km/h (opereerimiskiirus 234&nbsp;km/h) ja kaubarongidele 120&nbsp;km/h. Planeeringu varasemas faasis arvestati reisirongide maksimaalseks projektkiiruseks 240&nbsp;km/h<ref>[[Andres Reimer]]. [https://majandus24.postimees.ee/4492502/loe-miks-rail-balticu-rongid-hakkavad-nii-aeglaselt-soitma Loe, miks Rail Balticu rongid hakkavad nii aeglaselt sõitma?]. [[Postimees]], 22. mai 2018</ref> * Maksimaalne pikkus reisirongidele on 400 meetrit ja kaubarongidele 1050 meetrit * Maksimaalne teljekoormus: 25 tonni * Rail Balticu raudteel ei tule samatasandilisi ristumiskohti maanteede ega laiarööpmeliste raudteedega (1520/1524&nbsp;mm), välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik kasutada muid lahendusi * Raudtee elektrifitseerimisel kasutatakse 2 × 25&nbsp;kV vahelduvvoolusüsteemi * Liiklushalduseks kasutatakse kõige uuema põlvkonna Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS – Level 2) == Peatused == Rail Balticu rahvusvahelised kiirrongid peatuvad kava kohaselt järgmistes peatustes: [[Tallinn]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Riia lennujaam]], [[Panevėžys]], [[Kaunas]], [[Vilnius]], [[Białystok]] ja [[Varssavi]]. Rail Balticu opereerimisplaani järgi on öörongide lõpp-peatus [[Berliin|Berliinis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=Rail Baltica liiklusgraafikust: ülevaade rahvusvaheliste, siseriiklike ning kaubarongide projektsõiduplaanist perioodil 2026-2056 |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-liiklusgraafikust-ulevaade-rahvusvaheliste-siseriiklike-ning-kaubarongide-projektsoiduplaanist-perioodil-2026-2056/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> === Kohalikud peatused === Et anda rahvusvahelisele raudteele laiem kasutusvõimalus, rajatakse trassile peatused ka kohalikele reisirongidele. Kuna kohalik rong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, siis ehitatakse osade regionaalsete peatuste juurde lisarööpapaarid. Nii mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid üksteist segamata ühele teele.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Rauno |kuupäev=14. jaanuar 2021 |pealkiri=Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused? |url=https://www.postimees.ee/7155466/kuhu-tulevad-rail-balticu-kohalikud-peatused |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=Postimees}}</ref> Rail Balticu Eesti trassiosale tuleb Ülemiste ja Pärnu rahvusvaheliste jaamade kõrvale 12 kohalikku peatust: [[Assaku]], [[Luige (Kiili)|Luige]], [[Saku raudteepeatus|Saku]], [[Kurtna (Saku)|Kurtna]], [[Kohila raudteejaam|Kohila]], [[Rapla raudteejaam|Rapla]], [[Järvakandi]], [[Kaisma]], [[Tootsi raudteejaam|Tootsi]], [[Urge (Tori)|Urge]], [[Surju]] ja [[Häädemeeste]].<ref name=":0" /> Rail Balticu Läti osale kavandatakse lisaks [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ja Riia lennujaama rahvusvahelistele peatustele veel 16 regionaalset peatust: [[Salacgriva]], [[Tūja]], [[Skulte]], [[Vangaži]], [[Saurieši]], [[Slāvu tilts]], [[Torņakalns]], [[Zasulauks]], [[Imanta (Riia)|Imanta]], [[Jaunmārupe]], [[Olaine]], [[Ķekava]], [[Salaspils]], [[Baldone]], [[Iecava]] ja [[Bauska]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. november 2022 |pealkiri=Rail Baltica līnijā Latvijā būs 16 reģionālie mobilitātes punkti |url=https://a4d.lv/editorial_cpt/rail-baltica-linija-latvija-bus-16-regionalie-mobilitates-punkti/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=a4d.lv |keel=lv}}</ref> Leedus on Rail Balticu Läti piir – Kaunas lõigule kavandatud lisaks [[Panevėžys|Panevėžyse]] rahvusvahelisele jaamale veel seitse regionaalset peatust: [[Vaškai]], [[Joniškėlis]], [[Ramygala]], [[Pasraučiai]], [[Jonava]], [[Kaunase lennujaam]] ja [[Palemonas]]. Kaunase ja Vilniuse vahele tuleb 3 kohalikku peatust: [[Kaišiadorys]], [[Vievis]] ja [[Lentvaris]]. Lõigul Kaunas – Poola piir on neli kohalikku peatust: [[Kazlų Rūda]], [[Marijampolė]], [[Šeštokai]] ja [[Mockava]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. aprill 2021 |pealkiri=„Rail Baltica“ postūmis regionams – milžiniškas: skelbiamas stočių sąrašas |url=https://www.15min.lt/verslas/naujiena/bendroves/rail-baltica-postumis-regionams-milziniskas-skelbiamas-stociu-sarasas-663-1480286 |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=15min.lt |keel=lt}}</ref> == Projekti teostajad == 2014. aastal asutati Rail Balticu projekti koordineerimiseks Eesti valdusettevõte Rail Baltic Estonia OÜ, mille kaudu oleks võimalik omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes. 28. oktoobril 2014 allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu esindajad Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS asutamisdokumendid. Rail Balticu projekti raames on toetuse saajateks kolme Balti riigi ministeeriumid: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2014. aastal asutasid ministeeriumid ühisettevõtte RB Rail AS, mis on põhikoordinaator raudtee ehitamisel ja Rail Balticu projekti arendamisel. RB Rail ASi aktsiad on jaotatud võrdselt Eesti OÜ Rail Baltic Estonia, Läti SIA Eiropas Dzelzceļa Līnijas ja Leedu UAB Rail Baltica Statyba vahel. Rail Balticu projekti ellu viivad riiklikud asutused Eestis, Lätis ja Leedus vastutavad projekti teostamise eest oma koduriigis ning on ühtlasi ka RB Rail ASi aktsionärid. Need on Rail Baltic Estonia OÜ ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Tallinna Linnatranspordi AS Eestist, Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA Lätist ning Rail Baltica Statyba UAB ja Lietuvos Geležinkeliai JSC Leedust. Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on Eesti valdusettevõte, mis on loodud selleks, et esindada Eesti riigi huvisid ühisettevõttes (RB Rail AS) ja täita projekti administratiivseid kui ka tehnilisi ülesandeid Eestis. Eelkõige seisneb Rail Baltic Estonia tegevus Eestis alljärgnevas: * Uuringute ja analüüside läbiviimine, mis on vajalikud projekti teostamiseks Eestis. * Reisi- ja kaubaterminalide, depoode jms kohtobjektide tehnilise projekteerimise hangete läbiviimine. * Raudtee muldkeha jm raudtee infrastruktuuri, sildade-viaduktide, teede, terminalide, depoode jms ehitushangete läbiviimine. == Projekti realiseerimine == [[Pilt:Rail Baltic route in Estonia.svg|thumb|Rail Balticu trass Eestis]] === Planeerimine === ==== Eesti ==== 2011. aasta septembris võttis [[Eesti Vabariigi Valitsus|Eesti valitsus]] esimesena [[Põhja-Euroopa]] riikidest vastu strateegilise otsuse uue kiirraudteetaristu väljaarendamise kohta, fikseerides, et Eestist algav, ligikaudu 240&nbsp;km/h kiiruse jaoks kavandatav raudteeliin algab Eestis [[Tallinn|Tallinnast]] ja kulgeb [[Pärnu]] kaudu [[Riia]] poole.<ref name="poom" /> 2012. aasta aprillis algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega [[Harju maakond|Harju]], [[Rapla maakond|Rapla]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] maakonnaplaneeringud Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks. Samasse aastasse jääb ka Vabariigi Valitsuse poolt üleriigilise planeeringu "[[Eesti 2030+]]" kehtestamine. Üleriigilise planeeringu koostamise raames toimusid [[Avalik arutelu|avalikud arutelud]] ja konsultatsioonid,<ref name="rVRa6" /> kuhu olid kaasatud ja millest oli võimalik osa võtta erinevatel osapooltel – ekspertidel, ametkondadel ja laiemal avalikkusel. 2013. aasta 3. mail allkirjastati hankeleping Eesti territooriumil Rail Balticu [[Maakonnaplaneering|maakonnaplaneeringute]], keskkonnauuringute ja eelprojekti koostamiseks.<ref name="cHrnf" /> Planeeringute ja [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõjude strateegilise hindamise]] (KSH) protsessis lubati huvitatud osapooltel esitada oma arvamust ja seisukohti kirjalikult või käies kohal avalikel aruteludel. Avalikke arutelusid korraldati seadusega nõutud miinimumist rohkem ja osalus nendel oli kõrge. Üldjoontes oli aruteludel tehtud ettepanekutega arvestamine ja mittearvestamine tasakaalus, mõlemaid vastavalt 28%. Peaaegu võrdsele tasemele jäi ka pigem arvestamine ja pigem mittearvestamine, vastavalt 17% ja 15%, mille puhul vastav muudatus kas niikuinii tehti või niikuinii ei tehtud. 12% ehk 20 ettepanekut olid sellised, millele hinnangut ei saanud anda, kuna tegemist on hetkel veel koostamisel oleva planeeringuga ning paljud asjad pole veel selged.<ref name="RaHXJ" /> 2013. aasta 11. detsembril vastu võetud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Nõukogu|Nõukogu]] otsekohalduv määrus üle-euroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (nn TEN-T määrus). Määruse lisaks olevas kaardimaterjalis on Rail Baltic märgitud TEN-T põhivõrgu osana trassil Tallinn–Pärnu–Riia–Kaunas–Varssavi. Määruse lisad on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh Balti riigid) õiguslikult siduvad. Rail Balticu trassivariandid avalikustati 2013. aasta augustis, mille järel toimusid sama aasta septembris ja oktoobris avalikud koosolekud, et kohalikud elanikud saaksid esitada enda ettepanekud väljapakutud variantide osas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ammas |eesnimi=Anneli |kuupäev=19. august 2013 |pealkiri=Rail Balticu trassivariandid avalikustamiseks valmis |url=https://www.postimees.ee/1353676/rail-balticu-trassivariandid-avalikustamiseks-valmis |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref> Enim põhjustas vaidlusi Rail Balticu trasskoridori kulgemine Harju maakonnas. Esialgu eelistati Rail Balticu kulgemist läbi [[Nabala-Tuhala looduskaitseala]], kuid hiljem osutus siiski valituks Tallinnast lähedamalt mööduv trassivariant, mida ei soovinud paljud kohalikud elanikud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Parksepp |eesnimi=Anette |kuupäev=9. juuni 2014 |pealkiri=Vaata, millist Rail Balticu trassi eelistab ministeerium |url=https://majandus.postimees.ee/2821990/vaata-millist-rail-balticu-trassi-eelistab-ministeerium |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jaagant |eesnimi=Urmas |perekonnanimi2=Tammeorg |eesnimi2=Teele |kuupäev=12. mai 2014 |pealkiri=Valitsuse valik: Rail Baltic üle looduse või üle elanike |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/68650839/valitsuse-valik-rail-baltic-ule-looduse-voi-ule-elanike |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=epl.delfi.ee}}</ref> 2016. aastal proovisid 16 Harjumaa ja Raplamaa elanikku ja kaks külaseltsi Rail Balticu trassivariandi kohtus vaidlustada, kuid kohus ei võtnud nende kaebust arutusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. märts 2016 |pealkiri=Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2016/03/18/kohus-lukkas-seltside-rail-balticu-kaebuse-tagasi?channels=kinnisvara |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=www.kinnisvarauudised.ee}}</ref> Arutelud Rail Balticu trassivariantide üle lõppesid 2015. aastal ning kõik maakonnaplaneeringud kehtestati 2018. aasta veebruariks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gnadenteich |eesnimi=Uwe |kuupäev=2. november 2015 |pealkiri=Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada |url=https://www.postimees.ee/3384065/michal-ei-soovi-rail-balticu-trassiarutelusid-uuesti-alustada |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Link |eesnimi=Eno-Gerrit |kuupäev=14. veebruar 2018 |pealkiri=Minister Aab kehtestas Pärnumaal Rail Balticu maakonnaplaneeringu |url=https://parnu.postimees.ee/4409743/minister-aab-kehtestas-parnumaal-rail-balticu-maakonnaplaneeringu |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}</ref> Maakonnaplaneeringute ja KSH koostamise käigus viidi läbi mitmeid avalikustamise etappe ning avalikke arutelusid on toimus enam kui 80 (kokku üle 4000 osaleja), lisaks toimus eelnevalt ka hulgaliselt koosolekuid/arutelusid erinevate ametkondade ja huvipooltega. [[Keskkonnaministeerium]] kiitis Rail Balticu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande heaks 11. augustil 2017.<ref name="JadAd" /> Üheks KSH osaks on uuring, mis püüab leida võimalusi Rail Balticu trass osaliselt tarastamata jätta, mis võimaldaks suurulukite parema liikumise üle kavandatava raudteetrassi.<ref name="mosLN" /> 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe, millega fikseeriti õigusjõuga dokumendis riikide kohustused, mis on vajalikud Balti riikide kaudu Kesk-Euroopaga raudteeühenduse rajamiseks. Kokkulepe on üks Rail Balticu raudteeühenduse rajamise eeldus. Selle eesmärgiks on muu hulgas suurendada Rail Balticu osalisriikide vastastikust usaldust raudteeühenduse rajamisel. Kokkuleppega määratleti nii Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid kui ka marsruut ning rajamise tähtaeg.<ref name="C9b98" /> 19. juunil 2017 ratifitseeris Riigikogu 63 poolthäälega Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe,<ref name="WAcKx" /> mille president [[Kersti Kaljulaid]] 29. juunil ka välja kuulutas.<ref name="mB89l" /> Esimene Rail Balticu põhiliini projekteerimisleping sõlmiti 29. märtsil 2019. 71-kilomeetrist lõiku Harju-Rapla maakonnapiirist [[Tootsi|Tootsini]] hakkas projekteerima [[Hispaania]] insenerifirma IDOM koos Eesti ettevõttega Skepast & Puhkim OÜ. Lepingu maksumuseks kujunes 6,8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Koppel |eesnimi=Karin |kuupäev=29. märts 2019 |pealkiri=Algab Rail Balticu põhiliini projekteerimine Pärnu-Rapla lõigul |url=https://www.err.ee/925147/algab-rail-balticu-pohiliini-projekteerimine-parnu-rapla-loigul |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> IDOM võitis ka projekteerimishanke lõigul Tallinn – Harju-Rapla maakonna piir. 2019. aasta mais sõlmitud lepingu maksumuseks oli 11,36 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. mai 2019 |pealkiri=Rail Balticu Tallinna-Rapla lõigu projekteerib Hispaania firma |url=https://majandus.postimees.ee/6689088/rail-balticu-tallinna-rapla-loigu-projekteerib-hispaania-firma |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=majandus.postimees.ee}}</ref> Viimane projekteerimisleping lõigul Tootsist Läti piirini sõlmiti 12. veebruaril 2020 [[Saksamaa]] ettevõtete Obermeyer Planen + Beraten GmbH ja Prointeci konsortsiumiga. Lepingu maksumuseks oli 10,8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. veebruar 2020 |pealkiri=Pärnust Lätti viiva Rail Balticu lõigu projekteerimisleping sai allkirjad |url=https://parnu.postimees.ee/6898213/parnust-latti-viiva-rail-balticu-loigu-projekteerimisleping-sai-allkirjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=parnu.postimees.ee}}</ref> 2014. aastal toimunud Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistluse võitis [[Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ|arhitektuuribüroo Pluss]] võistlustööga "Water Strider". 2019. aastal sõlmiti võistluse võitjaga leping Pärnu reisiterminali projekteerimiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Algab Rail Baltica Pärnu rahvusvahelise reisiterminali projekteerimine |url=https://www.rbestonia.ee/algab-rail-baltica-parnu-rahvusvahelise-reisiterminali-projekteerimine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Rail Balticu [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste terminali]] esimene arhitektuurivõistlus toimus 2014. aastal, kui võitjaks kuulutati võistlustöö "Tagasi", mille autorid olid [[3+1 arhitektid|3+1 Arhitektid]]. 2019. aasta mai kuulutati välja uus Ülemiste terminali arhitektuurivõistlus, sest 2014. aastal viidi läbi ainult riigisisene võistlus, kuigi maksumuse poolest oleks pidanud toimuma rahvusvaheline võistlus. Uue konkursi võitjaks kuulutati [[Suurbritannia]] arhitektuuribüroo [[Zaha Hadid Architects]] ja Eesti osaühing Esplan ühistöö "Light Stream". 16. jaanuaril 2020 sõlmiti uue arhitektuurivõistluse võitjatega Ülemiste terminali projekteerimisleping maksumusega 2,6 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mets |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Gnadenteich |eesnimi2=Uwe |kuupäev=6. november 2019 |pealkiri=Selgusid Rail Balticu ühisterminali korduskonkursi võitjad |url=https://www.postimees.ee/6819217/selgusid-rail-balticu-uhisterminali-korduskonkursi-voitjad |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Karro-Kalberg |eesnimi=Merle |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=Kabinetis sündinud Ülemiste terminal |url=https://kultuur.err.ee/1030762/merle-karro-kalberg-kabinetis-sundinud-ulemiste-terminal |vaadatud=06.05.2024 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> 23. septembril 2020 sõlmiti 2,175 miljoni suurune leping ettevõttega [[Sweco Projekt|SWECO Projekt AS]] [[Muuga kaubajaam|Muuga kaubajaama]] projekteerimiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. september 2020 |pealkiri=Rail Baltica Muuga kaubajaama projekteerib SWECO Projekt AS |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-muuga-kaubajaama-projekteerib-sweco-projekt-as/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 16. detsembril 2020 sõlmiti leping Rail Balticu veeremidepoo projekteerimiseks ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja [[Nord Projekt AS|NORD PROJEKT AS]]. [[Rae vald|Rae valda]] kavandatud veeremidepoo projekteerimise lepingu maksumus oli 1,86 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. detsember 2020 |pealkiri=Selgus Rail Baltica veeremidepoo projekteerija |url=https://www.rbestonia.ee/selgus-rail-baltica-veeremidepoo-projekteerija/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2020. aasta mais tühistas [[riigikohus]] Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa trassi maakonnaplaneeringu, kuna trassi kõrval olev Luitemaa linnuala [[Natura 2000|Natura]] hindamine oli jäänud õigusvastaselt tegemata. Luitemaa linnualale oli tehtud ainult Natura eelhindamine. Kaebajad [[Avalikult Rail Balticust]] ja [[Eesti Looduskaitse Selts]] leidsid, et maakonnaplaneeringu koostamise käigus ei selgitatud piisava põhjalikkusega välja trassi asukoha keskkonnaseisundit ja raudtee mõju looduskeskkonnale, sealhulgas kaitstavatele linnuliikidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kallaste |eesnimi=Kristjan |kuupäev=19. mai 2020 |pealkiri=Riigikohus tühistas osaliselt Rail Balticu trassi planeeringu Pärnus |url=https://www.err.ee/1091698/riigikohus-tuhistas-osaliselt-rail-balticu-trassi-planeeringu-parnus |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 2022. aastal selgus, et formaalsuseks peetud uus Natura hindamine näitas [[Metsis|metsistele]] oodatud suuremat keskkonnamõju ning seetõttu tuleb valitsuselt küsida Natura erandit. Natura erand eeldas ka kompenseeriva meetmena metsise elupaikade taastamise teistes Eesti piirkondades.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hindre |eesnimi=Madis |kuupäev=18. oktoober 2022 |pealkiri=Formaalsuseks peetud suvetöö näitab RB oodatust suuremat keskkonnamõju |url=https://www.err.ee/1608754996/formaalsuseks-peetud-suvetoo-naitab-rb-oodatust-suuremat-keskkonnamoju |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Lõuna-Pärnumaa uus trassikoridor selgus 2023. aasta oktoobriks, kui kuue erineva trassivariandi hulgast valiti analüüside põhjal välja väikseima keskkonnamõjuga variant.<ref>{{Netiviide |kuupäev=24. oktoober 2023 |pealkiri=Eksperdid valisid Rail Baltica Lõuna-Pärnumaa lõigus välja vähimate mõjudega trassi |url=https://www.rbestonia.ee/eksperdid-valisid-rail-baltica-louna-parnumaa-loigus-valja-vahimate-mojudega-trassi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2021. aastal lükati raudtee valmimistähtaeg 2026. aastalt 2030. aastale, kuna planeerimismenetlused olid võtnud oluliselt kauem aega ning ka projekti rahastamine ei olnud lõpuni selge. 2022. aastal hindas [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], et Hispaania projekteerija IDOM ei olnud teinud oma tööd korralikult ning seetõttu oli trassi projekteerimine poolteist aastat graafikust maas. Ministeerium tegi etteheiteid ka Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail juhtkonnale, kuna projekteerijat oleks pidanud paremini kontrollima ning vajadusel hilinemiste eest ka trahvima.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aaspõllu |eesnimi=Huko |kuupäev=10. oktoober 2022 |pealkiri=MKM: Rail Balticu rajamine viibib kehva projekteerimise ja juhtimise tõttu |url=https://www.err.ee/1608745420/mkm-rail-balticu-rajamine-viibib-kehva-projekteerimise-ja-juhtimise-tottu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 2023. lõpus selgus, et vahepealse kiire hinnatõusu tõttu läheb Rail Balticu Eesti osa maksma ligikaudu 3 miljardit eurot. Seetõttu peeti tõenäoliseks, et 2030. aastaks ehitatakse välja ainult üks rööpapaar ning teine rajatakse lõikude kaupa hiljem.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pott |eesnimi=Toomas |kuupäev=8. detsember 2023 |pealkiri=Rail Balticu Eesti osa ehitus läheb maksma ligikaudu kolm miljardit eurot |url=https://www.err.ee/1609189660/rail-balticu-eesti-osa-ehitus-laheb-maksma-ligikaudu-kolm-miljardit-eurot |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> ==== Läti ==== 30. aprillil 2014 sõlmisid Läti Transpordiministeerium ja ettevõtete SIA Konstruktionsgruppe Bauen Latvia, SIA Grupa93 ja EPG Eisenbahn- und Bauplanungsgesellscaft mbH Erfurt loodud ühisfirma RB Latvija lepingu Rail Balticu Läti osa detailplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Lepingu maksumuseks kujunes 3,993 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. aprill 2014 |pealkiri=Parakstīts līgums par 'Rail Baltica' Latvijas posma tehnisko izpēti |url=https://www.delfi.lv/bizness/37264250/biznesa_vide/44445820/parakstits-ligums-par-rail-baltica-latvijas-posma-tehnisko-izpeti |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=delfi.lv |keel=lv}}</ref> 2015. aasta alguses avaldati Rail Balticu Läti osa trassivariandid ning esmased avalikud arutelud toimusid veebruaris ja märtsis 2015.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Skaidrojošā vārdnīca |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/skaidrojosa-vardnica |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}</ref> Sama aasta detsembris valmis Läti Rail Balticu keskkonnamõju hindamise aruanne, kus analüüsiti erinevate trassivariante mõju müratasemele, õhukvaliteedile, pinnase- ja põhjavee kvaliteedile, geoloogilistele tingimustele, looduskaitsealadele, maastikule ning kaitstavatele liikidele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. detsember 2015 |pealkiri=Läti avalikustas Rail Balticuga seotud keskkonnamõju hindamise aruande |url=https://www.rbestonia.ee/lati-avalikustas-rail-balticuga-seotud-keskkonnamoju-hindamise-aruande/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2016. aasta augustis kiitis [[Läti valitsus]] eelistatud trassivariandi heaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. august 2016 |pealkiri=Valdība apstiprina Rail Baltica trases novietojumu Latvijā |url=https://edzl.lv/jaunumi/zinu-arhivs/zinas/valdiba-apstiprina-rail-baltica-trases-novietojumu-latvija |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}</ref> [[Läti parlament]] ratifitseeris 22. juunil 2017 Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. juuni 2017 |pealkiri=Rail Baltica ratified by Saeima |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-ratified-by-saeima.a240912/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref> 29. mail 2019 sõlmiti Riia keskraudteejaama projekteerimis- ja ehitusleping ettevõttega BESIX RERE GROUP. Leping sisaldas [[Daugava|Daugava jõele]] uue raudteesilla ehitust, Riia keskraudeejaama täielikku renoveerimist ning muldkeha ja pealisehituse rajamist kogumaksumusega 430 miljonit eurot.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica tapšanas vēsture |url=https://edzl.lv/par-rail-baltica/rail-baltica-tapsanas-vesture |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=edzl.lv |keel=lv}}</ref> 5. juulil 2019 sõlmiti kaks esimest Läti Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Upeslejas–Riia–Misa projekti koostamise leping sõlmiti [[Hispaania]] konsortsiumiga, kuhu kuulusid IDOM Consulting, Engineering, Architecture (IDOM) ja Ingeniería y Economía del Transporte (INECO). Lepingu maksumus oli 12,99 miljonit eurot. Teine leping sõlmiti Vangaži–Salaspilsi–Misa lõigu projekteerimiseks ettevõtetega Egis Rail S.A., DB Engineering & Consulting GmbH ja Olimps SIA. Teise lepingu maksumuseks kujunes 12,02 miljonit eurot.<ref name=":1" /> 6. aprillil 2020 sõlmiti viimased kaks Lati Rail Balticu põhitrassi projekteerimise lepingut. Lõigu Vangaži – Eesti piir projekteerimise leping sõlmiti konsortsiumiga INECO-ARDANUY. Lepingu maksumus oli 12,95 miljonit eurot. Lõigule Misa – Leedu piir koostab projekti IDOM maksumusega 6,9 miljonit eurot.<ref name=":1" /> ==== Leedu ==== 2013. aasta juunis sõlmiti leping ettevõttega UAB Sweco Lietuva Rail Balticu trassi [[Keskkonnamõju strateegiline hindamine|keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks]] (KSH) lõigul Kaunas – Läti piir. Muuhulgas tuli hindamise käigus võrrelda [[Šiauliai|Šiauliaid]] ja [[Panevėžys|Panevėžyst]] läbivat trassivarianti.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=11. oktoober 2013 |pealkiri=Išvada – „Rail Baltica“ racionaliausia pro Panevėžį |url=https://www.tv3.lt/naujiena/verslas/isvada-rail-baltica-racionaliausia-pro-panevezi-n757029 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=tv3.lt |keel=lt}}</ref> Sama aasta oktoobris valminud KSH lõpparuandes eelistati, et Rail Baltic hakkaks läbima [[Panevėžys|Panevėžyst]].<ref name=":2" /> 2014. aasta juunis kinnitas Leedu valitsus trassivariandi läbi [[Panevėžys|Panevėžyse]] ning ka rahvusvahelise ühisettevõte loomise koos Läti ja Eestiga.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=11. jaanuar 2017 |pealkiri=Prasideda vienas svarbiausių „Rail Baltica“ įgyvendinimo Lietuvoje etapų |keel=lt |väljaanne=lrt.lt |url=https://www.lrt.lt/naujienos/verslas/4/159988/prasideda-vienas-svarbiausiu-rail-baltica-igyvendinimo-lietuvoje-etapu |vaadatud=11.07.2024}}</ref> 2017. aasta jaanuaris kiitis Leedu valitsus heaks Rail Balticu ruumiplaneeringu lõigul Kaunas – Läti piir, mis võimaldas alustada maade omandamist.<ref name=":3" /> Oktoobris 2017 ratifitseeris [[Seim (Leedu)|Leedu parlament]] Rail Balticu ehitamise rahvusvahelise kokkuleppe.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2017 |pealkiri=Seimas ratified the Agreement on the Development of the Rail Baltic/Rail Baltica Railway Connection |url=https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&p_k=2&p_t=251279 |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=lrs.lt |keel=en}}</ref> 2019. aastal sõlmiti kaks lepingut Rail Balticu lõigu Kaunas – Läti piir projekteerimiseks Hispaania firmaga IDOM Consulting, Engineering, Architecture. Kaunase ja [[Ramygala]] vahelise lõigu maksumuseks kujunes 8,4 miljonit eurot ning [[Ramygala|Ramygalast]] Läti piirinini kulgeva lõigu projekteerimine maksis 8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaunas – Lietuvos ir Latvijos valstybių siena / Projektavimas |url=https://rail-baltica.lt/projekto-igyvendinimas/kaunas-lietuvos-ir-latvijos-valstybiu-siena/projektavimas/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Ehitus === ==== Eesti ==== [[Fail:Construction of Rail Baltica Ülemiste terminal in Tallinn - May 2024 (8).jpg|pisi|Rail Baltica [[Linda reisiterminal|Ülemiste reisiterminali]] ehitus 2024. aasta mais]] [[Fail:Rail Baltica future tracks at Ülemiste.jpg|pisi|1520 mm raudtee ümbertõstmine Ülemistel, et teha ruumi Rail Baltica rööbastele]] [[Fail:Construction of Rail Baltica in Rapla county, Estonia - July 2026 (3).jpg|pisi|Rail Baltica ehitus Raplamaal 2026. aasta juulis ]] Rail Balticu ehitus algas Eestis 2019. aastal, kui alustati Saustinõmme viadukti rajamist, et ehitada see välja [[Tallinna ringtee]] [[Luige (Kiili)|Luige]] ja [[Saku]] vahelise lõigu neljarealiseks ehitamisega samal ajal. 29. novembril 2019 pandi Saustinõmme viaduktile nurgakivi, millega tähistati ametlikult Rail Balticu ehituse algust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=Rail Baltica sai Eestis nurgakivi |url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sai-eestis-nurgakivi/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=railbaltica.org}}</ref> Ürituse raames kirjutasid [[Maanteeamet]] ja ühisettevõtte RB Rail alla koostöölepingule, millega alustati Rail Baltica projektiga seotud maanteeviaduktide rajamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Saarmann |eesnimi=Tanel |kuupäev=29. november 2019 |pealkiri=FOTO {{!}} Eilse Rail Balticu nurgakivi asetamise varju jäi üks oluline kokkulepe |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/88224545/foto-eilse-rail-balticu-nurgakivi-asetamise-varju-jai-uks-oluline-kokkulepe |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=arileht.delfi.ee}}</ref> Saustinõmme viadukt valmis 2021. aasta alguses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. jaanuar 2021 |pealkiri=Tallinna ringtee Saustinõmme viadukt sai valmis |url=https://www.err.ee/1608088783/tallinna-ringtee-saustinomme-viadukt-sai-valmis |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 2021. aastal augustis alustati järgmiste Rail Balticu ristumiste rajamist, kui ehitusse läksid Tagadi ja Künka tee viaduktid ning Loone [[ökodukt]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=30.06.2021 |pealkiri=Juba tänavu suvekuudel alustatakse mitmete Rail Baltica raudteed ületavate viaduktide ja ökoduktide ehitamisega. |url=https://www.rbestonia.ee/suvel-algab-rb-viaduktide-ja-okoduktide-ehitus/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2022. aasta aprillis alustati Rail Balticu Assaku viadukti ehitamist [[Tallinna–Tartu maantee|Tallinna–Tartu maanteele]]. Viadukt valmis sama aasta novembris.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Valmis Rail Baltica raudtee ja Tallinn-Tartu maantee ristumine |url=https://www.rbestonia.ee/valmis-rail-baltica-raudtee-ja-tallinn-tartu-maantee-ristumine/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2023. aastaks oli valminud on viis viadukti ja neli ökodukti ning ehituses oli üle kümne rajatise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaua veel? |url=https://www.rbestonia.ee/kaua-veel/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2022. aasta augustis selgus, et Rail Balticu [[Linda reisiterminal|Ülemiste terminali]] ehitushange ebaõnnestus, sest hankele tuli vaid üks pakkumus, mille hind ületas eeldatava ehitusmaksumuse peaaegu kahekordselt. Rail Baltic Estonia otsustas seejärel jagada terminali ehituse väiksemateks osadeks, et vähendada hinnatõusust tulenevaid riske kohalikele töövõtjatele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Linnar |eesnimi=Mart |kuupäev=22. august 2022 |pealkiri=Rail Balticu Ülemiste terminali hange kukkus läbi |url=https://www.err.ee/1608692071/rail-balticu-ulemiste-terminali-hange-kukkus-labi |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 12. aprillil 2023 sõlmis Rail Baltic Estonia 44,8 miljonit eurot maksva ehituslepingu Ülemiste terminali nullkorruse ehitamiseks ettevõtetega [[Merko Ehitus Eesti]] ja [[KMG Infra]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ots |eesnimi=Mait |kuupäev=12. aprill 2023 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1608945647/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Terminali ehitust alustati sama aasta oktoobris.<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2023 |pealkiri=Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitus läks käima |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ulemiste-uhisterminali-ehitus-laks-kaima/ |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> 2023. aasta lõpus sõlmisid Rail Baltic Estonia ja KMG Infra koostööleppe [[Soodevahe (Rae)|Soodevahesse]] raudteetrassi ehitamiseks vajaliku ehitusbaasi rajamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-26 |pealkiri=Soodevahesse kerkib Rail Balticu ehitusbaas, hanke võitis KMG |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/09/26/soodevahesse-kerkib-rail-balticu-ehitusbaas-hanke-voitis-kmg |vaadatud=2023-09-29 |väljaanne=Ehitusuudised |keel=et}}</ref> 5. jaanuaril 2024 sõlmis Rail Baltic Estonia esimese raudtee põhitrassi lõigu ehituslepingu ettevõtetega [[TREV-2 Grupp|AS TREV-2 Grupp]] ja AllSpark OÜ. Ülemistelt Soodevahesse kulgeva 4,8-kilomeetrise trassi ehitusmaksumuseks kujunes 34,2 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis põhitrassi esimese lõigu ehituslepingu |url=https://www.err.ee/1609213258/rail-baltic-estonia-solmis-pohitrassi-esimese-loigu-ehituslepingu |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> 21. veebruaril 2024 sõlmiti järgmise kahe põhitrassi lõigu ehituslepingud maksumusega 107 miljonit eurot. Kahte Rapla maakonnas asuvat lõiku kogupikkusega 17 km hakkas ehitama ettevõte [[Verston]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Linnart |eesnimi=Mart |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis esimesed lepingud trassi ehitamiseks Raplamaal |url=https://www.err.ee/1609260156/rail-baltic-estonia-solmis-esimesed-lepingud-trassi-ehitamiseks-raplamaal |vaadatud=09.05.2024 |väljaanne=err.ee}}</ref> Neljas põhitrassi ehitusleping sõlmiti 9. juulil 2024 ettevõttega Tariston AS. Ligi seitsmekilomeetrise Hagudi–Alu trassilõigu maksumuseks kujunes 30,59 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. juuli 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia ja Tariston sõlmisid lepingu 7 km pikkuse põhitrassilõigu ehituseks Raplamaal |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-ja-tariston-solmisid-lepingu-7-km-pikkuse-pohitrassiloigu-ehituseks-raplamaal/ |vaadatud=11.07.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Põhitrassi viies ehitusleping sõlmiti 26. augustil 2024 ettevõtetega [[AS Merko Ehitus|Merko Ehitus Eesti AS]] ja [[GRK Eesti AS]]. [[Saku]] asulast kuni Harju-Rapla maakonna piirini kulgeva 10,5 km lõigu maksumuseks kujunes 59,87 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. august 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis järjekordse lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-jarjekordse-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Järgmine põhitrassi ehitusleping sõlmiti ettevõtetega OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo 3. septembril 2024 17,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Rapla vald|Rapla]] ja [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]. Senimaani sõlmitud põhitrassi lepingutest rahaliselt kõige mahukamaks kujunenud lepingu maksumus oli ligikaudu 87,8 miljoni eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis seni suurima lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-seni-suurima-lepingu-rail-baltica-pohitrassi-ehitamiseks/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Seitsmenda põhitrassi ehitushanke [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] ja [[Kangru (Kiili)|Kangru]] vahelise 9,2 km pikkuse lõigu ehitamiseks võitsid samuti OÜ Verston ja OÜ Järelpinge Inseneribüroo. 11. septembril 2024 allkirjastatud ehituslepingu maksumus oli 70,8 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. september 2024 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu trassi ühe eripärase lõigu ehitamiseks, kus rongid hakkavad sõitma sügaval paekivikanalis |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-trassi-uhe-eriparase-loigu-ehitamiseks-kus-rongid-hakkavad-soitma-sugaval-paekivikanalis/ |vaadatud=23.09.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Viimane Harjumaa põhitrassi ehitusleping sõlmiti 11. novembril 2024 ettevõttega INF Infra. Kangru ja [[Saku]] vahelise 8,65-kilomeetrise lõigu maksumuseks kujunes 67,2 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2024 |pealkiri=Rail Baltica kogu põhitrass Harjumaal jõudis ehitusse – Rail Baltic Estonia ja INF Infra sõlmisid lepingu Kangru-Saku lõigu ehitamiseks |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-kogu-pohitrass-harjumaal-joudis-ehitusse-rail-baltic-estonia-ja-inf-infra-solmisid-lepingu-kangru-saku-loigu-ehitamiseks/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=rbestonia.ee}}</ref> Esimene [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] põhitrassi lõigu ehitusleping sõlmiti 28. veebruaril 2025. 15,8-kilomeetrist Selja–[[Tootsi]] lõiku hakkas ehitama [[AS Tariston]]. Lepingu maht oli 62,3 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=Rail Baltica ehitus jõudis Pärnumaale - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-joudis-parnumaale/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> Pool Eesti Rail Balticu põhitrassist sai ehituslepingutega kaetud 7. märtsil 2025, kui allkirjastati ettevõttega AS TREV-2 Grupp leping Kärpla–Selja lõigu ehitamiseks Raplamaal. 14-kilomeetrise lõigu maksumus oli 67,6 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-07 |pealkiri=Rail Baltica ehitus hoogustub: Eesti osa põhitrassist pool on nüüd ehituslepingutega kaetud - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitus-hoogustub-eesti-osa-pohitrassist-pool-on-nuud-ehituslepingutega-kaetud/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> 16. mail 2025 allkirjastati Eesti ajaloo suurim taristuleping kahe rahvusvahelise konsortsiumiga. Sellega sai kogu Eesti põhitrass ehituslepingutega kaetud. Ehitajate leidmiseks kasutati uut hankemudelit – alliansshanget. Hange oli jaotatud kaheks osaks: * Esimene osa hõlmas Ülemiste–[[Pärnu]] lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Esimese hanke osa võitis konsortsium, kuhu kuulusid GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS. Ehituslepingu maksumuseks kujunes 394 miljonit eurot.<ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-16 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis Rail Baltica põhitrassi ehituseks rekordilised lepingud rahvusvaheliste konsortsiumitega - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-rail-baltica-pohitrassi-ehituseks-rekordilised-lepingud-rahvusvaheliste-konsortsiumitega/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> * Teine osa hõlmas Pärnu–[[Ikla]] lõigu täieliku projekteerimist ja ehitamist ning selle maksumus oli 332 miljonit eurot. Teise hanke osa võitnud konsortsiumisse kuulusid Bouygues Travaux Public, Budimex S.A., INGEROP Conseil et Ingenierie (ICI), KMG Infra OÜ ja WSP Finland Oy.<ref name=":6" /> Kahe alliansslepingu maht kokku oli hinnanguliselt 726 miljonit eurot, kuid strateegiliste materjalide (nt rööpad, liiprid, pöörangud ja ballast) hankimise lisavõimalusega võis kogumaksumus ulatuda 932 miljoni euroni.<ref name=":6" /> Leping Ülemiste terminali maapealse osa ehitamiseks sõlmiti Merko Ehitusega 21. mail 2025. [[Zaha Hadid|Zaha Hadidi]] arhitektuuribüroo loodud terminalihoone maksumuseks kujunes 85 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Tallinna Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ehitamiseks - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-tallinna-ulemiste-rahvusvahelise-reisiterminali-ehitamiseks/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> Esimene osa Ülemiste terminalist avati 12. juunil 2025, kui Elroni rongid hakkasid kasutama uut 230 meetri pikkust ja 9,3 meetri laiust platvormi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-12 |pealkiri=Esimene osa Ülemiste Linda terminalist sai valmis – reisijad kasutavad tänasest uut ooteplatvormi - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/esimene-osa-ulemiste-linda-terminalist-sai-valmis-reisijad-kasutavad-tanasest-uut-ooteplatvormi/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> 31. juulil 2025 sõlmiti leping Soodevahe liiklussõlme rajamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord ning hõlmas mitmetasandilist ristumiskohta, kus ristuvad standardlaiusega (1435 mm) ja Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt. Lepingu alla kuulus ka Soodevahe raudteetunneli osaline rajamine ligikaudu 330 meetri ulatuses, mille kaudu jõuab Rail Balticu raudteeharu [[Muuga sadam|Muuga sadamasse]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-31 |pealkiri=Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Soodevahe liiklussõlme rajamiseks – algab ühe keerukaima taristulõigu ehitus Eestis - Rail Baltic Estonia |url=https://www.rbestonia.ee/rail-baltic-estonia-solmis-lepingu-soodevahe-liiklussolme-rajamiseks-algab-uhe-keerukaima-taristuloigu-ehitus-eestis/ |vaadatud=2025-08-17 |keel=et}}</ref> ==== Läti ==== 23. novembril 2020 algas Lätis Rail Balticu ehitus, kui ehitusfirma BERERIX hakkas [[Riia keskraudteejaam|Riia keskraudteejaama]] ümber ehitama.<ref name=":1" /> 2. märtsil 2021 sõlmiti 237 miljonit eurot maksev leping konsortsiumiga B.S.L. Infra Riia lennujaama peatuse ehitamiseks. Lepingu järgi on ehitus jagatud viieks etapiks ja selle valmimistähtaeg on 2025. aasta lõpp.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. märts 2021 |pealkiri=Rail Baltica airport station construction to begin in May |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/rail-baltica-airport-station-construction-to-begin-in-may.a394985/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref> Riia lennujaama peatust hakati ehitama 30. juunil 2021.<ref name=":1" /> 2023. aasta septembris lõppenud Läti Rail Balticu põhitrassi ehituse hanke võitis Prantsuse, Poola ja Itaalia ühisfirma E.R.B. Rail Baltica JV. Kahe Türgi ehitusfirma ühispakkumus osutus küll odavamaks, kuid Läti julgeolekuteenistuse nõudmisel lükati see tagasi. Hanke võitnud pakkumuse maksumuseks kujunenud 3,7 miljardit eurot tähendas Rail Balticu projekti tunduvat kallinemist võrreldes 2016. aastal eeldatud 1,9 miljardiga. Siiski kiitis Läti valitsus 2023. aasta detsembris põhitrassi ehituslepingu sõlmimise heaks ja eraldas esimese lõigu ehituseks 165 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Turkish builders see Rail Baltica bid excluded over security concerns: LTV's De Facto |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/18.09.2023-turkish-builders-see-rail-baltica-bid-excluded-over-security-concerns-ltvs-de-facto.a524280/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=20. detsember 2023 |pealkiri=Latvian government okays Rail Baltica main line expenses |url=https://eng.lsm.lv/article/economy/transport/20.12.2023-latvian-government-okays-rail-baltica-main-line-expenses.a536087/ |vaadatud=05.05.2024 |väljaanne=eng.lsm.lv}}</ref> ==== Leedu ==== 2022. aasta kevadel sõlmis Leedu riiklik raudteetaristu ettevõte [[LTG Infra]] 64 miljoni eurose lepingu 1,5 km pikkuse Rail Baltica silla ehitamiseks üle [[Neris|Nerise]] jõe. Itaalia ettevõtte Rizzani de Eccher poolt ehitatavast raudteesillast peaks saama Baltimaade pikim sild.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. aprill 2022 |pealkiri=Ilgiausią Baltijos šalyse geležinkelio tiltą per Nerį statys Italijos kompanija |url=https://rail-baltica.lt/ilgiausia-baltijos-salyse-gelezinkelio-tilta-per-neri-statys-italijos-kompanija-2/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=rail-baltica.lt |keel=lt }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2022. aasta lõpus sõlmiti lepingud kahe esimese Leedu Rail Baltica põhitrassi lõigu ehitamiseks. [[Šveicarija]]–[[Žeimiai]] 10 km pikkuse lõigu ja Žeimiai–[[Šėta]] 17,7 km pikkuse lõigu maksumuseks kujunes 165,54 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.12.2022 |pealkiri=„Rail Baltica“: naują geležinkelio sankasą dvikeliui statys Lietuvos įmonės |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-nauja-gelezinkelio-sankasa-dvikeliui-statys-lietuvos-imones/ |vaadatud=28.09.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}</ref> 2024. aasta novembris sõlmiti 98 miljoni euro suurune ehitusleping Šėta–[[Ramygala]] 17,1 km pikkuse põhitrassi lõigu ehitamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. oktoober 2024 |pealkiri=„Rail Baltica“ statybose – naujas 17,1 km ruožas: pasirašyta 98 mln. Eur vertės rangos darbų sutartis |url=https://www.railbaltica.org/lt/rail-baltica-statybose-naujas-171-km-ruozas-pasirasyta-98-mln-eur-vertes-rangos-darbu-sutartis/ |vaadatud=23.11.2024 |väljaanne=railbaltica.org |keel=lt}}</ref> 2025. aasta suvel allkirjastati kolm Rail Baltica ehitustööde lepingut kogumaksumusega 235 miljonit eurot. Üks leping hõlmas pealisehitus Šveicarija ja Žeimiai vahel ning ülejäänud kaks hõlmasid raudtee alusehitust lõigul [[Kaunas]]–Šveicarija.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=„Rail Baltica“ darbai – 77 km ruože: pasirašytos naujos net 235 mln. Eur vertės sutartys dėl bėgių tiesimo ir sankasos statybos |url=https://rail-baltica.lt/rail-baltica-darbai-77-km-ruoze-pasirasytos-naujos-net-235-mln-eur-vertes-sutartys-del-begiu-tiesimo-ir-sankasos-statybos/ |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Rail Baltica |keel=lt-LT}}</ref> == Rail Baltica veerem ja opereerijad == 18. märtsil 2026 kuulutas [[Elron]] koostöös Läti riikliku rongioperaatoriga [[Vivi]] ja Leedu riikliku rongioperaatoriga [[:en:LTG_Link|LTG Link]] ühiselt Rail Baltica regionaalsete rongide raamhanke. Hankima minnakse ühtekokku kuni 20 uut elektrirongi [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelisele raudteele (1435 mm)]]. Uued regionaalsed rongid on ette nähtud teenindama kiirustel 200 km/h. Rongidesse tulevad tava- ja äriklass; toitlustus koos kohviautomaadiga; vaikne ala; pereala; lemmiklooma ala; kiire internetiühendus ([[5G]]); vähemalt 2 WC-d; vähemalt 20 jalgrattahoidikut ning 4 ratastoolikohta. Rongid peavad mahutama vähemalt 200 istekohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuulutasime välja Rail Baltica regionaalrongide hanke {{!}} Elron |url=https://elron.ee/elronist/uudised/kuulutasime-valja-rail-baltica-regionaalrongide-hanke |vaadatud=2026-03-23 |väljaanne=elron.ee |keel=et}}</ref> == Projekti maksumus ja rahastamine == Konsultatsiooniettevõtte [[Ernst & Young]] 2017. aastal avaldatud tasuvusanalüüsi järgi oli projekti ehituse hinnanguline kogumaksumus umbes 5,8 miljardit eurot, kuid muudatused tehnilistes nõuetes, [[inflatsioon]] ja regionaalsete peatuste lisamine olid 2024. aastaks muutnud projekti üle nelja korra kallimaks.<ref>{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Balticu tasuvusanalüüs|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2024. aastal avaldatud Rail Balticu uuendatud tasuvusavalüüsi järgi oli projekti kogumaksumus tõusnud 23,8 miljardi euroni. Samas oli projekt ka uuendatud tasuvusanalüüsi järgi endiselt sotsiaalmajanduslikult tasuv, suurendades Balti riikide SKP kasvu 0,5–0,7 protsendipunkti võrra aastas.<ref name=":5">Rail Baltica (veebruar 2024). Economic Appraisal and Cost-Benefit Analysis.</ref> {| class="wikitable" | |2017. a hinnatud</br> maksumus, mld € |Esimese etapi</br> maksumus, mld € |Projekti kogu-</br>maksumus, mld € |- |Eesti |1,35 |3,1 |4,03 |- |Läti |1,97 |6,4 |9,59 |- |Leedu |2,47 |5,4 |10,23 |- |'''KOKKU''' |'''5,79''' |'''14,9''' |'''23,85''' |- | colspan="4" |Allikas: Baltimaade riigikontrollide ühisaruanne<ref>Janar Holm, Edgars Korčagins, Mindaugas Macijauskas (11. juuli 2024). Review on the Rail Baltica project.</ref> |} Rail Balticu projekt on saanud 2023. aasta oktoobri seisuga 2,237 miljardit eurot toetust Euroopa ühendamise rahastult (CEF). Balti riikide kaasfinantseeringu maht on samal ajal olnud 454,2 miljonit eurot.<ref name=":5" /> 2018. aasta 13. juulil allkirjastasid Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail AS, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Läti Transpordiministeerium ning Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuslepingu Rail Balticu raudteetaristu ehitamiseks, mille koguväärtus on 130 miljonit eurot. CEF-i toetus moodustab kuni 85% abikõlblikest kuludest, toetades projekti elluviimist maksimaalselt 110 miljoni euroga. Eelnevalt on kolm Balti riiki ja RB Rail AS allkirjastanud Rail Balticu ehitamiseks Euroopa Ühendamise Rahastuga kaks toetuslepingut. Koos 2018. aasta 13. juulil sõlmitud kolmanda lepinguga on Euroopa Liidu abikõlbulike kulude koguväärtus Rail Balticu projekti raames olnud ligikaudu 824 miljonit eurot. CEF panus tulevaste tegevuste majanduslikuks toetuseks on seejuures maksimaalselt 683 miljonit eurot, mis moodustab 85% kõigist abikõlbulikest kuludest. 2020. aastal allkirjastasid Rail Baltica ja [[Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet]] (INEA) täiendava Euroopa Ühendamise Rahastuse (CEF) lepingu, et arendada Rail Balticat kui piirideülest raudteeprojekti. Lepingu kogumaksumus oli selle järgi 214,3 miljonit eurot, millest CEF toetus on maksimaalselt 182,2 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|autor=Rail Baltica|url=https://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-allkirjastas-innovatsiooni-ja-vorkude-rakendusametiga-kaks-toetuslepingut-koguvaartuses-2143-miljonit-eurot/|pealkiri=Rail Baltica allkirjastas Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusametiga kaks toetuslepingut koguväärtuses 214,3 miljonit eurot|väljaanne=Rail Baltica|aeg=9. detsember 2020|vaadatud=}}</ref> 2022. aastal eraldati Rail Baltica projektile Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) uue 2021–2027 rahastusperioodi esimese taotlusvooru raames 350 miljonit eurot, mis koos kolme Balti riigi riikliku kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 400 miljoni euro. 2023. aastal eraldati CEF-i rahastust 2021–2027 rahastusperioodi teise taotlusvooru raames 928 miljonit eurot, mis koos kaasfinantseeringuga teeb kokku üle 1,1 miljardi euro.<ref name=":4" /> 2024. aastal eraldas CEF Rail Balticu ehituseks veel ligi 1,2 miljardit eurot.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=17. juuli 2024 |pealkiri=Selgus, kui palju Rail Balticu ehitamiseks Euroopa CEFi viimasest voorust raha antakse |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://majandus.postimees.ee/8060853/selgus-kui-palju-rail-balticu-ehitamiseks-euroopa-cefi-viimasest-voorust-raha-antakse |vaadatud=19.10.2024}}</ref> 2025. aastal eraldas CEF Rail Balticule lisaks 295 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rail Baltica sai Brüsselist kätte väiksema rahapaki, kui taotleti |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120388492/rail-baltica-sai-brusselist-katte-vaiksema-rahapaki-kui-taotleti |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> == Kriitika == * 29. septembril 2016 ilmus [[101 kiri]] "Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul" ajalehes [[Postimees]].<ref name="yU2XJ" /> Selles tuuakse esile vajadus ja võimalus projekti oluliselt paremaks muuta. * 26. jaanuaril 2017 ilmus [[152 kiri]] "Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul" ajalehes [[Postimees]].<ref name="TBY6D" /> Selles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed. * Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi uuringus välja pakutud raudteetrassi paiknemise kohta Riia linna ümbruses ja leitud, et uus standardrööpmega raudtee peaks mööduma lennuvälja lähedalt.<ref name="SFZkM" /> * Eesti omaosaluseks on praegu planeeritud 250 miljonit eurot, samas ei ole see summa lõplik. Projekti käigus suurenevad kulud tuleb tasuda toetuse saajal ning hinnang kuludeks on planeerimise perioodil mitmekordistunud.<ref name="N9S3p" /> * Projekti kriitiline analüüs on esitatud väljaandes "[[Avalik Eesti]]".{{lisa viide}} * Karli Lambot esines kriitilise analüüsiga riigikogu majanduskomisjonis 21. veebruaril 2017.<ref>[https://medium.com/@priithumal/karli-lambot-210217-633eb696b2dc]</ref> * [[Eesti Rooma Klubi]] avaldus Rail Balticu kohta "Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus". Eesti Rooma Klubi märgib, et kui Riigikogu ratifitseerib ülalnimetatud kokkuleppe, kasutab Eesti Rooma Klubi [[Århusi konventsioon]]iga antud õigust pöörduda kohtusse sundimaks riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.<ref name="d10Eq" /> * Rail Balticu kehtiva projekti ja selle läbisurumise meetodite vastu on korraldatud mitu meeleavaldusmiitingut: 26. jaanuaril 2017 Tallinnas majandusministeeriumi ees (umbes 300 inimest),<ref name="MznDO" /> samuti 22. aprillil 2017 Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]] ja 17. mail 2017 Riigikogu hoone ees. * Kriitilisi artikleid on projektist kui ''Fail Baltic''<nowiki>'</nowiki>ust kirjutanud [[Kati Vatmann]],<ref name="v9OZk" /> aga ka [[Mihkel Mutt]],<ref>{{Netiviide|autor=Mihkel Mutt|url=https://arvamus.postimees.ee/4082505/mihkel-mutt-mitte-ainult-rb-raudteest|pealkiri=Mihkel Mutt: mitte ainult RB – raudteest|väljaanne=Postimees|aeg=18. aprill 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}</ref> [[Indrek Neivelt]]<ref>{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Vahetan kasumliku firma kahjumliku vastu|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/17/vahetan-kasumliku-firma-kahjumliku-vastu/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=17. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Indrek Neivelt|pealkiri=Mis vahe on Rail Balticul ja Estonian Airil?|url=http://www.indrekneivelt.eu/2017/05/01/mis-vahe-on-rail-balticul-ja-estonian-airil/|väljaanne=Indrek Neivelti Blogi|aeg=1. mai 2017|vaadatud=13. novembril 2018}}</ref> jt. * Riigikontrolli 24. mai 2017 ülevaade Rail Balticu kohta näitab, et Rail Balticu kokkuleppes on mõningaid nõrkusi.<ref>[http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/957/language/et-EE/Default.aspx]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Riigikontrolör [[Alar Karis]] kommenteeris toona esitatud ülevaadet järgmiselt: "Kes Riigikontrolli raportit süvenenult loeb, saab aru, et selles pole eesmärki ega ootust kedagi Rail Balticu asjus ümber veenda, kedagi kritiseerida. Pole seal ka ilmvõimatuid soove sendi pealt kindaks teha, kui palju raudtee ehitamine maksma läheb, ega arusaama, et Euroopa Liidult tuleks nõuda mingeid garantiisid rahastamise asjus. Riigikontroll mõistab ka, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused, ning hüpoteetilised, tasuvust puudutavad arvutused parima hetketeadmise põhjalt saavad olla projekti asjus otsuste langetamisel pigem toetavas, abistavas ja taustinfot andvas rollis."<ref name="jZKQo" /><!-- Kuidas see kommentaar kriitikaks kvalifitseerub? Täiesti neutraalne seisukohavõtt, mis avab lihtsalt neid eeldusi, millest Riigikontroll lähtus. --> * Rail Balticu vastased: Projekt ei ole EL-i reeglite järgi abikõlblik.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-balticu-vastased-projekt-ei-ole-el-i-reeglite-jargi-abikolblik?id=78495247]</ref> Euroopa taristuprojektide puhul peavad diskonteeritud ehk tänasesse arvestatud tulud ületama kulusid, et taristuprojekti oleks mõttekas ette võtta. Rail Balticu kriitikud väidavad, et ettevõtte Ernst & Young koostatud tasuvusanalüüsis on kasutatud õhusaaste arvestuses eelmisel sajandil toodetud sõidukite (EURO II) normide alusel tehtud arvutusi 3,3 miljardi euro ulatuses.[[Pilt:A 3 billion euro mistake in Rail Baltica Cost-Benefit Analysis.svg|pisi|400px|Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust väidetav 3 miljardi euro suurune viga EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsis]] Projekti kriitikud väidavad, et tasuvusanalüüs on vastuolus EL juhendiga, kuna pole avaldatud analüüsi kõiki lähteandmeid ja arvutuskäike .<ref name="dkD3l" /> Kriitikud väidavad, et põhilise osa sotsiaal-majanduslikust kasust annavad nende hinnangul utoopilised numbrid reisijate- ja kaubavedudes, ülejäänu moodustavad teoreetiline keskkonnasääst (nt müra vähenemine ja lennuliikluse ning [[maanteetransport|maanteetranspordi]] vähenemisest tingitud CO<sub>2</sub>).<ref name="Gssjm" /> Rail Balticu meeskonna väitel on kõnealune kriitika veenvalt ümber lükatud tasuvusanalüüsi teostanud ning sellega seotud (anonüümsete) ekspertide poolt, kelle kinnitusel on arvutused õiged ning Rail Balticu kriitikud pole aru saanud analüüsis kasutatud metoodikatest, mistõttu arvavad kriitikud tasuvusanalüüsi põhjal, et Rail Baltic hakkabki põhiliselt konkureerima eelmisel sajandil toodetud kaugsõiduveokitega. Vastuses seati tugevalt küsimuse alla ka Rail Balticu vastaste pädevus tasuvusanalüüsi koostamise osas.<ref name="m9ggJ" /> * <ref>[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/06/08/ey-rail-balticu-tasuvusuuring-valas-oli-tulle E&Y Rail Balticu tasuvusuuring valas õli tulle]. Logistikauudised, 8. juuni 2017 </ref> * <ref>[http://arvamus.postimees.ee/4143855/222-kodaniku-kiri-rail-balticu-kohta 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta,] Postimees, 12. juuni 2017</ref> * Rail Balticu oponendid: Suuremad vead Rail Balticu tasuvusanalüüsis koos RB Raili ja EY kommentaaridega<ref>[http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=879]</ref> Priit Humala, Karli Lamboti, Illimar Pauli ja Raul Vibo sõnul on Rail Balticu (RB) tasuvusuuringus mitu olulist viga, mille arvesse võtmisel vähenevad RB kogutulud 4,1 miljardi euro võrra ning seetõttu ei ole RB isegi sotsiaalmajanduslikult tasuv, vaid on Balti riikidele kahjulik ega vasta ELi kaasrahastamise nõuetele. Priit Humal esitles 16. jaanuaril 2018 Tallinna Keskraamatukogus toimunud pressikonverentsil 73 lehekülje pikkust dokumenti, kus väidetakse, et heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega manipuleerides on kunstlikult suurendatud RB sotsiaalmajanduslikku kasu. Samuti toovad kriitikud välja, et EY tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid. Ühtlasi rõhutavad nad, et tasuvusuuringu juhendi kohaselt tuleb "kõik (tasuvusuuringus kasutatud) andmed ja allikad teha hõlpsasti kättesaadavaks", kuid hoolimata sagedastest taotlustest ei ole avalikustatud ühtegi EY uuringus kasutatud arvutuskäiku ning hulk seal viidatud allikaid ei ole endiselt avalikud. * Avalik kiri 400 mõjuka inimese allkirjaga, mis nõuab Rail Balticu seaduse tühistamist.<ref>[https://arvamus.postimees.ee/4464987/400-avalik-kiri-valeinfo-pohjal-vastu-voetud-rail-balticu-seadus-tuleb-tuhistada?_ga=2]. Postimees, 10. aprill 2018</ref> * 6. veebruaril 2026 läks rahvaalgatusena Riigikokku petitsioon, mis nõuab Rail Balticu ehituse peatamist.<ref>[https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1675-rail-balticu-ehitus-tuleb-peatada-et-säästa-eesti-loodust-ja-vältida-uusi-maksutõuse Rail Balticu ehtius tuleb peatada]</ref> == Vaata ka == * [[101 kiri]] * [[152 kiri]] * [[222 kiri]] * [[400 kiri]] * [[E67]] * [[Avalikult Rail Balticust]] * ''[[hyperloop]]'' == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FJuvZ">{{Netiviide |url=http://www.railbaltic.info/et/ |pealkiri=Rail Baltic (Eesti koduleht) |vaadatud=2013-09-16 |arhiivimisaeg=2013-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130831074320/http://www.railbaltic.info/et/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="p3Xgz">{{Netiviide |url=http://www.rbgc.eu/frontpage.html |pealkiri=Rail Baltica Growth Corridor |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140220075312/http://www.rbgc.eu/frontpage.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OI4UO">{{Netiviide |pealkiri=Läti Rail Baltica projekti kirjeldus |url=http://www.rail-baltica.com/pub/ |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2011-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111022233657/http://www.rail-baltica.com/pub/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="l6nfh">{{Netiviide |url=http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&cat_id=1 |pealkiri=Rail Baltica Leedu koduleht |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2014-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140202150843/http://www.rail-baltica.lt/content/index.php?lang_id=1&cat_id=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="td4IE">[https://web.archive.org/web/20171201030755/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/ Rail Baltica – sajandi projekt] RB Rail</ref> <ref name="VPOyZ">{{Netiviide|autor=Ernst & Young Baltic AS|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüsi kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vrLwH">"Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 – Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region". Denmark 1994. Vaata ka selle alusel koostatud paar aastat hilisem eestikeelne aruanne "Läänemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele". Läänemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee, Poola, 1997</ref> <ref name="peec1">[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/railbaltica/report.PDF Feasibility Study on Rail Baltica Railways (COWI)]</ref> <ref name="gn4rL">http://ec.europa.eu/transport/media/publications/doc/2008_brochure_tent_t_implementation_priority_projects_progress_report.pdf (lk 48)</ref> <ref name="Emakeele Selts 2012">[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_09.pdf Emakeele Selts], 2012</ref> <ref name="EKI 2011">[https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=187 EKI: Rail Baltic], 31. mai 2011</ref> <ref name="Rail Baltic Estonia">[https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-lugu/</ref> <ref name="dDSHZ">[https://web.archive.org/web/20140116190625/http://www.mkm.ee/public/Rail_Baltica_Interim_Report_Volume_I_06_12_10.pdf Rail Baltica Interim Report VOLUME I], AECOM transportation, November 2010</ref> <ref name="poom">Raimo Poom. [http://www.epl.ee/news/eesti/rail-baltic-eesti-vottis-julge-otsusega-initsiatiivi.d?id=58426472 Rail Baltic: Eesti võttis julge otsusega initsiatiivi], [[Eesti Päevaleht]], 26. september 2011</ref> <ref name="bns">Uuring: Eesti peaks investeerima Rail Balticusse 440 miljonit eurot. [[BNS]]-i uudis, 29.06.2011</ref> <ref name="Ck1PF">{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2023-01-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="RM4pb">{{Netiviide |url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |pealkiri=Rail Baltica Global Project Cost Benefit Analysis Final Report tebelid 61–72 |vaadatud=2017-12-16 |arhiivimisaeg=2023-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230124122841/https://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/04/RB_CBA_FINAL_REPORT_0405.pdf#page=158 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rVRa6">{{Netiviide|url=http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|pealkiri=Avalikud arutelud|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201043013/http://railbaltic.info/et/avalikud-arutelud|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="cHrnf">{{Netiviide|url=https://riigihanked.riik.ee/register/hange/140345|pealkiri=Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RaHXJ">{{Netiviide|autor=Egle Heero|url=https://digi.lib.ttu.ee/i/?3885|pealkiri=Avalikkuse kaasamise ulatus planeeringute koostamisel: suuliste ettepanekutega arvestamine Rail Balticu maakonnaplaneeringutes.|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="JadAd">{{Netiviide|url=http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-kiitis-heaks-rail-balticu-keskkonnamoju-strateegilise-hindamise|pealkiri=Keskkonnaministeerium kiitis heaks Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="mosLN">{{Netiviide|autor=Nils Niitra|url=https://pluss.postimees.ee/4253993/suur-osa-rail-balticust-jaab-ilmselt-tarastamata|pealkiri=Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata|väljaanne=Postimees|vaadatud=}}</ref> <ref name="C9b98">{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|pealkiri=Peaminister Jüri Ratas Balti kolleegidele: Rail Balticust peab saama meie koostöö uus mootor|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201034618/https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="WAcKx">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2cdaf9eb-cc2c-4f8b-92c1-e02242fa94a4/ |pealkiri=Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus 449 SE|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="mB89l">{{Netiviide|url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13402-2017-06-29-10-25-31/|pealkiri=Riigipea kuulutas välja 8 seadust|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="KbMTe">{{Netiviide|url=https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|pealkiri=Rail Baltica tasuvusanalüüs kokkuvõte|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201035328/https://rbestonia.ee/wp-content/uploads/2017/07/EY-i-Rail-Baltica-tasuvusanl%C3%BC%C3%BCsi-kokkuv%C3%B5te_Final.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="wCkDp">{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|pealkiri=Rail Baltica rahastamine|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129164147/http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/rahastamine/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="yU2XJ">[http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul e. 101 kiri.]</ref> <ref name="TBY6D">{{Netiviide|url=https://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul|pealkiri=Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul|väljaanne=Postimees|aeg=26. jaanuar 2017|vaadatud=25. jaanuaril 2018}}</ref> <ref name="SFZkM">[https://majandus24.postimees.ee/610728/simmermann-latis-asub-rail-balticu-trass-taiesti-mottetus-kohas Simmermann: Lätis asub Rail Balticu trass täiesti mõttetus kohas, 25.10.2011]</ref> <ref name="N9S3p">{{Netiviide |url=http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |pealkiri=Avalik Eesti |vaadatud=2017-04-19 |arhiivimisaeg=2017-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170419202307/http://www.avalikeesti.ee/Avalik-Eesti-3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="d10Eq">[https://roomaklubi.wordpress.com/2017/04/11/eesti-rooma-klubi-avaldus-rail-balticu-kohta/ Eesti Rooma Klubi avaldus Rail Balticu kohta]</ref> <ref name="MznDO">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-mitusada-inimest-kogunes-ministeeriumi-ette-rail-balticu-vastu-protestima?id=77036524 Ärileht miitingust.]</ref> <ref name="v9OZk">[http://www.aabramihobulausujad.ee/web/?p=5844 Fail Baltic]</ref> <ref name="jZKQo">{{Netiviide|autor=Alar Karis|url=http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|pealkiri=Ei midagi uut. Tõesti.|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171128044506/http://www.alarkaris.ee/kategooria/ei-midagi-uut-toesti/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="dkD3l">[http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/studies/pdf/cba_guide.pdf#page=20 Guide to Cost-Benefit Analysis of Investment Projects (page 18)]</ref> <ref name="Gssjm">{{Netiviide|autor=Priit Humal, Karli Lambot, Illimar Paul, Raul Vibo|url=http://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=854|pealkiri=EY sotsiaalmajandusliku mõju arvestusvead|aeg=8. juuni 2017|vaadatud=}}</ref> <ref name="m9ggJ">{{Netiviide|url=http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|pealkiri=RB Rail AS vastused MTÜ-le ARB|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201042541/http://www.railbaltica.org/wp-content/uploads/2017/10/20171013_MTUARB.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Kirjandus == * Järvet, Arvo. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295940/275326/page/14 Millist raudteed vajab Eesti?]. [[Eesti Loodus (ajakiri)|Eesti Loodus]] nr 12 / 2016, lk 14–16. == Välislingid == {{commonskat|Rail Baltica}} * [https://www.railbaltica.org/et/ Rail Balticu koduleht] * [https://rbestonia.ee/ Rail Baltic Estonia koduleht] * [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1206-peatame-rail-balticu-ja-loome-uurimiskomisjoni-analoogselt-lätiga Rahvaalgatus Peatame Rail Balticu] [[Kategooria:Rail Baltic| ]] [[Kategooria:Raudteed]] [[Kategooria:Baltimaad]] [[Kategooria:Eesti raudteed]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] 7t3xr4w926pm9eo527i66v1weupjnaf 0 260245 7206248 7022367 2026-08-02T01:48:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206248 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aleksei Melnikov.jpg|pisi|Aleksei Melnikov]] '''Aleksei Pavlovitš Melnikov''' ([[10. märts]] [[1867]] [[Moskva]] – [[15. märts]] [[1934]] [[Tartu]]<ref name="suri">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s211437&nid=37741&frameset=1 "Ülikooli õppejõud A. Melnikov suri"] Päevaleht, 16. märts 1934, lk 1 (DEA; vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref>) oli Vene poliitik ja jurist, Tartu Ülikooli õppejõud. Aleksei Melnikov oli tuntud vene kirjaniku, [[Vanausulised|vanausuliste]] elulaadi kirjeldaja [[Pavel Melnikov-Petšerski|Pavel Ivanovitš Melnikov-Petšerski]] (Па́вел Ива́нович Ме́льников-Пече́рский) poeg.<ref name="tuulelohe" /> Tsaariajal töötas ta Eestis [[rahukohtunik]]u ja pikemat aega [[Pihkva]] ringkonnakohtu liikmena.<ref name="suri" /> Revolutsiooniaastail astus Melnikov [[Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei|konstitutsiooniliste demokraatide]] (nn kadettide) parteisse, osales [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] ning oli [[Nikolai Judenitš]]i juhitud [[Loodearmee]] [[Loode-Venemaa valitsus]]es [[asjadevalitseja]]<ref name="sõnastik">[http://www.mochola.org/russiaabroad/popov/m.htm "Рабочий словарь русской эмиграции А. Попова"], "М" (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref>. 1920. aastast elas ta paguluses Eestis.<ref name="sõnastik" /><ref name="severo-zap">[http://www.whiterussia1.narod.ru/CITIZI/SEVZAPA.htm "СЕВЕРО-ЗАПАДНАЯ АРМИЯ"] (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref><ref name="severo-zap" /> [[1921]]. aastal asus Aleksei Melnikov tööle [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduse]] õppejõuna, pidades loenguid alul [[kriminaalprotsess]]ist ning alates [[1928]]. aastast [[kriminalistika]]st.<ref name="suri" /> Tal puudus küll [[akadeemiline kraad]], mistõttu jäi vaid õpetajaks, ent lõi ülikoolis esmaklassilise [[kriminalistika]]kabineti. Melnikov kuulus [[Vene Akadeemiline Grupp Eestis|Vene Akadeemilisse Gruppi Eestis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160305011326/http://baza.vgdru.com/1/21211/10.htm?o=& "Генеалогическая база знаний: персоны, фамилии, хроника"] (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref><ref name="grupp">Sergei Issakov [http://www.rao.ee/?page=1 "Seltsi loomise ajalugu: Vene Akadeemiline Grupp Eestis (1920–1940)"] Vene Akadeemiline Selts (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref> Ta oli ka väga populaarne õppejõud.<ref name="Leps">Ando Leps [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/5_62008/30-32.pdf "Juristiharidusega riigimehed"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Haridus, 5–6/2008, lk 32 (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref> Elu lõpul hakkas ta kirjutama ilukirjandust. Melnikovi [[detektiivromaan]]id "Krahv Gorjanski tapmine" (Tartu, 1933) ja "Häbimärk (Sfregio)" (Tartu, 1934) põhinevad tõsielul, neis peegeldus tema pikaajaline kogemus kriminalistikas. Kirjandusteadlase [[Sergei Issakov]]i sõnul "rikastavad tema romaanid olulisel määral Vene diasporaa mitte just rikkalikku detektiivkirjandust".<ref name="tuulelohe">[https://web.archive.org/web/20070629163929/http://www.tvz.org.ee/index.php?page=152&lang=5 "Прозаики второй половины 1920–х – 1930–х гг."] (Из истории русской литературы Эстонии, рубрика профессора Исакова, Ч.7.) НОВЫЕ ОБЛАКА, 8/2007 (05.03.2007, Tartu; vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref> Aleksei Melnikov põdes [[vähk (haigus)|vähki]] ja suri operatsioonil [[Tartu Ülikooli haavakliinik]]us.<ref name="suri" /> Tema matustel [[Tartu Uspenski kirik|Tartus Uspenski kirikus]] 18. märtsil 1934 osales kogu õigusteaduskond.<ref name="Leps" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * R. Õunap "Tartu ülikooli õigusteaduskonna kriminalistikaõpetaja A. P. Melnikov" – ''Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused = Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)''. Seeria C, 1935, XVII-4, lk 3–4 {{JÄRJESTA:Melnikov, Aleksei}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud‎]] [[Kategooria:Loodearmee]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Valgekaartlased]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1934]] 4aprwjrpksjpvuxraugo12j9sq9ltg2 0 260410 7206296 6328427 2026-08-02T06:07:27Z Kuriuss 38125 7206296 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib heliloojast; arhitekti kohta vaata artiklit [[Hans Schmidt (arhitekt)]]; sõjaväelase kohta vaata artiklit [[Hans Schmidt (sõjaväelane)]]}} '''Hans Schmidt''' ([[6. september]] [[1854]] [[Viljandi]] – [[29. august]] [[1923]] [[Riia]]) oli baltisaksa [[helilooja]], [[pianist]], [[luuletaja]], [[muusikakriitik]] ja -õpetaja. Ta õppis aastatel [[1875]]–[[1878]] kompositsiooni [[Leipzigi konservatoorium]]is [[Carl Reinecke]], [[Hermann Kretzschmar]]i ja [[Salomon Jadassohn]]i juures, seejärel Berliinis Helikunsti Akadeemias [[Friedrich Kiel]]i juhendamisel. Selle kõrvalt töötas ta koduõpetajana tuntud viiuldaja [[Joseph Joachim]]i ja tema abikaasa, aldilaulja [[Amalie Joachim]]i peres. Hiljem käis Amalie Joachimiga kontserditurneedel, kellele pühendas ühtlasi oma laulutsükli "Fünf Lieder" ''op.'' 9. Õpingute ajal algas tema pikk koostöö kuulsa tenori, samuti Viljandimaalt pärit [[Raimund von zur Mühlen]]iga. 1878. aastal tutvus ta Berliinis [[Johannes Brahms]]iga. Brahms on kasutanud oma heliloomingus Schmidti tekste, näiteks "Sappho ood" (''op.'' 94 nr 4, kirjutatud 1884). 1883. aastal naasis Hans Schmidt Eestisse. Ta oli Kuressaares [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kiriku]] organist ja linna muusikadirektor, kellena korraldas seal kolme aasta jooksul arvukalt kontserte. 1885. aastal kolis Riiga, kus oli [[Rigasche Zeitung]]i, hiljem [[Rigasche Rundschau]] muusikaarvustaja. Ta asutas Riias muusikaseltsi Crescendo. Oli nõutud klaverisaatja. 1919. aastast oli [[Riia konservatoorium]]i klaveripedagoog. Schmidt on kirjutanud umbes 70 laulu, peamiselt enda tekstidele, samuti klaveripalu. == Välislingid == * {{EEVA|432}} *{{BBLD}} {{JÄRJESTA:Schmidt, Hans}} [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Baltisaksa muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1854]] [[Kategooria:Surnud 1923]] f5izp49aydwh0xdicoswkqptedg6nws 0 260904 7205931 6797035 2026-08-01T12:32:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205931 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sanfranciscoearthquake1906.jpg|pisi|200px|San Francisco pärast maavärinat ja sellele järgnenud tulekahju]] '''1906. aasta San Francisco maavärin''' oli [[18. aprill]]il [[1906]] [[USA]]-s [[California]] põhjarannikul toimunud [[maavärin]].<ref name=BSL>[https://web.archive.org/web/20080327145305/http://seismo.berkeley.edu/faq/1906_0.html "Where can I learn more about the 1906 Earthquake?"] Berkeley Seismological Laboratory</ref> Selle tugevuseks [[magnituud]]ides on pakutud 7,7–8,3.<ref>[https://web.archive.org/web/20060926161823/http://quake.wr.usgs.gov/info/1906/magnitude.html "1906 Earthquake: What was the magnitude?"] USGS Earthquake Hazards Program – Northern California</ref><ref name=BSL/> Maavärin toimus kohaliku aja järgi kell 5.12 hommikul. [[San Francisco]] asus [[San Andrease murrang]]u kohal maavärina epitsentris. San Andrease murrang nihkus maavärinaga umbes 430 kilomeetrit. Maavärin kestis umbes 45 sekundit ja maa nihkus selle käigus kohati kuni kuus meetrit.<ref name="hkhk">{{Cite web |url=http://www.hkhk.edu.ee/vanker/looduskatastroofid/san_francisco_maavrin.html |title=San Francisco maavärin |access-date=4. detsember 2016 |archive-date=24. aprill 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160424020514/http://www.hkhk.edu.ee/vanker/looduskatastroofid/san_francisco_maavrin.html }}</ref> Maavärinat oli tunda lõunas kuni [[Los Angeles]]eni ja põhjas [[Coos Bay]]ni [[Oregon]]is.<ref>[http://www.britannica.com/event/San-Francisco-earthquake-of-1906 "San Francisco earthquake of 1906"]. ''Encyclopædia Britannica''</ref> Kõige rohkem sai maavärinas kannatada San Francisco linn. Tugevaid purustusi said ka muu hulgas [[San Jose]], [[Salinas]] ja [[Santa Rosa]]. Maavärin põhjustas San Franciscos ulatuslikke tulekahjusid, mis kestsid kolm päeva ja puhkesid üle linna. Tulekahjud said alguse purunenud gaasijuhtmetest. Tulekahjus hävis üle 28 000 hoone, millest ainult umbes 3170 olid telliskivimajad. Kokku hävis vara 400 miljoni [[USA dollar|dollari]] eest. Kodutuks jäi üle poole linna elanikest. Paljud neist asusid elama lähedal asuvasesse [[Oakland]]i linna, kus elanike arv kasvas paari aastaga kaks korda. Maavärinas ja sellele järgnenud tulekahjus hukkus umbes 3000 inimest. <ref name="hkhk"/> [[Pilt:San francisco fire 1906.jpg|pisi|center|900px|San Francisco tules]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:San Francisco earthquake of 1906}} [[Kategooria:Maavärinad]] [[Kategooria:1906]] [[Kategooria:20. sajand Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:San Francisco]] t1oz8jayvmzmbprg2ad6gn9v1z7qvzn 0 261448 7206105 7198675 2026-08-01T19:02:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206105 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Adele Laurie Blue Adkins''', esinejanimega '''Adele''' [əˈdɛl], (sündinud [[5. mai]]l [[1988]] [[London]]is [[Tottenham]]is) on [[Suurbritannia]] laulja ja laulukirjutaja. Ta on tuntud võimsa metsosoprani vokaali ja tundelise laulukirjutamise poolest. Ta on saanud 16 [[Grammy auhind|Grammy auhinda]], 12 Briti muusikaauhinda, [[Oscar]]i, [[Primetime Emmy|Primetime Emmy auhinna]] ja [[Kuldgloobus]]e. Pärast BRIT kooli kunstide eriala lõpetamist 2006. aastal<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Cragg |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-09-02 |pealkiri=‘Adele gave us hope’: the inside story of the Brit School |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2022/sep/02/brit-school-artistic-legacy |vaadatud=2024-12-08 |issn=0261-3077}}</ref> sõlmis Adele lepingu plaadifirmaga XL Recordings. Tema debüütalbum "[[19 (Adele'i album)|19]]", mis ilmus 2008. aastal, sisaldas Ühendkuningriigis enim mängitud singleid "Chasing Pavements" ja "Make You Feel My Love". "19" valiti Ühendkuningriigis läbi aegade 20 enimmüüdud debüütalbumi hulka.<ref>{{Netiviide |pealkiri=After 37 weeks, Ed Sheeran's = moves ahead of Adele's 30 to top 2020s sales rankings |url=https://www.musicweek.com/talent/read/after-37-weeks-ed-sheeran-s-moves-ahead-of-adele-s-30-to-top-2020s-sales-rankings/086311 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.musicweek.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Moore |eesnimi=Sam |kuupäev=2022-10-14 |pealkiri=The top-selling debut albums in UK chart history have been revealed |url=https://www.nme.com/news/music/the-top-selling-debut-albums-in-uk-chart-history-have-been-revealed-and-they-might-surprise-you-3329014 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=NME |keel=en-GB}}</ref> Teda autasustati parima uue artisti [[Grammy auhind|Grammy auhinnaga]]. Adele andis 2011. aastal välja oma teise stuudioalbumi "[[21 (Adele'i album)|21]]". Sellest sai 21. sajandi üks enimmüüdumaid albumeid maailmas. "21" hoiab USA edetabeliajaloos kõige edukama albumi rekordit, olles Billboard 200 esikohal olnud 24 nädalat, singlitega "Rolling in the Deep", "[[Someone like You (Adele'i laul)|Someone like You]]" ja "Set Fire to the Rain", millest on saanud ta tunnuslood. Album pälvis rekordilised kuus Grammy auhinda, sealhulgas ka aasta albumi auhinna.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=GRAMMY-ÕHTU STAAR: Adele puhastas auhinnalaua ja tegi laval hiilgava comebacki |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/464370/grammy-ohtu-staar-adele-puhastas-auhinnalaua-ja-tegi-laval-hiilgava-comebacki |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 2012. aastal andis Adele välja [[James Bond|James Bondi]] filmi "[[007 Skyfall]]" tunnusloo "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]", mis tõi talle parima originaallaulu [[Oscar]]i. Adele'i kolmas stuudioalbum "25" ilmus 2015. aastal. See purustas esimese nädala müügirekordid Ühendkuningriigis ja USA-s. USA-s on see ainus album, mida nädalaga on müüdud üle kolme miljoni eksemplari. Album "25" võitis viis Grammy auhinda, sealhulgas aasta albumi auhinna. Peasingel "Hello"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-10-27 |pealkiri=Adele purustas uue videoga Vevo rekordi |url=https://menu.err.ee/287608/adele-purustas-uue-videoga-vevo-rekordi |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> saavutas ülemaailmselt tohutu edu. 2021. aastal ilmunud neljas stuudioalbum "30", mis sisaldab laulu "Easy on Me", võitis 2023. aastal Grammy auhinna. Albumid "25" ja "30" olid 2015. ja 2021. aastal enimmüüdud albumid kogu maailmas, sealhulgas USA-s ja Ühendkuningriigis. 2024. aasta seisuga on kõik tema stuudioalbumid, välja arvatud "19", olnud 21. sajandil kogu maailmas iga-aastase enimmüüdud albumite edetabeli tipus.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/8b063173-5be0-4bad-81e6-b95ecf796a7e/adelei-uut-singlit-mangiti-korghetkel-16-miljonit-korda-tunnis Adele'i uut singlit mängiti tippajal 1,6 miljonit korda tunnis]</ref> Adele on üks maailma edukamaid muusikaartiste, kelle plaate on üle maailma müüdud üle 120 miljoni eksemplari. Tema kui 21. sajandi naislaulja esitatud muusikat on Ühendkuningriigis kõige enam müüdud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=2021-03-09 |pealkiri=Adele Is the U.K.’s Best-Selling Female Artist of the 21st Century |url=https://www.billboard.com/pro/adele-uk-best-selling-female-artist-21st-century/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref>, ta nimetati USA 2010. aastate enimmüüdud artistiks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rolli |eesnimi=Bryan |pealkiri=Eminem Was The Bestselling Male Artist Of The 2010s |url=https://www.forbes.com/sites/bryanrolli/2020/01/10/eminem-was-the-bestselling-male-artist-of-the-2010s/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> Tema albumid "[[21 (Adele'i album)|21]]" ja "25" olid Ühendkuningriigis 2010. aastate kaks enimmüüdud albumit ja mõlemad on Ühendkuningriigi edetabeliajaloo enimmüüdud albumite hulgas. == Noorpõlv ja haridus == Adele Laurie Blue Adkins sündis 1988. aastal [[Tottenham]]is [[London]]is. Tema ema on inglanna Penny Adkins ning ta isa on waleslane Marc Evans.<ref name="mad-about">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Patterson |eesnimi=Sylvia |kuupäev=2008-01-27 |pealkiri=Mad about the girl |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2008/jan/27/popandrock.britawards2008 |vaadatud=2024-12-08 |issn=0261-3077}}</ref> Kui Adele oli kahe aastane, läks ta isa minema ning ta jäi elama koos oma emaga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-02-18 |pealkiri=Adele's father tells of heartache over their rift |url=https://www.telegraph.co.uk/culture/music/rockandpopmusic/9090365/Adeles-father-tells-of-heartache-over-their-rift.html |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=The Telegraph |keel=en}}</ref> Ta hakkas laulma nelja aastaselt ja ta kinnisideeks sai saada lauljaks. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-04-30 |pealkiri=Express Night Out {{!}} Arts & Events {{!}} Singing Stronger Every Day: Adele |url=http://www.expressnightout.com/content/2009/01/singing_stronger_every_day_adele_stays_g.php |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110430225847/http://www.expressnightout.com/content/2009/01/singing_stronger_every_day_adele_stays_g.php |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 1997. aastal kolisid üheksa-aastane Adele ja tema ema, kes oli mööblitisler ja täiskasvanute õppe korraldaja, Inglismaa lõunarannikule [[Brighton]]isse elama.<ref name="mad-about" /> 1999. aastal kolisid Adele ja ta ema tagasi Londonisse; esmalt Brixtonisse, seejärel naaberpiirkonda Lääne-Norwoodi Lõuna-Londonisse, mis on tema esimese laulu "Hometown Glory" inspiratsiooniks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Heawood |eesnimi=Sophie |kuupäev=2007-12-28 |pealkiri=Adele-ation starts here |keel=English |lehekülg=12[S]– |väljaanne=The Times |url=https://go.gale.com/ps/i.do?p=TTDA&u=wikipedia&id=GALE%7CIF0503700662&v=2.1&it=r&sid=bookmark-TTDA&asid=d7661805 |vaadatud=2024-12-08 |issn=0140-0460}}</ref> Noorpõlves käis ta tihti Brockwell Parkis, kus mängis kitarri ja laulis sõpradele, mida ta meenutas ka oma 2015. aasta laulus "Million Years Ago". Ta on öelnud: "Need on minu elu parimad hetked, mille olen seal veetnud. Ma sõitsin sellest kohast mööda ja puhkesin sõna otseses mõttes nutma. Ma tundsin sellest väga puudust."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Iasimone |eesnimi=Ashley |kuupäev=2015-11-23 |pealkiri=Adele Performs ‘Million Years Ago’ and ‘Hometown Glory’ on BBC Special: Watch |url=https://www.billboard.com/music/pop/adele-million-years-ago-hometown-glory-bbc-video-6770327/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> Adele lõpetas 2006. aasta mais [[Croydon]]is BRIT Kooli etenduskunsti ja tehnoloogia alal,<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-01-04 |pealkiri=Soul singers top new talent list |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7169307.stm |vaadatud=2024-12-08}}</ref> kus ta oli Leona Lewise ja Jessie J. klassikaaslane. Adele tunnustab kooli oma ande arendamise eest,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-06-05 |pealkiri=Interview: Adele - Singer and Songwriter - Blogcritics Music |url=http://blogcritics.org/music/article/interview-adele-singer-and-songwriter/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110605110239/http://blogcritics.org/music/article/interview-adele-singer-and-songwriter/ |url-olek=ei tööta }}</ref> kuigi tollal tundis ta rohkem huvi artistide ja repertuaari (A&R) eriala vastu ning lootis käivitada teiste inimeste karjääri. == Elu ja looming == === 2006–2010. Karjääri algus ja debüütalbum "19" === [[Fail:Adele.jpg|pisi|Adele esinemas 2007. aastal]] Neli kuud pärast kooli lõpetamist avaldas Adele veebilehel PlatformsMagazine.com neljandas numbris kaks laulu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Platform 04 |url=https://www.platformsmagazine.com/4/contents.htm |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.platformsmagazine.com}}</ref> Ta oli ühe klassiprojekti jaoks salvestanud kolme loo demo ja kinkinud selle oma sõbrale. Sõber postitas need demod platvormi Myspace, kus need said väga edukaks ja Adele sai ka telefonikõne plaadifirma XL Recordings direktorilt Richard Russellilt. Ta arvas, et pakkumine oli nali, sest ainus plaadifirma, mida ta teadis, oli [[Virgin Records]]. Seetõttu võttis ta kohtumisele kaasa oma sõbra. Umbes sel ajal tegi Adele koostööd ka Ricstaga laulu "Be Divine" jaoks, mida kirjeldatakse kui elektroonilist klubi laulu. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-12-11 |pealkiri=Adele's Collaborations, Ranked From Worst To Best |url=https://www.bustle.com/entertainment/adele-songs-collaborations-ranked |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Bustle |keel=en}}</ref> XL-is töötav Nick Huggett soovitas Adele'i September Managmenti juhatajale Jonathan Dickinsile ning 2006. aasta juunis saigi Dickinsist tema ametlik esindaja.<ref name="a-r-record">{{Netiviide |kuupäev=2013-11-11 |pealkiri=A&R, Record Label / Company, Music Publishing, Artist Manager and Music Industry Directory |url=http://www.hitquarters.com/index.php3?page=intrview/opar/intrview_Jonathan_Dickins_Interview.html |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111100000/http://www.hitquarters.com/index.php3?page=intrview/opar/intrview_Jonathan_Dickins_Interview.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> September Managment manageeris sel ajal Jamie T-d ja kuna Adele oli tema suur fänn, arvas ta, et see koht on tema jaoks õige. Seejärel sõlmis Huggett firmast XL Recordings 2006. aasta septembris lepingu Adele'iga.<ref name="a-r-record" /> Adele laulis sisse vokaali Jack Peñate'i loole "My Yvonne", mis oli tema debüütalbumil, ning selle salvestuse ajal kohtus ta esimest korda produtsent Jim Abbissiga, kes produtseeris suurema osa tema debüütalbumist, "19" kui ka lugusid albumilt "21".<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2009-04-06 |pealkiri=Penate collaborates with Adele |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7986334.stm |vaadatud=2024-12-09}}</ref> 2007. aasta juunis tegi Adele teledebüüdi, esitades BBC saates "Later... with Jools Holland" laulu "Daydreamer".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Owings |eesnimi=Lisa |url=https://archive.org/details/adelegrammywinni0000owin |pealkiri=Adele : Grammy-winning singer & songwriter |kuupäev=2013 |kirjastus=Minneapolis, MN : ABDO Pub. |teised=Internet Archive |isbn=978-1-61783-616-9}}</ref> Adele'i esimene hittlugu "Hometown Glory", mille ta kirjutas, kui ta oli 16-aastane, ilmus 2007. aasta oktoobris.<ref name="a-r-record" /> Temast sai esimene Brit Awards Critics' Choice'i auhinna laureaat ja BBC iga-aastases muusikakriitikute küsitluses Sound of 2008 nimetati ta 2008. aasta uueks tulijaks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-01-04 |pealkiri=Sound of 2008: Adele |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7168252.stm |vaadatud=2024-12-11}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=2007-12-10 |pealkiri=Adele Wins Brits Critics Choice Award |url=https://www.billboard.com/music/music-news/adele-wins-brits-critics-choice-award-1315959/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> Ta andis oma teise singli "Chasing Pavements" välja 14. jaanuaril 2008, kaks nädalat enne oma debüütalbumit. Laul jõudis Ühendkuningriigi edetabelis teisele kohale ja püsis seal neli nädalat. Album "19", mis sai pealkirja ta vanuse järgi ning mille paljud laulud ta kirjutas ja lõi ise, jõudis Briti edetabelite esikohale. [[The Times|The Timesi]] modernse muusika entsüklopeedia nimetas "19" tähtsaks valge inimese lauldud soulialbumiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-06-16 |pealkiri=Blue-eyed soul: Encyclopedia of Modern Music - Times Online |url=http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/music/article5597699.ece |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-06-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110616203103/http://entertainment.timesonline.co.uk/tol/arts_and_entertainment/music/article5597699.ece |url-olek=ei tööta }}</ref> Adele nimetati 2008. aasta Mercury auhinna kandidaadiks albumiga "19".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Jade |kuupäev=2013-05-08 |pealkiri=Last Shadow Puppets tipped for Nationwide Mercury music prize |url=https://www.liverpoolecho.co.uk/news/liverpool-news/last-shadow-puppets-tipped-nationwide-3481823 |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Liverpool Echo |keel=en}}</ref> Ta võitis ka Urban Music auhinna "Parim Džässi Esitus" ja MOBO (mustanahaliste päritolu muusika) nominatsiooni parima Ühendkuningriigi naise kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Estelle And Leona Lewis Lead 2008 Mobo Nominations |url=https://www.gigwise.com/news/45979/estelle-and-leona-lewis-lead-2008-mobo-nominations/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=www.gigwise.com}}</ref> 2008. aasta märtsis sõlmis Adele USA-sse minekuks lepingu [[Columbia Records|Columbia Recordsi]] ja XL Recordingsiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=2008-03-19 |pealkiri=Adele Inks U.S. Deal With Columbia |url=https://www.billboard.com/music/music-news/adele-inks-us-deal-with-columbia-1046129/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> Ta alustas samal kuul lühikese Põhja-Ameerika turneega. Album "19" ilmus USA-s juunis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-06-05 |pealkiri=Interview: Adele - Singer and Songwriter - Blogcritics Music |url=http://blogcritics.org/music/article/interview-adele-singer-and-songwriter/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110605110239/http://blogcritics.org/music/article/interview-adele-singer-and-songwriter/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ajakiri Billboard kirjutas selle kohta, et Adele'il on tõesti potentsiaali saada oma põlvkonna kõige austatumate ja inspireerivamate rahvusvaheliste artistide hulka.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Inc |eesnimi=Nielsen Business Media |url=https://books.google.com/books?id=_hIEAAAAMBAJ&q=Adele%20truly%20has%20potential%20to&pg=PA50 |pealkiri=Billboard |kuupäev=2008-06-07 |kirjastus=Nielsen Business Media, Inc. |keel=en}}</ref> Maailmaturnee "An Evening with Adele" esimene kontsert oli 2008. aasta mais ja viimane 2009. aasta juunis. [[Fail:Adele - Live 2009 (4).jpg|vasakul|pisi|Adele 2009. aasta jaanuaris kontserti andmas]] Hiljem tühistas Adele 2008. aasta USA turnee kontserdid, et olla koos endise poiss-sõbraga. Ta ütles 2009. aasta juunis ajakirjas Nylon: "Ma ei suuda uskuda, et ma seda tegin. See tundub nii tänamatu... Ma jõin liiga palju ning see oli meie suhte tähtis osa, nii et ma ei suutnud ilma temata olla ning ma mõtlesin, et ma tühistan siis oma kontserdid." Ta on seda eluperioodi nimetanud oma varaseks elukriisiks. Teda teatakse ka tema lendamise vastumeelsuse poolest ning koduigatsuse hoogude pärast, kui ta oma kodukohast Londonist eemal on. 2008. aasta oktoobri keskpaigaks tundus, et Adele'i katse Ameerikas läbi murda on nurjunud.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=British singer Adele is making a name in US |keel=en |väljaanne=Boston.com |url=https://www.boston.com/ae/celebrity/articles/2009/01/12/19_going_on_superstar/ |vaadatud=2024-12-11}}</ref> Kuid siis kutsuti ta muusikakülalisena esinema [[NBC]] meelelahutussaatesse "[[Saturday Night Live]]" 2008. aasta 18. oktoobril. Kuna just selles saates esines ka USA tollane asepresidendikandidaat Sarah Palin, vaatas saadet 17 miljonit vaatajat ning saade sai viimase 14 aasta parima reitingu. Adele esitas laule "Chasing Pavements" ja "Cold Shoulder"<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Television |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/section/arts/television |vaadatud=2024-12-11 |issn=0362-4331}}</ref> ning järgmisel päeval saavutas album "19" [[ITunes]]i edetabeli esikoha ja Amazon.comi edetabelis viienda koha, samas kui laul "Chasing Pavements" tõusis 25 parema hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-05-14 |pealkiri=Adele enjoys an "SNL" bump |url=http://www.newsday.com/entertainment/music/backstage-pass-1.811987/adele-enjoys-an-snl-bump-1.832659 |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514171031/http://www.newsday.com/entertainment/music/backstage-pass-1.811987/adele-enjoys-an-snl-bump-1.832659 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Selle tulemusel jõudis album Billboard 200 edetabelis 11. kohale, sellele eelneval nädalal oli see 35 kohal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hasty |eesnimi=Katie |kuupäev=2008-10-29 |pealkiri=AC/DC Debuts At No. 1 With 784,000 |url=https://www.billboard.com/music/music-news/acdc-debuts-at-no-1-with-784000-1043648/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> 2008. aasta novembris kolis Adele ema juurest Londonisse Notting Hilli, mis ajendas teda joomisest loobuma. 2009. aasta alguses sertifitseeris RIAA albumi kuldseks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2011-03-28 |pealkiri=How has Adele become so successful? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-12881151 |vaadatud=2024-12-11}}</ref> 2009. aasta juuliks oli albumit kogu maailmas müüdud 2,2 miljonit eksemplari.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-21 |pealkiri=Adele 'puts career on hold for dog' |url=https://www.digitalspy.com/music/a166444/adele-puts-career-on-hold-for-dog/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Digital Spy |keel=en-GB}}</ref> == Stiil == === Mõjutajad ja lemmikmuusikud === [[Fail:Spiceupyourlifetorontofirst cropped.jpg|vasakul|pisi|Adele peab [[Spice Girls]]i üheks oma suuremaks muusikahuvi ärgitajaks]] Adele peab ansamblit [[Spice Girls]] oma suurimaks mõjutajaks, kes läitsid temas armastuse ja kire muusika vastu. Ta on öelnud, et "nad tegid minust selle, kes ma täna olen".<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |url=https://www.magazinesdirect.com/categories/fashionandcelebrity/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.magazinesdirect.com}}</ref> Lapsena tegi ta õhtusöökide ajal Spice Girlsi järgi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-11-30 |pealkiri=Music: Chasing Adele {{!}} StarTribune.com |url=http://www.startribune.com/entertainment/music/37642734.html?elr=KArksD:aDyaEP:kD:aUg:oaEQDUiD3aPc:_Yyc:aUU |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111130122142/http://www.startribune.com/entertainment/music/37642734.html?elr=KArksD:aDyaEP:kD:aUg:oaEQDUiD3aPc:_Yyc:aUU |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Ta on öelnud, et ta süda murdus, kui tema lemmik Spice Girlsi liige [[Geri Halliwell]] ehk "Ginger Spice" grupist lahkus.<ref name="ReferenceA" /> Üks ta suurimaid mõjutajaid on veel Lauryn Hill.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Doeden |eesnimi=Matt |url=https://books.google.com/books?id=txuXAgAAQBAJ&pg=PA61 |pealkiri=Adele: Soul Music’s Magical Voice |kuupäev=2013-01-01 |kirjastus=Twenty-First Century Books |isbn=978-1-4677-1058-9 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lockett |eesnimi=Dee |kuupäev=2015-11-24 |pealkiri=What Exactly Makes Adele’s Voice So ‘Once in a Generation’ Special? |url=https://www.vulture.com/2015/11/what-exactly-makes-adeles-voice-so-special.html |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> 2011. aasta intervjuus pidas Adele oma lemmikalbumiks Hilli salvestist "The Miseducation of Lauryn Hill", kuid ütles ka sedaː "Analüüsisin plaati kaheksa-aastaselt umbes kuu aega ja mõtlesin pidevalt, millal mina kunagi nii kirglikult lugusid kirjutada oskan, kuigi vanemana olen ma mitmeid lugusid kirjutanud."<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-09-20 |pealkiri=Adele Gives Epic Shoutout To Lauryn Hill On 20th Anniversary Of ‘Miseducation’: ‘Thank You For&nbsp;Existing’ {{!}} ETCanada.com |url=https://etcanada.com/news/369360/adele-gives-epic-shoutout-to-lauryn-hill-on-20th-anniversary-of-miseducation-thank-you-for-existing/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2018-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180920022641/https://etcanada.com/news/369360/adele-gives-epic-shoutout-to-lauryn-hill-on-20th-anniversary-of-miseducation-thank-you-for-existing/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta tänas ka Hilli, et ta olemas on kirjas, mille ta pühendas Hilli albumi 20. aastapäeva auks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-09-20 |pealkiri=Adele Wrote Lauryn Hill A Lovely Note About 'Miseducation,' Inspiring Other Fans To Share Their Own |url=https://www.bustle.com/p/adele-wrote-lauryn-hill-a-lovely-note-about-miseducation-inspiring-other-fans-to-share-their-own-11991843 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Bustle |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Adele Tells Lauryn Hill 'Thank You for Existing' in Honor of 20th Anniversary of Miseducation Album |url=https://people.com/music/adele-lauryn-hill-miseducation-album20th-anniversary/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> Teda on mõjutanud ka [[Sinéad O'Connor]],<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Touré |kuupäev=2011-04-28 |pealkiri=Adele Opens Up About Her Inspirations, Looks and Stage Fright |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/adele-opens-up-about-her-inspirations-looks-and-stage-fright-79626/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> [[the Cranberries]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=Adele - Chooses The Tracks Of My Years - Radio Broadcast 2011 {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ckQjaUh5Yhw |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> [[Bob Marley]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-01-20 |pealkiri=BBC Radio 2 - Ken Bruce, 04/03/2011, Adele - Tracks Of My Years |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p00nfb5x |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=BBC |keel=en-GB}}</ref> [[The Cure]], Dusty Springfield<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Feldsine |eesnimi=Chris |kuupäev=2013-03-14 |pealkiri=The Highlighter presents - Musical Influences: Adele |url=https://nyunews.com/2013/03/14/adele/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Washington Square News}}</ref>, [[Whitney Houston]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=Whitney Houston Honored 10 Years After Her Death with PEOPLE Special Edition |url=https://people.com/music/whitney-houston-honored-10-years-after-her-death-with-people-special-edition/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> [[Aretha Franklin]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-16 |pealkiri=Aretha Franklin death: Elton John and Diana Ross lead tributes to the voice and the legend |url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/news/aretha-franklin-dead-dies-today-tribute-twitter-instagram-elton-john-diana-ross-soul-a8494786.html |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=The Independent |keel=en}}</ref> [[Céline Dion|Celine Dion]],<ref name="mad-about" /> [[Jeff Buckley]],<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2012-07-12 |pealkiri=Adele Says Hearing Pink Sing Changed Her Life - Socialite Life |url=http://socialitelife.com/adele-says-hearing-pink-sing-changed-her-life-12-2010 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120712132830/http://socialitelife.com/adele-says-hearing-pink-sing-changed-her-life-12-2010 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Annie Lennox]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-11-05 |pealkiri=Providing soundtrack to our lives: Annie Lennox feted by Tutu, Elton, Adele |url=https://www.heraldscotland.com/news/13130357.providing-soundtrack-lives-annie-lennox-feted-tutu-elton-adele/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=The Herald |keel=en}}</ref> Lapsena mõjutas Adele'i ka Gabrielle, keda Adele on imetlenud alates viiendast eluaastast. Pärast Lõuna-Londonisse kolimist hakkas ta huvi tundma selliste [[Rütm ja bluus|R&B]] artistide vastu nagu [[Aaliyah]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://raptv.com/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=RapTV |keel=en}}</ref> [[Destiny's Child]], Mary J. Blige<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-07-08 |pealkiri=ADELE: Up close and personal |url=http://www.bluesandsoul.com/feature/302/the_futures_looking_rosie_for_adele/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-07-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110708074331/http://www.bluesandsoul.com/feature/302/the_futures_looking_rosie_for_adele/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ja Alicia Keys.<ref name=":0" /> Adele on öelnud, et üks kõige määravamaid hetki tema elus oli see, kui ta nägi [[P!nk|Pinki]] esinemas Londonis Brixtoni akadeemias. Ta on öelnud: "See oli Missundaztoodi plaat, nii et ma olin umbes 13-14-aastane. Ma polnud kunagi kontserdil viibides kuulnud, et keegi laulaks niimoodi otse-eetris [...] Mäletan, et tundsin, nagu oleksin tuuletunnelis, sest tema hääl lihtsalt tabas mind. See oli imelineǃ"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-09-21 |pealkiri=Adele -- Defining Moments - Spinner |url=http://www.spinner.com/2010/12/23/adele-defining-moments/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120921054302/http://www.spinner.com/2010/12/23/adele-defining-moments/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1" /> [[Fail:Etta James04.JPG|pisi|Teismeeas kuulas Adele oma lauluoskust arendades ja harjutades [[Etta James|Etta Jamesi]]]] 2002. aastal avastas 14-aastane Adele [[Etta James|Etta Jamesi]] ja [[Ella Fitzgerald|Ella Fitzgeraldi]], kui ta uuris oma kohaliku muusikapoe jazziosakonnas artistide CD-sid. Teda rabas nende väljanägemine albumikaantel. Adele on öelnud, et ta hakkas igal õhtul tund aega Etta Jamesi kuulama ja õppima selle käigus oma häält tundma. Ta on tänanud Amy Winehouse'i ja tema 2003. aasta albumit "Frank", mis inspireerisid teda kitarri õppima, Adele on öelnud, et kui poleks olnud Amyt ja ta albumit "Frank", poleks ma sada protsenti kitarri õppima hakanud. Ma olen kitarril kirjutanud laulud "Daydreamer" ja "Hometown Glory" ning ka "Someone like You".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-27 |pealkiri=adele interview: world exclusive first interview in three years {{!}} read {{!}} i-D |url=https://i-d.vice.com/en_gb/article/adele-exclusive-full-cover-story-i-d |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927175948/https://i-d.vice.com/en_gb/article/adele-exclusive-full-cover-story-i-d |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Adele on imetlenud ka neid artisteː [[Lana Del Rey]], Grimes, Chvrches, FKA Twig, Alabama Shakes, [[Kanye West]], [[Rihanna]], [[Britney Spears]], Frank Ocean, [[Queen]] ja Stevie Nicks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Canada |eesnimi=HELLO! |pealkiri=Adele praises Britney Spears: ‘She is the queen!’ |url=https://redcarpet.ca.hellomagazine.com/music/02015112620591/adele-praises-britney-spears-she-is-the-queen |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211115170024/https://redcarpet.ca.hellomagazine.com/music/02015112620591/adele-praises-britney-spears-she-is-the-queen |arhiivimisaeg=2021-11-15 |vaadatud=2024-12-13 |väljaanne=ca.hellomagazine.com |keel=English |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=2015-11-17 |pealkiri=Adele Talks 'When We Were Young,' Jeff Buckley Influence |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/adele-talks-when-we-were-young-jeff-buckley-influence-in-new-interview-71273/ |vaadatud=2024-12-13 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> 2017. aastal ütles ta, et [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] on talle eriline inspiratsioon, nimetades teda tema elu artistiks, ja lisas veel, et teised artistid, kes mulle nii palju tähendavad, on kõik surnud.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Read Adele's Grammys speech in full |keel=en-GB |väljaanne=The Independent |url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/news/grammys-2017-adele-full-speech-beyonce-lemonade-dedicated-a7576966.html |vaadatud=2024-12-13}}</ref> Adele ütles, et ta albumi "25" peamiseks inspiratsiooniks oli [[Madonna (laulja)|Madonna]] 1998. aasta album "Ray of Light".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hiatt |eesnimi=Brian |kuupäev=2015-11-03 |pealkiri=Adele: Inside Her Private Life and Triumphant Return |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/adele-inside-her-private-life-and-triumphant-return-37131/ |vaadatud=2024-12-13 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> Ta on öelnud, et albumi "25" ilmumine ja tema enda muusikasse tagasitulek oli inspireeritud [[Kate Bush|Kate Bushist]], kes 2014. aastal naasis kontserdilavale pärast 35-aastast pausi, mis oli ta ainus turnee 1979. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=music |eesnimi=Guardian |kuupäev=2015-12-02 |pealkiri=Adele: Kate Bush inspired my comeback |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2015/dec/02/adele-kate-bush-inspired-my-comeback |vaadatud=2024-12-13 |issn=0261-3077}}</ref> Adele mainis, et Max Martini töö [[Taylor Swift|Taylor Swifti]] looga "I Knew You Were Trouble" oli inspiratsiooniks tema loole "Send My Love (To Your New Lover)".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stephens |eesnimi=Britt |kuupäev=2015-11-27 |pealkiri=Taylor Swift Was the Inspiration Behind One of Adele's New Songs |url=https://www.popsugar.com/celebrity/adele-inspired-taylor-swift-new-song-39221967 |vaadatud=2024-12-13 |väljaanne=Popsugar |keel=en}}</ref> ==Eraelu== 2011. aastal alustas Adele suhet heategevusettevõtja Simon Koneckiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ravitz |eesnimi=Justin |kuupäev=2012-06-29 |pealkiri=Adele Is Pregnant! |url=https://www.usmagazine.com/celebrity-moms/news/adele-is-pregnant-2012296/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Us Weekly |keel=en-US}}</ref> Nende poeg sündis 2012. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Letkemann |eesnimi=Jessica |kuupäev=2012-10-21 |pealkiri=Adele Gives Birth to Baby Boy: Reports |url=https://www.billboard.com/music/music-news/adele-gives-birth-to-baby-boy-reports-474548/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> Lapsevanemaks saamise teemal ütles Adele, et ta tunneb, et ta elul on uus eesmärk, mida varem tal ei olnud. Adele ja Konecki esitasid hagi Ühendkuningriigis asuva fotoagentuuri vastu, mis avaldas 2013. aastal perereisidel tehtud pilte nende pojast.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Association |eesnimi=Press |kuupäev=2014-07-23 |pealkiri=Adele’s son gets payout in privacy case |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/media/2014/jul/23/adele-son-payout-privacy-corbis-angelo-adkins |vaadatud=2024-12-08 |issn=0261-3077}}</ref> Nende advokaadid said ettevõttelt kahjutasu 2014. aasta juulis.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-07-23 |pealkiri=Singer Adele wins damages over paparazzi photos of son |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-28439754 |vaadatud=2024-12-08}}</ref> Adele on rääkinud, et ta on kannatanud sünnitusjärgse depressiooni, ärevuse ja paanikahoogude all.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Scutti |eesnimi=Susan |kuupäev=2016-11-01 |pealkiri=Adele opens up about her postpartum depression |url=https://www.cnn.com/2016/11/01/health/adele-postpartum-depression/index.html |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Adele emotionally explains why she may never tour again |url=https://www.stylist.co.uk/people/adele-panic-attack-anxiety-why-never-tour-again-concert-tickets/33141 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.stylist.co.uk}}</ref> 2017. aasta alguses hakkas ajakirjandus spekuleerima, et Adele ja Konecki olid salaja abiellunud, kuna neid märgati kandmas samasuguseid sõrmuseid sõrmusesõrmedes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Adele Sparks Marriage Rumors After Singer and Simon Konecki Step Out Wearing New Rings |url=https://www.etonline.com/news/206353_adele_sparks_marriage_rumors_after_singer_and_simon_konecki_step_out_wearing_new_rings |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=Entertainment Tonight |keel=en-US}}</ref> 59. Grammy muusikaauhindade galal kinnitas Adele neid kõlakaid, nimetades Simon Koneckit aasta albumi auhinna tänukõnes tema abikaasaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Holcombe |eesnimi=Madeline |kuupäev=2017-02-13 |pealkiri=Adele confirms she’s married |url=https://edition.cnn.com/2017/02/13/entertainment/adele-husband-grammys-trnd/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> 2017. aasta märtsis Austraalias Brisbane'is toimunud kontserdil ütles ta publikule: "Ma olen nüüd abielus".<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-03-05 |pealkiri=Adele confirms she is married to Simon Konecki |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/newsbeat-39172292 |vaadatud=2024-12-09}}</ref> 2021. aastal Briti Vogue'ile antud intervjuus paljastas ta aga, et tegelikult nad abiellusid 2018. aastal ja läksid ka lahku samal aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hattersley |eesnimi=Giles |kuupäev=2021-10-07 |pealkiri=Adele, Reborn: The British Icon Gets Candid About Divorce, Body Image, Romance & Her “Self-Redemption” Record |url=https://www.vogue.co.uk/arts-and-lifestyle/article/adele-british-vogue-interview |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=British Vogue |keel=en-GB}}</ref> Umbes sellel ajal sai Adele'ist kodune lapseema.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jennifer Lawrence and Adele Surprise Fans by Crashing NYC Gay Bar and Playing Drinking Games |url=https://people.com/movies/adele-jennifer-lawrence-crash-gay-bar-new-york/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> 2019. aasta aprillis kinnitasid Adele'i esindajad lahkuminekut [[Associated Press]]i vahendusel ja kinnitasid, et Adele ja Konecki jätkavad oma poja kooskasvatamist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Adele and Husband Simon Konecki Split After More Than 7 Years Together |url=https://people.com/music/adele-simon-konecki-split/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-20 |pealkiri=Rep: Adele, husband Simon Konecki have separated |url=https://apnews.com/article/e74bd7473e7c4144941511c9abb564ae |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> 13. septembril 2019 algatas Adele abielulahutuse, mis jõudis lõpule 4. märtsil 2021.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-09-13 |pealkiri=Adele files for divorce from husband Simon Konecki |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-49684581 |vaadatud=2024-12-09}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hitt |eesnimi=Caitlyn |kuupäev=2021-03-05 |pealkiri=Adele, Simon Konecki Finalize Their Divorce After Nearly 2 Years |url=https://www.usmagazine.com/celebrity-news/news/adele-simon-konecki-finalize-their-divorce-after-nearly-2-years/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=Us Weekly |keel=en-US}}</ref> 2021. aastal astus Adele suhtesse Ameerika spordiagendi Rich Pauliga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-28 |pealkiri=Adele's £750k engagement ring and secret wedding plans with multi-millionaire Rich Paul |url=https://www.hellomagazine.com/brides/20230228165511/adele-engagement-ring-secret-wedding-plans-millionaire-rich-paul/ |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=HELLO! |keel=en}}</ref> Oma kontserdisarja ajal Münchenis 9. augustil 2024 tegi ta avalikuks oma kihluse Pauliga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-09 |pealkiri=Adele Confirms Engagement to Rich Paul |url=https://www.eonline.com/news/1368449/adele-confirms-engagement-to-rich-paul |vaadatud=2024-12-09 |väljaanne=E! Online}}</ref> 2015. aastal ütles Adele: "Ma olen feminist, ma usun, et kõiki tuleks kohelda ühtemoodi, olenemata rassist ja seksuaalsusest."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hiatt |eesnimi=Brian |kuupäev=2015-11-03 |pealkiri=Adele: Inside Her Private Life and Triumphant Return |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/adele-inside-her-private-life-and-triumphant-return-37131/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> [[LGBT]]-kogukonda toetades pühendas emotsionaalne Adele 12. juunil 2016 oma kontserdi Belgias Antwerpenis Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Orlando linnas geiööklubis toimunud massitulistamise ohvritele, lisades: "LGBT kogukond on nagu minu hingesugulased juba väga noorest saadik, nii et olen sellest väga liigutatud."<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Emotional Adele dedicates show to Orlando |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/av/uk-36519881 |vaadatud=2024-12-11}}</ref> Adele hoolib väga oma privaatsusest. Ta püüab elada normaalset elu ja ega räägi avalikult oma eraelust. Samuti ei reklaami ta ühtegi toodet ega teeni raha privaatkontsertidega. == Poliitilised vaated == Adele on [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] toetaja, ta on öelnud 2011. aastal, et ta on läbi ja lõhki leiboristlik naine ja samas intervjuus oli ta kriitiline [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] suhtes.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mirror.co.uk |kuupäev=2011-05-28 |pealkiri=Adele slams David Cameron as a "wally" |url=https://www.mirror.co.uk/news/uk-news/adele-slams-david-cameron-as-a-wally-131372 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=The Mirror |keel=en}}</ref> Hoolimata tema väljakuulutatud poliitilisest joondumisest sai Adele 2011. aasta intervjuus ajakirjale Q vastureaktsiooni oma kommentaaride eest maksude maksmise kohta. Ta ütles: "Ma kasutan NHS-i, ma ei saa enam ühistransporti kasutada, tehes seda, mida teen, käisin riigikoolis ja ma olen kurb, et pean maksma 50 protsenti! Rongid hilinevad alati, enamik riigikoole on jamad ja ma pean sulle andma neli miljonit naela. Kui ma sain oma maksuarve 19-aastaselt, olin valmis minema ja ostma relva ja avama juhuslikult tule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Interviews |eesnimi=Clash Magazine Music News, Reviews & |perekonnanimi2=Murray |eesnimi2=Robin |kuupäev=2011-05-25 |pealkiri=Adele Bemoans Tax Bill |url=https://www.clashmusic.com/news/adele-bemoans-tax-bill/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Clash Magazine Music News, Reviews & Interviews |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-06-09 |pealkiri=Singer Adele sparks online backlash after complaining about paying taxes |url=https://www.nydailynews.com/2011/06/09/singer-adele-sparks-online-backlash-after-complaining-about-paying-taxes/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=New York Daily News |keel=en-US}}</ref> == Sissetulek ja kinnisvara == 2012. aastal tõusis Adele Ühendkuningriigi rikkaimate alla 30-aastaste noorte muusikute edetabelis esikohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-19 |pealkiri=Revealed – Britain's richest young musicians |url=https://www.nme.com/photos/revealed-britain-s-richest-young-musicians-1437355 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619185234/https://www.nme.com/photos/revealed-britain-s-richest-young-musicians-1437355 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2012. aasta juulis oli ta [[Forbes|Forbesi]] andmetel maailma enimtasustatud alla 30-aastaste kuulsuste edetabelis kuuendal kohal, olles teeninud 2011. aasta maist kuni 2012. aasta maini 23 miljonit naela.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-09-10 |pealkiri=BBC - Newsbeat - Adele joins Forbes celebrity rich list of under-30s |url=http://www.bbc.co.uk/newsbeat/18824543 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-04-19 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130419182315/http://www.bbc.co.uk/newsbeat/18824543 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Aastatel 2013–2018, oli Adele Ühendkuningriigi ja Iirimaa rikkaimate alla 30-aastaste muusikute nimekirjas esikohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-06 |pealkiri=Adele named richest UK celebrity aged 30 or under - BBC News |url=https://www.bbc.com/news/newsbeat-46028642 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220606172524/https://www.bbc.com/news/newsbeat-46028642 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2015. aastal ütles Adele, et keeldub isiklikust valikust igasugustest tulusatest toetuspakkumistest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-11-16 |pealkiri=Adele Will Sing Your Birthday For Free |url=https://graziadaily.co.uk/celebrity/news/adele-will-sing-birthday-free/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Grazia |keel=en}}</ref> 2015. aastal teatas ta, et maksis Ühendkuningriigis 4 miljonit naela maksudeks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-06 |pealkiri=Adele paid as much tax last year as Facebook - BBC News |url=https://www.bbc.com/news/newsbeat-37935957 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220606184938/https://www.bbc.com/news/newsbeat-37935957 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2016. aasta juulis oli Adele Forbesi maailma 100 enimtasustatud kuulsuse edetabelis üheksandal kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-18 |pealkiri=Taylor Swift, Adele and other Forbes 100 highest-paid celebrities in the world earned $5.1 billion in last year combined {{!}} The Independent {{!}} The Independent |url=https://www.independent.co.uk/news/people/taylor-swift-one-direction-adele-forbes-100-richest-celebrities-in-the-world-a7131101.html |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220618214253/https://www.independent.co.uk/news/people/taylor-swift-one-direction-adele-forbes-100-richest-celebrities-in-the-world-a7131101.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Novembris 2016 ja novembris 2017 oli ta Forbesi maailma enimtasustatud naiste edetabelis teisel kohal, teenides 80,5 miljonit USA dollarit ja 69 miljonit dollarit. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-08-08 |pealkiri=Beyoncé, Adele, Taylor Swift among "Forbes"' highest-paid women in music&nbsp;- Music News - ABC News Radio |url=http://abcnewsradioonline.com/music-news/2017/11/20/beyonce-adele-taylor-swift-among-forbes-highest-paid-women-i.html |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220808023524/http://abcnewsradioonline.com/music-news/2017/11/20/beyonce-adele-taylor-swift-among-forbes-highest-paid-women-i.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Ajaleht Sunday Times Rich List hindas tema varaks 2017. aastal 125 miljonit naela ja ta oli Ühendkuningriigi rikkaimate muusikute edetabelis 19. kohal, olles samas ainuke naine 20 parima hulgas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trendell |eesnimi=Andrew |kuupäev=2017-05-04 |pealkiri=Sunday Times Rich List 2017 reveals UK's top 20 wealthiest names in music |url=https://www.nme.com/news/music/sunday-times-rich-list-2017-reveals-uks-top-20-wealthiest-names-music-2065878 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=NME |keel=en-GB}}</ref> Adele'il on kaks ettevõtet, Melted Stone Ltd ja Melted Stone Publishing.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-09 |pealkiri=The huge amount of money Adele earned last year without releasing any music - NZ Herald |url=https://www.nzherald.co.nz/entertainment/the-huge-amount-of-money-adele-earned-last-year-without-releasing-any-music/S3L2B44XHGSJVPYRRCKDT3VXSI/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220609211021/https://www.nzherald.co.nz/entertainment/the-huge-amount-of-money-adele-earned-last-year-without-releasing-any-music/S3L2B44XHGSJVPYRRCKDT3VXSI/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Ametlikel andmetel teenis ta 2017. aastal plaadimüügist 11,2 miljonit dollarit autoritasu pärast maksude tasumist ilma, et sel ajal oleks ühtegi uut albumit välja antud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-19 |pealkiri=How Adele Earned $11 Million During Her Year Off - E! Online |url=https://www.eonline.com/news/974352/how-adele-earned-11-million-during-her-year-off |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619160753/https://www.eonline.com/news/974352/how-adele-earned-11-million-during-her-year-off |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2019. aasta Sunday Timesi rikaste nimekirjas hinnati Adele'i varaliseks väärtuseks 150 miljonit naela (180,5 miljonit USA dollarit), millega oli ta Ühendkuningriigi rikkuselt 22. muusik, hoolimata sellest, et ta ei olnud alates 2017. aastast tuuritanud.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-09 |pealkiri=Ed Sheeran tops Adele as Stormzy joins Sunday Times Rich List |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-48204955 |vaadatud=2024-12-08}}</ref> 2012. aastal ostis Adele koos tollase elukaaslase Koneckiga Brightoni ja Hove'i äärelinnas Portslade'is 3,4 miljoni dollari eest ''[[art déco]]'' stiilis villa, mille ta müüs 2016. aastal 3,7 miljoni dollari eest maha. Samal aastal ostis ta Kensingtonis kaks kõrvuti ehitatud maja, mis maksid 7,7 miljonit ja 7,3 miljoni dollarit, eesmärgiga need kokku ehitada. Emale ostis ta umbes 817 000 dollarit maksnud maja Lääne-Londonis.<ref name="adeles-hou">{{Netiviide |kuupäev=2022-04-24 |pealkiri=Adele’s Houses: Inside Her Impressive Real Estate Portfolio {{!}} Architectural Digest |url=https://www.architecturaldigest.com/story/adeles-houses-inside-her-impressive-real-estate-portfolio |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220424163751/https://www.architecturaldigest.com/story/adeles-houses-inside-her-impressive-real-estate-portfolio |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2013. aastal üüris ta ajutiselt endise Paul McCartney 1100-ruutmeetrise häärberi, mille hinda pole välja öeldud. 2015. aastal ostis Adele Californias Malibus 5,2 miljoni dollari eest Vahemere stiilis puhkemaja ja müüs selle 2017. aastal maha odavamalt 4,8 miljoni dollari eest.<ref name="adeles-hou" /> Ta tahtis osta Beverly Hillsi suletud kogukonnas samal tänaval mitu kinnisvara ning alustas seda ideed ostes 2016. aastal Don Mischerilt ära ta maja 9,5 miljoni dollari eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-12-20 |pealkiri=Inside Adele’s $41.5 million Beverly Hills real estate portfolio made up of adjoining houses - realestate.com.au |url=https://www.realestate.com.au/news/inside-adeles-415-million-beverly-hills-real-estate-portfolio-made-up-of-adjoining-houses/ |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2021-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211220014219/https://www.realestate.com.au/news/inside-adeles-415-million-beverly-hills-real-estate-portfolio-made-up-of-adjoining-houses/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-10 |pealkiri=Meet the Former MTV VJ Who Now Sells Multimillion-Dollar Homes to Adele and Emilia Clarke – The Hollywood Reporter |url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/lifestyle-news/meet-mtv-vj-who-sells-928227/ |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220710144239/https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/lifestyle-news/meet-mtv-vj-who-sells-928227/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2016. aasta septembris [[Madison Square Garden|Madison Square Gardeni]] turnee ajal üüris Adele kolmeks nädalaks NBA mängija Deron Williamsi Tribeca korterit igakuise üüriga 60 000 dollarit.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-12-08 |pealkiri=Former NBA Star Deron Williams Relists Manhattan Penthouse for $26 Million - Mansion Global |url=https://www.mansionglobal.com/articles/former-nba-star-deron-williams-relists-manhattan-penthouse-for-26-million-83918 |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2021-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211208214004/https://www.mansionglobal.com/articles/former-nba-star-deron-williams-relists-manhattan-penthouse-for-26-million-83918 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2017. aastal ostis ta koos Koneckiga 5,3 miljonit dollarit maksva [[Tuudorstiil|Tuudoristiilis]] mõisa, mille nimi on Ridge Hill Manor ning mis asub Inglismaal East Grinsteadi äärelinnas. Aastatel 2019 ja 2021 ostis Adele veel kaks Beverly Hillsi häärberit, mis maksid 10,65 miljonit ja 10 miljonit dollarit. Ühe neist ostis ta [[Nicole Richie|Nicole Richielt]] ja tema abikaasalt [[Joel Madden|Joel Maddenilt]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-09 |pealkiri=Adele Buys a $10.65 Million Beverly Hills Mansion {{!}} Architectural Digest |url=https://www.architecturaldigest.com/story/adele-buys-a-new-beverly-hills-mansion |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220709175446/https://www.architecturaldigest.com/story/adele-buys-a-new-beverly-hills-mansion |url-olek=robot: teadmata }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-10 |pealkiri=Adele Buys Next-Door Neighbor Nicole Richie’s Beverly Hills House for $10 Million {{!}} Architectural Digest |url=https://www.architecturaldigest.com/story/adele-buys-next-door-neighbor-nicole-richies-beverly-hills-house-for-dollar10-million |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220710144240/https://www.architecturaldigest.com/story/adele-buys-next-door-neighbor-nicole-richies-beverly-hills-house-for-dollar10-million |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2022. aasta veebruaris teatati, et Adele ostis 58 miljoni dollari eest [[Sylvester Stallone|Sylvester Stallone'i]] endise 2000-ruutmeetrise häärberi [[Los Angeles|Los Angeleses]] Beverly Parkis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-19 |pealkiri=Sylvester Stallone lists Beverly Park estate for $110 million - Los Angeles Times |url=https://www.latimes.com/business/real-estate/story/2021-02-06/sylvester-stallone-beverly-park-matthew-perry-malibu-kelly-clarkson-encino |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619160759/https://www.latimes.com/business/real-estate/story/2021-02-06/sylvester-stallone-beverly-park-matthew-perry-malibu-kelly-clarkson-encino |url-olek=robot: teadmata }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Sylvester Stallone sells Beverly Park mansion for $58 million - Los Angeles Times |url=https://www.latimes.com/business/real-estate/story/2022-02-25/sylvester-stallone-sells-beverly-park-mansion-for-58-million-a-deep-discount |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220714171911/https://www.latimes.com/business/real-estate/story/2022-02-25/sylvester-stallone-sells-beverly-park-mansion-for-58-million-a-deep-discount |url-olek=robot: teadmata }}</ref> == Heategevus == Adele on esinenud mitmel heategevuskontserdil. Aastatel 2007 ja 2008 astus üles ta Londoni Union Chapelis toimunud Little Noise Sessionsil, mille kontsertide tulu annetati Mencapile, mis aitab õpiraskustega inimesi.<ref>{{Viide |pealkiri=Caroline Sanderson |kuupäev=2023-03-12 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Caroline_Sanderson |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-12-08}}</ref> 2008. aasta juulis ja novembris esines Adele festivalil Keep a Child Alive Black Ball Londonis ja New Yorgis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-07-11 |pealkiri=Adele and Jack Penate attends the Black Ball UK in aid of 'Keep A... |url=https://www.gettyimages.com/detail/news-photo/adele-and-jack-penate-attends-the-black-ball-uk-in-aid-of-news-photo/81907681 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Getty Images |keel=en-us |arhiivimisaeg=2025-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250304004850/https://www.gettyimages.com/detail/news-photo/adele-and-jack-penate-attends-the-black-ball-uk-in-aid-of-news-photo/81907681 |url-olek=ei tööta }}</ref> 17. septembril 2009 esines ta Brooklyni Muusikaakadeemias kontserdil [[VH1]] Divas, et koguda raha fondi Save The Music Foundation heaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-09-05 |pealkiri=VH-1 Divas returns with new batch {{!}} The Manila Bulletin Newspaper Online |url=http://www.mb.com.ph/articles/221489/vh1-divas-returns-with-new-batch |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120905105127/http://www.mb.com.ph/articles/221489/vh1-divas-returns-with-new-batch |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 6. detsembril avas Adele 40-minutilise esinemisega John Mayeri 2. iga-aastase puhkuse heategevusrevüü, mis toimus Los Angelese Nokia kontserdisaalis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-12-06 |pealkiri=NOKIA Theatre L.A. LIVE |url=http://www.nokiatheatrelalive.com/detail.php?section=detail&page=120608_800 |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2008-12-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081206003538/http://www.nokiatheatrelalive.com/detail.php?section=detail&page=120608_800 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2011. aastal andis Adele tasuta kontserdi Pride Londonile, registreeritud heategevusorganisatsioonile, mis korraldab Londonis [[LGBT]] üritusi. Samal aastal osales Adele Ühendkuningriigi heategevuslikus telethonis Comic Relief Red Nose Days 2011, esitades laulu "Someone like You". Adele on toetanud heategevusorganisatsiooni MusiCares, mille asutas National Academy of Recording Arts and Sciences abivajavate muusikute abistamiseks. 2009. aasta veebruaris esines Adele 2009. aasta MusiCaresi heategevuskontserdil Los Angeleses. 2011. ja 2012. aastal annetas Adele oksjonitel autogrammiga esemeid, et toetada MusiCaresi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Archive blogs |url=https://www.latimes.com/archives/blogs/ |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Place Your Bids {{!}} GRAMMY.com |url=https://www.grammy.com/news/place-your-bids |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=grammy.com}}</ref> Adele nõudis, et kõik tema Adele Live turnee Põhja-Ameerika etapi lavatagused külastajad annetaksid vähemalt 20 USA dollari suuruse annetuse Ühendkuningriigi heategevusorganisatsioonile SANDS, mis on organisatsioon, mille eesmärk on toetada kõiki, keda on puudutanud väikelapse surm, ja teha uuringuid, et vähendada väikelaste surmajuhtumeid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-12-05 |pealkiri=Adele’s Charity Doesn’t Extend To Crappy Beers |url=http://www.thesmokinggun.com/documents/adele-tour-rider-563891 |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=The Smoking Gun |keel=en}}</ref> 15. juunil 2017 osales Adele Lääne-Londonis [[Grenfell Toweri tulekahju]] ohvrite abistamisel, kus madalat profiili hoides märkas teda vaid käputäis fänne.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-06-15 |pealkiri=Adele visits Grenfell Tower site after fire |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-40286420 |vaadatud=2024-12-11}}</ref> Neli päeva hiljem ilmus ta [[Chelsea]] tuletõrjejaama ja tõi tuletõrjujatele kooke.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-06-20 |pealkiri=Adele makes secret visit to Chelsea fire station to thank Grenfell Tower heroes |url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/news/grenfell-tower-latest-adele-surprise-visit-chelsea-fire-station-firefighters-tea-cake-a7798471.html |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=The Independent |keel=en}}</ref> Jaamaülem Ben King ütles: "Ta tuli sisse ja ta jõi tassi teed valvel olevate tuletõrjujatega ning siis ühines meiega vaikuseminutiks." Austades tulekahju ohvreid oma esimesel Wembley show'l 28. juunil, julgustas Adele fänne annetama raha tulekahjus kannatanute abistamiseks, selle asemel et raisata raha kallile veinile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-06-29 |pealkiri=Adele pays tribute to Grenfell victims at Wembley Stadium show |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-40440509 |vaadatud=2024-12-11}}</ref> == Pärand == Seattle'i postintelligent on nimetanud Adele'i souli kuningannaks tema varase edu eest soulilaulja-laulukirjutajana, samas kui sellised väljaanded nagu [[Vogue]] ja [[Vanity Fair (ajakiri)|Vanity Fair]] nimetasid teda "südamete kuningannaks".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bell |eesnimi=Keaton |kuupäev=2021-11-17 |pealkiri=Adele’s ‘30’ Is Everything You Want from the Reigning Queen of Hearts—and Much More |url=https://www.vogue.com/article/adele-30-album-review |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Vogue |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Lisa |kuupäev=2016-10-31 |pealkiri=Cover Story: Adele, Queen of Hearts |url=https://www.vanityfair.com/culture/2016/10/adele-cover-story |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=Vanity Fair |keel=en-US}}</ref> 2014. aastal peeti Adele juba Briti kultuuriikooniks, välismaalt pärit noored nimetasid teda inimeste hulka, keda nad Ühendkuningriigi kultuuriga kõige enam seostasid, sealhulgas [[William Shakespeare]], kuninganna [[Elizabeth II]], [[David Beckham]], [[J. K. Rowling]], [[The Beatles]], [[Charlie Chaplin]] ja [[Elton John]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-04-23 |pealkiri=Shakespeare 'a cultural icon' abroad |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-27110234 |vaadatud=2024-12-08}}</ref> [[Fail:Adele 'Adele Live 2016' - Nashville DSC04865 (30113943110).jpg|pisi|Adelet tunnustati 2010. aastatel sageli muusikatööstuse kehva müügi taaselustamise eest.]] Plaadifirma XL Recordings asutaja Richard Russell kiitis Adele, et tal on potentsiaal muuta seda, kuidas naisi muusikatööstuses nähakse, keskendudes pigem muusikale kui inimese soole.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Topping |eesnimi=Alexandra |kuupäev=2011-05-29 |pealkiri=Adele can change how music industry markets female acts, says label boss |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2011/may/29/adele-change-women-music-business |vaadatud=2024-12-10 |issn=0261-3077}}</ref> [[The New Yorker]] nimetas teda 27-aastaselt "maailma populaarseimaks elavaks soulilauljaks".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Petrusich |eesnimi=Amanda |kuupäev=2015-11-16 |pealkiri=The Singularity of Adele’s Soul |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/culture/cultural-comment/the-singularity-of-adeles-soul |vaadatud=2024-12-10 |issn=0028-792X}}</ref> Vulture'ile kirjutades arvas Jillian Mapes, et Adele on esimeste tüsedamate naiskultuuri ikoonide seas, kes on jõudnud kommertsedu kõrgeimatele astmetele, ilma et ta oleks pidanud oma kehakaalu üle nalja tegema.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mapes |eesnimi=Jillian |kuupäev=2015-11-24 |pealkiri=In Praise of Adele, My Fat, Flawless Heroine |url=https://www.vulture.com/2015/11/adele-my-fat-flawless-heroine.html |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> [[Time|Time'i]] ajakirjanik Sam Lansky kirjeldas teda kui laulja igale põlvkonnale ja väitis, et Adele loob silla popmuusika minevikku ja tulevikku vahele. Lansky kirjutas, et Adele, kes laulab nagu talle meeldib, läheb tavalisest muusikavoolust vastupidises suunas, sest tema kaasaegsed püüavad järgida trende ja kõlavad täpselt samamoodi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lansky |eesnimi=Sam |kuupäev=2015-12-21 |pealkiri=Adele Is Music’s Past, Present and Future |url=https://time.com/4155801/adele-story/ |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=TIME |keel=en |arhiivimisaeg=2024-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240309010409/https://time.com/4155801/adele-story/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Billboard tunnustas Adele'i muusikatööstuse taaselustamise eest 2011. aastal, albumi "21" ilmumisaastal, ning kirjutas: "Ta on tähtsal kohal mitte ainult 2011. aastal, vaid kogu 21. sajandi popis: üliandekas laulja ja laulukirjutaja, kes läheneb laulude salvestamisele ja nende esitamisele täie pühendusega. Ta on aval, sümpaatne ja kummalisel kombel vähenõudlik isiksus nii laval kui ka muul ajal."<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Unterberger |eesnimi=Andrew |kuupäev=2019-12-03 |pealkiri=2011 Was the Year That… Adele Revived the Music Industry |url=https://www.billboard.com/music/pop/2011-adele-revived-industry-year-8543158/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> Veebilehed Junkee ja Consequence of Sound tunnustasid teda popmuusika taaselustamise eest ja laulude kirjutamise eest, mida inimesed saavad kuulates läbi elada, albumil "21".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-19 |pealkiri=How Adele’s ‘21’ Heralded A New Era Of Relatable Pop |url=https://archive.junkee.com/adele-21-anniversary/285398 |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Junkee |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-24 |pealkiri=Adele's 21 Brought Sincerity to Pop Music When It Needed It Most |url=https://consequence.net/2021/01/adele-21-anniversary/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Consequence |keel=en}}</ref> Artiklis milles kirjutati, kuidas 2011. aasta popmuusikas, tunnustas veebileht Junkee Adele'i ka lahkumineku ballaadide taaselustamise eest, näidates teed noortele artistidele, nagu [[Olivia Rodrigo]], kes siiani kasutavad samu popballaadi elementi oma muusikas. 2021. aasta [[The Daily Telegraph|The Daily Telegraphi]] artiklis kirjutas James Hall, et uus Adele'i album ei ole lihtsalt üks väljalase – see on ülemaailmne kultuurisündmus".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-13 |pealkiri=Adele, Inc: why the music industry is banking on pop’s $1.5 million-a-day woman |url=https://www.telegraph.co.uk/music/artists/adele-inc-music-industry-banking-pops-millions-a-day-woman/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220513215322/https://www.telegraph.co.uk/music/artists/adele-inc-music-industry-banking-pops-millions-a-day-woman/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Rolling Stone|Rolling Stone'i]] ajakirjanikud märkisid, et Adele on kirjutanud rohkem populaarseks jäänud laule kui keegi teine ​​oma põlvkonnas, igast tema singel on jäänud inimestele südametesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Dolan |eesnimi=Brittany Spanos,Rob Sheffield,Larisha Paul,Ilana Kaplan,Elias Leight,David Browne,Jon |kuupäev=2021-12-09 |pealkiri=Every Adele Song, Ranked |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/every-adele-song-ranked-1268578/send-my-love-to-your-new-lover-1268606/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}</ref> == Saavutused ja tunnustus == [[Fail:Adele Live 2017 - The FINALE - WEMBLEY Stadium - LONDON - Make You Feel My Love (night 2, June 29th).jpg|pisi|Adele [[Wembley staadion|Wembley staadionil]] juunis 2017. Adele kontserdil 28. juunil oli 98 000 pealtvaatajat, mis on Ühendkuningriigi muusikaürituste rekord.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2017-07-01 |pealkiri=Adele cancels final two Wembley shows |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-40465871 |vaadatud=2024-12-10}}</ref>]] Adele'i lauludega helikandjaid on 2022. aasta seisuga müüdud maailmas ​​üle 170 miljoni plaadi, sealhulgas 70 miljonit albumit ja üle 100 miljoni singli, mis teeb temast ühe maailma enimmüüdud muusikaartisti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BBC Radio 2 reveals Adele’s 21 is UK’s biggest selling album in All-Female Chart Countdown for National Album Day |url=https://www.bbc.com/mediacentre/2021/all-female-chart-countdown-national-album-day |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en}}</ref> Ta on üks artistidest, kes toob muusikatööstusele päevas kõige rohkem tulu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-13 |pealkiri=Adele, Inc: why the music industry is banking on pop’s $1.5 million-a-day woman |url=https://www.telegraph.co.uk/music/artists/adele-inc-music-industry-banking-pops-millions-a-day-woman/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2022-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220513215322/https://www.telegraph.co.uk/music/artists/adele-inc-music-industry-banking-pops-millions-a-day-woman/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2009. aastal toimunud 51. Grammy auhindade jagamisel võitis 21-aastane Adele parima uue artisti ja parima nais popvokaali esitaja laureaat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-02-09 |pealkiri=Grammy Awards 2009: The full list of winners |url=https://www.telegraph.co.uk/culture/music/4565685/Grammy-Awards-2009-The-full-list-of-winners.html |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=The Telegraph |keel=en}}</ref> Ta oli nomineeritud ka kategooriates aasta plaat ja aasta laul. Tema debüütalbumi "19" edu tõttu kandideeris Adele kolmele Briti muusikaauhinnale Briti naissooloartist, Briti aasta singel ja Briti läbimurdetegu.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2009-01-20 |pealkiri=Brit Awards 2009: Winners list |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7841069.stm |vaadatud=2024-12-10}}</ref> Seejärel saatis Briti tolleaegne peaminister [[Gordon Brown]] Adele'ile tänukirja, milles ta ütles, et riigi rahaliste probleemide keskel olete teie meie valgus tunneli lõpus. Adele'i teine ​​album "21" tõi talle rekordilised kuus [[Grammy auhind|Grammy auhinda]], sealhulgas aasta albumi auhinna ning kaks Briti auhinda, sealhulgas Briti aasta album. Adele on teine ​​laulja ja esimene naislaulja, kes on võitnud kõik neli tähtsaimat Grammy auhinda.<ref name=":2" /> Albumi edu tõttu mainiti teda [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordite raamatus]] mitu korda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-09-23 |pealkiri=Adele, Lady Gaga, Justin Bieber Land New Guinness Records - Music, Celebrity, Artist News {{!}} MTV |url=http://www.mtv.com/news/articles/1670701/lady-gaga-adele-guinness-book-of-world-records.jhtml |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2011-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110923163704/http://www.mtv.com/news/articles/1670701/lady-gaga-adele-guinness-book-of-world-records.jhtml |url-olek=ei tööta }}</ref> 21 nädalat järjest USA-s esikohal olles purustas Adele Billboardi ajaloo pikimalt esikohal olnud naislaulja albumi rekordi, alistades rekordi, mis kuulus varem filmi "Ihukaitsja" [[Whitney Houston|Whitney Houstoni]] laulude albumile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-06-10 |pealkiri=Adele Breaks Record By Selling 730,000 After Grammys - Music, Celebrity, Artist News {{!}} MTV.com |url=http://www.mtv.com/news/articles/1679672/adele-breaks-record-sales-grammy.jhtml |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120610090302/http://www.mtv.com/news/articles/1679672/adele-breaks-record-sales-grammy.jhtml |url-olek=ei tööta }}</ref> 21 oli 23. nädalat 2012. aasta märtsis Billboardi esikohal, tehes sellest kõige kauem esikohal albumi alates 1985. aastast<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=2012-02-29 |pealkiri=Adele’s ’21’: Longest-Running No. 1 Album Since ‘Purple Rain’ |url=https://www.billboard.com/music/music-news/adeles-21-longest-running-no-1-album-since-purple-rain-503084/ |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}</ref> ja sellest sai USA-s viimase 10 aasta suurima läbimüügiga albumite edetabelis neljas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-03-16 |pealkiri=Chart Watch Extra: Top Albums Of Last 10 Years |url=https://www.yahoo.com/entertainment/blogs/chart-watch/chart-watch-extra-top-albums-last-10-years-181452729.html |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=Yahoo Entertainment |keel=en-US |arhiivimisaeg=2026-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260202194332/https://www.yahoo.com/entertainment/blogs/chart-watch/chart-watch-extra-top-albums-last-10-years-181452729.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Album "21" on 21. sajandi enimmüüdud album Ühendkuningriigis ja enimmüüdud naislaulja album Ühendkuningriigi edetabelite ajaloos ning ühtlasi ka Ühendkuningriigi ajaloo suurima läbimüügiga album.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2011-04-04 |pealkiri=Adele makes music history - again |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/cbbcnews/hi/newsid_9440000/newsid_9446200/9446210.stm |vaadatud=2024-12-11}}</ref> 6. märtsil sai albumil "21" täis 30 nädalat Austraalia ARIA edetabeli esikohal, tehes sellest 21. sajandi kõige kauem esikohal olnud albumi Austraalias ja läbi aegade teise pikima aja esikohal olnud albumi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-03-05 |pealkiri=Adele's 21 breaks Australian chart record |url=https://www.smh.com.au/entertainment/music/adeles-21-breaks-australian-chart-record-20120305-1ud5s.html |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=The Sydney Morning Herald |keel=en}}</ref> 2010. aastal olid Adele'i albumid "21" ning "19" Ühendkuningriigis väga populaarsed ja mingil ajal müüdi üks eksemplar iga 7 sekundi järel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The songs that truly defined the 2010s |url=https://www.bbc.com/culture/article/20191220-the-songs-that-truly-defined-the-2010s |vaadatud=2024-12-11 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> == Diskograafia == * [[19 (Adele'i album)|19]] (2008) * [[21 (Adele'i album)|21]] (2011) * 25 (2015) * 30 (2021) == Esinemine meelelahutussaadetes ja videofilmides == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" ! scope="col" |Aasta ! scope="col" |Pealkiri ! scope="col" |Märkmed ! scope="col" class="unsortable" |Viited |- |2007 ! rowspan="2" scope="row" |''[[Later... with Jools Holland]]'' |8. juuni 2007 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite journal|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/16df1c4bfc424ca4a93dbd6cbe0e9bed|title=Later.... with Jools Holland – BBC Two England – 8 June 2007 – BBC Genome|journal=The Radio Times|issue=4338|page=112|date=31 May 2007|access-date=20 September 2018|archive-date=2024-12-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20241224202403/https://genome.ch.bbc.co.uk/16df1c4bfc424ca4a93dbd6cbe0e9bed|url-status=dead}}</ref> |- | rowspan="6" |2008 |1. aprill 2008 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite journal|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/d5667f8270244e32ab488ad5d978e4a9|title=Later Live.... with Jools Holland – BBC Two England – 1 April 2008 – BBC Genome|journal=The Radio Times|issue=4380|page=96|date=27 March 2008|access-date=20 September 2018|archive-date=2025-02-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20250222041719/https://genome.ch.bbc.co.uk/d5667f8270244e32ab488ad5d978e4a9|url-status=dead}}</ref> |- ! scope="row" |''[[Never Mind the Buzzcocks]]'' |4. oktoober 2008 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite journal|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/9a741b1a58cd4810b4c0486f9996db75|title=Never Mind the Buzzcocks – BBC Two England – 4 October 2008 – BBC Genome|journal=The Radio Times|issue=4407|page=50|date=2 October 2008|access-date=20 September 2018|archive-date=2025-02-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20250221051753/https://genome.ch.bbc.co.uk/9a741b1a58cd4810b4c0486f9996db75|url-status=dead}}</ref> |- ! scope="row" |''[[Saturday Night Live]]'' |"[[Josh Brolin]] / Adele" | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=http://www.nbc.com/saturday-night-live/season-34/episode/5-josh-brolin-with-adele-62666|title=SNL Season 34 Episode 05 - Josh Brolin, Adele - NBC.com|website=NBC|access-date=20 September 2018}}</ref> |- ! scope="row" |''BBC Electric Proms'' |Episoodː 22. oktoober 2008 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite journal|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/a6ab2653d2f34a90a101b8c5dcf870f4|title=BBC Electric Proms – BBC Two England – 22 October 2008 – BBC Genome|journal=The Radio Times|issue=4409|page=106|date=16 October 2008|access-date=20 September 2018|archive-date=2025-02-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20250223033623/https://genome.ch.bbc.co.uk/a6ab2653d2f34a90a101b8c5dcf870f4|url-status=dead}}</ref> |- ! scope="row" |''Sound'' |6. detsember 2008 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/dd239ecb97b84cd0822f616499edd527|title=Sound – BBC Two England – 6 December 2008 – BBC Genome|website=genome.ch.bbc.co.uk|date=6 December 2008|access-date=20 September 2018|archive-date=2024-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20241127122538/https://genome.ch.bbc.co.uk/dd239ecb97b84cd0822f616499edd527|url-status=dead}}</ref> |- ! scope="row" |''[[Jools' Annual Hootenanny]]'' |31. detsember 2008 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite journal|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/9d30d58e1c0d4d8db144603f54c9cf15|title=Jools's Annual Hootenanny – BBC Two England – 31 December 2008 – BBC Genome|journal=The Radio Times|issue=4418|page=226|date=18 December 2008|access-date=20 September 2018|archive-date=2024-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20241127120648/https://genome.ch.bbc.co.uk/9d30d58e1c0d4d8db144603f54c9cf15|url-status=dead}}</ref> |- | rowspan="2" |2009 ! scope="row" |''[[Ugly Betty]]'' |"[[In the Stars (Ugly Betty)|In the Stars]]": Külalisnäitleja | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite magazine|title='Ugly Betty' made Adele famous, and here's how|url=https://ew.com/article/2016/06/13/ugly-betty-adele/|magazine=[[Entertainment Weekly]]|access-date=20 September 2018|archive-date=2024-12-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20241226075114/https://ew.com/article/2016/06/13/ugly-betty-adele/|url-status=dead}}</ref> |- ! scope="row" |''[[Never Mind the Buzzcocks]]'' |23. juuli 2009 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite journal|url=https://genome.ch.bbc.co.uk/22d39015ef8844e2b9754a1f645e3ba1|title=Never Mind the Buzzcocks – BBC Two England – 23 July 2009 – BBC Genome|journal=The Radio Times|issue=4447|page=102|date=16 July 2009|access-date=20 September 2018|archive-date=2024-11-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20241127114242/https://genome.ch.bbc.co.uk/22d39015ef8844e2b9754a1f645e3ba1|url-status=dead}}</ref> |- |2011 ! scope="row" |''[[Later... with Jools Holland]]'' |6. mai 2011 | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b01113tp|title=Episode 5, Series 38, Later... with Jools Holland – BBC Two|website=BBC|access-date=20 September 2018}}</ref> |- |2012 ! scope="row" |''[[Live at the Royal Albert Hall (Adele video)|Adele Live at the Royal Albert Hall]]'' |Näidatakse tema kontserdi tipphetki [[Royal Albert Hall|Royal Albert Hallis]] Londonis 21. septembril 2011 tema Live turnee raames. | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=http://www.bbc.co.uk/programmes/b0195pfx|title=Adele: Live At The Royal Albert Hall|publisher=[[BBC1]]|access-date=28 December 2011}}</ref> |- | rowspan="3" |2015 ! scope="row" |''[[Adele at the BBC]]'' |Briti televisiooni erisaade sisaldab esitusi albumilt 25 ja intervjuud [[Graham Norton|Graham Nortoniga]] | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b06pyvw0|title=Adele at the BBC|publisher=[[BBC1]]|access-date=28 December 2011}}</ref> |- ! scope="row" |''[[Saturday Night Live]]'' |Saates "[[Matthew McConaughey]] / Adele" | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=http://www.nbc.com/saturday-night-live/season-41/episode/6-matthew-mcconaughey-with-adele-206636|title=SNL Season 41 Episode 06 - Matthew McConaughey - NBC.com|website=NBC|access-date=20 September 2018}}</ref> |- ! scope="row" |''[[Adele Live in New York City]]'' |Ameerika televisiooni erisaade albumi 25 esitluselt; ka tegevprodutsent | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite magazine|date=15 December 2015|title=Watch Adele's 'Live In New York City' Concert Special In Full|url=https://www.billboard.com/articles/columns/pop/6812687/adele-live-in-new-york-city-nbc-special-video-highlights|magazine=[[Billboard]]|access-date=20 September 2018}}</ref> |- |2016 ! scope="row" |''[[Glastonbury Festival 2016|Glastonbury 2016]]'' |Näitab Adele esinemas [[Glastonbury festival|Glastonbury festivalil]] püramiidlaval | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=http://www.digitalspy.com/music/glastonbury-festival/news/a799505/adeles-glastonbury-bbc-most-watched-across-the-weekend/|title=Adele's Glastonbury set broke BBC most-watched records|website=[[Digital Spy]]|date=29 June 2016}}</ref> |- |2020 ! scope="row" |''[[Saturday Night Live]]'' |Saates "Adele / [[H.E.R.]]" | style="text-align:center;" |<ref>{{cite tweet|number=1317889817393418240|user=nbcsnl|title=Next show! 🥰 https://t.co/pD2jLusEEF|author=Night Live - SNL|author-link=Saturday Night Live|date=18 October 2020|access-date=13 December 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220812165734/https://twitter.com/nbcsnl/status/1317889817393418240|archive-date=12 August 2022|url-status=live}}</ref> |- | rowspan="2" |2021 ! scope="row" |Adele. Ainult ühel õhtul |Ameerika televisiooni erisaade sisaldab esitusi albumilt 30 ja intervjuu Oprah Winfreyga; ka tegevprodutsent | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|last=Petski|first=Denise|url=https://deadline.com/2021/10/adele-one-night-only-special-oprah-interview-cbs-1234857522/|title='Adele One Night Only' Special With Oprah Interview Set On CBS|website=Deadline|date=18 October 2021|access-date=3 November 2021}}</ref> |- ! scope="row" |''[[An Audience with...#Adele|An Audience with Adele]]'' |Briti televisiooni erisaade, mis sisaldab etteasteid albumilt 30 ja kuulsusi | style="text-align:center;" |<ref>{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/news/adele-live-special-itv-b1950267.html|title=Adele to perform exclusive live special for ITV|website=The Independent|date=2 November 2021|access-date=3 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102223458/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/news/adele-live-special-itv-b1950267.html|archive-date=2 November 2021|url-access=limited|url-status=live}}</ref> |- |2024 ! scope="row" |Untitled Weekends with Adele concert film |Eeldatakse, et "Weekends with Adele" saade salvestatakse ja avaldatakse pärast tema kontserte juunis neile, kes seda otseülekandes näha ei saanud. | style="text-align:center;" |<ref name=":3">{{cite web|url=https://www.usatoday.com/story/entertainment/music/2023/03/26/adele-las-vegas-residency-weekends-with-adele-extended/11546072002/|title='Oh My God,' Adele fans: She's extending her Las Vegas residency with 34 new dates|website=[[USA Today]]}}</ref> |} == Kontserditurneed ja -sarjad == === Kontserditurneed === * "An Evening with Adele" (2008–2009) * "Adele Live" (2011) * "Adele Live 2016" (2016–2017) === Kontserdisarjad === * "Weekends with Adele" (2022–2024) * "Adele in Munich" (2024) ==Vaata ka== *"[[Easy on Me]]" *"[[Can I Get It]]" == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://home.adele.tv/ Koduleht] [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Adele| ]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] lvi7n3l8b9grns1vya6ddjkdtwwk1gi 0 262518 7206404 6431968 2026-08-02T09:29:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206404 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{Taksonitabel | nimi = Astlalised | pilt = Waspstinger1658-2.jpg | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera'' | alamselts = [[Rippkehalised]] ''Apocrita'' | rühm= '''Aculeata''' <small>(but see text)</small> | ülemsugukond= ''Apoidea'' ''Chrysidoidea'' ''Vespoidea'' }} '''Astlalised''' (''Aculeata'') on [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] putukate rühm [[Rippkehalised|rippkehaliste]] alamseltsis, kuhu kuuluvad [[Sugukond (bioloogia)|ülemsugukonnad]] ''[[Apoidea]]'', ''[[Chrysidoidea]]'' ja ''[[Vespoidea]]''. Astlaliste rühm on arvatavasti [[Monofüleetiline rühm|monofüleetiline]]<ref name="ReferenceA">Evolution of the Insects, David Grimaldi & Michael S. Engel, Cambridge 2005 lk 429–430</ref>. Rühma peamine tunnusjoon on erilise struktuuri – [[Astel (zooloogia)|astla]] – olemasolu. Astla kujul on tegmist moondunud munetiga, mida emased kasutavad nii saagi halvamiseks ründel kui ka enesekaitseks. Astel toimib süstlana, viies mürgi saagi või ründaja kehasse. [[Evolutsioon]]iliselt on nõelamine arenenud alistamaks endast suuremat saaklooma. Nõelamise efektiivsus sõltub väljastatava mürgi kogusest, koostisest, astla suurusest ning nõelamise sügavusest. Kõik astlaliste hulka loetavad [[Liik (bioloogia)|liigid]] ei ole võimelised nõelama. See võib olla tingitud näiteks muneti redutseerumisest või kohastumisest täitmaks mõnda muud ülesannet.<ref name="ReferenceB">Euroopa putukad, Michael Chinery, 2005 lk 219–220.</ref> == Põlvnemine ja fülogeneetika == Esimesed teadaolevalt astlaliste rühma kuuluva [[Perekond (bioloogia)|perekonna]] ''Bethylonymidae'' leiud pärineva [[Juura (geoloogia)|hilisjuurast]] (''ca'' 155 miljonit aastat tagasi). [[Kriidiajastu]]st on säilinud kolm rühma: [[herilased]], [[mesilased]] ning [[sipelgad]]. Varajaste herilaste ning mõngingate sipelgaliikide näol oli tegemist [[ektoparasiit]]idega. [[Endoparasitism]]i esines vähe, kuid mõned liigid olid võimelised kasutama mõlemat eluviisi vastavalt võimalustele. Astlaliste põlvnemise uurimine on kinnitanud, et kõik kolm ülemsugukonda on [[Monofüleetiline rühm|monofüleetilised]], sugukondade sisesed liikidevahelised suhted vajavad edasist uurimist (eelkõige molekulaarset).<ref name="ReferenceA"/> == Eluviis == Tänapäeval jaotatakse [[Rippkehalised|rippkehaliste]] alamselts nende eluviisi põhjal kahte ökoloogilis-morfoloogilisse rühma, mida nimetatakse munetilised ja astlalised. [[Munetilised|Munetiliste]] hulka loetakse üldjuhul liigid, kellel esineb [[Parasitism|parasiitne]] eluviis mingil arengujärgul. Astlaliste puhul on enamasti tegemist mitteparasiitsete ühiseluliste liikidega, kes moodustavad keerukate suhtlusmustritega [[Perekond (bioloogia)|perekondi]] või [[Koloonia (bioloogia)|kolooniaid]]. Perekond koosneb tavaliselt ainult emastest. Kindlatel perioodidel esineb peres ka isaseid, kelle peamine ülesanne on paardumine. Pereliikmete vahel esineb tihti oluline [[dimorfism]]. Pere püsib koos kas ühe (kimalased, ühisherilased) või mitu aastat (sipelgad, kodumesilased). Üheaastaste perede puhul talvituvad ainult emased, kes moodustavad kevadel uue pere. Eluviisi põhjal liikide ülemsugukondadesse jagamine on tihti raskendatud, kuna mõned liigid, kelle vastsed on parasiitse eluviisiga, on valmikuna astlalistele omase anatoomilise ehitusega (nt kuld- ja sipelgherilased).<ref name="ReferenceB"/> == ''Apoidea'' == [[Mesilaselaadsed]] on kõige liigirikkam astlaliste rühm, kuhu arvatakse kuuluvat umbes 20 000 liiki. Peamine erinevus mesilaste ja teist astlaliste (eelkõige herilaste) vahel on nende järglaste poolt tarbitav toit. Mesilase vastseid toidetakse taimset päritolu [[Mesi|meega]]. Erinevalt herilastest on mesilased kogu elutsükli jooksul [[taimtoidulised]], toitudes peamiselt õietolmust ja nektarist. Suurem osa mesilaseliike on üksiku eluviisiga ehk üks emane ehitab pärast viljastamist pesa, kuhu ta muneb munad ning hoolitseb vastsete eest. Väiksem osa liikidest on ühiseluviisiga, moodustades pered. Pere koosneb tavaliselt ühest kuningannast (sigimisvõimeline emane, kes muneb), töölistest (sigimisvõimetud emased) ning teatud perioodil ka isastest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.earthlife.net/insects/solbees.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2006-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061002024313/http://www.earthlife.net/insects/solbees.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Pilt:Anthidium manicatum male.jpg|pisi|''Anthidium manicatum'']] Ülemsugukond ''Apoidea'' (mesilaselaadsed)<ref>[[Villu Soon]] 2019. Eesti mesilased. ''Eesti Loodus'' 6: 24–28.</ref> * Sugukond ''Ampulicidae'' * Sugukond ''Andrenidae'' [[liivamesilased]] * Sugukond ''Apidae'' [[mesilaslased]] ehk pärismesilased * Sugukond ''Colletidae'' [[kilemesilased]] * Sugukond ''Crabronidae'' * Sugukond ''Dasypodaidae'' * Sugukond ''Halictidae'' [[ahasmesilased]] ehk vagumesilased * Sugukond ''Heterogynaidae'' * Sugukond ''Megachilidae'' [[lehemesilased]] * Sugukond ''Meganomiidae'' * Sugukond ''Melittidae'' [[vöötmesilased]] * Sugukond ''Sphecidae'' [[kaevurherilased]] * Sugukond ''Stenotritidae'' == ''Chrysidoidea'' == Ülemsugukond ''Chrysidoidea'' koosneb kolmest suurest ja laialt levinud sugukonnast (''[[Bethylidae]]'', ''[[Chrysididae]]'' ja ''[[Dryinidae]]'') ning neljast väiksemast ja vähem levinud sugukonnast. ''Chrysidoidea'' on [[Kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]] rühm, kuhu kuuluvad liigid on enamasti väikesed (≤ 7 mm) ja parasiitse eluviisiga. Tegemist on võrdlemisi liigirikka rühmaga (ligikaudu 6000 kirjeldatud liiki). ''Chrysidoidea'' arvatakse olevat astlaliste [[basaalrühm]], kes on võimelised nõelama, kuid nende mürki ei loeta inimestele ohtlikuks.<ref>{{Cite journal |last1=Brothers |first1=Denis J. |title=A new Late Cretaceous family of Hymenoptera, and phylogeny of the Plumariidae and Chrysidoidea (''Aculeata'') |year=2011 |volume=130 |pages=515–542|url=http://www.pensoft.net/J_FILES/1/articles/1591/1591-G-3-layout.pdf}}</ref> [[Pilt:Goudwesp.jpg|pisi|''Hedychrum rutilans'']] Ülemsugukond ''Chrysidoidea'' * Sugukond ''[[Bethylidae]]'' ([[kääbusherilased]]) * Sugukond ''[[Chrysididae]]'' ([[kuldherilased]]) * Sugukond ''Dryinidae'' * Sugukond ''Embolemidae'' * Sugukond ''Plumariidae'' * Sugukond ''Sclerogibbidae'' * Sugukond ''Scolebythidae'' == ''Vespoidea'' == Ülemsugukonna ''Vespoidea'' moodustavad [[sipelgad]] ja [[herilased]]. Üks tuntumaid sugukondi on ühisherilased (''Vespidae''), kelle järgi on kogu rühm ladinakeelse nime saanud. Ühisherilased, nagu nimigi viitab, on erinevalt teistest ''Vespoidea'' liikidest rühmiti koos elavad, moodustades perekonnad või kolooniad. Üksikeluviisiliste liikide puhul puudub sama liigi isenditel tavaliselt kokkupuude, välja arvatud paardumisperioodil. Üksikeluviisiliste herilaste peasaehitamiskombed erinevad liigiti, kuid kõigil liikidel puudub vanema ja järglase vahel otsene kokkupuude. Siiski hoolitsevad teatud liigi emased (nt ''Chalybion californicum''<ref>http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Chalybion_californicum.html</ref> ja ''Sceliphron caementarium'' <ref>http://crawford.tardigrade.net/bugs/BugofMonth22.html</ref>) oma järglaste eest. Jahtides aktiivselt saaki, kasutavad nad mürki saagi paralüseerimiseks, mitte tapmiseks. Halvatud saak paigutatakse varem valmistatud pessa, kuhu see suletakse koos vastse munaga. Järglane toitub kuni pesast lahkumiseni sinna jäetud saakloomast. Herilaste vastsed toituvad peaaegu eranditult loomsest toidust, samas valmikud enamasti taimemahlast ja nektarist. Sipelgad on ühiselulised, moodustades perekonnad, kus on range tööjaotus. Toitumises esineb sipelglaste seas suur liigiline varieeruvus, kus on esindatud nii rööv-, sega- kui ka täielikult taimtoidulised liigid.<ref>http://www.amentsoc.org/insects/glossary/terms/vespoidea</ref> [[Pilt:Vespula germanica Richard Bartz.jpg|pisi|Herilane ''Vespula germanica'']] Ülemsugukond ''Vespoidea'' * Sugukond ''Bradynobaenidae'' * Sugukond ''[[Formicidae]]'' ([[sipelglased]]) * Sugukond ''Mutillidae'' ([[sipelgherilased]]) * Sugukond ''Pompilidae'' ([[liivaherilased]]) * Sugukond ''Rhopalosomatidae'' * Sugukond ''Sapygidae'' ([[käguherilased]]) * Sugukond ''Scoliida'' ([[odaherilased]]) * Sugukond ''Sierolomorphidae'' * Sugukond ''Tiphiidae'' ([[ogaherilased]]) * Sugukond ''Vespidae'' ([[ühisherilased]]) == Viited == {{viited}} == Välislingid == #[http://www.tolweb.org/Aculeata/11184 Tree of Life Web Project: ''Aculeata''] #[http://bugguide.net/node/view/117315 ''Aculeata'' – Bees, Ants, and Stinging Wasps] [[Kategooria:Kiletiivalised]] czn7pjwa2gulhqbx44f80of1puuio2v 0 280161 7206314 6706316 2026-08-02T06:44:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206314 wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Aqua |Pilt = Aqua Tower Chicago.jpg |pildisuurus=260px |Asukoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[USA]] |Stiil = [[Postmodernistlik arhitektuur|postmodernne]] |Ehituse algus = 2007 |Ehituse lõpp = 2010 |Maksumus = 475 miljonit [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollarit]] |Kõrgus = 262 meetrit |Korruseid = 82 |Arhitekt = James Loewenberg, Jeanne Gang (disain) |Töövõtja = [[James McHugh Construction Co]] |Omanik = [[Magellan Development Group]] |Laiuskoord = 41.8864694444 |Pikkuskoord = -87.6201055556 |kaart = pind }} '''Aqua''' on 82-korruseline [[pilvelõhkuja]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]] kesklinnas [[Lakeshore East]]i piirkonnas. Hoone kõrgus on 262 meetrit. Aquas on [[Radisson Blu Aqua Hotel]], bürood ja korterid, kuid ka spaa, jõusaal, kino, mänguruum, mullivannid ning mitu basseini. Hoone fassaadil on lained, mis annavad hoonele [[Postmodernistlik arhitektuur|postmodernse]] ilme. Kõrghoonest avaneb suurepärane vaade Chicago kesklinna rohelusele ja [[Michigani järv]]ele. Aqua sai [[Emporis]]e 2009. aasta [[Emporis Skyscraper Award|pilvelõhkuja auhinna]]. ==Arhitektuur== Aqua arhitekt on büroo [[Studio Gang Architects]] asutaja ja juhtiv disainer [[Jeanne Gang]]. See oli tema esimene pilvelõhkuja ja ühtlasi suurim naisarhitekti teostatud projekt. Ehitusarhitekt oli [[James Loewenberg]] firmast [[Loewenberg & Associates]]. Aqua Tower asub [[North Columbus Drive]]'i ääres kvartalis 200. Kogu kvartal on ümbritsetud kõrghoonetega. Ainulaadse kujunduselemendi moodustavad kuni 3,7 meetrit hoone fassaadist välja ulatuvad lainjad platvormid. Aqua ehitushind oli 325 miljonit [[USA dollar]]it. Fassaadielementide hind moodustas sellest kõigest 1,5%. Ehituse ja sisustuse kogukulud ulatusid 475 miljoni dollarini.<ref name="põhiline">{{Netiviide |url=http://www.chicagoarchitecture.info/Building/913/Aqua.php |pealkiri=Chicago Architecture Info: Aqua |vaadatud=2012-04-07 |arhiivimisaeg=2012-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120404160223/http://www.chicagoarchitecture.info/Building/913/Aqua.php |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="ReferenceA">{{Netiviide |url=http://greensource.construction.com/green_building_projects/2010/1001_Aqua-Tower.asp |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-07 |arhiivimisaeg=2015-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150124013904/http://greensource.construction.com/green_building_projects/2010/1001_Aqua-Tower.asp |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Kasutus== Esimesed 18 korrust Aquast moodustab 334 toaga hotell ja renditavad büroopinnad. Korrustel 19–52 on renditavad elamispinnad ja korrustel 53–80 eraomanduses elamupinnad, sealhulgas enam kui 900 m² katusekoter, mis müüdi 2 miljoni dollari eest. Kortereid on kokku 718. Nende seas on ühetoalised korterid üldpinnaga 196 m², mille hind on vähemalt 370 000 dollarit.<ref name="põhiline" /><ref>http://www.magellandevelopment.com/aqua-chicago-condos-for-sale/floorplans/?bed=0&bath=1&sp=299000&ep=3000000{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>http://www.nytimes.com/2006/06/04/realestate/04nati.html?pagewanted=1&_r=1</ref><ref name="ReferenceA" /> =Viited= {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Chicago pilvelõhkujad]] 8cwzzwpvudurp9a5evwl8nfteppdfut 0 284580 7205914 7205909 2026-08-01T12:07:41Z NOSSER 8097 7205914 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Tallinna tänavast; Tartu tänava kohta vaata artiklit [[Aida tänav (Tartu)]]; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit [[Aida tänav (täpsustus)]].}} {{teekaart}} [[Fail:Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoone.JPG|thumb|Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Tallinnas Aida tänaval]] [[Pilt:Ait Aida tn6, 15.saj.,1551.a., 1723.a., 1967.a..JPG|thumb|Ait Aida 6]] '''Aida tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]a [[Tallinna vanalinn|vanalinnas]]. Tänav algab [[Lai tänav (Tallinn)|Laialt tänavalt]] ja lõpeb [[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli tänaval]]. Tänav on kaarekujuline, umbes 130 m pikk. Sellega ei ristu muid tänavaid. ==Ajalugu== Tänav sai nime sellele tänavale aastatel [[1692]]–[[1695]] rajatud kolmekorruselise Tallinna suurima viljaaida järgi, kus nüüd asub [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]. Tänavat nimetati varem "põiktänavaks kloostri juures" ja Väike-Kloostri tänava (''Kleine Klosterstrasse'') naabruses [[Suur-Kloostri tänav]]al asunud endise [[tsistertslaste ordu]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Mihkli kloostri]] järgi. Ametlikult kinnitati Aida nimi ([[saksa keel]]es ''Speichergasse'') tänavale [[1872]]. aastal. [[File:14-08-14-Tallinn-RalfR-189.jpg|pisi|Aida ja [[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli tänava]] ristmik]][[File:Tallinn lower town, May 1996.jpg|pisi|]] ==Hoonestus== ===Aida tänav 3 // Suur-Kloostri 8 === Kinnistu krundil Aida tänav 3 // [[Suur-Kloostri tänav]] 8 asus algselt [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri]] puuviljaaed, mille omanikud vahetusid mitmel korral, kuni 1692. aastal ostis krundi [[Tallinna raehärra]] [[Diedrich Reime]], kes ehitas aastatel 1691–1693<ref>[[Jaak Naber]], [https://www.etera.ee/zoom/89584/view?page=119&p=separate&tool=info&view=0,0,1808,2951 Riiklikud ehitus- ja kindlustustööd Tallinnas XVII sajandi lõpul, vaadelduna majanduslikust aspektist.] // Ajalooalaseid töid: TRÜ ÜTÜ Ajalooringi kogumik, VI. Tartu 1977, lk 119</ref> krundile aida. 1737. aastal võeti kolmekorruseline kelpkatusega paekivist viljaaida hoone riigi kasutusse. 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitami]]ses hävis aida katus ja osa kolmanda korruse võlvidest, mis korrastati aastatel 1954–1955. Aastatel 1976–1980 kohandati endine aidahoone Tarbekunstimuuseumiks. Kultuurimälestis nr 3016.<ref>{{kultuurimälestis|3016|3016 Ait Aida t.3, 1692.a., 1823.a., 1974-1980.a.}}</ref> {{Vaata|Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum}} ===Aida tänav 6 ja 8=== Elamu Aida tänav 6 on ümber ehitatud 15. sajandil Lai tänav 23 suure elamu paljude kõrvalhoonete hulka kuulunud tallist või lambalaudast. [[Renessanss|Renessansiperioodil]], aastatel 1551–1558 muudeti hoone kahekorruseliseks elamuks. Ehitati väike [[raidportaal]] ja raidraamistusega aknad, [[mantelkorsten]] ja paeplaatidest põrandad. Hoone keldris ja I korrusel on kaks ruumi, II korrusel üks. [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] varemeisse jäänud elamu kohandati aastatel 1723–1739 taas aidaks – osa avasid ([[portaal (arhitektuur)|portaal]], aknad, [[nišš|nišid]]) müüriti kinni, mõned seinad ja vahelaed lammutati, [[fassaad]]i tehti kaubaluugiavad. Hoone restaureeriti aastatel 1967–1968 elamuna ning seda kasutatakse Tallinna [[Linnateater|Linnateatri]] hoidlana<ref>[http://www.linnateater.ee/teater/hoonete-ajalugu/aida-tanav-6 Aida tänav 6 (kinnistu nr. 176)]</ref> koos Aida tänav 8 hoonega<ref>[http://www.linnateater.ee/teater/hoonete-ajalugu/aida-tanav-8 Aida tänav 8 (kinnistud nr 175 ja 174)]</ref>. Kultuurimälestis nr 3017.<ref>{{kultuurimälestis|3017|3017 Ait Aida t.6, 15.saj.,1551.a., 1723.a., 1967.a.}}</ref> Pärast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatr]]i renoveerimist, kuuluvad Linnateatri kvartalisse Aida ja Laia tänaval hooned: Aida tänav 6 ja 8 ning [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 19, 21, 23, 23 / II, 25<ref>[https://linnateater.ee/teater/hoonete-ajalugu/ Hoonete ajalugu], linnateater.ee</ref>. ==Galerii== <gallery> File:Kaarkäik linnamüüris Lippe torni kõrval.JPG|Kaarkäik [[Tallinna linnamüür]]is [[Lippe torn]]i kõrval, Aida tänavalt [[Tornide väljak]]ule Ait 2008-10-11.JPG|Aida tänava ja Suur-Kloostri tänava vahel asuv Aida 3 hoone Suur-Kloostri tänava poolt File:Tallinn 2019 (1) 07.jpg|Aida tänava ja Suur-Kloostri tänava vahel asuv Aida 3 hoone Suur-Kloostri tänava poolt File:Aida 3 20110930 by Ahsoous.jpg||Aida tänava ja Suur-Kloostri tänava vahel asuv Aida 3 hoone Aida tänava poolt File:Aida 9 Tallinn 4 October 2013.JPG|Aida tänav 9 File:Aida tänav.jpg|Vaade Aida tänavale, [[Lai tänav (Tallinn)|Laialt tänav]]alt File:Tallinn, Estonia (7954564886).jpg|Vaade Aida tänavale, [[Lai tänav (Tallinn)|Laialt tänav]]alt </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eestigiid.ee/?CatID=106 Aida tänav], www.eestigiid.ee {{Commonskat|Aida tänav}} {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] 30wywrqykx6bcfgleo6stvp2v3522gy 0 287059 7206050 6859014 2026-08-01T16:23:49Z Velirand 67997 + kategooria 7206050 wikitext text/x-wiki '''Kalju Oja''' ([[7. detsember]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[15. jaanuar]] [[1995]] Tallinn) oli Eesti raamatukoguteadlane ja lugemissotsioloog ning poliitik.<ref name="ETBL">[[Rein Ruutsoo]]. "Oja, Kalju". Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide. Lk 203</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas 1939. aastal [[Tallinna Kolledž]]i ja 1965. aastal [[Leningrad]]is [[Nadežda Krupskaja nimeline Kultuuriinstituut|Krupskaja-nimelise Kultuuriinstituudi]]. Oli aastatel 1941–1954 poliitilistel põhjustel vangistatud ja asumisel. Töötas aastatel 1957–1963 [[Tallinna Keskraamatukogu]]s ja 1963–1966 [[ENSV Ametiühingute Nõukogu]] raamatukogus ning oli 1967–1990 [[Eesti Rahvusraamatukogu]] raamatukoguhoidja ja metoodik.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Töid raamatukogude ja raamatulugemise kohta. 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> *"Mitmekülgsest ja regulaarsest lugemisest". Kaasautorid M. Leetmaa, [[Helgi Peeba]]. // Nõukogude Eesti Raamatukogundus (1979) 8 *Populaarne lugemisvara 1977 .Kaasautorid T. Lukjatšenko, [[Tiia Peterson]]). // Nõukogude Eesti Raamatukogundus (1979) 8 *Многогранность и регулярность чтения. // Nõukogude Eesti Raamatukogundus (1908) 9 *Rahvusraamatukogu roll ja funktsioonid. // Nõukogude Eesti Raamatukogundus (1980) 10 *Individuaalteeninduse metodoloogia ja metoodika. Lugemine ja lugeja teenindus. Kaasautor [[Hans Jürman]]. // Nõukogude Eesti Raamatukogundus (1983) 13 *Изучение читателя и чтения в Эстонской ССР. Kaasautor [[Ivi Eenmaa]]. // Книга в социалистическом обществе 2. Tallinn 1985 ==Poliitiline ja ühiskondlik tegevus== *[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] asutajaid (1988) ja aseesimees aastatel 1989–1990 *[[Eesti Komitee]] I–II koosseisu liige *[[Esindamata Rahvaste Organisatsioon]]i (ERO) asutajaid (1990) ==Isiklikku== Tema isa oli kooliõpetaja ja Riigikogu liige [[Tasuja Oja]].<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Ülo Karu]]. Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992. Tallinn 1992. Lk 44 *Raamatukogu (2005) 6. Lk 39 ==Välislingid== *{{ETBL|3|203}} *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=112074 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Oja, Kalju}} [[Kategooria:Eesti raamatukoguteadlased]] [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1995]] qdkttt4gsrn0c81kwsdvsivo3yzprmi 0 292786 7206031 6781331 2026-08-01T15:40:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206031 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=A. S. Puškin |pilt=302mgleb.JPG |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Gleb Kržižanovski kai ääres |tüüp=jõereisilaev |klass=[[Dmitri Furmanov (laevaklass)|Dmitri Furmanov-klass]], projekt 302M/BiFa 129M |tellitud= |ehitaja= [[Elbewerft Boizenburg|Elbewerften Boizenburg/Roßlau]], [[Boizenburg]], [[Ida-Saksamaa]] |kiil pandud= |vette lastud=1990 |ristitud= |üle antud= |teenistuse algus=1990 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad=projekti 302 jõereisilaevad<ref name="riverships">{{Netiviide |url=http://www.riverships.ru/russian/specs/?grp=302 |pealkiri=Projekt 302 |vaadatud=2007-02-24 |arhiivimisaeg=2007-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070224214022/http://www.riverships.ru/russian/specs/?grp=302 |url-olek=töötab }}</ref> |liin= [[Moskva]]-[[Peterburi]] |omanik= OAO Moskovskoje Retšnoje Parohodstvo (''ОАО Московское речное пароходство'')<ref name="fp249">[http://fleetphoto.ru/ship/249/ Глеб Кржижановский, fotoregistri andmed] </ref> |staatus=Käigus, hotell<ref name="fp28221">[https://web.archive.org/web/20130705193132/http://fleetphoto.ru/photo/28221/ Gleb Kržižanovski Kaspia merel] (vene keeles)</ref> naftaleiukohal [[Kaspia meri|Kaspia merel]] |lipuriik=[[NSVL]] → [[Venemaa]] |kodusadam=1990. aastast: [[Moskva]]<ref name="fp249" /> |veeväljasurve=3852 t<ref name="riverships" /> |pikkus=129,10 m<ref name="rs302m">[https://web.archive.org/web/20070301153804/http://www.riverships.ru/reference/302m.shtml Tehnilised andmed, Projekt 302M] (vene keeles)</ref> |laius=16,70 m |süvis=2,95 m (3852 t)<ref name="rs302m" /> |peamasin= 3 diiselmasinat (vene 6ЧРН 36/45 (ЭГ70-5)) 3 a 736 = 2208 kW (3000&nbsp;hj) |käiturid=3 |kiirus=13,7 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=5414<ref>[http://rivertourist.ru/viewtopic.php?f=5&t=623 Теплоход ''Дмитрий Фурманов''] (vene keeles)</ref> |laevapere=98<ref name="riverships" /> |tekke=4 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=350 (projekti järgi); 310 (pärast moderniseerimist)<ref>[https://web.archive.org/web/20120606200930/http://www.infoflot.com/302_project/104 Jõelaev Gleb Kržižanovski] (vene keeles)</ref> |kajuteid= |kajutikohti= |jääklass= }} '''A. S. Puškin''' (endine ''Gleb Kržižanovski'', [[vene keel]]es ''Глеб Кржижановский'') on nelja tekiga [[Dmitri Furmanov (laevaklass)|Dmitri Furmanov-klassi]] (projekt 302M ''kolmas seeria'')<ref>{{Netiviide |url=http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=301_302 |pealkiri=Projektide 301 ja 302 laevade nimekiri |vaadatud=2007-02-27 |arhiivimisaeg=2007-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070227144710/http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=301_302 |url-olek=töötab }}</ref> [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] jõereisilaev, mis on ehitatud [[Elbewerft Boizenburg|VEB Elbewerften Boizenburg/Roßlau]] laevatehases [[Ida-Saksamaa]]l [[1990]]. aastal. Laeva saksa tüübinimetus on BiFa 129M (''Binnenfahrgastschiff'', 129 meetrit, moderniseeritud). Laev sai nime [[Venemaa]] revolutsionääri ja [[NSVL|NSV Liidu]] poliitiku [[Gleb Kržižanovski]] auks. ==Ajalugu== [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale tehasenumbriga 301 Elbewerften Boizenburg/Roßlau [[Ida-Saksamaa]]l laevatehases ning laev anti [[Moskva]]s asuvale Moskva Jõelaevandusele (''ГП Московское речное пароходство МРФ РСФСР'') üle [[1990]]. aastal. Riigiettevõte Moskva Jõelaevandus ja hiljem eraettevõte OAO Moskovskoje Retšnoje Parohodstvo on kasutanud laeva kruiisiliinil [[Moskva]]-[[Peterburi]] sisemaa ning välismaa turistide jaoks.<ref>[https://web.archive.org/web/20120510041234/http://www.mirkruizov.ru/motorships/gleb-k/ Jõelaeva Gleb Kržižanovski pildid] (vene keeles)</ref> 2010–2018 kasutati laeva hotellina naftaleiukohal [[Kaspia meri|Kaspia merel]].<ref name="fp28221" /> ==Vaata ka== *[[Kruiisilaevade loend#Jõereisilaevad|Jõereisilaevade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://fleetphoto.ru/ship/249/ Глеб Кржижановский, fotoregistri andmed] (vene keeles) [[Kategooria:NSV Liidu laevad]] [[Kategooria:Venemaa laevad]] [[Kategooria:Jõereisilaevad]] 4p3hoyxeqb8zhgdd4uq13qtrn4f8fnm 0 295116 7206197 6913122 2026-08-01T22:18:21Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206197 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=august}} {{Sportlane | nimi = Rūta Meilutytė | pilt = Rūta Meilutytė portrait.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Leedu | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1997|3|19}} | sünnikoht = [[Kaunas]], Leedu | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 173 cm | kaal = 64 kg | spordiklubi= Plymouth Leander | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|London 2012]]|[[Ujumine 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{MedalVõistlus|[[ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Barcelona 2013]]|[[Ujumine 2013. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Barcelona 2013]]|[[Ujumine 2013. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|Kaasan 2015]]|[[Ujumine 2015. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{MedalVõistlus|[[Ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Lühiraja maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|İstanbul 2012]]|[[2012. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|İstanbul 2012]]|[[2012. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Doha 2014]]|[[2014. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|İstanbul 2012]]|[[2012. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#100 m kompleksi 2|100 m kompleksi]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Doha 2014]]|[[2014. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Hangzhou 2018]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused ujumises|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises|Berliin 2014]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises|London 2016]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises|Glasgow 2018]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused ujumises#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Euroopa lühiraja meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Herning 2013]]|[[2013. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Herning 2013]]|[[2013. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Herning 2013]]|[[2013. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises#100 m kompleksi 2|100 m kompleksi]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Kopenhaagen 2017]]|[[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises#50 m rinnuli 2|50 m rinnuli]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises|Kopenhaagen 2017]]|[[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused lühiraja ujumises#100 m rinnuli 2|100 m rinnuli]]}} }} [[File:Lithuanian swimming squad at 2012 Olympic Games.jpg|thumb|Rūta (2012)]] '''Rūta Meilutytė''' (sündinud [[19. märts]]il [[1997]] [[Kaunas]]es) on [[Leedu]] [[ujuja]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta naiste 100&nbsp;m rinnuliujumises kuldmedali, saades Leedu noorimaks olümpiavõitjaks. Ühtlasi sai temast esimene ujuja, kes on pärast Leedu taasiseseisvumist ujumises kuldmedali võitnud. Ta jagab 100 meetri rinnuliujumise maailmarekordit lühirajal (1.02,36). Ta on 50 meetri rinnuliujumise (29,48) ja 100 meetri rinnuliujumise (1.04,35) endine maailmarekordiomanik. Aastatel 2012 ja 2013 valiti ta [[Leedu aasta sportlane|Leedu aasta sportlaseks]] ning 2015. aastal aasta naissportlaseks. ==Isiklikku== Rūta Meilutytė sündis [[Kaunas]]es [[1997]]. aastal Saulius Meilutise ja Ingrida Meilutienė tütrena. [[2001]]. aasta märtsis jäi Rūta ema ülekäigurajal auto alla ja hukkus. Laste isa Saulius teenis perele elatist USA-s töötades. Pärast õnnetust naasis ta küll kodumaale, ent parema sissetuleku nimel siirdus peagi tööle [[Inglismaa]]le. 2010. aastast elab Rūta koos isaga Inglismaal. ==Karjäär== [[2010]]. aastal purustas ta esimesed Leedu rekordid 50&nbsp;m ja 100&nbsp;m rinnuliujumises. Enne 2012. aasta suveolümpiamänge sai Rūta Meilutytėst noorim Leedu ujuja, kes on olümpianormi täitnud. Londoni olümpiamängudel sai ta 100&nbsp;m rinnuliujumises kvalifikatsioonivõistlusel esikoha ajaga 1:05.56, mis oli ka uus Leedu rekord. 100&nbsp;m rinnuliujumise poolfinaalides sai Meilutytė samuti esikoha ajaga 1:05.21, mis oli uus Euroopa ja järjekordne uus Leedu rekord. Finaalis võitis Rūta Meilutytė kuldmedali ajaga 1:05.47. 2013. aastal püstitas ta [[Barcelona]]s toimunud veealade MMil poolfinaalis 100&nbsp;m rinnuliujumises maailmarekordi ajaga 1:04.35, senine maailmarekord oli kümnendiku võrra kehvem ja kuulus 2009. aastast ameeriklanna [[Jessica Hardy]]le.<ref>[http://sport.postimees.ee/1315376/leedu-noor-imeujuja-pustitas-trumpalal-elu-esimese-maailmarekordi Leedu noor imeujuja püstitas trumpalal elu esimese maailmarekordi], Postimees online, 29. juuli 2013</ref> [[2015. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai ta hõbemedali 100 m rinnuliujumises. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]udel [[Rio de Janeiro]]s tuli ta 100 m rinnuliujumises 1.07,32-ga seitsmendaks. [[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is tuli ta 100 m rinnuliujumises neljandaks. Samadel võistlustel ületas ameeriklanna [[Lilly King]] tema maailmarekordi 23 sekundisajandikuga. Meilutytė tuli neljandaks ka 50 meetri rinnuliujumises ning King purustas tema maailmarekordi ka sel distantsil. 2019. aasta mais teatas ta sportlaskarjääri lõpetamisest, kuna teda ähvardas dopinguproovide andmata jätmise eest kaheaastane võistluskeeld.<ref>[https://sport.delfi.ee/news/varia/ujumine/dopingupatuseks-tembeldatud-leedu-ujumise-imelaps-lopetas-karjaari?id=86290451 "Dopingupatuseks tembeldatud Leedu ujumise imelaps lõpetas karjääri"]. Sport Delfi. 22.5.2019. Vaadatud 22.5.2019</ref> == Isiklikud rekordid == <small>Allikas<ref>[https://www.swimrankings.net/index.php?page=athleteDetail&athleteId=4365105&athletePage=PBEST Rūta Meilutytė]. swimrankings.net. Vaadatud 22.5.2019</ref></small> ;Suures basseinis {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[50 m vabaujumine|50 m vabalt]] || align="center"| '''25,04''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[3. august]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |- | [[100 m vabaujumine|100 m vabalt]] || align="center"| '''54,94''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[28. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Dubai]] |- | [[200 m vabaujumine|200 m vabalt]] || align="center"| '''2.00,11''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[10. aprill]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Glasgow]] |- | [[50 m seliliujumine|50 m selili]] || align="center"| '''28,78''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[29. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Dubai]] |- | [[100 m seliliujumine|100 m selili]] || align="center"| '''1.04,19''' || [[7. mai]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Plymouth]] |- | [[50 m rinnuliujumine|50 m rinnuli]] || align="center"| '''29,48''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[3. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- | [[100 m rinnuliujumine|100 m rinnuli]] || align="center"| '''1.04,35''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[29. juuli]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- | [[200 m rinnuliujumine|200 m rinnuli]] || align="center"| '''2.25,62''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[9. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[50 m liblikujumine|50 m liblikat]] || align="center"| '''27,14''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[28. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Dubai]] |- | [[200 m kompleksujumine|200 m kompleksi]] || align="center"| '''2.12,32''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[29. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Dubai]] |} ;Väikeses basseinis {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[50 m vabaujumine|50 m vabalt]] || align="center"| '''24,95''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. detsember]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Anykščiai]] |- | [[100 m vabaujumine|100 m vabalt]] || align="center"| '''53,54''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[13. detsember]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]] |- | [[50 m seliliujumine|50 m selili]] || align="center"| '''28,36''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[7. detsember]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Millfield]] |- | [[50 m rinnuliujumine|50 m rinnuli]] || align="center"| '''28,81''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[3. detsember]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[100 m rinnuliujumine|100 m rinnuli]] || align="center"| '''1.02,36''' '''[[ujumise maailmarekordid|MR]]'''<ref group="märkus">Jagab maailmarekordit koos Jamaica ujuja [[Alia Atkinson|Alia Atkinsoniga]].</ref>|| [[12. oktoober]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |- | [[200 m rinnuliujumine|200 m rinnuli]] || align="center"| '''2.22,21''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[3. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |- | [[100 m kompleksujumine|100 m kompleksi]] || align="center"| '''57,68''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[14. detsember]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Taani}} [[Herning]] |- | [[200 m kompleksujumine|200 m kompleksi]] || align="center"| '''2.09,55''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[22. detsember]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Anykščiai]] |} == [[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekordid]] == ;Pikal rajal Rūta Meilutytė püstitas pikal rajal kokku kaks maailmarekordit, millest ühe 50 m rinnuliujumises ja ühe 50 m rinnuliujumises. {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="cccccc" !Jrk-nr !Ala !Tulemus !Aeg !Koht |- |align=center|'''1.''' |[[50 m rinnuliujumine|50 m rinnuli]] |align=center|29,48 | [[3. august]] [[2013]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |- |align=center|'''2.''' |[[100 m rinnuliujumine|100 m rinnuli]] |align=center|1.04,35 | [[29. juuli]] [[2013]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]] |} ;Lühirajal Rūta Meilutytė püstitas lühirajal maailmarekordi 100 meetri rinnuliujumises. {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="cccccc" !Jrk-nr !Ala !Tulemus !Aeg !Koht |- |align=center|'''1.''' |[[200 m rinnuliujumine|200 m rinnuli]] |align=center|1.02,36 | [[12. oktoober]] [[2013]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |} == Märkused == <references group="märkus" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.fina.org/athletes/ruta-meilutyte Rūta Meilutytė FINA lehel] * [https://swimswam.com/bio/ruta-meilutyte/ Rūta Meilutytė SwimSwami lehel] {{JÄRJESTA:Meilutyte, Ruta}} [[Kategooria:Leedu sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] [[Kategooria:Ujujad]] l2oes44buc4lcezmuz3ypc9amo3qwir 0 304105 7206007 7140782 2026-08-01T15:05:42Z ~2026-42395-25 234618 /* Elulugu */ 7206007 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Edgar Tõnurist | omakeelne_nimi = | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Tartumaa TRSN Täitevkomitee|Tartumaa TRSN]] TK esimees | ametiajaalgus = 1944 | ametiajalõpp = 1947 | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti NSV põllumajandusminister]] | ametiajaalgus2 = 1954 | ametiajalõpp2 = 1961 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = Eesti NSV põllumajandusminister | ametiajaalgus3 = 1962 | ametiajalõpp3 = 1965 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = [[12. jaanuar]] [[1920]] – | sünnikoht = [[Simbirski kubermang]], [[Vene SFNV]] | surmaaeg = [[16. august]] [[1992]] | surmakoht = [[Lääne-Virumaa]] | rahvus = | partei = [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|ELKN]], [[NLKP]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Edgar Tõnurist''' ([[12. jaanuar]] [[1920]] [[Simbirski kubermang]], [[Vene SFNV]] – [[16. august]] [[1992]] [[Lääne-Virumaa]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane, Eesti NSV põllumajandusminister ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik. Ta oli [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] rajaja ja [[Eesti Looduskaitse Selts]]i üks asutajaid. == Elulugu == Sündis 12. jaanuaril 1920 Venemaal [[Simbirski kubermang]]us [[Liivaku asundus]]es, kuhu tema isa Gustav oli koos perega läinud. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu tuli pere tagasi Eestisse, kus vanemad töötasid Narvas [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi vabrikus]]. Väike Edgar jäi üsna varases eas orvuks, sest tema vanemad, nagu ka osa lastest (kokku oli neid neli õde ja kuus venda) surid [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]]. Alates 1928. aastast pärast vanemate surma hakkas 8-aastane poiss ennast iseseisvalt elatama. Lõpetas 1933. aastal [[Antsla]] linna algkooli. Suviti töötas ta Tartus maalriabilisena, mustatöölisena, jooksupoisina ja muudel töödel. Õppis edasi [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela-Võru Põllumajanduskoolis]] ja [[Kuremaa Põllumajandustehnikum|Kuremaa Zootehnikumis]]. Lõpetas [[ekstern]]ina [[gümnaasium]]i ning töötas Valga maatulunduskonsulendi juures piimandusala nõustaja-[[zootehnik]]una.<ref name="pm12021945">{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1945/02/22/17|pealkiri=Edgar Tõnurist|väljaanne=Postimees (1886-1944), nr. 43|aeg=22. veebruar 1945|vaadatud=6.11.2018}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]i 1940. juunis Tõnurist liitus [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Kommunistliku Noorsooühinguga]].<ref name="TK">{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/article/teekommunismileviljandi/1966/06/02/3|pealkiri=NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu Viljandi põhjavalimisringkonna nr. 459 saadikukandidaat Edgar Gustavi p. TÕNURIST|väljaanne=Tee Kommunismile, nr. 65|aeg=2. juuni 1966|vaadatud=18.12.2022}}</ref> 1940. aastal oli ta Tartumaa TRSN Täitevkomitee kaubandusosakonna juhataja ja osales seejärel [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Eesti Laskurkorpus]]e ridades ohvitserina luureüksuse komandöri rivialase asetäitjana (sh. [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki ja Novosokolniki]] all). Ta võeti [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|ÜK(b)P ]] liikmeks 1943. aastal.<ref name="TK"/> Pärast Teist maailmasõda, 1944. aasta aprillist 1947. aastani töötas ta [[Eesti NSV]] [[Tartumaa TRSN Täitevkomitee|Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu]] Täitevkomitee esimehena<ref name=":1" />. 1944. aasta riikliku plaani eduka täitmise eest autasustati E. Tõnuristi [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I järgu orden]]iga ning 1945. aastal autasustas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] teda [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri|aukirjaga]]. 1950. aastast alates töötas Edgar Tõnurist ENSV põllumajanduse ministri asetäitjana ja 1953. aastast [[Eesti NSV põllumajandusminister|Eesti NSV põllumajandusministrina]]<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/187 Edgar Gustavi p. Tõnurist], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 185</ref>, oli 9. jaanuar 1954 – 21. september 1961 [[Eesti NSV põllumajandusminister]] ning 28. märts 1962 – 13. märts 1965 Eesti NSV põllumajandusminister ning 1961–1979 oli Edgar Tõnurist [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe esimene asetäitja. Edgar Tõnurist oli [[EKP Keskkomitee büroo]] liige, [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSVL Ülemnõukogu]] IV, VI, VII, VIII ja IX koosseisu saadik ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis|V]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX koosseisu]] saadik. 1979–1984 oli Edgar Tõnurist [[Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituut|Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudi]] direktor. == Tunnustus == * [[1945]] [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I järgu orden]]<ref name="pm12021945"/> * [[1979]] [[Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja]] == Teosed == *Edgar Tõnurist. Eesti NSV põllumajanduse sotsialistlik rekonstrueerimine. – Tallinn: [[Valgus]], [[1967]] *Edgar Tõnurist. Eesti NSV põllumajanduse industrialiseerimine. – Tallinn: Valgus, [[1974]] *Tõnurist, Edgar. Lahemaa rahvuspark. – [[Eesti Loodus]], [[1972]], nr 23 (11), lk. 641–648. *Tõnurist, Edgar. Lahemaa, tüüpiline ja kordumatu. – Eesti Loodus, [[1981]], nr 32 (6), lk. 354–359. == Viited == {{viited}} == Allikad == *[[Oolav Tamberg]], Edgar Tõnurist põllumajandusjuhina ja looduskaitsjana: meenutusi ja mõtisklusi. – Tallinn: O. Tamberg, [[2011]]. ISBN 978-9949-218-74-5 *Toimetuse küsimustele vastavad... Edgar Tõnurist, Lahemaa Rahvuspargi Nõukogu esimees. – Eesti Loodus, [[1986]], nr 37 (6), lk. 347–349 *[[Jaan Eilart]], Kauane põllumajandusjuht – 70. – [[Harju Elu]], 13. jaanuar [[1990]] *Kas olete tehtuga rahul? Toimetuse küsimustele vastab Edgar Tõnurist. – Eesti Loodus, [[1991]], nr 42 (6), lk. 364–367 *E. Jõgis, Silmast silma – Edgar Tõnurist. – [[Rahva Hääl]], 21. aprill 1991 *[[Rein Ruutsoo]], Vastupanu mitu nägu. – Maaleht, 20. aprill [[2006]] *[[Jaak Allik]], Põlvili või püsti? – Sirp, 10. august [[2007]] *[[Ann Marvet]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3874_3850.html Mees, kes ajas eesti asja.] – Eesti Loodus, 2011, nr 5 == Välislingid == *[[Rein Sikk]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51111792 Lahemaa rahvuspark loodi Leninit tsiteerides]. – Eesti Päevaleht, 10. detsember 2007 *[[Ülle Tamm]], [http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3682:lahemaa-rahvuspargil-taeitub-1-juunil-40-aastat Lahemaa rahvuspargil täitub 1. juunil 40 aastat]. – Sõnumitooja – Ida-Harjumaa nädalaleht, 25. mai 2011 {{JÄRJESTA:Tõnurist, Edgar}} [[Kategooria:EKP Keskkomitee büroo liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised põllumajandustöötajad]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1992]] nk1bl7yzepejo0lis2c05nudg9f5g0e 0 308538 7206298 6696006 2026-08-02T06:11:23Z Ojassaar 206682 7206298 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Ameerika piilpart | värvus = linnud | pilt = Green-winged Teal, Port Aransas, Texas.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pilt2 = Green-winged teal in Central Park (54312).jpg | pildi2_seletus = Emaslind | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Anas carolinensis | ID = 22729498 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Part]] ''Anas'' | liik = '''Ameerika piilpart''' | binaarne = ''Anas carolinensis'' | binaarse_autor = [[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789 | sünonüümid = ''Anas crecca carolinensis'' | levikukaart = Anas carolinensis dis.png | levikukaardi_seletus = Ameerika piilpardi levila<br/>{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#008000}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#0080FF}} – talvitusala }} '''Ameerika piilpart''' (''Anas carolinensis'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. ==Välimus== Ameerika piilpart on 34–43 cm pikk. Kaalub 340–360 g.<ref name='del Hoyo'/> Hundsulestikus isaslinnu pea ja kael on punakaspruunid. Silmast kuklani jookseb lai läikivroheline triip. Ülapool on peamiselt hall. [[Küüdus]] on roheline. Rind on helekollane väikeste tumedate täppidega. Kõhualune on valge. Nokk ja jalad on tumehallid.<ref name='Madge'/> Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid isaslinnu ülapool on tumedam.<ref name='Madge'/> Emaslind on peamiselt pruunikirju. Kiird ja silmatriip on tumepruunid. Küüdus on roheline. Kõhualune on valge. Nokk on tumehall, nokatüvik on roosakas või kollakas. Jalad on pruunikashallid.<ref name='Madge'/> Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid noorlinnu kõhualune on täpiline.<ref name='Madge'/> Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on kollane.<ref name='del Hoyo'/> Ameerika piilpart sarnaneb välimuselt [[piilpart|piilpardiga]], kuid ameerika piilpardi hundsulestikus isaslinnul on rinna küljel valge püstitriip.<ref name='Madge'/> ==Levik== Ameerika pillpardi pesitusala ulatub [[Alaska]]st [[Newfoundland]]ini, lõunas Põhja-[[Colorado]]ni. Talvitusala ulatub [[USA]] lõunaosast [[Honduras]]e ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saarteni]].<ref name='Madge'/> Teda on kohatud ka Eestis.<ref name='EOÜ'/> Ameerika piilpardid elavad järvede ääres ja [[padur]]ates. Talvel võib neid näha ka rannikul.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Ameerika piilpardid toituvad peamiselt veetaimede, [[kõrrelised|kõrreliste]] ja [[lõikheinalised|lõikheinaliste]] seemnetest. Kevadel ja suvel söövad nad ka [[limused|limuseid]], [[ussid|usse]], [[koorikloomad|koorikloomi]] ja [[putukad|putukaid]].<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Ameerika piilpardid pesitsevad üksikult või hajusatest [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa on lehtede ja udusulgedega vooderdatud sügav lohk.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 8–11 muna. Haudevältus on 21–23 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 25–30 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=602 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=203–204 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='EOÜ'>{{Netiviide |pealkiri=Eesti lindude nimestik |url=https://eoy.ee/ET/16/31/eesti-lindude-nimekiri/ |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Anas carolinensis|Ameerika piilpart}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=gVtX3xaMUr4 Ameerika piilpardi pulmamäng YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:Põhja-Ameerika linnud]] osb9knaya8pmvcssn54iclhwx5olsa9 7206299 7206298 2026-08-02T06:12:07Z Ojassaar 206682 7206299 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Ameerika piilpart | värvus = linnud | pilt = Green-winged Teal, Port Aransas, Texas.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pilt2 = Green-winged teal in Central Park (54312).jpg | pildi2_seletus = Emaslind | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Anas carolinensis | ID = 22729498 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Part]] ''Anas'' | liik = '''Ameerika piilpart''' | binaarne = ''Anas carolinensis'' | binaarse_autor = [[Johann Friedrich Gmelin|Gmelin]], 1789 | sünonüümid = ''Anas crecca carolinensis'' | levikukaart = Anas carolinensis dis.png | levikukaardi_seletus = Ameerika piilpardi levila<br/>{{värviruut|#00FF00}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#008000}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#0080FF}} – talvitusala }} '''Ameerika piilpart''' (''Anas carolinensis'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. ==Välimus== Ameerika piilpart on 34–43 cm pikk. Kaalub 340–360 g.<ref name='del Hoyo'/> Hundsulestikus isaslinnu pea ja kael on punakaspruunid. Silmast kuklani jookseb lai läikivroheline triip. Ülapool on peamiselt hall. [[Küüdus]] on roheline. Rind on helekollane väikeste tumedate täppidega. Kõhualune on valge. Nokk ja jalad on tumehallid.<ref name='Madge'/> Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid isaslinnu ülapool on tumedam.<ref name='Madge'/> Emaslind on peamiselt pruunikirju. Kiird ja silmatriip on tumepruunid. Küüdus on roheline. Kõhualune on valge. Nokk on tumehall, nokatüvik on roosakas või kollakas. Jalad on pruunikashallid.<ref name='Madge'/> Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid noorlinnu kõhualune on täpiline.<ref name='Madge'/> Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on kollane.<ref name='del Hoyo'/> Ameerika piilpart sarnaneb välimuselt [[piilpart|piilpardiga]], kuid ameerika piilpardi hundsulestikus isaslinnul on rinna küljel valge püstitriip.<ref name='Madge'/> ==Levik== Ameerika pillpardi pesitusala ulatub [[Alaska]]st [[Newfoundland]]ini, lõunas Põhja-[[Colorado]]ni. Talvitusala ulatub [[USA]] lõunaosast [[Honduras]]e ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saarteni]].<ref name='Madge'/> Teda on kohatud ka Eestis.<ref name='EOÜ'/> Ameerika piilpardid elavad järvede ääres ja [[padur]]ates. Talvel võib neid näha ka rannikul.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Ameerika piilpardid toituvad peamiselt veetaimede, [[kõrrelised|kõrreliste]] ja [[lõikheinalised|lõikheinaliste]] seemnetest. Kevadel ja suvel söövad nad ka [[limused|limuseid]], [[ussid|usse]], [[koorikloomad|koorikloomi]] ja [[putukad|putukaid]].<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Ameerika piilpardid pesitsevad üksikult või hajusatest [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa on lehtede ja udusulgedega vooderdatud sügav lohk.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 8–11 muna. Haudevältus on 21–23 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 25–30 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=602 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=203–204 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='EOÜ'>{{Netiviide |pealkiri=Eesti lindude nimestik |url=https://eoy.ee/ET/16/31/eesti-lindude-nimekiri/ |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=Eesti Ornitoloogiaühing}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Anas carolinensis|Ameerika piilpart}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=gVtX3xaMUr4 Ameerika piilpardi pulmamäng YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:Põhja-Ameerika linnud]] dzuoylhret9t7umie9um0pfwg06r33l 0 310370 7206043 7204014 2026-08-01T16:09:02Z Juhan242 213253 /* */ 7206043 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib räpparist; koeratõu kohta vaata artiklit [[Pitbull (koeratõug)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Pitbull | pilt = Pitbull the rapper in Sydney, Australia (2012).jpg | pildiallkiri = Pitbull (Sydney, Australia, 2012) | pildi_suurus = 230px | taust = soolo_laulja | horisontaalne = yes | sünniaeg = {{süv|1981|1|15}}<br />[[Miami]], [[Florida]] | stiil = [[hiphop]], ''[[house]]'', [[popmuusika]] | tegev = 2001– | amet = räppar, produtsent | plaadifirma = [[Mr. 305 Inc.]], [[RCA Records|RCA]], [[Bad Boy Latino]], [[Polo Grounds Music|Polo Grounds]], [[TVT Records|TVT]] | URL = http://www.pitbullmusic.com/us | seotud_esitajad = [[Belinda Peregrín Schüll]], [[Lil Jon]], [[Akon]], [[Afrojack]], [[Enrique Iglesias]], [[Marc Anthony]], [[Christina Aguilera]], [[Inna]], [[Nayer]], [[DJ Khaled]], [[DJ Felli Fel]], [[Jump Smokers]], [[T-Pain]], [[Sean Paul]], [[Jennifer Lopez]], [[Shakira]], [[Chris Brown]], [[Kesha]], [[Priyanka Chopra]], [[Flo Rida]], [[Ne-Yo]], Vein, [[Jason Derulo]], [[Havana Brown]], [[Usher]], [[David Rush]], [[Becky G]], [[Kelly Rowland]], [[Mohombi]], [[Nelly]], [[DJ Buddha]] | koosseis = }} '''Pitbull''' (õieti '''Armando Cristian Pérez'''; sündinud [[15. jaanuar]]il [[1981]]) on [[USA]] [[räppar]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]] ja [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Pitbull on müünud ​​üle maailma üle 25 miljoni stuudioalbumi ja üle 100 miljoni singli. 2020. aasta mai seisuga on tal YouTube'is üle 15 miljardi vaatamise. Pitbulli muude tegevuste hulka kuuluvad filantroopia Ladina-Ameerika kogukonnas, raadiojaam (Pitbull's Globalization) Sirius XM raadios ja NASCARi meeskonna Trackhouse Racing omamine. 2019. aasta mai seisuga on Pitbull võitnud 35 Billboardi Ladina-Ameerika muusikaauhinda. Armando Christian Pérez sündis [[Kuuba]] immigrantidest vanemate perre. Perekond julgustas teda üleskasvades Ameerikas elamise privileegi ja sellega kaasnevaid võimalusi ära kasutama. Kui Armando oli kolmeaastane, oli tal võimalus sageli lugeda Kuuba diasporaa kogunemispaikades publikule Kuuba rahvuskangelase ja luuletaja [[José Martí]] teoseid [[hispaania keel]]es. Armandol aitas lapsena inglise keelt õppida telesaade "Sesame Street". Tema vanemad lahutasid, kui ta oli noor ja teda kasvatas peamiselt ema. Armando elas lühikest aega ka kasuperes Roswellis Georgias. Tema vanemad võitlesid narkootikumide kuritarvitamisega; teismeeas tarvitas ja müüs Armando samuti narkootikume, mis viis selleni, et ta visati perekonnakodust välja. Armando käis South Miami Senior High Schoolis ja Miami Coral Park High Schoolis. Üles kasvades mõjutas tulevast Pitbulli kohalik muusikažanr Miami bass, lisaks mõjutasid teda ka räpparid nagu Nas, Jay-Z ja Snoop Dogg. ==Vaata ka== *"[[Feel This Moment]]" [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria: Sündinud 1981]] 9cppc3q8haimi8di8ei5qwlzm5u0ulg 7206044 7206043 2026-08-01T16:10:53Z Juhan242 213253 /* */ 7206044 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib räpparist; koeratõu kohta vaata artiklit [[Pitbull (koeratõug)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Pitbull | pilt = Pitbull the rapper in Sydney, Australia (2012).jpg | pildiallkiri = Pitbull (Sydney, Australia, 2012) | pildi_suurus = 230px | taust = soolo_laulja | horisontaalne = yes | sünniaeg = {{süv|1981|1|15}}<br />[[Miami]], [[Florida]] | stiil = [[hiphop]], ''[[house]]'', [[popmuusika]] | tegev = 2001– | amet = räppar, produtsent | plaadifirma = [[Mr. 305 Inc.]], [[RCA Records|RCA]], [[Bad Boy Latino]], [[Polo Grounds Music|Polo Grounds]], [[TVT Records|TVT]] | URL = http://www.pitbullmusic.com/us | seotud_esitajad = [[Belinda Peregrín Schüll]], [[Lil Jon]], [[Akon]], [[Afrojack]], [[Enrique Iglesias]], [[Marc Anthony]], [[Christina Aguilera]], [[Inna]], [[Nayer]], [[DJ Khaled]], [[DJ Felli Fel]], [[Jump Smokers]], [[T-Pain]], [[Sean Paul]], [[Jennifer Lopez]], [[Shakira]], [[Chris Brown]], [[Kesha]], [[Priyanka Chopra]], [[Flo Rida]], [[Ne-Yo]], Vein, [[Jason Derulo]], [[Havana Brown]], [[Usher]], [[David Rush]], [[Becky G]], [[Kelly Rowland]], [[Mohombi]], [[Nelly]], [[DJ Buddha]] | koosseis = }} '''Pitbull''' (õieti '''Armando Cristian Pérez'''; sündinud [[15. jaanuar]]il [[1981]]) on [[USA]] [[räppar]], [[laulukirjutaja]], [[näitleja]] ja [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Pitbull on müünud ​​üle maailma üle 25 miljoni stuudioalbumi ja üle 100 miljoni singli. 2020. aasta mai seisuga on tal [[YouTube]]'is üle 15 miljardi vaatamise. Pitbulli muude tegevuste hulka kuuluvad [[filantroopia]] [[Ladina-Ameerika]] kogukonnas, raadiojaam (Pitbull's Globalization) Sirius XM raadios ja NASCARi meeskonna Trackhouse Racing omamine. 2019. aasta mai seisuga on Pitbull võitnud 35 [[Billboard]]i Ladina-Ameerika muusikaauhinda. Armando Christian Pérez sündis [[Kuuba]] immigrantidest vanemate perre. Perekond julgustas teda üleskasvades Ameerikas elamise privileegi ja sellega kaasnevaid võimalusi ära kasutama. Kui Armando oli kolmeaastane, oli tal võimalus sageli lugeda Kuuba diasporaa kogunemispaikades publikule Kuuba rahvuskangelase ja luuletaja [[José Martí]] teoseid [[hispaania keel]]es. Armandol aitas lapsena inglise keelt õppida telesaade "Sesame Street". Tema vanemad lahutasid, kui ta oli noor ja teda kasvatas peamiselt ema. Armando elas lühikest aega ka kasuperes Roswellis Georgias. Tema vanemad võitlesid narkootikumide kuritarvitamisega; teismeeas tarvitas ja müüs Armando samuti narkootikume, mis viis selleni, et ta visati perekonnakodust välja. Armando käis South Miami Senior High Schoolis ja Miami Coral Park High Schoolis. Üles kasvades mõjutas tulevast Pitbulli kohalik muusikažanr Miami bass, lisaks mõjutasid teda ka räpparid nagu Nas, [[Jay-Z]] ja [[Snoop Dogg]]. ==Vaata ka== *"[[Feel This Moment]]" [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria: Sündinud 1981]] 8dn0hork4xb2eeip9mgu9ip4t0dsu9b 0 311875 7206018 7204976 2026-08-01T15:22:58Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7206018 wikitext text/x-wiki '''Endel Risthein''' (aastani 1936 '''Endel Grenzstein'''; sündinud [[31. juuli]]l [[1926]] [[Koluvere vald|Koluvere vallas]] [[Läänemaa]]l) on [[eestlased|eesti]] elektrotehnikateadlane. ==Haridus== Lõpetas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i [[1944]]. aastal ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna elektrijaamade, võrkude ja -süsteemide erialal [[1950]] ''cum laude''. [[Moskva Energeetikainstituut|Moskva Energeetikainstituudi]] aspirant [[1950]]–[[1954]]. Tehnikateaduste kandidaat [[1954]] (Moskva Energeetikainstituut, Поведение асихронных короткозамкнутых двигателей при кратковременных перерывах питания); dotsent [[1962]]; professor [[1991]]; tehnikadoktor [[1993]] ([[TTÜ]] Electricity supply of industrial plants).<ref name="leks"/><ref name="prof"/> Risthein on täiendanud end Eesti NSV Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse organisatsioonis Energiamüük [[1971]]; Moskva Energeetikainstituudi kateedrijuhatajate kvalifikatsiooni tõstmise kursustel [[1974]] ja [[1978]]; [[Tampere Tehnikaülikool]]is [[1976]]–[[1977]]; Eesti NSV Kohtuekspertiisi TU Laboratooriumis [[1983]]; firmas Brüel ja Kjaer (Tampere) [[1985]]–[[1986]]; Eesti-Soome ühisettevõttes PI-EST [[1989]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/> ==Töökäik== [[Eesti Seemnevilja Ühisus]]e Nõmmiku seemnekasvatus Tartu lähedal, raamatupidaja kt (1944); Riikliku kirjastuskeskuse müügikeskuse laotööline [[1944]]; [[AS Franz Krull|Tallinna Masinatehase]] konstruktor [[1949]]–[[1950]]. [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI/TTÜ]]: elektrotehnika aluste kateedri vanemlaborant [[1950]], assistent [[1954]], dotsent [[1954]]–[[1955]], vanemõpetaja [[1955]]; elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide kateedri vanemõpetaja [[1955]]–[[1956]]; tööstusettevõtete elektrifitseerimise kateedri dotsent [[1956]]–[[1966]]; elektriajamite kateedri dotsent [[1966]]–[[1978]], juhataja [[1970]]–[[1975]], vanemteadur [[1978]]–[[1980]], dotsent [[1980]]–[[1988]], professor [[1988]]–[[1992]]; elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi elektrivarustuse ja -valgustuse erakorraline professor [[1992]], erakorraline vanemteadur [[2005]]–[[2011]], emeriitprofessor [[1997]]-… [[Riigi Politseiamet]]i Kohtuekspertiisi büroo (varem Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium) mittekoosseisuline elektrotehnikaekspert [[1968]]–[[1995]]; [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]e märksõnatoimetuse juhataja [[1991]]–[[1998]]. EETEL-Ekspert OÜ, ajakirja Elektriala peatoimetaja [[1999]]–[[2006]]; külalislektor Saksa DVs [[1973]]; Helsingi ja Tampere Tehnikakõrgkoolis [[1985]]; elektervalgustuse külalisprofessor Kempteni Rakenduskõrgkoolis Saksamaal [[1992]]. <ref name="endel"/> <ref name="prof"/> ==Teadustöö põhisuunad== Asünkroonmootorite elektromagnetilised siirdenähtused [[1953]]–[[1991]]; magnetohüdrodünaamilised sulametalli käitlemise seadmed (pumbad, dosaatorid, keerutid) [[1954]]–[[1985]]; elektrivarustustehnika arvutusmeetodid [[1953]]–[[1997]] (enamik tulemusi on lühidalt esitatud NSV Liidu kõrgkooliõpikus "Tööstusseadmete elektrivarustus" [[1991]]); elektervalgustuse (nägemisdiskomfordi) arvutusmeetodid alates [[1975]]; elektrivarustuse, elektriohutuse ja elektervalgustuse oskussõnavara väljatöötamine ja ühtlustamine alates [[1962]] ("Valgustehnika sõnastik: eesti-inglise-saksa-vene" ([[1982]]), 4 eesti oskussõnavara standardit (elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate ja elektriaparaatide oskussõnavara)); Elektroenergeetika, elektrotehnika ja elektervalgustuse ajaloo uurimine alates [[1965]]. Eesti elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate, elektriaparaatide, elektrotehnika suuruste ja elektervalgustuse rahvusvaheliste standardite ettevalmistamine väljaandmiseks eesti keeles (valik, tõlkimine, koostamine, toimetamine, läbivaatamine jm) alates aastast [[1992]] (kokku üle 100 standardi); Eesti ühe originaalstandardi koostamine. [[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] ([[1968]]–[[1976]]) 104 artiklit; [[Eesti entsüklopeedia]] ([[1985]]–[[2007]]) 417 artiklit. <ref name="prof"/> <ref name="endel"/> ==Teaduskorralduslik tegevus== [[TTÜ]] elektriajamite eriala vilistlaskogu esimees [[1965]]–[[2015]]; [[Eesti Valgustehnika Selts]]i loomise algatamine, juhatuse liige [[1970]]–[[1999]] ja aseesimees [[1970]]–[[1996]]; Eesti elektrotehnikakomitee ning rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni (International Electro technical Cimmission, IEC) Eesti rahvusliku komitee loomise algatusrühm [[1992]]–[[1994]]; [[Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts]]i loomise algatamine, juhatuse esimees [[1995]]–[[2015]]; [[Eesti Standardikeskus]]e tehnilise komitee 17 (madalpinge) esimees alates [[2002]]; Šveitsi Elektrotehnikaühingu liige; loonud koostöösidemed Budapesti, Chemnitzi, Dresdeni, Helsingi ja Tampere Tehnikaülikoolidega. <ref name="prof"/> <ref name="endel"/> ==Tunnustus== *[[1967]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (elektromagnetiliste sulametalli liikumapaneku seadmete väljatöötamise eest, [[Aleksander Voldek]], [[Hans Jänes]], [[Hugo Tiismus]], '''Endel Risthein'''); *[[1970]] – [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]]; *[[1970]] – Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse aukiri ja rinnamärk; *[[1976]] – Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri; *[[1985]] – Soome Valgustehnika Seltsi (''Suomen Valoteknillinen Seura'') auhind (riigieelarvelised uurimused); *[[1986]] – [[NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e (BДHX) pronksmedal; *[[2002]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (elektrotehnikateadlane, TTÜ emeriitprofessor); *[[2006]] – [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] suur teenetemedal [[Mente et Manu]] (nr 32). <ref name="valge"/> <ref name="endel"/> <ref name="prof"/> ==Isiklikku== Endel Risthein on kunstiteadlase [[Helena Risthein]]a isa ja poliitik [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] vanaisa.<ref name="prof"/> ==Teoseid== * Elektriku käsiraamat (Elmar Kändler, Heino Lind, Endel Risthein) Tallinn: Eesti Raamat, 1965; * Valgustehnika sõnastik : eesti-inglise-saksa-vene. Tallinn: Valgus, 1982; * Электроснабжение промышленных предприятий (Анатолий Федоров, Эндель Ристхейн). Москва: Энергия, 1981; * Электроснабжение промышленных установок. Москва: Энергоатомиздат, 1991; * Madalpingepaigaldiste liigpingekaitse. Tallinn: Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts, 2002; * Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn: Elektriajam, 2007; * Elektriohutus madalpingepaigaldistes. Tallinn: EETEL-Ekspert, 2012; * Energiatehnika ja maailm. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2013. <ref name="endel"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, [2013], lk. 1200</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 362–363</ref> <ref name="endel"> Endel Risthein: lapsepõlvest tänaseni: artiklid, bibliograafia. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2016, 202 lk.</ref> <ref name="valge">[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/3980/endel-risthein | Endel Risthein – Valgetähe IV klassi teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == *[https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/14/Risthein%2C_E._Sissejuhatus_energiatehnikasse._%C3%95ppematerjal2007.pdf Endel Risthein – Sissejuhatus elektritehnikasse] {{JÄRJESTA:Risthein, Endel}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria: Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] r9lr9xwe2yhlmfcmzovc4qroppni0ad 0 312056 7206443 6963549 2026-08-02T11:41:35Z ~2026-42648-47 234661 7206443 wikitext text/x-wiki '''Enno Ruuge''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1935]] [[Narva]]s) on eesti biofüüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Enno Ruuge on töölise ja teenistuja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1954 [[Jõhvi 1. Keskkool]]i, 1960 [[Moskva Ülikool]]i füüsikuna ja 1963 Moskva Ülikooli [[aspirantuur]]i; füüsika-matemaatikadoktor (1980, Moskva Riiklik Ülikool). Aastast 1963 {{ETBL?|MRÜ}} biofüüsika kateedris: 1963–1968 assistent, 1968–1982 vanemteadur, 1982–1984 dotsent, aastast 1984 professor. Ühtlasi aastast 1982 [[NSVL Meditsiiniakadeemia|NSV Liidu Meditsiiniakadeemia]] Kardioloogia Teadusliku Keskuse Eksperimentaalkardioloogia Instituudi labori juhataja; 1971–1972 USA-s [[Pennsylvania Ülikool]]i biofüüsika kateedri teadur.<ref name="ETBL" /> Ta suri 10. septembril 2015 Moskvas. ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[bioenergeetika]], [[membraan]]ide [[biofüüsika]], [[magnetresonants]]i meetodite kasutamine bioloogias ja [[biomeditsiin]]iuuringutes. Üle 300 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Semiquinone Q in the respiratory chain of electron transport particles (kaasautorid A. A. Konstantinov, E. K. Ruuge). // FEBS Lett. 81 (1977) 1 * 31-P NMR spectrum of phosphocreatine: deuterium induced splitting of the signal (kaasautor). // Biochem. Biophys. Res. Comm. 114 (1983) 3 * Electron transport control in chloroplasts. Effects of magnesium ions on the electron flow between two photosystems (kaasautor). // Photobiochem. Photobiophys. 8 (1984) 1 * Analysis of the reduction of nitroxides by flavin monocleotide. // Biochim.. biophys. acta 1034 (1990) 3 * Interaction of alkaline metal ions with Ca (2+)- binding sites of Ca (2+)-ATPase of sarcoplasmic reticulum: 23Na-NMR studies (kaasautor). // Biochimica et biophysica acta 1066 (1991) 1 * Free radical metabolites in myocardium during ischemia and reperfusion (kaasautor). // American J. Physiol. 261 (1991) 4 * Magnetic fluids as drug carriers: Targeted transport of drugs by a magnetic field (kaasautor). // J of Magnetism and magnetic Materials 122 (1993) 1 * Avidin attachment to biotinylated human neutrophils induces generation of superoxide anion (kaasautor). // Biochim. biophys. acta 1177 (1993) 4. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * EE 14, 440. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Ruuge, Enno}} [[Kategooria:Eesti biofüüsikud]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] s084hppdn0cqfqfy0gv8tsfmqittfru 0 320826 7206335 7205400 2026-08-02T07:09:24Z Velirand 67997 /* C */ 7206335 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abcde]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Adriana (eesnimi)|Adriana]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Ageeda]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Agrippina]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amonia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anna-Liisa]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Annely]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Anželina]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arianna]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Arnika]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brenda]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celeste]] - [[Celestina]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clare]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Cora]] - [[Corinna]] - [[Corinne]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Danika]] - [[Danuta]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Desiree]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egerta]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Eleryn]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elsa (eesnimi)|Elsa]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emerendiana]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erin]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eufemia]] - [[Eugenia]] - [[Eunice]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - Gaili - Gaily - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Getriin]] - [[Getter]] -[[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gisele]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Gretel]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleni]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Hermiine]] - [[Hermine]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hilve]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilma (eesnimi)|Ilma]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingela]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene (eesnimi)|Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jessika]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Jonna]] - [[Josianne]] - [[Joy (film)|Joy]] - [[Joyce]] - [[Juana (eesnimi)|Juana]] - [[Juanita]] - [[Judita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juudit (eesnimi)|Juudit]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katie]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keira]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketrina]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaara]] - [[Klaire]] - [[Klara]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Kretel]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Leevi (eesnimi)|Leevi]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leini (eesnimi)|Leini]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Lii (eesnimi)|Lii]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisel]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisella]] - [[Liselle]] - [[Liset]] - [[Lisett]] - [[Lisette]] - [[Livia (eesnimi)|Livia]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Luana]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Luive]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mahta]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maibi]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Margaretha]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marietta]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Mari-Liis]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marion]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjeta]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marjut]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marliis]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Maryliis]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Melissa]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilii]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Mesike]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Neini]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Nicolina]] - [[Niina]] - [[Nikolina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Odile]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Otilia]] - [[Otilie]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Pernilla]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Rafaela]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - Raheli - [[Raidi]] - [[Raidy]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raily]] - [[Raina]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Raquel (eesnimi)|Raquel]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosalina]] - [[Rosamunde]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Roswitha]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia (eesnimi)|Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora (eesnimi)|Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaigi]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Vergine]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violanta (eesnimi)|Violanta]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] - [[Vlada]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 9h1wtm323yn7rtlm9e4aprcbgl0qvaw 7206337 7206335 2026-08-02T07:12:34Z Velirand 67997 /* R */ 7206337 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[naisenimi|naisenimesid]].'' {{tähed}} ==A== [[Aada (eesnimi)|Aada]] - [[Aale]] - [[Aare (eesnimi)|Aare]] - [[Aasa (eesnimi)|Aasa]] - [[Aave]] - [[Aba (eesnimi)|Aba]] - [[Abcde]] - [[Abigail (eesnimi)|Abigail]] - [[Ada (eesnimi)|Ada]] - [[Adele (eesnimi)|Adele]] - [[Adeele]] - [[Adriana (eesnimi)|Adriana]] - [[Aet]] - [[Afanassija]] - [[Agaate]] - [[Agata]] - [[Agatha]] - [[Agathe]] - [[Age (eesnimi)|Age]] - [[Ageeda]] - [[Agle]] - [[Agne]] - [[Agneli]] - [[Agnes (eesnimi)|Agnes]] - [[Agnese]] - [[Agnessa (eesnimi)|Agnessa]] - [[Agneta]] - [[Agnetha]] - [[Agni (eesnimi)|Agni]] - [[Agnia]] - [[Agrippina]] - [[Aide]] - [[Aidi]] - [[Aigi]] - [[Aiki]] - [[Aila (eesnimi)|Aila]] - [[Aile]] - [[Aileen]] - [[Aili]] - [[Ailika]] - [[Aime]] - [[Aimi (eesnimi)|Aimi]] - [[Aina]] - [[Aini]] - [[Ainika]] - [[Ainiki]] - [[Ainikki]] - [[Aino]] - [[Aira]] - [[Aire (eesnimi)|Aire]] - [[Airi]] - [[Airiin]] - [[Airin]] - [[Aita]] - [[Aiti]] - [[Aive]] - [[Aivi]] - [[Akulina]] - [[Aleksandra (eesnimi)|Aleksandra]] - [[Alevtina]] - [[Alexandrine]] - [[Alice]] - [[Aliis]] - [[Aliisa]] - [[Alina (eesnimi)|Alina]] - [[Alisa]] - [[Alissa]] - [[Aljona]] - [[Alla]] - [[Alli (eesnimi)|Alli]] - [[Alma (eesnimi)|Alma]] - [[Alvi (eesnimi)|Alvi]] - [[Alviina]] - [[Alviine]] - [[Alvina]] - [[Amalie (eesnimi)|Amalie]] - [[Amanda (eesnimi)|Amanda]] - [[Amelia (eesnimi)|Amelia]] - [[Amonia]] - [[Amy (eesnimi)|Amy]] - [[Andrea]] - [[Andriela]] - [[Anella]] - [[Anelle]] - [[Anette]] - [[Anfissa]] - [[Angela (eesnimi)|Angela]] - [[Angelika]] - [[Angelina]] - [[Angelique]] - [[Anna (eesnimi)|Anna]] - [[Anna Maria]] - [[Annabel]] - [[Anna-Liisa]] - [[Anne (eesnimi)|Anne]] - [[Annegret]] - [[Annela]] - [[Annele]] - [[Anneli]] - [[Annelii]] - [[Anneliis]] - [[Annely]] - [[Anni]] - [[Annica]] - [[Annika]] - [[Annike]] - [[Anniki]] - [[Annikki]] - [[Annikky]] - [[Anrike]] - [[Anžela]] - [[Anželika]] - [[Anželina]] - [[Antoinette]] - [[Antonia]] - [[Antonie]] - [[Antonina]] - [[Anu (eesnimi)|Anu]] - [[Arabella (eesnimi)|Arabella]] - [[Arda (eesnimi)|Arda]] - [[Arella]] - [[Arhanna]] - [[Ariadne (eesnimi)|Ariadne]] - [[Ariana]] - [[Arianna]] - [[Arika]] - [[Arina]] - [[Armilda]] - [[Armilde]] - [[Arnika]] - [[Asta]] - [[Asti (eesnimi)|Asti]] - [[Astra (eesnimi)|Astra]] - [[Astrid]] - [[Astrit]] - [[Aule]] - [[Auli (eesnimi)|Auli]] - [[Aulika]] - [[Aulike]] - [[Aune]] - [[Aurelia (eesnimi)|Aurelia]] - [[Auri (eesnimi)|Auri]] - [[Aurika]] - [[Ave (eesnimi)|Ave]] - [[Aveli]] - [[Aveliina]] - [[Avelin (eesnimi)|Avelin]] - [[Avely]] ==B== [[Baiba]] - [[Barbara (eesnimi)|Barbara]] - [[Beata]] - [[Beatrice (eesnimi)|Beatrice]] - [[Beguta]] - [[Bella (eesnimi)|Bella]] - [[Benita (eesnimi)|Benita]] - [[Berit]] - [[Berta]] - [[Bertha]] - [[Betti]] - [[Bettina]] - [[Bibi]] - [[Birgit (eesnimi)|Birgit]] - [[Birjo]] - [[Bodil]] - [[Božena]] - [[Brenda]] - [[Brigita]] - [[Brigite]] - [[Brigitta]] - [[Brigitte]] - [[Brit]] - [[Brita]] - [[Britt]] - [[Britta]] - [[Bronislava]] - [[Brunhilde]] - [[Bärbel]] ==C== [[Caitlin]] - [[Camille (eesnimi)|Camille]] - [[Carmen (eesnimi)|Carmen]] - [[Carina (eesnimi)|Carina]] - [[Carola (eesnimi)|Carola]] - [[Carolin]] - [[Caroline (eesnimi)|Caroline]] - [[Catherine]] - [[Cathy]] - [[Cecilia (eesnimi)|Cecilia]] - [[Celeste]] - [[Celestina]] - [[Celia]] - [[Chantal]] - [[Charlotta]] - [[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] - [[Chloe (eesnimi)|Chloe]] - [[Christella]] - [[Christin]] - [[Christina (eesnimi)|Christina]] - [[Christine]] - [[Cilla]] - [[Claire]] - [[Clara (eesnimi)|Clara]] - [[Clare]] - [[Clarissa]] - [[Claudia]] - [[Cora]] - [[Corinna]] - [[Corinne]] - [[Cornelia (eesnimi)|Cornelia]] - [[Crystal (eesnimi)|Crystal]] - [[Cärolin]] == D == [[Dace]] - [[Dagmar (eesnimi)|Dagmar]] - [[Daiga]] - [[Daila]] - [[Daile]] - [[Daily]] - [[Daisi]] - [[Daisy]] - [[Dana (eesnimi)|Dana]] - [[Danika]] - [[Danuta]] - [[Darja]] - [[Darlis]] - [[Davina]] - [[Dea (eesnimi)|Dea]] - [[Deana]] - [[Debora (eesnimi)|Debora]] - [[Deborah]] - [[Deirdre]] - [[Delphyne]] - [[Desiree]] - [[Diana (eesnimi)|Diana]] - [[Diane]] - [[Dilaila]] - [[Dina (eesnimi)|Dina]] - [[Dinah]] - [[Dinara (eesnimi)|Dinara]] - [[Dolly (eesnimi)|Dolly]] - [[Dolores (eesnimi)|Dolores]] - [[Dolorice]] - [[Dora (eesnimi)|Dora]] - [[Doris (eesnimi)|Doris]] - [[Dorothea (eesnimi)|Dorothea]] - [[Dorothy]] ==E== [[Ebba (eesnimi)|Ebba]] - [[Ebbe]] - [[Ebe (eesnimi)|Ebe]] - [[Eda (eesnimi)|Eda]] - [[Edda (eesnimi)|Edda]] - [[Edina (eesnimi)|Edina]] - [[Edita]] - [[Edith]] - [[Edna]] - [[Eed]] - [[Eeva (eesnimi)|Eeva]] - [[Eeve]] - [[Eevi]] - [[Ege (eesnimi)|Ege]] - [[Egeli]] - [[Egerta]] - [[Egge]] - [[Egle (eesnimi)|Egle]] - [[Egne]] - [[Eha (eesnimi)|Eha]] - [[Ehte]] - [[Ehtel]] - [[Eia (eesnimi)|Eia]] - [[Eike]] - [[Eila]] - [[Eili]] - [[Eilika]] - [[Eilike]] - [[Eiliki]] - [[Einike]] - [[Eiri]] - [[Ela (eesnimi)|Ela]] - [[Elaine]] - [[Ele (eesnimi)|Ele]] - [[Eleanor]] - [[Eleanora]] - [[Eleonora]] - [[Eleri]] - [[Eleriin]] - [[Elerin]] - [[Elery]] - [[Eleryn]] - [[Elfriede]] - [[Elga (eesnimi)|Elga]] - [[Elgi (eesnimi)|Elgi]] - [[Eli (eesnimi)|Eli]] - [[Elice (eesnimi)|Elice]] - [[Eliina]] - [[Eliisabet (eesnimi)|Eliisabet]] - [[Eliis]] - [[Eliisa]] - [[Eliise]] - [[Elika]] - [[Elin]] - [[Elina]] - [[Eline]] - [[Elinor]] - [[Elisa (eesnimi)|Elisa]] - [[Elisabet]] - [[Elisabeth]] - [[Elise]] - [[Eliza]] - [[Elizabeth]] - [[Elita]] - [[Ell (eesnimi)|Ell]] - [[Ella (eesnimi)|Ella]] - [[Elle (eesnimi)|Elle]] - [[Ellen]] - [[Elli (eesnimi)|Elli]] - [[Ellinor]] - [[Ellu]] - [[Elmerine]] - [[Elmi]] - [[Elmiine]] - [[Elmine]] - [[Elna]] - [[Elnara]] - [[Elo (eesnimi)|Elo]] - [[Els]] - [[Elsa (eesnimi)|Elsa]] - [[Elve]] - [[Elvi]] - [[Elvia]] - [[Elviine]] - [[Elviira]] - [[Elvira]] - [[Emerendiana]] - [[Emilia (eesnimi)|Emilia]] - [[Emilie]] - [[Emily]] - [[Emma (eesnimi)|Emma]] - [[Ena (eesnimi)|Ena]] - [[Enda]] - [[Endla (eesnimi)|Endla]] - [[Ene (eesnimi)|Ene]] - [[Eneke (eesnimi)|Eneke]] - [[Eneken]] - [[Enel (eesnimi)|Enel]] - [[Enela]] - [[Eneli]] - [[Enelin]] - [[Enely]] - [[Enid (eesnimi)|Enid]] - [[Epp]] - [[Ere (eesnimi)|Ere]] - [[Erge]] - [[Erin]] - [[Erle]] - [[Erli (eesnimi)|Erli]] - [[Erlike]] - [[Erme]] - [[Erna (eesnimi)|Erna]] - [[Esmeralda (eesnimi)|Esmeralda]] - [[Esta (eesnimi)|Esta]] - [[Estelle (eesnimi)|Estelle]] - [[Ester (eesnimi)|Ester]] - [[Esther]] - [[Ethel]] - [[Eudoksia]] - [[Eufemia]] - [[Eugenia]] - [[Eunice]] - [[Euphemia]] - [[Eva (eesnimi)|Eva]] - [[Evangeline]] - [[Eve (eesnimi)|Eve]] - [[Eveli]] - [[Eveliin]] - [[Eveliina]] - [[Eveliis]] - [[Evelin]] - [[Evelina]] - [[Eveline]] - [[Evely]] - [[Evelyn]] - [[Evelyne]] - [[Evi (eesnimi)|Evi]] - [[Evija]] - [[Evika]] ==F== [[Faina]] - [[Fanny (eesnimi)|Fanny]] - [[Faustina (eesnimi)|Faustina]] - [[Felice]] - [[Felicia]] - [[Felippa]] - [[Fidelia]] - [[Fiona]] - [[Fjokla]] - [[Flora (eesnimi)|Flora]] - [[Floreida]] - [[Florence (eesnimi)|Florence]] - [[Frances (eesnimi)|Frances]] - [[Freya (eesnimi)|Freya]] - [[Frida (eesnimi)|Frida]] - [[Frieda]] ==G== [[Gabriela]] - [[Gaida]] - [[Gaidi]] - Gaili - Gaily - [[Galina]] - [[Gea (eesnimi)|Gea]] - [[Geelika]] - [[Geidi]] - [[Geiu]] - [[Gemma (eesnimi)|Gemma]] - [[Geneviève]] - [[Georgina]] - [[Geraldina]] - [[Geraldine]] - [[Gerda]] - [[Gerli]] - [[Gerlin]] - [[Gerly]] - [[Gertrud (eesnimi)|Gertrud]] - [[Gertrude]] - [[Gertu]] - [[Gerttu]] - [[Getriin]] - [[Getter]] -[[Gigliola]] - [[Gillian]] - [[Gisela (eesnimi)|Gisela]] - [[Gisele]] - [[Gita]] - [[Giulia]] - [[Gladys]] - [[Glafira]] - [[Grace (eesnimi)|Grace]] - [[Greete]] - [[Greta]] - [[Grete]] - [[Gretel]] - [[Grethel]] - [[Gunilla]] - [[Gädvi]] - [[Gyda (eesnimi)|Gyda]] ==H== [[Haide]] - [[Haili]] - [[Haldi (eesnimi)|Haldi]] - [[Haldja]] - [[Halliki]] - [[Halvi]] - [[Hanna (eesnimi)|Hanna]] - [[Hannah (eesnimi)|Hannah]] - [[Hannaly]] - [[Hanneli]] - [[Hannely]] - [[Hannika (eesnimi)|Hannika]] - [[Harriet (eesnimi)|Harriet]] - [[Heather]] - [[Heda]] - [[Hedi]] - [[Hedli]] - [[Hedvi]] - [[Hedvig]] - [[Hedy]] - [[Heelia]] - [[Heete]] - [[Heidi]] - [[Heidy]] - [[Heike]] - [[Heila]] - [[Heili]] - [[Heilika]] - [[Heilike]] - [[Heiliki]] - [[Heisl]] - [[Heive]] - [[Heivi]] - [[Heivika]] - [[Hela (eesnimi)|Hela]] - [[Helbe]] - [[Helda]] - [[Heldin]] - [[Hele (eesnimi)|Hele]] - [[Heleene]] - [[Helemai]] - [[Helen]] - [[Helena (eesnimi)|Helena]] - [[Helene (eesnimi)|Helene]] - [[Hélène]] - [[Heleni]] - [[Heleri (eesnimi)|Heleri]] - [[Heleriin]] - [[Helerin]] - [[Helery]] - [[Helgi]] - [[Heli (eesnimi)|Heli]] - [[Heliis]] - [[Helika]] - [[Helike]] - [[Helin (eesnimi)|Helin]] - [[Helina]] - [[Helja]] - [[Helje]] - [[Heljo]] - [[Helju]] - [[Hella (eesnimi)|Hella]] - [[Helle (eesnimi)|Helle]] - [[Helli]] - [[Hellika]] - [[Hellike]] - [[Helliki]] - [[Helmi (eesnimi)|Helmi]] - [[Helve]] - [[Helvi]] - [[Heneliis]] - [[Herje]] - [[Hermiine]] - [[Hermine]] - [[Herta]] - [[Hertha]] - [[Heti]] - [[Hetlin]] - [[Hettel]] - [[Hety]] - [[Heveli]] - [[Hevelin]] - [[Hiie (eesnimi)|Hiie]] - [[Hilda]] - [[Hilde]] - [[Hildegard]] - [[Hilja]] - [[Hilje]] - [[Hille]] - [[Hilve]] - [[Hortensia]] - [[Hulda]] - [[Häidi]] - [[Häli]] - [[Härta]] - [[Höije]] ==I== [[Ida (eesnimi)|Ida]] - [[Iia (eesnimi)|Iia]] - [[Iige]] - [[Iiris (eesnimi)|Iiris]] - [[Iivi]] - [[Illa (eesnimi)|Illa]] - [[Illaria]] - [[Ille (eesnimi)|Ille]] - [[Ilma (eesnimi)|Ilma]] - [[Ilme]] - [[Ilmi]] - [[Ilona]] - [[Iloona]] - [[Ilse]] - [[Ilve]] - [[Ilvi]] - [[Imbi]] - [[Imelda]] - [[Imogen]] - [[Ines (eesnimi)|Ines]] - [[Inessa]] - [[Inga (eesnimi)|Inga]] - [[Inge]] - [[Ingeborg (eesnimi)|Ingeborg]] - [[Ingel (eesnimi)|Ingel]] - [[Ingela]] - [[Ingely]] - [[Inger]] - [[Ingeri (eesnimi)|Ingeri]] - [[Ingi]] - [[Ingrid (eesnimi)|Ingrid]] - [[Inna (eesnimi)|Inna]] - [[Inta (eesnimi)|Inta]] - [[Iraida]] - [[Irena]] - [[Irene (eesnimi)|Irene]] - [[Irina]] - [[Iris (eesnimi)|Iris]] - [[Irja]] - [[Irje]] - [[Irke]] - [[Irma (eesnimi)|Irma]] - [[Irmeli]] - [[Irmgard]] - [[Isa (eesnimi)|Isa]] - [[Isabel]] - [[Isabella]] - [[Isabelle]] - [[Isobel]] - [[Isolda]] - [[Isolde]] - [[Ita (eesnimi)|Ita]] - [[Ivana]] - [[Iveta]] - [[Ivetta]] - [[Ivi (eesnimi)|Ivi]] - [[Ivika]] ==J== [[Jaana]] - [[Jaane]] - [[Jaanika (eesnimi)|Jaanika]] - [[Jagna]] - [[Jaigi]] - [[Jaire]] - [[Jana (eesnimi)|Jana]] - [[Jane (eesnimi)|Jane]] - [[Janeka]] - [[Janeli]] - [[Janelin]] - [[Janelle]] - [[Janely]] - [[Janet]] - [[Janice]] - [[Janika]] - [[Janina]] - [[Janine]] - [[Jaroslava]] - [[Jasmine (eesnimi)|Jasmine]] - [[Jaune]] - [[Jayne]] - [[Jeanelle]] - [[Jeanette]] - [[Jekaterina]] - [[Jelizaveta]] - [[Jessica]] - [[Jessika]] - [[Jete]] - [[Jevgenia]] - [[Jevgenija]] - [[Jill]] - [[Jilly]] - [[Joan]] - [[Joanna]] - [[Joanne]] - [[Jodie]] - [[Johanna]] - [[Jolana]] - [[Jolanta]] - [[Jonna]] - [[Josianne]] - [[Joy (film)|Joy]] - [[Joyce]] - [[Juana (eesnimi)|Juana]] - [[Juanita]] - [[Judita]] - [[Judith (eesnimi)|Judith]] - [[Julia (eesnimi)|Julia]] - [[Juliana (eesnimi)|Juliana]] - [[Juliane]] - [[Julie]] - [[Julija]] - [[Julika]] - [[June]] - [[Juta]] - [[Jutta]] - [[Juudit (eesnimi)|Juudit]] - [[Juulika]] ==K== [[Kaari]] - [[Kaarin]] - [[Kadi]] - [[Kadri]] - [[Kadriann]] - [[Kadrin]] - [[Kai (eesnimi)|Kai]] - [[Kaia]] - [[Kaidi]] - [[Kaie]] - [[Kaija]] - [[Kaile]] - [[Kaileen]] - [[Kaili]] - [[Kaily]] - [[Kaira]] - [[Kaire]] - [[Kairet]] - [[Kairi]] - [[Kairiin]] - [[Kairit]] - [[Kais]] - [[Kaisa (eesnimi)|Kaisa]] - [[Kaja (eesnimi)|Kaja]] - [[Kalli (eesnimi)|Kalli]] - [[Kapitolina]] - [[Karin]] - [[Karina (eesnimi)|Karina]] - [[Karine]] - [[Karita]] - [[Karmel]] - [[Karmen]] - [[Katalin]] - [[Katariina (eesnimi)|Katariina]] - [[Kate (eesnimi)|Kate]] - [[Katharine]] - [[Katherine (eesnimi)|Katherine]] - [[Kathleen]] - [[Kati (eesnimi)|Kati]] - [[Katie]] - [[Katre]] - [[Katri]] - [[Katriin]] - [[Katrin]] - [[Katrina (eesnimi)|Katrina]] - [[Kea (eesnimi)|Kea]] - [[Keesi]] - [[Keidi]] - [[Keidy]] - [[Keili]] - [[Keilit]] - [[Keira]] - [[Keit]] - [[Keiti]] - [[Keitlin]] - [[Keitlyn]] - [[Keity]] - [[Keiu]] - [[Kelli]] - [[Kelly]] - [[Kene]] - [[Kerda]] - [[Kerli (eesnimi)|Kerli]] - [[Kerly]] - [[Kersti]] - [[Kerstin]] - [[Kerti]] - [[Kertu (eesnimi)|Kertu]] - [[Kerttu]] - [[Kethi]] - [[Kethy]] - [[Ketlin]] - [[Ketlyn]] - [[Ketrin]] - [[Ketrina]] - [[Ketter]] - [[Kiira]] - [[Killu]] - [[Kira (eesnimi)|Kira]] - [[Kirke (eesnimi)|Kirke]] - [[Kirsi (eesnimi)|Kirsi]] - [[Kirsika]] - [[Kirsti]] - [[Kiti]] - [[Kitty (eesnimi)|Kitty]] - [[Kity]] - [[Klaara]] - [[Klaire]] - [[Klara]] - [[Klarissa]] - [[Klaudia]] - [[Klavdija]] - [[Kleer]] - [[Koidu (eesnimi)|Koidu]] - [[Koidula (eesnimi)|Koidula]] - [[Kornelia]] - [[Kreet]] - [[Kreeta (eesnimi)|Kreeta]] - [[Kreete]] - [[Krete]] - [[Kretel]] - [[Krislin]] - [[Krislyn]] - [[Krista (eesnimi)|Krista]] - [[Kristel]] - [[Kristella]] - [[Kristelle]] - [[Kristi]] - [[Kristiina (eesnimi)|Kristiina]] - [[Kristiine (eesnimi)|Kristiine]] - [[Kristin]] - [[Kristina]] - [[Kristine]] - [[Kristy]] - [[Krõõt (eesnimi)|Krõõt]] - [[Ksenia]] - [[Ksenija (eesnimi)|Ksenija]] - [[Kulla (eesnimi)|Kulla]] - [[Kulle]] - [[Květa]] - [[Kädi]] - [[Kädvi]] - [[Kädy]] - [[Kärt]] - [[Kätlin]] - [[Kätlyn]] – [[Kätri]] - [[Kätrin]] - [[Käty]] - [[Külli]] - [[Küllike]] - [[Külliki]] - [[Külvi]] - [[Kylie]] - [[Kyra]] ==L== [[Lagle (eesnimi)|Lagle]] - [[Laili]] - [[Laina]] - [[Laine (eesnimi)|Laine]] - [[Laineli]] - [[Laini]] - [[Laire]] - [[Lairi]] - [[Laive]] - [[Laivi]] - [[Lara (eesnimi)|Lara]] - [[Larissa (eesnimi)|Larissa]] - [[Lauli (eesnimi)|Lauli]] - [[Laura (eesnimi)|Laura]] - [[Lavly]] - [[Lea (eesnimi)|Lea]] - [[Leah]] - [[Leandra]] - [[Leanika]] - [[Lee (eesnimi)|Lee]] - [[Leele]] - [[Leelet]] - [[Leelo (eesnimi)|Leelo]] - [[Leen (eesnimi)|Leen]] - [[Leena (eesnimi)|Leena]] - [[Leene]] - [[Leeni]] - [[Leenu]] - [[Leevi (eesnimi)|Leevi]] - [[Lehte]] - [[Lehti]] - [[Leida]] - [[Leidi]] - [[Leiki]] - [[Leila (eesnimi)|Leila]] - [[Leili]] - [[Leini (eesnimi)|Leini]] - [[Leiu]] - [[Lelde]] - [[Lelet]] - [[Lembe]] - [[Lembi]] - [[Lemme (eesnimi)|Lemme]] - [[Lemmi]] - [[Lenna (eesnimi)|Lenna]] - [[Leona]] - [[Leonida]] - [[Leonora]] - [[Leontina]] - [[Leontine]] - [[Li (eesnimi)|Li]] - [[Licia]] - [[Lidia]] - [[Lidija]] - [[Lii (eesnimi)|Lii]] - [[Liia]] - [[Liidia]] - [[Liilia (eesnimi)|Liilia]] - [[Liilika]] - [[Liilit]] - [[Liina]] - [[Liis]] - [[Liisa]] - [[Liisbet]] - [[Liisel]] - [[Liisi (eesnimi)|Liisi]] - [[Liisu]] - [[Liivi (eesnimi)|Liivi]] - [[Liivika (eesnimi)|Liivika]] - [[Lili]] - [[Lilia]] - [[Lilian (eesnimi)|Lilian]] - [[Liliana]] - [[Lilija]] - [[Lilika]] - [[Lilit (eesnimi)|Lilit]] - [[Lilith (eesnimi)|Lilith]] - [[Lilja]] - [[Lille (eesnimi)|Lille]] - [[Lilli (eesnimi)|Lilli]] - [[Lily]] - [[Linda (eesnimi)|Linda]] - [[Lisandra]] - [[Lisanna]] - [[Lisella]] - [[Liselle]] - [[Liset]] - [[Lisett]] - [[Lisette]] - [[Livia (eesnimi)|Livia]] - [[Ljubov]] - [[Ljudmila]] - [[Ljudmilla]] - [[Lola (eesnimi)|Lola]] - [[Lolita (eesnimi)|Lolita]] - [[Loone (eesnimi)|Loone]] - [[Loore]] - [[Loreida]] - [[Loretta]] - [[Lorette]] - [[Lorna]] - [[Lotte]] - [[Louise]] - [[Luana]] - [[Lucia (eesnimi)|Lucia]] - [[Lucie]] - [[Lucinda]] - [[Lucy (eesnimi)|Lucy]] - [[Ludmilla]] - [[Luisa]] - [[Luise]] - [[Luive]] - [[Lumme]] - [[Luule (eesnimi)|Luule]] - [[Lüüli]] - [[Ly (eesnimi)|Ly]] - [[Lydia (eesnimi)|Lydia]] - [[Lylian]] - [[Lysandra]] ==M== [[Maaja (eesnimi)|Maaja]] - [[Maara]] - [[Maare (eesnimi)|Maare]] - [[Maari]] - [[Maarika]] - [[Maaris]] - [[Maarit]] - [[Maarja (eesnimi)|Maarja]] - [[Mabel (eesnimi)|Mabel]] - [[Made (eesnimi)|Made]] - [[Madeleyn]] - [[Madi (eesnimi)|Madi]] - [[Madiken]] - [[Madleen]] - [[Madli]] - [[Magdalena]] - [[Mahta]] - [[Mai (eesnimi)|Mai]] - [[Maia (eesnimi)|Maia]] - [[Maian]] - [[Maibi]] - [[Maiden]] - [[Maie]] - [[Maiga]] - [[Maige]] - [[Maigi]] - [[Maija (eesnimi)|Maija]] - [[Maike]] - [[Maiken (eesnimi)|Maiken]] - [[Maiki]] - [[Maila]] - [[Maile]] - [[Maili]] - [[Mailika]] - [[Mailis]] - [[Maima (eesnimi)|Maima]] - [[Maime]] - [[Maimo]] - [[Maimu]] - [[Maira]] - [[Maire]] - [[Mairi]] - [[Mairika]] - [[Mairit]] - [[Maiu]] - [[Maive]] - [[Maivi]] - [[Mall (eesnimi)|Mall]] - [[Malle]] - [[Mallika (eesnimi)|Mallika]] - [[Malve]] - [[Malvi]] - [[Malviina]] - [[Malvika]] - [[Malvina]] - [[Mandy]] - [[Manona]] - [[Manuela]] - [[Marcela]] - [[Marcella]] - [[Mare]] - [[Marelle]] - [[Maren]] - [[Maret (eesnimi)|Maret]] - [[Mareta]] - [[Maretta]] - [[Marfa]] - [[Marga (eesnimi)|Marga]] - [[Margaret (eesnimi)|Margaret]] - [[Margaretha]] - [[Marge]] - [[Margery]] - [[Marget]] - [[Margit]] - [[Margita]] - [[Margot]] - [[Mari (eesnimi)|Mari]] - [[Mari-Anne]] - [[Maria (eesnimi)|Maria]] - [[Marian]] - [[Mariann]] - [[Marianna (eesnimi)|Marianna]] - [[Marianne]] - [[Marica (eesnimi)|Marica]] - [[Marie (eesnimi)|Marie]] - [[Mariel]] - [[Mariella (eesnimi)|Mariella]] - [[Marielle]] - [[Marietta]] - [[Marii]] - [[Mariin]] - [[Mariina]] - [[Mariis]] - [[Marija]] - [[Marika]] - [[Marike]] - [[Marili]] - [[Mari-Liis]] - [[Marilin]] - [[Marily]] - [[Marilyn]] - [[Marin (eesnimi)|Marin]] - [[Marina (eesnimi)|Marina]] - [[Marion]] - [[Marionella]] - [[Maris]] - [[Marisol]] - [[Marissa (eesnimi)|Marissa]] - [[Marit]] - [[Marita]] - [[Marite]] - [[Marja (eesnimi)|Marja]] - [[Marje]] - [[Marjen]] - [[Marjeta]] - [[Marjorie]] - [[Marju]] - [[Marjut]] - [[Marketa]] - [[Marlee]] - [[Marleen]] - [[Marliis]] - [[Marta (eesnimi)|Marta]] - [[Martha]] - [[Martina (eesnimi)|Martina]] - [[Maru (eesnimi)|Maru]] - [[Maruta]] - [[Marve]] - [[Marvi]] - [[Mary (eesnimi)|Mary]] - [[Maryliis]] - [[Mathilda]] - [[Matilda]] - [[Matilde]] - [[Maud]] - [[Maude]] - [[May]] - [[Meeli]] - [[Meelika (eesnimi)|Meelika]] - [[Meelike]] - [[Meeri]] - [[Meeta]] - [[Megan]] - [[Meghan]] - [[Meida]] - [[Meila]] - [[Meili]] - [[Melinda]] - [[Melissa]] - [[Merika]] - [[Merike]] - [[Meril]] - [[Merili]] - [[Merilii]] - [[Merilin]] - [[Merily]] - [[Merilyn]] - [[Merit]] - [[Merita]] - [[Merje]] - [[Merle]] - [[Merli]] - [[Merlin (eesnimi)|Merlin]] - [[Merlyn]] - [[Merve]] - [[Mervi]] - [[Mesike]] - [[Meta (eesnimi)|Meta]] - [[Mia (eesnimi)|Mia]] - [[Miia]] - [[Miina (eesnimi)|Miina]] - [[Mikaela]] - [[Milana]] - [[Milda]] - [[Milde]] - [[Mildred]] - [[Milena]] - [[Miliza]] - [[Milja]] - [[Milla]] - [[Mille]] - [[Milli]] - [[Milvi]] - [[Minda]] - [[Minna]] - [[Minni]] - [[Mira (eesnimi)|Mira]] - [[Miralda]] - [[Miranda (eesnimi)|Miranda]] - [[Mirdza]] - [[Mirel]] - [[Mirell]] - [[Mirga]] - [[Mirge]] - [[Miriam]] - [[Mirja]] - [[Mirjam]] - [[Mirje]] - [[Mirle]] - [[Mirlin]] - [[Miroslava]] - [[Mirt]] - [[Mirtel]] - [[Mirtha]] - [[Moidela]] - [[Molly]] - [[Monika]] - [[Monique]] - [[Moonika]] - [[Muia]] - [[Murel (eesnimi)|Murel]] - [[Muriel]] ==N== [[Nadežda]] - [[Naima]] - [[Nancy (eesnimi)|Nancy]] - [[Natalia (eesnimi)|Natalia]] - [[Natalie]] - [[Natalja]] - [[Neida]] - [[Neini]] - [[Nele]] - [[Nelli]] - [[Nelly]] - [[Neve]] - [[Nicolina]] - [[Niina]] - [[Nikolina]] - [[Nina (eesnimi)|Nina]] - [[Ninel]] - [[Nonna]] - [[Noora (eesnimi)|Noora]] - [[Nora (eesnimi)|Nora]] ==O== [[Odette]] - [[Odile]] - [[Oivi]] - [[Oksana]] - [[Oktjabrina]] - [[Olena]] - [[Olesja]] - [[Olga (eesnimi)|Olga]] - [[Olivia]] - [[Orvi]] - [[Orvika]] - [[Otilia]] - [[Otilie]] - [[Ottilia]] - [[Ottilie]] - [[Oudekki]] ==P== [[Palmi (eesnimi)|Palmi]] - [[Pamela]] - [[Patricia]] - [[Paula]] - [[Pauliine]] - [[Pauline]] - [[Pelageja]] - [[Pernilla]] - [[Petra (eesnimi)|Petra]] - [[Pia (eesnimi)|Pia]] - [[Piia]] - [[Piibe (eesnimi)|Piibe]] - [[Pille (eesnimi)|Pille]] - [[Pilleriin]] - [[Pilvi]] - [[Pire]] - [[Piret (eesnimi)|Piret]] - [[Pirge]] - [[Pirgit]] - [[Pirje]] - [[Pirjo]] - [[Polina (eesnimi)|Polina]] - [[Praskovja]] - [[Priscilla]] - [[Priskilla]] - [[Pärja]] - [[Pärje]] - [[Pärle]] ==R== [[Rachel (eesnimi)|Rachel]] - [[Rafaela]] - [[Ragna]] - [[Ragne]] - [[Rahel]] - Raheli - [[Raidi]] - [[Raidy]] - [[Raigi]] - [[Raiki]] - [[Raila]] - [[Raile]] - [[Raili]] - [[Railika]] - [[Raily]] - [[Raina]] - [[Raissa]] - [[Ramona (eesnimi)|Ramona]] - [[Raquel (eesnimi)|Raquel]] - [[Rave]] - [[Rea]] - [[Reeda]] - [[Reelika]] - [[Reelike]] - [[Reena]] - [[Reesi]] - [[Reesika]] - [[Reet (eesnimi)|Reet]] - [[Reeta]] - [[Regina (eesnimi)|Regina]] - [[Regine]] - [[Reili]] - [[Reilika]] - [[Relika]] - [[Rena (eesnimi)|Rena]] - [[Renata]] - [[Renate (eesnimi)|Renate]] - [[Rigne]] - [[Riin]] - [[Riina]] - [[Riine]] - [[Riinu]] - [[Rika]] - [[Rille]] - [[Rimma]] - [[Rita (eesnimi)|Rita]] - [[Roberta]] - [[Romana]] - [[Ronja]] - [[Rosa (eesnimi)|Rosa]] - [[Rosalina]] - [[Rosamunde]] - [[Rosanna (eesnimi)|Rosanna]] - [[Rose (eesnimi)|Rose]] - [[Rosiina]] - [[Rosiine]] - [[Rosina]] - [[Roswita]] - [[Roswitha]] - [[Rufina]] - [[Ruta (eesnimi)|Ruta]] - [[Ruth]] - [[Rutt]] - [[Rõõt]] ==S== [[Saale (eesnimi)|Saale]] - [[Saara (eesnimi)|Saara]] - [[Sabina (eesnimi)|Sabina]] - [[Sabine]] - [[Sabrina (eesnimi)|Sabrina]] - [[Saida]] - [[Saima]] - [[Saimi]] - [[Sale]] - [[Salme (eesnimi)|Salme]] - [[Salomonia]] - [[Samille]] - [[Sandra (eesnimi)|Sandra]] - [[Sanna (eesnimi)|Sanna]] - [[Sanne]] - [[Sarah]] - [[Saskia]] - [[Seidi (eesnimi)|Seidi]] - [[Selena (eesnimi)|Selena]] - [[Selma (eesnimi)|Selma]] - [[Senta (eesnimi)|Senta]] - [[Serafima]] - [[Shirley (eesnimi)|Shirley]] - [[Sibille]] - [[Sibylla (eesnimi)|Sibylla]] - [[Signe]] - [[Sigre]] - [[Sigrid (eesnimi)|Sigrid]] - [[Siiri]] - [[Siive]] - [[Silja]] - [[Silje]] - [[Sille (eesnimi)|Sille]] - [[Silva (eesnimi)|Silva]] - [[Silve]] - [[Silvi]] - [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] - [[Silvie]] - [[Simona]] - [[Sindra]] - [[Siret (eesnimi)|Siret]] - [[Sirja]] - [[Sirje]] - [[Sirle]] - [[Sirlet]] - [[Sirli]] - [[Sirly]] - [[Sirvi]] - [[Snežana]] - [[Sofia (eesnimi)|Sofia]] - [[Sofía]] - [[Solveig]] - [[Sonja]] - [[Sophia (eesnimi)|Sophia]] - [[Stanislava]] - [[Stella (eesnimi)|Stella]] - [[Suive]] - [[Suivi]] - [[Sulvi]] - [[Susan]] - [[Susanna]] - [[Susannah]] - [[Susanne]] - [[Svea (eesnimi)|Svea]] - [[Svetlana]] - [[Säde (eesnimi)|Säde]] - [[Sünne]] - [[Sylvia (eesnimi)|Sylvia]] - [[Sylvie]] ==Z== [[Zara (eesnimi)|Zara]] - [[Zelda]] - [[Zinaida]] - [[Zlata]] - [[Zoe]] - [[Zoja]] - [[Züleyxa]] ==Ž== [[Žanna]] ==T== [[Tagli]] - [[Tagne]] - [[Taimi]] - [[Taire]] - [[Tairi]] - [[Taisi]] - [[Taissija]] - [[Taive]] - [[Taivi]] - [[Taje]] - [[Talvi]] - [[Talvike]] - [[Talviki]] - [[Tamara (eesnimi)|Tamara]] - [[Tanja]] - [[Tatjana]] - [[Tea (eesnimi)|Tea]] - [[Teele]] - [[Teeli]] - [[Teesi]] - [[Teevi]] - [[Teili]] - [[Teiloora]] - [[Teily]] - [[Teivi]] - [[Tekla (eesnimi)|Tekla]] - [[Telle]] - [[Tene]] - [[Terje]] - [[Thea]] - [[Thekla]] - [[Theodora (eesnimi)|Theodora]] - [[Therese (eesnimi)|Therese]] - [[Thyra (eesnimi)|Thyra]] - [[Tiia]] - [[Tiina (eesnimi)|Tiina]] - [[Tiiu (eesnimi)|Tiiu]] - [[Toonika (eesnimi)|Toonika]] - [[Triin (eesnimi)|Triin]] - [[Triina]] - [[Triine]] - [[Triinu (eesnimi)|Triinu]] - [[Trine]] - [[Tuuli]] - [[Tuulika]] - [[Tuulike]] - [[Tuuliki]] - [[Tuulikki]] - [[Tähe (eesnimi)|Tähe]] - [[Tähte]] - [[Tähti]] - [[Tüüne]] == U == [[Uile]] - [[Ulita]] - [[Uljana]] - [[Ulje (eesnimi)|Ulje]] - [[Ulla (eesnimi)|Ulla]] - [[Ulrika]] - [[Ulrike]] - [[Ulve]] - [[Ulvi (eesnimi)|Ulvi]] - [[Urma]] - [[Urme]] - [[Urmi (eesnimi)|Urmi]] - [[Ursula (eesnimi)|Ursula]] - [[Urve (eesnimi)|Urve]] == V == [[Vaida (eesnimi)|Vaida]] - [[Vaigi]] - [[Vaike]] - [[Vaima]] - [[Vaime]] - [[Vairi]] - [[Valentina]] - [[Valeria (eesnimi)|Valeria]] - [[Valve (eesnimi)|Valve]] - [[Vanda]] - [[Vanessa (eesnimi)|Vanessa]] - [[Varja]] - [[Varje (eesnimi)|Varje]] - [[Varju]] - [[Veera]] - [[Veevi]] - [[Velda]] - [[Vera (eesnimi)|Vera]] - [[Vergine]] - [[Veronica (eesnimi)|Veronica]] - [[Veronika]] - [[Veroonika]] - [[Vesta (eesnimi)|Vesta]] - [[Veste (eesnimi)|Veste]] - [[Vibeke]] - [[Victoria (eesnimi)|Victoria]] - [[Viia (eesnimi)|Viia]] - [[Viiu]] - [[Viive]] - [[Viivi]] - [[Viivika]] - [[Vija (eesnimi)|Vija]] - [[Viktoria (eesnimi)|Viktoria]] - [[Vilge]] - [[Vilja]] - [[Vilje]] - [[Vilma (eesnimi)|Vilma]] - [[Vilme]] - [[Vilve]] - [[Vilvi]] - [[Viola (eesnimi)|Viola]] - [[Violanta (eesnimi)|Violanta]] - [[Violet]] - [[Virge]] - [[Virginia (eesnimi)|Virginia]] - [[Virineja]] - [[Virje]] - [[Virve (eesnimi)|Virve]] - [[Vitalia]] - [[Vivia]] - [[Vivian (eesnimi)|Vivian]] - [[Vivien]] - [[Vivika]] - [[Vlada]] == Õ == [[Õie]] - [[Õiela]] - [[Õilme]] - [[Õnne]] - [[Õnnela]] - [[Õnneli]] == Ä == [[Ädu (eesnimi)|Ädu]] - [[Äli]] - [[Älis]] - [[Ännifriid]] == Ö == [[Ööle]] == Ü == [[Ülla]] - [[Ülle]] - [[Ülli]] - [[Ülve]] - [[Ülvi]] - [[Ürge]] - [[Üüve]] == X == [[Xenia]] == Y == [[Yana]] - [[Yoko]] - [[Yvette]] - [[Yvonne]] ==Vaata ka== * [[Mehenimede loend]] [[Kategooria:Naisenimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] s8git1gd4obvjnk017n4pfxabciupsx 0 323719 7206289 6713725 2026-08-02T05:52:35Z Estopedist1 278 kustutada 7206289 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata. Kustutatud enwikis, vt iw linki all}} '''!Ka-Boom! Estudio''' on [[koomiks]]eid loov ja välja andev kirjastus [[Mehhiko]]s. Selle asutasid [[1994]] [[Oscar González Loyo]], [[Oscar González Guerrero]] ja [[Susana Romero]]. ==Välislingid== *[http://www.kronikaskuadradas.com/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Kirjastused]] [[Kategooria:Mehhiko ettevõtted]] [[en:!Ka-Boom! Estudio]] 5ao7livn2oushj63es41h4mf37g4wp3 0 339061 7206249 7191505 2026-08-02T01:52:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206249 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Aleksei Navalnõi | pilt = Alexey Navalny 2 (cropped) 1.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Aleksei Navalnõi 2011. aastal | sünninimi = Aleksei Anatoljevitš Navalnõi | sünniaeg = {{Sünniaeg|1976|6|4}} | sünnikoht = [[Butõn]], [[Odintsovo rajoon]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|2|16|1976|6|4}} | surmakoht = [[Harp]], [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]], [[Venemaa]] | surmapõhjus = vaieldav; Venemaa ametlikel andmetel loomulik surm, 2026. aasta viie Euroopa riigi ühisavalduse järgi mürgitamine [[epibatidiin]]iga | rahvus = | kodakondsus = [[Venemaa]] | alma mater = [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]; [[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuv Rahandusakadeemia]]; [[Yale'i Ülikool]] | haridus = [[jurist]]; [[rahandus]] ja [[krediit]] | tegevusala = [[poliitik]], [[jurist]], [[korruptsioon]]ivastane aktivist, [[blogija]], [[ühiskonnategelane]], [[dissident]] | organisatsioon = [[Korruptsioonivastane Fond]] | erakond = [[Jabloko]]; Rahvaliit; Tuleviku Venemaa | abikaasa = [[Julija Navalnaja]] | lapsed = Darja Navalnaja; Zahhar Navalnõi | autogramm = }} '''Aleksei Anatoljevitš Navalnõi''' ([[vene keel]]es Алексей Анатольевич Навальный; [[4. juuni]] [[1976]] – [[16. veebruar]] [[2024]]) oli [[Venemaa]] [[dissident]], [[poliitik]], [[jurist]], [[korruptsioon]]ivastane aktivist, [[blogija]] ja [[poliitvang]].<ref name="APobit">{{cite news |url=https://apnews.com/article/2d11644f7ae5332587b39150f1fd1738 |title=Alexei Navalny, galvanizing opposition leader and Putin's fiercest foe, died in prison, Russia says |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Ta kujunes [[2010. aastad|2010. aastatel]] üheks tuntumaks [[Vladimir Putin]]i ja [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] kriitikuks.<ref name="APTimeline">{{cite news |url=https://apnews.com/article/russia-navalny-life-timeline-0722708e19e51b10699b2cc73ece0bae |title=Protests, poisoning and prison: The life and death of Russian opposition leader Alexei Navalny |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi sai tuntuks eelkõige [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaste]] uurimuste, [[opositsioon]]iliste kampaaniate, [[meeleavaldus]]te ja veebipõhise poliitilise mobiliseerimise kaudu.<ref name="APobit" /> Tema loodud [[Korruptsioonivastane Fond]] avaldas uurimusi Venemaa kõrgete [[riigiametnik]]e, [[riigiettevõte]]te juhtide ja Putini lähikonna varade kohta.<ref name="NavalnyArchive">{{Netiviide |url=https://navalny.com/en/about-navalny |pealkiri=The Alexei Navalny Archive |väljaanne=The Alexei Navalny Archive |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi populariseeris [[Venemaa]] poliitilises keeles väljendit „petturite ja varaste partei”, millega ta nimetas võimuparteid [[Ühtne Venemaa]].<ref name="NavalnyLiveJournalER">{{Netiviide |url=https://navalny.livejournal.com/553708.html |pealkiri=Единая Россия подает на меня в суд |väljaanne=LiveJournal |aeg=15. veebruar 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi kandideeris [[2013. aasta Moskva linnapeavalimised|2013. aastal Moskva linnapeaks]] ja saavutas ametlikel andmetel teise koha.<ref name="MoscowElection">{{Netiviide |url=http://www.moscow_city.vybory.izbirkom.ru/region/region/moscow_city?action=show&root=1&tvd=27720001368293&vrn=27720001368289&region=77&global=&sub_region=0&prver=0&pronetvd=null&vibid=27720001368293&type=222 |pealkiri=Итоги голосования на пост мэра Москвы |väljaanne=Московская городская избирательная комиссия |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304204412/http://www.moscow_city.vybory.izbirkom.ru/region/region/moscow_city?action=show&root=1&tvd=27720001368293&vrn=27720001368289&region=77&global=&sub_region=0&prver=0&pronetvd=null&vibid=27720001368293&type=222 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta teatas 2016. aastal kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kuid [[Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjon]] ei registreerinud tema kandidatuuri varasema süüdimõistmise tõttu.<ref name="Reuters2018Ban">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/world/russian-court-upholds-ban-on-navalny-running-against-putin-in-2018-idUSKBN1EO09V/ |title=Russian court upholds ban on Navalny running against Putin in 2018 |agency=[[Reuters]] |date=2017-12-30 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi ja tema toetajad pidasid tema vastu algatatud kriminaalasju poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /> [[2020]]. aasta augustis haigestus Navalnõi lennul [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse ja viidi pärast hädamaandumist [[Omsk]]i haiglasse.<ref name="BBC2020">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54002880 |title=Alexei Navalny: Russian opposition leader poisoned with Novichok - Germany |work=[[BBC News]] |date=2020-09-02 |access-date=2026-06-05}}</ref> Hiljem viidi ta ravile [[Berliin]]i [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBCBerlin">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-53871617 |title=Alexei Navalny: Putin critic arrives in Germany for medical treatment |work=[[BBC News]] |date=2020-08-22 |access-date=2026-06-05}}</ref> [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i laborid järeldasid, et Navalnõi oli mürgitatud [[Novitšok]]i rühma kuuluva [[närvimürk|närvimürgiga]].<ref name="OPCWNavalny">{{Netiviide |url=https://www.opcw.org/media-centre/featured-topics/case-mr-alexei-navalny |pealkiri=Case of Mr Alexei Navalny |väljaanne=[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon|OPCW]] |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Venemaa võimud eitasid seotust mürgitamisega.<ref name="BBC2020" /> Navalnõi naasis [[17. jaanuar]]il [[2021]] Saksamaalt Venemaale ja vahistati [[Šeremetjevo lennujaam]]as.<ref name="BBCReturn">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-55694598 |title=Russia Navalny: Poisoned opposition leader held after flying home |work=[[BBC News]] |date=2021-01-17 |access-date=2026-06-05}}</ref> [[2. veebruar]]il 2021 mõistis Moskva kohus ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vanglasse.<ref name="EUCouncil2021">{{Netiviide |url=https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/02/03/russia-declaration-by-the-high-representative-on-behalf-of-the-european-union-on-the-sentencing-of-alexei-navalny/ |pealkiri=Venemaa: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Aleksei Navalnõi kohtuotsuse kohta |väljaanne=[[Euroopa Liidu Nõukogu]] |aeg=3. veebruar 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] nõudis [[17. veebruar]]il 2021 tema viivitamatut vabastamist.<ref name="ERREIK">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608113566/euroopa-inimoiguste-kohtu-otsus-nouab-navalnoi-vabastamist |pealkiri=Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=17. veebruar 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi suri [[16. veebruar]]il [[2024]] [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Harp]]i asulas asuvas erirežiimiga karistuskoloonias IK-3, mida tuntakse nimega „Polaarhunt”.<ref name="ReutersDeath">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/jailed-russian-opposition-leader-navalny-dead-prison-service-2024-02-16/ |title=Putin foe Alexei Navalny dies in jail, West holds Russia responsible |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Venemaa vanglateenistuse teatel tundis ta end pärast jalutuskäiku halvasti, kaotas teadvuse ning elustamiskatsed ei andnud tulemust.<ref name="ReutersStatement">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-prison-service-statement-about-navalnys-death-2024-02-16/ |title=Navalny's death: The full Russian prison service statement |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi surm põhjustas ulatusliku rahvusvahelise reaktsiooni ning lääneriikide juhid pidasid Venemaa võime poliitiliselt vastutavaks.<ref name="ERRDeathReaction">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255647/laaneriikide-poliitikud-suudistavad-moskvat-navalnoi-surmas |pealkiri=Lääneriikide poliitikud süüdistavad Moskvat Navalnõi surmas |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Elulugu == === Päritolu ja lapsepõlv === Aleksei Navalnõi sündis [[4. juuni]]l [[1976]] [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Butõn]]i külas.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema lapsepõlv möödus peamiselt [[Moskva]] lähistel sõjaväelinnakus [[Kalininets]]is, kus paiknesid Nõukogude armee ja hiljem Venemaa relvajõudude üksused.<ref name="LentaBio" /> Navalnõi perekond kuulus nõukogude keskklassi keskkonda, kus tähtsal kohal olid haridus, töö ja riiklik teenistus.<ref name="NavalnyArchive" /> Navalnõi isa Anatoli Navalnõi oli pärit [[Ukraina]]st [[Tšornobõli keelutsoon]]i lähedalt Zalesje külast.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema ema Ljudmila Navalnaja kasvas üles [[Moskva]] lähistel ja töötas elektroonikatööstuses.<ref name="NavalnyArchive" /> Perekondlikult oli Navalnõi seotud nii [[Venemaa]] kui ka [[Ukraina]]ga, mis mõjutas hiljem ka tema enesemääratlust.<ref name="LBUkraine" /> Navalnõi on öelnud, et ta peab end pooleldi venelaseks ja pooleldi ukrainlaseks.<ref name="LBUkraine" /> [[2013]]. aastal ütles ta Ukraina telekanalis Inter, et oma juurte ja geneetika poolest on ta „ilmselt rohkem ukrainlane”.<ref name="LBUkraine" /> Tema sõnul elas enamik tema sugulasi Ukrainas ning ta veetis lapsepõlves suvesid [[Tšornobõl]]i lähedal.<ref name="LBUkraine" /> Pärast [[Tšornobõli katastroof]]i muutus see piirkond elamiskõlbmatuks ja perekonna side sealse kodukohaga katkes.<ref name="LBUkraine" /> Navalnõi lapsepõlv langes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] viimastesse kümnenditesse ja tema noorukiaeg [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] ning [[1990. aastad Venemaal|1990. aastate Venemaa]] poliitilise ja majandusliku ümberkujunemise aega.<ref name="APTimeline" /> Hiljem on tema poliitilist kujunemist seostatud nii 1990. aastate turumajandusliku ülemineku, riikliku korruptsiooni kui ka Putini-aegse poliitilise tsentraliseerimise kriitikaga.<ref name="APTimeline" /><ref name="APobit" /> === Haridus === Navalnõi õppis [[Kalininets]]is asuvas keskkoolis ja sai küpsustunnistuse [[1993]]. aastal.<ref name="LentaBio" /> Pärast keskkooli astus ta [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1998]]. aastal.<ref name="LentaBio" /> Õigusharidus andis talle hilisemas poliitilises tegevuses võimaluse kasutada kohtuvaidlusi, aktsionäriõigusi ja avaliku teabe nõudeid korruptsioonikahtluste uurimiseks.<ref name="APTimeline" /> [[2001]]. aastal lõpetas Navalnõi [[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuv Rahandusakadeemia|Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuva Rahandusakadeemia]] rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="LentaBio" /> Tema teine kõrgharidus oli seotud [[väärtpaber]]ite, [[finantsturg]]ude ja [[börs]]indusega.<ref name="LentaBio" /> See taust oli oluline tema varases tegevuses väikeaktsionäride õiguste kaitsjana ja riigiettevõtete juhtimise läbipaistvuse nõudjana.<ref name="APTimeline" /> [[2010]]. aastal osales Navalnõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Yale'i Ülikool]]i programmis [[Yale World Fellows]].<ref name="YaleWorldFellows" /> Programmi eesmärk oli koondada eri riikide avaliku elu, poliitika, kodanikuühiskonna ja ettevõtluse esindajaid.<ref name="YaleWorldFellows" /> Navalnõi pääses programmi Venemaa tuntud avaliku elu tegelaste ja akadeemikute soovituste toel.<ref name="MKYale" /> Tema osalemine Yale’i programmis suurendas tema rahvusvahelist tuntust ning kinnistas tema mainet opositsioonilise poliitiku ja kodanikuühiskonna aktivistina.<ref name="YaleWorldFellows" /> === Varane poliitiline tegevus === [[Pilt:Alexey Navalny (2007).jpg|pisi|Aleksei Navalnõi 2007. aastal]] Navalnõi astus [[2000]]. aastal erakonda [[Jabloko]].<ref name="LentaBio" /> Jabloko oli üks Venemaa tuntumaid liberaalseid opositsiooniparteisid, mis kritiseeris nii [[Boriss Jeltsin]]i-järgset poliitilist süsteemi kui ka [[Vladimir Putin]]i võimu koondumist.<ref name="LentaBio" /> Navalnõi osales partei Moskva organisatsiooni töös ja oli [[2003]]. aasta [[Riigiduuma]] valimiskampaania üks kohalikke korraldajaid.<ref name="LentaBio" /> [[2004]]. aastal asutas Navalnõi Moskvas liikumise „Moskvalaste kaitse komitee”.<ref name="NavalnyOldSite" /> Liikumine tegeles ehitustegevuse, linnaplaneerimise ja kohalike elanike õiguste rikkumise juhtumitega.<ref name="NavalnyOldSite" /> See oli Navalnõi jaoks üks esimesi katseid siduda praktiline kodanikuaktivism korruptsioonivastase poliitikaga.<ref name="APTimeline" /> [[2007]]. aastal heideti Navalnõi Jablokost välja.<ref name="MKKicked" /> Parteijuhatus põhjendas otsust erakonnale poliitilise kahju tekitamise ja Navalnõi natsionalistliku tegevusega.<ref name="MKKicked" /> Navalnõi enda sõnul oli väljaheitmise tegelik põhjus tema nõudmine, et partei asutaja [[Grigori Javlinski]] lahkuks erakonna juhtimisest.<ref name="MKKicked" /> Väljaheitmine näitas Navalnõi keerulist suhet Venemaa traditsioonilise liberaalse opositsiooniga ning avas talle tee iseseisvama poliitilise liikumise kujundamiseks.<ref name="APTimeline" /> [[23. juuni]]l [[2007]] sai Navalnõist liikumise „Rahvas” üks kaasasutajaid.<ref name="LentaBio" /> Liikumine püüdis ühendada demokraatlikku opositsiooni ja vene rahvuslikku poliitilist retoorikat.<ref name="LentaBio" /> See osa Navalnõi poliitilisest tegevusest on hiljem tekitanud vaidlusi, sest osa kriitikuid on osutanud tema varasematele natsionalistlikele seisukohtadele.<ref name="MKKicked" /> == Korruptsioonivastane tegevus == [[Pilt:Alexei Navalny marching in 2017 (cropped 2).jpg|pisi|Navalnõi 2017. aasta meeleavaldusel]] === Väikeaktsionäride aktivism === Navalnõi alustas 2000. aastate lõpus tegevust väikeaktsionärina, ostes osalusi Venemaa suurtes riigi ja erasektori ettevõtetes.<ref name="APTimeline" /> Väikeaktsionäri staatuse kaudu sai ta õiguse nõuda ettevõtetelt dokumente, küsida juhtimisotsuste kohta teavet ja vaidlustada läbipaistmatuid tehinguid.<ref name="APTimeline" /> Ta kasutas seda võimalust, et juhtida avalikkuse tähelepanu riigiettevõtete juhtimisele ja võimalikele korruptsiooniskeemidele.<ref name="APobit" /> Navalnõi tegevus erines varasemast opositsioonilisest poliitikast selle poolest, et ta sidus õigustehnilised nõuded avaliku kampaaniaga.<ref name="APTimeline" /> Ta avaldas dokumente oma blogis, selgitas keerulisi ettevõtte- ja riigihankejuhtumeid lihtsas keeles ning kutsus lugejaid infot levitama.<ref name="APTimeline" /> Sellest kujunes tema hilisema poliitilise stiili põhijoon: juriidiline või uuriv materjal muudeti internetis levivaks poliitiliseks sõnumiks.<ref name="APobit" /> Navalnõi [[LiveJournal]]i blogist sai 2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses üks Venemaa tuntumaid opositsioonilisi veebikanaleid.<ref name="NavalnyLiveJournalER" /> Blogis käsitles ta korruptsioonikahtlusi, poliitilisi kampaaniaid, kohtuasju ja võimupartei tegevust.<ref name="NavalnyLiveJournalER" /> See võimaldas tal jõuda publikuni väljaspool riiklikult kontrollitud televisiooni ja kujundada endale iseseisva poliitilise platvormi.<ref name="APTimeline" /> === Korruptsioonivastane Fond === [[2011]]. aastal asutas Navalnõi [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] ehk FBK.<ref name="NavalnyArchive" /> Fondi eesmärk oli uurida ja avalikustada Venemaa ametnike, poliitikute ja riigiettevõtete juhtide varasid ning võimalikke korruptsiooniskeeme.<ref name="NavalnyArchive" /> FBK kujunes Navalnõi poliitilise tegevuse keskseks institutsiooniks.<ref name="APobit" /> FBK uurimused tuginesid avalikele registritele, lekkinud dokumentidele, kinnisvaraandmetele, droonikaadritele ja korporatiivsetele seostele.<ref name="APTimeline" /> Uurimusi levitati peamiselt veebis, eriti [[YouTube]]’is, kus Navalnõi ja tema meeskond saavutasid miljonitesse ulatuva vaatajaskonna.<ref name="APTimeline" /> Selline vorm võimaldas neil muuta keerulised korruptsioonikahtlused visuaalselt arusaadavateks poliitilisteks narratiivideks.<ref name="APobit" /> Üks FBK tuntumaid uurimusi oli [[2017]]. aastal avaldatud dokumentaalfilm „Ta ei ole teile mingi Dimon”, mis käsitles tollase peaministri [[Dmitri Medvedev]]i väidetavaid varasid.<ref name="APTimeline" /> Film põhjustas Venemaal ulatuslikke korruptsioonivastaseid meeleavaldusi.<ref name="APTimeline" /> Võimud pidasid protestidel kinni sadu inimesi.<ref name="APTimeline" /> [[2021]]. aastal avaldas Navalnõi meeskond uurimuse „Putini palee”.<ref name="APTimeline" /> See ilmus vahetult pärast Navalnõi vahistamist ja kogus YouTube’is kümneid miljoneid vaatamisi.<ref name="APTimeline" /> Uurimus käsitles Musta mere ääres asuvat luksuskompleksi, mida Navalnõi meeskond seostas Vladimir Putiniga.<ref name="APTimeline" /> Kreml eitas, et kompleks kuuluks Putinile.<ref name="APTimeline" /> == Poliitiline tegevus == === Protestid ja opositsiooniline mobiliseerimine === Navalnõi osales aktiivselt [[2011]]. ja [[2012]]. aasta Putini-vastastes protestides.<ref name="APTimeline" /> Need protestid algasid pärast [[2011. aasta Venemaa Riigiduuma valimised|2011. aasta Riigiduuma valimisi]], mille aususe seadsid opositsioonilised jõud kahtluse alla.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kujunes protestilaine üheks nähtavamaks kõneisikuks, sest tal oli juba arvestatav internetijälgijaskond ja selge korruptsioonivastane sõnum.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kutsus valijaid hääletama mis tahes partei poolt, mis võiks vähendada [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] mõju.<ref name="LentaBio" /> Seda taktikat hakati seostama tema nimega ja see eelnes hilisemale „targa hääletamise” strateegiale.<ref name="APTimeline" /> Tema eesmärk oli muuta autoritaarseks kujunenud valimissüsteem võimude jaoks võimalikult kulukaks ja ebamugavaks.<ref name="APTimeline" /> [[5. detsember|5. detsembril]] [[2011]] osales Navalnõi Moskvas opositsioonilisel meeleavaldusel.<ref name="RBC2011Arrest" /> Pärast üritust peeti ta koos opositsioonipoliitik [[Ilja Jašin]]iga kinni.<ref name="RBC2011Arrest" /> Talle määrati 15 päeva haldusaresti.<ref name="RBC2011Arrest" /> See vahistamine suurendas tema tuntust opositsiooniliste protestide sümbolina.<ref name="APTimeline" /> === Moskva linnapeavalimised 2013 === [[Pilt:Alexey Navalny with wife Yulia 2.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi koos [[Julija Navalnaja]]ga 2013. aastal]] [[2013]]. aastal kandideeris Navalnõi [[Moskva linnapea]]ks.<ref name="MoscowElection" /> Kampaania toimus ajal, mil Navalnõi oli samal ajal seotud Kirovlesi kohtuasjaga ja võimud pidasid teda juba üheks ohtlikumaks opositsiooniliseks poliitikuks.<ref name="APobit" /> Tema kampaania eristus vabatahtlike suure osakaalu, tänavakampaaniate, annetuste kogumise ja aktiivse veebisuhtluse poolest.<ref name="APTimeline" /> Ametlike tulemuste järgi kogus Navalnõi 27,2% häältest ja jäi teiseks.<ref name="MoscowElection" /> Valimised võitis ametis olnud linnapea [[Sergei Sobjanin]].<ref name="MoscowElection" /> Navalnõi tulemust peeti Venemaa opositsiooni jaoks märkimisväärseks, sest ta suutis riikliku kontrolli ja piiratud meediakajastuse tingimustes koguda pealinnas suure toetuse.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi ei tunnistanud Sobjanini võitu esimeses voorus.<ref name="APTimeline" /> Ta väitis, et Sobjanini üle 50% tulemus saavutati haldusressursi abil.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi esitas kaebuse [[Moskva linnakohus|Moskva linnakohtule]], kuid seda ei rahuldatud.<ref name="InterfaxMoscow" /> Linnapeakampaania jäi siiski Navalnõi poliitilise karjääri üheks olulisemaks hetkeks, sest see näitas tema võimet osaleda valimistel ja mobiliseerida valijaid väljaspool väikest opositsiooniringi.<ref name="APTimeline" /> === Presidendiambitsioonid ja 2018. aasta valimised === [[2016]]. aasta detsembris teatas Navalnõi kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]].<ref name="Kommersant2016" /> Ta põhjendas kandideerimist vajadusega muuta Venemaa poliitilist süsteemi ja pakkuda Putini-vastastele valijatele tegelikku alternatiivi.<ref name="Kommersant2016" /> Kampaania keskendus korruptsioonivastasele võitlusele, majanduslikule ebavõrdsusele, piirkondlikele probleemidele ja poliitilisele esindatusele.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kampaania lõi piirkondlikke staape paljudes Venemaa linnades.<ref name="APTimeline" /> Staapide kaudu koguti allkirju, korraldati kohtumisi valijatega ja värvati vabatahtlikke.<ref name="APTimeline" /> Kampaania oli oluline ka seetõttu, et see lõi ülevenemaalise opositsioonilise võrgustiku, mida hiljem kasutati teistes kampaaniates ja protestides.<ref name="APTimeline" /> [[25. detsember|25. detsembril]] [[2017]] otsustas [[Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjon]] jätta Navalnõi kandidatuuri registreerimata.<ref name="Reuters2018Ban" /> Põhjuseks nimetati varasemat süüdimõistmist Kirovlesi kohtuasjas.<ref name="Reuters2018Ban" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid otsust poliitiliseks ning väitsid, et võimud takistasid tema osalemist valimistel, sest ta võis Putini kampaaniat häirida.<ref name="Reuters2018Ban" /> == Kriminaalasjad ja kohtuprotsessid == === Kirovlesi kohtuasi === [[18. juuli]]l [[2013]] mõistis [[Kirov]]i linna Lenini rajooni kohus Navalnõi süüdi Kirovlesi juhtumis.<ref name="LentaKirovles" /> Kohus leidis, et Navalnõi osales 16 miljoni rubla väärtuses saematerjali varguse organiseerimises.<ref name="LentaKirovles" /> Talle määrati viieaastane vangistus ja ta võeti kohtusaalis vahi alla.<ref name="LentaKirovles" /> Kohtuotsus tekitas Venemaal ja rahvusvaheliselt tugeva reaktsiooni.<ref name="APobit" /> Navalnõi toetajad pidasid süüdimõistmist katseks kõrvaldada ta poliitikast enne Moskva linnapeavalimisi.<ref name="APobit" /> Järgmisel päeval vabastas Kirovi oblastikohus Navalnõi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.<ref name="LentaKirovRelease" /> [[16. oktoober|16. oktoobril]] 2013 jättis Kirovi oblastikohus süüdimõistmise jõusse, kuid asendas reaalse vangistuse tingimisi karistusega.<ref name="BBCKirovles" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid asja poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /> Venemaa võimud eitasid süüdistuste poliitilist iseloomu.<ref name="APobit" /> === Yves Rocher’ kohtuasi === [[2014]]. aastal mõisteti Navalnõi ja tema vend [[Oleg Navalnõi]] süüdi Yves Rocher’ga seotud pettuseasjas.<ref name="APobit" /> Aleksei Navalnõile määrati tingimisi karistus, kuid Oleg Navalnõi saadeti vanglasse.<ref name="APobit" /> Navalnõi liitlased käsitasid Oleg Navalnõi vangistamist survevahendina Aleksei Navalnõi vastu.<ref name="APobit" /> Yves Rocher’ kohtuasjal oli Navalnõi hilisemas elus keskne tähendus.<ref name="BBCReturn" /> Just selle kohtuasja tingimisi karistuse rikkumise väidet kasutati põhjendusena tema vangistamiseks pärast 2021. aasta Venemaale naasmist.<ref name="BBCReturn" /> Navalnõi väitis, et ta ei saanud pärast Novitšokiga mürgitamist Saksamaal taastudes Venemaa karistusametile ilmuda.<ref name="BBCReturn" /> === 2022. ja 2023. aasta kohtuotsused === [[22. märts]]il [[2022]] mõistis Moskva Lefortovo kohus Navalnõi süüdi eriti suures kelmuses ja lugupidamatuses õigusemõistmise vastu.<ref name="Delfi2022Sentence" /> Talle määrati üheksa aastat range režiimiga kolooniat ja rahatrahv.<ref name="Delfi2022Sentence" /> Navalnõi nimetas süüdistusi fabritseerituks.<ref name="APobit" /> [[4. august]]il [[2023]] mõisteti Navalnõile täiendavalt 19-aastane vanglakaristus süüdistatuna äärmusluses.<ref name="ERR2023Sentence" /> Kohtuistung toimus karistuskoloonias, kus Navalnõi juba viibis.<ref name="ERR2023Sentence" /> Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia mõistsid otsuse hukka.<ref name="Forbes2023Sentence" /> Euroopa Liidu välispoliitika juht [[Josep Borrell]] ütles, et karistus määrati tegevuse eest, mis kujutas endast seaduslikku poliitilist ja korruptsioonivastast tööd.<ref name="Forbes2023Sentence" /> == Rünnakud ja tervisekahjustused == === Rünnak briljantrohelisega === [[Pilt:Navalny_zelenka.jpg|pisi|Navalnõi pärast briljantrohelisega tehtud rünnakut 2017. aastal]] [[27. aprill]]il [[2017]] rünnati Navalnõid Moskvas [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] kontori juures briljantrohelisega.<ref name="RBCZelenka" /> Briljantroheline sattus talle silma ja põhjustas keemilise põletuse ning sarvkestakahjustuse.<ref name="RBCZelenka" /> Rünnak toimus ajal, mil Navalnõi oli juba alustanud oma 2018. aasta presidendikampaaniat ja korraldas üle Venemaa poliitilisi kohtumisi.<ref name="APTimeline" /> [[8. mai]]l 2017 tehti Navalnõile [[Barcelona]]s silmaoperatsioon.<ref name="NewsruEye" /> Rünnakust sai üks tuntumaid füüsilisi rünnakuid Navalnõi vastu.<ref name="RBCZelenka" /> Navalnõi toetajad seostasid seda opositsiooniliste poliitikute ja aktivistide vastase vägivalla ning karistamatusega Venemaal.<ref name="APTimeline" /> === 2019. aasta haiglasse sattumine === [[2019]]. aasta juulis viidi arestimajas viibiv Navalnõi haiglasse tugeva näoturse ja nahapunetuse tõttu.<ref name="APTimeline" /> Ametlikult diagnoositi tal kontaktdermatiit.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi ja tema arstid kahtlustasid, et tegemist võis olla mürgistusega tundmatu keemilise ainega.<ref name="APTimeline" /> Juhtum leidis aset ajal, mil Navalnõi oli taas haldusarestis opositsiooniliste protestide ja Moskva linnaduuma valimistega seotud kampaania tõttu.<ref name="APTimeline" /> Tema toetajad pidasid haiglasse sattumist järjekordseks märgiks sellest, et kinnipidamistingimused ja võimude käitumine kujutasid tema tervisele ohtu.<ref name="APTimeline" /> == Mürgitamine 2020. aastal == [[Pilt:Omsk Omsk Tsentralny Airport 2023-07 1688353491.jpg|pisi|[[Omsk Tsentralnõi lennujaam]], kus Navalnõi lennuk tegi 2020. aasta augustis hädamaandumise]] [[20. august]]il [[2020]] haigestus Navalnõi lennureisil [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse.<ref name="BBC2020" /> Lennuk tegi hädamaandumise [[Omsk]]is ja Navalnõi viidi raskes seisundis haiglasse.<ref name="BBC2020" /> Ta pandi kunstlikku koomasse ja ühendati kunstliku hingamise aparaadiga.<ref name="DWPoisoning" /> Navalnõi perekond ja toetajad nõudsid tema üleviimist Saksamaale.<ref name="BBCBerlin" /> Algul viivitasid Omski arstid tema transpordiga, väites, et patsiendi seisund ei võimalda lendu.<ref name="BBCBerlin" /> Pärast rahvusvahelist survet lubati ta Saksamaale toimetada.<ref name="BBCBerlin" /> [[22. august]]il 2020 viidi Navalnõi Berliini [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBCBerlin" /> [[2. september|2. septembril]] 2020 teatas Saksamaa valitsus, et Bundeswehri labor leidis Navalnõi proovidest [[Novitšok]]i rühma närvimürki.<ref name="BBC2020" /> Hiljem kinnitasid Novitšoki kasutamist ka Prantsusmaa ja Rootsi laborid ning [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]].<ref name="OPCWNavalny" /> OPCW järeldas, et Navalnõi proovid sisaldasid Novitšoki rühma kuuluvat koliinesteraasi inhibiitorit.<ref name="OPCWNavalny" /> Navalnõi süüdistas mürgitamises Vladimir Putinit ja Venemaa julgeolekuteenistusi.<ref name="GuardianPutinPoison" /> Kreml eitas seotust ja nimetas süüdistusi põhjendamatuks.<ref name="BBC2020" /> Mürgitamine suurendas Navalnõi rahvusvahelist tuntust ja muutis tema juhtumi üheks keskseks näiteks Venemaa opositsiooni vastu suunatud vägivallast.<ref name="APobit" /> [[23. september|23. septembril]] 2020 kirjutati Navalnõi Charité kliinikust välja.<ref name="BBCDischarged" /> Ta viibis haiglas 32 päeva, millest 24 päeva intensiivravi osakonnas.<ref name="BBCDischarged" /> Pärast haiglaravi jäi ta Saksamaale taastuma, kuid teatas hiljem, et kavatseb Venemaale tagasi pöörduda.<ref name="GuardianPutinPoison" /> == Naasmine Venemaale ja vangistus == === Naasmine ja vahistamine === [[Pilt:Meeleavaldus_Navalnõi_toetuseks.IMG_20210123_120743(1).jpg|pisi|Meeleavaldus Navalnõi toetuseks [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul 23. jaanuaril 2021]] Navalnõi teatas [[13. jaanuar]]il [[2021]], et naaseb Saksamaalt Venemaale.<ref name="BBCReturn" /> Venemaa föderaalne karistusamet teatas enne tema saabumist, et võtab kasutusele meetmed tema kinnipidamiseks.<ref name="MeduzaFSIN2021" /> [[17. jaanuar]]il 2021 peeti Navalnõi pärast Moskvasse saabumist [[Šeremetjevo lennujaam]]as kinni.<ref name="BBCReturn" /> Navalnõi vahistamine vallandas Venemaal ulatuslikud protestid.<ref name="NYTProtests" /> [[23. jaanuar]]il 2021 toimusid tema toetuseks meeleavaldused paljudes Venemaa linnades.<ref name="NYTProtests" /> Võimud pidasid protestidel kinni tuhandeid inimesi.<ref name="NYTProtests" /> Protestilaine näitas, et Navalnõi poliitiline mõju ei olnud pärast mürgitamist kadunud, vaid oli paljudes piirkondades tugevnenud.<ref name="APTimeline" /> [[2. veebruar]]il 2021 asendas Moskva kohus Navalnõi tingimisi karistuse reaalse vangistusega.<ref name="EUCouncil2021" /> Talle määrati kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.<ref name="EUCouncil2021" /> Euroopa Liit nimetas otsust poliitiliselt motiveerituks ja nõudis Navalnõi vabastamist.<ref name="EUCouncil2021" /> [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] nõudis [[17. veebruar]]il 2021 tema viivitamatut vabastamist.<ref name="ERREIK" /> === Vanglatingimused ja tervis === Vanglas viibides teatas Navalnõi korduvalt terviseprobleemidest.<ref name="BBCPrisonHealth" /> [[2021]]. aasta märtsis kaebas ta seljavalu ja jala tuimuse üle.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Ta alustas näljastreiki, nõudes sõltumatute arstide ligipääsu.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Näljastreik kestis 23 päeva ja lõppes arstide soovitusel.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Navalnõi terviseseisund muutus vangistuse ajal rahvusvaheliseks mureküsimuseks.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Tema toetajad väitsid, et vangla ei võimalda talle piisavat arstiabi.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Lääneriikide poliitikud hoiatasid Venemaad võimalike tagajärgede eest, kui Navalnõi vanglas sureb.<ref name="APTimeline" /> [[2022]]. aasta juunis viidi Navalnõi [[Vladimiri oblast]]is asuvasse range režiimiga kolooniasse IK-6.<ref name="MediazonaHealth" /> Koloonias paigutati teda korduvalt kartserisse.<ref name="MediazonaHealth" /> Navalnõi toetajate sõnul halvendasid korduvad kartserikaristused, piiratud arstiabi ja isolatsioon tema tervist.<ref name="MediazonaHealth" /> [[2023]]. aasta septembris viidi Navalnõi aastaks üle ühe kambritüübiga vanglahoonesse, mida peetakse Venemaa kolooniates üheks karmimaks karistuseks.<ref name="MeduzaEPKT" /> Tema liitlaste andmetel paigutati teda 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta veebruarini kartserisse 27 korda.<ref name="MediazonaHealth" /> Kokku veetis ta nende andmetel kartseris üle 300 päeva.<ref name="MediazonaHealth" /> === Üleviimine Arktika kolooniasse === [[2023]]. aasta detsembris kadus Navalnõi mõneks ajaks avalikkuse ja advokaatide vaateväljast.<ref name="ReutersPolar" /> Tema toetajad teatasid, et nad ei saanud temaga mitu nädalat ühendust.<ref name="ReutersPolar" /> Kadumine tekitas rahvusvahelist muret, sest Navalnõi tervis oli juba varem olnud halvenenud ja tema suhtes oli rakendatud pikaajalist isolatsiooni.<ref name="ReutersPolar" /> [[25. detsember|25. detsembril]] 2023 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi on viidud [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvasse IK-3 kolooniasse.<ref name="ReutersPolar" /> IK-3 kolooniat tuntakse nimega „Polaarhunt”.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Koloonia asub [[Harp]]i asulas [[Põhjapolaarjoon]]est põhja pool.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Reutersi teatel peetakse seda üheks Venemaa karmima režiimiga vanglaks.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Üleviimine arktilisse kolooniasse raskendas Navalnõi suhtlemist advokaatide ja perekonnaga.<ref name="ReutersPolar" /> Koloonia kaugus ja karm kliima suurendasid tema toetajate hinnangul survet vangistatud opositsiooniliidrile.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Navalnõi ise kirjeldas vanglatingimusi sarkastiliselt, kuid tema meeskond rõhutas nende füüsilist ja psühholoogilist koormust.<ref name="ReutersPolarWolf" /> == Surm == {{vaata|Aleksei Navalnõi surm ja matused}} [[Pilt:Grave of Alexey Navalny.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l]] [[15. veebruar]]il [[2024]] osales Navalnõi videosilla kaudu Vladimiri ringkonnakohtu istungil.<ref name="MediazonaLastVideo" /> Avaldatud videos oli ta nähtavalt heatujuline ja tegi kohtusaalis nalja.<ref name="MediazonaLastVideo" /> Mitmed meediaväljaanded kirjeldasid seda videot hiljem kui üht viimast avalikku salvestust Navalnõist.<ref name="MediazonaLastVideo" /> [[16. veebruar]]il [[2024]] teatas Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vanglateenistus, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti ja kaotas teadvuse.<ref name="ReutersStatement" /> Vanglateenistuse teatel kutsuti kohale kiirabi ja tehti elustamiskatseid, kuid need ei andnud tulemust.<ref name="ReutersStatement" /> Navalnõi surm kinnitati ametlikult samal päeval.<ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš kinnitas tema surma [[17. veebruar]]il 2024.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Jarmõši sõnul anti Navalnõi emale Ljudmila Navalnajale ametlik teade, mille järgi suri Navalnõi 16. veebruaril kell 14.17 kohaliku aja järgi.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi meeskond nõudis surnukeha perekonnale üleandmist.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi emale antud surmatõendi järgi oli surm loomulik.<ref name="ERRSwap" /> Navalnõi perekond ja liitlased seadsid ametliku käsitluse kahtluse alla.<ref name="ReutersDeath" /> Lääneriikide juhid ütlesid, et Venemaa võimud kannavad Navalnõi surma eest vastutust, sest ta suri riiklikus kinnipidamisasutuses.<ref name="ERRDeathReaction" /> [[2026]]. aasta veebruaris teatasid [[Suurbritannia]], [[Rootsi]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]], et Navalnõi kehalt võetud proovide analüüsid kinnitasid [[epibatidiin]]i olemasolu.<ref name="JointStatement2026" /> Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga.<ref name="JointStatement2026" /> Kreml eitas süüdistusi.<ref name="ReutersKremlin2026" /> Navalnõi matused toimusid [[1. märts]]il 2024 [[Moskva]]s Marjino linnaosas ja [[Borissovo kalmistu]]l.<ref name="ERRFuneral" /> Ärasaatmisele kogunesid tuhanded inimesed.<ref name="ReutersFuneral" /> Matustest kujunes nii leina- kui ka protestiaktsioon.<ref name="ReutersFuneral" /> == Poliitilised vaated ja seisukohad == Navalnõi poliitiline tegevus ühendas [[liberalism|liberaalseid]], [[demokraatia|demokraatlikke]], [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaseid]] ja [[natsionalism|natsionalistlikke]] elemente.<ref name="APTimeline" /> Ta rõhutas [[õigusriik|õigusriigi]], ausate valimiste, [[sõnavabadus]]e ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsust.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema keskne poliitiline sõnum oli, et Putini süsteem püsib korruptsiooni, propaganda, kohtusüsteemi kontrolli ja julgeolekuteenistuste mõju abil.<ref name="APobit" /> Navalnõi varasemad natsionalistlikud seisukohad ja osalemine natsionalistlikes algatustes tekitasid vaidlusi.<ref name="MKKicked" /> Tema kriitikud on osutanud, et osa tema varasematest sõnavõttudest ei sobitunud liberaalse demokraatia väärtustega.<ref name="MKKicked" /> Navalnõi toetajad rõhutasid seevastu tema hilisemat rolli Putini režiimi kõige mõjukama demokraatliku vastasena.<ref name="APobit" /> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse]] oli Navalnõi sõja vastu.<ref name="ReutersYearAfter" /> Ta tegi vanglast avaldusi, milles kritiseeris sõda ja Putini režiimi.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema liikumine jätkas pärast tema vangistamist ja surma sõjavastast ning korruptsioonivastast tegevust eksiilis.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Tunnustus == Navalnõi valiti [[2009]]. aastal ajalehe Vedomosti aasta inimeseks Venemaal.<ref name="KommersantTrust" /> [[2011]]. aastal valis Vedomosti ta aasta poliitikuks.<ref name="Vedomosti2011" /> [[2012]]. ja [[2021]]. aastal valis ajakiri [[Time]] ta maailma saja mõjukaima inimese hulka.<ref name="Time1002012" /> [[2017]]. aastal nimetas ajakiri Time Navalnõi 25 kõige mõjukama internetiinimese hulka.<ref name="TimeInternet2017" /> Ajakiri põhjendas valikut tema YouTube’i kanali ja Kremli infoblokaadi murdmisega.<ref name="TimeInternet2017" /> [[2017]]. ja [[2019]]. aastal valiti Navalnõi Vedomosti hinnangul aasta poliitikuks.<ref name="KommersantTrust" /> [[2018]]. aastal sai Navalnõi [[Sergei Magnitski]] nimelise auhinna.<ref name="SnobMagnitsky" /> [[2021]]. aastal pälvis ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhinna]].<ref name="Sakharov2021" /> Euroopa Parlament rõhutas auhinda põhjendades Navalnõi keeldumist vaikida ja võrdles tema tegevust [[Andrei Sahharov]]i dissidentliku pärandiga.<ref name="Sakharov2021" /> [[2021]]. aastal sai Navalnõi ka [[Boriss Nemtsov]]i auhinna ja Poola inimõigusauhinna „Vabaduse rüütel”.<ref name="Sakharov2021" /> [[2022]]. aastal anti talle Northcote Parkinsoni fondi kodanikujulguse preemia.<ref name="CivilCourage2022" /> Tema saadud tunnustusavaldused kajastasid rahvusvahelist arusaama Navalnõist kui poliitvangist, korruptsioonivastasest aktivistist ja autoritaarse võimu kriitikust.<ref name="Sakharov2021" /> == Isiklikku == Navalnõi abikaasa oli [[Julija Navalnaja]].<ref name="ReutersYulia" /> Nad abiellusid [[2000]]. aastal.<ref name="NavalnyArchive" /> Neil sündis kaks last: tütar Darja ehk Daša 2001. aastal ja poeg Zahhar 2008. aastal.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi pere elas [[Moskva]] kaguosas [[Marjino rajoon]]is.<ref name="NavalnyArchive" /> Marjino oli seotud ka tema hilisemate matustega, sest ärasaatmistalitus toimus samas linnaosas asuvas kirikus.<ref name="ERRFuneral" /> Navalnõi poliitilise tegevuse tõttu oli tema perekond pidevalt avalikkuse tähelepanu all.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi 2016. aasta aastatulu oli tema avaldatud andmete järgi 8,7 miljonit rubla.<ref name="KommersantIncome" /> Sellest 5,3 miljonit rubla moodustas ettevõtlustulu ja 3,4 miljonit rubla [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] määratud kompensatsioonid.<ref name="KommersantIncome" /> Kommersanti vahendatud andmetel oli tema 2011.–2016. aasta kogutulu 41 miljonit rubla.<ref name="KommersantIncome" /> Pärast Navalnõi surma muutus Julija Navalnaja üheks tema liikumise nähtavamaks esindajaks välismaal.<ref name="ReutersYulia" /> Ta teatas, et jätkab abikaasa poliitilist tööd.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi kaaslased jätkasid tegevust eksiilis ja hoidsid tema nime ümber poliitilist mobiliseerimist.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Pärand == [[Pilt:Action in memory of Alexei Navalny in St. Petersburg on February 16, 2024.jpg|pisi|Navalnõi mälestamine [[Peterburi]]s 16. veebruaril 2024]] Navalnõi poliitiline pärand on seotud eelkõige korruptsioonivastase võitluse, internetipõhise opositsioonilise mobiliseerimise ja Putini režiimi kriitikaga.<ref name="APobit" /> Ta muutis korruptsioonivastased uurimused Venemaal massilise poliitilise kommunikatsiooni vahendiks.<ref name="APTimeline" /> Tema tegevus näitas, et ka tugevalt kontrollitud meediakeskkonnas oli võimalik interneti kaudu luua alternatiivne poliitiline avalikkus.<ref name="APobit" /> Navalnõi surm muutis tema rolli Venemaa opositsiooni ajaloos veelgi sümboolsemaks.<ref name="ERRDeathReaction" /> Tema toetajad käsitavad teda poliitilise märtrina.<ref name="ERRDeathReaction" /> Lääneriikide juhid nägid tema surmas näidet Venemaa poliitiliste repressioonide ja autoritaarse süsteemi olemusest.<ref name="ERRDeathReaction" /> Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l kujunes tema toetajatele mälestuspaigaks.<ref name="ReutersYearAfter" /> Pärast matuseid jätkasid inimesed hauale lillede toomist.<ref name="ReutersYearAfter" /> Venemaa võimud jälgisid Navalnõi nime ja sümbolite ümber koonduvat tegevust ka pärast tema surma.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi meeskond jätkas tegevust eksiilis.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema liikumise jaoks jäi keskseks eesmärgiks Venemaa korruptsiooniskeemide paljastamine, poliitvangide toetamine ja Putini-vastase opositsioonilise töö jätkamine.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi nimi jäi rahvusvahelises poliitilises kõnes seotuks [[poliitvang]]ide, [[inimõigused Venemaal|inimõiguste Venemaal]], [[korruptsioon]]i ja [[autoritarism]]i teemaga.<ref name="APobit" /><ref name="Sakharov2021" /> == Vaata ka == * [[Aleksei Navalnõi surm ja matused]] * [[Julija Navalnaja]] * [[Korruptsioonivastane Fond]] * [[Novitšok]] * [[Sahharovi auhind]] * [[Vladimir Putin]] * [[Inimõigused Venemaal]] * [[Poliitilised repressioonid Venemaal]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LentaBio">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/lib/14159595 |pealkiri=Навальный, Алексей |väljaanne=Lenta.ru |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LBUkraine">{{Netiviide |url=https://lb.ua/news/2012/02/11/136390_navalniy_ya_bolshe_ukrainets_po_svoim.html |pealkiri=Навальный: я больше украинец по своим корням и генетике |väljaanne=LB.ua |aeg=11. veebruar 2012 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="YaleWorldFellows">{{Netiviide |url=https://worldfellows.yale.edu/person/alexey-navalny/ |pealkiri=Alexey Navalny |väljaanne=Yale World Fellows |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MKYale">{{Netiviide |url=http://www.mk.ru/politics/2011/06/09/596335-blog-nakazhet.html |pealkiri=Блог накажет |väljaanne=Московский комсомолец |aeg=9. juuni 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NavalnyOldSite">{{Netiviide |url=https://navalny.com/ |pealkiri=О Навальном |väljaanne=Aleksei Navalnõi ametlik veebileht |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MKKicked">{{Netiviide |url=https://www.mk.ru/politics/2011/06/09/596335-blog-nakazhet.html |pealkiri=Меня исключили за то, что я говорил, что Явлинский должен идти в отставку |väljaanne=Московский комсомолец |aeg=9. juuni 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="RBC2011Arrest">{{Netiviide |url=http://top.rbc.ru/society/06/12/2011/628527.shtml |pealkiri=Блогер А. Навальный получил 15 суток ареста |väljaanne=РБК |aeg=6. detsember 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2012-07-17 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120717042646/http://top.rbc.ru/society/06/12/2011/628527.shtml |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="InterfaxMoscow">{{Netiviide |url=https://www.interfax.ru/russia/331076 |pealkiri=Мосгорсуд отказал Навальному |väljaanne=Интерфакс |aeg=2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kommersant2016">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/3169689 |pealkiri=Алексей Навальный намерен участвовать в президентских выборах |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=13. detsember 2016 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LentaKirovles">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/news/2013/07/18/navalny1/ |pealkiri=Навальный приговорен к пяти годам лишения свободы |väljaanne=Lenta.ru |aeg=18. juuli 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LentaKirovRelease">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/news/2013/07/19/appeal/ |pealkiri=Навального и Офицерова отпустили под подписку о невыезде |väljaanne=Lenta.ru |aeg=19. juuli 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="BBCKirovles">{{Netiviide |url=http://www.bbc.com/russian/russia/2013/10/131016_navalny_kirovles_appeal |pealkiri=Дело "Кировлеса": суд назначил Навальному условный срок |väljaanne=[[BBC News Русская служба]] |aeg=16. oktoober 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Delfi2022Sentence">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/96214107/moskva-lefortovo-kohus-moistis-navalnoi-uheksaks-aastaks-range-reziimiga-kolooniasse |pealkiri=Moskva Lefortovo kohus mõistis Navalnõi üheksaks aastaks range režiimiga kolooniasse |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=22. märts 2022 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERR2023Sentence">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609053362/navalnoile-maarati-veel-19-aastat-vangistust |pealkiri=Navalnõile määrati veel 19 aastat vangistust |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=4. august 2023 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Forbes2023Sentence">{{Netiviide |url=https://www.forbes.ru/society/494083-es-ssa-i-velikobritania-osudili-prigovor-naval-nomu |pealkiri=ЕС, США и Великобритания осудили приговор Навальному |väljaanne=Forbes.ru |aeg=4. august 2023 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="RBCZelenka">{{Netiviide |url=https://www.rbc.ru/society/27/04/2017/590220cf9a79471de4efba99?from=main |pealkiri=Навальному после нападения диагностировали химический ожог глаза |väljaanne=РБК |aeg=27. aprill 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NewsruEye">{{Netiviide |url=http://newsru.co.il/world/10may2017/nav_603.html |pealkiri=Алексею Навальному в Барселоне прооперировали глаз |väljaanne=NEWSru.co.il |aeg=10. mai 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="DWPoisoning">{{cite news |url=https://www.dw.com/en/russia-alexei-navalny-poisoning/a-54629657 |title=Russian opposition leader Alexei Navalny in coma with suspected poisoning: spokeswoman |work=[[Deutsche Welle]] |date=2020-08-20 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="GuardianPutinPoison">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2020/oct/01/alexei-navalny-says-he-believes-vladimir-putin-was-behind-poisoning |title=Alexei Navalny says he believes Vladimir Putin was behind poisoning |work=[[The Guardian]] |date=2020-10-01 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="BBCDischarged">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54262279 |title=Alexei Navalny: Russian activist discharged from Berlin hospital |work=[[BBC News]] |date=2020-09-23 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="MeduzaFSIN2021">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2021/01/14/fsin-my-obyazany-predprinyat-vse-deystviya-po-zaderzhaniyu-narushitelya-navalnogo |pealkiri=ФСИН: мы обязаны предпринять все действия по задержанию нарушителя Навального |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=14. jaanuar 2021 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NYTProtests">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2021/01/23/world/europe/navalny-protests-russia.html |title=Navalny Protests: Live Updates as Mass Rallies Sweep Across Russia |work=[[The New York Times]] |date=2021-01-23 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="BBCPrisonHealth">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/russian/articles/cp0769dp15eo |pealkiri=Отравление, голодовка, болезни в ШИЗО |väljaanne=BBC News Русская служба |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MediazonaHealth">{{Netiviide |url=https://zona.media/online/2024/02/16/navalny#59049 |pealkiri=Как подрывали здоровье Навального. Хронология |väljaanne=Медиазона |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaEPKT">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2023/09/27/dostig-vershiny-hit-parada-i-bolshe-stremitsya-ne-k-chemu-navalnogo-na-god-pereveli-v-edinoe-pomeschenie-kamernogo-tipa-eto-samoe-strogoe-nakazanie-v-kolonii |pealkiri=Навального на год перевели в единое помещение камерного типа |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=27. september 2023 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersPolar">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-is-prison-colony-yamal-nenets-region-spokeswoman-2023-12-25/ |title=Russia's Navalny tracked down to 'Polar Wolf' prison in the Arctic |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-25 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ReutersPolarWolf">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-describes-harsh-reality-polar-wolf-arctic-prison-2023-12-26/ |title=Russia's Navalny describes harsh reality at 'Polar Wolf' Arctic prison |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-26 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="MediazonaLastVideo">{{Netiviide |url=https://zona.media/news/2024/02/16/last-video |pealkiri=Последнее видео с Алексеем Навальным |väljaanne=Медиазона |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="AlJazeeraDeath">{{cite news |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/2/17/alexey-navalnys-team-confirms-his-death-calls-for-body-to-be-returned |title=Alexey Navalny's team confirms his death, calls for body to be returned |work=[[Al Jazeera]] |date=2024-02-17 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ERRSwap">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609264683/navalnoi-meeskond-moskva-ja-laas-arutasid-vangide-vahetust-enne-navalnoi-surma |pealkiri=Navalnõi meeskond: Moskva ja lääs arutasid vangide vahetust enne Navalnõi surma |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=26. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="JointStatement2026">{{Netiviide |url=https://www.gov.uk/government/news/joint-statement-by-the-uk-sweden-france-germany-and-the-netherlands-on-alexei-navalnys-death |pealkiri=Joint Statement by the UK, Sweden, France, Germany and the Netherlands on Alexei Navalny's death |väljaanne=GOV.UK |aeg=14. veebruar 2026 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersKremlin2026">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/kremlin-says-it-strongly-rejects-european-accusations-it-poisoned-navalny-with-2026-02-16/ |title=Kremlin rejects claim it poisoned Navalny with dart frog toxin |agency=[[Reuters]] |date=2026-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ERRFuneral">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele |pealkiri=Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=1. märts 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersFuneral">{{cite news |url=https://www.reuters.com/pictures/pictures-alexei-navalnys-funeral-held-amid-tight-security-2024-03-01/ |title=Defiant Russians gather for Alexei Navalny's funeral |agency=[[Reuters]] |date=2024-03-01 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ReutersYearAfter">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-pursues-navalny-supporters-one-year-after-opposition-leaders-death-2025-02-14/ |title=Russia pursues Navalny supporters, one year after opposition leader's death |agency=[[Reuters]] |date=2025-02-14 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="KommersantTrust">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/4547667 |pealkiri=«Ромир» опубликовал рейтинг доверия россиян |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=24. oktoober 2020 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Vedomosti2011">{{Netiviide |url=http://www.vedomosti.ru/special/2011-man-of-the-year-res.shtml |pealkiri=Результаты голосования «Человек года — 2011» |väljaanne=Ведомости |aeg=30. detsember 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2012-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120510185449/http://www.vedomosti.ru/special/2011-man-of-the-year-res.shtml |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="Time1002012">{{Netiviide |url=https://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,2111975_2111976_2112127,00.html |pealkiri=Alexei Navalny: The 100 Most Influential People in the World |väljaanne=[[Time]] |aeg=2012 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="TimeInternet2017">{{Netiviide |url=https://time.com/4815217/most-influential-people-internet/ |pealkiri=The 25 Most Influential People on the Internet |väljaanne=[[Time]] |aeg=26. juuni 2017 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2017-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170626112751/https://time.com/4815217/most-influential-people-internet/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SnobMagnitsky">{{Netiviide |url=https://snob.ru/news/168264/ |pealkiri=Навальному вручили премию имени Сергея Магнитского |väljaanne=Snob |aeg=2018 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Sakharov2021">{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_ATA%282021%29698823 |pealkiri=2021 Sakharov Prize laureate: Alexey Navalny |väljaanne=[[Euroopa Parlament]] |aeg=8. detsember 2021 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="CivilCourage2022">{{Netiviide |url=https://www.civilcourageprize.org/2022-alexei-navalny |pealkiri=Alexei Navalny — 2022 Civil Courage Prize |väljaanne=Civil Courage Prize |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersYulia">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/who-is-yulia-navalnaya-2024-02-21/ |title=Who is Yulia Navalnaya? |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-21 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="KommersantIncome">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/3509117 |pealkiri=Алексей Навальный рассказал о своих доходах за 2011–2016 годы |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=26. detsember 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Alexey Navalny}} * [https://navalny.com/en/about-navalny The Alexei Navalny Archive] * [https://www.youtube.com/@navalny Aleksei Navalnõi YouTube’i kanal] * [https://fbk.info/ Korruptsioonivastase Fondi veebileht] * [https://www.opcw.org/media-centre/featured-topics/case-mr-alexei-navalny OPCW: Case of Mr Alexei Navalny] * [https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_ATA%282021%29698823 Euroopa Parlament: 2021 Sakharov Prize laureate Alexey Navalny] * [https://www.err.ee/1609255539/vene-voimud-teatasid-aleksei-navalnoi-surmast ERR: Vene võimud teatasid Aleksei Navalnõi surmast] * [https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele ERR: Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele] * [https://remember-navalny.io/ Зажгите свечу] – virtuaalne mälestusleht Navalnõile {{JÄRJESTA:Navalnõi, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa juristid]] [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 1d2ylnnvlsmz5gpeyq5qowg8b7xxb82 0 343465 7206405 7057271 2026-08-02T09:33:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206405 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Astrud Gilberto | pilt = Astrud Gilberto 1966.jpg | pildiallkiri = Astrud Gilberto (1966) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Astrud Evangelina Weinert | alias = | sünniaeg = [[30. märts]] [[1940]] | sünnikoht = [[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], [[Brasiilia]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|06|05|1940|03|30}} | surmakoht = [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[bossanoova]], ladina-ameerika džäss, Brasiilia džäss | amet = laulja, laulukirjutaja | tegev = 1963–2023 | plaadifirma = [[Verve Records]] (1963–1970)<br>[[CTI Records]] (1971)<br>[[Perception Records]] (1972)<br>[[Audio Fidelity Records]] (1977)<br>[[Denon Records]] (1982)<br>[[Polygram Records]] (1987)<br>[[Pony Canyon]] (1996–1997)<br>Magya Productions (2002) | seotud_esitajad = [[João Gilberto]], [[Antonio Carlos Jobim]], [[Vinicius de Moraes]], [[Stan Getz]], [[Walter Wanderley]], [[Stanley Turrentine]], [[James Last Orchestra]], [[Frank Sinatra]] | URL = http://www.astrudgilberto.com }} [[File:Astrude Gilberto (1970).jpg|thumb|Astrud Gilberto, 1970.]] '''Astrud Gilberto''' (sünninimi '''Astrud Evangelina Weinert''', [[30. märts]] [[1940]] – [[5. juuni]] [[2023]]) oli Brasiilia laulja ja laulukirjutaja. Ta on tuntud eelkõige laulu "[[Tüdruk Ipanemast]]" esitajana. ==Elukäik== Astrud Weinert sündis brasiillannast ema ja sakslasest isa lapsena Brasiilias [[Bahia osariik|Bahia osariigis]] [[Salvador (Brasiilia)|Salvadoris]] ning kasvas üles [[Rio de Janeiro]]s. 1959. aastal abiellus ta [[João Gilberto]]ga, ent 1960. aastate keskpaiku abielu lahutati ning Astrudi elukaaslaseks sai tema muusikaline partner, USA džäss-saksofonist [[Stan Getz]].<ref name="jazzsight">{{cite web|url=http://www.jazzsight.com/jazzsightprofiles.html|title=The Troubled Genius of Stan Getz|last=Twomey|first=John|publisher=jazzsight.com|accessdate=7. septembril 2013|archive-date=2014-10-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20141026003915/http://www.jazzsight.com/jazzsightprofiles.html|url-status=dead}}</ref> Alates 1963. aastast elas Astrud Gilberto [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ehkki ta ei olnud kunagi varem kutselise lauljana esinenud, laulis Gilberto mõjukal albumil "[[Getz/Gilberto]]", kus tegid kaasa João Gilberto, Stan Getz ja [[Antonio Carlos Jobim]]. Laulu "Tüdruk Ipanemast" salvestis tõi talle kuulsuse bossanoovalauljana. Albumit müüdi üle miljoni eksemplari ning see jõudis kuldplaadi staatusse.<ref>{{cite book|first=Joseph|last=Murrells|year=1978|title=The Book of Golden Discs|url=https://archive.org/details/bookofgoldendisc00murr|edition=2nd ed.|publisher=Barrie and Jenkins|location=London|page=[https://archive.org/details/bookofgoldendisc00murr/page/175 175]|isbn=0-214-20512-6}}</ref> 1964. aastal mängis Gilberto filmides "[[Get Yourself a College Girl]]" ja "[[The Hanged Man]]". Tema esimene sooloalbum oli "[[The Astrud Gilberto Album]]" (1965). Ameerika Ühendriikides läks ta koos Stan Getziga turneele.<ref name="jazzsight"/> 1970. aastail alustas Gilberto endakirjutatud laulude plaadistamist, kusjuures plaadistused olid nii [[portugali keel|portugali]], [[inglise keel|inglise]], [[hispaania keel|hispaania]], [[itaalia keel|itaalia]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] kui ka [[jaapani keel|jaapani]] keeles. 1982. aastal liitus Gilberto ansambliga tema poeg Marcelo, kes osales bassimängijana turneedel rohkem kui kümme aastat. Ta oli ka albumite "[[Live in New York (Gilberto)|Live in New York]]" (1996) ja "[[Temperance (Gilberto)|Temperance]]" (1997) kaasprodutsent. Astrud Gilberto teine poeg Gregory Lasorsa mängis albumi "Temperance" loos "Beautiful You" kitarri. 1992. aastal sai Gilberto USA latiinodžässi elutööauhinna, 2002. aastal sai ta rahvusvahelise latiinomuusika kuulsuste halli liikmeks. 2002. aastal teatas ta, et loobub määramata ajaks avalikest esinemistest.{{lisa viide}} ==Diskograafia== ===Albumid=== * 1964 "Getz Au Go Go" * 1965 "The Astrud Gilberto Album" * 1965 "The Shadow of Your Smile" * 1965 "Look To The Rainbow" * 1966 "Beach Samba" * 1967 "A Certain Smile, a Certain Sadness" (koos [[Walter Wanderley]]ga) * 1968 "Windy" * 1969 "September 17, 1969" * 1970 "I Haven't Got Anything Better To Do" * 1971 "Gilberto with Turrentine" (koos [[Stanley Turrentine]]'iga) * 1972 "Now" * 1977 "That Girl From Ipanema" * 1987 "Astrud Gilberto Plus James Last Orchestra" * 1996 "Live In New York" (salvestatud 1989) * 1997 "Temperance" * 2002 "Jungle" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.astrudgilberto.com Astrud Gilberto ametlik koduleht] * Joey Sweeney, [http://www.philadelphiaweekly.com/view.php?id=2456 "Desperately Seeking Astrud Gilberto"], ''Philadelphia Weekly'', 5. juuni 2002 {{JÄRJESTA:Gilberto, Astrud}} [[Kategooria:Brasiilia lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2023]] j3xwucknvg2r60vj5n1eel6nlztf1j0 0 343514 7206322 7181794 2026-08-02T07:00:47Z Kustas 05 208142 7206322 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{Infokast ametiisik | nimi = Janek Mäggi | pilt = Mäggi, Janek.IMG 9778 (cropped).JPG | amet = [[Eesti]] [[riigihalduse minister]] | ametiajaalgus = 2. mai 2018 | ametiajalõpp = 29. aprill 2019 | eelmine = [[Jaak Aab]] | järgmine = [[Jaak Aab]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|9|5}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Keskerakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = jurist | autasud = | allkiri = }} [[Pilt:Mäggi, Janek.IMG 9126.JPG|pisi|Janek Mäggi mängimas Eesti meistrivõistlustel 64-ruudulises kiirkabes 8. septembril 2013]] '''Janek Mäggi''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1973]]) on [[Eesti]] suhtekorraldaja. Ta on olnud [[riigihalduse minister]] (2018–2019).<ref name="RT-05-2018"/><ref name="RK-05-2018"/> Aastatel 2017–2021 oli ja 2025. aastast on ta Ülemaailmse Kabeföderatsiooni (FMJD) president. Ta on olnud ka Eesti Kabeliidu president ja Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) president.<ref name="powerhouse" /> == Haridus == Mäggi lõpetas [[1999]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Õigusinstituut|Õigusinstituudi]] [[õigusteadus]]e erialal.<ref name="powerhouse" /> == Töökäik ja ettevõtlus == Ta on töötanud ajakirjanikuna ajalehes Äripäev (1994–1997), SEB Panga asepresidendina (1997–2000) ning Eesti Televisioonis Eurovision 2002 Internetivärava juhina (2001–2002) ja 2008. aasta kevad- ja sügishooajal majandussaate „Miljon senti” saatejuhina.<ref name="powerhouse" /> 2000. aastal asutas Mäggi [[Suhtekorraldus|huvikaitseagentuuri]] [[Powerhouse]], mille juhatusse kuulub siiani. 2021. aastal tunnistati Powerhouse Äripäeva suhtekorraldusfirmade TOP-i kriteeriumide järgi Eesti parimaks suhtekorraldusfirmaks. == Poliitiline tegevus == 2. maist 2018 kuni 29. aprillini 2019 oli ta [[riigihalduse minister]]. Ta on [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige alates 30. aprillist 2018.<ref name="2ri"/> Alates 19. oktoobrist 2025 on ta [[Haapsalu volikogu]] liige. == Ühiskondlik tegevus == Janek Mäggi on alates [[2005]]. aastast [[Tallinna Lastehaigla]] Toetusfondi nõukogu esimees.<ref name="powerhouse" /> Aastatel 1999–2015 oli ta [[Eesti Kabeliit|Eesti Kabeliidu]] president<ref>[https://kabeuudised.wordpress.com/2014/12/05/janek-maggi-loovutab-eesti-kabeliidu-presidendi-teatepulga/ Janek Mäggi loovutab Eesti Kabeliidu presidendi teatepulga] Kabeuudised, 5. detsember 2014 (vaadatud 28.04.2018)</ref>, pärast seda asepresident. Aastail 2007–2017 [[Euroopa Kabekonföderatsioon]]i (EDC) president.<ref name="powerhouse">[https://www.powerhouse.ee/inimesed/janek-maggi/ Janek Mäggi] Powerhouse'i kodulehel (vaadatud 28.04.2018)</ref> 2017–2021 oli ta [[Ülemaailmne Kabeföderatsioon|Ülemaailmse Kabeföderatsiooni]] (FMJD) president ning 26. oktoobril 2025 valiti ta taas FMJD presidendiks.<ref>[https://kabeuudised.wordpress.com/2017/10/07/janek-maggi-valiti-maailma-kabefoderatsiooni-presidendiks/ Janek Mäggi valiti Maailma Kabeföderatsiooni presidendiks] Kabeuudised, 7. oktoober 2017 (vaadatud 28.04.2018)</ref> Alates 28. veebruarist 2026 on ta Maailma Mõttespordi Assotsiatsiooni (IMSA) asepresident.<ref name="powerhouse" /> 5. veebruaril 2014 asutas ta koos [[Hille Tänavsuu|Hille]] ja [[Toivo Tänavsuu]]ga [[SA Hille Tänavsuu Vähiravifond]]i "Kingitud elu" ning on fondi nõukogu esimees .<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Inimesed |url=https://powerhouse.ee/inimesed |vaadatud=2025-06-20 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> 9. jaanuaril 2018 asutasid Mäggi, [[Indrek Laul]], [[Väino Kaldoja]] ja [[Urmas Viilma]] sihtasutuse [[SA EELK Toetusfond|EELK Toetusfond]] ehk Kirikufondi, mille juhataja ta on siiani.<ref name="powerhouse" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haapsalu linn|Haapsalus]], kogus 76 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 13. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Kabetajana == Janek Mäggi tuli 2022., 2023., 2024. ja 2025. aastal ta Remii võistkonna koosseisus Eesti meistrivõistlustel 64-ruudulises kabes hõbemedalile, 2024. ja 2025. aastal sama võistkonna koosseisus rahvusvahelises kabes Eesti meistriks.<ref name="powerhouse" /> 1988. aastal sai ta Eesti meistrivõistlustelt Lasnamäe Male-kabeklubi võistkonna koosseisus 64-ruuduises kabes proks- ja 1990. aastal hõbemedali. == Tunnustus == * 2021 – [[EELK Teeneterist]]i III järgu teenetemärk * 2021 – Tallinna Jaani koguduse tänurist == Looming == Mäggi on kirjutanud luulet, laulutekste ja filmistsenaariume ning juhtinud telesaateid.<ref name="powerhouse" /> Alates 2016. aasta septembrist on ta Tallinna Jaani kirikus toimuvate Loodud Sõna Õhtute õhtujuht. Ta on avaldanud arvamuslugusid Eesti Kirikus, Eesti Päevalehes, Delfis, Maalehes, Postimehes, Õhtulehes ning Äripäevas. ===Dokumentaalfilmid=== * "Viimsi saared" (2011), stsenarist * "Viies võim" (2015), stsenarist * "Helide maa" (2016), kaasstsenarist * "Helduse tund" (2018), kaasstsenarist ===Raamatud=== * "Ood rõõmule" (2000), luulekogu * "Hinge pealt ära" (2009), luulekogu * "Eesti metsa lugu" (2011), album luuletustega * "Pind ja Palk" (2012), esseed, koos Jüri Arrakuga * “Päevik 2005–2023. Kõigile pasunasse, ja võrdselt!” (2023), publitsistika ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RT-05-2018">[https://www.riigiteataja.ee/akt/303052018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 02.05.2018 otsus nr 248 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus". Avaldamismärge: RT III, 03.05.2018, 1.]</ref> <ref name="RK-05-2018">[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201805021400#PKP-22736 XIII Riigikogu stenogramm. 2. mai 2018. Päevakorrapunkt: "Ministrite ametivanne".]</ref> <ref name="2ri">{{Netiviide |pealkiri=Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: MÄGGI, Janek. |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=janek+m%C3%A4ggi |vaadatud=2018-05-02 |arhiivimisaeg=2018-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180502212158/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=janek+m%C3%A4ggi |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.kabeliit.ee/index.php?title=Janek_M%C3%A4ggi Janek Mäggi Kabeliidu kodulehel] {{JÄRJESTA:Mäggi, Janek}} [[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]] [[Kategooria:Eesti ministrid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti kabetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] st2t3750bpq5x2k71snawl8zowqb6yk 2 345127 7206235 6755064 2026-08-01T23:42:17Z Pathoschild 4055 global user pages ([[m:Synchbot|requested by Revi C.]]) 7206235 wikitext text/x-wiki __NOINDEX__<div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">{{#babel:ko|en-3|et-0}} [[File:Revi wikimedia image.jpg|thumb|center|middle|If you are here to talk about CommonsDelinker removing a deleted image, please [[:c:User talk:Revi C.|go here]].]] Hello! I am [[:m:User:Revi C.|revi]]. I edit to [[m:SWMT|revert vandals]], do Wikidata stuff<!--(I am a Wikidata Admin! <small>([{{fullurl:wikidata:Special:ListUsers/Revi C.|limit=1}} Verify])</small>)-->, or do [[:c:COM:FR|Commons Filemoving stuff]] (I am Commons Admin too! <small>([{{fullurl:c:Special:ListUsers/Revi C.|limit=1}} Verify])</small>). Come to [[:m:User:Revi C.|my Meta userpage]] or [[:c:User:Revi C.|my Commons userpage]] for more information. Thank you.</div> 6rg1suc06iingjqy3cz9slim13e50mo 3 345128 7206229 6755063 2026-08-01T23:08:40Z Pathoschild 4055 global user pages ([[m:Synchbot|requested by Revi C.]]) 7206229 wikitext text/x-wiki __NOINDEX__<div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[File:Revi logo (pink).png|thumb|center|<span style="color:red">PLEASE DO NOT LEAVE MESSAGE HERE!</span>]] ''' <span style="color:red"> BEFORE YOU BLOCK MY ACCOUNT: IF MY EDIT SUMMARY INCLUDE PREFIX </span>''(Script)''<span style="color:red">, DON'T BLOCK ME, JUST TELL ME TO SLOW DOWN AT COMMONS' TALK PAGE. IT IS AN AUTOMATED SCRIPT BEING USED ON COMMONS TO MOVE FILES.</span> Instead, please leave your message following site: <br /> [[File:Wikidata-logo-en.svg|45px|link=d:User talk:Revi C.]] [[d:User talk:Revi C.]] for Wikidata (Interwiki links) stuff <!--(I am {{int:Group-sysop}} there)--> <br /> [[File:Commons-logo.svg|45px|link=commons:User talk:Revi C.]] [[commons:User talk:Revi C.]] for renaming stuff or [[User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] action (I am {{int:Group-sysop}} there) <br /> [[File:Wikimedia Community Logo optimized.svg|45px|link=m:User talk:Revi C.]] [[meta:User talk:Revi C.]] for other stuff (User right notification, revert message, etc...) Messages left on this page may be reverted or moved without any response.</div> esxe13mcstpjlux1bt2hqwxr2v8t8mn 0 346440 7206437 6706474 2026-08-02T11:27:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206437 wikitext text/x-wiki "'''Baby Take Me in Your Arms'''" (eestikeelse pealkirjaga "'''Julge laul'''") on [[Tony Macaulay]] ja [[John MacLeod]]i kirjutatud laul, mille salvestas esimesena 1968. aastal inglise ansambel [[The Paper Dolls]] albumil "[[Paper Dolls House]]". Tuntuks sai laul aga järgmisel aastal, kui selle salvestas esinejanime Jefferson all [[Geoff Turton]]. Eesti keeles on laul tuntud [[Ivo Linna]] esituses. Eestikeelsete sõnade autor on [[Heldur Karmo]]<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?kid=15129147&oid=0cb54fd5 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-10-10 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610220657/http://erb.nlib.ee/?kid=15129147&oid=0cb54fd5 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20151222133329/http://heldurkarmo.net.ee/?qry=1,727 Sõnad Heldur Karmole pühendatud veebilehel</ref>, või nagu Ivo Linna mäletab, siis hoopiski [[Vally Ojavere]]<ref>https://web.archive.org/web/20131028064842/http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1007971 (alates 6:24)</ref>. Saates "[[Eesti otsib lemmiklaulu]]" sai laul välismaiste autorite laulude hulgas kolmanda koha. Nõukogude ajal oli üsna tavaline, et Lääne lugude autoriks märgiti mõni Ida-Euroopa helilooja või dirigent, vahel ka lihtsalt väljamõeldud nimi – muidu poleks kõne alla tulnud, et laulu saaks esitada ja plaadistada. Selle laulu variautoriks on märgitud L. Komenski (Ivo Linna meenutuste järgi) või kogunisti Tšehhi filosoof [[Jan Amos Komenský|J. Komenski]] (kes elas aastatel 1592–1670). See nimi esineb veel 2001. aastal "[[Eesti kullafond]]i" sarjas ilmunud [[Eesti kullafond (Ivo Linna)|Ivo Linna kogumikplaadil]].<ref name="arhiivikoo" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1968. aasta laulud]] [[Kategooria:1969. aasta singlid]] g67hnknaeifl1ry93v65gao7nruvpzh 0 350421 7205989 6838739 2026-08-01T14:21:06Z Kuriuss 38125 Maalikunst ja näitused 7205989 wikitext text/x-wiki '''Gunta Randla''' (neiuna '''Gunta Lukstiņa''', sündinud [[9. juuni]]l [[1943]]) on läti päritolu [[Eesti]] teatri- ja telekunstnik. ==Haridus== Gunta Randla sündis ja kasvas Riias, esimese kunstihariduse omandas Riia tarbekunstikeskkoolis (1957–1962). Pärast seda õppis ta [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], kõigepealt nahakunsti ning hiljem maali- ja teatridekoratsiooni erialal. Gunta Randla lõputööks 1969. aastal oli Vanemuise lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" kujundus, ooperi lavastaja oli [[Kaarel Ird]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult |url=https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Sirp}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Lavastaja Kaarel Ird J. Soloduhho lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" proovis RAT Vanemuises. |url=https://ajapaik.ee/photo/951657/lavastaja-kaarel-ird-j-soloduhho-lasteooperi/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Ajapaik}}</ref> ==Töö ja looming== Juba enne kõrgkooli lõppu, [[1968]]. aastal alustas Randla kunstnikutööd [[Eesti Televisioon]]is ning töötas seal kuni 1999. aastani. Gunta Randla on kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris (peamiselt [[Nukuteater|Nukuteatris]]). Aastatel 2000–2007 oli ta ka [[Mustamäe Laste Loomingu Maja]] teatrinukuringi õpetaja. Ta on alates 2016. aastast [[Eesti Lavastuskunstnike Liit|Eesti Lavastuskunstnike Liidu]] auliige.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> Maalikunstnikuna on Randla meelistehnika olnud nõudlik [[pastell]] ja lemmikteema loodus – valguse ja varjude mäng, metsamotiivide segunemine inimlooduga jne. Lisaks Eestis toimunud isikunäitustele on tal näitusi olnud ka Lätis.<ref>[https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult]. Sirp, 26.05.2023.</ref> 2026. aastal avati ETV 71. aastapäeva puhul telemajas tema segatehnikas portreede näitus "Piksli ja pintsliga", kus peale [[Mati Talvik]]u, [[Reet Linna]], [[Maire Aunaste]], [[Piret Viisimaa]] ja [[Mark Soosaar]]e portree võib näha ka Gunta Randla autoportreed.<ref>[https://eeter.err.ee/1610080945/galerii-etv-71-sunnipaevaks-avati-telemajas-gunta-randla-naitus-tuntud-telenagudest Galerii: ETV 71. sünnipäevaks avati telemajas Gunta Randla näitus tuntud telenägudest] ERR Eeter, 19.07.2026.</ref> 2023. aastal ilmus Gunta Randla elulooraamat "Omadele võõras, võõrastele oma."<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla: keegi ei arvanud, et "Mõmmi ja aabits" nii kuulsaks saab |url=https://eeter.err.ee/1608985519/telekunstnik-gunta-randla-keegi-ei-arvanud-et-mommi-ja-aabits-nii-kuulsaks-saab |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> ==Teosed== === Kujundatud nuku- ja lastelavastusi Eesti Televisioonis === * "[[Õnnelik lõpp]]" (1972) * "[[Mõmmi ja aabits]]" (1973–1976) * "[[Väike nõid]]" (1975) * "[[Meie maja tsirkus]]" (1977) * "[[Onu Tik-Taki seiklused]]" (1981) * "[[Kõige suurem sõber]]" (1982–1988) * "Vembu ja Tembu seiklused“ (1983–1985) * "[[Hei, pöialpoisid!]]" (1988) * "[[Kadekops]]" (1990) * [[Mõmmi ja aabits|"Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem"]] (1998–1999) ===Isikunäitusi=== * "Kõige suuremad sõbrad" (2014–2018) – Toompea lossi kunstisaalis ja rändnäitustena (nt Tapa linnaraamatukogus) eksponeeritud väljapanek, mis tutvustas lastesaadete nukke ja telelavastuste ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber") telgitaguseid. * Endla Teatrigalerii näitus (2018) – Endla Teatri Sammassaalis 75. sünnipäeva puhul avatud ülevaatenäitus tema tele- ja teatritööst. * "Omadele võõras, võõrastele oma" (2023 ja 2025) – Vabaduse galeriis ja mujal toimunud ülevaatenäitus, mis võttis kokku tema ligi 60-aastase loometee Eestis, telelavastuste kujundused ja teatritöö.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> * "Piksli ja pintsliga" (2026) – ETV 71. sünnipäevaks telemajas avatud näitus, segatehnikas (fotograafia, digitaaltehnika, lõuenditrükk ja maal) portreed. ==Tunnustus== * 1993 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] Nukuteatri lavastuse „Sookull ja sisalik“ eest. * 2019 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19850}}</ref> ==Isiklikku== Gunta Randla oli 1967. aastast abielus majandusteadlase [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]]ga.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/randla_gunta2 "Randla, Gunta"], "Eesti teatri biograafiline leksikon" (vaadatud 09.06.2023)</ref> Nende tütar on arhitektuuri- ja kunstiajaloolane [[Anneli Randla]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://arvamus.postimees.ee/1231952/vurtsikas-latlanna Vürtsikas lätlanna]. [[Postimees]], 11. mai 2013 *[https://opleht.ee/2015/03/lastega-koos-nukke-tehes-oppisin-ka-ise Gunta Randla: Lastega koos nukke tehes õppisin ka ise]. [[Õpetajate Leht]], 20. märts 2015 *[https://elu.ohtuleht.ee/848994/oeldi-et-koige-suurem-sober-voiks-minna-nii-soomes-saksamaal-kui-ka-ameerikas-ainult-mitte-noukogude-eesti-televisioonis „Öeldi, et „Kõige suurem sõber“ võiks minna nii Soomes, Saksamaal kui ka Ameerikas, ainult mitte Nõukogude Eesti televisioonis!“] [[Õhtuleht]], 29. detsember 2017 *[https://elu.ohtuleht.ee/882151/kunstnik-gunta-randla-telenukkude-paastmiseks-on-praegu-tagumine-aeg Kunstnik Gunta Randla: „Telenukkude päästmiseks on praegu tagumine aeg!”] Õhtuleht, 13. juuni 2018 *[https://kultuur.err.ee/840422/galerii-gunta-randla-juubelinaituse-avamine Galerii: Gunta Randla juubelinäituse avamine], [[ERR]], 18. juuni 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/911719/galerii-gunta-randla-pani-oma-telenukud-viimast-korda-naitusele Galerii | Gunta Randla pani oma telenukud viimast korda näitusele]. Õhtuleht, 16. detsember 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/938772/teenetemark-2019-gunta-randla-mul-ei-ole-lihtsalt-sonu-suda-kohe-klopib-mis-ta-siis-ei-klopi Teenetemärk 2019 | Gunta Randla: „Mul ei ole lihtsalt sõnu! Süda kohe klopib, mis ta siis ei klopi!”] Õhtuleht, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/905093/teenetemargi-palvinud-gunta-randla-loodetavasti-poorab-see-tahelepanu-telemuuseumile Teenetemärgi pälvinud Gunta Randla: loodetavasti pöörab see tähelepanu telemuuseumile]. ERR, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/991096/gunta-randla-lavastusest-mommi-ja-sobrad-ma-loodan-et-teatrisse-tulevad-vanaemad Gunta Randla lavastusest "Mõmmi ja sõbrad": ma loodan, et teatrisse tulevad vanaemad]. ERR, 11. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Randla, Gunta}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti lätlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 252c41xrxdos861lpe2l13tau2mdzvq 7205991 7205989 2026-08-01T14:25:39Z Kuriuss 38125 7205991 wikitext text/x-wiki '''Gunta Randla''' (neiuna '''Gunta Lukstiņa''', sündinud [[9. juuni]]l [[1943]]) on läti päritolu [[Eesti]] teatri- ja telekunstnik. ==Haridus== Gunta Randla sündis ja kasvas Riias, esimese kunstihariduse omandas Riia tarbekunstikeskkoolis (1957–1962). Pärast seda õppis ta [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], kõigepealt nahakunsti ning hiljem maali- ja teatridekoratsiooni erialal. Gunta Randla lõputööks 1969. aastal oli Vanemuise lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" kujundus, ooperi lavastaja oli [[Kaarel Ird]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult |url=https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Sirp}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Lavastaja Kaarel Ird J. Soloduhho lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" proovis RAT Vanemuises. |url=https://ajapaik.ee/photo/951657/lavastaja-kaarel-ird-j-soloduhho-lasteooperi/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Ajapaik}}</ref> ==Töö ja looming== Juba enne kõrgkooli lõppu, [[1968]]. aastal alustas Randla kunstnikutööd [[Eesti Televisioon]]is ning töötas seal kuni 1999. aastani. Gunta Randla on kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris (peamiselt [[Nukuteater|Nukuteatris]]). Aastatel 2000–2007 oli ta ka [[Mustamäe Laste Loomingu Maja]] teatrinukuringi õpetaja. Ta on alates 2016. aastast [[Eesti Lavastuskunstnike Liit|Eesti Lavastuskunstnike Liidu]] auliige.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> Maalikunstis on Randla meelistehnika olnud nõudlik [[pastell]] ja lemmikteema loodus – valguse ja varjude mäng, metsamotiivide segunemine inimlooduga jne. Lisaks Eestis toimunud isikunäitustele on tal näitusi olnud ka Lätis.<ref>[https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult]. Sirp, 26.05.2023.</ref> 2026. aastal avati ETV 71. aastapäeva puhul Tallinna telemajas tema segatehnikas portreede näitus "Piksli ja pintsliga", kus peale [[Mati Talvik]]u, [[Reet Linna]], [[Maire Aunaste]], [[Piret Viisimaa]] ja [[Mark Soosaar]]e portree võib näha ka Gunta Randla autoportreed.<ref>[https://eeter.err.ee/1610080945/galerii-etv-71-sunnipaevaks-avati-telemajas-gunta-randla-naitus-tuntud-telenagudest Galerii: ETV 71. sünnipäevaks avati telemajas Gunta Randla näitus tuntud telenägudest] ERR Eeter, 19.07.2026.</ref> 2023. aastal ilmus Gunta Randla elulooraamat "Omadele võõras, võõrastele oma."<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla: keegi ei arvanud, et "Mõmmi ja aabits" nii kuulsaks saab |url=https://eeter.err.ee/1608985519/telekunstnik-gunta-randla-keegi-ei-arvanud-et-mommi-ja-aabits-nii-kuulsaks-saab |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> ==Teosed== === Kujundatud nuku- ja lastelavastusi Eesti Televisioonis === * "[[Õnnelik lõpp]]" (1972) * "[[Mõmmi ja aabits]]" (1973–1976) * "[[Väike nõid]]" (1975) * "[[Meie maja tsirkus]]" (1977) * "[[Onu Tik-Taki seiklused]]" (1981) * "[[Kõige suurem sõber]]" (1982–1988) * "Vembu ja Tembu seiklused“ (1983–1985) * "[[Hei, pöialpoisid!]]" (1988) * "[[Kadekops]]" (1990) * "[[Mõmmi ja aabits|Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem]]" (1998–1999) ===Isikunäitusi=== * "Kõige suuremad sõbrad" (2014–2018) – Toompea lossi kunstisaalis ja rändnäitustena (nt Tapa linnaraamatukogus) eksponeeritud väljapanek, mis tutvustas lastesaadete nukke ja telelavastuste ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber") telgitaguseid. * Endla Teatrigalerii näitus (2018) – Endla Teatri Sammassaalis 75. sünnipäeva puhul avatud ülevaatenäitus tema tele- ja teatritööst. * "Omadele võõras, võõrastele oma" (2023 ja 2025) – Vabaduse galeriis ja mujal toimunud ülevaatenäitus, mis võttis kokku tema ligi 60-aastase loometee Eestis, telelavastuste kujundused ja teatritöö.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> * "Piksli ja pintsliga" (2026) – ETV 71. sünnipäevaks telemajas avatud näitus, segatehnikas (fotograafia, digitaaltehnika, lõuenditrükk ja maal) portreed. ==Tunnustus== * 1993 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] Nukuteatri lavastuse „Sookull ja sisalik“ eest * 2016 – Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige * 2019 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19850}}</ref> ==Isiklikku== Gunta Randla oli 1967. aastast abielus majandusteadlase [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]]ga.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/randla_gunta2 "Randla, Gunta"], "Eesti teatri biograafiline leksikon" (vaadatud 09.06.2023)</ref> Nende tütar on arhitektuuri- ja kunstiajaloolane [[Anneli Randla]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://arvamus.postimees.ee/1231952/vurtsikas-latlanna Vürtsikas lätlanna]. [[Postimees]], 11. mai 2013 *[https://opleht.ee/2015/03/lastega-koos-nukke-tehes-oppisin-ka-ise Gunta Randla: Lastega koos nukke tehes õppisin ka ise]. [[Õpetajate Leht]], 20. märts 2015 *[https://elu.ohtuleht.ee/848994/oeldi-et-koige-suurem-sober-voiks-minna-nii-soomes-saksamaal-kui-ka-ameerikas-ainult-mitte-noukogude-eesti-televisioonis „Öeldi, et „Kõige suurem sõber“ võiks minna nii Soomes, Saksamaal kui ka Ameerikas, ainult mitte Nõukogude Eesti televisioonis!“] [[Õhtuleht]], 29. detsember 2017 *[https://elu.ohtuleht.ee/882151/kunstnik-gunta-randla-telenukkude-paastmiseks-on-praegu-tagumine-aeg Kunstnik Gunta Randla: „Telenukkude päästmiseks on praegu tagumine aeg!”] Õhtuleht, 13. juuni 2018 *[https://kultuur.err.ee/840422/galerii-gunta-randla-juubelinaituse-avamine Galerii: Gunta Randla juubelinäituse avamine], [[ERR]], 18. juuni 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/911719/galerii-gunta-randla-pani-oma-telenukud-viimast-korda-naitusele Galerii | Gunta Randla pani oma telenukud viimast korda näitusele]. Õhtuleht, 16. detsember 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/938772/teenetemark-2019-gunta-randla-mul-ei-ole-lihtsalt-sonu-suda-kohe-klopib-mis-ta-siis-ei-klopi Teenetemärk 2019 | Gunta Randla: „Mul ei ole lihtsalt sõnu! Süda kohe klopib, mis ta siis ei klopi!”] Õhtuleht, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/905093/teenetemargi-palvinud-gunta-randla-loodetavasti-poorab-see-tahelepanu-telemuuseumile Teenetemärgi pälvinud Gunta Randla: loodetavasti pöörab see tähelepanu telemuuseumile]. ERR, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/991096/gunta-randla-lavastusest-mommi-ja-sobrad-ma-loodan-et-teatrisse-tulevad-vanaemad Gunta Randla lavastusest "Mõmmi ja sõbrad": ma loodan, et teatrisse tulevad vanaemad]. ERR, 11. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Randla, Gunta}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti lätlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] thle1y6in8v3he7sat8088mgswqgasr 7205994 7205991 2026-08-01T14:33:29Z Kuriuss 38125 7205994 wikitext text/x-wiki '''Gunta Randla''' (neiuna '''Gunta Lukstiņa''', sündinud [[9. juuni]]l [[1943]]) on läti päritolu [[Eesti]] teatri- ja telekunstnik. ==Haridus== Gunta Randla sündis ja kasvas Riias, esimese kunstihariduse omandas Riia tarbekunstikeskkoolis (1957–1962). Pärast seda õppis ta [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], kõigepealt nahakunsti ning hiljem maali- ja teatridekoratsiooni erialal. Gunta Randla lõputööks 1969. aastal oli Vanemuise lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" kujundus, ooperi lavastaja oli [[Kaarel Ird]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult |url=https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Sirp}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Lavastaja Kaarel Ird J. Soloduhho lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" proovis RAT Vanemuises. |url=https://ajapaik.ee/photo/951657/lavastaja-kaarel-ird-j-soloduhho-lasteooperi/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Ajapaik}}</ref> ==Töö ja looming== Juba enne kõrgkooli lõppu, [[1968]]. aastal alustas Randla kunstnikutööd [[Eesti Televisioon]]is ning töötas seal kuni 1999. aastani. Gunta Randla on kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris (peamiselt [[Nukuteater|Nukuteatris]]). Aastatel 2000–2007 oli ta ka [[Mustamäe Laste Loomingu Maja]] teatrinukuringi õpetaja. Ta on alates 2016. aastast [[Eesti Lavastuskunstnike Liit|Eesti Lavastuskunstnike Liidu]] auliige.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus "Omadele võõras, võõrastele oma"]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> Maalikunstis on Randla meelistehnika olnud nõudlik [[pastell]] ja lemmikteema loodus – valguse ja varjude mäng, metsamotiivide segunemine inimlooduga jne. Lisaks Eestis toimunud isikunäitustele on tal näitusi olnud ka Lätis.<ref>[https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult]. Sirp, 26.05.2023.</ref> 2026. aastal avati ETV 71. aastapäeva puhul Tallinna telemajas tema segatehnikas portreede näitus "Piksli ja pintsliga", kus peale [[Mati Talvik]]u, [[Reet Linna]], [[Maire Aunaste]], [[Piret Viisimaa]] ja [[Mark Soosaar]]e portree võib näha ka Gunta Randla autoportreed.<ref>[https://eeter.err.ee/1610080945/galerii-etv-71-sunnipaevaks-avati-telemajas-gunta-randla-naitus-tuntud-telenagudest Galerii: ETV 71. sünnipäevaks avati telemajas Gunta Randla näitus tuntud telenägudest] ERR Eeter, 19.07.2026.</ref> 2023. aastal ilmus Gunta Randla elulooraamat "Omadele võõras, võõrastele oma."<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla: keegi ei arvanud, et "Mõmmi ja aabits" nii kuulsaks saab |url=https://eeter.err.ee/1608985519/telekunstnik-gunta-randla-keegi-ei-arvanud-et-mommi-ja-aabits-nii-kuulsaks-saab |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> ==Teosed== === Kujundatud nuku- ja lastelavastusi Eesti Televisioonis === * "[[Õnnelik lõpp]]" (1972) * "[[Mõmmi ja aabits]]" (1973–1976) * "[[Väike nõid]]" (1975) * "[[Meie maja tsirkus]]" (1977) * "[[Onu Tik-Taki seiklused]]" (1981) * "[[Kõige suurem sõber]]" (1982–1988) * "Vembu ja Tembu seiklused“ (1983–1985) * "[[Hei, pöialpoisid!]]" (1988) * "[[Kadekops]]" (1990) * "[[Mõmmi ja aabits|Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem]]" (1998–1999) ===Isikunäitusi=== * "Kõige suuremad sõbrad" (2014–2018) – Tallinnas [[Toompea loss]]i kunstisaalis ja rändnäitustena (nt Tapa linnaraamatukogus) eksponeeritud väljapanek, mis tutvustas lastesaadete nukke ja telelavastuste ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber") telgitaguseid. * Endla Teatrigalerii näitus (2018) – Pärnus [[Endla (teater)|Endla teatri]] sammassaalis 75. sünnipäeva puhul avatud ülevaatenäitus tema tele- ja teatritööst. * "Omadele võõras, võõrastele oma" (2023 ja 2025) – Tallinnas [[Vabaduse galerii]]s ja mujal toimunud ülevaatenäitus, mis võttis kokku tema ligi 60-aastase loometee Eestis, telelavastuste kujundused ja teatritöö.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> * "Piksli ja pintsliga" (2026) – segatehnikas (fotograafia, digitaaltehnika, lõuenditrükk ja maal) portreede näitus Tallinna telemajas. ==Tunnustus== * 1993 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] Nukuteatri lavastuse "Sookull ja sisalik" eest * 2016 – Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige * 2019 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19850}}</ref> ==Isiklikku== Gunta Randla oli 1967. aastast abielus majandusteadlase [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]]ga (1943–2025).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/randla_gunta2 "Randla, Gunta"], "Eesti teatri biograafiline leksikon" (vaadatud 09.06.2023)</ref> Nende tütar on arhitektuuri- ja kunstiajaloolane [[Anneli Randla]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://arvamus.postimees.ee/1231952/vurtsikas-latlanna Vürtsikas lätlanna]. [[Postimees]], 11. mai 2013 *[https://opleht.ee/2015/03/lastega-koos-nukke-tehes-oppisin-ka-ise Gunta Randla: Lastega koos nukke tehes õppisin ka ise]. [[Õpetajate Leht]], 20. märts 2015 *[https://elu.ohtuleht.ee/848994/oeldi-et-koige-suurem-sober-voiks-minna-nii-soomes-saksamaal-kui-ka-ameerikas-ainult-mitte-noukogude-eesti-televisioonis „Öeldi, et „Kõige suurem sõber“ võiks minna nii Soomes, Saksamaal kui ka Ameerikas, ainult mitte Nõukogude Eesti televisioonis!“] [[Õhtuleht]], 29. detsember 2017 *[https://elu.ohtuleht.ee/882151/kunstnik-gunta-randla-telenukkude-paastmiseks-on-praegu-tagumine-aeg Kunstnik Gunta Randla: „Telenukkude päästmiseks on praegu tagumine aeg!”] Õhtuleht, 13. juuni 2018 *[https://kultuur.err.ee/840422/galerii-gunta-randla-juubelinaituse-avamine Galerii: Gunta Randla juubelinäituse avamine], [[ERR]], 18. juuni 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/911719/galerii-gunta-randla-pani-oma-telenukud-viimast-korda-naitusele Galerii | Gunta Randla pani oma telenukud viimast korda näitusele]. Õhtuleht, 16. detsember 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/938772/teenetemark-2019-gunta-randla-mul-ei-ole-lihtsalt-sonu-suda-kohe-klopib-mis-ta-siis-ei-klopi Teenetemärk 2019 | Gunta Randla: „Mul ei ole lihtsalt sõnu! Süda kohe klopib, mis ta siis ei klopi!”] Õhtuleht, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/905093/teenetemargi-palvinud-gunta-randla-loodetavasti-poorab-see-tahelepanu-telemuuseumile Teenetemärgi pälvinud Gunta Randla: loodetavasti pöörab see tähelepanu telemuuseumile]. ERR, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/991096/gunta-randla-lavastusest-mommi-ja-sobrad-ma-loodan-et-teatrisse-tulevad-vanaemad Gunta Randla lavastusest "Mõmmi ja sõbrad": ma loodan, et teatrisse tulevad vanaemad]. ERR, 11. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Randla, Gunta}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti lätlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] et300ex8olq26zh5z0ygenp915wzyli 7205996 7205994 2026-08-01T14:47:40Z Kuriuss 38125 7205996 wikitext text/x-wiki '''Gunta Randla''' (neiuna '''Gunta Lukstiņa''', sündinud [[9. juuni]]l [[1943]]) on läti päritolu [[Eesti]] teatri- ja telekunstnik. ==Haridus== Gunta Randla sündis ja kasvas Riias, esimese kunstihariduse omandas Riia tarbekunstikeskkoolis (1957–1962). Pärast seda õppis ta [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], kõigepealt nahakunsti ning hiljem maali- ja teatridekoratsiooni erialal. Gunta Randla lõputööks 1969. aastal oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" kujundus, ooperi lavastaja oli [[Kaarel Ird]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult |url=https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Sirp}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Lavastaja Kaarel Ird J. Soloduhho lasteooperi "Meistrite linn ehk Muinasjutt kahest küürakast" proovis RAT Vanemuises. |url=https://ajapaik.ee/photo/951657/lavastaja-kaarel-ird-j-soloduhho-lasteooperi/ |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=Ajapaik}}</ref> ==Töö ja looming== Juba enne kõrgkooli lõppu, [[1968]]. aastal alustas Randla kunstnikutööd [[Eesti Televisioon]]is ning töötas seal kuni 1999. aastani. Gunta Randla on kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris (peamiselt [[Nukuteater|Nukuteatris]]). Aastatel 2000–2007 oli ta ka [[Mustamäe Laste Loomingu Maja]] teatrinukuringi õpetaja. Maalikunstis on Randla meelistehnika olnud nõudlik [[pastell]] ja lemmikteema loodus – valguse ja varjude mäng, metsamotiivide segunemine inimlooduga jne. Lisaks Eestis toimunud isikunäitustele on tal näitusi olnud ka Lätis.<ref>[https://www.sirp.ee/telekunstnik-gunta-randla-aga-mitte-ainult/ Telekunstnik Gunta Randla, aga mitte ainult]. Sirp, 26.05.2023.</ref> 2026. aastal avati ETV 71. aastapäeva puhul Tallinna telemajas tema segatehnikas portreede näitus "Piksli ja pintsliga", kus peale [[Mati Talvik]]u, [[Reet Linna]], [[Maire Aunaste]], [[Piret Viisimaa]] ja [[Mark Soosaar]]e portree võib näha ka Gunta Randla autoportreed.<ref>[https://eeter.err.ee/1610080945/galerii-etv-71-sunnipaevaks-avati-telemajas-gunta-randla-naitus-tuntud-telenagudest Galerii: ETV 71. sünnipäevaks avati telemajas Gunta Randla näitus tuntud telenägudest] ERR Eeter, 19.07.2026.</ref> 2023. aastal ilmus Gunta Randla elulooraamat "Omadele võõras, võõrastele oma."<ref>{{Netiviide |kuupäev=22.05.2023 |pealkiri=Telekunstnik Gunta Randla: keegi ei arvanud, et "Mõmmi ja aabits" nii kuulsaks saab |url=https://eeter.err.ee/1608985519/telekunstnik-gunta-randla-keegi-ei-arvanud-et-mommi-ja-aabits-nii-kuulsaks-saab |vaadatud=22. märtsil 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1969), [[Eesti Lavastuskunstnike Liit|Eesti Lavastuskunstnike Liidu]] (1993), [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] (1975) ja [[UNIMA Eesti Keskus]]e liige (1997). 2016. aastast on ta Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus "Omadele võõras, võõrastele oma"]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> ==Teosed== === Kujundatud nuku- ja lastelavastusi Eesti Televisioonis === * "[[Õnnelik lõpp]]" (1972) * "[[Mõmmi ja aabits]]" (1973–1976) * "[[Väike nõid]]" (1975) * "[[Meie maja tsirkus]]" (1977) * "[[Onu Tik-Taki seiklused]]" (1981) * "[[Kõige suurem sõber]]" (1982–1988) * "Vembu ja Tembu seiklused“ (1983–1985) * "[[Hei, pöialpoisid!]]" (1988) * "[[Kadekops]]" (1990) * "[[Mõmmi ja aabits|Mõmmi ja aabits. 20 aastat hiljem]]" (1998–1999) ===Isikunäitusi=== * "Kõige suuremad sõbrad" (2014–2018) – Tallinnas [[Toompea loss]]i kunstisaalis ja rändnäitustena (nt Tapa linnaraamatukogus) eksponeeritud väljapanek, mis tutvustas lastesaadete nukke ja telelavastuste ("Mõmmi ja aabits", "Kõige suurem sõber") telgitaguseid. * Endla Teatrigalerii näitus (2018) – Pärnus [[Endla (teater)|Endla teatri]] sammassaalis 75. sünnipäeva puhul avatud ülevaatenäitus tema tele- ja teatritööst. * "Omadele võõras, võõrastele oma" (2023 ja 2025) – Tallinnas [[Vabaduse galerii]]s ja mujal toimunud ülevaatenäitus, mis võttis kokku tema ligi 60-aastase loometee Eestis, telelavastuste kujundused ja teatritöö.<ref>[https://eaa.ee/gunta-randla-naitus-omadele-vooras-voorastele-oma Gunta Randla näitus „Omadele võõras, võõrastele oma“]. Kunstnike Liidu koduleht, 29.05.2023.</ref> * "Piksli ja pintsliga" (2026) – segatehnikas (fotograafia, digitaaltehnika, lõuenditrükk ja maal) portreede näitus Tallinna telemajas. ==Tunnustus== * 1993 – [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] Nukuteatri lavastuse "Sookull ja sisalik" eest * 2016 – Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige * 2019 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19850}}</ref> ==Isiklikku== Gunta Randla oli 1967. aastast abielus majandusteadlase [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]]ga (1943–2025).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/randla_gunta2 "Randla, Gunta"], "Eesti teatri biograafiline leksikon" (vaadatud 09.06.2023)</ref> Nende tütar on arhitektuuri- ja kunstiajaloolane [[Anneli Randla]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://arvamus.postimees.ee/1231952/vurtsikas-latlanna Vürtsikas lätlanna]. [[Postimees]], 11. mai 2013 *[https://opleht.ee/2015/03/lastega-koos-nukke-tehes-oppisin-ka-ise Gunta Randla: Lastega koos nukke tehes õppisin ka ise]. [[Õpetajate Leht]], 20. märts 2015 *[https://elu.ohtuleht.ee/848994/oeldi-et-koige-suurem-sober-voiks-minna-nii-soomes-saksamaal-kui-ka-ameerikas-ainult-mitte-noukogude-eesti-televisioonis „Öeldi, et „Kõige suurem sõber“ võiks minna nii Soomes, Saksamaal kui ka Ameerikas, ainult mitte Nõukogude Eesti televisioonis!“] [[Õhtuleht]], 29. detsember 2017 *[https://elu.ohtuleht.ee/882151/kunstnik-gunta-randla-telenukkude-paastmiseks-on-praegu-tagumine-aeg Kunstnik Gunta Randla: „Telenukkude päästmiseks on praegu tagumine aeg!”] Õhtuleht, 13. juuni 2018 *[https://kultuur.err.ee/840422/galerii-gunta-randla-juubelinaituse-avamine Galerii: Gunta Randla juubelinäituse avamine], [[ERR]], 18. juuni 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/911719/galerii-gunta-randla-pani-oma-telenukud-viimast-korda-naitusele Galerii | Gunta Randla pani oma telenukud viimast korda näitusele]. Õhtuleht, 16. detsember 2018 *[https://elu.ohtuleht.ee/938772/teenetemark-2019-gunta-randla-mul-ei-ole-lihtsalt-sonu-suda-kohe-klopib-mis-ta-siis-ei-klopi Teenetemärk 2019 | Gunta Randla: „Mul ei ole lihtsalt sõnu! Süda kohe klopib, mis ta siis ei klopi!”] Õhtuleht, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/905093/teenetemargi-palvinud-gunta-randla-loodetavasti-poorab-see-tahelepanu-telemuuseumile Teenetemärgi pälvinud Gunta Randla: loodetavasti pöörab see tähelepanu telemuuseumile]. ERR, 29. jaanuar 2019 *[https://menu.err.ee/991096/gunta-randla-lavastusest-mommi-ja-sobrad-ma-loodan-et-teatrisse-tulevad-vanaemad Gunta Randla lavastusest "Mõmmi ja sõbrad": ma loodan, et teatrisse tulevad vanaemad]. ERR, 11. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Randla, Gunta}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti lätlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] p9exv0dptbo0fdi2vwfeu8wj74qkfeo 4 355028 7206157 3803254 2026-08-01T20:33:10Z CommonsDelinker 1930 Fail St_Athanasius_the_Apostolic.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:St Athanasius the Apostolic.jpg|]]. 7206157 wikitext text/x-wiki '''[[Athanasios]] Aleksandriast''' ehk '''Athanasios Suur''' (ladinapäraselt '''Athanasius'''; kasutatakse ka nimekuju '''Atanasius'''; umbes 298 [[Aleksandria]] – [[2. mai]] [[373]] Aleksandria) oli üks olulisimaid [[varakristlus|varakristlikke]] kreeka [[kirikuisa]]sid ja alates [[328]] [[Egiptus]]e Aleksandria [[piiskop]] ([[Aleksandria patriarh]]; sellena '''Athanasios I''' ehk '''Athanasius I'''). Tema juhtimisel loodi [[dogma]]atiline [[ortodoksia|ortodoksne]] õpetus, mis sai aluseks nii [[katoliku kirik|katoliku]] kui ka [[õigeusu kirik]]ule. Ta oli üks väljapaistvaimaid [[arianism]]i vastaseid, keda juba eluajal hüüti '''kiriku sambaks''' (selle aunime sai ta [[Gregorios Nazianzosest|Nazianzose Gregorioselt]]) ja '''ortodoksia isaks'''. Athanasios on õigeusu kiriku [[pühak]], katoliku kiriku pühak, [[Kiriku doktor]] ja [[kopti kirik]]u pühak. Nimi Athanasios tähendab [[kreeka keel]]es 'surematu'. Nime kasutatakse [[eesti keel]]es sageli [[läänekristlus]]e traditsiooni järgi kujul Athanasius. Athanasiose järgi on [[vene keel]]de tulnud [[eesnimi]] Afanassi. '''[[Athanasios|Loe edasi ...]]''' • '''[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2013|Arhiiv]]''' kr5g0auxv5uugpfd7sityaawrr0ehiq 0 357289 7206383 7049772 2026-08-02T08:34:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206383 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Artur_Axmann.jpg|pisi|Artur Axmann]] [[Pilt:Arthur Axmann in Nürnberg.jpg|pisi|Artur Axmann ülekuulamisel Nürnbergis, 16. oktoober 1947]] '''Artur Axmann''' ([[18. veebruar]] [[1913]] [[Hagen]] – [[24. oktoober]] [[1996]] [[Berliin]]) oli saksa poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht. [[1928]]. aasta novembris astus Artur Axmann [[Hitlerjugend]]isse, varsti seejärel sai temast Berliini Weddingi linnaosa Hitlerjugendi allorganisatsiooni juht.<ref>[http://ww2gravestone.com/people/axmann-arthur/ Axmann, Arthur] World War II Gravestone</ref> Samuti oli ta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni [[1931]]. aastal Natsionaalsotsialistliku Õpilasliidu aktiivne liige. Seejärel asus Axmann [[Berliini Ülikool]]is õppima majandus- ja riigiteadusi. Kuid oma ema töötuksjäämise tõttu oli ta varsti sunnitud ülikooliõpingud katkestama. [[1931]]. aasta septembris astus ta [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse]].<ref>[http://www.hj-research.com/forum/f48/artur-axmann-biography-1913-1996-a-6100/ Artur Axmann biography, 1913-1996] HJ Research</ref> [[1932]]. aastal kutsuti ta [[Hitlerjugend]]i juhtkonda. [[1934]]. aastal sai ta Hitlerjugendi Berliini piirkonnajuhiks.<ref>[https://www.dhm.de/lemo/biografie/arthur-axmann Artur Axmann 1913-1996] Lebendiges Museum Online</ref> [[1. mai]]l [[1940]] sai ta riigi noorsoojuhi (Reichsjugendführer) [[Baldur von Schirach]]i asetäitjaks ja [[8. august]]il [[1940]] riigi noorsoojuhiks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160703061650/http://www.historylearningsite.co.uk/nazi-germany/nazi-leaders/artur-axmann/ Artur Axmann] The History Learning Site</ref> [[1941]]. aastal astus Axmann vabatahtlikuna [[Wehrmacht]]i. Ta sai idarindel võideldes haavata, kaotas parema käe.<ref>[http://ww2db.com/person_bio.php?person_id=654 Artur Axmann] World War II Database</ref> 1941. aasta oktoobris valiti ta [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäev]]a liikmeks. Pärast Adolf Hitleri enesetappu [[30. aprill]]il [[1945]] põgenes Axmann füüreri punkrist. Tal õnnestus Berliinist lahkuda. Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu kuulutati Artur Axmann ametlikult surnuks. Ta varjas end Erich Siewerti nime all [[Mecklenburg-Vorpommern]]is. 1945. aasta detsembris võeti ta [[Lübeck|Lübeckis]] vahi alla. [[1946]]. aasta oktoobris lasti ta vangistusest vabaks, kuid [[1947]]. aasta juulis vahistati uuesti. [[1949]]. aasta mais mõisteti ta kolmeks aastaks ja kolmeks kuuks vangi. [[1958]]. aastal karistas Berliini kohus teda sõjakuritegude eest 35 000 marga suuruse trahviga.<ref>[http://www.gelsenzentrum.de/arthur_axmann.htm Artur Axmann alias "Erich Siewert"] Gelsenzentrum</ref> Seejärel tegutses Axmann ettevõtjana, kuid ilma erilise eduta. [[1995]]. aastal avaldas ta mälestusteraamatu "Das kann doch nicht das Ende sein" ("See ei saa ometi lõpp olla"). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Axmann, Artur}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Volkssturmi koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 9jfyhu8594kedt6c9lnsi35nq4nkaz5 0 358377 7206047 6012854 2026-08-01T16:22:30Z Velirand 67997 + kategooria 7206047 wikitext text/x-wiki '''Helgi Peeba''' (aastani 1961 '''Helgi Jaanson'''; [[8. juuli]] [[1932]] [[Tallinn]] – [[13. veebruar]] [[2013]] Tallinn) oli eesti [[ujuja]], [[raamatukogundus]]tegelane ja [[bibliograaf]]. Ujumist hakkas ta harrastama 1947. aastal [[Eduard Takker]]i õpilasena, hiljem jätkas [[Friedel Raudsepp|Friedel Raudsepa]] juhendamisel. Tuli 1950–1953. aastal 5 korda [[Vabaujumine|vaba-]], [[Küliliujumine|külili-]] ja [[Teateujumine|teateujumises]] [[Eesti NSV]] meistriks ning püstitas 6 Eesti NSV rekordit. ==Hariduskäik== * 1940–1947 [[Tallinna Kivimäe Põhikool]] * 1947–1951 [[Tallinna 20. Keskkool]] * 1956–1961 [[N. K. Krupskaja nimeline Leningradi Riiklik Raamatukogunduse Instituut]] ==Töökäik== *1951–1996 [[Tallinna Keskraamatukogu]] (raamatukoguhoidja, bibliograaf, vanemmetoodik), sealhulgas **1973–1986 ja 1989–1996 direktori asetäitja **1986–1989 [[Tallinna Keskraamatukogu direktor|direktor]] ==Teosed== * "Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995". Koostanud [[Hans Jürman]] ja Helgi Peeba. Tallinn 1995. ==Artiklid== * "Mitmekülgsest ja regulaarsest lugemisest". – Lugemisest Eesti NSVs. Tallinn 1979. ==Tunnustus== * 1986 [[Raamatukogutöötaja teenetemedal]] * 1989 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Helgi_Peeba Helgi Peeba Eesti spordi biograafilises leksikonis] * [http://ery.tlulib.ee/index.php?id=716 Helgi Peeba Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis] {{JÄRJESTA:Peeba, Helgi}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Tallinna Keskraamatukogu töötajad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 8dlx5i7plnbl0hke95s8tch4flaevjr 0 358447 7206048 6645035 2026-08-01T16:22:56Z Velirand 67997 + kategooria 7206048 wikitext text/x-wiki '''Anne Skrõpnik''' (aastani 1966 '''Anne Lass'''; [[20. oktoober]] [[1940]] [[Tallinn]] – [[10. aprill]] [[2006]] Tallinn) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane ja [[bibliograaf]], aastatel 1990–1998 [[Tallinna Keskraamatukogu]] [[Tallinna Keskraamatukogu direktor|direktor]]. ==Hariduskäik== *1947–1954 [[Tallinna 21. Keskkool]] *1954–1957 [[Tallinna Kultuurharidusala Kool]] (raamatukoguhoidja-bibliograaf) *1959–1965 [[N. K. Krupskaja nimeline Leningradi Riiklik Raamatukogunduse Instituut]] (raamatukogundus ja bibliograafia) ==Töökäik== *1957–1962 ja 1968–2004 Tallinna Keskraamatukogu, sealhulgas **1957–1962 raamatukoguhoidja **1971–1986 kataloogimisosakonna juhataja **1986–1989 direktori asetäitja **1990–1998 direktor ==Tunnustus== *1987 – [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i aukiri *1989 – [[Raamatukogutöötaja teenetemedal]] ==Isiklikku== Tema vend oli balletitantsija [[Jüri Lass]]. ==Välislingid== *[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=288 Anne Skrõpnik Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=MdZaezBzOgeJ Haud Jüri kalmistul] {{JÄRJESTA:Skrõpnik, Anne}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Tallinna Keskraamatukogu töötajad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Jüri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2006]] f1vdsbkzy65ihfwd7k5ov2pons0vodx 0 360181 7206049 6894029 2026-08-01T16:23:19Z Velirand 67997 + kategooria 7206049 wikitext text/x-wiki '''Niina Aršas''' (ka '''Niina Arshas'''; aastani 1957 '''Niina Kruut'''; [[3. august]] [[1931]] [[Nehhajevski rajoon]], [[Alam-Volga krai]] (praegu [[Volgogradi oblast]]), [[Venemaa]] – [[30. juuli]] [[2012]] [[Tallinn]]) oli eesti [[raamatukogundus]]tegelane ja [[bibliograaf]], aastatel 1957–1986 [[Tallinna Keskraamatukogu]] [[Tallinna Keskraamatukogu direktor|direktor]]. ==Hariduskäik== *1940–1947 algharidus Venemaal erinevates koolides *1945–1950 [[Tallinna 19. Keskkool]] *1950–1954 [[N. K. Krupskaja nimeline Leningradi Riiklik Raamatukogunduse Instituut]] bibliograafia ==Töökäik== *1954–1992 Tallinna Keskraamatukogu, sealhulgas **1954–1957 bibliograaf, vanembibliograaf **1957–1986 direktor **1986–1992 vanemraamatukoguhoidja ==Tunnustus== *1980 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] ==Isiklikku== Niina Aršase [[sõtse]] (isa õde) oli [[Felissa Kruut]], kes oli 1921–1941 abielus [[Igor Severjanin]]iga. Niina Aršase tütar on klaasikunstnik [[Sofi Aršas]]. ==Välislingid== *[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=714 Niina Aršas Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis] {{JÄRJESTA:Aršas, Niina}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Tallinna Keskraamatukogu töötajad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2012]] abn6bb2lbxif9tepbajh9khk8amnhz8 0 362782 7206106 7110230 2026-08-01T19:04:57Z Juhan242 213253 /* */ 7206106 wikitext text/x-wiki '''Urbo Vaarmann''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1977]] [[Rakvere]]s) on Eesti ettevõtja ja poliitik, alates 27. juulist 2026 [[Narva linnavolikogu]] esimees. Ta on olnud [[XII Riigikogu]] liige (alates [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2013]]). Ta on õppinud [[Kadrina Keskkool]]is ja lõpetanud aastal [[1996]] [[Rakvere Ametikool]]i. Aastast [[2006]] on ta õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is haldusjuhtimist.<ref>http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid2011/?pid=6757&cid=17052</ref> ==Äritegevus== Ta on töötanud AS Inest Market müügidirektorina ning Haridusportaal OÜ juhatuse liikmena (2006–2012)<ref>[https://www.northdata.com/O%C3%9C%20Haridusportaal,%20Tartu%20linn/RIK%2011288240 OÜ Haridusportaal] Euroopa ettevõtete otsingumootor</ref>. Ta on olnud ka Hobuseraud MTÜ juhatuse liige. Vaarmann on Meedia Grupp OÜ (asutatud 2021.a) ja Ringfmraadio OÜ (2025.a) juhatuse liige (koos [[Andro Roos]]iga). Samuti TK Rong OÜ (2021.a.) juhatuse liige (koos Liudmila Vaarmanniga). Lisaks on ta Lõuna-Eesti Raadio OÜ (2025.a) üks omanikest.<ref>[https://radar.aripaev.ee/isik/61746/urbo-vaarmann Urbo Vaarmann - Seotud ettevõtted] Äripäev</ref> ==Kohtuasi== Vaarmann on kohtu all süüdistatuna pettuse teel soodustuse saamises, samuti [[pistis]]e korduvas andmises. 27. märtsil [[2014]] võttis Riigikogu talt saadikupuutumatuse, et kohtumenetlust jätkata.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/215ce27d-bec3-4cf2-9f35-7f6090a5af97 Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt võeti saadikupuutumatus], ERR uudised, 27. märts 2014</ref> 4. mail 2015 nõustus Vaarmann sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt jääb ta süüdi pistise andmises ja [[Soodustuskelmus|soodustuskelmuses]], saab kahe aasta ja kuue kuu pikkuse [[Vangistus|tingimisi karistuse]] ning kohustub tasuma riigile 30 000 eurot. Ühtlasi lubas ta astuda välja ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]].<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a2aa6ff0-cf47-4034-9cff-13fc72376726</ref> Süüdistuse kohaselt taotles Vaarmann ühele [[Osaühing|osaühingule]] 2010. aasta septembrist 2014. aasta maini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist ([[PRIA]]) pettuse teel toetust [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] asuva hoone [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerimiseks]] ja kinnistule [[Välisrajatis|välisrajatiste]] ehitamiseks. Pettus seisnes [[Omafinantseerimine|omafinantseeringu]] mittetasumises ja ehituskulude suuremana näitamises. PRIA määras OÜ-le toetuse 283 623,79 eurot, millest maksti välja 95 731,97 eurot. Ülejäänud toetuse väljamaksmine peatati pettusekahtluse tõttu. Lisaks süüdistati Vaarmanni tuttavale PRIA [[Ametnik|ametnikule]] pistise andmises selle eest, et too uuriks, mille tõttu toetuse teise osa väljamaksmine venib, ning võimalusel kiirendaks toetuse väljamaksmist. Vastutasuna võimaldas Vaarmann ametnikule sünnipäevapeo korraldamise PRIA-lt saadud vahenditest renoveeritud hoonetes ning Vaarmanni lähedase korraldatava ürituse [[Reklaam|reklaami]] meediaväljaandes.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/83be59fb-1b52-49eb-8c26-88f9bb5414e7</ref> == Poliitiline tegevus == Urbo Vaarmann oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige [[13. juuni]]st [[2000]]. aastast kuni aprilli lõpuni 2015. * 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideeris Vaarmann [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas Tartu Linnavolikokku ning osutus 563 häälega valituks. Vaarmann sai häälte arvult Keskerakonna Tartu linna valimisnimekirjas kolmanda tulemuse. * [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikogus]] asus Vaarmann tööle linnavarakomisjoni esimehena ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmena. * 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Vaarmann Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas Tartu linna valimispiirkonnas ja kogus 1745 häält, kuid ei osutunud valituks. Häälte arvult oli see Keskerakonna Tartu linna valimisnimekirjas teine tulemus. * 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel moodustasid Tartu linna juhtimiseks koalitsiooni [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], Keskerakond ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Seoses uue koalitsiooni tekkimisega loobus [[Aadu Must]] oma Riigikogu mandaadist, et asuda tööle Tartu Linnavolikogu esimehena. Urbo Vaarmannist sai alates 31. oktoobrist 2013 Aadu Musta asendusliige XII Riigikogus. * Riigikogus asus Vaarmann tööle [[Haridus- ja kultuurikomisjon|haridus- ja kultuurikomisjoni]] liikmena. * [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] (Jõgeva ja Tartu maakond), sai 431 häält ning valituks ei osutunud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-9.html</ref> * [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Vaarmann Narva linnas valmisliidu Plaan B Narva Linna Pulss nimekirjas, kogus 779 häält ning osutus valituks [[Narva linnavolikogu]]sse.<ref>KOV_2025_KOV-valimistulemuste-protokoll_Narva_linn_.pdf, 20. oktoober 2025</ref> Ta on linnamajanduskomisjoni liige. == Isiklikku == Urbo Vaarmann on abielus Ljudmila Vaarmanniga, neil on poeg Gabriel-Entoni (2000) ja tütar Enni (1998). == Artikleid == * [http://arvamus.postimees.ee/2687754/urbo-vaarmann-tapa-massu-jareldused Urbo Vaarmann: Tapa mässu järeldused] Postimees, 6. veebruar 2014. * [http://tallinnatv.eu/index.php?id=11939 Urbo Vaarmann: erikoolide probleemid vajavad parlamendis lahkamist] Tallinna Televisioon, 24. jaanuar 2014. * [http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=1831 Urbo Vaarmann: värske saadiku muljeid riigikogust] Tartu Ekspress, 5. detsember 2013. * [https://www.delfi.ee/artikkel/67368220 Urbo Vaarmann: mida arvaksid reklaamieksperdid siis, kui tutvustaksime Eestit soomlastele baaris joriseva purjus põdraga?] Delfi, 3. november 2013. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ohtuleht.ee/375728/tartu-linnavolinik-sattus-kortsikaklusse Tartu linnavolinik sattus kõrtsikaklusse?] Õhtuleht, 23. aprill 2010 * [http://www.postimees.ee/2589120/tederi-seisukoht-vaarmanni-osas-tekitab-riigikogu-juhatuses-kusimusi Tederi seisukoht Vaarmanni osas tekitab riigikogu juhatuses küsimusi], 7. november 2013 * [http://www.postimees.ee/2685404/kohtu-hinnangul-tuleb-lahendada-vaarmanni-saadikupuutumatuse-kusimus Kohtu hinnangul tuleb lahendada Vaarmanni saadikupuutumatuse küsimus], 4. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/tele-ak/3f23c404-e04b-416b-85ac-98341e6d4a5c Riigikohus: kehtiv kriminaalmenetluse kord ei riku riigikogu liikme puutumatust], ERR, 17. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/02f4e70f-be86-4972-9a17-d1eeed119361 Riigi peaprokurör taotleb Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse äravõtmist], ERR, 26. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/92c9bab2-1e37-4f2c-8f56-72661d014642 Teder tegi riigikogule ettepaneku Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse ära võtta], ERR, 20. märts 2014 * [http://tartu.postimees.ee/2977455/kohus-votab-urbo-vaarmanni-puudutavas-kriminaalasjas-aja-maha Kohus võtab Urbo Vaarmanni puudutavas kriminaalasjas aja maha], Tartu Postimees, 3. november 2014 * [http://tartu.postimees.ee/3162631/urbo-vaarmanni-kohtuistung-lukkus-taas-edasi Urbo Vaarmanni kohtuistung lükkus taas edasi], Tartu Postimees, 20. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/a2aa6ff0-cf47-4034-9cff-13fc72376726 Karistuslepe näeb Vaarmannile ette tingimisi vanglakaristuse], ERR, 4. mai 2015 * [https://www.err.ee/642844/pealtnagija-ehitajate-sonul-pettis-vaarmann-pria-korval-ka-neid "Pealtnägija": ehitajate sõnul pettis Vaarmann PRIA kõrval ka neid] video ERR, 15. november 2017 {{JÄRJESTA:Vaarmann, Urbo}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] 4vuhq0hz41xqlxokxct4mt5pggo0llk 7206107 7206106 2026-08-01T19:05:29Z Juhan242 213253 /* */ 7206107 wikitext text/x-wiki '''Urbo Vaarmann''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1977]] [[Rakvere]]s) on [[Eesti]] [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], alates 27. juulist [[2026]] [[Narva linnavolikogu]] esimees. Ta on olnud [[XII Riigikogu]] liige (alates [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2013]]). Ta on õppinud [[Kadrina Keskkool]]is ja lõpetanud aastal [[1996]] [[Rakvere Ametikool]]i. Aastast [[2006]] on ta õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is haldusjuhtimist.<ref>http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid2011/?pid=6757&cid=17052</ref> ==Äritegevus== Ta on töötanud AS Inest Market müügidirektorina ning Haridusportaal OÜ juhatuse liikmena (2006–2012)<ref>[https://www.northdata.com/O%C3%9C%20Haridusportaal,%20Tartu%20linn/RIK%2011288240 OÜ Haridusportaal] Euroopa ettevõtete otsingumootor</ref>. Ta on olnud ka Hobuseraud MTÜ juhatuse liige. Vaarmann on Meedia Grupp OÜ (asutatud 2021.a) ja Ringfmraadio OÜ (2025.a) juhatuse liige (koos [[Andro Roos]]iga). Samuti TK Rong OÜ (2021.a.) juhatuse liige (koos Liudmila Vaarmanniga). Lisaks on ta Lõuna-Eesti Raadio OÜ (2025.a) üks omanikest.<ref>[https://radar.aripaev.ee/isik/61746/urbo-vaarmann Urbo Vaarmann - Seotud ettevõtted] Äripäev</ref> ==Kohtuasi== Vaarmann on kohtu all süüdistatuna pettuse teel soodustuse saamises, samuti [[pistis]]e korduvas andmises. 27. märtsil [[2014]] võttis Riigikogu talt saadikupuutumatuse, et kohtumenetlust jätkata.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/215ce27d-bec3-4cf2-9f35-7f6090a5af97 Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt võeti saadikupuutumatus], ERR uudised, 27. märts 2014</ref> 4. mail 2015 nõustus Vaarmann sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt jääb ta süüdi pistise andmises ja [[Soodustuskelmus|soodustuskelmuses]], saab kahe aasta ja kuue kuu pikkuse [[Vangistus|tingimisi karistuse]] ning kohustub tasuma riigile 30 000 eurot. Ühtlasi lubas ta astuda välja ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]].<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a2aa6ff0-cf47-4034-9cff-13fc72376726</ref> Süüdistuse kohaselt taotles Vaarmann ühele [[Osaühing|osaühingule]] 2010. aasta septembrist 2014. aasta maini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist ([[PRIA]]) pettuse teel toetust [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] asuva hoone [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerimiseks]] ja kinnistule [[Välisrajatis|välisrajatiste]] ehitamiseks. Pettus seisnes [[Omafinantseerimine|omafinantseeringu]] mittetasumises ja ehituskulude suuremana näitamises. PRIA määras OÜ-le toetuse 283 623,79 eurot, millest maksti välja 95 731,97 eurot. Ülejäänud toetuse väljamaksmine peatati pettusekahtluse tõttu. Lisaks süüdistati Vaarmanni tuttavale PRIA [[Ametnik|ametnikule]] pistise andmises selle eest, et too uuriks, mille tõttu toetuse teise osa väljamaksmine venib, ning võimalusel kiirendaks toetuse väljamaksmist. Vastutasuna võimaldas Vaarmann ametnikule sünnipäevapeo korraldamise PRIA-lt saadud vahenditest renoveeritud hoonetes ning Vaarmanni lähedase korraldatava ürituse [[Reklaam|reklaami]] meediaväljaandes.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/83be59fb-1b52-49eb-8c26-88f9bb5414e7</ref> == Poliitiline tegevus == Urbo Vaarmann oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige [[13. juuni]]st [[2000]]. aastast kuni aprilli lõpuni 2015. * 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideeris Vaarmann [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas Tartu Linnavolikokku ning osutus 563 häälega valituks. Vaarmann sai häälte arvult Keskerakonna Tartu linna valimisnimekirjas kolmanda tulemuse. * [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikogus]] asus Vaarmann tööle linnavarakomisjoni esimehena ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmena. * 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Vaarmann Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas Tartu linna valimispiirkonnas ja kogus 1745 häält, kuid ei osutunud valituks. Häälte arvult oli see Keskerakonna Tartu linna valimisnimekirjas teine tulemus. * 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel moodustasid Tartu linna juhtimiseks koalitsiooni [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], Keskerakond ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Seoses uue koalitsiooni tekkimisega loobus [[Aadu Must]] oma Riigikogu mandaadist, et asuda tööle Tartu Linnavolikogu esimehena. Urbo Vaarmannist sai alates 31. oktoobrist 2013 Aadu Musta asendusliige XII Riigikogus. * Riigikogus asus Vaarmann tööle [[Haridus- ja kultuurikomisjon|haridus- ja kultuurikomisjoni]] liikmena. * [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] (Jõgeva ja Tartu maakond), sai 431 häält ning valituks ei osutunud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-9.html</ref> * [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Vaarmann Narva linnas valmisliidu Plaan B Narva Linna Pulss nimekirjas, kogus 779 häält ning osutus valituks [[Narva linnavolikogu]]sse.<ref>KOV_2025_KOV-valimistulemuste-protokoll_Narva_linn_.pdf, 20. oktoober 2025</ref> Ta on linnamajanduskomisjoni liige. == Isiklikku == Urbo Vaarmann on abielus Ljudmila Vaarmanniga, neil on poeg Gabriel-Entoni (2000) ja tütar Enni (1998). == Artikleid == * [http://arvamus.postimees.ee/2687754/urbo-vaarmann-tapa-massu-jareldused Urbo Vaarmann: Tapa mässu järeldused] Postimees, 6. veebruar 2014. * [http://tallinnatv.eu/index.php?id=11939 Urbo Vaarmann: erikoolide probleemid vajavad parlamendis lahkamist] Tallinna Televisioon, 24. jaanuar 2014. * [http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=1831 Urbo Vaarmann: värske saadiku muljeid riigikogust] Tartu Ekspress, 5. detsember 2013. * [https://www.delfi.ee/artikkel/67368220 Urbo Vaarmann: mida arvaksid reklaamieksperdid siis, kui tutvustaksime Eestit soomlastele baaris joriseva purjus põdraga?] Delfi, 3. november 2013. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ohtuleht.ee/375728/tartu-linnavolinik-sattus-kortsikaklusse Tartu linnavolinik sattus kõrtsikaklusse?] Õhtuleht, 23. aprill 2010 * [http://www.postimees.ee/2589120/tederi-seisukoht-vaarmanni-osas-tekitab-riigikogu-juhatuses-kusimusi Tederi seisukoht Vaarmanni osas tekitab riigikogu juhatuses küsimusi], 7. november 2013 * [http://www.postimees.ee/2685404/kohtu-hinnangul-tuleb-lahendada-vaarmanni-saadikupuutumatuse-kusimus Kohtu hinnangul tuleb lahendada Vaarmanni saadikupuutumatuse küsimus], 4. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/tele-ak/3f23c404-e04b-416b-85ac-98341e6d4a5c Riigikohus: kehtiv kriminaalmenetluse kord ei riku riigikogu liikme puutumatust], ERR, 17. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/02f4e70f-be86-4972-9a17-d1eeed119361 Riigi peaprokurör taotleb Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse äravõtmist], ERR, 26. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/92c9bab2-1e37-4f2c-8f56-72661d014642 Teder tegi riigikogule ettepaneku Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse ära võtta], ERR, 20. märts 2014 * [http://tartu.postimees.ee/2977455/kohus-votab-urbo-vaarmanni-puudutavas-kriminaalasjas-aja-maha Kohus võtab Urbo Vaarmanni puudutavas kriminaalasjas aja maha], Tartu Postimees, 3. november 2014 * [http://tartu.postimees.ee/3162631/urbo-vaarmanni-kohtuistung-lukkus-taas-edasi Urbo Vaarmanni kohtuistung lükkus taas edasi], Tartu Postimees, 20. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/a2aa6ff0-cf47-4034-9cff-13fc72376726 Karistuslepe näeb Vaarmannile ette tingimisi vanglakaristuse], ERR, 4. mai 2015 * [https://www.err.ee/642844/pealtnagija-ehitajate-sonul-pettis-vaarmann-pria-korval-ka-neid "Pealtnägija": ehitajate sõnul pettis Vaarmann PRIA kõrval ka neid] video ERR, 15. november 2017 {{JÄRJESTA:Vaarmann, Urbo}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] 0a7khcygys0gpjj6qfnbr0rrdypkz3n 7206109 7206107 2026-08-01T19:11:16Z Juhan242 213253 /* */ 7206109 wikitext text/x-wiki '''Urbo Vaarmann''' (sündinud [[6. jaanuar]]il [[1977]] [[Rakvere]]s) on [[Eesti]] [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], alates 27. juulist [[2026]] [[Narva linnavolikogu]] esimees. Ta on olnud [[XII Riigikogu]] liige (alates [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2013]] kuni 30. märtsini 2015). Ta on õppinud [[Kadrina Keskkool]]is ja lõpetanud aastal [[1996]] [[Rakvere Ametikool]]i. Aastast [[2006]] on ta õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is haldusjuhtimist.<ref>http://www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid2011/?pid=6757&cid=17052</ref> ==Äritegevus== Ta on töötanud AS Inest Market müügidirektorina ning Haridusportaal OÜ juhatuse liikmena (2006–2012)<ref>[https://www.northdata.com/O%C3%9C%20Haridusportaal,%20Tartu%20linn/RIK%2011288240 OÜ Haridusportaal] Euroopa ettevõtete otsingumootor</ref>. Ta on olnud ka Hobuseraud MTÜ juhatuse liige. Vaarmann on Meedia Grupp OÜ (asutatud 2021.a) ja Ringfmraadio OÜ (2025.a) juhatuse liige (koos [[Andro Roos]]iga). Samuti TK Rong OÜ (2021.a.) juhatuse liige (koos Liudmila Vaarmanniga). Lisaks on ta Lõuna-Eesti Raadio OÜ (2025.a) üks omanikest.<ref>[https://radar.aripaev.ee/isik/61746/urbo-vaarmann Urbo Vaarmann - Seotud ettevõtted] Äripäev</ref> ==Kohtuasi== Vaarmann on kohtu all süüdistatuna pettuse teel soodustuse saamises, samuti [[pistis]]e korduvas andmises. 27. märtsil [[2014]] võttis Riigikogu talt saadikupuutumatuse, et kohtumenetlust jätkata.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/215ce27d-bec3-4cf2-9f35-7f6090a5af97 Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt võeti saadikupuutumatus], ERR uudised, 27. märts 2014</ref> 4. mail 2015 nõustus Vaarmann sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt jääb ta süüdi pistise andmises ja [[Soodustuskelmus|soodustuskelmuses]], saab kahe aasta ja kuue kuu pikkuse [[Vangistus|tingimisi karistuse]] ning kohustub tasuma riigile 30 000 eurot. Ühtlasi lubas ta astuda välja ka [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]].<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/a2aa6ff0-cf47-4034-9cff-13fc72376726</ref> Süüdistuse kohaselt taotles Vaarmann ühele [[Osaühing|osaühingule]] 2010. aasta septembrist 2014. aasta maini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist ([[PRIA]]) pettuse teel toetust [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] asuva hoone [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerimiseks]] ja kinnistule [[Välisrajatis|välisrajatiste]] ehitamiseks. Pettus seisnes [[Omafinantseerimine|omafinantseeringu]] mittetasumises ja ehituskulude suuremana näitamises. PRIA määras OÜ-le toetuse 283 623,79 eurot, millest maksti välja 95 731,97 eurot. Ülejäänud toetuse väljamaksmine peatati pettusekahtluse tõttu. Lisaks süüdistati Vaarmanni tuttavale PRIA [[Ametnik|ametnikule]] pistise andmises selle eest, et too uuriks, mille tõttu toetuse teise osa väljamaksmine venib, ning võimalusel kiirendaks toetuse väljamaksmist. Vastutasuna võimaldas Vaarmann ametnikule sünnipäevapeo korraldamise PRIA-lt saadud vahenditest renoveeritud hoonetes ning Vaarmanni lähedase korraldatava ürituse [[Reklaam|reklaami]] meediaväljaandes.<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/83be59fb-1b52-49eb-8c26-88f9bb5414e7</ref> == Poliitiline tegevus == Urbo Vaarmann oli [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige [[13. juuni]]st [[2000]]. aastast kuni aprilli lõpuni 2015. * 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideeris Vaarmann [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas Tartu Linnavolikokku ning osutus 563 häälega valituks. Vaarmann sai häälte arvult Keskerakonna Tartu linna valimisnimekirjas kolmanda tulemuse. * [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikogus]] asus Vaarmann tööle linnavarakomisjoni esimehena ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmena. * 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Vaarmann Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas Tartu linna valimispiirkonnas ja kogus 1745 häält, kuid ei osutunud valituks. Häälte arvult oli see Keskerakonna Tartu linna valimisnimekirjas teine tulemus. * 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel moodustasid Tartu linna juhtimiseks koalitsiooni [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], Keskerakond ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Seoses uue koalitsiooni tekkimisega loobus [[Aadu Must]] oma Riigikogu mandaadist, et asuda tööle Tartu Linnavolikogu esimehena. Urbo Vaarmannist sai alates 31. oktoobrist 2013 Aadu Musta asendusliige XII Riigikogus. * Riigikogus asus Vaarmann tööle [[Haridus- ja kultuurikomisjon|haridus- ja kultuurikomisjoni]] liikmena. * [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] (Jõgeva ja Tartu maakond), sai 431 häält ning valituks ei osutunud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-9.html</ref> * [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Vaarmann Narva linnas valmisliidu Plaan B Narva Linna Pulss nimekirjas, kogus 779 häält ning osutus valituks [[Narva linnavolikogu]]sse.<ref>KOV_2025_KOV-valimistulemuste-protokoll_Narva_linn_.pdf, 20. oktoober 2025</ref> Ta on linnamajanduskomisjoni liige. == Isiklikku == Urbo Vaarmann on abielus Ljudmila Vaarmanniga, neil on poeg Gabriel-Entoni (2000) ja tütar Enni (1998). == Artikleid == * [http://arvamus.postimees.ee/2687754/urbo-vaarmann-tapa-massu-jareldused Urbo Vaarmann: Tapa mässu järeldused] Postimees, 6. veebruar 2014. * [http://tallinnatv.eu/index.php?id=11939 Urbo Vaarmann: erikoolide probleemid vajavad parlamendis lahkamist] Tallinna Televisioon, 24. jaanuar 2014. * [http://www.tartuekspress.eu/index.php?page=1&id=1831 Urbo Vaarmann: värske saadiku muljeid riigikogust] Tartu Ekspress, 5. detsember 2013. * [https://www.delfi.ee/artikkel/67368220 Urbo Vaarmann: mida arvaksid reklaamieksperdid siis, kui tutvustaksime Eestit soomlastele baaris joriseva purjus põdraga?] Delfi, 3. november 2013. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ohtuleht.ee/375728/tartu-linnavolinik-sattus-kortsikaklusse Tartu linnavolinik sattus kõrtsikaklusse?] Õhtuleht, 23. aprill 2010 * [http://www.postimees.ee/2589120/tederi-seisukoht-vaarmanni-osas-tekitab-riigikogu-juhatuses-kusimusi Tederi seisukoht Vaarmanni osas tekitab riigikogu juhatuses küsimusi], 7. november 2013 * [http://www.postimees.ee/2685404/kohtu-hinnangul-tuleb-lahendada-vaarmanni-saadikupuutumatuse-kusimus Kohtu hinnangul tuleb lahendada Vaarmanni saadikupuutumatuse küsimus], 4. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/tele-ak/3f23c404-e04b-416b-85ac-98341e6d4a5c Riigikohus: kehtiv kriminaalmenetluse kord ei riku riigikogu liikme puutumatust], ERR, 17. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/02f4e70f-be86-4972-9a17-d1eeed119361 Riigi peaprokurör taotleb Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse äravõtmist], ERR, 26. veebruar 2014 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/92c9bab2-1e37-4f2c-8f56-72661d014642 Teder tegi riigikogule ettepaneku Toobalilt, Laasilt ja Vaarmannilt saadikukaitse ära võtta], ERR, 20. märts 2014 * [http://tartu.postimees.ee/2977455/kohus-votab-urbo-vaarmanni-puudutavas-kriminaalasjas-aja-maha Kohus võtab Urbo Vaarmanni puudutavas kriminaalasjas aja maha], Tartu Postimees, 3. november 2014 * [http://tartu.postimees.ee/3162631/urbo-vaarmanni-kohtuistung-lukkus-taas-edasi Urbo Vaarmanni kohtuistung lükkus taas edasi], Tartu Postimees, 20. aprill 2015 * [http://uudised.err.ee/v/eesti/a2aa6ff0-cf47-4034-9cff-13fc72376726 Karistuslepe näeb Vaarmannile ette tingimisi vanglakaristuse], ERR, 4. mai 2015 * [https://www.err.ee/642844/pealtnagija-ehitajate-sonul-pettis-vaarmann-pria-korval-ka-neid "Pealtnägija": ehitajate sõnul pettis Vaarmann PRIA kõrval ka neid] video ERR, 15. november 2017 {{JÄRJESTA:Vaarmann, Urbo}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] 6yho7rw0es5vrtxy4ouxm1lofn2fdul 0 372434 7206224 7018022 2026-08-01T22:56:49Z Raamaturott 56450 7206224 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Columbus | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Columbus | lipp = | lipu_link = | vapp = Original Columbus GA seal.png | vapi_link = [[Columbuse pitsat]] | pindala = 572 | elanikke = 206 922 (2020) | asendikaardi_pilt = Muscogee County Georgia Incorporated and Unincorporated areas Columbus Highlighted.svg }} '''Columbus''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Muscogee maakond|Muscogee maakonna]] keskus ja ainus linn. Asub [[Chattahoochee]] jõe ääres, 160 km kaugusel [[Atlanta]]st. Columbus on kokku kasvanud Alabama osariigi [[Phenix City]]ga ning moodustab koos [[Auburn (Georgia)|Auburn]]i ja [[Opelika]]ga [[Greater Columbus]]e statistilise ala. 2000. aastal liideti Columbusega Bibb City linn. Columbus on Atlanta järel elanike arvult osariigi teine linn. 2013. aastal oli linnas 202 800 elanikku. 2000. aastal olid linna elanikest 50,5% [[valgenahalised]], 44% [[mustanahalised]] ja 4,5% [[latiinod]]. Linn on asutatud aastal [[1828]]. Linna suurim tööandja on USA maaväe sõjaväebaas [[Fort Benning]], kus peetakse sõjaväe baastreeningut. == Välislingid == * [http://www.columbusga.org/ Columbuse koduleht] [[Kategooria:Georgia linnad]] ec262v10a761byw7xnd81cps20dsoo5 10 375620 7206164 7205624 2026-08-01T20:43:46Z ~2026-34651-55 231505 7206164 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Tallinna trolliliinid | päis = [[Trollibussiliiklus Tallinnas|Tallinna trolliliinid]] | loend1 = '''Toimivad:''' [[72 (Tallinna trolliliin)|72]] • [[81 (Tallinna trolliliin)|81]] • [[83 (Tallinna trolliliin)|83]] • [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] • [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] | loend2 = '''Endised:''' [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] • [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] • [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] • [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] • [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] • [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] • [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] • [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] • [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] | loend3 = '''Asendusbussiliinid:''' [[69 (Tallinna bussiliin)|69]] • [[70 (Tallinna bussiliin)|70]] • [[71 (Tallinna bussiliin)|71]] • [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] • [[75 (Tallinna bussiliin)|75]] • [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] • [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] • [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] • [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] }}<noinclude>[[Kategooria:Eesti navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Tallinna mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 0lid4x64sq0zlim8e5u0134kyder0sk 0 375632 7205911 7183461 2026-08-01T12:03:22Z MorsMe 217455 7205911 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 29. juuni 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T2 |bgcolor = #FF601E |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Trams, Tallinn - 20250626 - 06.jpg |pilt_width = |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem =*PESA Twist 147N *CAF Urbos AXL *Tatra KT6TM |seisund = toimiv |avati = |suleti = |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi =Vanasadam |lõpppeatus =Lennujaam |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#tram/2/a-b] |kaart_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#tram/2/a-b/09005-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = T1 |eelmine = 1 (Tallinna trammiliin) |järgmine liin = T3 |järgmine = 3 (Tallinna trammiliin) |märked = }} {{Kaart |lat=59.4531 |long=24.7426 |zoom=11 |laius=380 |kõrgus=300 |tekst=trammiliin nr. 2 |allikad= {{Kaart/OSM |kujund=joon |värv=#ef2b2f |paksus=4 }} }} '''T2. trammiliin''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis teenindab reisijaid liinil Kopli – Suur-Paala. Väljumised 4-12 minuti tagant. ==Peatused== ===Suur-Paala – Kopli=== * [[Suur-Paala trammipeatus]], [[Peterburi tee]]l * [[Väike-Paala trammipeatus]], [[Peterburi tee]]l * [[Pae trammipeatus]], :[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] ja 2 trammiliini pöörang * [[Majaka põigu trammipeatus]], [[Majaka tänav]]al * [[Sikupilli trammipeatus]], Majaka tänaval * [[Majaka trammipeatus]], Majaka tänaval * [[Bussijaama trammipeatus]], Tartu maanteel * [[Keskturu trammipeatus]], Tartu maanteel [[Tallinna keskturg|Tallinna keskturu juures]] * [[Paberi trammipeatus]], Tartu maanteel * 2 ja 4 trammiliini pöörang Gonsiori ja Maneeži tänaval * [[Hobujaama trammipeatus|A. Laikmaa trammipeatus]], [[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa tänaval]] * [[Mere puiestee trammipeatus|Laeva trammipeatus]], [[Laeva tänav|Laeva tänaval]] * [[Vanasadama trammipeatus]], [[Kai tänav]] Tallinna [[Vanasadam|Vanasadama (Reisisadam A- Terminali]]) juures * [[Linnahalli trammipeatus]], [[Rumbi tänav]] * 1, 2 ja 5 trammiliini pöörang Põhja puiesteel * [[Linnahalli trammipeatus|Suur Rannavärav trammipeatus]], [[Põhja puiestee|Põhja puiesteel]] * [[Põhja puiestee trammipeatus]], [[Põhja puiestee|Põhja puiesteel]] * [[Balti jaama trammipeatus]], [[Kopli tänav]]al * [[Telliskivi trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Salme trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Volta trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Krulli trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Angerja trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Sitsi trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Maleva trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Sirbi trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Marati trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Sepa trammipeatus]], Kopli tänaval * [[Kopli trammipeatus]], Kopli tänaval. ===Kopli – Suur-Paala=== Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Sitsi, Angerja, Krulli, Volta, Salme, Telliskivi, Balti jaam, Põhja puiestee, Suur Rannavärav, Linnahall, Vanasadam, Laeva, A. Laikmaa, Paberi, Keskturg, Bussijaam, Majaka, Sikupilli, Majaka põik, Väike-Paala, Suur-Paala. == Galerii == <gallery> Fail:Tramway in Tallinn (7952200552).jpg|Ülemiste ümberpööramisring, [[Peterburi tee]]l File:Tatra KT4SU 104 ja KT6TM 98 Tallinnassa.jpg|[[Suur-Paala trammipeatus]], Peterburi teel File:TLT tram line 2 at Suur-Paala 01.jpg|Suur-Paala trammipeatus, Peterburi teel File:Tallinn tram 2019 18.jpg|Paala trammipeatus, Peterburi teel File:Tram 502 at Sikupilli Stop in Tallinn 26 February 2019.jpg|[[Sikupilli trammipeatus]], [[Majaka tänav]]al File:Tram 519 at Sikupilli Tram Stop in Tallinn 14 August 2019.jpg|[[Sikupilli trammipeatus]], [[Majaka tänav]]al File:Tram 520 approaching the Sikupilli Stop in Tallinn 9 April 2019.jpg|Sikupilli trammipeatus, Majaka tänaval File:Tram 103 at Sikupilli Stop Majaka tn Tallinn 3 June 2019.jpg|[[Majaka trammipeatus]], Majaka tänaval File:Tram 504 at Lubja Tram Stop in Tallinn 18 November 2020.jpg|[[Lubja trammipeatus]], Tartu maanteel File:Tram 513 at Lubja Tram stop in Tallinn 2 October 2015.jpg|[[Lubja trammipeatus]], Tartu maanteel 2015 File:Tram 512 at Bussijaam Tram Stop in Tallinn 2 June 2021.jpg|[[Bussijaama trammipeatus]], Tartu maanteel Fail:Tallinn, Tatra KT4 (2).jpg|4. liini.tramm Keskturu lähedal|4. liini tramm [[Keskturu trammipeatus]]es, Tartu maanteel 1996 File:Tram 519 at Keskturg Tram Stop in Kesklinn Tallinn 17 December 2019.jpg|[[Keskturu trammipeatus]]es, Tartu maanteel 2019 File:Tram 151 in front of CatHouse Tartu Rd Tallinn 30 January 2015.JPG|[[Paberi trammipeatus]], [[Tartu maantee]]l File:Tram 155 at Paberi Stop in Tallinn 30 January 2015.JPG|Paberi trammipeatus, Tartu maanteel File:Tram 502 at Paberi Stop in Tallinn 27 April 2019.jpg|Paberi trammipeatus, Tartu maanteel File:Tram Tallinn, CAF Urbos AXL n°510 (2019).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l File:Tram (3300989601).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l File:Mere pst peatus.jpg|[[Mere puiestee trammipeatus]], [[Mere puiestee]]l File:Tram (3301017323).jpg|Mere puiestee trammipeatus, Mere puiesteel File:Tram 173 at Kanuti Stop in Tallinn 6 February 2019.jpg|[[Kanuti trammipeatus]], Mere puiesteel File:Tram 153 at Linnahall Stop Pohja pst Tallinn 16 May 2017.jpg|[[Linnahalli trammipeatus]], [[Põhja puiestee]]l File:Tallinn tram 2019 05.jpg|[[Balti jaama trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 98 at Volta Stop 3 October 2015.JPG|[[Volta trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 520 and tram 517 at Angerja Stop Kopli Tallinn 7 May 2018.jpg|[[Angerja trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 146 at Sitsi Stop in Kopli Tallinn 28 June 2018.jpg|[[Sitsi trammipeatus]], Kopli tänaval File:Sitsi mägi - vaade Kopli suunas.jpg|Tramm [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]] [[Kopli tänav]]a ääres File:Tram 153 at Sepa Stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Sepa trammipeatus]], File:Tallinn tram Tatra KT6TM at Kopli.jpg| File:Tatra KT4D 170 Tallinnassa.jpg| File:Tram 138 at Kopli stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Kopli trammipeatus]] File:Trams at Kopli terminal (3300770967).jpg|Kopli trammipeatus-lõppjaam File:Tram 145 in front of Kopli Tram Depot in Tallinn 1 July 2013.JPG|[[Kopli trammidepoo]] </gallery> ==Ajalugu== [[1953]]. aastani sõitis Kopli [[mootortramm]] liinil edasi-tagasi [[Balti jaam]]a ja Kopli lõpu vahel, Balti jaamas oli pöördringi platvorm, kus vagunid inimjõul ümber pöörati. Kopli trammiliin ühendati [[Viru väljak|Stalini väljakuga]] alles 1953. aastal. ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] {{commonscat}} {{Tallinna trammiliinid}}[[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] qb7coqg6zgxsvfuq3bwhf0erxnkppq4 2 379429 7206240 6756919 2026-08-02T00:28:11Z Pathoschild 4055 global user pages ([[m:Synchbot|requested by Hym411]]) 7206240 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[User:Revi C.]] 88g0cv17whfgb1wkeh281mptujwtlut 3 379430 7206244 6756918 2026-08-02T00:59:01Z Pathoschild 4055 global user pages ([[m:Synchbot|requested by Hym411]]) 7206244 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[User talk:Revi C.]] o9z79lcc9a9pfmqmrod5w3eyk4q9i0o 0 379800 7205984 7204584 2026-08-01T14:17:20Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Tallinna ehitised]]; +[[Kategooria:Ülemiste]]; +[[Kategooria:Eesti majandus]] 7205984 wikitext text/x-wiki = Ülemiste City = '''Ülemiste City''' on Tallinnas Ülemiste asumis endise [[Dvigatel]]i tööstuskompleksi territooriumile rajatud teadmispõhine ettevõtlus-, innovatsiooni- ja linnalinnak. Ülemiste City paikneb [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]]a, [[Ülemiste raudteejaam]]a, [[Ülemiste keskus]]e ning tulevase [[Rail Baltica]] rahvusvahelise terminali vahetus läheduses ning on kujunenud üheks Baltimaade suurimaks ja mõjukamaks ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonnaks. Linnaku arendamine algatati 2005. aastal ettevõtja '''Ülo Pärnitsa''' eestvedamisel eesmärgiga luua keskkond, kus inimesed saaksid ühes kohas töötada, õppida, elada, teha teadus- ja arendustööd ning luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ettevõtteid. Algselt tööstusalana kasutatud territooriumist on kujunenud teadmistele, innovatsioonile ja kogukonnale tuginev tulevikulinnak. 2026. aasta seisuga tegutseb Ülemiste Citys üle '''400 ettevõtte''' ning linnakus töötab, õpib või elab ligikaudu '''18 000 talenti''', kes esindavad enam kui '''73 rahvust'''. Linnakus tegutsevate ettevõtete kogukäive ületab '''2,5 miljardit eurot aastas'''. 2024. aastal avaldatud uuringu põhjal on Ülemiste City kujunenud tööjõumaksude ning ettevõtlusaktiivsuse põhjal Eesti '''kolmandaks majanduskeskuseks''' Tallinna ja Tartu järel.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/uudised-teated/ulemiste-city-on-tousnud-eesti-kolmandaks-majanduslinnaks/|title=Ülemiste City on tõusnud Eesti kolmandaks majanduslinnaks|publisher=Ülemiste City}}</ref> Ligikaudu 30 hektari suurusel territooriumil paikneb ligi '''170 000 m²''' büroo- ja äripinda ning kehtivad arendusõigused võimaldavad tulevikus rajada kokku kuni '''500 000 m²''' ehitusmahtu. Ülemiste City eesmärk on kujuneda Baltimaade suurimaks teadmistepõhiseks majanduskeskkonnaks ning üheks Tallinna olulisemaks linnakeskuseks.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/en/about/|title=About Ülemiste City}}</ref><ref>{{cite web|url=https://mainorulemiste.ee/en/|title=Mainor Ülemiste}}</ref> == Ajalugu == === Dvigateli periood === Ülemiste City territooriumi ajalugu ulatub 1898. aastasse, mil Vene keiser Nikolai II kinnitas aktsiaseltsi Dvigatel põhikirja. Rajatud ettevõttest kujunes kiiresti üks Eesti ja kogu Vene impeeriumi olulisemaid tööstusettevõtteid, kus toodeti raudteevaguneid, masinaid ja muud tööstustehnikat. Nõukogude perioodil muutus Dvigatel oluliseks sõjatööstusettevõtteks. Tehase ümber rajati elurajoone, lasteaedu, koole, tervishoiuasutusi ja kultuurikeskusi. Külma sõja ajal toodeti ettevõttes seadmeid nii sõjatööstusele kui ka kosmoseprogrammidele. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal kaotas Dvigatel oma peamised turud ning tootmismaht vähenes märkimisväärselt. Järgnenud aastatel erastati ettevõte ning territoorium läks Mainori omandusse. === Ülemiste City sünd === 2005. aastal algatas Mainori juhtfiguur ja visionäär Ülo Pärnits idee kujundada endisest tööstusalast teadmistele ja innovatsioonile tuginev linnak. Eesmärgiks oli luua keskkond, kus Eesti talendid võiksid rahvusvaheliselt läbi lüüa ilma välismaale kolimata. 2010. aastal liitus arendusega Soome ettevõte Technopolis Plc, mille tulemusel sai Ülemiste City osaks Põhja- ja Baltimaade ühest suurimast ärilinnakute võrgustikust. 2024. aastal omandas Mainor Ülemiste AS kogu Technopolis Ülemiste AS-i ning sai Ülemiste City ainuarendajaks.<ref>{{cite web|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b67a9a134803f04334e8bdbe7afb147e3&lang=en&src=listed|title=Mainor Ülemiste AS Audited Consolidated Annual Report 2024|publisher=Nasdaq Baltic}}</ref> == Visioon == Ülemiste City visiooniks on olla rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud äri-, elu- ja õpikeskkond talentidele, ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes mõjutavad oma tegevusega maailma majandust. Linnaku missiooniks on rahvusvahelise haardega teadmuspõhise töö-, arengu- ja elukeskkonna arendamine, mis suurendab inimeste ja ettevõtete konkurentsivõimet, aitab tuua talente tagasi Eestisse ning inspireerib uute ärimudelite teket. Arenduse viis strateegilist eesmärki on: * targa äri linnak; * 24/7 toimiv linnak; * kiiret kasvu toetav keskkond; * roheline ja mitmekesine linnaruum; * rahvusvahelise liiklussõlme keskne osa. <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/en/about/|title=About Ülemiste City}}</ref> == Majandus ja ettevõtlus == Ülemiste City on üks Eesti suurimaid teadmuspõhise ettevõtluse keskusi. Linnakus tegutseb üle 400 ettevõtte, sealhulgas mitmed Eesti ja rahvusvahelised tehnoloogia-, inseneeria-, tervishoiu-, logistika-, haridus- ja teenindusettevõtted. Ettevõtete kogukäive ületab 2,5 miljardit eurot aastas. Linnakus paikneb märkimisväärne osa Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtetest, kelle ekspordivõimekus ületab Eesti keskmist. Ülemiste City ettevõtted annavad olulise panuse Eesti teadmuspõhise majanduse arengusse ning ekspordituludesse. 2024. aasta uuringu kohaselt on Ülemiste City ettevõtete tööjõumaksude laekumise põhjal kujunenud Tallinna ja Tartu järel Eesti kolmandaks majanduskeskuseks.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/uudised-teated/ulemiste-city-on-tousnud-eesti-kolmandaks-majanduslinnaks/|title=Ülemiste City on tõusnud Eesti kolmandaks majanduslinnaks}}</ref> == Haridus ja teadus == Haridus ja talentide arendamine on olnud Ülemiste City üks põhisuundi alates linnaku asutamisest. Linnakus või sellega seotud haridusvõrgustikus tegutsevad: * [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] * [[Tallinna Euroopa Kool]] * [[International School of Tallinn]] * International School of Tallinn Childcare * Emili kool <ref>{{cite web|url=https://www.eek.ee|title=Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://tes.edu.ee|title=Tallinna Euroopa Kool}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://ist.ee|title=International School of Tallinn}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://ist.ee/school-services/daycare/|title=International School of Tallinn Childcare}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://emilikool.ee/kontakt|title=Emili kool}}</ref> Ülemiste City teeb koostööd enam kui 20 ülikooli, teadusasutuse ja tehnoloogiapartneriga üheksas riigis. Partnerkoolidega seotud üliõpilaste arv ületab 40 000. Teadus- ja innovatsioonialgatuste hulka kuuluvad: * Tulevikulinna professuur * Ülemiste City Radar * Ülo Pärnitsa stipendium * ülikoolide ja ettevõtete koostööprogrammid Linnak toimib praktilise testkeskkonnana tulevikulinna, talentide arendamise, linnamajanduse, tervisetehnoloogia ja targa linna lahenduste rakendamisel.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/koostoo-korgkoolidega/|title=Koostöö kõrgkoolidega}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/radar/|title=Ülemiste City Radar}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/teenus/tuleviku-linna-professuur/|title=Tulevikulinna professuur}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/teenus/ulo-parnitsa-stipendium/|title=Ülo Pärnitsa stipendium}}</ref> == Terviselinnak == Tervis ja heaolu moodustavad ühe Ülemiste City olulisema arengusuuna. Ülemiste terviselinnak koosneb: * Tervisemaja 1-st; * Tervisemaja 2-st; * Tervisemaja 3-st. Valmides 2027. aastal kujuneb Tervisemaja 3 osaks Baltikumi suurimast erakapitalil rajatud terviselinnakust. Terviselinnakus tegutseb üle 35 terviseteenuse pakkuja ja üle 250 tervisespetsialisti. Terviselinnaku arendusse investeeritakse üle 18 miljoni euro ning selle eesmärk on integreerida tervishoiu, rehabilitatsiooni, ennetuse ja heaolu teenused üheks terviklikuks linnaruumi osaks.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/en/building/tervisemaja-3/|title=Health Centre 3}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://mainorulemiste.ee/?portfolio=sepapaja-10&lang=en|title=Largest privately funded healthcare campus in the Baltics}}</ref> Lisaks tervishoiuteenustele pakuvad linnakus teenuseid MyFitness Ülemiste City, Beach House, padelikeskused ja mitmed muud sportimis- ning vaba aja veetmise võimalused. == Kogukond ja kultuur == Ülemiste City üks olulisemaid tunnuseid on tugev rahvusvaheline kogukond. Linnakus töötab, õpib või elab üle 18 000 inimese enam kui 73 rahvusest. Kogukonna arendamine on üks linnaku põhitegevusi ning selle toetamiseks tegutsevad kogukonnamaja, kogukonnafond ja mitmed koostööprogrammid. Igal aastal toimub Ülemiste Citys üle 90 sündmuse, sealhulgas konverentsid, seminarid, spordiüritused, kontserdid, näitused, kogukonnafestivalid, häkatonid, õpitoad ja välikino seansid. Aastane osalejate arv ületab 15 000 inimese ning kogukonnale pakutakse üle 6000 tunni tasuta koolitusi.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/|title=Ülemiste City}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/sundmused/|title=Sündmused}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/kogukonnamaja/|title=Kogukonnamaja}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/kogukonnafond/|title=Kogukonnafond}}</ref> === Kunst avalikus ruumis === Kunst ja loovus moodustavad olulise osa Ülemiste City identiteedist. Linnaku tuntuimate avaliku kunsti objektide hulka kuulub tänavakunstnik '''Silver Seeblumi''' (S-Boy) loodud monumentaalne seinamaal, mille loomisel kasutati virtuaalreaalsuse tehnoloogiat. Teos on üks suuremaid omataolisi Baltikumis ning kujunenud Ülemiste City üheks sümboliks.<ref>{{cite web|url=https://eeter.err.ee/1610073457/tanavakunstnik-s-boy-loob-virtuaalprillide-abil-hiiglasliku-seinamaalingu|title=Tänavakunstnik S-Boy loob virtuaalprillide abil hiiglasliku seinamaalingu|publisher=ERR}}</ref> == Kestlikkus ja tark linn == Kestlikkus, energiatõhusus ja targa linna lahendused on Ülemiste City arenduse keskmes. Arengusuunad hõlmavad: * energiatõhusust; * süsinikujalajälje vähendamist; * rohealade suurendamist; * ringmajanduse põhimõtteid; * kestlikku liikuvust; * nutikat linnataristut; * andmepõhist linnajuhtimist. Uued hooned rajatakse enamasti LEED-sertifikaatide ja A-energiaklassi nõuete kohaselt. Ülemiste City toimib praktilise targa linna katselaborina, kus katsetatakse uusi linnaruumi, liikuvuse, tervise ja digitehnoloogiate lahendusi.<ref>{{cite web|url=https://mainorulemiste.ee/en/|title=Mainor Ülemiste ESG}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.futureforum.ee/about-ulemiste-city/|title=Future City Forum}}</ref> == Transport == Ülemiste City kuulub Eesti kõige olulisema rahvusvahelise transpordisõlme piirkonda. Linnaku vahetus läheduses asuvad: * Lennart Meri Tallinna lennujaam; * Ülemiste raudteejaam; * Rail Baltica Linda terminal; * Tallinna trammiühendused; * linna- ja regionaalsed bussiliinid. Piirkonda teenindab üle 35 ühistranspordiühenduse. Lisaks on linnakus välja arendatud rattataristu, rattaparklad ning tuhanded parkimiskohad. Tulevaste projektide hulka kuuluvad Rail Baltica terminal, uued trammiühendused ning Kantsi tunneli rajamine, mis ühendab Ülemiste piirkonna Lasnamäega.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/kuidas-tulla/|title=Transport}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/uudised-teated/rail-baltic-estonia-solmis-98-miljoni-euro-suuruse-lepingu-ulemiste-ja-lasnamae-vahele-uue-uhenduse-rajamiseks/|title=Rail Baltic Estonia sõlmis 9,8 miljoni euro suuruse lepingu Ülemiste ja Lasnamäe vahele uue ühenduse rajamiseks}}</ref> == Arhitektuur ja arendused == Ülemiste City arhitektuur ühendab ajaloolise tööstuspärandi ja kaasaegse keskkonnateadliku linnaruumi. Linnaku üks eripärasid on hoonete nimetamine Eesti teadlaste, inseneride, haridusmõtlejate ja uuendajate järgi. Nende hulgas on Bernhard Schmidt, Walter Zapp, Ragnar Nurkse, Ludvig Puusepp, Ernst Öpik, Boris Tamm, Johannes Käis ja Viktor Masing. === Viktor Masingu maja === Viktor Masingu maja on enam kui 20 000 m² suurune 13-korruseline büroohoone, mis valmib 2027. aastal. Hoone vastab LEED Gold ja A-energiaklassi nõuetele ning kujuneb üheks linnaku keskseks maamärgiks.<ref>{{cite web|url=https://masingu-maja.re.ee/|title=Viktor Masingu maja}}</ref> === Tervisemaja 3 === Tervisemaja 3 on seitsmekorruseline tervishoiuhoone, mille valmimine on kavandatud 2027. aastaks ning mis lõpetab terviselinnaku kolmanda arendusetapi.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/en/building/tervisemaja-3/|title=Health Centre 3}}</ref> === Sepapaja 10 === Sepapaja 10 on 2029. aastaks valmiv segakasutushoone, kuhu on kavandatud bürood, teenused ja ligikaudu 160 üürikorterit. Projekti keskseks ideeks on endiste Dvigateli paekiviehitiste säilitamine ja integreerimine kaasaegsesse arhitektuuri.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/en/building/sepapaja10/|title=Sepapaja 10}}</ref> === Spaakompleks === 2028. aastal on kavandatud avada ligikaudu 4500 m² suurune spaakompleks, kuhu tulevad veeatraktsioonid, saunakeskus, pereala ja heaoluteenused.<ref>{{cite web|url=https://www.ulemistecity.ee/en/news-messages/a-4500-square-meter-spa-complex-to-open-in-ulemiste-city-in-2028/|title=A 4,500 square meter spa complex to open in Ülemiste City in 2028}}</ref> == Tulevikuareng == Ülemiste City pikaajaline eesmärk on kujuneda terviklikuks 24/7 linnakeskkonnaks, kus töö, õppimine, elamine, tervis, kultuur ja liikuvus moodustavad ühtse ökosüsteemi. 2030. aastaks nähakse ette kuni 25 000 inimese töötamist, õppimist või elamist piirkonnas. Arengukavadesse kuuluvad uued elamupiirkonnad, tervise- ja heaoluteenused, hotellid, konverentsikeskused, avalik ruum ning rahvusvaheline transporditaristu. Rail Baltica Linda terminali ja Tallinna lennujaama ümbruse arenduste tulemusena nähakse Ülemistet üha enam Tallinna kujuneva teise linnakeskusena ning Eesti rahvusvahelise väravana.<ref>{{cite web|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120444090/rail-baltica-linda-terminal-kasvatab-2030-aastaks-ulemiste-tallinna-teiseks-linnasudameks|title=Rail Baltica Linda terminal kasvatab 2030. aastaks Ülemiste Tallinna teiseks linnasüdameks}}</ref> Tulevikuarenduste hulka kuuluvad muu hulgas Rail Baltica terminali kõrval planeeritav kõrghoone, uued elamud, täiendavad kogukonnaruumid ning uued targa linna lahendused.<ref>{{cite web|url=https://www.esplan.ee/projekt/suku-konkursitoo-11/|title=Ülemiste City kõrghoone}}</ref> [[Kategooria:Tallinna ehitised]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Eesti majandus]] q2ximhr5zys57ez3qnjlaoejc8a6n1g 0 386420 7206093 7201558 2026-08-01T18:15:43Z Jemm 132126 Route has been relaunched 7206093 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002 *2026|suleti=2024}} {{teekaart}} [[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]] '''Tallinna bussiliin 65''' on [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendab põhjaasumeid lõunaasumitega. Bussiliin avati algselt [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]). Bussiliini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötab iga päev: tööpäeviti on väljumisi 2-3 korda tunnis, puhkepäevadel ja riigipühadel on väljumisi 1-2 korda tunnus. Kuna liin läbib [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis võib sõiduaeg tipptundidel sõltuda [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi on sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 33 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud seitse korda, viimane muudatus oli pärast Tallinna ühistranspordivõrgustriku ümberkorraldamist 01. augustil 2026. Bussiliiniga 65 on võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 ja alustas uuesti tööd 01. augustil 2026 senisest lühema marsruudi alusel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2002 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Peterburi tee | | |- |2007 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2020 |Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2024 | |21.10 | |- |2026 |Priisle - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | |Avatakse 1.08 |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] f44cynd7k03vdumwbeuyqmhpaslh2e3 7206121 7206093 2026-08-01T19:37:18Z Jemm 132126 Minor update 7206121 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Ussimäe tee|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=kasutusel|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002 *2026|suleti=2024}} {{teekaart}} [[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]] '''Tallinna bussiliin 65''' on [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendab põhjaasumeid lõunaasumitega. Bussiliin avati algselt [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]). Bussiliini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötab iga päev: tööpäeviti on väljumisi 2-3 korda tunnis, puhkepäevadel ja riigipühadel on väljumisi 1-2 korda tunnus. Kuna liin läbib [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis võib sõiduaeg tipptundidel sõltuda [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi on sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 33 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud seitse korda, viimane muudatus oli pärast Tallinna ühistranspordivõrgustriku ümberkorraldamist 01. augustil 2026. Bussiliiniga 65 on võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 ja alustas uuesti tööd 01. augustil 2026 senisest lühema marsruudi alusel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2002 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Peterburi tee | | |- |2007 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2020 |Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2024 | |21.10 | |- |2026 |Priisle - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | |Avatakse 1.08 |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] h1x3e5809it113jp75guvx8mc5dyav0 7206148 7206121 2026-08-01T20:17:26Z MorsMe 217455 7206148 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Ussimäe tee|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=avcatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=65 bussi esimene tööpäev, august 2026.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002 *2026|suleti=2024}} {{teekaart}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|pisi|Seli suunel]] [[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]] '''Tallinna bussiliin 65''' on [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendab põhjaasumeid lõunaasumitega. Bussiliin avati algselt [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]). Bussiliini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötab iga päev: tööpäeviti on väljumisi 2-3 korda tunnis, puhkepäevadel ja riigipühadel on väljumisi 1-2 korda tunnus. Kuna liin läbib [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis võib sõiduaeg tipptundidel sõltuda [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi on sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 33 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud seitse korda, viimane muudatus oli pärast Tallinna ühistranspordivõrgustriku ümberkorraldamist 01. augustil 2026. Bussiliiniga 65 on võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 ja alustas uuesti tööd 01. augustil 2026 senisest lühema marsruudi alusel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2002 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Peterburi tee | | |- |2007 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2020 |Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2024 | |21.10 | |- |2026 |Priisle - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0n6se1pd9bzmgscolbsirzrm5brl8y9 0 387704 7205950 7200702 2026-08-01T13:48:42Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Harjumaa kirikud]] 7205950 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Naissaare Church.jpg|pisi|Naissaare kirik]] '''Naissaare uus Maarja kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Naissaar]]e [[Lõunaküla]]s [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Kirik on arvele võetud [[ehitismälestis]]ena. == Ajalugu == [[Naissaare vana Maarja kirik|Vana Maarja kirik]] põletati veebruaris 1918 maha ning seda enam ei taastatud. Uue kiriku ehitamist alustati 1934. aastal [[Karl Treumann]]i 1933. aasta projekti järgi ja pühitseti sisse 11. septembril 1938.<ref>{{Kultuurimälestis|2651}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] ajal kasutati kirikut heinaküünina.<ref>Anneliis Aunapuu. [https://web.archive.org/web/20160629113124/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/imeline-lugu-kadunud-maailmast?id=65793940 "Imeline lugu kadunud maailmast"]. eestielu.delfi.ee, 12. märts 2013</ref> Kirik taaspühitseti [[19. august]]il [[2018]]. Vaimulikku osa toimetasid [[EELK peapiiskop|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop]] [[Urmas Viilma]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Patrik Göransson]]. Kõrgete külalistena osalesid pühitsemisel [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsess Victoria]] abikaasaga ning neid saatnud [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] abikaasaga. Hiljem ehk aastatel 2019–2020 on parandatud ja uuendatud pikihoone vooderdust. ==Pildid== <gallery> Naissaare kirik.jpg|Naissaare kirik 2011. aastal Naissaare Church, 2016.jpg|Naissaare kirik 2016. aastal Naissaare kiriku sisevaade 2020 01.jpg|Naissaare kiriku sisevaade 2020. aastal </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Naissaar Church}} * {{Kultuurimälestis|2651}} * [http://www.monica.ee/naissaare-maarja-kirik Naissaare Maarja kirik] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevasuda-paevasuda-naissaare-kirik PÄEVASÜDA. Naissaare kirik] [[Kategooria:Naissaar]] [[Kategooria:Harju maakonna kirikud]] [[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=59.5404356744|EW=24.529523154|type=landmark|region=EE}} 3zpz58x40mct5sw8smy4vgefrut1kyp 0 391025 7206027 7190025 2026-08-01T15:37:24Z Estopedist1 278 typo 7206027 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Pärnu Raeküla Kool | pilt = Raeküla kool.jpg | pildiallkiri = Raeküla kooli tagahoov | asutatud = [[1913]]; taasavatud [[1991]] | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = Liilia Oberg | asukoht = [[Pärnu]] | aadress = Käo 4, Pärnu | koduleht = [https://www.raekyla.parnu.ee/ www.raekyla.parnu.ee] | deviis = ''Vitae, non scholae discimus''<br />Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks }} [[File:Raeküla vanakool3.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküla vanakool2.jpg|thumb|Raeküla vanakool]] [[File:Raeküla vanakooli torn.jpg|thumb|Raeküla vanakooli torn]] [[Fail:Pärnu_Raeküla_Kool_Lembitu_1A_õppehoone.jpg|thumb|Raeküla Lembitu 1a õppehoone]] '''Pärnu Raeküla Kool''' on [[Pärnu Linnavalitsus]]e hallatav [[põhikool]] [[Pärnu]]s. Kooli postiaadress on Käo 4 ning õppetöö toimub Käo 4 ja Lembitu 1A õppehoones.<ref name="pohimaarus">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/410012020017 |pealkiri=Pärnu Raeküla Kooli põhimäärus |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref><ref name="kontakt">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/kontakt |pealkiri=Olulised kontaktid |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Kooli tunnuslause on ladinakeelne ''Vitae, non scholae discimus'', eesti keeles „Me ei õpi kooli, vaid elu jaoks”.<ref name="symboolika">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVparnuraekulakool201709.2.5 |pealkiri=Sümboolika |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat |aeg=september 2017 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Ajalugu == Raekülas tekkis vajadus oma kooli järele 20. sajandi alguses, kui piirkonna elanikkond suurenes. Elanike arvu kasvu mõjutasid muu hulgas Pärnu–Valga raudtee valmimine 1896. aastal ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]u rajamine 1900. aastal. Enne kohaliku kooli asutamist käisid Raeküla lapsed koolis kas Reiu vallakoolis või Pärnu linnakoolis.<ref name="ajalugu">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/koolist/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raekülla kooli asutamise mõte sai alguse 1911. aasta juulis, kui [[Konstantin Päts]]i eestvedamisel loodi Pärnu Eesti Kooliseltsi Raeküla osakond. Kooli asutamise loa taotlemisel oli oluline roll Konstantin ja [[Voldemar Päts]]il. Koolimaja ehitas Pärnu ehitusmeister Martin Klein. Püstpalkidest hoone valmis 1912. aasta lõpus ning selles oli kaks klassiruumi ja õpetaja korter.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/Raek%C3%BClaS%C3%B5numidvol15_veebi.pdf |pealkiri=Raeküla hariduselul täitub 105 aastat |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=24. märts 2018 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Raeküla 2-klassilise algkooli avaaktus peeti 24. märtsil 1913. Kooli asus õppima 60 õpilast ja õpetama kaks õpetajat. Õppetöö toimus alguses vene keeles. Esimeseks koolijuhatajaks sai Martin Jürgen. Järgmisel õppeaastal oli koolis umbes 100 õpilast.<ref name="rs2018" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal hõivasid koolimaja sõdurid. 1915. aastal evakueeriti kooli vara Venemaale [[Tveri kubermang]]u ning seda hiljem tagasi ei saadud.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2018" /> Sõja järel vajas koolimaja remonti, muu hulgas tuli vahetada aknad ja uksed ning muretseda uued koolitarbed.<ref name="ajalugu" /> 1919. aastal võttis Pärnu linn kooli linna algkoolide hulka ja see sai nimeks Pärnu linna VII algkool. Samal aastal asus kooli juhatama Aleksander Hansschmidt-Helila, kes töötas koolis 1948. aastani.<ref name="ajalugu" /> 1920. aastal lisandus koolile viies ja 1921. aastal kuues klass.<ref name="rs2013">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kooli nimetused läbi saja aasta |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=11. märts 2013 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal valmis koolimaja juurdeehitis, kuhu rajati saal ja jalutusruum. Ehitust rahastati linna eelarvest ja kohalike seltside korjandustest. 1927. aastal jõudis Raekülla elektrivalgus ning 1928. aastal rajati kooliaed ja krunt ümbritseti planguga. Koolimaja saali kasutasid ka kohalikud seltsid.<ref name="ajalugu" /> 1930. aastatel kujunes kool üheks Raeküla seltsielu keskuseks.<ref name="jaljed">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/J%C3%A4ljed-Raek%C3%BCla-linnaosas.pdf |pealkiri=Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis? |väljaanne=Raeküla Vanakooli keskus |aeg=2019 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Teise maailmasõja järel kandis kool Pärnu IV mittetäieliku keskkooli nime. 1952. aastast oli kooli nimi Pärnu IV 7-klassiline kool. 1962. aastal ehitati kooliaeda uus algklasside hoone ning kool nimetati Pärnu VIII 7-klassiliseks kooliks. 1963. aastal sai sellest Pärnu VIII 8-klassiline kool.<ref name="rs2013" /> 1970. aastatel loeti vana koolihoone amortiseerunuks. 1979. aasta kevadel lõpetati Raekülas päevane üldhariduse andmine ning õpilased viidi üle [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelisse Pärnu 2. Keskkooli]]. Aastatel 1979–1991 Raekülas üldhariduskooli ei olnud. Vana koolimaja ja selle kõrval asunud algklasside hoonet kasutasid vahepeal Pärnu õhtukoolid, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu noorte tehnikamaja, [[Pärnu Kunstikool]], majanduskool ja [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]].<ref name="ajalugu" /><ref name="jaljed" /> 1980. aastate lõpus otsustati Pärnus koolide ülerahvastatuse tõttu rajada Raekülla uus koolihoone. Uue koolimaja ehitus aadressil Käo 4 algas 1989. aasta oktoobris.<ref name="rs2013" /><ref name="jaljed" /> 1991. aastal valmis uus õppehoone ja 2. septembril 1991 alustas seal tööd Pärnu Raeküla Keskkool. Kool alustas 291 õpilasega. Keskkooliosas oli alguses majandusõpe, 1995. aastast lisandus teatriõpe, millest kujunes hiljem kultuuritöö õppesuund.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 6. juunil 1997 nimetati kool Pärnu Raeküla Gümnaasiumiks. Õpilaste arv kasvas esimesel kümnendil ning 2000/2001. õppeaastal õppis koolis 631 õpilast. Pärnu Raeküla Keskkooli ja Pärnu Raeküla Gümnaasiumi lõpetas kokku 17 lendu, 695 õpilast.<ref name="ajalugu" /> 2010. aastal reorganiseeriti kool põhikooliks ja see sai nimeks Pärnu Raeküla Kool.<ref name="ajalugu" /><ref name="rs2013" /> 2011. aastal alustas koolis ülelinnaline spordiklass, mille õppesuunad olid jalgpall ja tennis.<ref name="jaljed" /> 2014. aasta 1. septembril avati renoveeritud Lembitu 1A õppehoone.<ref name="ajalugu" /> Aastatel 2023–2024 renoveeriti Käo 4 õppehoone. Tööde tellija oli Pärnu linn ning ehitustööd kestsid 2023. aasta juulist 2024. aasta augustini.<ref name="tartuehitus">{{netiviide |url=https://te.ee/objektid/parnu-raekula-kool/ |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool |väljaanne=Tartu Ehitus AS |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Renoveeritud õppehoones algas õppetöö 1. septembril 2024.<ref name="tegevuskava">{{netiviide |url=https://raekyla.parnu.ee/index.php/component/phocadownload/category/4-dokumendid?Itemid=101&download=182%3Aparendamist-vajavate-valdkondade-tegevuskava |pealkiri=Parendamist vajavate valdkondade tegevuskava |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Direktorid == Kooli juhatajad ja direktorid on olnud:<ref name="juhid">{{netiviide |url=https://www.raekylavanakool.ee/wp-content/uploads/2013/03/Raek%C3%BCla-S%C3%B5numid-11_05.03.2013.pdf |pealkiri=Raeküla kool Raekülas |väljaanne=Raeküla Sõnumid |aeg=märts 2013 |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> * 1913 Martin Jürgen ehk Jürjen * 1913–1914 Mihkel Raud * 1914–1915 Anton Schmidt * 1915–1916 Johan Vestmann * 1916 Liisa Vichmann * 1916–1919 Jaan Orav * 1919–1948 Aleksander Hansschmidt-Helila * 1948–1960 [[Marie Kopliste]] * 1960–1979 Johannes Kivi * 1991–2004 Tõnu Tõniste * 2004–2007 Viive Tüür * 2007 Virve Laube, direktori kohusetäitja * 2007. aastast Liilia Oberg<ref name="juhtkond">{{netiviide |url=https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/koolipere/juhtkond |pealkiri=Juhtkond |väljaanne=Pärnu Raeküla Kool |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Õpilaste arv == {| class="wikitable" ! Aeg ! Õpilasi ! Märkus |- | 1991/1992. õppeaasta | 291 | Pärnu Raeküla Keskkool alustas õppetööd Käo 4 õppehoones |- | 2000/2001. õppeaasta | 631 | kooli suurim õpilaste arv |- | 2014/2015. õppeaasta | 403 | õppeaasta alguses |- | 1. september 2016 | 418 | koolis oli 23 klassikomplekti ja 42 õpetajat |} Andmed pärinevad kooli ajalooülevaatest.<ref name="ajalugu" /> == Väljaanded == Kooli ajaloo jäädvustamiseks antakse alates 2014/2015. õppeaastast välja aastaraamatut.<ref name="ajalugu" /> Jätkväljaanne ''Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ...'' ilmub alates 2015. aastast.<ref name="digar">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/publication/JVparnuraekulakool |pealkiri=Pärnu Raeküla Kool. Aastaraamat ... |väljaanne=DIGAR Eesti artiklid |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> Varasemate väljaannete seas on olnud ''Raeküla kooli almanahh'', mis ilmus 1997. aastal Pärnu Raeküla Gümnaasiumi väljaandena.<ref name="almanahh">{{netiviide |url=https://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=24432 |pealkiri=Raeküla kooli almanahh |väljaanne=Arhiivmuuseumi andmebaas |vaadatud=9. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärnu koolid]] n9slhcq6dfaxe94k5emalvvge1nztah 0 393082 7206376 7176250 2026-08-02T08:03:18Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7206376 wikitext text/x-wiki '''Jaak''' on eesti [[mehenimi]]. Jaak on lühivorm nimest [[Jacob]] ([[Jakob]]). 1. jaanuari 2017 seisuga oli Eestis eesnimi Jaak 1951 mehel. Jaak on Eestis populaarsuselt 92. mehenimi. Kõige populaarsem on eesnimi Jaak vanuserühmas 70–74, kus neid on 10 000 elaniku kohta 40,78, ning Viljandi maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 25,76. Jaak on keskmiselt 55 aasta vanune (mediaanvanus on 57).<ref>https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Jaak</ref> ==Nime kandjaid== *[[Jaak Aab]], Eesti poliitik *[[Jaak Aaviksoo]], Eesti poliitik *[[Jaak Ahelik]], eesti trummar *[[Jaak Allik]], Eesti teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja ja poliitik *[[Jaak Jaaniste]], eesti astronoom *[[Jaak Joala]], eesti laulja *[[Jaak Johanson]], eesti näitleja ja pärimusmuusik *[[Jaak Juske]], eesti ajaloolane ja poliitik *[[Jaak Jõekallas]], eesti ooperilaulja *[[Jaak Jõerüüt]], Eesti proosakirjanik, luuletaja, diplomaat ja poliitik *[[Jaak Jõevee]], eesti arhitekt *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiajaloolane *[[Jaak Lensment]], Eesti diplomaat *[[Jaak Lipso]], eesti endine korvpallur ja treener *[[Jaak Madison]], Eesti poliitik *[[Jaak Mae]], murdmaasuusataja *[[Jaak Palmse]], eesti filmikunstnik *[[Jaak Prozes]], soome-ugri aktivist *[[Jaak Põldmäe]], eesti kirjandusteadlane *[[Jaak Rähesoo]], eesti tõlkija ja teatrikriitik *[[Jaak Salumets]], Eesti poliitik, endine korvpallur ja korvpallitreener *[[Jaak Sarapuu]], eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja *[[Jaak Soans]], eesti skulptor *[[Jaak Truu]], eesti mikrobioloog *[[Jaak Urmet]], eesti kirjanik *[[Jaak Uudmäe]], eesti kergejõustiklane *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane *[[Jaak Vilo]], eesti teadlane *[[Jaak-Peeter Järvekülg]], eesti arst *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] izcdsiecduetz4hsphsyrphtqttaqog 0 398764 7206226 7168029 2026-08-01T22:59:35Z Raamaturott 56450 7206226 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zimmermann'i perekond Metsarahu villa õuel.jpeg|thumb|Jaan oma perega Karepal.]]'''Jaan Zimmermann''' (22. aprill/[[4. mai]] [[1880]] [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste vald]], [[Valgamaa]] – [[20. aprill]] [[1942]] [[Vjatlag]]i vangilaager, [[Vologda oblast]], [[Vene NFSV]]) oli eesti ettevõtja. Jaan Zimmermann oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal Tallinna 2. sõjaväehaigla majandusülem. 1920. aastate alguses asutas trükikoja J. Zimmermann, mis tegutses [[Tallinn]]as [[Lühike jalg]] 4 aastani 1935.<ref>[http://www.geni.com/people/Jaan-Zimmermann/6000000013151976742 Geni. Jaan Zimmermann]</ref> 1935. aastal müüs trükikoja ja asutas 1936. aasta jaanuaris autoäri J. Zimmermann & J. Mölder (kaasosanikuks [[Johan Mölder]]), mis esindas ja müüs [[Auburn Automobile Company|Auburn]], [[Willys]] ja [[Nash (ettevõte)|Nash]] marki [[sõiduauto]]sid, samuti [[õli]]sid, [[mootor]]eid, [[aku]]sid, [[rehv]]e, [[külmkapp]]e, [[kirjutusmasin]]aid, [[jalgratas|jalgrattaid]], [[raadio]]id ja muud.<ref>[http://eag.vanatehnika.ee/ewesindused.html#zimmermann Eesti Antiikautode Galerii. Eesti autoärid ja –esindused kuni 1940. aastani]</ref> Aastatel 1929–1933 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liige. 1926–1934 [[Eesti Autoklubi]] esimees. Oli ka [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige (Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik). Aastatel 1928–1935 Eesti Autoklubi häälekandja ajakirja [[Auto (ajakiri)|Auto]] (aastatel 1933–1934 [[Auto - Sport & Turism]]) väljaandja ja vastutav toimetaja.<ref>[http://digi.lib.ttu.ee/c/?c=5 Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogu. Ajakiri "Auto"]</ref> Arreteeriti 20. detsembril 1940, hukkus 20. aprillil 1942 Nõukogude võimu poolt represseerituna Vologda oblasti [[NKVD]] [[Vjatlag]]i vangilaagri laatsaretis insuldi tagajärjel (nii on kirjas laagri surmaaktis). Jaan Zimmermannile kuulus [[Girard de Soucanton]]i aadlisuguvõsa rajatud Villa Dombrovka [[Karepa]]l, mille Zimmermann nimetas Villa Metsarahuks.<ref>[http://register.muinas.ee/file/architecture/1134.pdf Kadi Karine, Liisi Taimre. Suvila "Villa Dombrovka" dokumenteerimine. Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Tallinn 2012]</ref><ref name="EAG">[http://eag.vanatehnika.ee/ewautoklubi.html Eesti Antiikautode Galerii. Eesti Autoklubi liikmed 1938 ja 1934]</ref> ==Isiklikku== Abiellus Juliane Künnapuga ja neil sündis kolm last: pojad August (1906) ja Alfred (1912) ning tütar Luise Johanna (1910). Jaan Zimmermanni poja [[August Zimmermann]]i abikaasa oli laulja [[Milvi Laid]]. ==Tunnustus== *1928 [[Eesti Punase Risti mälestusmärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi]] II järgu II aste<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/13903/jaan-zimmermann Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> *1931 [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/17492/jaan-zimmermann Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> *1940 Eesti Autoklubi kuldmärk<ref name="EAG" /> ==Vaata ka== *[[Riigi Majandusnõukogu]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Zimmermann, Jaan}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu II astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 57t3bofoitvb8rg7vo3v7xtuyl1l98y 0 402613 7206378 6902976 2026-08-02T08:07:20Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7206378 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eesnimest; kaardimängu kohta vaata artiklit [[Uno (kaardimäng)]]}} '''Uno''' on [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2017 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Uno 1129 mehel. Uno oli Eestis populaarsuselt 154. mehenimi. Uno oli keskmiselt 66 aasta vanune (mediaanvanus oli 66). 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Uno 1034 mehel. Uno oli Eestis populaarsuselt 162. mehenimi.{{lisa viide}} Kõige populaarsem oli eesnimi Uno 2017. aastal üle 85-aastaste vanuserühmas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 28,94, ning Lääne maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 16.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Uno |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-01 |arhiivimisaeg=2020-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200804125434/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/UNO |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Uno 34 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=uno Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Uno Aava]], eesti autorallisõitja *[[Uno Arro]], eesti muusikapedagoog ja dirigent *[[Uno Heinvere]], eesti munitsipaalametnik *[[Uno Juurvee]], eesti ehitusteadlane *[[Uno Järvela]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane *[[Uno Kõrgvee]], eesti arst *[[Uno Laht]], eesti kirjanik *[[Uno Leies]], eesti lastekirjanik ja televisioonilavastaja *[[Uno Loop]], eesti laulja *[[Uno Mereste]], eesti majandusteadlane ja poliitik *[[Uno Naissoo]], eesti helilooja ja muusik *[[Uno Plank]], eesti luteri vaimulik *[[Uno Roosvalt]], eesti maalikunstnik *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog *[[Uno Uiga]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog *[[Uno Ugandi]], eesti arst ja poliitik *[[Uno Viigand]], eesti ristsõnade koostaja *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] p8f50ls84zfrrmm787nl04w02nr02ub 0 411511 7206363 6927918 2026-08-02T07:53:48Z Velirand 67997 + kategooria 7206363 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''İhsan Doğramaci''' ([[3. aprill]] [[1915]] [[Arbīl]] – [[25. veebruar]] [[2010]] [[Ankara]]) oli [[Türklased|türgi]] arst, ühiskonnategelane, [[õpetlane]]. 2000. aastal autasustati teda [[Maarjamaa Rist]]i III klassi teenetemärgiga<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|118}} (vaadatud 30.07.2015)</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Doğramaci, İhsan}} [[Kategooria:Türgi arstid]] [[Kategooria:İstanbuli Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 2010]] ta2sshosl78n8yw28i8g2lkmtoporvk 0 417459 7206039 7177408 2026-08-01T15:50:25Z Velirand 67997 /* Mih */ 7206039 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mi". == Mia == *[[Mia (Eesti laulja)|Mia]], eesti laulja (1987–) *[[Michaił Miaśnikovič‎]], Valgevene poliitik (1950–) == Mib == *[[Fu'ād al-Mibaza‘]], Tuneesia poliitik ja diplomaat (1933–2025) == Mic == *[[Glenn Micallef]], Malta riigiametnik ja poliitik (1989–) *[[George Michael]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1963–2016) *[[Kenti prints Michael|Michael]], Kenti prints, Briti kuningliku perekonna liige (1942–) *[[Kenti printsess Michael|Michael]], Kenti printsi Michaeli abikaasa, Briti kuningliku perekonna liige (1945–) *[[Michael I]], Bütsantsi keiser (suri 844) *[[Ib Michael]], taani kirjanik (1945–) *[[Marc Michaelis]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Lorne Michaels]], Kanada ja Ameerika telestsenarist ja filmiprodutsent (1944–) *[[Michael Michaelsen]], Taani poksija (1899–1970) *[[Kristen Michal]], Eesti poliitik (1975–) *[[Anna Michalczuk-Podlecki]], poola tõlkija (1979–) *[[Nikolaus Michalek]], Austria notar ja parteitu poliitik (1940–) *[[Alyson Michalka]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja, kitarrist ja pianist (1989–) *[[Jacek Michałowski]], Poola riigiametnik ja ühiskonnategelane (1955–) *[[Andreas Michalsen]], saksa arst ja toitumisteadlane (1961–) *[[Henri Michaux]], Belgia kirjanik ja kunstnik (1899–1984) *[[Anneliese Michel]] (1952–1976) *[[Charles Michel]], Belgia poliitik (1975–) *[[James Michel]], Seišellide poliitik (1945–) *[[Louise Michel]], prantsuse anarhist, õpetaja (1830–1905) *[[Michelangelo]], itaalia kunstnik (1475–1564) *[[Lea Michele]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1986–) *[[Roberto Micheletti]], Hondurase poliitik (1943–) *[[Roger Michelot]], Prantsusmaa poksija (1912–1993) *[[Albert Abraham Michelson]], Ameerika füüsik (1852–1931) *[[August Michelson]], Eesti näitleja ja tantsija (1880–1952) *[[August Michelson (metsateadlane)|August Michelson]], eesti metsateadlane (1897–1953) *[[Eduard Michelson]], läti päritolu arst, [[Lydia Koidula]] abikaasa (1845–1907) *[[Helle-Iris Michelson]], eesti ujuja, tõlkija, toimetaja ja kirjanik (1929–2024) *[[Hermann Michelson]], eesti agrokeemik (1910–1971) *[[Lembit Michelson]], eesti fotograaf (1960–) *[[Niccolò Michetti]], itaalia arhitekt (1675–1759) *[[Francesca Michielin]], itaalia laulja (1995–) *[[Ryūji Michiki]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Michiko]], Jaapani endine keisrinna (1934–) *[[Adam Michnik]], Poola poliitik ja ajakirjanik (1946–) *[[Adam Mickiewicz]], poola kirjanik (1798–1855) *[[Alexander Mickwitz]], Eesti agrokeemik (1892–?) *[[Camilla Mickwitz]], Soome lastekirjanik, illustraator ja multifilmide looja (1934–1989) *[[Carl Ferdinand Mickwitz]], eesti keele lektor Tartu Ülikoolis (1811–1880) *[[Carl Johann Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1781–1821) *[[Christoph von Mickwitz (1842−1898)|Christoph von Mickwitz]], Eesti vaimulik (1842–1898) *[[Christoph Friedrich Mickwitz III]], Eesti vaimulik (1773–1851) *[[Christoph Friedrich Mickwitz noorem]], Eesti vaimulik (1743–1801) *[[Christoph Friedrich Mickwitz vanem]], Eesti vaimulik (1696–1748) *[[Christoph von Mickwitz]], baltisaksa päritolu Eesti luuletaja, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1850–1924) *[[Dietrich Georg Mickwitz]], Eesti vaimulik (1778–1846) *[[Eugen Mickwitz (vanem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik (1806–1877) *[[Eugen Mickwitz (noorem)|Eugen Mickwitz]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1837–1925) *[[Friedrich Mickwitz]], Eesti vaimulik (1878–1962) *[[Immanuel Mickwitz]], Eesti vaimulik (1748–1802) *[[Johannes Ernst Mickwitz]], Eesti vaimulik (1855–1924) *[[Justus Johannes Mickwitz]], Eesti vaimulik (1786–1841) *[[Woldemar Mickwitz]], Eesti vaimulik (1813–1899) == Mid == *[[Alexander Theodor von Middendorff]], baltisaksa-eesti biogeograaf ja zooloog (1815–1894) *[[Charles Middleton]], ameerika filminäitleja (1874–1949) *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Mary Midgley]], inglise filosoof (1919–2018) *[[Midori (viiuldaja)|Midori]], jaapani viiuldaja (1971–) *[[Erik Midtgarden]], norra jalgpallur (1987–) *[[Fredrik Midtsjø]], norra jalgpallur (1993–) == Mie == *[[Wolfgang Mieder]], folklorist ja fraseoloog, germanistika ja medievistika ekspert (1944–) *[[Paul Mielberg]], Eesti arhitekt (1881–1942) *[[Andy Miele]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Daiga Mieriņa]], Läti poliitik ja omavalitsustegelane (1969–) *[[Ludwig Mies van der Rohe]], saksa arhitekt (1886–1969) *[[Jacques Mieses]], juudi maletaja (1865–1954) *[[Michael Miess]], Austria diplomaat (1953–) *[[Normunds Miezis]], läti maletaja (1971–) *[[Juha Mieto]], Soome suusataja ja poliitik (1949–) *[[Alma-Sofia Miettinen]], soome laulja, laulukirjutaja ja muusik (1996–) *[[Martti Miettunen]], Soome poliitik (1907–2002) *[[China Miéville]], inglise kirjanik ja õigusteadlane (1972–) == Mif == *[[Toshirō Mifune]], jaapani näitleja (1920–1997) == Mig == *[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013) *[[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1606–1668) *[[Pierre Mignard]], prantsuse maalikunstnik (1612–1695) *[[Jacques Paul Migne]], prantsuse vaimulik ja kirjastaja (1800–1875) *[[François-Auguste Mignet]], prantsuse ajakirjanik ja ajaloolane (1796–1884) *[[Simon Mignolet]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Miguel I]], Portugali kuningas (1802–1866) *[[Jelena Migunova]], Venemaa jooksja (1984–) == Mih == *[[Florența Mihai]], Rumeenia tennisist (1955–2015) *[[Mihai I]], Rumeenia kuningas (1921–2017) *[[Zorana Mihajlović]], Serbia poliitik (1970–) *[[Franjo Mihalić]], Jugoslaavia jooksja (1920–2015) *[[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja (1994–) *[[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja (1994–) *[[Mihhail I Fjodorovitš]], Vene tsaar *[[Mihhail II]], Venemaa keiser (1878–1918) *[[Svjatoslav Mihhailjuk]], ukraina korvpallur (1997–) *[[Andrei Mihhailov]], Eesti kurjategija *[[Nikita Mihhailov]], Eesti jalgpallur (2002–) *[[Elviira Mihhailova]], Eesti tõlkija (1943–2018) *[[Iskra Mihhailova]], Bulgaaria poliitik (1957–) *[[Jevgenija Mihhailova]], Sahha riigitegelane ja pedagoogikateadlane (1949–) *[[Tanja Mihhailova]], Eesti laulja ja näitleja (1983–) *[[Jelena Mihhailovskaja]], Venemaa kabetaja (1949–1995) *[[Georgi Pavlovitš Mihhailovski]], Eesti geoloogiaõppejõud (1870–1912) *[[Konstantin Mihhailovski]], Venemaa insener ja kõrge riigiametnik (1834–1909) *[[Aleksandr Mihhailovski-Danilevski]], vene sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1789–1848) *[[Juri Mihhaljov]], Eesti lavastaja (1947–2019) *[[Artjom Mihhalkov]], vene filminäitleja ja filmilavastaja (1975–) *[[Nikita Mihhalkov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1945–) *[[Sergei Mihhalkov]], vene kirjanik (1913–2009) *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Sergei Mihhejev]], vene helikopterikonstruktor (1938–) *[[Alla Mihhejeva]], vene näitleja ja telesaatejuht (1989–) *[[Leonid Mihhelson]], vene oligarh (1955–) *[[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf (1982–) *[[Dagne Mihkels]], eesti pressiesindaja ja ajakirjanik *[[Kalle Mihkels]], Eesti meediategelane ja poliitik (1945–) *[[Madis Mihkels]], eesti jalgrattur (2003–) *[[Aivar Mihkelson]], eesti kitarrist (1960–) *[[Ann Mihkelson]], eesti päritolu Austraalia keemik (1945–) *[[Arnold Mihkelson]] *[[Ene Mihkelson]], eesti kirjanik (1944–2017) *[[Hans Mihkelson]] *[[Immo Mihkelson]], eesti muusikaajakirjanik (1959–) *[[Johann Mihkelson]], eesti ametiühingutegelane (1907–1992) *[[Kaie Mihkelson]], eesti näitleja (1948–) *[[Marko Mihkelson]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1969–) *[[Peeter Mihkelson]] (1842–1914) *[[Sirje Mihkelson]], eesti ajakirjanik *[[Tõnis Mihkelson]], eesti arhitekt (sündis 1887) *[[Vello Mihkelson]], eesti põlevkivikeemik (1921–1981) *[[Virgo Mihkelsoo]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Karl Mihkla]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1901–1980) *[[Andrei Mihnevitš]], valgevene kuulitõukaja (1976–) *[[Sergei Dmitrijevitš Mihnov]], arstiteadlane (1860–1924) *[[MaryAnn Mihychuk]], ukraina päritolu Kanada poliitik (1955–) == Mii == *[[Avo Miidel]], eesti kvaternaarigeoloog (1933–) *[[Ants Miidla]], eesti agronoom ja koduloolane (1936–2022) *[[Heigo Miidla]], eesti taimefüsioloog (1919–1989) *[[Indrek Miidla]], Eestist pärit USA-s töötav kirurg (1956–) *[[Arvi Miido]], eesti dirigent (1956–) *[[Eustaatius Miido]], Eesti sõjaväelane (1893–1978) *[[Aarne Miikmaa]], eesti kunstnik (1908–1942) *[[Ernst Miil]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Jakob Miil]], eesti tõstja ja maadleja (1888–1964) *[[Karl Miil]], Eesti sõjaväelane (1897–1933) *[[Kärt Miil]], eesti raamatukogutegelane ja õigusinfospetsialist (1951–2016) *[[Hans Miilberg]], eesti laulja (1945–2020) *[[Kersti Miilen]], eesti filmimonteerija (1950–) *[[Kristiine Miilen]], eesti võrkpallur (1996–) *[[Markus Miiter]], eesti jalgpallur (2005–) == Mik == *[[Alar Mik]], eesti kogukonnaaktivist (1983–) *[[Mika]], laulja (1983–) *[[Aavo-Valdur Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja geneetik (1941–) *[[Henn Mikelsaar]], eesti kirjanik ja bioloog (1943–) *[[Marika Mikelsaar]], eesti mikrobioloog (1938–) *[[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1910–1990) *[[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (1939–2022) *[[Ustav-Esko Mikelsaar]], eesti kirjanik ja biokeemik (1943–) *[[Vladas Mikėnas]], leedu maletaja ja malekohtunik (1910–1992) *[[Ly Mikheim]], eesti eripedagoog (1960–) *[[Karl Mikita]], eesti tööstur (1879–1933) *[[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik (1970–) *[[Arnold Mikiver]], eesti õpetaja (1896–1968) *[[Carmen Mikiver]], eesti näitleja (1964–) *[[Heino Mikiver]], eesti kunstnik, kirjanik ja muusik (1924–2004) *[[Ilmar Mikiver]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1920–2010) *[[Jakob Mikiver]], eesti kellassepp ja rahvaluulekoguja (1881–1964) *[[Maarija Mikiver]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Marju Mikiver]], eesti raamatukogutegelane (1928–2013) *[[Mikk Mikiver]], eesti lavastaja ja näitleja (1937–2006) *[[Olev Mikiver]], väliseesti kunstnik (1922–1994) *[[Tõnu Mikiver]], eesti näitleja (1943–2017) *[[Angelika Mikk]], eesti ooperilaulja ja näitleja (1973–) *[[Arne Mikk]], eesti muusikalavastaja (1934–) *[[Boris Mikk]], eesti raamatukogundustegelane (1922–2007) *[[Gunnar Mikk]], eesti korv- ja võrkpallur (1906–1984) *[[Ilmar Mikk]], eesti tehnikateadlane (1925–1989) *[[Jaan Mikk]], eesti haridusteadlane (1939–) *[[Mart Mikk]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Mihail Mikk]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Ofelia Mikk]], eesti televisioonidiktor *[[Tiina Mikk]], eesti jurist ja õppejõud (1976–) *[[Tõnu Mikk]], eesti näitleja (1941–2018) *[[Urmas Mikk]], eesti graafik, linnaametnik ja kirjanik (1957–1999) *[[Vello Mikk]], eesti raadioajakirjanik (1938–2018) *[[Olga Mikk-Krull]], eesti laulja (1887–1980) *[[Benno Mikkal]], eesti näitleja (1912–1981) *[[Epp Mikkal]], eesti dramaturg ja teatripedagoog (1942) *[[Valdek Mikkal]], eesti keemik (1929–2016) *[[Helju Mikkel]], eesti rahvatantsupedagoog (1925–2017) *[[Jaan Mikkel]], eesti teatritegelane (1937–) *[[Maanus Mikkel]], eesti keraamik (1956–) *[[Friedrich Volrad Mikkelsaar]], eesti haridustegelane (1886–1930) *[[Hilda Mikkelsaar]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1906–1969) *[[Andreas Mikkelsen]], norra rallisõitja (1989–) *[[Mads Mikkelsen]], taani filminäitleja (1965–) *[[Tobias Mikkelsen]], taani jalgpallur (1986–) *[[Pål Gunnar Mikkelsplass]], norra murdmaasuusataja (1961–) *[[Henn Mikkin]], eesti psühholoog (1947–2004) *[[Lepo Mikko]], eesti kunstnik (1911–1978) *[[Madis Mikko]], eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1963–) *[[Marianne Mikko]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1961–) *[[Hannu Mikkola]], Soome rallisõitja (1942–2021) *[[Johannes Mikkola]], eesti poliitik (1914–2002) *[[Marja-Leena Mikkola]], soome kirjanik *[[Matti Mikkola]], soome õigusteadlane (1945–) *[[Niko Mikkola]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Krista Mikkonen]], Soome poliitik (1972–) *[[Simo Mikkonen]], soome ajaloolane (1978–) *[[Arno Mikkor]], eesti fotograaf (1975–) *[[Endrik Mikkor]], Eesti raamatukogundustegelane (1870–1942) *[[Ilmar Mikkor]], eesti näitleja (1945–) *[[Johanna Mikl-Leitner]], Austria poliitik (1964–) *[[Wilhelm Miklas]], Austria poliitik (1872–1956) *[[Aleksandr Nikolajevitš Miklaševski]], õigusteadlane (1864–1911) *[[Airi Mikli]], Eesti jurist ja riigiametnik (1964–) *[[Nikolai Mikluhho-Maklai]], Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog (1846–1888) *[[Mare Mikoff]], eesti skulptor (1941–) *[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen), soome laulja (1982–) *[[Stanisław Mikołajczyk]], Poola poliitik (1901–1966) *[[Eino Mikomägi]], eesti agronoom ja koolijuht (1932–2015) *[[Eliise Mikomägi]], eesti jõutõstja (2003–) *[[Eve Mikone]], eesti keele ja kultuuri õpetaja, raamatute koostaja ja tõlk (1966–) *[[Aili Miks]], eesti ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane (1937–) *[[Silja Miks]], eesti näitleja (1982–) *[[Sven Mikser]], Eesti poliitik (1973–) *[[Evald Mikson]], Eesti jalgpallur ja riigiametnik (1911–1993) *[[Eve Mikson]], eesti koolijuht (1974–) *[[Julius Octavianus Mikszewicz]] (1824–1878) *[[Kamil Mikulčík]], slovaki laulja (1977–) *[[Roman Mikulec]], Slovakkia poliitik ja endine sõjaväelane (1972–) *[[Ivan Mikulić]], horvaadi laulja (1968–) *[[Stanisław Mikulski]], poola näitleja (1929–2014) *[[Rudolf Mikumägi]], Eesti sõjaväelane (1904–1943) *[[Tarmo Mikussaar]], eesti fotograaf (1970–) *[[Vladimir Mikuševitš]], vene kirjanik ja tõlkija (1936–2024) *[[Algirdas Mikutis]], leedu teatrilavastaja (1957–) == Mil == *[[Mihhail Mil]], Nõukogude Liidu helikopterikonstruktor (1909–1970) *[[Kristóf Milák]], Ungari ujuja (2000–) *[[Ignacio Milam Tang]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1940–) *[[Enzo Moavero Milanesi]], Itaalia õigusteadlane ja poliitik (1954–) *[[Lili Milani]], pärsia päritolu Eesti geeniteadlane (1981–) *[[Alyssa Milano]], USA näitleja ja laulja (1972–) *[[Francesco da Milano]], itaalia helilooja (1497–1543) *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Philip Milanov]], Belgia kettaheitja (1995–) *[[Zoran Milanović]], Horvaatia poliitik (1966–) *[[Tamara Milaškina]], vene ooperilaulja (1934–2024) *[[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik (1986–) *[[Aleksander Mildeberg]], eesti graafik (1902–1977) *[[Jüri Mildeberg]], eesti kunstnik (1965–) *[[Oskar Mildebrath]], baltisaksa proviisor (1849–1900) *[[Egert Milder]], eesti laulja ja endine jalgpallur (1989–) *[[Meelis Milder]], eesti ärimees (1958–) *[[Vasile Milea]], Rumeenia sõjaväelane ja riigitegelane (1927–1989) *[[Javier Milei]], Argentina poliitik (1970–) *[[Nikola Milenković]], serbia jalgpallur (1997–) *[[Zdeněk Miler]], tšehhi illustraator ja multifilmilavastaja (1921–2011) *[[Robert Miles]], Itaalia muusik ja DJ (1969–2017) *[[Stanley Milgram]], USA sotsiaalpsühholoog (1933–1984) *[[Darius Milhaud]], prantsuse helilooja (1892–1974) *[[Christina Milian]], USA laulja ja näitleja (1981–) *[[Héctor Milián]], Kuuba maadleja (1968–) *[[David Miliband]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Ed Miliband]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Ralph Miliband]], Suurbritannia sotsioloog (1924–1994) *[[Arkadiusz Milik]], poola jalgpallur (1994–) *[[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (1947–) *[[Sergej Milinković-Savić]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Vanja Milinković-Savić]], serbia jalgpallur (1997–) *[[Željko Milinovič]], Sloveenia jalgpallur (1969–) *[[Cristin Milioti]], USA näitleja (1985–) *[[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Diego Milito]], Argentina jalgpallur (1979–) *[[Gabriel Milito]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1980–) *[[Alex Milits]], Rootsi eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1932–2012) *[[Klaus Militzer]], saksa ajaloolane (1940–2022) *[[Matti Milius]], eesti kunstikoguja (1945–2015) *[[Luka Milivojević]], Serbia jalgpallur (1991–) *[[August Miljan]], eesti botaanik (1889–1973) *[[Jaan Miljan]], eesti ehitusteadlane ja orienteeruja (1947–2020) *[[Mait Miljan]], eesti majandusteadlane (1939–2007) *[[Margo Miljand]], Eesti endine poliitik (1970–) *[[Karel Miljon]], Hollandi poksija (1984–) *[[Pelle Miljoona]], soome muusik (1955–) *[[Andrei Miljutin]], Eesti zooloog (1953–) *[[Juri Miljutin]], vene helilooja (1903–1968) *[[Remi Milk]], Eesti sõjaväelendur (1920–2011) *[[Ernst Mill]], eesti arstiteadlane (1896–1987) *[[James Mill]], ajaloolane ja filosoof (1773–1836) *[[John Stuart Mill]], inglise filosoof (1806–1873) *[[Martin Mill]], eesti näitleja (1983–) *[[Curtis Millage]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1981–) *[[Liam Millar]], Kanada jalgpallur (1999–) *[[Juan José Millás]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1946–) *[[Edna St. Vincent Millay]], ameerika luuletaja ja proosakirjanik (1892–1950) *[[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2004–) *[[Aleksander Miller]], Eesti sõjaväelane (1893–1937) *[[Aleksei Miller]], USA riigiametnik (1962–) *[[Andrea Miller]], Uus-Meremaa kergejõustiklane (1982–) *[[Arnold Miller]], eesti keelemees, tõlkija ja toimetaja (1908–1961) *[[Arthur Miller]], USA kirjanik (1915–2005) *[[Ben Miller]], inglise koomik, näitleja ja režissöör (1966–) *[[Bode Miller]], USA mäesuusataja (1977–) *[[Chris Miller]], USA lavastaja (1968–) *[[Claude Miller]], prantsuse filmilavastaja (1942–2012) *[[Colin Miller]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[David Miller (poliitikateoreetik)|David Miller]], inglise poliitikateoreetik (1946–) *[[David Miller (muusik)|David Miller]], USA kantrilaulja (1883–1953) *[[David Miller (režissöör)|David Miller]], USA filmilavastaja (1909–1992) *[[David Miller (filosoof)|David Miller]], inglise filosoof (1942–) *[[David Miller (poliitik)|David Miller]], Kanada poliitik (1958–) *[[David S. Miller]], USA informaatik, Linuxi arendaja (1974–) *[[Eugen Miller]], Venemaa sõjaväelane (1867–1939) *[[George Miller]], Austraalia filmirežissöör, stsenarist ja produtsent *[[Glenn Miller]] (1904–1944) USA džässmuusik *[[Hal Miller]], USA filminäitleja (1935–2017) *[[Henry Miller]], USA kirjanik (1891–1980) *[[Igor Miller]], eesti vaimulik *[[Jonathan Miller]], inglise lavastaja, näitleja, humorist ja arst (1934–2019) *[[Jüri Miller]], eesti arst (1951–) *[[Kristie Miller]], USA filosoof *[[Leila Miller]], eesti laulja (1961–) *[[Leszek Miller]], Poola poliitik (1946–) *[[Madeline Miller]], USA kirjanik (1978–) *[[Martin Miller]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Matt K. Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Merit Miller]], eesti endine kabetaja, Juustukuningate kaasasutaja, koolitaja, coach ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president (1972–) *[[Mulgrew Miller]], USA džässpianist (1955–2013) *[[Neal Elgar Miller]], USA eksperimentaalpsühholoog (1909–2002) *[[Orest Miller]], vene kirjandusteadlane (1833–1889) *[[Philip Miller]], šoti päritolu inglise aednik ja botaanik (1691–1771) *[[Reggie Miller]], USA korvpallur (1965–) *[[Rein Miller]], Eesti rahandustegelane, poliitik ja sporditegelane (1938–2017) *[[Ryan Miller]], endine USA jäähokimängija (1980–) *[[Shaunae Miller]], Bahama sprinter (1994–) *[[Stanley Miller]], USA keemik (1930–2007) *[[Urve Miller]], eesti paleontoloog (1930–2015) *[[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane (1911–2006) *[[Walter M. Miller]], USA ulmekirjanik (1923–1996) *[[Wentworth Miller]], näitleja (1972–) *[[Kate Miller-Heidke]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) *[[Alexandre Millerand]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1859–1943) *[[Olaf Millert]], eesti psühholoog USAs (1924–2017) *[[Linold Milles]], eesti skaudijuht, seltskonnategelane ja elektriinsener (1921–2002) *[[Jean François Millet]], prantsuse kunstnik (1814–1875) *[[Kate Millett]], USA feminist (1934–2017) *[[Mark Milley]], Ameerika Ühendriikide kindral (1958–) *[[Mark Milligan]], Austraalia jalgpallur (1985–) *[[Tony Milligan]], Briti filosoof (1966–) *[[Robert Andrews Millikan]], USA füüsik (1868–1953) *[[Ruth Garrett Millikan]], ameerika filosoof (1933–) *[[Madis Milling]], eesti näitleja (1970–2022) *[[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht (1976–) *[[Ilmar Milliste]], eesti alpinist (1928–2008) *[[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja (1982–) *[[Theodore Millon]], USA psühholoog (1928–2014) *[[John Atta Mills]], Ghana poliitik (1944–2012) *[[Robert Mills]], USA füüsik (1927–1999) *[[Millus]], brittide kuningas *[[Karl Millöcker]], Austria helilooja ja dirigent (1842–1899) *[[Alan Alexander Milne]], inglise kirjanik (1882–1956) *[[Edward Arthur Milne]], Briti astrofüüsik (1896–1950) *[[John Milne]], Briti geoloog ja mäeinsener (1850–1913) *[[Brenda Milner]], inglise päritolu Kanada psühholoog (1918–) *[[James Milner]], Inglismaa jalgpallur (1986–) *[[Juri Milner]], Venemaa ettevõtja, riskikapitalist ja metseen (1972–) *[[John Milnor]], USA matemaatik (1931–) *[[Eero Milonoff]], soome näitleja (1980–) *[[Dragomir Milošević]], serbia sõjakurjategija (1942–) *[[Slobodan Milošević]], Jugoslaavia poliitik (1941–2006) *[[Antonio Milošoski]], Makedoonia poliitik (1976–) *[[Czesław Miłosz]], poola kirjanik (1911–2004) *[[Vladimir Milov]], Venemaa poliitikategelane (1972–) *[[Alika Milova]], Eesti laulja (2002–) *[[Maksim Milovanov]], Eesti tele- ja raadiosaatejuht, meelelahutaja ning produtsent (1982–) *[[César Milstein]], Argentina biokeemik (1927–2002) *[[Miltiades (paavst)|Miltiades]], paavst 4. sajandil *[[John Milton]], Briti luuletaja (1608–1674) *[[Milan Milutinović]], Serbia poliitik (1942–2023) *[[Hilda Milve]], eesti arst (1903–1943) *[[Georg Miländer]], eesti entomoloog (1932–) *[[Mikk Miländer]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Jaan Miländer]], eesti akušöör-günekoloog (1866–1940) == Mim == *[[Neven Mimica]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja telenäitleja (1942–2022) *[[Alain Mimoun]], prantsuse jooksja (1921–2013) *[[Dennis Mims]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Kakuichi Mimura]], jaapani jalgpallur (1931–2022) == Min == *[[Mart Min]], eesti teadlane (1943–) *[[Mina (laulja)|Mina]], itaalia laulja (1940–) *[[Denise Mina]], šoti kriminaalromaani- ja näitekirjanik (1966–) *[[Santi Mina]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Yerry Mina]], Colombia jalgpallur (1994–) *[[Yone Minagawa]], Jaapani ülipikaealine (1893–2007) *[[Nicki Minaj]], USA räppar (1982–) *[[Minamoto no Yorimasa]], Jaapani aadlik, väejuht ja luuletaja (1106–1180) *[[Martin Minařík]], tšehhi alpinist (1967–2009) *[[Anne Minas]], USA päritolu Kanada filosoof (1937–2015) *[[Grigori Minaškin]], Eesti judoka (1991–) *[[Akaki Minašvili]], Gruusia poliiti (1980–) *[[Hilary Minc]], juudi päritolu Poola poliitik (1905–1974) *[[Mindaugas]], Leedu suurvürst ja kuningas (suri 1263) *[[Mindaugas II]] *[[Ferdinand Minding]], matemaatik (1806–1885) *[[József Mindszenty]], Ungari vaimulik, kardinal (1892–1975) *[[Pille Minev]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Anthony Minghella]], Briti filmilavastaja ja näitekirjanik (1954–2008) *[[Max Minghella]], Briti filminäitleja (1985–) *[[Tyrone Mings]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[Charles Mingus]], USA džässmuusik (1922–1979) *[[Minh Mạng]], Annami keiser (1791–1841) *[[Valeri Minkenen]], Soome jalgpallur (1989–) *[[Hermann Minkowski]], Saksa matemaatik (1864–1909) *[[Piret Minn]], eesti omavalitsustegelane (1961–2019) *[[Marcel Minnaert]], Belgia päritolu hollandi astronoom (1893–1970) *[[Liza Minnelli]], USA näitleja ja laulja (1946–) *[[Ruth Ann Minner]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (1935–2021) *[[Hubert Minnis]], Bahama poliitik (1954–) *[[Marco Minniti]], Itaalia poliitik (1956–) *[[Tito Minniti]], Itaalia sõjaväelendur (1909–1935) *[[Dannii Minogue]], Austraalia poplaulja, filminäitleja ja modell (1971–) *[[Kylie Minogue]], Austraalia poplaulja ja näitleja (1968–) *[[George Richards Minot]], USA arstiteadlane (1885–1950) *[[Marvin Minsky]], USA kognitiivteadlane (1927–2016) *[[Roxana Mînzatu]], Rumeenia poliitik (1980–) *[[Fraser Minten]], Kanada jäähokimängija (2004–) *[[Aleksandr Mints]], vene raadiotehnikateadlane ja raadiofüüsik (1895–1974) *[[Grigori Mints]], Nõukogude Liidu ja USA loogik, arvutiteadlane ja matemaatik (1939–2014) *[[Zara Mints]], kirjandusteadlane (1927–1990) *[[Jana Mintšenkova]], Eesti laskesuusataja (1988–) *[[Dan Mintz]], USA näitleja (1981–) *[[Salvador Minuchin]], pereterapeut (1921–2017) == Mio == *[[Mark Miodownik]], Briti materjaliteadlane ja insener (1969–) == Miq == *[[Najīb Mīqātī]], Liibanoni poliitik (1955–) *[[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist (1952–2012) == Mir == *[[Francesc Miralles]], katalaani kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik (1968–) *[[Antonio Mirante]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur (1995–) *[[Wilhelm von Mirbach-Harff]], Saksamaa poliitik ja diplomaat (1871–1918) *[[Honoré Gabriel Victor Riquetti de Mirabeau]], prantsuse poliitik (1749–1791) *[[Octave Mirbeau]], prantsuse kirjanik (1848–1917) *[[Rrok Mirdita]], albaania vaimulik (1939–2015) *[[Paul Mirerekano]], Burundi poliitik (suri 1965) *[[Heigo Mirka]], eesti muusik, muusikapedagoog ja ettevõtja (1944–2025) *[[Eugene Mirman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Olle Mirme]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Sander Mirme]], eesti atmosfäärifüüsik ja rogainija (1981–) *[[Joan Miró]], katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik (1893–1983) *[[Ivan Miroljubov]], Eesti põllumees (1877–1942) *[[Vladas Mironas]], Leedu katoliku preester ja poliitik (1880–1953) *[[Gheorghe Mironescu]], Rumeenia poliitik (1874–1949) *[[Sergei Mironov]], Venemaa poliitik (1953–) *[[Maksim Miroškin]], Venemaa iluuisutaja (1994–) *[[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur (1991–) *[[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija (2002–) *[[Boris Mirov]], eesti arhitekt (1929–1996) *[[Ruth Mirov]], eesti folklorist (1928–2022) *[[Dave Mirra]], Ameerika Ühendriikide autorallisõitja (1974–2016) *[[Helen Mirren]], Briti näitleja (1945–) *[[Richard Mirring]], eesti päritolu nõukogude poliitikategelane (1901–1938) *[[James Mirrlees]], Šotimaa majandusteadlane (1936–2018) *[[Sania Mirza]], India tennisist (1986–) *[[Maryam Mīrzākhānī]], iraani päritolu USA matemaatik (1977–2017) *[[Shavkat Mirziyoyev]], Usbekistani poliitik (1957–) *[[Ararat Mirzojan]], Armeenia ajaloolane ja poliitik (1979–) *[[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja (1921–2012) *[[Eduard Mirzojan (bioloog)|Eduard Mirzojan]], bioloog *[[Radu Miruță]], Rumeenia poliitik ja insener (1985–) == Mis == *[[Roberts Misāns]], Läti kabetaja (1986–) *[[Rochus Misch]], Saksa sõjaväelane (1917–2013) *[[Seraina Mischol]], Šveitsi suusataja (1982–) *[[Marco Misciagna]], Itaalia viiuldaja ja vioolamängija (1984–) *[[Ludwig von Mises]], majandusteadlane ja filosoof (1881–1973) *[[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Yukio Mishima]], jaapani kirjanik (1925–1970) *[[Zvjezdan Misimović]], endine Bosnia jalgpallur (1982–) *[[Eimutis Misiūnas]], Leedu jurist, kohtunik ja poliitik (1973–) *[[Charles Misner]], ameerika füüsik (1932–2023) *[[Jevgeni Missenjov]], Eesti ja Venemaa jäähokimängija (1993–) *[[Betty Missiego]], Peruu laulja (1945–) *[[Aleksander Miśta]], poola maletaja (1963–) *[[Frédéric Mistral]], prantsuse luuletaja (1830–1914) *[[Gabriela Mistral]], Tšiili poeet ja diplomaat (1889–1957) == Miš == *[[Juri Mišin]], Eesti ühiskonna- ja poliitikategelane (1946–2011) *[[Anrijs Miška]], läti korvpallur (2000–) *[[Nikolai Mištšanski]], kabetaja (1954–2011) *[[Pavel Mištšenko]], vene botaanik (1869–1938) *[[Mihhail Mišustin]], Venemaa ametnik (1966–) == Miz == *[[Mizan Zainal Abidin]], Malaisia kuningas 2006. aastast (1962–) *[[Luule Mizera]], eesti psühholoog (1972–) *[[Mihhail Mizintsev]], Venemaa sõjaväelane (1962–) *[[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja ja filminäitleja (1948–2022) *[[Sonoya Mizuno]], jaapani päritolu Suurbritannia näitleja ja endine tantsija (1988–) == Mit == *[[Nótis Mitarákis]], Kreeka poliitik (1972–) *[[Beverley Mitchell]], USA laulja ja näitleja (1981–) *[[David Mitchell]], inglise kirjanik (1969–) *[[Edgar Mitchell]], USA mereväe ohvitser ja astronaut (1930–2016) *[[Jonah F. Mitchell]], USA kirjandusteadlane ja publitsist (1972–) *[[Julian Mitchell]], inglise filmistsenarist (1935–) *[[Keith Mitchell]], Grenada poliitik (1946–) *[[Margaret Mitchell]], ameerika kirjanik, teose "Tuulest viidud" autor (1900–1949) *[[Peter Mitchell]], Briti biokeemik (1920–1992) *[[Robert Mitchum]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, helilooja ja laulja (1917–1997) *[[Unity Mitford]], Briti aristokraat, Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialismi pooldaja (1914–1948) *[[Theodor Carl Mithoff]], majandusteadlane (1835–1891) *[[Gojko Mitić]], Serbia filminäitleja (1940–) *[[Valeri Mitko]], vene teadlane (1941–2022) *[[Aleksander Mitnits]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1885–1919) *[[Daniel Mitov]], Bulgaaria poliitik ja politoloog (1977–) *[[Ilinka Mitreva]], Makedoonia poliitik (1950–2022) *[[Konstantínos Mítroglou]], Kreeka jalgpallur (1988–) *[[Vassili Mitrohhin]], Nõukogude Liidu luureohvitser (1922–2004) *[[Aleksandar Mitrović]], serbia jalgpallur (1994–) *[[Heino Mits]], eesti raadioajakirjanik ja tõlkija (1913–1972) *[[Krista Mits]], eesti anglist ja tõlkija (1946–) *[[Mārtiņš Mits]], läti jurist (1972–) *[[Konstantínos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1918–2017) *[[Kyriákos Mitsotákis]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Ivan Mitšurin]], vene sordiaretaja (1855–1935) *[[Aleksander Mitt]], eesti kiiruisutaja (1903–1942) *[[Anatoli Mitt]], eesti füüsik ja füüsikapedagoog (1909–1980) *[[Andrus Mitt]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Arnold Mitt]], eesti korvpallur (1998–) *[[Enrico-Egon Mitt]], eesti endine mäesuusataja (1930–) *[[Hans Mitt]], eesti põllumees (1884–1937) *[[Hugo Mitt]], eesti teatrikunstnik, graafik ja karikaturist (1926–1998) *[[Margo Mitt]], eesti näitleja ja koolitaja (1971–) *[[Märt Mitt]], eesti rahvuslane (1833–1912) *[[Paul Mitt]], eesti pedagoog, ühiskonnategelane ja kirjamees (1896–1969) *[[Raido Mitt]], eesti orienteeruja (1991–) *[[Tarmo Mitt]], eesti rammumees (1977–) *[[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja (1983–) *[[Günter Mittag]], Saksa DV riigitegelane (1926–1994) *[[Maximilian Mittelstädt]], Saksamaa jalgpallur (1997–) *[[Rosi Mittermaier]], saksa mäesuusataja (1950–2023) *[[François Mitterrand]], Prantsusmaa poliitik (1916–1996) *[[Sarah Mitton]], Kanada kuulitõukaja (1996–) == Miy == *[[Yukinori Miyabe]], jaapani kiiruisutaja (1968–2017) *[[Issey Miyake]], jaapani moelooja (1938–2022) *[[Kenji Miyamoto]], Jaapani poliitik (1908–2007) *[[Eri Miyano]], Eestis elav jaapani filoloog (1969–) *[[Hayao Miyazaki]], jaapani animaator ja režissöör (1941–) *[[Kiichi Miyazawa]], Jaapani poliitik (1919–2007) *[[Miyavi]], jaapani muusik (1981–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mi, Biograafiad]] 457vjcd06yi23c9d1tfal7qioaz18dd 0 417548 7206361 7203564 2026-08-02T07:50:14Z Velirand 67997 /* And */ 7206361 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (An)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "An". ==An== *[[An Hyeonsu]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (1985–) *[[Bảo Ân]], Vietnami keiserliku perekonna pea (1951–) ==Ana== *[[Anacletus I]], paavst *[[Paolo Lucio Anafesto]], Veneetsia doodž (7.–8. sajand) *[[Anita Anand]], Kanada jurist ja poliitik (1967–) *[[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[Ānandavardhana]], India kirjanik ja kirjandusteoreetik (9. sajand) *[[Nino Ananiašvili]], gruusia baleriin (1963–) *[[Mihhail Ananitsch]], Venemaa keisririigi ja Eesti mereväelane (1888–1932) *[[Leonid Ananitš]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1936–) *[[Levon Ananjan]], armeenia ajakirjanik ja tõlkija (1946–2013) *[[Eduard Anari]], Eesti sõjaväelane (1900–1975) *[[Erik Anari]], eesti loomaarst (1916–1994) *[[Anastacia]], USA laulja (1968–) *[[Roberta Alma Anastase]], Rumeenia poliitik (1976–) *[[Níkos Anastasiádis]], Küprose poliitik (1946–) *[[Anastasius I (keiser)]] *[[Anastasius I (paavst)|Anastasius I]], paavst (suri 401) *[[Anastasius II]], paavst (suri 498) *[[Anastasius III]], paavst (suri 913) *[[Anastasius IV]], paavst (suri 1154) *[[Anastassia Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar (1901–1918) *[[Antti Anatomy]], soome muusik (1982–) *[[Anaxagoras]], vanakreeka filosoof (suri 428 eKr) *[[Anaximandros]], vanakreeka filosoof *[[Anaximenes]], vanakreeka filosoof (6. sajand eKr) ==Anc== *[[Roberts Ancāns]], Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1919–1982) *[[Romualds Ancāns]], läti näitleja (1944–2011) *[[Anne Ancelin Schützenberger]], prantsuse psühhoterapeut (1919–) *[[Carlo Ancelotti]], Itaalia jalgpallitreener (1959–) *[[Anna Ancher]], taani kunstnik (1859–1935) *[[Michael Peter Ancher]], taani kunstnik (1849–1927) ==And== *[[Ants Ander]], eesti filmi- ja teatrinäitleja (1931–2024) *[[Olle Anderberg]], rootsi maadleja (1919–2003) *[[Andreas Anderegg]], Šveitsi poksija (1957–) *[[Ado Anderkopp]], Eesti poliitik (1894–1941) *[[Anders (kunstnik)|Anders]], Eestimaal tegutsenud Rootsi kunstnik, arhitekt, fortifikatsiooni-insener (1510–1586) *[[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (1933–2024) *[[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik (1987–) *[[Anja Andersen]], taani käsipallur (1969–) *[[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja (1995–) *[[Espen Andersen]], norra kahevõistleja (1993–) *[[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja (2000–) *[[Finn Andersen]], taani kultuuritöötaja (1944–) *[[Frederik Andersen]], taani jäähokimängija (1989–) *[[Hans Christian Andersen]], taani kirjanik (1805–1875) *[[Hjalmar Andersen]], norra kiiruisutaja (1923–2013) *[[Joachim Andersen]], taani jalgpallur (1996–) *[[Johannes Andersen]], taani astronoom (1943–2020) *[[Karl Andersen]], Eesti aupeakonsul Lissabonis (1885–?) *[[Lale Andersen]], saksa laulja (1905–1972) *[[Mads Andersen]], taani maletaja (1995–) *[[Martin Andersen Nexø]], taani kirjanik (1869–1954) *[[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Ago Anderson]], eesti näitleja (1972–) *[[Benedict Anderson]], politoloog ja ajaloolane (1936–2015) *[[Clayton Anderson]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1959–) *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija (1981–) *[[Elliot Anderson]], Inglismaa jalgpallur (2002–) *[[Elmar Anderson]], eesti advokaat (1898–1996) *[[Felipe Anderson]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Gerhard Anderson]], Eesti arst (1896–1970) *[[Gillian Anderson]], USA filminäitleja (1968–) *[[Ian Anderson]], šoti laulja, laulukirjutaja ja flöödimängija (1947–) *[[Ilmar Anderson]], eesti põllumajandusteadlane (1909–1997) *[[Jaanika Anderson]], eesti klassikaline filoloog ja muuseumitöötaja (1978–) *[[Johannes Anderson]], eesti advokaat (1889–1981) *[[Jolene Anderson]], Austraalia näitleja (1980–) *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Krista Andreson]], eesti kunstiajaloolane (1976–) *[[Martina Anderson]], Põhja-Iirimaa iiri poliitik (1962–) *[[Merike Anderson]], eesti korvpallur (1981–) *[[Myrdene Anderson]], USA semiootik ja antropoloog (1934–) *[[Oskar Anderson]], baltisaksa matemaatik ja majandusteadlane (1887–1960) *[[Pamela Anderson]], USA näitleja ja modell (1967–) *[[Paul Anderson]], USA tõstja (1932–1994) *[[Philip Warren Anderson]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1923–2020) *[[Poul Anderson]], USA kirjanik (1926–2001) *[[Richard Dean Anderson]], USA teleseriaalide näitleja (1950–) *[[Ron Anderson]], USA laulja (1945–2024) *[[Ruth Anderson]], USA helilooja (1928–2019) *[[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja (1991–) *[[Valeria Anderson]], eesti dokumentaalfilmilavastaja (1932–2023) *[[Walter Anderson]], folklorist (1885–1962) *[[Wendell Anderson]], USA poliitik ja jäähokimängija (1933–2016) *[[Wes Anderson]], USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1969–) *[[Wilhelm Anderson]], saksa astrofüüsik (1880–1940) *[[William T. Anderson]], lõunaosariikide siss USA kodusõjas (1839–1864) *[[Benny Andersson]], rootsi muusik (1946–) *[[Christoffer Andersson]], Rootsi jalgpallur (1978–) *[[Claes Andersson]], Soome poliitik, psühhiaater ja kirjanik (1937–2019) *[[Dan Andersson]], rootsi kirjanik (1888–1920) *[[Daniel Andersson]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Frank Andersson]], rootsi maadleja (1956–2018) *[[John Andersson]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Lena Andersson]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1970–) *[[Li Andersson]], Soome poliitik (1987–) *[[Lina Andersson]], rootsi murdmaasuusataja (1981–) *[[Magdalena Andersson]], Rootsi poliitik (1967–) *[[Peter Andersson]], rootsi helilooja (1973–) *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Sten Andersson]], Rootsi poliitik (1923–) *[[Masahiro Andō]], Jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Florin Andone]], rumeenia jalgpallur (1993–) *[[Bobi Andonov]], makedoonia päritolu Austraalia laulja ja tantsija (1994–) *[[Jorge Andrade]], portugali jalgpallur (1978–) *[[André the Giant]], bulgaaria-poola päritolu Prantsusmaa maadleja (1946–1993) *[[Georges André]], prantsuse kergejõustiklane (1889–1943) *[[Leili Andre]], eesti luuletaja ja lastekirjanik (1922–2007) *[[Rein Andre]], eesti näitleja (1912–1999) *[[Valérie André]], prantsuse sõjaväearst ja kopterijuht (1922–2025) *[[Johann Andreae]], Tallinna linnaarst (1590–1650) *[[Andréas (Kreeka ja Taani prints)|Andréas]], Kreeka ja Taani prints (1882–1944) *[[Andreas (Noorhani)]], eesti õigeusu piiskop (1961–) *[[Andreas von Velven]], Liivi ordumeister *[[Lou Andreas-Salomé]], vene päritolu saksa kirjanik, intellektuaal ja psühhoanalüütik (1861–1937) *[[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (1939–) *[[Elisabeth Andreassen]], rootsi-norra laulja (1958–) *[[Elfrida Andrée]], Rootsi helilooja, organist ja dirigent (1841–1929) *[[Andrei Bogoljubski]], Vladimiri suurvürst (suri 1174) *[[Andrei Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1879–1956) *[[Vasile Andrei]], Rumeenia maadleja (1955–) *[[Dmitri Andreikin]], vene maletaja (1990–) *[[Andris Andreiko]], läti kabetaja (1942–1976) *[[Natalja Andreitšenko]], vene filminäitleja (1956–) *[[Andrei Andrejev]], vene revolutsionäär ja NSV Liidu partei- ning riigitegelane (1895–1971) *[[Boriss Andrejev]], vene filminäitleja (1915–1982) *[[Daniil Andrejev]], vene kirjanik ja müstik (1906–1959) *[[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Leonid Andrejev]], vene näitekirjanik (1871–1919) *[[Nikita Andrejev]], Eestist pärit Venemaa kodakondsusega jalgpallur (1988–) *[[Roman Andrejev]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Rudolf Andrejev]], Eesti ühiskonnategelane ja Rakvere linnapea (1851–1926) *[[Sergei Andrejev]], Eesti tööline (1897–1930) *[[Viktor Andrejev]], Eesti poliitik ja tehnikateadlane (1948–) *[[Aija Andrejeva]], Läti laulja (1986–) *[[Mirra Andrejeva]], Venemaa profitennisist (2007–) *[[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (1932–2022) *[[Peter Andrekson]], eesti päritolu Rootsi tehnikateadlane (1960–) *[[Arpad Andreller]], eesti arhitekt (1931–1979) *[[Martin Andreller]], Eesti ajaloolane ja omavalitsustegelane (1985–) *[[Sulev Andreller]], eesti muusik (1982–) *[[Giulio Andreotti]], Itaalia poliitik (1919–2013) *[[Andres Andresen]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Frode Andresen]], norra laskesuusataja (1973–) *[[Lembit Andresen]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2016) *[[Nigol Andresen]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik (1899–1985) *[[Ulrich Andresen]], eesti veemotosportlane, treener ja spordikohtunik (1931–2001) *[[Janne Andresoo]], eesti raamatukogundustegelane (1965–) *[[Sven Andresoo]], eesti kergejõustikutreener (1950–) *[[Avdy Andresson]], eesti sõjaväelane (1899–1990) *[[Arvo Andresson]], eesti laevakapten (1954–1994) *[[Hendrik Andresson]], eesti arst (1896–1958) *[[Kaimo Andresson]], eesti maadleja ja treener (1939–2013) *[[Jaan-Olle Andressoo]], eesti molekulaarbioloog *[[Linda Andreste]], eesti teatrikunstnik, lavakujundaja ja dekoraator (1926–2007) *[[prints Andrew, Yorki hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1960–) *[[Edna Andrews]], USA keeleteadlane ja semiootik (1958–) *[[Erin Andrews]], USA naisspordiajakirjanik (1978–) *[[Julie Andrews]], inglise laulja ja filminäitleja (1935–) *[[Keith Andrews]], Iirimaa jalgpallur (1980–) *[[Thomas Andrews]], iiri ärimees ja laevaehitaja (1873–1912) *[[Andriamanelo]], merinade maa valitseja (16. sajand) *[[Andriamasinavalona]], Imerina kuningas (suri 1710) *[[Carolus Andriamatsinoro]], Madagaskari jalgpallur (1989–) *[[Andrianampoinimerina]], Imerina kuningas (sündis 1810) *[[Andrianjaka]], Merina kuningas (suri 1630) *[[Nikolai Andrianov]], vene võimleja (1952–2011) *[[Ivo Andrić]], serbia- ja horvaadikeelne Jugoslaavia kirjanik (1892–1975) *[[Robert Andrich]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Hendrik Andriessen]], hollandi organist ja helilooja (1892–1981) *[[Louis Andriessen]], hollandi helilooja (1939–2021) *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Laima Andrikienė]], Leedu poliitik (1958–) *[[Ingrīda Andriņa]], läti näitleja (1944–2015) *[[Vytenis Andriukaitis]], Leedu arst, ajaloolane ja poliitik (1951–) *[[Tiina Andron]], eesti nahakunstnik (1974–) *[[Ecaterina Andronescu]], Rumeenia keemiainsener, tehnikateadlane ja poliitik (1948–) *[[Andronikos I Komnenos]], Bütsantsi keiser (suri 1185) *[[Hana Andronikova]], tšehhi kirjanik (1967–2011) *[[Maksimilian Andronnikov]], vene poliitaktivist ja sõjalise rühmituse liige (1974–) *[[Mihhail Andronov]], vene indoloog-dravidoloog (1931–2008) *[[Sergei Andronov]], vene jäähokimängija (1989–) *[[Juri Andropov]], Nõukogude poliitik (1914–1984) *[[Mathilde Androuët]], Prantsusmaa poliitik (1984–) *[[Adamántios Androutsópoulos]], Kreeka poliitik (1919–2000) *[[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija (1982–) *[[Uno Andrusson]], eesti jooksja *[[Adolf Andruškevitš]], eesti raskejõustiklane, treener ja spordiajakirjanik (1872–1933) *[[Juri Anduganov]], mari keeleteadlane (1949–2005) ==Ane== *[[Nicolas Anelka]], prantsuse jalgpallur (1979–) *[[Jeanine Áñez]], Boliivia jurist ja poliitik (1967–) ==Anf== *[[Pasquale Anfossi]], itaalia helilooja (1727–1797) ==Ang== *[[Laura Anga]], eesti freestyle lumelaudur (2009–) *[[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (2002–) *[[Criss Angel]], USA mustkunstnik (1967–) *[[Jack Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–2021) *[[Marc Angel]], Luksemburgi poliitik (1963–) *[[Wilker Ángel]], Venezuela jalgpallur (1993–) *[[Sávvas Angelídis]], Küprose poliitik (1974–) *[[Paša Angelina]], tööeesrindlane Nõukogude Liidus (1913–1959) *[[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik (1979–) *[[Norman Angell]], inglise ajakirjanik (1872–1967) *[[Theódoros Angelópoulos]], kreeka režissöör (1935–2012) *[[Maya Angelou]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjanik (1928–) *[[Oskar Angelus]], Eesti poliitik (1892–1979) *[[Ain Anger]], eesti ooperisolist (1971–) *[[Edvin Anger]], rootsi murdmaasuusataja (2002–) *[[Tobias Angerer]], saksa murdmaasuusataja (1977–) *[[Siiri Angerkoski]], soome näitleja (1902–1971) *[[Norbert Angermann]], baltisaksa ajaloolane (1936–) *[[Anggun]], Indoneesia laulja (1974–) *[[Constantin Anghelescu]], Rumeenia poliitik (1870–1948) *[[Fabrizio Angileri]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Sarah Angliss]], Briti muusik ja musikoloog *[[Anders Jonas Ångström]], rootsi füüsik (1814–1874) *[[Knut Ångström|Knut Johan Ångström]], rootsi füüsik (1857–1910) *[[Sofonisba Anguissola]], itaalia maalikunstnik (1532–1625) *[[Nahas Angula]], Namiibia poliitik (1943–) *[[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja (2001–) ==Anh== *[[Marcus Prinz von Anhalt]] (1969–), saksa pärija ==Ani== *[[Ahto Ani]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1955–) *[[Endel Ani]], eesti laulja ja näitleja (1925–1985) *[[Maret Ani]], eesti tennisist (1982–) *[[Valter Ani]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1914–1990) *[[Hannes Anier]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Henri Anier]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Juri Anikejev]], Ukraina kabetaja (1983–) *[[Nikolai Anikin]], vene murdmaasuusataja (1932–2009) *[[Helmut Aniko]], eesti džässmuusik ja muusikapedagoog (1947–2003) *[[Mihhail Anikušin]], vene skulptor (1917–1997) *[[Peeter Animägi]], Eesti sõjaväelane (1902–1987) *[[Andrei Anissimov]], vene kunstnik, näitekirjanik ja lavastaja Eestis (1943–) *[[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Nikolai Anissimov]], udmurdi päritolu Eesti folklorist (1989–) *[[Pavel Anissimov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1904–1981) *[[Ellina Anissimova]], Eesti vasaraheitja (1992–) *[[Jennifer Aniston]], USA filminäitleja (1969–) *[[Aníta Hinriksdóttir]], islandi kergejõustiklane (keskmaajooksja) (1996–) ==Anj== *[[Aleksandr Anjukov]], Venemaa jalgpallur (1982–) ==Ank== *[[Paul Anka]], Kanada-Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1941–) *[[Claus Ankersen]], taani kirjanik ja installatsioonikunstnik (1967–) *[[Peter Ankersen]], taani jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Ankvab]], Abhaasia poliitik (1952–) ==Anm== *[[Aarne Anmann]], eesti kirjanik (1957–2020) *[[Mihkel Anmann]], eesti poksija (1920–1983) ==Ann== *[[Kongla Ann]], eesti nõid (suri 1640) *[[Ann Sophie]], saksa laulja (1990–) *[[Austria Anna]], Prantsusmaa kuninganna (1601–1666) *[[Anna Katharina]], Taani kuninganna (1575–1612) *[[Anna Ivanovna]], Venemaa keisrinna (1693–1740) *[[Anna Leopoldovna]], Venemaa regent (1718–1746) *[[Anna Roberta]], Eesti balletitantsija (1999–) *[[Koit Annamaa]], Eesti kergejõustiklane (1912–1970) *[[Anna Maria (Mecklenburg-Schwerin)|Anna Maria]], Mecklenburg-Schwerini printsess ja Saksi-Weissenfelsi hertsoginna (1627–1669) *[[Anthony Annan]], Ghana jalgpallur (1986–) *[[Kofi Annan]], Ghana diplomaat, ÜRO peasekretär aastatel 1997–2006 (1938–2018) *[[Nane Annan]], rootsi jurist ja kunstnik *[[Julia Annas]], USA filosoof (1946–) *[[Helgi Annast]], eesti näitleja (1945–) *[[Hugo Annast]], eesti vaimulik (1908–1943) *[[Jean-Jacques Annaud]], prantsuse filmirežissöör (1943–) *[[Anne Boleyn]], Inglise kuninganna, Henry VIII teine abikaasa (suri 1536) *[[Anne (Suurbritannia)|Anne]], Inglismaa ja Šotimaa, hiljem Suurbritannia kuninganna (1665–1714) *[[Anne (Taani printsess)|Anne]], Taani printsess (1917–1980) *[[printsess Anne]], Briti kuningliku perekonna liige (1950–) *[[Orléansi Anne Marie]], Savoia ja Sardiinia kuninganna (1669–1728) *[[Anne-Marie]], Kreeka kuninganna (1946–) *[[Arnold Annebat]], Tallinna piiskop (suri 1551) *[[Gerolf Annemans]], Belgia poliitik (1958–) *[[Albert Anni]], eesti maalikunstnik, kunstipedagoog ja fotograaf (1920–2005) *[[Anton Anni]], Eesti politseinik (1880–1929) *[[Kätlin Anni]], eesti psühholoog (1988–) *[[Toomas Anni]], eesti laulja (1966) *[[Elmar Anniko]], eesti meremees (1906–2007) *[[Hendrik Anniko]], eesti kooliõpetaja, köster, kirikumuusik ja poliitik (1867–1954) *[[Silver Anniko]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1928–1982) *[[Vladimir Annikov]], Eesti viiuldaja (1926–) *[[Aet Annist]], eesti sotsiaalantropoloog (1973–) *[[Anne-Sirje Annist]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1936–2011) *[[August Annist]], eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija ning kirjanik (1899–1972) *[[Aivar Anniste]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Anno (liivi ülik)|Anno]], liivi ülik (12.–13. sajand) *[[Kalev Annom]], eesti ajakirjanik (1952–) *[[Argo Annuk]], eesti ettevõtja ja omavalitsustegelane (1977–) *[[Eve Annuk]], eesti kirjandusteadlane (1964–) *[[Kalju Annuk]], eesti astrofüüsik (1956–) *[[Karl Annuk]], eesti põllumajandusteadlane (1930–2015) *[[Amar Annus]], eesti ajaloolane ja tõlkija (1974–) *[[Endel Annus]], eesti bibliograaf ja raamatuteadlane (1915–2011) *[[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]], eesti poksija (1922–) *[[Epp Annus]], eesti kirjandusteadlane (1969–) *[[Lembit Annus]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1941–2018) *[[Maire Annus]], eesti arhitekt (1941–2014) *[[Olev Annus]], endine eesti ja Soome kulturist (1951–) *[[Paul Annus]], eesti tehnikateadlane (1962–) *[[Rednar Annus]], eesti näitleja ja lavastaja (1970–) *[[Rita Annus]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Robert Annus]], eesti näitleja (1984–) *[[Siim-Tanel Annus]], eesti kunstnik (1960–) *[[Toomas Annus]], eesti ettevõtja ja ärijuht (1960–) *[[Uku Annus]], eesti orienteeruja (1947–2019) *[[Jüri Annusson]], Eesti poliitik, diplomaat ja keemik (1884–1965) ==Ano== *[[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija (1995–) *[[Pjotr Anohhin]], vene füsioloog (1898–1974) *[[Rein Anon]], eesti näitleja (1973–) *[[Jean Anouilh]], prantsuse näitekirjanik (1910–1987) *[[Anouk]], hollandi laulja (1975–) ==Anq== *[[Jacques Anquetil]], Prantsusmaa jalgrattur (1934–1987) ==Anr== *[[Reinhold Anrep]], Rootsi feldmarssal (suri 1602) *[[Reinhold von Anrep-Elmpt]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, maadeavastaja ja kirjanik (1834–1888) ==Ans== *[[Aleksander Ansberg]], Eesti NSV riigitegelane (1909–1975) *[[Rudolf Anschober]], Austria poliitik (1960–) *[[G. E. M. Anscombe]], Briti filosoof (1919–2001) *[[Canterbury Anselm]], teoloog ja filosoof (1033–1109) *[[Anselme Laonist]], teoloog (suri 1117) *[[Andrus Ansip]], Eesti poliitik (1956–) *[[Viljar Ansko]], eesti arst, luuletaja ja karikaturist (1948–2016) *[[Otto Anslan]], Eesti poliitik (1941–) *[[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja (1901–1973) *[[Ansomardi]], eesti kirjanik ja Venemaa sõjaväelane (1866–1915) *[[Anton Anson]], eesti õpetaja (1852–1918) *[[Žanis Ansons]], läti sõjaväelane, Rüütliristi kavaler (1911–1968) *[[Jules Anspach]], Belgia poliitik ja Brüsseli linnapea (1829–1879) *[[Arne Ansper]], eesti arvutiteadlane ja programmeerija (1970–) ==Anš== *[[Vladimir Anšon]], Eesti teatrikunstnik ja ikoonimaalija (1963–) ==Ant== *[[Jüri Ant]], eesti ajaloolane (1939–2020) *[[Karl-Richard Ant]], Eesti sõjaväelane (1897–1966) *[[Anterus]], paavst (3. sajand) *[[Giánnis Antetokoúnmpo]], Kreeka korvpallur (1991–) *[[George Antheil]], USA pianist ja helilooja (1900–1959) *[[Henry W. Antheil]], USA diplomaat (1912–1940) *[[Carmelo Anthony]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1984–) *[[Joel Anthony]], Kanada korvpallur (1982–) *[[Kenny Anthony]], Saint Lucia poliitik (1951–) *[[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]], Guyana poksija (1957–) *[[Michael Anthony (kirjanik)|Michael Anthony]], kariibi kirjanik ja ajaloolane (1932–) *[[Michael Anthony (muusik)|Michael Anthony]], USA muusik (1954–) *[[Susan B. Anthony]], USA sufražett ja kodanikuõiguste aktivist (1820–1906) *[[Pero Antić]], Põhja-Makedoonia endine elukutseline korvpallur (1982–) *[[Agnes Antik]], taani tõlkija (1903–1995) *[[Jaan Antik]], eesti õpetaja (1859–1930) *[[Richard Antik]], eesti bibliograaf (1901–1998) *[[Toivo Antikainen]], Soome ja Nõukogude Liidu poliitik ja sõjaväelane (1898–1941) *[[Leida Anting]], eesti museoloog ja kodu-uurija (1919–1999) *[[Antipatros]], Vana-Makedoonia väejuht (397 eKr – 319 eKr) *[[Antipatros Sidonist]], Vana-Kreeka poeet (2. sajand eKr) *[[Nadežda Antipenko]], Eesti baleriin (1988–) *[[Antiphon]], vanakreeka sofist (5. sajand eKr) *[[Viktor Antipin]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Märt Antje]], eesti ettevõtja ja trükikojaomanik (1864–1944) *[[Vladimir Antjufejev]], Donetski Rahvavabariigi juht (1951–) *[[Aleksy Antkiewicz]], poola poksija (1923–2005) *[[Heino Anto]], eesti näitekirjanik (1882–1955) *[[Antoine I (Monaco)]] *[[André Antoine]], Prantsuse näitleja, näitejuht, režissöör, autor ja kriitik (1858–1943) *[[Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Anton Ulrich]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1633–1714) *[[Aleksander Anton]], eesti vaimulik ja kooliõpetaja (1910–1993) *[[Anu Anton]], eesti laulja (1939–2002) *[[Helve Anton]], eesti geograaf, looduskaitsja ja kodu-uurija (1942–1994) *[[Kertu Birgit Anton]], eesti kodanikuaktivist *[[Kärt Anton]], eesti laulja ja muusikalinäitleja (1994–) *[[Lembit Anton]], eesti näitleja ja kirjanik (1922–2014) *[[Olav Anton]], Eesti põllumajanduse elektriinsener ja poliitik (1954–2022) *[[Olev Anton]], eesti ajakirjanik ja näitekirjanik (1935–1998) *[[Osvald Anton]], Eesti kohtunik (1904–1942) *[[Tarmo Anton]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Tõnu Anton]], eesti jurist (1953–) *[[Uno Anton]], eesti majandijuht ja poliitik (1942–) *[[Ida Anton-Agu]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1904–1993) *[[Andrea Antonelli]], itaalia mootorrattur (1988–2013) *[[Ion Antonescu]], Rumeenia poliitik (1882–1946) *[[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (1912–2007) *[[Ilona Antoniszyn-Klik]], Poola poliitik (1975–) *[[Marcus Antonius]], Vana-Rooma poliitik ja väejuht (83–30 eKr) *[[Antonius (Mahhota)|Antonius]], Ukraina Õigeusu Kiriku Hmelnõtskõi ja Kamjanets-Podilski metropoliit (1966–2021) *[[Irina Antonjuk]], Eesti koolijuht (1956–) *[[Aleksei Antonov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1962) *[[Andrei Antonov]], surmamõistetud kurjategija Eestis *[[Ilja Antonov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Juri Antonov]], vene laulja ja helilooja (1945–) *[[Oleg Antonov]], lennukikonstruktor (1906–1984) *[[Valentin Antonov]], Sahha näitleja ja lavastaja (1926–2014) *[[Vladimir Antonov]], vene pankur, ettevõtja ja investor (1975–) *[[Vladimir Antonov-Ovsejenko]], Venemaa ja NSV Liidu poliitik (1883–1938) *[[Olavi Antons]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Richard Antons]], eesti majandusteadlane (1899–1966) *[[Bertil Antonsson]], Rootsi maadleja (1921–2006) *[[Johannes Antonsson]], Rootsi poliitik (1921–1995) *[[Giorgio Antonucci]], itaalia terapeut (1933–2017) *[[Vladimir Antošin]], vene maletaja (1929–1994) *[[Andreas von Antropoff]], saksa keemik (1878–1956) *[[Roman von Antropoff]], Toompea lossifoogt (1836–1926) *[[Konstantin Antropov]], eesti arst (1889–1960) *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine jäähokimängija (1980–) *[[Robert Antropov]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1965–) *[[Oļegs Antropovs]], Läti võrkpallur ja värkpallitreener (1947–2023) *[[Pavel Antsiborenko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1925–1944) *[[Jüri Antsmaa]], eesti õpetaja, koolijuhataja ja ühiskonnategelane (1891–1942) *[[Aleksander Antson]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Ants Antson]], eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja (1938–2015) *[[Gert Antsu]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Zurab Antšabadze]], abhaasi-gruusia ajaloolane (1920–1984) *[[Kaupo Antzon]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1936–1994) *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija (1985–) *[[Sirkka-Liisa Anttila]], Soome poliitik (1943–) ==Anu== *[[Anund Jakob]], Rootsi kuningas 11. sajandil *[[Enn Anupõld]], eesti ajakirjanik (1937–2019) *[[Juhan Anupõld]], eesti autosportlane, kiiruisutaja, sporditegelane ja muusik (1946–) *[[Arvydas Anušauskas]], Leedu ajaloolane ja poliitik (1963–) ==Anv== *[[Andres Anvelt]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Evar Anvelt]], eesti filmitegija ja muusik (1980–) *[[Jaan Anvelt]], eesti kommunist (1884–1937) *[[Jaan Anvelt noorem]], Eesti transporditegelane ja riigiametnik (1936–2001) *[[Johan Anvelt]], Eesti sõjaväelane (1900–1969) *[[Kärt Anvelt]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Leo Anvelt]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija (1908–1983) ==Any== *[[Johannes Anyuru]], rootsi kirjanik ja luuletaja (1979–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|An, Biograafiad]] m3oiuax932qdavjhz0jyada3q9lgzw0 0 419696 7206142 7195871 2026-08-01T20:13:52Z Velirand 67997 /* Bre */ 7206142 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Br)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Br". ==Bra== *[[Oddvar Brå]], norra murdmaasuusataja (1951–) *[[Jakub Brabec]], Tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Richard Brabec]], Tšehhi poliitik (1966–) *[[Georg von Brabeck]], Sigulda komtuur 16. sajandil *[[Pietro Bracci]], itaalia skulptor (1700–1773) *[[Lorraine Bracco]], USA näitleja (1954–) *[[Oskar Brackmann]], Pärnu bürgermeister ja linnapea (1841–1927) *[[Marvin Bracy]], USA sprinter (1993–) *[[Ray Bradbury]], USA ulmekirjanik (1920–2012) *[[Georg von Bradke]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1796–1862) *[[Francis Herbert Bradley]], Briti filosoof (1846–1924) *[[Karen Bradley]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Marion Zimmer Bradley]], USA naiskirjanik (1930–1999) *[[Michael Bradley]], USA jalgpallur (1987–) *[[Hugh Bradner]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2008) *[[Tom Bradshaw]], Walesi jalgpallur (1992–) *[[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1972–) *[[Zach Braff]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1975–) *[[Ethel Brafmann]], Eesti maastikuarhitekt (1921–2005) *[[Sergei Bragin]], Eesti jalgpallur (1967–) *[[Alberto Braglia]], itaalia võimleja (1883–1954) *[[Per Brahe]], Rootsi sõjaväelane ja riigimees (1602–1680) *[[Tycho Brahe]], taani teadlane (1546–1601) *[[Yacine Brahimi]], Alžeeria jalgpallur (1990–) *[[Otto Brahm]], juudi päritolu Saksamaa teatrikriitik ja teatrijuht (1856–1912) *[[Johannes Brahms]], saksa helilooja (1833–1897) *[[Louis Braille]], pimedate kirja leiutaja (1809–1852) *[[Justine Braisaz-Bouchet]], Prantsusmaa laskesuusataja (1996–) *[[Tõnis Braks]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1885–1966) *[[Tõnis Bramanis]], eesti fotograaf (1986–) *[[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur ja treener (1967–) *[[Donato Bramante]], itaalia arhitekt ja maalikunstnik (suri 1514) *[[Peeter Brambat]], eesti flötist ja režissöör (1954–2014) *[[Trine Bramsen]], Taani poliitik (1981–) *[[Kenneth Branagh]], USA filmirežissöör ja näitleja (1960–) *[[Elton Brand]], NBA korvpallur (1979–) *[[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja (1922–) *[[Russell Brand]], Briti koomik, näitleja, raadio saatejuht, publitsist ja aktivist (1975–) *[[Robert Brandenberger]], Kanada füüsik (1954–) *[[Maria Eleonora von Brandenburg]], Brandenburgi printsess ja Rootsi kuninga abikaasa (1599–1655) *[[David Brandes]], Saksa muusikaprodutsent (1968–) *[[Georg Brandes]], taani kirjandusteadlane ja kriitik (1842–1927) *[[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik (1668–1735) *[[Heinrich Brandler]], Saksamaa poliitik (1881–1967) *[[Elmar Brandmann]], eesti kompvekitööstur ja lendur (1912–1991) *[[Marlon Brando]], USA filminäitleja (1924–2004) *[[Robert Brandom]], filosoof ja loogik (1950–) *[[Ahasver von Brandt]], Saksamaa ajaloolane *[[Asverus von Brandt]], Preisimaa diplomaat 16. sajandil *[[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Boris Brandt]], eesti advokaat (1900–1941) *[[Karl Brandt]], prantsuse päritolu Saksa arst, Saksamaa riigitegelane ja sõjaväelane (1904–1948) *[[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Richard Brandt]], USA filosoof (1910–1997) *[[Willy Brandt]], Saksamaa poliitik (1913–1992) *[[Laura Branigan]], USA laulja ja näitleja (1952–2004) *[[Enn Branno]], eesti alpinist (1946–2004) *[[Richard Branson]], Briti ettevõtja (1950–) *[[Ana Maria Brânză]], Rumeenia vehkleja (1984–) *[[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige (1948–2020) *[[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur (1989–) *[[Karl Hjalmar Branting]], Rootsi poliitik (1860–1925) *[[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (1907–2024) *[[Georges Braque]], prantsuse kunstnik (1882–1963) *[[Venceslau Brás Pereira Gomes]], Brasiilia poliitik (1868–1966) *[[Arvid Leopold Brasche]], eesti vaimulik (1878–1938) *[[Christfried Brasche]], Eesti vaimulik (1875–1949) *[[Ernst Brasche]], baltisaksa päritolu Eesti arst, maletaja ja purjesportlane (1873–1933) *[[Johann Heinrich Brasche]], Eesti vaimulik (1843–1906) *[[Johannes Brasche]], Eesti vaimulik (1877–1960) *[[Oskar Wilhelm Brasche]], Eesti apteeker, Paide linnapea ja Riigiduuma saadik (1865–1954) *[[Chris Brasher]], Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1928–2003) *[[Kristiina Brask]], soome laulja (1990–) *[[Brassaï]], ungari päritolu fotograaf ja kunstnik (1899–1984) *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Georges Brassens]], prantsuse luuletaja ja laulja (1921–1981) *[[Anne Brasseur]], Luxembourgi poliitik (1950–) *[[Claude Brasseur]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1936–2020) *[[Pierre Brasseur]], prantsuse näitleja (1905–1972) *[[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja (1993–) *[[Algirdas Brazauskas]], Leedu poliitik (1932–2010) *[[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (1997–) *[[Alina Braziulene]], Eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor (1971–) *[[Vidmantas Brazys]], Leedu poliitik (1946–2017) *[[Pierre Savorgnan de Brazza]], itaalia päritolu Prantsusmaa maadeavastaja (1852–1905) *[[Baiba Braže]], Läti diplomaat (1966–) *[[Inge Bråten]], Norra suusatreener ja spordikommentaator (1948–2012) *[[Kenneth Bråten]], norra kahevõistleja (1974–) *[[Ryan Brathwaite]], Barbadose tõkkejooksja (1988–) *[[Dimitrie Brătianu]], Rumeenia poliitik (1818–1892) *[[Ion C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1821–1891) *[[Ion I. C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1864–1927) *[[Vintilă Brătianu]], Rumeenia poliitik (1867–1930) *[[Michael Bratman]], USA filosoof (1945–) *[[Nicolas Bratza]], Briti jurist (1945–) *[[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija (1998–) *[[Trygve Bratteli]], Norra poliitik (1910–1984) *[[Rune Brattsveen]], norra laskesuusataja (1984–) *[[Natalja Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Polina Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Alenka Bratušek]], Sloveenia poliitik (1970–) *[[Walther von Brauchitsch]], saksa kindralfeldmarssal (1881–1948) *[[Sabine Brauckmann]], saksa bioloogiaajaloolane (1956–) *[[Friedrich Brauell]], mikrobioloog (1807–1882) *[[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik (1983–) *[[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (1945–2015) *[[Andre Braugher]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1962–2023) *[[Aleksander Braun]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Eva Braun]], Adolf Hitleri abikaasa (1912–1945) *[[Karl Ferdinand Braun]], saksa füüsik (1850–1918) *[[Karmen Braun]], eesti ujuja ja treener (1959–2018) *[[Max Braun]], saksa zooloog (1850–1930) *[[Wernher von Braun]], saksa raketiteadlane (1912–1977) *[[Ülle Braun]], eesti klaasikunstnik (1942–) *[[Mārtiņš Brauns]], läti helilooja (1951–2021) *[[Suella Braverman]], Suurbritannia jurist ja poliitik (1980–) *[[Chuy Bravo]], Mehhiko-USA näitleja ja meelelahutaja (1956–2019) *[[Ciara Bravo]], USA näitleja (1997–) *[[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Manuela Bravo]], portugali laulja (1957–) *[[Omar Bravo]], Mehhiko jalgpallur (1980–) *[[Christian Braw]], Rootsi kiriku pastor ja teoloog (1948–) *[[Tuija Brax]], Soome poliitik (1965–) *[[Toni Braxton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1967–) *[[Sarah Bray]], Luksemburgi laulja (1954–) ==Brd== *[[Thomas Brdaric]] ==Bre== *[[B-Real]], USA räppar (1970–) *[[Bertolt Brecht]], saksa kirjanik *[[John C. Breckinridge]], USA ja Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik ja sõjaväelane (1821–1875) *[[Peter Bredal]], Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses (1683–1756) *[[Herbert Brede]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Tillmann Bredenbach]], saksa vaimulik ja kroonik (1526–1587) *[[Trond-Arne Bredesen]], Norra kahevõistleja (1967–) *[[Feliks Breede]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Lauri Breede]], eesti koorijuht (1957–) *[[Maire Breede]], eesti rahvaharidustegelane (1956–) *[[Philip Breedlove]], USA sõjaväelane (1955–) *[[Craig Breen]], Iirimaa rallisõitja (1990–2023) *[[Goran Bregović]], serbia ja horvaadi päritolu muusik ja helilooja (1950–) *[[Nani Bregvadze]], gruusia laulja, pianist ja pedagoog (1936–) *[[Alfred Brehm]], saksa zooloog (1829–1884) *[[Anja Breien]], Norra filmilavastaja ja -stsenarist (1940–2026) *[[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Riho Breivel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar (1979–) *[[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja (1877–1941) *[[Ruben Brekelmans]], Hollandi poliitik (1986–) *[[Jacques Brel]], Belgia laulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja (1929–1978) *[[Ewert von Bremen]], Rootsi riigitegelane (1579–1645) *[[Siegfried von Bremen]], Eesti advokaat (1886–?) *[[Fredrika Bremer]], Rootsi kirjanik ja naisõiguslane (1801–1865) *[[Arvīds Brēmers]], Läti poliitik ja põllumees (1871–1941) *[[Nicolaus Michael Bremer]], Pärnu raehärra (1826–1898) *[[Jaan Brems]], eesti arst (1889–1959) *[[Carlos Alberto Brenes]], Nicaragua president (1884-1942) *[[Tonje Brenna]], Norra poliitik (1987–) *[[Eileen Brennan]], USA filminäitleja (1932–2013) *[[Herbie Brennan]], iiri kirjanik (1940–2024) *[[John Owen Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1955–) *[[Friedrich Brenner]], saksa päritolu Eesti organist, muusikapedagoog ja helilooja (1815–1898) *[[Johannes Brenner]], eesti jalgpallur (1906–1975) *[[Peter Brenner]], Eesti vaimulik (1677–1720) *[[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (1927–2019) *[[Franz Brentano]], saksa filosoof ja psühholoog (1838–1917) *[[Frieda Brepoels]], Belgia poliitik (1955–) *[[Giacomo Bresadola]], itaalia mükoloog (1847–1929) *[[Vasile Brescanu]], Moldova filminäitleja ja -lavastaja (1940–2010) *[[Vilnis Edvīns Bresis]], Läti poliitik (1938–2017) *[[Abigail Breslin]], USA filminäitleja (1996–) *[[Randolph Bresnik]], Ameerika Ühendriikide astronaut jamerejalaväelane (1967–) *[[Maximilian Bresowsky]], Eesti psühhiaater (1877–1945) *[[Harry Bresslau]], juudi päritolu Saksamaa ajaloolane (1848–1926) *[[Robert Bresson]], prantsuse filmirežissöör ja -stsenarist (1901–1999) *[[Tadeusz Breza]], poola kirjanik (1905–1970) *[[Michal Březina]], tšehhi iluuisutaja (1990–) *[[Andrei Brežnev]], Venemaa poliitik (1961–2018) *[[Juri Brežnev]], Venemaa riigitegelane (1933–2013) *[[Leonid Brežnev]], Nõukogude poliitik (1906–1982) *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška), ukraina laulja (1982–) *[[Leo Bretholz]], Austria kirjanik ja holokaustis ellujääja (1921–2014) *[[André Breton]], prantsuse kirjanik ja luuletaja (1896–1966) *[[Mitrofan Bretškevitš]], ukraina ajaloolane, slavist (1870–1963) *[[Jeremy Brett]], inglise teatri-, seriaali- ja filminäitleja (1933–1995) *[[Carsten Breuer]], Saksamaa sõjaväelane (1964–) *[[Walter Breuning]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (1896–) *[[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], saksa teoloog (1616–1700) *[[Carl Hermann von Brevern]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1704–1744) *[[Iwan von Brevern]], Venemaa riigitegelane (1812–1885) *[[Johann von Brevern]], baltisaksa poliitik (1749–1803) *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]], Venemaa sõjaväelane (1825–1878) *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]], Venemaa sõjaväelane (1814–1890) *[[Derrick Brew]], USA jooksja (1977–) *[[Jan Brewer]], USA poliitik (1944–) *[[Paget Brewster]], USA filminäitleja (1969–) *[[Karl von Breyer]], baltisaksa mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses (1746–1813) ==Brg== *[[Milan Brglez]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1967–) ==Bri== *[[Anne Briand]], prantsuse laskesuusataja *[[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Algimantas Briaunys]], Leedu endine jalgpallur ja jalgpallitreener (1964–) *[[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (1929–2015) *[[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja (1970–) *[[Viktoras Bridaitis]], leedu jalgpallur (1965–2014) *[[Jim Bridenstine]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja [[NASA]] peadirektor (1975–) *[[Beau Bridges]], USA näitleja (1941–) *[[Jeff Bridges]], USA näitleja ja muusik (1949–) *[[Percy Williams Bridgman]], USA füüsik ja teadusfilosoof (1882–1961) *[[Anna Brigadere]], läti kirjanik (1861–1933) *[[Federica Brignone]], itaalia mäesuusataja (1990–) *[[Mairis Briedis]], läti poksija (1985–) *[[Søren Brier]], taani bioloog ja semiootik (1951–) *[[Johann Briesmann]], saksa reformaator (1488–1549) *[[Ella Briggs]], Austria arhitekt (1880–1977) *[[Johnny Briggs]], inglise filmi- ja seriaalinäitleja (1935–2021) *[[Sarah Brightman]], inglise laulja ja näitleja (1960–) *[[Jean Anthelme Brillat-Savarin]], prantsuse gastronoom (1755–1826) *[[Wilford Brimley]], USA näitleja (1934–2020) *[[Sergei Brin]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Erna von Brinckmann]], baltisaksa kunstnik (1899–1967) *[[Eduard Brindfeldt]], Eesti haridustegelane (1962–) *[[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik (1939–2025) *[[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1935–2015) *[[Jörgen Brink]], rootsi suusataja (1974–) *[[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1977–) *[[Kaspars Briškens]], Läti poliitik, majandusteadlane ja diplomaat (1982) *[[Piret Bristol]], eesti luuletaja (1968–) *[[Brita Olofsdotter]], Soome päritolu Rootsi ratsaväelane (suri 1569) *[[Miguel Britos]], Uruguay jalgpallur (1985–) *[[Kim Britov]], vene maalikunstnik (1925–2010) *[[Erhard Britzke]], Nõukogude Liidu keemik (1877–1953) *[[Benjamin Britten]], inglise helilooja ja pianist (1913–1976) *[[Fricis Brīvzemnieks]] (kodanikunimega Fricis Treilands), Läti folklorist (1846–1907) ==Brj== *[[Valeri Brjussov]], vene kirjanik (1873–1924) ==Brn== *[[Ana Brnabić]], Serbia poliitik (1975–) *[[Gabriel Brnčić]], tšiili helilooja (1942–) *[[Nikolina Brnjac]], Horvaatia poliitik (1978–) ==Bro== *[[Donald Broadbent]], Briti eksperimentaalpsühholoog (1926–1993) *[[Alex Broadhurst]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Terry Broadhurst]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Brian Brobbey]], Hollandi jalgpallur (2002–) *[[Pierre Paul Broca]], prantsuse arst ja antropoloog (1824–1880) *[[Hermann Broch]], juudi päritolu Austria kirjanik (1886–1951) *[[Arwed Brock]], Eesti advokaat (1895–?) *[[Håkan Brock]], Rootsi endine poksija (1961–) *[[Sebastian Brock]], Briti sürioloog (1938–) *[[Carl Brockelmann]], saksa semitoloog (1868–1956) *[[Eduard Brockhusen]], Tartu kullassepp *[[Reiner Brocmann]], pastor ja juhuluuletaja (1609–1647) *[[Reiner Brockmann noorem]], Eestimaa vaimulik (1640–1704) *[[Nora Brockstedt]], norra laulja (1923–2015) *[[Max Brod]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1884–1968) *[[Joakim Brodén]], Rootsi-Tšehhi muusik (1980–) *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jonas Brodin]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (1943–2022) *[[Zbigniew Bródka]], poola kiiruisutaja (1984–) *[[Jossif Brodski]], juudi päritolu venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist (1940–1996) *[[Johann von dem Broele]], teise nimega Plater, Liivi ordu maamarssal (suri 1529) *[[Louis de Broglie]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1892–1987) *[[Armando Broja]], Albaania-Inglise jalgpallur (2001–) *[[Elmar Brok]], Saksa poliitik ja raadiotoimetaja (1946–) *[[Ivar Brok]], Eesti sõjaväelane (1977–2008) *[[Baiba Broka]], Läti poliitik (1975–) *[[Corry Brokken]], hollandi laulja (1932–2016) *[[Margit Brokko]], eesti malekohtunik (1973–) *[[Henri Broms]], soome semiootik (1927–2014) *[[Giovanni van Bronckhorst]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Urie Bronfenbrenner]], USA psühholoog (1917–2005) *[[Leo Daniël Brongersma]], Hollandi zooloog (1907–1994) *[[Dylan Bronn]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Charles Bronson]], USA näitleja (1921–2003) *[[David Bronštein]], Nõukogude Liidu maletaja (1924–2006) *[[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (1923–2022) *[[Anne Brontë]], inglise kirjanik (1820–1849) *[[Branwell Brontë]], inglise maalikunstnik ja luuletaja (1817–1848) *[[Charlotte Brontë]], inglise kirjanik (1818–1855) *[[Emily Brontë]], inglise kirjanik (1818–1848) *[[Jayne Brook]], USA näitleja (1960–) *[[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (1925–2022) *[[Charles Anthony Johnson Brooke]], Sarawaki radža (1829–1917) *[[Charles Vyner Brooke]], Sarawaki radža (1874–1963) *[[Edward Brooke]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1919–2015) *[[James Brooke]], Sarawaki radža (1803–1868) *[[Anita Brookner]], Briti kirjanik ja kunstiajaloolane (1928–2016) *[[Garth Brooks]], USA laulja (1962–) *[[John Anthony Brooks]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1993–) *[[Louise Brooks]], USA näitleja (1906–1985) *[[Louise Cromwell Brooks]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam (1890–1965) *[[Mel Brooks]], Ameerika näitleja, filmirežissöör, stsenarist, produtsent (1926–) *[[Nathan Brooks]], USA poksija (1933–2020) *[[John Broome]], Briti filosoof ja majandusteadlane (1947–) *[[Hugo Broos]], Belgia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) *[[Edward Brophy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1895–1960) *[[Berit Brørby]], Norra poliitik (1950–) *[[Pierce Brosnan]], iiri filminäitleja (1953–) *[[Alex Brosque]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jack Broughton]], Inglismaa poksija (suri 1789) *[[Leo Brouwer]], Kuuba helilooja, kitarrist ja dirigent (1939–) *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (1949–) *[[Eduard Brovko]], NSV Liidu tõstja ja treener (1936–2002) *[[Ben Browder]], USA näitleja ja kirjanik (sündinud 1962) *[[Earl Browder|Earl Russell Browder]], Ameerika Kommunistliku Partei peasekretär 1934–1945 (1891–1973) *[[Bonnie Brown]], USA kantrilaulja (1938–2016) *[[Chris Brown]], USA laulja (1989–) *[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]], Bahama jooksja (1978–) *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Curtis Brown]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1956–) *[[Dan Brown]], Ameerika põnevuskirjanik (sündinud 1964) *[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]], USA filmiprodutsent (1916–2010) *[[Dustin Brown]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Errol Brown]], Jamaica päritolu Briti laulja ja laululooja (1943–2015) *[[Fredric Brown]], USA kirjanik (1906–1972) *[[Gordon Brown]], Suurbritannia poliitik (1951–) *[[James Brown]], USA laulja (1933–2006) *[[James J. Brown]], Ameerika Ühendriikide kaevandusinsener, leiutaja ja seltskonnategelane (1854–1922) *[[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (1934–2015) *[[John Brown]], USA abolitsionist ja terrorist (1800–1859) *[[Lancelot Brown]], inglise maastikuarhitekt (1716–1783) *[[Margaret Brown]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam, uusrikas ja filantroop (1867–1932) *[[Melanie Brown]], inglise poplaulja (sündinud 1975) *[[Patrick Brown]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Robert Brown]], inglise botaanik (1773–1858) *[[Sandra Brown]], USA kirjanik (1948–) *[[Scott Brown]], Šotimaa jalgpallur (1985–) *[[Sheldon Brown]], ameerika jalgrataste guru (1944–2008) *[[Violet Brown]], Jamaica ülipikaealine (1900–2017) *[[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur (1979–) *[[Jessica Brown Findlay]], inglise filminäitleja (1989–) *[[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur (1995–) *[[Gaston Browne]], Antigua ja Barbuda poliitik (1967–) *[[George Browne]], iiri päritolu Venemaa riigitegelane (1698–1792) *[[Harry Browne]], USA finantsnõustaja, publitsist ja poliitik (1933–2006) *[[Michael Browne]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1887–1971) *[[Patti Ann Browne]], USA teleajakirjanik (1969–) *[[Adriana Brownlee]], Suurbritannia alpinist (2001–) *[[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (1935–2025) *[[Suzanne Brøgger]], taani kirjanik ja ajakirjanik (1944–) ==Brz== *[[Jan Brzechwa]], Poola kirjanik (1898–1966) *[[Zbigniew Brzezinski]], Poola päritolu USA politoloog ja poliitik (1928–2017) *[[Jerzy Brzozowski]], Poola poliitik, diplomaat (1899–1974) ==Brž== *[[Irina Bržeska]], Tallinnas elanud maalikunstnik (1909–1990) ==Bru== *[[Aristide Bruant]], prantsuse kabareelaulja (1851–1925) *[[Ed Bruce]], USA kantrimuusik ja laulukirjutaja (1939–2021) *[[Jack Bruce]], šoti basskitarrist (1943–2014) *[[Jacob Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1669–1735) *[[Patrick Henry Bruce]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1881–1936) *[[Robert Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1668–1720) *[[Rowena Mary Bruce]], Briti maletaja (1919–1999) *[[William Speirs Bruce]], šoti loodusteadlane, polaaruurija ja okeanograaf (1897–1921) *[[Max Bruch]], saksa helilooja ja dirigent (1838–1920) *[[Ricky Bruch]], rootsi kergejõustiklane (1946–2011) *[[Karlo Bručić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Anton Bruckner]], austria helilooja (1824–1896) *[[Jerry Bruckheimer]], USA filmi- ja teleprodutsent (1945) *[[Joachim Brudziński]], Poola poliitik (1968–) *[[Edmund Bruggmann]], Šveitsi mäesuusataja (1943–2014) *[[Karl Brugmann]], saksa keeleteadlane (1849–1919) *[[Ivano Brugnetti]], Itaalia käija (1976–) *[[Daniel Bruhl]], eesti seltsitegelane (1840–1912) *[[Nicolaus Bruhns]], saksa organist ja helilooja (1665–1697) *[[Oskar Alexander Bruhns]], Eesti vaimulik (1881–1945) *[[Inge de Bruijn]], Hollandi ujuja *[[Heinrich Bruiningk]], Eesti vaimulik (1675–1736) *[[Hermann von Bruiningk]], baltisaksa ajaloolane ja arhivaar (1849–1927) *[[Hanke Bruins Slot]], Hollandi poliitik ja erusõjaväelane (1977–) *[[Gilbert Brulé]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Valeri Brumel]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1942–2003) *[[Axel Brun]], eestirootslasest maadleja ja maadluskohtunik (1930–2020) *[[Dick Bruna]], hollandi lastekirjanik ja raamatute illustraator (1927–2017) *[[Pablo Bruna]], pime hispaania helilooja ja organist (1611–1679) *[[Martin Brundle]], Inglismaa Vormel 1 piloot (1959–) *[[Gro Harlem Brundtland]], Norra poliitik, diplomaat ja füüsik (1939–) *[[Isambard Kingdom Brunel]], Briti mehaanika- ja ehitusinsener (1806–1859) *[[Liina Brunelle]], Eesti päritolu Prantsusmaal elav näitleja (1978–) *[[Filippo Brunelleschi]] *[[Jerome Bruner]], USA psühholoog (1915–2016) *[[Hans Brunhart]], Liechtensteini poliitik ja pankur (1945–) *[[Bernard Brunhes]], prantsuse geofüüsik (1867–1910) *[[Carla Bruni]], itaalia päritolu prantsuse laulja, laulukirjutaja, endine modell (1967–) *[[Gianmaria Bruni]], itaalia võidusõitja (1981–) *[[Mary E. Brunkow]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog, immunoloog ja geneetik (1961–) *[[Magnus Brunner]], Austria poliitik (1972–) *[[Otto Brunner]], Austria ja Saksamaa ajaloolane (1898–1982) *[[Luke Brunning]], Briti filosoof *[[Bruno (Liivi ordumeister)|Bruno]], Liivi ordumeister (suri 1298) *[[Giordano Bruno]], itaalia õpetlane (1548–1600) *[[Ferdinand Brunot]], prantsuse keeleteadlane (1860–1938) *[[Dmitri Bruns]], Eesti arhitekt (1929–2020) *[[Heinrich Bruns]], saksa matemaatik ja astronoom (1848–1919) *[[Celine Brun-Lie]], Norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Gösta Brunow]], keemik (1936–) *[[Leonhard Brunovsky]], Eesti vaimulik (1895–1968) *[[Doyle Brunson]], USA pokkerimängija (1933–2023) *[[Neeme Brus]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Otto Brusiin]], soome õigusfilosoof (1909–1976) *[[Thomas Brussig]], saksa kirjanik (1965–) *[[Aleksei Brussilov]], Venemaa sõjaväelane (1862–1932) *[[Agnieszka Brustman]], poola maletaja malekohtunik (1962–) *[[Rasma Bruzīte]], läti skulptor (1919–2001) *[[Danila Brutaloff]], Eesti muusik *[[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja (2005–) *[[Brutus Troojast]], brittide kuningas *[[Brutus Rohekilp]], brittide kuningas *[[Eivin Bruun]], Taani sõjaväelane (1893–1919) *[[Peter Bruun]], Taani helilooja (1968–) *[[Rudolf Bruus]], Eesti sõjaväelane (1916–2005) ==Brõ== *[[Oleg Brõžak]], Kasahstani ooperilaulja (1960–2015) ==Brä== *[[Kai Brännkärr]], Soome poksija (1971–) ==Brö== *[[Carl Johann Bröcker]], Eesti vaimulik (1811–1844) ==Brü== *[[Inge Brück]], saksa laulja (1936–2025) *[[Alexander Brückner]], baltisaksa ajaloolane (1832–1896) *[[Karsten Brüggemann]], ajaloolane (1965–) *[[Gerhard von der Brüggen]], Kuldīga komtuur (suri 1529) *[[Heinrich von der Brüggen]], Liivi ordu maamarssal (suri 1501) *[[Hermann von Brüggenei]], genannt Hasenkamp, Liivi ordumeister (suri 1549) *[[Wennemar von Brüggenei]], Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401 *[[Daniel Brühl]], saksa-hispaania päritolu filminäitleja (1978–) *[[Christian Brüller]] (alates 1938. aastast Kristjan Prüller), Eestimaa haridustegelane ja poliitik (1877–1950) *[[Karl Brüllov]], prantsuse-saksa päritolu maalikunstnik (1799–1852) ==Bry== *[[Knut Bry]], norra fotograaf (1946–) *[[Joe Bryan]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Luke Bryan]], USA laulja (1976–) *[[Aidy Bryant]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1987–) *[[Gyude Bryant]], Libeeria poliitik (1949–) *[[Kobe Bryant]], USA korvpallur (1978–2020) *[[Gavin Bryars]], Briti helilooja ja kontrabassimängija (1943–) *[[Quentin Bryce]], Austraalia jurist ja riigiametnik (1942–) *[[Arto Bryggare]], Soome jooksja ja poliitik (1958–) *[[Janka Bryl]], valgevene kirjanik (1917–2006) *[[Tine Bryld]], taani sotsiaaltöötaja ja kirjanik (1939–2011) *[[Ernest Bryll]], poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1935–2024) *[[Barbara Brylska]], poola teatri- ja filminäitleja (1941–) *[[Ingvild Bryn]], norra ajakirjanik *[[Yul Brynner]], USA teatri- ja filminäitleja (1920–1985) *[[Bryson Ahhaiast]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bryson Herakleiast]], vanakreeka sofist ja matemaatik (5. sajand eKr) *[[Bill Bryson]], Briti reisikirjanik (1951–) *[[Matthew Bryza]], USA diplomaat [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Br, Biograafiad]] otd63ujhmji737l13qumq3hi10h5an6 7206143 7206142 2026-08-01T20:14:18Z Velirand 67997 /* Bre */ 7206143 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Br)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Br". ==Bra== *[[Oddvar Brå]], norra murdmaasuusataja (1951–) *[[Jakub Brabec]], Tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Richard Brabec]], Tšehhi poliitik (1966–) *[[Georg von Brabeck]], Sigulda komtuur 16. sajandil *[[Pietro Bracci]], itaalia skulptor (1700–1773) *[[Lorraine Bracco]], USA näitleja (1954–) *[[Oskar Brackmann]], Pärnu bürgermeister ja linnapea (1841–1927) *[[Marvin Bracy]], USA sprinter (1993–) *[[Ray Bradbury]], USA ulmekirjanik (1920–2012) *[[Georg von Bradke]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1796–1862) *[[Francis Herbert Bradley]], Briti filosoof (1846–1924) *[[Karen Bradley]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Marion Zimmer Bradley]], USA naiskirjanik (1930–1999) *[[Michael Bradley]], USA jalgpallur (1987–) *[[Hugh Bradner]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2008) *[[Tom Bradshaw]], Walesi jalgpallur (1992–) *[[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1972–) *[[Zach Braff]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1975–) *[[Ethel Brafmann]], Eesti maastikuarhitekt (1921–2005) *[[Sergei Bragin]], Eesti jalgpallur (1967–) *[[Alberto Braglia]], itaalia võimleja (1883–1954) *[[Per Brahe]], Rootsi sõjaväelane ja riigimees (1602–1680) *[[Tycho Brahe]], taani teadlane (1546–1601) *[[Yacine Brahimi]], Alžeeria jalgpallur (1990–) *[[Otto Brahm]], juudi päritolu Saksamaa teatrikriitik ja teatrijuht (1856–1912) *[[Johannes Brahms]], saksa helilooja (1833–1897) *[[Louis Braille]], pimedate kirja leiutaja (1809–1852) *[[Justine Braisaz-Bouchet]], Prantsusmaa laskesuusataja (1996–) *[[Tõnis Braks]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1885–1966) *[[Tõnis Bramanis]], eesti fotograaf (1986–) *[[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur ja treener (1967–) *[[Donato Bramante]], itaalia arhitekt ja maalikunstnik (suri 1514) *[[Peeter Brambat]], eesti flötist ja režissöör (1954–2014) *[[Trine Bramsen]], Taani poliitik (1981–) *[[Kenneth Branagh]], USA filmirežissöör ja näitleja (1960–) *[[Elton Brand]], NBA korvpallur (1979–) *[[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja (1922–) *[[Russell Brand]], Briti koomik, näitleja, raadio saatejuht, publitsist ja aktivist (1975–) *[[Robert Brandenberger]], Kanada füüsik (1954–) *[[Maria Eleonora von Brandenburg]], Brandenburgi printsess ja Rootsi kuninga abikaasa (1599–1655) *[[David Brandes]], Saksa muusikaprodutsent (1968–) *[[Georg Brandes]], taani kirjandusteadlane ja kriitik (1842–1927) *[[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik (1668–1735) *[[Heinrich Brandler]], Saksamaa poliitik (1881–1967) *[[Elmar Brandmann]], eesti kompvekitööstur ja lendur (1912–1991) *[[Marlon Brando]], USA filminäitleja (1924–2004) *[[Robert Brandom]], filosoof ja loogik (1950–) *[[Ahasver von Brandt]], Saksamaa ajaloolane *[[Asverus von Brandt]], Preisimaa diplomaat 16. sajandil *[[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Boris Brandt]], eesti advokaat (1900–1941) *[[Karl Brandt]], prantsuse päritolu Saksa arst, Saksamaa riigitegelane ja sõjaväelane (1904–1948) *[[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Richard Brandt]], USA filosoof (1910–1997) *[[Willy Brandt]], Saksamaa poliitik (1913–1992) *[[Laura Branigan]], USA laulja ja näitleja (1952–2004) *[[Enn Branno]], eesti alpinist (1946–2004) *[[Richard Branson]], Briti ettevõtja (1950–) *[[Ana Maria Brânză]], Rumeenia vehkleja (1984–) *[[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige (1948–2020) *[[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur (1989–) *[[Karl Hjalmar Branting]], Rootsi poliitik (1860–1925) *[[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (1907–2024) *[[Georges Braque]], prantsuse kunstnik (1882–1963) *[[Venceslau Brás Pereira Gomes]], Brasiilia poliitik (1868–1966) *[[Arvid Leopold Brasche]], eesti vaimulik (1878–1938) *[[Christfried Brasche]], Eesti vaimulik (1875–1949) *[[Ernst Brasche]], baltisaksa päritolu Eesti arst, maletaja ja purjesportlane (1873–1933) *[[Johann Heinrich Brasche]], Eesti vaimulik (1843–1906) *[[Johannes Brasche]], Eesti vaimulik (1877–1960) *[[Oskar Wilhelm Brasche]], Eesti apteeker, Paide linnapea ja Riigiduuma saadik (1865–1954) *[[Chris Brasher]], Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1928–2003) *[[Kristiina Brask]], soome laulja (1990–) *[[Brassaï]], ungari päritolu fotograaf ja kunstnik (1899–1984) *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Georges Brassens]], prantsuse luuletaja ja laulja (1921–1981) *[[Anne Brasseur]], Luxembourgi poliitik (1950–) *[[Claude Brasseur]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1936–2020) *[[Pierre Brasseur]], prantsuse näitleja (1905–1972) *[[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja (1993–) *[[Algirdas Brazauskas]], Leedu poliitik (1932–2010) *[[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (1997–) *[[Alina Braziulene]], Eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor (1971–) *[[Vidmantas Brazys]], Leedu poliitik (1946–2017) *[[Pierre Savorgnan de Brazza]], itaalia päritolu Prantsusmaa maadeavastaja (1852–1905) *[[Baiba Braže]], Läti diplomaat (1966–) *[[Inge Bråten]], Norra suusatreener ja spordikommentaator (1948–2012) *[[Kenneth Bråten]], norra kahevõistleja (1974–) *[[Ryan Brathwaite]], Barbadose tõkkejooksja (1988–) *[[Dimitrie Brătianu]], Rumeenia poliitik (1818–1892) *[[Ion C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1821–1891) *[[Ion I. C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1864–1927) *[[Vintilă Brătianu]], Rumeenia poliitik (1867–1930) *[[Michael Bratman]], USA filosoof (1945–) *[[Nicolas Bratza]], Briti jurist (1945–) *[[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija (1998–) *[[Trygve Bratteli]], Norra poliitik (1910–1984) *[[Rune Brattsveen]], norra laskesuusataja (1984–) *[[Natalja Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Polina Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Alenka Bratušek]], Sloveenia poliitik (1970–) *[[Walther von Brauchitsch]], saksa kindralfeldmarssal (1881–1948) *[[Sabine Brauckmann]], saksa bioloogiaajaloolane (1956–) *[[Friedrich Brauell]], mikrobioloog (1807–1882) *[[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik (1983–) *[[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (1945–2015) *[[Andre Braugher]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1962–2023) *[[Aleksander Braun]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Eva Braun]], Adolf Hitleri abikaasa (1912–1945) *[[Karl Ferdinand Braun]], saksa füüsik (1850–1918) *[[Karmen Braun]], eesti ujuja ja treener (1959–2018) *[[Max Braun]], saksa zooloog (1850–1930) *[[Wernher von Braun]], saksa raketiteadlane (1912–1977) *[[Ülle Braun]], eesti klaasikunstnik (1942–) *[[Mārtiņš Brauns]], läti helilooja (1951–2021) *[[Suella Braverman]], Suurbritannia jurist ja poliitik (1980–) *[[Chuy Bravo]], Mehhiko-USA näitleja ja meelelahutaja (1956–2019) *[[Ciara Bravo]], USA näitleja (1997–) *[[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Manuela Bravo]], portugali laulja (1957–) *[[Omar Bravo]], Mehhiko jalgpallur (1980–) *[[Christian Braw]], Rootsi kiriku pastor ja teoloog (1948–) *[[Tuija Brax]], Soome poliitik (1965–) *[[Toni Braxton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1967–) *[[Sarah Bray]], Luksemburgi laulja (1954–) ==Brd== *[[Thomas Brdaric]] ==Bre== *[[B-Real]], USA räppar (1970–) *[[Bertolt Brecht]], saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja *[[John C. Breckinridge]], USA ja Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik ja sõjaväelane (1821–1875) *[[Peter Bredal]], Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses (1683–1756) *[[Herbert Brede]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Tillmann Bredenbach]], saksa vaimulik ja kroonik (1526–1587) *[[Trond-Arne Bredesen]], Norra kahevõistleja (1967–) *[[Feliks Breede]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Lauri Breede]], eesti koorijuht (1957–) *[[Maire Breede]], eesti rahvaharidustegelane (1956–) *[[Philip Breedlove]], USA sõjaväelane (1955–) *[[Craig Breen]], Iirimaa rallisõitja (1990–2023) *[[Goran Bregović]], serbia ja horvaadi päritolu muusik ja helilooja (1950–) *[[Nani Bregvadze]], gruusia laulja, pianist ja pedagoog (1936–) *[[Alfred Brehm]], saksa zooloog (1829–1884) *[[Anja Breien]], Norra filmilavastaja ja -stsenarist (1940–2026) *[[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Riho Breivel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar (1979–) *[[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja (1877–1941) *[[Ruben Brekelmans]], Hollandi poliitik (1986–) *[[Jacques Brel]], Belgia laulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja (1929–1978) *[[Ewert von Bremen]], Rootsi riigitegelane (1579–1645) *[[Siegfried von Bremen]], Eesti advokaat (1886–?) *[[Fredrika Bremer]], Rootsi kirjanik ja naisõiguslane (1801–1865) *[[Arvīds Brēmers]], Läti poliitik ja põllumees (1871–1941) *[[Nicolaus Michael Bremer]], Pärnu raehärra (1826–1898) *[[Jaan Brems]], eesti arst (1889–1959) *[[Carlos Alberto Brenes]], Nicaragua president (1884-1942) *[[Tonje Brenna]], Norra poliitik (1987–) *[[Eileen Brennan]], USA filminäitleja (1932–2013) *[[Herbie Brennan]], iiri kirjanik (1940–2024) *[[John Owen Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1955–) *[[Friedrich Brenner]], saksa päritolu Eesti organist, muusikapedagoog ja helilooja (1815–1898) *[[Johannes Brenner]], eesti jalgpallur (1906–1975) *[[Peter Brenner]], Eesti vaimulik (1677–1720) *[[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (1927–2019) *[[Franz Brentano]], saksa filosoof ja psühholoog (1838–1917) *[[Frieda Brepoels]], Belgia poliitik (1955–) *[[Giacomo Bresadola]], itaalia mükoloog (1847–1929) *[[Vasile Brescanu]], Moldova filminäitleja ja -lavastaja (1940–2010) *[[Vilnis Edvīns Bresis]], Läti poliitik (1938–2017) *[[Abigail Breslin]], USA filminäitleja (1996–) *[[Randolph Bresnik]], Ameerika Ühendriikide astronaut jamerejalaväelane (1967–) *[[Maximilian Bresowsky]], Eesti psühhiaater (1877–1945) *[[Harry Bresslau]], juudi päritolu Saksamaa ajaloolane (1848–1926) *[[Robert Bresson]], prantsuse filmirežissöör ja -stsenarist (1901–1999) *[[Tadeusz Breza]], poola kirjanik (1905–1970) *[[Michal Březina]], tšehhi iluuisutaja (1990–) *[[Andrei Brežnev]], Venemaa poliitik (1961–2018) *[[Juri Brežnev]], Venemaa riigitegelane (1933–2013) *[[Leonid Brežnev]], Nõukogude poliitik (1906–1982) *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška), ukraina laulja (1982–) *[[Leo Bretholz]], Austria kirjanik ja holokaustis ellujääja (1921–2014) *[[André Breton]], prantsuse kirjanik ja luuletaja (1896–1966) *[[Mitrofan Bretškevitš]], ukraina ajaloolane, slavist (1870–1963) *[[Jeremy Brett]], inglise teatri-, seriaali- ja filminäitleja (1933–1995) *[[Carsten Breuer]], Saksamaa sõjaväelane (1964–) *[[Walter Breuning]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (1896–) *[[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], saksa teoloog (1616–1700) *[[Carl Hermann von Brevern]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1704–1744) *[[Iwan von Brevern]], Venemaa riigitegelane (1812–1885) *[[Johann von Brevern]], baltisaksa poliitik (1749–1803) *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]], Venemaa sõjaväelane (1825–1878) *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]], Venemaa sõjaväelane (1814–1890) *[[Derrick Brew]], USA jooksja (1977–) *[[Jan Brewer]], USA poliitik (1944–) *[[Paget Brewster]], USA filminäitleja (1969–) *[[Karl von Breyer]], baltisaksa mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses (1746–1813) ==Brg== *[[Milan Brglez]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1967–) ==Bri== *[[Anne Briand]], prantsuse laskesuusataja *[[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Algimantas Briaunys]], Leedu endine jalgpallur ja jalgpallitreener (1964–) *[[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (1929–2015) *[[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja (1970–) *[[Viktoras Bridaitis]], leedu jalgpallur (1965–2014) *[[Jim Bridenstine]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja [[NASA]] peadirektor (1975–) *[[Beau Bridges]], USA näitleja (1941–) *[[Jeff Bridges]], USA näitleja ja muusik (1949–) *[[Percy Williams Bridgman]], USA füüsik ja teadusfilosoof (1882–1961) *[[Anna Brigadere]], läti kirjanik (1861–1933) *[[Federica Brignone]], itaalia mäesuusataja (1990–) *[[Mairis Briedis]], läti poksija (1985–) *[[Søren Brier]], taani bioloog ja semiootik (1951–) *[[Johann Briesmann]], saksa reformaator (1488–1549) *[[Ella Briggs]], Austria arhitekt (1880–1977) *[[Johnny Briggs]], inglise filmi- ja seriaalinäitleja (1935–2021) *[[Sarah Brightman]], inglise laulja ja näitleja (1960–) *[[Jean Anthelme Brillat-Savarin]], prantsuse gastronoom (1755–1826) *[[Wilford Brimley]], USA näitleja (1934–2020) *[[Sergei Brin]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Erna von Brinckmann]], baltisaksa kunstnik (1899–1967) *[[Eduard Brindfeldt]], Eesti haridustegelane (1962–) *[[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik (1939–2025) *[[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1935–2015) *[[Jörgen Brink]], rootsi suusataja (1974–) *[[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1977–) *[[Kaspars Briškens]], Läti poliitik, majandusteadlane ja diplomaat (1982) *[[Piret Bristol]], eesti luuletaja (1968–) *[[Brita Olofsdotter]], Soome päritolu Rootsi ratsaväelane (suri 1569) *[[Miguel Britos]], Uruguay jalgpallur (1985–) *[[Kim Britov]], vene maalikunstnik (1925–2010) *[[Erhard Britzke]], Nõukogude Liidu keemik (1877–1953) *[[Benjamin Britten]], inglise helilooja ja pianist (1913–1976) *[[Fricis Brīvzemnieks]] (kodanikunimega Fricis Treilands), Läti folklorist (1846–1907) ==Brj== *[[Valeri Brjussov]], vene kirjanik (1873–1924) ==Brn== *[[Ana Brnabić]], Serbia poliitik (1975–) *[[Gabriel Brnčić]], tšiili helilooja (1942–) *[[Nikolina Brnjac]], Horvaatia poliitik (1978–) ==Bro== *[[Donald Broadbent]], Briti eksperimentaalpsühholoog (1926–1993) *[[Alex Broadhurst]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Terry Broadhurst]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Brian Brobbey]], Hollandi jalgpallur (2002–) *[[Pierre Paul Broca]], prantsuse arst ja antropoloog (1824–1880) *[[Hermann Broch]], juudi päritolu Austria kirjanik (1886–1951) *[[Arwed Brock]], Eesti advokaat (1895–?) *[[Håkan Brock]], Rootsi endine poksija (1961–) *[[Sebastian Brock]], Briti sürioloog (1938–) *[[Carl Brockelmann]], saksa semitoloog (1868–1956) *[[Eduard Brockhusen]], Tartu kullassepp *[[Reiner Brocmann]], pastor ja juhuluuletaja (1609–1647) *[[Reiner Brockmann noorem]], Eestimaa vaimulik (1640–1704) *[[Nora Brockstedt]], norra laulja (1923–2015) *[[Max Brod]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1884–1968) *[[Joakim Brodén]], Rootsi-Tšehhi muusik (1980–) *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jonas Brodin]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (1943–2022) *[[Zbigniew Bródka]], poola kiiruisutaja (1984–) *[[Jossif Brodski]], juudi päritolu venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist (1940–1996) *[[Johann von dem Broele]], teise nimega Plater, Liivi ordu maamarssal (suri 1529) *[[Louis de Broglie]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1892–1987) *[[Armando Broja]], Albaania-Inglise jalgpallur (2001–) *[[Elmar Brok]], Saksa poliitik ja raadiotoimetaja (1946–) *[[Ivar Brok]], Eesti sõjaväelane (1977–2008) *[[Baiba Broka]], Läti poliitik (1975–) *[[Corry Brokken]], hollandi laulja (1932–2016) *[[Margit Brokko]], eesti malekohtunik (1973–) *[[Henri Broms]], soome semiootik (1927–2014) *[[Giovanni van Bronckhorst]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Urie Bronfenbrenner]], USA psühholoog (1917–2005) *[[Leo Daniël Brongersma]], Hollandi zooloog (1907–1994) *[[Dylan Bronn]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Charles Bronson]], USA näitleja (1921–2003) *[[David Bronštein]], Nõukogude Liidu maletaja (1924–2006) *[[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (1923–2022) *[[Anne Brontë]], inglise kirjanik (1820–1849) *[[Branwell Brontë]], inglise maalikunstnik ja luuletaja (1817–1848) *[[Charlotte Brontë]], inglise kirjanik (1818–1855) *[[Emily Brontë]], inglise kirjanik (1818–1848) *[[Jayne Brook]], USA näitleja (1960–) *[[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (1925–2022) *[[Charles Anthony Johnson Brooke]], Sarawaki radža (1829–1917) *[[Charles Vyner Brooke]], Sarawaki radža (1874–1963) *[[Edward Brooke]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1919–2015) *[[James Brooke]], Sarawaki radža (1803–1868) *[[Anita Brookner]], Briti kirjanik ja kunstiajaloolane (1928–2016) *[[Garth Brooks]], USA laulja (1962–) *[[John Anthony Brooks]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1993–) *[[Louise Brooks]], USA näitleja (1906–1985) *[[Louise Cromwell Brooks]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam (1890–1965) *[[Mel Brooks]], Ameerika näitleja, filmirežissöör, stsenarist, produtsent (1926–) *[[Nathan Brooks]], USA poksija (1933–2020) *[[John Broome]], Briti filosoof ja majandusteadlane (1947–) *[[Hugo Broos]], Belgia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) *[[Edward Brophy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1895–1960) *[[Berit Brørby]], Norra poliitik (1950–) *[[Pierce Brosnan]], iiri filminäitleja (1953–) *[[Alex Brosque]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jack Broughton]], Inglismaa poksija (suri 1789) *[[Leo Brouwer]], Kuuba helilooja, kitarrist ja dirigent (1939–) *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (1949–) *[[Eduard Brovko]], NSV Liidu tõstja ja treener (1936–2002) *[[Ben Browder]], USA näitleja ja kirjanik (sündinud 1962) *[[Earl Browder|Earl Russell Browder]], Ameerika Kommunistliku Partei peasekretär 1934–1945 (1891–1973) *[[Bonnie Brown]], USA kantrilaulja (1938–2016) *[[Chris Brown]], USA laulja (1989–) *[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]], Bahama jooksja (1978–) *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Curtis Brown]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1956–) *[[Dan Brown]], Ameerika põnevuskirjanik (sündinud 1964) *[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]], USA filmiprodutsent (1916–2010) *[[Dustin Brown]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Errol Brown]], Jamaica päritolu Briti laulja ja laululooja (1943–2015) *[[Fredric Brown]], USA kirjanik (1906–1972) *[[Gordon Brown]], Suurbritannia poliitik (1951–) *[[James Brown]], USA laulja (1933–2006) *[[James J. Brown]], Ameerika Ühendriikide kaevandusinsener, leiutaja ja seltskonnategelane (1854–1922) *[[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (1934–2015) *[[John Brown]], USA abolitsionist ja terrorist (1800–1859) *[[Lancelot Brown]], inglise maastikuarhitekt (1716–1783) *[[Margaret Brown]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam, uusrikas ja filantroop (1867–1932) *[[Melanie Brown]], inglise poplaulja (sündinud 1975) *[[Patrick Brown]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Robert Brown]], inglise botaanik (1773–1858) *[[Sandra Brown]], USA kirjanik (1948–) *[[Scott Brown]], Šotimaa jalgpallur (1985–) *[[Sheldon Brown]], ameerika jalgrataste guru (1944–2008) *[[Violet Brown]], Jamaica ülipikaealine (1900–2017) *[[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur (1979–) *[[Jessica Brown Findlay]], inglise filminäitleja (1989–) *[[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur (1995–) *[[Gaston Browne]], Antigua ja Barbuda poliitik (1967–) *[[George Browne]], iiri päritolu Venemaa riigitegelane (1698–1792) *[[Harry Browne]], USA finantsnõustaja, publitsist ja poliitik (1933–2006) *[[Michael Browne]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1887–1971) *[[Patti Ann Browne]], USA teleajakirjanik (1969–) *[[Adriana Brownlee]], Suurbritannia alpinist (2001–) *[[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (1935–2025) *[[Suzanne Brøgger]], taani kirjanik ja ajakirjanik (1944–) ==Brz== *[[Jan Brzechwa]], Poola kirjanik (1898–1966) *[[Zbigniew Brzezinski]], Poola päritolu USA politoloog ja poliitik (1928–2017) *[[Jerzy Brzozowski]], Poola poliitik, diplomaat (1899–1974) ==Brž== *[[Irina Bržeska]], Tallinnas elanud maalikunstnik (1909–1990) ==Bru== *[[Aristide Bruant]], prantsuse kabareelaulja (1851–1925) *[[Ed Bruce]], USA kantrimuusik ja laulukirjutaja (1939–2021) *[[Jack Bruce]], šoti basskitarrist (1943–2014) *[[Jacob Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1669–1735) *[[Patrick Henry Bruce]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1881–1936) *[[Robert Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1668–1720) *[[Rowena Mary Bruce]], Briti maletaja (1919–1999) *[[William Speirs Bruce]], šoti loodusteadlane, polaaruurija ja okeanograaf (1897–1921) *[[Max Bruch]], saksa helilooja ja dirigent (1838–1920) *[[Ricky Bruch]], rootsi kergejõustiklane (1946–2011) *[[Karlo Bručić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Anton Bruckner]], austria helilooja (1824–1896) *[[Jerry Bruckheimer]], USA filmi- ja teleprodutsent (1945) *[[Joachim Brudziński]], Poola poliitik (1968–) *[[Edmund Bruggmann]], Šveitsi mäesuusataja (1943–2014) *[[Karl Brugmann]], saksa keeleteadlane (1849–1919) *[[Ivano Brugnetti]], Itaalia käija (1976–) *[[Daniel Bruhl]], eesti seltsitegelane (1840–1912) *[[Nicolaus Bruhns]], saksa organist ja helilooja (1665–1697) *[[Oskar Alexander Bruhns]], Eesti vaimulik (1881–1945) *[[Inge de Bruijn]], Hollandi ujuja *[[Heinrich Bruiningk]], Eesti vaimulik (1675–1736) *[[Hermann von Bruiningk]], baltisaksa ajaloolane ja arhivaar (1849–1927) *[[Hanke Bruins Slot]], Hollandi poliitik ja erusõjaväelane (1977–) *[[Gilbert Brulé]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Valeri Brumel]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1942–2003) *[[Axel Brun]], eestirootslasest maadleja ja maadluskohtunik (1930–2020) *[[Dick Bruna]], hollandi lastekirjanik ja raamatute illustraator (1927–2017) *[[Pablo Bruna]], pime hispaania helilooja ja organist (1611–1679) *[[Martin Brundle]], Inglismaa Vormel 1 piloot (1959–) *[[Gro Harlem Brundtland]], Norra poliitik, diplomaat ja füüsik (1939–) *[[Isambard Kingdom Brunel]], Briti mehaanika- ja ehitusinsener (1806–1859) *[[Liina Brunelle]], Eesti päritolu Prantsusmaal elav näitleja (1978–) *[[Filippo Brunelleschi]] *[[Jerome Bruner]], USA psühholoog (1915–2016) *[[Hans Brunhart]], Liechtensteini poliitik ja pankur (1945–) *[[Bernard Brunhes]], prantsuse geofüüsik (1867–1910) *[[Carla Bruni]], itaalia päritolu prantsuse laulja, laulukirjutaja, endine modell (1967–) *[[Gianmaria Bruni]], itaalia võidusõitja (1981–) *[[Mary E. Brunkow]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog, immunoloog ja geneetik (1961–) *[[Magnus Brunner]], Austria poliitik (1972–) *[[Otto Brunner]], Austria ja Saksamaa ajaloolane (1898–1982) *[[Luke Brunning]], Briti filosoof *[[Bruno (Liivi ordumeister)|Bruno]], Liivi ordumeister (suri 1298) *[[Giordano Bruno]], itaalia õpetlane (1548–1600) *[[Ferdinand Brunot]], prantsuse keeleteadlane (1860–1938) *[[Dmitri Bruns]], Eesti arhitekt (1929–2020) *[[Heinrich Bruns]], saksa matemaatik ja astronoom (1848–1919) *[[Celine Brun-Lie]], Norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Gösta Brunow]], keemik (1936–) *[[Leonhard Brunovsky]], Eesti vaimulik (1895–1968) *[[Doyle Brunson]], USA pokkerimängija (1933–2023) *[[Neeme Brus]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Otto Brusiin]], soome õigusfilosoof (1909–1976) *[[Thomas Brussig]], saksa kirjanik (1965–) *[[Aleksei Brussilov]], Venemaa sõjaväelane (1862–1932) *[[Agnieszka Brustman]], poola maletaja malekohtunik (1962–) *[[Rasma Bruzīte]], läti skulptor (1919–2001) *[[Danila Brutaloff]], Eesti muusik *[[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja (2005–) *[[Brutus Troojast]], brittide kuningas *[[Brutus Rohekilp]], brittide kuningas *[[Eivin Bruun]], Taani sõjaväelane (1893–1919) *[[Peter Bruun]], Taani helilooja (1968–) *[[Rudolf Bruus]], Eesti sõjaväelane (1916–2005) ==Brõ== *[[Oleg Brõžak]], Kasahstani ooperilaulja (1960–2015) ==Brä== *[[Kai Brännkärr]], Soome poksija (1971–) ==Brö== *[[Carl Johann Bröcker]], Eesti vaimulik (1811–1844) ==Brü== *[[Inge Brück]], saksa laulja (1936–2025) *[[Alexander Brückner]], baltisaksa ajaloolane (1832–1896) *[[Karsten Brüggemann]], ajaloolane (1965–) *[[Gerhard von der Brüggen]], Kuldīga komtuur (suri 1529) *[[Heinrich von der Brüggen]], Liivi ordu maamarssal (suri 1501) *[[Hermann von Brüggenei]], genannt Hasenkamp, Liivi ordumeister (suri 1549) *[[Wennemar von Brüggenei]], Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401 *[[Daniel Brühl]], saksa-hispaania päritolu filminäitleja (1978–) *[[Christian Brüller]] (alates 1938. aastast Kristjan Prüller), Eestimaa haridustegelane ja poliitik (1877–1950) *[[Karl Brüllov]], prantsuse-saksa päritolu maalikunstnik (1799–1852) ==Bry== *[[Knut Bry]], norra fotograaf (1946–) *[[Joe Bryan]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Luke Bryan]], USA laulja (1976–) *[[Aidy Bryant]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1987–) *[[Gyude Bryant]], Libeeria poliitik (1949–) *[[Kobe Bryant]], USA korvpallur (1978–2020) *[[Gavin Bryars]], Briti helilooja ja kontrabassimängija (1943–) *[[Quentin Bryce]], Austraalia jurist ja riigiametnik (1942–) *[[Arto Bryggare]], Soome jooksja ja poliitik (1958–) *[[Janka Bryl]], valgevene kirjanik (1917–2006) *[[Tine Bryld]], taani sotsiaaltöötaja ja kirjanik (1939–2011) *[[Ernest Bryll]], poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1935–2024) *[[Barbara Brylska]], poola teatri- ja filminäitleja (1941–) *[[Ingvild Bryn]], norra ajakirjanik *[[Yul Brynner]], USA teatri- ja filminäitleja (1920–1985) *[[Bryson Ahhaiast]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bryson Herakleiast]], vanakreeka sofist ja matemaatik (5. sajand eKr) *[[Bill Bryson]], Briti reisikirjanik (1951–) *[[Matthew Bryza]], USA diplomaat [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Br, Biograafiad]] bn68dashqwkj0uns146sk2j0hb1e4v9 7206145 7206143 2026-08-01T20:14:40Z Velirand 67997 /* Bre */ 7206145 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Br)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Br". ==Bra== *[[Oddvar Brå]], norra murdmaasuusataja (1951–) *[[Jakub Brabec]], Tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Richard Brabec]], Tšehhi poliitik (1966–) *[[Georg von Brabeck]], Sigulda komtuur 16. sajandil *[[Pietro Bracci]], itaalia skulptor (1700–1773) *[[Lorraine Bracco]], USA näitleja (1954–) *[[Oskar Brackmann]], Pärnu bürgermeister ja linnapea (1841–1927) *[[Marvin Bracy]], USA sprinter (1993–) *[[Ray Bradbury]], USA ulmekirjanik (1920–2012) *[[Georg von Bradke]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1796–1862) *[[Francis Herbert Bradley]], Briti filosoof (1846–1924) *[[Karen Bradley]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Marion Zimmer Bradley]], USA naiskirjanik (1930–1999) *[[Michael Bradley]], USA jalgpallur (1987–) *[[Hugh Bradner]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2008) *[[Tom Bradshaw]], Walesi jalgpallur (1992–) *[[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1972–) *[[Zach Braff]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1975–) *[[Ethel Brafmann]], Eesti maastikuarhitekt (1921–2005) *[[Sergei Bragin]], Eesti jalgpallur (1967–) *[[Alberto Braglia]], itaalia võimleja (1883–1954) *[[Per Brahe]], Rootsi sõjaväelane ja riigimees (1602–1680) *[[Tycho Brahe]], taani teadlane (1546–1601) *[[Yacine Brahimi]], Alžeeria jalgpallur (1990–) *[[Otto Brahm]], juudi päritolu Saksamaa teatrikriitik ja teatrijuht (1856–1912) *[[Johannes Brahms]], saksa helilooja (1833–1897) *[[Louis Braille]], pimedate kirja leiutaja (1809–1852) *[[Justine Braisaz-Bouchet]], Prantsusmaa laskesuusataja (1996–) *[[Tõnis Braks]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1885–1966) *[[Tõnis Bramanis]], eesti fotograaf (1986–) *[[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur ja treener (1967–) *[[Donato Bramante]], itaalia arhitekt ja maalikunstnik (suri 1514) *[[Peeter Brambat]], eesti flötist ja režissöör (1954–2014) *[[Trine Bramsen]], Taani poliitik (1981–) *[[Kenneth Branagh]], USA filmirežissöör ja näitleja (1960–) *[[Elton Brand]], NBA korvpallur (1979–) *[[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja (1922–) *[[Russell Brand]], Briti koomik, näitleja, raadio saatejuht, publitsist ja aktivist (1975–) *[[Robert Brandenberger]], Kanada füüsik (1954–) *[[Maria Eleonora von Brandenburg]], Brandenburgi printsess ja Rootsi kuninga abikaasa (1599–1655) *[[David Brandes]], Saksa muusikaprodutsent (1968–) *[[Georg Brandes]], taani kirjandusteadlane ja kriitik (1842–1927) *[[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik (1668–1735) *[[Heinrich Brandler]], Saksamaa poliitik (1881–1967) *[[Elmar Brandmann]], eesti kompvekitööstur ja lendur (1912–1991) *[[Marlon Brando]], USA filminäitleja (1924–2004) *[[Robert Brandom]], filosoof ja loogik (1950–) *[[Ahasver von Brandt]], Saksamaa ajaloolane *[[Asverus von Brandt]], Preisimaa diplomaat 16. sajandil *[[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Boris Brandt]], eesti advokaat (1900–1941) *[[Karl Brandt]], prantsuse päritolu Saksa arst, Saksamaa riigitegelane ja sõjaväelane (1904–1948) *[[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik (1944–2021) *[[Richard Brandt]], USA filosoof (1910–1997) *[[Willy Brandt]], Saksamaa poliitik (1913–1992) *[[Laura Branigan]], USA laulja ja näitleja (1952–2004) *[[Enn Branno]], eesti alpinist (1946–2004) *[[Richard Branson]], Briti ettevõtja (1950–) *[[Ana Maria Brânză]], Rumeenia vehkleja (1984–) *[[Nadejda Brânzan]], Moldova infektsionist ja parlamendi liige (1948–2020) *[[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur (1989–) *[[Karl Hjalmar Branting]], Rootsi poliitik (1860–1925) *[[Maria Branyas Morera]], katalaani ülipikaealine (1907–2024) *[[Georges Braque]], prantsuse kunstnik (1882–1963) *[[Venceslau Brás Pereira Gomes]], Brasiilia poliitik (1868–1966) *[[Arvid Leopold Brasche]], eesti vaimulik (1878–1938) *[[Christfried Brasche]], Eesti vaimulik (1875–1949) *[[Ernst Brasche]], baltisaksa päritolu Eesti arst, maletaja ja purjesportlane (1873–1933) *[[Johann Heinrich Brasche]], Eesti vaimulik (1843–1906) *[[Johannes Brasche]], Eesti vaimulik (1877–1960) *[[Oskar Wilhelm Brasche]], Eesti apteeker, Paide linnapea ja Riigiduuma saadik (1865–1954) *[[Chris Brasher]], Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1928–2003) *[[Kristiina Brask]], soome laulja (1990–) *[[Brassaï]], ungari päritolu fotograaf ja kunstnik (1899–1984) *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Georges Brassens]], prantsuse luuletaja ja laulja (1921–1981) *[[Anne Brasseur]], Luxembourgi poliitik (1950–) *[[Claude Brasseur]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1936–2020) *[[Pierre Brasseur]], prantsuse näitleja (1905–1972) *[[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja (1993–) *[[Algirdas Brazauskas]], Leedu poliitik (1932–2010) *[[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide keskmaajooksja (1997–) *[[Alina Braziulene]], Eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor (1971–) *[[Vidmantas Brazys]], Leedu poliitik (1946–2017) *[[Pierre Savorgnan de Brazza]], itaalia päritolu Prantsusmaa maadeavastaja (1852–1905) *[[Baiba Braže]], Läti diplomaat (1966–) *[[Inge Bråten]], Norra suusatreener ja spordikommentaator (1948–2012) *[[Kenneth Bråten]], norra kahevõistleja (1974–) *[[Ryan Brathwaite]], Barbadose tõkkejooksja (1988–) *[[Dimitrie Brătianu]], Rumeenia poliitik (1818–1892) *[[Ion C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1821–1891) *[[Ion I. C. Brătianu]], Rumeenia poliitik (1864–1927) *[[Vintilă Brătianu]], Rumeenia poliitik (1867–1930) *[[Michael Bratman]], USA filosoof (1945–) *[[Nicolas Bratza]], Briti jurist (1945–) *[[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija (1998–) *[[Trygve Bratteli]], Norra poliitik (1910–1984) *[[Rune Brattsveen]], norra laskesuusataja (1984–) *[[Natalja Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Polina Bratuhhina]], Eesti rannavõrkpallur (1987–) *[[Alenka Bratušek]], Sloveenia poliitik (1970–) *[[Walther von Brauchitsch]], saksa kindralfeldmarssal (1881–1948) *[[Sabine Brauckmann]], saksa bioloogiaajaloolane (1956–) *[[Friedrich Brauell]], mikrobioloog (1807–1882) *[[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik (1983–) *[[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (1945–2015) *[[Andre Braugher]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1962–2023) *[[Aleksander Braun]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Eva Braun]], Adolf Hitleri abikaasa (1912–1945) *[[Karl Ferdinand Braun]], saksa füüsik (1850–1918) *[[Karmen Braun]], eesti ujuja ja treener (1959–2018) *[[Max Braun]], saksa zooloog (1850–1930) *[[Wernher von Braun]], saksa raketiteadlane (1912–1977) *[[Ülle Braun]], eesti klaasikunstnik (1942–) *[[Mārtiņš Brauns]], läti helilooja (1951–2021) *[[Suella Braverman]], Suurbritannia jurist ja poliitik (1980–) *[[Chuy Bravo]], Mehhiko-USA näitleja ja meelelahutaja (1956–2019) *[[Ciara Bravo]], USA näitleja (1997–) *[[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Manuela Bravo]], portugali laulja (1957–) *[[Omar Bravo]], Mehhiko jalgpallur (1980–) *[[Christian Braw]], Rootsi kiriku pastor ja teoloog (1948–) *[[Tuija Brax]], Soome poliitik (1965–) *[[Toni Braxton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1967–) *[[Sarah Bray]], Luksemburgi laulja (1954–) ==Brd== *[[Thomas Brdaric]] ==Bre== *[[B-Real]], USA räppar (1970–) *[[Bertolt Brecht]], saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja (1898–1956) *[[John C. Breckinridge]], USA ja Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik ja sõjaväelane (1821–1875) *[[Peter Bredal]], Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses (1683–1756) *[[Herbert Brede]], Eesti sõjaväelane (1900–1942) *[[Tillmann Bredenbach]], saksa vaimulik ja kroonik (1526–1587) *[[Trond-Arne Bredesen]], Norra kahevõistleja (1967–) *[[Feliks Breede]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Lauri Breede]], eesti koorijuht (1957–) *[[Maire Breede]], eesti rahvaharidustegelane (1956–) *[[Philip Breedlove]], USA sõjaväelane (1955–) *[[Craig Breen]], Iirimaa rallisõitja (1990–2023) *[[Goran Bregović]], serbia ja horvaadi päritolu muusik ja helilooja (1950–) *[[Nani Bregvadze]], gruusia laulja, pianist ja pedagoog (1936–) *[[Alfred Brehm]], saksa zooloog (1829–1884) *[[Anja Breien]], Norra filmilavastaja ja -stsenarist (1940–2026) *[[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Riho Breivel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar (1979–) *[[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja (1877–1941) *[[Ruben Brekelmans]], Hollandi poliitik (1986–) *[[Jacques Brel]], Belgia laulja, helilooja, filmirežissöör ja näitleja (1929–1978) *[[Ewert von Bremen]], Rootsi riigitegelane (1579–1645) *[[Siegfried von Bremen]], Eesti advokaat (1886–?) *[[Fredrika Bremer]], Rootsi kirjanik ja naisõiguslane (1801–1865) *[[Arvīds Brēmers]], Läti poliitik ja põllumees (1871–1941) *[[Nicolaus Michael Bremer]], Pärnu raehärra (1826–1898) *[[Jaan Brems]], eesti arst (1889–1959) *[[Carlos Alberto Brenes]], Nicaragua president (1884-1942) *[[Tonje Brenna]], Norra poliitik (1987–) *[[Eileen Brennan]], USA filminäitleja (1932–2013) *[[Herbie Brennan]], iiri kirjanik (1940–2024) *[[John Owen Brennan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1955–) *[[Friedrich Brenner]], saksa päritolu Eesti organist, muusikapedagoog ja helilooja (1815–1898) *[[Johannes Brenner]], eesti jalgpallur (1906–1975) *[[Peter Brenner]], Eesti vaimulik (1677–1720) *[[Sydney Brenner]], Lõuna-Aafrika Vabariigi bioloog (1927–2019) *[[Franz Brentano]], saksa filosoof ja psühholoog (1838–1917) *[[Frieda Brepoels]], Belgia poliitik (1955–) *[[Giacomo Bresadola]], itaalia mükoloog (1847–1929) *[[Vasile Brescanu]], Moldova filminäitleja ja -lavastaja (1940–2010) *[[Vilnis Edvīns Bresis]], Läti poliitik (1938–2017) *[[Abigail Breslin]], USA filminäitleja (1996–) *[[Randolph Bresnik]], Ameerika Ühendriikide astronaut jamerejalaväelane (1967–) *[[Maximilian Bresowsky]], Eesti psühhiaater (1877–1945) *[[Harry Bresslau]], juudi päritolu Saksamaa ajaloolane (1848–1926) *[[Robert Bresson]], prantsuse filmirežissöör ja -stsenarist (1901–1999) *[[Tadeusz Breza]], poola kirjanik (1905–1970) *[[Michal Březina]], tšehhi iluuisutaja (1990–) *[[Andrei Brežnev]], Venemaa poliitik (1961–2018) *[[Juri Brežnev]], Venemaa riigitegelane (1933–2013) *[[Leonid Brežnev]], Nõukogude poliitik (1906–1982) *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška), ukraina laulja (1982–) *[[Leo Bretholz]], Austria kirjanik ja holokaustis ellujääja (1921–2014) *[[André Breton]], prantsuse kirjanik ja luuletaja (1896–1966) *[[Mitrofan Bretškevitš]], ukraina ajaloolane, slavist (1870–1963) *[[Jeremy Brett]], inglise teatri-, seriaali- ja filminäitleja (1933–1995) *[[Carsten Breuer]], Saksamaa sõjaväelane (1964–) *[[Walter Breuning]], Ameerika Ühendriikide ülipikaealine (1896–) *[[Johannes Brever (1616−1700)|Johannes Brever]], saksa teoloog (1616–1700) *[[Carl Hermann von Brevern]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1704–1744) *[[Iwan von Brevern]], Venemaa riigitegelane (1812–1885) *[[Johann von Brevern]], baltisaksa poliitik (1749–1803) *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]], Venemaa sõjaväelane (1825–1878) *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]], Venemaa sõjaväelane (1814–1890) *[[Derrick Brew]], USA jooksja (1977–) *[[Jan Brewer]], USA poliitik (1944–) *[[Paget Brewster]], USA filminäitleja (1969–) *[[Karl von Breyer]], baltisaksa mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses (1746–1813) ==Brg== *[[Milan Brglez]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1967–) ==Bri== *[[Anne Briand]], prantsuse laskesuusataja *[[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Algimantas Briaunys]], Leedu endine jalgpallur ja jalgpallitreener (1964–) *[[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (1929–2015) *[[Ilmārs Bricis]], läti laskesuusataja (1970–) *[[Viktoras Bridaitis]], leedu jalgpallur (1965–2014) *[[Jim Bridenstine]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja [[NASA]] peadirektor (1975–) *[[Beau Bridges]], USA näitleja (1941–) *[[Jeff Bridges]], USA näitleja ja muusik (1949–) *[[Percy Williams Bridgman]], USA füüsik ja teadusfilosoof (1882–1961) *[[Anna Brigadere]], läti kirjanik (1861–1933) *[[Federica Brignone]], itaalia mäesuusataja (1990–) *[[Mairis Briedis]], läti poksija (1985–) *[[Søren Brier]], taani bioloog ja semiootik (1951–) *[[Johann Briesmann]], saksa reformaator (1488–1549) *[[Ella Briggs]], Austria arhitekt (1880–1977) *[[Johnny Briggs]], inglise filmi- ja seriaalinäitleja (1935–2021) *[[Sarah Brightman]], inglise laulja ja näitleja (1960–) *[[Jean Anthelme Brillat-Savarin]], prantsuse gastronoom (1755–1826) *[[Wilford Brimley]], USA näitleja (1934–2020) *[[Sergei Brin]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Erna von Brinckmann]], baltisaksa kunstnik (1899–1967) *[[Eduard Brindfeldt]], Eesti haridustegelane (1962–) *[[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik (1939–2025) *[[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1935–2015) *[[Jörgen Brink]], rootsi suusataja (1974–) *[[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1977–) *[[Kaspars Briškens]], Läti poliitik, majandusteadlane ja diplomaat (1982) *[[Piret Bristol]], eesti luuletaja (1968–) *[[Brita Olofsdotter]], Soome päritolu Rootsi ratsaväelane (suri 1569) *[[Miguel Britos]], Uruguay jalgpallur (1985–) *[[Kim Britov]], vene maalikunstnik (1925–2010) *[[Erhard Britzke]], Nõukogude Liidu keemik (1877–1953) *[[Benjamin Britten]], inglise helilooja ja pianist (1913–1976) *[[Fricis Brīvzemnieks]] (kodanikunimega Fricis Treilands), Läti folklorist (1846–1907) ==Brj== *[[Valeri Brjussov]], vene kirjanik (1873–1924) ==Brn== *[[Ana Brnabić]], Serbia poliitik (1975–) *[[Gabriel Brnčić]], tšiili helilooja (1942–) *[[Nikolina Brnjac]], Horvaatia poliitik (1978–) ==Bro== *[[Donald Broadbent]], Briti eksperimentaalpsühholoog (1926–1993) *[[Alex Broadhurst]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Terry Broadhurst]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Brian Brobbey]], Hollandi jalgpallur (2002–) *[[Pierre Paul Broca]], prantsuse arst ja antropoloog (1824–1880) *[[Hermann Broch]], juudi päritolu Austria kirjanik (1886–1951) *[[Arwed Brock]], Eesti advokaat (1895–?) *[[Håkan Brock]], Rootsi endine poksija (1961–) *[[Sebastian Brock]], Briti sürioloog (1938–) *[[Carl Brockelmann]], saksa semitoloog (1868–1956) *[[Eduard Brockhusen]], Tartu kullassepp *[[Reiner Brocmann]], pastor ja juhuluuletaja (1609–1647) *[[Reiner Brockmann noorem]], Eestimaa vaimulik (1640–1704) *[[Nora Brockstedt]], norra laulja (1923–2015) *[[Max Brod]], juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1884–1968) *[[Joakim Brodén]], Rootsi-Tšehhi muusik (1980–) *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jonas Brodin]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (1943–2022) *[[Zbigniew Bródka]], poola kiiruisutaja (1984–) *[[Jossif Brodski]], juudi päritolu venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist (1940–1996) *[[Johann von dem Broele]], teise nimega Plater, Liivi ordu maamarssal (suri 1529) *[[Louis de Broglie]], prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1892–1987) *[[Armando Broja]], Albaania-Inglise jalgpallur (2001–) *[[Elmar Brok]], Saksa poliitik ja raadiotoimetaja (1946–) *[[Ivar Brok]], Eesti sõjaväelane (1977–2008) *[[Baiba Broka]], Läti poliitik (1975–) *[[Corry Brokken]], hollandi laulja (1932–2016) *[[Margit Brokko]], eesti malekohtunik (1973–) *[[Henri Broms]], soome semiootik (1927–2014) *[[Giovanni van Bronckhorst]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Urie Bronfenbrenner]], USA psühholoog (1917–2005) *[[Leo Daniël Brongersma]], Hollandi zooloog (1907–1994) *[[Dylan Bronn]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Charles Bronson]], USA näitleja (1921–2003) *[[David Bronštein]], Nõukogude Liidu maletaja (1924–2006) *[[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (1923–2022) *[[Anne Brontë]], inglise kirjanik (1820–1849) *[[Branwell Brontë]], inglise maalikunstnik ja luuletaja (1817–1848) *[[Charlotte Brontë]], inglise kirjanik (1818–1855) *[[Emily Brontë]], inglise kirjanik (1818–1848) *[[Jayne Brook]], USA näitleja (1960–) *[[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (1925–2022) *[[Charles Anthony Johnson Brooke]], Sarawaki radža (1829–1917) *[[Charles Vyner Brooke]], Sarawaki radža (1874–1963) *[[Edward Brooke]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1919–2015) *[[James Brooke]], Sarawaki radža (1803–1868) *[[Anita Brookner]], Briti kirjanik ja kunstiajaloolane (1928–2016) *[[Garth Brooks]], USA laulja (1962–) *[[John Anthony Brooks]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1993–) *[[Louise Brooks]], USA näitleja (1906–1985) *[[Louise Cromwell Brooks]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam (1890–1965) *[[Mel Brooks]], Ameerika näitleja, filmirežissöör, stsenarist, produtsent (1926–) *[[Nathan Brooks]], USA poksija (1933–2020) *[[John Broome]], Briti filosoof ja majandusteadlane (1947–) *[[Hugo Broos]], Belgia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) *[[Edward Brophy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1895–1960) *[[Berit Brørby]], Norra poliitik (1950–) *[[Pierce Brosnan]], iiri filminäitleja (1953–) *[[Alex Brosque]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jack Broughton]], Inglismaa poksija (suri 1789) *[[Leo Brouwer]], Kuuba helilooja, kitarrist ja dirigent (1939–) *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (1949–) *[[Eduard Brovko]], NSV Liidu tõstja ja treener (1936–2002) *[[Ben Browder]], USA näitleja ja kirjanik (sündinud 1962) *[[Earl Browder|Earl Russell Browder]], Ameerika Kommunistliku Partei peasekretär 1934–1945 (1891–1973) *[[Bonnie Brown]], USA kantrilaulja (1938–2016) *[[Chris Brown]], USA laulja (1989–) *[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]], Bahama jooksja (1978–) *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Curtis Brown]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut (1956–) *[[Dan Brown]], Ameerika põnevuskirjanik (sündinud 1964) *[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]], USA filmiprodutsent (1916–2010) *[[Dustin Brown]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Errol Brown]], Jamaica päritolu Briti laulja ja laululooja (1943–2015) *[[Fredric Brown]], USA kirjanik (1906–1972) *[[Gordon Brown]], Suurbritannia poliitik (1951–) *[[James Brown]], USA laulja (1933–2006) *[[James J. Brown]], Ameerika Ühendriikide kaevandusinsener, leiutaja ja seltskonnategelane (1854–1922) *[[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (1934–2015) *[[John Brown]], USA abolitsionist ja terrorist (1800–1859) *[[Lancelot Brown]], inglise maastikuarhitekt (1716–1783) *[[Margaret Brown]], Ameerika Ühendriikide seltskonnadaam, uusrikas ja filantroop (1867–1932) *[[Melanie Brown]], inglise poplaulja (sündinud 1975) *[[Patrick Brown]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Robert Brown]], inglise botaanik (1773–1858) *[[Sandra Brown]], USA kirjanik (1948–) *[[Scott Brown]], Šotimaa jalgpallur (1985–) *[[Sheldon Brown]], ameerika jalgrataste guru (1944–2008) *[[Violet Brown]], Jamaica ülipikaealine (1900–2017) *[[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur (1979–) *[[Jessica Brown Findlay]], inglise filminäitleja (1989–) *[[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur (1995–) *[[Gaston Browne]], Antigua ja Barbuda poliitik (1967–) *[[George Browne]], iiri päritolu Venemaa riigitegelane (1698–1792) *[[Harry Browne]], USA finantsnõustaja, publitsist ja poliitik (1933–2006) *[[Michael Browne]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1887–1971) *[[Patti Ann Browne]], USA teleajakirjanik (1969–) *[[Adriana Brownlee]], Suurbritannia alpinist (2001–) *[[Susan Brownmiller]], Ameerika Ühendriikide feministlik ajakirjanik, kirjanik ja aktivist (1935–2025) *[[Suzanne Brøgger]], taani kirjanik ja ajakirjanik (1944–) ==Brz== *[[Jan Brzechwa]], Poola kirjanik (1898–1966) *[[Zbigniew Brzezinski]], Poola päritolu USA politoloog ja poliitik (1928–2017) *[[Jerzy Brzozowski]], Poola poliitik, diplomaat (1899–1974) ==Brž== *[[Irina Bržeska]], Tallinnas elanud maalikunstnik (1909–1990) ==Bru== *[[Aristide Bruant]], prantsuse kabareelaulja (1851–1925) *[[Ed Bruce]], USA kantrimuusik ja laulukirjutaja (1939–2021) *[[Jack Bruce]], šoti basskitarrist (1943–2014) *[[Jacob Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1669–1735) *[[Patrick Henry Bruce]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1881–1936) *[[Robert Bruce]], šoti päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1668–1720) *[[Rowena Mary Bruce]], Briti maletaja (1919–1999) *[[William Speirs Bruce]], šoti loodusteadlane, polaaruurija ja okeanograaf (1897–1921) *[[Max Bruch]], saksa helilooja ja dirigent (1838–1920) *[[Ricky Bruch]], rootsi kergejõustiklane (1946–2011) *[[Karlo Bručić]], horvaadi jalgpallur (1992–) *[[Anton Bruckner]], austria helilooja (1824–1896) *[[Jerry Bruckheimer]], USA filmi- ja teleprodutsent (1945) *[[Joachim Brudziński]], Poola poliitik (1968–) *[[Edmund Bruggmann]], Šveitsi mäesuusataja (1943–2014) *[[Karl Brugmann]], saksa keeleteadlane (1849–1919) *[[Ivano Brugnetti]], Itaalia käija (1976–) *[[Daniel Bruhl]], eesti seltsitegelane (1840–1912) *[[Nicolaus Bruhns]], saksa organist ja helilooja (1665–1697) *[[Oskar Alexander Bruhns]], Eesti vaimulik (1881–1945) *[[Inge de Bruijn]], Hollandi ujuja *[[Heinrich Bruiningk]], Eesti vaimulik (1675–1736) *[[Hermann von Bruiningk]], baltisaksa ajaloolane ja arhivaar (1849–1927) *[[Hanke Bruins Slot]], Hollandi poliitik ja erusõjaväelane (1977–) *[[Gilbert Brulé]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Valeri Brumel]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (1942–2003) *[[Axel Brun]], eestirootslasest maadleja ja maadluskohtunik (1930–2020) *[[Dick Bruna]], hollandi lastekirjanik ja raamatute illustraator (1927–2017) *[[Pablo Bruna]], pime hispaania helilooja ja organist (1611–1679) *[[Martin Brundle]], Inglismaa Vormel 1 piloot (1959–) *[[Gro Harlem Brundtland]], Norra poliitik, diplomaat ja füüsik (1939–) *[[Isambard Kingdom Brunel]], Briti mehaanika- ja ehitusinsener (1806–1859) *[[Liina Brunelle]], Eesti päritolu Prantsusmaal elav näitleja (1978–) *[[Filippo Brunelleschi]] *[[Jerome Bruner]], USA psühholoog (1915–2016) *[[Hans Brunhart]], Liechtensteini poliitik ja pankur (1945–) *[[Bernard Brunhes]], prantsuse geofüüsik (1867–1910) *[[Carla Bruni]], itaalia päritolu prantsuse laulja, laulukirjutaja, endine modell (1967–) *[[Gianmaria Bruni]], itaalia võidusõitja (1981–) *[[Mary E. Brunkow]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog, immunoloog ja geneetik (1961–) *[[Magnus Brunner]], Austria poliitik (1972–) *[[Otto Brunner]], Austria ja Saksamaa ajaloolane (1898–1982) *[[Luke Brunning]], Briti filosoof *[[Bruno (Liivi ordumeister)|Bruno]], Liivi ordumeister (suri 1298) *[[Giordano Bruno]], itaalia õpetlane (1548–1600) *[[Ferdinand Brunot]], prantsuse keeleteadlane (1860–1938) *[[Dmitri Bruns]], Eesti arhitekt (1929–2020) *[[Heinrich Bruns]], saksa matemaatik ja astronoom (1848–1919) *[[Celine Brun-Lie]], Norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Gösta Brunow]], keemik (1936–) *[[Leonhard Brunovsky]], Eesti vaimulik (1895–1968) *[[Doyle Brunson]], USA pokkerimängija (1933–2023) *[[Neeme Brus]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Otto Brusiin]], soome õigusfilosoof (1909–1976) *[[Thomas Brussig]], saksa kirjanik (1965–) *[[Aleksei Brussilov]], Venemaa sõjaväelane (1862–1932) *[[Agnieszka Brustman]], poola maletaja malekohtunik (1962–) *[[Rasma Bruzīte]], läti skulptor (1919–2001) *[[Danila Brutaloff]], Eesti muusik *[[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja (2005–) *[[Brutus Troojast]], brittide kuningas *[[Brutus Rohekilp]], brittide kuningas *[[Eivin Bruun]], Taani sõjaväelane (1893–1919) *[[Peter Bruun]], Taani helilooja (1968–) *[[Rudolf Bruus]], Eesti sõjaväelane (1916–2005) ==Brõ== *[[Oleg Brõžak]], Kasahstani ooperilaulja (1960–2015) ==Brä== *[[Kai Brännkärr]], Soome poksija (1971–) ==Brö== *[[Carl Johann Bröcker]], Eesti vaimulik (1811–1844) ==Brü== *[[Inge Brück]], saksa laulja (1936–2025) *[[Alexander Brückner]], baltisaksa ajaloolane (1832–1896) *[[Karsten Brüggemann]], ajaloolane (1965–) *[[Gerhard von der Brüggen]], Kuldīga komtuur (suri 1529) *[[Heinrich von der Brüggen]], Liivi ordu maamarssal (suri 1501) *[[Hermann von Brüggenei]], genannt Hasenkamp, Liivi ordumeister (suri 1549) *[[Wennemar von Brüggenei]], Liivi ordu maameister aastatel 1389–1401 *[[Daniel Brühl]], saksa-hispaania päritolu filminäitleja (1978–) *[[Christian Brüller]] (alates 1938. aastast Kristjan Prüller), Eestimaa haridustegelane ja poliitik (1877–1950) *[[Karl Brüllov]], prantsuse-saksa päritolu maalikunstnik (1799–1852) ==Bry== *[[Knut Bry]], norra fotograaf (1946–) *[[Joe Bryan]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Luke Bryan]], USA laulja (1976–) *[[Aidy Bryant]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1987–) *[[Gyude Bryant]], Libeeria poliitik (1949–) *[[Kobe Bryant]], USA korvpallur (1978–2020) *[[Gavin Bryars]], Briti helilooja ja kontrabassimängija (1943–) *[[Quentin Bryce]], Austraalia jurist ja riigiametnik (1942–) *[[Arto Bryggare]], Soome jooksja ja poliitik (1958–) *[[Janka Bryl]], valgevene kirjanik (1917–2006) *[[Tine Bryld]], taani sotsiaaltöötaja ja kirjanik (1939–2011) *[[Ernest Bryll]], poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1935–2024) *[[Barbara Brylska]], poola teatri- ja filminäitleja (1941–) *[[Ingvild Bryn]], norra ajakirjanik *[[Yul Brynner]], USA teatri- ja filminäitleja (1920–1985) *[[Bryson Ahhaiast]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bryson Herakleiast]], vanakreeka sofist ja matemaatik (5. sajand eKr) *[[Bill Bryson]], Briti reisikirjanik (1951–) *[[Matthew Bryza]], USA diplomaat [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Br, Biograafiad]] astga7a1tqbnlnf726ndpokqr0jncsx 0 424738 7206083 7183459 2026-08-01T17:51:54Z ~2026-34651-55 231505 7206083 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 29. juuni 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T1 |bgcolor = #FF601E |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Tallinn asv2022-04 img48 Tram at Kanuti.jpg |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem =*PESA Twist 147N *CAF Urbos AXL *Tatra KT6TM *Tatra KT4TMR (E-R) |seisund = toimiv |avati = |suleti = |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi = |lõpppeatus = Kadriorg |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#tram/1/a-b] |kaart_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#tram/1/a-b/09005-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = |eelmine = |järgmine liin = T2 |järgmine = T2 (Tallinna trammiliin) |märked = }} {{Kaart |lat=59.4501 |long=24.7264 |zoom=12 |laius=300 |kõrgus=300 |tekst=trammiliin nr. 1 |allikad= {{Kaart/OSM |kujund=joon |värv=#ef2b2f |paksus=4 }} }} '''T1. trammiliin''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis teenindab reisijaid liinil [[Kopli]] – [[Kadriorg]]. Väljumised 6-10 minuti tagant. ==Peatused== ===Kadriorg – Kopli=== * [[Kadriorg trammipeatus]], [[August Weizenbergi tänav]]al * [[J.Poska Trammipeatus]], [[Jaan Poska tänav]]al * [[Tallinna ülikool trammipeatus]] [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]] * [[Hobujaama trammipeatu]]<nowiki/>s [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]] * [[Mere puiestee trammipeatus]] [[Mere puiestee|Mere puiesteel]] * [[Kanuti trammipeatus]] [[Mere puiestee|Mere puiesteel]] * [[Linnahalli trammipeatus|Suur Rannavärav trammipeatus]], [[Põhja puiestee]]l * [[Põhja puiestee trammipeatus]], [[Põhja puiestee|Põhja puiesteel]] * [[Balti jaama trammipeatus]], [[Kopli tänav]]al * [[Telliskivi trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Salme trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Volta trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Krulli trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Angerja trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Sitsi trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Maleva trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Sirbi trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Marati trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Sepa trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Kopli trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval.]] ===Kopli – Kadriorg=== Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Sitsi, Angerja, Krulli, Volta, Salme, Telliskivi, Balti jaam, Põhja puiestee, Suur Rannavärav, Kanuti, Mere puiestee, Hobujaama, Tallinna ülikool, L.Koidula, Kadriorg, == Galerii == <gallery> File:Tram 141 at Kadriorg Tram Stop August Weizenbergi tn Kadriorg Tallinn 2 July 2021.jpg|[[Kadrioru trammipeatus]] ([[August Weizenbergi tänav]]al File:Tram 501 at J. Poska Stop Tallinn 5 June 2015.JPG| [[Poska trammipeatus]], [[Jaan Poska tänav]]al File:Tram 138 at L. Koidula Stop in Tallinn 6 May 2018.jpg|[[Koidula trammipeatus]], [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula tänaval]] File:Caf Urbos AXL in Tallinn, Hobujaama stop.JPG|Hobujaama trammipeatus, Narva maanteel File:Tram (3300989601).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l 2009 File:Tram Tallinn, CAF Urbos AXL n°510 (2019).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l File:Mere pst peatus.jpg|[[Mere puiestee trammipeatus]], [[Mere puiestee]]l File:Tram (3301017323).jpg|Mere puiestee trammipeatus, Mere puiesteel File:Tram 173 at Kanuti Stop in Tallinn 6 February 2019.jpg|[[Kanuti trammipeatus]], Mere puiesteel File:Tram 153 at Linnahall Stop Pohja pst Tallinn 16 May 2017.jpg|[[Linnahalli trammipeatus]], [[Põhja puiestee]]l File:Tallinn tram 2019 05.jpg|[[Balti jaama trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 98 at Volta Stop 3 October 2015.JPG|[[Volta trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 520 and tram 517 at Angerja Stop Kopli Tallinn 7 May 2018.jpg|[[Angerja trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 146 at Sitsi Stop in Kopli Tallinn 28 June 2018.jpg|[[Sitsi trammipeatus]], Kopli tänaval File:Sitsi mägi - vaade Kopli suunas.jpg|Tramm [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]] [[Kopli tänav]]a ääres File:Tram 153 at Sepa Stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Sepa trammipeatus]], File:Tallinn tram Tatra KT6TM at Kopli.jpg| File:Tatra KT4D 170 Tallinnassa.jpg| File:Tram 138 at Kopli stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Kopli trammipeatus]] File:Trams at Kopli terminal (3300770967).jpg|Kopli trammipeatus-lõppjaam File:Tram 145 in front of Kopli Tram Depot in Tallinn 1 July 2013.JPG|[[Kopli trammidepoo]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] {{commonscat}} {{Tallinna trammiliinid}}[[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] p1yrr9rww1g0x2hgy28p82e3964z0dk 7206084 7206083 2026-08-01T17:52:35Z ~2026-34651-55 231505 7206084 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 29. juuni 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T1 |bgcolor = #FF601E |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Tallinn asv2022-04 img48 Tram at Kanuti.jpg |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem =*PESA Twist 147N *CAF Urbos AXL *Tatra KT6TM *Tatra KT4TMR (E-R) |seisund = toimiv |avati = |suleti = |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi = |lõpppeatus = Kadriorg |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#tram/1/a-b] |kaart_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#tram/1/a-b/09005-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = |eelmine = |järgmine liin = T2 |järgmine = 2 (Tallinna trammiliin) |märked = }} {{Kaart |lat=59.4501 |long=24.7264 |zoom=12 |laius=300 |kõrgus=300 |tekst=trammiliin nr. 1 |allikad= {{Kaart/OSM |kujund=joon |värv=#ef2b2f |paksus=4 }} }} '''T1. trammiliin''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis teenindab reisijaid liinil [[Kopli]] – [[Kadriorg]]. Väljumised 6-10 minuti tagant. ==Peatused== ===Kadriorg – Kopli=== * [[Kadriorg trammipeatus]], [[August Weizenbergi tänav]]al * [[J.Poska Trammipeatus]], [[Jaan Poska tänav]]al * [[Tallinna ülikool trammipeatus]] [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]] * [[Hobujaama trammipeatu]]<nowiki/>s [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]] * [[Mere puiestee trammipeatus]] [[Mere puiestee|Mere puiesteel]] * [[Kanuti trammipeatus]] [[Mere puiestee|Mere puiesteel]] * [[Linnahalli trammipeatus|Suur Rannavärav trammipeatus]], [[Põhja puiestee]]l * [[Põhja puiestee trammipeatus]], [[Põhja puiestee|Põhja puiesteel]] * [[Balti jaama trammipeatus]], [[Kopli tänav]]al * [[Telliskivi trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Salme trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Volta trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Krulli trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Angerja trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Sitsi trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Maleva trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Sirbi trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Marati trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Sepa trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval]] * [[Kopli trammipeatus]], [[Kopli tänav|Kopli tänaval.]] ===Kopli – Kadriorg=== Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Sitsi, Angerja, Krulli, Volta, Salme, Telliskivi, Balti jaam, Põhja puiestee, Suur Rannavärav, Kanuti, Mere puiestee, Hobujaama, Tallinna ülikool, L.Koidula, Kadriorg, == Galerii == <gallery> File:Tram 141 at Kadriorg Tram Stop August Weizenbergi tn Kadriorg Tallinn 2 July 2021.jpg|[[Kadrioru trammipeatus]] ([[August Weizenbergi tänav]]al File:Tram 501 at J. Poska Stop Tallinn 5 June 2015.JPG| [[Poska trammipeatus]], [[Jaan Poska tänav]]al File:Tram 138 at L. Koidula Stop in Tallinn 6 May 2018.jpg|[[Koidula trammipeatus]], [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula tänaval]] File:Caf Urbos AXL in Tallinn, Hobujaama stop.JPG|Hobujaama trammipeatus, Narva maanteel File:Tram (3300989601).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l 2009 File:Tram Tallinn, CAF Urbos AXL n°510 (2019).jpg|[[Hobujaama trammipeatus]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l File:Mere pst peatus.jpg|[[Mere puiestee trammipeatus]], [[Mere puiestee]]l File:Tram (3301017323).jpg|Mere puiestee trammipeatus, Mere puiesteel File:Tram 173 at Kanuti Stop in Tallinn 6 February 2019.jpg|[[Kanuti trammipeatus]], Mere puiesteel File:Tram 153 at Linnahall Stop Pohja pst Tallinn 16 May 2017.jpg|[[Linnahalli trammipeatus]], [[Põhja puiestee]]l File:Tallinn tram 2019 05.jpg|[[Balti jaama trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 98 at Volta Stop 3 October 2015.JPG|[[Volta trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 520 and tram 517 at Angerja Stop Kopli Tallinn 7 May 2018.jpg|[[Angerja trammipeatus]], Kopli tänaval File:Tram 146 at Sitsi Stop in Kopli Tallinn 28 June 2018.jpg|[[Sitsi trammipeatus]], Kopli tänaval File:Sitsi mägi - vaade Kopli suunas.jpg|Tramm [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]] [[Kopli tänav]]a ääres File:Tram 153 at Sepa Stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Sepa trammipeatus]], File:Tallinn tram Tatra KT6TM at Kopli.jpg| File:Tatra KT4D 170 Tallinnassa.jpg| File:Tram 138 at Kopli stop Kopli Tallinn 1 March 2016.jpg|[[Kopli trammipeatus]] File:Trams at Kopli terminal (3300770967).jpg|Kopli trammipeatus-lõppjaam File:Tram 145 in front of Kopli Tram Depot in Tallinn 1 July 2013.JPG|[[Kopli trammidepoo]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] {{commonscat}} {{Tallinna trammiliinid}}[[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] e20fc5qhujwho75j42v5ect15j7f560 0 424741 7206085 7205487 2026-08-01T17:53:04Z ~2026-34651-55 231505 7206085 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 29. juuni 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T6 |bgcolor = #FF601E |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Tallinna tramm 6, aprill 2023.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = mittetoimiv |avati =*Enne 2000 *2023 *2026 |suleti =*2003 *2023 |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi =Hobujaama |lõpppeatus = Suur-Paala |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = |kaart_link = |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = T5 |eelmine = 5 (Tallinna trammiliin) |järgmine liin = T7 |järgmine = 7 (Tallinna trammiliin) |märked = }} '''T6. trammiliin''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis alates teenindab reisijaid [[Kopli]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] ==2023== Seoses Hobujaama peatuse trammirööbaste vahetusega oli 2023. aasta kevadest sügiseni opereerimisvõimetu kogu eksisteeriv linna trammivõrk (liinid 1-4, mis kõik läbisid Hobujaama peatust). Trammiliikluse osaliseks käitamiseks sellel perioodil tõi TLT aprillist kasutusse tagasi liini 6. Algselt ajutisena mõeldud ühendus osutus populaarseks ning linn otsustas selle püsivalt käiku jätta ka peale teiste trammiliinide tööle naasmist. Oktoobris otsustati Tondi lõpp-peatuse piiratud ruumi tõttu 6. liini asemel taastada Vana-Lõuna peatuseni sõitev [[5 (Tallinna trammiliin)|5. liin]]. Tramm 6 lõpetas töö 31. oktoobril 2023. <ref name="err">[https://www.err.ee/1609023938/tallinna-ajutine-trammiliin-6-koplist-tondile-muutub-pusivaks Tallinna ajutine trammiliin 6 Koplist Tondile muutub püsivaks]. ERR uudised, 3. juuli 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref> <ref name="tlla">[https://www.tallinn.ee/et/uudis/trammiliin-nr-6-jatkab-ka-sugisel Trammiliin nr 6 jätkab ka sügisel ]. Tallinna Linn, 10. august 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref> <ref name="tllb">[https://www.tallinn.ee/et/uudis/novembris-hakkab-tallinnas-taas-soitma-tramm-nr-5 Novembris hakkab Tallinnas taas sõitma tramm nr 5]. Tallinna Linn, 12. oktoober 2023. Vaadatud 2. septembril 2025.</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Kawe Plaza 15 02 1998.jpg|1998. aastal Fail:Tallinn tram 2003 3.jpg|2003. aastal Fail:Tallinn tram 2003 4.jpg Fail:Tallinna tramm 6, aprill 2023.jpg|Tramm number 6 Linnahalli peatuses, 2023 </gallery> ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] ==Viited== {{viited}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] geww1pyfjdlsnlsf7k9h4f4ujvolith 0 428933 7206011 5932823 2026-08-01T15:14:20Z Kuriuss 38125 7206011 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muttika.IMG 20210414 192719 (4).jpg|thumb|Jüri Muttika [[A. Le Coq Arena]] juures aprillis 2021]] [[Pilt:Jüri Muttika, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Jüri Muttika 2015. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jüri Muttika''' (sündinud [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1977]] [[Rakvere]]s) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud 2000. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i, kus õppis kultuuriteaduskonnas raadiorežiid. Järgnesid magistriõpingud [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas, mis jäid lõpetamata. 2010. aastal lõpetas ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is magistriõppe [[filmirežissöör]]i erialal.<ref name="EFIS">{{EFIS|inimesed||1944}} (vaadatud 03.02.2016)</ref> Ta on töötanud saatejuhi-toimetajana [[Kanal 2]]-s{{millal}}, [[Raadio Kuku]]s{{millal}}, [[AS Trio LSL]]-is{{millal}}.<ref name="EFIS"/> Ta on töötanud reporterina [[Eesti Televisioon]]is, [[Eesti Rahvusringhääling]]us ja [[Eesti Ekspress]]is.<ref name="EFIS"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jüri Muttika}} *{{EFIS|inimesed||1944}}{{Ise|a|Muttika, Jüri}} {{JÄRJESTA:Muttika, Jüri}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] k914qn88xo9vrzok2vasr89gzq3g46j 0 431673 7206241 6945143 2026-08-02T00:44:22Z VillaK 44375 7206241 wikitext text/x-wiki '''(Setu) ülemsootska''' ([[setu keel]]es ''ülembsootska'') on igal aastal [[Setu kuningriigi päevad|Setu kuningriigi päevadel]] valitav [[setud]]e kuninga [[Peko]] asemik maa peal.<ref name="southestonia.ee">https://web.archive.org/web/20160309145930/http://www.southestonia.ee/uudiskiri/LET8_0213.html (vaadatud 09.03.2016)</ref> Ülemsootska valitsussaua nimetatakse kiioraks.{{lisa viide}} Endised ülemsootskad moodustavad Seto kuningriigi kroonikogu, kes annab ülemsootskale nõu. ==Ülemsootskasid== *1994–1995 [[Vello Anipai]] *1995–1998 [[Paul Hagu]] *1998–1999 [[Volli Kera]] *1999–2000 [[Sulo Nurmeots]] *2000–2001 [[Aare Hõrn]] *2001–2003 [[Inara Luigas]] *2003–2007 [[Evar Riitsaar]] *2007–2008 [[Aare Hõrn]] *2008–2009 [[Silver Hüdsi]] *2009–2010 [[Õie Sarv]] *2010–2011 [[Ahto Raudoja]] *2012–2014 [[Aarne Leima]] *2014–2015 [[Annela Laaneots]] *2015–2016 [[Jane Vabarna]] *2016–2017 [[Aarne Leima]] *2017–2018 [[Piret Torm-Kriis]] *2018–2019 [[Aare Hõrn]] *2019–2021 [[Rein Järvelill]] *2021–2022 [[Jane Vabarna]] *2022–2023 [[Anzelika Gomozova]] *2023–2024 [[Evelin Leima]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=7. august 2023 |pealkiri=PILDIGALERII {{!}} ÕNNITLUSED KUNINGANNALE! Seto Kuningriigi ülemsootska valimised võitis Rõsna küla kaunitar |väljaanne=Õhtuleht |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1089831/pildigalerii-onnitlused-kuningannale-seto-kuningriigi-ulemsootska-valimised-voitis-rosna-kula-kaunitar |vaadatud=10. oktoober 2023}}</ref> *2024–2025 [[Urmo Uiboleht]] *2025–2026 [[Jalmar Vabarna]] *2026– [[Ingrit Kala]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.southestonia.ee/uudiskiri/LET8_0213.html Setode kuninga asemik ehk ülemsootska], SA Lõuna-Eesti Turism [[Kategooria:Ülemsootskad| ]] [[Kategooria:Seto kultuur]] jq0aqbfmsa1k6vhcaoc3p3wbryc7821 0 434604 7206091 7204664 2026-08-01T18:13:45Z ~2026-42438-60 234626 natuke sodi vähemaks 7206091 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | sünnikoht = Rapla | sünniaeg = 7. mai 1966 | pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg | pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal }} '''Maive Rute''' (sündinud [[7. mai]]l [[1966]]) on Eesti poliitik, [[Euroopa Komisjon]]i tippametnik. ==Haridus== Rute õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=karuvalla20080201.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is (lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19850921.2.12&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1991. aastal lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade "Elu Parimad Aastad" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> 1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud Austrias [[Doonau Kremsi ülikool]]is ettevõtluse rahastamise teemal, omandas ''Executive MBA'' kraadi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> 2004. aasta sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]].{{lisa viide}} 2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]], omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes (''cum laude'').{{lisa viide}} 2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''Fellow'' [[Harvardi ülikool]]is<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}</ref>, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}</ref> 2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis. [[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil "Future of Work; Making it e-Easy" septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]] ==Töökäik== * 1992–1994 USA nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 1994–1995 töötas [[PricewaterhouseCoopers]]i<nowiki/>s.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=hommikuleht19940920.2.15.3&srpos=2&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF], ettevõtete arengut toetati USA eelarvest) esimene analüütik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx <ref>{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>). * 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 2009–2013 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-02 |pealkiri=Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest |url=https://teadus.postimees.ee/126853/eestlanna-asub-juhtima-uht-osa-euroopa-teadusuuringutest |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=Teadus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}</ref> Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}</ref> Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}</ref> Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. * 2013–2016 samas (DG RTD) ressursidirektor, vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}</ref>, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimise ja ametnike arvu järsu vähendamise eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> * 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, [[kliimapoliitika]] mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}</ref>. [[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>]] * Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> Vastutusvaldkonnad tööstuspoliitika <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kriitilised toormed <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref>, tarneahelad <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref>, standardiseerimine <ref>{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}</ref> ja investeeringud <ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}</ref>. Juhatas EL ning Ukraina <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref>, samuti EL ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}</ref>. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelises koostöös, sh USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestieluweekly20220617.2.40&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Lisandus [https://single-market-economy.ec.europa.eu/access-finance/european-competitiveness-fund_en Euroopa Konkurentsivõime Fondi] ettevalmistuse koordineerimine ning teemadena [[:en:InvestEU|InvestEU]], majandusjulgeolek ja avaliku sektori reformid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Septembrist 2026 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse ([[:en:Joint_Research_Centre|JRC]]) peadirektori asetäitja, vastutades muuhulgas Euroopa tulevikustrateegiate eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Maive Rute asub juhtima Euroopa tulevikustrateegiaid |url=https://www.postimees.ee/8504939/maive-rute-asub-juhtima-euroopa-tulevikustrateegiaid |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Times |eesnimi=The Brussels |pealkiri=EU Commission reshuffles senior ranks ahead of critical mid-2026 transitions |url=https://www.brusselstimes.com/2221080/eu-commission-reshuffles-senior-ranks-ahead-of-critical-mid-2026-transitions |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.brusselstimes.com |keel=en}}</ref> [[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]] ==Täiendavaid ülesandeid== *[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev19991022.2.43.3.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> *2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}</ref> *2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}</ref> *2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> * 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> * Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}</ref> * Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda "Eesmärk ja väärtused".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).<ref>{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref> == Poliitiline tegevus == Juulis 2026 liitus Eesti Vabariigi presidendi valiku protsessiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Leetna {{!}} |kuupäev=2026-07-29 |pealkiri=Maive Rute: olen valmis Ülle Madisega debateerima |url=https://www.err.ee/1610089078/maive-rute-olen-valmis-ulle-madisega-debateerima |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Leetna {{!}} |kuupäev=2026-07-29 |pealkiri=EU official enters presidential race, with a focus on the economy |url=https://news.err.ee/1610097988/eu-official-enters-presidential-race-with-a-focus-on-the-economy |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Tema nime käis esimesena välja president Toomas Hendrik Ilves aprillis 2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toomas Hendrik Ilves: Eesti vajab presidendiks sellist inimest nagu Kaja Kallas |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120567603/toomas-hendrik-ilves-eesti-vajab-presidendiks-sellist-inimest-nagu-kaja-kallas |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref> President Ilves oli Maive Rute mõtteid esile toonud ka pöördumises Riigikogu poole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=president.ee |url=https://president.ee/et/ametitegevus/avaldused/40116-president-toomas-hendrik-ilvese-poliitiline-avaldus-riigikogus-9-aprillil-2013 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=president.ee}}</ref> Pärast seda, kui president Alar Karis teatas teiseks ametiajaks mittekandideerimisest, viis Maive Rute kandideerimise otsuseni õiguskantsler Ülle Madise toetus sellele mõttele. Kohtumisele Isamaa fraktsiooniga Riigikogus <ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute: „Oleksin Eesti president täie aja ja täie energiaga!“ |url=https://www.ohtuleht.ee/1163036/maive-rute-oleksin-eesti-president-taie-aja-ja-taie-energiaga |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> järgnesid intervjuud ja esinemised saadetes nagu "Otse Postimehest" <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=OTSE POSTIMEHEST &#10217; Kartulisalat, sült ja rindele minek: Rute ja Ühtegi põhjendasid, miks just nemad peaksid presidendiks saama |url=https://tv.postimees.ee/8515740/otse-postimehest-kartulisalat-sult-ja-rindele-minek-rute-ja-uhtegi-pohjendasid-miks-just-nemad-peaksid-presidendiks-saama |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Postimees TV |keel=et}}</ref> ja Delfi TV "Vilja küsib" <ref>{{Netiviide |pealkiri=VILJA KÜSIB {{!}} Maive Rute: mind julgustas presidendikandidaadina välja tulema Ülle Madise |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/120600275/vilja-kusib-maive-rute-mis-teid-riigipea-ameti-poole-tombab |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=LP |keel=et}}</ref>. == Tunnustus == * 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk. * 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004). * 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja III klassi aumärk]]. * 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}</ref> * 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] ==Isiklikku== Abikaasa [[Jüri Rute]] on samuti ametis [[Euroopa Komisjon]]i juures, kus tema peamised töövaldkonnad on olnud seotud Eesti maaelu arendamise ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning teaduse ja innovatsiooniga ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi ja [[EELK]] [[Järva-Madise kogudus]]se.{{lisa viide}} Maive ja Jüri Rute on Brüsselis töötamise kõrvalt osalenud [[Euroopa Eestlaste Koor]]i koosseisus laulupeol<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}</ref> ning korraldanud Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus "Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&set=pcb.986669113712891&locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref> ja Berliinis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref>. Rutel on tütar ja poeg,<ref name="EPL2013">[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 "Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu"], EPL, 26. oktoober 2013.</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20140411.2.20.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> kellel on mõlemal lapsed. ==Viited== <references /> {{JÄRJESTA:Rute, Maive}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] lg2e32l59cucaetnr5i56f84os2wlre 0 434900 7206178 7185839 2026-08-01T21:14:21Z Juhan242 213253 /* 2021 */ 7206178 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti presidendivalimised''' on toimunud ühe korra Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1938. aastal) ning pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] regulaarselt alates 1992. aastast. 1996. aastast ei ole valimiskorras tehtud põhimõttelisi muudatusi, valimised toimuvad iga viie aasta järel. Presidendivalimisi korraldab [[Vabariigi Valimiskomisjon]]<ref name="seadus" />. Presidendivalimiste korra näevad ette [[Eesti Vabariigi põhiseadus]] ja [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. Nende kohaselt toimuvad presidendivalimised algul [[Riigikogu]]s ning juhul, kui seal kolme hääletusvooru vältel võitjat ei selgu, kahe vooru vältel [[valimiskogu]]s, mis koosneb Riigikogu liikmetest (101) ja [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] volikogude esindajatest (üle kahe kolmandiku, nt 2001. aastal 266). Omavalitsusesindajate arv sõltub omavalitsuste arvust, nii vähendab Eestis käimasolev [[haldusreform]] ja valdade liitumine ka omavalitsuste osakaalu valimiskogus. Esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kuid ei tohi olla Riigikogu liige.<ref name="seadus" /> Allan Siku hinnangul on "Eesti ainuke riik Euroopas, ning arvatavasti kogu maailmas, kus presidendivalimise pädevus võib minna ühe esinduskogu käest teise kätte". Euroopa kontekstis peab Sikk tähelepanuväärseks ka asjaolu, et "ainult Kreekas ja Eestis võib parlamendivähemus (vastavalt 2/5 ja 1/3) presidendi valimist takistada".<ref name="u3yNv" /> Riigikogus võib kandidaadi esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, kusjuures iga Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadja. Valimiskogus on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel, analoogselt Riigikoguga võib iga liige esitada vaid ühe kandidaadi.<ref name="seadus" /> President peab olema vähemalt 40-aastane Eesti kodanik, kes ei ole tegevväelane. President võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="seadus" /> Taasiseseisvumise järgsetest presidentidest on teiseks ametiajaks tagasi valitud [[Lennart Meri]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kuna Riigikogus ei ole valitsuskoalitsioonil tavaliselt 68 häält, mis võimaldaks presidendi kohe ära valida, on valimised valdavalt jõudnud ka järgmisse vooru valimiskogus, kus valitsevad mõnevõrra teistsugused poliitilised jõuvahekorrad. Volikogude esindajate valimisel muutuvad oluliseks populaarsuserinevused linna ja maa vahel, mistõttu on olnud suur mõju maaelule orienteeritud erakondadel nagu 2001. aastal [[Rahvaliit|Rahvaliidul]]. 1992. aasta valimistel hääletas erandlikult esimeses voorus, teises voorus valis Riigikogu presidendi kahe esimeses voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi seast; erandlikult valiti president neljaks aastaks. Eestis on korduvalt tehtud ettepanekuid kehtestada presidendi otsevalimised – näiteks 2013.<ref name="kesk" />, 2015.<ref name="fraktsioon" /> ja 2016. aastal [[Keskerakond]]<ref name="g6Bo2" /> ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning samuti [[Eesti Iseseisvuspartei|Iseseisvuspartei]]<ref name="2WtwU" />, kuid siiani pole niisugust põhiseaduse muudatust toetanud ei Riigikogu<ref name="kesk" /><ref name="fraktsioon" /> ega ka 2013. aastal kogunenud [[Rahvakogu]]<ref name="rahvakogu" />. Keskerakonna teatel "vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile"<ref name="kesk" />. Analüütikute hinnangul võiksid otsevalimised anda presidendile tugevama mandaadi, kuid kuna Eesti on [[parlamentaarne demokraatia]], oleks see mõneti vastuolus presidendi suhteliselt nõrga rolliga. See võiks viia kas parlamentarismist loobumiseni või suurendada lõhet rahva ootuste ja presidendi seaduslike võimaluste vahel.<ref name="rahvakogu" /> Augustis 2016 Arvamusfestivalil toimunud presidendikandidaatide debatil pooldasid otsevalimisi Siim Kallas, Allar Jõks, Mailis Reps ja Mart Helme, nende vastu oli ainult Eiki Nestor. Et Eesti presidenti ei valita üldvalimistel, on avalikud kampaaniad presidendivalimistel olnud Riigikogu ja omavalitsuste volikogude valimistega võrreldes suhteliselt leiged. Kampaaniatega loodetakse põhiliselt mõjutada volikogude esindajaid valimiskogus. Laiemale avalikkusele suunatud kampaania oli 1992. aasta valimised, kus esimeses voorus hääletas rahvas. 2001. aastal saatis Reformierakond ringreisile mööda Eestit neli oma presidendikandidaadi kandidaati. 2011. aastal orienteerus rahvale [[Indrek Tarand]], kel polnud poliitikute seas laiapõhjalist toetust. 2016. aastal algas kampaania juba kevadel, kui Siim Kallas teatas, et ta soovib kandideerida presidendiks, ning kutsus üles pidama debatte. Kampaania toimus suuresti avalikkuse silme all ning oli suuresti avalikkusele suunatud. Indrek Neiveldt ja teised arvamusliidrid on erakondadele ette heitnud, et parima presidendi otsimise asemel tegeldakse oma poliitikute reklaamimisega. ==1938== {{Vaata|1938. aasta Eesti presidendivalimised}} 1938. aastal valiti presidendiks tollane [[Riigihoidja]] [[Konstantin Päts]]. 23. aprillil 1938 seadsid [[I Riigivolikogu]], [[I Riiginõukogu]] ja [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] kõik ainsaks kandidaadiks Pätsi; Riigivolikogus oli esitatud ka [[Jaan Tõnisson]]i kandidatuur, kuid ta kaotas hääletuse häältega 65:14. Ühisel koosolekul 24. aprillil valiti 219 häälega presidendiks Päts. Kui ühiskoosolekul poleks ainus kandidaat saavutanud kolmeviiendikulist häälteenamust, oleks toimunud Vabariigi Presidendi valimine rahva poolt. ==1992== {{Vaata|1992. aasta Eesti presidendivalimised}} 1992. aasta presidendivalimised olid [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel ainsad, kus toimus [[rahvahääletus]]. Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid kolm neist ([[Miina Hint]], [[Jaks Lankots]] ja [[Uno Ruus]]) taandusid, kuna ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält. Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), politoloog [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja), välisminister [[Lennart Meri]] (11 491 toetusallkirja) ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] juht [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja). 20. septembri rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat poolt koguhäältest: Arnold Rüütel kogus 195 743 häält (41,7714%), Lennart Meri 138 317 häält (29,5167%), Rein Taagepera 109 631 häält (23,3951%) ja Lagle Parek 19 837 häält (4,2332%). Järgmine voor toimus Riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992, kus kandideerisid Rüütel ja Meri. Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält, kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. Valituks osutus Lennart Meri. ==1996== {{Vaata|1996. aasta Eesti presidendivalimised}} 1996. aasta presidendivalimistel olid taas vastakuti Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Riigikogus 26.-27. augustil toimunud kolmel hääletusvoorul ei saavutanud kumbki kahekolmandikulist enamust (I voor: Meri 45,Rüütel 34 häält; II: Meri 49. Rüütel 34; III: Meri 53, Rüütel 32). Seetõttu võeti esmakordselt kasutusele valimiskogu selle praegusel kujul. 20. septembril 1996 kogunes [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis valimiskogu, kelle ette jõudsid lisaks Merele ja Rüütlile kandidaatidena ka ERSP poliitik [[Tunne-Väldo Kelam]] [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik [[Siiri Oviir]] ning akadeemik [[Enn Tõugu]]. Esimeses voorus sai Meri 139, Rüütel 85, Kelam 76, Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Teises voorus kogus Rüütel 126 ja Meri 196 häält, osutudes tagasivalituks. ==2001== {{Vaata|2001. aasta Eesti presidendivalimised}} 2001. aasta presidendivalimised algasid 27.-28. augustil Riigikogus. Esimeses voorus kandideerisid [[Keskerakond|Keskerakonna]] saadik Riigikogus [[Peeter Kreitzberg]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Rahvaerakonna Mõõdukad]] esimees [[Andres Tarand]], kes kogusid vastavalt 40 ja 38 häält. Eelnevalt kõneldi võimaliku kandidaadina ka Konstantin Pätsi sugulasest [[Matti Päts]]ist, kes aga ei leidnud Riigikogus 21 esitajat<ref name="BqlRr" />. Enne teist vooru seati üles uued kandidaadid, vastamisi jäid Peeter Kreitzberg ja [[Peeter Tulviste]], kes said vastavalt 36 ja 35 häält. Kolmandas voorus kogus Peeter Kreitzberg sai 33 ja Peeter Tulviste 33 häält. 21. septembril 2001 toimus valimiskogus kaks hääletusvooru. Esimeses osalesid Kreitzbergi ja Tulviste kõrval ka [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] kandidaat Arnold Rüütel ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] kandidaat [[Toomas Savi]]. Peeter Kreitzberg sai 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89 häält. Teises voorus anti Toomas Savile 155 häält ning Arnold Rüütel valiti 186 häälega presidendiks. ==2006== {{Vaata|2006. aasta Eesti presidendivalimised}} 2006. aasta presidendivalimised keskendusid küsimusele, kas Rüütlil õnnestub jääda ametisse ka teiseks ametiajaks. Ajakirjanik [[Krister Paris]]e sõnul kujunes 2006. aasta "Rüütli kukutamise" aastana ainsaks korraks, "kui võitlus on läinud nii tuliseks, et valimisõiguseta rahvas tuleb oma tahet tänavale väljendama". Tallinnas Tammsaare pargis peetud kontserdil "Laulame Ilvese presidendiks!" osales tuhandeid inimesi.<ref name="5cTTo" /> Riigikogus toimusid hääletused 28.-29. augustil. Esimeses voorus oli ainus kandidaat reformierakondlane [[Ene Ergma]], teises ja kolmandas voorus [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukate]] hulka kuuluv Euroopa Parlamendi liige Toomas Hendrik Ilves. Kuna Keskerakond ja Rahvaliit boikoteerisid hääletust, osales sellel vaid 65 saadikut ning valimine siirdus valimiskokku. Keskerakonna ja Rahvaliidu survet parteidistsipliinile kritiseeris Riigikogu ees valitsuse nõunik [[Ülle Aaskivi]], kelle sõnavõtt pälvis mitmepalgelist vastukaja. 23. septembril valis Estonia teatri hoones kogunenud valimiskogu ees olid kandidaatidena Ilves ja senine president Arnold Rüütel, vajalik lihthäälteenamus oli 173 häält. Esimeses voorus kogus Rüütel 162 ja Ilves 174 häält, millega sai Eesti esimeseks [[Väliseestlased|väliseestlasest]] presidendiks. ==2011== {{Vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} 2011. aasta presidendivalimised olid taasiseseisvumise järel esimesed, kus president õnnestus valida juba Riigikogu esimeses voorus. Ametis oleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat oli Keskerakonna esitatud parteitu Euroopa Parlamendi saadik [[Indrek Tarand]], kes kogus 29. augustil toimunud Riigikogu istungil 25 liikme toetuse. Reformierakonna, [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] ühiskandidaat Ilves sai 73 häälega valitud ka teiseks ametiajaks. ==2016== {{Vaata|2016. aasta Eesti presidendivalimised}} {{ajakohasta}} 2016. aasta presidendivalimised algasid 29. augustil ning võivad jätkuda ka septembris. Oma soovist saada presidendikandidaadiks teatas kevadel kõigepealt [[Siim Kallas]], hiljem EKRE esimees [[Mart Helme]], sõltumatu [[Jaak Jõerüüt]], sõltumatu advokaat [[Allar Jõks]], Reformierakonna parteitu välisminister [[Marina Kaljurand]], Reformierakonna eurosaadik [[Urmas Paet]]. [[Indrek Tarand]] teatas oma valmisolekust vajaduse korral kandideerida. Suvel valis Keskerakonna volikogu erakonna presidendikandidaadiks [[Mailis Reps]]i, kes edestas hääletusel [[Edgar Savisaar]]t; sotsiaaldemokraatide kandidaadiks kuulutati Eiki Nestor; IRL ja Vabaerakond osustasid toetada Allar Jõksi; EKRE kandidaadiks valiti Mart Helme; Reformierakond otsustas toetada Riigikogus Siim Kallast. Rahva seas kõige populaarsem kandidaat oli küsitluste järgi juba 2015. aasta sügisest Marina Kaljurand. Esimeses hääletusvoorus Riigikogus presidenti ei valitud. Enim hääli – 40 – sai SDE ja RE ühiskandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks sai 25 häält, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps 26. Kaheksa sedelit jäid tühjaks. Hääletuse järel heitsid SDE esindajad Reformierakonnale ette, et salajasel hääletusel rikuti kahe erakonna kokkulepet, mille kohaselt pidanuks esimeses voorus Nestor ja teises voorus Siim Kallas koguma mõlemast erakonnast kokku 45 häält. Jõksi tulemus oli oodatust parem, kuna tema kandideerimisavaldusel oli vaid 21 allkirja. Esimese vooru järel ei oodatud teisestki voorust enam valimiste lõpptulemust, ehkki seda nimetati oluliseks vahefinišiks. [[Priit Sibul]] IRList leidis, et oluliseks muutuvad EKRE hääled, kuna neist sõltub, kas kolmandasse vooru jõuab Mailis Reps või Allar Jõks. EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] seevastu kinnitas, et nende eesmärk on seada valimiskogus üles oma kandidaat Mart Helme.<ref name="vhNzv" /><ref name="RnfQW" /><ref name="lglAO" /> Teises voorus kandideerisid Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks. Neist sai Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält, valituks ei osutunud keegi. Kolmandasse vooru jõudsid Kallas ja Reps. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu saadikut ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. Valimiskogule esitati riigikogu kolmanda vooru kandidaadid ning kolm uut kandidaati, kes igaüks said toetusallkirja vähemalt 21 valimiskogu liikmelt. Valimiskogu esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Teises voorus olid vastamisi Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, osales 332 valimiskogu liiget. Nii Jõks kui ka Kallas lubasid rohkem mitte kandideerida, valimisjärg siirdus tagasi riigikokku.<ref name="taas riigikokku" /> ==2021== {{Vaata|2021. aasta Eesti presidendivalimised}} ==2026== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} {{ajakohasta}} ==Vaata ka== *[[Riigivanem]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv)</ref> <ref name="kesk">Karin Kangro [http://www.postimees.ee/1137330/keskerakond-algatas-eelnou-presidendi-otsevalimiseks Keskerakond algatas eelnõu presidendi otsevalimiseks] Postimees, 14. veebruar 2013</ref> <ref name="fraktsioon">[http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/presidendi-otsevalimised-ei-leidnud-parlamendi-toetust/ Presidendi otsevalimised ei leidnud parlamendi toetust] Eesti Keskerakonna fraktsioon, 23.09.2015</ref> <ref name="rahvakogu">Karin Kangro [http://www.kogu.ee/rahvakogu-haaletas-presidendi-otsevalimise-idee-maha/ Rahvakogu hääletas presidendi otsevalimise idee maha] Eesti Koostöö Kogu/Postimees, 6. aprill 2013</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="u3yNv">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10988&op=archive2 Presidendivalimise süsteemid Euroopas]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikogu Toimetised 14, 2006</ref> <ref name="g6Bo2">[https://web.archive.org/web/20160425154908/http://www.harjuelu.ee/2016/03/6177/presidendi-otsevalimised-tooks-parima-riigipea/ Presidendi otsevalimised tooks parima riigipea] Harju Elu, 11. märts 2016</ref> <ref name="2WtwU">[https://web.archive.org/web/20160424174436/http://iseseisvuspartei.ee/2013/02/03/presidendi-otsevalimiste-vastu-voideldakse-valedega/ Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega] Eesti Iseseisvuspartei, 03.02.2013</ref> <ref name="BqlRr">Meelis Atonen [https://web.archive.org/web/20160425021748/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001</ref> <ref name="5cTTo">Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016</ref> <ref name="vhNzv">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="RnfQW">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="lglAO">Indrek Kuus [http://uudised.err.ee/v/eesti/bc1911b8-2e37-4126-9b9d-843cd6465081/ossinovski-kuigi-reformierakond-rikkus-kokkulepet-toetame-siiski-kallast Ossinovski: kuigi Reformierakond rikkus kokkulepet, toetame siiski Kallast] ERR, 29.08.2016</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv) * Annika Uudelepp [http://uudised.err.ee/v/arvamus/c624ebfb-ff7a-4974-adb4-ffb472690e68/annika-uudelepp-kas-teha-voi-valida-presidenti Kas teha või valida presidenti?] ERR, 17.04.2016 * Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016 * Meelis Atonen [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001 [[Kategooria:Eesti presidendivalimised| ]] {{Eesti valimised}} q9wn33uzx08ff37t6lhvjnm9hc6zqeu 7206179 7206178 2026-08-01T21:14:48Z Juhan242 213253 /* 2026 */ 7206179 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti presidendivalimised''' on toimunud ühe korra Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1938. aastal) ning pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] regulaarselt alates 1992. aastast. 1996. aastast ei ole valimiskorras tehtud põhimõttelisi muudatusi, valimised toimuvad iga viie aasta järel. Presidendivalimisi korraldab [[Vabariigi Valimiskomisjon]]<ref name="seadus" />. Presidendivalimiste korra näevad ette [[Eesti Vabariigi põhiseadus]] ja [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. Nende kohaselt toimuvad presidendivalimised algul [[Riigikogu]]s ning juhul, kui seal kolme hääletusvooru vältel võitjat ei selgu, kahe vooru vältel [[valimiskogu]]s, mis koosneb Riigikogu liikmetest (101) ja [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] volikogude esindajatest (üle kahe kolmandiku, nt 2001. aastal 266). Omavalitsusesindajate arv sõltub omavalitsuste arvust, nii vähendab Eestis käimasolev [[haldusreform]] ja valdade liitumine ka omavalitsuste osakaalu valimiskogus. Esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kuid ei tohi olla Riigikogu liige.<ref name="seadus" /> Allan Siku hinnangul on "Eesti ainuke riik Euroopas, ning arvatavasti kogu maailmas, kus presidendivalimise pädevus võib minna ühe esinduskogu käest teise kätte". Euroopa kontekstis peab Sikk tähelepanuväärseks ka asjaolu, et "ainult Kreekas ja Eestis võib parlamendivähemus (vastavalt 2/5 ja 1/3) presidendi valimist takistada".<ref name="u3yNv" /> Riigikogus võib kandidaadi esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, kusjuures iga Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadja. Valimiskogus on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel, analoogselt Riigikoguga võib iga liige esitada vaid ühe kandidaadi.<ref name="seadus" /> President peab olema vähemalt 40-aastane Eesti kodanik, kes ei ole tegevväelane. President võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="seadus" /> Taasiseseisvumise järgsetest presidentidest on teiseks ametiajaks tagasi valitud [[Lennart Meri]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kuna Riigikogus ei ole valitsuskoalitsioonil tavaliselt 68 häält, mis võimaldaks presidendi kohe ära valida, on valimised valdavalt jõudnud ka järgmisse vooru valimiskogus, kus valitsevad mõnevõrra teistsugused poliitilised jõuvahekorrad. Volikogude esindajate valimisel muutuvad oluliseks populaarsuserinevused linna ja maa vahel, mistõttu on olnud suur mõju maaelule orienteeritud erakondadel nagu 2001. aastal [[Rahvaliit|Rahvaliidul]]. 1992. aasta valimistel hääletas erandlikult esimeses voorus, teises voorus valis Riigikogu presidendi kahe esimeses voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi seast; erandlikult valiti president neljaks aastaks. Eestis on korduvalt tehtud ettepanekuid kehtestada presidendi otsevalimised – näiteks 2013.<ref name="kesk" />, 2015.<ref name="fraktsioon" /> ja 2016. aastal [[Keskerakond]]<ref name="g6Bo2" /> ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning samuti [[Eesti Iseseisvuspartei|Iseseisvuspartei]]<ref name="2WtwU" />, kuid siiani pole niisugust põhiseaduse muudatust toetanud ei Riigikogu<ref name="kesk" /><ref name="fraktsioon" /> ega ka 2013. aastal kogunenud [[Rahvakogu]]<ref name="rahvakogu" />. Keskerakonna teatel "vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile"<ref name="kesk" />. Analüütikute hinnangul võiksid otsevalimised anda presidendile tugevama mandaadi, kuid kuna Eesti on [[parlamentaarne demokraatia]], oleks see mõneti vastuolus presidendi suhteliselt nõrga rolliga. See võiks viia kas parlamentarismist loobumiseni või suurendada lõhet rahva ootuste ja presidendi seaduslike võimaluste vahel.<ref name="rahvakogu" /> Augustis 2016 Arvamusfestivalil toimunud presidendikandidaatide debatil pooldasid otsevalimisi Siim Kallas, Allar Jõks, Mailis Reps ja Mart Helme, nende vastu oli ainult Eiki Nestor. Et Eesti presidenti ei valita üldvalimistel, on avalikud kampaaniad presidendivalimistel olnud Riigikogu ja omavalitsuste volikogude valimistega võrreldes suhteliselt leiged. Kampaaniatega loodetakse põhiliselt mõjutada volikogude esindajaid valimiskogus. Laiemale avalikkusele suunatud kampaania oli 1992. aasta valimised, kus esimeses voorus hääletas rahvas. 2001. aastal saatis Reformierakond ringreisile mööda Eestit neli oma presidendikandidaadi kandidaati. 2011. aastal orienteerus rahvale [[Indrek Tarand]], kel polnud poliitikute seas laiapõhjalist toetust. 2016. aastal algas kampaania juba kevadel, kui Siim Kallas teatas, et ta soovib kandideerida presidendiks, ning kutsus üles pidama debatte. Kampaania toimus suuresti avalikkuse silme all ning oli suuresti avalikkusele suunatud. Indrek Neiveldt ja teised arvamusliidrid on erakondadele ette heitnud, et parima presidendi otsimise asemel tegeldakse oma poliitikute reklaamimisega. ==1938== {{Vaata|1938. aasta Eesti presidendivalimised}} 1938. aastal valiti presidendiks tollane [[Riigihoidja]] [[Konstantin Päts]]. 23. aprillil 1938 seadsid [[I Riigivolikogu]], [[I Riiginõukogu]] ja [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] kõik ainsaks kandidaadiks Pätsi; Riigivolikogus oli esitatud ka [[Jaan Tõnisson]]i kandidatuur, kuid ta kaotas hääletuse häältega 65:14. Ühisel koosolekul 24. aprillil valiti 219 häälega presidendiks Päts. Kui ühiskoosolekul poleks ainus kandidaat saavutanud kolmeviiendikulist häälteenamust, oleks toimunud Vabariigi Presidendi valimine rahva poolt. ==1992== {{Vaata|1992. aasta Eesti presidendivalimised}} 1992. aasta presidendivalimised olid [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel ainsad, kus toimus [[rahvahääletus]]. Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid kolm neist ([[Miina Hint]], [[Jaks Lankots]] ja [[Uno Ruus]]) taandusid, kuna ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält. Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), politoloog [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja), välisminister [[Lennart Meri]] (11 491 toetusallkirja) ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] juht [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja). 20. septembri rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat poolt koguhäältest: Arnold Rüütel kogus 195 743 häält (41,7714%), Lennart Meri 138 317 häält (29,5167%), Rein Taagepera 109 631 häält (23,3951%) ja Lagle Parek 19 837 häält (4,2332%). Järgmine voor toimus Riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992, kus kandideerisid Rüütel ja Meri. Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält, kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. Valituks osutus Lennart Meri. ==1996== {{Vaata|1996. aasta Eesti presidendivalimised}} 1996. aasta presidendivalimistel olid taas vastakuti Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Riigikogus 26.-27. augustil toimunud kolmel hääletusvoorul ei saavutanud kumbki kahekolmandikulist enamust (I voor: Meri 45,Rüütel 34 häält; II: Meri 49. Rüütel 34; III: Meri 53, Rüütel 32). Seetõttu võeti esmakordselt kasutusele valimiskogu selle praegusel kujul. 20. septembril 1996 kogunes [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis valimiskogu, kelle ette jõudsid lisaks Merele ja Rüütlile kandidaatidena ka ERSP poliitik [[Tunne-Väldo Kelam]] [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik [[Siiri Oviir]] ning akadeemik [[Enn Tõugu]]. Esimeses voorus sai Meri 139, Rüütel 85, Kelam 76, Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Teises voorus kogus Rüütel 126 ja Meri 196 häält, osutudes tagasivalituks. ==2001== {{Vaata|2001. aasta Eesti presidendivalimised}} 2001. aasta presidendivalimised algasid 27.-28. augustil Riigikogus. Esimeses voorus kandideerisid [[Keskerakond|Keskerakonna]] saadik Riigikogus [[Peeter Kreitzberg]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Rahvaerakonna Mõõdukad]] esimees [[Andres Tarand]], kes kogusid vastavalt 40 ja 38 häält. Eelnevalt kõneldi võimaliku kandidaadina ka Konstantin Pätsi sugulasest [[Matti Päts]]ist, kes aga ei leidnud Riigikogus 21 esitajat<ref name="BqlRr" />. Enne teist vooru seati üles uued kandidaadid, vastamisi jäid Peeter Kreitzberg ja [[Peeter Tulviste]], kes said vastavalt 36 ja 35 häält. Kolmandas voorus kogus Peeter Kreitzberg sai 33 ja Peeter Tulviste 33 häält. 21. septembril 2001 toimus valimiskogus kaks hääletusvooru. Esimeses osalesid Kreitzbergi ja Tulviste kõrval ka [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] kandidaat Arnold Rüütel ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] kandidaat [[Toomas Savi]]. Peeter Kreitzberg sai 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89 häält. Teises voorus anti Toomas Savile 155 häält ning Arnold Rüütel valiti 186 häälega presidendiks. ==2006== {{Vaata|2006. aasta Eesti presidendivalimised}} 2006. aasta presidendivalimised keskendusid küsimusele, kas Rüütlil õnnestub jääda ametisse ka teiseks ametiajaks. Ajakirjanik [[Krister Paris]]e sõnul kujunes 2006. aasta "Rüütli kukutamise" aastana ainsaks korraks, "kui võitlus on läinud nii tuliseks, et valimisõiguseta rahvas tuleb oma tahet tänavale väljendama". Tallinnas Tammsaare pargis peetud kontserdil "Laulame Ilvese presidendiks!" osales tuhandeid inimesi.<ref name="5cTTo" /> Riigikogus toimusid hääletused 28.-29. augustil. Esimeses voorus oli ainus kandidaat reformierakondlane [[Ene Ergma]], teises ja kolmandas voorus [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukate]] hulka kuuluv Euroopa Parlamendi liige Toomas Hendrik Ilves. Kuna Keskerakond ja Rahvaliit boikoteerisid hääletust, osales sellel vaid 65 saadikut ning valimine siirdus valimiskokku. Keskerakonna ja Rahvaliidu survet parteidistsipliinile kritiseeris Riigikogu ees valitsuse nõunik [[Ülle Aaskivi]], kelle sõnavõtt pälvis mitmepalgelist vastukaja. 23. septembril valis Estonia teatri hoones kogunenud valimiskogu ees olid kandidaatidena Ilves ja senine president Arnold Rüütel, vajalik lihthäälteenamus oli 173 häält. Esimeses voorus kogus Rüütel 162 ja Ilves 174 häält, millega sai Eesti esimeseks [[Väliseestlased|väliseestlasest]] presidendiks. ==2011== {{Vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} 2011. aasta presidendivalimised olid taasiseseisvumise järel esimesed, kus president õnnestus valida juba Riigikogu esimeses voorus. Ametis oleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat oli Keskerakonna esitatud parteitu Euroopa Parlamendi saadik [[Indrek Tarand]], kes kogus 29. augustil toimunud Riigikogu istungil 25 liikme toetuse. Reformierakonna, [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] ühiskandidaat Ilves sai 73 häälega valitud ka teiseks ametiajaks. ==2016== {{Vaata|2016. aasta Eesti presidendivalimised}} {{ajakohasta}} 2016. aasta presidendivalimised algasid 29. augustil ning võivad jätkuda ka septembris. Oma soovist saada presidendikandidaadiks teatas kevadel kõigepealt [[Siim Kallas]], hiljem EKRE esimees [[Mart Helme]], sõltumatu [[Jaak Jõerüüt]], sõltumatu advokaat [[Allar Jõks]], Reformierakonna parteitu välisminister [[Marina Kaljurand]], Reformierakonna eurosaadik [[Urmas Paet]]. [[Indrek Tarand]] teatas oma valmisolekust vajaduse korral kandideerida. Suvel valis Keskerakonna volikogu erakonna presidendikandidaadiks [[Mailis Reps]]i, kes edestas hääletusel [[Edgar Savisaar]]t; sotsiaaldemokraatide kandidaadiks kuulutati Eiki Nestor; IRL ja Vabaerakond osustasid toetada Allar Jõksi; EKRE kandidaadiks valiti Mart Helme; Reformierakond otsustas toetada Riigikogus Siim Kallast. Rahva seas kõige populaarsem kandidaat oli küsitluste järgi juba 2015. aasta sügisest Marina Kaljurand. Esimeses hääletusvoorus Riigikogus presidenti ei valitud. Enim hääli – 40 – sai SDE ja RE ühiskandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks sai 25 häält, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps 26. Kaheksa sedelit jäid tühjaks. Hääletuse järel heitsid SDE esindajad Reformierakonnale ette, et salajasel hääletusel rikuti kahe erakonna kokkulepet, mille kohaselt pidanuks esimeses voorus Nestor ja teises voorus Siim Kallas koguma mõlemast erakonnast kokku 45 häält. Jõksi tulemus oli oodatust parem, kuna tema kandideerimisavaldusel oli vaid 21 allkirja. Esimese vooru järel ei oodatud teisestki voorust enam valimiste lõpptulemust, ehkki seda nimetati oluliseks vahefinišiks. [[Priit Sibul]] IRList leidis, et oluliseks muutuvad EKRE hääled, kuna neist sõltub, kas kolmandasse vooru jõuab Mailis Reps või Allar Jõks. EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] seevastu kinnitas, et nende eesmärk on seada valimiskogus üles oma kandidaat Mart Helme.<ref name="vhNzv" /><ref name="RnfQW" /><ref name="lglAO" /> Teises voorus kandideerisid Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks. Neist sai Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält, valituks ei osutunud keegi. Kolmandasse vooru jõudsid Kallas ja Reps. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu saadikut ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. Valimiskogule esitati riigikogu kolmanda vooru kandidaadid ning kolm uut kandidaati, kes igaüks said toetusallkirja vähemalt 21 valimiskogu liikmelt. Valimiskogu esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Teises voorus olid vastamisi Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, osales 332 valimiskogu liiget. Nii Jõks kui ka Kallas lubasid rohkem mitte kandideerida, valimisjärg siirdus tagasi riigikokku.<ref name="taas riigikokku" /> ==2021== {{Vaata|2021. aasta Eesti presidendivalimised}} ==2026== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} ==Vaata ka== *[[Riigivanem]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv)</ref> <ref name="kesk">Karin Kangro [http://www.postimees.ee/1137330/keskerakond-algatas-eelnou-presidendi-otsevalimiseks Keskerakond algatas eelnõu presidendi otsevalimiseks] Postimees, 14. veebruar 2013</ref> <ref name="fraktsioon">[http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/presidendi-otsevalimised-ei-leidnud-parlamendi-toetust/ Presidendi otsevalimised ei leidnud parlamendi toetust] Eesti Keskerakonna fraktsioon, 23.09.2015</ref> <ref name="rahvakogu">Karin Kangro [http://www.kogu.ee/rahvakogu-haaletas-presidendi-otsevalimise-idee-maha/ Rahvakogu hääletas presidendi otsevalimise idee maha] Eesti Koostöö Kogu/Postimees, 6. aprill 2013</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="u3yNv">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10988&op=archive2 Presidendivalimise süsteemid Euroopas]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikogu Toimetised 14, 2006</ref> <ref name="g6Bo2">[https://web.archive.org/web/20160425154908/http://www.harjuelu.ee/2016/03/6177/presidendi-otsevalimised-tooks-parima-riigipea/ Presidendi otsevalimised tooks parima riigipea] Harju Elu, 11. märts 2016</ref> <ref name="2WtwU">[https://web.archive.org/web/20160424174436/http://iseseisvuspartei.ee/2013/02/03/presidendi-otsevalimiste-vastu-voideldakse-valedega/ Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega] Eesti Iseseisvuspartei, 03.02.2013</ref> <ref name="BqlRr">Meelis Atonen [https://web.archive.org/web/20160425021748/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001</ref> <ref name="5cTTo">Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016</ref> <ref name="vhNzv">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="RnfQW">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="lglAO">Indrek Kuus [http://uudised.err.ee/v/eesti/bc1911b8-2e37-4126-9b9d-843cd6465081/ossinovski-kuigi-reformierakond-rikkus-kokkulepet-toetame-siiski-kallast Ossinovski: kuigi Reformierakond rikkus kokkulepet, toetame siiski Kallast] ERR, 29.08.2016</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv) * Annika Uudelepp [http://uudised.err.ee/v/arvamus/c624ebfb-ff7a-4974-adb4-ffb472690e68/annika-uudelepp-kas-teha-voi-valida-presidenti Kas teha või valida presidenti?] ERR, 17.04.2016 * Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016 * Meelis Atonen [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001 [[Kategooria:Eesti presidendivalimised| ]] {{Eesti valimised}} 8533mb6ox036lsaubi61j9r5bgh25ui 7206180 7206179 2026-08-01T21:17:20Z Juhan242 213253 /* 2006 */ 7206180 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti presidendivalimised''' on toimunud ühe korra Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1938. aastal) ning pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] regulaarselt alates 1992. aastast. 1996. aastast ei ole valimiskorras tehtud põhimõttelisi muudatusi, valimised toimuvad iga viie aasta järel. Presidendivalimisi korraldab [[Vabariigi Valimiskomisjon]]<ref name="seadus" />. Presidendivalimiste korra näevad ette [[Eesti Vabariigi põhiseadus]] ja [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. Nende kohaselt toimuvad presidendivalimised algul [[Riigikogu]]s ning juhul, kui seal kolme hääletusvooru vältel võitjat ei selgu, kahe vooru vältel [[valimiskogu]]s, mis koosneb Riigikogu liikmetest (101) ja [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] volikogude esindajatest (üle kahe kolmandiku, nt 2001. aastal 266). Omavalitsusesindajate arv sõltub omavalitsuste arvust, nii vähendab Eestis käimasolev [[haldusreform]] ja valdade liitumine ka omavalitsuste osakaalu valimiskogus. Esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kuid ei tohi olla Riigikogu liige.<ref name="seadus" /> Allan Siku hinnangul on "Eesti ainuke riik Euroopas, ning arvatavasti kogu maailmas, kus presidendivalimise pädevus võib minna ühe esinduskogu käest teise kätte". Euroopa kontekstis peab Sikk tähelepanuväärseks ka asjaolu, et "ainult Kreekas ja Eestis võib parlamendivähemus (vastavalt 2/5 ja 1/3) presidendi valimist takistada".<ref name="u3yNv" /> Riigikogus võib kandidaadi esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, kusjuures iga Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadja. Valimiskogus on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel, analoogselt Riigikoguga võib iga liige esitada vaid ühe kandidaadi.<ref name="seadus" /> President peab olema vähemalt 40-aastane Eesti kodanik, kes ei ole tegevväelane. President võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="seadus" /> Taasiseseisvumise järgsetest presidentidest on teiseks ametiajaks tagasi valitud [[Lennart Meri]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kuna Riigikogus ei ole valitsuskoalitsioonil tavaliselt 68 häält, mis võimaldaks presidendi kohe ära valida, on valimised valdavalt jõudnud ka järgmisse vooru valimiskogus, kus valitsevad mõnevõrra teistsugused poliitilised jõuvahekorrad. Volikogude esindajate valimisel muutuvad oluliseks populaarsuserinevused linna ja maa vahel, mistõttu on olnud suur mõju maaelule orienteeritud erakondadel nagu 2001. aastal [[Rahvaliit|Rahvaliidul]]. 1992. aasta valimistel hääletas erandlikult esimeses voorus, teises voorus valis Riigikogu presidendi kahe esimeses voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi seast; erandlikult valiti president neljaks aastaks. Eestis on korduvalt tehtud ettepanekuid kehtestada presidendi otsevalimised – näiteks 2013.<ref name="kesk" />, 2015.<ref name="fraktsioon" /> ja 2016. aastal [[Keskerakond]]<ref name="g6Bo2" /> ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning samuti [[Eesti Iseseisvuspartei|Iseseisvuspartei]]<ref name="2WtwU" />, kuid siiani pole niisugust põhiseaduse muudatust toetanud ei Riigikogu<ref name="kesk" /><ref name="fraktsioon" /> ega ka 2013. aastal kogunenud [[Rahvakogu]]<ref name="rahvakogu" />. Keskerakonna teatel "vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile"<ref name="kesk" />. Analüütikute hinnangul võiksid otsevalimised anda presidendile tugevama mandaadi, kuid kuna Eesti on [[parlamentaarne demokraatia]], oleks see mõneti vastuolus presidendi suhteliselt nõrga rolliga. See võiks viia kas parlamentarismist loobumiseni või suurendada lõhet rahva ootuste ja presidendi seaduslike võimaluste vahel.<ref name="rahvakogu" /> Augustis 2016 Arvamusfestivalil toimunud presidendikandidaatide debatil pooldasid otsevalimisi Siim Kallas, Allar Jõks, Mailis Reps ja Mart Helme, nende vastu oli ainult Eiki Nestor. Et Eesti presidenti ei valita üldvalimistel, on avalikud kampaaniad presidendivalimistel olnud Riigikogu ja omavalitsuste volikogude valimistega võrreldes suhteliselt leiged. Kampaaniatega loodetakse põhiliselt mõjutada volikogude esindajaid valimiskogus. Laiemale avalikkusele suunatud kampaania oli 1992. aasta valimised, kus esimeses voorus hääletas rahvas. 2001. aastal saatis Reformierakond ringreisile mööda Eestit neli oma presidendikandidaadi kandidaati. 2011. aastal orienteerus rahvale [[Indrek Tarand]], kel polnud poliitikute seas laiapõhjalist toetust. 2016. aastal algas kampaania juba kevadel, kui Siim Kallas teatas, et ta soovib kandideerida presidendiks, ning kutsus üles pidama debatte. Kampaania toimus suuresti avalikkuse silme all ning oli suuresti avalikkusele suunatud. Indrek Neiveldt ja teised arvamusliidrid on erakondadele ette heitnud, et parima presidendi otsimise asemel tegeldakse oma poliitikute reklaamimisega. ==1938== {{Vaata|1938. aasta Eesti presidendivalimised}} 1938. aastal valiti presidendiks tollane [[Riigihoidja]] [[Konstantin Päts]]. 23. aprillil 1938 seadsid [[I Riigivolikogu]], [[I Riiginõukogu]] ja [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] kõik ainsaks kandidaadiks Pätsi; Riigivolikogus oli esitatud ka [[Jaan Tõnisson]]i kandidatuur, kuid ta kaotas hääletuse häältega 65:14. Ühisel koosolekul 24. aprillil valiti 219 häälega presidendiks Päts. Kui ühiskoosolekul poleks ainus kandidaat saavutanud kolmeviiendikulist häälteenamust, oleks toimunud Vabariigi Presidendi valimine rahva poolt. ==1992== {{Vaata|1992. aasta Eesti presidendivalimised}} 1992. aasta presidendivalimised olid [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel ainsad, kus toimus [[rahvahääletus]]. Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid kolm neist ([[Miina Hint]], [[Jaks Lankots]] ja [[Uno Ruus]]) taandusid, kuna ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält. Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), politoloog [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja), välisminister [[Lennart Meri]] (11 491 toetusallkirja) ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] juht [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja). 20. septembri rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat poolt koguhäältest: Arnold Rüütel kogus 195 743 häält (41,7714%), Lennart Meri 138 317 häält (29,5167%), Rein Taagepera 109 631 häält (23,3951%) ja Lagle Parek 19 837 häält (4,2332%). Järgmine voor toimus Riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992, kus kandideerisid Rüütel ja Meri. Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält, kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. Valituks osutus Lennart Meri. ==1996== {{Vaata|1996. aasta Eesti presidendivalimised}} 1996. aasta presidendivalimistel olid taas vastakuti Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Riigikogus 26.-27. augustil toimunud kolmel hääletusvoorul ei saavutanud kumbki kahekolmandikulist enamust (I voor: Meri 45,Rüütel 34 häält; II: Meri 49. Rüütel 34; III: Meri 53, Rüütel 32). Seetõttu võeti esmakordselt kasutusele valimiskogu selle praegusel kujul. 20. septembril 1996 kogunes [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis valimiskogu, kelle ette jõudsid lisaks Merele ja Rüütlile kandidaatidena ka ERSP poliitik [[Tunne-Väldo Kelam]] [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik [[Siiri Oviir]] ning akadeemik [[Enn Tõugu]]. Esimeses voorus sai Meri 139, Rüütel 85, Kelam 76, Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Teises voorus kogus Rüütel 126 ja Meri 196 häält, osutudes tagasivalituks. ==2001== {{Vaata|2001. aasta Eesti presidendivalimised}} 2001. aasta presidendivalimised algasid 27.-28. augustil Riigikogus. Esimeses voorus kandideerisid [[Keskerakond|Keskerakonna]] saadik Riigikogus [[Peeter Kreitzberg]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Rahvaerakonna Mõõdukad]] esimees [[Andres Tarand]], kes kogusid vastavalt 40 ja 38 häält. Eelnevalt kõneldi võimaliku kandidaadina ka Konstantin Pätsi sugulasest [[Matti Päts]]ist, kes aga ei leidnud Riigikogus 21 esitajat<ref name="BqlRr" />. Enne teist vooru seati üles uued kandidaadid, vastamisi jäid Peeter Kreitzberg ja [[Peeter Tulviste]], kes said vastavalt 36 ja 35 häält. Kolmandas voorus kogus Peeter Kreitzberg sai 33 ja Peeter Tulviste 33 häält. 21. septembril 2001 toimus valimiskogus kaks hääletusvooru. Esimeses osalesid Kreitzbergi ja Tulviste kõrval ka [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] kandidaat Arnold Rüütel ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] kandidaat [[Toomas Savi]]. Peeter Kreitzberg sai 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89 häält. Teises voorus anti Toomas Savile 155 häält ning Arnold Rüütel valiti 186 häälega presidendiks. ==2006== {{Vaata|2006. aasta Eesti presidendivalimised}} 2006. aasta presidendivalimised keskendusid küsimusele, kas Rüütlil õnnestub jääda ametisse ka teiseks ametiajaks. Ajakirjanik [[Krister Paris]]e sõnul kujunes 2006. aasta "Rüütli kukutamise" aastana ainsaks korraks, "kui võitlus on läinud nii tuliseks, et valimisõiguseta rahvas tuleb oma tahet tänavale väljendama". Tallinnas Tammsaare pargis peetud kontserdil "Laulame Ilvese presidendiks!" osales tuhandeid inimesi.<ref name="5cTTo" /> Riigikogus toimusid hääletused 28.-29. augustil. Esimeses voorus oli ainus kandidaat reformierakondlane [[Ene Ergma]], teises ja kolmandas voorus [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukate]] hulka kuuluv Euroopa Parlamendi liige Toomas Hendrik Ilves. Kuna Keskerakond ja Rahvaliit boikoteerisid hääletust, osales sellel vaid 65 saadikut ning valimine siirdus valimiskokku. Keskerakonna ja Rahvaliidu survet parteidistsipliinile kritiseeris Riigikogu ees valitsuse nõunik [[Ülle Aaskivi]], kelle sõnavõtt pälvis mitmepalgelist vastukaja. 23. septembril Estonia teatri hoones kogunenud valimiskogu ees olid kandidaatidena Ilves ja senine president Arnold Rüütel, vajalik lihthäälteenamus oli 173 häält. Esimeses voorus kogus Rüütel 162 ja Ilves 174 häält, millega sai Eesti esimese [[Väliseestlased|väliseestlasest]] presidendi. ==2011== {{Vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} 2011. aasta presidendivalimised olid taasiseseisvumise järel esimesed, kus president õnnestus valida juba Riigikogu esimeses voorus. Ametis oleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat oli Keskerakonna esitatud parteitu Euroopa Parlamendi saadik [[Indrek Tarand]], kes kogus 29. augustil toimunud Riigikogu istungil 25 liikme toetuse. Reformierakonna, [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] ühiskandidaat Ilves sai 73 häälega valitud ka teiseks ametiajaks. ==2016== {{Vaata|2016. aasta Eesti presidendivalimised}} {{ajakohasta}} 2016. aasta presidendivalimised algasid 29. augustil ning võivad jätkuda ka septembris. Oma soovist saada presidendikandidaadiks teatas kevadel kõigepealt [[Siim Kallas]], hiljem EKRE esimees [[Mart Helme]], sõltumatu [[Jaak Jõerüüt]], sõltumatu advokaat [[Allar Jõks]], Reformierakonna parteitu välisminister [[Marina Kaljurand]], Reformierakonna eurosaadik [[Urmas Paet]]. [[Indrek Tarand]] teatas oma valmisolekust vajaduse korral kandideerida. Suvel valis Keskerakonna volikogu erakonna presidendikandidaadiks [[Mailis Reps]]i, kes edestas hääletusel [[Edgar Savisaar]]t; sotsiaaldemokraatide kandidaadiks kuulutati Eiki Nestor; IRL ja Vabaerakond osustasid toetada Allar Jõksi; EKRE kandidaadiks valiti Mart Helme; Reformierakond otsustas toetada Riigikogus Siim Kallast. Rahva seas kõige populaarsem kandidaat oli küsitluste järgi juba 2015. aasta sügisest Marina Kaljurand. Esimeses hääletusvoorus Riigikogus presidenti ei valitud. Enim hääli – 40 – sai SDE ja RE ühiskandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks sai 25 häält, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps 26. Kaheksa sedelit jäid tühjaks. Hääletuse järel heitsid SDE esindajad Reformierakonnale ette, et salajasel hääletusel rikuti kahe erakonna kokkulepet, mille kohaselt pidanuks esimeses voorus Nestor ja teises voorus Siim Kallas koguma mõlemast erakonnast kokku 45 häält. Jõksi tulemus oli oodatust parem, kuna tema kandideerimisavaldusel oli vaid 21 allkirja. Esimese vooru järel ei oodatud teisestki voorust enam valimiste lõpptulemust, ehkki seda nimetati oluliseks vahefinišiks. [[Priit Sibul]] IRList leidis, et oluliseks muutuvad EKRE hääled, kuna neist sõltub, kas kolmandasse vooru jõuab Mailis Reps või Allar Jõks. EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] seevastu kinnitas, et nende eesmärk on seada valimiskogus üles oma kandidaat Mart Helme.<ref name="vhNzv" /><ref name="RnfQW" /><ref name="lglAO" /> Teises voorus kandideerisid Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks. Neist sai Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält, valituks ei osutunud keegi. Kolmandasse vooru jõudsid Kallas ja Reps. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu saadikut ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. Valimiskogule esitati riigikogu kolmanda vooru kandidaadid ning kolm uut kandidaati, kes igaüks said toetusallkirja vähemalt 21 valimiskogu liikmelt. Valimiskogu esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Teises voorus olid vastamisi Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, osales 332 valimiskogu liiget. Nii Jõks kui ka Kallas lubasid rohkem mitte kandideerida, valimisjärg siirdus tagasi riigikokku.<ref name="taas riigikokku" /> ==2021== {{Vaata|2021. aasta Eesti presidendivalimised}} ==2026== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} ==Vaata ka== *[[Riigivanem]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv)</ref> <ref name="kesk">Karin Kangro [http://www.postimees.ee/1137330/keskerakond-algatas-eelnou-presidendi-otsevalimiseks Keskerakond algatas eelnõu presidendi otsevalimiseks] Postimees, 14. veebruar 2013</ref> <ref name="fraktsioon">[http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/presidendi-otsevalimised-ei-leidnud-parlamendi-toetust/ Presidendi otsevalimised ei leidnud parlamendi toetust] Eesti Keskerakonna fraktsioon, 23.09.2015</ref> <ref name="rahvakogu">Karin Kangro [http://www.kogu.ee/rahvakogu-haaletas-presidendi-otsevalimise-idee-maha/ Rahvakogu hääletas presidendi otsevalimise idee maha] Eesti Koostöö Kogu/Postimees, 6. aprill 2013</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="u3yNv">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10988&op=archive2 Presidendivalimise süsteemid Euroopas]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikogu Toimetised 14, 2006</ref> <ref name="g6Bo2">[https://web.archive.org/web/20160425154908/http://www.harjuelu.ee/2016/03/6177/presidendi-otsevalimised-tooks-parima-riigipea/ Presidendi otsevalimised tooks parima riigipea] Harju Elu, 11. märts 2016</ref> <ref name="2WtwU">[https://web.archive.org/web/20160424174436/http://iseseisvuspartei.ee/2013/02/03/presidendi-otsevalimiste-vastu-voideldakse-valedega/ Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega] Eesti Iseseisvuspartei, 03.02.2013</ref> <ref name="BqlRr">Meelis Atonen [https://web.archive.org/web/20160425021748/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001</ref> <ref name="5cTTo">Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016</ref> <ref name="vhNzv">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="RnfQW">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="lglAO">Indrek Kuus [http://uudised.err.ee/v/eesti/bc1911b8-2e37-4126-9b9d-843cd6465081/ossinovski-kuigi-reformierakond-rikkus-kokkulepet-toetame-siiski-kallast Ossinovski: kuigi Reformierakond rikkus kokkulepet, toetame siiski Kallast] ERR, 29.08.2016</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv) * Annika Uudelepp [http://uudised.err.ee/v/arvamus/c624ebfb-ff7a-4974-adb4-ffb472690e68/annika-uudelepp-kas-teha-voi-valida-presidenti Kas teha või valida presidenti?] ERR, 17.04.2016 * Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016 * Meelis Atonen [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001 [[Kategooria:Eesti presidendivalimised| ]] {{Eesti valimised}} iezwftnbe1x4shcebj7tweiaqf4ypa2 7206182 7206180 2026-08-01T21:20:13Z Juhan242 213253 /* Välislingid */ 7206182 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti presidendivalimised''' on toimunud ühe korra Eesti esimesel iseseisvusperioodil (1938. aastal) ning pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] regulaarselt alates 1992. aastast. 1996. aastast ei ole valimiskorras tehtud põhimõttelisi muudatusi, valimised toimuvad iga viie aasta järel. Presidendivalimisi korraldab [[Vabariigi Valimiskomisjon]]<ref name="seadus" />. Presidendivalimiste korra näevad ette [[Eesti Vabariigi põhiseadus]] ja [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. Nende kohaselt toimuvad presidendivalimised algul [[Riigikogu]]s ning juhul, kui seal kolme hääletusvooru vältel võitjat ei selgu, kahe vooru vältel [[valimiskogu]]s, mis koosneb Riigikogu liikmetest (101) ja [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] volikogude esindajatest (üle kahe kolmandiku, nt 2001. aastal 266). Omavalitsusesindajate arv sõltub omavalitsuste arvust, nii vähendab Eestis käimasolev [[haldusreform]] ja valdade liitumine ka omavalitsuste osakaalu valimiskogus. Esindaja peab olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kuid ei tohi olla Riigikogu liige.<ref name="seadus" /> Allan Siku hinnangul on "Eesti ainuke riik Euroopas, ning arvatavasti kogu maailmas, kus presidendivalimise pädevus võib minna ühe esinduskogu käest teise kätte". Euroopa kontekstis peab Sikk tähelepanuväärseks ka asjaolu, et "ainult Kreekas ja Eestis võib parlamendivähemus (vastavalt 2/5 ja 1/3) presidendi valimist takistada".<ref name="u3yNv" /> Riigikogus võib kandidaadi esitada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, kusjuures iga Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadja. Valimiskogus on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel, analoogselt Riigikoguga võib iga liige esitada vaid ühe kandidaadi.<ref name="seadus" /> President peab olema vähemalt 40-aastane Eesti kodanik, kes ei ole tegevväelane. President võib olla ametis kuni kaks ametiaega järjest.<ref name="seadus" /> Taasiseseisvumise järgsetest presidentidest on teiseks ametiajaks tagasi valitud [[Lennart Meri]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kuna Riigikogus ei ole valitsuskoalitsioonil tavaliselt 68 häält, mis võimaldaks presidendi kohe ära valida, on valimised valdavalt jõudnud ka järgmisse vooru valimiskogus, kus valitsevad mõnevõrra teistsugused poliitilised jõuvahekorrad. Volikogude esindajate valimisel muutuvad oluliseks populaarsuserinevused linna ja maa vahel, mistõttu on olnud suur mõju maaelule orienteeritud erakondadel nagu 2001. aastal [[Rahvaliit|Rahvaliidul]]. 1992. aasta valimistel hääletas erandlikult esimeses voorus, teises voorus valis Riigikogu presidendi kahe esimeses voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi seast; erandlikult valiti president neljaks aastaks. Eestis on korduvalt tehtud ettepanekuid kehtestada presidendi otsevalimised – näiteks 2013.<ref name="kesk" />, 2015.<ref name="fraktsioon" /> ja 2016. aastal [[Keskerakond]]<ref name="g6Bo2" /> ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning samuti [[Eesti Iseseisvuspartei|Iseseisvuspartei]]<ref name="2WtwU" />, kuid siiani pole niisugust põhiseaduse muudatust toetanud ei Riigikogu<ref name="kesk" /><ref name="fraktsioon" /> ega ka 2013. aastal kogunenud [[Rahvakogu]]<ref name="rahvakogu" />. Keskerakonna teatel "vastaks otsevalimise seadustamine ühiskonna ootustele, annaks rahvale lisavõimaluse osaleda riigile oluliste otsuste langetamisel ning lähendaks rahvast riigile"<ref name="kesk" />. Analüütikute hinnangul võiksid otsevalimised anda presidendile tugevama mandaadi, kuid kuna Eesti on [[parlamentaarne demokraatia]], oleks see mõneti vastuolus presidendi suhteliselt nõrga rolliga. See võiks viia kas parlamentarismist loobumiseni või suurendada lõhet rahva ootuste ja presidendi seaduslike võimaluste vahel.<ref name="rahvakogu" /> Augustis 2016 Arvamusfestivalil toimunud presidendikandidaatide debatil pooldasid otsevalimisi Siim Kallas, Allar Jõks, Mailis Reps ja Mart Helme, nende vastu oli ainult Eiki Nestor. Et Eesti presidenti ei valita üldvalimistel, on avalikud kampaaniad presidendivalimistel olnud Riigikogu ja omavalitsuste volikogude valimistega võrreldes suhteliselt leiged. Kampaaniatega loodetakse põhiliselt mõjutada volikogude esindajaid valimiskogus. Laiemale avalikkusele suunatud kampaania oli 1992. aasta valimised, kus esimeses voorus hääletas rahvas. 2001. aastal saatis Reformierakond ringreisile mööda Eestit neli oma presidendikandidaadi kandidaati. 2011. aastal orienteerus rahvale [[Indrek Tarand]], kel polnud poliitikute seas laiapõhjalist toetust. 2016. aastal algas kampaania juba kevadel, kui Siim Kallas teatas, et ta soovib kandideerida presidendiks, ning kutsus üles pidama debatte. Kampaania toimus suuresti avalikkuse silme all ning oli suuresti avalikkusele suunatud. Indrek Neiveldt ja teised arvamusliidrid on erakondadele ette heitnud, et parima presidendi otsimise asemel tegeldakse oma poliitikute reklaamimisega. ==1938== {{Vaata|1938. aasta Eesti presidendivalimised}} 1938. aastal valiti presidendiks tollane [[Riigihoidja]] [[Konstantin Päts]]. 23. aprillil 1938 seadsid [[I Riigivolikogu]], [[I Riiginõukogu]] ja [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] kõik ainsaks kandidaadiks Pätsi; Riigivolikogus oli esitatud ka [[Jaan Tõnisson]]i kandidatuur, kuid ta kaotas hääletuse häältega 65:14. Ühisel koosolekul 24. aprillil valiti 219 häälega presidendiks Päts. Kui ühiskoosolekul poleks ainus kandidaat saavutanud kolmeviiendikulist häälteenamust, oleks toimunud Vabariigi Presidendi valimine rahva poolt. ==1992== {{Vaata|1992. aasta Eesti presidendivalimised}} 1992. aasta presidendivalimised olid [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel ainsad, kus toimus [[rahvahääletus]]. Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid kolm neist ([[Miina Hint]], [[Jaks Lankots]] ja [[Uno Ruus]]) taandusid, kuna ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält. Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), politoloog [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja), välisminister [[Lennart Meri]] (11 491 toetusallkirja) ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] juht [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja). 20. septembri rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat poolt koguhäältest: Arnold Rüütel kogus 195 743 häält (41,7714%), Lennart Meri 138 317 häält (29,5167%), Rein Taagepera 109 631 häält (23,3951%) ja Lagle Parek 19 837 häält (4,2332%). Järgmine voor toimus Riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992, kus kandideerisid Rüütel ja Meri. Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält, kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. Valituks osutus Lennart Meri. ==1996== {{Vaata|1996. aasta Eesti presidendivalimised}} 1996. aasta presidendivalimistel olid taas vastakuti Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Riigikogus 26.-27. augustil toimunud kolmel hääletusvoorul ei saavutanud kumbki kahekolmandikulist enamust (I voor: Meri 45,Rüütel 34 häält; II: Meri 49. Rüütel 34; III: Meri 53, Rüütel 32). Seetõttu võeti esmakordselt kasutusele valimiskogu selle praegusel kujul. 20. septembril 1996 kogunes [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis valimiskogu, kelle ette jõudsid lisaks Merele ja Rüütlile kandidaatidena ka ERSP poliitik [[Tunne-Väldo Kelam]] [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik [[Siiri Oviir]] ning akadeemik [[Enn Tõugu]]. Esimeses voorus sai Meri 139, Rüütel 85, Kelam 76, Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Teises voorus kogus Rüütel 126 ja Meri 196 häält, osutudes tagasivalituks. ==2001== {{Vaata|2001. aasta Eesti presidendivalimised}} 2001. aasta presidendivalimised algasid 27.-28. augustil Riigikogus. Esimeses voorus kandideerisid [[Keskerakond|Keskerakonna]] saadik Riigikogus [[Peeter Kreitzberg]] ja [[Rahvaerakond Mõõdukad|Rahvaerakonna Mõõdukad]] esimees [[Andres Tarand]], kes kogusid vastavalt 40 ja 38 häält. Eelnevalt kõneldi võimaliku kandidaadina ka Konstantin Pätsi sugulasest [[Matti Päts]]ist, kes aga ei leidnud Riigikogus 21 esitajat<ref name="BqlRr" />. Enne teist vooru seati üles uued kandidaadid, vastamisi jäid Peeter Kreitzberg ja [[Peeter Tulviste]], kes said vastavalt 36 ja 35 häält. Kolmandas voorus kogus Peeter Kreitzberg sai 33 ja Peeter Tulviste 33 häält. 21. septembril 2001 toimus valimiskogus kaks hääletusvooru. Esimeses osalesid Kreitzbergi ja Tulviste kõrval ka [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] kandidaat Arnold Rüütel ja [[Reformierakond|Reformierakonna]] kandidaat [[Toomas Savi]]. Peeter Kreitzberg sai 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89 häält. Teises voorus anti Toomas Savile 155 häält ning Arnold Rüütel valiti 186 häälega presidendiks. ==2006== {{Vaata|2006. aasta Eesti presidendivalimised}} 2006. aasta presidendivalimised keskendusid küsimusele, kas Rüütlil õnnestub jääda ametisse ka teiseks ametiajaks. Ajakirjanik [[Krister Paris]]e sõnul kujunes 2006. aasta "Rüütli kukutamise" aastana ainsaks korraks, "kui võitlus on läinud nii tuliseks, et valimisõiguseta rahvas tuleb oma tahet tänavale väljendama". Tallinnas Tammsaare pargis peetud kontserdil "Laulame Ilvese presidendiks!" osales tuhandeid inimesi.<ref name="5cTTo" /> Riigikogus toimusid hääletused 28.-29. augustil. Esimeses voorus oli ainus kandidaat reformierakondlane [[Ene Ergma]], teises ja kolmandas voorus [[Rahvaerakond Mõõdukad|Mõõdukate]] hulka kuuluv Euroopa Parlamendi liige Toomas Hendrik Ilves. Kuna Keskerakond ja Rahvaliit boikoteerisid hääletust, osales sellel vaid 65 saadikut ning valimine siirdus valimiskokku. Keskerakonna ja Rahvaliidu survet parteidistsipliinile kritiseeris Riigikogu ees valitsuse nõunik [[Ülle Aaskivi]], kelle sõnavõtt pälvis mitmepalgelist vastukaja. 23. septembril Estonia teatri hoones kogunenud valimiskogu ees olid kandidaatidena Ilves ja senine president Arnold Rüütel, vajalik lihthäälteenamus oli 173 häält. Esimeses voorus kogus Rüütel 162 ja Ilves 174 häält, millega sai Eesti esimese [[Väliseestlased|väliseestlasest]] presidendi. ==2011== {{Vaata|2011. aasta Eesti presidendivalimised}} 2011. aasta presidendivalimised olid taasiseseisvumise järel esimesed, kus president õnnestus valida juba Riigikogu esimeses voorus. Ametis oleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat oli Keskerakonna esitatud parteitu Euroopa Parlamendi saadik [[Indrek Tarand]], kes kogus 29. augustil toimunud Riigikogu istungil 25 liikme toetuse. Reformierakonna, [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonna]] ühiskandidaat Ilves sai 73 häälega valitud ka teiseks ametiajaks. ==2016== {{Vaata|2016. aasta Eesti presidendivalimised}} {{ajakohasta}} 2016. aasta presidendivalimised algasid 29. augustil ning võivad jätkuda ka septembris. Oma soovist saada presidendikandidaadiks teatas kevadel kõigepealt [[Siim Kallas]], hiljem EKRE esimees [[Mart Helme]], sõltumatu [[Jaak Jõerüüt]], sõltumatu advokaat [[Allar Jõks]], Reformierakonna parteitu välisminister [[Marina Kaljurand]], Reformierakonna eurosaadik [[Urmas Paet]]. [[Indrek Tarand]] teatas oma valmisolekust vajaduse korral kandideerida. Suvel valis Keskerakonna volikogu erakonna presidendikandidaadiks [[Mailis Reps]]i, kes edestas hääletusel [[Edgar Savisaar]]t; sotsiaaldemokraatide kandidaadiks kuulutati Eiki Nestor; IRL ja Vabaerakond osustasid toetada Allar Jõksi; EKRE kandidaadiks valiti Mart Helme; Reformierakond otsustas toetada Riigikogus Siim Kallast. Rahva seas kõige populaarsem kandidaat oli küsitluste järgi juba 2015. aasta sügisest Marina Kaljurand. Esimeses hääletusvoorus Riigikogus presidenti ei valitud. Enim hääli – 40 – sai SDE ja RE ühiskandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna kandidaat Allar Jõks sai 25 häält, Keskerakonna kandidaat Mailis Reps 26. Kaheksa sedelit jäid tühjaks. Hääletuse järel heitsid SDE esindajad Reformierakonnale ette, et salajasel hääletusel rikuti kahe erakonna kokkulepet, mille kohaselt pidanuks esimeses voorus Nestor ja teises voorus Siim Kallas koguma mõlemast erakonnast kokku 45 häält. Jõksi tulemus oli oodatust parem, kuna tema kandideerimisavaldusel oli vaid 21 allkirja. Esimese vooru järel ei oodatud teisestki voorust enam valimiste lõpptulemust, ehkki seda nimetati oluliseks vahefinišiks. [[Priit Sibul]] IRList leidis, et oluliseks muutuvad EKRE hääled, kuna neist sõltub, kas kolmandasse vooru jõuab Mailis Reps või Allar Jõks. EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] seevastu kinnitas, et nende eesmärk on seada valimiskogus üles oma kandidaat Mart Helme.<ref name="vhNzv" /><ref name="RnfQW" /><ref name="lglAO" /> Teises voorus kandideerisid Siim Kallas, Mailis Reps ja Allar Jõks. Neist sai Kallas 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält, valituks ei osutunud keegi. Kolmandasse vooru jõudsid Kallas ja Reps. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu saadikut ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. Valimiskogule esitati riigikogu kolmanda vooru kandidaadid ning kolm uut kandidaati, kes igaüks said toetusallkirja vähemalt 21 valimiskogu liikmelt. Valimiskogu esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Teises voorus olid vastamisi Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, osales 332 valimiskogu liiget. Nii Jõks kui ka Kallas lubasid rohkem mitte kandideerida, valimisjärg siirdus tagasi riigikokku.<ref name="taas riigikokku" /> ==2021== {{Vaata|2021. aasta Eesti presidendivalimised}} ==2026== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} ==Vaata ka== *[[Riigivanem]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv)</ref> <ref name="kesk">Karin Kangro [http://www.postimees.ee/1137330/keskerakond-algatas-eelnou-presidendi-otsevalimiseks Keskerakond algatas eelnõu presidendi otsevalimiseks] Postimees, 14. veebruar 2013</ref> <ref name="fraktsioon">[http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-keskerakonna-fraktsioon/presidendi-otsevalimised-ei-leidnud-parlamendi-toetust/ Presidendi otsevalimised ei leidnud parlamendi toetust] Eesti Keskerakonna fraktsioon, 23.09.2015</ref> <ref name="rahvakogu">Karin Kangro [http://www.kogu.ee/rahvakogu-haaletas-presidendi-otsevalimise-idee-maha/ Rahvakogu hääletas presidendi otsevalimise idee maha] Eesti Koostöö Kogu/Postimees, 6. aprill 2013</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="u3yNv">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10988&op=archive2 Presidendivalimise süsteemid Euroopas]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikogu Toimetised 14, 2006</ref> <ref name="g6Bo2">[https://web.archive.org/web/20160425154908/http://www.harjuelu.ee/2016/03/6177/presidendi-otsevalimised-tooks-parima-riigipea/ Presidendi otsevalimised tooks parima riigipea] Harju Elu, 11. märts 2016</ref> <ref name="2WtwU">[https://web.archive.org/web/20160424174436/http://iseseisvuspartei.ee/2013/02/03/presidendi-otsevalimiste-vastu-voideldakse-valedega/ Presidendi otsevalimiste vastu võideldakse valedega] Eesti Iseseisvuspartei, 03.02.2013</ref> <ref name="BqlRr">Meelis Atonen [https://web.archive.org/web/20160425021748/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001</ref> <ref name="5cTTo">Krister Paris [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016</ref> <ref name="vhNzv">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="RnfQW">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="lglAO">Indrek Kuus [http://uudised.err.ee/v/eesti/bc1911b8-2e37-4126-9b9d-843cd6465081/ossinovski-kuigi-reformierakond-rikkus-kokkulepet-toetame-siiski-kallast Ossinovski: kuigi Reformierakond rikkus kokkulepet, toetame siiski Kallast] ERR, 29.08.2016</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/25096?leiaKehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus] (hetkel kehtiv) * [[Annika Uudelepp]]. [http://uudised.err.ee/v/arvamus/c624ebfb-ff7a-4974-adb4-ffb472690e68/annika-uudelepp-kas-teha-voi-valida-presidenti Kas teha või valida presidenti?] ERR, 17.04.2016 * [[Krister Paris]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/tsirkust-koigile-ehkki-rahvas-valida-ei-saa-on-etendusi-jagunud-kuhjaga?id=74248849 Tsirkust kõigile: ehkki rahvas valida ei saa, on etendusi jagunud kuhjaga] EPL 15. aprill 2016 * [[Meelis Atonen]]. [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11854&highlight=eestis&op=archive2 Erakondlikud presidendivalimised] Riigikogu Toimetised 4, 2001 [[Kategooria:Eesti presidendivalimised| ]] {{Eesti valimised}} l3n0138rao6wtcdv2u96lzrmiurltdx 0 436776 7206035 5488426 2026-08-01T15:47:22Z Velirand 67997 + kategooria 7206035 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Foto Stirh SPbGUKI 01.jpg|pisi|Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut (veebruar, 2007)]] '''Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut''' (vene Санкт-Петербургский государственный институт культуры, lühend СПбГИК, inglise Saint-Petersburg State University of Culture and Arts) on [[avalik-õiguslik kool|avalik-õiguslik]] humanitaarharidust andev [[kõrgem õppeasutus]] Venemaal [[Peterburi]]s. Koolis on 8000 üliõpilast ja üle 600 õppejõu. Instituudi rektor on [[Aleksandr Turgajev]]. ==Ajalugu== Instituut asutati [[1918]]. Kool on kandnud palju nimesid, näiteks aastatel 1925–1941 ''Krupskaja nimeline Kommunistliku Kasvatuse Akadeemia'' (vene ''Коммунистический политико-просветительный институт им. Н. К. Крупской''), [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal ''N. K. Krupskaja nimeline Leningradi Riiklik Raamatukogunduse Instituut'' (vene Ленинградский государственный библиотечный институт им. Н. К. Крупской). ==Välislingid== *[http://www.spbgik.ru/ Instituudi koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Peterburi koolid]] [[Kategooria:Venemaa kõrgkoolid]] mrgkxxxp2x9qd40267zbtcwurjlb8vb 0 437187 7206272 6821679 2026-08-02T05:01:03Z Kuriuss 38125 7206272 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} '''Leonhard Vatsar''' ([[3. september]] [[1908]] [[Sadorje asundus]], [[Oudova maakond|Oudova kreis]] – [[18. aprill]] [[1986]] [[Rapla maakond]]) oli eesti vaimulik, [[Järvakandi Peetri kogudus]]e [[köster]] ja [[diakon]]. Ta teenis Järvakandi kogudust üle 40 aasta. ==Venemaal== Leonhard Vatsar sündis [[1908]]. aastal [[Oudova maakond|Oudova kreis]]is [[Sadorje asundus]]es Jaan ja Liisa Vatsari 14. ja ühtlasi viimase lapsena. Vanemad olid sinna välja rännanud Tartumaalt. Nad olid talupidajad ja väga usklikud inimesed. Ta õppis Sadorje algkoolis ja Masinova mittetäielikus keskkoolis. Leeriõnnistuse sai 4. juulil 1926 Sadorje kirikus. Sadorje kogudus oli väike. Õpetaja tuli sinna 80 km kauguselt Oudovast ainult kaks korda aastas. Kohaliku vaimuliku ja ka kultuuritöö tegid ära köster-kooliõpetajad, kes pidasid jumalateenistusi, õpetasid lapsi koolis, juhatasid näiteringi ja laulukoori. Vatsar oli agar koorilaulja. 1925. aastal määrati Sadorjesse uus kooliõpetaja, kes ei tahtnud kirikuga tegemist teha. Koor jagunes kaheks: vaimulikuks ja ilmalikuks. Vaimulikke laule hakkas õpetama naaberkoguduse Domkina köstri kohusetäitja Hendrik Madisson. Leonhard Vatsarist sai tema abiline. Edaspidi pidas Vatsar seal ka mõned palvetunnid. Aktiivse usulise tegevuse tõttu sattus ta mõne kohaliku võimumehe silmis ebasoosingusse ja pidas õigemaks Sadorjest lahkuda. Varsti pärast seda käiski Sadorjest üle arreteerimiste laine. Seejärel teenis Vatsar leiba mitmes kohas Leningradis ja selle ümbruses: elektrikuna, vabrikutöölisena, raudteelasena ja raamatupidajana. Raudteelt vallandati ta 1938. aastal kui isik, kes ei kuulu põhirahvuse hulka. Sõjapäevil 1942. aastal pidas Vatsar õigemaks minna tagasi Sadorjesse. Vahepeal olid jäänud isakodust alles ainult varemed ja kirik oli muudetud koorejaamaks. Palvetunde peeti ühes talumajas. Sama aasta lõpul kutsuti ta Domkina kiriku köstri kohusetäitjaks. Kuna Domkinas käis õpetaja ainult mõne korra aastas, tuli Vatsaril ära teha kogu vaimulik töö. 1943. aastal suvel ründasid partisanid ühel ööl Domkina omakaitset, kusjuures tules hävis kirik, koolimaja, mitu talu ja tapeti ka inimesi. Ka kogu Leonhard Vatsari maine vara hävis. ==Siirdumine Eestisse== 1943. aastal asus Leonhard Vatsar elama Eestisse. Ka siin aitas ta kaasa kiriku tööle. Ta võttis osa kursustest, mida Tartus korraldati Venemaal töötavatele jumalasõna kuulutajatele. Ühtlasi avaldas ta EELK Konsistooriumile soovi hakata teenima mõnda kogudust. ==Järvakandi kogudus== 1943. aasta jõulupühadeks kutsuti ta Järvakandi abikirikusse jumalateenistust pidama. 13. jaanuaril 1944 valis Rapla koguduse nõukogu ta Järvakandi abikiriku köstri kohusetäitjaks. Sestpeale kuni surmani pühendus Vatsar Järvakandi kirikule. 1945. aastal muudeti Järvakandi kogudus iseseisvaks. Leonhard Vatsar õnnistati 11. mail 1950 diakoniks ja temast sai Järvakandi koguduse vaimulik. Ta juhtis koguduse elu, hoidis korras kantseleitöö ja aitas juhatusel lahendada majandusasju. Hooldajaõpetaja käis seal ainult 15 korda aastas. Töö alustamine Järvakandis ei olnud talle kerge. Puupaljaks põlenud mehena oli ta sunnitud isegi ümbruskonna jõukamates taludes päevilisena tööl käima. Ta parandas ka kellasid, tegi kingsepatööd jms. Kui kiriku juurde oli vaja ehitada uus kogudusemaja, siis tegi suure osa ehitustöödest Vatsar ise. Vajaduse korral remontis ta ka kirikut. Orel oli kirikus altari kõrval. Seetõttu oli Vatsar nii vaimulik kui ka organist. Hiljem, kui kirikumeest enam ei leidunud, tegi ta ära ka kirikumehe töö. 1. jaanuaril 1979 jäi Leonhard Vatsar vanaduspensionile, kuid jätkas hooldajaõpetaja palvel oma seniste ülesannete täitmist – välja arvatud jumalateenistuste pidamine. Diakon L. Vatsar suri 18. aprillil 1986 ja maeti abipraost [[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saare]] poolt [[Kehtna Peetri kalmistu]]le. ==Isiklikku== Leonhard Vatsar oli abielus Liis Vatsariga, nad laulatati 5. juunil 1949. Lapsi neil ei olnud.<ref>Diakon Leonhard Vatsar. (Aastaraamat) Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. EELK Konsistooriumi väljaanne, Tallinn 1987. lk 94–95</ref> ==Viited== {{reflist}} {{JÄRJESTA:Vatsar, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti luteri vaimulikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1986]] ry6y2ukxp6ctayr7q6kegcmlqxu3iq1 0 437918 7206375 6264362 2026-08-02T08:02:37Z Velirand 67997 + kategooria 7206375 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaak Truu.jpg|pisi|Jaak Truu (2012).]] '''Jaak Truu''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1967]]) on eesti [[mikrobioloog]]. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1991. aastal [[mikrobioloogia]] erialal ning sai magistrikraadi 1994. aastal [[hüdrobioloogia]] erialal. 2004. aastal sai ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi mikrobioloogia alal tööga "Oil shale industry wastewater: impact on river microbial community and possibilities for bioremediation". Ta on [[Tartu Ülikool]]i [[keskkonnatehnoloogia]] professor. ==Tunnustus== * 2017 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== <references /> ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Truu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti mikrobioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 1z2dnanfabczpf4xa11yvnowrbrhau6 0 440232 7205960 7203744 2026-08-01T13:52:56Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sündinud 21. veebruaril]] 7205960 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Valev Laube | Pilt = | Pildiallkiri = | Sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1995|2|21}} | Sünnikoht = [[Varstu]], Eesti | Tegevusala = visuaalkunst, disain, kultuuriproduktsioon, muusika | Kunsti õppinud = [[Rochesteri Ülikool]] }} '''Valev Laube''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1995]] [[Varstu]]s) on [[eestlased|eesti]] visuaalkunstnik, disainer, kultuuriprodutsent ja muusik. Ta on tegutsenud peamiselt Ameerika Ühendriikides, ühendades oma projektides visuaalse kommunikatsiooni, etenduskunstid ja Eesti kultuuripärandi. == Haridus == Laube lõpetas 2014. aastal [[Itaalia]]s rahvusvahelise keskkooli [[United World College of the Adriatic]]. Seejärel õppis ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Rochesteri Ülikool]]is digitaalmeediat ja kunsti ning lõpetas ülikooli 2018. aastal. Rochesteri Ülikoolis kuulus Laube üliõpilaste kunstikollektiivi ExSpace Artist Collective. Kollektiivi lõputööna valmis 2018. aastal liitreaalsust kasutanud projekt „Rochester Subway“, mille eesmärk oli dokumenteerida ja avalikkusele vahendada Rochesteri mahajäetud metrootunnelite tänavakunsti. Laube osales projektis kunstniku ja turundusjuhina.<ref>{{Netiviide | autor = Jeanette Perez Colby | url = https://www.rochester.edu/newscenter/seniors-show-beauty-of-urban-art-with-augmented-reality-319742/ | pealkiri = Seniors show beauty of urban art with augmented reality | väljaanne = University of Rochester | aeg = 11. mai 2018 | vaadatud = 28. juuli 2026 | keel = en }}</ref> == Töö ja looming == Laube on üks [[New York|New Yorgis]] loodud kujundus- ja turundusettevõtte The VL Studios asutajaid ning on töötanud selle loomingulise juhina.<ref>{{Netiviide | pealkiri = The VL Studios | url = https://www.thevlstudios.com/ | url-olek = ei tööta | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190523174817/https://www.thevlstudios.com/ | arhiivimisaeg = 23. mai 2019 | vaadatud = 23. mai 2019 }}</ref><ref>{{Netiviide | autor = ABC6 | aeg = 15. mai 2019 | pealkiri = Creative Boutique Advocating for Tech & Data-Driven Design & Marketing | url = https://www.abc6.com/story/40483213/creative-boutique-advocating-for-tech-data-driven-design-marketing | url-olek = ei tööta | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190523174817/https://www.abc6.com/story/40483213/creative-boutique-advocating-for-tech-data-driven-design-marketing | arhiivimisaeg = 23. mai 2019 | vaadatud = 23. mai 2019 | väljaanne = ABC6/WLNE-TV | keel = en }}</ref> Tema töö on hõlmanud artistide, etenduskunstide projektide ja kultuuriorganisatsioonide visuaalset kommunikatsiooni, kujundust ja brändingut. Alates 2017. aastast osales Laube New Yorgis muusikalide „Kalevala the Musical“ ja „Singing Revolution: The Musical“ visuaalse kommunikatsiooni ja brändingu arendamises. Laube on osalenud ka Eesti kultuuri tutvustavate sündmuste korraldamises Ameerika Ühendriikides. Aastatel 2016–2018 tegutses ta [[Eesti Kultuuripäevad New Yorgis|New Yorgi Eesti kultuuripäevade]] kunstilise juhina.<ref>{{Netiviide | url = https://www.emic.ee/eesti-kultuuripaevad-new-yorgis | pealkiri = Eesti Kultuuripäevad New Yorgis | väljaanne = Eesti Muusika Infokeskus | vaadatud = 28. juuli 2026 }}</ref> == Valitud projektid == === „Reflection Spectrum“ === 2016. aastal osales Laube videokunstnikuna New Yorgis esitletud etenduskunstiprojektis „Reflection Spectrum“.<ref>{{Netiviide | url = http://kultuur.err.ee/v/kunst/d9093b4e-128b-4927-ae03-eb0448ca9b70/eestlased-viivad-kunsti-new-yorgi-sudamesse | pealkiri = Eestlased viivad kunsti New Yorgi südamesse | väljaanne = Eesti Rahvusringhääling | aeg = 2016 | vaadatud = 28. juuli 2026 }}</ref> === „Tonality of Culture“ === 2017. aastal kureeris Laube Washingtonis [[National Gallery of Art]]is toimunud muusika- ja tantsuprogrammi „Tonality of Culture“. Eesti pärimusest lähtunud programmis ühendati muusika, tants ja videokunst.<ref>{{Netiviide | autor = Kaspar Viilup | url = https://kultuur.err.ee/590278/valev-laube-viib-kodumaise-parimuse-ameerika-rahvusgaleriisse | pealkiri = Valev Laube viib kodumaise pärimuse Ameerika rahvusgaleriisse | väljaanne = Eesti Rahvusringhääling | aeg = 17. aprill 2017 | vaadatud = 28. juuli 2026 }}</ref> === „Rochester Subway“ === 2018. aastal osales Laube liitreaalsust kasutanud kunstiprojekti „Rochester Subway“ loomisel. Rochesteri Ülikooli digitaalmeedia õppekava lõputööna valminud projekti esitleti ülikooli Sage Art Centeris. Projekt võimaldas mobiilirakenduse ja projektsioonide kaudu tutvuda Rochesteri mahajäetud metrootunnelites paiknenud tänavakunstiga. Laube oli projekti kunstnik ja turundusjuht.<ref>{{Netiviide | autor = Jeanette Perez Colby | url = https://www.rochester.edu/newscenter/seniors-show-beauty-of-urban-art-with-augmented-reality-319742/ | pealkiri = Seniors show beauty of urban art with augmented reality | väljaanne = University of Rochester | aeg = 11. mai 2018 | vaadatud = 28. juuli 2026 | keel = en }}</ref><ref>{{Netiviide | url = http://eestielu.com/et/kultuur/kultuur/7649-digitaalmeedia-guru-valev-laube-taaselustab-ameerika-ununenud-metroojaamad-laebi-liitreaalsustehnoloogia | pealkiri = Digitaalmeedia guru Valev Laube taaselustab Ameerika ununenud metroojaamad läbi liitreaalsustehnoloogia | väljaanne = Eesti Elu | aeg = 2. veebruar 2018 | vaadatud = 17. august 2018 | arhiivimisaeg = 17. august 2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180817225809/http://eestielu.com/et/kultuur/kultuur/7649-digitaalmeedia-guru-valev-laube-taaselustab-ameerika-ununenud-metroojaamad-laebi-liitreaalsustehnoloogia | url-olek = ei tööta }}</ref> === „Dawn till Dusk“ === Koos tantsija ja koreograafi [[Diina Tamm]]ega lõi Laube multidistsiplinaarse lavastuse „Dawn till Dusk“, milles ühendatakse kaasaegne tants, elav muusika, Eesti pärimus, mütoloogia ja 20. sajandi algusest pärinevad arhiivisalvestised. Lavastus esietendus 2022. aastal New Yorgi Eesti Majas. 2023. aastal esitati seda Floridas ja Marylandis ning 2024. aastal jõudis lavastus uuesti New Yorki. Laube oli üks projekti produtsente ning vastutas muusikalise juhtimise ja visuaalse kujunduse eest, osaledes etendustes viiuldajana.<ref>{{Netiviide | url = https://www.vabaeestisona.com/photo-gallery-diina-tamm-valev-laubes-new-show-dawn-till-dusk-entertained-audiences-with-interpretations-of-folklore/ | pealkiri = Photo Gallery: Diina Tamm & Valev Laube’s New Show “Dawn Till Dusk” Entertained Audiences with Interpretations of Folklore | väljaanne = Vaba Eesti Sõna | aeg = 16. juuni 2022 | vaadatud = 28. juuli 2026 | keel = en }}</ref><ref>{{Netiviide | autor = Stephi Wild | url = https://www.broadwayworld.com/article/Photos-Diina-Tamm-Valev-Laubes-DAWN-TILL-DUSK-Tour-Opens-in-Palm-Beach-Florida-and-Maryland-20230307 | pealkiri = Photos: Diina Tamm & Valev Laube's DAWN TILL DUSK Tour Opens in Palm Beach Florida and Maryland | väljaanne = BroadwayWorld | aeg = 7. märts 2023 | vaadatud = 28. juuli 2026 | keel = en }}</ref><ref>{{Netiviide | autor = Blair Ingenthron | url = https://www.broadwayworld.com/off-off-broadway/article/Photos-Go-Inside-DAWN-TILL-DUSK-at-The-Estonian-House-20240414 | pealkiri = Photos: Go Inside DAWN TILL DUSK at The Estonian House | väljaanne = BroadwayWorld | aeg = 14. aprill 2024 | vaadatud = 28. juuli 2026 | keel = en }}</ref> == Muusika == Laube on õppinud viiulit ning esitanud Eesti ja teiste Põhja-Euroopa maade pärimusmuusikat. Tema loomingus on ühendatud pärimusmuusika, elektroonilise muusika ja filmiliku instrumentaalmuusika mõjutused. Tema varasemate singlite hulka kuuluvad „Maybe Next Time“ (2014) ja „Dystopia“ (2016). 2025. aastal ilmus Laube debüütalbum „Liminal“. 18 palast koosnev album sisaldab nii originaalloomingut kui ka Eesti rahvaviiside töötlusi.<ref>{{Netiviide | autor = A. A. Cristi | pealkiri = Valev Laube Debuts 'Liminal' Streaming Now | url = https://www.broadwayworld.com/article/Broadways-Visual-Artist-Valev-Laube-Debuts-Liminal-After-15-Years-Of-Musical-Crafting-20250102 | aeg = 2. jaanuar 2025 | vaadatud = 28. juuli 2026 | väljaanne = BroadwayWorld | keel = en }}</ref> === Diskograafia === ==== Albumid ==== * „Liminal“ (2025) * „Equinox“ (2025) ==== Muud väljaanded ==== * „Maybe Next Time“ (singel, 2014) * „Dystopia“ (singel, 2016) * „If My Violin Had Words: Songs from the Melodies I Never Sang“ (2026) == Žüriitöö ja tunnustus == 2024. aastal kuulus Laube organisatsiooni The One Club for Creativity korraldatava rahvusvahelise lühifilmifestivali ONE Screen žüriisse. Festival keskendub muu hulgas lühifilmidele, reklaamfilmidele, muusikavideotele, animatsioonile ja bränditud sisule.<ref>{{Netiviide | autor = The One Club | url = https://www.oneclub.org/press/-onescreen-2024-jury | pealkiri = Jury Announced for 2024 ONE Screen Short Film Festival | väljaanne = The One Club for Creativity | aeg = 2. oktoober 2024 | vaadatud = 28. juuli 2026 | keel = en }}</ref> 2019. aastal teatas ''Ärileht'', et Laube oli esitatud kandidaadiks ajakirja ''[[Forbes]]'' Ameerika Ühendriikide 2020. aasta „30 Under 30“ nimekirja koostamisel.<ref>{{Netiviide | autor = Siiri Liiva | url = https://arileht.delfi.ee/artikkel/88052285/new-yorgi-eestlane-nomineeriti-forbesi-30-mojukaima-noore-sekka | pealkiri = New Yorgi eestlane nomineeriti Forbesi 30 mõjukaima noore sekka | väljaanne = Ärileht | aeg = 13. november 2019 | vaadatud = 28. juuli 2026 }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.valevlaube.com/ Valev Laube ametlik veebileht] * [https://www.broadwayworld.com/people/Valev-Laube/ Valev Laube BroadwayWorldi andmebaasis] * [https://kultuur.postimees.ee/3630581/new-yorgis-tahistatakse-eesti-kultuuripaevi „New Yorgis tähistatakse Eesti kultuuripäevi“], ''Postimees'', 24. märts 2016 * Valev Laube. [http://vabaeestisona.com/index.php/kunst/4374-uehendriikides-oppides-puehendan-rohkem-aega-eesti-muusika-ja-selle-kola-esitlemisele.html „Ühendriikides õppides pühendan rohkem aega Eesti muusika ja selle kõla esitlemisele“], ''Vaba Eesti Sõna'', 10. oktoober 2014 * [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=19971 „Võrumaalt pärit digikunstnik vallutab New Yorki“], ''Lõunaleht'', 27. juuli 2016 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/73738571/video-ameerikas-elavad-eestlased-tutvustavad-new-yorgis-meie-riiki-ja-kultuuri „Video: Ameerikas elavad eestlased tutvustavad New Yorgis meie riiki ja kultuuri“], ''Kroonika'', 20. veebruar 2016 {{JÄRJESTA:Laube, Valev}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti disainerid]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] 4j9v2vrwo617m2s5119kxzanhhp8kan 0 440306 7205974 7204008 2026-08-01T14:05:52Z Mona 355 /* Oktoober */ 7205974 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik * 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[13. august]] – [[Elvis Manu]], Hollandi jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[5. oktoober]] – [[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] ayoo7fhrzeoozman2klkjm9yvbyaktl 0 448131 7206120 7196758 2026-08-01T19:37:04Z EnderGame123 231382 7206120 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=2015|number=41|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b/21213-1/map|eelmine liin=40|järgmine liin=41B|järgmine=41B (Tallinna bussiliin)|eelmine=40 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=MRP 110,Paldiski mnt.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:41. bussiliin sõitmas mööda Kaarli puiesteed.jpg|thumb|Liini 41 buss Kaarli puiesteel]] '''41''' on Tallinna bussiliin, mis sõidab marsruudil Balti jaam – Kakumäe. Liini teenindas kuni 31. oktoobrist 2017 [[MRP Linna Liinid]]. Alates 1. novembrist 2017 läks liin Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi kätte. Väljumised 30-80 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liini muudetakse - liin ei hakka enam Vana-Rannamõisa teed läbima, vaid sõidab ainult mööda Vabaõhumuuseumi teed, pikenedes 41B marsruudile Kakumäe poolsaare tippu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> ==Peatuste loend== {| class="wikitable" ! Balti jaam > Kakumäe !! Kakumäe > Balti jaam |- | *'''Balti jaam''', 6. peatus *Linnahall *Viru *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Hotell Tallinn *Kelmiküla *Ristiku *Lille *Hipodroom *Pirni *Humala *Mustjõe *Looga *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Sõba *Pikaliiva *Tuleraua *Alemaa *Vismeistri *Tõnu *Kakumäe tee *Räime *'''Landi''' | *'''Landi''' *Räime *Kakumäe tee *Lesta *Merirahu *Paljandi *Õismäe raba *Hälli *Rocca al Mare *Rocca al Mare kool *Mõisa *Zoo *Looga *Mustjõe *Humala *Pirni *Lille *Ristiku *Tehnika *Hotell Tallinn *A. Adamsoni *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Toompark *Balti jaam (Toompuiestee) *'''Balti jaam''' (Rannamäe tee) |} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[41B]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[21B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/41/a-b/ 41. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] jts5kamipk032elvcj6oqq5jeyzof2v 0 448379 7206364 4512718 2026-08-02T07:54:53Z Velirand 67997 7206364 wikitext text/x-wiki '''Vene Heategev Selts Tartus''' (vene keeles Русское благотворительное общество в Дерпте (Юрьеве, Тарту)) oli [[1859]]–[[1940]] [[Tartu]]s tegutsenud [[selts]], mis aitas eelkõige vene rahvusest [[õigeusklik]]ke vaeseid elanikke.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">{{RA fondiloend|2490}} (vaadatud 31.10.2016)</ref> Seltsi tegevus algas 1859, kui [[Tartu Uspenski kirik]]u juures hakati tegelema [[Vaestehoolekanne|vaestehoolekandega]]. Kiriku juures hakkas tegutsema tütarlaste algkool.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> 13. mail 1875 kinnitas siseminister seltsi [[põhikiri|põhikirja]].<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> 27. oktoobril 1919 registreeris [[Tartu-Võru rahukogu]] seltsi uue põhikirja.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> Selts lõpetas tegevuse oktoobris 1940.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA fondiloend|2490}} [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Tartu ajalugu]] tn7faaah0muuzzlo3gdehllvdydjyja 4 450091 7205943 7204896 2026-08-01T13:01:41Z Velirand 67997 /* Juuli 2026 */ 7205943 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seete ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 1relozt7ed9g93rttbx8o3ixdmqarya 7205971 7205943 2026-08-01T13:59:54Z Hirvelaid 32011 /* Juuli 2026 */ 7205971 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seete ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 90w43aoiks3maem9o11xvjusmnwqcj7 7205998 7205971 2026-08-01T14:50:37Z Metsavend 738 /* Juuli 2026 */ 7205998 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seete ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] ko5kylg1wenq1izj63q81ijzra79p90 7205999 7205998 2026-08-01T14:51:06Z Metsavend 738 /* Juuli 2026 */ 7205999 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] kk17btenl6nesl234c7matas4opvnqt 7206192 7205999 2026-08-01T21:46:57Z IvarGl 201039 7206192 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] mr7z0sxkjicvchefal5yzgw6emdfimw 7206377 7206192 2026-08-02T08:03:23Z Andres 5 7206377 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] ij9jilbyiz6ec797zrqi9alsdil70qd 7206414 7206377 2026-08-02T09:45:27Z Juhan121 25066 /* Juuli 2026 */ 7206414 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. august 2026, kell 12:45 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] d1x8z6buwozgrm2d02sz1q8pr0fv4bm 7206425 7206414 2026-08-02T10:28:52Z Raamaturott 56450 /* Juuli 2026 */ 7206425 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2026, kell 13:28 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. august 2026, kell 12:45 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] 5u5w064pgyvjfkxcrpmm63btx1e6zxp 0 451518 7206132 6115361 2026-08-01T20:07:10Z Mona 355 /* Alpinism */ 7206132 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = Tocllaraju | Pilt = Tocllaraju_2010.jpg | Pildiallkiri = Tocllaraju | Kõrgus = 6034 m | Asukoht = [[Peruu]] | Mäeahelik = [[Cordillera Blanca]] | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = [[1939]] | Tüüp = | Vanus = | Asendikaart = Peruu | Asendikaardi seletus = '''Peruu''' }} '''Tocllaraju''' on [[mägi]] [[Andid]]es [[Cordillera Blanca]] mäeahelikus. == Asukoht ja kõrgus == Halduslikult asub mägi [[Ancash]]i piirkonnas [[Peruu]]s. Ta jääb [[Nevada Palcaraju]] mäetipust (6180 m) 3,65 km loode suunas.<ref name="peakb"/> Tocllaraju kõrgus on '''6034 m'''. Ta on Cordillera Blanca mäeaheliku kõrguselt 15. tipp (kui arvestada tippe topograafilise prominentsiga üle 400 m). [[Pilt:Tocllaraju_2008.jpg |pisi|left|Tocllaraju (foto 2008)]] == Alpinism == Mäe esmavallutajaks loetakse [[Saksamaa|Saksa]] alpiniste Walter Brechti ja Hans Schweizerit , kes jõudsid tippu 31. juulil 1939. aastal. Nende marsruut läks Honda orust mööda mäe loodeharja.<ref name="peruu"/> Esmatõus Ishinca orust mööda mäe loodeharja (nüüd loetakse klassikaliseks marsruudiks) tehti 7. augustil 1963. Tipus käis kuus alpinisti.<ref name="peruu"/> === Eesti alpinistide hukkumine === Eesti alpinistide neljaliikmeline grupp koosseisus [[Tarmo Riga]], [[Jane Riga]], [[Allan Valge]] ja Annemai Märtson üritas 2015. aasta juunis tõusta klassikalist marsruuti mööda Tocllaraju tippu. Marsruut algas Ishinca baaslaagrist (4350 m). 6. juunil tõusti tipulaagrisse, mis tehti 5300 m kõrgusele [[liustik]]ule. Tipupäeva hommikul 7. juunil väljuti kell 2.45. Liiguti heas tempos. Umbes kell 6.30 jõuti järsuma nõlvani, umbes 5900 m kõrgusel. Nõlvast umbes 10 meetri kaugusel oli näha jääpragu. Nõlval oli selge rada ning seda mööda oli vahetult tõusnud kaks [[prantsuse]] alpinisti, kellega eesti grupil oli silmside. Liiguti ühes neljainimese [[seong]]us. Ootamatu [[lumesild|lumesilla]] varisemise tõttu hukkusid lume- ja jäärusude all Tarmo Riga, Jane Riga ja Allan Valge. Neljas alpinist Annemai Martson jäi ellu, kuid ise iseseisvalt sügavast jääpraost välja ei pääsenud. Ta päästsid järgmisel päeval Peruu mägipäästjad.<ref name="peruu"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="peakb">[http://peakbagger.com/peak.aspx?pid=8468 Nevado Tocllaraju, Peru]. peakbagger.com</ref> <ref name="peruu">[https://web.archive.org/web/20160618095043/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/wp-content/uploads/2015.06.07_Tocllaraju_faktoloogia.pdf 7 juunil 2015 Peruus Tocllaraju mäel toimunud õnnetusjuhtumi faktoloogia]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category: Tocllaraju}} *[http://www.summitpost.org/tocllaraju/150281 Tocllaraju]. summitpost.org *[http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=5052 Tocllaraju]. ajaveeb.alpinism.ee [[Kategooria:Peruu mäed]] [[Kategooria:Kuuetuhandelised]] g3nofivgicb9btvvp6ev4o5h99fy2uz 7206134 7206132 2026-08-01T20:07:40Z Mona 355 /* Alpinism */ 7206134 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = Tocllaraju | Pilt = Tocllaraju_2010.jpg | Pildiallkiri = Tocllaraju | Kõrgus = 6034 m | Asukoht = [[Peruu]] | Mäeahelik = [[Cordillera Blanca]] | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = [[1939]] | Tüüp = | Vanus = | Asendikaart = Peruu | Asendikaardi seletus = '''Peruu''' }} '''Tocllaraju''' on [[mägi]] [[Andid]]es [[Cordillera Blanca]] mäeahelikus. == Asukoht ja kõrgus == Halduslikult asub mägi [[Ancash]]i piirkonnas [[Peruu]]s. Ta jääb [[Nevada Palcaraju]] mäetipust (6180 m) 3,65 km loode suunas.<ref name="peakb"/> Tocllaraju kõrgus on '''6034 m'''. Ta on Cordillera Blanca mäeaheliku kõrguselt 15. tipp (kui arvestada tippe topograafilise prominentsiga üle 400 m). [[Pilt:Tocllaraju_2008.jpg |pisi|left|Tocllaraju (foto 2008)]] == Alpinism == Mäe esmavallutajaks loetakse [[Saksamaa|Saksa]] alpiniste Walter Brechti ja Hans Schweizerit, kes jõudsid tippu 31. juulil 1939. aastal. Nende marsruut läks Honda orust mööda mäe loodeharja.<ref name="peruu"/> Esmatõus Ishinca orust mööda mäe loodeharja (nüüd loetakse klassikaliseks marsruudiks) tehti 7. augustil 1963. Tipus käis kuus alpinisti.<ref name="peruu"/> === Eesti alpinistide hukkumine === Eesti alpinistide neljaliikmeline grupp koosseisus [[Tarmo Riga]], [[Jane Riga]], [[Allan Valge]] ja Annemai Märtson üritas 2015. aasta juunis tõusta klassikalist marsruuti mööda Tocllaraju tippu. Marsruut algas Ishinca baaslaagrist (4350 m). 6. juunil tõusti tipulaagrisse, mis tehti 5300 m kõrgusele [[liustik]]ule. Tipupäeva hommikul 7. juunil väljuti kell 2.45. Liiguti heas tempos. Umbes kell 6.30 jõuti järsuma nõlvani, umbes 5900 m kõrgusel. Nõlvast umbes 10 meetri kaugusel oli näha jääpragu. Nõlval oli selge rada ning seda mööda oli vahetult tõusnud kaks [[prantsuse]] alpinisti, kellega eesti grupil oli silmside. Liiguti ühes neljainimese [[seong]]us. Ootamatu [[lumesild|lumesilla]] varisemise tõttu hukkusid lume- ja jäärusude all Tarmo Riga, Jane Riga ja Allan Valge. Neljas alpinist Annemai Martson jäi ellu, kuid ise iseseisvalt sügavast jääpraost välja ei pääsenud. Ta päästsid järgmisel päeval Peruu mägipäästjad.<ref name="peruu"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="peakb">[http://peakbagger.com/peak.aspx?pid=8468 Nevado Tocllaraju, Peru]. peakbagger.com</ref> <ref name="peruu">[https://web.archive.org/web/20160618095043/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/wp-content/uploads/2015.06.07_Tocllaraju_faktoloogia.pdf 7 juunil 2015 Peruus Tocllaraju mäel toimunud õnnetusjuhtumi faktoloogia]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category: Tocllaraju}} *[http://www.summitpost.org/tocllaraju/150281 Tocllaraju]. summitpost.org *[http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=5052 Tocllaraju]. ajaveeb.alpinism.ee [[Kategooria:Peruu mäed]] [[Kategooria:Kuuetuhandelised]] g192d46ksxr7pwp56mfbv3uuwcyrlfy 0 451620 7206072 6382180 2026-08-01T17:08:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206072 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2017}} {{Infokast kosmoselend | nimi = Aalto-1 | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Aalto-1, flight model (2) crop.jpg | pildiallkiri = Aalto-1 mudel märtsis [[2016]] | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = <!--näit. tehnoloogia katsetamise, luure, ISS-i kooste missioon jms--> | operaator = [[Aalto Ülikool]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 2017-036L | SATCAT = 42775 | koduleht = [http://aalto1.fi/ Aalto-1.fi] | missiooni_kestus = <!--kui pikalt missioon kestis--> | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = <!--kosmoseaparaadi nimi/seerianumber (nt kosmosesüstik Discovery, Apollo CM-118)--> | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = <!--mass koos kütusega stardihetkel, ei sisalda kanderaketi või ülemise astme massi--> | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = 3,9 [[kilogramm|kg]] | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|2017|6|23|3|59|00|UTC}} | kanderakett = [[PSLV-C38]] | stardikompleks = [[Satish Dhawanini kosmosekeskus]] | starditeenuse_osutaja = <!--organisatsioon, mis raketistardi läbi viis (nt United Launch Alliance, Arianespace vms)--> | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävitamise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävitati (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = [[geotsentriline orbiit]] | orbiidi_reziim = [[Maa-lähedane orbiit]] | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = 0,0015205 | orbiidi_periapsiid = 502,7 km | orbiidi_apoapsiid = 523,6 km | orbiidi_kalle = 97,4483° | orbiidi_periood = 94,7 min | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = 15. juuli 2017 | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Aalto satelliidiseeria]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[Aalto-2]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = <!--ilma liiteta "Fail:"/"Pilt:"--> | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Aalto-1''' on [[Soome]] teaduslik [[nanosatelliit]], mille ehitasid [[Helsingi]] [[Aalto Ülikool]]i õpilased. See on [[kuupsatelliit]]. [[Päike]]se jõul töötava Aalto-1 mass on umbes 4&nbsp;kg ning selle mõõtmed on 34×10×10&nbsp;cm. Satelliidi eeldatav eluiga on kaks aastat. Algselt oli aparaadi [[Orbiit|orbiidile]] lähetamine planeeritud [[2013]]. aastaks. Aalto-1 start toimus kanderaketiga [[PSLV-C38]] [[India]]st 23. juunil [[2017]]. Aalto-1 on esimene täielikult soomlaste juhtimisel valminud [[satelliit]]. == Projekti ajalugu == Aalto-1 projekti alustati [[2010]]. aastal, mil tehti esialgsed teostatavusuuringud. Need uuringud viidi läbi ülikooli kosmosetehnoloogiakursuse osana. [[2011]]. aastal järgnes uurimusele esialgse disaini avaldamine. Aastal [[2012]] viidi läbi põhjalik disaini analüüs.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20141223055310/https://wiki.aalto.fi/display/SuomiSAT/Summary "Aalto-1 – Summary"]. Aalto.fi. 2012. arhiveeritud [https://wiki.aalto.fi/display/SuomiSAT/Summary algsest asukohast] 23.12.2014. vaadatud 23.12.2014.</ref> Projekti käigus on moodustatud Aalto Ülikooli sisene interdistsiplinaarne koostöövõrgustik. Meeskonda kuulus liikmeid viiest ülikooli osakonnast. Lisaks moodustati [[konsortsium]], kuhu kuuluvad mitmed Soome ülikoolid ning kosmosetööstuse ettevõtted. Konsortsiumi tuumiku moodustavad Aalto Ülikool, [[VTT]], Helsingi Ülikool, [[Turu Ülikool]] ning [[Soome Meteoroloogiainstituut]]. Lisaks tehti projekti käigus koostööd teiste riikide ülikoolidega, sealhulgas [[Tartu Ülikool]]iga.<ref name=":1" /><ref name=":2">[https://directory.eoportal.org/web/eoportal/satellite-missions/a/aalto-1 "Aalto-1: The Finnish Student Nanosatellite"]. directory.eoportal.org. vaadatud 16.12.2016.</ref> Aparaat läbis kõik vajalikud testid, sealhulgas vibratsioonitestid, termilise vaakumi testi ning tarkvaratestid.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20200707190603/https://wiki.aalto.fi/display/SuomiSAT/Aalto-1+nanosatellite+project "Aalto-1 nanosatellite project"]. wiki.aalto.fi. vaadatud 16.12.2016.</ref><ref name=":2" /> ==Teaduslik missioon== Missiooni üheks tähtsamaks eesmärgiks on testida kosmoses [[Elektriline päikesepuri|elektrilist päikesepurje]]. Aalto-1 elektrilise päikesepurje eksperimendi käigus tahetakse katsetada mitmest jätkest koosnevat päikesepurje ning testida [[Elektrostaatiline vastasmõju|elektrostaatilist jõudu]], mida avaldab purjele ionosfäärilise [[plasma]] voog. Samuti tahetakse testida elektrostaatilist plasmapidurit. Tegemist on päikesepurje kontseptsioonil põhineva tehnoloogia, mille eesmärgiks on eemaldada satelliit pärast tööaja lõppu orbiidilt. Seda selleks, et mitte tekitada [[kosmoseprügi]]. Esimene elektrilise päikesepurje eksperiment viidi kosmosesse [[ESTCube-1]] pardal aastal 2013. Selle katse käigus taheti mõõta purjele mõjuvat jõudu, aga mitte satelliiti orbiidilt alla tuua. Aalto-1 purjel on pikem jätke, seega saab tekitada suuremat [[Elektrostaatiline vastasmõju|elektrostaatilist tõmbejõudu]], mis on piisav et tuua aparaat orbiidilt alla.<ref name=":1" /> {{Pooleli}} == Vaata ka == * [[ESTCube-1]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://wiki.aalto.fi/display/SuomiSAT/Etusivu Aalto Ülikooli wiki] * [https://www.facebook.com/AaltoSatellites Aalto-1 Facebookis] * [https://twitter.com/aaltoone Aalto-1 Twitteris] [[Kategooria:Tehiskaaslased]] [[Kategooria:Soome teadus]] 080b6f7c37v9aiot9vzxfg42io14c4b 0 452419 7206168 7191348 2026-08-01T20:52:08Z MorsMe 217455 7206168 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=1954, 2026 (Tänasel suunel)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=1. august 2026|eelkäija=18A (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=18buss.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures]] [[Fail:Tallin bus 1.jpg|pisi|Eelmine teenindaja TAK]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|pisi|A. Laikmaa peatusel]] {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A|liiniga 18A]] {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ;; Nõlvaku ;; Vana-Pääsküla ;; Teelise ;; Naaritsa ;; Raba ;; Vikerkaare ;; Hõimu ;; J. V. Jannseni ;; Hiiu ;; Kaare ;; Nurme ;; Valdeku ;; Haava ;; Näituse ;; Liiva ;; Risti ;; Järve ;; Hallivanamehe ;; Kalev ;; Tallinn-Väike ;; Vineeri ;; Kosmos ;; Vabaduse väljak ;; Estonia ;; A. Laikmaa |} <center></center> == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] aki2aemy5rzujydx4myzafd36cwlkw1 7206171 7206168 2026-08-01T20:57:00Z MorsMe 217455 7206171 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=1954, 2026 (Tänasel suunel)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=1. august 2026|eelkäija=18A (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=18buss.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures]] [[Fail:Tallin bus 1.jpg|pisi|Eelmine teenindaja TAK]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|pisi|A. Laikmaa peatusel]] {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri|Urda]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A|liiniga 18A]] {| class="wikitable" |+Liin nr 18 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 18A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda | |- |2026 | |Liin suleti ja liideti liiniga 18 |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ;; Nõlvaku ;; Vana-Pääsküla ;; Teelise ;; Naaritsa ;; Raba ;; Vikerkaare ;; Hõimu ;; J. V. Jannseni ;; Hiiu ;; Kaare ;; Nurme ;; Valdeku ;; Haava ;; Näituse ;; Liiva ;; Risti ;; Järve ;; Hallivanamehe ;; Kalev ;; Tallinn-Väike ;; Vineeri ;; Kosmos ;; Vabaduse väljak ;; Estonia ;; A. Laikmaa |} <center></center> == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5wdcpbzvj45ygjr9r3aicxkwrv59dmb 0 453959 7206230 5933159 2026-08-01T23:09:47Z Raamaturott 56450 7206230 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|asulast Venemaal|Saksamaa ettevõtte|Adler (ettevõte)}} {{viitamata}}{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2017}} {{linn | asendikaart = Venemaa/Krasnodari krai }} [[Pilt:Adler downstairs.jpg|pisi|Vaade Adlerile lennukilt (2008)]] [[Pilt:Adler from Akhun.JPG|pisi|Vaade Adlerile Ahhuni mäelt]] [[Pilt:Sochi 2014 olympic coastal cluster map-ru.svg|pisi|2014. aasta taliolümpiamängude ehitised Adleri ranniku ääres]] '''Adler''' on linnaline asula [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] linna [[Adleri rajoon]]is. Adleris elab 100 000 inimest. Asula jääb [[Must meri|Musta mere]] äärde ja [[Mzõmta jõgi|Mzõmta jõe]] [[Suue|suudmesse]]. Tänapäeval on Adler populaarne [[kuurortlinn]], seal korraldatakse ka rahvusvahelisi üritusi. [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta taliolümpiamängude ajal]] oli Adler üks võistluste toimumiskohti. Adleris asub [[Põhja-Kaukaasia raudtee]] suurim raudteejaam, millest sai [[Abhaasia ja Gruusia konflikt]]i tõttu rööbastee lõppjaam. == Ajalugu == Adlerit on allikates esimest korda mainitud [[1641]]. Venelased ehitasid [[1837]]. aastal sinna Püha Vaimu (''Святого Духа'') kindluse. Enne seda oli seal [[Lieš]]i linn, kus elas [[abhaasid]]e [[sadzi]] rahvarühm. [[Genova vabariik]] asutas seal [[12. sajand]]il Layso tehase. Tol ajal kuulus see maa sadzi soost printsessile [[Aredba]]le. [[Türklased]] nimetasid seda kohta ''Artlar''iks või ''Arti''ks. Venelased tuletasid sellest valesti hääldades ''Adler''i, mis pärineb [[saksa keel]]es kulli tähendavast sõnast ''Adler''. Teise teooria sõnul tuleneb nimi [[prikk]]laeva nimest ''Adler''. Adleri linn asutati [[1869]]. == Topograafia == Adleris asub kruusane ja kitsas rand, mida läbib raudtee. Adleris on [[Kolmainsus]]e ja [[Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu]] [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu kirik]] ning [[Armeenia]] [[Saint Sarkis]]e [[toomkirik]]. Veel asub linnas Adleri rajooni ajaloomuuseum ja ''Южные культуры'' park. == Viited == * [[wikivoyage:Adler#Q176878|Adleri]] reisibrošüür Wikivoyage'is [[Kategooria:Sotši]] hlnk9tzzzqqkk04emu0yxkunxaim2p3 0 456994 7206003 7168561 2026-08-01T15:00:26Z Kuriuss 38125 7206003 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TUT-Ausstellung FFM 2012 47 (7117819557).jpg|pisi|Tutanhamoni surimaski esikülg]] [[Pilt:Tutanhamon001.jpg|pisi|Tutanhamoni surimaski tagumine külg]] '''Tutanhamoni surimask''' on [[Vana-Egiptus]]e [[18. dünastia]] vaarao [[Tutanhamon]]i (valitses umbes 1332–1323 eKr) surimask. Surimaski avastas [[Howard Carter]] 1925. aastal (hauakamber avati 1923. aastal ja sarkofaag 1925. aastal) hauast [[KV62]] ning seda hoitakse [[Kairo]]s asuvas [[Egiptuse Muuseum]]is.<ref name="e72UV" /> Mask on üks maailma tuntumaid kunstiteoseid.<ref name="Reeves522" /> [[Egüptoloog]] [[Nicholas Reeves]]i järgi ei ole mask mitte üksnes Tutanhamoni hauakambri kvintessents, vaid "ehk tuntuim ese kogu muistsest Egiptusest".<ref name="Reeves522" /> Aastast 2001 on uurimused vihjanud võimalusele, et algselt võis surimask olla mõeldud kuninganna [[Neferneferuaten]]ile<ref name="Eaton-Krauss2015" />: kuninganna kuninglik nimi ''Ankhkheperure'' leiti surimaski siseküljel olevast osaliselt kustutatud [[kartušš (egüptoloogia)|kartuš]]ist.<ref name="newscorp" /> ==Avastamine== Tutanhamoni hauakamber leiti [[Teeba nekropol]]i [[Kuningate org|Kuningate orust]] 1922. aastal ja avati aasta hiljem. Kulus veel kaks aastat, enne kui Inglise arheoloogi Howard Carteri juhitud väljakaevamismeeskond suutis avada [[Tutanhamoni muumia]]t sisaldanud raske sarkofaagi. 1925. aasta 28. oktoobril avas meeskond viimase kolmest üksteise sees olnud kirstust, et paljastada kuldne mask, mida inimesed nägid esimest korda pärast ligikaudu 3250 aasta möödumist. Carter kirjutas oma päevikusse: <blockquote style="text-align:justify">Kui pulgad olid eemaldatud, tõsteti kaant. Paljastati eelviimane vaatepilt: noore kuninga väga hoolikalt mähitud muumia kurva, kuid rahuliku ilmega kuldse maskiga, mis sümboliseerib Osirist ... mask kannab just selle jumala tunnuseid, kuid sarnaneb Tutanhamoniga (''Tut.Ankh.Amen''): rahulik ja ilus, samade tunnustega, mida me võime leida tema kujudel ja kirstudel. Mask on veidi tahapoole langenud ja seega on selle pilk pööratud otse taevaste poole.<ref name="WViqj" /></blockquote> Detsembris 1925 eemaldati mask hauast, asetati kasti ja transporditi 635 kilomeetri kaugusel Kairos asunud Egiptuse Muuseumi, kus see on tänaseni avalikult välja pandud. ==Kirjeldus== Mask on 54 cm pikk, 39,3 cm lai ja 49 cm sügavune. Surimask on vormitud kahest kihist väga peenest kullast, mille paksus on vahemikus 1,5–3 mm, ja mis kaalub 10,23 kg.<ref name="T222J" /> [[Röntgenkristallograafia]] on paljastanud, et mask sisaldab kahte kulla sulamit: heledam 18,4-karaadine toon näo ja kaela jaoks ning 22,5-karaadine kuld ülejäänud maski jaoks.<ref name="Reeves513" /> Nägu esindab vaarao tüüpkujutist ja kaevajad leidsid sama kujutist hauakambris ka mujalt, eriti hauakambrit kaitsvate Tutanhamoni kujude näol.<ref name="Reeves513" /> Vaarao kannab peakatet ''[[nemes]]'', mille peal olevad kuninglikud sümbolid kobra (''[[Wadjet]]'') ja raisakotkas (''[[Nekhbet]]'') sümboliseerivad seda, et Tutanhamon valitses nii [[Ülem-Egiptus|Ülem-]] kui [[Alam-Egiptus]]t. Maski kõrvad on kõrvarõngaste hoidmiseks augustatud: tunnusjoon, mis paistab peaaegu kõigis teistes säilinud Vana-Egiptuse kunstiteostes olevat reserveeritud hoopis kuningannadele ja lastele.<ref name="newscorp" /> Surimask sisaldab värvilisest klaasist ja vääriskividest inkrustratsioone, sealhulgas [[lasuurkivi]] (silmade ümbrused ja kulmud), [[kvarts]]i (silmad), [[obsidiaan]]i (pupillid), [[karneool]]i, [[päevakivi]], [[türkiis]]i, [[amasoniit]]i, [[Egiptuse fajanss|fajanssi]] ja muid kivimeid (laia krae inkrustratsioonidena).<ref name="Carternotes" /><ref name="BongioanniCroce2003" /> ===Habe=== Surimaski avastamisel 1925. aastal oli 2,5 kg kaaluv<ref name="RdyTz" /> kitsas kullast habe, mis on punumisefekti saamiseks lasuuriga inkrustreeritud, maski küljest eraldunud, kuid 1944. aastal kinnitati see puidust tüübli abil taas maski lõua külge.<ref name="fOdJL" /> Augustis 2014 kukkus habe küljest kui mask puhastamiseks vitriinist välja võeti. Õnnetuse eest vastutavad muuseumitöötajad püüdsid maski parandada kiiresti kuivavat epoksüliimi kasutades, kuid habe ei jäänud täpselt keskele. Kahjustused avastati 2015. aasta jaanuaris ja selle parandas Saksa-Egiptuse meeskond, kes kinnitas habeme mesilasvaha abil: tegemist on ka muistsete egiptlaste poolt kasutatud loodusliku materjaliga.<ref name="ACsw4" /> 2016. aasta jaanuaris teatati, et kaheksa Egiptuse Muuseumi töötajat anti kohtu alla, kuna nad väidetavalt eirasid restaureerimise teaduslikke ja professionaalseid meetodeid ning põhjustasid maskile jäädavaid kahjustusi. Süüdistus plaaniti esitada ka muuseumi endisele direktorile ning restaureerimisala juhatajale.<ref name="ODtoU" /> ===Raidkiri=== Surimaski tagaküljele ja õlgadele on kümnes vertikaalses ja kahes horisontaalses reas kirjutatud [[Egiptuse hieroglüüfid]]es kaitseloits.<ref name="Reeves513" /> Sealne tekst pärineb "[[Surnute raamat]]u" 151. peatükist ja see ilmus esimest korda maskidele [[Keskmine riik|Keskmise riigi]] ajal 500 aastat enne Tutanhamonit.<ref name="TChE8" /> <blockquote style="text-align:justify">Sinu parem silm on [päikesejumala] öine [[Parklaev|bark]], sinu vasem silm on päeva bark, sinu kulmud on jumalate [[Ennead]]i [omad], sinu otsmik on [[Anubis]]e [oma], sinu kukal on Horuse [oma], sinu juuksekiharad on Ptah-Soker'i [omad]. [Sa oled] Osirise ees, [Tutanhamon], ta näeb tänu sinule, sa juhid teda headele teedele, sa lööd tema jaoks [[Seth]]i liitlasi, et ta saaks printsi tohutus lossis, milleks on Heliopolis, jumalate Enneadi ees sinu vaenlased kukutada ... Osiris, Ülem-Egiptuse kuningas Nebkheperura, lahkunu, [talle] antakse elu nagu Ra [poolt].<ref name="Museum1972" /></blockquote> [[Osiris]] oli Egiptuses allilma jumal. ===Helmestest kaelakee=== Kuigi maski näitamiseks välja pannes on kaelakee enamasti eemaldatud, oli sellega koos ka kolme nööriga kaelakee. Kaelakee on tehtud kullast ja sinisest fajansist ketashelmestest ning selle otsad kujutavad [[India lootos|lootoseõisi]] ja haagid [[Egiptuse kobra]]sid (''[[Uraeus]]'').<ref name="fuhSU" /> ==Galerii== <gallery widths="190px" heights="160px"> Pilt:Tuts Tomb Opened.JPG|Howard Carter avatud sarkofaagi juures Pilt:Tutankhamun's mask, Burton photograph P0744, 1922.jpg|Surimask oma algses kohas, 1925 Pilt:Beard and necklace of Tutankhamun's death mask.jpg|Helmestest kaelakee ja habe Pilt:Tutankhamun's mask without beard.jpg|Mask ilma habemeta Pilt:Tutankamón lateral qwelk.jpg|Mask külgvaates </gallery> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Reeves522">Reeves, p. 522.</ref> <ref name="Eaton-Krauss2015">Marianne Eaton-Krauss. "[https://books.google.com/books?id=FySCCgAAQBAJ&pg=PA111 The Unknown Tutankhamun]". Lk 111. Bloomsbury Academic, 2015. ISBN 978-1-4725-7561-6.</ref> <ref name="newscorp">James Seidel. "[http://www.news.com.au/technology/science/archaeology/tutankhamuns-mask-evidence-of-an-erased-name-points-to-the-fate-of-heretic-queen-nefertiti/news-story/41c5e678fdbc4dc5fcd5b38de1687b7e Tutankhamun's mask: Evidence of an erased name points to the fate of heretic Queen Nefertiti]". News.com.au. 26.11.2015.</ref> <ref name="Reeves513">Reeves, p. 513.</ref> <ref name="Carternotes">[http://www.griffith.ox.ac.uk/perl/gi-ca-qmakesumm.pl?sid=109.152.215.177-1279532502&qno=1&curr=256a Tutankhamun: Anatomy of an excavation, the Howard Carter archives]. The Griffith Institute. University of Oxford.</ref> <ref name="BongioanniCroce2003">Alessandro Bongioanni, Maria Sole Croce. "[https://books.google.com/books?id=jaUYAAAAYAAJ The Treasures of Ancient Egypt from the Egyptian Museum in Cairo]". Rizzoli, 2003. ISBN 978-0-7893-0986-0. Lk 310.</ref> <ref name="Museum1972">"[https://books.google.com/books?id=xBYOAQAAMAAJ Treasures of Tutankhamun]". 1972. British Museum. Lk 50.</ref> <ref name="e72UV">Reeves, p. 511.</ref> <ref name="WViqj">[http://www.griffith.ox.ac.uk/discoveringTut/journals-and-diaries/season-4/journal.html Howard Carter's excavation diaries (transcripts and scans)]. The Griffith Institute. University of Oxford.</ref> <ref name="T222J">Reeves, p. 512.</ref> <ref name="RdyTz">Nevine El-Aref. [https://web.archive.org/web/20151222103335/http://english.ahram.org.eg/NewsContentPrint/9/0/161598/Heritage/0/Face-to-face-with-Tutankhamun%E2%80%99s-mask.aspx Intervjuu Saksa konservaatori Christian Eckmanniga]. Ahram Online, 22.10.2015.</ref> <ref name="fOdJL">"[https://web.archive.org/web/20161007075912/http://www.drhawass.com/wp/does-king-tut-have-a-new-barber/ Does King Tut have a new barber?]". Laboratoriorosso, 22.02.2015.</ref> <ref name="ACsw4">Liam Stack. "[http://www.nytimes.com/2015/12/17/world/middleeast/repaired-king-tut-mask-back-on-display-in-egypt.html Repaired King Tut mask back on display in Egypt]". The New York Times, 16.12.2015.</ref> <ref name="ODtoU">[http://www.dailynewsegypt.com/2016/01/23/8-antiquities-employees-referred-to-trial-over-damage-to-tutankamun-mask/ 8 employees referred to trial over damage to Tutankhamun mask]. Daily News Egypt. 23.01.2016.</ref> <ref name="TChE8">[http://www.touregypt.net/museum/tutl18.htm Tut exhibit: Gold death mask of Tutankhamun]. Tour Egypt.</ref> <ref name="fuhSU">Reeves, p. 514.</ref> }} ==Bibliograafia== * Nicholas Reeves. "[https://www.academia.edu/7415055/Tutankhamuns_Mask_Reconsidered_in_press_corrected_proof_ Tutankhamun's Mask Reconsidered]". Toim. Adela Oppenheim, Ogden Goelet. ''Bulletin of the Egyptological Seminar'', vol 19. Egyptological Seminar of New York. 2015. ISBN 978-0-9816-1202-7. ==Välislingid== {{commonskat|Funerary mask of Tutankhamun}} * [http://www.griffith.ox.ac.uk/gri/4sea4not.html Howard Carteri päevikud] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcsPIKWOULE Uudiselõik 2015. aastal aset leidnud restaureerimise kohta] [[Kategooria:Vana-Egiptuse kunst]] [[Kategooria:Kullassepataiesed]] ng24juq128x1qhwb09va9hlyl46b7b5 0 459683 7206028 6980713 2026-08-01T15:37:24Z Juhan242 213253 /* */ 7206028 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Ruth Dreifuss | pildinimi = Ruth Dreifuss, President of Switzerland (cropped).jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Ruth Dreifuss (2014) | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1940|1|9}} | sünnikoht = [[Sankt Gallen]] | surmaaeg = | erakond = Sotsiaaldemokraatlik partei | amet = | haridus = | õppeasutus = [[Genfi Ülikool]] | eriala = Ökonoomia | kraad = magister | märkused = }} '''Ruth Dreifuss''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1940]]) on juudi rahvusest [[Šveits]]i poliitik Sotsiaaldemokraatlikust parteist, kes valiti 1999. aastal [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendiks]] ning ta oli esimene naine sellel ametikohal. Ta oli [[Šveitsi liidunõukogu]] liige aastatel 1993–2002, esindades Genfi kantonit. Ta valiti [[Šveitsi liidunõukogu|Šveitsi liidunõukokku]] 1993. aastal sajanda liikmena alates [[Šveits|Šveitsi konföderatsiooni]] loomisest. Ta oli teine naine, kes nõukokku valiti, ning on siiani ainus juudist liige. == Töö == 1972. aastal alustas Ruth Dreifuss tööd Šveitsi Arenguinstituudi teaduslikus ekspertiisis. 1981. aastal valiti ta Šveitsi Kaubanduskoja sekretäriks, kus tema põhilisteks valdkondadeks olid sotsiaalkindlustus, tööseadus ja naiste õigused. Seejärel sai temast 1993. aastal [[Šveitsi liidunõukogu]] liige. <ref> Skard, Torild (2014) "Ruth Dreifuss" väljaandes "Women of power – half a century of female presidents and prime ministers worldwide", Bristol: Policy Press, ISBN 978-1-44731-578-0, lk 405–406</ref> == Lisalugemist == * "Dreifuss ist unser Name" ('Dreifuss on meie nimi'), autor Isabella Maria Fischli, Ed. Pendo, 2002, ISBN 3-85842-487-0. * "Ruth Dreifuss" väljaandes "Women of power – half a century of female presidents and prime ministers worldwide", autor Torild Skard, Bristol: Policy Press, 2014, ISBN 978-1-44731-578-0. == Viited == {{Reflist}} {{JÄRJESTA:Dreifuss, Ruth}} [[Kategooria:Šveitsi liidupresidendid]] [[Kategooria:Genfi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 9dx3qtn9ziai29s1rx8ndr3mx4t1h0f 7206030 7206028 2026-08-01T15:38:06Z Juhan242 213253 /* */ 7206030 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Ruth Dreifuss | pildinimi = Ruth Dreifuss, President of Switzerland (cropped).jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Ruth Dreifuss (2014) | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1940|1|9}} | sünnikoht = [[Sankt Gallen]] | surmaaeg = | erakond = Sotsiaaldemokraatlik partei | amet = | haridus = | õppeasutus = [[Genfi Ülikool]] | eriala = Ökonoomia | kraad = magister | märkused = }} '''Ruth Dreifuss''' (sündinud [[9. jaanuar]]il [[1940]]) on juudi rahvusest [[Šveits]]i poliitik Sotsiaaldemokraatlikust parteist, kes valiti 1999. aastal [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendiks]] ning ta oli esimene naine sellel ametikohal. Ta oli [[Šveitsi liidunõukogu]] liige aastatel 1993–2002, esindades Genfi kantonit. Ta valiti [[Šveitsi liidunõukogu|Šveitsi liidunõukokku]] 1993. aastal sajanda liikmena alates [[Šveits|Šveitsi konföderatsiooni]] loomisest. Ta oli teine naine, kes nõukokku valiti, ning on siiani ainus juudist liige. == Töö == 1972. aastal alustas Ruth Dreifuss tööd Šveitsi Arenguinstituudi teaduslikus ekspertiisis. 1981. aastal valiti ta Šveitsi Kaubanduskoja sekretäriks, kus tema põhilisteks valdkondadeks olid sotsiaalkindlustus, tööseadus ja naiste õigused. Seejärel sai temast 1993. aastal [[Šveitsi liidunõukogu]] liige. <ref> Skard, Torild (2014) "Ruth Dreifuss" väljaandes "Women of power – half a century of female presidents and prime ministers worldwide", Bristol: Policy Press, ISBN 978-1-44731-578-0, lk 405–406</ref> == Lisalugemist == * "Dreifuss ist unser Name" ('Dreifuss on meie nimi'), autor Isabella Maria Fischli, Ed. Pendo, 2002, ISBN 3-85842-487-0. * "Ruth Dreifuss" väljaandes "Women of power – half a century of female presidents and prime ministers worldwide", autor Torild Skard, Bristol: Policy Press, 2014, ISBN 978-1-44731-578-0. == Viited == {{Reflist}} {{JÄRJESTA:Dreifuss, Ruth}} [[Kategooria:Šveitsi liidupresidendid]] [[Kategooria:Genfi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] nrecnlymqqkrvxtn3b871hxrxyrdyxe 0 460082 7206329 7017213 2026-08-02T07:04:17Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7206329 wikitext text/x-wiki '''Joel''' on [[mehenimi]]. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Joel 578 mehel. Joel on Eestis populaarsuselt 248. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Joel vanuserühmas 35–39, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 9,42 ning Võru maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 8,94. Joel oli keskmiselt 34 aasta vanune (mediaanvanus oli 35).<ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Joel</ref> 2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Joel 622 mehel. Joel oli populaarsuselt 255. mehenimi.<ref name="stat" /> ==Nime kandjaid== *[[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[Joel Armia]], soome jäähokimängija *[[Joel Campbell]], Costa Rica jalgpallur *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija *[[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur *[[Joel Haahtela]], soome kirjanik *[[Joel Indermitte]], eesti jalgpallur *[[Joel Jans]], eesti kirjanik *[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur *[[Joel Luhamets]], eesti vaimulik *[[Joel Lundqvist]], rootsi jäähokimängija *[[Joel Madden]], Ameerika muusik *[[Joel McHale]], Ameerika näitleja *[[Joel Ostrat]], eesti kokk *[[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik *[[Joel Pohjanpalo]], soome jalgpallur *[[Joel Remmel]], eesti muusik *[[Joel Robles]], Hispaania jalgpallur *[[Joel Sang]], eesti luuletaja *[[Joel Schumacher]], Ameerika filmirežissöör *[[Joel Starkopf]], eesti arst *[[Joel Steinfeldt]], eesti laulja *[[Deadmau5|Joel Zimmerman]], (deadmau5) Kanada elektroonilise muusika produtsent *[[Joel Ward]], Inglismaa jalgpallur == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] j0sa1fbep4u2qeo2tt5indeilk1sdhf 0 462381 7206104 7205232 2026-08-01T19:01:40Z Juhan242 213253 /* Kohaliku tähtsusega */ 7206104 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – Pärnus andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] llv23vjuk0bi26siqja4yf2p0w7bt8j 7206112 7206104 2026-08-01T19:16:28Z Juhan242 213253 /* Kohaliku tähtsusega */ 7206112 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – Pärnus andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – kolonel Raul Kütt andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle kolonelleitnant Arno Kruusmannile * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] nk1k1jchdemhdbrkks4crwys3yn8o24 7206117 7206112 2026-08-01T19:26:56Z Juhan242 213253 /* Kohaliku tähtsusega */ 7206117 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 22. juuni - avalikustati juulis toimuvale autoralli maailmameistrivõistluste etapile WRC Delfi [[Rally Estonia]]le registreerunud 53 võistluspaari, kes esindavad 23 riiki * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 17. juuli – Pärnus andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asub Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] rovcwkvafoldtlaqpzxcnhdc62mgwnf 0 465978 7205945 7135910 2026-08-01T13:27:12Z Eiusmod 200998 /* Euroopa */ Rasva 7205945 wikitext text/x-wiki [[Fail:Okruglice u rajngli za kuhanje.jpg|pisi|Käkkide keetmine [[Horvaatia]]s]] '''Käkk''' on [[jahu]]st valmistatud päts, mida tavaliselt [[keetmine|keedetakse]], võib sisaldada täidist. ==Eesti== Eestis on käkk [[oder|odrajahust]] (harvemini [[rukis|rukkijahust]]) ning vee või [[petipiim]]aga segatud [[tainas]]t umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes ([[supp|supis]]).<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996">[[Arvi Ränk]]. [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 84</ref> Käkk oli varem põhiline eesti rahvatoit.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 108</ref> Mõnel pool lisati käkitainale [[rasv]]a, [[pekk|peki]] või rasvase sealiha tükke ja [[sibul]]at. Käkid tõsteti pärast keetmist lihaleemest välja ning neid söödi keedust peale rüübates. Levinud ning veidi pidulikumaks toiduks olid [[verikäkk|verikäkid]]. Pärast sügisest [[lammas|lamba]]- või [[seatapp]]u valmistati verikäkke ka pikemaks ajaks varuks. Eesti loodeosas ja saartel oli [[19. sajand]]i lõpuni kombeks käkitainas või tainapätsid [[hapendamine|hapendada]] ning [[ait|aidas]] säilitada. [[Lõuna-Eesti]]s valmistati ka [[kamakäkk|kamakäkke]].<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon" /> ==Euroopa== [[Fail:Slow cooked venison stew with dumplings.jpg|pisi|[[Iirimaa|Iiri]] käkkidega hirvelihahautis]] [[Fail:Speckknödel in Brühe.JPG|pisi|[[Tirool]]i Speckknödel [[puljong]]is]] Käkk oli kogu [[Euroopa]]s laialdaselt tuntud toit. Näiteks Suurbritannias ja Iirimaal on käkid [[söögisooda|sooda]] või [[küpsetuspulber|küpsetuspulbriga]] kergitatud ning keedetud jahupallid.<ref>[https://centsforcookery.com/irish-beef-stew-dumplings/ Irish Beef Stew With Dumplings] Cents for Cookery (inglise).</ref> Need võivad sisaldada ka rasva nagu briti Suet käkid. Saksamaal ja Austrias valmistatakse käkke nimega Speckknödel (''peekonikäkk'') saiast, need sisaldavad [[peekon]]it, ning pannakse tavaliselt veiselihapuljongisse.<ref>[https://www.tyrol.com/activities/food/recipes/speckknoedel Speckknödel: the original recipe to recreate] tyrol.com (inglise).</ref> ==Vaata ka== *[[kakk (toit)]] *[[verikäkk]] *[[kamakäkk]] *[[verileib]] *[[paltid]] *[[käkisupp]] *[[eesti köök]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] tprznzbmdlqmmor4lgafwjjonn3ir44 7205946 7205945 2026-08-01T13:27:53Z Eiusmod 200998 /* Euroopa */ 7205946 wikitext text/x-wiki [[Fail:Okruglice u rajngli za kuhanje.jpg|pisi|Käkkide keetmine [[Horvaatia]]s]] '''Käkk''' on [[jahu]]st valmistatud päts, mida tavaliselt [[keetmine|keedetakse]], võib sisaldada täidist. ==Eesti== Eestis on käkk [[oder|odrajahust]] (harvemini [[rukis|rukkijahust]]) ning vee või [[petipiim]]aga segatud [[tainas]]t umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes ([[supp|supis]]).<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996">[[Arvi Ränk]]. [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 84</ref> Käkk oli varem põhiline eesti rahvatoit.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 108</ref> Mõnel pool lisati käkitainale [[rasv]]a, [[pekk|peki]] või rasvase sealiha tükke ja [[sibul]]at. Käkid tõsteti pärast keetmist lihaleemest välja ning neid söödi keedust peale rüübates. Levinud ning veidi pidulikumaks toiduks olid [[verikäkk|verikäkid]]. Pärast sügisest [[lammas|lamba]]- või [[seatapp]]u valmistati verikäkke ka pikemaks ajaks varuks. Eesti loodeosas ja saartel oli [[19. sajand]]i lõpuni kombeks käkitainas või tainapätsid [[hapendamine|hapendada]] ning [[ait|aidas]] säilitada. [[Lõuna-Eesti]]s valmistati ka [[kamakäkk|kamakäkke]].<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon" /> ==Euroopa== [[Fail:Slow cooked venison stew with dumplings.jpg|pisi|[[Iirimaa|Iiri]] käkkidega hirvelihahautis]] [[Fail:Speckknödel in Brühe.JPG|pisi|[[Tirool]]i Speckknödel [[puljong]]is]] Käkk oli kogu [[Euroopa]]s laialdaselt tuntud toit. Näiteks Suurbritannias ja Iirimaal on käkid [[söögisooda|sooda]] või [[küpsetuspulber|küpsetuspulbriga]] kergitatud ning keedetud jahupallid.<ref>[https://centsforcookery.com/irish-beef-stew-dumplings/ Irish Beef Stew With Dumplings] Cents for Cookery (inglise).</ref> Nad võivad sisaldada ka rasva nagu briti Suet käkid. Saksamaal ja Austrias valmistatakse käkke nimega Speckknödel (''peekonikäkk'') saiast, need sisaldavad [[peekon]]it, ning pannakse tavaliselt veiselihapuljongisse.<ref>[https://www.tyrol.com/activities/food/recipes/speckknoedel Speckknödel: the original recipe to recreate] tyrol.com (inglise).</ref> ==Vaata ka== *[[kakk (toit)]] *[[verikäkk]] *[[kamakäkk]] *[[verileib]] *[[paltid]] *[[käkisupp]] *[[eesti köök]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] 8x008064a8hkqh7de17frdxb64vunts 7206001 7205946 2026-08-01T14:56:53Z Eiusmod 200998 /* Euroopa */ Viide 7206001 wikitext text/x-wiki [[Fail:Okruglice u rajngli za kuhanje.jpg|pisi|Käkkide keetmine [[Horvaatia]]s]] '''Käkk''' on [[jahu]]st valmistatud päts, mida tavaliselt [[keetmine|keedetakse]], võib sisaldada täidist. ==Eesti== Eestis on käkk [[oder|odrajahust]] (harvemini [[rukis|rukkijahust]]) ning vee või [[petipiim]]aga segatud [[tainas]]t umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes ([[supp|supis]]).<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996">[[Arvi Ränk]]. [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 84</ref> Käkk oli varem põhiline eesti rahvatoit.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 108</ref> Mõnel pool lisati käkitainale [[rasv]]a, [[pekk|peki]] või rasvase sealiha tükke ja [[sibul]]at. Käkid tõsteti pärast keetmist lihaleemest välja ning neid söödi keedust peale rüübates. Levinud ning veidi pidulikumaks toiduks olid [[verikäkk|verikäkid]]. Pärast sügisest [[lammas|lamba]]- või [[seatapp]]u valmistati verikäkke ka pikemaks ajaks varuks. Eesti loodeosas ja saartel oli [[19. sajand]]i lõpuni kombeks käkitainas või tainapätsid [[hapendamine|hapendada]] ning [[ait|aidas]] säilitada. [[Lõuna-Eesti]]s valmistati ka [[kamakäkk|kamakäkke]].<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon" /> ==Euroopa== [[Fail:Slow cooked venison stew with dumplings.jpg|pisi|[[Iirimaa|Iiri]] käkkidega hirvelihahautis]] [[Fail:Speckknödel in Brühe.JPG|pisi|[[Tirool]]i Speckknödel [[puljong]]is]] Käkk oli kogu [[Euroopa]]s laialdaselt tuntud toit. Näiteks Suurbritannias ja Iirimaal on käkid [[söögisooda|sooda]] või [[küpsetuspulber|küpsetuspulbriga]] kergitatud ning keedetud jahupallid.<ref>[https://centsforcookery.com/irish-beef-stew-dumplings/ Irish Beef Stew With Dumplings] Cents for Cookery (inglise).</ref> Nad võivad sisaldada ka rasva nagu briti Suet käkid.<ref>[https://www.daringgourmet.com/suet-dumplings/ Suet Dumplings] Daring Gourmet (inglise).</ref> Saksamaal ja Austrias valmistatakse käkke nimega Speckknödel (''peekonikäkk'') saiast, need sisaldavad [[peekon]]it, ning pannakse tavaliselt veiselihapuljongisse.<ref>[https://www.tyrol.com/activities/food/recipes/speckknoedel Speckknödel: the original recipe to recreate] tyrol.com (inglise).</ref> ==Vaata ka== *[[kakk (toit)]] *[[verikäkk]] *[[kamakäkk]] *[[verileib]] *[[paltid]] *[[käkisupp]] *[[eesti köök]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] tqbac6lw9bakv8hu36joahn8sadlge4 7206435 7206001 2026-08-02T11:26:09Z Eiusmod 200998 Jahutootest 7206435 wikitext text/x-wiki [[Fail:Okruglice u rajngli za kuhanje.jpg|pisi|Käkkide keetmine [[Horvaatia]]s]] '''Käkk''' on [[jahu]]st või jahutootest valmistatud päts, mida tavaliselt [[keetmine|keedetakse]], võib sisaldada täidist. ==Eesti== Eestis on käkk [[oder|odrajahust]] (harvemini [[rukis|rukkijahust]]) ning vee või [[petipiim]]aga segatud [[tainas]]t umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes ([[supp|supis]]).<ref name="Etnograafiasõnaraamat, 1996">[[Arvi Ränk]]. [[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], 1996. Lk 84</ref> Käkk oli varem põhiline eesti rahvatoit.<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 108</ref> Mõnel pool lisati käkitainale [[rasv]]a, [[pekk|peki]] või rasvase sealiha tükke ja [[sibul]]at. Käkid tõsteti pärast keetmist lihaleemest välja ning neid söödi keedust peale rüübates. Levinud ning veidi pidulikumaks toiduks olid [[verikäkk|verikäkid]]. Pärast sügisest [[lammas|lamba]]- või [[seatapp]]u valmistati verikäkke ka pikemaks ajaks varuks. Eesti loodeosas ja saartel oli [[19. sajand]]i lõpuni kombeks käkitainas või tainapätsid [[hapendamine|hapendada]] ning [[ait|aidas]] säilitada. [[Lõuna-Eesti]]s valmistati ka [[kamakäkk|kamakäkke]].<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon" /> ==Euroopa== [[Fail:Slow cooked venison stew with dumplings.jpg|pisi|[[Iirimaa|Iiri]] käkkidega hirvelihahautis]] [[Fail:Speckknödel in Brühe.JPG|pisi|[[Tirool]]i Speckknödel [[puljong]]is]] Käkk oli kogu [[Euroopa]]s laialdaselt tuntud toit. Näiteks Suurbritannias ja Iirimaal on käkid [[söögisooda|sooda]] või [[küpsetuspulber|küpsetuspulbriga]] kergitatud ning keedetud jahupallid.<ref>[https://centsforcookery.com/irish-beef-stew-dumplings/ Irish Beef Stew With Dumplings] Cents for Cookery (inglise).</ref> Nad võivad sisaldada ka rasva nagu briti Suet käkid.<ref>[https://www.daringgourmet.com/suet-dumplings/ Suet Dumplings] Daring Gourmet (inglise).</ref> Saksamaal ja Austrias valmistatakse käkke nimega Speckknödel (''peekonikäkk'') saiast, need sisaldavad [[peekon]]it, ning pannakse tavaliselt veiselihapuljongisse.<ref>[https://www.tyrol.com/activities/food/recipes/speckknoedel Speckknödel: the original recipe to recreate] tyrol.com (inglise).</ref> ==Vaata ka== *[[kakk (toit)]] *[[verikäkk]] *[[kamakäkk]] *[[verileib]] *[[paltid]] *[[käkisupp]] *[[eesti köök]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Toidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] hjlrelx52dcyrywrrf08j9evtwmo683 0 467041 7206023 6704656 2026-08-01T15:28:26Z Kuriuss 38125 7206023 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[Pilt:Родна кућа н. х. Рагиба Џинде 02.jpg|270px|pisi| Redžep-paša torn. Rogatica.<br>[[Serblaste Vabariik]]<br>{{riigi ikoon |Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina]]]] '''Redžep-paša torn''' ([[Serbia keel]]es: ''Реџеп–пашина кула у Жепи'') on ajalooline kivist torn või torni tüüpi linnus<ref name="glassrpske" /> [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Serblaste Vabariik |Serblaste Vabariigis]]. Torn asub [[Rogatica vald|Rogatica vallas]], [[Žepa]] jõe vasakul kaldal. Selle täpne rajamisaasta pole teada. Tornitüüp on aga levinud Bosnias [[17. sajand | XVII]] sajandist alates, mil [[19. sajand |XIX]] sajandi alguses oli üle 200 sellise rajatise, mis oma klassikaliselt [[Osmani stiil]]selt välimuselt on [[Osmanite riik |Ottomani]] perioodi ainelise kultuuri pärandeid.<ref name="nationaltourist" /> Kuna hoone keldris on olnud vangitürm, on seda ajaloolist tornilinnust peetud feodaalide rajatud kaitseehitisiks alistatud talupoegade ülestõusude vastu. Samuti see on olnud läänimaadele saabunud maaomaniku eluasemeks, millele viitavad ülemise korruse aknad ja kamina olemasolu. Redžep-paša torn kuulutati rahvusmälestiseks märtsis 2007. aastal.<ref name="nationalmonuments" /> ==Torni kirjeldus== Redžep-paša torn on kuppelkatusega kolmekorruseline hoone, mis on ehitatud täpselt lõigatud [[lubjakivi]]plokkidest. Akna- ja ukseavad on tehtud tahutud kiviplokkidest, laed olid puidust. Kohaliku kivimaterjali värvus varieerub alumiste hooneosade valgest ülemiste pruunikaspunaseni. Torni seinad on ehitatud sissepoole kaldega umbes 4 kraadi. Katus oli puidust konstruktsiooni ja sindlitega ning selle sfäärilise kolmurga (või püramiidi) kujulise kivist kupli keskkoha kõrgus on umbes 4,50 m. Torni põhi on nelinurkne 1959. aastast pärinevate välismõõtudega 6,54 x 6,65 m. Keldriseinte paksus on umbes 1,10 m. Tornil on koos keldriga neli korrust ja igal korrusel oli üks tuba. Korruste seinte paksus on umbes 90 cm ja esimese korruse kõrgus umbes 2,20 m. Arhitektuuriliselt lahenduselt kahe esimese korruse ruume kasutati kaitse eesmärgil ja kolmas korrus oli mõeldud eluasemeks, sest siin on neljas seinas aknad ning lõunapoolses rõdu ja läänepoolses kamin. Ida- ja põhjapoolses seinas olevad ristkülikukujulised aknad on mõõtmetega 47 x 74 cm. Läänepoolsete akende vahele on ehitatud kamin, mille kivist korstna kõrgus on üle 5 m.<ref name="kulauzepi" /> Redžep-paša tornis on olnud kaks tulekahju.<ref name="glassrpske" /> [[Teine maailmasõda |II maailmasõja]] ajal tsiviilpõgenikud leidsid sealt pelgupaiga, mil torn sai pommitamise ja sellest süttinud tulekahju tagajärjel kannatada. 1969. aastal ajalooline tornlinnus vahepeal restaureeriti. Viimase sõja ajal Bosnias ja Hertsegoviinas torni kõik puidust osad, sealhulgas põranda ja lae talad ning katusekonstruktsioon hävisid tulekahjus juulis 1995. aastal.<ref name="kulauzepi" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="glassrpske">[http://www.glassrpske.com/drustvo/panorama/Redzep-pasina-kula-u-Rogatici-svjedok-prohujalih-vijekova-ceka-neimare/lat/230538.html Rogatica möödunud sajandite tunnistaja Redžep-paša torn ootab ehitajaid. (sr:Redžep-pašina kula u Rogatici svjedok prohujalih vijekova čeka neimare.)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Glas Srpske. Sreten Mitrović. 25.02.2017. Loetud 31.3.2017. ([[serbia keel]]es).</ref> <ref name="nationaltourist">[http://turizamrs.org/en/redzep-pasina-kula/ Redžep-paša torn. (en:Redžep – Pasha’s Tower.)], National tourist organization. Loetud 31.3.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="nationalmonuments">[https://web.archive.org/web/20220628030217/http://old.kons.gov.ba/main.php?id_struct=50&lang=4&action=view&id=2919 Rahvuslik monument. Otsus. Avaldatud "Bosnia ja Hertsegoviina Riigi Teatajas" nr. 36/07. (en:National monuments. Decision. Published in the „Official Gazette of BiH“ no. 36/07.)], Bosnia ja Hertsegoviina riiklike mälestiste säilitamiskomisjon. ([[inglise keel |en]]:Bosnia and Herzegovina Commission to Preserve National Monuments. Loetud 31.3.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="kulauzepi">[http://rogatica-bih.blogspot.fi/2011/02/redzep-pasina-kula-u-zepi.html Redžep-paša torn. (sr:Redžep-pašina kula u Žepi.)], Rogatica-BIH. Autor: Mirsad Durmišević. 13.02.2011. Loetud 31.3.2017. ([[serbia keel]]es).</ref> }} [[Kategooria:Bosnia ja Hertsegoviina ehitised]] pbdolqdkpa4zibbgtzru1ziz1t3tohy 0 470284 7205997 7205674 2026-08-01T14:48:16Z Mona 355 7205997 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kazimira Prunskienė 2010.jpg|pisi|Kazimira Prunskienė (2010)]] '''Kazimira Danutė Prunskienė''' ([[26. veebruar]] [[1943]] – [[30. juuli]] [[2026]])<ref>[https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&p_k=1&p_t=295642 Mirė Lietuvos Nepriklausomybės Akto signatarė K. D. Danutė Prunskienė]</ref> oli [[Leedu]] [[poliitik]] ja [[majandusteadlane]], 11. märtsist 1990 kuni 10. jaanuarini 1991 [[Leedu taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Leedu]] esimene peaminister. 1988. aastast sai ta üheks tähtsamaks isemajandava Leedu kontseptsiooni väljatöötajaks. Ta oli ka üks rahvaliikumise [[Sąjūdis]] asutajaid. == Elukäik == Tema isa Pranas Stankevičius töötas metsavahina ja omas mitut hektarit maad. Ta oli tuntud rõõmsameelse muusikuna, kes mängis maapulmades paljusid pille, sealhulgas kitarri, viiulit, kontsertiinat ja omavalmistatud pille. 1944. aastal, kui Kazimira oli üheaastane, tappis Nõukogude [[NKVD]] Stankevičiuse osalemise eest 1941. aasta juuniülestõusus. Aastatel 1964–1965 töötas Prunskienė Vilniuse elamuehituskombinaadis. 1965. aastal lõpetas ta [[Vilniuse ülikool]]i ja oli aastatel 1965–1986 seal õppejõud. Aastatel 1981–1986 tegeles Prunskienė teadustööga [[Ungari]]s ning 1982–1983, 1986 ja 1988 tollases [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlikus Vabariigis]]. Aastatel 1986–1988 oli Prunskienė Leedu põllumajandusinstituudi direktori asetäitja ja 1988–1989 rahvamajanduse juhtivtöötajate ja spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmise instituudi rektor. Seejärel sai temast [[Leedu NSV Ministrite Nõukogu]] aseesimees (1989–1990). Ta valiti [[Šiauliai]] valimisringkonnast [[NSV Liidu rahvasaadik]]uks (1989) ning ta osales aktiivselt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ja [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i töös (1989–1990). 17. märtsil 1990 sai ta taastatud Leedu Vabariigi esimeseks peaministriks. 1990. aastal kohtus Prunskienė lääneriikide juhtidega: USA presidendi [[George H. W. Bush]]i, Suurbritannia peaministri [[Margaret Thatcher]]i, Prantsusmaa presidendi [[François Mitterrand]]’i ja Saksamaa liidukantsleri [[Helmut Kohl]]iga. Pärast neid kohtumisi oli NSV Liidu president [[Mihhail Gorbatšov]] sunnitud Leeduga läbirääkimisi pidama. Poliitilise tegevuse eest Leedu iseseisvuse taastamisel pälvis ta Roomas Minerva auhinna. Teda hakati nimetama „Merevaiguleediks“. Pärast valitsusjuhi kohalt tagasiastumist jaanuaris 1991 astus ta aktiivselt vastu Leedu parempoolsete poliitikale, mida juhtis Ülemnõukogu esimees [[Vytautas Landsbergis]]. Selle tulemusel süüdistati teda sidemetes [[KGB]]-ga. Hiljem eitas ta neid süüdistusi kohtus korduvalt. Aastatel 1996–2008 oli ta [[Seim (Leedu)|Seimi]] liige. Prunskienė oli üks Naiste Partei asutajatest ja oli aastatel 1995–1998 selle juht. 1998. aastast juhtis Prunskienė Uue Demokraatia/Naiste Parteid ning alates 2000. aastast Uue Demokraatia Parteid. Prunskienė oli üks Balti naiste korvpalliliiga asutajatest ja juhtis seda 15 aastat ning sai 2013. aastal aupresidendiks. 2001. aastal sai Prunskienėst Põllumeeste Erakonna ja Uue Demokraatia Liidu esimees. 2004. ja 2009. aastal kandideeris Prunskienė Leedu presidendiks, kuid ei osutunud valituks. 2004. aasta novembris sai Prunskienėst Leedu põllumajandusminister. 2012. aasta 26. veebruaril tabas Prunskienėt [[insult]] ja talle tehti kaks operatsiooni, misjärel ta langes [[kooma]]sse. Insult kahjustas tema aju vasakut poolkera ja ta jäi halvatuks. Pärast taastusravi Moskvas naasis ta 2013. aasta aprilli alguses Leetu ja elas oma poja mõisas. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Prunskienė, Kazimira}} [[Kategooria:Leedu peaministrid]] [[Kategooria:Leedu majandusteadlased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2026]] r3eba3i6dvc0k62exdg8i836lzs3lu9 0 470344 7206228 6772863 2026-08-01T23:04:15Z Raamaturott 56450 /* Muu */ 7206228 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} {{sisukord paremale}} '''Morris''' võib tähendada mitmeid asju, inimesi ja nähtusi. *[[morris]], inglise rahvatants == Kohanimed == === Kanada === *[[Morris (Manitoba)]] === USA === ;Linnad * [[Morris (Alabama)]] * [[Morris (Connecticut)]] * [[Morris (Georgia)]] * [[Morris (Illinois)]] * [[Morris (Indiana)]] * [[Morris (Minnesota)]] * [[Morris (linn, New York)]] ** [[Morris (küla, New York)]] * [[Morris (Oklahoma)]] * [[Morris (Pennsylvania)]] * [[Morris (West Virginia)]] * [[Morris (Wisconsin)]] ;Maakonnad * [[Morrise maakond (Kansas)]] * [[Morrise maakond (New Jersey)]] * [[Morrise maakond (Texas)]] ;Saar * [[Morrise saar]], Charleston Harbor, South Carolina == Muu == * [[Morris & Co.]], tarbekunstifirma * [[Morrise kanal]], kunagine söeveokanal USA New Jersey osariigis *[[Morris Motors]], Briti autotootja * [[Morris (uss)]], üks esimesi internetis levinud [[arvutiuss]]e == Eesnimi == {{Vaata| Morris (eesnimi)}} * [[Morris (koomiksikunstnik)]], Belgia koomiksikunstniku Maurice De Bevere'i pseudonüüm * [[Morris Bates]] (1864–1905), Inglise jalgpallur * [[Morris Day]] (1957–), Ameerika muusik, helilooja ja näitleja * [[Morris Harvey]] (1877–1944), Briti näitleja * [[Morris Louis]] (1912–1962), Morris Louis Bernstein, Ameerika kunstnik * [[Morris Ouma]] (1982–), Keenia kriketimängija * [[Morris Stoloff]] (1898–1980), Ameerika helilooja * [[Morris Swadesh]] (1909–1967), Ameerika lingvist * [[Morris West]] (1916–1999), Ameerika kirjanik == Perekonnanimi == {{Vaata| Morris (perekonnanimi)}} * [[Charles W. Morris]] (u 1901 – 1973), Ameerika semiootik ja filosoof * [[Desmond Morris]] (1928–), Briti etnoloog, semiootik ja zooloog * [[Francis Orpen Morris]] (1810–1893), Iiri ornitoloog ja entomoloog * [[Jody Morris]], Inglise jalgpallur * [[Lewis Morris (luuletaja)]] (1833–1907), Briti luuletaja * [[Lewis Morris (poliitik)|Lewis Morris]] (1726–1798), Ameerika maaomanik, üks [[USA iseseisvusdeklaratsioon]]ile allakirjutanuist * [[Mark Morris]], USA koreograaf * [[Samuel Morris]] (1711–1782), Ameerika revolutsionäär * [[William Morris]], 1. vikont Nuffield (1877–1963), Briti tööstur ja filantroop == Vaata ka == * [[Maurice]] * [[Morrice]] * [[Morriston]] * [[Morristown]] * [[Morrisville]] kuiwxm48f1iwiokims48dr6bojv22k3 0 470622 7206218 6870037 2026-08-01T22:43:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206218 wikitext text/x-wiki [[Fail:AKS.svg|pisi|Akadeemilise Karjala Seltsi plakat]] '''Akadeemiline Karjala Selts''' (soome keeles Akateeminen Karjala-Seura, lühend AKS) oli [[Soome]] [[selts]], mis eksisteeris [[1922]]-[[1944]]. Selts taotles [[Ida-Karjala]] ühendamist Soomega ja toetas [[Suur-Soome]] ideed. Selts oli [[kommunism]]i vastu. Seltsi kuulusid peamiselt entusiastlikud üliõpilased, samuti haritlased.<ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/vilho-helanen.html | pealkiri = Vilho Helanen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 06.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 8.08.2020 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200808235518/https://estofilia.finland.ee/2018/01/vilho-helanen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Soome organisatsioonid]] [[Kategooria:Karjala ajalugu]] 5w41elpg41vmfr1xjh16zv2ay7p007p 0 475340 7206127 7193322 2026-08-01T19:50:57Z MorsMe 217455 7206127 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Veskiposti|avati=1991|number=17A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b/02907-1/map|eelmine liin=17|järgmine liin=18|järgmine=18 (Tallinna bussiliin)|eelmine=17 (Tallinna bussiliin)|läbi=Bussijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b|uuendus=30. juuni 2026|suleti=2023|pilt=Ikarus 280 bus of TAK,Tallinna Autobussikoondis AS, 133TAK Route 17A, Tallinn, Estonia May 1996.jpg}} '''Tallinna bussiliin 17A''' sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1. augustil 2023. aastal, bussiliiniga nr [[67 (Tallinna bussiliin)|67]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti liiniga 67 |} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] r9bjc94xqksh1vexu9vbxr21606lnf4 0 482929 7206306 6808155 2026-08-02T06:31:00Z Kuriuss 38125 7206306 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raasiku Rahvamaja.jpg|pisi|Raasiku Rahvamaja tänapäeval]] '''Raasiku Rahvamaja''' on [[rahvamaja]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] [[Raasiku]] alevikus. Rahvamajal on oma nimetusega pitsat, logo, sümboolika. Rahvamaja allub Raasiku Vallavalitsusele.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=http://raasikurm.ee/dokumendid/|pealkiri=Raasiku Rahvamaja põhimäärus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.04.2020}}</ref> Aasta läbi korraldatakse Raasiku Rahvamajas rahvakultuuriüritusi. Rahvamaja ruume saab rentida ka isiklikeks tähtpäevadeks.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://raasikurm.ee|pealkiri=Raasiku Rahvamaja avaleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.04.2020}}</ref> Rahvamaja tegutseb praegustes ruumides [[1964|1964. aastast]].<ref name=":1" /> == Ajalugu == 1950. aastatel peeti vajalikuks asutada Raasikul rahvamaja. Algul loodi see endise poemaja ruumidesse. Maja sisemus ehitati ümber ja kohandati uute ülesannete jaoks, kuid probleemiks oli pidev ruumipuudus. [[1954|1954. aastast]] töötas juhatajana Koidu Räägel, kelle eestvedamisel võitis Raasiku Rahvamaja kolm aastat järjest vabariikliku [[Rändpunalipp|rändpunalipu]] ja sellega koos vabariigi parima rahvamaja nimetuse. Uue, avaramate ruumide ja saaliga kultuurimaja hoone ehitamist alustati [[1960|1960. aastal]]. Iga isetegevuslane kohustus ühiskondlikus korras töötama 100 töötundi rahvamaja ehitusel. 1964. aastal avati uus rahvamaja.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Leonhard Laks|pealkiri=Meil Raasikul|aasta=1961|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Riiklik Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Rahvamajas on selle loomisest saadik tegutsenud laulu-, tantsu-, aiandus-käsitööringid. Töötavad ka esperantoring, akrobaatikaring, tervishoiuring, kujutava kunsti ring ja fotoring.<ref name=":2" /> [[Gustav Ernesaks]] on sündinud [[Perila|Perila külas]] Raasiku vallas ning on seotud Raasiku valla kultuurilooga. Oma mälestusteraamatus “Kutse” on maestro kirjutanud peatüki “Õitsev toomingas” just lapsepõlves Raasikul veedetud perioodi kohta. Naiskoori laul “Kella hääl” on inspireeritud Raasiku [[Harju-Jaani kirik|Harju-Jaani kiriku]] kellahelinast. Raasiku Rahvamaja teise korruse saal on pühendatud Gustav Ernesaksale.<ref>{{Raamatuviide|autor=Julius Põldmäe|pealkiri=Harju-Jaani Kiheldkond läbi aegade|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=AS "Infotrükk"|lehekülg=60-61}}</ref> [[2009|2009. aastast]] on rahvamaja juhataja [[Helle Vaga]].<ref name=":1" /> === Rahvamaja juhatajad === * 1951 Erich Laubert * 1954–1973 Koidu Räägel * 1973–1974 Kaie Jaanus / Teodor Puuste * 1974–1985 Kaie Videvik * 1985–1987 Aivar Normak / Ain Kurg * 1987–1990 Kalle Lange * 1990–2002 Lia Teder * 2002–2009 Margit Eerik * 2009– 2021 Helle Vaga * 2021– .... Angela Allik == Huviringid ja noortekeskus == Raasiku Rahvamajas korraldatakse ringe ja üritusi igale vanusele. Rahvamaja põhiülesanded on rahva- ja rahvakultuuri säilitamine; professionaalse kultuuri vahendamine; taidlus- ja huvialaringide töö korraldamine; kohalikele elanikele õppe- ja enesetäiendamisvõimaluste pakkumine; kohaliku seltsielu edendamine, traditsioonide säilitamine ja arendamine; tasuta ja tasuliste kultuuriliste ja meelelahutuslike ürituste korraldamine kõikidele vanuserühmadele; koostöö arendamine piirkonna kultuuri- ja haridusasutustega, samuti teiste asutuste ja ettevõtetega; rahvaspordi arendamine; Raasiku piirkonna lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste tagamine; riiklike pühade ja valla tähtpäevade tähistamise organiseerimine.<ref name=":0" /> Rahvamajas on avatud [[Noortekeskus]], kus saab kasutada arvuteid, mängida lauamänge, kuulata muusikat, vaadata televiisorit ja osaleda huviringides. Noortekeskuse noorsootöötaja on Andra Allik. Alates 2001. aastast tegutseb Raasiku Rahvamajas [[Pääsulind (Aruküla huvialakeskus)|Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind]] filiaal. Huvialakeskuse ülesandeks on laste ja noorte muusika-, kunsti- ja teiste huvialaste võimete kavakindel arendamine, vaba aja sisustamine, ühistegevuse ja omaalgatuse toetamine ning kohaliku kultuurielu edendamine. Raasiku filiaalis on noortel võimalus õppida klaveri, akordioni, viiuli ja kitarri erialal, toimub ka ansambliõpe, solfedžo- ja muusikaajaloo tunnid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://paasulind.ee|pealkiri=Aruküla Huvialakeskus Pääsulind avaleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.04.2020}}</ref> Lisaks tegutsevad rahvamajas * [[Kangakudumine|kangakudumisring]]; * ''solo latin'' tantsutrenn (juhendaja Jekaterina Adler); * naisrahvatantsurühm Raasiku Rõõmulised (juhendaja Janne Kuuskla); * memmede rahvatantsurühm Krõõt (juhendaja Janne Kuuskla); * beebikool (juhendaja Janne Kuuskla); * koroonaring noortele ja täiskasvanutele (juhendaja Guido Trees); * [[rivitants]]u (''line''-tantsu) ring (juhendaja Egle Jürimets); * Raasiku täiskasvanute näitering (juhendaja Aira Jõõts); * tantsuklubi Figuret võistlustantsu tunnid hobitantsijatele (juhendaja Heret Ameljušenko); * väikekandlering täiskasvanutele (juhendaja Piret Sternhof); * laste keraamikaring (juhendaja Marju Kondratjev); * noortekeskuses noorte näitering (juhendab Andra Allik); * noortekeskuses lauamängude huviring (juhendab Angela Allik); * Raasiku kunstikelder MTÜ Tuulekell.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://raasikurm.ee/ringid-ja-noortekeskus/|pealkiri=Raasiku Rahvamajas tegutsevad huviringid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.04.2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Leonhard Laks. ''Meil Raasikul''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1961. * Julius Põldmäe. ''Harju-Jaani Kihelkond läbi aegade''. Tallinn: AS Infotrükk. 1992. * Riin Kivinurm. ''Regionaalne kultuurikorraldus Harju maakonna näitel''. Tallinn: Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit. 2006. == Välislingid == * [http://raasikurm.ee Raasiku Rahvamaja koduleht] * [https://paasulind.ee Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind koduleht] * [http://www.tuulekell.eu MTÜ Tuulekell] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Raasiku vald]] ldq6tovutcp77wtwxt17qlnge03p1sk 0 493470 7206125 7204534 2026-08-01T19:49:18Z MorsMe 217455 7206125 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=1. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019|avati=Enne 1998, 2026|eelkäija=[[20A]]}} '''Tallinna bussiliin 19''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- | Enne 1998 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | |Suleti 1.02 |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A]] |} ==Peatuste loend== [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 19 J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+ !Reisisadama D-Terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] doq2bkir6najz8ralvdsecrp3vi7t29 7206162 7206125 2026-08-01T20:40:48Z MorsMe 217455 7206162 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=1. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019|avati=Enne 1998, 2026|eelkäija=[[20A]]}} '''Tallinna bussiliin 19''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- | Enne 1998 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | |Suleti 1.02 |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A]] |} ==Peatuste loend== [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 19 J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 1.02.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] emkvnzj2pyk8f2sho0cwmo4irwd934l 7206325 7206162 2026-08-02T07:02:12Z ~2026-34651-55 231505 7206325 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019|avati=*Enne 1998 *2026|eelkäija=[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] (Viru keskuse ja Laagri aleviku vahel)}} '''Tallinna bussiliin 19''' sõidab [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] ja [[Laagri|Laagri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- | Enne 1998 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | |Suleti 1.02 |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |} ==Peatuste loend== [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 19 J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 01.02.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0fsz6s3qonzx1kvgtv4w3eo6slu7r1m 7206326 7206325 2026-08-02T07:02:55Z ~2026-34651-55 231505 7206326 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019|avati=*Enne 1998 *2026|eelkäija=[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] (Viru keskuse ja Laagri aleviku vahel)}} '''Tallinna bussiliin 19''' sõidab [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] ja [[Laagri|Laagri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- | Enne 1998 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | |Suleti 1.02 |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |} ==Peatuste loend== [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 19 J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 01.02.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] e00u8w5sd67oapfschq4s3bs5ckg3vw 0 493474 7206172 7198266 2026-08-01T20:59:35Z MorsMe 217455 7206172 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=8|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Äigrumäe|avati=*1954 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=7|järgmine liin=8A|järgmine=8A (Tallinna bussiliin)|eelmine=7 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b]|uuendus=14. juuli 2026|läbi=Balti jaam|eelkäija=*[[7 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 7]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) *[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel)}} [[File:TAK1456.JPG|thumb|Buss №8 Pirita linnaosas]] [[Fail:Busudstillingshallen - TAK 1167.jpg|pisi|Vana 8. liini buss muuseumis]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 8''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Äigrumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 11-25 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 8 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Tisleri - Stalini väljak - Leivatehas | |- |1956 |Tisleri - Stalini väljak - Tallinn-Väike | |- |detsember 1956 |Tisleri - Stalini väljak - Mähe | |- |september 1960 |Rocca al Mare - Viru - Pirita - Mähe - Muuga Aedlinn | |- |jaanuar 1964 |Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |november 1970 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |september 2002 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |oktoober 2005 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Rocca al Mare - Paldiski mnt - Balti jaam - Pirita - Mähe - Äigrumäe |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 8A !Avati !Marsruut !Märkused |- |september 2025 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |} 8. veebruar 2021 - 16.aprill 2021 sõitis teetööde tõttu liin nr 8 taas marsruudil Balti Jaam - Äigrumäe. == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/16502-1 8. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 64f9lp00562h18mnoxdbl78g8cq0u4z 0 493476 7206110 7193492 2026-08-01T19:13:03Z ~2026-34651-55 231505 7206110 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=10|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=*1954 *2025 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=9|järgmine liin=11|järgmine=11 (Tallinna bussiliin)|eelmine=9 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|läbi=Nõmme}}[[File:EE-TLN-Sõpruse.JPG|300px|thumb|Buss №10 Sõpruse puiestee ja Keskuse tänava ristmiku lähedal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 10''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel, läbides [[Nõmme asum|Nõmme]] asumit . Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Aastal 2020 oli liinil katseperioodil Solarise elektribuss. Väljumised 16-26 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Matrossovi - Keskturg | |- |1955 |Nõmme turg - Komsomoli staadion | |- |mai 1958 |Männiku - Nõmme turg - Keskturg - Bussijaam | |- |oktoober 1960 |Männiku - Nõmme turg - Sõpruse pst - Viru - Pae - Peterburi tee | |- |november 1961 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru - Liikuri - Peterburi tee | |- |aprill 1963 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru | |- |jaanuar 1964 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Tondi - Juurdeveo tn | |- |oktoober 1966 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme turg | |- |aprill 1970 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Sõpruse pst | |- |juuli 1974 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Sama marsruut, mis praegu |- |juuli 2024 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe | |- |mai 2025 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/16502-1 10. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0tymm1660yt0h7812r2aloo4ttmovtm 0 493479 7206111 7201570 2026-08-01T19:14:51Z ~2026-34651-55 231505 7206111 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1958 *1986 *1998 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=1. august 2026|suleti=*1957 *1979 *1994|pilt=MRP 750.JPG}} [[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]] [[Fail:349BLX.JPG|pisi]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14-26 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Merivälja | november 1957 | |- | november 1958 | Muuga - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Pajupa | | |- | aprill 1961 | Leivatehas - Kadaka küla | | |- | aprill 1963 | Majaka klubi - Narva mnt. - Mustamäe | | |- | jaanuar 1965 | Majaka klubi - Narva mnt. - Balti jaam - Mustamäe | | |- | november 1969 | Pae - Narva mnt. - Balti jaam - Sütiste | | |- | mai 1978 | Balti jaam - Sütiste | | |- | juuni 1978 | Uus-Sadama - Balti jaam - Sütiste | | |- | jaanuar 1979 | Mere pst. - Balti jaam - Sütiste | august 1979 | |- | september 1986 | Kallavere - Tallinna Uussadam | | Jaanuaris 1994 muudeti liiniks 85 |- | detsember 1998 | Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi | | |- | veebruar 1999 | Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Raadiku tn - Seli | | ekspress |- | oktoober 2000 | Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | | Liin [[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |- | jaanuar 2002 | Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle | | Liin [[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] muudeti nr. [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]] |- | märts 2005 | Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli | | |- | oktoober 2024 | Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | | |- | august 2026 | Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | | Praegune marsruut |} ==Vaata ka== * [[13A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 13A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 55mcgxi8tdodz85dk5lrjmujq4iynbj 0 493480 7206128 7204485 2026-08-01T19:52:25Z MorsMe 217455 7206128 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=1966|number=14|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b/21213-1/map|eelmine liin=13A|järgmine liin=15|järgmine=15 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|läbi=Vabaduse pst|liinitüüp=Ekspressliin|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|uuendus=15. juuli 2026|pilt=14 Vana-Pääsküla.jpg}} [[Fail:14buss.jpg|pisi|Vana-Pääskülas]] [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7700 (2019).jpg|pisi|Viru keskuse bussiterminalis]] '''Tallinna bussiliin 14''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel ning on ekspressliin. Bussiliini teenindab tööpäeviti [[Tallinna Linnatranspordi AS]] hommikul ning pärastlõunal–õhtul. == Ajalugu == Bussiliin rajati esmalt 1966. aasta novembris liinil Keskväljak (nüüd [[Viru väljak]])–Jannseni, eesmärgiks leevendada koormust bussiliinile 18. Samuti on teada, et 1976. aastal oli linnapoolne lõpp-peatus Kingisseppa. 1978. aastal sai liini uueks linnas olevaks otspunktiks [[Uus-Sadama tänav|Uus-Sadama]]. Aastal 1999 pikendati Nõmme-poolset lõpp-peatust [[Vana-Pääsküla|Vana-Pääskülani]] Tallinna piiril. 2023. aasta aprillis oli linnapoolne lõpp-peatus Viru, seoses vanasadama trammitee ehitamisega. 2024. aasta oktoobris sai liini uueks linnas olevaks otspunktiks jälle [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]. Esmalt kandis sama numbrit liin [[Keskväljak (täpsustus)|Keskväljakult]] [[Rohuneeme|Rohuneemele]] 1954. aastal. Bussiliin nummerdati ümber 114-ks 1965. aasta juunis, kui tekkisid esimesed kolmekohalised bussinumbrid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> Liin suleti ja liideti [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniga 1]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=Tallinn |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Marsruut == Tänapäeval väljub buss [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] 3. perroonilt ning Nõmme suunas läbib see marsruuti [[Pärnu maantee]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] ja Pärnu maantee.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=20. juuli 2020|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Suuna pikkus on ligi 13 km ning liinil on 13 peatust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=11805|pealkiri=Bus route 14 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiwand|aeg=14. november 2016|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Buss sõidab tööpäeviti hommikul umbes kella 6:30–10 vahel ning pärastlõunal kella 15–20 vahel, intervalliga iga 12 minuti järel.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] gd8dkqzapr4y0sw5pq1g1yov0d135hf 7206317 7206128 2026-08-02T06:52:41Z ~2026-34651-55 231505 7206317 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=*1954 *1965|number=14|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b/21213-1/map|eelmine liin=13A|järgmine liin=15|järgmine=15 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|läbi=Vabaduse pst|liinitüüp=Ekspressliin|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=14 Vana-Pääsküla.jpg|suleti=*1965 *2026}} [[Fail:14buss.jpg|pisi|Vana-Pääskülas]] [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7700 (2019).jpg|pisi|Viru keskuse bussiterminalis]] '''Tallinna bussiliin 14''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel ning oli ekspressliin. Bussiliini teenindas tööpäeviti [[Tallinna Linnatranspordi AS]] hommikul ning pärastlõunal–õhtul. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Rohuneeme | | Mais 1965 muudeti liiniks 114<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | juuni 1965 | Rocca al Mare - Vabaõhumuuseum | | suvine liin |- | november 1966 | Keskväljak - Vabaduse pst - Jannseni | | ekspress |- | november 1966 | Uus-Sadama - Vabaduse pst - Jannseni | | ekspress |- | juuni 1988 | Hobujaama - Vabaduse pst - Jannseni | | ekspress |- | mai 1999 | Hobujaama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | | ekspress |- | juuni 2004 | Viru Keskus - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | | ekspress |- | august 2026 | | | Liin liideti bussiliiniga 1 |} == Marsruut == Tänapäeval väljus buss [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] 3. perroonilt ning Nõmme suunas läbis see marsruuti [[Pärnu maantee]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] ja Pärnu maantee.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=20. juuli 2020|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Suuna pikkus oli ligi 13 km ning liinil oli 13 peatust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=11805|pealkiri=Bus route 14 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiwand|aeg=14. november 2016|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Buss sõitis tööpäeviti hommikul umbes kella 6:30–10 vahel ning pärastlõunal kella 15–20 vahel, intervalliga iga 12 minuti järel.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] k6ri7mqxkg2mjjabqtf44k0b13yfzqt 7206318 7206317 2026-08-02T06:53:00Z ~2026-34651-55 231505 7206318 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=*1954 *1965|number=14|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b/21213-1/map|eelmine liin=13A|järgmine liin=15|järgmine=15 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|läbi=Vabaduse pst|liinitüüp=Ekspressliin|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=14 Vana-Pääsküla.jpg|suleti=*1965 *2026}} [[Fail:14buss.jpg|pisi|Vana-Pääskülas]] [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7700 (2019).jpg|pisi|Viru keskuse bussiterminalis]] '''Tallinna bussiliin 14''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel ning oli ekspressliin. Bussiliini teenindas tööpäeviti [[Tallinna Linnatranspordi AS]] hommikul ning pärastlõunal–õhtul. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Rohuneeme | | Mais 1965 muudeti liiniks 114<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | juuni 1965 | Rocca al Mare - Vabaõhumuuseum | | suvine liin |- | november 1966 | Keskväljak - Vabaduse pst - Jannseni | | ekspress |- | november 1966 | Uus-Sadama - Vabaduse pst - Jannseni | | ekspress |- | juuni 1988 | Hobujaama - Vabaduse pst - Jannseni | | ekspress |- | mai 1999 | Hobujaama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | | ekspress |- | juuni 2004 | Viru Keskus - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | | ekspress |- | august 2026 | - | | Liin liideti bussiliiniga 1 |} == Marsruut == Tänapäeval väljus buss [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] 3. perroonilt ning Nõmme suunas läbis see marsruuti [[Pärnu maantee]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] ja Pärnu maantee.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=20. juuli 2020|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Suuna pikkus oli ligi 13 km ning liinil oli 13 peatust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=11805|pealkiri=Bus route 14 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiwand|aeg=14. november 2016|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Buss sõitis tööpäeviti hommikul umbes kella 6:30–10 vahel ning pärastlõunal kella 15–20 vahel, intervalliga iga 12 minuti järel.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 05bksjrhf1o7lnpx4r3zwcdip0xa9e0 0 493481 7206096 7204488 2026-08-01T18:30:06Z ~2026-34651-55 231505 7206096 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=13. juuli 2026|läbi=Bussijaam, Lennujaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] [[Fail:15buss.jpg|pisi|Lennujaamas]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] n18u7nop2zvwtgmf44f1bps5k3bw3nc 7206097 7206096 2026-08-01T18:31:29Z ~2026-34651-55 231505 7206097 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=13. juuli 2026|läbi=Bussijaam, Lennujaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] [[Fail:15buss.jpg|pisi|Lennujaamas]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | august 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] j4g5endd4ob63711evxg6b269mkad55 7206098 7206097 2026-08-01T18:32:12Z ~2026-34651-55 231505 7206098 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=1. august 2026|läbi=Bussijaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] [[Fail:15buss.jpg|pisi|Lennujaamas]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | august 2026 | Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] lbnp8uh70jvlp71gfflmi6z7a38l1y3 0 500903 7205926 6961582 2026-08-01T12:25:41Z ~2026-42528-40 234611 7205926 wikitext text/x-wiki {{liita|Kokkuveotraktor}} [[Pilt:ProSilva 15-4ST forwarder.JPG|pisi]] [[Fail:Forvarderd talvel..jpg|pisi|Forvarder talvel.]] '''Forvarder''' ehk '''kokkuveotraktor''' ([[inglise keel]]es ''forwarder'') on sõiduk, mis on mõeldud puitmaterjali transportimiseks metsas. Esimesed forvarderid konstrueeriti [[Skandinaavia]] maades samal ajal esimeste [[harvester]]ide kasutusele võtmisega 1970. aastate alguses.<ref>{{Cite web |url=https://www.komatsuforest.us/About/History |title=arhiivikoopia |access-date=12. märts 2018 |archive-date=8. mai 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180508185744/https://www.komatsuforest.us/About/History |url-status=dead }}</ref> Tänapäeval on suurimad metsa kokkuveotraktorite tootjad [[John Deere]], [[Komatsu Limited|Komatsu]], [[Caterpillar]] ja [[Valmet]]. == Ehitus == [[Pilt:Forwarder.jpg|pisi]] Forvarder koosneb enamasti juhikabiinist, palke tõstvast [[kraana]]st ja [[haagis]]est, kuhu asetatakse [[Palk (metsandus)|palgid]].<ref>https://www.forestsandrangelands.gov/catalog/equipment/forwarders.shtml</ref> Forvarderi sildade arv varieerub, kuid ei ole alla kolme, mis tähendab, et masinal on all vähemalt kuus ratast. Erandiks on vanad mudelid, millel on vaid kaks silda, üks kabiini ja üks haagise osa all. Kõige tavalisem sildade paigutus on 2+2, ehk nii kabiinil kui ka haagisel on kaks silda. Enamasti kasutatakse forvarderite juures sügavamustrilisi [[rehv]]e, kuid on olemas ka selliseid masinaid, mis kasutavad rehvide asemel [[roomik]]uid. Samuti on kasutusel roomikuid, mis paigaldatakse rehvide peale ning halvemal pinnasel lisatakse rehvidele ketid. Leidub ka kokkuveotraktoreid, mis koosnevad ainult haagisest ja kraanast. Selliseid forvardere saab ühendada erinevate maastikumasinate (näiteks traktori) külge ning need on enamasti mõeldud väiksemate metsatööde tegemiseks. On ka forvardere, millel puudub kraanamehhanism, ning pigem haagist meenutavaid forvardere, mida saab haakida näiteks ATV-de külge. == Liigitamine == Forvardere liigitatakse nende kandevõime alusel. Kõige algelisemad forvarderid, millel puudub kabiini- ja kraanaosa ning mis on mõeldud väiksemate metsatööde tegemiseks, suudavad korraga kanda kuni kolm tonni. Forvarderitel, millel on olemas juba ka kraana ning mida veab tavaliselt traktor, on kandevõime maksimaalselt 15 tonni. Isesõitvate forvarderide kandevõime algab enamasti 8-st tonnist ning kõige suuremad metsaveomasinad suudavad vedada kuni 25 tonni materjali. [[Pilt:Tractor in the mud - geograph.org.uk - 578481.jpg|pisi]] == Probleemid masina kasutamisega == Kuna metsa pinnas on tundlik ning metsamasinad rasked, on peamine kokkuveotraktorite kasutamisega kaasnev probleem rööpad.<ref>25.jaanuar 2018 00:00, Kristiina Viiron, [http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=80818791 Metsamehed otsivad lahendusi pinnase säästmiseks], maaleht.delfi.ee</ref> Nende vältimiseks on hakatud üha rohkem kasutama linte ja roomikuid, et rööbaste sügavust vähendada. Samuti tegeletakse rööbaste tasandamisega ning kasutatavaid radasid toestatakse puiduga.<ref>http://www.eramets.ee/uudised/kas-roomikud-paastavad-roobastest/</ref> Samuti tegeletakse sellega, et masin ise oleks rohkem loodust säästev. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahastusel on ellu kutsutud projekt "Forwarder2020-project", mille eesmärk on reguleerida forvarderide ökoloogilist jalajälge ning samas parandada masinate kasutamismugavust. Plaan näeb ette minimeerida metsapinnasele tekitatavaid kahjustusi ning vähendada masinate kütusekulu, samas minimeerida ka masinajuhi tervise kahjustamist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.forwarder2020-project.eu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-03-12 |arhiivimisaeg=2018-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180313092250/https://www.forwarder2020-project.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{commonscat|Forwarders}} [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Metsatööstus]] 032ln24obemem36gua3fc3agza355cp 0 501416 7206239 7033431 2026-08-02T00:25:55Z VillaK 44375 7206239 wikitext text/x-wiki '''Ingrit Kala''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1968]] [[Räpina]]s) on setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja. Ta lõpetas 1986. aastal [[Värska Keskkool]]i ja 1991. aastal [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]].<ref>{{Netiviide |url=http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Vilistlased.htm |pealkiri=Värska Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2018-03-16 |arhiivimisaeg=2016-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161129025948/http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Vilistlased.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2018-03-16 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1991–2007 töötas ta [[Värska Gümnaasium]]is kehalise kasvatuse õpetajana, 2007–2009 õppealajuhatajana.<ref>{{Netiviide |url=http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Juhtkond.htm |pealkiri=Värska Gümnaasiumi juhtkond |vaadatud=2018-03-16 |arhiivimisaeg=2018-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180316154517/http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Juhtkond.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2006. aastast on ta OÜ Kurveri juhatuse liige. 2011. aastast on ta ka [[Seto Käsitüü Kogo]] tegevjuht ja juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/DSWAUJZ-INGRIT-KALA Inforegister. Ingrit Kala]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[http://www.esbl.ee/biograafia/Ingrit_Kala Eesti spordi biograafiline leksikon. Ingrit Kala]</ref> 2026 augustis valiti ta Seto ülemsootskaks.<ref>[https://www.err.ee/1610100541/seto-ulemsootskaks-sai-ingrit-kala Seto ülemsootskaks sai Ingrit Kala. ERR uudised, 01.08.2026]</ref> Aastatel 1986–2017 on ta võitnud Eesti meistrivõistlustel orienteerumises 17 kulda (neist 5 [[orienteerumisjooks]]us, 8 [[rattaorienteerumine|rattaorienteerumises]] ja 4 [[suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]]), 21 hõbedat ja 17 pronksi. Ta on [[Värska Orienteerumisklubi Peko]] liige.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://avaleht.peko.ee/et/about/liikmed/|Pealkiri=Värska orienteerumisklubi Peko koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Tunnustus== *2012, 2013 [[Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia]] *2020 [[Võrumaa teenetemärk]] *2021 [[Kodanikupäeva aumärk]] *2022 [[Pärandihoidja]] ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Raul Kudre]] on omavalitsustegelane ja orienteeruja, nende tütred on orienteerujad [[Daisy Kudre]] ja [[Doris Kudre]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kala, Ingrit}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Ülemsootskad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 3wh7kajr1im99kd9uvjcwuss0eoh9yq 7206242 7206239 2026-08-02T00:44:55Z VillaK 44375 7206242 wikitext text/x-wiki '''Ingrit Kala''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1968]] [[Räpina]]s) on setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja. Ta lõpetas 1986. aastal [[Värska Keskkool]]i ja 1991. aastal [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]].<ref>{{Netiviide |url=http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Vilistlased.htm |pealkiri=Värska Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2018-03-16 |arhiivimisaeg=2016-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161129025948/http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Vilistlased.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |vaadatud=2018-03-16 |arhiivimisaeg=2016-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160720013636/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1991–2007 töötas ta [[Värska Gümnaasium]]is kehalise kasvatuse õpetajana, 2007–2009 õppealajuhatajana.<ref>{{Netiviide |url=http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Juhtkond.htm |pealkiri=Värska Gümnaasiumi juhtkond |vaadatud=2018-03-16 |arhiivimisaeg=2018-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180316154517/http://vana.verska.ee/kool/Ajalugu/Juhtkond.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2006. aastast on ta OÜ Kurveri juhatuse liige. 2011. aastast on ta ka [[Seto Käsitüü Kogo]] tegevjuht ja juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/DSWAUJZ-INGRIT-KALA Inforegister. Ingrit Kala]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[http://www.esbl.ee/biograafia/Ingrit_Kala Eesti spordi biograafiline leksikon. Ingrit Kala]</ref> 2026 augustis valiti ta Seto [[ülemsootska]]ks.<ref>[https://www.err.ee/1610100541/seto-ulemsootskaks-sai-ingrit-kala Seto ülemsootskaks sai Ingrit Kala. ERR uudised, 01.08.2026]</ref> Aastatel 1986–2017 on ta võitnud Eesti meistrivõistlustel orienteerumises 17 kulda (neist 5 [[orienteerumisjooks]]us, 8 [[rattaorienteerumine|rattaorienteerumises]] ja 4 [[suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]]), 21 hõbedat ja 17 pronksi. Ta on [[Värska Orienteerumisklubi Peko]] liige.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://avaleht.peko.ee/et/about/liikmed/|Pealkiri=Värska orienteerumisklubi Peko koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ==Tunnustus== *2012, 2013 [[Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia]] *2020 [[Võrumaa teenetemärk]] *2021 [[Kodanikupäeva aumärk]] *2022 [[Pärandihoidja]] ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Raul Kudre]] on omavalitsustegelane ja orienteeruja, nende tütred on orienteerujad [[Daisy Kudre]] ja [[Doris Kudre]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kala, Ingrit}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Ülemsootskad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] dfcsltkwaby65n26ivli30aoj6izbt8 0 503685 7206191 5748136 2026-08-01T21:44:52Z Juhan242 213253 /* */ 7206191 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[Venemaa]]l asuvaid [[lennujaam]]u ja [[lennuväli|lennuväljasid]].'' * [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam]] * [[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam]] * [[Vnukovo lennujaam]] * [[Pulkovo lennujaam]] <!-- *[[Baltimori sõjaväelennuväli]] Baltimori sõjalennuväljal asub Lääne sõjaväeringkonna ** 6. õhujõudude ja õhutõrjearmee 105. segaõhudiviisi 47. segaõhujõududepolk. ** 2013. aastast käib seal suurremont, mistõttu kogu lennutehnika on sealt Buturlinovkasse ära viidud. <ref name="2020_11_09_10_18_POSTIMEES">9. november 2020, 10:18, [[Interfax]]/[[BNS]], [https://maailm.postimees.ee/7105397/ Vene ajateenija tappis Voroneži lähistel kolm kaaslas], postimees.ee</ref> --> [[Kategooria:Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] [[Kategooria:Venemaa lennundus]] [[Kategooria:Venemaa loendid]] bqeu1p4m81ug8kov45xkhy1ani9hxgl 0 506269 7206236 7172260 2026-08-01T23:47:55Z Kruusamägi 1530 7206236 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Vinícius Júnior | pilt = Vinicius Junior 2018 1 (cropped).jpg | pildiallkiri = Vinícius Júnior (2018) | täisnimi = Vinícius José Paixão de Oliveira Júnior | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|7|12}} | sünnilinn = [[São Gonçalo]] | sünnimaa = Brasiilia | surmaaeg = | pikkus = 177 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Madridi Real]] | särginumber = 7 | aastad1 = 2017–2018 | klubi1 = [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]] | mänge1 = 37 | väravaid1 = 7 | aastad2 = 2018 | klubi2 = [[Real Madrid Castilla|Madridi Real B]] | mänge2 = 5 | väravaid2 = 4 | aastad3 = 2018– | klubi3 = [[Madridi Real]] | mänge3 = 109 | väravaid3 = 22 | klubi_seisuga = 20. märts 2022 | koondiseaastad1 = 2015–2016 | koondis1 = Brasiilia U-15 | koondisemänge1 = 10 | koondiseväravaid1 = 7 | koondiseaastad2 = 2016–2017 | koondis2 = Brasiilia U-17 | koondisemänge2 = 19 | koondiseväravaid2 = 17 | koondiseaastad3 = 2018–2019 | koondis3 = Brasiilia U-20 | koondisemänge3 = 4 | koondiseväravaid3 = 0 | koondiseaastad4 = 2019– | koondis4 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | koondisemänge4 = 12 | koondiseväravaid4 = 1 | koondis_seisuga = 1. veebruar 2022 | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} '''Vinícius José Paixão de Oliveira Júnior''' (sündinud [[12. juuli]]l [[2000]] [[São Gonçalo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]. Ta mängib [[Primera División|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. == Klubikarjäär == Ta alustas karjääri kodumaal [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengos]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 2005. aastal. Flamengo esindusmeeskonnas tegi ta debüüdi 13. mail 2017 kõrgliiga mängus [[Clube Atlético Mineiro|Atlético Mineiro]] vastu, sekkudes mängu 82. minutil.<ref>[http://www.mundodeportivo.com/futbol/real-madrid/20170514/422551482521/el-merengue-vinicius-jr-debuta-a-los-16-anos-como-profesional.html "El ‘merengue’ Vinicius Jr. debuta a los 16 años como profesional"]. Mundo Deportivo. 13.5.2017. Vaadatud 23.4.2018</ref> Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas sama aasta 9. augustil [[Copa Sudamericana]] mängus Tšiili klubi [[Club Deportivo Palestino|Palestino]] vastu. Esimese värava Brasiilia kõrgliigas lõi ta 19. augustil 2:0 võidumängus [[Atlético Clube Goianiense|Atlético Goianiense]] üle.<ref>[https://globoesporte.globo.com/futebol/times/flamengo/noticia/enfim-o-gol-apos-385-minutos-vinicius-junior-desencanta-e-quebra-o-gelo-no-fla.ghtml "Enfim, o gol: após 385 minutos, Vinicius Junior desencanta e quebra o gelo no Fla"]. Globo Esporte. 10.8.2017. Vaadatud 23.4.2018</ref> 2017. aasta mais sõlmis Vinícius lepingu [[Madridi Real]]iga. Leping jõustus pärast tema 18. sünnipäeva 2018. aasta juulis.<ref>[https://www.realmadrid.com/en/news/2017/05/official-announcement-vinicius-junior "Official Announcement: Vinicius Junior"]. Real Madrid C.F. 23.5.2017. Vaadatud 23.4.2018</ref> Tema üleminekusumma oli 45 miljonit eurot, mis tegi Viniciusest läbi aegade kõige kallima alaealise jalgpalluri.<ref>[https://sport.postimees.ee/4122335/meeletu-uleminek-madridi-real-maksis-16-aastase-tahe-eest-rekordilise-summa "Meeletu üleminek: Madridi Real maksis 16-aastase tähe eest rekordilise summa"]. Postimees. 23.5.2017. Vaadatud 23.4.2018</ref> Debüüdi Hispaania kõrgliigas tegi ta Madridi Reali särgis 29. septembril 2018 mängus linnarivaali [[Madridi Atlético]] vastu, sekkudes mängu 87. minutil. Ta sai sellega esimeseks 2000. aastatel sündinud mängijaks, kes Reali särgis väljakule on jooksnud.<ref>[http://www.goal.com/en-us/news/vinicius-junior-makes-real-madrid-history-in-derby-cameo/19lqf9iyzj1411h6wiee09w73q "Vinicius Junior makes Real Madrid history in derby cameo"]. goal.com. Vaadatud 29.18.2018. Vaadatud 1.10.2018</ref> Esimese värava lõi ta Hispaania kõrgliigas 3. novembril mängus [[Real Valladolid]]i vastu.<ref>[https://www.marca.com/en/football/real-madrid/2018/11/03/5bdde14422601df6698b4602.html "Vinicius changes Real's luck"]. Marca. Vaadatud 22.12.2018</ref> Hooajal [[La Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]] tuli ta Realiga Hispaania meistriks. == Koondisekarjäär == 2015. aastal tuli ta Brasiilia noortekoondisega Lõuna-Ameerika alla 15-aastaste meistriks. 2017. aastal võitis ta Brasiilia noortekoondisega Lõuna-Ameerika alla 17-aastaste meistrivõistlused. Vinícius lõi turniiril seitse värava ja valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref>[http://www.conmebol.com/es/vinicius-y-un-protagonismo-estrategico "Vinicius y un protagonismo estratégico"]. CONMEBOL.com. 20.3.2017. Vaadatud 23.4.2018</ref> Debüüdi [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es tegi ta 10. septembril 2019 mängus [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu. 2021. aastal saavutas ta Brasiiliga koondisega [[2021. aasta Copa América|Copa Américal]] teise koha. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 24. märtsil 2022 MM-i valikmängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi ta koondis eest ühe värava [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] vastu kaheksandikfinaalis. Veerandfinaalis kaotas Brasiilia aga [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiale]]. [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Vinícius Júnior Brasiilia eest 4 väravat, millega oli koondise edukaim värvakütt. Brasiilia langes välja kaheksandikfinaalis, kus kaotas [[Norra jalgpallikoondis|Norrale]]. == Saavutused == ;Madridi Real *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]] *[[Supercopa de España]]: 2019–20, 2021–22 * [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|Klubide maailma karikavõistlused]]: 2018 == Viited == {{viited}} {{Madridi Reali mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Brasiilia koondis}} {{JÄRJESTA:Vinicius Junior}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 91j1dis5q5xivbqncrivt5b3ey25wa8 0 507201 7206021 7090130 2026-08-01T15:25:31Z Kuriuss 38125 7206021 wikitext text/x-wiki '''TypeScript''' on vabavaraline [[programmeerimiskeel]], mille töötas välja [[Anders Hejlsberg]] ning mida arendab [[Microsoft]]. TypeScript võimaldab lisada staatilist tüübikirjeldust. TypeScripti võib kasutada nii kliendi- kui ka serveripoolsete ([[Node.js]]) [[JavaScript]]i rakenduste loomiseks. TypeScript on loodud suurte rakenduste loomiseks ning kompileerub JavaScriptiks<ref>{{Netiviide|autor=Jackson, Joab|url=https://www.cio.com/article/2391735/developer/microsoft-augments-javascript-for-large-scale-development.html|pealkiri=Microsoft Augments Javascript for Large-scale Development|väljaanne=CIO|väljaandja=IDG Enterprise|aeg=1. oktoober 2012|vaadatud=26. aprillil 2015|koht=|arhiivimisaeg=2017-12-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171213010827/https://www.cio.com/article/2391735/developer/microsoft-augments-javascript-for-large-scale-development.html|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kuna JavaScript on TypeScripti [[alamhulk]], on kõik olemasolevad valiidsed JavaScript programmid ühtlasi ka valiidsed TypeScripti programmid. == Ajalugu == TypeScript sai avalikuks 2012. aasta oktoobris, kaks aastat pärast Microsofti enda sisemist arendust<ref>{{Netiviide|autor=InfoWorld|url=https://www.infoworld.com/article/2614863/javascript/microsoft-augments-javascript-for-large-scale-development.html|pealkiri=Microsoft augments JavaScript for large-scale development|väljaanne=InfoWorld|aeg=1. oktoober 2012|vaadatud=26. aprillil 2015}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Turner, Jonathan|url=https://blogs.msdn.microsoft.com/typescript/2014/04/02/announcing-typescript-1-0/|pealkiri=Announcing TypeScript 1.0|väljaanne=TypeScript Language team blog|aeg=2. aprill 2014|vaadatud=26. aprillil 2015}}</ref>. Aastast 2013 toetavad TypeScripti peale [[Microsoft Visual Studio]] ka teised IDEsid, kuhu kuulvad näiteks [[Eclipse (tarkvara)|Eclipse]], Emacs, Vim, Sublime, Webstorm ja Atonit<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://marketplace.eclipse.org/content/typescript#.VAmSNvm1bYg|pealkiri=TypeScript|väljaanne=Eclipse Marketplace|väljaandja=Eclipse Foundation|aeg=|vaadatud=26. aprillil 2015|arhiivimisaeg=2018-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181010203514/http://marketplace.eclipse.org/content/typescript#.VAmSNvm1bYg|url-olek=ei tööta}}</ref>. 2014. aasta juunis teatas arendustiim uuest kompilaatorist, mis oli jõudluse poolest 5 korda efektiivsem. 2016. aasta septembris väljastati TypeScript 2.0, mis võimaldas arendajatel valikuliselt ennetada muutujate <code>null</code> väärtust<ref>{{Netiviide|autor=Jackson, Joab|url=https://arstechnica.com/information-technology/2016/09/typescript-microsofts-javascript-for-big-applications-reaches-version-2-0/|pealkiri=Microsoft TypeScript graduates to Visual Studio|väljaanne=PC World. IDG|aeg=25. veebruar 2014|vaadatud=26. aprillil 2015}}</ref>. == Keele disain == TypeScript loodi tulenevalt JavaScripti puudustest, mis tekkisid suurte rakenduste loomisel Microsoftis<ref>{{Netiviide|autor=Anders Hejlsberg|url=https://www.hanselminutes.com/340/what-is-typescript-and-why-with-anders-hejlsberg|pealkiri=What is TypeScript and why with Anders Hejlsberg|väljaanne=www.hanselminutes.com|aeg=5. oktoober 2012|vaadatud=15. jaanuaril 2015}}</ref>. Eesmärk oli luua lahendus, mis oleks ühilduv ning töötaks igal platvormil. TypeScript vastab kõikidele [[ECMAScript]] 2015 standarditele, võimaldades seejuures luua klasse, mooduleid ning kasutada noolefunktsioone. TypeScriptiga on võimalik kasutada olemasolevat JavaScripti koodi ning muuta see turvalisemaks, annoteerides muutujate tüüpe. Lisada on võimalik ka olemasolevaid JavaScripti teeke, aga arvestama peab sellega, et need tuleb annoteerida. Mõnikord on võimalik installida ka olemasolevaid tüübideklaratsioone, kuid nende puudumisel tuleb programmeerijal need ise kirjutada. == Tüübikirjeldused == TypeScript võimaldab staatilist tüübikirjeldust, annoteerides muutujate tüüpe. Tüübikontroll viiakse läbi kompileerimisajal. Tüübikirjeldus on valikuline, mis tähendab, et kõiki tüüpe ei pea määrama (erinevalt Javast) ning lubatud on kirjutada ka tavalist JavaScripti.<syntaxhighlight lang="typescript"> function liida(vasak: number, parem: number): number { return vasak + parem; } </syntaxhighlight>Primitiivsed annoteerimistüübid on number (<code>number</code>) , tõeväärtus (<code>boolean</code>) ja sõne (<code>string</code>). == Deklaratsiooni failid == TypeScripti kompileerimise ajal on võimalik genereerida deklaratsiooni faile (laiendiga .d.ts), mis on liideseks komponendile, mille kompileerib JavaScript. Selle käigus viskab kompailer ära kõik funktsioonide ja meetodite kehad, jättes alles ainult signatuurid.<syntaxhighlight lang="typescript"> declare module aritmeetika { liida(vasak: number, parem: number): number; lahuta(vasak: number, parem: number): number; korruta(vasak: number, parem: number): number; jaga(vasak: number, parem: number): number; } </syntaxhighlight> == Klassid == TypeScript toetab ECMAScript 2015 klasse, millele on võimalik lisada ka tüüpe:<syntaxhighlight lang="typescript"> class Isik { private nimi: string; private vanus: number; private palk: number; constructor(nimi: string, vanus: number, palk: number) { this.nimi = nimi; this.vanus = vanus; this.palk = palk; } toString(): string { return `${this.nimi} (${this.vanus}) (${this.palk})`; // Versioon 1.4 } } </syntaxhighlight> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] bi2ucyjjl28hrys2izmodf4n6cxnkbr 0 508902 7206420 6592544 2026-08-02T10:03:46Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Võistlused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti võistlused]] 7206420 wikitext text/x-wiki '''"25 kauneimat Eesti raamatut"''' on iga-aastane konkurss, mille korraldajad on [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]], [[Eesti Kirjastuste Liit]], [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]], [[Eesti Rahvusraamatukogu]] ja 2016. aastast ka [[Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit]].<ref name="est16"/> Esimene [[raamatukujundus]]e võistlus [[Eesti]]s toimus 1958. aastal. Konkurss taaselustati praegusel kujul 1998. aastal Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna.<ref name="est09"/> Konkursi žürii valib igal aastal välja 25 kauneimat Eesti raamatut.<ref name="est16"/> Võitjad kuulutatakse välja järgmise aasta jaanuaris-veebruaris [[Eesti Rahvusraamatukogu]] Kuppelsaalis. Konkursile saab esitada Eesti [[kirjastaja|kirjastajate]] poolt välja antud ning Eesti [[kunstnik]]e kujundatud ja [[raamatuillustratsioon|illustreeritud]] väljaandeid. Raamatute juures hinnatakse terviklikkust, [[disain]]i, [[Küljendamine|küljendust]], [[tüpograafia]]t, [[raamatuillustratsioon|illustratsioone]] ning teostust.<ref name="nli10"/> Žürii tööd on juhtinud [[Viive Noor]] (2003), [[Mart Anderson]] (2009, 2015), [[Tiit Hennoste]] (2010, 2011), [[Dan Mikkin]] (2012), [[Asko Künnap]] (2013), [[Andres Tali]] (2016), [[Heino Prunsvelt]] (2017) ja teised. Žüriis on olnud näiteks [[Uta Schneider]] (2003), [[Andres Rõhu]], [[Karl Martin Sinijärv]], [[Jaan Tammsaar]], [[Endla Tuutma]], [[Jaak Urmet]], [[Tauno Vahter]] ja [[Urmas Viik]]. 2017. aasta esitati konkursile 150 raamatut.<ref name="nli17"/> ==Eesti raamatud maailmakonkursil== Igal aastal esitatakse konkursi "Eesti 25 kauneimat raamatut" võitnud teosed Eesti Kirjastuste Liidu vahendusel konkursile "[[Maailma parima kujundusega raamatud]]" (''Best Book Design From All Over The World'') . 2013. aasta konkursil valiti pronksmedali vääriliseks [[Eesti Kunstiakadeemia]]s [[Ivar Sakk]]i doktoritööga valminud raamat "Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu". See on taasiseseisvusaja esmakordne oluline rahvusvaheline tunnustus Eesti [[raamatukujundus]]ele. Hindamiseks oli esitatud 575 raamatut 32 maalt, auhinnad said 8 riigi esindajad, sealhulgas Eesti. Auhinnad anti kätte [[Leipzigi raamatumess]]il.<ref name="sir"/> ==5 kauneimat Eesti lasteraamatut== Koos "25 kauneima Eesti raamatu" konkursiga viiakse läbi samal ajal sama korraldajate poolt teinegi konkurss – "[[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]]".<ref name="est16laste"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="est16">[https://web.archive.org/web/20180511150447/http://estbook.com/kauneimad-raamatud/2016-2/ 2016]. estbook.com</ref> <ref name="est16laste">[http://www.nlib.ee/index.php?id=27718 5 2016 võitjad]. estbook.com</ref> <ref name="nli10">[https://web.archive.org/web/20170630144645/http://www.nlib.ee/traditsioonilised-uritused/index.php?id=14425 25 kauneimat eesti raamatut 2010]. nlib.ee</ref> <ref name="nli17">[https://www.nlib.ee/?id=28871 25 kauneimat eesti raamatut 2017]. nlib.ee</ref> <ref name="est09">[https://web.archive.org/web/20180511150445/http://estbook.com/kauneimad-raamatud/2009-2/ 2009 Eesti kauneimate raamatute võistlus]. estbook.com</ref> <ref name="sir">[http://sirp.ee/online-uudised/eesti-raamatukujundus-sai-esimese-olulise-rahvusvahelise-tunnustuse/ Eesti raamatukujundus sai esimese olulise rahvusvahelise tunnustuse]. sirp.ee, 22. veebruar 2013</ref> }} ==Kirjandus== *"Eesti 25 kaunimat raamatut 2004. Estonian 25 Best-Designed Books of 2004". – Tallinn: [[Eesti Kirjastuste Liit]], 2004 – 36 lk [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?153717] ==Välislingid== *[https://www.nlib.ee/et/25kauneimat Võistlusest Rahvusraamatukogu veebisaidil]. nlib.ee [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti raamatud]] [[Kategooria:Eesti võistlused]] fnj4cn5vetotc5gluzhmx8ga451ycky 0 510614 7206349 6977784 2026-08-02T07:29:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206349 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Arkadi Babtšenko | Taustavärv = #eeeeee | pilt = Arkady Babchenko 2018 portrait crop.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Babtšenko 2018. aastal | sünninimi = Аркадий Аркадьевич Бабченко | sünniaeg = {{birth date and age|1977|3|18}} | sünnikoht = {{murdmata|{{PisiLipp|Nõukogude Liit}} [[Moskva]]}} | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[venelased|venelane]] | a1 = Tegevusala | a2 = sõjaajakirjanik, kirjanik, toimetaja | b1 = | b2 = }} '''Arkadi Babtšenko''' (sündinud [[18. märts]]il [[1977]] [[Moskva]]s) on vene sõjaajakirjanik.<ref name=guar/><ref name=heavy/> Osales [[Venemaa relvajõud|Venemaa relvajõudude]] poolel kahes Tšetšeenia sõjas.<ref name="radiosv" /> Eesti keeles on 2011. aastal ilmunud tema raamat "Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu".<ref name="EE2022" /> 2017. aastal emigreerus Venemaalt.<ref name=radiosvob /> == Elulugu == Babtšenko osales ajateenijana [[esimene Tšetšeenia sõda|esimeses Tšetšeenia sõjas]] ja palgasõdurina [[teine Tšetšeenia sõda|teises Tšetšeenia sõjas]]. Pärast seda töötas sõjaajakirjanikuna ajalehes [[Moskovskij Komsomolets]] ja pikemalt [[Novaja Gazeta]]s. Muuhulgas kajastas selle jooksul Venemaa sõjategevust Gruusias 2008. aastal ja Donbassis 2014. aastal.<ref name="EE2022" /> [[29. mai]]l [[2014]] edastas Babtšenko reportaaži [[Sõda Donbassis|Vene-Ukraina sõja]] ajal [[Slovjansk]]i lähistel kopteri [[Mil Mi-8|Mi-8]] allatulistamise kohta.<ref name=bbc20140529/> Koos [[kindralmajor]] [[Sergi Kultšõtskõi]]ga hukkus veel 12 kopteris olnud sõjaväelast. Neli aastat hiljem [[Facebook]]is avaldatud kirjutises kinnitas ajakirjanik, et ruumi nappuse tõttu teda lennule kaasa ei võetud.<ref name=heavy/><ref name="uskumatu" /> 2017. aastal lahkus Babtšenko Venemaalt ja asus elama [[Kiiev]]isse.<ref name="EE2022" /> [[29. mai]]l [[2018]] lavastas [[Ukraina julgeolekuteenistus]] ta mõrva.<ref name=bbc20180530/><ref name=guar2/> Teatati, et Babtšenkot tulistati oma kodumaja lävel Kiievis ja ta suri teel haiglasse kiirabiautos. Päev hiljem ilmus Babtšenko aga elusana pressikonverentsile koos Ukraina Julgeolekuteenistuse ülema [[Vassõl Grõtšak]]iga, kes selgitas, et julgeolekuteenistus lavastas mõrva selleks, et vahistada Ukraina palgamõrtsukad, kelle olid väidetavalt värvanud Venemaa julgeolekuteenistuse töötajad ja kes kavandasid Babtšenkole atentaati. Tänu erioperatsioonile tabati nii mõrva organiseerija kui ka palgatud mõrvar.<ref name="uskumatu" /> Alates 2019. aasta novembri algusest elas vabatahtlikus [[eksiil]]is [[Iisrael]]is.<ref name="7230854Babchenko" /> Selle järel aga vabakutselise ajakirjanikuna Euroopas.<ref name="EE2022">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: "Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa "biomassi""] Eesti Ekspress, 10. august 2022</ref> ==Bibliograafia== ===Teoste tõlkeid=== * Sõda Tšetšeenias: ühe sõduri lugu.&nbsp;– Grenader, 2011.&nbsp;– 352 lk&nbsp;– ISBN 9789949448586. * One Soldier's War.&nbsp;– Grove Press, 2009.&nbsp;– 416 lk&nbsp;– ISBN 0802144039. * One Soldier’s War in Chechnya.&nbsp;– Portobello Books Ltd, 2008.&nbsp;– 304 lk&nbsp;– ISBN 1846270405. * War & Peace: Contemporary Russian Prose.&nbsp;– GLAS New Russian Writing, 2006.&nbsp;– 400 lk&nbsp;– ISBN 5717200749. * Die Farbe des Krieges.&nbsp;– Rowohlt Berlin, 2007.&nbsp;– 256 lk&nbsp;– ISBN 387134558X. * Ein guter Ort zum Sterben.&nbsp;– Rowohlt Berlin, 2009.&nbsp;– 128 lk&nbsp;– ISBN 3871346411. * La guerra más cruel.&nbsp;– Galaxia Gutenberg, 2008.&nbsp;– 480 lk&nbsp;– ISBN 978-84-8109-762-7. * Dagar i Alchan-Jurt.&nbsp;– Ersatz, 2014.&nbsp;– 116 lk&nbsp;– ISBN 978-91-87891-02-1. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7230854Babchenko">[https://www.pravda.com.ua/news/2019/11/3/7230854 The journalist Babchenko left Ukraine: The boy said, the boy did], [[Ukrajinska Pravda]] (3. november 2019)</ref> <ref name="uskumatu">[https://m.ohtuleht.ee/879944/uskumatu-kuid-tosi-kiievis-morvatud-ajakirjanik-andis-pressikonverentsi Uskumatu, kuid tõsi: Kiievis mõrvatud ajakirjanik andis pressikonverentsi] Õhtuleht, 30. mai 2018.</ref> <ref name=radiosv>{{cite web|url=https://www.svoboda.org/a/28601845.html |title=«То, что делал Ганди». Большое интервью Аркадия Бабченко |date=2018-05-30 |accessdate= |publisher=[[RFE/RL|svoboda.org]] |language=ru}}</ref> <ref name=radiosvob>{{cite web|url=https://www.svoboda.org/a/28323077.html |title=Независимый журналист Аркадий Бабченко покинул Россию|date=2017-02-21 |accessdate= |publisher=[[RFE/RL|svoboda.org]] |language=ru}}</ref> <ref name=bbc20140529>{{cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 |title=Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk, 12 dead |trans-title= |date=29. mai 2014 |accessdate=30.05.2018 |publisher=BBC |language=en|quote=At the scene: Arkady Babchenko, Russian journalist, Donetsk Region}}</ref> <ref name=guar>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/29/russian-journalist-arkady-babchenko-shot-dead-in-kiev? |title=Russian journalist and Kremlin critic Arkady Babchenko shot dead in Kiev {{!}} Murder thought related to prominent journalist’s work, following threats that caused him to leave Russia in 2017|trans-title=|date=29. mai 2018|accessdate=30. mail 2018|publisher=[[theguardian.com]]|language=en |author=Andrew Roth|location=[[Moskva]]}}</ref> <ref name=guar2>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/may/30/arkady-babchenko-reveals-he-faked-his-death-to-thwart-moscow-plot |title=Arkady Babchenko reveals he faked his death to thwart Moscow plot {{!}} Russian journalist fools world’s media by staging his murder in elaborate scheme with Ukraine |trans-title= |date=30. mai 2018 |accessdate=31.05.2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en |author2=Andrew Roth|author1=Luke Harding}}</ref> <ref name=heavy>{{cite web |url=https://heavy.com/news/2018/05/arkady-babchenko/ |title=Arkady Babchenko: 5 Fast Facts You Need to Know |trans-title= |date=29. mai 2018 |accessdate=30. mail 2018 |publisher=[[Heavy.com]] |language=en |author=Tom Cleary |archive-date=2018-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180530075527/https://heavy.com/news/2018/05/arkady-babchenko/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=bbc20180530>{{cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-44307611 |title=Arkady Babchenko: Ukraine staged fake murder of journalist |trans-title= |date=30. mai 2018, 22:32 |accessdate=30. mail 2018 |publisher=BBC |language=en}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Arkadiy Babchenko}} * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120048022/kogenud-vene-sojaajakirjanik-ukraina-kaotab-rindel-oma-parimaid-inimesi-venemaa-biomassi "Kogenud Vene sõjaajakirjanik: "Ukraina kaotab rindel oma parimaid inimesi, Venemaa "biomassi""], Eesti Ekspress, 10. august 2022 *Teet Korsten [https://www.postimees.ee/7329505/eestisse-asunud-babtsenko-tunneb-end-remarque-i-tegelasena "Eestisse asunud Babtšenko tunneb end Remarque‘i tegelasena"], Postimees, 3. september 2021 {{JÄRJESTA:Babtšenko, Arkadi}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 6ltaps1zyn829cq1rvkje2c02lttdwt 0 512575 7206193 7201926 2026-08-01T21:49:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206193 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aino-Thauvon-Suits.jpg|paremal|pisi|Aino Thauvón-Suits]] '''Aino Emilia Thauvón-Suits''' ([[9. november]] [[1884]] [[Haapajärvi linn|Haapajärvi]] kihelkond, [[Oulu lään]], [[Soome]] – [[8. august]] [[1969]] [[Göteborg]], [[Rootsi]]) oli [[Soomlased|soome päritolu]] [[estofiil]]ist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane Rootsi eestlaskonnas. ==Elulugu== [[Fail:NIKOLAI_TRIIK_1914_Aino_Suitsu_portree.jpg|pisi|"Aino Suits", 1914, [[Nikolai Triik]]]] Aino Emilia sündis [[pastor]] Emil Thauvóni (1858–1926) ja Katarina Thauvóni (s. Hedmansson, 1859–1892) esimese lapsena. Aino oli 8-aastane, kui suri tema ema (talle sai saatuslikuks kuuenda lapse sünnitamine). Isale jäid lisaks Aino Emiliale lapsed Kaarlo Johannes, Arvo Immanuel, Toini Maria ja Lyyli Elisabeth. 1894. sai Aino kasuema, kui isa abiellus Maria Montelliga, ning sündisid veel lapsed Aili Maria ja Esko Emil. Aino õppis [[Oulu]] tütarlastekoolis, hiljem [[Mikkeli]] tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900. Pärast täiendas ta end [[Helsingi]] uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903. aasta sügisel [[Helsingi Ülikool]]i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist. Oma tulevase abikaasa [[Gustav Suits]]uga tutvus Aino 1906. aastal Helsingis Emakeele Seltsis (''Kotikielen Seura''), kus Gustav Suits pidas loengut. Aino ja Gustavi laulatus toimus 1911. aasta jaanuaris Pudasjärvil. Nad elasid Helsingis. Abikaasa Gustav Suits töötas Helsingi Ülikooli raamatukogus, hiljem vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. 1914. aastal sündis nende esimene laps [[Maret Suits]]. Laps sündis Aino isakodus. Õnne varjutas Aino tervisekriis, kuid peagi tervis taastus. Aino ja Gustav Suits aitasid kaasa [[Eesti]] iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aino saadeti talunaiseks maskeerituna salajase kullerina Tallinna nõu pidama ja raha tooma. Missioon kestis augustist oktoobrini, osutudes arvatust hädaohtlikumaks. Gustav Suits sai ülesandeks luua Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo Skandinaavias. Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis. Kui Gustav Suits oli 1921. aastal asunud tööle [[Tartu Ülikool]]i kirjandusajaloo professorina, korraldas Aino Suits Eino Leinole reisi Eestisse.<ref>{{Netiviide |url=https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-21 |arhiivimisaeg=2023-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230530153239/https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Leino kutsujad olid Tallinna ja Tartu kirjanikud ning kunstiühingu [[Pallas]] seltskond. 19. mail 1921 sündis Aino teine tütar [[Helga Suits|Helga]]. 1. juulil 1924 kinnitati Aino Suits [[Tartu Ülikool]]i [[soome keel]]e lektoriks. Ta pidas soome keele loenguid nii algtasemel õpilastele kui ka edasijõudnutele, ta kursus "Jooni kaasaegsest soome kirjandusest" käsitles kirjanduslugu [[Kalevala]]st uuema kirjanduseni. 1933. aastal asutas Aino Suits koos Gustav Suitsu, [[Friedebert Tuglas]]e, [[Alfred Koort]]i jt kultuuriinimestega [[Tartu Draamateatri Selts]]i ja valiti selle esimeheks. Seltsi juures hakkas tegutsema näitekunstistuudio. 12. juulil 1941 põles Tartu pommitamise ajal maha Aino ja Gustavi Tiigi tänava kodu. Hävis kogu vara, sh nende käsikirjad ja hinnaline raamatukogu. 3. märtsil 1944 põgenes Aino koos oma noorema tütre Helgaga Nõukogude okupatsiooni eest laevaga Virgo [[Paldiski]]st üle Soome lahe [[Hanko]] sadamasse. 23. septembril siirdusid nad [[Turu]] sadamast laevaga Aeolus Gustav Suitsu juurde Stockholmi. Aino hakkas seal tööle [[rootsi keel]]e õpetajana ja osales naisorganisatsioonide tegevuses. Abikaasa Gustav Suits sai tööle Nobeli Instituudi kirjastusse. 1950. aastate alguses Gustav Suits haigestus. Ta suri 23. mail 1956. Vaevalt kaks kuud hiljem suri vähki vanem tütar Maret. ==Looming== Nime '''Emilia Tavia''' all: *[[Friedebert Tuglas]]: ''Vilkkuva tuli: Novelleja''. Eesti keelest tõlkinud Emilia Tavia. [[Otava]]. 1911 Nime '''Aino Thauvón-Suits''' all: *"Minu mälestuste Eino Leino. Kannatav inimene" (''Tuntemani Eino Leino – kärsivä ihminen''). [[WSOY]]. 1958 *"Gustav Suitsu noorus". [[Eesti Kirjanike Kooperatiivi Kirjastus]]. Lund 1964 *Raamat "Aino Suitsu mälestused" jäi lõpetamata ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Lasse Kangas. [http://www.ksml.fi/mielipide/kolumnit/viitasaaren-kesainen-viehatys/1220075 ''Viitasaaren kesäinen viehätys'']. Keskisuomalainen, 21. juuni 2012] *Aino Suits. Päevaraamat 1901–1964. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2014 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Thauvon-Suits, Aino}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti soomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1969]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] 0k5m65klvy537r22w8joyd8jeu9rn0w 0 514061 7206419 6143721 2026-08-02T10:03:10Z Estopedist1 278 liita 7206419 wikitext text/x-wiki {{Liita|2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir}} Sellest artiklist leiab statistikat [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]i kohta, mis leidis aset 17. juunist 2. juulini 2017. Turniir toimus Venemaal. ==Väravalööjad== 16 mängus löödi kokku 43 väravat, mis teeb 2,69 väravat mängu kohta.<section begin="Väravalööjad" /> ;3 väravat {{div col|laius=22em}} *{{Riigi ikoon|GER}} [[Leon Goretzka]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Lars Stindl]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Timo Werner]] {{div col end}} ;2 väravat *{{Riigi ikoon|POR}} [[Cristiano Ronaldo]] ;1 värav {{div col|laius=22em}} *{{Riigi ikoon|AUS}} [[Tomi Juric]] *{{Riigi ikoon|AUS}} [[Mark Milligan]] *{{Riigi ikoon|AUS}} [[Tom Rogic]] *{{Riigi ikoon|AUS}} [[James Troisi]] *{{Riigi ikoon|CMR}} [[Vincent Aboubakar]] *{{Riigi ikoon|CMR}} [[André-Frank Zambo Anguissa]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Martín Rodríguez]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Alexis Sánchez]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Eduardo Vargas]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Arturo Vidal]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Kerem Demirbay]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Julian Draxler]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Amin Younes]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Néstor Araujo]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Marco Fabián]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Javier Hernández]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Raúl Jiménez]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Hirving Lozano]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Héctor Moreno]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Oribe Peralta]] *{{Riigi ikoon|NZL}} [[Chris Wood]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Adrien Silva]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Cédric Soares|Cédric]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Nani]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Pepe]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Ricardo Quaresma]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[André Silva]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Bernardo Silva]] *{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Samedov]] *{{Riigi ikoon|RUS}} [[Fyodor Smolov]] {{div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=22em}} *{{Riigi ikoon|NZL}} [[Michael Boxall]] (mängus Venemaaga) *{{Riigi ikoon|POR}} [[Luís Neto]] (mängus Mehhikoga) {{div col end}} <small>Allikas: FIFA<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/statistics/players/goal-scored.html |title=Players – Top goals |website=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=17. juuni 2017 |archive-date=2017-06-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170622201144/http://www.fifa.com/confederationscup/statistics/players/goal-scored.html |url-status=dead }}</ref></small><section end=Väravalööjad /> ==Väravasöödud== ;3 väravasöötu *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Héctor Herrera]] ;2 väravasöötu {{div col|laius=22em}} *{{Riigi ikoon|GER}} [[Jonas Hector]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Benjamin Henrichs]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Joshua Kimmich]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Timo Werner]] {{div col end}} ;1 väravasööt {{div col|laius=22em}} *{{Riigi ikoon|AUS}} [[Robbie Kruse]] *{{Riigi ikoon|CMR}} [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] *{{Riigi ikoon|CMR}} [[Moumi Ngamaleu]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Alexis Sánchez]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Eduardo Vargas]] *{{Riigi ikoon|CHI}} [[Arturo Vidal]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Julian Brandt]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Emre Can]] *{{Riigi ikoon|GER}} [[Julian Draxler]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Javier Aquino]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Jonathan dos Santos]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Marco Fabián]] *{{Riigi ikoon|MEX}} [[Carlos Vela]] *{{Riigi ikoon|NZL}} [[Clayton Lewis]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Eliseu]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Raphaël Guerreiro]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Ricardo Quaresma]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[Cristiano Ronaldo]] *{{Riigi ikoon|POR}} [[André Silva]] *{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Samedov]] *{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksandr Yerokhin]] {{div col end}} <small>Allikas: FIFA<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/players/browser/index.html |title=Player Browser |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |year=2017 |access-date=21. juuni 2017 |archive-date=2018-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180714222133/https://www.fifa.com/confederationscup/players/browser/index.html |url-status=dead }}</ref></small> ==Väravalöömine== *Löödud väravaid kokku: '''43''' *Keskmiselt löödud väravaid mängu kohta: '''2,69''' *Kübaratrikke kokku: '''0''' *Enim löödud väravaid meeskonna poolt: '''12''' – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] *Enim löödud väravaid individuaalselt: '''3''' – [[Leon Goretzka]], [[Lars Stindl]], [[Timo Werner]] *Enim väravasööte individuaalselt: '''3''' – [[Héctor Herrera]] *Enim väravaid ja väravasööte individuaalselt: '''3 väravat ja 2 väravasöötu''' – [[Timo Werner]] *Kõige vähem löödud väravaid meeskonna poolt: '''1''' – [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] *Enim lastud väravaid meeskonna poolt: '''10''' – [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] *Kõige vähem lastud väravaid meeskonna poolt: '''3''' – [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]], [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] *Parim väravatevahe: '''+7''' – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] *Halvim väravatevahe: '''−7''' – [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] *Enim löödud väravaid mängus mõlema meeskonna poolt: '''5''' – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (3) and [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] (2), [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (4) ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] (1) *Enim löödud väravaid mängus ühe meeskonna poolt: '''4''' – [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]]ga, [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] mängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]ga *Enim löödud väravaid mängus kaotaja meeskonna poolt: '''2''' – [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] mängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]ga (3) *Suurim võit: '''4 väravaga''' – [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]]ga *Enim nullimänge meeskonna poolt: '''3''' – [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] *Vähim nullimänge meeskonna poolt: '''0''' – [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]], [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]], [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]], [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] *Enim nullimänge antud vastaste poolt: '''2''' – [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] *Vähim nullimänge antud vastaste poolt: '''0''' – [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]], [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]], [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] *Enim järjest nullimänge meeskonna poolt: '''3''' – [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] *Enim järjest nullimänge antud vastaste poolt: '''2''' – [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] *Turniiri esimene värav: [[Michael Boxall]] ([[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]]) omavärav mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]]ga *Kiirem värav pärast avavilet: '''5. minut''' – [[Lars Stindl]] ([[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]) mängus [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]ga *Hiliseim värav ilma lisaajata: '''90+1. minut''' – [[Héctor Moreno]] ([[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]) mängus [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]iga, [[Eduardo Vargas]] [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] mängus [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]]iga, [[Nani]] ([[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]) mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]]ga, [[Amin Younes]] ([[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]) mängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]ga, [[Pepe]] ([[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]) mängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]ga *Hiliseim võiduvärav mängus ilma lisaajata: '''81. minut''' – [[Arturo Vidal]] ([[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]) mängus [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]]iga *Enim löödud väravaid ühe mängija poolt mängus: '''2''' – [[Timo Werner]] ([[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]) mängus [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]]iga, [[Leon Goretzka]] ([[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]) mängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]ga *Vanim väravalööja: '''34 aastat 4 kuud ja 6 päeva vana''' – [[Pepe]] ([[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]) mängus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]ga *Noorim väravalööja: '''21 aastat 3 kuud ja 19 päeva vana''' – [[Timo Werner]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]) mängus [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]]iga ==Mängu parim mängija== {| class="wikitable" |- !Koht !Nimi !Meeskond !Auhind !Vastane |- |1 |{{Riigi ikoon|POR}} [[Cristiano Ronaldo]] |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |align=center|3 |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp#Portugal vs Mehhiko|Mehhiko (AG)]],<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334878/man-of-the-match.html |title=Portugal v Mexico – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=18. juuni 2017 |access-date=18. juuni 2017 |archive-date=2017-06-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170621032948/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334878/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp#Venemaa vs Portugal|Venemaa (AG)]],<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334877/man-of-the-match.html |title=Russia v Portugal – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=21. juuni 2017 |access-date=21. juuni 2017 |archive-date=2017-06-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170622232935/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334877/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp#Uus-Meremaa vs Portugal|Uus-Meremaa (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334887/man-of-the-match.html |title=New Zealand v Portugal – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=24. juuni 2017 |access-date=24. juuni 2017 |archive-date=2017-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170627032849/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334887/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |rowspan=13|2 |{{Riigi ikoon|AUS}} [[James Troisi]] |[[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |rowspan=13; align=center|1 |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp#Tšiili vs Austraalia|Tšiili (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334879/man-of-the-match.html |title=Chile v Australia – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=25. juuni 2017 |access-date=25. juuni 2017 |archive-date=2018-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180714222131/https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334879/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|CMR}} [[André-Frank Zambo Anguissa]] |[[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp#Kamerun vs Austraalia|Austraalia (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334880/man-of-the-match.html |title=Cameroon v Australia – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=22. juuni 2017 |access-date=22. juuni 2017 |archive-date=2017-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170625075534/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334880/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|CHI}} [[Claudio Bravo]] |[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri väljalangemismängude faas#Portugal vs Tšiili|Portugal (VL)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274641/match=300334882/man-of-the-match.html |title=Portugal v Chile – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=28. juuni 2017 |access-date=28. juuni 2017 |archive-date=2018-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180702204449/https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274641/match=300334882/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|CHI}} [[Alexis Sánchez]] |[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp#Saksamaa vs Tšiili|Saksamaa (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334884/man-of-the-match.html |title=Germany v Chile – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=22. juuni 2017 |access-date=22. juuni 2017 |archive-date=2017-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170625075201/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334884/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|CHI}} [[Arturo Vidal]] |[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp#Kamerun vs Tšiili|Kamerun (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334885/man-of-the-match.html |title=Cameroon v Chile – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=18. juuni 2017 |access-date=18. juuni 2017 |archive-date=2017-06-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170621035940/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334885/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|GER}} [[Julian Draxler]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp#Austraalia vs Saksamaa|Austraalia (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334890/man-of-the-match.html |title=Australia v Germany – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=19. juuni 2017 |access-date=19. juuni 2017 |archive-date=2017-06-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170621074424/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334890/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|GER}} [[Leon Goretzka]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri väljalangemismängude faas#Saksamaa vs Mehhiko|Mehhiko (PF)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274641/match=300334891/man-of-the-match.html |title=Germany v Mexico – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=29. juuni 2017 |access-date=29. juuni 2017 |archive-date=2018-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180702204654/https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274641/match=300334891/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|GER}} [[Marc-André ter Stegen]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri finaal|Tšiili (F)]]<ref name="motm">{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274645/match=300334881/man-of-the-match.html |title=Chile v Germany – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=2. juuli 2017 |access-date=2. juuli 2017 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201042817/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274645/match=300334881/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|GER}} [[Timo Werner]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri B-alagrupp#Saksamaa vs Kamerun |Cameroon (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334889/man-of-the-match.html |title=Germany v Cameroon – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=25. juuni 2017 |access-date=25. juuni 2017 |archive-date=2018-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180714221910/https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334889/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|MEX}} [[Javier Aquino]] |[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp#Mehhiko vs Uus-Meremaa|Uus-Meremaa (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334876/man-of-the-match.html |title=Mexico v New Zealand – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=21. juuni 2017 |access-date=21. juuni 2017 |archive-date=2017-06-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170624034038/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334876/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|MEX}} [[Hirving Lozano]] |[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp#Mehhiko vs Venemaa|Venemaa (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334888/man-of-the-match.html |title=Mexico v Russia – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=24. juuni 2017 |access-date=24. juuni 2017 |archive-date=2017-06-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170623201145/http://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334888/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|MEX}} [[Guillermo Ochoa]] |[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri väljalangemismängude faas#3. koha mäng|Portugal (KK)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274643/match=300334886/man-of-the-match.html |title=Portugal v Mexico – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=2. juuli 2017 |access-date=2. juuli 2017 |archive-date=2018-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180702204546/https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274643/match=300334886/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |- |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Fyodor Smolov]] |[[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] |[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri A-alagrupp#Venemaa vs Uus-Meremaa|Uus-Meremaa (AG)]]<ref>{{cite web |url=https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334883/man-of-the-match.html |title=Russia v New Zealand – Man of the Match |website=FIFA.com |publisher=[[FIFA|Fédération Internationale de Football Association]] |date=17. juuni 2017 |access-date=17. juuni 2017 |archive-date=2018-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180618053012/https://www.fifa.com/confederationscup/matches/round=274633/match=300334883/man-of-the-match.html |url-status=dead }}</ref> |} ==Üldine statistika== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" "font-size:100"; |- !Meeskond !width=30px|{{Lühend|M|Mänge kokku}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Pkt|Punkte}} !width=30px|{{Lühend|PktK|Punkte keskmiselt mängu kohta}} !width=30px|{{Lühend|+|Löödud väravaid}} !width=30px|{{Lühend|+K|Löödud väravaid keskmiselt mängu kohta}} !width=30px|{{Lühend|-|Laskud väravaid}} !width=30px|{{Lühend|-K|Laskud väravaid keskmiselt mängu kohta}} !width=30px|{{Lühend|+/-|Väravatevahe}} !width=30px|{{Lühend|+/-K|Väravatevahe keskmiselt mängu kohta}} !width=30px|{{Lühend|Nm|Nullimänge}} !width=30px|{{Lühend|NmK|Nullimänge keskmiselt mängu kohta}} !width=30px|{{Lühend|Kol|Kollaseid kaarte}} !width=30px|{{Lühend|KolK|Kollaseid kaarte keskmiselt mängu kohta}} !width=30px|{{Lühend|Pun|Punaseid kaarte}} !width=30px|{{Lühend|PunK|Punaseid kaarte keskmiselt mängu kohta}} |- |align="left"|''{{jp|RUS}}'' ||3||1||0||2||3||1,00||3||1,00||3||1,00||0||0,00||1||0,33||6||2,00||1||0,33 |- |align="left"|{{jp|NZL}} ||3||0||0||3||0||0,00||1||0,33||8||2,67||−7||−2,33||0||0,00||4||1,33||0||0,00 |- |align="left"|{{jp|POR}} ||5||3||2||0||11||2,20||9||1,80||3||0,60||+6||1,20||3||0,60||13||2,60||1||0,20 |- |align="left"|{{jp|MEX}} ||5||2||1||2||7||1,40||8||1,60||10||2,00||−2||−0,40||0||0,00||10||2,00||1||0,20 |- |align="left"|{{jp|CMR}} ||3||0||1||2||1||0,33||2||0,67||6||2,00||−4||−1,33||0||0,00||2||0,67||1||0,33 |- |align="left"|{{jp|CHI}} ||5||1||3||1||6||1,20||4||0,80||3||0,60||+1||0,20||2||0,40||10||2,00||0||0,00 |- |align="left"|{{jp|AUS}} ||3||0||2||1||2||0,67||4||1,33||5||1,67||−1||−0,33||0||0,00||6||2,00||0||0,00 |- |align="left"|{{jp|GER}} ||5||4||1||0||13||2,60||12||2,40||5||1,00||+7||1,40||1||0,20||8||1,60||0||0,00 |- !align="left"|'''Kokku'''||16⁽¹⁾||11||5⁽²⁾||11||43||1,34||43||1,34||43||1,34||0||0,00||7||0,22||60||1,88||4||0,13 |} <small>Meeskond ''kaldkirjas'' on võõrustaja. Meeskond '''paksus''' kirjas on võitja.<br> ^'''(1)'''Kokku mänge kaotatud ei loeta (kokku mänge kaotatud = kokku mänge võidetud)<br> ^'''(2)'''Kokku mänge viigistatud kõikidele meeskondadele = Viigistatud mängude koguarv ÷ 2 (mõlemad meeskonnad seotud)<br> </small> ==Staadion== {| class="wikitable sortable" |- ! [[Staadion]]<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/confederationscup/destination/stadiums/index.html |title=Stadiums |publisher=www.fifa.com |accessdate=17. juuni 2017 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20090207084818/http://www.fifa.com/confederationscup/destination/stadiums/index.html |archivedate=7. veebruar 2009 }}</ref> ! [[Linn]] ! Mahutavus ! Mänge mängitud ! Pealtvaatajaid<br>kokku ! Keskmiselt<br>pealtvaatajaid<br>mängu kohta ! Keskmise<br>pealtvaatajate<br> % mahutavusest ! Kokku<br>väravaid löödud ! Keskmiselt<br>väravaid löödud<br>mängu kohta |- | [[Krestovski staadion]] || [[Peterburi]] || '''68 134''' || 4 || 198 830 || 49 718 || 69,3 || 9 || 2,25 |- | [[Otkrõtije Arena]] || [[Moskva]] || '''45 360''' || 4 || 152 549 || 38 137 || 80,8 || 8 || 2 |- | [[Kazan Arena]] || [[Kaasan]] || '''45 379''' || 4 || 155 034 || 38 759 || 85,4 || 9 || 2,25 |- | [[Fišti olümpiastaadion]] || [[Sotši]] || '''47 659''' || 4 || 121 891 || 30 473 || 64,0 || 17 || 4,25 |- class="sortbottom" |colspan="2" | '''Kokku''' || '''{{#expr: +68134 +45360 +45379 +47659}}''' || '''16''' || '''628 304''' || '''39 269''' || '''74,1''' || '''43''' || '''2,69''' |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.fifa.com/confederationscup/index.html 2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir] FIFA.com {{2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir}} [[Kategooria:2017. aasta spordis|FIFA]] [[Kategooria:FIFA konföderatsioonide karikaturniir]] 8bg275tnxenxj6i1xu7sld43by73esi 0 514097 7206209 6945695 2026-08-01T22:30:56Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206209 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Helary Mägisalu | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1997|7|19}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = [[Ivar Kotkas]], [[Mario Mägisalu]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Kreeka-Rooma maadluse Euroopa meistrivõistlused|2018 Kaspiisk]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} }} [[File:Helary Mägisalu.JPG|thumb|Helary Mägisalu (2021)]] '''Helary Mägisalu''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1997]]) on eesti maadleja. Ta võitis Venemaal [[Kaspiisk]]is toimunud 2018. aasta Euroopa meeste meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses hõbemedali (kaalukategoorias kuni 55 kg). 2017. aastal juunioride EM-il võitis ta pronksmedali (kuni 55 kg). Helary Mägisalu kuulub spordiklubisse Vändra Suure Karu Pojad. Tema esimene treener oli [[Karl Pajumäe]], praegused treenerid on Ivar Kotkas ja Mario Mägisalu ==Välislingid== *{{ESBL|Helary_Mägisalu}} {{JÄRJESTA:Mägisalu, Helary}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] rq2280x8cryyiuourylbedz8zmkgkvy 0 517299 7206421 6760444 2026-08-02T10:14:23Z Estopedist1 278 kustutada 7206421 wikitext text/x-wiki {{kustutada|artiklist ei selgu miks konkreetne peatus on tähelepanuväärne}} '''A. Laikmaa bussipeatus''' on [[bussipeatus]] [[Ants Laikmaa tänav| A. Laikmaa tänaval]] [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna linnaosas]]. A. Laikmaa bussipeatuses peatuvad bussiliinid 14, 18, 18A, 20, 20A, 55, 100, 101, 170, 171 ja 172. [[Kategooria:Tallinna ühissõidukipeatused]] [[Kategooria:Eesti bussipeatused]] g78mnve0sxhv2hl3yardrt0yhojs9n3 0 517610 7206181 7191765 2026-08-01T21:18:37Z MorsMe 217455 7206181 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=2015|number=41B|bgcolor=#00E1B4|seisund=SULETUD|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41b/a-b/21213-1/map|eelmine liin=41|järgmine liin=42|järgmine=42 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/41b/a-b|uuendus=2. august 2026|pilt=41buss.jpg|sarnased=[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]|suleti=2026}} '''Tallinna bussiliin 41B''' sõidab [[Balti jaam]]a ning [[Kakumäe poolsaar]]e tipu vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 1-2 tunni tagant Marsruut Kakumäe suunal: [[Rannamäe tee]], [[Põhja puiestee]], [[Mere puiestee]], [[Pärnu maantee]], [[Vabaduse väljak]], [[Toompuiestee]], [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Klooga maantee]], [[Vana-Rannamõisa tee]], [[Kakumäe tee]] Marsruut Balti jaama suunal: [[Kakumäe tee]], [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Rannamäe tee]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkmed |- |2015 |Balti jaam - Mere pst - Vabaduse väljak - Taksopark - Haabersti - Vismeistri - Kakumäe Kakumäe - Rocca al mare kool - Paldiski mnt - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Vabaduse väljak - Balti jaam | |- |2026 | |Suleti ja liideti [[41 (Tallinna bussiliin)|liiniga 41]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Balti jaam > Kakumäe=== *'''Balti jaam''', 6. peatus *Linnahall *Viru *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Hotell Tallinn *Kelmiküla *Ristiku *Lille *Hipodroom *Pirni *Humala *Mustjõe *Looga *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Sõba *Pikaliiva *Tuleraua *Alemaa *Vismeistri *Tõnu *Kakumäe tee *Räime *Sooranna tee *Landi *Teeotsa *Soolahe tee *Kakumäe *'''Kakumäe''' {{col-break}} ===Kakumäe > Balti jaam=== *'''Kakumäe''' *Soolahe tee *Teeotsa *Sooranna tee *Landi *Räime *Kakumäe tee *Lesta *Merirahu *Paljandi *Õismäe raba *Hälli *Rocca al Mare *Rocca al Mare kool *Mõisa *Zoo *Looga *Mustjõe *Humala *Pirni *Lille *Ristiku *Tehnika *Hotell Tallinn *A. Adamsoni *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Toompark *Balti jaam (Toompuiestee) *'''Balti jaam''' (Rannamäe tee) {{col-end}}{{teekaart}} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[21B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/41b/a-b/ 41B. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] dma007a3kk0dkmm9mb5g2qzkj0n17dk 0 518598 7206232 7071607 2026-08-01T23:11:41Z Raamaturott 56450 7206232 wikitext text/x-wiki '''Eesti Autoklubi''' oli Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud [[motosport|motospordi]] huvilisi ühendanud organisatsioon ([[klubi]]). Klubi asutati [[1924]] [[Tallinn]]as. Klubi eesmärk oli edendada [[Eesti motosport]]i. Klubi eestvedamisel korraldati võidusõite.<ref name="EEvana">{{EEvana|2|675}}</ref> Klubi oli [[Rahvusvaheline Autoklubide Koondis|Rahvusvahelise Autoklubide Koondise]] liige.<ref name="EEvana"/> ==Eesti Autoklubi auliikmed 1938<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=AM.311.1.22:88</ref>== *[[Konstantin Päts]], Riigihoidja, Eesti Autoklubi aupresident<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=AM.311.1.22:87</ref> *[[Friedrich Akel]], välisminister *[[Juho Jeets]], Tallinn linna revident *[[Julius Johanson]], tööstur *[[August Jürima]], minister *[[Karl Kornel]], ajakirjanik *[[Aleksander Oinas]], Eraettevõtete Ametnikkude Koja direktor [tegelikult esimees] *[[Karl-Robert Pusta]], endine minister *[[Otto Strandmann]], saadik Pariisis *[[Jaan Tõnisson]], professor, endine riigivanem *[[Jaan Zimmermann]], ärimees ==Tegevliikmed== *[[August Amos]], ärimees ([[Studebaker]]) *[[Hendrik Anton]], direktor (Studebaker) *[[Johannes Asman]], kaitseväelane ([[Renault]]) *[[Julie Bergmann]] ([[Chevrolet]]) *[[Karl Bertram]], ärimees (Renault) *[[Witold Boehm]], Eesti aukonsul, Krakow ([[Buick]]) *[[René Bokovnev]], ärimees ([[Audi]]) *[[August Brandmann]], tööstur ([[Buick]]) *[[Aleksander Brutus]], ärijuhataja ([[Hillman]]) *[[Ida Demin]] ([[Nash Motors|Nash]]) *[[Ernst Deutsch]], tööstur ([[Mercedes-Benz]]) *[[Eerika Erik]], ([[Auburn Automobile Company|Auburn]]) *[[Josif Eidelman]], kaupmees (Studebaker) *[[Friedrich Engel]], ärimees-tööstur ([[Opel]]) *[[Leon Fallstein]], direktor ([[Chrysler]]) *[[Hans Feierbach]], tööstur ([[Continental]]) *[[Johannes Freybach]], kaupmees ([["SS" Jaguar]]) *[[Isak Furmansky]], vabriku juhataja (Renault) *[[Ber Goldmann]], kaupmees ([[Nash Motors|Nash]]) *[[Nosel Golstein]], tööstur ([[Ford]]) *[[Jemke Geve]], direktor ([[Chevrolet]]) *[[Richard Grünthal]], tehase juhataja ([[Mercedes-Benz]]) *[[Kotri Hangelaid]], direktor ([[Ford V 8]]) *[[Eduard Hansen]], kaupmees ([[Hansa (auto)|Hansa]]) *[[Johann Hansen]], direktor ([[Buick]]) *[[Theodor Hansen]], tsemendi tehase direktor (Buick) *[[Hans Heinsoo]], Eesti Laenupanga juhatuse esimees ([[Le Salle]]) *[[Harry Henno]], ärijuht ([[Morris Motors|Morris]]) *[[Artur-Karl Herodes]], kaupmees-tööstur ([[Nash Motors|Nash]]) *[[Hans-Gustav Herodes]] ([[Renault]]) *[[Gerson Herzenberg]], ärimees ([[Graham]]) *[[Leo Hirschfeld]], arst ([[Standard Motor Company|Standard]]) *[[Kurt Jansen]],ametnik ([[Ford]]) *[[Arnold Janson]], kaupmees ([[Chevrolet]]) *[[Jüri Jaakson]], Eesti Panga President ([[Buick]]) *[[Ivan Jegorov]], majaomanik ([[Elcar]]) *[[Heinrich Johanson]], tööstur ([[Buick]]) *[[Mark Van Jung]], direktor ([[Graham-Paige]]) *[[Viggo Jörgensen]], direktor (Buick) *[[August Jürgens]], majaomanik ([[Studebaker]]) *[[Artur Jürgenthal]], mereväe ohvitser ([[BMW]]) *[[Paul Kadak]], tööstur ([[Studebaker]]) *[[Fritz Kagge]], kaupmees ([[Renault]]) *[[Jaan Kalpus]], majaomanik ([[Studebaker]]) *[[August Kapsi]], kaupmees ([[Austin Motor Company|Austin]]) *[[Eduard Kartus]], kaupees ([[Studebaker]]) *[[Verner Kask]], ärijuht ([[Mercedes-Benz]]) *[[Samuel Katz]], vabrikant ([[Studebaker]]) *[[Julius Kermann]], kaupmees ([[Oakland Motor Car Company|Oakland]]) *[[Oskar Kilgas]], vabriku omanik ([[Marmon]]) *[[Voldemar Kilkmees]], tehnik ([[Buick]]) *[[Madis Kolk]], arhitekt ([[Audi]]) *[[August Kook]], tööstur ([[Auburn Automobile Company|Auburn]]) *[[Peeter Koorits]] ([[Mercedes-Benz]]) *[[Theodor Koppel]], põllupidaja ([[Opel]]) *[[Aleksander Kott]],ehitustehnik ([[Nash Motors|Nash]]) *[[Vilhelm Kracht]], ärimees ([[Hansa (auto)|Hansa]]) *[[Hermann Kromel]], vannutatud advokaat ([[Ford V 8]]) *[[Hans Kõrgesaar]], asjaajaja ([[Renault]]) *[[August-Alfred Kõva]], Soome aukonsul, vabriku direktor ([[Buick]]) *[[Theodor Käärik]], Riigi trükikoja juhataja (Buick) *[[Richard Kühns]], kaupmees ([[Hansa-Lloyd]]) *[[August Külm]], direktor ([[Ford V 8]]) *[[Herbert Küttim]], tegelane turismi alal ([[Auburn Automobile Company|Auburn]]) *[[Villem Laane]], ärimees ([[Graham]]) *[[Richard Lehtmets]], ärimees ([[Rover]]) *[[Karl Lepp]], kaupmees ([[Packard]]) *[[Rudolf Lepik]], tööstur ([[Adler (ettevõte)|Adler]]) *[[Ephraim Lerenmann]], direktor ([[Renault]], [[Hudson-Terraplane]]) *[[Theodor Liiman]], kapten ([[Studebaker]], [[Lincoln-Zephyr]]) *[[Felix Lill]], tööstur ([[DKW]]) *[[Boris Linde]], agronoom ([[Mercedes-Benz]]) *[[Valentina Linholm]] (Mercedes-Benz) *[[Carl Luberg]], tööstur *[[Martin Christian Luther|Martin Luther]], direktor ([[Ford]]) *[[Boris Makovsky]], direktor ([[Packard]]) *[[Martin Mardi]], dipl.-insener ([[Ford]] *[[Aleksander Martin]], ehitusettevõtja ([[Chevrolet]]) *[[Lionel Martin]], insener ([[Renault]] *[[Aron Minkov]], direktor ([[Ford V 8]]) *[[Edgar Muttikas]], notar ([[Willys]]) *[[Evald Mägi]], insener ([[DKW]]) *[[Paul Mägi]], kaupmees ([[Studebaker]]) *[[Hans Männik]], kirjastaja ([[Pontiac]]) *[[Valter Märtson]], kohtu-uurija ([[Adler]]) *[[Konstantin Mühlverk]], tööstur ([[Adler-Trumpf]]) *[[Ernst Nassar]], kaupmees ([[Opel]]) *[[Erich Neito]], ärimees (Opel) *[[Alfred Nirk]], vannutatud advokaat ([[Ford]]) *[[Felix Ojandi]], kinistusjaoskonna sekretär ([[Stoewer]]) *[[Johannes Paabo]], ärimees ([[Dodge-Brothers]]) *[[Voldemar Parts]], metsakaupmees ([[Morris Motors|Morris]]) *[[Oskar Piilmann]], kinnitusseltsi EEKS peainspektor ([[DKW]]) *[[Jüri Piiroja]], pangajuhataja ([[Auburn Automobile Company|Auburn]]) *[[Eduard Poola]], autotranspordi omanik ([[Brennabor]]) *[[Arseni Poolgas]], ärimees ([[Stoewer]]) *[[Jaan Pudersell]], tööstur ([[Mercedes-Benz]]) *[[Aleksander Puhk]], Mehhiko konsul ([[Buick]]) *[[Eduard Puhk]], direktor ([[Chevrolet]]) *[[Elmar Puhk]], ärijuht *[[Evald Puhk]], direktor ([[Buick]]) *[[Joakim Puhk]], Soome Peakonsul ([[Cadillac]]) *[[August Puskar]], tööstur ([[Packard]]) *[[Martin Puusep]], vannutatud advokaar ([[Buick]]) *[[Jaan Ratnik]], vabriku juhataja ([[Opel]]) *[[Märt Raud]], A.-S. Esimese Eesti Põlevkivitööstuse juhatuse esimees ([[Auburn Automobile Company|Auburn]]) *[[Otto Raudsep]], äriomanik ([[Adler-Trumpf]] *[[James Raukas]], arst ([[Chevrolet]]) *[[Anton-Alfred Rei]], arhitekt ([[Oakland Motor Car Company|Oakland]]) *[[Villem Reinok]], insener ([[BMW]]) *[[August Rennit]], panga esimees ([[Plymouth]]) *[[Alice Rillo]] ([[DKW]]) *[[Evald Roht]], tööstur ([[Pontiac]]) *[[Gustav Roosvee]], õigusteadlane ([[Hillman]]) *[[Helene Rosenberg]] ([[Mercedes-Benz]]) *[[Aleksander Rosenthal]], põllumees *[[Aleksander Rosenvald]], ärimees ([[Ford]]) *[[Christian Rotermann]], direktor ([[Maybach]]) *[[Johan Rumberg]], tööstur ([[Buick]]) *[[Aleksander Ruuben]], tööstur ([[Opel]]) *[[Herman Rõivas]], kaupmees ([[Buick]]) *[[Boris Sabsay]], direktor ([[Renault]]) *[[Paul Sacharov]], tööstur ([[Opel]]) *[[Rosa Salmelin]], Eesti aukonsul, Tampere ([[Packard]]) *[[Abram Schein]], metsakaupmees ([[Continental]]) *[[Christian Joachim Schmidt]] ([[Adler]]) *[[Karl Schneider]], apteegi omanik ja A/S Ephagi direktor ([[Opel]]) *[[Holger Segerlin]], endine restorani omanik ([[Graham-Paige]]) *[[Adam Siegel]], direktor ([[Dodge-Brothers]]) *[[Kurt Seisler]], ärimees ([[Vauxhall]]) *[[Jüri Semiskar]], majaomanik ([[Graham]]) *[[Karl Siitan]], ärimees ([[Nash Motors|Nash]]) *[[Helmar Simm]], kaupmees ([[Pontiac]]) *[[Bruno Steinberg]], kaupmees ([[Mercedes-Benz]]) *[[Reinhold Stryck]], tööstur ([[Morris Motors|Morris]]) *[[Edgar Sulg]], direktor ([[Chevrolet]]) *[[Nikolai Suursööt]], EEKS-Maja direktor ([[Opel]]) *[[Harald Sööt]], insener ([[Ford]]) *[[Anton Teetsov]], direktor ([[Buick]]) *[[Nikolai Teliste]], kaupmees (Buick) *[[Artur Terras]], advokaat ([[Citroën]]) *[[Arthur Thomson]], ärimees (Citroën) *[[Oskar Tiedemann]], kapten ([[Buick]]) *[[Nikolai Tomingas]], stud. chem. ing. ([[Chevrolet]]) *[[Viktor Tretjakevitš]], arhitekt ([[DKW]]) *[[Johan Tuling]], kolonel-leitnant ([[Opel]]) *[[Aleksander Tõnisson (ettevõtja)|Aleksander Tõnisson]], tööstur ([[Packard]]) *[[Christian Uggur]], kaupmees ([[Opel]]) *[[Elmar Umblia]], direktor ([[Ford]]) *[[Alexander Univer]], tööstur ([[Standard Motor Company|Standard]]) *[[Bedrich Urban]], insener ([[Mercedes-Benz]]) *[[Richard Uritam]] (Mercedes-Benz) *[[Reginald Urla]], aspirant ([[Buick]]) *[[Ludmilla Vachmann]] ([[Stutz]]) *[[Bruno Vahtrik]], arst ([[Buick]]) *[[Johannes Valdmann]], arst ([[Opel]]) *[[Oskar Valdson]], tööstur ([[Buick]]) *[[Elmar Veckram]], kaupmees ([[Mercedes-Benz]]) *[[Eduard Veideman]], direktor *[[Karl Vellner]], direktor ([[SS Cars|SS]]) *[[Kolla Vellner]], tööstur ([[Citroën]]) *[[Oskar Viegandt]], kaupmees ([[Graham]]) *[[Anton Vilberg]], ärimees ([[Mercedes-Benz]]) *[[Helene Vinnal]] ([[Nash Motors|Nash]]) *[[Philipp Volff]], direktor *[[Alfred Vosmi]], dipl. ins. ([[Ford]]) ==Toetajad liikmed== *[[Mihkel Aitsam]], ajakirjanik *[[Karl Akel]], päevapiltnik *[[August Blaubrik]], trükikoja juhataja *[[Arnold Eerik]], ärimees *[[Maksimilian Grasberg]], ehitusinsener *[[Donald Healey]], direktor, Leamington Spa *[[Max Ilgner]], Dr., direktor, Berlin-Stieglitz *[[Jaan Ivand]], insener *[[Märt Keskküla]], insener *[[Hans Kukk]], maksudevalitsuse direktor *[[Hugo Kulver]], ohvitser *[[Aleksander Künkmaa]], raamatupidaja *[[Gustav Laanekõrb]], kohtunik *[[Hugo Luikmil]], osakonna juhataja *[[Eugen Maddisoo]], Siseministri abi *[[Hans Markus]], saadik, Varssavi *[[Nikolai-Edgar Niitem]], Pikalaenu Panga hüpoteekjaoskonna juhataja *[[Hermann Perna]], dipl. insener *[[Alfred Purin]], ametnik *[[Karl Terras]], Riigisekretär *[[Paul Truupere]], trükikoja juhataja abi *F. Zvetkov ==Vaata ka== *[[Eesti Autospordi Liit]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti motosport]] [[Kategooria:Eesti autondus]] g85r330571ws9ws5syuyd1dz6lt2bjs 0 521876 7206345 6516538 2026-08-02T07:22:27Z Kuriuss 38125 7206345 wikitext text/x-wiki {{Täpsustus}} '''18. armee''' võib viidata järgmistele väekoondistele: == Saksamaa == * [[18. armee (Saksa keisririik)]] * [[18. armee (Wehrmacht)]] == Muu == * [[18. armee (Nõukogude Liit)]] * [[18. armee (Jaapan)]] shf6dfc6cqdbd6gvcimwxhnputmhy3k 0 522555 7206118 7194555 2026-08-01T19:28:28Z MorsMe 217455 7206118 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Pääsküla jaam|avati=1976, 2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} [[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 19?? |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |}{{teekaart}}{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] h993v9ynzshlhy5btq0zjdw6ba18hf3 7206152 7206118 2026-08-01T20:22:05Z MorsMe 217455 7206152 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Pääsküla jaam|avati=1976, 2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=20teelise.jpg}} [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunel, 31.07.26]] [[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 19?? |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |}{{teekaart}}{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ofbajtfgwgsfcssbrkk9m3fsft0dctr 7206154 7206152 2026-08-01T20:31:26Z MorsMe 217455 7206154 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Pääsküla jaam|avati=1976, 2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=20teelise.jpg}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunes, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunel]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 19?? |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] biuqzscjbssytuu2g7hh7umvdr65u4x 7206155 7206154 2026-08-01T20:32:47Z ~2026-34651-55 231505 7206155 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Teelise|avati=*1976 *2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=20teelise.jpg|suleti=1987}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunes, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunel]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 1987 |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] f11vzla3kt07oes15bm75dpy6b9uf2n 7206156 7206155 2026-08-01T20:33:05Z ~2026-34651-55 231505 7206156 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Teelise|avati=*1976 *2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=20teelise.jpg|suleti=1987}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunes, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunel]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 1987 |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] n836btjmgdk68zu1u0ia09v8si11vxo 7206174 7206156 2026-08-01T21:05:14Z MorsMe 217455 7206174 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Teelise|avati=*1976 *2000 *2026 (Tänasel kujul)|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=20teelise.jpg|suleti=1987}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunes, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunel]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] [[Pääsküla|Teeliseni]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+Liin nr 20 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 1987 |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 20A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6f6cobknou4wzslw0f7dsenuv6wpi5j 0 522558 7206159 7202048 2026-08-01T20:34:36Z ~2026-34651-55 231505 7206159 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Landi|avati=*1961 *2026 (tänasel kujul)|number=21|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20A|järgmine liin=21A|järgmine=21A (Tallinna bussiliin)|eelmine=20A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=21buss.png}} {{teekaart}} '''21''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab marsruudil [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Landi tänav|Landi.]] Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-65 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Rocca al Mare - Kakumäe | |- |1974 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Kakumäe tee - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Mere pst - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam |Praegune marsruut |- |2026 |Viru keskus - Vabaduse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Vismeistri - Kakumäe tee - Landi<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |Alates 1. august 2026 |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Balti jaam > Landi=== *'''Balti jaam''', 6. peatus *Linnahall *Viru *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Pirni *Humala *Mustjõe *Looga *Zoo *Mõisa *Rocca al Mare kool *Rocca al Mare *Hälli *Õismäe raba *Paljandi *Merirahu *Lesta *Kakumäe tee *Räime *'''Landi''' {{col-break}} ===Landi > Balti jaam=== *'''Landi''' *Räime *Kakumäe tee *Tõnu *Vismeistri *Alemaa *Tuleraua *Pikaliiva *Sõba *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Looga *Mustjõe *Humala *Pirni *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Koidu *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Toompark *Balti jaam (Toompuiestee) *'''Balti jaam''' (Rannamäe tee) {{col-end}} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21A]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21/a-b/ 21. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bofdzh3l0l3ekb4rrtbqatrfas32wbi 0 522605 7206119 7193082 2026-08-01T19:29:22Z MorsMe 217455 7206119 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Laagri alevik|avati=2004|number=20A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20|järgmine liin=21|järgmine=21 (Tallinna bussiliin)|eelmine=20 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=TLT 20A.jpg|suleti=2026}} '''20A''' on Tallinna bussiliin, mis teenindab reisijaid marsruudil [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri alevik]]. Väljumised 30-70 minuti tagant. Bussiliini teenindas bussifirma [[MRP Linna Liinid]] liinil Kunstiakadeemia – Laagri alevik kuni 2019. aasta 1. veebruarini, kui [[Tallinna linnavalitsus]] otsustas lõpetada sõlmitud lepingu.<ref>{{Netiviide|Autor=Indrek Kruus, Toomas Pott, Merili Nael|URL=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|Pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=16.01.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Alates sellest kuupäevast võttis liini teenindamise üle [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Uus teenindaja tegi liinil 20A mitu muudatust: 15. veebruarist sai kesklinnas asunud lõpp-peatuse asemel lõpp-peatuseks [[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa tänava]] peatus, liin sai alguse Viru keskuse bussiterminalist ja lisati uus peatus Akadeemia tee [[Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|Pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=13.02.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Bussiliin teenindab tööpäeviti iga tund ja tipptundidel iga pooltund, laupäeval ja alates 1. maist 2019 ka pühapäeval ning riiklikul pühal iga 2 tunni tagant.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> 1. septembrist 2020 tihendati bussiliini seoses [[25 (Tallinna bussiliin)|bussiliini 25]] sulgemisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 1. augustist 2026 marsruut muutub ja liin hakkab kandma numbrit 19.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Marsruut == Liini 20A pikkus on ligikaudu 17 kilomeetrit ning buss läbib Tallinnas [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa. Liini lõpp-peatus on [[Saue vald|Saue vallas]] Laagri alevikus. Bussiliini marsruut on Viru keskusest järgmine: Narva mnt, Pärnu mnt, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Praegune marsruut |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] b1upxwhkhtspa6bbsgdm9mm4bjrqm6y 7206175 7206119 2026-08-01T21:08:08Z MorsMe 217455 7206175 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Laagri alevik|avati=2004|number=20A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20|järgmine liin=21|järgmine=21 (Tallinna bussiliin)|eelmine=20 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=TLT 20A.jpg|suleti=2026}} '''20A''' on Tallinna bussiliin, mis teenindab reisijaid marsruudil [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri alevik]]. Väljumised 30-70 minuti tagant. Bussiliini teenindas bussifirma [[MRP Linna Liinid]] liinil Kunstiakadeemia – Laagri alevik kuni 2019. aasta 1. veebruarini, kui [[Tallinna linnavalitsus]] otsustas lõpetada sõlmitud lepingu.<ref>{{Netiviide|Autor=Indrek Kruus, Toomas Pott, Merili Nael|URL=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|Pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=16.01.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Alates sellest kuupäevast võttis liini teenindamise üle [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Uus teenindaja tegi liinil 20A mitu muudatust: 15. veebruarist sai kesklinnas asunud lõpp-peatuse asemel lõpp-peatuseks [[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa tänava]] peatus, liin sai alguse Viru keskuse bussiterminalist ja lisati uus peatus Akadeemia tee [[Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|Pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=13.02.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Bussiliin teenindab tööpäeviti iga tund ja tipptundidel iga pooltund, laupäeval ja alates 1. maist 2019 ka pühapäeval ning riiklikul pühal iga 2 tunni tagant.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> 1. septembrist 2020 tihendati bussiliini seoses [[25 (Tallinna bussiliin)|bussiliini 25]] sulgemisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 1. augustist 2026 marsruut muutub ja liin hakkab kandma numbrit 19.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Marsruut == Liini 20A pikkus on ligikaudu 17 kilomeetrit ning buss läbib Tallinnas [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa. Liini lõpp-peatus on [[Saue vald|Saue vallas]] Laagri alevikus. Bussiliini marsruut on Viru keskusest järgmine: Narva mnt, Pärnu mnt, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Praegune marsruut |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+ !Viru keskus - Laagri alevik !Laagri alevik - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qfh0eravkn4okkcgpn6m17j68rd5ig4 0 522606 7206176 7202052 2026-08-01T21:10:31Z MorsMe 217455 7206176 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1967|number=21A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21|järgmine liin=21B|järgmine=21B (Tallinna bussiliin)|eelmine=21 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=21Abuss.jpg}} '''21A''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevadel. Väljumised 45 minuti-2 tunni tagant. Alates 1. augustist 2026 nimetatakse ümber liiniks 22.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |- |2026 | |Muudab liiniks [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Väike-Õismäe > Kakumäe=== *Väike-Õismäe parkla *'''Väike-Õismäe''' *Rukkilille *Meelespea *Sinilille *Sinilille *Haabersti ring *Sõba *Tanuma *Rocca al Mare *Hälli *Õismäe raba *Paljandi *Merirahu *Lesta *Kakumäe tee *Räime *Landi *Sooranna tee *Teeotsa *Soolahe tee *Kakumäe *'''Kakumäe''' {{col-break}} ===Kakumäe > Väike-Õismäe=== *'''Kakumäe''' *Soolahe tee *Teeotsa *Sooranna tee *Landi *Räime *Kakumäe tee *Tõnu *Vismeistri *Alemaa *Tuleraua *Pikaliiva *Sõba *Haabersti ring *Päevalille *Sinilille *Meelespea *Rukkilille *'''Väike-Õismäe''' *Väike-Õismäe parkla {{col-end}}{{teekaart}} [[Fail:21A Sõba peatuses.png|pisi|Sõba peatuses]] ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/ 21A. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ateptujto2kil3y4om3v4fksi5mkpkq 7206330 7206176 2026-08-02T07:04:25Z ~2026-34651-55 231505 7206330 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1967|number=21A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21|järgmine liin=21B|järgmine=21B (Tallinna bussiliin)|eelmine=21 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=21Abuss.jpg}} '''21A''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevadel. Väljumised 45 minuti-2 tunni tagant. Alates 1. augustist 2026 nimetatakse ümber liiniks 22.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Rocca Al Mare - Kakumäe - Haabersti - Ehitajate tee - Nõmme | |- |1974 |Autobussikoondis - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Kakumäe tee - Vana-Rannamõisa tee - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2005 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |- |2007 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |- |2026 | |Muutub liiniks [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Väike-Õismäe > Kakumäe=== *Väike-Õismäe parkla *'''Väike-Õismäe''' *Rukkilille *Meelespea *Sinilille *Sinilille *Haabersti ring *Sõba *Tanuma *Rocca al Mare *Hälli *Õismäe raba *Paljandi *Merirahu *Lesta *Kakumäe tee *Räime *Landi *Sooranna tee *Teeotsa *Soolahe tee *Kakumäe *'''Kakumäe''' {{col-break}} ===Kakumäe > Väike-Õismäe=== *'''Kakumäe''' *Soolahe tee *Teeotsa *Sooranna tee *Landi *Räime *Kakumäe tee *Tõnu *Vismeistri *Alemaa *Tuleraua *Pikaliiva *Sõba *Haabersti ring *Päevalille *Sinilille *Meelespea *Rukkilille *'''Väike-Õismäe''' *Väike-Õismäe parkla {{col-end}}{{teekaart}} [[Fail:21A Sõba peatuses.png|pisi|Sõba peatuses]] ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21B]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21a/a-b/ 21A. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 3emid069hqm76e80da407aq580ddm2c 0 522607 7206177 7191762 2026-08-01T21:11:23Z MorsMe 217455 7206177 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam 6|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1995 *2015 (tänasel kujul)|number=21B|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/21213-1/map|eelmine liin=21A|järgmine liin=22|järgmine=22 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=21Bbuss.jpg}} {{teekaart}} '''21B''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõikidel päevadel. Tööpäevadel on 7 väljumist ja nädalavahetuseti on 2 väljumist. Väljumised 2-4 tunni tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Balti jaam - Lille - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Lille - Balti jaam | |- |2015 |Balti jaam - Vababuse väljak - Taksopark - Paldiski mnt - Rocca al Mare kool - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Taksopark - Vabaduse väljak - Toompuiestee - Balti jaam |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Balti jaam > Kakumäe=== *'''Balti jaam''', 6. peatus *Linnahall *Viru *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Pirni *Humala *Mustjõe *Looga *Zoo *Mõisa *Rocca al Mare kool *Rocca al Mare *Hälli *Õismäe raba *Paljandi *Merirahu *Lesta *Kakumäe tee *Räime *Landi *Sooranna tee *Teeotsa *Soolahe tee *Kakumäe *'''Kakumäe''' {{col-break}} ===Kakumäe > Balti jaam=== *'''Kakumäe''' *Soolahe tee *Teeotsa *Sooranna tee *Landi *Räime *Kakumäe tee *Tõnu *Vismeistri *Alemaa *Tuleraua *Pikaliiva *Sõba *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Looga *Mustjõe *Humala *Pirni *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Koidu *Vabaduse väljak *Tõnismägi *Toompark *Balti jaam (Toompuiestee) *'''Balti jaam''' (Rannamäe tee) {{col-end}} ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] *[[21A]] *[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] *[[41B]] ==Välislingid== *[https://transport.tallinn.ee/#bus/21b/a-b/ 21B. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1kmb4t8azkd1ue2y490f3swo8t1bp6g 0 522614 7206170 7204914 2026-08-01T20:56:48Z ~2026-34651-55 231505 7206170 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*2000 *2026|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNRLP|uuendus=1. august 2026|suleti=2024|eelkäija=*[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]] (Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahel]] *[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]}} ''22'' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Väljumised 30-60 minuti tagant. Liin suleti 21. oktoobril 2024 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Vabaduse väljak | |- |2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Estonia |Suleti 21.10.2024 |- |2026 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe |Varem 21A |} == Peatused == {| class="wikitable" |+ !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7kg25q7pu7ruda936h8uktlnqsyo0gm 7206327 7206170 2026-08-02T07:03:43Z ~2026-34651-55 231505 7206327 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*2000 *2026|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNRLP|uuendus=1. august 2026|suleti=2024|eelkäija=*[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]] (Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahel]] *[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]}} ''22'' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Väljumised 30-60 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Vabaduse väljak | |- |2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Estonia |Suleti 21.10.2024 |- |2026 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe |Varem 21A |} == Peatused == {| class="wikitable" |+ !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] klrg71du87yqn6uvzpacnqkbblbsssf 0 522617 7206161 7205874 2026-08-01T20:36:03Z ~2026-34651-55 231505 7206161 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=24|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23A|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg|suleti=2022}} '''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruar 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juuli 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6-12 minuti tagant == Ajalugu == [[Fail:VOLVO 7900 in Tallinn.JPG|pisi|Mustamäe suunes]] {{teekaart}} {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |veebruar 2022 |- | colspan="4" |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]] |- |juuli 2022 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Vanasti [[24A|bussiliin 24A]] |- |august 2026 |Kadaka - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== *Kadaka *Akadeemia tee *Kaja *Szolnok *Lehola *Lepistiku *Siili *Linnu tee *Tedre *Koskla *Taksopark *Koidu *Tõnismägi *Vabaduse väljak *Estonia ==Vaata ka== *[[24A]]{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] dmznggyycad8ir7d3887pbcdr1qlnjf 0 523425 7205913 7149397 2026-08-01T12:07:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205913 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Žīguri vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Žīguru pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 110,96 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Žīguri]] | asendikaardi_pilt = Žīguru pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Viricas upes dīķis Žīguros 2002-09-14 - panoramio.jpg|pisi|Virica oja]] '''Žīguri vald''' ([[läti keel|läti]] ''Žīguru pagasts'') on [[vald (Läti)|vald]] Lätis [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]]. Vald asub [[Venemaa]] piiri ääres. Vald piirneb sama piirkonna [[Vecumi vald|Vecumi]], [[Susāji vald|Susāji]] ja [[Vīksna vald|Vīksna valla]] ning Alūksne piirkonna [[Liepna vald|Liepna vallaga]], samuti ka Pihkva oblasti [[Palkino rajoon|Palkino]] ja [[Põtalovo rajoon]]iga. Valla pindala on 111 km². 2016. aasta seisuga elas seal 694 inimest.<ref name="Fzr6Z" /> Valla keskus on [[Žīguri]] küla. Vallamaja asub aadressil Ciemata iela 4, vallavanem on Oļegs Kesks.<ref name="tnB3z" /> Aastal 2011 olid valla elanikest 74,48 % [[lätlased]] ja 23,85 % [[venelased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-09-30 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla tähtsamad jõed on [[Liepna jõgi]], [[Bolupe]] ja [[Veda jõgi]]. Aastal 1958 sai [[Abrene rajoon]]is Sosnīca külanõukogus asunud Žīguri [[alev]]i staatuse, millega liideti ka osa Pļeševa külanõukogu alasid. Aastal 1959 liideti Žīguriga osa likvideeritavast Sosnīca külanõukogust ([[kolhoos]]ide «Gaišais rīts» ja «Jaunkatleši» maad) ja moodustati Žīguri maapiirkond. Žīguri kaotas alevi staatuse aastal 1990 ja küla ning maapiirkond liideti ühiseks Žīguri vallaks.<ref name="3W3up" /> Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald [[Balvi rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Viļaka piirkond]]a. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Cirnava muinaskalmed ehk Sõjakalmed.<ref name="QHUp5" /> Looduskaitse all on Zelma kask, Ussikuusk, Līkāse mänd, Seimaņi tamm, Katleši kalmistu Suur mänd, Stārķase mänd ja Šalgunova kask. Valda jäävad ka 64 ha suurune Posolnīca hoiuala ja 98 ha suurune Zodāni soo hoiuala ning osaliselt ka 7842 ha suurune [[Vecumi metsade looduspark]].<ref name="NhMKy" /> Vallas on üksteist küla. Valla keskuses [[Žīguri]]s (''lielciems'') oli aastal 2018 603 elanikku. Teised valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Brizgova 3 elanikuga aastal 2018, Cirnova 6 elanikuga aastal 2016, Gārša 5 elanikuga aastal 2018, Glazunova 2 elanikuga aastal 2007, Jaunkantoris 1 elanikuga aastal 2018, Katleši 15 elanikuga aastal 2018, Pritikova 2 elanikuga aastal 2018, Sasnīcas 1 elanikuga aastal 2018, Šalgunova 1 elanikuga aastal 2018 ja Žeigurova. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="S9DGn" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Fzr6Z">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="tnB3z">[https://web.archive.org/web/20181002020449/http://vilaka.lv/index.php?page=kontakti Viļakas novads], vaadatud 30.09 2018</ref> <ref name="3W3up">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="QHUp5">[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=%C5%BD%C4%ABguru+pagasts&region=0&group=1&type=0 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 29.06 2017</ref> <ref name="S9DGn">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Balvi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Balvi piirkond]] mucaeha8xtan3rzodlr5ma7oeobgav6 0 524748 7206331 7205876 2026-08-02T07:06:06Z ~2026-34651-55 231505 7206331 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |2026 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] foaqvk0s0mrb4psdno4oiqnrc8c15kg 0 527626 7206415 7205817 2026-08-02T09:47:44Z ~2026-34651-55 231505 7206415 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=august}} {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kaubamaja|number=81|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud, asendatud trolliliiniga|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/81/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=80|järgmine liin=82|järgmine=82 (Tallinna bussiliin)|eelmine=80 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/81/a-b]|uuendus=21. juuli 2026|pilt=81buss.png|läbi=Mustamäe tee|eelkäija=[[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]]|avati=2018, 2024 (Tänasel kujul)|suleti=2018,}} '''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |juuli 2017 |Reisisadam - Kakumäe sadam |juuli 2017 | |- |november 2024 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | |muutus [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Mustamäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Mustamäe |- |Akadeemia tee Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9yotzab8v5dzss4bu3h7lt4cbyo4ljr 7206416 7206415 2026-08-02T09:48:55Z ~2026-34651-55 231505 7206416 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=august}} {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kaubamaja|number=81|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud, asendatud trolliliiniga|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/81/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=80|järgmine liin=82|järgmine=82 (Tallinna bussiliin)|eelmine=80 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/81/a-b]|uuendus=2. august 2026|pilt=81buss.png|läbi=Mustamäe tee|eelkäija=[[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]]|avati=*2017 *2024 (Tänasel kujul)|suleti=*2017 *2026}} '''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |juuli 2017 |Reisisadam - Kakumäe sadam |juuli 2017 | |- |november 2024 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja | |muutus [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+ !Mustamäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Mustamäe |- |Akadeemia tee Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] r5eb7klm5hks8uk3nszku4wtfoyumgj 0 528490 7206196 7102225 2026-08-01T22:15:11Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206196 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Connor McDavid 07042015.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|Venemaa 2016]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|U20 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|Kanada 2015]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|U18 Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta jäähoki U18 maailmameistrivõistlused|Venemaa 2013]]|}} }} [[File:Connor McDavid (9525014410).jpg|thumb|McDavid Erie Ottersis (2013)]] '''Connor Andrew McDavid''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1997]] [[Richmond Hill]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähoki]]mängija, keskmängija. Ta on [[NHL]]-i klubi [[Edmonton Oilers]]i [[kapten (jäähoki)|kapten]]. 2015. aastal valis Edmonton Oilers ta NHL-i ''[[NHL-i draft|draft]]''{{'}}is [[NHL-i drafti esimeste valikute loend|esimese]] valikuna. Hooajal 2016–17 lõi ta NHL-is 30 väravat ja andis 70 väravasöötu. Kokku kogus ta põhihooajal 100 punkti, millega oli liigas esikohal. Ta pälvis selle eest McDavid auhinna [[Art Ross Trophy]], kusjuures sai temast nooruselt kolmas mängija, kes on selle auhinna on võitnud; ainult [[Sidney Crosby]] ja [[Wayne Gretzky]] võitsid selle auhinna nooremalt. Samuti oli ta põhihooajal Oilersi suurim väravakütt. Samal hooajal pälvis ta liiga hooaja väärtuslikumale mängijale antava [[Hart Memorial Trophy]]. Läänekonverentsi poolfinaalis kaotas Oilers [[Anaheim Ducks]]ile tulemusega 4:3. Hooajal 2017–18 oli ta liigas ta esikohal kogutud punktidega (kokku 108) ja pälvis teist korda järjest auhinna Art Ross Trophy. Ta lõi kokku 41 väravat ning sel hooajal suutis temast enam väravaid lüüa ainult [[Pittsburgh Penguins]]i mängija [[Jevgeni Malkin]] (42 väravat). Oilers sel hooajal aga väljalangemismängudele ei pääsenud. == Välislingid == * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=160293 Connor McDavid veebisaidil hockeydb.com] {{JÄRJESTA:McDavid, Connor}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 2oyewb7gnqics0ozm1r3puk6mcl002k 0 529737 7206210 6798548 2026-08-01T22:33:02Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206210 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = David Neres 2017.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} }} [[File:Club Brugge x SL Benfica 07.png|200px|thumb|right|Neres Benficas (2023)]] '''David Neres Campos''' (sündinud [[3. märts]]il [[1997]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Itaalia kõrgliigaklubis [[SSC Napoli|Napoli]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Neres alustas karjääri kodulinnaklubis [[São Paulo FC|São Paulo]]. Debüüdi Brasiilia kõrgliigas tegi ta 17. oktoobril 2016. Esimese värava lõi ta juba viis päeva hiljem mängus [[Associação Atlética Ponte Preta|Ponte Preta]] vastu.<ref>[http://globoesporte.globo.com/sp/futebol/brasileirao-serie-a/jogo/22-10-2016/sao-paulo-ponte-preta/ "Promessa faz primeiro gol, São Paulo bate a Ponte Preta e mantém embalo"]. Globo Esporte. 22.10.2016. Vaadatud 2.12.22018</ref> Kokku lõi ta sel hooajal Brasiilia kõrgliigas kolm väravat. 2017. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga [[Amsterdami Ajax]]. Esimese värava Hollandi kõrgliigas lõi ta sama aasta 2. aprillil mängus [[Feyenoord]]i vastu. Hooajal [[Eredivisie hooaeg 2017–2018|2017–18]] lõi ta Hollandi kõrgliigas 32 mänguga kokku 14 väravat. Ta oli sellega sel hooajal liigas klubi suurim väravakütt. Hooaegadel [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]] ja [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]] tuli ta Ajaxiga Hollandi meistriks. 2022. aasta jaanuaris liitus ta Donetski Šahtariga. Sama aasta veebruaris alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi]] tõttu Ukrainasse ei saanud ta Donetski Šahtaris kordagi mängida. 2022. aasta juunis sõlmis ta viieaastase lepingu Portugali kõrgliigaklubiga [[Lissaboni Benfica]].<ref>{{cite web|url= https://www.slbenfica.pt/pt-pt/agora/noticias/2022/06/20/futebol-benfica-oficial-david-neres-contratacao |title= Neres é do Benfica!|date=20 June 2022|language=pt|publisher=[[S.L. Benfica]]|access-date=20 June 2022}}</ref> Hooajal 2022/23 tuli ta Benficaga Portugali meistriks. 2024. aasta augustis sõlmis ta lepingu Napoliga.<ref>{{cite web|publisher=Napoli|url=https://sscnapoli.it/il-napoli-ufficializza-lacquisto-di-david-neres/|title=Il Napoli ufficializza l’acquisto di David Neres|date=21 August 2024|access-date=21 August 2024|language=it}}</ref> Debüüdi Brasiilia jalgpallikoondises tegi Neres 26. märtsil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 9. juunil 2019 sõprusmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu. Brasiilia koondisega võitis ta [[2019. aasta Copa América]]. == Saavutused == ;Ajax *[[Eredivisie]] (2): [[Eredivisie hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Eredivisie hooaeg 2020–2021|2020–21]] *[[KNVB beker]] (2): 2018–19, 2020–21 ;Benfica *[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2022–2023|2022–23]] *[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2023 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://sscnapoli.it/en/player-details/?id=1638 Profiil SSC Napoli kodulehel] {{JÄRJESTA:Neres, David}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:São Paulo FC mängijad]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:Lissaboni Benfica jalgpallurid]] [[Kategooria:SSC Napoli mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] gnrjcbhi957mwweaehnluynq2rizt3i 0 532662 7206262 6707184 2026-08-02T04:31:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206262 wikitext text/x-wiki '''Andrew Bovell''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1962]]) on [[Austraalia]] [[näitekirjanik]], [[dramaturg]] ja [[stsenarist]]<ref name="a5871">{{Netiviide |url=https://www.austlit.edu.au/austlit/page/A5871 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2019-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190104231246/https://www.austlit.edu.au/austlit/page/A5871 |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Eluloolist == Ta sündis [[Lääne-Austraalia]]s [[Kalgoorlie]]s ja lõpetas [[Perth (Austraalia)|Perthis]] keskkooli. Õppis Lääne-Austraalia ülikoolis (''University of Western Australia''), lõpetas selle [[bakalaureusekraad]]iga ning pärast seda asus õppima Victoria Kunstikolledži (''Victorian College of Arts'') draamakooli [[Melbourne]]'is, mille on lõpetanud. Praegu elab [[Adelaide]]'is [[Lõuna-Austraalia]]s. == Looming == Pärast mitmesuguseid karjäärikatsetusi hakkas Andrew Bovell kutselise kirjanikuna kirjutama 1980. aastate lõpul. 1985. aastal sai ta Austraalia valitsuselt Literature Board Fellowship-nimelise toetuse ja kaks aastat hiljem alustas residentkirjanikuna koostööd Melbourne'i teatriga Melbourne Workers Theatre. Kuulsaim tema varajastest näidenditest on "After Dinner", mis esietendus Melbourne'is [[La Mama (teater)|La Mama teatris]] 1988. aastal. 1991. aasta lõpuks oli näidendit lavastatud [[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]] teatrites vähemalt 12 korda. Selle ja ühe teise 1988. aasta näidendi, "The Ballad of Lois Ryan", on Andrew Bovell välja andnud ka [[romaan]]idena. 1989. aastal töötas Bovell residentkirjanikuna Melbourne Theatre Companys, 1991. aastal Darwin Theatre Companys ja 1994. aastal Edith Cowani Ülikooli (''Edith Cowan University'') juures Perthis. 1997. aasta osales Bovell ühena paljudest kirjanikest suures koostööprojektis (koos [[Janis Balodis (kirjanik)|Janis Balodis]]e, [[Nick Enright]]i, [[Michael Gurr]]i, [[Daniel Keene]]'i, [[Joanna Murray-Smith]]i, [[Debra Oswald]]i, [[Alison Croggon]]i (laulutekstid) ja [[Alan John]]iga (muusika)) [[Deidre Rubenstein]]i muusikalavastuse "Confidentially Yours kallal", mis etendus järgmisel, 1998. aastal [[Playbox Theatre]]'is<ref name="a5871" />. Andrew Bovell kirjutas lavastuse jaoks paar lugu, mida ta hiljem kasutas ka [[film]]i "Lantana" [[stsenaarium]]is<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Deidre_Rubenstein</ref>. == Teosed == ==== Näidendid ==== * "After Dinner" (1988) * "The Ballad of Lois Ryan" (1988) * Scenes from a Separation (1995) * "Speaking in Tongues" (1996) * "Who's Afraid of the Working Class?" (1998) * Ship of Fools (1999) * "Holy Day" (2001) * "When the Rain Stops Falling" (2008) * "The Secret River" (2013, dramatiseering [[Kate Grenville]]'i romaanist "The Secret River"<ref>{{Netiviide |url=https://blogs.crikey.com.au/curtaincall/2013/01/17/review-the-secret-river-sydney-festival-sydney-theatre/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-04 |arhiivimisaeg=2019-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190104232527/https://blogs.crikey.com.au/curtaincall/2013/01/17/review-the-secret-river-sydney-festival-sydney-theatre/ |url-olek=ei tööta }}</ref>(eesti keeles "Salajane jõgi", tõlkinud Indra Feldman)) * "Things I Know To Be True" (2017, eesti keeles "Surmkindlad asjad siin elus", tõlkinud [[Liis Aedmaa]] ja [[Laura Kalle]] (2018)<ref>https://kultuur.err.ee/885802/galerii-ugalas-algasid-lavastuse-surmkindlad-asjad-siin-elus-proovid</ref>) ==== Filmistsenaariumid ==== * "Strictly Ballroom" (1992) koos [[Baz Luhrmann]]i ja [[Craig Pearce]]'iga * "Head On" (1998) koos [[Mira Robertson]]i ja [[Ana Kokkinos]]ega * "Lantana" (2001) * "Blessed" (2009) * "The Book of Revelation" (2006) * "Edge of Darkness" (2010, eesti keeles "Pimeduse äärel") * "A Most Wanted Man" (2014, eesti keeles "Kõige tagaotsitum mees", [[John le Carré]] samanimelise romaani põhjal) * "Iris" (2016) <ref>https://www.imdb.com/name/nm0100597/</ref> == Tunnustus == * 2001 [[Australian Centenary Medal]]<ref>https://www.imdb.com/name/nm0100597/bio?ref_=nm_ov_bio_sm</ref> * 2008 Victorian Premier’s Literary Award ja Queensland Premier’s Literary Award "When the Rain Stops Falling" eest * 2015 [[Don Dunstani auhind]] (''Don Dunstan Award'')<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Don_Dunstan</ref> * 2017 Patrick White Fellowship<ref>[http://www.awgpathways.com.au/prime/andrew-bovell/ Andrew Powell. - awgpathways.com]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.awgpathways.com.au/prime/andrew-bovell/ Artikkel Austraalia kirjanike assotsiatsiooni AWG portaalis Pathways] * [https://www.goodreads.com/search?utf8=%E2%9C%93&q=Bovell+Andrew&search_type=books Raamatuarvustusi Goodreadsis] * [https://www.imdb.com/name/nm0100597/?ref_=fn_al_nm_1 Andrew Bovell portaalis IMDB] * [https://australianplays.org/playwright/CP-bovwil Andrew Bovell australianplays.org lehel] * [https://www.hlamgt.com.au/client/andrew-bovell/ Andrew Bovell Sidney teatriagentuuri HLA portaalis hlamgt.com.au] {{JÄRJESTA:Bovell, Andrew}} [[Kategooria:Austraalia kirjanikud]] [[Kategooria:Näitekirjanikud]] [[Kategooria:Stsenaristid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] sw3zk4791h2b4o0dvvdn9b5d5b150bw 0 534591 7206141 7158666 2026-08-01T20:13:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206141 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Ago Kõrgvee''' (sündinud [[13. mai]]l [[1954]]) on eesti [[arst]] ([[anestesioloog]]-intensiivravi arst ja [[kardioloog]]). Ta lõpetas [[1979]]. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, oli seejärel anestesioloogia ja [[intensiivravi]] eriala [[internatuur]]is ning kliinilise ja eksperimentaalse [[kardioloogia]] alal [[aspirantuur]]is. [[1980]]. aastal asus Ago Kõrgvee tööle Tartu Kliinilise Haigla reanimatsiooni osakonnas [[reanimatoloog]]ina. 1984–1999 oli ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum|Tartu Maarjamõisa Haigla]] erakorralise kardioloogia osakonna kardioloog-intensiivraviarst, 1990–1994 Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku maksatransplantatsiooni programmi juhtiv anestesioloog-intensiivraviarst. 1994–2001 oli ta [[Tartu Kiirabi]] peaarsti asetäitja, 2001–2020 SA Tartu Kiirabi juhatuse liige, sh 2006–2020 juhatuse esimees.<ref>[https://tartu.postimees.ee/6942460/tartu-kiirabi-juht-pani-kriisi-ajal-ootamatult-ameti-maha Tartu kiirabi juht pani kriisi ajal ootamatult ameti maha, Tartu Postimees, 6. aprill 2020]</ref> 2000. aastast oli ta ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliiniku direktor. Aastatel 2021–2024 oli ta [[Narva Haigla]] juhatuse esimees.<ref>[https://www.narva.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zLYqb6NSJ8rj/content/narva-haigla-uus-juht-on-doktor-ago-korgvee/]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120274338/narva-haigla-noukogu-vabastas-ametist-dr-ago-korgvee-uueks-juhiks-saab-ullar-lanno Narva haigla nõukogu vabastas ametist dr Ago Kõrgvee. Uueks juhiks saab Üllar Lanno. Delfi, 29.02.2024]</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sergei Mihhailov {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Kohus mõistis Narva haiglalt endise juhi kasuks välja 86 000 eurot |url=https://www.err.ee/1610030326/kohus-moistis-narva-haiglalt-endise-juhi-kasuks-valja-86-000-eurot |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ago Kõrgvee on kaasaegse Eesti kiirabisüsteemi rajaja ja eestvedaja, tema eestvedamisel loodi 2000. aastal Tartusse Eesti esimene [[erakorralise meditsiini osakond]]. Ta on Eesti Kiirabiliidu juht. Ta on koostanud raamatu "Ägeda müokardiinfarkti haiglaeelne käsitlus" (Atlex, 1999). ==Tunnustus== *2002 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<nowiki><ref></nowiki>{{EVkavaler|1548}}</ref> *2017 [[Tartumaa Kuldne Tammeoks]] *2019 [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref>[https://tartu.ee/en/node/9381 Volikogu nimetas Tartu aukodanikud] Tartu linna koduleht, 25.01.2019</ref> *2025 [[Narva teenetemärk]] ==Isiklikku== Ago Kõrgvee poeg on anestesioloog ja intensiivraviarst [[Lauri Kõrgvee]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.pealinn.ee/tagid/koik/ago-korgvee-inimesed-on-hairekeskusele-ka-valetanud-et-kindlasti-n189687 Ago Kõrgvee: inimesed on häirekeskusele ka valetanud, et kindlasti abi saada], Pealinn, 28. märts 2017 * [https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/12/02/doktor-ago-korgvee-eesti-tervishoiust-mina-ei-taha-olla-halva-sonumi-tooja-aga-jargmine-streik-oleks-asjade-loomulik-jatk Doktor Ago Kõrgvee Eesti tervishoiust: mina ei taha olla halva sõnumi tooja, aga järgmine streik oleks asjade loomulik jätk], Seitsmesed Uudised/TV3, 2. detsember 2016 * [https://www.err.ee/321713/ago-korgvee-kiirabiteenus-ei-ole-mugavusteenus Ago Kõrgvee: kiirabiteenus ei ole mugavusteenus], ERR, 10. november 2013 * [https://www.med24.ee/erakorraline-meditsiin/ago-k%C3%B5rgvee-kiirabi-n%C3%A4eb-probleeme-sageli-esimesena Ago Kõrgvee: kiirabi näeb probleeme sageli esimesena], Med24, 11. juuli 2013 * [http://podcast.kuku.ee/2009/10/04/kukul-kulas-2009-10-04/ "Kukul külas: Ago Kõrgvee"], [[Kuku Raadio]], 4. oktoober 2009, saatejuht Liis Raidma * [https://www.kliinikum.ee/leht/uudised/1813-dr-ago-korgvee-nimetati-tartu-aukodanikuks? Dr Ago Kõrgvee nimetati Tartu aukodanikuks], Kliinikumi Leht, 4. märts 2019 {{JÄRJESTA:Kõrgvee, Ago}} [[Kategooria:Eesti anestesioloogid]] [[Kategooria:Eesti kardioloogid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] kdox4jcgia4weaikhoronyisdtle7i9 0 541131 7206238 7015203 2026-08-02T00:11:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206238 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Akvamariinsinine |hex=a3f0f0|tekstivärv=gray |r=163|g=240|b=240|rgbspace=[[sRGB]] |h=180|s=32|v=94 |cmyk=CMYK|c=37|m=0|y=11|k=0 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Akvamariinsinine |hex=9dc3d4|tekstivärv=white |r=157|g=195|b=212|rgbspace=[[sRGB]] |h=199|s=26|v=83 |cmyk=CMYK|c=26|m=8|y=0|k=17 |allikas=Pantone 14-4313 Aquamarine }} {{Värvikast |nimetus=Aquamarine (HTML) |hex=7fffd4|tekstivärv=gray |r=127|g=255|b=212|rgbspace=[[sRGB]] |h=160|s=50|v=100 |cmyk=CMYK|c=46|m=0|y=31|k=0 |allikas=htmlcsscolor.com }} '''Akvamariinsinine''' ([[ladina keel]]est ''aqua marina'' 'merevesi') on [[Sinine|siniste]] värvitoonide hulka kuuluv värvus, õrnalt roheka suunas kalduv hele kuni valkjas sinine<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/akvamariinsinine/1?ieuser=false{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Nimetus tuleb samavärvilise [[vääriskivi]] [[akvamariin]]i nimetusest. Toon on võrreldes [[Türkiissinine|türkiissinisega]] heledam ja kahvatum. == Pildid == <gallery> Fail:Beryl-209736.jpg|Looduslik akvamariin Fail:Beryl-146038.jpg|Looduslik akvamariin Fail:Aquamarin cut.jpg|Lihvitud akvamariin Fail:016 arte antica, testa di imperatrice in acquamarina, forse matidia, II sec, restaurato in oro alla base.JPG|Keisrinna pea, lõigatud akvamariinist. [[Vana-Rooma]] juveelitöö Fail:19th century Monstrance once belonging to Infanta Benedita of Portugal, Centro de Apoio Social de Runa, Portugal.jpg|[[Monstrants]] akvamariinidega. 19. sajand, Portugal Fail:Aquamarine brooch (Faberge).jpg|Faberge juveelitööstuses tehtud akvamariinpross, u 1908–1917 </gallery> == Variatsioonid == Prantsuskeelne värvinimetuste portaal pourpre.com annab akvamariinsinise (''aigue-marine'') vasteks toonivahemiku heledast erksinisest selle kahvatuma variandini {{värviruut|#79F8F8|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#85F8F8|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#92F9F9|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#9FFAFA|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#ACFBFB|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#B9FCFC|ääris=#FFFFFF}} <ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/aigue-marine |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-06-05 |arhiivimisaeg=2019-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190523225934/http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/aigue-marine |url-olek=ei tööta }}</ref>. Pantone värvitoon 14-4313 ''Aquamarine''<ref>{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/connect/14-4313-TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-06-11 |arhiivimisaeg=2023-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230611133047/https://www.pantone.com/connect/14-4313-TCX |url-olek=ei tööta }}</ref> sisaldab pisut punast ja on pastelsem ja murtum kui läbipaistvana mõjuv loodusliku akvamariini värvus {{värviruut|#9dc3d4|ääris=#FFFFFF}}. [[Veebivärvid|Veebivärv]] ''Aquamarine'' on väga ere sinise ja rohelise vahele jääv hele toon {{värviruut|#7fffd4|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=http://www.html-color-names.com/aquamarine.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-20 |arhiivimisaeg=2019-04-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190403151516/http://www.html-color-names.com/aquamarine.php |url-olek=ei tööta }}</ref>. Loodusliku akvamariini sinise värvusega sarnanevad toonilt veebivärvid ''LightCyan'' {{värviruut|#e0ffff|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=http://www.html-color-names.com/lightcyan.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-20 |arhiivimisaeg=2019-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190409094313/http://www.html-color-names.com/lightcyan.php |url-olek=ei tööta }}</ref> ja ''PaleTurquoise'' {{värviruut|#afeeee|ääris=#FFFFFF}} <ref>{{Netiviide |url=http://www.html-color-names.com/paleturquoise.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-20 |arhiivimisaeg=2019-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190220153033/http://www.html-color-names.com/paleturquoise.php |url-olek=ei tööta }}</ref>. RAL Design värvivaliku toon 200 60 30 ''Aquamarinblau'' on mitte kahvatu, vaid puhta türkiissinisega sarnaneva värvusega {{värviruut|#48A4A5|ääris=#FFFFFF}} <ref>https://www.ral-farben.de/content/anwendung-hilfe/all-ral-colours-names/overview-ral-design-colours.html</ref>. == Akvamariinsinine looduses == Mineraalidest võivad akvamariinsinise värvusega olla peale [[berüll]]i ka [[topaas]], [[amasoniit]] ja [[varistsiit]]. [[Uraan]] paistab teleskoobis kahvatu roheka-helesinise kettana, sest selle planeedi [[metaan]]ist [[atmosfäär]] neelab tugevasti [[päikesekiirgus]]e kollast ja punast osa<ref>http://opik.obs.ee/osa2/ptk08/box01.html</ref>. Samal põhjusel võib selge vesi paista päikesevalguses akvamariin- või [[Türkiissinine|türkiissinisena]]. Akvamariinsinine on hele- või rohekassinine [[Silmavärvus|silmavärvus]], mis esineb [[Tongkingi kass|tongkingi kass]]idel<ref>[https://core.ac.uk/download/pdf/14486682.pdf K. Tihanov. Kasside tõuaretuse inglise-eesti oskussõnastik. Magistritöö. Tartu, 2011]</ref>. <gallery> Fail:Topaz-258638.jpg|Sinist värvi topaas Fail:Amazonite (Crystal Peak, Teller County, Colorado, USA) 1 (34073585601).jpg|Amasoniit Fail:Callais Neolithique Musée Vannes 19082012 02 B.jpg|Varistsiithelmestest kaelakee neoliitikumist, 4500–4000 eKr. Fail:Uranus2.jpg|Planeet [[Uraan]] teleskoobis Fail:Aquamarine Water.jpg|Akvamariinsinine vesi [[Huroni järv]]es, [[Kanada]] File:Brown-mink.JPG|Tongkingi kass iseloomulikku värvi silmadega </gallery> == Kasutamine == Värv seostub puhtuse, kerguse ja läbipaistvusega<ref name="arhiivikoo" />. Kirjanduses seostatakse akvamariinsinist taeva või vee värvusega<ref>http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=akvamariinsinine&F=M</ref><ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/akvamariinsinine/1{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Seinavärvina loob sisekujunduses tüüne ja rahuliku mulje. Armastatud valik vannitubades ja kümblusruumides<ref>{{Netiviide |url=https://www.sadolin.ee/et/inspiratsioon/pehmendage-jahedat-sinist-neutraaltoonidega |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-20 |arhiivimisaeg=2019-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190320210208/https://www.sadolin.ee/et/inspiratsioon/pehmendage-jahedat-sinist-neutraaltoonidega |url-olek=ei tööta }}</ref>. Tekstiilides ja riietuses loob mulje kaalutusest ja õhulisusest. Pastelse heleda toonina võimaldab kombineerimist nii neutraalvärvustega kui ka keskmiselt kromaatiliste toonidega, nagu violett või liivakollane<ref>{{Netiviide |url=https://fashionisers.com/2014/05/09/how-to-wear-the-aquamarine-color-trend/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-20 |arhiivimisaeg=2019-03-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190320210210/https://fashionisers.com/2014/05/09/how-to-wear-the-aquamarine-color-trend/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Värvinimetust kasutatakse kõige sagedamini tekstiilide, rõivaesemete ja aksessuaaride, aga ka klaasi<ref>https://www.zarahome.com/ee/special-prices/akvamariinsinine-klaasist-vaas-c1020216002p300945658.html{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> värvuse kirjeldamisel. Tiziano pastellipaberi akvamariinsinine toon originaalnimetusega ''acqua marina'' on eesti keelde tõlgitud kui ''veesinine''<ref>http://www.arte.ee/et/a/pastellipaber-tiziano-160g-50x65-veesinine</ref>. == Vaata ka == * [[türkiissinine]] * [[jääsinine]] * [[lõunameresinine]] * [[mereroheline]] * [[vesiroheline]] == Viited == {{viited}} {{Sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] aeqrnw3jh9h3zjvz1cq9r6e9aey17z6 0 541642 7206385 6145434 2026-08-02T08:44:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206385 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Artur_Ávila_(cropped).jpg|pisi|Artur Ávila (2012)]] '''Artur Ávila Cordeiro de Melo''' (sündinud [[29. juuni]]l [[1979]] [[Rio de Janeiro]]s [[Brasiilia]]s<ref name="imp2"/>) on [[Brasiillased|brasiilia]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[matemaatik]], [[Brasiilia Teaduste Akadeemia]] liige; esimene [[ladinaameeriklased|ladinaameeriklasest]] [[Fieldsi medal]]i kavaler (2014). Ta lõpetas [[Rio de Janeiro Föderaalne Ülikool|Rio de Janeiro Föderaalse Ülikooli]] ja sai 2001. aastal [[Rio de Janeiro]] asuvast [[Puhta ja Rakendusliku Matemaatika Riiklik Instituut|Puhta ja Rakendusliku Matemaatika Riiklikust Instituudist]] (IMPA) doktorikraadi ([[doktoritöö]] "Bifurcations of unimodal maps: the topological and metric picture"; juhendaja [[Welington de Melo]]). Seejärel siirdus [[Prantsusmaa]]le, kus töötas mitmes uurimisasutuses, sealhulgas [[Pariis]]is asuvas [[Teadusuuringute Keskus]]es (CNRS), kus edutati 2008. aastal uurimisdirektoriks. 2018. aastast on ta [[Zürichi Ülikool]]i matemaatikainstituudi professor<ref name="mat" />. Ühtlasi on Ávila 2009. aastast IMPA erakorraline teadur<ref name="imp2" /><ref name="imp" />. Tema töögraafiku kohaselt viibib ta pool aastat [[Euroopa]]s ja seejärel pool aastat Rio de Janeiros. Teadlasena on Ávila peamised uurimissuunad [[matemaatika]]s [[Dünaamiline süsteem|dünaamilised süsteemid]] ja [[spektraalteooria]]. 2014. aastal [[Seoul]]is toimunud [[Rahvusvaheline Matemaatikute Kongress|Rahvusvahelise Matemaatikute Kongressi]] (IMC) avatseremoonial anti kätte Fieldsi medalid, sealhulgas Ávilale, kes sai medali "suure panuse eest [[Dünaamiline süsteem|dünaamiliste süsteemide teooriasse]], mis on muutnud selle allharu nägu tänu ideele kasutada [[renormalisatsioon]]i ühendava põhimõttena"<ref name="mat2" />. Ávilal on nii Brasiilia kui ka Prantsusmaa [[kodakondsus]].<ref name="imp2" /> ==Tunnustus== [[Pilt:FieldsMedalFront.jpg|pisi|100px|Fieldsi medal]] *2006 – [[Prantsuse Teadusuuringute Keskus]]e [[CNRS-i pronksmedal]] kategoorias "Matemaatika, füüsika, geoteadused ja astronoomia" *2009 – [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] [[Jacques Herbrandi auhind]] *2013 – [[The World Academy of Science]]'i [[TWAS-i auhind]] kategoorias "Matemaatika" *2013 – valiti [[Brasiilia Teaduste Akadeemia]] täisliikmeks<ref name="abc"/> *2014 – [[Fieldsi medal]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="imp2">[https://web.archive.org/web/20190325052943/http://w3.impa.br/~avila/cur.pdf Curriculum vitae]. impa.br</ref> <ref name="mat">[https://www.math.uzh.ch/index.php?id=people&key1=4090 Prof. Dr. Artur Avila]. math.uzh.ch</ref> <ref name="imp">[https://impa.br/page-noticias/artur-avila-troca-franca-por-suica-mas-continua-no-impa/ Artur Avila troca França por Suíça, mas continua no IMPA]. impa.br</ref> <ref name="mat2">[https://www.mathunion.org/imu-awards/fields-medal/fields-medals-2014 Fields Medals 2014]. mathunion.org</ref> <ref name="abc">[https://web.archive.org/web/20190819172821/http://www.abc.org.br/membro/artur-avila-cordeiro-de-melo/ Artur Ávila Cordeiro de Melo]. abc.org.br</ref> }} ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[http://w3.impa.br/~avila/ Artur Ávila koduleht] {{JÄRJESTA:Ávila, Artur}} [[Kategooria:Prantsuse matemaatikud]] [[Kategooria:Brasiilia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] myfghdebkxfpiuc7964kgy0xxrc7kc3 0 542592 7206441 7072105 2026-08-02T11:37:07Z Estopedist1 278 paljudes vikides eraldi art 7206441 wikitext text/x-wiki '''Aeglane fokstrott''' (inglise keeles ''foxtrot'') on standardtantsude hulka kuuluv seltskonnatants. Aeglane fokstrott on sujuv ja progressiivne tants, mida iseloomustavad pikad ja edasiliikuvad liigutused üle tantsupõranda. See on tantsitud peamiselt [[bigbänd]]i (sageli vokaal) muusika saatel. Välja arendatud 1910. aastatel, jõudis fokstrott oma populaarsuse kõrgpunkti 1930. aastatel ning seda tantsitakse tänapäevalgi. [[Fail:Aeglane fokstrott.jpg|pisi|Standardtantsud Eesti karikavõistlustel]] ==Ajalugu== Aeglase fokstroti nimetuse kujunemisel on tegemist sõnamänguga. Otseses tõlkes tähendab sõna “foxtrot” rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Väidetakse, et nimi võis tulla hoopis ühe kuulsa ameerika muusiku, [[Harry Fox]]i järgi. Ameerika koomik [[Harry Fox]] (tõlkes 'rebane') kasutas oma vodevillides omapärast kõndimisviisi. Ka [[Harry Fox]]i ennast süüdistatakse tantsu nime tekkes, kuna rebane kõnnib, jalad enda all nii, et tekib ainult üks rida jälgi. Nii tantsitigi, jalg jala ette astudes, kuni 1950. aastal pakkus “[[Täiustatud tantsutehnikaõpik]]” mugavama, kahel liinil astumisviisi. Tegelikult on tants vanem kui [[aeglane valss]], mistõttu fokstroti figuure kanti üle ka [[Aeglane valss|aeglasse valssi]]. [[Eesti]]s on aeglane fokstrott võistluste seisukohast viimane õpitav [[Standardtantsud|standardtants]], mida hakatakse tantsima alates C-klassist. Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti [[standardtantsud]]e aluseks ning seda õpetatakse ka ühe esimese tantsuna. Arvatakse, et enamik [[võistlustants]]e ongi välja kasvanud fokstrotist, ka [[sving]] ja [[Rokkmuusika|rokk]], millest omakorda arenes [[džaiv]]. Niisiis ei olegi [[Ladina-Ameerika tantsud|Ladina-Ameerika]] ja [[standardtantsud]] üksteisest nii kaugel, kui vahel arvata võiks. [[Inglismaa]]l peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks [[võistlustants]]uks. [https://www.twist.ee/standardtantsud/fokstrott-ja-quickstep/] Aeglane fokstrott sündis 1912. aastal [[Põhja-Ameerika]]s, pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] levis [[Euroopa]]sse koos ''[[ragtime]]''-muusikaga ([[džäss]]i eelkäija). Populaarseks said ''charleston'', ''[[shimmy]]'', ''[[black bottom]]'', mis ka kadusid kiiresti, kuid fokstrott jäi. 1927. aastal kirjeldati viimast kui libisevat ja tasast tantsu, sarnanedes kõige enam loomuliku kõnniga. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpuaastatel koosnes fokstrott peamiselt kõnnist, kolmiksammust ja ''spin''-pöördest, 1918. aastal lisandus [[laine]] (''wave - “jazz rolli”'' nime all). 1920. aastal tänu [[Josephine Bradley]] ja [[George Knox Anderson|G. K. Anderson]]ile lisandusid sulgsamm ja suunamuutmissamm. Et 1925–1926 tabas [[Lääne-Euroopa]]t ''charleston''<nowiki>'</nowiki>i hullus, siis koos fokstrotiga „sünnitasid” need kaks ''[[quickstep]]''<nowiki>'</nowiki>i. Tol ajal oli fokstroti tempo 32–50 takti minutis. Paljud [[bänd]]id patustasid selle [[tempo]] vastu ja mängisid liiga kiirelt. Kriitika selle vastu avaldati isegi ajalehtedes ja ajakirjades. Rahvas rääkis ''quick-time'' fokstroti ehk ''[[quickstep]]''<nowiki>'</nowiki>i tekkest. Sellest ajendatuna muutuski fokstrott tänapäevaga sarnaselt aeglaseks 28–29 takti minutis. [[Seltskonnatants]]ud aeglane fokstrott ja ''[[quickstep]]'' on sarnase skeemiga tantsud, mille mugavaim tempo on 36–46 takti minutis, taktimõõduga 4/4. Aeglased sammud sooritatakse kahe-, kiired sammud ühelöögilistena ning viimaseid tuleb tantsida paarisarv. Seega aeglast sammu võib sooritada vaid 1-2-le või 3-4-le taktilöögile, mitte aga 2-3-le või 4-1-le. Fokstrotis on 1. ja 3.löök rõhulised. ==Stiilid ja figuurid== Tänapäeval kasutavad võistlustantsijad kolme aeglase fokstroti stiili: Ameerika sotsiaalne stiil (inglise keeles ''the American Social Style''), Ameerika järjepidev stiil (inglise keeles ''the American Continuity Style'') ja rahvusvaheline stiil (inglise keeles ''the International Style''). Kõik kolm on partneriga tantsud, milles tantsijad liiguvad tantsupõrandal ümber saali vastupäeva ning tantsivad peaaegu sama muusika järgi. Sellegipoolest erinevad need üksteisest märkimisväärselt tehnika, positsioonide ja figuuride poolest. Aeglase fokstroti põhi- ja standardfiguurid on järgmised: <ref>{{Raamatuviide|autor=Alex Moore; Imperial Society of Teachers of Dance|pealkiri=The Ballroom Technique (10th ed.)|aasta=2002|koht=London|kirjastus=A & C Black Publishers Limited|lehekülg=}}</ref> ===[[Põhifiguurid]]=== * Three Step * Feather Step * Natural Turn * Reverse Turn * Closed Impetus * Feather Finish ===[[Standardfiguurid]]=== * Natural Weave * Basic Weave * Closed Telemark * Open Telemark * Hover Feather * Hover Telemark * Hover Cross * Open Impetus * Reverse Wave ==Võistlused== [[Eesti Tantsuspordi Liit|Eesti Tantsuspordi Liidu]] (ETSL) võistlushooaeg kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Võistluste vormideks on [[individuaalvõistlus]] ja [[võistkonnavõistlus]]. [[Individuaalvõistlus]]ed on võistlused üksikute tantsupaaride vahel. [[Võistkonnavõistlus]]ed on võistlused kahe või enama [[Võistkond|võistkonna]] vahel. [[Võistkonnavõistlus]]ed viiakse läbi “laud-laua” süsteemis see tähendab igast võistkonnast on antud [[Tantsuliigid|tantsuliigis]] võistluspõrandal korraga ainult 1 tantsupaar. Igat [[tants]]u alustatakse kõige nõrgema lauaga ja lõpetatakse kõige tugevama lauaga. Tantsupaaride [[Järjekord (andmestruktuur)|järjekorda]] laudades ei ole võistluste käigus lubatud muuta. Võistkonna koosseis ja muud [[tingimus]]ed määratakse [[Läbirääkimised|läbirääkimiste]] teel. [http://dancesport.ee/wp-content/uploads/2018/12/TSM-kehtiv-alates-5.12.2018.pdf] Aeglane fokstrott kuulub [[standardtantsud]]e hulka, mistõttu tantsitakse seda samas voorus koos [[Aeglane valss|aeglase valsi]], [[tango]], [[Viinivalss|viinivalsi]] ja [[quickstep]]iga. [[Stardiklassid]]es A2, A4, A6, E ja D ei tantsita [[Esivõistlused|esi-]], [[Karikavõistlused|karika]]-, [[Piirkondlikud võistlused|piirkondlikel]] ja [[Klubivõistlused|klubivõistlustel]] aeglast fokstrotti. ==Vaata ka== *[[Valss]] *"[[Tantsud tähtedega]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *https://www.twist.ee/standardtantsud/fokstrott-ja-quickstep/ *http://dancesport.ee/wp-content/uploads/2018/12/TSM-kehtiv-alates-5.12.2018.pdf *https://www.rmp.ee/ajaviide/huvitav-lugemine/mis-voib-olla-taiuslikum-kui-tants-2010-10-11 *[http://www.dcstiil.ee/liikmetele/tantsude-ajaloost-ja-iseloomust Tantsude ajaloost ja iseloomust] [[Kategooria:Tantsud]] f8h7klsh24pmw7can9nkzkhybmvesgx 1 543041 7206442 5313681 2026-08-02T11:37:47Z Estopedist1 278 iw lingid 7206442 wikitext text/x-wiki Mulle tundub, et ei ole mõtet rääkida eraldi artiklites fokstrotist ja aeglasest fokstrotist, seepärast teen liitmisettepaneku. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 3. aprill 2019, kell 13:38 (EEST) Sul on õigus liitmise asjus, sest paraku käsitleb artikkel Fokstrott samuti aeglast fokstrotti, aga tegelikult tähendab see, et meil on lihtsalt puudu artikkel fokstrotist ehk quickstepist (ja see on täiesti teistsugune tants). [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 8. mai 2019, kell 16:20 (EEST) : paljudes vikides on eraldi artikkel, vt iw linke--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. august 2026, kell 14:37 (EEST) aok4uokhqsyjwfnu2q030swc7ywpbh2 0 545760 7206225 6312150 2026-08-01T22:57:36Z Raamaturott 56450 7206225 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Auburn''' on mitme paiga nimi: *'''[[Auburn (Alabama)|Auburn]]''' on linn Alabama osariigis. *'''[[Auburn (California)|Auburn]]''' on linn California osariigis, Placeri maakonna keskus. *'''[[Auburn (Georgia)|Auburn]]''' on linn Georgia osariigis. *'''[[Auburn (Illinois)|Auburn]]''' on linn Illinoisi osariigis. *'''[[Auburn (Indiana)|Auburn]]''' on linn Indiana osariigis, DeKalbi maakonna keskus. *'''[[Auburn (Iowa)|Auburn]]''' on linn Iowa osariigis. *'''[[Auburn (Kansas)|Auburn]]''' on linn Kansase osariigis. *'''[[Auburn (Kentucky)|Auburn]]''' on linn Kentucky osariigis. *'''[[Auburn (Lääne-Virginia)|Auburn]]''' on linn Lääne-Virginia osariigis. *'''[[Auburn (Maine)|Auburn]]''' on linn Maine'i osariigis, Androscoggini maakonna keskus. *'''[[Auburn (Massachusetts)|Auburn]]''' on linn Massachusettsi osariigis. *'''[[Auburn (Michigan)|Auburn]]''' on linn Michigan osariigis. *'''[[Auburn (Nebraska)|Auburn]]''' on linn Nebraska osariigis, Nemaha maakonna keskus. *'''[[Auburn (New Yorgi osariik)|Auburn]]''' on linn New Yorgi osariigis. *'''[[Auburn (Washington)|Auburn]]''' on linn Washingtoni osariigis. ==Vaata ka== *[[Auburn Automobile Company]], autotootja 4stkzi29pouzofveg9v9zwppfb7ft2t 0 546201 7206316 6636864 2026-08-02T06:50:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206316 wikitext text/x-wiki {{Isik|nimi=Ara Širaz|sünninimi=Aramazd Karapetjan|sünniaeg=[[8. juuni]] [[1941]]|sünnikoht=[[Jerevan]], [[Armeenia]]|surmaaeg=[[18. märts]] [[2014]]|surmakoht=Jerevan|rahvus=armeenlane|pilt=Ara Shiraz - Vruyr.jpg}} '''Ara Širaz''' (kodanikunimega '''Aramazd Karapetjan'''; [[8. juuni]] [[1941]] – [[18. märts]] [[2014]], [[armeenia keel]]es: Արա Շիրազ/Արամազդ Կարապետյան) oli [[Armeenia]] [[skulptor]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.azg.am/index_wap.php?nl=AM&id=2008021417&Base_PUB=0|Pealkiri=Ara Širaze biograafia (armeenia keeles)|Väljaanne=|Aeg=2008|Kasutatud=29.05.2019|arhiivimisaeg=27.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327183740/https://www.azg.am/index_wap.php?nl=AM&id=2008021417&Base_PUB=0|url-olek=ei tööta}}</ref>. Tema vanemad olid [[luuletaja]]d [[Silva Kaputikjan]] ja [[Hovhannes Širaz]]. == Elulugu == Ara Širaz sündis 1941. aastal [[Jerevan]]is. [[1966]]. aastal lõpetas ta Jerevani teatri- ja kaunite kunstide instituudi. Ta võttis osa arvukatest noorte kunstnike näitustest Armeenias ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Alates aastast [[1968]] kuni oma surmani aastal 2014 oli Shiraz [[Armeenia Kunstnike Liit|Armeenia Kunstnike Liidu]] liige<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://asbarez.com/120762/armenian-sculptor-ara-shiraz-dies-at-73/|Pealkiri=Uudis Ara Širaze surmast|Väljaanne=|Aeg=18.03.2014|Kasutatud=29.05.2019|arhiivimisaeg=26.10.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171026210903/http://asbarez.com/120762/armenian-sculptor-ara-shiraz-dies-at-73/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Tema teoseid on eksponeeritud Nõukogude Liidu suurimates linnades ([[Moskva]], [[Leningrad]], [[Thbilisi]]) nii personaal- kui ka grupinäituste raames. Ta on osalenud Armeenia kunsti festivalil "Alates Urartust kuni tänapäevani" ([[Pariis]], [[1970]]). Širazt iseloomustavad tema monumentaalsed skulptuurid, nagu [[Parujr Sevak]]i mälestised (Jerevan, 1974), [[Jeghiše Tšharentsh]] (Tšarentsavan, [[1977]]), [[Aleksander Mjasnikjan]] (Jerevan, 1980) ja [[William Sarojan]] (Jerevani panteon, 1991). [[1979]]. aastal pälvis Širaz Armeenia riigipreemia oma dekoratiivsete skulptuuride eest, mis kaunistavad Jerevanis asuvat Dvin hotelli fassaadi. 1977. aastal pälvis Ara endale <nowiki>''Armeenia kõige teenete rohkema kunstniku''</nowiki> tiitli. [[1987]]. aastal valiti ta Armeenia Kunstnike Liidu presidendiks ja [[Nõukogude liidu Kunstnike Liit|Nõukogude liidu Kunstnike Liidu]] sekretariaadi liikmeks. Širaze kõige kuulsamad teosed on [[Pablo Picasso]], [[Jervand Kotšar]]i, [[Hovhannes Širaz]]i ja [[Vruir Galstians]]i büstid. Paljud tema skulptuurid on eksponeeritud Armeenia kaasaegse kunsti muuseumis, [[Armeenia riigigalerii]]s Jerevanis, [[Tretjakovi galerii]]s ja [[Ida-Rahvaste kunstimuuseum]]is Moskvas. Širaze maale ja skulptuure võib leida mitmetest erakogudest üle maailma, näiteks: Moskvast, Peterburist, Tbilisist, Jerevanist, [[Beirut]]ist, Pariisist, [[London]]ist, [[New York|New Yorgist]], [[Los Angeles]]est, [[Chicago]]st, [[Detroit]]ist ja [[Montréal]]ist. Širaz on ka Andraniku kuju autor ([[2002]]). [[Andranik Ozanjan|Andranik]] istub korraga kahe hobuse seljas, kes sümboliseerivad [[Lääne-Armeenia|Lääne-]] ja [[Ida-Armeenia]]t. == Teosed == * Jeghiše Tšharentsh, Tšarentsavan, 1977 * Parujr Sevak, Jerevan, 1978 * Aleksander Mjasnikjan, Jerevan, 1980 * William Sarojan, Komitase panteon, Jerevan, 1984 * Tigran Petrosjan, Chess House, Jerevan, 1989 * Hovhannes Širaz, Komitase panteon, 1989 * Sergei Parajanov, Komitase panteon, 1999 * Kahe hobusega Andranik Püha Gregoriuse katedraali kõrval, 2002 * Hovhannes Širaz, Malatia-Sebastia rajoon, Jerevan, 2005 * Vazgen I, Vaskeni teoloogiaakadeemia, Sevan, 2008 * Andranik Ozanjani kuju == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Širaz, Ara}} [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Skulptorid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2014]] qps8i05lft5hp91yfpdfhjude6dcilm 0 550745 7205961 7203863 2026-08-01T13:53:26Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Keeled tähestikulises järjekorras]]; −[[Kategooria:Ameerika isoleeritud keeled]] 7205961 wikitext text/x-wiki {{Keele info |nimi = Taushiro keel |kaart = Taushiro.png |kaardi kirjeldus = Taushiro keele ajalooline levila Peruus |riigid = {{Peruu}} |piirkonnad = [[Loreto piirkond|Loreto]], Tigre jõe valgla |kõnelejate arv = 1 vabalt keelt valdav inimene (2026)<ref name="UNESCO2026">{{cite book |editor-last = Verástegui Walqui |editor-first = Natalia Inés |title = Awawantea'ke taushiro yaku «El libro de los que hablan taushiro»: lengua, cultura e historia del pueblo Taushiro |location = Lima |publisher = UNESCO; Ministerio de Cultura del Perú |year = 2026 |isbn = 978-612-5137-51-7 |doi = 10.58338/10.58338/YGMO5918 |url = https://centroderecursos.cultura.pe/sites/default/files/rb/pdf/Awawantea%27ke%20taushiro%20yaku.%20El%20libro%20de%20los%20que%20hablan%20taushiro%20lengua%2C%20cultura%20e%20historia%20del%20pueblo%20Taushiro_0.pdf |language = es }}</ref> |seisund = väljasuremise piiril |kategooria = [[Indiaani keeled]] |klassifikatsioon = [[Isoleeritud keel]] |kiri = [[Ladina kiri]] |iso3 = trr }} '''Taushiro keel''' (taushiro keeles ''taushiro''; ajalooliselt ka '''pinche''' või '''pinchi''') on väljasuremise piiril olev [[Indiaani keeled|indiaani keel]], mida traditsiooniliselt kõneldi Tigre jõe valglas [[Loreto piirkond|Loreto piirkonnas]] Peruu kirdeosas. Tänapäeva keeleteaduslikus klassifikatsioonis käsitletakse taushiro keelt tavaliselt [[isoleeritud keel]]ena, mis tähendab, et selle sugulus ühegi teise teadaoleva keelega ei ole tõestatud.<ref name="OHagan2023">{{cite book |last = O'Hagan |first = Zachary |chapter = Taushiro |editor-last1 = Epps |editor-first1 = Patience |editor-last2 = Michael |editor-first2 = Lev |title = Language Isolates II: Kanoé to Yurakaré |location = Berlin |publisher = De Gruyter Mouton |year = 2023 |pages = 995–1028 |doi = 10.1515/9783110432732-009 |url = https://linguistics.berkeley.edu/~zjohagan/pdflinks/ohagan_ihal_taushiro_v13.pdf |language = en }}</ref><ref name="Glottolog">{{cite web |url = https://glottolog.org/resource/languoid/id/taus1253 |title = Taushiro |website = Glottolog 5.3 |access-date = 2026-07-28 |language = en }}</ref> UNESCO ja Peruu kultuuriministeeriumi 2026. aasta juulis avaldatud ühisväljaande järgi on ainus taushiro keelt vabalt valdav inimene [[Amadeo García García]], kes elab Intuto asulas. Taushiro perekondade liikmed osalevad keele dokumenteerimises ja õppimises, kuid keelt ei kasutata enam eraldiseisva kogukonna igapäevase suhtluskeelena.<ref name="UNESCO2026"/> == Nimetus == Nimetus ''taushiro'' on kirjalikes allikates esimest korda dokumenteeritud 20. sajandi esimesel poolel. Keeleteadlase Zachary O’Hagani hüpoteesi kohaselt võib see pärineda ühe [[Jivaro keeled|jivaro keele]] sõnast ''tawíshur'', millega tähistati teise põlisrahva liiget. Hiljem võtsid keele kõnelejad nimetuse omaks ning see kinnistus ametlikus ja teaduskirjanduses.<ref name="UNESCO2026"/> Ajaloolistes allikates on taushiro rahvast ja nendega seotud rühmi nimetatud ka nimedega ''pinche'', ''pinchi'', ''asarunatoa'' ja mitme muu variandiga. Endanimetustena on dokumenteeritud sõna ''Atontu'tua'', mis oli ühe sugukonna nimi, ning ''ite'chi'', mis tähendab „inimesed“. Need nimetused ei ole alati keele nimetuse täpsed sünonüümid.<ref name="OHagan2023"/><ref name="UNESCO2026"/> == Levila ja sotsiolingvistiline olukord == Taushiro rahva traditsiooniline territoorium asus Tigre jõe keskjooksu parempoolsete ja läänepoolsete lisajõgede ümbruses. Tigre kuulub [[Marañón]]i ja [[Amazonas]]e jõgikonda. Piirkond asub Peruu [[Amazonase vihmamets|Amazonase alal]].<ref name="OHagan2023"/> 1971. aastal registreerisid uurijad 18 taushiro rahva liiget, kes kuulusid kahte kohalikku rühma – ''Atontu'tua'' ja ''Einontu'tua''. Järgnevatel aastakümnetel vähenes kõnelejate arv kiiresti epideemiate, ümberasumise, teiste rahvaste liikmetega sõlmitud abielude ja [[hispaania keel]]ele ülemineku tõttu.<ref name="OHagan2023"/> 21. sajandi ametlikes allikates kirjeldatakse keele olukorda kriitilisena. UNESCO ja Peruu kultuuriministeeriumi 2026. aasta väljaandes nimetatakse Amadeo García Garcíat ainsaks inimeseks, kes valdab keelt vabalt. Mõned taushiro perekondade järeltulijad õpivad taaselustamisprogrammide raames üksikuid sõnu, väljendeid ja traditsioonilise kultuuri elemente.<ref name="UNESCO2026"/> {{Tsitaadikast |joondus = parem |laius = 260px |pealkiri = Keele seisund |sisu = Taushiro keelt ei tuleks ühemõtteliselt väljasurnud keeleks nimetada seni, kuni elab inimene, kes seda vabalt valdab. Täpsemad määratlused on „väljasuremise piiril“ või „kriitiliselt ohustatud“. }} == Klassifikatsioon == [[Fail:Small language families in Peru.png|pisi|paremal|300px|Peruu väikesed keelkonnad ja isoleeritud keeled]] Varasemates uurimustes on oletatud, et taushiro keel võib olla suguluses [[Zaparo keeled|zaparo keelte]], [[kandoshi keel]]e või väljasurnud [[omurano keel]]ega. Mõne sõna sarnasust käsitleti võimaliku ajaloolise kontakti või geneetilise suguluse tõendina.<ref name="UNESCO2026"/> Tänapäevased võrdlevad uurimused ei ole leidnud regulaarseid häälikuvastavusi ega piisaval hulgal ühist põhisõnavara, mis oleks sellise suguluse tõestamiseks vajalik. Seetõttu liigitatakse taushiro keel iseseisvaks isoleeritud keeleks ja tinglikult määratletud taushiro keelkonna ainsaks esindajaks.<ref name="OHagan2023"/><ref name="Glottolog"/> Taushiro ja naaberkeelte sarnaseid sõnu võib seletada Peruu Amazonase rahvaste pikaajaliste kontaktidega, mitte tingimata ühise algkeele olemasoluga.<ref name="OHagan2023"/> == Uurimislugu == Esimesed andmed keele kohta ilmusid rändurite ja misjonäride ülestähendustes. Ühe varasema sõnaloendi koostas 1925. aastal Saksa etnoloog [[Günter Tessmann]].<ref name="OHagan2023"/> Kõige olulisema varase dokumentatsiooni koostas Puerto Rico keeleteadlane Nectalí Alicea Ortiz 1970. aastatel. Ta avaldas uurimusi taushiro keele fonoloogia, grammatika ja sõnavara kohta ning jäädvustas rahva ajalugu ja pärimuskultuuri käsitlevaid tekste.<ref name="AliceaGrammar">{{cite book |last = Alicea Ortiz |first = Nectalí |title = Análisis preliminar de la gramática del idioma taushiro |location = Yarinacocha |publisher = Instituto Lingüístico de Verano |year = 1975 |language = es }}</ref> 2015. aasta juunis tegi Zachary O’Hagan [[Iquitos]]es välitöid koos Amadeo García Garcíaga. Kogutud andmeid kasutati keele fonoloogilise ja grammatilise kirjelduse täpsustamiseks.<ref name="OHagan2023"/> 2017. aastal alustas Peruu kultuuriministeerium eraldi projekti taushiro keele ja kultuuri dokumenteerimiseks. Töö hõlmas kõne heli- ja videosalvestamist, sõnavara kogumist, traditsiooniliste teadmiste kirjeldamist ning õppematerjalide loomist taushiro rahva järeltulijatele.<ref name="Mincul2017">{{cite web |url = https://www.gob.pe/institucion/cultura/noticias/5455-se-inicia-proyecto-de-documentacion-de-la-lengua-y-cultura-taushiro |title = Se inicia proyecto de documentación de la lengua y cultura taushiro |publisher = Ministerio de Cultura del Perú |date = 2017-06-19 |access-date = 2026-07-28 |language = es }}</ref> 2026. aastal avaldasid UNESCO ja Peruu kultuuriministeerium raamatu ''Awawantea'ke taushiro yaku'', mis sisaldab teavet rahva ajaloo, keele grammatika, ametliku õigekirja ja kultuurilise sõnavara kohta. Väljaandesse kuulub 210 sõna ja 27 taushirokeelset vestlusväljendit.<ref name="UNESCO2026"/> == Kiri == Taushiro keeles kasutatakse [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinevat kirjasüsteemi. Ametliku õigekirja normimise protsessis osalesid Amadeo García García ning Peruu haridus- ja kultuuriministeeriumi spetsialistid. Tähestik kinnitati direktori otsusega nr 003-2019 ja Peruu haridusministeeriumi määrusega nr 110-2020-MINEDU.<ref name="BDPI">{{cite web |url = https://bdpi.cultura.gob.pe/lenguas/taushiro |title = Lengua taushiro |website = Base de Datos de Pueblos Indígenas u Originarios |publisher = Ministerio de Cultura del Perú |access-date = 2026-07-28 |language = es }}</ref> Ametlikus tähestikus on 17 grafeemi: {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:110%" |- | '''a''' || '''ch''' || '''e''' || '''h''' || '''i''' || '''j''' | '''k''' || '''n''' || '''ñ''' || '''o''' || '''r''' || '''sh''' | '''t''' || '''u''' || '''w''' || '''y''' || '''{{'}}''' |} Ülakoma kasutatakse iseseisva grafeemina. Ametlik õigekiri on mõeldud eelkõige õppematerjalide jaoks ning viimase vabalt keelt valdava kõneleja juures dokumenteeritud tänapäevase keelekuju edasiandmiseks.<ref name="UNESCO2026"/> == Fonoloogia == Taushiro keele fonoloogiline kirjeldus on kõnelejate äärmiselt väikese arvu ja varaste salvestiste piiratud mahu tõttu endiselt esialgne. O’Hagani analüüsis eristatakse 17 konsonantfoneemi ja kuut põhilist vokaalikvaliteeti, mille puhul vastanduvad suulised ja nasaalsed vokaalid. Vokaalidel esineb ka fonoloogiline pikkusvastandus.<ref name="OHagan2023"/> === Konsonandid === {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Taushiro keele konsonantfoneemid ! rowspan="2" | ! rowspan="2" | Labiaalsed ! rowspan="2" | Alveolaarsed ! rowspan="2" | Palataalsed ! rowspan="2" | Velaarsed ! colspan="2" | Glotaalsed |- ! lihtsad ! palataliseeritud või labialiseeritud |- ! Sulghäälikud | — | <span class="IPA">/t/</span> | — | <span class="IPA">/k, kʷ/</span> | <span class="IPA">/ʔ/</span> | — |- ! Prenasaliseeritud sulghäälikud | — | <span class="IPA">/ⁿt/</span> | — | <span class="IPA">/(ᵑk)/</span> | — | — |- ! Ninahäälikud | — | <span class="IPA">/n/</span> | — | <span class="IPA">/(ŋ)/</span> | — | — |- ! Afrikaadid | — | — | <span class="IPA">/t͡ɕ/</span> | — | — | — |- ! Hõõrdhäälikud | — | — | <span class="IPA">/ɕ/</span> | <span class="IPA">/x/</span> | <span class="IPA">/h/</span> | <span class="IPA">/hʲ, hʷ/</span> |- ! Ühelöögilised | — | <span class="IPA">/(ɾ)/</span> | — | — | — | — |- ! Aproksimandid | <span class="IPA">/w/</span> | — | <span class="IPA">/j/</span> | — | — | — |} Sulgudes olevatel foneemidel on piiratud levik või esinevad need ainult teatavates morfoloogilistes ja foneetilistes tingimustes. Ainus mõlema huule aktiivsel osalusel moodustatav foneem on <span class="IPA">/w/</span>.<ref name="OHagan2023"/> === Vokaalid === Keeles eristatakse kuut põhilist vokaalikvaliteeti. Iga vokaal võib olla suuline või nasaalne: {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Vokaalfoneemid ! ! Eesvokaalid ! Keskvokaalid ! Tagavokaalid |- ! Kõrged | <span class="IPA">/i, ĩ/</span> | <span class="IPA">/ɨ, ɨ̃/</span> | <span class="IPA">/u, ũ/</span> |- ! Keskkõrged | <span class="IPA">/e, ẽ/</span> | — | <span class="IPA">/o, õ/</span> |- ! Madalad | colspan="3" | <span class="IPA">/a, ã/</span> |} Lisaks nasaalsusele vastanduvad vokaalid pikkuse järgi. Võimalikud on silbitüübid V, Vː, CV, CVː ja CV(C). Ainus konsonant, mis võib korrapäraselt esineda silbi lõpus, on kõrisulghäälik <span class="IPA">/ʔ/</span>.<ref name="OHagan2023"/> === Toon === Taushiro keel on [[toonikeel]]. Kirjeldustes eristatakse kõrget ja madalat tooni. Toon võib täita nii leksikaalset kui ka grammatilist funktsiooni, kuid selle jaotumine ei ole täielikult dokumenteeritud.<ref name="OHagan2023"/> == Grammatika == Taushiro keel on valdavalt [[aglutinatiivne keel|aglutinatiivse]] ehitusega. Grammatilisi tähendusi väljendatakse enamasti sõnatüvele järjestikku lisatavate afiksitega. Keelt iseloomustab tippmarkeerimine: teave aluse, sihitise ja mõne muu tegevusosalise kohta väljendatakse peamiselt tegusõnas.<ref name="OHagan2023"/><ref name="UNESCO2026"/> Põhiline sõnajärg on [[VSO-sõnajärg|VSO]]: öeldis eelneb tavaliselt alusele ja sihitisele. Lauseliikmete järjekord võib muutuda olenevalt lause infostruktuurist.<ref name="OHagan2023"/> Tegusõnavorm võib sisaldada: * aluse ja sihitisega ühildumise prefikseid; * tuletuslikke prefikseid; * tegusõnatüve; * aja, aspekti ja modaalsuse sufikseid; * eituse tunnuseid. === Isikulised asesõnad === Iseseisvatel isikulistel asesõnadel on pikad ja lühikesed vormid: {| class="wikitable" ! Isik ! Pikk vorm ! Lühike vorm ! Tähendus |- | 1. isik | <span class="IPA">úì</span> | <span class="IPA">ú</span> | „mina“ |- | 1. isik, inklusiivne | <span class="IPA">áì</span> | <span class="IPA">á</span> | „mina ja sina“ või „meie koos sinuga“ |- | 2. isik | <span class="IPA">íì</span> | <span class="IPA">í</span> | „sina“ |- | 3. isik | <span class="IPA">nácɕò</span> | <span class="IPA">á</span> | „tema“ |} Asesõnasüsteemis eristatakse inklusiivset esimest isikut, mis hõlmab nii kõnelejat kui ka kuulajat. Samal ajal ei vastandata järjekindlalt eraldi ainsuse- ja mitmusevorme.<ref name="OHagan2023"/> === Omamine === Taushiro keeles eristatakse võõrandatavat ja võõrandamatut omandisuhet. Kehaosade ja mõne sugulussuhte nimetused kuuluvad tavaliselt võõrandamatute nimisõnade hulka ning neid kasutatakse koos kohustusliku omaniku märkimisega. Esemete puhul, mis võivad omanikust sõltumatult eksisteerida, kasutatakse teistsugust omandikonstruktsiooni.<ref name="OHagan2023"/> === Arv ja arvsõnad === Nimisõnade grammatilist arvu tavaliselt eraldi kohustusliku tunnusega ei väljendata. Mitmuse tähendus selgub kontekstist või antakse edasi lisasõnade abil.<ref name="OHagan2023"/> Kindlalt on dokumenteeritud lihtsad arvsõnad tähendustega „üks“ ja „kaks“. Suuremate arvude vorme leidub samuti materjalides, kuid nende ehitus ja traditsioonilisus vajavad täiendavat uurimist.<ref name="OHagan2023"/> == Sõnavara == Taushiro keele sõnavara kajastab traditsioonilist eluviisi Amazonase metsades. Üksikasjalikult on esindatud taimede, loomade, kalade, jahipidamis- ja kalastusviiside, sugulussuhete ning materiaalse kultuuri esemete nimetused.<ref name="UNESCO2026"/> Keeles leidub laene hispaania keelest ja naaberrahvaste keeltest. Mõne sõna päritolu on raske kindlaks teha Tigre, Marañóni ja [[Pastaza jõgi|Pastaza]] jõgikondade rahvaste sajanditepikkuste kontaktide tõttu.<ref name="OHagan2023"/> == Dokumenteerimine ja taaselustamine == Taushiro keele säilitamisega seotud töö hõlmab heli- ja videosalvestiste, sõnastike, õppematerjalide ja digirakenduste loomist. Amadeo García García osales tähestiku kinnitamises, sõnade ja väljendite salvestamises, keeletundide läbiviimises ning kultuuriliste teadmiste edasiandmises taushiro perekondade liikmetele.<ref name="UNESCO2026"/> Peruu kultuuriministeerium töötas välja mobiilirakenduse ''Ivá'', mille eesmärk on tutvustada põlisrahvaste keelte, sealhulgas taushiro keele sõnavara. Samuti korraldatakse kohtumisi ja praktilisi õppetunde, mille käigus õpivad rahva järeltulijad tervitusi ning loomade, taimede ja igapäevaesemete nimetusi.<ref name="UNESCO2026"/> Keele taaselustamise peamised raskused tulenevad vabalt keelt kõneleva kogukonna puudumisest, õppematerjalide väikesest hulgast ning asjaolust, et keelt tuleb taastada peamiselt ühe inimese kõne ja arhiivisalvestiste põhjal. == Vaata ka == * [[Lõuna-Ameerika põlisrahvaste keeled]] * [[Peruu keeled]] * [[Isoleeritud keel]] * [[Ohustatud keel]] * [[Keele viimased kõnelejad]] * [[Zaparo keeled]] * [[Kandoshi keel]] * [[Omurano keel]] * [[VSO-sõnajärg]] == Viited == {{viited|2}} == Kirjandus == * {{cite book |last = Alicea Ortiz |first = Nectalí |title = Análisis preliminar de la gramática del idioma taushiro |location = Yarinacocha |publisher = Instituto Lingüístico de Verano |year = 1975 |language = es }} * {{cite book |last = Alicea Ortiz |first = Nectalí |title = Vocabulario taushiro |location = Yarinacocha |publisher = Instituto Lingüístico de Verano |year = 1975 |language = es }} * {{cite book |last = O'Hagan |first = Zachary |chapter = Taushiro |editor-last1 = Epps |editor-first1 = Patience |editor-last2 = Michael |editor-first2 = Lev |title = Language Isolates II: Kanoé to Yurakaré |location = Berlin |publisher = De Gruyter Mouton |year = 2023 |pages = 995–1028 |doi = 10.1515/9783110432732-009 |language = en }} * {{cite book |editor-last = Verástegui Walqui |editor-first = Natalia Inés |title = Awawantea'ke taushiro yaku «El libro de los que hablan taushiro»: lengua, cultura e historia del pueblo Taushiro |location = Lima |publisher = UNESCO; Ministerio de Cultura del Perú |year = 2026 |isbn = 978-612-5137-51-7 |doi = 10.58338/10.58338/YGMO5918 |language = es }} == Välislingid == * {{cite web |url = https://bdpi.cultura.gob.pe/lenguas/taushiro |title = Lengua taushiro |website = Base de Datos de Pueblos Indígenas u Originarios |publisher = Ministerio de Cultura del Perú |language = es }} * {{cite web |url = https://glottolog.org/resource/languoid/id/taus1253 |title = Taushiro |website = Glottolog |language = en }} * {{cite web |url = https://linguistics.berkeley.edu/~zjohagan/pdflinks/ohagan_ihal_taushiro_v13.pdf |title = Taushiro |author = Zachary O'Hagan |format = PDF |language = en }} * {{cite web |url = https://www.gob.pe/institucion/cultura/noticias/4879-ministerio-de-cultura-presenta-documental-ucuanuca-la-voz-de-los-taushiro |title = Ministerio de Cultura presenta documental «Ucuañuca: la voz de los taushiro» |publisher = Ministerio de Cultura del Perú |language = es }} * {{cite web |url = https://peru.sil.org/es/resources/archives/30012 |title = Texto histórico taushiro |publisher = SIL International |language = es }} {{Lõuna-Ameerika isoleeritud ja klassifitseerimata keeled}} [[Kategooria:Peruu keeled]] [[Kategooria:Ohustatud keeled]] ps81j5po7gla56dyrzpqsk9dqu5kpql 0 553949 7206205 6655484 2026-08-01T22:25:25Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206205 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = César_Montes_MEX-KOR_Rio2016.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|2019]]|}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta CONCACAF Gold Cup|2023]]|}} {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} [[File:Arg vs mex julian alvarez vs cesar montes.jpg|thumb|upright=1.20|Montes (2022)]] '''César Jasib Montes Castro''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1997]] [[Hermosillo]]s) on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Hispaania klubis [[UD Almería|Almería]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Mehhiko klubis [[C.F. Monterrey|Monterrey]], millega liitus 2014. aastal ja debüteeris klubi põhimeeskonnas 2015. aastal. 2015–16 kevadhooajal valiti ta Mehhiko kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. 2019. aastal võitis ta Monterreyga Mehhiko meistriliiga ning 2019. ja 2021. aastal [[CONCACAF-i Meistrite Liiga]]. 2022. aasta detsembris sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[RCD Espanyol|Espanyol]].<ref>{{cite web|url=https://www.rcdespanyol.com/en/new/cesar-montes-joins-rcd-espanyol/14997|title=César Montes joins RCD Espanyol|publisher=RCD Espanyol|date=27 December 2022|accessdate=29 December 2022}}</ref> Pärast seda, kui Espanyol sama hooaja järel kõrgliigast välja langes, sõlmis Montes 2023. aasta septembris lepingu samasse liigasse kuuluva [[UD Almería|Almería]]ga. Üleminekusumma oli 14 miljonit eurot, mis tegi Montesi Almería läbi aegade kallimaks ostuks.<ref>{{cite web | url=https://www.marca.com/mx/futbol/mexicanos-mundo/2023/09/02/64f2cca9e2704eabb78b45a3.html | title=César Montes, ¿el fichaje más caro en la historia del Almería? | date=2 September 2023 }}</ref> Debüüdi Mehhiko jalgpallikoondises tegi Montes [[2017. aasta CONCACAF Gold Cup]]i alagrupimängus [[Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 30. juunil 2021 [[sõprusmäng]]us [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu. Ta võitis Mehhiko koondisega [[2019. aasta CONCACAF Gold Cup|2019.]] ja [[2023. aasta CONCACAF Gold Cup]]i. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Mehhiko olümpiameeskonnaga pronksmedali. == Saavutused == ;Monterrey *[[Liga MX]]: Apertura 2019 *[[Copa MX]]: Apertura 2017 *[[CONCACAF-i Meistrite Liiga]]: 2019, 2021 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Montes, Cesar}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:CF Monterrey mängijad]] [[Kategooria:RCD Espanyoli jalgpallurid]] [[Kategooria:UD Almería jalgpallurid]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 79up3w00jepl964dtno0c0yqeaewhdg 2 562900 7206253 7192084 2026-08-02T02:47:02Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7206253 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/en/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/en/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/en/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/en/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/en/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/en/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/en/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/en/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/en/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/en/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/en/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/en/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/en/viaf/305279866 305279866] | | | |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/en/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0681-6970 0000-0002-0681-6970] | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/en/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/en/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/en/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fc6Kf6UAAAAJ Fc6Kf6UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/en/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/en/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/en/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/en/viaf/249678641 249678641] | | | |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/en/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/en/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/en/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/en/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/en/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/en/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/en/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/en/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/en/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/en/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/en/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/en/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/en/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/en/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/en/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/en/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/en/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/en/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/en/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/en/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/en/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/en/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/en/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/en/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/en/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-6438 0000-0003-3339-6438] | | [https://viaf.org/en/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/en/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/en/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/en/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/en/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} eu5eoyfsoodsg680tzmqek3wja08fbh 2 562908 7206308 7187445 2026-08-02T06:34:41Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7206308 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65964526 Ghana Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65964526 } |section= |sort=P463/Q65964526/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65964526/P580:Start date,P463/Q65964526/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q38803731|Godfred Darko]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7157-646X 0000-0001-7157-646X] | | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q42798805|Kwabena Duedu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5816-5172 0000-0001-5816-5172] | [https://scholar.google.com/citations?user=MQ7ZirEAAAAJ MQ7ZirEAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | | | |- | ''[[:d:Q55214929|Edmund Ekuadzi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8405-7121 0000-0002-8405-7121] | [https://scholar.google.com/citations?user=xNcVKysAAAAJ xNcVKysAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316677752 316677752] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q56373842|Augustina A Annan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7691-914X 0000-0002-7691-914X] | [https://scholar.google.com/citations?user=i4W1CtsAAAAJ i4W1CtsAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57005607|Priscilla Kolibea Mante]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6886-7570 0000-0002-6886-7570] | [https://scholar.google.com/citations?user=L6R8oF0AAAAJ L6R8oF0AAAAJ] | | 2015 | | [[Fail:PKMante.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57857403|Rose Omari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6343-8929 0000-0002-6343-8929] | [https://scholar.google.com/citations?user=Et_nATEAAAAJ Et_nATEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305806406 305806406] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q57861951|Frederick Adzitey]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8814-0272 0000-0002-8814-0272] | | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2015 | | [[Fail:Marian Asantewah 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | | | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q65964562|David Dodoo-Arhin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9657-2489 0000-0002-9657-2489] | [https://scholar.google.com/citations?user=L7KmQ14AAAAJ L7KmQ14AAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q65964647|Kwabena Owusu Danquah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=nEmkt8YAAAAJ nEmkt8YAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q65966146|Christopher Antwi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GZQVYscAAAAJ GZQVYscAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q65966148|Lydia Aziato]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7813-5525 0000-0002-7813-5525] | [https://scholar.google.com/citations?user=fepsU6cAAAAJ fepsU6cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315597095 315597095] | | | [[Fail:VICE CHANCELLOR OF THE UNIVERSITY OF HEALTH AND ALIED SCIENCES.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66016739|Vincent Logah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8349-7600 0000-0002-8349-7600] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXT0GhQAAAAJ OXT0GhQAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66016783|Mavis Osei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7660-8934 0000-0001-7660-8934] | [https://scholar.google.com/citations?user=ih_iiMAAAAAJ ih_iiMAAAAAJ] | | 2015 | | |- | ''[[:d:Q66019542|Lawrence S. Borquaye]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5037-0777 0000-0002-5037-0777] | [https://scholar.google.com/citations?user=_-6tGl4AAAAJ _-6tGl4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66019674|Joseph Breman Tandoh]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66019850|Owiredu Gyampo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-5292 0000-0002-5357-5292] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q66022733|Salifu Tahiru Azeko]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5-OD2qsAAAAJ 5-OD2qsAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q66022823|Benjamin Agyei-Tuffour]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7364-7858 0000-0001-7364-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=0shNxmoAAAAJ 0shNxmoAAAAJ] | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} jghd3z5k9zrfukv7xcom2f2ch07exv0 0 564245 7206257 7197787 2026-08-02T03:17:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206257 wikitext text/x-wiki [[Fail:Constitution of the United States - DPLA - 9ca804144bd5965e992ae3528bc3c6a3 (page 1).jpg|pisi|Ameerika Ühendriikide põhiseaduse algeksemplari esileht.]] '''Ameerika Ühendriikide põhiseadus''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõrgeim õigusakt.<ref name="IefnN" /> [[Põhiseadus]], mis algselt koosnes seitsmest paragrahvist, visandab riikliku valitsussüsteemi põhijooned. Selle esimeses kolmes paragrahvis kirjeldatakse [[võimude lahusus]]e doktriini, mille kohaselt [[Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsus|föderaalvalitsus]] jaguneb kolme haru vahel: [[seadusandlik võim|seadusandlik haru]], mis koosneb [[kahekojalisus|kahekojalisest]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressist]] (esimene paragrahv), [[täidesaatev võim|täidesaatev haru]], mis koosneb [[Ameerika Ühendriikide president|presidendist]] (teine paragrahv), ja [[Ameerika Ühendriikide föderaalne kohtusüsteem|kohtuvõim]], mis koosneb [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ülemkohtust]] ja teistest föderaalkohtutest (kolmas paragrahv). Artiklid neli kuni kuus kirjeldavad föderalistlikke mõisteid nagu [[Osariik (USA)|osariikide]] õigused ja kohustused, osariikide suhted föderaalvalitsusega ja põhiseadusse paranduste tegemise üldine protsess. Seitsmes paragrahv sätestab seejärel kolmeteistkümnes osariigis põhiseaduse [[ratifitseerimine|ratifitseerimiseks]] kasutatud protseduuri. Ameerika Ühendriikide põhiseadust peetakse maailma vanimaks tänini kehtivaks kirjapandud ja kodifitseeritud riiklikuks põhiseaduseks.<ref name="TPKNw" /> Alates põhiseaduse [[jõustumine|jõustumisest]] 1789. aastal on sellesse tehtud 27 [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse paranduste loend|parandust]], sealhulgas üks parandus, mis tühistas varasema paranduse,<ref name="niDi2" /> kohandamaks põhiseadust riigi vajadustega, mis on 18. sajandist saati oluliselt muutunud.<ref name="senategov" /> Esimest kümmet parandust tuntakse koondnimetusega "[[Bill of Rights (1791)|Bill of Rights]]", need pakuvad konkreetseid kaitsemeetmeid isikuvabadustele ja õigluse tagamisele ning piiravad valitsuse võimu.<ref name="WT64J" /><ref name="1rZfg" /> Suurem osa 17 hilisemast parandusest laiendavad isiklike kodanikuõiguste kaitset. Ülejäänud puudutavad teemasid, mis on seotud föderaalvõimu volitustega, või muudavad valitsemisprotsesse või -protseduure. Erinevalt paljude riikide praktikast lisatakse USA põhiseaduse parandused põhiseadusele. Kõik USA põhiseaduse algsed neli lehekülge<ref name="U5y7X" /> on kirjutatud [[pärgament|pärgamendile]].<ref name="sMWkH" /> [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide Senati sõnade kohaselt]]: "Põhiseaduse esimesed sõnad – ''meie, rahvas'' – kinnitavad, et Ameerika Ühendriikide valitsus on olemas selleks, et teenida oma kodanikke. Üle kahe sajandi on põhiseadus jäänud jõusse, kuna selle loojad eraldasid võimuharud üksteisest ja seadsid need targalt tasakaalu, kaitstes sellega enamuse võimu ja vähemuse õigusi, vabadusi ja võrdsust, föderaalvalitsuse ja osariikide valitsuste huve."<ref name="senategov" /> Esimese sedalaadi püsimajäänud põhiseadusena, mille kinnitasid laieneva riigi rahvaasemikud{{ref|a|[a]}}, tõlgendab, täiendab ja rakendab seda suur osa [[Ameerika Ühendriikide konstitutsiooniõigus]]t ning see on mõjutanud paljude teiste riikide põhiseadusi. USA põhiseadus, mis loodi 17. septembril 1787, ratifitseeriti 21. juunil 1788 ja jõustus 4. märtsil 1789, sätestab USA riigikorrana põhiseadusliku föderaalse vabariigi. Sellele kirjutas alla [[Konföderatsiooni Kongress]]i 55 delegaadist 39. Esimesena ratifitseeris põhiseaduse [[Delaware]] 7. detsembril 1787, viimasena [[Rhode Island]] 29. mail 1790. == Ameerika Ühendriikide põhiseaduse tekke filosoofilised tingimused == === Thomas Hobbesi mõju USA põhiseadusele === [[Thomas Hobbes|Hobbes]] pidas ühiskondliku lepingut vältimatuks vajaduseks. Inimestel on vaja valitsejaid, kes kaitseks neid endi eest. Selle jaoks peaks valitsejal olema absoluutne võim. Hobbesi eelkäijad uskusid, et valitseja võim tuleneb Jumalalt, kuid Hobbes väitis, et võim tuleneb rahvalt. Hobbes arvas, et ühiskondlik leping kehtib üksnes rahva enda vahel, mitte rahva ja valitseja vahel. Pärast seda, kui rahvas on absoluutse võimu valitsejale üle andnud, on rahva õigus revolutsioonile välistatud. Asutajaisad leidsid inspiratsiooni Hobbesi ideedest, leides, et inimesed ei tule toime ilma tugeva tsentraliseeritud valitsuseta, kes neid kaitseks.<ref>{{Netiviide|autor=Constitutional Rights Foundation|url=https://www.crf-usa.org/bill-of-rights-in-action/bria-20-2-c-hobbes-locke-montesquieu-and-rousseau-on-government.html|pealkiri=Hobbes, Locke Montesquieu and Rousseau on Government.|vaadatud=17. oktoobril 2021|arhiivimisaeg=2021-11-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211110095514/https://www.crf-usa.org/bill-of-rights-in-action/bria-20-2-c-hobbes-locke-montesquieu-and-rousseau-on-government.html|url-olek=ei tööta}}</ref> === John Locke’i mõju USA põhiseadusele === [[John Locke|Locke]] nõustus enamjaolt Hobbesiga, kuid mõne olulise erinevusega. Nimelt pidas ta inimese elu, vabadust ja isiklikku vara võõrandamatuks – mitte keegi ei saa neid õigusi kelleltki teiselt ära võtta. Lisaks uskus Locke, et kõik inimesed on omavahel võrdsed. Locke leidis, et valitseja võim peaks olema piiratud, et inimeste õigusi paremini kaitsta. Samuti arvas Locke, et ühiskondlik leping on ka valitseja ja rahva vahel. Valitsejate võim ei ole absoluutne, nende ülesanne on jõustada ja kaitsta inimõigusi. Kui valitseja rikub oma ülesandeid, on rahval õigus mässata ning uus valitsus asemele panna.<ref name="ibidem">{{Netiviide|url=|pealkiri=Ibidem}}</ref> John Locke’i ideedest tulenevalt kirjutas Thomas Jefferson 1776. aastal iseseisvusdeklaratsiooni. Locke pidas õigust elule, vabadusele ja isiklikule varale võõrandamatuks, Jefferson asendas iseseisvusdeklaratsioonis isikliku vara puutumatust õnne poole püüdlemisega. Nii iseseisvusdeklaratsioonis kui ka põhiseaduses on samuti kajastatud Locke’i ideed, et kõik inimesed on loodud võrdsena. === Montesquieu mõju USA põhiseadusele === [[Montesquieu]] leidis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peaksid lahus olema ning üksteist tasakaalustama. Sellest tuleneb kaks printsiipi: võimude lahusus ning kontrolli ja tasakaalu süsteem. Montesquieu ideedest inspireeritud James Madison rõhutas võimude lahususe olulisust kolmeharulises valitsuses ning ka riigivalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Sellest lähtudes lõi Madison efektiivse kontrolli ja tasakaalu süsteemi, mis kehtib tänase päevani.<ref name="ibidem" /> USA põhiseaduse kohaselt on kõik kolm võimuharu üksteise suhtes vastastikmõjus. Et vältida võimude koondumist, on USA põhiseadusega kehtestatud, et presidendil on seadusandliku võimu esitatud seaduste suhtes vetoõigus. Samas võib seadusandlik võim presidendi vetoõigusest üle astuda kahe kolmandikulise häälteenamusega mõlemas kojas. Kohtuvõim saab presidendi välja kuulutatud määrused põhiseadusevastaseks kuulutada. Samuti on kohtuvõim kohustatud seadusandliku võimu välja kuulutatud seadusi tõlgendama ja vajadusel põhiseadusevastaseks kuulutama.<ref>{{Netiviide|autor=Beers, B.|url=https://www.investopedia.com/terms/c/checks-and-balances.asp|pealkiri=Checks and Balances.|vaadatud=17. oktoobril 2021}}</ref> == Põhiseaduse parandused == {{Vaata|Ameerika Ühendriikide põhiseaduse paranduste loend}} Pärast põhiseaduse jõustumist 4. märtsil 1789 on Ameerika Ühendriikide Kongress vastu võtnud mitmeid parandusi, mis on osariikide poolt ratifitseeritud. Esimesed kümme parandust on tuntud kui [[Bill of Rights (1791)|Bill of Rights]]. Paranduste jõustumiseks tuleb need heaks kiita Kongressi mõlemas kojas ([[Esindajatekoda (USA)|Esindajatekojas]] ja [[Senat (USA)|Senatis]]) kahe kolmandiku häälteenamusega, seejärel ratifiseerida kolme neljandiku osariikide poolt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-08-15 |pealkiri=Constitutional Amendment Process |url=https://www.archives.gov/federal-register/constitution |vaadatud=2023-02-17 |väljaanne=National Archives |keel=en}}</ref> Põhiseaduse parandamiseks oli 2013. aasta alguseks tehtud umbes 11 500 ettepanekut. Neist oli Kongress kiitnud heaks 33, osariigid aga ratifitseerinud 27. Ratifitseerimata, kuid heakskiidetud parandustest neli on tehniliselt veel avatud, kaks on aga suletud. Viimati kiideti 5. mail 1992 heaks 25. septembril 1789 heakskiidetud parandus, mis sätestas, et Kongressi liikmete palgatõus jõustub alles järgmiste valimiste järel. == Märkused == * {{märkus|a|a}} Ajalooliselt oli esimene iseseisva riigi kirjapandud põhiseadus, mille kinnitasid valitud rahvaasemikud, 1755. aastal vastu võetud, kuid lühiealiseks jäänud [[Korsika põhiseadus]], mille koostas [[Pasquale Paoli]], kelle töö inspireeris paljusid [[Ameerika revolutsioon]]i osalisi.<ref name="fP8o8" /><ref name="sFoWi" /> Ka varasemates iseseisvates riikides oli kirjapandud põhiseadusi, kuid neid ei kinnitanud valitud rahvaasemikud. Näiteks kinnitas [[Rootsi 1772. aasta põhiseadus]]e kuningas. Vanim maailmas säilinud põhiseadus on [[San Marino põhiseadus]] 1600. aastast. Esimene võimude lahususe sätestanud põhiseadus oli [[Põlõp Orlõki põhiseadus]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="senategov">{{cite web|title=Constitution Day |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/ConstitutionDay.htm |website=Senate.gov|publisher=United States Senate|accessdate=10. septembril 2016}}</ref> <ref name="IefnN">{{harvnb|Maier|2010|p=35}}</ref> <ref name="TPKNw">[https://web.archive.org/web/20180105011354/http://www.politifact.com/virginia/statements/2014/sep/22/bob-goodlatte/goodlatte-says-us-has-oldest-working-national-cons/ Goodlatte says U.S. has the oldest working national constitution], Politifact Virginia website, September 22, 2014.</ref> <ref name="niDi2">{{cite book |author= United States Senate |title= The Constitution of the United States of America: Analysis and Interpretation |chapter= Amendments to the Constitution of the United States of America |chapter-url= http://www.gpo.gov/fdsys/pkg/GPO-CONAN-1992/pdf/GPO-CONAN-1992-7.pdf |year= 1992 |publisher= U.S. Government Printing Office |page= 25 n.2 |isbn= 9780160632686|author-link= United States Senate |title-link= The Constitution of the United States of America: Analysis and Interpretation}}</ref> <ref name="WT64J">{{cite web |last= Ritchie |first= Donald |title= Bill of Rights |url= http://www.annenbergclassroom.org/term/bill-of-rights |work= Annenberg Classroom – Glossary |publisher= Leonore Annenberg Institute for Civics of the Annenberg Public Policy Center of the University of Pennsylvania |accessdate= 21. septembril 2014}}</ref> <ref name="1rZfg">{{cite web |first= Gordon |last= Lloyd |title= Introduction to the Bill of Rights |url= http://teachingamericanhistory.org/bor/bor-intro/ |website= TeachingAmericanHistory.org |publisher=The Ashbrook Center at Ashland University |accessdate= 21. septembril 2014}}</ref> <ref name="U5y7X">{{cite web|url=https://www.archives.gov/founding-docs |title=America's Founding Documents|date=30. oktoober 2015}}</ref> <ref name="sMWkH">{{cite web|url=https://www.archives.gov/preservation/formats/paper-vellum.html|title=Differences between Parchment, Vellum and Paper|date=15. august 2016}}</ref> <ref name="fP8o8">{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Pasquale-Paoli|title=Pasquale Paoli – Corsican statesman}}</ref> <ref name="sFoWi">{{cite web|last=Ruppert|first=Bob|title=Paoli: Hero of the Sons of Liberty|url=https://allthingsliberty.com/2016/05/paoli-hero-of-the-sons-of-liberty/|publisher=Journal of the American Revolution|accessdate=20. mail 2017}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.congress.gov/constitution-annotated/ USA põhiseaduse annoteeritud väljaanne] [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid]] [[Kategooria:Põhiseadused]] tbdhci2snf9o4knwo0jr2s80qkrkz5c 0 564561 7206133 6979300 2026-08-01T20:07:38Z Sara Mouse 204379 typo 7206133 wikitext text/x-wiki {{Teadlane | pilt = Debije-boerhaave.jpg | pildiallkiri = Peter Debye |image_size= 220px | sünniaeg = {{birth date|1884|3|24|mf=y}} | sünnikoht = [[Maastricht]], Holland | surmaaeg = {{death date and age|1966|11|2|1884|3|24}} | surmakoht = [[Ithaca (New Yorgi osariik)|Ithaca]], [[New Yorgi osariik]] | kodakondsus = [[Holland]] / [[Ameerika Ühendriigid]] | tegevusala = [[füüsika]], [[keemia]] | töökoht = [[Zürichi Ülikool]] {{small|(1911–12)}}<br> [[Utrechti Ülikool]] {{small|(1912–14)}}<br> [[Göttingeni ülikool]] {{small|(1914–20)}}<br>[[ETH Zürich]] {{small|(1920–27)}}<br> [[Leipzigi Ülikool]] {{small|(1927–34)}}<br> [[Berliini Ülikool]] {{small|(1934–39)}}<br>[[Cornelli Ülikool]] {{small|(1940–50)}} | alma_mater = [[RWTH Aacheni Ülikool]]<br>[[Müncheni Ülikool]] | juhendaja = [[Arnold Sommerfeld]] | tuntud_õpilased = [[Lars Onsager]] <br>[[Paul Scherrer]]<br>[[George K. Fraenkel]]<br>[[Fritz Zwicky]] | tuntumad tööd = [[Debye mudel]]<br>[[Debye sumbuvus]]<br>[[Debye sagedus]] | autasud = [[Rumfordi medal]] {{small|(1930)}}<br>[[Faraday lektori auhind]] {{small|(1933)}}<br>[[Lorentzi medal]] {{small|(1935)}}<br>[[Nobeli keemiaauhind]] {{small|(1936)}}<br>[[Willard Gibbsi auhind]] {{small|(1949)}}<br>[[Max Plancki medal]] {{small|(1950)}}<br>[[Priestley medal]] {{small|(1963)}}<br>[[National Medal of Science]] {{small|(1965)}} }} '''Peter Joseph William Debye''' ({{IPA-nl|dəˈbɛiə|lang}}; [[24. märts]] [[1884]] – [[2. november]] [[1966]]) oli hollandi-ameerika [[füüsik]] ja [[füsikokeemik]], [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliige,<ref name="frs">{{cite journal|doi=10.1098/rsbm.1970.0007|title=Peter Joseph Wilhelm Debye. 1884–1966|date=1970|last1=Davies|first1=M.|journal=Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society|volume=16|pages=175–232}}</ref> [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaat. ==Teadus== Tema esimene suur teadussaavutus oli 1912. aastal esitatud [[Elektriline dipoolmoment|elektrilise dipoolmomendi]] idee kasutamine asümmeetriliste [[Molekul|molekulide]] laengu jaotuse määramiseks, leides võrrandid, mis seovad dipoolmomente temperatuuriga ja [[Suhteline dielektriline läbitavus|suhtelise dielektrilise läbitavusega]]. Seetõttu nimetatakse tema auks molekulaarse dipoolmomendi mõõtühikut ''debye'ks''. Samuti 1912 laiendas ta [[Albert Einstein|Albert Einsteini]] [[Erisoojus|erisoojuse]] teooriat madalamatele temperatuuridele lisades madala sagedusega [[Foonon|foononite]] mõju (vaata ka [[Debye mudel]]). Aastal 1913 täiendas ta [[Niels Bohr|Niels Bohri]] [[aatomimudel|aatomimudeli]] teooriat, lisades elliptilised orbiidid, idee, mida tutvustas ka [[Arnold Sommerfeld]]. Aastatel 1914–1915 arvutas Debye koos [[Paul Scherrer]]iga temperatuuri mõju [[Kristall|kristallilistel]] tahkistel ("[[Debye-Walleri tegur]]"). Koos oma assistendi [[Erich Hückel]]iga aastal 1923 arendas ta [[Svante Arrhenius]]e [[Elektrolüüdid|elektrolüütide]] lahuste elektrijuhtivuse teooriat. 1923 pakkus Debye välja teooria, mis selgitas [[Comptoni efekt]]i ehk [[Röntgenikiirgus|röntgenikiire]] sageduse nihkumist interaktsioonil [[Elektron|elektroniga]]. == Vaata ka == * [[Debye mudel]] * [[Debye sumbuvus]] * [[Debye sagedus]] == Viited == {{viited}} {{NobelKeemia}} {{JÄRJESTA:Debye, Peter}} [[Kategooria:Hollandi füüsikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli keemiaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1966]] 8wvutdysa858f6qtsamy4o9czs1cddt 0 568114 7205948 7152000 2026-08-01T13:41:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205948 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Operatsioon Rahu Allikas | osa = [[Rojava konflikt]]ist ja [[Türgi sekkumine Süüria kodusõtta|Türgi sekkumisest]] [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]] | pilt = Barış Pınarı Hârekatı sonrası Resulayn (Serêkanî) bombalanıyor.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = [[Ra's al-‘Ayn]]i linna pommitamine 10. oktoobril 2019 | aeg = 9. oktoober 2019 – ... | koht = [[Aleppo provints|Aleppo]], [[Al-Ḩasakah' provints|Al-Ḩasakah']] ja [[Ar-Raqqah' provints]]ide põhjaosa, [[Süüria]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Türgi väed hõivavad 3412 km² territooriumi,<ref>http://www.syriahr.com/en/?p=145344</ref> ühtekokku 68 asulat * Ameerika Ühendriikide relvajõudude tagasitõmbumine Aleppo ja Ar-Raqqah' provintsidest; osaline tagasitõmbumine Ar-Raqqah' provintsist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.syrcenter.com/en/sdc/2964 |vaadatud=2019-10-28 |arhiivimisaeg=2019-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191020162737/https://www.syrcenter.com/en/sdc/2964 |url-olek=ei tööta }}</Ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-coalition-idUSKBN1WU1NW</ref> | tulemus = * Ajutine relvarahu alates 17. oktoobrist | seis = aktiivne | osaline1 = {{Pisilipp|Türgi}}<br>[[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] [[Süüria Ajutine Valitsus]]<ref name="3wAbu" /> | osaline2 = {{Lihtloend| * [[File:De facto SA-NES Flag.svg|23px]] [[Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomne Administratsioon]] * {{Pisilipp|Süüria}} (alates 13. oktoobrist)<ref name="Li3TD" /> }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Hulusi Akar]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Yaşar Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İdris Acartürk]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Hakan Fidan]] * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] [[Salīm Idrīs]] * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] Sayf Abū Bakr * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] Abdullah Halawa }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Mazlum Kobanê]] * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Fail:Infobox Generic SDF MC.png|23px]] Riad Khamis al-Khalaf * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Fail:RasAlAyn MC infobox flag.png|23px]] Imad Meno * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] Muhammad Mustafa Ali * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] Tolhildan Zagros {{KIA}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi relvajõud]] * [[File:Flag of Turkish Land Forces Command.svg|23px]] [[Türgi maavägi]] ** [[2. armee (Türgi)|2. armee]] * [[File:Flag of Turkish Air Force Command.svg|23px]] [[Türgi õhuvägi]] [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] [[Süüria Rahvusarmee]] | väeüksused2 = [[File:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] [[Süüria Demokraatlikud Jõud]] (SDF) * [[File:People's Protection Units Flag.svg|23px]] [[Rahvakaitseüksused]] (YPG) * [[File:YPJ Flag.svg|23px]] [[Naiste omakaitseüksused]] (YPJ) [[File:Single_Color Flag - 539ADE.svg|23px]] [[Asayîş]]<br> [[File:Flag of the Syrian Arab Armed Forces (1980–2024).svg|23px]] [[Süüria relvajõud]] * [[File:Flag of the Syrian Arab Army.svg|23px]] [[Süüria maavägi]] | väeüksused3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * {{Riigi ikoon|Türgi}} 15 000<ref>{{Cite web |url=https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5da346099a79477783628983?from=newsfeed |title=arhiivikoopia |access-date=13. oktoober 2019 |archive-date=13. oktoober 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191013163557/https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5da346099a79477783628983?from=newsfeed |url-status=live }}</ref> * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] 14 000<ref name="TdwvD" /><ref>https://www.voanews.com/extremism-watch/which-syrian-groups-are-involved-turkeys-syria-offensive</ref> }} | jõud2 = {{Lihtloend| * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] 40 000 – 60 000<ref name="M2FNK" /> * {{Riigi ikoon|Süüria}} pole teada }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * '''[[SOHR]]-i hinnangul:''' * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] 216 langenut * {{Riigi ikoon|Türgi}} 10 langenut * <hr> * '''Türgi hinnangul:''' * [[File:Flag of Syria (2025-).svg|23px]] 137 langenut, 508 vigastatut * {{Riigi ikoon|Türgi}} 10 langenut, 100 vigastatut }} | kaotused2 = {{Lihtloend| * '''[[SOHR]]-i hinnangul:''' * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] 283 langenut * {{Riigi ikoon|Süüria}} 24 langenut * <hr> * '''SDF-i hinnangul:''' * 412 langenut, 73 vangilangenut * <hr> * '''Türgi hinnangul:''' * [[Fail:Flag of Syrian Democratic Forces.svg|23px]] 900+ langenut, haavatut või vangivõetut<ref>{{Cite web |url=https://www.abcgazetesi.com/erdogandan-kobane-cikisi-oranin-da-temizlenmesi-gerekiyor-51802 |title=arhiivikoopia |access-date=2. november 2019 |archive-date=30. oktoober 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191030102501/https://www.abcgazetesi.com/erdogandan-kobane-cikisi-oranin-da-temizlenmesi-gerekiyor-51802 |url-status=dead }}</ref> }} | kaotused3 = | märkused = <center>{{Lihtloend| * 300 000+ sõjapõgenikku<ref>http://www.syriahr.com/en/?p=144078</ref> * ligikaudu 150 hukkunud tsiviilelanikku }}</center> }} {{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=oktoober}} [[Pilt:Changing frontlines of the Turkish offensive in Rojava, 2019.gif|pisi|300px|Konflikti areng]] '''2019. aasta Türgi sissetung Põhja- ja Kirde-Süüriasse''', koodnimega '''Operatsioon Rahu Allikas'''<ref name="4ClDC" /> ([[türgi keel]]es ''Barış Pınarı Harekâtı'') oli 9. oktoobril [[2019]] alanud [[Türgi relvajõud]]ude (TAF) ja [[Türgi]]ga liidus oleva opositsioonirühmituse [[Süüria Rahvusarmee]] (SNA) sõjaline operatsioon, mis oli suunatud [[Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomne Administratsioon|Põhja- ja Ida-Süüria Autonoomse Administratsiooni]] (NES) ja [[Süüria Demokraatlikud Jõud|Süüria Demokraatlike Jõudude]] (SDF) vastu. 6. oktoobril 2019 käskis [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Donald Trump]]i [[Donald Trumpi administratsioon|administratsioon]] Ameerika Ühendriikide vägedel taanduda Süüria kirdeosast, kus nad olid toetanud oma kurdi liitlasi võitluses [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS-e]] vastu. [[Ameerika Ühendriikide valitsus|Valge Maja]] teatas, et Ameerika Ühendriigid ei toeta operatsiooni ega ei osale selles.<ref name="y3j5Y" /> Sõjaline operatsioon algas 9. oktoobril 2019, kui [[Türgi õhujõud]] alustasid õhurünnakuid Süüria piirilinnadele.<ref name="8vfLC" /> [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i sõnul oli operatsiooni eesmärk kurdi üksuste (SDF – [[Süüria Demokraatlikud Jõud]]) väljaajamine Süüria piirialadelt ja 30 km sügavuse "turvatsooni" loomine Süüria põhjaosas, kuhu võiks Türgist ümber asustada umbes 3,6 miljonit Süüria sõjapõgenikku.<ref name="aj-turkey-begins" /> Kuna ümberasutamiseks kavandatav piirkond on demograafiliselt valdavalt kurdikeelne, on kriitikud seda kavatsust sarjanud kui katset peale sundida drastilisi demograafilisi muutusi.<ref name="x0del" /><ref name="JnzmD" /><ref name="reuters_demographics" /> Paljud riigid mõistsid hukka Türgi tegevuse kui [[invasioon]]i suveräänse Araabia riigi territooriumile ning vastutustundetu destabiliseeriva tegevuse, millel on "potentsiaalselt kohutavad" humanitaarsed tagajärjed.<ref name="7g596" /> Süüria valitsus süüdistas alguses kurde Türgi rünnaku esilekutsumises, separatismis ja valitsusega leppimata jätmises, mõistes samal ajal hukka ka sissetungi Süüria territooriumile.<ref name="jYnVL" /> Sellegipoolest jõudis SDF paar päeva hiljem Süüria valitsusega kokkuleppele, mille järgi lubati Süüria armeel siseneda SDF-i kontrolli all olevatesse [[Manbij]] ja [[Kobanî]] linnadesse, et kaitsta linnu Türgi rünnaku eest.<ref name="bbR7w" /><ref name="TwFh1" /><ref name="armyinvolved" /> Vahetult pärast seda teatas Süüria riigi ringhääling SANA, et Süüria armee on asunud paigutama vägesid riigi põhjaossa, et "Türgi agressioonile vastu astuda".<ref name="vInRk" /><ref name="5kiCv" /> Sellele vaatamata ei kavatsenud Türgi oma rünnakuplaane muuta.<ref name="7bVOa" /> 17. oktoobril 2019 teatas [[Ameerika Ühendriikide asepresident]] [[Mike Pence]], et Ameerika Ühendriigid ja Türgi sõlmisid kokkuleppe, mille alusel lõpetab Türgi Süüria piirialadel 5 päevaks sõjategevuse ja SDF-i väeüksused soostuvad vastutasuks piirkonnast taanduma.<ref>http://www.middleeasteye.net/news/us-and-turkey-reach-agreement-temporarily-suspend-military-operation-syria</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-middle-east-50091305</ref> 22. oktoobril sõlmisid [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kokkuleppe relvarahu pikendamiseks veel 120 tunniks, et lasta SDF-i üksustel täiendavalt taganeda piirialadelt ning lisaks ka [[Tell Rifaat|Tell Rifaadi]] ja [[Manbij]]i linnadest. Kokkuleppe järgi sai Vene sõjaväepolitsei õiguse piirkonnas (v.a [[Qamishli]] linn) patrullida. Relvarahu täiendus hakkas kehtima 23. oktoobri keskööst.<ref>https://www.miamiherald.com/news/nation-world/article236512698.html</ref><ref>https://thedefensepost.com/2019/10/22/russia-turkey-syria-mou/</ref> == Taust == Türgi ja Ameerika Ühendriigid sõlmisid kokkuleppe 2019. aasta augustis pärast kuudepikkuseid Türgi ähvardusi tungida ühepoolselt Süüria põhjaossa. Ameerika Ühendriigid pidasid SDF-i üheks oma peamiseks liitlaseks ISIS-e vastases sõjas Süürias, samas kui Türgi peab rühmitust seotuks [[Kurdistani Töölispartei]]ga. Kokkuleppe järgi loodi Süüria põhjaosas puhvertsoon, mille eesmärk oli pingete hajutamine, käsitledes Türgi julgeolekuprobleeme seire ja ühispatrullide abil, võimaldades siiski kurdidel säilitada kontroll nende alade üle.<ref name="Q8jgD" /><ref name="kuJHG" /> Ameerika Ühendriigid ja kurdid kiitsid kokkuleppe heaks, kuid Türgi polnud sellega üldiselt rahul. Türgi rahulolematus tõi kaasa arvukad Türgi jõupingutused puhvertsooni laiendamiseks, Türgi kontrolli kindlustamiseks selle osade üle või miljonite põgenike ümberpaigutamiseks puhveralale, kuid kõik need jõupingutused ebaõnnestusid tugeva SDF-i vastupanu ja ameeriklaste kohlolu tingimustes.<ref name="IRz7x" /> Vaatamata Ameerika Ühendriikide ja Türgi ühispatrullide ametlikule algusele, SDF-i kindlustatud punktide lammutamisele ja [[YPG]]-üksuste (kurdi omakaitseväed) osalisele väljaviimisele puhvertsooni aladelt, suurenesid pinged edasi, kuna Türgi esitas SDF-ile veelgi suuremaid nõudmisi. Viimane lükkas need aga tagasi, kuna nende arvates on SDF leppinud niigi karmi kompromissiga, lubades Põhja-Süürias Türgi vägedel osaleda ühispatrullides Ameerika Ühendriikidega.<ref name="dlLtt" /> Türgi rahulolematus lepingu suhtes kasvas avalikuks vaenulikkuseks ning Türgi president esitas SDF-i suhtes ultimaatumi.<ref name="wKIls" /> Rühmitus eiras seda ja Türgi kuulutas oktoobri alguses ultimaatumi tähtaja möödunuks.<ref name="A6qUE" /> == Eelmäng == 8. oktoobril pidas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan telefonikõne Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, mille sisuks oli SDF-i vastase sõjalise operatsiooni alustamine [[Eufrat]]i jõest ida pool. Kõne järel alustasid Ameerika Ühendriigid oma vägede väljaviimist Türgi piiri lähedal asuvatelt positsioonidelt.<ref name="AGwLe" /><ref name="ABwSA" /> Kuigi Ameerika Ühendriikide valitsus on teatanud, et nad ei toeta Türgi juhitavat rünnakut, teatas Trumpi administratsioon 6. oktoobril 2019, et Ameerika Ühendriigid viivad Türgiga vastasseisu vältimiseks konfliktipiirkonnast välja kogu oma personali. Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Mike Pompeo]] eitas, et see tähendas Türgi vägedele rohelise tule näitamist SDF-i ründamiseks, samal ajal kui SDF-i pressiesindaja nimetas Ameerika Ühendriikide tegevust reetmiseks.<ref name="withdraw" /> Väidetavalt katkestasid Ameerika Ühendriigid abiandmise ka SDF-ile, et mitte relvastada neid oma [[NATO]] liitlase vastu.<ref name="kIJ2T" /> [[Türgi sõjavägi]] pommitas 8. oktoobril 2019 Iraagist Põhja-Süüriasse suunduvate militaarsõidukite konvoid, mis kuulus SDF-ile. Õhurünnaku tagajärjel ei olnud ühtegi inimohvrit.<ref name="FKqmm" /> Samal päeval avasid [[Venemaa]] eriväed [[Eufrat]]i jõel ülepääsu Süüria valitsuse ja SDF-i valduste vahel [[Deir ez-Zori kubermang|Deir ez-Zori kubermangus]].<ref name="przRW" /> SDF-i ja Süüria kokkuleppe tulemusena teatas Süüria valitsus, et Süüria sõjaväe lähetamine Manbij lähedale toimub selleks, et takistada Türgi sõjaväe sisenemist linna.<ref name="6WpU2" /> Türgi väed alustasid samal päeval sõjategevust [[Ras al-Ayn]]i linna lähedal.<ref name="1YEeA" /> == Reaktsioonid == === Rahvusvahelised organisatsioonid === *[[Araabia Liiga]] – peasekretär [[Ahmed Aboul Gheit]] nimetas rünnakut "Süüria suveräänsuse räigeks rikkumiseks". Araabia Liiga liikmesriigid kohtutavad [[Kairo|Kairos]] 12. oktoobril 2019, et arutada Türgi tegevust.<ref name=":0" /> *{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}}[[Euroopa Liit]] – kui operatsiooni stsenaariumi kohta küsiti, ütles [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] volinik [[Dimitris Avramopoulos]], et "Euroopa Liit pühendub endiselt Süüria riigi ühtsusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele".<ref name="wl63f" /> *[[NATO]] – peasekretär [[Jens Stoltenberg]] ütles, et [[Türgi]] on "kriisi esiotsas ja tal on õigustatud julgeolekuprobleeme", et ta on kannatanud terrorirünnakute all ja võõrustanud miljoneid põgenikke. Ta lisas, et Türgi võimud teavitasid NATO-t Põhja-Süürias käimasolevatest operatsioonidest. Lisaks ütles ta, et "on oluline vältida tegevusi, mis võivad piirkonda veelgi destabiliseerida, pingeid veelgi suurendada ja põhjustada rohkem inimlikke kannatusi". Ta kutsus Türgit üles tegutsema vaoshoitult ja ütles, et [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]]-e vastu võitlemist ei tohiks ohtu seada.<ref name="pVrRt" /> *{{Riigi ikoon|ÜRO}}[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] – ÜRO hoiatas tsiviilelanike kaitset nõudvate üleskutsete osas, kommenteeris ÜRO Süüria piirkondliku humanitaarkoordinaatori Panos Moumtzis.<ref name="028A0" /> === Riigid === * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriigid]] – [[senaator]] [[Lindsey Graham]] hoiatas, et ta "kehtestab Türgi suhtes kahepoolsed sanktsioonid, kui need tungivad Süüriasse". Ta ütles, et "nõuab ka nende peatamist [[NATO]]-st, kui nad ründavad kurdide vägesid, kes abistasid USA-d ISIS-i kalifaadi hävitamisel".<ref name="I9bUA" /> * {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}}[[Araabia Ühendemiraadid]] – AÜE teatas, et nad mõistavad kõige karmimalt hukka Türgi sekkumise ja rünnaku Süürias.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Armeenia}}[[Armeenia]] – [[Armeenia välisministeerium|Välisministeerium]] on avaldanud avalduse, milles mõistab hukka Türgi poolt Süüria kirdeosas toimunud sõjalised sissetungid, mis tooksid kaasa piirkondliku julgeoleku halvenemise, tsiviilelanike kaotused, massilise ümberasustamise ja lõpuks uue [[Humanitaarkriis|humanitaarkriisi]]. Eriti murettekitav on etniliste ja usuliste vähemuste olukord. See sõjaline sissetung tekitab ka otsese identiteedipõhise tõsise ohu ja massilisi inimõiguste rikkumisi.<ref name="BZ5C1" /> * {{Riigi ikoon|Austraalia}}[[Austraalia]] – peaminister [[Scott Morrison]] teatas, et tunneb muret selles piirkonnas elavate kurdide turvalisuse pärast ning kardab ka, et rünnak võib viia ISIS-i taassünnini.<ref name=":0" /> * {{Riigi ikoon|Bahrein}}[[Bahrein]] – [[Bahreini välisministeerium|Bahreini Kuningriigi välisministeerium]] mõistis hukka Türgi sõjalise rünnaku Süüria kirdeosa piirkondadele.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Belgia}}[[Belgia]] – Belgia välisminister [[Didier Reynders]] kutsus Türgit üles hoiduma ühepoolsest sõjalisest tegevusest.<ref name="qqhhQ" /> * {{Riigi ikoon|Egiptus}}[[Egiptus]] – [[Egiptuse välisministeerium]] mõistis Türgi rünnaku hukka. Samuti kutsus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] üles peatama "kõik Süüria territooriumide okupeerimise katsed" või "muutma Süüria põhjaosa demograafiat". Lisaks kutsus nõukogu üles korraldama [[Araabia Liiga]] erakorralist kohtumist.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Holland}}[[Holland]] – välisminister [[Stef Blok]] säutsus, et Türgi ei peaks "järgima oma valitud rada", märkides, et "operatsioon võib põhjustada uusi pagulasvooge ja kahjustada võitlust ISi vastu ja piirkonna stabiilsust".<ref name=":0" /> * {{Riigi ikoon|Iirimaa}}[[Iirimaa]] – Iirimaa väitis, et ühepoolset sõjalist tegevust ei saa taunida ning Türgi operatsioon on tõsine probleem.<ref name="3DUSV" /> * {{Riigi ikoon|Iisrael}}[[Iisrael]] – peaminister [[Binyamin Netanyahu]] mõistis operatsiooni hukka ja hoiatas kurdide etnilise puhastamise eest Türgi ja tema liitlaste poolt.<ref name="cmvrl" /> * {{Riigi ikoon|India}}[[India]] – India mõistis Türgi hukka ühepoolse sõjalise käigu eest.<ref name="csxWP" /> * {{Riigi ikoon|Iraak}}[[Iraak]] – president [[Barham Salih]] mõistis operatsiooni hukka, kinnitades, et "Türgi sõjaline sissetung Süüriasse on tõsine eskaleerumine; see põhjustab ütlematuid humanitaarseid kannatusi, annab terrorirühmitustele võimu. Maailm peab ühinema katastroofi ärahoidmiseks, edendama kõigi süürlaste õiguste poliitilist lahendamist.<ref name="KJiYA" /> *{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraan]] – Iraani välisminister [[Mohammad Zarif]] on väljendanud vastuseisu rünnakule, pidades seda Süüria suveräänsuse rikkumiseks.<ref name="S8Exo" /> Seoses [[Ameerika Ühendriigid|USA]] lahkumisega Süüriast kommenteeris Zarif, öeldes, et USA on "Süürias ebaoluline okupant", ning ütles, et Iraan oleks valmis vahendama pingeid Süüria ja Türgi vahel. * {{Riigi ikoon|Island}}[[Island]] – Island mõistis teravalt hukka Türgi [[Kurdid|kurdide]] vastase sammu ja kutsus Türgit üles operatsioon lõpetama.<ref name="BXJFc" /> * {{Riigi ikoon|Itaalia}}[[Itaalia]] – Itaalia teatas oma murest Türgi sammu pärast ja väljendas vastuseisu meetmetele, mis võivad põhjustada destabiliseerivat mõju.<ref name="XzAxO" /> * {{Riigi ikoon|Jordaania}}[[Jordaania]] – Jordaania kutsus Türgit peatama rünnakut ja lahendama kõik probleemid diplomaatiliselt.<ref name="LXc52" /> * {{Riigi ikoon|Kanada}}[[Kanada]] – Kanada välisminister [[Chrystia Freeland]] teatas 9. oktoobril 2019 [[Twitter|Twitteris]], et Kanada "mõistab hukka Türgi sõjategevuse Süüriasse täna."<ref name="Amh2L" /> * {{Riigi ikoon|Kreeka}}[[Kreeka]] – välisminister [[Nikos Dendias]] mõistis hukka Türgi sissetungi Süüriasse, kinnitades, et "Türgi teeb suure vea". Lisaks väitis Türgi plaanide kohta ümberasustatavate sisserändajate jaoks turvalise tsooni loomiseks Põhja-Süürias kohaliku kurdi elanike arvelt, et see on "ebaseaduslik, kuna sisserändajate ümberasustamine peab vastama mõnele peamisele põhimõttele: olge vabatahtlikud ja väärikad. [...] Seetõttu on see, mida Türgi teeb, vastuolus inimõigustega ". * {{Riigi ikoon|Kuveit}}[[Kuveit]] – Kuveit teatas, et on mures selle pärast, kuidas rünnak võib piirkonna rahu ja stabiilsust negatiivselt mõjutada, ning kutsus üles vaoshoitusele.<ref name=":0" /> * {{Riigi ikoon|Küpros}}[[Küpros]] – Küpros mõistis operatsiooni hukka ja väitis, et see on rahvusvahelise õigusega vastuolus.<ref name="TQTk5" /> * {{Riigi ikoon|Liibanon}}[[Liibanon]] – Liibanon mõistis operatsiooni hukka ja kutsus Türgit üles oma sammu ümber mõtlema.<ref name="kiGBN" /> * {{Riigi ikoon|Läti}}[[Läti]] – [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]] nimetas operatsiooni häirivaks ja kutsus Türgit üles lõpetama operatsioon poliitilise lahenduse leidmiseks.<ref name="o1iDS" /> * {{Riigi ikoon|Norra}}[[Norra]] – Norra kutsus Türgit üles operatsioon lõpetama ja austama rahvusvahelist õigust.<ref name="FlpAw" /> * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] – Prantsusmaa mõistis operatsiooni teravalt hukka ja [[Emmanuel Macron|president Macron]] kohtus Kurdi ametnikega.<ref name="RfHdV" /> * {{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Rootsi]] – Rootsi teatas, et Türgi operatsioon ohustas piirkonda ja kurdide jõupingutusi [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|ISIS]]-e vastu. Lisaks kutsuti Türgit üles mitte eskaleerima olukorda.<ref name="HRi8C" /> * {{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa]] – Saksamaa mõistis operatsiooni hukka.<ref name="UPyCF" /> * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}}[[Saudi Araabia]] – [[Saudi Araabia valitsus]] mõistis avalduses hukka Türgi tegevuse, öeldes, et operatsioonil on "negatiivne mõju piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele". Samuti väitis Saudi Araabia välisministeerium, et ründamine on Süüria ühtsuse, iseseisvuse ja suveräänsuse rikkumine.<ref name=":1" /> * {{Riigi ikoon|Soome}}[[Soome]] – vastusena rünnakule teatas Soome, et nad lõpetavad relvaekspordi Türki.<ref name="slmHD" /> * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}[[Suurbritannia]] – USA president Donald Trumpiga peetud telefonikõnes kirjeldas peaminister [[Boris Johnson]] rünnakut kui "sissetungi" ja väljendas "tõsist muret".<ref name="5s056" /> * {{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveits]] – Šveits teatas, et jälgivad olukorda tähelepanelikult, ja kutsusid üles vaoshoitusele.<ref name="H4l5E" /> * {{Riigi ikoon|Taani}}[[Taani]] – [[Taani välisminister]] [[Jeppe Kofod]] avaldas muret ja väitis, et Türgi samm oli kahetsusväärne ja vale. Lisaks on Taani selles küsimuses tihedas kontaktis oma liitlastega.<ref name="yry94" /> * {{Riigi ikoon|Tšehhi}}[[Tšehhi]] – Tšehhi välisminister [[Tomáš Petříček]] avaldas vastuseisu Türgi operatsioonile ja väitis, et see halvendaks tsiviilelanike ja pagulaste olukorda.<ref name="uitUS" /> * {{Riigi ikoon|Türgi}}[[Türgi]] – Türgi kommunikatsioonidirektor ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani abi Fahrettin Altun postitas [[Twitter|Twitterisse]], et SDF-i fraktsioonidel on kas võimalus liituda Türgi toetatud vägedega või Türgi võitleb nende vahel.<ref name="YqWXc" /> * {{Riigi ikoon|Ungari}}[[Ungari]] – Ungari pani kõigepealt veto [[Euroopa Liit|ELi]] liikmesriikide katsele anda operatsiooni vastu ühehäälselt hoiatus, viidates "riikidel on õigus oma piire kaitsta".<ref name="B7SGt" /> * {{Riigi ikoon|Venemaa}}[[Venemaa]] – president [[Vladimir Putin]] kutsus selle küsimuse arutamiseks 8. oktoobril kokku [[Venemaa Julgeolekunõukogu]] istungi. Järgmisel päeval rääkis ta Erdoğaniga telefoni teel; Putin kutsus oma Türgi partnereid olukorda hoolikalt kaaluma, et mitte kahjustada Süüria kriisi lahendamiseks tehtavaid üldisi jõupingutusi. Venemaa valitsus teatas ka, et Türgil on õigus end kaitsta, kuid kutsus siiski välismaa sõjaväelasi üles lahkuma Süürias ebaseadusliku kohalolekuga.<ref name="ydYkA" /><ref name="neeL8" /> ===Meeleavaldused=== *Hamburgis demonstreeris 3000-6000 meeleavaldajat sõja vastu<ref>{{Netiviide |url=https://www.ndr.de/nachrichten/hamburg/Demo-solidarisiert-sich-mit-Kurden-in-Syrien,demo2664.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-16 |arhiivimisaeg=2019-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191016144012/https://www.ndr.de/nachrichten/hamburg/Demo-solidarisiert-sich-mit-Kurden-in-Syrien,demo2664.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. *Cuxhavenis [[Saksamaa]]l demonstreerisid inimesed 15. oktoobril 2019 Türgi rahvusvahelise õiguse vastase agressioonisõja vastu ja nõudsid Saksamaa föderaalvalitsuselt igasuguse koostöö lõpetamist Türgi relvajõududega<ref>https://www.cnv-medien.de/news/protest-in-cuxhaven-gegen-den-angriffskrieg-der-tuerkei.html</ref>. ==Vaata ka== *[[Operatsioon Oliivioks]] *[[Operatsioon Eufrati Kilp]] *[[Pešmergad]] *[[Süüria kodusõda]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/world-reacts-turkey-military-operation-northeast-syria-191009181335266.html|pealkiri=World reacts to Turkey's military operation in northeast Syria|väljaanne=Al Jazeera|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://english.alarabiya.net/en/News/middle-east/2019/10/09/Saudi-Arabia-condemns-Turkish-aggression-on-north-east-Syria.html|pealkiri=Saudi Arabia, UAE, Bahrain, and Egypt condemn Turkey's aggression on Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3wAbu">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49998035 |pealkiri=Turkey Syria offensive: Heavy fighting on second day of assault |väljaanne=[[BBC]] |aeg=10. oktoober 2019 |vaadatud=12. oktoober 2019 |keel=inglise}}</ref> <ref name="y3j5Y">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49956698?intlink_from_url=https://www.bbc.com/news/topics/cp7r8vgl2y7t/kurds&link_location=live-reporting-story |pealkiri=Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria |väljaanne=[[BBC]] |aeg=7. oktoober 2019 |vaadatud=12. oktoober 2019 |keel=inglise keeles}}{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49956698?intlink_from_url=https://www.bbc.com/news/topics/cp7r8vgl2y7t/kurds&link_location=live-reporting-story |pealkiri=Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria |väljaanne=[[BBC]] |aeg=7. oktoober 2019 |vaadatud=12. oktoober 2019 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="wl63f">{{Netiviide|autor=|url=https://www.france24.com/en/20191008-eu-concerned-at-new-migrant-wave-from-turkish-operation-in-syria|pealkiri=EU concerned at new migrant wave from Turkish operation in Syria|väljaanne=France24|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="pVrRt">{{Netiviide|autor=|url=https://www.nato.int/cps/en/natohq/opinions_169485.htm?selectedLocale=en|pealkiri=NATO|väljaanne=NATO|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="028A0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-un/u-n-calls-for-protecting-civilians-in-northeast-syria-idUSKBN1WM0TH|pealkiri=U.N. calls for protecting civilians in northeast Syria|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="I9bUA">{{Netiviide|autor=|url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/us-politics/trump-syria-turkey-lindsey-graham-twitter-pomepo-isis-assad-iran-middle-east-a9146161.html|pealkiri=Lindsey Graham turns on Trump over 'disaster' Syria move|väljaanne=The Independent|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="BZ5C1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.mfa.am/en/interviews-articles-and-comments/2019/10/10/mfa_statement_syria/9886|pealkiri=Statement by the MFA of Armenia on the military invasion by Turkey in the north-eastern Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="qqhhQ">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/dreynders/status/1181849744420855814|pealkiri=I am very worried by indications of an imminent Turkish invasion in northeast Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="3DUSV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.dfa.ie/news-and-media/press-releases/press-release-archive/2019/october/tanaistes-statement-on-situation-in-north-eastern-syria.php|pealkiri=October – Tánaiste's statement on situation in north-eastern Syria – Department of Foreign Affairs and Trade|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="cmvrl">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/IsraeliPM/status/1182267488383504387|pealkiri=Prime Minister Benjamin Netanyahu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="csxWP">{{Netiviide|autor=|url=https://timesofindia.indiatimes.com/india/india-slams-turkey-for-its-unilateral-military-offensive-in-northeast-syria/articleshow/71520852.cms|pealkiri=India slams Turkey for its 'unilateral military offensive' in northeast Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="KJiYA">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/BarhamSalih/status/1182008431319928832|pealkiri=Turkey's military incursion into Syria is a grave escalation; will cause untold humanitarian suffering, empower terrorist groups. The world must unite to avert a catastrophe, promote political resolution to the rights of all Syrians, including Kurds, to peace, dignity & security|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="S8Exo">{{Netiviide|autor=|url=https://www.timesofisrael.com/iran-opposes-military-action-in-syria-zarif-tells-turkey/|pealkiri=Iran opposes military action in Syria, Zarif tells Turkey|väljaanne=Times of Israel|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="BXJFc">{{Netiviide|autor=|url=https://www.government.is/news/article/2019/10/10/Iceland-criticises-the-Turkish-military-offensive-in-Syria/|pealkiri=Iceland criticises the Turkish military offensive in Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="XzAxO">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/ItalyMFA/status/1181597484474421248|pealkiri=Italy is concerned by reports of imminent Turkish military operations in North-East Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="LXc52">{{Netiviide|autor=|url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/10/c_138461244.htm|pealkiri=Jordan calls on Turkey to stop attack on Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191010124718/http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/10/c_138461244.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Amh2L">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-canada/canada-condemns-turkeys-military-action-against-kurdish-forces-idUSKBN1WO2SC|pealkiri=Canada condemns Turkey's military action against Kurdish forces|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="TQTk5">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pio.gov.cy/en/press-releases-article.html?id=10035#flat|pealkiri=Statement by the Ministry of Foreign Affairs of the Republic of Cyprus on the Turkish invasion of Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="kiGBN">{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailystar.com.lb/News/Lebanon-News/2019/Oct-09/493190-lebanon-condemns-turkey-operation-in-syria.ashx|pealkiri=Lebanon condemns Turkey operation in Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-04-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210430001817/https://www.dailystar.com.lb//News/Lebanon-News/2019/Oct-09/493190-lebanon-condemns-turkey-operation-in-syria.ashx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="o1iDS">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/edgarsrinkevics/status/1181955013414936577|pealkiri=Very disturbing news on #urkey launching military operation in Northeast of Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="FlpAw">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/NorwayMFA/status/1182007752341823489|pealkiri=Deeply dismayed by unilateral Turkish military action in NE #Syria and call on Turkey to cease operation|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="RfHdV">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-france/frances-macron-met-spokeswoman-of-kurdish-led-syria-sdf-forces-idUSKBN1WO1D5|pealkiri=France's Macron met spokeswoman of Kurdish-led Syria SDF forces|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="HRi8C">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/AnnLinde/status/1181260838369452034|pealkiri=Kurdernas insatser för att besegra Daesh och förhindra spridningen av terrorism i regionen har varit centralt|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="UPyCF">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/RudawEnglish/status/1181943079051448321|pealkiri=France and Germany condemn Turkish offensive in northeast Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="slmHD">{{Netiviide|autor=|url=https://halktv.com.tr/gundem/finlandiya-turkiyeye-silah-satisini-durdurdu-406589h|pealkiri=Finlandiya, Türkiye'ye silah satışını durdurdu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2022-03-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220323081442/https://halktv.com.tr/gundem/finlandiya-turkiyeye-silah-satisini-durdurdu-406589h|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5s056">{{Netiviide|autor=|url=https://www.gov.uk/government/news/pm-call-with-president-trump-9-october-2019|pealkiri=PM call with President Trump: 9 October 2019|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="H4l5E">{{Netiviide|autor=|url=https://www.swissinfo.ch/eng/turkey-operation_switzerland-calls-for-restraint-in-latest-syria-violence/45287064|pealkiri=Switzerland calls for restraint in latest Syria violence|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="yry94">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/JeppeKofod/status/1181942030659923970|pealkiri=Dybt bekymret over tyrkisk militæroperation i Syrien|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|keel=taani keeles}}</ref> <ref name="uitUS">{{Netiviide|autor=|url=https://twitter.com/TPetricek/status/1181946667039412224|pealkiri=The Turkish offensive will only worsen the situation of civilians and refugees|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="YqWXc">{{Netiviide|autor=|url=https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-usa/turkish-and-syrian-rebel-forces-to-start-syria-offensive-shortly-erdogans-aide-idUKKBN1WO06Q|pealkiri=Turkish army launches push into Syria, air strikes hit border town|väljaanne=Reuters|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-10-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191009042744/https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-usa/turkish-and-syrian-rebel-forces-to-start-syria-offensive-shortly-erdogans-aide-idUKKBN1WO06Q|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="B7SGt">{{Netiviide|autor=|url=https://index.hu/english/2019/10/09/hungary_eu_council_declaration_veto_turkey_invasion_syria/|pealkiri=Spiegel: Hungarian veto delays EU warning to Turkey against invading Syria|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="ydYkA">{{Netiviide|autor=|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-explainer-idUSKBN1WO1UV|pealkiri=Explainer: Turkish operation may redraw map of Syrian war once again|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="neeL8">{{Netiviide|autor=|url=http://en.kremlin.ru/events/president/news/61751|pealkiri=Meeting with Security Council permanent members|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="aj-turkey-begins">{{Cite news |url=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/turkey-begins-ground-offensive-northeastern-syria-191009212025006.html |title=Turkey begins ground offensive in northeastern Syria |date=9.10.2019 |work=Al Jazeera |access-date=10.10.2019}}</ref> <ref name="reuters_demographics">{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-turkey-refugees-graphi-idUSKBN1WN28J|title=Turkey's plan to settle refugees in northeast Syria alarms allies|date=8.10.2019|via=www.reuters.com|newspaper=Reuters}}</ref> <ref name="armyinvolved">{{Cite web|url=https://thedefensepost.com/2019/10/13/syria-government-russia-kobani-manbij-sdf/|title=Syrian government forces set to enter Kobani and Manbij after SDF deal|date=13.10.2019|website=The Defense Post|language=en-US|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="4ClDC">{{Netiviide |autor=[[Marko Mihkelson]] |url=https://twitter.com/markomihkelson/status/1182291138541232128?s=20 |pealkiri=Marko Mihkelson on Twitter: "Tõlkes kaduma läinud. Türgi operatsiooni nimi pole mitte "Rahukevad", nagu meil mitmel pool kirjutatakse, vaid "Rahu allikas"." |väljaanne=[[Twitter]] |aeg=10. oktoober 2019 |vaadatud=14. oktoober 2019}}</ref> <ref name="8vfLC">{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2019/oct/09/turkey-launches-military-operation-in-northern-syria-erdogan|title=Turkey launches military operation in northern Syria|work=The Guardian|author=Bethan McKernan|date=9.10.2019}}</ref> <ref name="x0del">{{cite web|url=https://www.al-monitor.com/pulse/originals/2019/09/turkey-syria-united-states-erdogan-plans-for-east-euphrates.html|title=Erdogan's Syria plan: Resettling the Syrian refugees or ousting Kurds from their land?|first=Cengiz|last=Candar|date=30.09.2019|website=Al-Monitor}}</ref> <ref name="JnzmD">{{cite web|url=https://www.ft.com/content/e40cb754-e456-11e9-b112-9624ec9edc59|title=Syria is witnessing a violent demographic re-engineering|website=Financial Times}}</ref> <ref name="7g596">{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/world-reacts-turkey-military-operation-northeast-syria-191009181335266.html|title=World reacts to Turkey's military operation in northeast Syria|website=Al Jazeera}}</ref> <ref name="jYnVL">{{Cite news |url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/11/c_138462068.htm |title=Syria blames Kurdish forces for Turkish military offensive |date=11.10.2019 |work=Xinhua Net |access-date=11.10.2019 |archive-date=11.10.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191011011413/http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/11/c_138462068.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="bbR7w">{{Cite web|url=http://english.alarabiya.net/en/News/middle-east/2019/10/13/Syrian-army-to-enter-SDF-held-Kobani-Manbij-Monitor.html|title=Syrian army to enter SDF-held Kobani, Manbij: Monitor|website=english.alarabiya.net|language=en|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="TwFh1">{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-towns-report-idUSKBN1WS0K0|title=Report: Syrian army to enter SDF-held Kobani, Manbij|date=13.10.2019|work=Reuters|access-date=13.10.2019|language=en}}</ref> <ref name="vInRk">{{Cite web|url=https://www.thenational.ae/world/mena/syrian-troops-sent-north-to-confront-turkey-over-incursion-says-state-media-1.922875|title=Syrian troops sent north to 'confront' Turkey over incursion, says state media|website=The National|language=en|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="5kiCv">{{Cite web|url=https://www.dailysabah.com/war-on-terror/2019/10/13/syrian-regime-sends-troops-toward-area-of-turkeys-anti-terror-op|title=Syrian regime sends troops toward area of Turkey's anti-terror op|website=DailySabah|access-date=13.10.2019}}</ref> <ref name="7bVOa">[https://www.aljazeera.com/news/2019/10/turkey-military-operation-syria-latest-updates-191014053832727.html Turkey's military operation in Syria: All the latest updates]</ref> <ref name="Q8jgD">{{cite web|url=https://english.enabbaladi.net/archives/2019/08/safe-zone-existing-project-but-deferred-details/|title=Safe Zone: Existing Project But Deferred Details|date=29.08.2019|website=Enab Baladi|language=en-US|access-date=9.10.2019}}</ref> <ref name="kuJHG">{{cite web|url=https://www.kurdistan24.net/en/news/1b44b8a4-ff0c-44e0-98fe-51c4682e5e6f|title=SDF command reveals details about buffer zone in northeast Syria|last=Kurdistan24|website=Kurdistan24|language=en|access-date=9.10.2019}}</ref> <ref name="IRz7x">{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-idUKKCN1VV0WI|title=Turkey says U.S. stalling on Syria 'safe zone', will act alone if needed|date=9.10.2019|work=Reuters|access-date=9.10.2019|language=en|archive-date=9.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009165214/https://uk.reuters.com/article/uk-syria-security-turkey-idUKKCN1VV0WI|url-status=dead}}</ref> <ref name="dlLtt">{{cite web|url=https://ahvalnews.com/safe-zone/erdogan-cites-us-turkey-disagreement-over-safe-zone-joint-patrols-begin-syria|title=Erdoğan cites U.S.-Turkey disagreement over safe zone as joint patrols begin in Syria|website=Ahval|language=en|access-date=9.10.2019|archive-date=15.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191015043956/https://ahvalnews.com/safe-zone/erdogan-cites-us-turkey-disagreement-over-safe-zone-joint-patrols-begin-syria|url-status=dead}}</ref> <ref name="wKIls">{{cite web|url=https://www.trtworld.com/turkey/turkey-to-initiate-own-plans-if-safe-zone-deal-fails-29902|title=Turkey to initiate own plans if safe zone deal fails|last=|first=|date=18.09.2019|website=TRT World|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20190920091111/https://www.trtworld.com/turkey/turkey-to-initiate-own-plans-if-safe-zone-deal-fails-29902|archive-date=20.09.2019|access-date=}}</ref> <ref name="A6qUE">{{cite web|url=https://gulfnews.com/world/mena/turkeys-syria-safe-zone-deadline-expires-1.66821497|title=Turkey's Syria 'safe zone' deadline expires|website=gulfnews.com|language=en|access-date=9.10.2019}}</ref> <ref name="withdraw">{{cite news |title=Trump makes way for Turkey operation against Kurds in Syria |url=https://www.bbc.com/news/world-middle-east-49956698?intlink_from_url=https://www.bbc.com/news/topics/cp7r8vgl2y7t/kurds&link_location=live-reporting-story |accessdate=10.10.2019 |work=[[BBC News]] |date=7.10.2019}}</ref> <ref name="AGwLe">{{cite web|url=https://www.militarytimes.com/news/your-military/2019/10/08/trump-on-pulling-us-troops-out-of-syria-were-not-a-police-force/|title=Trump on pulling US troops out of Syria: 'We're not a police force'|first=J. D.|last=Simkins|date=8.10.2019|website=Military Times}}</ref> <ref name="ABwSA">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2019/10/08/us/politics/trump-erdogan-turkey-visit.html|title=In Trump, Turkey's Erdogan Keeps Finding a Sympathetic Ear|first1=Michael|last1=Crowley|first2=Carlotta|last2=Gall|date=8.10.2019|newspaper=The New York Times}}</ref> <ref name="kIJ2T">{{cite news |last1=Hubbard |first1=Ben |last2=Gall |first2=Carlotta |title=Turkey Launches Offensive Against U.S.-Backed Syrian Militia |url=https://www.nytimes.com/2019/10/09/world/middleeast/turkey-attacks-syria.html?action=click&module=Top%20Stories&pgtype=Homepage |website=The New York Times |date=9.10.2019}}</ref> <ref name="FKqmm">{{cite web|url=https://www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-5604267,00.html|title=Report: Turkish warplanes bombing Kurdish targets in northeast Syria|date=10.07.2019|website=Ynetnews}}</ref> <ref name="przRW">{{cite web|url=https://www.almasdarnews.com/article/russian-special-forces-open-new-euphrates-crossing-between-sdf-saa-lines-photos/|title=Russian Special Forces open new Euphrates crossing between SDF, SAA lines: photos|work=Al-Masdar News|date=7.10.2019|access-date=9.10.2019|archive-date=9.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009010604/https://www.almasdarnews.com/article/russian-special-forces-open-new-euphrates-crossing-between-sdf-saa-lines-photos/|url-status=dead}}</ref> <ref name="6WpU2">{{cite web|url=https://www.almasdarnews.com/article/kurdish-led-sdf-claim-syrian-army-is-preparing-to-capture-manbij/|title=Kurdish-led SDF claim Syrian Army is preparing to capture Manbij|work=Al-Masdar News|date=8.10.2019|access-date=14.10.2019|archive-date=9.10.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191009044749/https://www.almasdarnews.com/article/kurdish-led-sdf-claim-syrian-army-is-preparing-to-capture-manbij/|url-status=dead}}</ref> <ref name="1YEeA">{{cite web|url=http://www.syriahr.com/en/?p=143172|title=The Turkish forces target the vicinity of Ras Al-Ayn area by shells and heavy machineguns, in conjunction with the arrival of new batches of factions loyal to Turkey to the latter's territory in the frame of the anticipated military operation • The Syrian Observatory For Human Rights|date=8.10.2019}}</ref> <ref name="Li3TD">{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/article/us-syria-security-government-sdf/syrian-army-to-deploy-along-turkish-border-in-deal-with-kurdish-led-forces-idUSKBN1WS0PF |Pealkiri=Syrian army to deploy along Turkish border in deal with Kurdish-led forces |Väljaanne=[[Reuters]] |Aeg=13. oktoober 2019 |Kasutatud=16. oktoober 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="TdwvD">{{Netiviide |URL=https://www.aljazeera.com/news/2019/10/turkey-begins-ground-offensive-northeastern-syria-191009212025006.html |Pealkiri=Turkey begins ground offensive in northeastern Syria |Väljaanne=[[Al Jazeera]] |Aeg=10. oktoober 2019 |Kasutatud=16. oktoober 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="M2FNK">{{Netiviide |URL=https://www.dw.com/en/explained-why-turkey-wants-a-military-assault-on-syrian-kurds/a-50731834 |Pealkiri=Explained: Why Turkey wants a military assault on Syrian Kurds |Väljaanne=[[Deutsche Welle]] |Autor=Chase Winter |Aeg=9. oktoober 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} *March 25, 2020, By Michaël Tanchum, [https://www.turkeyanalyst.org/publications/turkey-analyst-articles/item/636-turkeys-in-between-state-of-war-and-peace-with-russia.html Turkey's In-between State of War and Peace with Russia], turkeyanalyst.org [[Kategooria:2019]] [[Kategooria:Süüria kodusõda]] [[Kategooria:Türgi sõjandus]] se6un2vymtrow87jpxc4lvc9xdfnaya 0 574607 7205954 7171597 2026-08-01T13:50:01Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Barbadose presidendid]]; lisatud [[Kategooria:Presidendid]] 7205954 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Sandra Mason | pilt = Sandra of Barbados.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Barbadose president]] | ametiajaalgus = [[30. november]] [[2021]] | ametiajalõpp = 30. november 2025 | eelmine = ''ametikoht loodi'' | järgmine = [[Jeffrey Bostic]] | amet2 = [[Barbadose kindralkuberner]] | ametiajaalgus2 = 8. jaanuar 2018 | ametiajalõpp2 = 30. november 2021 | eelmine2 = [[Philip Greaves]] (kohusetäitja) | järgmine2 = ''ametikoht kaotati'' | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Sandra Prunella Mason | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|1|17}} | sünnikoht = [[Saint Philip (Barbados)|Saint Philip]], [[Barbados]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lääne-India ülikool Cave Hillis]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Order of St Michael and St George]] <br/> [[Barbadose orden]] <br/> [[Queen's Counsel]] | allkiri = | moodul = }} '''Dame Sandra Prunella Mason''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1949]]) on [[Barbados]]e poliitik, jurist ja diplomaat. 30. novembrist 2021 kuni 30. novembrini 2025 oli ta [[Barbados]]e esimene [[Barbadose president|president]]. Enne seda oli ta aastatel 2018–2021 Barbadose viimane [[Barbadose kindralkuberner|kindralkuberner]]. Ta on [[vandeadvokaat]], lisaks töötanud [[kohtunik]]una [[Saint Lucia]] ülemkohtus ja Barbadose apellatsioonikohtus. Ta on Barbadose esimene naisadvokaat. Lisaks on ta kuulunud [[Caricom|CARICOM]]-i regionaalse integratsiooni komisjoni. Aastal [[2017]] nimetati ta riigi kindralkuberneriks, ametiaeg algas [[8. jaanuar]]il 2018. Ta on pälvinud mitmeid kõrgeid [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] autasusid. <ref>{{Cite news|url=https://www.barbadostoday.bb/2017/12/27/justice-sandra-mason-is-barbados-new-gg/|title=Justice Sandra Mason is Barbados’ New GG|last=Deane|first=Sandy|date=27. detsember 2017|work=Barbados Today|access-date=28. detsember 2017|language=inglise|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171228171609/https://www.barbadostoday.bb/2017/12/27/justice-sandra-mason-is-barbados-new-gg/|archivedate=28. detsember 2017}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Philip Greaves]] (kohusetäitja) | nimi=[[Barbadose kindralkuberner]] | aeg= 2018–2021 | järgnev=''ametikoht kaotati''}} {{eelnev-järgnev | eelnev=''ametikoht loodi'' | nimi=[[Barbadose president]] | aeg= 2021–2025 | järgnev= [[Jeffrey Bostic]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Mason, Sandra}} [[Kategooria:Barbadose inimesed]] [[Kategooria:Presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 0w2xx5ystqjb3ljxtefaa9bbioq9e63 0 576498 7206041 5587733 2026-08-01T16:03:08Z JackyM59 217845 Photograph updated 7206041 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pecquencourt | pilt = Mairie de Pecquencourt.jpg | pildiallkiri = Pecquencourti raekoda | lipp = | vapp = Blason de la ville de Pecquencourt (59) Nord-France.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Pecquencourt''' on [[vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Nordi departemang]]us [[Sin-le-Noble'i kanton]]is. == Sõpruslinn == * [[Sondershausen]], Saksamaa == Viited == {{viited}} {{Douai ringkonna vallad}} [[Kategooria:Nordi departemangu vallad]] 70xvoqm1t84j3w2z6thkvqygnnq6id5 0 579012 7206304 6984126 2026-08-02T06:21:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206304 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Anže Logar | pilt = 124. seja Vlade RS dr Anže Logar.jpg | pildiallkiri = Anže Logar (2020) | amet = Sloveenia välisminister | ametiajaalgus = [[13. märts]] [[2020]] | ametiajalõpp = [[1. juuni]] [[2022]] | eelmine = [[Miro Cerar]] | järgmine = [[Tanja Fajon]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = Anže Logar | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|5|15}} | sünnikoht = [[Ljubljana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sloveenia Demokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ljubljana ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Anže Logar''' (sündinud [[15. mai]]l [[1976]] [[Ljubljana]]) on [[Sloveenia]] poliitik, ta kuulub [[Sloveenia Demokraatlik Partei|Sloveenia Demokraatlikku Parteisse]]. Ta lõpetas [[Ljubljana ülikool]]i majandusteaduskonna [[2000]]. aastal, magistrikraadi sai sealsamas [[2006]]. aastal ja doktorikraadi [[2016]]. aastal. [[2000]]. aastast kuni [[2003]]. aasta jaanuarini töötas ta SKB Panga turundusosakonnas. Kuni [[2006]]. aastani töötas ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] fraktsiooninõunikuna. Seejärel oli ta Sloveenia valitsuse kommunikatsioonibüroo juhataja. Aastatel [[2014]]–[[2018]] oli ta Sloveenia parlamendi liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20210902175104/https://www.gov.si/en/state-authorities/ministries/ministry-of-foreign-affairs/about-the-ministry/dr-anze-logar-minister-of-foreign-affairs/ dr. Anže Logar, Minister of Foreign Affairs] Republic of Slovenia</ref> Alates [[13. märts]]ist [[2020]] kuni [[1. juuni]]ni [[2022]] oli Anže Logar Sloveenia välisminister.<ref>[http://www.rulers.org/slvngov.html Slovenia. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Logar, Anže}} [[Kategooria:Sloveenia välisministrid]] [[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] hu4w5ppd347x67r71h7jbf8tuufzziu 0 582353 7205919 6913758 2026-08-01T12:20:49Z ~2026-42622-55 234610 7205919 wikitext text/x-wiki '''Triin Paja''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1990]]) on eesti luuletaja ja tõlkija. == Looming == === Luule === ==== Eesti keeles ==== * "Nõges" ([[Värske Raamat]], [[2018]]) * "Ürglind" ([[Tuum (kirjastus)|Tuum]], [[2021]]) * "Jõe matmine" ([[Verb (kirjastus)|Verb]], [[2022]]) * "Kuni nooled mu rinnas on päikesekiired" (Verb, [[2025]]) ==== Inglise keeles ==== * "Sleeping in a Field" (Wolfson Press, 2025) === Tõlked === * [[Donika Kelly]] "Bestiaarium" (Värske Raamat, 2021) == Auhinnad == * 2018 [[Värske Rõhk|Värske Rõhu]] aastaauhind * 2018 [[Betti Alveri kirjandusauhind]] (luulekogu "Nõges") * [[2020]] [[Juhan Liivi luuleauhind]] (luuletus "Öö on tume nagu õdede juuksed") * 2026 [[Loomingu aastapreemia]] * 2026 [[stipendium "Ela ja sära"]] ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Paja, Triin}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] aykz9svbdecbj554w6sd7yq5ef8cuav 0 588061 7206256 6707633 2026-08-02T03:06:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206256 wikitext text/x-wiki [[File:Amaranth Na-Salz.svg|thumb|Amarantvärvaine struktuurivalem trinaatriumsoolana]] '''Amarantvärvaine''' ehk '''E123''' on pruunikaspunane [[asovärv]] valemiga C₂₀H₁₁N₂Na₃O₁₀S₃<ref>https://www.coloria.net/varit/amarantti.htm</ref>, mida kasutatakse [[toiduvärv]]ina [[toiduainetetööstus]]es<ref name="ReferenceA">http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/14207/</ref> ja [[kosmeetikatoode]]tele värvuse andmiseks. Amarantvärvaine tähised [[värvainete indeks]]is on C.I. Food Red 9 (eesti keeles '''punane toiduvärv 9'''), Acid Red 27 ja C.I. 16185, veel tuntakse teda nime all asorubiin S (''Azorubin S''). Nimetus tuleneb [[õistaim]]e [[rebashein]]a nimest, mille [[õisik]]ud on iseloomulikku erksat kergelt lillakat punast ([[Amarandipunane|amarandipunast]]) värvi. == Omadused == Värvainet saab kasutada looduslike ja tehiskiudude värvimiseks, samuti naha, paberi ja mitmesuguste kunstvaikude toonimiseks. Toiduvärvina kannab see [[E-aine]] tähist E123. Tavaliselt esineb värvaine tri[[naatrium]]soola kujul. See on tume-punakaspruun, tumepunane või lilla pulber, mis lahustub vees ja laguneb sulamata 120 °C juures. Nagu kõiki asovärve, toodeti amaranti 20. sajandi keskpaigani [[Kivisüsi|kivisöe]]tõrvast, tänapäeval on põhilisteks lähteaineteks [[petrooleum]]i tootmise kõrvalsaadused. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] keelati amarandi kasutamine 1976. aastal võimaliku [[kantserogeen]]suse tõttu<ref>{{Netiviide |url=http://www.lookcut.com/tools/food-additives/amaranth-e123.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-22 |arhiivimisaeg=2020-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201109141158/http://www.lookcut.com/tools/food-additives/amaranth-e123.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. On võimalik [[allergeen|allergiatekitaja]], põhjustab asovärvidele tüüpilisi [[ülitundlikkus]]reaktsioone<ref name="ReferenceA" />. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://webgate.ec.europa.eu/foods_system/main/index.cfm?event=substance.view&identifier=12&sector=FAD&auth=SANCAS Amarantvärvaine Euroopa liidu toidulisaainete andmebaasis] * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/6093196 Amarantvärvaine keemiliste ühendite andmebaasis PubChem] * [http://www.worlddyevariety.com/food-dyes/food-red-9.html Amarant värvainete andmebaasis Word Dye Variety] [[Kategooria:Värvained]] [[Kategooria:Asovärvid]] [[Kategooria:Toiduvärvid]] a0hrisihtey1xlrvw9rcv42d8o4w6zv 0 590769 7206255 6838776 2026-08-02T03:05:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206255 wikitext text/x-wiki {{Planeedi kaaslane | nimi = Amalthea | pilt = Amalthea - February 20 1997 (30331787413).jpg | pildisuurus = 270px | pildiallkiri = Amalthea pildistatuna kosmosesondi [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] poolt. | avastaja = [[Edward Emerson Barnard|E. E. Barnard]] | kuupäev = [[9. september]] [[1892]] | pikem pooltelg = | tiirlemisperiood = 11 h 57 min 23 s | planeet = [[Jupiter]] | mõõtmed = 250 × 146 × 128 km | diameeter = | pindala = | ruumala = | mass = | tihedus = 0,857±0,099 g/cm³ | raskuskiirendus = ≈ 0,002 g | paokiirus = ≈ 0,058 km/s | pöörlemisperiood = sünkroonne | telje kalle = null | albeedo = 0,090±0,005 | temp min = | temp kesk = 120 [[kelvin|K]] | temp max = 165 [[kelvin|K]] | rõhk = | koostis = }} '''Amalthea''' on [[Jupiter]]i [[Planeedi kaaslane|kaaslane]]. See on planeedile läheduselt kolmas kaaslane. Amalthea on värvuselt punane ning selle põhjuseks võib olla [[Io]]lt pärit [[väävel]]. Amalthea on ebaregulaarse kujuga ning selle pind on kaetud kraatritega. Amalthea on Jupiteri gravitatsiooni mõjul gravitatsiooniliselt lukustunud ning planeedi poole pööratud alati ühe ja sama küljega.<ref name="Four" /> Amalthea avastas [[9. september|9. septembril]] [[1892]] Ameerika Ühendriikide astronoom [[Edward Emerson Barnard]] ning see oli viies avastatud Jupiteri kaaslane.<ref name="Depth" /> Amalthea oli viimane visuaalse vaatluse abil avastatud Jupiteri kaaslane.<ref name="Views" /> Kosmoseaparaatidest on Amalthead pildistanud [[Voyager 1]] ja [[Voyager 2|2]] ning [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]]. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Four">{{netiviide |pealkiri=Four Galileo Views of Amalthea |väljaanne=JPL |url=https://www.jpl.nasa.gov/spaceimages/details.php?id=PIA01074 |vaadatud=14. september 2020 |arhiivimisaeg=2017-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170612182706/https://www.jpl.nasa.gov/spaceimages/details.php?id=PIA01074 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Depth">{{netiviide |pealkiri=In Depth: Amalthea |väljaanne=NASA |url=https://solarsystem.nasa.gov/moons/jupiter-moons/amalthea/in-depth/ |vaadatud=14. september 2020 |arhiivimisaeg=2020-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201024204005/https://solarsystem.nasa.gov/moons/jupiter-moons/amalthea/in-depth/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Views">{{netiviide |pealkiri=Amalthea |väljaanne=Solar Views |url=http://solarviews.com/eng/amalthea.htm |vaadatud=14. september 2020}}</ref> }} {{Jupiteri kuud}} [[Kategooria:Jupiteri kuud]] 60an7q5dyms8i8xptu7wnayqr02hprm 0 591012 7205941 7205867 2026-08-01T13:00:00Z Andres 5 /* Viited */ 7205941 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]]s, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Otsese kokkupuute korral võib see nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. == Tunnused ja eluviis == Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. Küüniskonna nahk on väga sile ja libe, mistõttu on teda paljaste kätega raske kinni hoida. Nagu paljudel [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], esineb ka sellel liigil värvusvariante. [[Albinism]] esineb eriti sageli tehistingimustes kasvatatud isenditel. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pärissääsklased|pärissääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1929. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides.<ref>James Franklin Crowe, William F. Dove. ''Perspectives on Genetics. Anecdotal, historical, and critical commentaries 1978–1998'' University of Wisconsin Press, Madison/London 2000, ISBN 0-299-16604-X, lk 507.</ref> Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] lntq5n3gyx7nt9m9jtzanhzyvmex3kv 7205985 7205941 2026-08-01T14:18:07Z Andres 5 7205985 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. == Välimus == Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Otsese kokkupuute korral võib see nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Eluviis== Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pärissääsklased|pärissääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Ökoloogia== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Otsese kokkupuute korral võib see nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] s4twgdvevhb0htelizjrri31kq6o0bf 7205987 7205985 2026-08-01T14:20:06Z Andres 5 /* Elupaigad */ 7205987 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus == Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Otsese kokkupuute korral võib see nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Eluviis== Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pärissääsklased|pärissääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Ökoloogia== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Otsese kokkupuute korral võib see nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] 1uxy71gzlh98b8uh0861itksli5yrx9 7205993 7205987 2026-08-01T14:26:05Z Andres 5 7205993 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus == Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). See eeldab kuulmise olemasolu. Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Otsese kokkupuute korral võib see nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Eluviis== Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pärissääsklased|pärissääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Ökoloogia== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] iuw39l8oas826q8cm0wvpt5vd9kfyww 7205995 7205993 2026-08-01T14:33:39Z Andres 5 7205995 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. ==Eluviis== Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pärissääsklased|pärissääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Ökoloogia== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] tbvwwv74nb4z7uyvpxes8943eenyreo 7206004 7205995 2026-08-01T15:00:55Z Andres 5 7206004 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. ==Eluviis== Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Ökoloogia== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== === Kirjandus === * Daudin. (An. XI). ''Hist. Nat. Rain. Gren. Crap.'', 1802. Quarto: 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] qe1sfumhhb25xnlo4zxkcywb1e3gf93 7206005 7206004 2026-08-01T15:01:33Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7206005 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. ==Eluviis== Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Väikesed ümarad silmad on suunatud ülespoole ja märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. See eeldab, et neil konnadel on kuulmine, kuigi väliselt ei ole kuulmiselundid kohe märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate "õmblusetaoliste" joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Ökoloogia== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Kannuskonnad teaduses== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada inimese hormooni [[kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskond suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. (): ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin. (An. XI). ''Hist. Nat. Rain. Gren. Crap.'', 1802. Quarto: 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] bpi3w5nhmurrqelxfixn4wsjry4fzg3 7206169 7206005 2026-08-01T20:56:35Z Andres 5 7206169 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Väikesed ümarad silmad on pööratud ülespoole. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. ==Eluviis== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt hämariku- ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Kannuskonn saab suguküpseks kaheaastaselt. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. ==Ökoloogia== Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Rakendused== ===Teaduses=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskonn suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. ====Loomakaitse==== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel õiguslik kohustus teaduslikes katsetes kasutatavad loomad registreerida. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] registreerida (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal vastava statistika. Iga asutus, mis soovib teha [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Need isikud on kas veterinaararstid, arstid või zooloogid. Nende ülesanne on tagada asutuses loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ja nõustada loomadega töötavaid inimesi. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse, et anda sellele suurem õiguslik kaal. Loomakaitseseadus (''[[Tierschutzgesetz]]'') muutmine jõustus 13. juulil 2013. aastal ja see sisaldas muu hulgas sätteid katseloomade kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta. Need eeskirjad kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisel. ===Rasedustest=== Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna kromosoomikaart<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von Xenopus muelleri (Peters) und Xenopus laevis (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>, [[karüotüüp]]]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin. (An. XI). ''Hist. Nat. Rain. Gren. Crap.'', 1802. Quarto: 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. *Weldon, C. jt. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] j0dqwpgf7jz7e2jldbzoth09fcn7icv 7206261 7206169 2026-08-02T04:28:06Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7206261 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Väikesed ümarad silmad on pööratud ülespoole. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. ==Eluviis== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt hämariku- ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Kannuskonn saab suguküpseks kaheaastaselt. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. ==Ökoloogia== Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Rakendused== ===Teaduses=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskonn suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. ====Loomakaitse==== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel õiguslik kohustus teaduslikes katsetes kasutatavad loomad registreerida. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] registreerida (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal vastava statistika. Iga asutus, mis soovib teha [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Need isikud on kas veterinaararstid, arstid või zooloogid. Nende ülesanne on tagada asutuses loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ja nõustada loomadega töötavaid inimesi. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse, et anda sellele suurem õiguslik kaal. Loomakaitseseadus (''[[Tierschutzgesetz]]'') muutmine jõustus 13. juulil 2013. aastal ja see sisaldas muu hulgas sätteid katseloomade kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta. Need eeskirjad kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisel. ===Rasedustest=== Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna kromosoomikaart<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von Xenopus muelleri (Peters) und Xenopus laevis (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>, [[karüotüüp]]]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin. (An. XI). ''Hist. Nat. Rain. Gren. Crap.'', 1802. Quarto: 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *''Loomade elu'', 5: 58–59ö *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. *Weldon, C. jt. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] nygnz9azo75zrv1ik3b6kfifrxx9lrh 7206268 7206261 2026-08-02T04:44:40Z Andres 5 /* Levila */ 7206268 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ===Invasiivne võõrliik== Suur-kannuskonn võeti 2002. aastal [[Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja|Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja]] ([[List of invasive alien species of Union concern]]). ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Väikesed ümarad silmad on pööratud ülespoole. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. ==Eluviis== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt hämariku- ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]], mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Sigimine ja areng== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Kannuskonn saab suguküpseks kaheaastaselt. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad küüniskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. Umbes nädala pärast kooruvad neist ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. ==Ökoloogia== Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Ohtlikkus inimesele== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ==Rakendused== ===Teaduses=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskonn suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. ====Loomakaitse==== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel õiguslik kohustus teaduslikes katsetes kasutatavad loomad registreerida. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] registreerida (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal vastava statistika. Iga asutus, mis soovib teha [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Need isikud on kas veterinaararstid, arstid või zooloogid. Nende ülesanne on tagada asutuses loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ja nõustada loomadega töötavaid inimesi. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse, et anda sellele suurem õiguslik kaal. Loomakaitseseadus (''[[Tierschutzgesetz]]'') muutmine jõustus 13. juulil 2013. aastal ja see sisaldas muu hulgas sätteid katseloomade kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta. Need eeskirjad kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisel. ===Rasedustest=== Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna kromosoomikaart<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von Xenopus muelleri (Peters) und Xenopus laevis (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>, [[karüotüüp]]]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin. (An. XI). ''Hist. Nat. Rain. Gren. Crap.'', 1802. Quarto: 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *''Loomade elu'', 5: 58–59ö *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. *Weldon, C. jt. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] fbbype9sh9ohi27j66x8afzwkryvprf 7206282 7206268 2026-08-02T05:32:02Z Andres 5 7206282 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ===Invasiivne võõrliik== Suur-kannuskonn võeti 2002. aastal [[Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja|Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja]] ([[List of invasive alien species of Union concern]]). ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Väikesed ümarad silmad on pööratud ülespoole. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]]e, mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. ==Eluviis== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt hämariku- ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]]e, mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Sigimine== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Kannuskonn saab suguküpseks kaheaastaselt. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad kannuskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. ==Areng== Umbes nädal pärast kudemist kooruvad munadest ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. ==Ökoloogia== Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Suhted inimesega== ===Ohtlikkus=== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ===Rakendused=== ====Teaduses==== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskonn suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. =====Loomakaitse===== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel õiguslik kohustus teaduslikes katsetes kasutatavad loomad registreerida. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] registreerida (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal vastava statistika. Iga asutus, mis soovib teha [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Need isikud on kas veterinaararstid, arstid või zooloogid. Nende ülesanne on tagada asutuses loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ja nõustada loomadega töötavaid inimesi. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse, et anda sellele suurem õiguslik kaal. Loomakaitseseadus (''[[Tierschutzgesetz]]'') muutmine jõustus 13. juulil 2013. aastal ja see sisaldas muu hulgas sätteid katseloomade kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta. Need eeskirjad kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisel. ===Rasedustest=== Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna kromosoomikaart<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von Xenopus muelleri (Peters) und Xenopus laevis (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>, [[karüotüüp]]]] [[Pilt:Xenopus_laevis_x_tropicalis_cybrid_male.png|pisi|Suur-kannuskonna ja kannuskonna ''[[Xenopus tropicalis]]'' ristand: [[nukleotsütoplasmaatiline hübriid]]<ref>Narbonne P., Simpson D.E., Gurdon J.B. Mangelhafte Induktionsantwort in einem Xenopus-Nukleozytoplasmatischen Hybrid. – ''PLoS Biol'', 2011, 9 (11): e1001197.</ref>]] [[Pilt:Regulation-of-Classical-Cadherin-Membrane-Expression-and-F-Actin-Assembly-by-Alpha-Catenins-during-pone.0038756.s002.ogv|pisi|klassikaliste [[kadheriinid]]e [[membraaniekspressioon]]i regulatsioon munarakkudes]] === Tutvustamine === Juba tuntud ja 20. sajandi alguses laialt levinud entsüklopeedias "[[Brehms Tierleben]]" (1920) leidub põhjalik ja rohkete illustratsioonidega kirjeldus liigist ''Xenopus laevis'', keda nimetati siledaks kannuskonnaks (''Glatter Spornfrosch'').<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/2977605#page/214/mode/1up Biodiversity Heritage Library], faksiimile.</ref> Juba [[Alfred Brehm]]i eluajal toodi tänapäeva [[Namiibia]]st (toonane [[Saksa Edela-Aafrika]]) isendeid Saksamaale, kus neid peeti loomaaedades lähemaks uurimiseks. Veel üks tähelepanuväärne kujutis leidub [[Hans Friedrich Gadow]]' 1901. aastal ilmunud põhiteoses "[[Amphibia and Reptiles]]". Sellel illustratsioonil on kujutatud suur-kannuskonn ja tema vastsed nende looduslikus elukeskkonnas. Ülikoolides ja [[zooloogiamuuseum]]ides kasutati õppetöös ka [[formaldehüüd]]is (formaliinis) säilitatud isendeid, mida hoiti klaasanumates. <gallery> Brehms Tierleben (Plate- Glatter Spornfrosch) (6140218972).jpg|Illustratsioon teosest "Brehms Tierleben" (1920) Amphibia and reptiles (1901) (17979163629).jpg|Täiskasvanud isendite ja kullese illustratsioon teosest "Amphibia and Reptiles" (1901) FMIB 37724 African Clawed Frogs as Seen in their Tank.jpeg|Kannuskonnad akvaariumis (1925)<ref>Hodge, A. E. ''Vivarium and Aquarium Keeping for Amateurs. A Practical Guide to the Hobby'', ondon: H. F. & G. Witherby, 1925.</ref> Ke - Xenopus laevis - GMZ 1.jpg|Formaliinis [[säilitatud preparaat (Grant Museum of Zoology,]] London) </gallery> ===Akvaariumiloom=== Suur-kannuskonna on juba pikka aega peetud ka [[akvaarium]]iloomana. Liik on tänapäevani populaarne eelkõige lihtsa pidamise tõttu.<ref>H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag: Stuttgart 1994.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin, F. M. . ''Histoire naturelle des rainettes, des grenouilles et des crapauds'', Paris: Levrault An XI [1802], Quarto, lk 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *''Loomade elu'', 5: 58–59ö *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. *Weldon, C. jt. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} [[Kategooria:Päriskonnalised]] agmr0dcq6zghk6wzfufooobxjp44b9h 7206287 7206282 2026-08-02T05:48:43Z Andres 5 /* Välislingid */ 7206287 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Elab Aafrikas. Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Must Aafrika|Musta Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis,]] [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes Saksamaa piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. ===Invasiivne võõrliik== Suur-kannuskonn võeti 2002. aastal [[Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja|Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja]] ([[List of invasive alien species of Union concern]]). ==Nomenklatuur== Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kohanemisvõimelised kannuskonnad eelistavad looduses sooje, enamasti seisva veega veekogusid. Ta elab pidevalt rahulikes veekogudes ja lahkub neist ainult hädavajadusel, näiteks veekogu kuivamise või toidupuuduse korral. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad märgatavalt väiksemaks. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Nende järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks". Varvaste vahel paiknevad ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Nad häälitsevad, see eeldab kuulmise olemasolu. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad. Seevastu on hästi nähtav tugevasti arenenud [[küljejoon]], mis paikneb keha külgedel. Seda võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Väikesed ümarad silmad on pööratud ülespoole. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist on neil [[kopsuhingamine]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]]e, mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. ==Eluviis== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga. Täiskasvanud kannuskonnad on suurepärased ujujad. Vee all liiguvad nad väga kiiresti, sõudes ja tõugates end edasi peamiselt tagajalgade abil. Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti iga liikumist veepinna kohal. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> Ta on peamiselt hämariku- ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"). ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–25 aastat. == Toitumine == Looduses otsib suur-kannuskonn toitu veekogu põhja ülemistest setetekihtidest, kobestades esijäsemetega põhjamaterjali, et ajada sealt välja väikesi veeorganisme. Et suur-kannusloomal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ja neelab ta saakloomi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding''). Kannuskonnadel paikneb kogu kehal arvukalt [[meelerakk]]e, mille abil nad tajuvad nii vee liikumist kui ka vee keemilise koostise muutusi. Tänu sellele suudavad nad oma vahetus ümbruses potentsiaalsete saakloomade asukohta täpselt määrata. Tavaliselt toitub suur-kannuskonn vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest) ning [[ussid]]est. Samuti sööb ta väiksemaid [[kalad|kalu]] ja [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Sigimine== Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased. Kannuskonn saab suguküpseks kaheaastaselt. Neid saab eristada selle järgi, et sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Sigimisperioodil on isastel käsivarte sisekülgedel hästi nähtavad tumedad [[pulmakühmud]]. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid klammerduvad nad ümber emase kubemepiirkonna; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Looduses koevad kannuskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral mitu korda aastas. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Emane kinnitab kollakad munad veetaimedele või muudele pindadele. ==Areng== Umbes nädal pärast kudemist kooruvad munadest ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpuskaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste hingamisavade (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. ==Ökoloogia== Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel erinevalt nende looduslikust Aafrika levilast vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Võimalike kiskjate (näiteks [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad) eest kaitsevad neid sile nahk ja mürgine nahaeritis. Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Suhted inimesega== ===Ohtlikkus=== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ===Rakendused=== ====Teaduses==== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskonn suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. =====Loomakaitse===== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel õiguslik kohustus teaduslikes katsetes kasutatavad loomad registreerida. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] registreerida (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal vastava statistika. Iga asutus, mis soovib teha [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Need isikud on kas veterinaararstid, arstid või zooloogid. Nende ülesanne on tagada asutuses loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ja nõustada loomadega töötavaid inimesi. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse, et anda sellele suurem õiguslik kaal. Loomakaitseseadus (''[[Tierschutzgesetz]]'') muutmine jõustus 13. juulil 2013. aastal ja see sisaldas muu hulgas sätteid katseloomade kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta. Need eeskirjad kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisel. ===Rasedustest=== Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna kromosoomikaart<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von Xenopus muelleri (Peters) und Xenopus laevis (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>, [[karüotüüp]]]] [[Pilt:Xenopus_laevis_x_tropicalis_cybrid_male.png|pisi|Suur-kannuskonna ja kannuskonna ''[[Xenopus tropicalis]]'' ristand: [[nukleotsütoplasmaatiline hübriid]]<ref>Narbonne P., Simpson D.E., Gurdon J.B. Mangelhafte Induktionsantwort in einem Xenopus-Nukleozytoplasmatischen Hybrid. – ''PLoS Biol'', 2011, 9 (11): e1001197.</ref>]] [[Pilt:Regulation-of-Classical-Cadherin-Membrane-Expression-and-F-Actin-Assembly-by-Alpha-Catenins-during-pone.0038756.s002.ogv|pisi|klassikaliste [[kadheriinid]]e [[membraaniekspressioon]]i regulatsioon munarakkudes]] === Tutvustamine === Juba tuntud ja 20. sajandi alguses laialt levinud entsüklopeedias "[[Brehms Tierleben]]" (1920) leidub põhjalik ja rohkete illustratsioonidega kirjeldus liigist ''Xenopus laevis'', keda nimetati siledaks kannuskonnaks (''Glatter Spornfrosch'').<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/2977605#page/214/mode/1up Biodiversity Heritage Library], faksiimile.</ref> Juba [[Alfred Brehm]]i eluajal toodi tänapäeva [[Namiibia]]st (toonane [[Saksa Edela-Aafrika]]) isendeid Saksamaale, kus neid peeti loomaaedades lähemaks uurimiseks. Veel üks tähelepanuväärne kujutis leidub [[Hans Friedrich Gadow]]' 1901. aastal ilmunud põhiteoses "[[Amphibia and Reptiles]]". Sellel illustratsioonil on kujutatud suur-kannuskonn ja tema vastsed nende looduslikus elukeskkonnas. Ülikoolides ja [[zooloogiamuuseum]]ides kasutati õppetöös ka [[formaldehüüd]]is (formaliinis) säilitatud isendeid, mida hoiti klaasanumates. <gallery> Brehms Tierleben (Plate- Glatter Spornfrosch) (6140218972).jpg|Illustratsioon teosest "Brehms Tierleben" (1920) Amphibia and reptiles (1901) (17979163629).jpg|Täiskasvanud isendite ja kullese illustratsioon teosest "Amphibia and Reptiles" (1901) FMIB 37724 African Clawed Frogs as Seen in their Tank.jpeg|Kannuskonnad akvaariumis (1925)<ref>Hodge, A. E. ''Vivarium and Aquarium Keeping for Amateurs. A Practical Guide to the Hobby'', ondon: H. F. & G. Witherby, 1925.</ref> Ke - Xenopus laevis - GMZ 1.jpg|Formaliinis [[säilitatud preparaat (Grant Museum of Zoology,]] London) </gallery> ===Akvaariumiloom=== Suur-kannuskonna on juba pikka aega peetud ka [[akvaarium]]iloomana. Liik on tänapäevani populaarne eelkõige lihtsa pidamise tõttu.<ref>H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag: Stuttgart 1994.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin, F. M. . ''Histoire naturelle des rainettes, des grenouilles et des crapauds'', Paris: Levrault An XI [1802], Quarto, lk 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *''Loomade elu'', 5: 58–59ö *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. *Weldon, C. jt. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} * [http://www.herp.it/SpeciesPages/XenopLaevi.htm Fotod], herp.it * [https://pipidae.org/de/krallenfrosche/ Tutvustus saksa keeles], pipidae.org * [https://www.kindernetz.de/wissen/tierlexikon/steckbrief-krallenfrosch-100.html Tutvustus lastele saksa keeles], kindernetz.de * [https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Deutschlandfunk Nova – Der Krallenfrosch erobert Europa mit katastrophalen Folgen], raadiosaade, 1.1.2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=OvFnCrTF0ec Suur-kannuskonn akvaariumis], video [[Kategooria:Päriskonnalised]] 9q44gi6zzt5aljwlhh31ul2o1t6eq1k 7206360 7206287 2026-08-02T07:47:43Z Andres 5 7206360 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Suur-kannuskonn | värvus = loomad | pilt = Xenopus laevis pair.JPG | pildi_seletus = Suur-kannuskonnad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Xenopus laevis | ID = 110466172 | hindaja = Measey, G.J. & Tarrant, J. | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kahepaiksed]] ''Amphibia'' | selts = [[Päriskonnalised]] ''Anura'' | sugukond = [[Kärgkonlased]] ''Pipidae'' | perekond = [[Kannuskonn]] ''Xenopus'' | liik = '''Suur-kannuskonn''' | binaarne = ''Xenopus laevis'' | binaarse_autor = [[François Marie Daudin|Daudin]] 1802 }} [[Pilt:Xenopus laevis 02.jpg|pisi|]] '''Suur-kannuskonn''' ehk '''suur kannuskonn''' (''Xenopus laevis'') on liik [[kahepaiksed|kahepaikseid]] [[kannuskonn]]a perekonnast, seltsist [[päriskonnalised]].<ref>Eestikeelne nimi: [[Aivo Tamm|Tamm, Aivo]] 2007. Loodusmuuseumi näitused. Rmt: [[Anne Ann|Aan, Anne]]; [[Ivar Puura|Puura, Ivar]] (toim.) 2007. ''Tartu Ülikoolii loodusmuuseum''. Tartu, 5–10 (lk 8). (Ajakirjanduses on vahel kasutatud ka otsetõlkelist inglise keelest võetud nime aafrika küüniskonn.)</ref> Suur-kannuskonn on alates 20. sajandi algusest olnud üks kasutatumaid [[mudelorganism]]e [[embrüoloogia]], [[molekulaarbioloogia]] ja [[rakubioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997.</ref><ref>J. B. Wallingford, K. Liu & Y. Zheng. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010, 20(6), R263–R264.</ref> == Levila == [[Pilt:Xenopus laevis distribution by country.png|pisi|Looduslik levila riigid]] Suur-kannuskonna looduslik levila piirdub [[Sahara-tagune Aafrika]] Aafrika|Sahara-taguse Aafrikaga]]. Liik elutseb peamiselt [[Angola]] lõunaosas, [[Namiibia]]s, [[Svaasimaa]]l, [[Malawi]]s, [[Zimbabwe]]s ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], samuti [[Botswana]]s, [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sambia]]s ja [[Lesotho]]s. Et seda liiki on aastakümneid kasutatud suurel hulgal [[mudelorganism]]ina laborites (varem eelkõige [[rasedustest]]ide [[indikaatororganism]]ina, tänapäeval peamiselt [[arengubioloogia]]s) ja ka [[lemmikloomakaubandus]]es, on need loomad inimeste hooletuse tõttu edukalt asustanud suuri alasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lõunaosas ja ka mõnel pool ka [[Euroopa]]s. Eriti on nad levinud [[Prantsusmaa]]l, [[Itaalia]]s ja [[Portugal]]is.<ref>Philipp Ginal, Mohlamatsane Mokhatla, Natasha Kruger, Jean Secondi, Anthony Herrel, John Measey, Dennis Rödder. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology Part A: Ecological and Integrative Physiology'', 2020, kd 335, nr 1, lk 158–172.</ref> Ka mõnes [[Saksamaa]] piirkonnas paistab kliima sellele konnaliigile sobivat. Suur-kannuskonna on leitud ka [[Holland]]i kanalitest. ===Invasiivne võõrliik== Suur-kannuskonn võeti 2022. aastal [[Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja|Euroopa Liidu tähtsusega invasiivsete võõrliikide nimekirja]] ([[List of invasive alien species of Union concern]]). Liigi kandmine nimekirja jõustus 2024. ==Nomenklatuur== Perekonnanimi ''Xenopus'' tähendab 'kummaline jalg'. See on pandud tagajäsemete keskmiste suurte mustade küünistega varvaste järgi. Mitmes keeles nimetatakse neid küüniskonnadeks. Enam mitte kehtivad [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüümid]] on ''Pipa laevis'', ''Pipa bufonia'', ''Xenopus boiei'', ''Xenopus victorianus''<ref>Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12.</ref> ja ''Xenopus muelleri'' (Peters, 1844).<ref>[https://amphibiansoftheworld.amnh.org/Amphibia/Anura/Pipidae/Dactylethrinae/Xenopus/Xenopus-laevis American Museum of Natural History].</ref> ==Taksonoomia== Suur-kannuskonna on isegi asjatundjatel raske teistest kannuskonnaliikidest eristada. ==Süstemaatika== Kannuskonnad on samuti [[kärgkonlased|kärgkonlaste]] sugukonda kuuluvate Lõuna-Ameerika [[kärgkonn]]ade Aafrika vasted. [[Kannuskonn]]a perekonna [[evolutsioon]] on [[geneetika]] seisukohast eriti huvipakkuv, sest seda seostatakse [[allopolüploidsus]]e tõttu mitmesuguste [[polüploidsus]]astmetega. === Alamliigid === * ''Xenopus laevis'' ssp. ''bunyoniensis'' ([[Arthur Loveridge|Loveridge]], 1932) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''petersi'' (Bocage, 1895) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''poweri'' (Hewitt, 1927) * ''Xenopus laevis'' ssp. ''sudanensis'' (Perret, 1966) ==Elupaigad== Kannuskonnad on täielikult mageveelised kahepaiksed. Erinevalt Eesti päriskonnalistest ei ela nad vaheldumisi maal ja vees, vaid kogu elu veekeskkonnas. Looduses eelistavad nad sooje, enamasti seisva veega veekogusid, näiteks tiike ja väikesi mudapõhjaga järvi, kuid elavad ka vooluveekogudes, näiteks ojades. Veest lahkuvad nad üksnes hädaolukorras, näiteks veekogu kuivamisel või toidupuuduse korral. Maismaal liiguvad nad aeglaselt – kahe ööpäeva jooksul läbivad nad vaid umbes 200 m. == Välimus ja füsioloogia== Suur-kannuskonnal on lame pea ja voolujooneline keha. Emased kasvavad umbes 10–13 cm pikkuseks, isased jäävad tavaliselt märgatavalt väiksemaks. Emastel on keha tagaosas väike sabataoline jätke. Selja värvus on enamasti oliivpruun, kõht ja reite siseküljed on tavaliselt helebeežid ning kaetud arvukate ebakorrapäraselt paiknevate väikeste pigmendilaikudega. Nad suudavad muuta oma kehavärvust, muutudes heledamaks või tumedamaks. Seda võimaldavad naharakkudes paiknevad pigmendirakud ([[kromatofoor]]id), mis aitavad neil ümbrusega paremini sulanduda. Nahk on väga sile ja libe, mistõttu on neid raske käes kinni hoida. Vähearenenud esijäsemetel on kummalgi neli pikka sõrme, mille vahel puuduvad [[ujulestad]] (erinevalt [[kääbuskannuskonn]]adest). Silmapaistvalt lihaselised tagajäsemed lõpevad kummalgi pool viie varbaga, millest kolm sisemist kannavad tugevaid musti sarvjaid küüsi. Selle tunnuse järgi nimetatakse [[kannuskonn]]a perekonda mitmes keeles "küüniskonnadeks" (inglise ''clawed frogs'', saksa ''Krallenfrösche''). Varvaste vahel paiknevad suured ujulestad, mis ulatuvad kuni varbaotsteni. Väikesed ümarad silmad on pööratud ülespoole. Nägemine ja haistmine on neil suhteliselt nõrgad. Kuulmiselundid ei ole hästi märgatavad, kuid isaste häälitsemine näitab kuulmise olemasolu. Keha külgedel paikneb tugevasti arenenud [[küljejoon]], mida võib märgata kõrgemate õmblusetaoliste joontena, mis koosnevad naha pinnal paiknevatest väikestest väljasopistustest. Küljejoones ja kogu kehal paikneb arvukalt [[meelerakk]]e, mille abil tajuvad nad vee liikumist ja vee keemilise koostise muutusi. Hoolimata täielikult vees elavast eluviisist hingavad täiskasvanud kannuskonnad [[kopsuhingamine|kopsudega]]. Ainult [[kulles]]tel on [[lõpused]]. <gallery> Xenopusembrion.jpg|Kolme päeva vanune embrüo munakestas ACFtadpole (32849150450).jpg|Veeline vastne [[poised|poisetega]] XenopusLaevis 6473.jpg|Vastne juba väljaarenenud jalgadega Xenopus laevis pair.JPG|Kaks noort isendit pärast moonet Krallenfrosch Xenopus laevis.jpg|Peapiirkond ja esijäsemed lähivaates Xenopus laevis var albino.jpg|Täiskasvanud albiino punaste silmadega </gallery> ==Eluviis ja toitumine== Kannuskonnad on täielikult veelise eluviisiga ja hästi kohastunud veekeskkonnaga. Täiskasvanud isendid on suurepärased ujujad: pikad tugevad tagajalad ja suured ujulestad võimaldavad neil liikuda väga kiiresti, isegi tagurpidi. Vee all liiguvad nad peamiselt tagajalgade abil sõudes ja tõugates. Ülespoole pööratud silmad märkavad kiiresti liikumist veepinna kohal. Kannuskonnad muutuvad aktiivseks õhtul ja öösel. Nad on peamiselt [[eha|videviku-]] ja [[ööloom|öise eluviisiga]]. Isased häälitsevad vee all madala häälega ("gra-gra-gra" või "kraik-kraik"), kuid teevad üksnes vaikseid tiksuvaid helisid. Nägemine ja haistmine on neil suhteliselt nõrgad, kuid vees orienteerumiseks kasutavad nad hästi arenenud [[küljejoon]]t, mis kulgeb mõlemal kehapoolel. Küljejoones paikneb kuni 500 [[meelerakk]]e, mille abil tajuvad nad isegi kõige väiksemaid vee liikumisi, näiteks saakloomade tekitatud võnkeid. Lisaks tajuvad kogu kehal paiknevate meelerakkude abil vee keemilise koostise muutusi ning suudavad seetõttu määrata oma läheduses olevate potentsiaalsete saakloomade asukohta. Looduses otsib suur-kannuskonn toitu peamiselt veekogu põhjast. Ta kobestab esijäsemetega põhjamaterjali, liigutades käsi suu poole, et ajada sealt välja väikseid veeorganisme. Kuna tal puuduvad nii [[keel (anatoomia)|keel]] kui ka [[hammas|hambad]], haarab ta saagi iseloomuliku imemisliigutuse abil (''suction feeding'') ja neelab selle tervelt alla. Suur-kannuskonna toidulaud on mitmekesine. Ta toitub vees elavatest putukavastsetest (näiteks [[surusääsklased|surusääsklaste]] ja [[pistesääsklased|pistesääsklaste]] vastsetest), [[ussid]]est, väiksematest [[kalad|kaladest]] ja [[vähilaadsed|vähilaadsetest]] ning võib süüa ka teisi [[kahepaiksed|kahepaikseid]]. Et saagi leidmisel on oluline roll vee liikumise tajumisel, reageerivad nad hästi liikuvale toidule. Akvaariumides ja kasvatusrajatistes, kus loomade asustustihedus on suur, võib stressi tõttu esineda [[kannibalism]]i. Sel juhul söövad konnad ka omaenda [[kudu]] või [[kulles]]eid. ==Sigimine== Kannuskonnad saavad suguküpseks umbes kaheaastaselt. Emased kasvavad kiiremini ja saavad suguküpseks varem kui isased; sama vanad emased on isastest umbes veerandi võrra suuremad. Lisaks on ainult emastel [[kloaak|kloaagi]] juures kolm hõlmataolist jätket. Aafrikas kestab sigimisperiood üle kümne kuu, mistõttu võivad kannuskonnad soodsate keskkonnatingimuste korral paljuneda peaaegu aasta läbi. Sigimisajal tekivad isaste esijäsemete sisekülgedele tumedad [[pulmakühmud]] ehk väikesed kinnituspadjandid, mis aitavad neil paaritumise ajal emasest kinni hoida. Nagu kõik rühma ''[[Mesobatrachia]]'' liigid, klammerduvad nad emase kubemepiirkonna ümber; seda nimetatakse ingvinaalseks [[ampleksus]]eks. Pärast paaritumist muneb emane kuni 2000 kollakat muna. [[Kudemine]] võib kesta kuni viis päeva. Munad vajuvad põhja või kinnituvad veetaimede ja muude pindade külge. ==Areng== Umbes nädal pärast kudemist kooruvad munadest ligikaudu 3 mm pikkused vastsed, kes toituvad esimestel elupäevadel [[rebukott|rebukotist]] saadud varudest. Seejärel hakkavad nad toituma peenosakeste filtreerimise teel. Kannuskonna kullestele on iseloomulik, et nad liiguvad vees aeglaselt, pea allapoole suunatud ja saba lainetavate liigutustega. Suu külgedelt lähtub kaks pikka [[poise]]t, mis on suunatud ettepoole. Nende abil kompavad nad nii ümbrust kui ka põhjas paiknevaid väikseid toiduorganisme. Kulleste suu avaneb ja sulgub pidevalt: nad võtavad vett sisse ja filtreerivad sealt [[lõpusekaar]]te abil välja [[plankton|planktilisi]] toiduosakesi (näiteks [[rohevetikad|rohevetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]). Vesi väljub paariliste [[hingats]]ite (''spiraculum'') kaudu. Umbes nelja nädala pärast lähevad pojad, kes on juba väga sarnased täiskasvanud isenditega, üle tahkele loomsele toidule. Sel ajal taanduvad ka poised. Munadest kooruvad [[kulles]]ed, kellel on saba ja [[lõpused]]. Arengu käigus muutuvad nad järk-järgult väikesteks konnadeks. Suguküpseks saavad nad umbes 22–26 kuu vanuselt. ==Eluiga== Kannuskonn võib elada umbes 15–30 aastat. ==Ökoloogia== Kannuskonnad on väga kohanemisvõimelised. Kuigi nad on mageveeloomad, suudavad nad lühikest aega ellu jääda ka soolases vees ning võivad mitu kuud hakkama saada ilma toiduta. Samuti taluvad nad lühiajaliselt äärmuslikke temperatuure umbes 0 °C kuni 30 °C. Põhja-Ameerikas elavad isendid võivad talvituda isegi jää all. Looduses on kannuskonnade vaenlased näiteks [[kormoran]]id, [[madu|maod]], [[veelinnud|veelinnud]] ja röövkalad. Nende sile nahk ja mürgine nahaeritis aitavad paljusid kiskjaid eemale peletada. Euroopas on loodusesse lastud kannuskonnadel võrreldes nende loodusliku Aafrika levilaga siiski vähe looduslikke vaenlasi.<ref>[https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Der Krallenfrosch erobert Europa – mit katastrophalen Folgen], ''Deutschlandfunk Nova'', 1.1.2021.</ref> Mõnes Aafrika piirkonnas on inimesed kannuskonni ka toiduks kasutanud. ===Seenhaiguse levitaja=== Looduses võivad nad levitada ohtlikku [[kütridiomükoos]]i põhjustavat seent ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''. 2019. aasta märtsis avaldatud uurimuse andmetel põhjustas see seenhaigus üle 500 [[kahepaiksed|kahepaikseliigi]] arvukuse vähenemise ja 90 liigi [[väljasuremine|väljasuremise]].<ref>Ben C. Scheele, Frank Pasmans, Lee F. Skerratt jt,Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, kd 363, nr 6434, lk 1459–1463.</ref> Rasedustestide jaoks eksporditud suurkannuskonnad olid sageli nakatunud seenega ''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]'', mis levis nende kaudu üle maailma ning mida peetakse tänapäeval üheks ülemaailmse [[kahepaiksed|kahepaiksete]] väljasuremiskriisi peamiseks põhjustajaks.<ref>C. Weldon, L. H. du Preez, A. D. Hyatt, R. Muller, R. Spears. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004, 10 (12), lk 2100–2105.</ref><ref>Torsten Ohst, Jörg Plötner, Frank Mutschmann, Yvonne Gräser. Chytridiomykose – eine Infektionskrankheit als Ursache des globalen Amphibiensterbens? – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2006, 13 (2), lk 149–163.</ref> 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uurimuse järgi on ''B. dendrobatidis'' põhjustanud üle 500 kahepaikseliigi arvukuse märkimisväärse vähenemise.<ref>Ben C. Scheele jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019, 363 (6434), lk 1459–1463.</ref> Saksamaal on selle seene tõttu kannatanud teiste seas [[rohe-kärnkonn]] ja [[välekonn]].<ref>R. Schluckebier. ''Populationserfassung und Bedrohungspotential der Wechselkröte (Bufotes viridis) im Kölner Raum'', bakalaureusetöö, Kölni ülikool, 2016.</ref><ref>K. Kürbis. Der Springfrosch (Rana dalmatina) im Biosphärenreservat Karstlandschaft Südharz (Sachsen-Anhalt). – ''Zeitschrift für Feldherpetologie'', 2013, 20, lk 37–48.</ref> Lisaks kannuskonnale peetakse selle seene oluliseks levitajaks [[härgkonn]]a.<ref>Roedder, D., U. Schulte, L.F. Toledo. High environmental niche overlap between the fungus Batrachochytrium dendrobatidis and invasive bullfrogs (Lithobates catesbeianus) enhances the potential of disease transmission in North-Western Americas. – ''Journal of Zoology'', 9, 2013, lk 178–184.</ref> ==Suhted inimesega== ===Ohtlikkus=== Otsese kokkupuute korral võib suur-kannuskonna mürgine nahaeritis inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone. ===Rakendused=== ====Teaduses==== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1986-0731-022, Leipzig, Universität, Warmwasserfrösche cutted.png|pisi|Suur-kannuskonn Leipzigi ülikooli laboris]] Kannuskonnad on pikka aega olnud paljudes ülikoolides eelistatud [[mudelorganism]]id [[rakubioloogia]] ja [[arengufüsioloogia]] uurimis- ja õppetöös.<ref>David C. Cannatella, Rafael O. de Sá. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4, lk 476–507.</ref><ref>H. Benjamin Peng. Xenopus Laevis - Prepared under the auspices of the American Society for Cell Biology. – ''Methods in Cell Biology'', kd 15, 2001, Academic Press Inc.</ref> Nende [[embrüo]]d, mis arenevad veekeskkonda munetud arvukates munades (10 000–15 000 muna emaslooma kohta aastas), on kergesti ligipääsetavad. Ka viljastamata [[kudu]] on võimalik saada [[inimese kooriongonadotropiin]]i manustamise abil ja seda saab hiljem soovitud ajal viljastada. Munad on suhteliselt suured ja taluvad hästi eksperimente, näiteks [[transplantatsioon]]e, ilma et nakkused kergesti leviksid. Tavalistes tingimustes saab suur-kannuskonn suguküpseks juba kaheaastaselt. Neid hämariku- ja ööaktiivseid loomi on laboris lihtne pidada: piisab suurematest plastmahutitest, kus vee temperatuur on umbes 22–24 °C; sigimiseks soovitatakse umbes 26 °C. Mahutid peavad olema kindlalt kaetud, sest kannuskonnad hüppavad hästi. Tänapäeva uurimistöö keskendub muu hulgas sugulasliikide ristamiste [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogiliste]]le tagajärgedele ja suurkannuskonna [[embrüogenees]]ile erinevates laboritingimustes, näiteks [[α-kateniin]]i mõjule rakujagunemises. Looduslikke ristumisi kannuskonna ''[[Xenopus muelleri]]'' ja suur-kannuskonna vahel kirjeldas juba 1968. aastal R. F. Inger.<ref>R. F. Inger. ''Exploration du Parc National de la Garamba, Mission H. de Saeger'', Brüssel 1968, 52, lk 1–190.</ref> =====Loomakaitse===== Alates 1. jaanuarist 1989 kehtib Saksamaal katseloomade registreerimise määruse (''[[Versuchstier-Meldeverordnung]]'') alusel õiguslik kohustus teaduslikes katsetes kasutatavad loomad registreerida. Saksamaa [[Toidu- ja Põllumajandusministeerium]] registreerida (''[[Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft]]'') avaldab selle kohta igal aastal vastava statistika. Iga asutus, mis soovib teha [[loomkatse]]id, peab määrama [[loomakaitse]] eest vastutava isiku (''[[Tierschutzbeauftragter]]''). Need isikud on kas veterinaararstid, arstid või zooloogid. Nende ülesanne on tagada asutuses loomakaitsealaste õigusnormide järgimine ja nõustada loomadega töötavaid inimesi. 2002. aasta mais lisati loomakaitse ka [[Saksamaa põhiseadus]]esse, et anda sellele suurem õiguslik kaal. Loomakaitseseadus (''[[Tierschutzgesetz]]'') muutmine jõustus 13. juulil 2013. aastal ja see sisaldas muu hulgas sätteid katseloomade kasutamist käsitlevate eeskirjade kohta. Need eeskirjad kehtivad ka suur-kannuskonna kasutamisel. ===Rasedustest=== Kuni 1960ndateni kasutati kannuskonni ka Saksamaa [[apteek]]ides [[rasedustest]]ides ([[konnatest]]), mistõttu liik sai seal rahvapärase nimetuse "apteekrikonn".<ref>Michael Wächter. ''Entdeckungsgeschichte(n) der BIOwissenschaften und der Medizin'', Kindle Edition 2020 lk 13.</ref> Võimaliku [[rasedus]]e korral tõi naine apteeki hommikuse [[uriiniproov]]i, millest süstiti väike kogus noore emase kannuskonna selgmisel küljel paiknevasse [[lümf]]ikotti. Kui loom munes 12 tunni jooksul (mõnikord kuni 2000 muna), loeti tulemus positiivseks.<ref>Nick, P. et al. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum: Berlin 2019, lk 174–176.</ref> Selle nähtuse avastas juhuslikult inglise teadlane [[Lancelot Hogben]] (1895–1975), kes märkas 1930. aastal [[Kaplinn]]as uurimistööd tehes, et konn reageerib samale [[hormoon]]ile – [[inimese kooriongonadotropiin]]ile (hCG) –, mida kasutatakse ka tänapäevastes rasedustestides. Ehkki meetodi tegeliku avastaja üle peeti teaduslikku vaidlust, kinnistus Suurbritannias alates 1939. aastast nimetus "Hogbeni test".<ref>Olszynko-Gryn, Jesse. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', The MIT Press 2024, lk 91–114.</ref> Teoreetiliselt oleksid selliseks testiks soninud ka teised [[päriskonnalised]], näiteks [[harilik kärnkonn]], kuid täiskasvanud kärnkonnade pidamine oli märksa keerulisemm. Kuni Teise maailmasõja järgse ajani toimus elav kaubandus Aafrikast püütud kannuskonnadega. 1940. aastatel õnnestus liiki esimest korda laboris edukalt paljundada. Selgus, et vangistuses sigimise soodustamiseks tuleb ka isasloomi töödelda rasedate uriinis sisalduvate toimeainetega, mida tollal nimetati [[prolaan]]iks. Apteekrikonnade kaubandust kontrollis aastakümneid [[Hea Lootuse neem]]e sisevete kalandusamet (''Cape of Good Hope Inland Fisheries Department''), mis saatis igal aastal tuhandeid isendeid laboritesse kogu maailmas. [[Pilt:HCG_structure.png|pisi|[[Inimese kooniongonadotropiin]]i β-alaühik]] [[Pilt:Karyotype_of_African_clawed_frog_(Xenopus_laevis).png|pisi|Suur-kannuskonna kromosoomikaart<ref>Tymowska, J., H. R. Kobel. Karyotypanalyse von Xenopus muelleri (Peters) und Xenopus laevis (Daudin), Pipidae. – ''Zytogenetik'', 1972, 11, lk 270–278.</ref>, [[karüotüüp]]]] [[Pilt:Xenopus_laevis_x_tropicalis_cybrid_male.png|pisi|Suur-kannuskonna ja kannuskonna ''[[Xenopus tropicalis]]'' ristand: [[nukleotsütoplasmaatiline hübriid]]<ref>Narbonne P., Simpson D.E., Gurdon J.B. Mangelhafte Induktionsantwort in einem Xenopus-Nukleozytoplasmatischen Hybrid. – ''PLoS Biol'', 2011, 9 (11): e1001197.</ref>]] [[Pilt:Regulation-of-Classical-Cadherin-Membrane-Expression-and-F-Actin-Assembly-by-Alpha-Catenins-during-pone.0038756.s002.ogv|pisi|klassikaliste [[kadheriinid]]e [[membraaniekspressioon]]i regulatsioon munarakkudes]] === Tutvustamine === Juba tuntud ja 20. sajandi alguses laialt levinud entsüklopeedias "[[Brehms Tierleben]]" (1920) leidub põhjalik ja rohkete illustratsioonidega kirjeldus liigist ''Xenopus laevis'', keda nimetati siledaks kannuskonnaks (''Glatter Spornfrosch'').<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/2977605#page/214/mode/1up Biodiversity Heritage Library], faksiimile.</ref> Juba [[Alfred Brehm]]i eluajal toodi tänapäeva [[Namiibia]]st (toonane [[Saksa Edela-Aafrika]]) isendeid Saksamaale, kus neid peeti loomaaedades lähemaks uurimiseks. Veel üks tähelepanuväärne kujutis leidub [[Hans Friedrich Gadow]]' 1901. aastal ilmunud põhiteoses "[[Amphibia and Reptiles]]". Sellel illustratsioonil on kujutatud suur-kannuskonn ja tema vastsed nende looduslikus elukeskkonnas. Ülikoolides ja [[zooloogiamuuseum]]ides kasutati õppetöös ka [[formaldehüüd]]is (formaliinis) säilitatud isendeid, mida hoiti klaasanumates. <gallery> Brehms Tierleben (Plate- Glatter Spornfrosch) (6140218972).jpg|Illustratsioon teosest "Brehms Tierleben" (1920) Amphibia and reptiles (1901) (17979163629).jpg|Täiskasvanud isendite ja kullese illustratsioon teosest "Amphibia and Reptiles" (1901) FMIB 37724 African Clawed Frogs as Seen in their Tank.jpeg|Kannuskonnad akvaariumis (1925)<ref>Hodge, A. E. ''Vivarium and Aquarium Keeping for Amateurs. A Practical Guide to the Hobby'', ondon: H. F. & G. Witherby, 1925.</ref> Ke - Xenopus laevis - GMZ 1.jpg|Formaliinis [[säilitatud preparaat (Grant Museum of Zoology,]] London) </gallery> ===Akvaariumiloom=== Suur-kannuskonna on juba pikka aega peetud ka [[akvaarium]]iloomana ning ta on tänapäeval kõige sagedamini akvaariumides peetav kannuskonnaliik. Liik on populaarne eelkõige oma vastupidavuse, kohanemisvõime ja lihtsa pidamise tõttu.<ref>H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag: Stuttgart 1994.</ref> Suur-kannuskonni müüakse lemmikloomapoodides. Nende pidamiseks sobib vähemalt 50 × 30 × 30 cm suurune akvaarium, kuigi suurem on soovitatav. Ühe isendi kohta arvestatakse ligikaudu 20 liitrit vett ning vee temperatuur peaks olema umbes 22 °C. Akvaariumis peaks olema pehme mudane põhi, kuhu loomad saavad kaevuda, samuti varjumiseks kive ja veetaimi. ===Toit=== Mõnes Aafrika piirkonnas on inimesed kannuskonni ka toiduks kasutanud. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Daudin, F. M. . ''Histoire naturelle des rainettes, des grenouilles et des crapauds'', Paris: Levrault An XI [1802], Quarto, lk 85. * W. C. H. Peters. Über einige neue Fische und Amphibien aus Angola und Mosambik. – ''Monatsberichte der Königlichen Preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin'', 1844, lk 32–37. * Ahl, E. Über eine Froschsammlung aus Nordost-Afrika und Arabien. – ''Mitteilungen aus dem Zoologischen Museum in Berlin'', 1924, 11: 1–12. * Herman Kahmann. ''Über die Haltung und Fortpflanzung des Krallenfrosches, Xenopus laevis, im Freiland'', Gundert Verlag 1949. * [[Gerhard Glombek]]. ''Der physiologische Gewebeabbau bei der Metamorphose von Xenopus laevis Daud'', doktoritöö, Universität zu Köln 1960. * Werner von Filek. ''Frösche im Aquarium'', 3. trükk, Franckh: Stuttgart 1978, ISBN 3-440-03496-8. *''Loomade elu'', 5: 58–59ö *Cannatella, D. C., de Sá, R. O. Xenopus Laevis as a Model Organism. – ''Systematic Biology'', 1993, kd 42, nr 4. * H.-J. Herrmann. ''Amphibien im Aquarium'', Eugen Ulmer Verlag, Stuttgart: 1994. * Günter Hilken. ''Der Krallenfrosch Xenopus laevis als Labortier: Biologie, Haltung, Zucht und experimentelle Nutzung'', Verlag Enke 1997. *Weldon, C. jt. Origin of the amphibian chytrid fungus. – ''Emerging Infectious Diseases'', 2004. * M. Theunissen, L. Tiedt, L. H. du Preez. The morphology and attachment of Protopolystoma xenopodis (Monogenea: Polystomatidae) infecting the African clawed frog Xenopus laevis. – ''Parasite'', 2014, 21, artikkel 20. *Sive, H. L., Grainger, R. M., Harland, R. M. Early Development of Xenopus laevis: A Laboratory Manual, Cold Spring Harbor Laboratory Press 2000. *Wallingford, J. B., Liu, K. J., Zheng, Y. Xenopus. – ''Current Biology'', 2010. *Scheele, B. C. jt. Amphibian fungal panzootic causes catastrophic and ongoing loss of biodiversity. – ''Science'', 2019. *Nick, P. jt. ''Modellorganismen'', Springer Spektrum 2019. *Ginal, P. jt. Ecophysiological models for global invaders: Is Europe a big playground for the African clawed frog? – ''Journal of Experimental Zoology'', 2020. *Olszynko-Gryn, J. ''A Woman's Right to Know: Pregnancy Testing in Twentieth-Century Britain'', MIT Press 2024. ==Välislingid== {{commonskat|Xenopus laevis}} * [http://www.herp.it/SpeciesPages/XenopLaevi.htm Fotod], herp.it * [https://pipidae.org/de/krallenfrosche/ Tutvustus saksa keeles], pipidae.org * [https://www.kindernetz.de/wissen/tierlexikon/steckbrief-krallenfrosch-100.html Tutvustus lastele saksa keeles], kindernetz.de * [https://www.deutschlandfunknova.de/beitrag/ueberpopulation-der-krallenfrosch-erobert-europa-mit-katastrophalen-folgen Deutschlandfunk Nova – Der Krallenfrosch erobert Europa mit katastrophalen Folgen], raadiosaade, 1.1.2021 * [https://www.youtube.com/watch?v=OvFnCrTF0ec Suur-kannuskonn akvaariumis], video [[Kategooria:Päriskonnalised]] jodhll0b9tin1i6as8dsubz2hisccnb 0 601234 7206165 7197035 2026-08-01T20:47:20Z ~2026-34651-55 231505 7206165 wikitext text/x-wiki {{Liin|uuendus=1. august 2026 |päevane sõitjate arv= |läbi= |algpeatus=Lille |lõpppeatus=Balti jaam |pikkus= |peatusi= |sõsarliinid= |sarnased= |aeg= |päev=ETKNRLP |aastane sõitjate arv= |vaatamisväärsused= |sõiduplaan_link= |kaart_link= |kaart= |kaardi nimi= |eelmine liin=74 |eelmine=74 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin=76 |järgmine=76 (Tallinna bussiliin) |linnaosad=|logo=|pilt=|logo_laius=|logo_alt=|number=75|bgcolor=#00E1B4|titlecolor=black|alapealkiri=|operaatorlogo=|oplogo_laius=|pilt_width=250px |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt_alt= |operaator=[[TLT]]|veerem= |seisund=mittetoimiv |avati=*1992 *2021 (viimasel kujul) |suleti=*1995 *2021 |eelkäija=|liinitüüp=|märked=}} '''75''' on Tallinna asendusbussiliin. Liin on käigus kõigil päevadel trolliliin nr.5 asemel elektrikaablite remondi korral. Liin oli 18. veebruarist kuni 28. veebruarini Lille - [[Balti jaam|Balti Jaam]] marsruudil. == Ajalugu == * Liin avati kommertsbussiliinina aastal 1992 marsruudil [[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]]. Liini suleti 1995. aastal. * Seosest raudteeviadukti töödega pandi nr.5 trolliliin sõitma Lille peatuseni, ning ajutine bussiliin 75 sealt Balti jaamani. == Peatused == {| class="wikitable" |+ !Lille - Balti Jaam !Balti Jaam - Lille |- | * Ajutine peatus * Ristiku * Tehnika * Toompark * Balti Jaam * Balti Jaam | * Balti Jaam * Kelmiküla * Ristiku * Lille * Ajutine peatus |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36878 Ajutised muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel perioodil 18.02.21–28.02.21] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] dw8j2nateibjipzkj4i8g6c3d8002yo 7206167 7206165 2026-08-01T20:48:30Z ~2026-34651-55 231505 7206167 wikitext text/x-wiki {{Liin|uuendus=1. august 2026 |päevane sõitjate arv= |läbi= |algpeatus=Lille |lõpppeatus=Balti jaam |pikkus= |peatusi= |sõsarliinid= |sarnased= |aeg= |päev=ETKNRLP |aastane sõitjate arv= |vaatamisväärsused= |sõiduplaan_link= |kaart_link= |kaart= |kaardi nimi= |eelmine liin=74 |eelmine=74 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin=76 |järgmine=76 (Tallinna bussiliin) |linnaosad=|logo=|pilt=|logo_laius=|logo_alt=|number=75|bgcolor=#00E1B4|titlecolor=black|alapealkiri=|operaatorlogo=|oplogo_laius=|pilt_width=250px |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt_alt= |operaator=[[TLT]]|veerem= |seisund=mittetoimiv |avati=*1992 *2021 (viimasel kujul) |suleti=*1995 *2021 |eelkäija=|liinitüüp=|märked=}} '''75''' on Tallinna asendusbussiliin. Liin on käigus kõigil päevadel trolliliin nr.5 asemel elektrikaablite remondi korral. Liin oli 18. veebruarist kuni 28. veebruarini 2021 Lille - [[Balti jaam|Balti Jaam]] marsruudil. == Ajalugu == * Liin avati kommertsbussiliinina aastal 1992 marsruudil [[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]]. Liini suleti 1995. aastal. * Seosest raudteeviadukti töödega pandi nr.5 trolliliin sõitma Lille peatuseni, ning ajutine bussiliin 75 sealt Balti jaamani. == Peatused == {| class="wikitable" |+ !Lille - Balti Jaam !Balti Jaam - Lille |- | * Ajutine peatus * Ristiku * Tehnika * Toompark * Balti Jaam * Balti Jaam | * Balti Jaam * Kelmiküla * Ristiku * Lille * Ajutine peatus |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36878 Ajutised muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel perioodil 18.02.21–28.02.21] {{tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hjrgvhdswlb65k91y3vn37sb7hx0knq 0 601294 7205965 7115173 2026-08-01T13:57:20Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kaubandusministrid]] 7205965 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht |nimetus = Ameerika Ühendriikide kaubandusminister |omakeelne_nimetus = United States Secretary of Commerce |embleem = Seal of the United States Department of Commerce.svg |embleemiallkiri = Ministeeriumi pitsat |lipp = Flag of the United States Secretary of Commerce.svg |lipuallkiri = Ministri lipp |ametis = [[Howard Lutnick]] |pilt = Howard Lutnick 2025 (cropped1).jpg |ametisalates = 21. veebruar 2025 |üksus = [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeerium]] |liikmesus = [[Ameerika Ühendriikide valitsus]] |nimetaja = [[Ameerika Ühendriikide president]] koos [[Ameerika Ühendriikide senat|senati]] nõusolekuga |moodustatud = 15. märts 1913 |esimene = [[William C. Redfield]] }} '''Ameerika Ühendriikide kaubandusminister''' (inglise keeles ''Secretary of Commerce'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[valitsuskabinet]]i liige, kes juhib [[Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeerium|kaubandusministeeriumit]]. Praegune kaubandusminister on [[Howard Lutnick]]. Enne teda oli minister [[Gina Raimondo]]. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ministrid|Kaubandusminister]] [[Kategooria:Kaubandusministrid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kaubandusministrid| ]] hhb9jspxial5ml37wz89ji99sfmltdj 0 602066 7206194 6035016 2026-08-01T22:11:55Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206194 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Borja Mayoral 2016.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2019]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2017]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-19 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-19 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2015]]|jalgpall}} }} [[File:Icc-40 42970111935 o (50120902888).jpg|thumb|Mayoral (2018)]] '''Borja Mayoral Moya''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1997]] [[Parla]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliiga klubis [[Getafe CF|Getafe]]. Ta alustas klubikarjääri [[Madridi Real]]is, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2007. aastal. 2015. aasta jaanuaris debüteeris ta klubi reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Hooajal 2015–16 lõi ta samas liigas 15 väravat. Madridi Reali põhimeeskonnas debüteeris Mayoral 2015. aasta oktoobris. Hooajal 2016–17 mängis ta laenul Saksamaa kõrgliiga klubis [[VfL Wolfsburg]] ja lõi liigas kaks väravat. Madridi Reali meeskonnas lõi ta esimese värava 17. septembril 2017 liigamängus [[Real Sociedad]]i vastu. Aastatel 2018–2020 mängis ta Madridi Realist laenul Hispaania kõrgliiga klubis [[Levante UD|Levante]] ning lõi kahe hooaja jooksul Hispaania kõrgliigas kokku 11 väravat. 2020. aasta oktoobris läks ta laenule Itaalia kõrgliiga klubisse [[AS Roma]], lüües hooajal 2020–21 Itaalia kõrgliigas 10 väravat ja [[UEFA Euroopa Liiga]]s seitse väravat. 2022. aasta jaanuaris läks ta laenule Getafesse. Mayoral on tulnud Euroopa omavanuste meistriks 2015. aastal Hispaania kuni 19-aastaste koondisega ja 2019. aastal kuni 21-aastaste koondisega. == Saavutused == ;Madridi Real *[[UEFA Super Cup|UEFA Superkarikas]]: 2017 *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2017 {{JÄRJESTA:Mayoral, Borja}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:VfL Wolfsburgi mängijad]] [[Kategooria:Levante UD jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Getafe CF mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] lg46sbyzw3jyx3loq8khzjgppdlcydr 7206208 7206194 2026-08-01T22:29:29Z Raamaturott 56450 7206208 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Borja Mayoral 2016.png | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2019]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2017]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-19 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-19 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2015]]|jalgpall}} }} '''Borja Mayoral Moya''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1997]] [[Parla]]s) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[Getafe CF|Getafe]]. Ta alustas klubikarjääri [[Madridi Real]]is, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2007. aastal. 2015. aasta jaanuaris debüteeris ta klubi reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Hooajal 2015–16 lõi ta samas liigas 15 väravat. Madridi Reali põhimeeskonnas debüteeris Mayoral 2015. aasta oktoobris. Hooajal 2016–17 mängis ta laenul Saksamaa kõrgliiga klubis [[VfL Wolfsburg]] ja lõi liigas kaks väravat. Madridi Reali meeskonnas lõi ta esimese värava 17. septembril 2017 liigamängus [[Real Sociedad]]i vastu. Aastatel 2018–2020 mängis ta Madridi Realist laenul Hispaania kõrgliiga klubis [[Levante UD|Levante]] ning lõi kahe hooaja jooksul Hispaania kõrgliigas kokku 11 väravat. 2020. aasta oktoobris läks ta laenule Itaalia kõrgliiga klubisse [[AS Roma]], lüües hooajal 2020–21 Itaalia kõrgliigas 10 väravat ja [[UEFA Euroopa Liiga]]s seitse väravat. 2022. aasta jaanuaris läks ta laenule Getafesse, kellega sõlmis sama aasta augustis püsiva viieaastase lepingu. Hooajal [[La Liga hooaeg 2023–2024|2023/24]] tegi Mayoral Hispaania kõrgliigas oma seni edukaim hooaja, kui lõi 15 väravat. Aastatel 2013–2019 mängis Mayoral Hispaania noortekoondistes. Mayoral on tulnud Euroopa omavanuste meistriks 2015. aastal Hispaania kuni 19-aastaste koondisega ja 2019. aastal kuni 21-aastaste koondisega. == Saavutused == ;Madridi Real *[[UEFA Super Cup|UEFA Superkarikas]]: 2017 *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2017 {{JÄRJESTA:Mayoral, Borja}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:VfL Wolfsburgi mängijad]] [[Kategooria:Levante UD jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Getafe CF mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 9cs95iis9yte1dwd9549zatjoe6m77w 0 603074 7206216 7172537 2026-08-01T22:40:55Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206216 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = UEFA EURO qualifiers Sweden vs Spain 20191015 108 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2019]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2017]]|jalgpall}} }} [[File:Real Sociedad - Red Bull Salzburgo 60 (39408619355) (cropped).jpg|thumb|right|upright|Oyarzabal Real Sociedadis (2018)]] '''Mikel Oyarzabal Ugarte''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1997]] [[Eibar]]is) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Hispaania kõrgliiga klubis [[Real Sociedad]] ja [[Hispaania jalgpallikoondis]]es. Real Sociedadi noortesüsteemiga liitus ta 2011. aastal. Real Sociedadi põhimeeskonnas debüteeris ta Hispaania kõrgliigas 25. oktoobril 2015 mängus [[Levante UD|Levante]] vastu. Esimese värava lõi ta Hispaania kõrgliigas 8. veebruaril 2016 mängus [[RCD Espanyol]]i vastu. Alates hooajast [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017–18]] on ta Hispaania kõrgliigas igal hooajal löönud vähemalt kümme väravat. 2019. aastal tuli Oyarzabal Hispaania kuni 19-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. Hispaania jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 29. mail 2016 [[sõprusmäng]]us [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus 10. juunil 2019 EM-i valikmängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.realsociedad.eus/en/team/player/real-sociedad/mikel-oyarzabal-ugarte Profiil Real Socieadi kodulehel] {{FIFA World Cup 2026 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Oyarzabal, Mikel}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 09r5pqgmvm0v7j7w1rbozfq2kghnxfe 0 603326 7206166 7201753 2026-08-01T20:47:25Z ~2026-34651-55 231505 7206166 wikitext text/x-wiki {{Liin|uuendus=20. juuli 2026 |päevane sõitjate arv= |läbi= |algpeatus=Oja tee |lõpppeatus=Harkujärve |pikkus= |peatusi= |sõsarliinid= |sarnased= |aeg= |päev=ETKNRLP |aastane sõitjate arv= |vaatamisväärsused= |sõiduplaan_link= |kaart_link= |kaart= |kaardi nimi= |eelmine liin=70 |eelmine=70 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin=72 |järgmine=72 (Tallinna bussiliin) |linnaosad=|logo=|pilt=|logo_laius=|logo_alt=|number=71|bgcolor=#00E1B4|titlecolor=black|alapealkiri=|operaatorlogo=|oplogo_laius=|pilt_width=250px |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt_alt= |operaator=[[TLT]]|veerem= |seisund=mittetoimiv |avati=*2021 *2022 *2023 (viimasel kujul) |suleti=*2021 *2022 *2023|eelkäija=|liinitüüp=|märked=}} '''Tallinna bussiliin 71''' oli ajutine bussiliin. ==2021== Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimus iga päev. 18. veebruarist kuni 28. veebruarini 2021 asendasid [[1 (Tallinna trolliliin)|trolle nr 1]] ja [[5 (Tallinna trolliliin)|nr 5]] alates Lille peatusest Kaubamaja ja Balti jaama suunal asendusbussiliinid number 71 ja 75. Ajutine muudatus oli tingitud Eesti Raudtee rajatava raudteeviadukti ehitusest Paldiski maantee ja Tehnika tänava ristmikul. === Marsruut ja peatused === *'''Liikumistee Kaubamaja suunal:''' [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Vabaduse väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]]. *'''Peatused:''' Kaubamaja - Estonia - Vabaduse väljak - Hotell Tallinn - Kelmiküla - Ristiku - Lille - ajutine peatus (Paldiski mnt 48A ees) *'''Liikumistee Lille suunal:''' [[Kaubamaja tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Vabaduse väljak]], [[Kaarli puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Tehnika tänav]], [[Rohu tänav]], [[Telliskivi tänav]], [[Ristiku tänav]], [[Paldiski maantee]]. *'''Peatused:''' ajutine peatus (Paldiski mnt 57 ja 59 vahel) - Ristiku - Tehnika - A. Adamsoni - Tõnismägi - Vabaduse väljak - Estonia - Kaubamaja ==2022 ja 2023== Kaks päeva 2022. ja 2023. aastal sõitis 71. liin marsruudil Harkujärve-Oja Tee. Liin oli käigus 6.08.2023-7.08.2023 Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimus laupäev ja pühapäev ühel nädalal === Marsruut ja peatused === Marsruut Oja Tee suunal. * Harkujärve * Kiriku * Alasniidu Tee * Oja Tee Harkujärve suunal * Oja Tee * Alasniidu Tee * Kiriku * Harkujärve {{tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tu0jfe4dwyxxqzibroh8mi3dfq7wls2 0 603456 7206432 7159847 2026-08-02T11:21:06Z Velirand 67997 7206432 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jussi Saramo | pilt = 1718895609077_20240620_SARAMO_Jussi_FI_001.jpg | pildiallkiri = Jussi Saramo (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Soome haridusminister]] | ametiajaalgus2 = [[17. detsember]] [[2020]] | ametiajalõpp2 = [[29. juuni]] [[2021]] | eelmine2 = [[Li Andersson]] | järgmine2 = Li Andersson | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jussi Antero Saramo | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1979|07|09}} | sünnikoht = Porvoon maalaiskunta (tänapäeval [[Porvoo]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vasakliit]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Edupoli]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jussi Antero Saramo''' (sündinud [[9. juuli]]l [[1979]]) on [[Soome]] poliitik, alates 16. juulist [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta kuulub [[Vasakliit]]u. Jussi Saramo sai diplomi [[infotehnoloogia]] alal rakenduskõrgkoolist [[Edupoli]] [[2003]]. aastal. Aastatel 2003–[[2004]] oli ta organisatsiooni Etelä-Suomen Vasemmistonuoret piirkonnajuhataja. 2004–[[2005]] töötas ta [[Eduskund|Eduskunnas]] parlamendiliikme abina. 2005–[[2009]] oli ta organisatsiooni Vasemmistonuoret esimees. [[2011]]–[[2014]] töötas ta Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumis eriabina. Aastatel 2009–2011 ja 2014–[[2016]] oli ta Vasakliidu poliitiline sekretär. 2014–2016 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Merja Kyllönen]]i abi. [[2017]]–[[2019]] oli ta firma Solaris-lomat tegevdirektor. Alates 2019. aasta aprillist on ta Eduskunna liige. Alates [[17. detsember|17. detsembrist]] [[2020]] kuni [[29. juuni]]ni [[2021]] oli ta haridusminister [[Sanna Marini valitsus]]es.<ref>[https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/1400.aspx Jussi Saramo] Eduskunta</ref> [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus Jussi Saramo 4918 häält ja osutus valituks.<ref>[https://vaalit.yle.fi/epv2024/tulospalvelu/fi/candidates/78/ Jussi Saramo] Yle. Vaalit. Vaadatud 4. veebruaril 2025</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Saramo, Jussi}} [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Soome haridusministrid]] [[Kategooria:Soomest valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] jkv9u6u1sobk2iyqw5jnqh0oooi07ii 0 604249 7206211 6453441 2026-08-01T22:35:45Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206211 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Neuhaus, Florian DÜS 17-18 WP.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2019]]|jalgpall}} }} [[File:2022128161226 2022-05-08 Fussball Eintracht Frankfurt vs Borussia Mönchengladbach - Sven - 1D X MK II - 1498 - B70I7609 (cropped).jpg|thumb|Neuhaus (2022)]] '''Florian Christian Neuhaus''' (sündinud [[16. märts]]il [[1997]] [[Landsberg am Lech]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Mönchengladbachi Borussia]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[TSV 1860 München]]is. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa esiliigas hooajal 2016–2017 2017. aasta suvel siirdus ta Mönchengladbachi Borussiasse. Hooajal 2017–18 mängis ta laenul Saksamaa esiliigaklubis [[Düsseldorfi Fortuna]] ning lõi sel hooajal liigas kuus väravat ja andis kolm väravasöötu. Alates hooajast [[Bundesliga hooaeg 2018–2019|2018–19]] on Neuhaus kuulunud Mönchengladbachi põhikoosseisu. 2023. aasta juulis sõlmis ta Düsseldorfi Fortunaga uue nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web |url=https://www.borussia.de/de/aktuelles/news/2023-07-28-borussia-verlaengert-vertrag-mit-florian-neuhaus-bis-2027 |title=Borussia verlängert Vertrag mit Florian Neuhaus bis 2027 |publisher=Borussia Mönchengladbach |language=de |date=28 July 2023 }}</ref> 2019. aastal võitis Neuhaus Saksamaa kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistrivõistlustel hõbemedali. Saksamaa koondises tegi ta debüüdi 7. oktoobril 2020 [[sõprusmäng]]us [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] vastu ja lõi selles mängus ka koondisekarjääri esimese värava. == Saavutuse == ;Düsseldorfi Fortuna *[[2. Bundesliga]]: 2017–18 == Viited == {{viited}} {{UEFA Euro 2020 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Neuhaus, Florian}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Düsseldorfi Fortuna mängijad]] [[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 975jtud7apfd2mvhj0syv8l5jyjwtzx 0 606775 7206158 6074209 2026-08-01T20:34:00Z CommonsDelinker 1930 Fail Maribor_train_station2.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Maribor train station2.jpg|]]. 7206158 wikitext text/x-wiki [[Fail:Yugoslav Railways (JŽ) Class 18 4-6-2T at Maribor.jpg|pisi|August 1971]] '''Maribori raudteejaam''' ([[sloveeni keel]]es ''Železniška postaja Maribor'') on [[Sloveenia]] suuruselt teises linnas [[Maribor]]is asuv [[raudteejaam]], mis rajati aastal [[1844]]. ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{koord}} [[Kategooria:Sloveenia raudteejaamad]] rz7azsig7d26mtf0nj1mfz35mi1aygm 0 607383 7206276 7168630 2026-08-02T05:19:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206276 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Annalena Baerbock | pildiallkiri = Baerbock 2025. aastal | pilt = Außenministerin Meinl-Reisinger beim RAB in Brüssel, 17.03.2025 - 07 (cropped).jpg | manusta = 20180120 AB HH.png | elukoht = [[Potsdam]], [[Brandenburg]], [[Saksamaa]] | elukutse = [[rahvusvaheline õigus]] | tegevusala = [[poliitika]] | ametiajaalgus4 = 22. september 2013 | amet4 = [[Liidupäev]]a liige [[Brandenburg]]ist | järgmine3 = [[Petra Budke]] | ametiajalõpp3 = 16. november 2013 | rahvus = sakslane | ametiajaalgus3 = 14. november 2009 | amet3 = [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/Roheliste]] [[Brandenburg|Brandenburgi]] haru juht | eelmine3 = [[Ska Keller]] | amet2 = [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/Roheliste]] kaasjuht | ametiajaalgus2 = 27. jaanuar 2018 | ametiajalõpp2 = 29. jaanuar 2022 | eelmine2 = [[Simone Peter]] | järgmine2 = [[Ricarda Lang]] | amet = [[Saksamaa välisminister]] | ametiajaalgus = 8. detsember 2021 | ametiajalõpp = 6. mai 2025 | eelmine = [[Heiko Maas]] | järgmine = [[Johann Wadephul]] | abikaasa = [[Daniel Holefleisch]] | lapsed = 2 | sünninimi = Annalena Charlotte Alma Baerbock | sünnikoht = [[Hannover]], [[Alam-Saksi]], [[Saksamaa]] | partei = {{PisiLipp|Saksamaa}}l:<br/>[[Liit 90/Rohelised]]<br/>{{PisiLipp|EL}}:<br/>[[Euroopa Roheline Partei]] | sünniaeg = {{süv|1980|12|15|df=y}} | alma_mater = [[Hamburgi ülikool]] [[Londoni Majanduskool]] | allkiri = Annalena_Baerbock_Signature.svg }} '''Annalena Charlotte Alma Baerbock''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1980]] [[Hannover]]is) on [[Saksamaa]] [[poliitik]], alates 8. detsembrist [[2021]] kuni 6. maini 2025 [[Saksamaa välisminister]]. 2. juunil 2025 valiti ta [[ÜRO Peaassamblee]] esimeheks. Ta astus ametisse 9. septembril 2025. 27. jaanuarist 2018 kuni 29. jaanuarini 2022 oli ta erakonna [[Liit 90/Rohelised|Liit 90 / Rohelised]] üks kaasjuhtidest koos [[Robert Habeck]]iga ning alates 22. septembrist 2013 [[Liidupäev]]a liige. <ref>{{Netiviide|url=http://gruene-brandenburg.de/partei/parteitage/ldk-in-potsdam-2013/|pealkiri=Landesverband Brandenburg: LDK in Potsdam 2013|väljaanne=Grüne Brandenburg|aeg=14. detsember 2013|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2013-04-12|arhiivimisurl=https://archive.today/20130412072413/http://gruene-brandenburg.de/partei/parteitage/ldk-in-potsdam-2013/|url-olek=robot: teadmata}}</ref> Ta oli roheliste [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|kantslerikandidaat]] [[2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimised|2021. aasta Saksamaa Liidupäeva valimistel]]. <ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608182989/saksamaa-rohelised-valisid-kantslerikandidaadiks-annalena-baerbocki|pealkiri=Saksamaa rohelised valisid kantslerikandidaadiks Annalena Baerbocki|väljaanne=err.ee|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}</ref> <!-- [[rahamüür]] <ref name="2021_05_09_11_55_ANNALENA_BAERBOCK">09.05.2021, 11:55, [[Indrek Lepik]], [https://ekspress.delfi.ee/number/93341831/artikkel/93367775/ Kas hoopis tema on Angela Merkeli tõeline mantlipärija?]</ref> --> == Haridus == Ta õppis Humboldti Gümnaasiumis [[Hannover]]is<ref>{{Netiviide|autor=Ruppel, Ulrike|url=https://www.bz-berlin.de/deutschland/frisches-gruen-aus-brandenburg-annalena-baerbock-startet-durch|pealkiri=Frisches Grün aus Brandenburg: Annalena Baerbock startet durch|väljaanne=www.bz-berlin.de|aeg=28. jaanuar 2018|vaadatud=19.04.2021|arhiivimisaeg=29.01.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180129000718/https://www.bz-berlin.de/deutschland/frisches-gruen-aus-brandenburg-annalena-baerbock-startet-durch|url-olek=ei tööta}}</ref> ja läbis 16-aastaselt vahetusaasta Lake Highlandi erakeskkoolis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Florida|Florida osariigis]] [[Orlando|Orlandos]].<ref>{{Netiviide|autor=Pham, Khuê|url=https://www.zeit.de/zustimmung?url=https%3A%2F%2Fwww.zeit.de%2Fzeit-magazin%2F2018%2F11%2Fannalena-baerbock-die-gruenen-rettung|pealkiri="Ankommen ist das eine, Heimischwerden das andere"|aeg=7. märts 2018|vaadatud=19.04.2021|arhiivimisaeg=6.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806080706/https://www.zeit.de/zustimmung?url=https%3A%2F%2Fwww.zeit.de%2Fzeit-magazin%2F2018%2F11%2Fannalena-baerbock-die-gruenen-rettung|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel 2000–2004 õppis Baerbock [[Hamburgi Ülikool|Hamburgi ülikoolis]] [[politoloogia]] ja [[Avalik õigus|avaliku õiguse]] erialadel. Ta omandas 2005. aastal magistrikraadi [[Londoni Majanduskool]]is (LSE). Samal aastal läbis ta väljaõppe Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Gehrke, Laurenz|url=https://www.politico.eu/article/germany-greens-annalena-baerbock-5-things-to-know/|pealkiri=German Greens’ Annalena Baerbock: 5 things to know|väljaanne=Politico Europe|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Ta alustas [[Berliini Vaba Ülikool|Berliini Vabas Ülikoolis]] [[Väitekiri|väitekirja]] looduskatastroofide ja humanitaarabi teemal, kuid ei ole seda lõpetanud.<ref name=":0" /> == Varasem töökäik == Aastatel 2000–2003 töötas ta õpingute kõrvalt [[Ajakirjanik|ajakirjanikuna]] ajalehes Hannoversche Allgemeine Zeitung.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.ndr.de/nachrichten/niedersachsen/hannover_weser-leinegebiet/Annalena-Baerbock-Aus-Pattensen-ins-Kanzleramt,baerbock180.html|pealkiri=Annalena Baerbock: Aus Pattensen ins Kanzleramt?|väljaanne=www.ndr.de|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=23.04.2021|arhiivimisaeg=19.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419153038/https://www.ndr.de/nachrichten/niedersachsen/hannover_weser-leinegebiet/Annalena-Baerbock-Aus-Pattensen-ins-Kanzleramt,baerbock180.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Pärast õpingute lõpetamist töötas ta aastatel 2005–2008 [[Elisabeth Schroedter|Elisabeth Schroedteri]] büroos [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]]. Aastal 2005 oli ta praktikant Briti rahvusvahelise õiguse ja võrdleva õigusteaduse instituudis (BIICL).<ref name=":0" /> Aastatel 2008–2009 oli ta [[Liit 90/Rohelised|Liit 90/ Roheliste]] fraktsiooni nõunik välis- ja turvalisuspoliitika alal. Alates 2020. aastast osaleb ta [[Maailma Majandusfoorum]]i noorte maailmajuhtide programmis. See on arengutreeningu programm poliitilistele juhtidele, kus on teiste seas osalenud [[Emmanuel Macron]], [[Sanna Marin]] ja [[Jacinda Ardern]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.younggloballeaders.org/community?utf8=%E2%9C%93&q=Baerbock&status=active&class_year=2020&sector=Public+Figure&region=a0Tb00000000DCLEA2#results|pealkiri=Community|väljaanne=www.younggloballeaders.org}}</ref> == Poliitiline tegevus == Baerbock astus 2005. aastal erakonda [[Liit 90/Rohelised]]. Oktoobris 2008 valiti ta erakonna [[Brandenburg|Brandenburgi]] haru juhatusse ning 2009. aastal sai ta juhatuse esimeheks, sellel kohal oli ta aastani 2013. Aastatel 2009–2012 oli ta ka [[Euroopa Roheline Partei|Euroopa Rohelise Partei]] juhatuse liige.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.bundestag.de/abgeordnete#url=L2FiZ2VvcmRuZXRlL2Jpb2dyYWZpZW4vQi9iYWVyYm9ja19h|pealkiri=Deutscher Bundestag - Abgeordnete|väljaanne=Deutscher Bundestag|vaadatud=09.05.2021}}</ref> === Liidupäeva liige, alates 2013 === 2009. aastal kandideeris Baerbock kohale oma erakonna kandidaatide nimekirjas, kuid tulutult. 2013. aastal oli ta roheliste kandidaat 61. valimisringkonnas (Potsdam – Potsdam-Mittelmark II – Teltow-Fläming II), millega ta ühtlasi kindlustas endale koha erakonna esinumbrina [[Brandenburgi liidumaa]] kandidaatide nimekirjas. Ta sai [[Liidupäev]]a liikmeks nimekirja mandaadiga.<ref name=":2" /> Oma esimesel ametiajal oli ta majandus- ja energeetikakomisjoni ning Euroopa asjade komisjoni liige. Baerbock oli oma fraktsiooni kliimapoliitika eestkõneleja.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Karnitschnig, Matthew|url=https://www.politico.eu/article/annalena-baerbock-robert-habeck-german-greens-elect-new-leadership-duo/|pealkiri=German Greens elect new leadership duo|väljaanne=Politico Europe|aeg=27. jaanuar 2018|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Ta on osalenud [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]ide arutamisel [[Varssavi]]s (2013), [[Lima (Peruu)|Limas]] (2014), [[Pariis]]is (2015) ja [[Marrakech]]is (2016). Ta on ka [[Berliin]]i-[[Taipei]] Parlamentaarse Sõprusringi aseesimees. 2017. aasta Liidupäeva valimistel oli Baerbock taas erakonna esinumber Brandenburgi liidumaal ning säilitas koha parlamendis. Pärast valimisi oli ta oma erakonna delegatsioonis (ebaedukatel) koalitsioonikõnelustel [[Kristlik Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] (CDU/CSU) ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Parteiga]] (FDP).<ref>{{Netiviide|url=https://www.wiwo.de/politik/deutschland/bundestagswahl-2017/wahlticker-trittin-und-kretschmann-im-jamaika-sondierungsteam-der-gruenen/20359254.html|pealkiri=Trittin und Kretschmann im Jamaika-Sondierungsteam der Grünen|aeg=24. september 2017}}</ref> Ta on perekonna-, vanurite-, naiste- ja noorsooteemadega tegeleva parlamendikomisjoni liige. === Roheliste partei kaasjuht, alates 2018 === 27. jaanuaril 2018 Baerbocki kodulinnas Hannoveris toimunud roheliste partei üldkogul valiti ta üheks erakonna kahest võrdsest kaasjuhist üleriigilisel tasandil. Tema kõrvale valiti [[Robert Habeck]]. Ta võitis 64% häältest, edestades konkurent Anja Pieli.<ref name=":3" /> 2019. aasta üldkogul valiti ta partei kaasjuhi kohale tagasi, kogudes 97,1% häältest, mis erakonna ajaloo suurim häältesaak.<ref>{{Netiviide|url=https://www.waz.de/politik/gruenen-parteitag-rekord-zustimmung-fuer-annalena-baerbock-id227665847.html|pealkiri=Die Grünen lieben ihre Doppelspitze - So will sie punkten|väljaanne=waz.de|aeg=16. november 2019}}</ref> === Kantslerikandidaat, 2021 === 19. aprillil [[2021]] teatasid Baerbock ja Robert Habeck, et erakonna üleriigiline juhatus teeb ettepaneku määrata 2021. aasta [[Liidupäev]]a valimistel [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|kantslerikandidaadiks]] Baerbocki. See on esimene kord, kui partei läheb valimistele kantslerikandidaadiga, mitte lihtsalt kahe kaasjuhiga. <ref name=":1" /> Otsus tuleb veel ametlikult kinnitada partei kongressil, mis toimub 11.–13. juunil. Baerbock on ajaloos teine naine pärast [[Angela Merkel]]it, kes pürgib valitsuse kõige kõrgemale ametikohale. Valimispäeval on ta vaid paari päeva võrra vanem kui oli ajaloo noorim kantslerikandidaat [[Guido Westerwelle]] 2002. aastal. <ref>{{Netiviide|url=https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/baerbock-kanzlerkandidatur-gruene-101.html|pealkiri=Baerbock soll Kanzlerkandidatin werden|väljaanne=tagesschau.de|aeg=20. aprill 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.spiegel.de/politik/deutschland/buendnis-90-die-gruenen-annalena-baerbock-soll-kanzlerkandidatin-werden-a-051558bb-f24a-42da-85f9-bf069de0c3f8|pealkiri=Annalena Baerbock soll als Kanzlerkandidatin für die Grünen antreten|väljaanne=spiegel.de|aeg=19. aprill 2021}}</ref> === Saksamaa välisminister, alates 2021 === 8. detsembril 2021 nimetati Baerbock Saksamaa Liitvabariigi välisministri ametisse. Pärast [[2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2025. aasta Saksamaa parlamendivalimisi]] teatas ta märtsis, et astub isiklikel põhjustel rambivalgusest eemale ja ei kandideeri juhtivatele ametikohadele.<ref>[https://www.err.ee/1609622483/annalena-baerbock-lahkub-suurelt-areenilt "Annalena Baerbock lahkub suurelt areenilt"] ERR, 5. märts 2025</ref> == Poliitilised vaated == Baerbock on kaitsepoliitika vallas võtnud tsentristliku positsiooni. Tema juhtimisel võttis partei 2020. aastal vastu programmi, mis kirjeldas [[NATO|NATO-t]] kui Euroopa julgeoleku asendamatut osa. Samas on ta olnud kriitiline NATO eesmärgi suhtes, et kõigi liikmesriikide kaitsekulutused moodustaksid vähemalt 2% riigi SKP-st. Ta on öelnud, et soovib näha Euroopa Liidus tugevamat ühist välispoliitikat, eriti Venemaa suunal.<ref name=":0" /> === Energia-, kliima- ja keskkonnapoliitika === Baerbock on kutsunud üles järkjärgulisele söest loobumisele Saksamaal aastaks 2030, kiirteedel 130 km/h kiiruspiirangu kehtestamisele ja ainult heitmevabade autode registreerimise lubamisele hiljemalt aastal 2030. Põllumajanduse vallas on Baerbock öelnud, et põllumajanduse subsideerimine peaks teenima üldist hüve ja et kariloomade arvukust ning liha tootmismahtusid tuleks märkimisväärselt vähendada.<ref>{{Netiviide|url=https://taz.de/Annalena-Baerbock-ueber-Kanzlerinnenamt/!5734264/|pealkiri=„Manches muss man auch verbieten“|väljaanne=taz.de}}</ref> Baerbock on öelnud ka, et majandushuvid ei ole kliimapoliitikaga vastuolus ja et ta soovib tuua Saksamaa staatuse tööstusriigina 21. sajandisse [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimaleppe]] valguses. Baerbock pooldab terase [[Kliimaneutraalsus|kliimaneutraalset]] tootmist ning toetab kliimatariifide kehtestamist. Ta soovib tugevdada Saksamaa raudteevõrku, et aastaks 2030 ei oleks riigisisesed lennud enam vajalikud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.haz.de/Nachrichten/Politik/Deutschland-Welt/Baerbock-im-ARD-Sommerinterview-Klima-und-Wirtschaft-kein-Gegensatz|pealkiri=Grünen-Chefin Baerbock: Klima und Wirtschaft? Das funktioniert|väljaanne=haz.de|aeg=28. juuli 2019|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2021-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228104137/https://www.haz.de/Nachrichten/Politik/Deutschland-Welt/Baerbock-im-ARD-Sommerinterview-Klima-und-Wirtschaft-kein-Gegensatz|url-olek=ei tööta}}</ref> Kui [[Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus]] otsustas 29. aprillil 2021, et kliimakaitse aktis lubatud kasvuhoonegaaside vähendamine ei olnud piisav, siis Baerbock lubas panna paika konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, juhul, kui tema partei osaleb tulevikus föderaaltasandil valitsuse moodustamisel. Lisaks kutsus ta üles kiirendama taastuvate energiaallikate edasiarendamist nii, et see oleks praegusest kvoodist kaks korda suurem 2020. aastate keskpaigaks. Ta on ka väitnud, et kliimamuutuste põhjustatud keskkonnahäving muutub üha kallimaks.<ref>''Verfassungsrichter zwingen Regierung zu mehr Klimaschutz.'' [[Die Welt|Die Welt,]] 30. aprill 2021</ref> == Liikmesus == * [[Euroopa Välissuhete Nõukogu]] (ECFR) liige alates aastast 2020<ref>{{Netiviide|url=https://ecfr.eu/council/members/|pealkiri=Members|vaadatud=2021-05-09|arhiivimisaeg=2021-11-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211111043417/https://ecfr.eu/council/members/|url-olek=ei tööta}}</ref> * Leo Baecki Fondi eestseisuse liige<ref>{{Netiviide|url=https://www.leo-baeck-foundation.org/en/board-of-trustees/|pealkiri=Board of Trustees|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=8.12.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201208005623/https://www.leo-baeck-foundation.org/en/board-of-trustees/|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Amnesty International]]i liige * Saksamaa Keskkonna- ja Loodushoiu Ühendus (BUND), liige == Isiklikku == Baerbock on [[sotsiaaltöötaja]] ja [[Masinaehitus|masinaehitaja]] tütar.<ref>{{Netiviide|autor=Tenfeldem Beate|url=https://www.noz.de/deutschland-welt/politik/artikel/1960310/annalena-baerbock-der-heimliche-star-der-gruenen-blitzkarriere-seit-2013|pealkiri=Annalena Baerbock, der heimliche Star der Grünen|väljaanne=noz.de|aeg=31. detsember 2019}}</ref> Ta on üles kasvanud talukohas Pattensenis, Hannoveri lähedal Alam-Saksi liidumaal, koos kahe õe ja kahe nõoga.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Teismelisena tegeles ta võistlusliku [[Trampoliinvõimlemine|trampoliinvõimlemisega]] ja on Saksamaa meistrivõistlustel võitnud kolm pronksmedalit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.deutschlandfunk.de/kandidatin-fuer-den-parteivorsitz-der-gruenen-ich-bin.868.de.html?dram:article_id=408793|pealkiri=Ich bin leidenschaftliche Europäerin|väljaanne=deutschlandfunk.de|aeg=21. jaanuar 2018}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.stern.de/kultur/buecher/ulrich-wickert-im-gespraech-mit-annelena-baerbock-9470458.html|pealkiri=Was Annalena Baerbock beim Trampolinspringen fürs Leben gelernt hat|väljaanne=stern.de|aeg=29. oktoober 2020}}</ref> Baerbock on abielus Daniel Holefleischiga, poliitikakonsultandi ja avalike suhete juhiga, kes on töötanud alates 2017. aastast Deutsche Post DHL Grupis<ref>{{Netiviide|url=https://www.waz.de/politik/annalena-baerbock-mann-daniel-holefleisch-id232091873.html|pealkiri=Daniel Holefleisch: Der Mann von Annalena Baerbock|väljaanne=waz.de|aeg=26. aprill 2021}}</ref> Neil on kaks ühist last (sündinud 2011 ja 2015).<ref>{{Netiviide|url=https://www.tagesspiegel.de/politik/moegliche-gruenen-parteichefin-baerbock-fuer-ihre-toechter/20703104.html|pealkiri=Für ihre Töchter|väljaanne=tagesspiegel.de|aeg=12. detsember 2017|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Kogu pere elab [[Potsdam]]is [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaal]] [[Saksamaa näitlejate loend|Saksamaal]].<ref name=":0" /> Baerbock on Saksamaa protestantliku evangeelse kiriku liige.<ref name=":2" /> Ta nimetab end „mittereligioosseks,” aga käib tihti kirikus, sest „mõte koosolemisest on äärmiselt oluline” tema jaoks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.zeit.de/politik/deutschland/2021-04/gruene-nominieren-annalena-baerbock-als-kanzlerkandidatin|pealkiri=Grüne nominieren Annalena Baerbock als Kanzlerkandidatin|väljaanne=zeit.de|aeg=19. aprill 2021|vaadatud=09.05.2021}}</ref> ==Vaata ka== * [[Liit 90/Rohelised]] == Viited == <references responsive="" /> == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.gruene-bundestag.de/abgeordnete/infos-zur-person/annalena-baerbock Annalena Baerbocki profiil Roheliste parlamendifraktsiooni kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Heiko Maas]] | nimi=[[Saksamaa välisminister]] | aeg= 2021– | järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Baerbock, Annalena}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa välisministrid]] [[Kategooria:Hamburgi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:ÜRO Peaassamblee presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] r6onslv758md0dbvay09frga1kq9y6j 0 607742 7206431 6953306 2026-08-02T11:18:39Z Velirand 67997 7206431 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jurgita Šiugždinienė | pilt = Jurgita Siugzdiniene by Augustas Didzgalvis.jpg | pildiallkiri = Jurgita Šiugždinienė (2021) | amet = Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister | ametiajaalgus = 11. detsember 2020 | ametiajalõpp = 23. mai 2023 | eelmine = [[Algirdas Monkevičius]] | järgmine = [[Gintautas Jakštas]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jurgita Šiugždinienė | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1972|03|01}} | sünnikoht = [[Kaunas]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kaunase Tehnoloogiaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Jurgita Šiugždinienė''' (sündinud [[1. märts]]il [[1972]] [[Kaunas]]es) on [[Leedu]] poliitik, ta on erakonna [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] liige. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[23. mai]]ni [[2023]] Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister. Ta lõpetas aastal [[1994]] [[Kaunase Tehnoloogiaülikool]]i, omandades bakalaureusekraadi ärijuhtimises. Aastal [[1996]] omandas Kaunase Tehnikaülikoolis magistrikraadi avaliku halduse avaliku halduse alal. Aastal [[2008]] sai ta doktorikraadi sotsiaalteaduste alal. Ta oli aastatel [[2008]]–[[2020]] Kaunase Tehnikaülikoolis sotsiaalteaduste, humanitaarteaduste ja kunstide teaduskonna dotsent, lisaks oli ta aastatel [[2013]]–[[2015]] sama teaduskonna dekaan. Aastatel [[2015]]–[[2017]] oli ta Kaunase Tehnikaülikooli ja õppeprorektor ja aastatel [[2017]]–[[2018]] Kaunase Tehnikaülikooli rektori kohusetäitja. Aastatel [[2018]]–[[2020]] oli ta erakonna [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] sekretariaadi strateegilise rühma juht. Aastatel [[2019]]–[[2020]] oli ta Kaunase linnavolikogu liige. Aastatel [[2020]]–[[2024]] oli ta Šilainiai valimisringkonnas valitud Leedu Vabariigi [[Seim (Leedu)|seimi]] liige. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 23. maini 2023 oli ta Leedu haridus-, teadus- ja spordiminister. == Isiklikku == Ta on abielus purjesportlase [[Raimondas Šiugždinis]]ega. Ta on kahe lapse ema. {{JÄRJESTA:Šiugždinienė, Jurgita}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Haridusministrid]] [[Kategooria:Kaunase Tehnoloogiaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 5owx83dmcvm1altpu317nvkr8h09gh6 0 607825 7206436 6917770 2026-08-02T11:26:52Z Velirand 67997 7206436 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Dainius Kreivys | pilt = Kreivys 2red.jpg | pildiallkiri = Dainius Kreivys (2010) | amet = Leedu energeetikaminister | ametiajaalgus = 11. detsember 2020 | ametiajalõpp = 12. detsember 2024 | eelmine = [[Žygimantas Vaičiūnas]] | järgmine = Žygimantas Vaičiūnas | amet2 = Leedu majandusminister | ametiajaalgus2 = 9. detsember 2008 | ametiajalõpp2 = 17. märts 2011 | eelmine2 = [[Vytas Navickas]] | järgmine2 = [[Rimantas Žylius]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Dainius Kreivys | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1970|04|08}} | sünnikoht = [[Jonava]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Vilniuse Pedagoogikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Dainius Kreivys''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1970]] [[Jonava]]s) on [[Leedu]] poliitik, ta on erakonna [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] liige. Ta oli aastatel [[2008]]–[[2011]] Leedu majandusminister. Ta oli [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[12. detsember|12. detsembrini]] [[2024]] Leedu energeetikaminister. Ta lõpetas [[1985]]. aastal põhikooli Jonava 5. Keskkoolis. [[1989]]. aastal lõpetas ta raadiotehnika erialal Kaunase Polütehnikumi. [[1996]]. aastal lõpetas ta [[Vilniuse Pedagoogikaülikool]]i ajaloo erialal. {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2021}} Ta oli aastatel [[2008]]–[[2011]] Leedu majandusminister. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 12. detsembrini 2024 oli ta Leedu energeetikaminister. == Isiklikku == Ta on abielus, peres on poeg ja tütar. {{JÄRJESTA:Kreivys, Dainius}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Energeetikaministrid]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] g7lhsajc30s91y2vc9gbke0lkf9i93a 0 607913 7206439 6983812 2026-08-02T11:34:30Z Velirand 67997 7206439 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Simonas Gentvilas | pilt = Simonas Gentvilas by Augustas Didzgalvis (cropped).jpg | pildiallkiri = Simonas Gentvilas (2022) | amet = Leedu keskkonnaminister | ametiajaalgus = 11. detsember 2020 | ametiajalõpp = 12. detsember 2024 | eelmine = [[Kęstutis Mažeika]] | järgmine = [[Povilas Poderskis]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Simonas Gentvilas | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|09|28}} | sünnikoht = [[Vilnius]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Liberalų sąjūdis'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Oslo Ülikool]]<br>[[Viini Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Simonas Gentvilas''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[1984]] [[Vilnius]]es) on [[Leedu]] poliitik. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[12. detsember|12. detsembrini]] [[2024]] Leedu keskkonnaminister. Ta lõpetas gümnaasiumi (õpilasvahetuse korras) [[Rootsi]]s [[Karlskrona]]s. Ta on õppinud ülikoolides [[Rootsi]]s, [[Norra]]s, [[Taani]]s, [[Belgia]]s, [[Austria]]s ja [[Hispaania]]s. Ta lõpetas aastal [[2007]] [[Oslo Ülikool]]i sotsioloogia bakalaureusena. Aastal [[2011]] lõpetas ta [[Viini Ülikool]]i magistrikraadiga linnaarenduse alal. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 12. detsembrini 2024 oli ta Leedu keskkonnaminister. == Isiklikku == Tema isa [[Eugenijus Gentvilas]] oli aastal [[2001]] Leedu peaministri kohusetäitja. Ta on abielus Šarūnė Gentvilienėga, neil on kaks last. Ta valdab lisaks emakeelele veel [[inglise keel|inglise]], [[vene keel|vene]], [[saksa keel|saksa]], [[hispaania keel|hispaania]] ja [[norra keel]]t. {{JÄRJESTA:Gentvilas, Simonas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Oslo Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Viini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 5lddnwtiyu1h65edfxz9rxpqyikfxfb 0 607979 7206444 6953238 2026-08-02T11:43:09Z Velirand 67997 7206444 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Simonas Kairys | pilt = Simonas Kairys 2023 by Augustas Didzgalvis (cropped).jpg | pildiallkiri = Simonas Kairys (2023) | amet = Leedu kultuuriminister | ametiajaalgus = 11. detsember 2020 | ametiajalõpp = 12. detsember 2024 | eelmine = [[Mindaugas Kvietkauskas]] | järgmine = [[Šarūnas Birutis]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Simonas Kairys | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|04|19}} | sünnikoht = [[Telšiai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Liberalų sąjūdis'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Vytautas Suure Ülikool]]<br>[[Mykolas Romerise Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Simonas Kairys''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1984]] [[Telšiai]]s) on [[Leedu]] poliitik. Ta oli [[Kaunas]]e abilinnapea. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[12. detsember|12. detsenbrini]] [[2024]] Leedu kultuuriminister. Ta sündis aastal [[1984]] [[Telšiai]]s, Telšiais lõpetas ta aastal [[2003]] keskkooli. Aastal [[2007]] lõpetas ta bakalaureusekraadiga politoloogia alal [[Vytautas Suure Ülikool]]i, aastal [[2011]] sai magistrikraadi õigusteaduse alal [[Mykolas Romerise Ülikool]]ist. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} Aastatel [[2015]]–[[2019]] [[Kaunas]]e abilinnapea. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 12. detsembrini 2024 oli ta Leedu kultuuriminister. == Isiklikku == Ta on abielus Deimantė Kairienėga. {{JÄRJESTA:Kairys, Simonas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Vytautas Suure Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] p3h8qwoibkmn883pj7znbd4rrjhthio 7206445 7206444 2026-08-02T11:43:50Z Velirand 67997 7206445 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Simonas Kairys | pilt = Simonas Kairys 2023 by Augustas Didzgalvis (cropped).jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Simonas Kairys (2023) | amet = Leedu kultuuriminister | ametiajaalgus = 11. detsember 2020 | ametiajalõpp = 12. detsember 2024 | eelmine = [[Mindaugas Kvietkauskas]] | järgmine = [[Šarūnas Birutis]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Simonas Kairys | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|04|19}} | sünnikoht = [[Telšiai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Liberalų sąjūdis'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Vytautas Suure Ülikool]]<br>[[Mykolas Romerise Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Simonas Kairys''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1984]] [[Telšiai]]s) on [[Leedu]] poliitik. Ta oli [[Kaunas]]e abilinnapea. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[12. detsember|12. detsenbrini]] [[2024]] Leedu kultuuriminister. Ta sündis aastal [[1984]] [[Telšiai]]s, Telšiais lõpetas ta aastal [[2003]] keskkooli. Aastal [[2007]] lõpetas ta bakalaureusekraadiga politoloogia alal [[Vytautas Suure Ülikool]]i, aastal [[2011]] sai magistrikraadi õigusteaduse alal [[Mykolas Romerise Ülikool]]ist. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} Aastatel [[2015]]–[[2019]] [[Kaunas]]e abilinnapea. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 12. detsembrini 2024 oli ta Leedu kultuuriminister. == Isiklikku == Ta on abielus Deimantė Kairienėga. {{JÄRJESTA:Kairys, Simonas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Kultuuriministrid]] [[Kategooria:Vytautas Suure Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mykolas Romerise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 9d3w5bl3xhn8hqd497xc95emrdqm0mz 0 608480 7206446 6953239 2026-08-02T11:46:09Z Velirand 67997 7206446 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arvydas Anusauskas, Defense Minister of Lithuania at the Pentagon on March 5, 2024 (cropped).jpg|pisi|Arvydas Anušauskas (2024)]] '''Arvydas Anušauskas''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1963]] [[Vilnius]]es) on [[Leedu]] ajaloolane ja poliitik. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[25. märts]]ini [[2024]] Leedu kaitseminister. Ta lõpetas [[1981]]. aastal Vilniuse 34. Keskkooli ja [[1982]]. aastal Vilniuse 21. tehnikakooli. [[1982]]. aastal astus [[Vilniuse Ülikool]]i, mille lõpetas [[1989]]. aastal ajaloolase kvalifikatsiooniga; vahepeal, aastatel [[1983]]–[[1985]] teenis ta [[Nõukogude armee]]s. [[1995]]. aastal sai ta [[Vytautas Suure Ülikool]]is humanitaarteaduste doktorikraadi (PhD). [[1990]]. aastal, pärast Leedu iseseisvuse väljakuulutamist, asus teenima Leedu riigikaitse vabatahtlikesse jõududesse ja 1995 ülendati reservleitnandiks. Aastatel 1989–2000 oli ta Leedu ajalooinstituudi teadur ja [[1996]]–[[1997]] [[Vytautas Suure Ülikool]]i humanitaarteaduskonna dotsent. Aastatel [[1998]]–[[2007]] oli ta Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimise keskuse (GRRLC) juhataja. Aastatel [[1996]]–[[2006]] oli ta ühtlasi [[Vilniuse Pedagoogikaülikool]]i ajalooteaduskonna dotsent, [[2002]]–[[2007]] [[Vilniuse Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi külalisdotsent ning [[2002]]–[[2008]] Vilniuse ülikooli ajalooteaduskonna dotsent. Ta on paljude ajalooraamatute ja 14 dokumentaalfilmi stsenaariumi ning sadakonna leedu, poola, läti, prantsuse ja saksa teaduspublikatsioonis avaldatud uurimuse ja artikli autor. Tema esimene uurimus sõdadevahelistest Leedu luureteenistustest avaldati 1993. aastal. Ta astus [[2007]]. aastal erakonda [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]]. [[2008. aasta Leedu parlamendivalimised|2008. aastal]] valiti ta [[Seim (Leedu)|Leedu seimi]] liikmeks. Ta oli aastatel [[2008]]–[[2012]] riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta riikliku julgeoleku ja kaitse komisjoni liige, kriminaalteabe parlamentaarse kontrolli komisjoni aseesimees, vabaduse põhjuste komisjoni liige ja riikliku ajaloolise mälu liige ning paljude parlamendirühmade liige. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 25. märtsini 2024 oli ta Leedu riigikaitse minister. == Tunnustus == * [[2013]] – [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18890}}</ref> == Isiklikku == Ta on [[2015]]. aastast abielus Lina Anušauskienėga, neil on üks laps. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Anušauskas, Arvydas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedu kaitseministrid]] [[Kategooria:Leedu ajaloolased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vytautas Suure Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 00xii2dzkffacb0sj3xud8su32w3awg 7206447 7206446 2026-08-02T11:46:28Z Velirand 67997 7206447 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arvydas Anusauskas, Defense Minister of Lithuania at the Pentagon on March 5, 2024 (cropped).jpg|pisi|Arvydas Anušauskas (2024)]] '''Arvydas Anušauskas''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1963]] [[Vilnius]]es) on [[Leedu]] ajaloolane ja poliitik. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[25. märts]]ini [[2024]] Leedu kaitseminister. Ta lõpetas [[1981]]. aastal Vilniuse 34. Keskkooli ja [[1982]]. aastal Vilniuse 21. tehnikakooli. [[1982]]. aastal astus [[Vilniuse Ülikool]]i, mille lõpetas [[1989]]. aastal ajaloolase kvalifikatsiooniga; vahepeal, aastatel [[1983]]–[[1985]] teenis ta [[Nõukogude armee]]s. [[1995]]. aastal sai ta [[Vytautas Suure Ülikool]]is humanitaarteaduste doktorikraadi (PhD). [[1990]]. aastal, pärast Leedu iseseisvuse väljakuulutamist, asus teenima Leedu riigikaitse vabatahtlikesse jõududesse ja 1995 ülendati reservleitnandiks. Aastatel 1989–2000 oli ta Leedu ajalooinstituudi teadur ja [[1996]]–[[1997]] [[Vytautas Suure Ülikool]]i humanitaarteaduskonna dotsent. Aastatel [[1998]]–[[2007]] oli ta Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimise keskuse (GRRLC) juhataja. Aastatel [[1996]]–[[2006]] oli ta ühtlasi [[Vilniuse Pedagoogikaülikool]]i ajalooteaduskonna dotsent, [[2002]]–[[2007]] [[Vilniuse Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi külalisdotsent ning [[2002]]–[[2008]] Vilniuse ülikooli ajalooteaduskonna dotsent. Ta on paljude ajalooraamatute ja 14 dokumentaalfilmi stsenaariumi ning sadakonna leedu, poola, läti, prantsuse ja saksa teaduspublikatsioonis avaldatud uurimuse ja artikli autor. Tema esimene uurimus sõdadevahelistest Leedu luureteenistustest avaldati 1993. aastal. Ta astus [[2007]]. aastal erakonda [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]]. [[2008. aasta Leedu parlamendivalimised|2008. aastal]] valiti ta [[Seim (Leedu)|Leedu seimi]] liikmeks. Ta oli aastatel [[2008]]–[[2012]] riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta riikliku julgeoleku ja kaitse komisjoni liige, kriminaalteabe parlamentaarse kontrolli komisjoni aseesimees, vabaduse põhjuste komisjoni liige ja riikliku ajaloolise mälu liige ning paljude parlamendirühmade liige. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 25. märtsini 2024 oli ta Leedu kaitseminister. == Tunnustus == * [[2013]] – [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18890}}</ref> == Isiklikku == Ta on [[2015]]. aastast abielus Lina Anušauskienėga, neil on üks laps. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Anušauskas, Arvydas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedu kaitseministrid]] [[Kategooria:Leedu ajaloolased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vytautas Suure Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] mep1k5a5ybc3ujz3omv8hdhxx5wt53d 7206449 7206447 2026-08-02T11:53:19Z Velirand 67997 7206449 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Arvydas Anušauskas | pilt = Anušauskas portretas.jpg | pildiallkiri = Arvydas Anušauskas (2020) | amet = Leedu kaitseminister | ametiajaalgus = 11. detsember 2020 | ametiajalõpp = 25. märts 2024 | eelmine = [[Raimundas Karoblis]] | järgmine = [[Laurynas Kasčiūnas]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Arvydas Anušauskas | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1963|09|29}} | sünnikoht = [[Vilnius]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Vilniuse Ülikool]]<br>[[Vytautas Suure Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Arvydas Anušauskas''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1963]] [[Vilnius]]es) on [[Leedu]] ajaloolane ja poliitik. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[25. märts]]ini [[2024]] Leedu kaitseminister. Ta lõpetas [[1981]]. aastal Vilniuse 34. Keskkooli ja [[1982]]. aastal Vilniuse 21. tehnikakooli. [[1982]]. aastal astus [[Vilniuse Ülikool]]i, mille lõpetas [[1989]]. aastal ajaloolase kvalifikatsiooniga; vahepeal, aastatel [[1983]]–[[1985]] teenis ta [[Nõukogude armee]]s. [[1995]]. aastal sai ta [[Vytautas Suure Ülikool]]is humanitaarteaduste doktorikraadi (PhD). [[1990]]. aastal, pärast Leedu iseseisvuse väljakuulutamist, asus teenima Leedu riigikaitse vabatahtlikesse jõududesse ja 1995 ülendati reservleitnandiks. Aastatel 1989–2000 oli ta Leedu ajalooinstituudi teadur ja [[1996]]–[[1997]] [[Vytautas Suure Ülikool]]i humanitaarteaduskonna dotsent. Aastatel [[1998]]–[[2007]] oli ta Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimise keskuse (GRRLC) juhataja. Aastatel [[1996]]–[[2006]] oli ta ühtlasi [[Vilniuse Pedagoogikaülikool]]i ajalooteaduskonna dotsent, [[2002]]–[[2007]] [[Vilniuse Ülikool]]i rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi külalisdotsent ning [[2002]]–[[2008]] Vilniuse ülikooli ajalooteaduskonna dotsent. Ta on paljude ajalooraamatute ja 14 dokumentaalfilmi stsenaariumi ning sadakonna leedu, poola, läti, prantsuse ja saksa teaduspublikatsioonis avaldatud uurimuse ja artikli autor. Tema esimene uurimus sõdadevahelistest Leedu luureteenistustest avaldati 1993. aastal. Ta astus [[2007]]. aastal erakonda [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]]. [[2008. aasta Leedu parlamendivalimised|2008. aastal]] valiti ta [[Seim (Leedu)|Leedu seimi]] liikmeks. Ta oli aastatel [[2008]]–[[2012]] riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees. Hiljem oli ta riikliku julgeoleku ja kaitse komisjoni liige, kriminaalteabe parlamentaarse kontrolli komisjoni aseesimees, vabaduse põhjuste komisjoni liige ja riikliku ajaloolise mälu liige ning paljude parlamendirühmade liige. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 25. märtsini 2024 oli ta Leedu kaitseminister. == Tunnustus == * [[2013]] – [[Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18890}}</ref> == Isiklikku == Ta on [[2015]]. aastast abielus Lina Anušauskienėga, neil on üks laps. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Anušauskas, Arvydas}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Leedu kaitseministrid]] [[Kategooria:Leedu ajaloolased]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vytautas Suure Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] f48b364bu2kli2w7nu82mc5dr8zjgfn 0 609911 7206340 7203102 2026-08-02T07:15:14Z Kapa1964 208720 7206340 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] kuni linna vallutamiseni Vene vägede poolt 14. juulil 1704. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] kkq4da9q0tuc8kl6fyi90ny7kwd302b 7206348 7206340 2026-08-02T07:27:43Z Kapa1964 208720 7206348 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] kuni linna vallutamiseni Vene vägede poolt 14. juulil 1704. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne juulis 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''"Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707"''.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] m5cv75ghhjzuhehoa8msntwlkimsyt5 0 609928 7206357 7104060 2026-08-02T07:39:34Z Kapa1964 208720 7206357 wikitext text/x-wiki '''Carl Gustav von Meyer''' ([[1676]] [[Liivimaa]]l – [[1751]]) oli Rootsi ja Vene sõjaväelane ([[major]]), [[Vändra mõis|Vändra]] ning [[Pähu mõis]]nik.<ref name="Rullor1698"/><ref name="Rullor1699"/><ref name="22.08.1717 Pähu ost"/> <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] a. + 10 p., [[1701]]–[[1800]] a. + 11 päeva''.</small> ==Elukäik ja teenistus Rootsi armees== Carl Gustav von Meyer oli kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i pojapoeg.<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)"/> Septembris 1696 teenis ta relvurina ([[rootsi keel|rts]] ''rustmästare'' oli 17. sajandi Rootsi armees jalaväe allohvitseri auaste. Rustmästare vastutas kompanii relvade, laskemoona ja muu varustuse korrashoiu eest ning juhendas sõdureid relvastuse käsitsemisel. Auastmelt paiknes ta kaprali ja förare vahel ning kuulus kompanii palgalisse tuumikkoosseisu) oma sugulase, kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i kompaniis, [[Sinine rügement|Sinise rügemendi]] ridades (rts ''Blå regementet'', Rootsi Liivimaa jalaväerügement, mille rahuaegne garnison paiknes [[Tartu]]s).<ref name="Rullor1696"/> 31. oktoobril 1698<ref name="Rullor1698"/> ning 28. septembril 1699 teenis ta ''[[förare]]'' (''lipukandja, vastutas lipu ja selle turvalisuse eest'') auastmes samas väeosas.<ref name="Rullor1699"/> Pataljoni musterrolli järgi oli ta väeosaga liitunud aprillis 1695.<ref name="Rullor1698"/> 12. juulil 1702. aastal ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]].<ref name="12.juuli 1702, leitnant"/> Skytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu garnisoni kaitsjate hulka [[Tartu piiramine (1704)|1704. aasta piiramise ajal]]. [[Carl Gustaf Skytte]] on oma päevaraamatus kirjeldanud seika, kus vahetult enne piiramise algust saadeti [[Pärnu]]st Tartusse kolmsada koormat [[linnased|linnaseid]], mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor ei langeks [[Moskva tsaaririik|Vene]] eelvägede kätte, saatis Tartu [[komandant]] Skytte leitnant Gustav Meyeri koos sõdurisalgaga seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna [[tsaar]]i vägesid ei olnud selleks ajaks Tartu alla veel piisaval hulgal saabunud, et rootslasi rünnata.<ref name="Skytte"/> 30. aprillil 1723. aastal läks ta erru Rootsi armee teenistusest majori auastmes.<ref name="Meijer, Gustafi teenistus kahes osas"/> 3. mail 1725. aastal esitas ta taotluse enda kandmise kohta Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse – "[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] Diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma")" Rootsi armee teenistusest erru läinud major Gustav Meyerile [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "von Meyercrantz". Paraku jäi see taotlus allkirjastamata ent diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Diplomi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal.<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/> ==Perekond== Carl Gustav von Meyer abiellus Vändra mõisa pärijanna, [[šotlased|šoti]] päritolu Johanna Regina Bennetiga (1687 [[Turu]]–1740 Vändra), kes oli major [[James Bennet|Jakob (James) Bennet]]i ja Christina Kinnemondi tütar. Johanna Regina vend [[Vilhelm (William) Bennet]] (1679–1740) oli Rootsi ratsaväe kindralmajor, kes sai 1719. aastal vabahärratiitli. Carl Gustavi ja Johanna Regina abielust sündisid: *Johanna Dorothea von Meyer (15. veebruar 1708 Riia<ref name="Jakob1"/>– 28. veebruar 1779 [[Koonga mõis|Koonga]]<ref name="Mihkli"/>); ⚭ (u 1728) [[porutšik]] [[Hans Reinhold von Baumgarten]]iga († 1750 [[Sooniste mõis|Sooniste]]<ref name="Kullamaa"/>), kes oli [[Joachim Baumgarten]]i pojapoeg ja [[Baumgarten|Baumgartenite Sooniste liini]] esiisa. Abielust sündisid viis poega ja neli tütart ''(märkus: Hans Reinhold von Baumgarten ja Johanna Dorothea von Meyer olid paljude tänapäeva [[Eestlased|eestlaste]] [[Kõuk|esivanemad]])'' *[[Karl Wilhelm von Meyer]] (1710 [[Ivangorod]] – 1767 Vändra), Vene sõjaväelane (major), Vändra mõisnik (alates 19. detsember 1751) *Christina Elisabeth von Meyer (1711 Vändra – 1780 Pärnu), Pähu pärijanna; ⚭ (1732) [[Vändra kirik|Vändras]]<ref name="Vändra"/> porutšik [[Carl Wilhelm von Baumgarten]]iga (1702–1742), kes oli Hans Reinhold von Baumgarteni vend ja [[Baumgarten|Baumgartenite Pähu liini]] esiisa. Abielust sündisid viis poega ja üks tütar *[[Magnus Johann von Meyer]] (1714 Vändra – 1763 Riia), Vene sõjaväelane (major), [[Plānupe mõis|Plānupe]] (''Planup'') mõisnik; ⚭ (1755) Helena Margaretha von Hartungiga *Anna Juliana von Meyer (1716 Vändra – 1785 Rakvere); ⚭ (1751) [[Türi kirik|Türil]]<ref name="Türi"/> Vändra pastori (hiljem Rakvere pastor) [[Gustav Adolph Borge]]ga (1716–1790). Abielust sündis poeg, leitnant, [[Gustav Heinrich von der Borg]] (1752–1830) * Jacob Heinrich von Meyer (*, † 1719 Vändra) *[[Reinhold Gustav von Meyer]] (1722 Vändra – ?), Vene sõjaväelane, 1746 [[Kapral|kapral]]i auastmes, peale 1747 saatus teadmata *[[Peter Friedrich von Meyer]] (1725 Vändra – 1784 Võduvere), Vene sõjaväelane (kapten), [[Võduvere mõis|Võduvere]] (''Woddofer'') mõisnik; ⚭ (1752) Sophia Helena von Handtwigiga == Vaata ka == * [[Meyer (Lizums)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Jakob1">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=87 Väljavõte Riia Jakobi koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Rullor1696">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054394_00115#?c=&m=&s=&cv=114&xywh=2231%2C332%2C3928%2C1951 Meyercrantzi pataljoni munsterroll 1696]</ref> <ref name="22.08.1717 Pähu ost">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17182&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=leitnant+Gustav+Meyr%60ile&_xr=eNotjVEOgkAMRK9CegHdDR%252BmHIAvvzyANtgsjVCVdkmI4e4uytdM5s1kCAN%252BBI8NYf03hjEiPERVzPP9YExT119kfA0MhYaAMEjv16ebaNqiWJeIxZXUqzab01ydeZlusk8Q3ruGTU%252BlTpoypR8ud%252BzQrOsXwlgteQ%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Rullor1698">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054420_00236#?c=&m=&s=&cv=235&xywh=-648%2C950%2C4474%2C2505 Meyercrantzi pataljoni munsterroll 1698]</ref> <ref name="Rullor1699">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054440_00161#?c=&m=&s=&cv=160&xywh=155%2C1217%2C4922%2C2755 Meyercrantzi pataljoni munsterroll 1699]</ref> <ref name="12.juuli 1702, leitnant">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039128_00234#?c=&m=&s=&cv=233&xywh=616%2C511%2C5444%2C2479 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/225/faksimil "Karolinska krigares dagböcker jämte andra samtida skrifter. C. G. Skyttes berättelse om Dorpats belägring 1704" , lk. 225]</ref> <ref name="Meijer, Gustafi teenistus kahes osas">[https://runeberg.org/karlxiioff/0467.html Projekt Runeberg; Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk.188–189; lk.405]</ref> <ref name="Mihkli">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1278.2.4:30?1223,152,1110,99,0 Väljavõte Mihkli koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Kullamaa">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1243.2.3:157?1248,862,594,176,0 Väljavõte Kullamaa koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Vändra">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:147?1655,64,590,427,0 Väljavõte Vändra koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Türi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1237.2.2:144?69,1169,1058,146,0 Väljavõte Türi koguduse abielumeetrikast]</ref> }} {{JÄRJESTA:Meyer, Gustav von}} [[Kategooria:Liivimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Vändra mõisnikud]] [[Kategooria:Eestimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Põhjasõja Rootsi sõjaväelased]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1676]] [[Kategooria:Surnud 1751]] trd79su9ewodtqt3o77j7wbxhn0vhyh 0 610974 7206207 6274808 2026-08-01T22:27:44Z Pakkasen Juri 234146 7206207 wikitext text/x-wiki [[File:Joe Morrell Croatia.jpg|pisi|Joe Morrell Walesi koondises (2019)]] '''Joseff John Morrell''' (sündinud [[3. jaanuar]]il [[1997]] [[Ipswich]]is) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Wales]]i [[jalgpallur]], kes mängib poolkaitsjana Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Portsmouth FC|Portsmouth]] ja [[Walesi jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[Bristol City FC|Bristol City]]s. Klubiga sõlmis ta esimese profilepingu 2012. aasta detsembris. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2013. aasta oktoobris [[Football League Trophy]] mängus. Morrell sai järgmistel aastatel Bristol City põhimeeskonnas väljakule harva ning oli sageli laenul teistes Inglismaa klubides: hooajal 2016–17 tugevuselt viienda liiga klubis [[Sutton United FC|Sutton United]] ja tugevuselt kuuenda liiga klubis [[Margate F.C.|Margate]], hooajal 2017–18 tugevuselt neljanda liiga klubis [[Cheltenham Town FC|Cheltenham Town]] ja hooajal 2019–20 tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Lincoln City FC|Lincoln City]]. Hooajal 2020–2021 mängis ta Inglismaa esiliiga klubis [[Luton Town]]. 2021. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Luton Towniga. Walesi jalgpallikoondises tegi Morrell debüüdi 9. septembril 2019 mängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu. Ta kuulus Walesi koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. {{UEFA Euro 2020 Walesi koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Walesi koondis}} {{JÄRJESTA:Morrell, Joe}} [[Kategooria:Walesi jalgpallurid]] [[Kategooria:Bristol City FC mängijad]] [[Kategooria:Luton Town FC mängijad]] [[Kategooria:Portsmouth FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] rl05wyy4rh06x6fbeq9127j0lphxagw 0 614536 7206184 7012607 2026-08-01T21:21:51Z Juhan242 213253 /* Töö ja ühiskondlik tegevus */ 7206184 wikitext text/x-wiki [[Fail:Annika Uudelepp 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Annika Uudelepp 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Annika Uudelepp''' (varem '''Annika Velthut'''; sündinud [[14. märts]]il [[1978]]<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/11492163 Claro Consulting OÜ], äriregistri päring (vaadatud 11.08.2022)</ref>) on Eesti ametnik, riigivalitsemise ekspert.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Annika_Uudelepp/est|pealkiri=Annika Uudelepp CV|vaadatud=31.08.2021}}</ref> == Haridus == Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] haldusjuhtimise eriala magistriõppe (''cum laude'') ja on alates 2008. aastast selle ülikooli doktorant. Ta on teinud teadustööd [[Oxfordi Ülikool|Oxfordi Ülikoolis]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/arenguseire-keskus/arenguseire-noukojaga-liitus-annika-uudelepp/|pealkiri=Arenguseire nõukojaga liitus Annika Uudelepp|väljaanne=Riigikogu|aeg=23.02.2021|vaadatud=31.08.2021}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Annika Uudelepp on töötanud [[Tallinna Ülikool]]is.<ref name=":2" /> Alates 19. novembrist 2004 kuni 20. juunini 2008 oli ta [[Keskkonnaministeerium|Keskkonnaministeeriumi]] kantsler.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/817731 Keskkonnaministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine.] RTL 2004, 145, 2201.</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12977444 Keskkonnaministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamine.] RTL 2008, 50, 708.</ref> Seejärel töötas ta 2015. aastani SA [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS]] juhatuse liikme ja riigivalitsemise eksperdina. Ta on tulundusühistu [[Tuleva]] asutaja. Aastatel 2017–2021 töötas Annika Uudelepp [[OECD|OECD-s]] vanemnõunikuna ja nõustas [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] valitsusi valitsemisreformide elluviimisel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> 2022-2023 töötas ta [[Confido Healthcare Group|Confido Healthcare Groupi]] terviseteenuste juhi ja juhatuse liikmena,<ref name=":2">[https://www.postimees.ee/7423155/confidoga-liitus-annika-uudelepp Confidoga liitus Annika Uudelepp.] Postimees, 5. jaanuar 2022.</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-03 |pealkiri=Annika Uudelepp lahkub Confidost |url=https://majandus.postimees.ee/7890220/annika-uudelepp-lahkub-confidost |vaadatud=2025-11-08 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref>, 2024. aastast Tuleva juhatuse liikmena.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pekk |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2024-03-07 |pealkiri=Tere tulemast tagasi, Annika! |url=https://tuleva.ee/too-tulevas/tere-tulemast-tagasi-annika/ |vaadatud=2025-11-08 |väljaanne=Tuleva |keel=et}}</ref> 2025. aastast kuulub Uudelepp [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] nõukokku. == Tunnustus == * 2003 – Eesti üliõpilaste teadustöö konkursi preemia (Teaduste Akadeemia)<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Uudelepp, Annika}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 53ovt4vwhbgwgstvchfpge4bdat8rkx 0 615686 7205912 6707909 2026-08-01T12:04:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205912 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FK Viktoria Žižkov | pilt = Viktoria Žižkov Mural Picture.jpg | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = | täisnimi = FK Viktoria Žižkov | hüüdnimi = Viktoria | lühend = | asutatud = 1903 | lõpp = | väljak = [[FK Viktoria staadion]], [[Praha]] | mahutavus = 5037 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = 2. liiga | hooaeg = 2023/24 | positsioon = 8. koht | muster_la1=_white_stripes |muster_b1=_whitestripes |muster_ra1=_white_stripes | vasakkäsi1=e30000 |kere1=e30000 |paremkäsi1=e30000 |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=000080 |kere2=000080 |paremkäsi2=000080 |püksid2=000000 |sokid2=000000 | muster_la3= |muster_b3= |muster_ra3= | vasakkäsi3= |kere3= |paremkäsi3= |püksid3= |sokid3= | veeb = http://www.fkvz.cz/ | e mäng = | võit = | kaotus = | enim mänge = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''FK Viktoria Žižkov''' on [[Tšehhi]] [[jalgpall]]iklubi, üks riigi vanematest. Klubi tegutseb [[Žižkov]]is, mis on alates 1922. aastast [[Praha]] osa. Meeskond mängib riigi [[Fotbalová národní liga|tugevuselt teises liigas]]. Hooajal 1927–28 võideti [[Tšehhoslovakkia meistrivõistlused jalgpallis]]. Kahel korral on võidetud ka [[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis]]. ==Ajalugu== ===Esimesed aastad=== Klubi asutasid 1903. aastal Žižkovi linna kooliõpilased. Asutajad valisid meeskonna särkide kujunduse [[Boheemia lipp|Boheemia lipu]] järgi puna-valgetriibuliseks.<ref>{{cite book|first=Luboš|last=Jeřábek|title=Český a československý fotbal&nbsp;– lexikon osobností a klubů|publisher=Grada Publishing|language=cs|year=2007|location=Prague, Czech Republic|isbn=978-80-247-1656-5|page=229}}</ref><ref name="prague-cit">{{Cite web|url=https://www.praguecityline.com/prague-monuments/stadium-of-the-football-club-viktoria-zizkov|title=Prague City Line » Stadium of the Football Club Viktoria Žižkov|access-date=2021-09-25|archive-date=2020-09-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928155612/https://www.praguecityline.com/prague-monuments/stadium-of-the-football-club-viktoria-zizkov|url-status=dead}}</ref> Klubi värvid on säilinud tänase päevani. Viktoria parimad aastad jäid [[sõdadevaheline periood|sõdadevahelisse perioodi]] – 1948. aastani oldi [[Tšehhoslovakkia]] edukuselt kolmas klubi, [[Tšehhoslovakkia meistrivõistlused jalgpallis 1927–1928|hooajal 1927–28]] tuldi Tšehhoslovakkia meistriks, aasta hiljem saadi hõbemedal. [[Tšehhoslovakkia karikavõistlused jalgpallis|Tšehhoslovakkia karikas]] võideti aastatel 1913, 1914, 1916, 1921, 1929, 1933 ja 1940, finaalis kaotati aastatel 1919 ja 1920. Meeskond lõi laineid ka välismaal, [[Poola]] klubi [[Victoria Jaworzno]] sai nime just Žižkovi Viktoria järgi. ===Sõjajärgsed aastad=== Pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] ja kommunistliku režiimi algust 1948. aastal langes Viktoria riigi madalamatesse liigadesse, kõrgliigasse tõusti taas alles 1993. aastal. 1950. aastatel vahetati korduvalt nime ning mõneks ajaks kaotati ka ajalooline nimi Viktoria. 1950. aastal oli klubi nimi Sokol, 1941. aastal Sokol ČSAD, pärast Avaia Čakovicega liitumist 1965. aastani TJ Slavoj Žižkov. 1965. aastal taastati meeskonna ajalooline nimi. ===1990. ja 2000. aastad=== 1993. aastal tõusis Viktoria taas kõrgliigasse, kuna [[Tšehhoslovakkia lagunemine|Tšehhoslovakkia lagunes]] ning [[Slovakkia]] klubid moodustasid [[Superliga (Slovakkia)|eraldi liiga]]. 2003. aastani oli klubi väga edukas, neli korda osaleti ka [[UEFA Meistrite Liiga|Euroopa karikavõistlustel]]. 1994. aastal võideti kaheksandat korda karikavõistlused ning 1995. aastal jäädi teiseks. [[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis 2000–2001|2001. aastal]] võideti karikavõistlused üheksandat korda, 2002. aastal lülitati [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA karikavõistlustel]] [[Ibrox Stadium|võõral väljakul]] välja [[Šotimaa|Šoti]] meeskond [[Rangers FC]].<ref>{{cite news|first=Graham|last=Clark|url=https://www.theguardian.com/football/2002/oct/04/uefa.sport4|title=Rangers fall to extra Czech strike|work=The Guardian|date=4. oktoober 2002|access-date=6. aprill 2013}}</ref> Liigas võideti pronksmedalid ka aastatel 2002 ja 2003. 2004. aastal sattus meeskond halba vormi ning klubi tabas korruptsiooniskandaal, langeti riigi esiliigasse. 2007. aastal tõusti kõrgliigasse tagasi, kuid juba 2009. aastal langeti uuesti tase madalamale. Taas jõuti kõrgliigasse 2011. aastal. Kõrgliigas püsiti vaid ühe hooaja ning 2021. aastaks sinna uuesti jõutud ei ole. ==Klubi nimi== * 1903 – Sportovní kroužek Viktoria Žižkov * 1904 – SK Viktoria Žižkov * 1950 – Sokol Viktoria Žižkov * 1951 – Sokol ČSAD Žižkov * 1952 – TJ Slavoj Žižkov (Avia Čakovicega liitumise tõttu) * 1965 – TJ Viktoria Žižkov * 1973 – TJ Viktoria Žižkov Strojimport * 1982 – TJ Viktoria Žižkov PSO * 1992 – FK Viktoria Žižkov ==Staadion== [[Pilt:FK Viktoria Žižkov.jpg|thumb|Viktoria Stadion]] {{Vaata|FK Viktoria Žižkovi staadion}} Klubi algne väljak asus Ohrada piirkonnas, kuid suleti 1928. aastal.<ref name="prague-cit" /> [[FK Viktoria Žižkovi staadion|Praegune staadion]] avati 1952. aastal ning asub Seifertova třídal, ühe trammipeatuse kaugusel [[Praha hlavní nádraží|Praha raudteejaamast]]. Staadion mahutab 5037 pealtvaatajat. 2007. aastal avati staadionil ka fännipood. ==Mängijad== ''Seisuga 14. september 2021.''<ref>{{cite web|url=https://www.fkvz.cz/soupiska.asp?sezona=2021MUZ|title=Soupiska|publisher=FK Viktoria Žižkov}}</ref> ===Praegune koosseis=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=CZE|pos=KA|nimi=Ondřej Žežulka}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=EGY|pos=KA|nimi=Mohamed Hossam ''(laenul [[Al Ahly SC|El Ahly]]st)''}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=UGA|pos=KA|nimi=[[Isaac Muleme]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=CZE|pos=KA|nimi=[[Simon Gabriel]] '' laenul [[FC Viktoria Plzeň|Viktoria Plzeň]]ist)''}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=CZE|pos=PK|nimi=David Skopec}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=CZE|pos=PK|nimi=Miroslav Petrlák}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EGY|pos=PK|nimi=Mohamed Ahmed ''(laenul [[Al Ahly SC|El Ahly]]st)''}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=CZE|pos=KA|nimi=Josef Kozeluh ''( laenul [[FC Viktoria Plzeň|Viktoria Plzeň]]ist)''}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=SVK|pos=PK|nimi=[[Igor Súkenník]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=CZE|pos=PK|nimi=Daniel Richter}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=CZE|pos=PK|nimi=David Sixta}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=CZE|pos=PK|nimi=[[Josef Bazal]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ECU|pos=PK|nimi=[[Augusto Batioja]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=CZE|pos=KA|nimi=Michal Řezáč}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=AZE|pos=RÜ|nimi=[[Farid Nabiyev]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=CZE|pos=PK|nimi=Jan Stepanek}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=Adama Diamé ''(laenul [[FC Slovan Liberec|Slovan Liberec]]ist)''}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=CZE|pos=RÜ|nimi=[[David Bezdička]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=CZE|pos=VV|nimi=Vojtech Myska}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=EGY|pos=RÜ|nimi=Mostafa Fawzy ''(laenul [[Al Ahly SC|El Ahly]]st)''}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=CZE|pos=RÜ|nimi=Lukas Mach}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=CZE|pos=VV|nimi=[[Milan Švenger]]}} {{JK koosseis mängija|no= |rah=CZE|pos=KA|nimi=Maxmilian Jiří Kytka ''( laenul [[FC Slovan Liberec|Slovan Liberec]]ist)''}} {{JK koosseis lõpp}} ===Välja laenatud=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= |rah=CZE|pos=PK|nimi=[[Josef Bazal]] ''([[FK Ústí nad Labem]]is)''}} {{JK koosseis mängija|no= |rah=CZE|pos=KA|nimi=[[David Březina (jalgpallur)|David Březina]] ''([[SFC Opava]]s)''}} {{JK koosseis mängija|no= |rah=CZE|pos=RÜ|nimi=Marek Szotkowski ''([[SK Líšeň]]is)''}} {{JK koosseis lõpp}} ==Popkultuuris== 1931. aasta populaarne komöödiafilm "[[Muži v offsidu]]" pöörleb suuresti Žižkovi Viktoria kultuuri ja fännide ümber ning filmis on kaadreid mitmest omaaegsest matšist. Film põhineb [[Karel Poláček]]i raamatul. Tšehhi filminäitleja [[Vlasta Burian]] mängis enne näitlejaks hakkamist 1916. aasta paiku Viktoria väravavahina. Tema mälestuseks on klubi staadioni juures mälestustahvel.<ref>{{cite web |url=http://www.fkvz.cz/novinka.asp?id=13724&typ=clanky |title=Archived copy |access-date=30. detsember 2012 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304203027/http://www.fkvz.cz/novinka.asp?id=13724&typ=clanky |archive-date=4. märts 2016 }}</ref> ==Peatreenerid (1993–)== {{div col|colwidth=20em}} * [[Vladimír Táborský]] (1993) * [[Jiří Kotrba]] (1993–1995) * [[František Kopač]] (1995–1996) * [[Jaroslav Hřebík]] (1996) * [[Július Bielik]] (1997–1998) * [[Jiří Štol]] (1998–1999) * [[Petr Uličný]] (1999) * [[Zdeněk Ščasný]] (1999–2002) * [[Vítězslav Lavička]] (2002–2003) * [[Günter Bittengel]] (2003–2004) * [[Stanislav Levý]] (2004) * [[František Kopač]] (2005) * [[Stanislav Griga]] (2007–2008) * [[Josef Csaplár]] (2008) * [[Zdeněk Ščasný]] (2008–2010) * [[Vlastimil Petržela]] (2009–2010) * [[Martin Pulpit]] (2010–2011) * [[Roman Nádvorník]] (2011–2013) * [[Giancarlo Favarin]] (2013) * [[Jindřich Trpišovský]] (2013–2015) * [[Roman Veselý]] (2015) * [[Zdeněk Hašek]] (2015–2016) * [[David Vavruška]] (2016–2017) * [[Bohuslav Pilný]] (2017–2018) * [[Petr Mikolanda]] (2018) * [[Miloš Sazima]] (2018–2019)<ref>{{cite news |title=U týmu Viktorie Žižkov skončil trenér Mikolanda, vystřídá ho Miloš Sazima |url=https://www.fkvz.cz/clanek.asp?id=U-tymu-Viktorie-Zizkov-skoncil-trener-Mikolanda-vystrida-ho-Milos-Sazima-804 |access-date=4. märts 2019 |work=FK Viktoria Žižkov}}</ref> * [[Zdeněk Hašek]] (2019–2020) * [[David Vavruška]] (2020) * [[David Oulehla]] (2020–) {{Div col end}} ==Tulemused koduliigas (1981–)== {| class="wikitable" |- style="vertical-align: top;" | * 1981–1989 2.ČNL (3. tasand) * 1989–1991 Divize (4. tasand) * 1991–1992 [[Česká fotbalová liga]] * 1992–1993 ČMFL (2. tasand) * 1993–2004 [[První liga]] * 2004–2007 [[Fotbalová národní liga]] (2. tasand) * 2007–2009 První liga * 2009–2011 Fotbalová národní liga (2. tasand) * 2011–2012 První liga * 2012–2015 Fotbalová národní liga (2. tasand) * 2015–2016 Česká fotbalová liga * 2016– Fotbalová národní liga (2. tasand) |} * Hooaegu [[Jalgpall Tšehhis|Tšehhi jalgpalli]] 1. tasandil: 14 * Hooaegu 2. tasandil: 10 * Hooaegu 3. tasandil: 10 * Hooaegu 4. tasandil: 2 ===Tabel (1993–)=== {|class="wikitable sortable" |- ! Hooaeg ! Liiga ! Koht ! Mä ! Võ ! Vi ! Ka ! Lö ! La ! VV ! P ! Karikas |- |1993–1994 |[[1993–94 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|8. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|12 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|40 |style="text-align:center"|28 |style="text-align:center"|+12 |style="text-align:center"|33<ref group=upper-alpha>Hooajal 1993–94 sai võidu eest 2 punkti.</ref> |style="text-align:center; background:gold;"|'''Kuld''' |- |1994–1995 |[[1994–95 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|5. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|15 |style="text-align:center"|4 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|61 |style="text-align:center"|38 |style="text-align:center"|+23 |style="text-align:center"|49 |style="text-align:center; background:silver"|Hõbe |- |1995–1996 |[[1995–96 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|10. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|38 |style="text-align:center"|43 |style="text-align:center"|-5 |style="text-align:center"|37 |style="text-align:center"|1/16-finaal |- |1996–1997 |[[1996–97 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|12. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|6 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|13 |style="text-align:center"|17 |style="text-align:center"|33 |style="text-align:center"|-16 |style="text-align:center"|29 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |1997–1998 |[[1997–98 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|8th |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|6 |style="text-align:center"|13 |style="text-align:center"|26 |style="text-align:center"|34 |style="text-align:center"|-8 |style="text-align:center"|39 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |1998–1999 |[[1998–99 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|10. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|5 |style="text-align:center"|14 |style="text-align:center"|31 |style="text-align:center"|47 |style="text-align:center"|-16 |style="text-align:center"|38 |style="text-align:center"|1/32-finaal |- |1999–2000 |[[1999–2000 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|9. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|37 |style="text-align:center"|41 |style="text-align:center"|-4 |style="text-align:center"|37 |style="text-align:center"|Veerandfinaal |- |2000–2001 |[[2000–01 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|5. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|12 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|8 |style="text-align:center"|45 |style="text-align:center"|40 |style="text-align:center"|+5 |style="text-align:center"|46 |style="text-align:center; background:gold;"|'''Kuld''' |- |2001–2002 |[[2001–02 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="background:#c96; text-align:center"|3. |style="background:#c96; text-align:center"|30 |style="background:#c96; text-align:center"|19 |style="background:#c96; text-align:center"|6 |style="background:#c96; text-align:center"|5 |style="background:#c96; text-align:center"|42 |style="background:#c96; text-align:center"|20 |style="background:#c96; text-align:center"|+22 |style="background:#c96; text-align:center"|63 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |2002–2003 |[[2002–03 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="background:#c96; text-align:center"|3. |style="background:#c96; text-align:center"|30 |style="background:#c96; text-align:center"|14 |style="background:#c96; text-align:center"|8 |style="background:#c96; text-align:center"|8 |style="background:#c96; text-align:center"|38 |style="background:#c96; text-align:center"|33 |style="background:#c96; text-align:center"|+5 |style="background:#c96; text-align:center"|50 |style="text-align:center"|Veerandfinaal |- |2003–2004 |[[2003–04 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|15. |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|30 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|6 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|9 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|15 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|18 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|34 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|-16 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|27 |style="text-align:center"|1/16-finaal |- |2004–2005 |[[2004–05 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|6 |style="text-align:center"|28 |style="text-align:center"|14 |style="text-align:center"|4 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|42 |style="text-align:center"|36 |style="text-align:center"|+6 |style="text-align:center"|34<ref group=upper-alpha>Karistuseks lahutati 12 punkti.</ref> |style="text-align:center"|1/32-finaal |- |2005–2006 |[[2005–06 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|5. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|12 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|8 |style="text-align:center"|42 |style="text-align:center"|33 |style="text-align:center"|+9 |style="text-align:center"|46 |style="text-align:center"|Veerandfinaal |- |2006–2007 |[[2006–07 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|1. |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|30 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|19 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|7 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|4 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|55 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|23 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|+32 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|64 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |2007–2008 |[[2007–08 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="text-align:center"|10. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|7 |style="text-align:center"|13 |style="text-align:center"|35 |style="text-align:center"|48 |style="text-align:center"|-13 |style="text-align:center"|37 |style="text-align:center"|Veerandfinaal |- |2008–2009 |[[2008–09 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|16 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|30 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|5 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|7 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|18 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|27 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|45 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|-18 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|22 |style="text-align:center"|1/32-finaal |- |2009–2010 |[[2009–10 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|5. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|13 |style="text-align:center"|7 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|42 |style="text-align:center"|41 |style="text-align:center"|+1 |style="text-align:center"|46 |style="text-align:center"|1/16-finaal |- |2010–2011 |[[2010–11 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|2. |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|30 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|16 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|7 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|7 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|44 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|31 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|+13 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|55 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |2011–2012 |[[2011–12 Tšehhi jalgpalli kõrgliiga|Kõrgliiga]] |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|16. |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|30 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|5 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|4 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|21 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|23 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|55 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|-32 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|19 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |2012–2013 |[[2012–13 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|8. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|12 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|38 |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|+8 |style="text-align:center"|45 |style="text-align:center"|1/16-finaal |- |2013–2014 |[[2013–14 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|5. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|14 |style="text-align:center"|5 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|39 |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|+9 |style="text-align:center"|47 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |2014–2015 |[[2014–15 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|4. |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|30 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|16 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|7 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|7 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|50 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|23 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|+27 |style="background: #FFCCCC; text-align:center"|55 |style="text-align:center"|1/8-finaal |- |2015–2016 |3. liiga |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|3. |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|36 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|24 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|6 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|6 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|87 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|32 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|+55 |style="background: #D0F0C0; text-align:center"|79 |style="text-align:center"|Esimene ring |- |2016–2017 |[[2016–17 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|9. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|9 |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|49 |style="text-align:center"|41 |style="text-align:center"|+8 |style="text-align:center"|36<ref group=upper-alpha>Karistuseks lahutati 3 punkti.</ref> |style="text-align:center"|1/32-finaal |- |2017–2018 |[[2017–18 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|12. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|5 |style="text-align:center"|15 |style="text-align:center"|42 |style="text-align:center"|52 |style="text-align:center"|-10 |style="text-align:center"|35 |style="text-align:center"|1/16-finaal |- |2018–2019 |[[2018–19 Tšehhi jalgpalli esiliiga|Esiliiga]] |style="text-align:center"|14. |style="text-align:center"|30 |style="text-align:center"|7 |style="text-align:center"|6 |style="text-align:center"|17 |style="text-align:center"|33 |style="text-align:center"|59 |style="text-align:center"|-26 |style="text-align:center"|27 |style="text-align:center"|Kolmas ring |- |} ;Märkused {{Reflist|group=upper-alpha}} ==Tulemused rahvusvahelistes sarjades== ===UEFA karikavõistlused=== <div style=" font-size:90%; width:800px; border:0px; padding:0px; margin-left:1em; margin-right:5px;margin-bottom:0px; text-align:center"> {| style=border-collapse:collapse border=1 cellspacing=0 cellpadding=2 |- bgcolor="f2eeaa" ! align=center|Hooaeg !! Ring !! Riik !! Klubi !! Tulemus !! Väravad |- |-style="background-color:#dddddd" |align=center|[[UEFA karikavõitjate karikas 1994–1995|1994–1995]] |align=center|Kvalifikatsiooniring |align=center|{{riigi ikoon|Rootsi}} |align=center|[[IFK Norrköping]] |align=center|'''4–3''' (1–0, 3–3) |{{värav}} [[Karel Poborský|Poborský]], {{värav}} [[Marek Trval|Trval]], {{värav}} [[Miloslav Kordule|Kordule]], {{värav}} [[Petr Vrabec|Vrabec]] (pen) |- |- | |align=center|1. ring |align=center|{{riigi ikoon|Inglismaa}} |align=center|[[Chelsea FC]] |align=center|'''2–4''' (2–4, 0–0) |{{värav}}{{värav}} [[Jozef Majoroš|Majoroš]] |- |- |-style="background-color:#dddddd" |align=center|[[UEFA karikas 2001–2002|2001–2002]] |align=center|1. ring |align=center|{{riigi ikoon|Austria}} |align=center|[[FC Wacker Innsbruck|FC Tirol Innsbruck]] |align=center|'''0–1''' (0–0, 0–1) | |- |- |align=center|[[UEFA karikas 2002–2003|2002–2003]] |align=center|Kvalifikatsiooniring |align=center|{{riigi ikoon|San Marino}} |align=center|[[FC Domagnano|SP Domagnano]] |align=center|'''5–0''' (2–0, 3–0) |{{värav}} [[Jiří Sabou|Sabou]], {{värav}} [[Luděk Stracený|Stracený]], {{värav}} [[Kennedy Chihuri|Chihuri]], {{värav}} [[Roman Janoušek|Janoušek]], {{värav}} [[Peter Krutý|Krutý]] |- |-style="background-color:#dddddd" | |align=center|1. ring |align=center|{{riigi ikoon|Šotimaa}} |align=center|[[Rangers FC]] |align=center|'''3–3''' (2–0, 1–3 [[Võõrsil löödud väravate reegel|V]]) |{{värav}} [[Aleš Pikl|Pikl]], {{värav}} [[Luděk Stracený|Stracený]], {{värav}} [[Marcel Lička]] |- |- | |align=center|2. ring |align=center|{{riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|[[Real Betis]] |align=center|'''0–4''' (0–1, 0–3) | |- |-style="background-color:#dddddd" |align=center|[[UEFA karikas 2003–2004|2003–2004]] |align=center|Kvalifikatsiooniring |align=center|{{riigi ikoon|Kasahstan}} |align=center|[[FC Astana-1964|Zhenis Astana]] |align=center|'''6–1''' (3–0, 3–1) |{{värav}} [[Marián Dirnbach|Dirnbach]], {{värav}}{{värav}} [[Kennedy Chihuri|Chihuri]], {{värav}} [[Petr Mikolanda|Mikolanda]], {{värav}} [[Aleš Pikl|Pikl]], {{värav}} [[Tomáš Oravec|Oravec]] |- |- | |align=center|1. ring |align=center|{{riigi ikoon|Taani}} |align=center|[[Brøndby IF]] |align=center|'''0–2''' (0–1, 0–1) | |- |} </div> ===Mitropa karikavõistlused=== 1928. aastal osales Žižkovi Viktoria [[Mitropa karikas|Mitropa karikavõistlustel]], kus jõuti poolfinaali. Kaks esimest poolfinaali kohtumist mängiti viiki, kuid kolmandas mängus tuli tunnistada [[Viini Rapid]]i paremust. Veerandfinaalis võideti kahe mängu kokkuvõttes 6–1 [[HŠK Građanski Zagreb]]it ([[Zagrebi Dinamo]] eelkäijat). ==Saavutused== '''[[Tšehhoslovakkia meistrivõistlused jalgpallis|Tšehhoslovakkia meistrivõistlused]]''' *'''Kuldmedal:''' [[Tšehhoslovakkia meistrivõistlused jalgpallis 1927–28|1927–28]] '''[[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis]]''' *'''Kuldmedal:''' [[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis 1993–1994|1993–94]], [[Tšehhi karikavõistlused jalgpallis 2000–2001|2000–01]] '''[[Tšehhi esiliiga]]''' (2. tasand) *'''Kuldmedal:''' [[Tšehhi jalgpalli esiliiga 2006–2007|2006–07]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi jalgpalliklubid]] 2o9yn5i4uf0fsswrlt307ne0vz81840 0 616795 7206280 7205754 2026-08-02T05:30:04Z DanUvarov 86816 /* Suguvõsa päritolu ja ajalugu */ 7206280 wikitext text/x-wiki {{infokast | tütar = | alamkast = | kehastiil = | pealkirjastiil = background:#b0c4de | üleminestiil = | alapealkirjastiil = | pealkiri = Uvarovid | ülemine = | alapealkiri = | pildistiil = | pildiallkirjastiil = | pilt = [[Fail: Uvarov coat of arms.png|300px]] | pildiallkiri = '''Uvarovite suguvõsa aadlivapp''' <br> ([[:ru:Общий_гербовник_дворянских_родов_Российской_империи |Vene Keisririigi aadlisuguvõsade vappide üldkogu]] koloreeritud originaal, 1687. a.) | pilt2 = | pildiallkiri2 = | päisestiil = | sildistiil = background:#d4d4d4 | andmestiil = | päis1 = | silt1 = [[:ru:Общий_гербовник_дворянских_родов_Российской_империи|Vappide üldkogu]] peatükk ja leht | andmed1 = V, 33 | päis2 = | silt2 = Tiitlid | andmed2 = [[:et:bojaar|bojaarid]], [[:et:aadel#Vene_aadel|aadlikud]], [[:et:krahv|krahvid]], [[:et:parun|parunid]] | päis3 = | silt3 = Seotud kubermangud | andmed3 = [[:et:Moskva_kubermang|Moskva]], [[:et:Tula_kubermang|Tula]], [[:et:Harkovi_kubermang|Harkiv]], [[:et:Tveri_kubermang|Tver]], [[:et:Simbirski_kubermang|Simbirsk]], [[:et:Peterburi_kubermang|Peterburi]] | päis4 = | silt4 = Tekkeaeg | andmed4 = [[:et:XIV_sajand|XIV]] ja [[:et:XV_sajand|XV sajand]] | päis5 = | silt5 = Tekkekoht ja levik | andmed5 = [[Moskva suurvürstiriik]] <br> [[Vene tsaaririik]] <br> [[Venemaa Keisririik]] | päis6 = | silt6 = Esiisa | andmed6 = Uvar Semjonovitš Mintšakov | päis7 = | silt7 = Sugulasvõsad | andmed7 = [[:ru:Давыдовы|Davõdov]], Orinkin, [[:ru:Злобины_(дворянство)|Zlobin]], Mintšakov | päis8 = | silt8 = | andmed8 = | päis9 = | silt9 = | andmed9 = | päis10 = | silt10 = | andmed10 = | aluminestiil = | alumine = }} '''Uvarovid''' on krahvi- ja põlised [[Aadlisuguvõsa|aadlisuguvõsad]]. Põlisaadel tähendab seda, et suguvõsa aadliseisus ulatub keskaega (vn [[:ru:Столбовое_дворянство|''Столбовое дворянство'']]) ja/või [[Peeter I]] eelsesse aega. Dokumentide esitamisel (12. oktoober 1686) suguvõsa kandmiseks [[:ru:Бархатная_книга|sametraamatusse]] anti üle Uvarovite nummerdatud põlvnemistabel (sks ''[[:de:Ahnentafel|Ahnentafel]]''; vn ''[[:ru:Поколенная_роспись|родословная роспись]]'') ning streletsisotniku Jermolai Vladimirovitš Uvarovi 1612. a. valduste graamota (vn ''[[:ru:Послушная_грамота|послушная грамота]]'')<ref>''Сост: А.В. Антонов''. Родословные росписи конца XVII века. -  Изд. М.: Рос.гос.арх.древ.актов. Археогр. центр. Вып. 6. 1996 г. Уваровы. стр. 316. ISBN [tel:5-011-86169-1 5-011-86169-1] (Т.6).  ISBN [tel:5-028-86169-6 5-028-86169-6].</ref>. See haru on lisatud Tula, Harkovi ja Tveri kubermangu [[:ru:Дворянская_родословная_книга|suguvõsaraamatute]] VI ossa. Peale selle on veel üks Uvarovite suguvõsa, mis pärineb [[17. sajand|17. sajandi keskpaigast]] ja mis on kantud Simbirski kubermangu [[:ru:Дворянская_родословная_книга|suguvõsaraamatusse]]. Veel üks Uvarovite suguvõsa pärineb Ivan Timofejevitš Uvarovist, kes oli Vene keisrinna [[Elisabet|Jelizaveta Petrovna]] ihukaardiväe (vn ''[[:ru:Лейб-кампания|лейб-компания]]'') grenader ja kes tõsteti aadliseisusse 25. novembril 1751. a. == Suguvõsa päritolu ja ajalugu == Suguvõsa pärineb [[:ru:Большая_Орда|Suurhordist]] ([[Kuldhord|Kuldhordi]] killustumisest järele jäänud [[15. sajand|XV sajandi]] [[khaaniriik]]) väljunud tatari aristokraadist mursaast Mintšak Kosajevitšist, kes siirdus Moskva suurvürsti [[:ru:Василий_I_Дмитриевич|Vassili I Dmitrijevitši]] alluvusse ja kelle nimeks sai õigeusku pöördumisel Siimeon. Tal sündis neli poega: Davõd, Zloba, Orkan (hiljem Orinka) ja Uvar. Poegadest said alguse järgmised suguvõsad: [[:ru:Давыдовы|Davõdovid]](-Mintšakid), [[:ru:Злобины_(дворянство)|Zlobinid]], Orinkinid ja Uvarovid<ref name=":02">''Сост. граф Александр Бобринский''.  Дворянские роды, внесенные в Общий Гербовник Всероссийской Империи: в 2-х т. – СПб,  тип. М. М. Стасюлевича, 1890. Автор: Бобринский, Александр Алексеевич (1823—1903). Уваровы и графы Уваровы. Часть I. стр. 451-452. </ref>. Tema järglased asustati algul [[Pihkva|Pihkvasse]], kust nad [[16. sajand|XVI sajandi]] keskpaiku asustati ümber [[Tula]] lähedal olevasse [[Beljov|Beljovi]] linna teenismõisa ehk pomestjesse. Fedot Alfimovitš Uvarov oli [[Aleksin|Aleksinis]] väepealik ehk vojevood tsaari [[Aleksei I Mihhailovitš|Aleksei I Mihhailovitši]] valitsemise ajal. Aleksandr Artamonovitš, keisrinna [[Katariina II]] [[tiibadjutant]], [[Aleksandr Suvorov|Aleksandr Vassiljevitš Suvorovi]] kaasvõitleja ja -mõtleja, näitas enda häid sõjapidamise oskusi [[Izmajil|Izmajili]] võtmisel. See Uvarovite haru on kantud [[Tula kubermang|Tula]] ja [[Moskva kubermang|Moskva]] kubermangu [[:ru:Дворянская_родословная_книга|suguvõsaraamatu]] V ja VI ossa. {{infokast | nimi = | pilt = [[Fail: Count Uvarov coat of arms.jpg|300px]] | pildiallkiri = '''Krahvide Uvarovite vapp''' <br> deviisilindil “''Православіе, Самодержавіе, Народность.''” (“Õigeusk, isevalitsemine, rahvalikkus.”) }} Muu Uvarovite haru või suguvõsa pärineb [[16. sajand|XVI sajandi]] algul elanud Aleksandr Uvarovist, kelle järglased teenisid [[Kašira|Kaširas]]. Sellest harust pärineb Fjodor Petrovitš Uvarov (1769–1824), kes oli kindraladjutant, kaardiväekorpuse komandör ja [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige. Tema nõopoeg [[:ru:Уваров,_Сергей_Аполлонович|Sergei Apollonovitš Uvarov]] (1847–1900) oli [[Volõõnia kubermang|Volõõnia kubermangu]] aadelkonna kogu esimees. Viimase pojad [[:ru:Уваров,_Владимир_Сергеевич|Vladimir]] (1881–1959) ja [[:ru:Уваров,_Сергей_Сергеевич|Sergei]] (1885–1932) olid Edela krai kubermangude kreisilikud aadelkonna kogude esimehed. == Krahvid Uvarovid == Keisri [[Nikolai I]] nimelise [[Ukaas|ukaasiga]] (1. juuli 1846) tõstetakse rahva valgustamise minister (1833–1848) ja [[tõeline salanõunik]] [[Sergei Uvarov|Sergei Semjonovitš Uvarov]] tänumärgiks tema töö ja teenete eest koos järglastega [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] [[Krahv|krahvi]] seisusse, mille kinnitamiseks on väljastatud graamota (29. detsember 1850)<ref name=":03">''Сост. граф Александр Бобринский''.  Дворянские роды, внесенные в Общий Гербовник Всероссийской Империи: в 2-х т. – СПб,  тип. М. М. Стасюлевича, 1890. Автор: Бобринский, Александр Алексеевич (1823—1903). Уваровы и графы Уваровы. Часть I. стр. 451-452. [https://prussia.online/books/dvoryanskie-rodi-vnesennie-v-obshchiy-gerbovnik-vserossiyskoy-imperii] </ref>. == Vappide kirjeldus == ==== Uvarovite aadlivapp. V osa, nr 33. ==== Neljaks osaks jagatud kilbi keskel on punane kilbike, milles on kujutatud kuldne rist, selle all on hõbedane poolkuu, sarved pööratud allapoole kuldse kuusnurkse tähe suunas. I ja IV väljal on hõbedasel taustal must ševroon (sarikas). II ja III väljal on näha helesinisel taustal pilvest välja sirutuv soomusrüüs käsi koos hõbedase saabliga. Kilpi kroonib aadlikiiver ja kroon kolme jaanalinnusulega. Drapeering on pealtpoolt helesinine, altpoolt hõbedane. Kilpi hoiavad kaks musta kotkast<ref>''Сост: П.А. Дружинин''. Общий Гербовник Дворянских Родов. Части I-X. М., Изд. Трутень. 2009г. стр. 607 <nowiki>ISBN 978-5-904007-02-7</nowiki>. </ref>. ==== Krahvide Uvarovite vapp. XI osa, nr 16. ==== Neljaks osaks jagatud kilbi keskel on punane kilbike, milles on kujutatud kuldne rist, selle all on hõbedane poolkuu, sarved pööratud allapoole kuldse kuusnurkse tähe suunas. I ja IV väljal on hõbedasel taustal must ševroon (sarikas). II ja III väljal on näha helesinisel taustal pilvest välja sirutuv soomusrüüs käsi koos hõbedase saabliga. Kilbi kohal on krahvi väiksem kroon ja kroonitud krahvikiiver. Kiivrikate kujutab endast lendu tõusvat musta keisrikotkast, kelle rinnal on keisri Nikolai I monogrammi ja kuldse äärisega punane kilp. Drapeering on pealtpoolt verevpunane, altpoolt hõbedane. Kilbihoidjateks on kaks musta punasilmset punakeelset kuldjalgset kuldnokalist kotkast. Hõbedasel deviisilindil on mustade tähtedega kirjas järgmised sõnad: õigeusk, isevalitsus ja rahvuslikkus (''vn'' ПРАВОСЛАВИЕ, САМОДЕРЖАВИЕ, НАРОДНОСТЬ)<ref>Дворянские гербы России : опыт учёта и описание XI–XXI частей “Общего Гербовника дворянских родов Всероссийской империи” / ''Сост.: И. В. Борисов''. — М. : ООО Старая Басманная, тип. Форгрейфер, 2011. — С. 18. — <nowiki>ISBN 978-5-904043-45-2</nowiki>. </ref>. == Galerii == <gallery> Fail:Uvarov-Armorial-pg1.jpg|Vene Keisririigi aadlisuguvõsade vappide üldkogust, peatükk V, leht 33, 1687. a. Fail:Uvarov-Armorial-pg2.jpg|Vene Keisririigi aadlisuguvõsade vappide üldkogust, peatükk V, leht 33, 1687. a. </gallery> == Viited == {{Viited}} == Allikad == * Уваровы // Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона : в 86 т. (82 т. и 4 доп.). — СПб., 1890—1907. * Долгоруков П. В. Российская родословная книга. — СПб.: Тип. Э. Веймара, 1855. — Т. 2. — С. 269. [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Venemaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Venemaa krahvisuguvõsad]] [[Kategooria:Tatari päritolu aadlisuguvõsad]] e8mdrhtt3tk2vujlwz1xv1f67dw7s5h 0 616825 7206051 6704983 2026-08-01T16:24:19Z Velirand 67997 + kategooria 7206051 wikitext text/x-wiki '''Svetlana Krassman''' (sündinud [[30. jaanuar|30. jaanuaril]] [[1947]]) on Eesti lavastaja. Ta lõpetas 1972. aastal [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Leningradi Nadežda Krupskaja nimelise Kultuuriinstituudi]] lavastajana.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20211017122904/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/svetlana-krassmann/ Svetlana Krassman.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.</ref> Aastatel 1970–1994 töötas ta [[Vene Teater|Eesti Riiklikus Vene Draamateatris]] lavastajaabina, alates 1994. aastast lavastajana. Alates 1993. aastast oli ta ka samas stuudios õppejõud.<ref name=":0" /> Alates 2007. aastast on Svetlana Krassman vabakutseline lavastaja. == Lavastused == * 1973 [[Jevgeni Švarts]], “Punamütsike”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1975 [[Samuil Maršak]], "Kassi maja!", [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1976 [[Aleksei Tolstoi]], “Buratino seiklused”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1978 [[Arkadi Gaidar]], “Sõjasaladus”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1979 [[Jevgeni Švarts]], “Lumekuninganna”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1981 [[Heljo Mänd]], “Sabata krokodill”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1982 [[Vennad Grimmid]], “Vahva rätsep”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1984 [[Uno Leies]], “Burationo lendab Kuule”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1987 [[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksandr Volodin]], “Sisalik”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1987 [[David Samoilov]], “Kosloverpop”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1988 [[Aleksandr Hmelik]], “Meie koolis on kõik korras”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1989 [[Jevgeni Švarts]], “Punamütsike”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1990 [[Jevgeni Švarts]], “Alasti kuningas”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1992 [[Lev Ustinov]] / [[Oleg Tabakov]], “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1992 [[Boris Tuch|Boriss Tuch]], “Marina Tsvetajeva armastus ja surm”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1993 [[Fjodor Koni]], “Volitusega peigmees” ja “Kõigi naiste mees”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1993 [[Oleg Danilov]], “Me läheme “Tšapajevit” vaatama”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1993 [[Samuil Maršak]], “Kassi maja”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1994 [[Hannu Mäkelä]] / [[Eduard Uspenski]], “Õudne härra Huu”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1994 [[Samuil Maršak]], “Kuidas keset talve saabus aprill”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1995 [[Achille Campanile]], “Testament itaalia moodi ehk Vaene Pierrot”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1995 Svetlana Krassman, “Uusaastaetendus”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1996 [[Eduard Uspenski]], “Kukekesed jalutamas”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1997 [[Deniss Fonvizin]], “Äbarik”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1998 [[Jevgeni Švarts]], “Tuhkatriinu esimene ball”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1998 [[Zooja Goor]], “Lumehelbekese tellisite?!”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1998 [[Jevgeni Švarts]], Tuhkatriinu ball”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1999 [[Djula Urban]], “Hiirte seiklused”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1999 [[E. T. A. Hoffmann]], “Nõiutud prints”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1999 [[Gyula Urban]], “Hiirte vembud”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1999 [[Aleksandr Puškin]], “Muinasjutt papist ja tema sulasest Tölbist”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 1999 [[E. T. A. Hoffmann]], “Nõiutud prints”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 2000 [[Ivan Krõlov]], “Õppetund tütardele”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 2001 [[Mihhail Lermontov]], “Maskeraad”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] (stuudio) * 2000 [[Ivan Krõlov]], “Õppetund tütardele”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 2002 [[Jevgeni Švarts]], “Punamütsike”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 2002 [[Hans Christian Andersen]] / [[Jevgeni Švarts]], “Lumekuninganna”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 2002 [[Januš Glovatski]], “Tuhkatriinu”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] (stuudio) * 2003 [[Sergei Aksakov]], “Helepunane lilleke”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] ([[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]]) * 2003 [[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksandr Volodin]], “Kaks novelli ehk sisalik”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] (stuudio) * 2003 [[Deniss Fonvizin]], “Äbarik”, [[Vene Teater|Eesti Riiklik Vene Draamateater]] * 2004 [[Aleksandr Puškin]], “Jevgeni Onegin”, [[Svetlana Krassmani stuudio]] * 2005 [[Uno Leies]], “Buratino lendab Kuule”, [[Vene Teater]] * 2006 [[Oscar Wilde]], “Tähepoiss”, [[Vene Teater]] == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Krassman,Svetlana}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 8xmxo2etar1q6dhlwjnmv0xifdemp4j 0 617907 7206397 6991377 2026-08-02T09:22:32Z Juhan242 213253 /* */ 7206397 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Antero Habicht | amet = [[Riigikogu Kantselei|Riigikogu Kantselei direktor]] | ametiajaalgus = 12. jaanuar 2022 | ametiajalõpp = 11. jaanuar 2027 | amet2 = [[Riigikogu Kantselei|Riigikogu Kantselei<br/> õigus- ja analüüsiosakonna juhataja]] | ametiajaalgus2 = 2014 | ametiajalõpp2 = 2019 | alma_mater = [[Akadeemia Nord]]<br/> (õigusteadus, 2003) | sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1980|06|15}} }} '''Antero Habicht''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1980]]<ref name="jmin-2021"/> [[Tallinn]]as<ref name="RITO-2019"/>) on Eesti [[jurist]] ja [[riigiametnik]], aastast 2022 Riigikogu Kantselei direktor. == Töökäik == *2004–2005 [[Maksu- ja Tolliamet]]i Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna õigusabi talituse jurist ja vanemjurist *2005–2009 [[Justiitsministeerium]]i õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik *2009–2011 ja 2013–2014 [[Justiitsministeerium]]i õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse juhataja *2011–2013 [[Justiitsministeerium]]i õiguspoliitika osakonna koosseisuväline nõunik seoses EL parema õigusloome projektiga *2014–2019 [[Riigikogu Kantselei]] õigus- ja analüüsiosakonna juhataja *2019–2022 [[Riigikogu Kantselei]] asedirektor<ref name="RITO-2019"/> *2022– Riigikogu Kantselei direktor == Viited == {{viited|allikad= <ref name="jmin-2021">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/11117712 Riigikogu Kantselei asedirektor direktori ülesannetes 18.10.2021 kiri nr 1-6/21-117/2 "Arvamuse andmine avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta".]</ref> <ref name="RITO-2019">[https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-40/rito-nr-40-autoritest/ "RiTo nr 39 autoritest"] [[Riigikogu Toimetised]], 11.12.2019.</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Peep Jahilo]]<br/>kantselei direktor|nimi=[[Riigikogu Kantselei|Riigikogu Kantselei<br/>asedirektor direktori ülesannetes]]|aeg=12.10.2021–12.01.2022|järgnev= Antero Habicht<br/>kantselei direktor}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Habicht, Antero}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] d05smaanoylsss0u2l7gzms74lpq3oe 0 619424 7205936 7163783 2026-08-01T12:36:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205936 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = 1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad | kujutis = | pildilaius = 200px | pildiallkiri = [[Indoneesia Kommunistlik Partei|PKI]]-vastane kirjandus | riik = [[Indoneesia]] | koht = | kuupaev = 1965–1966 | kellaaeg = | kestus = 6 kuud | koordinaadid = | siht = [[Indoneesia Kommunistlik Partei|PKI]] liikmed, PKI toetajad, [[Gerwani]] liikmed, [[Jaava]] [[abangan]]id, ateistid, [[kafir|uskmatud]] ja [[Indoneesia hiinlased]] | relv = | vahend = | pohjus = | liik = [[Puhastus (poliitika)|poliitiline puhastus]], [[massimõrv]], [[genotsiid]] | hukkunuid = 500 000 – 1 200 000<ref name="Robinson2018">{{cite book |last=Robinson |first=Geoffrey B. |date=2018 |title=The Killing Season: A History of the Indonesian Massacres, 1965–66 |url=https://press.princeton.edu/titles/11135.html |publisher=[[Princeton University Press]] |isbn=978-1-4008-8886-3 }}</ref> | vigastatuid = | kadunuid = | arreteerituid = | vastutus = | korraldus = [[Indoneesia sõjavägi]] ja tsiviilisikutest karistussalgad, keda julgustasid ja aitasid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]] ja [[lääneblokk]]<ref>{{cite book |last=Robinson |first=Geoffrey B. |date=2018 |title=The Killing Season: A History of the Indonesian Massacres, 1965–66 |url=https://press.princeton.edu/titles/11135.html |publisher=[[Princeton University Press]] |pages=206–207|isbn=978-1-4008-8886-3 |quote="In short, Western states were not innocent bystanders to unfolding domestic political events following the alleged coup, as so often claimed. On the contrary, starting almost immediately after October 1, the United States, the United Kingdom, and several of their allies set in motion a coordinated campaign to assist the Army in the political and physical destruction of the PKI and its affiliates, the removal of Sukarno and his closest associates from political power, their replacement by an Army elite led by Suharto, and the engineering of a seismic shift in Indonesia's foreign policy towards the West. They did this through backdoor political reassurances to Army leaders, a policy of official silence in the face of the mounting violence, a sophisticated international propaganda offensive, and the covert provision of material assistance to the Army and its allies. In all these ways, they helped to ensure that the campaign against the Left would continue unabated and its victims would ultimately number in the hundreds of thousands."}}</ref><ref name="Melvintelegrams" /><ref>{{cite book |last1=Bevins |first1=Vincent|authorlink=Vincent Bevins |title=[[The Jakarta Method|The Jakarta Method: Washington's Anticommunist Crusade and the Mass Murder Program that Shaped Our World]]|date=2020 |publisher= [[PublicAffairs]]|page=157 |isbn= 978-1541742406|quote=The United States was part and parcel of the operation at every stage, starting well before the killing started, until the last body dropped and the last political prisoner emerged from jail, decades later, tortured, scarred, and bewildered.}}</ref> | kahtlus = | osaleja = | traumad = | syydi = | tulemus = | jarelmid = | kahju = | motiiv = | commons = | asendikaart2 = }} '''1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad''' (ka '''Indoneesia genotsiid''' või '''Indoneesia puhastamine kommunistidest'''; [[indoneesia keel]]es ''Pembunuhan Massal Indonesia & Pembersihan G.30.S/PKI'') oli [[Indoneesia]]s mitu kuud kestnud mõrvade ja rahvarahutuste laine, mille sihtmärgiks olid [[Indoneesia Kommunistlik Partei|Indoneesia Kommunistliku Partei]] (PKI) liikmed, [[kommunism]]i pooldajad, [[Gerwani]] naisteliikumise liikmed, [[Jaava]] [[abaganid]], [[Indoneesia hiinlased]] ja [[vasakpoolsus|vasakpoolse]] poliitika toetamises kahtlustatavad.<ref>{{cite web |title=The Indonesian Politicide of 1965–66: How Could it Have Happened? |url=https://www.maastrichtuniversity.nl/events/indonesian-politicide-1965-66-how-could-it-have-happened |publisher=Maastricht University |access-date=2021-12-08 |archive-date=2019-04-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190404155041/https://www.maastrichtuniversity.nl/events/indonesian-politicide-1965-66-how-could-it-have-happened |url-status=dead }}</ref> Paljude mõrvade taga olid [[Indoneesia sõjavägi|sõjavägi]] ja [[Uus Kord (Indoneesia)|valitsus]], mida toetasid [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[lääneblokk]]. Massimõrvad said alguse pärast vastuolulist [[30. Septembri Liikumine|30. Septembri Liikumise]] riigipöördekatset, kui riiki hakati kommunistidest "puhastama". Hinnanguliselt mõrvati nendel aastatel 500 000 kuni üle miljoni inimese, pakutud on ka kuni kolme miljonit hukkunut. Puhastus oli esimestest märkidest [[Üleminek Uude Korda|üleminekust Uude Korda]] ja PKI elimineerimisest, sellel oli mõju ka laiemas [[külm sõda|külma sõja]] kontekstis.<ref>{{cite book |last1=Gellately |first1=Robert |author-link1=Robert Gellately |last2=Kiernan |first2=Ben |author-link2=Ben Kiernan |date=juuli 2003 |title=The Specter of Genocide: Mass Murder in Historical Perspective |url=http://www.cambridge.org/us/academic/subjects/history/twentieth-century-regional-history/specter-genocide-mass-murder-historical-perspective |publisher=[[Cambridge University Press]] |pages=[https://books.google.com/books?id=k9Ro7b0tWz4C&lpg=PP1&pg=PA290#v=onepage&q&f=false 290–291] |isbn=0-521-52750-3 |access-date=19. oktoober 2015}}</ref> Murranguliste sündmuste keskel kaotas võimu ka [[Indoneesia president|president]] [[Sukarno]] ning algas [[Suharto]] 30-aastane diktatuur. Ebaõnnestunud riigipööre küttis Indoneesias uuesti üles vaibunud pinged, millele aitas kaasa ka sõjavägi, mis süüdistas riigipöördekatses kiiresti PKI-d. Lisaks hakkasid Ameerika Ühendriikide, [[Suurbritannia]] ja [[Austraalia]] luurejõud levitama [[antikommunism|antikommunistlikku]] [[must propaganda|musta propagandat]]. Külma sõja tõttu oli USA ja tema liitlaste eesmärgiks hoida kolmandaid riike nagu Indoneesia kommunismist kaugel ja enda mõjusfääris. Sukarno kõrvaldamist soovis ka Suurbritannia, kuna Indoneesia oli endise Briti koloonia ja [[Rahvaste Ühendus]]e liikme [[Malaya Föderatsioon]]iga [[Indoneesia-Malaisia vastasseis|kuulutamata sõjas]]. Kommunistid eemaldati poliitikast, ühiskonnaelust ja relvajõududest ning PKI tegevus keelati. Massimõrvad algasid kohe pärast riigipöörekatset oktoobris 1965 ning kestsid 1966. aasta esimeste kuudeni. Vägivallalaine algas [[Jakarta]]st ning levis [[Kesk-Jaava|Kesk-]] ja [[Ida-Jaava]]le ning hiljem [[Bali provints|Balile]]. Tuhanded tsiviilisikud ja sõjaväelased mõrvasid nii PKI liikmeid, kui neid, keda kahtlustati partei toetamises. Mõrvad toimusid üle kogu riigi, kuid peamiselt PKI tugipunktides Kesk- ja Ida-Jaaval, Balil ja [[Sumatra]] põhjaosas. Tõenäoliselt oli korraga vahi all üle miljoni inimese. Sukarno ajal kehtinud tasakaalukas [[Juhitud Demokraatia (Indoneesia)|nasakom]]i poliitika (rahvuslus, religioon ja kommunism) lagunes. Tema kolmest tugisambast üks, kommunism, hävitati teiste sammaste ehk sõjaväe ja islamistide poolt. Sõjavägi oli riigis võimu haaramas ning märtsis 1967 kõrvaldas ajutine parlament Sukarno ka ametlikult võimult ning nimetas Suharto presidendi kohusetäitjaks. Märtsis 1968 valiti Suharto presidendiks. Juhtunut ei puudutata tänapäeval enamikus Indoneesia ajalooõpikutes ning Suharto režiimi repressioonide tõttu ei ole seda ametlikult eriti uuritud. Selle tõttu puudub ka üksmeel hukkunute arvu ja mõrvalaine suuruse osas. Tahe selliseid rahutusi tulevikus ära hoida oli üks Uue Korra konservatiivsuse ja raudse rusika põhjustest. Kogu Suharto aja oli viha kommunistide vastu riigis levinud ning selle järelmeid on Indoneesias tunda tänapäevani.<ref>{{cite news |last=Varagur |first=Krithika |date=23. oktoober 2017 |title=Indonesia Revives Its Communist Ghosts |url=https://www.usnews.com/news/best-countries/articles/2017-10-23/indonesian-military-stirs-communist-fears-for-political-advantage |work=[[U.S. News & World Report]] |access-date=23. oktoober 2017}}</ref> 1962. aastast pärit [[Luure Keskagentuur]]i memo järgi valitses nii Ameerika Ühendriikide kui ka Suurbritannia riigiaparaadi kõrgemates ešelonides üksmeel, et Sukarno tuleb eemaldada. [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]] andsid antikommunistlikele jõududele väljaõpet ning koolitasid rohkem kui 1200 ohvitseri. Lisaks said Indoneesia antikommunistid USA-lt relvastust ja majandusabi.<ref>{{Cite document|title=[Hearings, reports and prints of the House Committee on Foreign Affairs] 91st: PRINTS: A-R.|hdl = 2027/uc1.b3605665?urlappend=%3Bseq=440}}</ref><ref>Macaulay, Scott (17 February 2014). [http://filmmakermagazine.com/84443-the-act-of-killing-wins-documentary-bafta-director-oppenheimers-speech-edited-online/ The Act of Killing Wins Documentary BAFTA; Director Oppenheimer’s Speech Edited Online]. ''[[Filmmaker (magazine)|Filmmaker]].'' Retrieved 12 May 2015.</ref> Sellest kõigest hoolimata on CIA kõik süüdistused puhastuses osalemise osas tagasi lükanud. USA dokumentide järgi, mille salastatus 2017. aastal lõpetati, oli USA valitsus massimõrvade toimumise üksikasjadest teadlik ning toetas Indoneesia sõjaväe tegevust.<ref name="Melvintelegrams">{{cite web |url=http://indonesiaatmelbourne.unimelb.edu.au/telegrams-confirm-scale-of-us-complicity-in-1965-genocide/ |title=Telegrams confirm scale of US complicity in 1965 genocide |last=Melvin |first=Jess |date=20. oktoober 2017 |website=Indonesia at Melbourne |publisher=[[University of Melbourne]] |access-date=21. oktoober 2017 |quote=The new telegrams confirm the US actively encouraged and facilitated genocide in Indonesia to pursue its own political interests in the region, while propagating an explanation of the killings it knew to be untrue. |archive-date=2026-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260518223156/http://indonesiaatmelbourne.unimelb.edu.au/telegrams-confirm-scale-of-us-complicity-in-1965-genocide/ |url-status=dead }}</ref><ref name="documents2017">{{cite news |author= |title=Files reveal US had detailed knowledge of Indonesia's anti-communist purge |url=https://www.theguardian.com/world/2017/oct/17/indonesia-anti-communist-killings-us-declassified-files |work=[[The Associated Press]] via The Guardian |date=17. oktoober 2017 |access-date=18. oktoober 2017}}</ref><ref>{{cite news |last=Dwyer |first=Colin |date=18. oktoober 2017 |title=Declassified Files Lay Bare U.S. Knowledge Of Mass Murders In Indonesia |url=https://www.npr.org/sections/thetwo-way/2017/10/18/558509184/declassified-files-lay-bare-u-s-knowledge-of-mass-murders-in-indonesia |publisher=[[NPR]] |access-date=21. oktoober 2017}}</ref> Ajaloolased ja ajakirjanikud olid juba enne seda süüdistanud Ameerika Ühendriike massimõrvadele kaasa aitamises, väidetavalt sai Indoneesia sõjavägi PKI ametnike kohta teavet USA luurelt. 1968. aastast pärinevas CIA raportis nimetati Indoneesia puhastust 20. sajandi üheks veriseimaks vägivallalaineks ning võrreldi seda [[suur terror|suure terrori]], [[holokaust]]i ja [[Maareformi Liikumine (Hiina)|maoistide veresaunaga]] 1950. aastatel. ==Vaata ka== * [[1740. aasta Batavia veresaun]] * [[1918. aasta Kuduse mäss]] * [[Antikommunistlikud massimõrvad]] * [[1997. aasta mai Banjarmasini mäss]] * [[Kommunism Sumartal]] * [[Indoneesia Kommunistlik Partei]] * [[Gerwani]] * [[Indoneesia okupatsioon Ida-Timoris]] * [[Indoneesia veresaunade loend]] * [[1998. aasta mai Indoneesia mässud]] * [[Mergosono veresaun]] * [[Petruse tapmised]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.tribunal1965.org/en/final-report-of-the-ipt-1965/ Final Report of the IPT 1965: Findings and Documents of the IPT 1965]. International People's Tribunal 1965. * [http://www.abc.net.au/radionational/programs/hindsight/accomplices-in-atrocity-the-indonesian-killings-of/3182630#transcript Accomplices in Atrocity. The Indonesian killings of 1965 (transcript)]. [[Australian Broadcasting Corporation]], 7 September 2008 * [https://web.archive.org/web/20131203100616/https://www1.wsws.org/exhibits/1965coup/coup-1.htm Lessons of the 1965 Indonesian Coup] Terri Cavanagh, ''[[World Socialist Web Site]],'' 1998. * [https://www.jacobinmag.com/2015/06/indonesian-communist-party-suharto-massacre-purge/ The Forgotten Massacres]. ''[[Jacobin (magazine)|Jacobin]].'' 2 June 2015. * [https://www.nytimes.com/2015/09/30/opinion/suhartos-purge-indonesias-silence.html?_r=0 Suharto’s Purge, Indonesia’s Silence]. [[Joshua Oppenheimer]] for ''[[The New York Times]]'', 29 September 2015. * [http://bigstory.ap.org/article/89662f5cb17b4ed3afe22389071804f9/indonesia-takes-step-toward-reckoning-65-66-atrocities Indonesia takes step toward reckoning with '65–66 atrocities]. ''[[The Associated Press]]''. 18 April 2016 * [http://www.abc.net.au/news/2016-05-24/calls-for-indonesia-to-acknowledge-anti-communist-mass-graves/7439146 Indonesia challenged to admit existence of mass graves from anti-communist purges]. ''Australian Broadcasting Corporation.'' 23 May 2016. * [https://www.nytimes.com/2017/09/29/world/asia/indonesia-communist-purge.html?mcubz=0 Indonesia Takes a Step Back From Reckoning With a Past Atrocity]. ''The New York Times'', 29 September 2017. * [https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/09/30/in-indonesia-the-fake-news-that-fueled-a-cold-war-massacre-is-still-potent-five-decades-later/ In Indonesia, the ‘fake news’ that fueled a Cold War massacre is still potent five decades later]. ''[[The Washington Post]].'' 30 September 2017. * [http://indonesiaatmelbourne.unimelb.edu.au/theres-now-clear-proof-that-soeharto-orchestrated-the-1965-killings/ There’s now proof that Soeharto orchestrated the 1965 killings] by Jess Melvin. Indonesia at Melbourne at the [[University of Melbourne]], 26 June 2018. * [https://www.counterpunch.org/2019/02/27/a-history-of-the-indonesian-massacres/ A History of the Indonesian Massacres, 1965–1966] by Gregory Elich * [https://books.google.ca/books?id=oVUEAAAAMBAJ&lpg=PA30&pg=PA24#v=onepage&q&f=false LIFE Magazine article, 1 July 1966] [[Kategooria:Massimõrvad]] [[Kategooria:Indoneesia ajalugu]] jvwzecff34dnpp10psb2q1sd7bsk1yn 0 620930 7206380 7186772 2026-08-02T08:09:57Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7206380 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitleja (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], Eesti miilitsatöötaja, meediajuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitleja (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *18. jaanuar – [[Paavo Heininen]], soome helilooja (84) *18. jaanuar – [[André Leon Talley]], Ameerika Ühendriikide moeajakirjanik ja stilist (73) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitleja (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitleja (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ettevõtja ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ettevõtja (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Lora Jakovleva]], vene kirimaletaja (89) *3. veebruar – [[Juli Tsirkin]], vene ajaloolane (86) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Kevin Hogarth]], Austraalia poksija (88) *11. veebruar – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraettevõtja (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Cristina Calderón]], [[jagani keel]]e viimane emakeelena kõneleja (93) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president 1990–1994 (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti ajakirjanik (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denõss Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (55) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Bobbie Nelson]], Ameerika Ühendriikide pianist ja laulja (91) *10. märts – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Eugene Parker]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *15. märts – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimänedžer (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Nehemiah Persoff]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitleja (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Aare Kuusik]], eesti entomoloog (93) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Toomas Pill]], eesti kirjandusteadlane Austraalias (84) *18. mai – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (78) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko luuletaja (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, president 2016–2021, peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) *31. mai – [[Vassili Filippov]], jakuudi tehnikateadlane ja poliitik (71) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitleja (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaak Kanepi]], eesti tennisetreener ja -mänedžer (68) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Eppie Lederer]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (83) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *11. juuli – [[Enn Riisalu]], eesti poksija (85) *[[12. juuli]] – [[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (87) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Ellen Pedak]], eesti keemik (91) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Mai Kreem]], ujumistreener ja eesti aktivist Kanadas (98) *20. juuli – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Martti Lehtevä]], soome poksija (91) *21. juuli – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *23. juuli – [[Juha Rantanen]], soome päritolu Eesti kokk (59) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitleja (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitleja (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja -vang (53) *25. juuli – [[Bridget Namiotka]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja, paarissõitja (32) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja aimeraamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Raymond Briggs]], inglise illustraator, karikaturist ja kirjanik (88) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti teleajakirjanik (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Eva-Maria Hagen]], saksa näitleja ja laulja (87) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *19. august – [[Aime Kinnep]], eesti raamatukoguhoidja ja koduloolane (75) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *20. august – [[Audun Heimdal]], norra suusaorienteeruja (25) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *26. august – [[Olav Anton]], Eesti poliitik ja elektriinsener (68) *[[27. august]] – [[Milutin Šoškić]], serbia jalgpallur (84) *27. august – [[Manolo Sanlúcar]], hispaania flamenko helilooja ja kitarrist (78) *27. august – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) *27. august – [[Robert LuPone]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *27. august – [[Vicenç Pagès i Jordà]], katalaani kirjanik ja kirjanduskriitik (58) *27. august – [[Suleiman Kangangi]], Keenia jalgrattur (33) *[[28. august]] – [[Peter Zurbriggen]], Šveitsi päritolu roomakatoliku vaimulik, 2001–2005 Eesti apostellik administraator (79) *[[29. august]] – [[Hans-Christian Ströbele]], Saksamaa poliitik ja jurist (83) *29. august – [[Charlbi Dean]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitlejanna ja modell (32) *[[30. august]] – [[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ning ühiskonnategelane (91) *30. august – [[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiajaloolane (82) *30. august – [[Gheorghe Berceanu]], Rumeenia maadleja (72) ==September== *[[1. september]] – [[Barbara Ehrenreich]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja poliitaktivist (81) *1. september – [[Earnie Shavers]], Ameerika Ühendriikide poksija (78) *1. september – [[Ravil Maganov]], tatari päritolu Venemaa tööstusjuht (67) *1. september – [[Abbas Maroufi]], Iraani kirjanik ja ajakirjanik (65) *[[2. september]] – [[Frank Drake]], Ameerika Ühendriikide astronoom ja astrofüüsik (92) *2. september – [[Jordi Cervelló]], katalaani helilooja (86) *2. september – [[Mišo Cebalo]], horvaadi maletaja (77) *2. september – [[Manuel Duarte]], portugali jalgpallur (77) *[[3. september]] – [[Shavez Hart]], Bahama sprinter (29) *[[4. september]] – [[Thorkild Simonsen]], Taani poliitik (96) *4. september – [[Boriss Lagutin]], vene poksija (84) *4. september – [[Peter Straub]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (79) *[[5. september]] – [[Mariella Mehr]], Šveitsi kirjanik (74) *5. september – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent (51) *[[6. september]] – [[Hilda Žīgure]], läti näitleja (104) *6. september – [[Magdalena Ruiz Guiñazú]], Argentina ajakirjanik ja kirjanik (91) *6. september – [[Sydney Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide filosoof (90) *6. september – [[Vambola Velli-Vällik]], eesti helirežissöör (85) *6. september – [[Just Jaeckin]], prantsuse filmilavastaja, fotograaf ja skulptor (82) *[[7. september]] – [[Marsha Hunt]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja aktivist (104) *7. september – [[Valeri Poljakov]], Venemaa kosmonaut ja arstiteadlane (80) *7. september – [[Dagmar Schipanski]], Saksa füüsik, elektriinsener ja poliitik (79) *[[8. september]] – [[Elizabeth II]], Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi kuninganna (96) *8. september – [[Leo Õispuu]], eesti mehaanikainsener, küüditatu ja ajaloolane (92) *8. september – [[Jüri Rünkla]], eesti tehnikateadlane (84) *8. september – [[Anders Lönnbro]], rootsi näitleja (76) *8. september – [[Ingo Normet]], eesti lavastaja ja teatriõppejõud (76) *[[10. september]] – [[B. B. Lal]], India arheoloog (101) *10. september – [[Jack Ging]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *10. september – [[Leo Rohlin]], eesti keraamik (83) *10. september – [[Ilja Seifert]], Saksamaa poliitik (71) *[[11. september]] – [[Alain Tanner]], Šveitsi filmilavastaja ja stsenarist (92) *11. september – [[Javier Marías]], hispaania kirjanik ja tõlkija (70) *11. september – [[Anthony Varvaro]], USA pesapallur ja politseinik (37) *11. september – [[Elias Theodorou]], Kanada vabavõitleja (34) *[[12. september]] – [[Ramsey Lewis]], Ameerika Ühendriikide džässhelilooja ja -pianist (87) *12. september – [[Rimantas Šidlauskas]], Leedu diplomaat (60) *12. september – [[Oleksandr Šapoval]], Ukraina balletitantsija ja -pedagoog (47) *[[13. september]] – [[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (93) *13. september – [[Jean-Luc Godard]], Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (91) *13. september – [[Ken Starr]], Ameerika Ühendriikide jurist ja kohtunik (76) *[[14. september]] – [[Irene Papas]], kreeka näitleja ja laulja (96) *14. september – [[Henry Silva]], USA näitleja (95) *14. september – [[Mária Wittner]], Ungari vabadusvõitleja ja poliitik (85) *14. september – [[Vladimir Sungorkin]], vene ajakirjanik ja meediamänedžer (68) *[[15. september]] – [[Diana Maggi]], Argentina näitleja (97) *15. september – [[Jörg Faerber]], saksa dirigent (93) *15. september – [[Fritz Pleitgen]], saksa ajakirjanik (84) *15. september – [[Saul Kripke]], juudi päritolu USA filosoof (81) *15. september – [[Radko Polič]], sloveeni diplomaat (80) *15. september – [[Tibor Frank]], ungari ajaloolane (74) *[[16. september]] – [[Brian Hewson]], Briti keskmaajooksja (89) *16. september – [[Toomas Mikli]], eesti matemaatik ja infotehnoloog (81) *[[17. september]] – [[Maarten Schmidt]], Hollandi-Ameerika astronaut (92) *17. september – [[Igor Maslennikov]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (90) *17. september – [[Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane (83) *17. september – [[Vlado Milunić]], horvaadi päritolu Tšehhi arhitekt (81) *[[18. september]] – [[Nick Holonyak]], USA insener (93) *18. september – [[Kjell Espmark]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (92) *18. september – [[Mustafa Dağıstanlı]], türgi maadleja (91) *18. september – [[Ilona Kuśmierska]], poola näitleja (74) *18. september – [[Nicolas Schindelholz]], Šveitsi jalgpallur (34) *[[19. september]] – [[Luule Käis]], eesti jurist ja õigusteadlane (93) *19. september – [[Lija Brīdaka]], läti luuletaja (90) *19. september – [[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (89) *19. september – [[Valeri Poljakov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kosmonaut (80) *[[20. september]] – [[Virginio Rognoni]], Itaalia poliitik (98)<!--märgitud ka 19. september!!--> *[[21. september]] – [[Lydia Alfonsi]], itaalia näitleja (94) *21. september – [[Roland Bulirsch]], saksa matemaatik (89) *21. september – [[Hanon Barabaner]], Eesti insener ja majandusteadlane (89) *21. september – [[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]], eesti füüsik (81) *21. september – [[Greg Lee]], USA korvpallur ja rannavõrkpallur (70) *[[22. september]] – [[Ren Rongrong]], hiina lastekirjanik ja tõlkija (99) *22. september – [[Donald M. Blinken]], USA ettevõtja ja diplomaat (96) *22. september – [[Jorge Fons]], Mehhiko filmilavastaja (83) *22. september – [[Hilary Mantel]], inglise kirjanik (70) *[[23. september]] – [[Boriss Dobrodejev]], vene stsenarist (95) *23. september – [[Franciszek Pieczka]], poola näitleja (94) *23. september – [[Vladimir Krasnopolski]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (89) *23. september – [[Louise Fletcher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *23. september – [[Leon Langstädtler]], saksa mootorrattur (24) *[[24. september]] – [[Hudson Austin]], Grenada sõjaväelane ja poliitik (84) *24. september – [[Pharoah Sanders]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (81) *24. september – [[Chris Davidson]], Austraalia surfar (45) *[[25. september]] – [[Nikolai Kirtok]], Nõukogude Liidu piloot (101) *25. september – [[Jossif Gitelzon]], Vene biofüüsik (94) *25. september – [[Rafael Tšimiškjan]], Nõukogude Liidu tõstja (93) *25. september – [[James Florio]], Ameerika Ühendriikide poliitik (85) *25. september – [[Jelena Jelagina]], vene kunstnik (73) *[[26. september]] – [[Ruth Mirov]], eesti rahvaluuleteadlane (93) *26. september – [[Gunnar Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja, füüsikadidaktik (92) *26. september – [[Mark Souder]], Ameerika Ühendriikide poliitik (72) *[[27. september]] – [[Arved Kaju]], eesti rallisõitja (84) *27. september – [[Viljar Kasemaa]], eesti lauatennisist, lauatennisekohtunik ja sporditegelane (82) *27. september – [[Boriss Moissejev]], Venemaa estraadilaulja, tantsija ja koreograaf (68) *[[28. september]] – [[Bruno Bolchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *28. september – [[Coolio]], Ameerika Ühendriikide räppar (59) *28. september – [[Alar Ilumets]], Eesti piirivalvur (39) *[[29. september]] – [[Héctor López (pesapallur)|Héctor López]], Panama pesapallur (93) *29. september – [[Paul Veyne]], prantsuse ajaloolane ja arheoloog (92) *29. september – [[Alexandru Arșinel]], rumeenia näitleja ja teatrilavastaja (83) *[[30. september]] – [[Outi Heiskanen]], soome kunstnik (85) *30. september – [[Juri Zaitsev]], Nõukogude Liidu tõstja (71) *30. september – [[Aleksei Katerinitšev]], Venemaa sõjaväelane, Hersoni oblasti asekuberner (48) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Antonio Inoki]], Jaapani maadleja, võitluskunstnik ja poliitik (79) *[[2. oktoober]] – [[Douglas Kirkland]], Kanadas sündinud Ameerika Ühendriikide fotograaf (88) *2. oktoober – [[Éder Jofre]], Brasiilia poksija (86) *2. oktoober – [[Bjarne Mørk-Eidem]], Norra poliitik (85) *2. oktoober – [[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (76) *2. oktoober – [[Sacheen Littlefeather]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja aktivist (75) *2. oktoober – [[Mary McCaslin]], Ameerika Ühendriikide folklaulja (75) *[[3. oktoober]] – [[Erna Saar-Võerahansu]], eesti pianist ja klaveripedagoog (98) *3. oktoober – [[Eduard Tüür]], eesti karikaturist (91) *3. oktoober – [[Jerzy Urban]], Poola ajakirjanik, publitsist, kirjanik ja poliitik (89) *3. oktoober – [[Florin Zalomir]], rumeenia vehkleja (41) *[[4. oktoober]] – [[Lucienne Schmidt-Couttet]], Prantsusmaa mäesuusataja (95) *4. oktoober – [[Loretta Lynn]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (90) *4. oktoober – [[Zhang Qiusheng]], hiina lastekirjanik (83) *4. oktoober – [[Jürgen Sundermann]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *4. oktoober – [[Dave Dryden]], Kanada jäähokimängija (81) *4. oktoober – [[Peter Robinson]], Briti-Kanada kirjanik (72) *[[5. oktoober]] – [[Wolfgang Kohlhaase]], saksa stsenarist, filmilavastaja ja kirjanik (91) *5. oktoober – [[Barbara Stamm]], Saksamaa poliitik (77) *[[6. oktoober]] – [[Hans Küüts]], eesti põllumajandusteadlane, akadeemik (89) *6. oktoober – [[Phil Read]], inglise motosportlane (83) *6. oktoober – [[Carl Fredrik Bunæs]], Norra sprinter (82) *6. oktoober – [[Jody Miller]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (80) *6. oktoober – [[Seppo Kervinen]], soome ajakirjanik ja estofiil (78) *6. oktoober – [[Chrissy Rouse]], Suurbritannia motosportlane (26) *[[7. oktoober]] – [[Toshi Ichiyanagi]], jaapani helilooja ja pianist (89) *7. oktoober – [[Bill Nieder]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (89) *7. oktoober – [[Jure Robežnik]], sloveeni helilooja ja pianist (89) *7. oktoober – [[Anna Wahlgren]], rootsi kirjanik (80) *[[8. oktoober]] – [[Gerben Karstens]], hollandi jalgrattur (80) *8. oktoober – [[Elmo Viigipuu]], eesti sideinsener, filatelist ja filateeliaaktivist (64) *[[9. oktoober]] – [[Eileen Ryan]], USA näitleja (94) *9. oktoober – [[Josep Soler i Sardà]], katalaani helilooja, kirjanik ja muusikateoreetik (87) *9. oktoober – [[Vjatšeslav Štšegolev]], Venemaa kabetaja (81) *9. oktoober – [[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (75) *[[10. oktoober]] – [[Leon Schidlowsky]], Tšiili-Iisraeli helilooja (91) *10. oktoober – [[Sergio Brighenti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) *10. oktoober – [[Paavo Roininen]], soome poksija (87) *10. oktoober – [[Michael Callan]], USA näitleja (86) *10. oktoober – [[Mulayam Singh Yadav]], India poliitik (82) *10. oktoober – [[Taaniel Mägi]], eesti ettevõtja (33) *[[11. oktoober]] – [[Angela Lansbury]], Suurbritannia-Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (96) *11. oktoober – [[Sulev Luht]], eesti koolijuht (86) *11. oktoober – [[Allan Wood]], Austraalia ujuja (79) *11. oktoober – [[Doru Ana]], rumeenia näitleja (68) *11. oktoober – [[Victor Steeman]], hollandi mootorrattasportlane (22) *[[12. oktoober]] – [[Lucious Jackson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (80) *12. oktoober – [[Bernardo Adam Ferrero]], Hispaania helilooja, dirigent ja musikoloog (80) *12. oktoober – [[Osmo Pekonen]], soome matemaatik ja teadusajaloolane (62) *[[13. oktoober]] – [[Halvor Næs]], Norra suusahüppaja (94) *13. oktoober – [[James McDivitt]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, katselendur, aeronautikainsener ja astronaut (93) *13. oktoober – [[Lennart Söderberg]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. oktoober – [[Stávros Saráfis]], kreeka jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *13. oktoober – [[Bruce Sutter]], USA pesapallur (69) *13. oktoober – [[Juri Kerpatenko]], Ukraina dirigent, orkestrant ja bajaanimängija (46) *13. oktoober – [[Agnes Tirop]], Keenia pikamaajooksja (25) *[[14. oktoober]] – [[Ted White]], USA kaskadöör ja näitleja (96) *14. oktoober – [[Ralf Wolter]], saksa näitleja (95) *14. oktoober – [[Svetlana Bless]], Läti näitleja (79) *14. oktoober – [[Kay Parker]], Suurbritannia pornonäitleja (78) *14. oktoober – [[Mariana Nicolesco]], rumeenia ooperilaulja (73) *14. oktoober – [[Robbie Coltrane]], Šoti näitleja (72) *14. oktoober – [[Stanislav Kropilák]], slovaki korvpallur (67) *14. oktoober – [[Are Habicht]], eesti jalgpallikohtunik (63) *14. oktoober – [[Alexandros Nikolaidis]], kreeka ''taekwondo'' võitleja (42) *[[15. oktoober]] – [[Tullio Pozzan]], itaalia biokeemik (73) *[[16. oktoober]] – [[Lodewijk van den Berg]], Hollandi keemiainsener (90) *16. oktoober – [[Josef Somr]], tšehhi näitleja (88) *16. oktoober – [[Benjamin Civiletti]], USA jurist ja poliitik (87) *16. oktoober – [[Jüri Arrak]], eesti maalikunstnik ja graafik (85) *16. oktoober – [[Naima Klitsner]], eesti õpetaja (81) *16. oktoober – [[Rein Viiralt]], eesti põllumajandusteadlane (80) *[[17. oktoober]] – [[Zdzisław Tobiasz]], poola näitleja (96) *17. oktoober – [[Younoussi Touré]], Mali poliitik (81) *17. oktoober – [[Kari Tikka]], soome helilooja, dirigent ja oboemängija (76) *[[18. oktoober]] – [[Vilma Trummal]], eesti ajaloolane (97) *18. oktoober – [[Charles Duncan Jr.]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (96) *18. oktoober – [[Harvey Wollman]], Ameerika Ühendriikide laulja (87) *18. oktoober – [[Ole Ellefsæter]], norra murdmaasuusataja (83) *18. oktoober – [[Tõnu Kipper]], eesti astrofüüsik (83) *18. oktoober – [[Robert Gordon]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) *[[19. oktoober]] – [[Charley Trippi]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (100) *19. oktoober – [[Stanisław Ciosek]], Poola poliitik ja diplomaat (83) *19. oktoober – [[Philip Waruinge]], Keenia poksija (77) *19. oktoober – [[Valeri Rubakov]], vene füüsikateoreetik (65) *19. oktoober – [[David Keosajan]], armeenia rahvusest Vene näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (61) *[[20. oktoober]] – [[Anton Dončev]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (92) *20. oktoober – [[Ron Masak]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *20. oktoober – [[Lucy Simon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (82) *[[21. oktoober]] – [[Masato Kudō]], jaapani jalgpallur (32) *[[22. oktoober]] – [[Dietrich Mateschitz]], Austria ettevõtja (78) *22. oktoober – [[Rodney Graham]], Kanada kunstnik (73) *22. oktoober – [[Leszek Engelking]], poola filoloog, kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (67) *[[23. oktoober]] – [[Adriano Moreira]], Portugali jurist, õppejõud ja poliitik (100) *23. oktoober – [[Libor Pešek]], tšehhi dirigent (89) *23. oktoober – [[Andres Veske]], eesti geeniteadlane (57) *[[24. oktoober]] – [[Allison R. Palmer]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog ja geoloog (95) *24. oktoober – [[Tomasz Wójtowicz]], poola võrkpallur (69) *24. oktoober – [[Ashton Carter]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja füüsik (68) *24. oktoober – [[Leslie Jordan]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (67) *[[25. oktoober]] – [[Tony Street]], Austraalia poliitik (96) *25. oktoober – [[Jules Bass]], Ameerika Ühendriikide animafilmilavastaja ja -produtsent (87) *25. oktoober – [[Mike Davis]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, aktivist ja ajaloolane (76) *25. oktoober – [[Zuzana Burianová]], tšehhi näitleja ja laulja (75) *[[26. oktoober]] – [[Lia Origoni]], itaalia laulja (103) *26. oktoober – [[Ervin-Raol Valla]], eesti motosportlane (92) *26. oktoober – [[Pierre Soulages]], prantsuse kunstnik (102) *26. oktoober – [[Vladimir Kostrov]], vene luuletaja (87) *26. oktoober – [[Michael Basman]], armeenia päritolu inglise maletaja ja maleliteraat (76) *26. oktoober – [[Julie Powell]], Ameerika Ühendriikide toidublogija (49) *[[27. oktoober]] – [[Bahaa Taher]], egiptuse kirjanik (87) *[[28. oktoober]] – [[Vello Vaaderpass]], eesti motosportlane (92) *28. oktoober – [[Jerry Lee Lewis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja pianist (87) *28. oktoober – [[Priit Rebane]], eesti luterlik vaimulik Ameerika Ühendriikides (85) *28. oktoober – [[D. H. Peligro]], Ameerika Ühendriikide trummar (63) *[[29. oktoober]] – [[Lukas Nola]], horvaadi filmilavastaja ja stsenarist (58) *29. oktoober – [[Jaan Kalmus]], eesti meediategelane ja helimees (64) *[[30. oktoober]] – [[Rosemarie Köhn]], saksa päritolu Norra teoloog ja luterlik vaimulik (83) *[[31. oktoober]] – [[Abbas Ali Akhtari]], Iraani ajatolla (82) *31. oktoober – [[Enn Käiss]], eesti alpinist, matkajuht, looduseuurija ja fotograaf (75) == November == *[[1. november]] – [[Romano Mazzoli]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (89) *1. november – [[Wilson Kiprugut]], Keenia keskmaajooksja (84) *1. november – [[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (80) *1. november – [[Takeoff]], Ameerika Ühendriikide räppar (28) *[[2. november]] – [[Ela Bhatt]], India aktivist ja sotsiaalettevõtja (89) *2. november – [[Mauro Forghieri]], itaalia insener (87) *2. november – [[Ronnie Radford]], inglise jalgpallur (79) *2. november – [[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (52) *[[3. november]] – [[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (90) *3. november – [[Peter Danckert]], Saksa poliitik ja jurist (82) *3. november – [[Enno Holm]], eesti mööblidisainer ja sisearhitekt (81) *3. november – [[Ray Guy]], USA ameerika jalgpallur (72) *3. november – [[Douglas McGrath]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, filmilavastaja ja näitleja (64) *3. november – [[Igor Sypniewski]], poola jalgpallur (48) *[[4. november]] – [[Toralv Maurstad]], norra näitleja (95) *4. november – [[Bill Sheffield]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *4. november – [[Balakh Sher Mazari]], Pakistani poliitik (94) *4. november – [[Dow Finsterwald]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (93) *4. november – [[Dag Kaas]], norra suusatreener (75) *4. november – [[Dave Butz]], USA ameerika jalgpallur (72) *4. november – [[Fazil Məmmədov]], Aserbaidžaani poliitik (58) *5. november – [[Bill Treacher]], inglise näitleja (92) *5. november – [[Karmenu Mifsud Bonnici]], Malta poliitik (89) *5. november – [[Aaron Carter]], Ameerika Ühendriikide laulja (34) *[[6. november]] – [[Edward C. Prescott]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja ökonomist (81) *6. november – [[Andres Sarits]], Eesti sõjaväelane, major (41) *[[7. november]] – [[Leslie Phillips]], inglise näitleja (98) *7. november – [[Lia Tüür]], eesti ehtekunstnik (78) *[[8. november]] – [[Mario Conti]], šoti vaimulik (88) *8. november – [[Ülo Vevers]], eesti maaparandusinsener ja munitsipaalpoliitik (81) *8. november – [[Marie Poledňáková]], tšehhi filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (81) *8. november – [[Dan McCafferty]], šoti laulja ja laulukirjutaja (76) *8. november – [[Peter Reith]], Austraalia poliitik (72) *8. november – [[Viktor Tšerkessov]], Venemaa riigiametnik (72) *[[9. november]] – [[Gal Costa]], Brasiilia lauljatar (77) *9. november – [[Werner Schulz]], Saksa poliitik (72) *9. november – [[Carlos Pacheco]], hispaania koomiksikunstnik (59) *9. november – [[Einārs Gņedojs]], läti jalgpallur (57) *9. november – [[Kirill Stremoussov]], ukraina kollaborantlik poliitik (45) *[[10. november]] – [[Henry Anglade]], prantsuse jalgrattur (89) *10. november – [[Kevin Conroy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (66) *10. november – [[Keith Farmer]], Põhja-Iirimaa mootorrattur (35) *[[11. november]] – [[Wolf Schneider]], saksa ajakirjanik (97) *11. november – [[Sven-Bertil Taube]], rootsi näitleja laulja (87) *11. november – [[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (76) *11. november – [[Gallagher]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (76) *11. november – [[Veli Seppä]], soome kunstnik ja kunstivõltsija (75) *11. november – [[Francisco Javier Sanz Alonso]], hispaania maletaja (69) *11. november – [[Keith Levene]], inglise kitarrist (65) *11. november – [[Kalle Voolaid]], eesti spordiajaloolane (53) *[[12. november]] – [[Velta Skurstene]], näitleja (91) *12. november – [[Mehran Karimi Nasseri]], Iraani päritolu poliitiline põgenik Prantsusmaal (77) *[[13. november]] – [[Nodar Natadze]], Gruusia kirjanduskriitik, keeleteadlane ja poliitik (93) *13. november – [[Constantin Codrescu]], rumeenia näitleja (91) *13. november – [[Anthony Johnson]], Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (38) *[[14. november]] – [[Virginia McLaurin]], Ameerika Ühendriikide vabatahtlik ja ülipikaealine (113) *14. november – [[Heimo Linna]], Soome poliitik (96) *14. november – [[Jerzy Połomski]], poola laulja ja näitleja (89) *14. november – [[Pál Révész]], ungari matemaatik (88) *14. november – [[Werner Franke]], saksa raku- ja molekulaarbioloog (82) *[[15. november]] – [[Luis Zingerle]], Itaalia poliitik (89) *15. november – [[Carolina Ödman-Govender]], Šveitsi füüsik ja akadeemik (48) *[[16. november]] – [[Valentin Oopkaup]], eesti matemaatikaõpetaja (93) *16. november – [[Hilja Kitt]], eesti tantsupedagoog (91) *16. november – [[Carol Leigh]], USA kirjanik ja aktivist (71) *16. november – [[Isabel Salgado]], Brasiilia võrkpallur (62) *[[17. november]] – [[Fred Brooks]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja tarkvarainsener (91) *17. november – [[Azio Corghi]], itaalia helilooja ja muusikateadlane (85) *17. november – [[Aleksandr Gorškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (76) *17. november – [[Gerhard Rodax]], Austria jalgpallur (57) *17. november – [[Marcus Sedgwick]], Briti kirjanik ja illustreerija (54) *[[18. november]] – [[Ned Rorem]], Ameerika Ühendriikide helilooja (99) *18. november – [[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane (91) *[[19. november]] – [[Ele Alenius]], Soome poliitik (97) *19. november – [[Nico Fidenco]], itaalia laulja ja helilooja (89) *19. november – [[Daisy Tourné]], Uruguay poliitik (71) *19. november – [[Greg Bear]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (71) *19. november – [[Jason David Frank]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja võitluskunstide meister (49) *[[20. november]] – [[Hédi Fried]], Rumeenia juudi päritolu Rootsi kirjanik ja psühholoog (98) *20. november – [[Veera Hirsik]], eesti pedagoog ning seto laulukultuuri hoidja ja edasikandja (95) *20. november – [[Hebe de Bonafini]], Argentina aktivist (93) *20. november – [[Mickey Kuhn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. november – [[Riho Sibul]], eesti kitarrist, laulja ja helilooja (64) *20. november – [[Priit Piilmann]], eesti ettevõtja (57) *[[21. november]] – [[Jürgen Nöldner]], saksa jalgpallur ja spordiajakirjanik (81) *21. november – [[Kálmán Mészöly]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. november – [[Esko Raipia]], soome näitleja ja teatritegelane (76) *21. november – [[Wilko Johnson]], inglise kitarrist (75) *21. november – [[Karim Gazzetta]], Šveitsi jalgpallur (27) *[[22. november]] – [[John Y. Brown Jr.]], USA poliitik (88) *22. november – [[Erasmo Carlos]], Brasiilia laulja ja laulukirjutaja (81) *22. november – [[Pablo Milanés]], Kuuba laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (79) *22. november – [[Roberto Maroni]], Itaalia poliitik (67) *[[23. november]] – [[Puriša Đorđević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (98) *23. november – [[Paula D'Hondt]], Belgia poliitik (96) *23. november – [[António da Cunha Telles]], portugali filmilavastaja ja produtsent (87) *23. november – [[Milovan Danojlić]], serbia luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (85) *23. november – [[Enrique Rodríguez]], hispaania poksija (71) *[[24. november]] – [[Hans Magnus Enzensberger]], saksa kirjanik, tõlkija ja toimetaja (93) *24. november – [[Li Guowen]], hiina kirjanik (92) *24. november – [[Börje Salming]], Rootsi jäähokimängija (71) *24. november – [[Christian Bobin]], prantsuse proosakirjanik ja luuletaja (71) *24. november – [[Vladimir Kirejev]], Eesti psühhiaater (69) *24. november – [[André Malherbe]], Belgia motokrossisõitja (66) *24. november – [[Ulvar Pavlov]], eesti suusataja (58) *24. november – [[Moisés Fuentes]], Mehhiko poksija (37) *[[25. november]] – [[Héctor Bonilla]], Mehhiko näitleja (83) *25. november – [[Irene Cara]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (63) *[[26. november]] – [[Renato Balestra]], itaalia moelooja (98) *26. november – [[Albert Pyun]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (69) *26. november – [[Ivar Sipra]], eesti trummar, laulja ja laulukirjutaja (68) *26. november – [[Fernando Gomes]], Portugali jalgpallur (66) *26. november – [[Uładzimir Makiej]], Valgevene diplomaat ja poliitik (64) *[[27. november]] – [[Ain Otstavel]], eesti tootmisjuht, Tartu Ülikooli haldusprorektor, bridžimängija ja korvpallikohtunik (79) *27. november – [[Yoichi Sai]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (73) *27. november – [[Gábor Csapó]], ungari veepallur (72) *[[28. november]] – [[Olev Nigul]], eesti tööstusjuht (94) *28. november – [[Clarence Gilyard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja teatripedagoog (66) *28. november – [[Donald McEachin]], Ameerika Ühendriikide poliitik (61) *28. november – [[Pavel Starkov]], Eesti keemik (39) *[[29. november]] – [[Jüri Täht]], eesti tšellist (92) *[[30. november]] – [[Jiang Zemin]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (96) *30. november – [[Endla Jäetma]], Eesti aerutaja ja sõudja (93) *30. november – [[Murray Halberg]], Uus-Meremaa kergejõustiklane (89) *30. november – [[Christiane Hörbiger]], Austria näitleja (84) *30. november – [[Christine McVie]], inglise laulja ja klahvpillimängija (79) *30. november – [[Davide Rebellin]], itaalia jalgrattur (51) == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Gerardo Bianco]], Itaalia poliitik (91) *1. detsember – [[Ercole Baldini]], itaalia jalgpallur (89) *1. detsember – [[Mylène Demongeot]], prantsuse näitleja (87) *1. detsember – [[Gaylord Perry]], USA pesapallur (84) *1. detsember – [[Dorothy Pitman Hughes]], USA feminist ja publitsist (84) *1. detsember – [[Haralds Sīmanis]], läti laulja (71) *[[2. detsember]] – [[Tiit-Rein Viitso]], eesti keeleteadlane (84) *2. detsember – [[Mihhail Mosin]], mordva keeleteadlane (82) *2. detsember – [[Yoshio Kikugawa]], jaapani jalgpallur (78) *[[3. detsember]] – [[Volodõmõr Kožukhar]], ukraina dirigent (81) *3. detsember – [[Jim Kolbe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (80) *3. detsember – [[Svenne Hedlund]], rootsi laulja (77) *3. detsember – [[Aleksei Zaitsev]], Eesti poksija ja poksikohtunik (51) *[[4. detsember]] – [[Magomedali Magomedov]], dargi rahvusest Venemaa poliitik (92) *4. detsember – [[Karl Merkatz]], Austria näitleja (92) *4. detsember – [[Dominique Lapierre]], prantsuse kirjanik (91) *4. detsember – [[Nick Bollettieri]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (91) *4. detsember – [[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *4. detsember – [[Patrick Tambay]], prantsuse võidusõitja (73) *4. detsember – [[Manuel Göttsching]], saksa muusik ja helilooja (70) *[[5. detsember]] – [[Endel Noor]], eesti kasvatusteadlane (87) *5. detsember – [[Kirstie Alley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[6. detsember]] – [[Miha Baloh]], sloveeni näitleja (94) *6. detsember – [[Mills Lane]], USA poksikohtunik (85) *6. detsember – [[Risto Alapuro]], soome sotsioloog (78) *6. detsember – [[Adolfas Šleževičius]], Leedu poliitik (74) *6. detsember – [[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja (74) *[[7. detsember]] – [[Jan Nowicki]], poola näitleja (83) *7. detsember – [[Anu Vabamäe]], eesti näitleja ja kostümeerija (74) *[[8. detsember]] – [[Martha Hildebrandt]], Peruu keeleteadlane ja poliitik (97) *8. detsember – [[Yoshishige Yoshida]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (89) *8. detsember – [[Miodrag Ješić]], serbia jalgpallitreener ja jalgpallur (64) *8. detsember – [[Igor Tšikinjov]], Eesti vehklemistreener (61) *8. detsember – [[Rostam Ghasemi]], Iraani sõjaväelane ja poliitik (58) *[[9. detsember]] – [[Joseph Kittinger]], Ameerika Ühendriikide lennuväeohvitser (94) *9. detsember – [[Ruth Madoc]], briti näitleja (79) *9. detsember – [[Grant Wahl]], Ameerika Ühendriikide spordiajakirjanik (49) *[[10. detsember]] – [[Georgia Holt]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja (96) *10. detsember – [[Beryl Grey]], inglise baleriin (95) *10. detsember – [[Virve Köster]] (Kihnu Virve), eesti rahvalaulik (94) *10. detsember – [[Soňa Valentová]], slovaki näitleja (76) *[[11. detsember]] – [[Angelo Badalamenti]], Ameerika Ühendriikide (filmi)helilooja (85) *11. detsember – [[Paul Silas]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (79) *11. detsember – [[Wolf Erlbruch]], saksa illustraator ja lastekirjanik (74) *11. detsember – [[Walter Bénéteau]], prantsuse jalgrattur (50) *[[12. detsember]] – [[Latinka Perović]], serbia ajaloolane ja poliitik (89) *12. detsember – [[Hermann Nuber]], saksa jalgpallur (87) *12. detsember – [[Heiti Annus]], eesti treener (82) *12. detsember – [[Stuart Margolin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *12. detsember – [[Mirosław Hermaszewski]], poola lendur ja kosmonaut (81) *12. detsember – [[Iván Faragó]], ungari maletaja (76) *12. detsember – [[Jim Carr]], Kanada poliitik (71) *12. detsember – [[Raid Liiver]], eesti muusik (66) *[[13. detsember]] – [[Stephen Boss]], Ameerika Ühendriikide tantsija (40) *[[14. detsember]] – [[Frank J. Shakespeare]], USA diplomaat (97) *14. detsember – [[Haydée Padilla]], Argentina näitleja (86) *14. detsember – [[Ivo Manfred Rebane]], Eesti riigiametnik ja heraldik (83) *[[15. detsember]] – [[Juozas Jermalavičius]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (82) *15. detsember – [[Juta Saarevet]], Eesti ametnik (44) *[[16. detsember]] – [[Antonín Bajaja]], tšehhi kirjanik (80) *16. detsember – [[Siniša Mihajlović]], serbia jalgpallitreener ja jalgpallur (53) *16. detsember – [[Elia Alessandrini]], Šveitsi jalgpallur (25) *[[17. detsember]] – [[Philip Pearlstein]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (98) *17. detsember – [[Dieter Henrich]], saksa filosoof (95) *17. detsember – [[Werner Leich]], saksa teoloog ja luterlik vaimulik (95) *17. detsember – [[Nélida Piñon]], Brasiilia kirjanik (85) *17. detsember – [[Eero Tapio]], soome maadleja (81) *17. detsember – [[Urmas Sisask]], eesti helilooja (62) *[[18. detsember]] – [[Ljudmila Agranovskaja]], vene alpinist ja treener (90) *18. detsember – [[Lando Buzzanca]], itaalia näitleja (87) *18. detsember – [[Mihhail Moissejev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (83) *18. detsember – [[Arne Pagil]], eesti ajakirjanik ja ajalehe väljaandja (82) *18. detsember – [[Daniela Giordano]], itaalia näitleja (76) *18. detsember – [[Terry Hall]], inglise laulja (63) *[[19. detsember]] – [[Stanley Drucker]], USA klarnetist (93) *19. detsember – [[Erwin Josef Ender]], saksa katoliku vaimulik (85) *19. detsember – [[Mircea Dușa]], Rumeenia poliitik (67) *19. detsember – [[Sonya Eddy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (55) *[[20. detsember]] – [[Voldemar Kuristik]], eesti hammasatleet (76) *20. detsember – [[Franco Harris]], USA ameerika jalgpallur (72) *20. detsember – [[Martin Duffy]], inglise klahvpillimängija (55) *[[21. detsember]] – [[György Tumpek]], ungari ujuja (93) *21. detsember – [[Franz Gertsch]], Šveitsi maalikunstnik ja graafik (92) *21. detsember – [[Diane McBain]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *21. detsember – [[Ronnie Hillman]], USA ameerika jalgpallur (31) *[[22. detsember]] – [[Anton Tkáč]], slovaki jalgrattur (71) *22. detsember – [[Ronan Vibert]], inglise näitleja (58) *22. detsember – [[Stephan Bonnar]], Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (45) *22. detsember – [[Volodõmõr Ježov]], Ukraina videomängude väljatöötaja (38) *[[23. detsember]] – [[Erich Kõlar]], eesti dirigent (98) *23. detsember – [[George Cohen]], inglise jalgpallur (83) *23. detsember – [[Txetxu Rojo]], hispaania jalgpallur (75) *23. detsember – [[Philippe Streiff]], prantsuse võidusõitja (67) *23. detsember – [[Maxi Jazz]], briti muusik (65) *23. detsember – [[Massimo Savić]], horvaadi laulja (60) *[[24. detsember]] – [[Vittorio Adorni]], itaalia jalgrattur (85) *24. detsember – [[Kathy Whitworth]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (83) *24. detsember – [[Aleksandr Buzakov]], Venemaa laevaehitaja ja tootmisjuht (66) *24. detsember – [[Franco Frattini]], Itaalia poliitik (65) *24. detsember – [[Pavel Antov]], Venemaa lihatööstur (65) *24. detsember – [[Aleksandr Ponomarenko (humorist)|Aleksandr Ponomarenko]], vene humorist (55) *24. detsember – [[Tunisha Sharma]], India näitleja (20) *[[25. detsember]] – [[Bogusław Litwiniec]], Poola teatrilavastaja ja poliitik (91) *25. detsember – [[Haim Drukman]], Iisraeli rabi ja poliitik (90) *25. detsember – [[Alja Nikulina]], vene näitleja (85) *25. detsember – [[Andrei Prii]], eesti poliitik ja majandusjuht (84) *25. detsember – [[Uldis Krasts]], liivi rahvusest läti ajakirjanik, tõlkija, poeet ja kirjanik (79) *25. detsember – [[Aleksei Maslov]], Venemaa sõjaväelane (69) *25. detsember – [[Fabián O'Neill]], Uruguay jalgpallur (49) *[[26. detsember]] – [[Lars Lönndahl]], rootsi laulja ja näitleja (94) *26. detsember – [[Saulvedis Cimermanis]], läti ajaloolane ja etnograaf (93) *26. detsember – [[Blasco Giurato]], itaalia filmioperaator (81) *26. detsember – [[Françoise Bourdin]], prantsuse kirjanik (70) *26. detsember – [[Emilian Kamiński]], poola näitleja ja teatrilavastaja (70) *26. detsember – [[Victoria Lee]], hiina-korea päritolu Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (18) *[[27. detsember]] – [[Arnie Ferrin]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (97) *27. detsember – [[Imre Szöllősi]], ungari sõudja (81) *27. detsember – [[Andrzej Iwan]], poola jalgpallur (63) *[[28. detsember]] – [[Ivi Tivik]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (86) *[[29. detsember]] – [[Tony Vaccaro]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (100) *29. detsember – [[Arata Isozaki]], jaapani arhitekt (91) *29. detsember – [[Eduard Artemjev]], vene helilooja (85) *29. detsember – [[Ruggero Deodato]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) *29. detsember – [[János Varga]], ungari maadleja (83) *29. detsember – [[Pelé]], Brasiilia jalgpallur (82) *29. detsember – [[Vivienne Westwood]], inglise moekunstnik, ärinaine ja kodanikuaktivist (81) *29. detsember – [[Mikko Saarinen]], soome poksija (76) *29. detsember – [[Mihalj Kertes]], ungari-horvaadi päritolu Jugoslaavia ja Serbia poliitik (75) *29. detsember – [[Edgar Savisaar]], Eesti poliitik (72) *29. detsember – [[Miroslav Číž]], Slovakkia poliitik (68) *29. detsember – [[Abdul-Kerim Edilov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa vabavõitleja (31) *29. detsember – [[Claus Mootse]], eesti koomik Austraalias (28) *[[30. detsember]] – [[Janez Zemljarič]], Sloveenia jurist ja poliitik (94) *30. detsember – [[Barbara Walters]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja meediategelane (93) *30. detsember – [[Vladimir Barkaja]], gruusia ja Nõukogude Liidu jalgpallur (85) *30. detsember – [[Brian Glencross]], Austraalia maahokimängija ja -treener (81) *[[31. detsember]] – [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)|Jüri Jegorov]], eesti õigusajaloolane (100) *31. detsember – [[Feodor Feodorov]], Eesti ajakirjanik (96) *31. detsember – [[Benedictus XVI]], Rooma paavst 2005–2013 (95) *31. detsember – [[Salvador Sánchez-Terán]], Hispaania insener ja poliitik (88) *31. detsember – [[Pietro Spada]], itaalia pianist ja muusikateadlane (87) *31. detsember – [[Anita Pointer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) *31. detsember – [[Jeremiah Green]], Ameerika Ühendriikide trummar (45) [[Kategooria:2022]] qo9xp66uwqr0u6exnwnlxvo8wpshdy3 0 628493 7206025 7044459 2026-08-01T15:31:09Z Kuriuss 38125 7206025 wikitext text/x-wiki '''[[Lennundus]] avaldab [[keskkonnamõju]]''', tekitades [[kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaase]], [[Saastamine|reostust]] ja [[Mürareostus|müra]]. [[Fossiilkütus|Fossiilkütuste]] põletamine aitab kaasa [[Globaalne soojenemine|globaalsele soojenemisele]]. Kuigi lennundus on muutunud efektiivsemaks, on lennuliikluse pideva kasvu tõttu heitkogused tõusnud. == Kliimamuutus == === Heitgaasid === [[Lennukimootor|Lennukimootorites]] kütuse [[Põlemine|põlemisprotsessis]] eralduvate keemiliste osade hulka kuuluvad [[Süsihappegaas|süsinikdioksiid]] (CO₂), [[vesi]] (H₂O), [[Lämmastiksaaste|lämmastikoksiidid]] (NO_x) ja [[Väävli oksiidid|vääveloksiidid]] (SO_x) koos väikese koguse tahmaga, [[süsivesinikud]] (HC) ja [[Vingugaas|süsinikmonooksiidi]] (CO). Need emissioonid interakteeruvad [[Atmosfäär|taustatmosfääriga]], mille tulemuseks on kliimamõjud. Õhusõidukid tekitavad kondensatsioonijälgi, mis võimendavad [[Kiudpilved|kiudpilvede]] teket, viies globaalse soojenemiseni.<ref name=":0">ICAO Secretariat, “Introduction to the ICAO Basket of Measures to Mitigate Climate Change,” [Online]. Available: https://www.icao.int/environmental-protection/Documents/EnvironmentalReports/2019/ENVReport2019_pg111-115.pdf{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Accessed Mar. 24, 2022)</ref> === Heitkogused === Enne [[koroonapandeemia]] tõttu tekkinud kriisi põhjustas lennundus umbes 2,4% ülemaailmsest aastasest süsinikuheitest.<ref>R. K. Pachauri, L. Meyer and et al., “Climate Change 2014: Synthesis Report, Contribution of Working Groups I, II and III to the Fifth Assessment Report of the IPCC,” in ''Intergovernmental Panel on Climate Change'' Geneva, Switzerland, 2014, https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/05/SYR_AR5_FINAL_full_wcover.pdf (Accessed Mar. 24, 2022)</ref> 2019. aastal tekitas ülemaailmne lennundus 920 miljonit tonni (Mt) süsihappegaasi. Sellest 85% moodustas kommertslennundus. Aastatel 2013–2019 kasvasid reisijateveoga seotud (<chem>CO2</chem>) heitkogused 33%.<ref name=":1">B. Graver, “CO2 emissions from commercial aviation: 2013, 2018, and 2019,” pp. 36, 2013.</ref> [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]] (ICAO) eeldab, et aastaks 2050 võivad rahvusvahelise lennunduse heitkogused 2015. aastaga võrreldes kolmekordistuda.<ref>“Trends in Emissions that affect Climate Change.” ICAO. https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/ClimateChange_Trends.aspx (Accessed Mar. 24, 2022)</ref> === Reisijate vedu === 2019. aastal lendas rahvusvaheliselt 4.5 miljardit reisijat.<ref>“ARC_2019_Air Transport Statistics.pdf.” [Online]. Available: https://web.archive.org/web/20230406082623/https://www.icao.int/annual-report-2019/Documents/ARC_2019_Air%20Transport%20Statistics.pdf (Accessed Apr. 06, 2022)</ref> Aastatel 2013–2019 kasvas väljuvate lendude arv 22%.<ref name=":1" /> [[Boeing]] prognoosib, et ajavahemikus 2021-2040 kasvab lennundus keskmiselt 4%.<ref>“Boeing: Commercial Market Outlook.” Boeing. https://www.boeing.com/commercial/market/commercial-market-outlook/ (Accessed Apr. 04, 2022).</ref> == Müra == Lennunduse tagajärjel tekkiv müra on häiriv [[lennujaam]]a läheduses asuvatele kogukondadele. Lennukimüra mõjutab une kvaliteeti, laste kognitiivseid võimeid ja õppimist.<ref>M. Basner et al., “Aviation Noise Impacts: State of the Science,” in ''Noise Health'', vol. 19, no. 87, pp. 41–50, 2017, doi: 10.4103/nah.NAH_104_16.</ref> ICAO on kehtestanud mürastandardid 16. lisa I köites. Nendega kooskõlas on [[Euroopa Lennundusohutusamet|EASA]] loonud müratasemete andmebaasi, mis on osa [[Õhusõiduk|õhusõidukite]] sertifitseerimisprotsessist.<ref>“EASA Certification Noise Levels,” EASA. https://www.easa.europa.eu/domains/environment/easa-certification-noise-levels (Accessed Mar. 23, 2022).</ref> == Leevendus == ICAO on väljatöötanud rahvusvahelise lennunduse keskkonnamõjude käsitlemiseks erinevaid lahendusi: õhusõidukite tehnoloogilised täiustused, operatiivtäiustused, säästlikud lennukütused ja turupõhised meetmed.<ref name=":0" /> ICAO on seadnud kliimamuutusega toimetulekuks kaks eesmärki: 2050. aastani iga-aastane 2% kütusesäästlikkuse parandamine ja süsinikuneutraalne kasv alates 2020. aastast.<ref>“Climate Change.” ICAO. https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/climate-change.aspx (Accessed Mar. 23, 2022).</ref> [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] saavad [[lennufirma]]d kaubelda saastekvootidega. Süsteem on seni{{millal}} aidanud vähendada lennundussektori süsiniku jalajälge enam kui 17 miljoni tonni võrra aastas.<ref>Climate Action. “Reducing emissions from aviation.” European Commission. https://ec.europa.eu/clima/eu-action/transport-emissions/reducing-emissions-aviation_en (Accessed Mar. 24, 2022).</ref> == Viited == [[Kategooria:Lennundus]] [[Kategooria:Keskkond]] jcowjiyi0fdoip9vu3802fcusn1sehi 0 628730 7206223 6091631 2026-08-01T22:54:07Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206223 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Ivan Provorov from Capitals vs. Flyers at Capital One Arena, May 4, 2020 (All-Pro Reels Photography) (49623957056) (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|jäähoki}} }} [[File:Sharks vs Flyers (31888487472) (cropped).jpg|thumb|Provorov (2016)]] '''Ivan Vladimirovitš Provorov''' ([[vene keel]]es Иван Владимирович Проворов; sündinud [[13. jaanuar]]il [[1997]] [[Jaroslavl]]is) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Philadelphia Flyers]]. Ta on klubi meeskonna asekapten. 2011. aastal kolis Provorov USA-sse [[Pennsylvania]] osariiki. Hooajal 2013–14 mängis ta [[United States Hockey League]]'i klubis Cedar Rapids RoughRiders ja 2014–2016 [[Western Hockey League]]'i (WHL) klubis [[Brandon Wheat Kings]], kellega tuli 2016. aastal WHL-i meistriks. Hooajal 2015–16 pälvis Provorov lisaks WHL-i hooaja parimale kaitsemängijale antava [[Bill Hunter Memorial Trophy]]. 2015. aastal valis Philadelphia Flyers ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is seitsmenda valikuna. Alates hooajast [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]] on ta kuulunud Flyersis põhikoosseisu. NHL-is debüteeris ta 14. oktoobril 2016 hooaja esimeses mängus [[Los Angeles Kings]]i vastu. Algselt mängis Provorov ühes kaitsepaaris koos veterankaitsja [[Mark Streit]]iga. Esimese värava lõi Provorov NHL-is sama aasta 23. novembril mängus [[Tampa Bay Lightning]]i vastu. Debüüthooajal sai ta NHL-is kirja kuus väravat ja 24 väravasöötu. Hooaja lõpus valiti ta alles kolmanda uustulnukana Flyersi hooaja parimaks kaitsjaks. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]] põhiturniiril lõi ta 17 väravat, millega oli [[Calgary Flames]]i mängija [[Dougie Hamilton]]i ja [[Tampa Bay Lightning]]i mängija [[Victor Hedman]]i kõrval sel hooajal enim värava löönud kaitsemängija.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/242584/ivan-provorov (vaadatud 25.4.2022)</ref> Flyersi hooaja parimaks kaitsjamängijaks on Provorov valitud veel ka hooaegadel 2019–20 ja 2020–21. 2019. aasta septembris pikendas ta Flyersiga lepingut kuue aasta võrra.<ref>[https://www.nhl.com/flyers/news/flyers-sign-ivan-provorov-to-six-year-contract/c-309103344 "Flyers sign Ivan Provorov to six-year contract"]. nhl.com. 26.9.2019. Vaadatud 25.4.2022</ref> Alates 2016. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta jaanuarini osales Provorov NHL-is 403 mängus järjest. Flyersi mängijatest on temast enam mängudes järjest osalenud ainult [[Rod Brind'Amour]].<ref>[https://www.inquirer.com/flyers/flyers-giroux-provorov-covid-york-yandle-20220104.html "Flyers' Claude Giroux and Ivan Provorov placed in COVID-19 protocols; Cam York elevated from taxi squad"]. The Philadelphia Inquirer. 4.1.2022. Vaadatud 25.4.2022</ref> Aastatel 2015 ja 2016 võitis Provorov Venemaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/ivan-provorov-8478500 Ivan Provorov NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170336 Ivan Provorov hockeydb.com lehel] {{Philadelphia Flyersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Provorov, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]] [[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] sufcuy3nfqpst6e5p52waq6ubfu8500 7206233 7206223 2026-08-01T23:14:30Z Raamaturott 56450 7206233 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Ivan Provorov from Capitals vs. Flyers at Capital One Arena, May 4, 2020 (All-Pro Reels Photography) (49623957056) (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|jäähoki}} }} '''Ivan Vladimirovitš Provorov''' ([[vene keel]]es Иван Владимирович Проворов; sündinud [[13. jaanuar]]il [[1997]] [[Jaroslavl]]is) on [[Venemaa]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Columbus Blue Jackets]]. 2011. aastal kolis Provorov USA-sse [[Pennsylvania]] osariiki. Hooajal 2013–14 mängis ta [[United States Hockey League]]'i klubis Cedar Rapids RoughRiders ja 2014–2016 [[Western Hockey League]]'i (WHL) klubis [[Brandon Wheat Kings]], kellega tuli 2016. aastal WHL-i meistriks. Hooajal 2015–16 pälvis Provorov lisaks WHL-i hooaja parimale kaitsemängijale antava [[Bill Hunter Memorial Trophy]]. 2015. aastal valis [[Philadelphia Flyers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is seitsmenda valikuna. Alates hooajast [[NHL-i hooaeg 2016–2017|2016–17]] on ta kuulunud Flyersis põhikoosseisu. NHL-is debüteeris ta 14. oktoobril 2016 hooaja esimeses mängus [[Los Angeles Kings]]i vastu. Algselt mängis Provorov ühes kaitsepaaris koos veterankaitsja [[Mark Streit]]iga. Esimese värava lõi Provorov NHL-is sama aasta 23. novembril mängus [[Tampa Bay Lightning]]i vastu. Debüüthooajal sai ta NHL-is kirja kuus väravat ja 24 väravasöötu. Hooaja lõpus valiti ta alles kolmanda uustulnukana Flyersi hooaja parimaks kaitsjaks. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2017–2018|2017–18]] põhiturniiril lõi ta 17 väravat, millega oli [[Calgary Flames]]i mängija [[Dougie Hamilton]]i ja [[Tampa Bay Lightning]]i mängija [[Victor Hedman]]i kõrval sel hooajal enim värava löönud kaitsemängija.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/242584/ivan-provorov (vaadatud 25.4.2022)</ref> Flyersi hooaja parimaks kaitsjamängijaks on Provorov valitud veel ka hooaegadel 2019–20 ja 2020–21. 2019. aasta septembris pikendas ta Flyersiga lepingut kuue aasta võrra.<ref>[https://www.nhl.com/flyers/news/flyers-sign-ivan-provorov-to-six-year-contract/c-309103344 "Flyers sign Ivan Provorov to six-year contract"]. nhl.com. 26.9.2019. Vaadatud 25.4.2022</ref> Alates 2016. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta jaanuarini osales Provorov NHL-is 403 mängus järjest. Flyersi mängijatest on temast enam mängudes järjest osalenud ainult [[Rod Brind'Amour]].<ref>[https://www.inquirer.com/flyers/flyers-giroux-provorov-covid-york-yandle-20220104.html "Flyers' Claude Giroux and Ivan Provorov placed in COVID-19 protocols; Cam York elevated from taxi squad"]. The Philadelphia Inquirer. 4.1.2022. Vaadatud 25.4.2022</ref> 2023. aasta juunis kaubeldi ta Flyersist suurema tehingu raames [[Columbus Blue Jackets]]i.<ref>{{cite news |title=Flyers participate in three-team trade with Columbus and Los Angeles |url=https://www.nhl.com/flyers/news/flyers-participate-in-three-team-trade-with-columbus-and-los-angeles-344759244 |publisher=National Hockey League |agency=Philadelphia Flyers |date=6 June 2023 |access-date=6 June 2023}}</ref> Aastatel 2015 ja 2016 võitis Provorov Venemaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Venemaa jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/ivan-provorov-8478500 Ivan Provorov NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170336 Ivan Provorov hockeydb.com lehel] {{Columbus Blue Jacketsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Provorov, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa jäähokimängijad]] [[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] lz10kuxdkv5hwtu5d5vo5j0qzej5qwb 0 629053 7206315 6942565 2026-08-02T06:46:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206315 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Aquaphor International OÜ (OÜ Aquaphor International; OÜ Westaqua-Invest) | logo = Aquaphor_logo.png | asutamisaeg = 2006 | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]], [[Äriregister|äriregistri]] järgi [[Sillamäe]]l | valdkonnad = vee filtreerimine | tooted = veefiltrid | piirkond = Bulgaaria, Elevandiluurannik, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Iisrael, Itaalia, Läti, Leedu, Moldova, Maroko, Norra, Poola, Rumeenia, Serbia, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Holland, Türgi, Ukraina, USA (Ameerika Ühendriigid), Vietnam | käive = 83 miljonit eurot (2021) | töötajaid = 630 (2022) | võtmeisikud = Joseph Shmidt (CEO) | võrguleht = [https://www.aquaphor.com www.aquaphor.com] }} [[Fail:Aquaphor Factory Narva.jpg|pisi|Narva tehas]] '''Aquaphor International OÜ''' on [[Eesti|Eestis]] asuv {{kas|POU (point-of-use) ja POE (point-of-entry)}}{{lisa viide}} [[Veepuhastus|veefiltreerimissüsteemide]] tootja. Kaubanduslikke filtreid kasutatakse [[tööstus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[meditsiin]]is. Teadus- ja arendustegevuse, tootmis- ja turundusüksused asuvad [[Euroopa|Euroopas]], [[Iisrael|Iisraelis]], [[Hiina|Hiinas]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Aquaphor International OÜ asutati 2006. aastal ettevõttena, mille eesmärk on lahendada [[Joogivesi|joogiveeprobleeme]] [[arengumaa]]des. Täielikult varustatud tootmisobjekte on kokku 53 000 m², neist 51 000 m² Eestis<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/526303/veefiltrite-suurtootja-aquaphor-avas-narvas-tehase|pealkiri=Veefiltrite suurtootja Aquaphor avas Narvas tehase|väljaanne=err.ee|aeg=15. detsember 2014|keel=eesti}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://wbj.pl/aquaphor-opens-new-factory/post/135146|pealkiri=Aquaphor opens new factory|väljaanne=Warsaw Business Journal|aeg=19. juuli 2022|keel=inglise}}</ref> ja 2000 m² Iisraelis. Esimene Eesti tehas rajati 2012. aastal [[Sillamäe|Sillamäele]], kus toodetakse väikseid veepuhasteid. Teine tehas ehitati 2014. aastal<ref>{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/12/rahvusvaheline-veefiltrite-suurtootja-avab-narvas-tehase|pealkiri=Suur filtritootja avab Narvas tehase|väljaanne=Äripäev|aeg=12. detsember 2014|keel=eesti}}</ref> [[Narva]], kus toodetakse erinevaid süsteeme koduseks ja profikasutuseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2021/04/22/700-uut-tookohta-ida-virumaa-ootab-hiigelinvesteeringut|pealkiri=700 uut töökohta: Ida-Virumaa ootab hiigelinvesteeringut|väljaanne=Äripäev|aeg=22. aprill 2021}}</ref> Aquaphor Professional (APRO) on Aquaphor International OÜ alambränd, mis projekteerib, toodab ja hooldab tööstuslikeks rakendusteks mõeldud RO-membraanidel põhinevaid veepuhastussüsteeme. AQUAPHOR Professional magestamissüsteem varustab Poola suurimat laevatehast Remontowa Shipyards mageveega kuni 200 laeva projekteerimiseks, ümberehitamiseks ja remondiks iga päev<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://agronews.com.pl/artykul/mimo-powracajacej-suszy-wody-pitnej-w-polsce-nie-zabraknie/|pealkiri=Despite the recurring drought, there will be no shortage of drinking water in Poland|väljaanne=AgroNews|aeg=10. juuni 2021|keel=poola}}</ref>. ==Tooted== Tootevalikusse kuuluvad filterkannud, segistifiltrid, valamualused filtreerimissüsteemid, eelfiltrid, kogu maja puhastid, veepehmendid, RO- ([[pöördosmoos]]i) süsteemid ja UF- ([[ultrafiltratsioon]]i) süsteemid, mis sobivad nii elamutesse kui ka tööstushoonetesse. ==Tootmiskohad Eestis== * [[Sillamäe]] tehas 2012: 7000 m² pindalaga tehase ehituse esimese etapi avamine Sillamäel.<ref>{{Netiviide|url=http://kodulugu.slib.ee/ru/promyshlennost/item/akvafor|pealkiri=Aquaphor is preparing to come to Sillamäe|väljaanne=Sillamae Linna Keskraamatukogu - Kodulugu|aeg=2. veebruar 2012|keel=vene}}</ref> * [[Narva]] tehas 2015: Narvas asuva tehase ehituse I etapi avamine pindalaga 16 500 m².<ref>{{Netiviide|url=https://biznes.interia.pl/firma/news-aquaphor-otworzyl-najwiekszy-i-najnowoczesniejszy-zaklad-w-n,nId,3969381|pealkiri=Aquaphor has opened the largest and most modern plant in our part of Europe|väljaanne=Interia|aeg=17. detsember 2014|keel=poola}}</ref> * Sillamäe tehas 2019: Sillamäe tehase ehituse teise etapi avamine pindalaga 16 310 m².<ref>{{Netiviide|url=https://www.pap.pl/mediaroom/1377044%2Caquaphor-otwiera-nowa-fabryke.html|pealkiri=AQUAPHOR opens a new factory|väljaanne=Pap.pl|aeg=19. juuli 2022|keel=poola}}</ref> * Narva tehas 2022: Narvas 11 000 m² suuruse tehase ehituse teise etapi avamine. Uus liin pakub membraaniveepuhastus- ja magestamissüsteemide seeriatootmist, mis on ette nähtud tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis või avalikus teenistuses.<ref>{{Netiviide|url=https://wbj.pl/aquaphor-opens-new-factory/post/135146|pealkiri=AQUAPHOR opens new factory|väljaanne=Warsaw Business Journal|aeg=19. juuli 2022|keel=inglise}}</ref> * Jätkuvad investeeringud 2025: [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], Aquaphor International OÜ, [[Narva linnavalitsus|Narva Linnavalitsus]], [[Narva-Jõesuu]] Linnavalitsus<ref>{{Netiviide|url=http://narva-joesuu.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/HXa53766CuGO/content/aquaphor-international-suurtehase-uhiste-kavatsuste-protokolli-allkirjastamine?redirect=http%3A%2F%2Fnarva-joesuu.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_HXa53766CuGO%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1|pealkiri=Aquaphor International suurtehase Ühiste Kavatsuste Protokolli allkirjastamine|väljaanne=Narva-Jõesuu linnavalitsus|aeg=20. aprill 2021|vaadatud=2022-11-29|arhiivimisaeg=2022-11-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221129144052/http://narva-joesuu.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/HXa53766CuGO/content/aquaphor-international-suurtehase-uhiste-kavatsuste-protokolli-allkirjastamine?redirect=http%3A%2F%2Fnarva-joesuu.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_HXa53766CuGO%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1|url-olek=ei tööta}}</ref> ja Sihtasutus [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] Tööstusalade Arendamine allkirjastasid kavatsuste protokolli suure täisrobotiseeritud veepuhastussüsteemi ehitamise kohta. 2025. aastaks Narva tootmistehas. Mõju piirkonnale võrdub 200 miljoni euro suuruse investeeringuga, millega rajatakse piirkonda 110 000 m² tehas ja ligi 700 uut töökohta<ref>{{Netiviide|url=https://www.mkm.ee/en/news/high-tech-production-plant-established-narva|pealkiri=High-tech production plant established in Narva|väljaanne=Ministry of Economic Affairs and Communications of Estonia|aeg=23. aprill 2021|keel=inglise}}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://news.err.ee/1608188299/200-million-water-purification-filter-plant-to-be-built-in-narva Narva tuleb 200 miljonit maksev veepuhastusseadmete tehas"] ERR News, 23. aprill 2021 * [https://www.postimees.ee/6144158/galerii-president-kaljulaid-kulastas-veefiltrite-tootja-aquaphori-tehast President Kaljulaid külastas veefiltrite tootja Aquaphori tehast"] Postimees, 29. august 2018 * [https://pohjarannik.postimees.ee/6595094/aquaphor-avas-narvas-veefiltrite-tehase Aquaphori president Joseph L. Schmidt korraldas president Toomas Hendrik Ilvesele ja tema saatjaskonnale Narva uues tehases ekskursiooni."] Postimees, 16. detsember 2014 [[Kategooria:Kaubamärgid]] [[Kategooria:Ettevõtted]] [[Kategooria:Sillamäe]] [[Kategooria:Narva]] qdy4d4pki4jee5lr6epe2vh8gdcc4wg 0 632342 7206427 7143120 2026-08-02T11:05:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206427 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast sõjaväelane | pilt = Azatbek Omurbekov.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Azatbek Omurbekov | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 17. september 1983 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[polkovnik]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[pealetung Kiievile]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Pilt:RIAN archive 470774 Gold Star medal (cropped).jpg|25px]] [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa kangelane]] | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Azatbek Asanbekovitš Omurbekov''' ([[vene keel]]es ''Азатбек Асанбекович Омурбеков'', [[kirgiisi keel]]es ''Азатбек Асанбекович Өмүрбеков'', sündinud 17. september 1983) on [[kirgiisid|kirgiisi]] rahvusest Venemaa ohvitser, keda süüdistatakse juhtivalt osalemises 2022. aastal Ukrainas [[Butša]]s toimunud massimõrvas. == Elulugu == Sündis 1983. aastal Kõrgõzstanis Žanak Koš-Dobo külas Aksõiski rajoonis Džalal-Abadski oblastis.{{lisa viide}} Tema isa, KGB polkovnik [[Asan Omurbekov]], teenis kogu elu sõjaväes, sealhulgas valvas peaaegu 10 aastat Kõrgõzstani piiri. Tema vend [[Askarbek Omurbekov]] on Venemaa FSB alampolkovnik. 2022. aastal Ukraina sõjas juhtis Venemaa [[64. üksik motolaskurbrigaad|64. motoriseeritud laskurbrigaadi]] luurepataljoni, mis okupeeris Kiievi eeslinna Butša. Seal toime pandud massimõrvade eest andis lääne ajakirjandus talle nime "Butša timukas".<ref>https://www.gov.uk/government/news/new-sanctions-targeting-putins-war-leaders</ref> 18. aprillil andis Vladimir Putin 64. motoriseeritud laskurbrigaadile kaardiväebrigaadi aunimetuse.<ref>[https://news.liga.net/all/news/komandira-rossiyskoy-brigady-kotoraya-ubivala-v-buche-povysili-v-zvanii Командира российской бригады, которая убивала в Буче, повысили в звании]</ref> 22. aprillil kiitis Venemaa kaitseministeerium "Azatbek Omurbekovi kangelaslikku tegevust Venemaa relvajõudude erioperatsiooni ajal Ukraina denatsifitseerimiseks."<ref>{{Netiviide |url=https://regnum.ru/news/polit/3572205.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-06-28 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628143052/https://regnum.ru/news/polit/3572205.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Talle anti polkovniku auaste.<ref>https://nv.ua/world/geopolitics/komandir-rossiyskoy-brigady-sovershavshey-zverstva-v-buche-povyshen-v-zvanii-poslednie-novosti-50236346.html</ref> 21. aprillil 2022 kehtestas Ühendkuningriik talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://www.reuters.com/world/uk/uk-sets-out-26-new-sanctions-against-russia-2022-04-21/</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Omurbekov, Azatbek}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 03m7ydq35gjaemenpzcq8ep0epav5zs 0 636990 7206440 7151233 2026-08-02T11:35:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206440 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{PEALKIRI:Bahreini ''grand prix''}} {{Infokast F1 võidusõit | nimi = Bahreini ''grand prix'' | lipp = Flag of Bahrain.svg | ringrada = [[Bahreini rahvusvaheline ringrada]]<br>(2004–2010, 2012–tänapäev) | pilt = Bahrain International Circuit--Grand Prix Layout.svg | pildi_suurus = | ringe = 57 | ringi_pikkus_km = 5,412 | ringi_pikkus_mi = 3,363 | võistluse_pikkus_km = 308,238 | võistluse_pikkus_mi = 191,530 | toimumiskorrad = 19 | esimene = 2004 | viimane = | enim_võite_sõitja = {{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] (5) | enim_võite_konstruktor = {{riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] (7) <!-- Viimase võistluse andmed --> | viimane_aasta = [[2023. aasta Vormel 1 hooaeg|2023]] | parim_stardikoht_sõitja = {{riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | parim_stardikoht_võistkond = [[Red Bull Racing]]-[[Honda F1|Honda RBPT]] | parim_stardikoht_aeg = 1:29,708 | võitja = {{riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | võitja_võistkond = [[Red Bull Racing]]-[[Honda F1|Honda RBPT]] | võitja_aeg = 1:33:56,736 | teine = {{riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | teine_võistkond = [[Red Bull Racing]]-[[Honda F1|Honda RBPT]] | teine_aeg = +11,987 | kolmas = {{riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | kolmas_võistkond = [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | kolmas_aeg = +38,637 | kiireim_ring_sõitja = {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | kiireim_ring_võistkond = [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | kiireim_ring = 1:33,996 }} '''Bahreini ''grand prix''''' ({{keel-ar|جائزة البحرين الكبرى}}, sponsornimi '''Gulf Air Bahrain Grand Prix''') on [[Vormel 1]] etapp, mis toimub [[Bahrein|Bahreinis]].<ref>{{Cite web|last=Grandprix.com|title=Gulf Air to sponsor Bahrain grand prix|url=http://www.grandprix.com//news/gulf-air-to-sponsor-bahrain-grand-prix.html|access-date=15. september 2022|website=www.grandprix.com|language=en-GB}}</ref> Võistlus toimus esimest korda [[Bahreini rahvusvaheline ringrada|Bahreini rahvusvaheline ringrajal]] 4. aprillil 2004. Sellest sai esimene Vormel 1 ''grand prix'', mis toimub [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ning see sai kõige paremini organiseeritud ''grand prix''{{'}} tiitli [[FIA|rahvusvahelise autospordiliidu]] poolt.<ref name="BNA501343">{{cite web|url=http://www.bna.bh/portal/en/news/501343|title=Formula One Comes Back|author=Huda Al Shamlan|publisher=Bahrain News Agency|date=29. märts 2012|access-date=15. september 2022|archive-date=2018-04-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20180408210338/http://www.bna.bh/portal/en/news/501343|url-status=dead}}</ref> ''Grand prix'' oli algselt kalendris hooaja kolmanda etapina kui {{F1|2006}}. aasta hooajal vahetas Bahrein kohad traditsiooniliselt hooaega alustava [[Austraalia grand prix|Austraalia ''grand prix'']]'ga, et vältida konflikte Austraalias toimuva [[2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mängudega]]. {{F1|2010}}. aastal korraldas Bahrein Vormel 1 teemantjuubeli auks hooaja avaetapi täispikal 6,299 km pikal "kestvussõitude trassil". {{F1|2021}}. aastal oli Bahreini ''grand prix'' taas hooaja avaetapp, sest [[2021. aasta Austraalia grand prix|2021. aasta Austraalia ''grand prix'']] jäi ära [[koroonapandeemia]] tagajärjel. 2011. aasta ''grand prix'', mis pidi toimuma 13. märtsil, jäeti ära [[2011. aasta Bahreini rahutused|Bahreinis toimunud rahutuste]] tõttu,<ref name="Bahrain Grand Prix called off due to protests">{{cite web|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/motorsport/formula_one/9402871.stm|title=Bahrain Grand Prix called off due to protests|publisher=BBC|date=21. veebruar 2011|access-date=16. september 2022}}</ref> kui [[Damon Hill]], [[Mark Webber]] ja mitmed teised sõitjad protestisid etapi toimumise vastu.<ref name="rnz protest">{{cite web|url=https://www.rnz.co.nz/news/sport/76934/bahrain-grand-prix-reinstated-despite-protests|title=Bahrain Grand Prix reinstated despite protests|publisher=RNZ|date=4. juuni 2011|access-date=16. september 2022}}</ref> Inimõigusaktivistid kutsusid üles ka [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012. aasta etappi]] ära jätma Bahreini valitsuse poolt korraldatud inimõiguste rikkumiste eest.<ref name="Guardianjan/30/bahrain-grand-prix">{{cite web|author1=Lubbock, John|author2=Rajab, Nabeel|date=30. jaanuar 2012|title=Bahrain has failed to grasp reform – so why is the Grand Prix going ahead?|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2012/jan/30/bahrain-grand-prix|access-date=16. september 2022|work=The Guardian}}</ref> Võistkonnad tundsid muret oma turvalisuse pärast,<ref name="Guardian2012/apr/09/formula-one-bahrain-grand-prix">{{cite web|author1=Weaver, Paul|author2=Black, Ian|date=9. aprill 2012|title=Formula One 2012. F1 teams want FIA to postpone Bahrain Grand Prix|url=https://www.theguardian.com/sport/2012/apr/09/formula-one-bahrain-grand-prix|access-date=16. september 2022|work=The Guardian}}</ref> aga võistlus peeti sellegipoolest plaanipäraselt 22. aprillil 2012. 2014. aastal, etapi kümnendaks aastapäevaks, peeti võistlus õhtupimeduses tehisvalgusega.<ref>{{cite web|last=Benson|first=Andrew|url=https://www.bbc.co.uk/sport/0/formula1/25155294|title=Bahrain F1 Grand Prix to become night race in 2014|publisher=BBC Sport|date=29. november 2013|access-date=16. september 2022}}</ref> Sellest sai Vormel 1 ajaloos teine öine võistlus pärast [[Singapuri grand prix|Singapuri ''grand prix'']]'d 2008. aastal. Esimese pimedas peetud etapi võitis [[Lewis Hamilton]]. Alates sellest on kõik Bahreini ''grand prix''{{'}}d toimunud õhtupimeduses. == Ajalugu == [[Fail:Bahrain International Circuit back straight.jpg|thumb|Bahreini rahvusvaheline ringrada 2010. aastal]] [[Bahreini rahvusvaheline ringrada|Bahreini rahvusvahelise ringraja]] ehitamine Sakhiris algas 2002. aastal. Bahreini suurteks konkurentideks Vormel 1 ''grand prix''{{'}} korraldamises regioonis olid [[Egiptus]], [[Liibanon]] ja [[Araabia Ühendemiraadid]]. Bahreini ''grand prix''{{'}}d on korraldatud igal aastal alates {{F1|2004}}. aasta hooajas, välja arvatud {{F1|2011}}. aastal, kui toimusid [[2011. aasta Bahreini rahutused|rahutused]]. [[2004. aasta Bahreini grand prix|Esimese]] Bahreini ''grand prix''{{'}} võitis [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] piloot [[Michael Schumacher]]. Järgmisel kahel aastal, [[2005. aasta Bahreini grand prix|2005]]. ja [[2006. aasta Bahreini grand prix|2006]]. aastal, võitis [[Fernando Alonso]] [[Renault Vormel 1-s|Renault]]'ga ning [[Felipe Massa]] võitis [[2007. aasta Bahreini grand prix|2007]]. ja [[2008. aasta Bahreini grand prix|2008]]. aastal Ferrariga. [[Jenson Button]] võitis [[2009. aasta Bahreini grand prix|2009. aasta Bahreini ''grand prix'']]' [[Brawn GP]] roolis ning Fernando Alonso võitis etapi kolmandat korda [[2010. aasta Bahreini grand prix|2010]]. aastal Ferrariga. Pärast [[2011. aasta Bahreini grand prix|2011. aasta Bahreini ''grand prix'']]' ärajäämist, võitis [[Sebastian Vettel]] [[Red Bull Racing|Red Bulliga]] [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012]]. ja [[2013. aasta Bahreini grand prix|2013]]. ''Grand prix''{{'}}d. Järgneval kahel aastal, [[2014. aasta Bahreini grand prix|2014]] ja [[2015. aasta Bahreini grand prix|2015]], oli võidukas [[Lewis Hamilton]] [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedese]] roolis. Hamiltoni võistkonnakaaslane [[Nico Rosberg]] võitis [[2016. aasta Bahreini grand prix|2016]]. aastal ja Sebastian Vettel võitis etapi veel kaks korda Ferrari roolis [[2017. aasta Bahreini grand prix|2017]]. ja [[2018. aasta Bahreini grand prix|2018]]. aastal. Lewis Hamilton võitis etapi peale Vettelit järgneval kolmel aastal järjest ([[2019. aasta Bahreini grand prix|2019]], [[2020. aasta Bahreini grand prix|2020]] ja [[2021. aasta Bahreini grand prix|2021]]), saades sellega enim Bahreini ''grand prix''{{'}}sid võitnud sõitjaks. Viimase sõidu [[2022. aasta Bahreini grand prix|2022]]. aastal võitis [[Charles Leclerc]], saavutades rekordilise seitsmenda võidu Ferrarile.<ref name=":0" /><ref name="CF1Bahrain" /> [[Fail:Bahrain International Circuit--Endurance Circuit.svg|thumb|Kestvussõitude variant, mida kasutati 2010. aastal]] 2010. aasta ''grand prix''{{'}}l kasutati teistsugust raja konfiguratsiooni, kui tavaliselt. Kasutati niinimetatud kestvussõitude trassi tavapärase "''grand prix''{{'}} trassi" asemel, mis suurendas ringi pikkust 6,299 kilomeetrini.<ref name="2010 layout">{{cite news|last=Noble|first=Jonathan|title=Bahrain unveils new layout for F1 race|publisher=Haymarket Publications|work=autosport.com|url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/81055|date=25. jaanuar 2010|access-date=16. september 2022}}</ref> Järgmisel korral naasti vana konfiguratsiooni juurde.<ref>{{cite web|url=http://en.espnf1.com/f1/motorsport/story/25978.html|title=Sakhir reverts to old layout for 2011 Bahrain Grand Prix|publisher=En.espnf1.com|date=16. august 2010|access-date=16. september 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20131220061215/http://en.espnf1.com/f1/motorsport/story/25978.html|archive-date=20. detsember 2013|url-status=dead}}</ref> 2022. aasta veebruaris kinnitati, et etapi korraldamise lepingut on pikendatud 2036. aasta Vormel 1 hooajani.<ref>{{Cite web|date=11. veebruar 2022|title=Bahrain Grand Prix to remain in F1 until 2036|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/33265777/bahrain-grand-prix-signs-new-deal-remain-f1-2036|access-date=16. september 2022|website=ESPN.com|language=en}}</ref> == Karakteristika == Raja üheks omapäraks on selle suured turvaalad, mida on palju kritiseeritud, sest need ei karista sõitjad, kes rajalt välja sõidavad. Seevastu ei too rajalt välja sõitnud autod lisaliiva rajale. Seda ringrada peetakse üheks maailma turvalisemaks ringrajaks.<ref name="Pictures">{{cite news|year=2011|title=Bahrain Grand Prix: in pictures|work=The Daily Telegraph|url=https://www.telegraph.co.uk/sport/motorsport/formulaone/f1-picture-galleries/8338547/Bahrain-Grand-Prix-in-pictures.html|access-date=16. september 2022}}</ref> Kuigi alkohoolsed joogid on Bahreinis seaduslikud, pritsivad sõitjad poodiumil traditsioonilise [[šampanja]] asemel alkoholivaba roosiveepõhist jooki Waard.<ref name="Pictures" /> == Poleemikad == === 2011. aasta ''grand prix''{{'}} ärajäämine === {{vaata|2011. aasta Bahreini grand prix}} 21. veebruaril 2011 tuli teade, et 13. märtsil toimuv [[2011. aasta Bahreini grand prix|Bahreini ''grand prix'']] jääb ära [[2011. aasta Bahreini rahutused|protestide]] tõttu.<ref>{{cite news|last=Baldwin|first=Alan|date=3. juuni 2011|title=Motor racing-Bahrain GP to go ahead this year – circuit chairman|work=Reuters|url=http://reuters.com/article/motor-racing-bahrain-circuit-idUSLDE75219L20110603|access-date=16. september 2022}}</ref> 3. juunil teatas FIA, et etapi uueks kuupäevaks on 30. oktoober. Endine maailmameister [[Damon Hill]] kutsus üles Vormel 1-te etappi ära jätma, et sõitjaid ei saaks hiljem süüdistada korra tagamiseks vägivalla kasutamise toetamises.<ref name="Cary">{{cite news|author=Cary, Tom|date=2. juuni 2011|title=Damon Hill calls on Bernie Ecclestone and Formula One to abandon Bahrain grand prix|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/sport/2011/jun/03/damon-hill-bahrain-grand-prix|access-date=16. september 2022}}</ref> BBCle antud intervjuus ütles [[Bernie Ecclestone]]: "Loodetavasti saabub sinna rahu ja vaikus ning me saame sinna tulevikus naasta, kuid praeguse seisuga etapp ei toimu. Kalendrit ei saa ringi teha osalejate nõusolekuta – need on faktid."<ref>{{cite web|date=8. juuni 2011|title=Bahrain GP cannot go ahead – Bernie Ecclestone|url=http://en.espnf1.com/bahrain/motorsport/story/50918.html|access-date=16. september 2022|publisher=espnf1.com}}</ref> Nädal peale etapi edasi lükkamist teatas Vormel 1 ''grand prix''{{'}} ärajäämisest.<ref name="rnz protest" /> === 2012. aasta poleemika === {{vaata|2012. aasta Bahreini grand prix}} Inimõigusaktivistid kutsusid üles 22. aprillil toimuvat [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012. aasta Bahreini ''grand prix'']]'d ära jätma, sest Bahreini võim kasutab jätkuvalt liigset jõudu ja piinab arestitud inimesi.<ref name="Guardianjan/30/bahrain-grand-prix" /><ref>{{cite web|date=12. aprill 2012|title=Ecclestone insists on Bahrain GP despite human rights abuses|url=http://english.al-akhbar.com/content/ecclestone-insists-bahrain-gp-despite-human-rights-abuses|access-date=16. september 2022|work=Al-Akhbar English|archive-date=2015-04-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20150427143410/http://english.al-akhbar.com/content/ecclestone-insists-bahrain-gp-despite-human-rights-abuses|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|date=14. aprill 2012|title=Bahrain: Grand Prix Decision Ignores Abuses. F1 Should Consider Rights Implications of Scheduled Race|url=https://www.hrw.org/news/2012/04/14/bahrain-grand-prix-decision-ignores-abuses|access-date=16. september 2022|publisher=Human Rights Watch}}</ref> Sinna hulka käib nii aktivist Salah Abbas Habibi tapmine meeleavaldusel vahetult enne ''grand prix''{{'}}d<ref>{{cite web|last1=Adetunji|first1=Jo|last2=Beaumont|first2=Peter|last3=agencies|date=21. aprill 2012|title=Bahrain protester found dead on eve of grand prix|url=https://www.theguardian.com/world/2012/apr/21/bahrain-protester-dead-grand-prix|access-date=16. september 2022|via=www.theguardian.com}}</ref> kui ka varem toimunud ajakirjanik Ahmed Ismael Hassan al-Samadi, kes kajastas Bahreini ''grand prix''{{'}} vastast protesti, tapmine.<ref>{{cite web|date=2. aprill 2012|title=Journalist Ahmed Ismael Hassan al-Samadi Dies as Bahrain Violence Continues|url=https://www.ibtimes.co.uk/bahrain-new-death-reported-during-protest-activists-322793|work=International Business Times}}</ref> 9. aprillil 2012 edastati [[The Guardian|The Guardianis]] anonüümseks jääda soovivate võistkondade seisukoht olukorrast. Nende soov oli, et Vormel 1 juhtorgan jätaks ära või lükkaks edasi Bahreini ''grand prix''{{'}} toimumise, sest nende hinnangul ei suudeta tagada osalejatele piisav turvalisus ning tõenäoliselt ainukene variant turvaliselt etapp korraldada oleks sõjaväe abiga riik lukku panna.<ref name="Guardian2012/apr/09/formula-one-bahrain-grand-prix" /> 21. aprillil 2012 alustas aktivistide võrgustik [[Anonymous]] operatsiooni opBahrain, ähvardades Vormel 1 juhtkonda suuremahulise [[küberrünne|küberründega]], kui Bahreini ''grand prix'' peaks toimuma. Mõned tunnid hiljem võttis rühmitus maha f1-racers.net veebisaidi, kasutades [[teenusetõkestusrünne|hajutatud teenusetõkestusrünnet]].<ref>{{cite news|last=Protalinski|first=Emil|date=21. aprill 2012|title=Anonymous hacks Formula 1|newspaper=ZDNet|url=https://www.zdnet.com/blog/security/anonymous-hacks-formula-1/11661|access-date=19. september 2022}}</ref> === Jätkuv poleemika === Pärast seda, kui 2011. ja 2012. aasta protestid said suurt meedia tähelepanu, on protestijate tagakiusamine ja vangistamine Bahreinis jätkunud. Paljude vangistatute hulgas on fotograaf Ahmed Humaidan, kes oli üks 30 inimesest, kes vangistati pärast 2012. aasta protesti,<ref>{{cite web|last1=Avenue|first1=Committee to Protect Journalists 330 7th|last2=York|first2=11th Floor New|last3=Ny 10001|title=Freelance Bahraini photographer given 10-year prison term|url=https://cpj.org/2014/03/freelance-bahraini-photographer-given-10-year-pris.php|access-date=19. september 2022|website=cpj.org}}</ref> ja aktivist Najah Ahmed Yousif, kes on vanglas Bahreini''grand prix''{{'}} kritiseerimise eest ning keda on seal füüsiliselt ja seksuaalselt kuritarvitatud.<ref>{{cite web|date=25. juuni 2018|title=Sexually Assaulted Bahraini Female Activist Sentenced to Three Years in Prison over Facebook Comments Criticizing Formula One Race in Bahrain|url=http://birdbh.org/2018/06/breaking-sexually-assaulted-bahraini-female-activist-sentenced-to-three-years-in-prison-over-facebook-comments-criticizing-formula-one-race-in-bahrain/|access-date=19. september 2022|website=birdbh.org}}</ref><ref>{{cite web|last=Yusuf|first=Najah|date=27. märts 2019|title=Every moment I spend in prison in Bahrain stains the reputation of F1 – Najah Yusuf|url=https://www.theguardian.com/sport/blog/2019/mar/27/najah-yusuf-prison-f1-bahrain-grand-prix|access-date=19. september 2022|via=www.theguardian.com}}</ref> Õiguslaste organisatsioonid jätkasid [[Formula One Group|Formula One Groupi]] ja [[FIA]] kritiseerimisega, sest need keeldusid järgimast endi inimõiguste austamise kohustuse avaldust, öeldes et enda positsiooni mitte ära kasutades, on Vormel 1 organisaatorid kaasosalised antud julmuses.<ref>{{cite web|date=27. märts 2019|title=Bahrain: FIA Urged to Visit F1 Political Prisoners in Jail|url=http://birdbh.org/2019/03/bahrain-rights-watchdogs-tell-formula-one-leaders-to-use-leverage-to-free-activists/|access-date=19. september 2022|website=birdbh.org}}</ref> 2018. aastal "avaldas" Vormel 1 "muret" Yousif tervise pärast, peale suurenenud avalikkuse ja meedia survet; midagi muud sellele ei järgnenud.<ref>{{cite web|last=Ingle|first=Exclusive by Sean|date=14. november 2018|title=F1 finally admits concern over woman jailed for Bahrain Grand Prix protests|url=https://www.theguardian.com/sport/2018/nov/14/f1-woman-jailed-bahrain-grand-prix-protests|access-date=19. september 2022|via=www.theguardian.com}}</ref> Inimõigusaktivistid, keda juhib Bahreini Õiguste ja Demokraatia Instituut, väidab, et Bahreini ''grand prix''{{'}}st on saanud protestide ja inimõiguste rikkumiste fookuspunktiks. Protestijad süüdistavad Vormel 1-te Bahreini valitsuse maineparanduses ja selles, et nad normaliseerivad inimõiguste rikkumist riigis.<ref>{{cite web|title=Formula One faces charge of aiding sportwashing by racing in Bahrain|url=https://www.theguardian.com/sport/2020/nov/25/formula-one-faces-charge-of-aiding-sportwashing-by-racing-in-bahrain|access-date=20 september 2022|website=The Guardian}}</ref> Kolm poliitvangi kiitsid [[Lewis Hamilton|Lewis Hamiltoni]] pühendumust inimõigustele ja palusid temal kui Vormel 1 maailmameistril, tuua probleem suurema avalikkuse tähelepanu alla.<ref>{{cite web|title=Bahraini political prisoners appeal to Lewis Hamilton for his help|url=https://www.theguardian.com/sport/2020/nov/25/bahraini-political-prisoners-appeal-to-lewis-hamilton-for-his-help|access-date=20 september 2022|website=The Guardian}}</ref> ''Grand prix''{{'}}d tuuakse näiteks, kuidas spordiga saab riigi mainet pesta.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Giles|date=25. november 2020|title=Formula One faces charge of aiding sportwashing by racing in Bahrain|publisher=Guardian.com|url=https://www.theguardian.com/sport/2020/nov/25/formula-one-faces-charge-of-aiding-sportwashing-by-racing-in-bahrain}}</ref> === 2020. aasta edasi lükkumine === {{Vaata|2020. aasta Vormel 1 hooaeg}} Vastuseks [[koroonapandeemia|koroonapandeemiale]], teatasid etapi korraldajad, et pealtvaatajad ei saa osaleda ''grand prix''{{'}}l, mis pidi toimuma 22. märtsil.<ref>{{Cite web|last=Chapman|first=Simon|date=8. märts 2020|title=No spectators for Bahrain Grand Prix|url=https://www.speedcafe.com/2020/03/08/no-spectators-for-bahrain-grand-prix/|access-date=20. september 2022|website=Speedcafe|archive-date=2021-03-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20210301002345/https://www.speedcafe.com/2020/03/08/no-spectators-for-bahrain-grand-prix/|url-status=dead}}</ref> Kaks nädalat enne etapi toimumist lükati selle toimumine teadmata ajaks edasi.<ref>{{Cite web|date=13. märts 2020|title=Bahrain and Vietnam Grands Prix postponed|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.bahrain-and-vietnam-grands-prix-postponed.6M04wEKPBevqVc6Mg2kfgH.html|access-date=20. september 2022|website=www.formula1.com|language=en}}</ref> Sõidu uueks toimumisajaks sai 29. november ja see oli üks kahest ''grand prix''{{'}}st, mis Bahreini rahvusvahelisel ringraja toimus. Nädal hiljem peeti sama raja välistrassil veel üks etapp, mille nimeks sai [[Sakhiri grand prix|Sakhiri ''grand prix'']]. === 2020. aasta poleemika === Uuendatud 2020. aasta kalendris sai Bahrein kahe järjestikuse ''grand prix''{{'}} korraldamise õiguse novembrisse. Seda otsust kritiseeriti kõvasti mitte ainult inimõigusorganisatsioonide poolt vaid ka seitsmekordse maailmameistri [[Lewis Hamilton|Lewis Hamiltoni]] poolt. Hamilton hoiatas Vormel 1-te ja kutsus sporti üles oma kohustustega silmitsi seisma ja tegelema inimõiguste probleemidega riikides, mida sari külastab. Inimõigusaktivistide kogum, mida juhib Bahreini Õiguste ja Demokraatia Instituut, kirjutas Vormel 1 tegevjuhile [[Chase Carey|Chase Careyle]], Bahreini etapist on saanud protestide ja inimõiguste rikkumiste fookuspunktiks riigis. Bahreini valitsus seevastu keeldus tunnistamast, et riigi mainet üritatakse spordiga parandada.<ref>{{cite web|title=Formula One faces charge of aiding sportwashing by racing in Bahrain|url=https://www.theguardian.com/sport/2020/nov/25/formula-one-faces-charge-of-aiding-sportwashing-by-racing-in-bahrain|access-date=20. september 2022|website=The Guardian}}</ref> == Võitjad == === Mitmekordsed võitjad (sõitjad) === '''''Paksus kirjas''' sõitjad osalevad käimasoleval Vormel 1 hooajal.'' {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" ! Võite ! Sõitja ! Võitnud aastad |- ! 5 | {{riigi ikoon|GBR}} '''[[Lewis Hamilton]]''' | [[2014. aasta Bahreini grand prix|2014]], [[2015. aasta Bahreini grand prix|2015]], [[2019. aasta Bahreini grand prix|2019]], [[2020. aasta Bahreini grand prix|2020]], [[2021. aasta Bahreini grand prix|2021]] |- ! 4 | {{riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012]], [[2013. aasta Bahreini grand prix|2013]], [[2017. aasta Bahreini grand prix|2017]], [[2018. aasta Bahreini grand prix|2018]] |- ! 3 | {{riigi ikoon|ESP}} '''[[Fernando Alonso]]''' | [[2005. aasta Bahreini grand prix|2005]], [[2006. aasta Bahreini grand prix|2006]], [[2010. aasta Bahreini grand prix|2010]] |- ! 2 | {{riigi ikoon|BRA}} [[Felipe Massa]] | [[2007. aasta Bahreini grand prix|2007]], [[2008. aasta Bahreini grand prix|2008]] |- ! colspan=3| Allikas:<ref name=CF1Bahrain>{{cite web|title=Bahrain GP|url=https://www.chicanef1.com/indiv.pl?name=Bahrain%20GP&type=O|publisher=ChicaneF1|access-date=20. september 2022|archive-date=2021-09-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20210903085348/https://www.chicanef1.com/indiv.pl?name=Bahrain%20GP&type=O|url-status=dead}}</ref> |} === Mitmekordsed võitjad (konstruktorid) === '''''Paksus kirjas''' konstruktorid osalevad käimasoleval Vormel 1 hooajal.'' {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" ! Võite ! Konstruktor ! Võitnud aastad |- ! 7 | {{riigi ikoon|ITA}} '''[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]''' | [[2004. aasta Bahreini grand prix|2004]], [[2007. aasta Bahreini grand prix|2007]], [[2008. aasta Bahreini grand prix|2008]], [[2010. aasta Bahreini grand prix|2010]], [[2017. aasta Bahreini grand prix|2017]], [[2018. aasta Bahreini grand prix|2018]], [[2022. aasta Bahreini grand prix|2022]] |- ! 6 | {{riigi ikoon|GER}} '''[[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]''' | [[2014. aasta Bahreini grand prix|2014]], [[2015. aasta Bahreini grand prix|2015]], [[2016. aasta Bahreini grand prix|2016]], [[2019. aasta Bahreini grand prix|2019]], [[2020. aasta Bahreini grand prix|2020]], [[2021. aasta Bahreini grand prix|2021]] |- ! 3 | {{riigi ikoon|AUT}} '''[[Red Bull Racing|Red Bull]]''' | [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012]], [[2013. aasta Bahreini grand prix|2013]], [[2023. aasta Bahreini grand prix|2023]] |- ! 2 | {{riigi ikoon|FRA}} [[Renault Vormel 1-s|Renault]] | [[2005. aasta Bahreini grand prix|2005]], [[2006. aasta Bahreini grand prix|2006]] |- ! colspan=3| Allikas:<ref name=CF1Bahrain/> |} === Mitmekordsed võitjad (jõuallikatarnijad) === '''''Paksus kirjas''' tarnijad osalevad käimasoleval Vormel 1 hooajal.'' {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" ! Võite ! Tarnija ! Võitnud aastad |- !rowspan=2 |7 | {{riigi ikoon|ITA}} '''[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]''' | [[2004. aasta Bahreini grand prix|2004]], [[2007. aasta Bahreini grand prix|2007]], [[2008. aasta Bahreini grand prix|2008]], [[2010. aasta Bahreini grand prix|2010]], [[2017. aasta Bahreini grand prix|2017]], [[2018. aasta Bahreini grand prix|2018]], [[2022. aasta Bahreini grand prix|2022]] |- | {{riigi ikoon|GER}} '''[[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]''' | [[2009. aasta Bahreini grand prix|2009]], [[2014. aasta Bahreini grand prix|2014]], [[2015. aasta Bahreini grand prix|2015]], [[2016. aasta Bahreini grand prix|2016]], [[2019. aasta Bahreini grand prix|2019]], [[2020. aasta Bahreini grand prix|2020]], [[2021. aasta Bahreini grand prix|2021]] |- ! 4 | {{riigi ikoon|FRA}} '''[[Renault Vormel 1-s|Renault]]''' | [[2005. aasta Bahreini grand prix|2005]], [[2006. aasta Bahreini grand prix|2006]], [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012]], [[2013. aasta Bahreini grand prix|2013]] |- ! colspan=3| Allikas:<ref name=CF1Bahrain/> |} === Aasta kaupa === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 95%;" ! Aasta ! Sõitja ! Konstruktor ! class="unsortable"| Konfiguratsioon |- ! [[2004. aasta Bahreini grand prix|2004]] | {{riigi ikoon|GER}} {{JärjestaNimi|Michael|Schumacher}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | rowspan="6"| [[Bahreini rahvusvaheline ringrada|''Grand prix''{{'}} trass]] |- ! [[2005. aasta Bahreini grand prix|2005]] | {{riigi ikoon|ESP}} {{JärjestaNimi|Fernando|Alonso}} | [[Renault Vormel 1-s|Renault]] |- ! [[2006. aasta Bahreini grand prix|2006]] | {{riigi ikoon|ESP}} {{JärjestaNimi|Fernando|Alonso}} | [[Renault Vormel 1-s|Renault]] |- ! [[2007. aasta Bahreini grand prix|2007]] | {{riigi ikoon|BRA}} {{JärjestaNimi|Felipe|Massa}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |- ! [[2008. aasta Bahreini grand prix|2008]] | {{riigi ikoon|BRA}} {{JärjestaNimi|Felipe|Massa}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |- ! [[2009. aasta Bahreini grand prix|2009]] | {{riigi ikoon|GBR}} {{JärjestaNimi|Jenson|Button}} | [[Brawn GP|Brawn]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] |- ! [[2010. aasta Bahreini grand prix|2010]] | {{riigi ikoon|ESP}} {{JärjestaNimi|Fernando|Alonso}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Bahreini rahvusvaheline ringrada|Kestvussõitude trass]] |- ! [[2011. aasta Bahreini grand prix|2011]] | align=center colspan="2" style="background:#ddd;"| ''Tühistatud'' | rowspan="13" |[[Bahreini rahvusvaheline ringrada|''Grand prix''{{'}} trass]] |- ! [[2012. aasta Bahreini grand prix|2012]] | {{riigi ikoon|GER}} {{JärjestaNimi|Sebastian|Vettel}} | [[Red Bull Racing|Red Bull]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]] |- ! [[2013. aasta Bahreini grand prix|2013]] | {{riigi ikoon|GER}} {{JärjestaNimi|Sebastian|Vettel}} | [[Red Bull Racing|Red Bull]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]] |- ! [[2014. aasta Bahreini grand prix|2014]] | {{riigi ikoon|GBR}} {{JärjestaNimi|Lewis|Hamilton}} | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |- ! [[2015. aasta Bahreini grand prix|2015]] | {{riigi ikoon|GBR}} {{JärjestaNimi|Lewis|Hamilton}} | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |- ! [[2016. aasta Bahreini grand prix|2016]] | {{riigi ikoon|GER}} {{JärjestaNimi|Nico|Rosberg}} | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |- ! [[2017. aasta Bahreini grand prix|2017]] | {{riigi ikoon|GER}} {{JärjestaNimi|Sebastian|Vettel}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |- ! [[2018. aasta Bahreini grand prix|2018]] | {{riigi ikoon|GER}} {{JärjestaNimi|Sebastian|Vettel}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |- ! [[2019. aasta Bahreini grand prix|2019]] | {{riigi ikoon|GBR}} {{JärjestaNimi|Lewis|Hamilton}} | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |- ! [[2020. aasta Bahreini grand prix|2020]] | {{riigi ikoon|GBR}} {{JärjestaNimi|Lewis|Hamilton}} | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |- ! [[2021. aasta Bahreini grand prix|2021]] | {{riigi ikoon|GBR}} {{JärjestaNimi|Lewis|Hamilton}} | [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]] |- ! [[2022. aasta Bahreini grand prix|2022]] | {{riigi ikoon|MON}} {{JärjestaNimi|Charles|Leclerc}} | [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] |- ! [[2023. aasta Bahreini grand prix|2023]] | {{riigi ikoon|NED}} {{JärjestaNimi|Max|Verstappen}} | [[Red Bull Racing]]-[[Honda F1|Honda RBPT]] |- ! colspan="4" | Allikad:<ref name=CF1Bahrain/><ref name=":0">{{cite web|title=Sakhir|url=https://www.statsf1.com/en/circuit-sakhir.aspx|publisher=StatsF1|language=fr|access-date=20. september 2022}}</ref> |} == Viited == {{Reflist}} [[Kategooria:Vormel 1 etapid]] d33ulyl9r0jnrfpr6sb96eh9h46xht8 0 638739 7206323 6476886 2026-08-02T07:01:08Z Kuriuss 38125 7206323 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 1920–1936 tegutsenud õppeasutusest; 1929–1944 tegutsenud õppeasutuse kohta vaata [[Tallinna Tehnikum (1929–1944)]].}} '''Tallinna Tehnikum''' ([[lühend]] '''TT''', tuntud ka kui '''Tallinna kõrgem tehnikum''') oli [[1918]]. kuni [[1936]]. aastani [[Tallinn]]as tegutsenud kõrgem tehnikakool, mida tänapäeval peetakse [[Tallinna Tehnikaülikool]]i eelkäijaks. [[Eesti Tehnika Selts]]i asutatud insenerikool '''Tehnilised Erikursused''' muudeti 1920 riiklikuks tehnikakooliks. Kooli tegevuse aluseks oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] seadusandliku delegatsiooni poolt 1920. aastal vastu võetud Tallinna Tehnikumi põhikiri.<ref "name="seadus1&quot;" name=":0">RT 81/82 - 1920</ref> Õppeasutus lõpetas tegevuse 1936, kui see liideti [[Tartu Ülikool]]i tehnikateaduskonnaga ja nende baasil moodustati [[Tallinna Tehnikainstituut]]. == Ajalugu == [[File:Vana-Lõuna 39.IMG 7662.jpg|pisi|[[Vana-Lõuna tänav]] 39, Lutheri vineerivabriku masinasaalide hoone]] [[Fail:Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863 (2).jpg|pisi|püsti|220px|[[Kanuti gildi hoone]], [[Pikk tänav]] 20]] [[Pilt:Tallinn, Vene-Balti laevatehase administratiivhoone, 1913-15.jpg|pisi|[[Vene-Balti laevatehas]]e haldushoone, [[Kopli tänav]] 101]] 1918. aastal juunis taotles [[Eesti Tehnika Selts]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimudelt]] luba avada Tallinnas tehnikum. Luba ei saadud, küll aga saadi võimalus avada Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused. 17. septembril alustati õppetööd AS A. M. Lutheri [[Lutheri vabrik|vineerivabriku]] keldrikorrusel ([[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] 39). 1919. aastal pöörduti tehnikumi avamise taotlusega EV [[Haridusministeerium]]i poole ning viimane teatas, et on nõus Tehniliste Erikursuste tehnikumiks muutmisega. Kirjavahetuses kasutati nime "Eesti Tehnika Seltsi Tallinna Tehnikum". 1920. aastal kinnitas Asutava Kogu seadusandlik delegatsioon Tallinna Tehnikumi põhikirja<ref name=":0" /> ja kool muudeti riiklikuks tehnikakooliks nimega Tallinna Tehnikum, asukohaks [[Pikk tänav]] 20. Kooli kursus jagunes kolmeks: kolmeaastane eeltehnikum, tehnikumi alamaste ning ülemaste. Õpetati [[masinaehitus]]t, [[elektrotehnika]]t, [[laevaehitus]]t, [[hüdrotehnika]]t, [[ehitus]]t, [[arhitektuur]]i, [[maaparandus]]t, [[maamõõtmine|maamõõtmist]] ja tehnilist keemiat. Koolitati ka mereinsenere ja laevamehaanikuid. Ülemastme lõpetaja sai "tegelik-inseneri" või "tegelik-arhitekti" kutse, alamastme lõpetaja tehniku kutse. 1923. aasta inseneride, arhitektide ja tehnikute kutseõiguste seadus sätestas nende kutsete sisu<ref>RT 33/34 - 1923</ref>. 1923. aasta 10. novembri määrusega tunnistas Haridusministeerium Tallinna Tehnikumi kolmeaastase kursusega kõrgemaks tehniliseks õppeasutuseks ja andis tehnikumi õppuritele [[Tartu Ülikool]]i üliõpilastega võrdsed õigused, samuti õiguse nimetada end üliõpilaseks ja kanda üliõpilase peakatet. 1923. aastal eraldati eeltehnikum Tallinna Tehnikumist<ref>ERA.31.3.7126</ref>. Haridusministeeriumi määratluse järgi ei olnud tollane tehnikum ei kesk- ega ülikool, vaid kõrgem tehniline erikool. Tema arengut tehnikaülikooliks pärssis rahanappus ja poliitiliste huvigruppide omavaheline vaidlus tehnikaülikooli vajaduse ja asukoha, Tartu või Tallinn, vahel. Heideti ette ka tehnikumi lõpetajate väikest arvu võrrelduna õppima asunute arvuga. 1928. aastal arutati Riigikogus tehnilise hariduse korraldamist ja otsustati 1929. aastal alustada senise Tallinna Tehnikumi sulgemise protsessi ning avada uus, gümnaasiumi tüüpi keskastme tehnikum<ref name=":1">RT 98 - 1928</ref>, mis teostati 1. augustiks 1929. 1932. aasta sügiseks koliti [[Vene-Balti laevatehas]]e peahoonesse, kuhu 1931. aastal oli kolinud keskastme Tallinna Tehnikum. Vaidlus tehnikaülikooli vajaduse üle päädis Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna asutamise määruse vastuvõtmisega 1934. aastal, mille alusel loodi Tartu Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas tehnikaosakond, mis muudeti arvates 1. septembrist 1935 tehnikateaduskonnaks. 1936. aasta aprillis otsustati Tartu Ülikooli tehnikateaduskond üle viia Tallinna ja luua seal tehnikainstituut. 1936. aasta 25. juuni EV [[Riigivanem]]a dekreediga asutati [[Tallinna Tehnikainstituut]] ja anti välja Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituudi seadus<ref>RT 54 - 1936</ref>. Vana Tallinna Tehnikum ja Tartu Ülikooli tehnikateaduskond suleti, varad anti üle Tehnikainstituudile. Algas Tallinna Tehnikainstituudi muutmine Tallinna Tehnikaülikooliks. ==Rektorite loend== *[[1918]] [[Karl Ipsberg]] *[[1918]]–[[1932]] [[Hermann Reier]] *[[1932]]–[[1936]] [[Enn Nurmiste]] ==Vaata ka== *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Korporatsioon Tehnola]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tallinna kõrgem tehnikum]] [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] 9nqnynneefg00ni9l63b3bbcdv7zphj 0 639057 7206305 6677890 2026-08-02T06:21:20Z Kyng 1946 7206305 wikitext text/x-wiki [[Fail:Alexander Chayko, 2021.jpg|pisi|Aleksandr Tšaiko (2021)]] '''Aleksandr Jurjevitš Tšaiko''' ([[vene keel]]es ''Александр Юрьевич Чайко''; sündinud [[27. juuli]]l [[1971]] [[Golitsõno]]s [[Odintsovo rajoon]]is [[Moskva oblast]]is) on Venemaa sõjaväelane, kindralpolkovnik (2021). == Elulugu == 1988 lõpetas [[Moskva Suvorovi sõjakool]]i ja 1992 [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool|Moskva kõrgema sõjalise juhtimiskooli]]. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas rühmaülema, kompaniiülema, pataljoni staabiülema ja pataljoniülemana Venemaa Föderatsiooni üksustes Saksamaal ja [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonnas]]. 2001 lõpetas [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Ühisakadeemia]]. 2001–2006 laskurpolgu staabiülem ja polgu komandör Moskva sõjaväeringkonnas. 2006–2007 [[27. eraldiseisev kaardiväe motolaskurbrigaad|27. eraldiseisva kaardiväe motolaskurbrigaadi]] ülem, 2007–2009 [[2. kaardiväe motolaskurdiviis]]i komandör. Oktoobrist 2009 473. ringkonna nooremspetsialistide koolituskeskuse (PUrVO) juhataja 2012. aastal lõpetas [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]]. Alates juunist 2013 [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonna]] armee ülema asetäitja. 8. juulist 2014 20. kaardiväe armee ülem, 2014–2017 1. kaardiväe tankiarmee komandör. 2017–2018 [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] ülema esimene asetäitja. Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia ülema asetäitja. Veebruarist 2019  novembrini 2021 [[Venemaa relvajõudude kindralstaap|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi]] ülema asetäitja. Septembrist 2019 novembrini 2020 ja veebruarist juunini 2021 Venemaa sõjalise kontingendi ülem [[Süüria|Süüria Araabia Vabariigis]]. 12. novembrist 2021 6. oktoobrini 2022 Ida sõjaväeringkonna ülem.<ref>http://www.debri-dv.ru/article/29453/v_vostochnom_voennom_okruge_smenilsya_komanduyushchiy</ref><ref>https://www.reuters.com/world/europe/eastern-commander-latest-russian-general-be-sacked-defeats-mount-rbc-news-2022-10-07/</ref><ref>https://structure.mil.ru/structure/okruga/east/head.htm</ref> == Rahvusvahelised sanktsioonid == 29. juunil 2022 kanti ta Ühendkuningriigi sanktsioonide nimekirja kui isik, kes aitas kaasa Süüria tsiviilelanikkonna vastu suunatud repressioonidele ja vastutab [[Bashar al-Assad]]i režiimi toetamise eest.<ref>https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/1086642/Notice_Syria_290622.pdf</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Tšaiko, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa kindralid]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] cx4xwgg7blfhut0wjivy1svn4rtb0es 0 639721 7206334 6949175 2026-08-02T07:09:07Z Kuriuss 38125 7206334 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} {{Infokast kunstnik|nimi=Nicola Salvi (ka Niccolò Salvi)|sünniaeg=6. augustil 1697|sünnikoht=Rooma, Itaalia|surmaaeg=8. veebruar 1751|surmakoht=Rooma, Itaalia (53-aastaselt)|rahvus=itaallane|kunsti õppinud=Rooma Arkaadia akadeemia|tegevusala=arhitekt, skulptor|kunstivool=barokk}} '''Niccolò Salvi''', ka '''Nicola Salvi''', ([[6. august]] [[1697]] [[Rooma]], [[Itaalia]] – [[8. veebruar]] [[1751]] Rooma, Itaalia<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/biography/Nicola-Salvi|pealkiri=Nicola Salvi|väljaanne=Britannica|vaadatud=05.11.2022}}</ref>) oli Itaalia [[Hilisbarokk|hilisbarokiajastu]] [[skulptor]] ja [[arhitekt]]. Tema teoste hulka kuuluvad Rooma suurim ja maailma tuntuim purskkaev – [[Trevi purskkaev]] ning Bosco Parrasio ja [[Menino de Deusi kirik]]u kabel. == Elukäik == Nicola Salvi õppis Roomas [[filosoofia]]t ja [[matemaatika]]t. Pärast nende õpingute lõppu võeti ta [[1717]]. aastal vastu Rooma Arkaadia akadeemiasse.<ref>Filippo De Boni, ''Biografia Degli Artisti''. (Veneetsia: Company' tipi del Gondoliere, 1840), lk 908-909.</ref> Arkaadia akadeemia rajati 1690. aastal pärast [[Gustav II Adolf]]i tütre, Rootsi kuninganna [[Kristiina]] surma, kes pärast katoliku usku pöördumist ja Rootsist põgenemist pühendus Roomas elades kunsti, teatri ja kirjandushuviliste kokkukutsumisele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/Academy-of-Arcadia|pealkiri=Academy of Arcadia|väljaanne=Britannica|vaadatud=15.11.2022}}</ref> Nicola Salvi õpetajaks sai akadeemias Portugali kuninga [[João V]] õukonna arhitekt [[Antonio Canevari]]. Canevari naasis aga [[1728]]. aastal [[Lissabon]]i, et jätkata tööd kuninga õukonnas, mistõttu oli Salvi sunnitud oma õpetaja pooleliolevad ja planeeritud tööd Roomas üle võtma.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Marchegiani, Cristiano|url=https://www.treccani.it/enciclopedia/nicola-salvi_%28Dizionario-Biografico%29/|pealkiri=SALVI, Nicola|väljaanne=Treccani.it|aeg=2017|vaadatud=05.11.2022}}</ref> Nicola Salvi suri 8. veebruaril 1751 oma kodus Roomas ning ta on maetud [[Rooma Neitsi Maarja in Aquiro kirik]]u kalmistule.<ref name=":1" /> == Looming == === Efemeersed struktuurid === Efemeersed struktuurid ehk raketilaadsed ehitised olid [[18. sajand]]i Roomas tähtis osa pidustuste juures. Need tähistasid nimelt mitmesuguste liitude sõlmimist, olgu nendeks abielu, riikidevahelised liidud vms. Need struktuurid olid pidustuste ajal suunatud aristokraatidele ning madalamas seisuses linnaelanikele pakuti ka “veinipurskkaevu”, kust voolas veini jugadena.<ref name=":2" /> 1728. aastal tellis kardinal [[Cornelio Bentivoglio]] veel vähetuntud Nicola Salvilt Rooma Hispaania väljakule pidustusteks Kreeka mütoloogia abielupidustuste jumala Hymeni lossi kujutatava efemeerse struktuuri (ilutulestike laskmiseks), mille kõrgus oli üle 45 meetri, ehk ta oli kõrgem kui [[Hispaania trepid]] ise.<ref name=":2">John A. Pinto, „Nicola Michetti and Ephemeral Design in Eighteenth-Century Rome”, ''Memoirs of the American Academy in Rome'' (Rooma: University of Michigan Press for the American Academy in Rome), lk 305-307.</ref> === Trevi purskkaev === [[Fail:Trevi Fountain 1 - Rome.jpg|pisi|Trevi purskkaev Roomas Palazzo Poli lossi ees.|307x307px]] [[Fail:Convento do Menino Deus - Lisboa - Portugal (52070941394).jpg|pisi|306x306px|[[Menino De Deusi kirik|Menino De Deusi kiriku]] esifassaad Lissabonis]] [[1732]]. aastal kuulutas Rooma Paavst [[Clemens XII]] välja konkursi, mille eesmärk oli valida Rooma linnas [[Poli palee]] ette rajatava purskkaevu arhitektuuriline lahendus. Konkursil osales kuus arhitekti, kelle töödest valiti välja Nicola Salvi oma.<ref>Marc Treib, „Design Vocabulary II: Water,” ''Landscape Architecture'', 77, 1 (1987), lk 72.</ref> Trevi purskkaev on inspireeritud [[Pietro da Cortona]] [[Palazzo Colonna]]st, mille ette plaaniti samuti rajada [[Võidukaar|triumfikaare]] motiiviga purskkaev.<ref name=":0">''Barokk: arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst.'' Toimetaja Rolf Toman (Tallinn: Koolibri, 2008), lk 50, 113.</ref> Purskkaevu ehitati aastatel 1735–1762. Pärast Salvi surma 1751. aastal võttis Trevi purskkaevu ehituse juhtimise üle [[Giuseppe Panini]]. Kuna enamik purskkaevu skulptuure polnud Panini töö ülevõtmise ajaks veel valmis, kandis ta hoolt selle eest, et skulptuurid valmiksid just Nicola Salvi kavandite ja jooniste järgi ning kogu terviklahendus vastaks võimalikult hästi Salvi kunstilistele taotlustele.<ref>Tod A. Marder, „ Bernini and Alexander VII: Criticism and Praise of the Pantheon in the Seventeenth Century,” ''The Art Bulletin'', 71, 4 (1989), lk 634.</ref> Purskkaevul kujutatud skulptuuride ja objektide temaatika on läbivalt vesi ja sellega seotud olendid ja motiivid. Trevi purskkaevu keskmesse valis Salvi mitte [[Neptunus|Neptunuse]] vaid [[Okeanos]]e kuju, kes oli oma iseloomu poolest tunduvamalt tasakaalukam võrreldes Neptunusega, keda iseloomustas (mere) kaootilisus ja ettearvamatu olek. Purskkaevus seisab Okeanos merikarbikujulise kaariku sees, mida tõmbavad mõlemalt poolt merihobud ning merihobusid taltsutavad omakorda triitonid. Okeanose kuju autor on Itaalia hilisbaroki skulptor [[Giovanni Battista Maini]]. Teised skulptuurid lõi purskkaevule [[Pietro Bracci]]. Okeanosest vasakul on kujutatud Külluse ning paremal Tervise skulptuurid, mille autor on [[Filippo della Valle]].<ref>David J. Getsy, „ The Problem Of Realism In Hamo Thornycroft's 1885 Royal Academy Lecture,” The Volume of the Walpole Society, 69, (2007), lk 221.</ref> Trevi purskkaev oli osa Rooma linna läbivast [[Akvedukt|akveduktist]], seetõttu oli purskkaevul ka funktsionaalne tähtsus Rooma linna veevarustuses. [[Fail:Church Menino Deus - Lisbon Portugal.jpg|pisi|307x307px|Vaade Menino de Deusi kabelile]] === Menino de Deusi kiriku kabel === Salvi ehitas Rooma Menino de Deusi pühendkiriku kabeli [[Luigi Vanvitelli]] 1742. aasta kavandi järgi. Kabeli teeb eriliseks tema toomine Roomast [[Lissabon]]i 1747. aastal. Kabeli liigutamine tõstis arvestataval määral ehituse hinda, mistõttu peetakse seda kabelit ka üheks kalleimaks kabeliks maailmas. Kabeli pühitses sisse paavst [[Benedictus XIV]]. Peale sissepühitsemist võeti kabel koost ja saadeti laevaga Roomast Lissaboni ning pandi taas kokku [[São Roque]] kirikusse.<ref name=":0" /> === Muud tööd === Nicola Salvi projekteeris ja ehitas Itaalias [[Viterbo]] linna Püha Maarja kiriku, mis valmis 1738. aastal, kuid paraku [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal hävines. Arkaadia akadeemia liikmena avaldas Nicola Salvi ka luulet akadeemia publikatsioonides ning oli koos Antonio Canevariga Bosco Parrasio (tuntud ka kui Parassio Grove), arkaadialaste suvise kohtumispaiga, arhitekt ning disainer<ref>Susan M. Dixon, „Vasi, Piranesi, And The Accademia Degli Arcadi: Toward A Definition Of Arcadianism In The Visual Arts”, ''Memoirs of the American Academy in Rome'' (61) (Rooma: University of Michigan Press for the American Academy in Rome, 2016), lk 221.</ref>. == Tähtsus == Nicola Salvi oli koos Luigi Vanvitelli, [[Ferdinando Fuga]] ja [[Alessandro Galileiga]] Rooma barokiajastu üks silmapaistvamaid arhitekte. Kuigi paljud tema ehitatud objektid on hävinenud, on maailma tuntuim ja populaarseim purskkaev, Trevi purskkaev, imeline näide arhitekti meisterlikkusest nii komplekssete struktuuride loomises kui ka mitmekesiste ja ajastukohaste skulptuuride kavandajana. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Salvi, Nicola}} [[Kategooria:Itaalia skulptorid]] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1697]] [[Kategooria:Surnud 1751]] 5zq9wytgtu0cuiq0lxvki1qdh93wk31 0 640640 7206199 6249508 2026-08-01T22:21:58Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206199 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Vanja Milinković-Savić.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2015]]|jalgpall}} }} [[File:Vanja Milinkovic Savic WC2022.jpg|left|thumb|256x256px|Milinković-Savić (2022)]] '''Vanja Milinković-Savić''' ([[serbia kirillitsa]]s Вања Милинковић-Савић; sündinud [[20. veebruar]]il [[1997]] [[Ourense]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Serbia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis ja [[Serbia jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2006–2014 kuulus ta Serbia klubi [[FK Vojvodina|Vojvodina]] noorteakadeemiasse. 2014. aasta mais sõlmis ta lepingu Inglismaa klubiga [[Manchester United]], kuid ei saanud Inglismaal mängimiseks tööluba. Seetõttu naasis ta laenulepingu alusel Vojvodinasse ning 2014. aastal debüüdi Serbia kõrgliigas. 2016. aasta jaanuaris liitus ta Poola kõrgliigaklubiga [[Gdański Lechia]]. 2017. aasta juulis liitus ta Torinoga. Torinost on ta olnud laenul hooajal 2018/19 Itaalia kõrgliigaklubis [[SPAL]] ja Itaalia esiliigaklubis [[Ascoli Calcio 1898 F.C.|Ascoli]] ning hooajal 2019/20 Belgia kõrgliigaklubis [[Standard Liège]]. Hooajal 2021/22 kerkis Milinković-Savić Torinos esiväravavahi kohale. 2015. aastal tuli Milinković-Savić Serbia kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. Serbia jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 11. novembril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu. Ta kuulub Serbia koondisse [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Tema vanem vend [[Sergej Milinković-Savić]] on samuti jalgpallur. {{FIFA World Cup 2022 Serbia koondis}} {{JÄRJESTA:Milinkovic-Savic, Savic}} [[Kategooria:Serbia jalgpallurid]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] kyoafojoutfm3ev78qt402wibt5gyph 7206200 7206199 2026-08-01T22:22:30Z Pakkasen Juri 234146 7206200 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Vanja Milinković-Savić.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2015]]|jalgpall}} }} [[File:Vanja Milinkovic Savic WC2022.jpg|right|thumb|256x256px|Milinković-Savić (2022)]] '''Vanja Milinković-Savić''' ([[serbia kirillitsa]]s Вања Милинковић-Савић; sündinud [[20. veebruar]]il [[1997]] [[Ourense]]s) on [[Hispaania]]s sündinud [[Serbia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Itaalia kõrgliigaklubis ja [[Serbia jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2006–2014 kuulus ta Serbia klubi [[FK Vojvodina|Vojvodina]] noorteakadeemiasse. 2014. aasta mais sõlmis ta lepingu Inglismaa klubiga [[Manchester United]], kuid ei saanud Inglismaal mängimiseks tööluba. Seetõttu naasis ta laenulepingu alusel Vojvodinasse ning 2014. aastal debüüdi Serbia kõrgliigas. 2016. aasta jaanuaris liitus ta Poola kõrgliigaklubiga [[Gdański Lechia]]. 2017. aasta juulis liitus ta Torinoga. Torinost on ta olnud laenul hooajal 2018/19 Itaalia kõrgliigaklubis [[SPAL]] ja Itaalia esiliigaklubis [[Ascoli Calcio 1898 F.C.|Ascoli]] ning hooajal 2019/20 Belgia kõrgliigaklubis [[Standard Liège]]. Hooajal 2021/22 kerkis Milinković-Savić Torinos esiväravavahi kohale. 2015. aastal tuli Milinković-Savić Serbia kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. Serbia jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 11. novembril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu. Ta kuulub Serbia koondisse [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Tema vanem vend [[Sergej Milinković-Savić]] on samuti jalgpallur. {{FIFA World Cup 2022 Serbia koondis}} {{JÄRJESTA:Milinkovic-Savic, Savic}} [[Kategooria:Serbia jalgpallurid]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] b05ug5a8ji1zlo4lfty3maeaogroqe8 0 641702 7206412 6592995 2026-08-02T09:42:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206412 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Asystole11.JPG|pisi|[[Elektrokardiogramm|EKG]] südametööst, kus paari löögi järel tekib asüstoolia]] '''Asüstoolia''' on vereringeseiskuse vorm, mille korral [[süda]]me [[Südamekoda|kodade]] ja [[Südamevatsake|vatsakeste]] bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega.<ref name="Kiirabi" /> Asüstoolia on südameseiskumise tõsiseim vorm ning tavaliselt on see pöördumatu. Asüstooliaga patsientide prognoos on tavaliselt väga halb. Tavaliselt jääb asüstooliaga inimestest ellu umbes 2 %.<ref name="What" /> Asüstooliat ravitakse [[adrenaliin]]i ja [[Elustamine|elustamisega]]. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Kiirabi">{{netiviide |pealkiri=Taaselustamine kliinilisest surmast |väljaanne=Karell Kiirabi |url=https://karellkiirabi.ee/images/Meditsiin/Juhendid/ekl/Tekst/Taaselustamine.pdf |vaadatud=10. detsember 2022 |arhiivimisaeg=2022-12-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221210183159/https://karellkiirabi.ee/images/Meditsiin/Juhendid/ekl/Tekst/Taaselustamine.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="What">{{netiviide |pealkiri=What Is Asystole? |väljaanne=WebMD |url=https://www.webmd.com/heart-disease/asystole-atrial-fibrillation |vaadatud=10. detsember 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Kardioloogia]] sato89i3xrtjfmnhw7yne14ckppms90 0 643136 7206086 6280929 2026-08-01T17:54:06Z ~2026-34651-55 231505 7206086 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. detsembril 2022 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = T7 |bgcolor = #FF6600 |titlecolor = black |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = mittetoimiv |avati = |suleti = |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]] |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Kopli |läbi = |lõpppeatus = Lennujaam |pikkus = |peatusi = |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = |kaart_link = |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = T6 |eelmine = 6 (Tallinna trammiliin) |järgmine liin = |järgmine = |märked = }} '''T7. trammiliin''' on [[Tallinn]]a [[tramm]]iliin, mis teenindab reisijaid liinil [[Kopli]] – [[Lennujaam]]. Liini kasutatakse ainult T3 ja T4 asendamiseks remondi ajal. ==Vaata ka== *[[Trammiliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] {{Tallinna trammiliinid}}[[Kategooria:Tallinna trammiliinid]] jf9x9q6lpxyj9z0u4ovpgnwgxixcvww 0 645157 7206052 7163112 2026-08-01T16:24:53Z Velirand 67997 + kategooria 7206052 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Ленинград в Калининграде 2019 21.jpg|pisi|260px|Florida Tšanturija ja [[Sergei Šnurov]] ansambli [[Leningrad (ansambel)|Leningrad]] koosseisus [[Kaliningrad]]is (2019)]] '''Florida Tšanturija''' ([[vene keel]]es Флорида Чантурия; sündinud [[30. märts]]il [[1990]] [[Beloretsk]]is [[Baškiiri ANSV]]-s) on vene laulja, rokkansambli [[Leningrad (ansambel)|Leningrad]] laulja.<ref name="vok"/> Pärast [[Peterburi Riiklik Kultuuri- ja kunstiinstituut|Peterburi Riikliku Kultuuri- ja kunstiinstituudi]] estraadi- ja džässiosakonna lõpetamist sai Tšanturija ühe [[Peterburi]]s tegutseva kaveriansambli solistiks. 2016. aastal võeti ta ''casting''<nowiki>'</nowiki>u põhjal ansambli Leningrad lauljaks. 2017. aastal sai Leningradi juhtivaks solistiks.<ref name="vok"/> Tšanturija võttis osa laulude "Kolštšik" («Кольщик»), "Ekstaz" («Экстаз»), "Tš.P.H" («Ч.П.Х.»), "Kandidat" («Кандидат»), "Vojaž" («Вояж») ja veel mitme laulu salvestamisest.<ref name="vok"/> ==Eurovisioon== [[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el pidi [[Rotterdam]]is Venemaad esindama lauluga "[[Uno (laul)|Uno]]" [[reiv]]ibänd [[Little Big]], kes kutsus Eurovisiooni ajaks oma koosseisu ansambli Leningrad laulja Florida Tšanturija.<ref name="vok2"/> Üritus jäi aga ära [[Koroonapandeemia|2019.–2020. aasta koroonapandeemia]] tõttu. ==Muud tegevusalad== 2019. aastal avas Tšanturija Peterburis omaenda laulustuudio Leningradnost.<ref name="vok"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vok">[https://www.vokrug.tv/person/show/15681097581/ Флорида Чантурия]. vokrug.tv</ref> <ref name="vok2">[https://www.vokrug.tv/article/show/16748068011/ Первый канал покажет шоу «Евровидение: Europe Shine A Light»]. vokrug.tv</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina| Florida Chanturiya|Florida Tšanturija}} {{JÄRJESTA:Tšanturija, Florida}} [[Kategooria:Venemaa lauljad]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 4gcyc36ixaj9nmxfvu5lt3bo1dq4m90 0 645164 7206017 6898598 2026-08-01T15:21:57Z Kuriuss 38125 7206017 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} [[Fail:Go Logo Blue.svg|alt=Go logo|pisi|226x226px|Ametlik Go logo]] '''Go''' on staatilise tüübisüsteemiga kompileeritav [[programmeerimiskeel]].<ref name=":0" /> Süntaktiliselt sarnaneb Go keelele [[C (programmeerimiskeel)|C]], kuid omab veel lisaks [[Mälu (arvuti)|mälu]] turvalisust, prügikogumist, struktuurset tüübisüsteemi ning konkurrentsust. Tegu on [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] projektiga.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://go.dev/talks/2012/splash.article|pealkiri=Go at Google: Language Design in the Service of Software Engineering|vaadatud=23.10.2022}}</ref> Keele töötasid välja Robert Griesemer, Rob Pike ja Ken Thompson [[Google]]'ist. Go kutsutakse sageli mitteametlikult ka Golangiks, sest algselt oli Go veebilehe domeeninimi golang.org.<ref>{{Netiviide|url=https://go.dev/doc/faq#go_or_golang|pealkiri=Is the language called Go or Golang?|vaadatud=23.10.2022}}</ref> == Ajalugu == Go keele töötasid välja [[Google]]'i arendajad puutudes kokku mitmete probleemidega Google toodete arendamisel. Tänapäeva tarkvaraarendus erineb oluliselt aastakümnetetagusest ajast, mil mitmed tänapäeval levinuimad keeled nagu [[C++]], [[Java]] ja [[Python (programmeerimiskeel)|Python]] loodi. Eelkõige kerkisid probleemid üles [[Mitmetuumaline protsessor|mitmetuumaliste]], võrgupõhiste masinate, suurte koodibaaside ja veebiarenduse tulekuga. Go keel loodi, et teha uutes tingimustes [[tarkvaraarendus]] efektiivsemaks ja mugavamaks.<ref name=":0" /> Go loomisel püüti säilitada mitmed n-ö vanade keelte kasulikud küljed: * ''Static typing'' ja käitusaegne efektiivsus (nagu keeles [[C (programmeerimiskeel)|C]]). * Kerge loetavus ja kasutatavus (nagu keeltes [[Python (programmeerimiskeel)|Python]] või [[JavaScript]]). * Suuremahulise veebiühenduvuse ning mitmetuumalisuse toetamine. Keel Go avalikustati 2009. aasta novembris<ref>{{Netiviide|url=https://opensource.googleblog.com/2009/11/hey-ho-lets-go.html|pealkiri=Hey! Ho! Let's Go!}}</ref> ning versioon 1.0 ilmus 2012. aasta märtsis.<ref>{{Netiviide|url=https://go.dev/doc/devel/release|pealkiri=Release History|vaadatud=23.10.2022}}</ref> == Disain == Go on kõige rohkem mõjutatud keelest [[C (programmeerimiskeel)|C]], kuid tema loomisel on oluliselt rohkem rõhku pandud lihtsusele ja mugavale kasutamisele. Näiteks: * Dünaamilistele keeltele omaste joontega [[süntaks]]:<ref>{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=rKnDgT73v8s|pealkiri=The Go Programming Language}}</ref> ** Automaatne muutuja tüübi tuvastus, näiteks <code>int x = 0;</code> või <code>var x = 0;</code> asemel on kasutusel <code>x:= 0</code>. ** Kiire [[Kompilaator|kompileerimine]] ** Kaugpaketi haldamine ja veebipõhine paketi dokumentatsioon * Ainuomane lähenemine mõningatele probleemidele: ** Sisseehitatud funktsioon, mis võimaldab mitut paralleelset protsessi korraga: väiksema jõudlusega protsessid (''goroutines''), kanalid, ning <code>select</code> lause. ** Soov hoida keel piisavalt lihtsana, et programmeerija suudaks asju peast teha, kasutades teistest keeltest tuttavaid tunnusjooni. === Süntaks === Go [[süntaks]] on koostatud keele [[C (programmeerimiskeel)|C]] süntaksi baasil pidades silmas, et kood oleks ülevaatlik ja loetav. Võeti kasutusele kombineeritud deklaratsiooni alguse operaator, mis võimaldab programmeerijal [[Muutuja (informaatika)|muutuja]] deklareerimisel jätta täpsustamata muutuja tüüp. See põhimõte on erinev keelest [[C (programmeerimiskeel)|C]], kus muutuja deklareerimisel tuleb ka määrata muutuja tüüp, näiteks [[ujukomaarv]], [[Sõne (informaatika)|sõne]] vms. Laused eraldatakse rea lõpetamisega (vajutades Enter klahvi) või semikooloniga. Semikooloni kasutamisel saab koondada mitu lauset ühele reale, mis aga ei ole halvema loetavuse tõttu soovitatav.<ref>{{Netiviide|url=https://www.w3schools.com/go/go_syntax.php|pealkiri=Go syntax|vaadatud=23.10.2022}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Go Programming Language Specification - The Go Programming Language |url=https://go.dev/ref/spec |vaadatud=2025-06-09 |väljaanne=go.dev |keel=en}}</ref> Go fail koosneb "[[Hello world]]" programmi näitel järgmistest osadest:<syntaxhighlight lang="go"> package main import "fmt" func main() { fmt.Println("Hello world") } </syntaxhighlight> * Paketi deklaratsioon: ** Iga programm on paketi osa, nt käivitatav kood kuulub alati <code>main</code> paketti. * Pakettidesse kuuluvate failide importimine: ** <code>import ("fmt")</code> impordib fmt paketti kuuluvad failid. * Funktsioonid: ** Funktsiooni {} sulgude vaheline kood täidetakse programmi käivitamisel. ** Näiteks<code>fmt.Println()</code>on fmt paketist pärinev funktsioon andmete väljastamiseks. == Tööriistad == Go põhiversioon sisaldab tööriistu koodi loomiseks, testimiseks ja analüüsimiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://pkg.go.dev/golang.org/x/tools#section-readme|pealkiri=Go Tools}}</ref> * <code>go build,</code> mis [[Kompileerima|kompileerib]] <code>import</code> käskudega imporditud koodi koos sõltujatega käivitatavaks koodiks * <code>go test</code>, üksuse testimiseks ja jõudluse hindmiseks * <code>go fmt</code>, koodi vormindamiseks * <code>go install</code>, eraldiseisvate pakettide alla laadimiseks ja installimiseks * <code>go vet</code>, potentsiaalsete vigade tuvastamiseks koodis * <code>go run</code>, otsetee koodi käivitamiseks * <code>godoc</code>, dokumentatsiooni kuvamiseks * <code>gorename</code>, muutujate, funktsioonide turvaliseks ümbernimetamiseks * <code>go mod</code>, uue mooduli loomiseks, sõltujate lisamiseks või muutmiseks Tööriistad hõlmavad ka profileerimis- ja [[Silumine|silumistoetust]], töökorda seadmist (näiteks prügikoristuspauside jälgimiseks). Lisaks on veel kolmandate osapoolte loodud tööriistu nagu <code>gocode</code>, mis võimaldab ''autocomplete'''i mitmetes koodiredaktorites, <code>goimports</code>, mis automaatselt lisab ja eemaldab pakette, ning <code>errcheck</code>, mis tuvastab koodi, mis ignoreerib erroreid. == Go kasutajaid == Go on laialdaselt kasutusel tarkvaraarenduses Google'is<ref>{{Netiviide|url=https://go.dev/doc/faq#internal_usage|pealkiri=Is Google using Go internally?|vaadatud=23.10.2022}}</ref> ja paljudes teistes ettevõtetes ning avatud lähtekoodiga projektides, nagu näiteks: * Cloudflare oma proxy Railgun, [[DNS server|DNS]] teenuse, krüptograafia, logimise, andmevoo töötlemise tööriistade jaoks;<ref>{{Netiviide|autor=Graham-Cumming, John|url=https://blog.cloudflare.com/go-at-cloudflare/|pealkiri=Go at CloudFlare|aeg=07.03.2012|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * [[Dropbox]], kes võttis mõnes oma olulises komponendis kasutusele [[Python (programmeerimiskeel)|Pythoni]] asemel Go;<ref>{{Netiviide|autor=Lee Patrick|url=https://tech.dropbox.com/2014/07/open-sourcing-our-go-libraries/|pealkiri=Open Sourcing Our Go libraries|aeg=07.07.2014|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * [[Ethereum]] oma [[krüptoraha]] [[Plokiahel|plokiahelas]];<ref>{{Netiviide|url=https://github.com/ethereum/go-ethereum|pealkiri=Official Go implementation of the Ethereum protocol|väljaanne=GitHub|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * GitLab, veebipõhises [[DevOps|DevOpsi]] elutsükli tööriistas, mis pakub Git-hoidlat, [[Viki|vikit]], probleemide jälgimist, pidevat integreerimist;<ref>{{Netiviide|url=https://about.gitlab.com/blog/2018/10/29/why-we-use-rails-to-build-gitlab/|pealkiri=Why we use Ruby on Rails to build GitLab|väljaanne=Gitlab|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * [[Google]] oma paljudes teenustes, muuhulgas [[otsingumootor]]is, veebibrauseris [[Google Chrome|Chrome]], andmehalduses;<ref>{{Netiviide|url=https://go.dev/solutions/google/|pealkiri=Using Go at Google|aeg=27.08.2020|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * [[Netflix]] oma serveriarhitektuuris;<ref>{{Netiviide|url=https://netflixtechblog.com/application-data-caching-using-ssds-5bf25df851ef|pealkiri=The Netflix Tech Blog: Application data caching using SSDs|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * [[SoundCloud]].<ref>{{Netiviide|autor=Bourgon, Peter|url=http://backstage.soundcloud.com/2012/07/go-at-soundcloud/|pealkiri=Go at SoundCloud|vaadatud=2023-01-27|arhiivimisaeg=2013-11-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111191620/http://backstage.soundcloud.com/2012/07/go-at-soundcloud/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Kriitika == Go negatiivsete külgedena on toodud välja järgmist. * Go ''null pointer'' ning algebraliste muutujatüüpide vähesus põhjustab tõrkeid ja [[Rekursioon|rekursiooni]].<ref>{{Netiviide|autor=Yager, Will|url=http://yager.io/programming/go.html|pealkiri=Why Go Is Not Good|vaadatud=23.10.2022}}</ref> * Go ei luba avamissulu paiknemist omaette real, mis pakub arendajatele vähem paindlikkust.<ref>{{Netiviide|url=https://golang.org/doc/faq#semicolons|pealkiri=Why are there braces but no semicolons? And why can't I put the opening brace on the next line?}}</ref> * Faili semantika Go standardses teegis põhineb suuresti [[POSIX|POSIX-i]] semantikal ja ei sobi hästi Windowsi platvormile. Kuigi probleem ei ole Go jaoks ainuomane, on siiski teised [[programmeerimiskeel]]ed selle probleemi lahendanud hästi määratletud standardsete [[teek]]ide abil. <ref>{{Netiviide|url=https://fasterthanli.me/articles/i-want-off-mr-golangs-wild-ride|pealkiri=I want off Mr. Golang's Wild Ride}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Programmeerimiskeeled]] qog82h9skl8qpza2y2rinzfyad572k1 0 655805 7205934 7177364 2026-08-01T12:35:53Z Velirand 67997 /* Zac */ 7205934 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Za)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Za". ==Zaa== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija (1994–) ==Zab== *[[Norbert Żaba]], poola-eesti-rootsi päritolu Poola diplomaat ja ühiskonnategelane (1907–1994) *[[Pablo Zabaleta]], Argentina elukutseline jalgpallur (1985–) *[[Illja Zabarnõi]], ukraina jalgpallur (2002–) *[[Erik Zabel]], saksa jalgrattasportlane (1970–) *[[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (1937–2022) *[[Natalja Zabijako]], Eesti ja Venemaa iluuisutaja (1994–) *[[Pavel Petrovitš Zabolotski]], Vene aadlik, ametnik ja munk (16. sajand) *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Oksana Zabužko]], ukraina kirjanik, luuletaja ja esseist (1960–) ==Zac== *[[Cristian Zaccardo]], Itaalia jalgpallur (1981–) *[[Renato Zaccarelli]], itaalia endine jalgpallur (1951–) *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Ján Zachara]], Tšehhoslovakkia poksija (1928–2025) *[[María Zacharía]], Kreeka ametiühinguaktivist ja poliitik (1976–) *[[Níkos Zachariádis]], Kreeka kommunistlik poliitik (1903–1973) *[[Zacharias]], paavst (suri 752) *[[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf (1980–) ==Zad== *[[Lotfi Zadeh]], USA matemaatik (1921–2017) *[[Alma Zadić]], bosnia päritolu Austria jurist ja poliitik (1984–) *[[Filip Zadina]], tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Mihhail Zadornov]], vene kirjanik ja humorist (1948–2017) ==Zae== *[[Zoran Zaev]], Makedoonia poliitik (1974–) ==Zaf== *[[Grazia Zafferani]], San Marino poliitik (1972–) *[[Albert Zafy]], Madagaskari poliitik (1927–2017) ==Zag== *[[Mário Zagallo]], Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener (1931–2024) *[[Alina Zagitova]], Venemaa iluuisutaja (2002–) *[[Vadim Zagladin]], Nõukogude Liidu välissuhete ekspert ja ajakirjanik (1927–2006) *[[Theódoros Zagorákis]], kreeka jalgpallur *[[Andri Zagorodnjuk]], Ukraina ettevõtja ja poliitik (1978–) ==Zah== *[[Ekaterina Zaharieva]], Bulgaaria poliitik (1975–) *[[Eran Zahavi]], Iisraeli jalgpallur (1987–) *[[Aleksei Zahharov]], vene näitleja (1937–) *[[Jassi Zahharov]], eesti ooperilaulja (1954–) *[[Matvei Zahharov]] NSV Liidu sõjaväelane (1898–1972) *[[Nikolai Zahharov]], Eesti NSV parteitöötaja (1941–) *[[Eda Zahharova]], eesti laulja (1959–) *[[Maria Zahharova-Bruns]], vene päritolu Eesti näitleja (1900–1994) *[[Oleksandr Zahhartšenko]], Donetski Rahvavabariigi poliitik (1976–2018) *[[Hillar Zahkna]], eesti laskesuusataja ja treener (1968–) *[[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja (1994–) *[[Steve Zahn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Cheba Zahouania]], Alžeeria laulja (1959–) *[[Vjatšeslav Zahovaiko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Jan Zahradil]], Tšehhi poliitik (1963–) ==Zai== *[[Svetlana Zainetdinova]], Eesti maletaja ja maletreener (1962–) *[[Wilhelm Zaisser]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1958) *[[Mihhail Zaitsev]], eesti fotograaf (1971–) *[[Vassili Zaitsev]], Nõukogude Liidu snaiper Teises maailmasõjas (1915–1991) *[[Olga Zaitseva]], Venemaa laskesuusataja (1978–) *[[Gabriel Zaid]], Mehhiko kirjanik (1934–) ==Zaj== *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]], Poola poliitik, ajaloolane ja ajakirjanik (1990–) *[[Ananiasz Zajączkowski]], karaiimi päritolu poola orientalist (1903–1970) *[[Miha Zajc]], sloveenia jalgpallur (1994–) ==Zak== *[[Ahmad Zakajev]], Itškeeria poliitik, näitleja ja brigaadikindral I (1959–) *[[Polikárp Zakar]], tsistertslaste kindralabt (1930–) *[[Abdul Aziz Zakari]], Ghana kergejõustiklane (1976–) *[[Denis Zakaria]], Šveitsi jalgpallur (1996–) *[[Bolat Zakarjanov]], kasahhi päritolu Venemaa riigiametnik (1963–) *[[‘Alī Muḩammad Zakī]], Egiptuse viroloog (1953–) *[[Dragomir Zakov]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1975–) *[[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja (1985–) ==Zal== *[[August Zaleski]], Poola poliitik ja diplomaat (1883–1972) *[[Anna Zalewska]], Poola poliitik (1965–) *[[Nicola Zalewski]], poola jalgpallur (2002–) *[[Zaliha Mustafa]], Malaisia poliitik (1964–) *[[Andrei Zaliznjak]], vene keeleteadlane (1935–2017) *[[Elīna Zālīte]], läti kirjanik ja tõlkija (1898–1955) *[[Māra Zālīte]], läti luuletaja, näitekirjanik ja ühiskonnategelane (1952–) *[[Jānis Zālītis]], Läti ja Venemaa Keisririigi poliitik (1874–1919) *[[David Zalkaliani]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Teodors Zaļkalns]], läti skulptor ja arhitekt (1876–1972) *[[Valeri Zalužnõi]], Ukraina sõjaväelane (1973–) ==Zam== *[[Aleksandr Zamahhin]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (sündis 1928) *[[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter (1998–) *[[Carlos Zambrano]], Peruu jalgpallur (1989–) *[[Gianluca Zambrotta]], itaalia jalgpallur (1977–) *[[Zambry Abdul Kadir]], Malaisia poliitik (1962–) *[[Klara Zamenhof]], Poola juudi päritolu esperantist (1863–1924) *[[Ludwik Zamenhof]], Poola juudi päritolu silmaarst ja lingvist, [[esperanto]] looja (1859—1917) *[[Zofia Zamenhof]], Poola juudi päritolu lastearst (1889–1942) *[[German Zamjatin]], vene ajaloolane (1882–1953) *[[Jevgeni Zamjatin]], vene kirjanik (1884–1937) *[[Alfonso Zamora]], Mehhiko poksija (1954–) *[[Iván Zamorano]], endine Tšiili jalgpallur (1967–) *[[Kordjan Zamorski]], Poola sõjaväelane (1890–1983) *[[Adam Zamoyski]], Briti ajaloolane (1949–) *[[Jan Zamoyski]], Poola-Leedu riigimees ja väejuht (1542–1605) *[[Maurycy Zamoyski]], Poola ühiskonnategelane, diplomaat ja poliitik (1871–1939) *[[Primo Zamparini]], itaalia poksija (1939–2024) *[[Carla Zampatti]], itaalia päritolu austraalia moekunstnik (1942–2021) *[[Voldemārs Zāmuēls]], Läti poliitik (1872–1948) ==Zan== *[[Leyla Zana]], kurdi rahvusest Türgi poliitik (1961–) *[[Daniil Zandberg]], Eesti näitleja (1988–) *[[Ludolf Zander]], Narva kullassepp *[[Inese Zandere]], läti luuletaja, lastekirjanik, toimetaja, ajakirjanik ja kirjastaja (1958–) *[[Javier Zanetti]], Argentina jalgpallur (1973–) *[[Mare Zaneva]], eesti tõlkija (1956–) *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]], Iraani poliitik (1953–) *[[Iva Zanicchi]], itaalia laulja (1940–) *[[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane (1987–) *[[Lucija Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane (1987–) *[[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur (1999–) *[[Lamberto Zannier]], Itaalia diplomaat (1954–) *[[Guerrino Zanotti]], San Marino poliitik (1962–) *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]], Liibüa riigitegelane *[[Krzysztof Zanussi]], poola filmirežissöör (1939–) ==Zao== *[[Lubomír Zaorálek]], Tšehhi poliitik (1956–) *[[Mohamed Zaoui]], Alžeeria poksija (1960–) ==Zap== *[[Askold Zapašnõi]], vene tsirkusetegelane (1977–) *[[Edgard Zapašnõi]], vene tsirkusetegelane (1976–) *[[Mstislav Zapašnõi]], vene tsirkusetegelane (1938–2016) *[[Valter Zapašnõi]], vene tsirkuseartist (kiskjataltsutaja) (1928–2007) *[[Duván Zapata]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Gustavo Zapata]], Argentina endine jalgpallur (1967–) *[[Aleksandr Zaporožets]], vene näitleja ja teatripedagoog (?–) *[[Peter Wessel Zapffe]], norra kirjanik ja filosoof (1899–1990) *[[Antonín Zápotocký]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja ametiühingutegelane (1884–1957) *[[Walter Zapp]], Läti leiutaja (1905–2003) *[[Frank Zappa]], USA muusik ja filmirežissöör (1940–1993) *[[Davide Zappacosta]], itaalia jalgpallur (1992–) *[[Sarah Zappulla Muscarà]], itaalia filoloog, kirjandudkriitik, kirjanik ja akadeemik (1943–) *[[Abraham Zapruder]], USA amatöörfilmioperaator (1905–1970) ==Zar== *[[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Agustín Zaragoza]], Mehhiko endine poksija (1941–) *[[Mauro Zárate]], Argentina jalgpallur (1987–) *[[Zarathustra]], vanairaani prohvet (1. aastatuhat eKr) *[[Andrei Zarenkov]], Eesti poliitik (1959–) *[[Hamrohhon Zarifi]], Tadžikistani diplomaat ja poliitikategelane (1948–) *[[Kārlis Reinholds Zariņš]], Läti diplomaat (1879–1963) *[[Kārlis Zariņš (kirjanik)|Kārlis Zariņš]], Läti kirjanik (1889–1978) *[[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš]], Läti ooperilaulja (1930–2015) *[[Catherine Zarip]], eesti illustraator ja raamatukujundaja (1966–) *[[Daniss Zaripov]], tatari rahvusest Venemaa jäähokimängija (1981–) *[[Abū Muş‘ab az-Zarqāwī]], Jordaania päritolu islamist *[[Ferdynand Zarzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1888–1958) ==Zas== *[[Ieva Zasimauskaitė]], leedu laulja (1993–) ==Zaz== *[[Zaz]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1980–) *[[Vladimir Zazubrin]], vene kirjanik (1895–1938) ==Zaž== *[[Georgi Zažitski]], Eesti vehkleja (1946–) *[[Vladimir Zažogin]], Eesti poksija ja poksitreener (1952–) ==Zat== *[[Tatiana Zatîc]], Moldova riigiametnik ja poliitik (1961–) *[[Valdis Zatlers]], Läti arst ja riigitegelane (1955–) *[[Anna Zatonskih]], ameerika maletaja (1978–) *[[Emil Zátopek]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1922–2000) *[[Dana Zátopková]], Tšehhoslovakkia odaviskaja (1922–2020) *[[Aleksandr Zatsepin]], vene helilooja (1926–) *[[Adam Zatšinski]], õigusteadlane (1854–1908) *[[Tatjana Zatulovskaja]], maletaja (1935–2017) ==Zau== *[[Imants Zauls]], läti alpinist (1942–) *[[Rostõslav Zaulõtšnõi]], ukraina poksija (1968–) *[[Dovas Zaunius]], Leedu diplomaat, jurist ja poliitik (1892–1940) ==Zav== *[[Lena Zavaroni]], šoti poplaulja (1963–1999) *[[Vassili Zavjalov]], vene füsioloog (1873–1930) *[[Gabino Zavala]], katoliku kiriku Los Angelese vikaarpiiskop (1951–) *[[Sergei Zavjalov]], vene luuletaja (1958–) *[[Olga Zavjalova]], Venemaa murdmaasuusataja (1972–) *[[Ivan Zavoloko]], Läti vanausuliste aktivist, ajaloolane, folklorist ja kodu-uurija, pedagoog ja rahvavalgustaja (1897–1984) ==Zaw== *[[Włodzimierz Zawadzki]], poola maadleja (1967–) ==Zay== *[[Zayd ibn Ra‘ad]], Jordaania diplomaat ja poliitik (1964–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Za, Biograafiad]] mknlkmusvkeemm7c42jxhniqrmefyyz 0 656721 7206016 7148941 2026-08-01T15:21:16Z Kuriuss 38125 7206016 wikitext text/x-wiki [[File:Arbeau 1589.jpg|thumb|Esmatrüki (1589) tiitelleht]] [[File:Orchesographie pavane.gif|thumb|Lehekülg õpetusest, mis sisaldab noote ja sammunimetusi, samuti kõrvalmärkustena antud liikumise kirjeldusi]] '''"Orchésographie"''' ehk '''"Orchesographie et traicté en forme de dialogue par lequel toutes personnes peuvent facilement apprendre & practiquer l'honneste exercice des dances"''' on [[dialoog]]ivormis kirjutatud 16. sajandi tantsu[[traktaat]], mille autoriks märgitud [[Thoinot Arbeau]] on [[anagramm]] autori, [[Langres]]i [[Kanoonik|kanoonik]]u [[Jehan Tabourot]]' nimest. 47 tantsukirjeldust sisaldav raamat ilmus 1589. aastal (trükiõiguse andis kuningas 22. novembril 1588 [[Blois]]'s).<ref>[https://www.cambridge.org/core/books/abs/music-of-arbeaus-orchesographie/arbeaus-orchesographie/44A0835416C44C254E85C8279BE80200 Y. Kendall. Chapter One - Arbeau’s Orchesographie. - The Music of Arbeau's Orchésographie , pp. 3 - 12. - Cambridge Core]</ref> Teos ilmus postuumselt uuesti 1596. aastal. See taasavastati 19. sajandil ja pärast 1878. aastat on ilmunud hulgaliselt kordusväljaandeid. "Orchésographie" on kõige üksikasjalikum kirjelduste kogu 16. sajandil praktiseeritud tantsude kohta. Ühtlasi on see tantsukäsiraamat, mis näitab täpselt sammude seost muusikaga. Sisaldab maailma esimest avaldatud trummimängumeetodit. == Sisu == Teose pealkiri tähendab [[Etümoloogia|etümoloogiliselt]] "tantsu kirjutamist" (kreeka sõnadest ''orkhêsis'', "tants" ja ''graphein'', "kirjutama") ja selle eesmärgiks nimetatakse õpetada headest peredest pärit (arvatavasti keskklassile) noortele tantsijatele sobivaid samme ja kombeid. Erandiks ''[[basse danse]]'', mille kohta autor märgib, et see on viiskümmend aastat kasutusest kõrval ja mis kuulub selgelt eelmise sajandi kihistusse, eristub muu repertuaar tugevalt 15. sajandi allikates kirjeldatud tantsust. Põhisamme kirjeldatakse ringtantsu ''[[Branle|branle]]''{{'}}i juures: ühekordne samm (''simple'') vasakule, topeltsamm (''double'') vasakule, ühekordne samm paremale, topeltsamm paremale. Muusika ja tempo peavad tagama sammude järjepidevuse ja kaunistuste kohta öeldakse, et need jäägu heade asjaarmastajate eesõiguseks, kes soovivad stiili säilitades suuremat keerukust. Lisaks sammude arvu, kaunistuste ja liikumise täpsele kirjeldamisele kasutab autor oma teoses uuenduslikku [[pedagoogika]]t. Traktaadi tekst on esitatud Arbeau ja viisaka, ent tantsukunstis kogenematu noormehe Caprioli vestlusena: Capriol esitab küsimusi, Arbeau vastab neile. Traktaat algab [[trumm]]imängu<nowiki/>õpetusega ja selgitustega [[Flööt|flöödi]] või [[vilepill]]i kohta. Seejärel kirjeldatakse järgmisi tantse: * ''[[Basse danse]]'' * [[Pavaan]] (muusika on ''[[chanson]]'' "[[Belle qui tiens ma vie]]" neljahäälses seades) * ''[[Tourdion]]'' * [[Galjard]] * [[Volta (tants)|Volta]] * ''[[Courante]]'' * ''[[Allemande]]'' Järgneb arvukate ''[[branle]]''{{'}}ide kirjeldus: branle double, branle simple, branle de Bourgogne, branle de Poitou, branle d'Écosse, ja dramaatiliste žestidega nn miimilised ''branle''{{'}}id. Neist ühe, ''branle de l'Official''{{'}}i muusika on ingliskeelses kultuuriruumis tuntuks saanud [[Jõululaul|jõululaul]]una "Ding! Dong! Merrily on High". Järgnevad veel mõned seltskonna- ja lavatantsud: * ''[[Gavott|Gavotte]]'' * [[Moriskitants]] * ''[[Canarie]]'' * ''[[Pavane D'Espagne]]'' ('hispaania pavaan') * ''Bouffons'' ([[Butafooria|butafoorsete]] kiivrite, mõõkade ja kilpidega lavatants) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://memory.loc.gov/cgi-bin/ampage?collId=musdi&fileName=219/musdi219.db&reNum.=0 Digitaliseeritud originaal Congress Library leheküljel] * [https://graner.name/nicolas/arbeau/ Ümberkirjutus veebiversioonina] * [https://imslp.org/wiki/Orch%C3%A9sographie_(Arbeau%2C_Thoinot) PDF-versioon andmebaasis International Music Score Library Project (IMSLP)] [[Kategooria:Muusikatrükised]] [[Kategooria:Renessanssmuusika allikad]] [[Kategooria:Ajaloolise tantsu allikad]] [[Kategooria:Renessansstants]] [[Kategooria:Prantsuse kirjandus]] ga2g3sjv8t4jionqx8v5ad50kld8p6q 0 657013 7206163 6789963 2026-08-01T20:41:50Z ~2026-34651-55 231505 7206163 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ööbussiliin 94''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant. == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.23. Aastal 1997-1998 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Balti jaam > Priisle=== * '''Balti jaam''', 3. peatus * A. Adamsoni * Tõnismägi * Vabaduse väljak * Estonia * Kivisilla * Gonsiori * Laulupeo * Vesivärava * Kumu * Paesilla * Kotka kauplus * Laagna * Taevakivi * Mustakivi * Kiviku * Rauna * '''Priisle''' {{col-break}} ===Priisle > Balti jaam=== * '''Priisle''' * Ussimäe tee * Priisle kauplus * Kuristiku * Linnamäe tee * Taevakivi * Sabatähe * Laagna * Kotka kauplus * Paesilla * Mehaanikakool * Kumu * Vesivärava * Laulupeo * Gonsiori * Kivisilla * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam (Toompuiestee) * '''Balti jaam (Rannamäe tee)''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/94/a-b/ 94. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/94/b-a/ 94. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8kbnq8dwst3e3kwqm8z4itbf3gofadf 0 659662 7206295 6900446 2026-08-02T06:04:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206295 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} '''Ants Õnnis''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1956]] Tallinnas) on eesti [[kontrabass]]imängija. Ta on õppinud [[viiul]]it aastatel 1964–1968 [[Nõmme Laste Muusikakool]]is [[Peep Tõldsepp|Peep Tõldsepa]] ja [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Paul Purga]] klassis. Lõpetanud 1974. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i ning 1974. ja 1979. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]], kus õppis [[Kaupo Old]]i kontrabassiklassis. Töötab alates 1975. aastast Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ([[ERSO]]) kontrabassimängijana.{{lisa viide}} Vajadusel on ta mänginud ka [[mandoliin]]i ja esinenud orkestri kontrabassi[[kvartett|kvartetis]]. ERSO koosseisus on ta esinenud Nõukogude Liidus, Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Inglismaal, Hiinas ja USA-s. Lisaks on Õnnis teinud kaasa [[XXI Sajandi Orkester|XXI Sajandi Orkestris]], [[Põhjamaade Sümfooniaorkester|Põhjamaade Sümfooniaorkestris]] ja [[Haapsalu Promenaadiorkester|Haapsalu Promenaadiorkestris]]{{lisa viide}}. 1980. aastatel oli ta mitme kultuuriasutuse ringijuht.{{lisa viide}} Sai 1986. aasta noorte lavajõudude ülevaatusel III preemia.{{lisa viide}} Tegutses levimuusikuna Tallinna restoranides Kungla, Nõmme, Vana Toomas, Raeköök, baar-varietees Tallinn (1975–1987), ansamblites Kontor (1980–1990), Park (1989–1992), LustFest (1995), Kirss Garden (2000) ja Evermen (2003–2019, esinemised Soome ja Rootsi laevadel). Levimuusikuna on Õnnis andnud kontserte Nõukogude Liidus, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Saksamaal.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti biograafiline leksikon |kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus |aasta=2008 |isbn=978-9985-70-299-4 |koht=Tallinn |leheküljed=575-576 |keel=eesti}}</ref> Ta on suupilliklubi Piccolo liige aastast 2007. Võtnud osa enamikust [[Pärnu suupillifestival]]idest ja suvekursustest. Pärnu suupillifestivali laureaat kromaatilise suupilli kategoorias aastatel 2008 ja 2012.{{lisa viide}} Ants Õnnis mängib sooloinstrumendina ka mandoliini. 2013. aastal asutas ta ansambli [[Beati Mandolini]]. Isa ja poeg [[Anto Õnnis]]e eestvedamisel tegutsevas ansamblis domineerib mandoliini kõla ja ''bel canto'' laul ning selle repertuaari moodustab klassikalise muusika ja Itaalia rahvamuusika süntees. Tema juhtimisel on seitsmeliikmeline Beati Mandolini välja andnud kolm plaati: * "Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Beati Mandolini - Mandoliini ja lauluga läbi Sitsiilia [CD] |url=https://www.lasering.ee/beati-mandolini-mandoliini-ja-lauluga-labi-sitsiilia-cd.html |vaadatud=2023-08-14 |väljaanne=www.lasering.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230814144913/https://www.lasering.ee/beati-mandolini-mandoliini-ja-lauluga-labi-sitsiilia-cd.html |url-olek=ei tööta }}</ref> (2015), * "Itaalia värvid"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Itaalia värvid [CD] |url=https://www.lasering.ee/itaalia-varvid-cd.html |vaadatud=2023-08-14 |väljaanne=www.lasering.ee |keel=et}}</ref> (2019) ja * "Rõõmsad jõulud igal pool" <ref>{{Netiviide |pealkiri=Rõõmsad jõulud igal pool [CD] |url=https://www.lasering.ee/roomsad-joulud-igal-pool-cd.html |vaadatud=2023-08-14 |väljaanne=www.lasering.ee |keel=et}}</ref>(2022). == Isiklikku == Ants Õnnise isa Aksel Õnnis (1922–2006) oli elukutseline [[autojuht]], kes mängis [[tuletõrje]] puhkpilliorkestris [[klarnet]]it. Ema Lehti Õnnis (Tammet) (1929-2007) ja kõik tema õed-vennad olid väga laululembesed. Ants Õnnisel on poeg Anto Õnnis ja tütar Ave-Õnne Jalakas. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://erso.ee/koosseis/ants-onnis/ {{JÄRJESTA:Õnnis, Ants}} [[Kategooria:Eesti kontrabassimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] rb2l7ky8qdp099il3b0nsn5wh7wpljc 0 660126 7206243 7168841 2026-08-02T00:52:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206243 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = ALBERTO NÚÑEZ FEIJÓO.jpg | pildiallkiri = Alberto Núñez Feijóo (2025) | sünnikoht = [[Ourense]], [[Ourense provints]], [[Hispaania]] | tegevusala = [[poliitik]] | abikaasa = [[Eva Cárdenas]] | amet = [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] esimees | ametiajaalgus = 2. aprill 2022 | eelmine = [[Pablo Casado]] | amet2 = [[Galicia president]] | ametiajaalgus2 = 2009 | ametiajalõpp2 = 2022 | eelmine2 = [[Emilio Pérez Touriño]] | järgmine2 = [[Alfonso Rueda]] | partei = [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] | rahvus = [[galeeg]], [[hispaanlane]] | lapsed = üks poeg | autogramm = Firma de Alberto Núñez Feijóo.svg }} '''Alberto Núñez Feijóo''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1961]] [[Os Peares|Ourens]]es) on [[Hispaania]] ja [[Galicia]] poliitik. Ta on [[2. aprill]]ist [[2022]] paremtsentristliku [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] (PP) esimees ja [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] liige. == Elulugu == Feijóo kasvas üles [[Os Peares|Os Pearese]] külas [[Galeegid|galeegi]] töölisklassi peres, kus isa Saturnino töötas ehituses ja ema Sira pidas toidupoodi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Salgado |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-19 |pealkiri=Vecinos de Os Peares (Ourense) discuten la infancia de Feijóo: “No nos representa, no es un rapaz de aldea” |väljaanne=[[elDiario.es]] |url=https://www.eldiario.es/galicia/vecinos-peares-ourense-discuten-infancia-feijoo-no-representa-no-rapaz-aldea_1_10390862.html}}</ref> 14-aastaselt asus õppima [[Maristid-koolivennad|maristide-koolivendade]] kongregatsioonis [[León (Hispaania)|Leonis]]. 17-aastaselt asus ta [[Ourense]]sse ja lõpetas keskkooli. Ta asus elama [[Santiago de Compostela]]sse, kus õppis [[Santiago de Compostela ülikool|ülikoolis]] õigusteadust, lootes saada kohtunikuks. Kui tema isa jäi töötuks, asus ta isa aitama ja asus pärast kooli lõpetamist 1985. aastal Galicia riigiteenistujaks.<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Alberto Nunez Feijoo: The mild-mannered moderate who wants to be Spain's PM |väljaanne=[[The Straits Times]] |url=https://www.straitstimes.com/world/europe/alberto-nunez-feijoo-the-mild-mannered-moderate-who-wants-to-be-spains-pm}}</ref><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=F. Quintanilla |eesnimi=Berta |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Currículum Vitae de Alberto Núñez-Feijóo: sus estudios y trabajos antes de ser presidente del PP |väljaanne=[[HuffPost]] |url=https://noticiastrabajo.huffingtonpost.es/politica/curriculum-alberto-nunez-feijoo-estudios-trabajos-antes-ser-presidente-pp/}}</ref> 1991. aastaks oli Feijóo liitunud PP-ga ja asus tegutsema poliitikas, kui asus tööle Galicia põllumajandusministeeriumis tehnilise peasekretärina [[José Manuel Romay Beccaría]] alluvuses.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Romero |eesnimi=Santiago |kuupäev=2022-04-18 |pealkiri=Romay Beccaría, Rajoy, Feijóo: la precuela... ¿Y el epílogo? |väljaanne=[[Público (Hispaania)|Público]] |url=https://www.publico.es/luzes/romay-beccaria-rajoy-feijoo-precuela-epilogo.html}}</ref> Romay Beccaríast sai hiljem [[Hispaania tervishoiuminister]] ja ta võttis Feijóo 1996. aastal [[Madrid]]i asudes kaasa. Feijóost sai Hispaania riiklikku tervishoiusüsteemi [[INSALUD|Insalud]] juht.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> 2000. aastal asus ta Hispaania postiteenistuse [[Correos]] juhiks. 2003. aastal naasis ta Galiciasse, et juhtida piirkondlikke riiklikuid ehitustöid. 10. septembril 2004 sai temast [[Galicia valitsus]]e esimene asepresident.<ref name=":2" /> 2006. aastal sai ta piirkondliku [[Galicia Rahvapartei]] juhiks.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-02 |pealkiri=Alberto Núñez Feijóo was elected new president of the People's Party of Spain |väljaanne=[[Infobae]] |url=https://www.infobae.com/en/2022/04/02/alberto-nunez-feijoo-was-elected-new-president-of-the-peoples-party-of-spain/}}</ref> 2009. aastal võitis erakond [[2009. aasta Galicia valimised|valimised]] ja Feijóost sai piirkonna president. Tema juhtimisel võitis erakond Galicias valimised kokku neljal korral, saades iga kord [[Galicia Parlament|parlamendis]] absoluutse enamuse.<ref name=":0" /> Ta sai tuntuks avaliku raha range haldamise poolest, ilma et oleks kärpeid tehtud tervishoius või hariduses.<ref name=":1" /> 2013. aastal sattus Feijóo skandaali, sest avalikustati tema isiklikud sidemed narkokaubanduses süüdi mõistetud smuugeldaja [[Marcial Dorado]]ga, kes smuugeldas narkootikume Hispaaniasse sageli läbi Galicia. [[El País]] avaldas fotod neist puhkusel 1990. aastatest, mil Feijóo juhtis Galicia tervishoiusüsteemi. Feijóo tunnistas sõprust mehega, kuid väitis, et ei teadnud mehe tegudest midagi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 2022. aasta 2. aprillil sai Feijóo PP juhiks. Ta loobus 14. mail Galicia presidendi kohast ja kolis Madridi.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Teda on nähtud erakonnas mõõduka, kuid kindlakäelise juhina, kes on suutnud erakonda välja viia selle ühest hullemast sisekriisist. Tema juhtimisel võitis erakond küll [[2023. aasta Hispaania parlamendivalimised|2023. aasta valimised]], kuid oodatust kehvema tulemusega, mistõttu ei saanud Feijóo valitsust moodustatud ja jäi [[Hispaania parlament|parlamendis]] opositsiooni.<ref name=":0" /> === Isiklikku === Feijóo on 2013. aastast koos [[Eva Cárdenas]]ega, neil on 2017. aastal sündinud poeg Alberto.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pérez G. |eesnimi=Daniel |kuupäev=2023-07-23 |pealkiri=Quién es Eva Cárdenas, la pareja de Núñez Feijóo |väljaanne=[[As (ajaleht)|As]] |url=https://as.com/tikitakas/quien-es-eva-cardenas-la-pareja-de-nunez-feijoo-n-2/ |vaadatud=2026-04-22 |arhiivimisaeg=2026-04-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260427224039/https://as.com/tikitakas/quien-es-eva-cardenas-la-pareja-de-nunez-feijoo-n-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tal on õde Micaela.<ref name=":2" /> Sarnaselt paljudele Hispaania tipp-poliitikutele ei räägi Feijóo [[inglise keel]]t ja on seetõttu sattunud rahvusvahelises suhtluses vahepeal kitsikusse.<ref name=":0" /> Ta on meretoidu ja [[Deportivo de La Coruña]] fänn.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Nunez Feijoo, Alberto}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 7e60oczirybel6mtujwrxrz67jm7p63 0 661376 7205968 7051281 2026-08-01T13:58:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 8 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205968 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2022. aasta kirde-Ukraina ja Venemaa piirilahingud | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = alates 6. aprill 2022 | koht = [[Venemaa-Ukraina piir]] ([[Sumõ oblast]], [[Tšernihivi oblast]], [[Harkivi oblast]]) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}}<br>Toetaja:<br>{{Pisilipp|Valgevene}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] * [[File:Флаг ПС ФСБ России.png|17px]] [[Venemaa piirivalve]] | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] * [[File:Flag of the State Border Guard Service of Ukraine.svg|17px]] [[Ukraina piirivalve]] | väeüksused3 = | jõud1 = Teadmata | jõud2 = Teadmata | jõud3 = | kaotused1 = Teadmata | kaotused2 = Teadmata | kaotused3 = 4 tsiviilisikut tapetud, 3 vigastatud<ref name="auto">{{Cite web|url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-12-22/index.html|title=May 12, 2022: Russia-Ukraine news|website=CNN|date=12 May 2022|access-date=27 May 2022|archive-date=27 May 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527201139/https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-12-22/index.html|url-status=live}}</ref> | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''2022. aasta kirde-Ukraina ja Venemaa piirilahingud''' on piirilahingute jada piki [[Venemaa-Ukraina piir]]i [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]]. Need said alguse 6. aprillil 2022, kui [[Ukraina relvajõud]] ründasid [[Kurski oblast]]it miinipildujate ja mitmikraketiheitjaga.<ref>{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/russia-shells-2-ukraines-border-184801306.html|title=Russia shells 2 of Ukraines border regions with mortars and multiple rocket launchers|website=news.yahoo.com|date=8 May 2022 |access-date=2022-05-27|archive-date=2022-07-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20220704230342/https://news.yahoo.com/russia-shells-2-ukraines-border-184801306.html|url-status=live}}</ref> Ukraina ametnikud teatasid, et piiriülesed rünnakud toimuvad iga päev. Pärast suurema osa [[Harkivi oblast]]i vabastamist [[2022. aasta Harkivi vasturünnak|2022. aasta Harkivi vastupealetungi]] tulemusena tõusis septembrist rindejooneks ka [[Belgorod]]i ja [[Harkivi oblast]]i vaheline Vene-Ukraina piirilõik. ==Taust== 4. aprilliks olid Vene väed [[Sumõ oblast]]ist taganenud pärast [[Pealetung Kiievile|Venemaa pealetungi ebaõnnestumist Kiievi suunas]], kuid piiriülene pommitamine siiski jätkus. ==Intsidendid== ===Aprill 2022=== [[Kurski oblast]]i kuberner teatas, et 6. aprillil pommitati [[Sudža rajoon]]is asuvat piiripunkti, mida väidetavalt korraldasid Ukraina väed. 9. aprillil teatati, et tulistati veel üks piiripunkt, seekord Jelizavetovkas.<ref>{{Cite web |url=https://ua.korrespondent.net/ukraine/4467053-u-kurskii-oblasti-zaiavyly-pro-cherhovyi-obstril-z-boku-ukrainy |title=У Курській області заявили про черговий обстріл з боку України |access-date=2022-06-01 |archive-date=2022-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418032510/https://ua.korrespondent.net/ukraine/4467053-u-kurskii-oblasti-zaiavyly-pro-cherhovyi-obstril-z-boku-ukrainy |url-status=live }}</ref> Ukraina ametnike sõnul pommitasid Vene väed Venemaa-Ukraina piiril ja kahjustasid tugevalt kaht küla. Vene asulast Gorodištšest lasti välja üle 30 suurtüki.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3470568-sumy-region-comes-under-fire-from-russian-territory.html | title=Sumy region comes under fire from Russian territory | access-date=2022-05-29 | archive-date=2022-05-29 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220529022825/https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3470568-sumy-region-comes-under-fire-from-russian-territory.html | url-status=live }}</ref> ===Mai 2022=== Vene väed alustasid 8. mail raketiheitjatega üle Šostka piirkonna pommitama, hävitades [[Juudid|juudi]] kalmistu.<ref>{{Cite web|url=https://www.jewishnews.co.uk/russian-rockets-strike-jewish-cemetery-in-ukraine-culture-minister-says/|title=Russian rockets strike Jewish cemetery in Ukraine, culture minister says|first=Michael|last=Daventry|website=www.jewishnews.co.uk|access-date=2022-05-27|archive-date=2022-06-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20220611163906/https://www.jewishnews.co.uk/russian-rockets-strike-jewish-cemetery-in-ukraine-culture-minister-says/|url-status=live}}</ref> 12. mail hukkus pommitamise tõttu tsiviilisik.<ref name="auto"/> 13. mail tulistas Venemaa juhitamata õhurakettidega piiriküla Šostka piirkonda.<ref>{{Cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3482981-russian-troops-shell-border-settlement-in-chernihiv-region.html|title=Russian troops shell border settlement in Chernihiv region|website=www.ukrinform.net|access-date=2022-05-27|archive-date=2022-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527192552/https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3482981-russian-troops-shell-border-settlement-in-chernihiv-region.html|url-status=live}}</ref> Pommitamise jätkudes alistasid Vene väed mõned [[Ukraina piirivalve]] elemendid ja sisenesid 16. mail Šostka piirkonda.<ref name="auto1">{{Cite web|url=https://www.newsweek.com/russian-sneak-attack-sumy-area-fails-putin-forces-lose-ukrainian-ground-1706966|title=Russian sneak attack on Sumy area fails, Putin forces lose Ukrainian ground|first=Zoe|last=Strozewski|date=May 16, 2022|website=Newsweek|access-date=May 27, 2022|archive-date=May 21, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220521204645/https://www.newsweek.com/russian-sneak-attack-sumy-area-fails-putin-forces-lose-ukrainian-ground-1706966|url-status=live}}</ref> Võitlused kestsid kuni 17. maini, mil Vene väed taganesid.<ref>{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/russia-shelling-border-area-two-162813482.html|title=Russia is shelling the border area in two oblasts of Ukraine, hitting its own territory and threatening the area with aircraft|website=news.yahoo.com|date=17 May 2022 |access-date=2022-05-27|archive-date=2022-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527192551/https://news.yahoo.com/russia-shelling-border-area-two-162813482.html|url-status=live}}</ref> 17. mail 2022 tabas Vene õhujõudude õhurünnak [[Desna kasarmute õhurünnak|Desna kasarmuid]] [[Desna]]s, hukkus 87 inimest.<ref>{{Cite web |date=2022-05-23 |title=Ukraine says 87 killed in Russian attack on military base |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-russia-military-base-zelensky-b2085255.html |access-date=2022-05-23 |website=The Independent |language=en}}</ref> 21. mail tabasid Kutšerivka piiriasulale 6 Vene õhulööki ja suurtükiväge.<ref>{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/borders-sumy-region-shelled-russian-063710132.html|title=Borders of Sumy region shelled from Russian territory|website=news.yahoo.com|date=21 May 2022 |access-date=2022-05-27|archive-date=2022-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527192556/https://news.yahoo.com/borders-sumy-region-shelled-russian-063710132.html|url-status=live}}</ref> [[Venemaa õhujõud]]ude lennukid ründasid kahte Šostka küla 24. mail.<ref>{{Cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493432-russians-fire-mortars-on-border-areas-of-sumy-region.html|title=Russians fire mortars on border areas of Sumy region|website=www.ukrinform.net|access-date=2022-05-27|archive-date=2022-05-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527192551/https://www.ukrinform.net/amp/rubric-ato/3493432-russians-fire-mortars-on-border-areas-of-sumy-region.html|url-status=live}}</ref> 28. mail võtsid Vene sõjalennukid sihikule Ukraina piiri ja asusid piiri tulistama miinipildujatest Venemaal asuvast [[Trojebortnoje]] külast.<ref>{{cite web | url=https://news.yahoo.com/sumy-oblast-missile-strike-woman-173617820.html | title=Sumy Oblast missile strike: Woman wounded, church and kindergarten damaged | date=28 May 2022 | access-date=2022-05-29 | archive-date=2022-05-29 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220529175210/https://news.yahoo.com/sumy-oblast-missile-strike-woman-173617820.html | url-status=live }}</ref> Vene väed kasutasid 30. mail Šostka rajooni piiriäärsetes külades fletšette. Fletšette kasutati varem tsiviilisikute tapmiseks Butšas [[Butša lahing|lahingu]] ajal sõja alguses. Vene väed pommitasid öö läbi küla.<ref>{{cite web | url=https://news.yahoo.com/russians-fired-sumy-region-artillery-084536105.html | title=Russians fired on Sumy region with artillery shells filled with flechettes | date=30 May 2022 | access-date=2022-05-30 | archive-date=2022-05-30 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220530141846/https://news.yahoo.com/russians-fired-sumy-region-artillery-084536105.html | url-status=live }}</ref> [[The Kyiv Independent|Kyiv Independenti]] andmetel pommitasid Vene väed piiril üle 20 korra Venemaal asuvast [[Zjornovo]] külast.<ref>{{cite web | url=https://www.latestly.com/socially/world/russia-shelled-sumy-oblast-on-may-30-in-just-one-hour-the-russian-military-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-3768041.html/amp | title=Russia Shelled Sumy Oblast on May 30. In Just One Hour, the Russian Military ... - Latest Tweet by the Kyiv Independent &#124; 🌎 LatestLY | access-date=2022-05-30 | archive-date=2022-05-30 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220530195553/https://www.latestly.com/socially/world/russia-shelled-sumy-oblast-on-may-30-in-just-one-hour-the-russian-military-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-3768041.html/amp | url-status=live }}</ref> ===Juuni 2022=== 4. juunil hävitasid Vene lennukid [[Mõkolajivka (täpsustus)|Mõkolajivka]] paikkonna kuue raketiga.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3499802-third-attack-on-sumy-region-today-russian-aircraft-launches-six-missiles.html | title=Third attack on Sumy region today: Russian aircraft launches six missiles | date=4 June 2022 | access-date=2022-06-30 | archive-date=2022-06-07 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220607012727/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3499802-third-attack-on-sumy-region-today-russian-aircraft-launches-six-missiles.html | url-status=live }}</ref> Kolm tundi hiljem toimus [[Sumõ oblast]]is [[Velõka Põsarivka rajoon]]is plahvatus. Pommitamisest teatati ka [[Tšernihivi oblast]]is [[Novhorodi-Siverski rajoon]]is. 8. juunil hävitasid Vene väed Venemaa Trojebortnoje piiripunktist pärit Ukraina piirikontrolli hoone.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3502478-enemy-destroys-building-of-state-border-guard-service-in-sumy-region.html | title=Enemy destroys building of State Border Guard Service in Sumy Region | date=8 June 2022 | access-date=2022-06-30 | archive-date=2022-06-30 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220630071707/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3502478-enemy-destroys-building-of-state-border-guard-service-in-sumy-region.html | url-status=live }}</ref> Vene väed pommitasid 10. juunil 7 korda. Suurtükituld lasti [[Brjanski oblast]]ist Zjornovost ja Stratševost. [[Sumõ oblast|Sumõ]] ja [[Tšernihivi oblast]]is hävitati umbes neli küla.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3503942-russians-opened-fire-on-sumy-region-chernihiv-region-seven-times-today-so-far.html | title=Russians opened fire on Sumy Region, Chernihiv Region seven times today so far | date=10 June 2022 | access-date=2022-06-30 | archive-date=2022-06-30 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220630073354/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3503942-russians-opened-fire-on-sumy-region-chernihiv-region-seven-times-today-so-far.html | url-status=live }}</ref> Vene väed pommitasid 19. juunil miinipildujatest Sumõ oblasti [[Seredõna-Buda]] linna. Tekkis tohutu tulekahju ja elanikud pidid linnast evakueerima.<ref>{{Cite web |url=https://menafn.com/1104398161/Enemy-Shelling-Causes-Fire-In-Sumy-Region-Woman-Injured |title=Enemy Shelling Causes Fire in Sumy Region, Woman Injured |access-date=2022-06-30 |archive-date=2022-06-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220623230935/https://menafn.com/1104398161/Enemy-Shelling-Causes-Fire-In-Sumy-Region-Woman-Injured |url-status=live }}</ref> Vene väed pommitasid 25. juunil [[Valgevene]]st rakette Tšernihivi oblastis [[Desna]] linna. Pommitati umbes 20 raketiga.<ref>{{Cite web |url=https://ukranews.com/en/news/865182-russian-military-hit-20-missiles-from-belarus-on-desna-of-chernihiv-region |title=Russian Military Hit 20 Missiles from Belarus on Desna of Chernihiv Region &#124; Ukrainian news |access-date=2022-06-30 |archive-date=2022-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220626234534/https://ukranews.com/en/news/865182-russian-military-hit-20-missiles-from-belarus-on-desna-of-chernihiv-region |url-status=live }}</ref> Üks inimene sai surma ja üks vigastada, kui Vene väed pommitasid 26. juunil Sumõ oblastis Junakivka, Bilopillja, Krasnopillja ja Šalõhõne pihta. Umbes 150 mürsku lasti välja, Krasnopillja kannatas kõige rohkem, Žõvõtskõi sõnul see hävitati.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3515828-russian-invaders-fire-over-150-projectiles-and-shells-at-sumy-region.html | title=Russian invaders fire over 150 projectiles and shells at Sumy Region | date=26 June 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-10-20 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231020123959/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3515828-russian-invaders-fire-over-150-projectiles-and-shells-at-sumy-region.html | url-status=dead }}</ref> 27. juunil teatas kuberner Dmõtro Žõvõtskõi, et venelased ründasid [[Krasnopillja]] ja [[Bilopillja]] [[Hromada|hromadat]], vigastades ühte inimest.<ref>{{Cite web |title=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=459243379537300&set=a.337889308339375 |access-date=2022-06-30 |website=www.facebook.com |archive-date=2022-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220630005248/https://www.facebook.com/photo/?fbid=459243379537300&set=a.337889308339375 |url-status=live }}</ref> Laske kuuldi Krasnopilljas, [[Velõka Põsarivka]]s ja [[Hotin]]is 30. juunil. Krasnopillja pihta tulistati umbes 70 lasku, Velõka Põsarivka pihta 10 raketilööki ja Hotinile 120 mm miinipilduja.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3518717-russian-invaders-keep-shelling-border-areas-of-sumy-chernihiv-regions.html | title=Russian barrel, jet artillery targeting border areas in Chernihiv, Sumy regions | date=30 June 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-10-20 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231020124448/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3518717-russian-invaders-keep-shelling-border-areas-of-sumy-chernihiv-regions.html | url-status=dead }}</ref> [[Semenivka]]s teatati ka miinipildujatest. ===Juuli 2022=== Vene väed pommitasid 3. juulil suurtükiväe ja miinipildujaga Sumõ oblastit 3 korda.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521127-russian-troops-seize-zolotarivka-in-lysychansk-direction.html | title=Russian troops seize Zolotarivka in Lysychansk direction | date=3 July 2022 | access-date=2022-07-04 | archive-date=2022-07-04 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220704081931/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521127-russian-troops-seize-zolotarivka-in-lysychansk-direction.html | url-status=live }}</ref> Vene väed tulistasid Šostka rajoonis [[Šalõhõne]], registreerides 12 löögi. Vene väed tulistasid seejärel [[Esman]]i pihta. Hiljem samal päeval lasti Šalõhõnele uuesti välja 14 miinimürsku.<ref>{{Cite web |url=https://menafn.com/1104469926/Russian-Invaders-Open-Fire-On-Sumy-Regions-Shostka-District-Three-Times-Over-Past-Day |title=Russian Invaders Open Fire on Sumy Region's Shostka District Three Times over Past Day |access-date=2022-07-04 |archive-date=2022-07-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220703090655/https://menafn.com/1104469926/Russian-Invaders-Open-Fire-On-Sumy-Regions-Shostka-District-Three-Times-Over-Past-Day |url-status=live }}</ref> 4. juulil tulistasid Vene helikopter Esmani kooli pihta.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521732-russian-helicopter-fires-missiles-at-school-in-sumy-region.html | title=Russian helicopter fires missiles at school in Sumy Region | date=4 July 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-10-20 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231020124712/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521732-russian-helicopter-fires-missiles-at-school-in-sumy-region.html | url-status=dead }}</ref> 5. juulil andsid Vene väed [[Šostka]] linnale raketilöögi, mille käigus hävitati [[Erasektor|eraettevõtted]] ja sai kannatada umbes 24 elumaja.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3522304-private-enterprise-destroyed-over-100-flats-damaged-in-russias-missile-strike-on-shostka.html | title=Private enterprise destroyed, over 100 flats damaged in Russia's missile strike on Shostka | date=5 July 2022 }}</ref> Vene väed tulistasid ka Tšernihivi oblasti Semenivkat.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3522454-chernihiv-region-comes-under-attack-from-russian-territory.html | title=Chernihiv region comes under attack from Russian territory | date=5 July 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-10-20 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231020124713/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3522454-chernihiv-region-comes-under-attack-from-russian-territory.html | url-status=dead }}</ref> Vene väed tulistasid 12. juulil Shalõhõne, Bilopillja, [[Znob-Novhorodske]] ja Krasnopillja pihta ning Krasnopillja sai kaks korda raketiheitjatega pihta.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3527933-four-communities-in-sumy-region-came-under-enemy-fire.html | title=Four communities in Sumy region came under enemy fire | date=13 July 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-09-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20230903213313/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3527933-four-communities-in-sumy-region-came-under-enemy-fire.html | url-status=dead }}</ref> 13. juulil pommitati Sumõ oblastis nelja küla.<ref>{{cite news | url=https://menafn.com/1104527902/Russian-Forces-Shell-Four-Communities-In-Sumy-Region | title=Russian Forces Shell Four Communities in Sumy Region }}</ref> 16. juulil hävitasid Vene väed Esmanis talu ja kooli.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3530439-school-farm-enterprise-destroyed-in-russias-shelling-of-sumy-region-this-morning.html | title=School, farm enterprise destroyed in Russia's shelling of Sumy Region this morning | date=16 July 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-09-29 | archive-url=https://web.archive.org/web/20230929135255/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3530439-school-farm-enterprise-destroyed-in-russias-shelling-of-sumy-region-this-morning.html | url-status=dead }}</ref> 17. juulil pommitasid Vene väed Sumõ oblastis Velõka Põsarivkat, Krasnopilljat, Hotõnit, Bilopilljat, Šalõhõne, [[Nova Sloboda]], Esmanit ja Seredõna-Budat ning Tšernihivi oblastis [[Snovsk]]it..<ref>{{Cite web|url=https://menafn.com/1104543111/Russian-Forces-Shell-Nine-Communities-In-Sumy-Chernihiv-Regions-In-Past-Day|title=Russian Forces Shell Nine Communities In Sumy, Chernihiv Reg... &#124; MENAFN.COM|website=menafn.com|accessdate=11 April 2023}}</ref> 18. juulil teatati plahvatustest [[Hluhhiv]]is. Ka Šalõhõne ja Hotõn olid rünnakute all. Mõkolajivka kannatas [[MRLS]]-i rünnakute all.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3531508-russian-troops-strike-four-communities-of-sumy-region.html | title=Russian troops strike four communities of Sumy region | date=18 July 2022 }}</ref> 24. juulil pommitasid Vene väed Sumõ oblastit 12 korda, peamiselt Šalõhõne, Mõkolajivka, Bilopillja, Hotõn, Junakivka ja Krasnopillja külasid. Väidetavalt hukkus üks inimene ja 2 sõjaväelennukit tulistasid [[Mõkolajiv (Sumõ oblast)|Mõkolajivi]] pihta. Hiljem samal päeval ütlesid Ukraina ametiisikud, et Sumõ ja Tšernihivi oblastit tulistati iga päev.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3535649-russian-forces-struck-sumy-region-12-times-in-past-day.html | title=Russian forces struck Sumy region 12 times in past day | date=24 July 2022 | access-date=2023-09-17 | archive-date=2023-10-20 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231020130010/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3535649-russian-forces-struck-sumy-region-12-times-in-past-day.html | url-status=dead }}</ref> Plahvatusi kuuldi Sumõ oblasti piiri taga, kus 26. juulil teatati 55 plahvatusest. Üks naine sai vigastada.<ref>{{cite web | url=https://www.latestly.com/socially/world/governor-55-explosions-reported-in-sumy-oblast-on-july-26-sumy-oblast-governor-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-4001145.html | title=Governor: 55 Explosions Reported in Sumy Oblast on July 26. Sumy Oblast Governor ... - Latest Tweet by the Kyiv Independent &#124; 🌎 LatestLY | date=27 July 2022 }}</ref> Sihikul olevad külad olid Esman, Krasnopil ja [[Seredõno-Budsk]]. Plahvatusi oli kuulda ka Tšernihivi oblastis.<ref>{{cite web | url=https://news.yahoo.com/25-explosions-russians-launched-2-104937690.html | title=25 explosions: Russians launched 2 series of attacks on Chernihiv Oblast | date=26 July 2022 }}</ref> Teatati üle 20 plahvatusest. Vene väed pommitasid Sumõ oblastit 28. juulil 44 korda.<ref>{{cite web | url=https://www.news18.com/videos/ivideos/russia-hits-bakhmut-with-uragan-mlrs-l-sumy-shelled-44-times-l-major-urban-battle-likely-in-kherson-5650651.html | title=Russia Hits Bakhmut with Uragan MLRS l Sumy Shelled 44 Times l Major Urban Battle Likely in Kherson }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.latestly.com/socially/world/governor-russian-forces-fire-on-sumy-oblast-44-times-on-july-28-sumy-oblast-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-4011280.html | title=Governor: Russian Forces Fire on Sumy Oblast 44 Times on July 28. Sumy Oblast ... - Latest Tweet by the Kyiv Independent &#124; 🌎 LatestLY | date=29 July 2022 }}</ref> Samal päeval tulistasid Venemaa väed Valgevene territooriumilt rakette Tšernihivi oblasti [[Hontšarivska]] pihta.<ref>{{cite web | url=https://www.timesofisrael.com/russia-renews-assaults-on-kyiv-chernihiv-regions-amid-ukrainian-counterattacks/ | title=Russia renews assaults on Kyiv, Chernihiv regions amid Ukrainian counterattacks | website=[[The Times of Israel]] }}</ref> Vene väed tulistasid 29. juulil Tšernihivi oblastis Semenivkat. Linna administratiivhoone sai tugevalt kannatada.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3539189-russian-troops-shell-chernihiv-region-damaging-administrative-building-operational-command-north.html | title=Russian troops shell Chernihiv region, damaging administrative building - Operational Command North | access-date=2025-12-27 | archive-date=2026-02-01 | archive-url=https://web.archive.org/web/20260201065908/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3539189-russian-troops-shell-chernihiv-region-damaging-administrative-building-operational-command-north.html | url-status=dead }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] ssvnjts3m9yd875qmfir6iab4svs02a 0 661921 7205972 6694979 2026-08-01T14:00:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205972 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2022. aasta plahvatused Novofedorivkas | osa = [[Krimmi rünnakud (2022-)|Krimmi rünnakutest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] | pilt = В Новофёдоровке в день взрывов на аэродроме, 2022, 03.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = 9. augustil 2022 tõusis Sakõ lennubaasist suitsu | aeg = 9. august 2022 | koht = [[Novofedorivka]], [[Krimm]], Ukraina | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Vähemalt 10 Vene sõjaväelennukit hävis või sai vigastada | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = Sõltumatute vaatlejate sõnul: * Vähemalt 7 sõjaväelennukit hävis ja 3–4 sai kannatada [[Venemaa kaitseministeerium]]i andmetel: * Üks inimene sai surma, kuid varustus jäi täielikult ellu. | kaotused2 = Puuduvad | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} [[Krimm]]is [[Novofedorivka]] alevis asuvas [[Sakõ merelennuväebaas]]is toimus 9. augustil [[2022]] mitu suurt plahvatust [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]].<ref name="nyt810">{{Cite news |last1=Triebert |first1=Christiaan |title=Explosion Rocks Russian Air Base in Crimea |newspaper=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/live/2022/08/09/world/ukraine-russia-news-war#ukraine-claims-a-rare-attack-in-crimea |access-date=10 August 2022 |agency=New York Times |date=9 August 2022}}</ref> Sõjaväebaasi vallutasid Vene väed [[Krimmi annekteerimine|2014. aasta Krimmi annekteerimise]] käigus, mis oli osa [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]]. Plahvatused hävitasid mitmeid Venemaa sõjalennukeid ja tekitasid olulisi muid kahjusid. Ukraina võimud võtsid alguses vastutuse vaikimisi, kuni neli nädalat pärast sündmust, mil Ukraina sõjaväeülem [[Valeri Zalužnõi]] ütles selgesõnaliselt, et tegemist oli Ukraina raketilöögiga.<ref name="bbc-Saky-airfield" /> Ka 21. septembril 2023 rünnati Sakõ lennubaasi.<ref>{{Cite web |date=2023-09-21 |title=Ukraine Strikes At Russian Airbase In Crimea |url=https://news.yahoo.com/ukraine-strikes-russian-airbase-crimea-173546005.html |access-date=2023-09-21 |website=Yahoo News |language=en-US}}</ref> ==Sündmused== 9. augustil 2022 toimus Sakõ lennubaasis rida plahvatusi. Esialgsete teadete kohaselt toimus neli plahvatust. Hiljem teatati kuuest või seitsmest plahvatusest, seejärel kuni 15 plahvatusest, kusjuures teateid, et see kõlas nagu laskemoona plahvatus.<ref>{{Cite news |title=Біля авіабази росіян у Криму пролунали потужні вибухи |trans-title=Powerful explosions rang out near the Russian air base in Crimea |date=9 August 2022 |url= https://24tv.ua/bilya-aviabazi-rosiyan-krimu-prolunali-potuzhni-vibuhi_n2120789 |newspaper=24 Channel |language=uk |access-date=29 November 2022}}</ref> Venemaa võimud kuulutasid välja erakorralise seisukorra ja kollase häiretaseme terrorismiohu tõttu, kuid väitsid, et plahvatused olid õnnetuse tagajärjed, ning teatasid, et üks inimene sai surma, üle kümne vigastada ja 252 elanikku kolisid kortermajade kahjustuste tõttu ajutisse varjupaika.<ref name=":0">{{Cite news |last=Schwirtz |first=Michael |date=2022-08-10 |title=Ukraine Live Updates: Damage in Air Base Blasts Appears Worse Than Russia Claimed |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/live/2022/08/10/world/ukraine-russia-news-war |access-date=2022-08-10 |issn=0362-4331}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-08-10 |title=Russia-Ukraine war: Kyiv says nine Russian planes destroyed in past 24 hours – live |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/aug/10/russia-ukraine-war-live-news-moscow-plans-to-link-zaporzhzhia-nuclear-plant-to-crimea-operator-warns |access-date=2022-08-10 |website=The Guardian |language=en}}</ref> 10. augustil teatasid Krimmi okupatsioonivõimud, et vigastatute arv on kasvanud 13-ni ja üks inimene sai surma.<ref>{{Cite web |title=У Криму кількість постраждалих від вибуху на авіабазі зросла до 13 осіб. У Новофедоріці надзвичайний стан |url=https://babel.ua/news/82739-v-okupovanomu-krimu-kilkist-postrazhdalih-vid-vibuhu-na-aviabazi-zrosla-do-13 |date=10 August 2022 |access-date=2022-08-11 |website=babel.ua |language=uk}}</ref> 12. augustil 2022 väitis [[Ukraina siseministeerium|Ukraina siseministri]] [[Denõss Monastõrskõi]] nõunik [[Anton Heraštšenko]], et plahvatustes hukkus 60 pilooti ja tehnikut ning 100 inimest sai haavata.<ref>{{Cite news |last=Bigg |first=Matthew Mpoke |date=2022-08-12 |title=A Ukrainian official's account of the Crimea explosions further contradicts Russia's. |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/live/2022/08/12/world/ukraine-russia-news-war |access-date=2022-08-12 |issn=0362-4331}}</ref> Ukraina võimud ei võtnud alguses rünnaku eest otseselt vastutust, kuid [[Ukraina relvajõudude kindralstaap|relvajõudude peastaap]] teatas 10. augustil, et hävitasid eelneva 24 tunni jooksul üheksa Venemaa lennukit.<ref name=":1" /> Ukraina õhuvägi teatas, et lennubaasis hävis 9 Vene lennukit.<ref>{{Cite web |title=Втрачені Росією минулої доби 9 літаків було знищено ударом по аеродрому в Криму, - Повітряні сили ЗСУ |trans-title=9 planes lost by Russia yesterday were destroyed by a strike on the airfield in Crimea – Air Force of the AFU |url=https://espreso.tv/vtracheni-rosieyu-minuloi-dobi-9-litakiv-bulo-znishcheno-udarom-po-aerodromu-v-krimu-povitryani-sili-zsu |date=10 August 2022 |access-date=2022-08-11 |website=espreso.tv |language=uk}}</ref> [[Planet Labs]] avaldas 10. augustil satelliidipildid lennubaasist enne ja pärast plahvatusi. Piltidel oli põhjale märkimisväärne kahjustus – vähemalt neli suurt sarnase suurusega kraatrit.<ref name=Trevithick_widespread>{{Cite web |first=Joseph |last=Trevithick |date=10 August 2022 |title=Widespread destruction seen after blasts at Russian base in Crimea |url=https://www.thedrive.com/the-war-zone/widespread-destruction-seen-after-blasts-at-russian-base-in-crimea |website=The Drive |department=The Warzone |access-date=29 November 2022 |archive-date=2022-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220811091429/https://www.thedrive.com/the-war-zone/widespread-destruction-seen-after-blasts-at-russian-base-in-crimea |url-status=dead }}</ref>{{refn|Mõned aruanded loevad ainult kolme kraatrit.}} ==Tulemused== Satelliidipiltidelt selgus, et perroonil hävis vähemalt kaheksa lennukit, sealhulgas [[Suhhoi Su-24|Su-24]] ja [[Suhhoi Su-30|Su-30]].<ref>{{Cite web |date=2022-08-11 |title=Satellite photos contradict Russia's account of damage by explosions at a base in Crimea. |url= https://www.nytimes.com/live/2022/08/11/world/ukraine-russia-news-war#satellite-photos-dispute-russias-account-of-damage-by-explosions-at-a-base-in-crimea |access-date=2022-08-11 |website=New York Times|language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-08-11 |title=Russian warplanes destroyed in Crimea airbase attack, satellite images show |url=https://www.theguardian.com/world/2022/aug/11/russian-warplanes-destroyed-in-crimea-saky-airbase-attack-satellite-images-show |access-date=2022-08-11 |website=The Guardian |language=en}}</ref> [[Oryx (veebisait)|Oryx]]i grupi teadlaste sõnul näitasid pildid kaotusi järgmiselt:<ref>{{Cite web |title=З'явились супутникові знімки знищених російських літаків у Криму |trans-title=Satellite images of destroyed Russian planes in Crimea have appeared |url=https://espreso.tv/zyavilis-suputnikovi-znimki-znishchenikh-rosiyskikh-litakiv-u-krimu |date=10 August 2022 |access-date=2022-08-11 |website=espreso.tv |language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |last=Oryx |title=List of Aircraft Losses During the Russian Invasion of Ukraine |url=https://www.oryxspioenkop.com/2022/03/list-of-aircraft-losses-during-2022.html |access-date=2022-08-11 |website=Oryx}}</ref> *5 Su-24 *3 Su-30SM *Kahjustada sai 2 Su-24 *1 Su-30SM kahjustatud Valitsusvälise Ukraina sõjaväekeskuse andmetel:<ref>{{Cite web |last=Safronov |first=Taras |date=11 August 2022 |title=Розгром аеродрому "Саки": хронологія і втрати |trans-title="Saki" airfield destruction: chronology and losses |url=https://mil.in.ua/uk/articles/rozgrom-aerodromu-saky-hronologiya-i-vtraty/ |website=Mil.in.ua |publisher=Ukrainian Military Center}}</ref> *4 Su-24 *3 Su-30SM *3 Su-24 sai kannatada *1 Su-30SM kahjustatud Tsiviiltaristust sai kannatada 62 kõrghoonet, 20 ärihoonet ja eramu. Paljud turistid lahkusid Krimmist Venemaale ja Venemaa riiklikul meediaturismi veebisaidil oli 15. augustil [[Krimmi sild|Krimmi silda]] ületanud rekordarv autosid.<ref>{{Cite web |date=2022-08-16 |title=Explosions in Crimea: record traffic jam on Kerch bridge |url=https://news.yahoo.com/explosions-crimea-record-traffic-jam-143453748.html |access-date=2022-08-17 |website=Ukrainska Pravda |language=en-US |agency=Yahoo! news}}</ref> ==Põhjus== Vahetult pärast plahvatusi ütles Ukraina kõrge sõjaväeametnik anonüümselt, et Ukraina on vastutav. Ametnik ei öelnud, mis tüüpi relva kasutati, kuid see oli "ainult Ukrainas toodetud seade".<ref>{{Cite news |last=Schwirtz |first=Michael |date=9 August 2022 |title=Explosions rip through Russian base on Crimea |work=The New York Times |via=ProQuest}}</ref><ref name=Weiss /> Ühe päeva jooksul pärast plahvatusi ütles Ukraina kõrge sõjaväeametnik anonüümselt, et selle eest vastutavad eriüksused ja partisanid.<ref name=":0" /><ref name=Weiss /> Endised sõjaväelased ja analüütikud ütlesid, et on ebatõenäoline, et rünnaku korraldasid kohapeal viibinud isikud. [[SEAL Team Six]] endise eskadrilli juhi [[Chuck Pfarrer]]i sõnul on "Satelliidifotodel nähtavad kraatrid 10 meetrit läbimõõduga ... Ja igaüks neist on kooskõlas vähemalt 226 kg C4 plahvatusega. Ükski erivägede meeskond ei hakka lohistama tonni C4 sihtmärgini, kui 55 grammist piisaks lennuki hävitamiseks."<ref name=Weiss>{{Cite web |last1=Weiss |first1=Michael |last2=Rushton |first2=James |date=21 August 2022 |title=Why Ukraine probably has long-range missiles |url=https://news.yahoo.com/ukraine-atacms-himars-missiles-161843626.html |access-date=2022-08-21 |website=[[Yahoo News]] |language=en-US}}</ref> Kommentaatorid spekuleerisid erinevate võimalike põhjuste üle, mõned eeldasid, et Ukraina tulistas välja Ameerikas toodetud raketi MGM-140 ATACMS, vaatamata väidetele, et kasutatud relv oli Ukraina toodetud,<ref name=Hambling /> ja vaatamata sellele, et USA eitas [[MGM-140 ATACMS|ATACMS]]-i Ukrainale tarnida.<ref name=Weiss /> Spekuleeriti, et Ukraina tulistas välja ballistilise raketi [[Hrim-2]], mida nad olid aastaid arendanud, kuid paljud kahtlesid, kas see on kasutusvalmis või kas sellel on sobiv GPS-juhtimissüsteem. Teine võimalus oli Ukrainas toodetud laevavastane [[tiibrakett]] [[Neptun (raketikompleks)|R-360 Neptune]], kuid kahtlusi oli selle täpsuses maismaa sihtimisel, pluss asjaolu, et tõenäoliselt oleks suhteliselt aeglaselt liikuvat tiibraketti märgatud, mida aga ei juhtunud. Mõned kommentaatorid pakkusid välja väikest [[Varitsev õhuründemoon|varitsevat laskemoona]], tuginedes nende väikestele lõhkepeadele, mis tekitasid suuri sekundaarseid plahvatusi, tabades ladustatud kütust või laskemoona.<ref name=Hambling>{{Cite web |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2022/08/11/how-did-ukraine-destroy-so-many-aircraft-at-russias-crimean-airbase/ |title=How did Ukraine destroy so many Russian aircraft at that Crimean airbase? |first=David |last=Hambling |date=11 August 2022 |work=Forbes |access-date=30 November 2022}}</ref> 7. septembril 2022 kinnitas Ukraina ülemjuhataja [[Valeri Zalužnõi]], et tegemist oli Ukraina raketilöögiga.<ref name="bbc-Saky-airfield">{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62821044|title=Saky airfield: Ukraine claims Crimea blasts responsibility after denial|first=Leo|last=Sands|work=[[BBC News]]|date=7 September 2022|access-date=12 September 2022}}</ref><ref>{{Cite web |first1=Valeriy |last1=Zaluzhnyi |author-link1=Valerii Zaluzhnyi |first2=Mykhailo |last2=Zabrodskyi |author-link2=Mykhailo Zabrodskyi |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3566404-prospects-for-running-a-military-campaign-in-2023-ukraines-perspective.html |title=Prospects for running a military campaign in 2023: Ukraine's perspective |date=7 September 2022 |work=[[Ukrinform]] |publisher= |access-date=30 November 2022 |archive-date=2023-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230606065101/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3566404-prospects-for-running-a-military-campaign-in-2023-ukraines-perspective.html |url-status=dead }}</ref> ==Märkused== {{märkused}} ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Novofedorivka, 2022. aasta plahvatused Novofedorivkas}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] fpw4vt9gcmycmmhq6w2vy3zdpyxrk2d 0 662879 7206336 6592728 2026-08-02T07:11:07Z Kuriuss 38125 7206336 wikitext text/x-wiki [[Fail:Põhja Poegade mälestustahvel Jaani kiriku peal.jpg|alt=Põhja Poegade mälestustahvel Jaani kiriku välisseinal|pisi|Põhja Poegade mälestustahvel Jaani kiriku välisseinal (2023)]] '''Põhja Poegade mälestustahvel''' on [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Paju lahing|Paju lahingus]] langenud [[Soome]] vabatahtlike mälestuseks loodud graniittahvel, mis asub [[Valga|Valga linnas]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kiriku]] välisseinal. Mälestustahvli tellimist arutati 14. augustil 1931, nõupidamisest võttis osa ka Põhja Poegade esindaja [[Mikko Hänninen]]. Lepiti kokku, et tahvli valmistamise kulud tasuvad Soome vabatahtlikud ise korjanduse abil. Tahvel plaaniti paigaldada 1. veebruariks 1934, mis tähistaks Valga linna vabastamise 15. aastapäeva.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=18. august 1931 |pealkiri=Mälestustahvel Põhjapoegadele |leheküljed=1 |väljaanne=Lõuna-Eesti |url=https://valgalinn.ee/wiki/10466-linnavalitsuses-toimus-seltskondlike-organisatsioonide-kaitsev%C3%A4e-ja-kaitseliidu-esindajate-n%C3%B5upidamine-m%C3%A4lestustahvli/ |vaadatud=14. oktoober 2023}}</ref> Mustast graniidist tahvel paigaldati 1934. aastal ning valmistati Soomes. Kavandi autor oli [[Urbo Heinänen]] [[Hämeenlinna|Hämeenlinnast]]. Mälestustahvli avas toonane riigivanem [[Konstantin Päts]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luts |eesnimi=Kristjan |pealkiri=Eesti sõjaajaloo teejuht |aasta=2010 |koht=Tallinn}}</ref> Mälestustahvel on ligi 3 meetrit kõrge ning sellel on kirjas ligi 200 hukkunud Soome vabatahtliku nimed. Kivi kohal on [[Põhja Pojad|Põhja Poegade rügementi]] tähistav jääkaru märk. 1940. aastal mälestustahvel lõhuti.<ref name=":0" /> Mälestustahvel taastati aastal 1999, Paju lahingu 80. aastapäeval. Uus tahvel valmistati [[Tartu]]s.<ref name=":0" /> Soome vabatahtlike auks loodud [[Põhja Poegade mälestuskivi|Põhja poegade mälestuskivi]] on püstitatud Paju lahingu asukohta.{{Koord|NS=57.776719|EW=26.030869}} == Viited == <references /> == Välislingid == * Valga linna kroonika: https://valgalinn.ee/wiki/objekt/1038-p%C3%B5hja-poegade-m%C3%A4lestustahvel/# [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Valga maakond]] ghtkoz0bajghkuqc7yvbhmw145h6mk7 4 662977 7206302 7187429 2026-08-02T06:19:46Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7206302 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?itemLabel WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q5. #instance of (P31) human (Q5) ?item wdt:P106 wd:Q217105. #occupation (P106) FILTER NOT EXISTS { ?item wdt:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],de,en". } } |section= |sort=label |columns=label:nimi,description:kirjeldus,P27:kodakondsus,p569,Item:wikidata }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! kodakondsus ! sünnikuupäev ! wikidata |- | ''[[:d:Q120621500|Abbas Deris]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q120621500|Q120621500]] |- | ''[[:d:Q139386647|Abdul Jawad Shamasneh]]'' | | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | data-sort-value="1963" | 1963-02-23 | [[:d:Q139386647|Q139386647]] |- | ''[[:d:Q133808756|Akif Gurbanov]]'' | Aserbaidžaani poliitiк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1981" | 1981-08-03 | [[:d:Q133808756|Q133808756]] |- | ''[[:d:Q107278007|Akram al-Bunni]]'' | | [[Süüria]] | | [[:d:Q107278007|Q107278007]] |- | ''[[:d:Q114443928|Aksana Mankevich]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1998" | 1998-05-20 | [[:d:Q114443928|Q114443928]] |- | ''[[:d:Q17350829|Alak Tenzin Pälbar]]'' | | [[Tiibet]] | data-sort-value="1943" | 1943 | [[:d:Q17350829|Q17350829]] |- | ''[[:d:Q12850170|Alasgar Mammadli]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1968" | 1968-05-24 | [[:d:Q12850170|Q12850170]] |- | ''[[:d:Q125434770|Aleksander Kulinich]]'' | Valgevene ärimees | [[Valgevene]] | data-sort-value="1972" | 1972-04-11 | [[:d:Q125434770|Q125434770]] |- | ''[[:d:Q114555428|Aleksandr Kurnik]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1981" | 1981-09-16 | [[:d:Q114555428|Q114555428]] |- | ''[[:d:Q139493392|Alice Capela]]'' | | [[Portugal]] | data-sort-value="1941" | 1941-07-12 | [[:d:Q139493392|Q139493392]] |- | ''[[:d:Q104597918|Amir Nouri]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1996" | 1996 | [[:d:Q104597918|Q104597918]] |- | ''[[:d:Q111476934|Anastasiya Bulybenka]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2001" | 2001-09-23 | [[:d:Q111476934|Q111476934]] |- | ''[[:d:Q112730926|Anatol Khinevich]]'' | Valgevene luuletaja | [[Valgevene]] | data-sort-value="1993" | 1993-08-19 | [[:d:Q112730926|Q112730926]] |- | ''[[:d:Q4084002|Anatoly Berger]]'' | Venemaa luuletaja | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1938" | 1938-09-05 | [[:d:Q4084002|Q4084002]] |- | ''[[:d:Q106422102|Andrej Aliaksandraŭ]]'' | Valgevene ajakirjanik | | data-sort-value="1978" | 1978-01-27 | [[:d:Q106422102|Q106422102]] |- | ''[[:d:Q112303300|Andreï Popov]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1997" | 1997-03-28 | [[:d:Q112303300|Q112303300]] |- | [[Andrzej Poczobut]] | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-16 | [[:d:Q515432|Q515432]] |- | [[Angela Davis]] | ameerika poliitiline aktivist | [[Ameerika Ühendriigid]] | data-sort-value="1944" | 1944-01-26 | [[:d:Q160456|Q160456]] |- | ''[[:d:Q126453048|Anna Bazhutova]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1993" | 1993 | [[:d:Q126453048|Q126453048]] |- | ''[[:d:Q135421178|Arseny Turbin]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="2008" | 2008-08-19 | [[:d:Q135421178|Q135421178]] |- | ''[[:d:Q112730286|Artsiom Takarchuk]]'' | Valgevene arhitekt | [[Valgevene]] | data-sort-value="1986" | 1986-08-20 | [[:d:Q112730286|Q112730286]] |- | ''[[:d:Q131519406|Aynur Elgunesh]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1975" | 1975-05-29 | [[:d:Q131519406|Q131519406]] |- | ''[[:d:Q133872960|Aysel Umudova]]'' | Aserbaidžaani ajaкirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-01 | [[:d:Q133872960|Q133872960]] |- | ''[[:d:Q134723314|Aytaj Tapdig]]'' | Aserbaidžaani ajakirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1993" | 1993-07-18 | [[:d:Q134723314|Q134723314]] |- | ''[[:d:Q23683295|Azer Gasimli]]'' | Aserbaidžaani poliitik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-31 | [[:d:Q23683295|Q23683295]] |- | ''[[:d:Q138655272|Bashir Suleymanli]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1980" | 1980-03-20 | [[:d:Q138655272|Q138655272]] |- | ''[[:d:Q4849417|Baкhtiyar Hajiyev]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-28 | [[:d:Q4849417|Q4849417]] |- | ''[[:d:Q23656774|Bedřiška Synková]]'' | | | data-sort-value="1935" | 1935-03-07 | [[:d:Q23656774|Q23656774]] |- | ''[[:d:Q139493806|Cesaltina Maria Feliciano]]'' | | | data-sort-value="1934" | 1934-02-14 | [[:d:Q139493806|Q139493806]] |- | ''[[:d:Q98769159|Daniel Gallardo Herczog]]'' | | [[Hispaania]] | data-sort-value="1997" | 1997-08-29 | [[:d:Q98769159|Q98769159]] |- | [[Darja Jegereva]] | sölkupi inimõigus- ja kliimaaktivist | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-07 | [[:d:Q138341945|Q138341945]] |- | ''[[:d:Q105573953|Darya Chultsova]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1997" | 1997-02-20 | [[:d:Q105573953|Q105573953]] |- | ''[[:d:Q128253754|Demuri Voronin]]'' | | [[Venemaa]] | | [[:d:Q128253754|Q128253754]] |- | ''[[:d:Q96106891|Dmitry Karyakin]]'' | Valgevene laulja | [[Valgevene]] | data-sort-value="1985" | 1985-12-11 | [[:d:Q96106891|Q96106891]] |- | ''[[:d:Q98457083|Eduard Babariko]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-01-30 | [[:d:Q98457083|Q98457083]] |- | ''[[:d:Q135455215|Edward Ciupak]]'' | Poola sõjaväelane | [[Poola]] | data-sort-value="1928" | 1928-12-14 | [[:d:Q135455215|Q135455215]] |- | ''[[:d:Q140733714|Elmir Abbasov]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1994" | 1994-09-20 | [[:d:Q140733714|Q140733714]] |- | ''[[:d:Q135436805|Elnara Gasimova]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1996" | 1996-02-05 | [[:d:Q135436805|Q135436805]] |- | ''[[:d:Q61116831|Emir-Ussein Kuku]]'' | krimmitatari inimõigusaktivist ja poliitvang | | data-sort-value="1976" | 1976-06-26 | [[:d:Q61116831|Q61116831]] |- | ''[[:d:Q90719374|Enver Bekirov]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1963" | 1963-01-01 | [[:d:Q90719374|Q90719374]] |- | ''[[:d:Q90880864|Enver Seytosmanov]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-10 | [[:d:Q90880864|Q90880864]] |- | ''[[:d:Q56260646|Farhad Meysami]]'' | | | data-sort-value="1969" | 1969-11-17 | [[:d:Q56260646|Q56260646]] |- | ''[[:d:Q138034805|Farid Ismayilov]]'' | Aserbaidžaani ajaкirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1998" | 1998-09-04 | [[:d:Q138034805|Q138034805]] |- | ''[[:d:Q133820406|Farid Mehralizade]]'' | Aserbaidžaani majandusteadlane | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-22 | [[:d:Q133820406|Q133820406]] |- | ''[[:d:Q137804623|Fatima Movlamli]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="2000" | 2000-11-03 | [[:d:Q137804623|Q137804623]] |- | ''[[:d:Q372526|Gedhun Choekyi Nyima]]'' | | [[Hiina]] | data-sort-value="1989" | 1989-04-25 | [[:d:Q372526|Q372526]] |- | ''[[:d:Q19909638|Georgi Khomizuri]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1942" | 1942-02-09 | [[:d:Q19909638|Q19909638]] |- | ''[[:d:Q125960495|Guillermo Camus]]'' | | | data-sort-value="1990" | 1990-03-13 | [[:d:Q125960495|Q125960495]] |- | ''[[:d:Q95332052|Günter Martins]]'' | | | data-sort-value="1931" | 1931 | [[:d:Q95332052|Q95332052]] |- | ''[[:d:Q123943839|Hafiz Babali]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1971" | 1971-09-09 | [[:d:Q123943839|Q123943839]] |- | ''[[:d:Q95138724|Hana Dvořáková]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1930" | 1930-11-26 | [[:d:Q95138724|Q95138724]] |- | ''[[:d:Q95278533|Harald Beer]]'' | | | data-sort-value="1928" | 1928 | [[:d:Q95278533|Q95278533]] |- | ''[[:d:Q108800532|Henadz Mazheika]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1982" | 1982-05-11 | [[:d:Q108800532|Q108800532]] |- | ''[[:d:Q96210328|Herman Obuhov]]'' | | | data-sort-value="1949" | 1949-11-27<br/>1949-11-11 | [[:d:Q96210328|Q96210328]] |- | ''[[:d:Q112544503|I. Rudnikov]]'' | | | data-sort-value="1965" | 1965 | [[:d:Q112544503|Q112544503]] |- | ''[[:d:Q112481470|Ibrahim Čikić]]'' | | | data-sort-value="1956" | 1956 | [[:d:Q112481470|Q112481470]] |- | ''[[:d:Q139504039|Igor Kuznetsov]]'' | Venemaa ajakirjanik | [[Venemaa]] | data-sort-value="1964" | 1964-10-24 | [[:d:Q139504039|Q139504039]] |- | ''[[:d:Q42765046|Igor Sychev]]'' | | | | [[:d:Q42765046|Q42765046]] |- | ''[[:d:Q3149869|Incha El-Moctar]]'' | Nigeri poliitik | [[Niger]] | | [[:d:Q3149869|Q3149869]] |- | ''[[:d:Q97006878|Iryna Leuszyna]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-29 | [[:d:Q97006878|Q97006878]] |- | ''[[:d:Q47633369|Jan Zeno Dus]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1931" | 1931-07-19 | [[:d:Q47633369|Q47633369]] |- | ''[[:d:Q106816782|Jana Arabeika]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2001" | 2001-01-17 | [[:d:Q106816782|Q106816782]] |- | ''[[:d:Q88219762|Jiří Tichý]]'' | | | data-sort-value="1946" | 1946-04-02 | [[:d:Q88219762|Q88219762]] |- | ''[[:d:Q95087159|Josef Černohorský]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-11 | [[:d:Q95087159|Q95087159]] |- | ''[[:d:Q112424128|Josef Řehka]]'' | | | data-sort-value="1921" | 1921-05-23 | [[:d:Q112424128|Q112424128]] |- | ''[[:d:Q112796786|Julio Narciso Flores]]'' | | [[Argentina]] | | [[:d:Q112796786|Q112796786]] |- | ''[[:d:Q95286292|Jürgen Laue]]'' | | | data-sort-value="1930" | 1930 | [[:d:Q95286292|Q95286292]] |- | ''[[:d:Q111967281|Kasia Budzko]]'' | Valgevene kunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="2001" | 2001-05-25 | [[:d:Q111967281|Q111967281]] |- | ''[[:d:Q134726728|Khayala Aghayeva]]'' | Aserbaidžaani ajakirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1997" | 1997-01-18 | [[:d:Q134726728|Q134726728]] |- | ''[[:d:Q111305140|Ksenia Syramalot]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1999" | 1999-12-19 | [[:d:Q111305140|Q111305140]] |- | ''[[:d:Q112156737|Ksenija Luzkina]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-14 | [[:d:Q112156737|Q112156737]] |- | ''[[:d:Q119704521|Kuanyu Cai]]'' | | | data-sort-value="1933" | 1933 | [[:d:Q119704521|Q119704521]] |- | ''[[:d:Q119691970|Leandro Angel Sánchez Reisse]]'' | | [[Argentina]] | | [[:d:Q119691970|Q119691970]] |- | ''[[:d:Q112396496|Leo Žídek]]'' | | | data-sort-value="1932" | 1932-09-08 | [[:d:Q112396496|Q112396496]] |- | ''[[:d:Q12866195|Levan Berdzenišvili]]'' | Gruusia poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-23 | [[:d:Q12866195|Q12866195]] |- | ''[[:d:Q112520159|Lothar Scholz]]'' | | | data-sort-value="1928" | 1928 | [[:d:Q112520159|Q112520159]] |- | ''[[:d:Q977078|Lucía Topolansky]]'' | Uruguay poliitik | [[Uruguay]] | data-sort-value="1944" | 1944-09-25 | [[:d:Q977078|Q977078]] |- | ''[[:d:Q13071782|Ma Thida]]'' | | [[Myanmar]] | data-sort-value="1966" | 1966 | [[:d:Q13071782|Q13071782]] |- | ''[[:d:Q6741085|Mansour Osanlou]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1960" | 1960-02-24 | [[:d:Q6741085|Q6741085]] |- | ''[[:d:Q106090916|Marfa Rabkova]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-01-06 | [[:d:Q106090916|Q106090916]] |- | ''[[:d:Q114054583|Maria Ponomarenko]]'' | Venemaa ajakirjanik | [[Venemaa]] | data-sort-value="1978" | 1978-09-05 | [[:d:Q114054583|Q114054583]] |- | ''[[:d:Q123181842|Mario Ruax]]'' | | [[Argentina]] | | [[:d:Q123181842|Q123181842]] |- | ''[[:d:Q46503742|Mark Bernštein]]'' | valgevene blogija ja vikipedist | [[Valgevene]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-19 | [[:d:Q46503742|Q46503742]] |- | ''[[:d:Q111328444|Maryia Kalenik]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1998" | 1998-06-01 | [[:d:Q111328444|Q111328444]] |- | ''[[:d:Q113407414|Mehti Logunov]]'' | | | data-sort-value="1934" | 1934-05-21 | [[:d:Q113407414|Q113407414]] |- | ''[[:d:Q110146505|Mikalai Alegavich Bradzelej]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1987" | 1987-04-29 | [[:d:Q110146505|Q110146505]] |- | ''[[:d:Q4245795|Mikhas Kukabaka]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | [[:d:Q4245795|Q4245795]] |- | ''[[:d:Q29113482|Mikola Dziadok]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-23 | [[:d:Q29113482|Q29113482]] |- | ''[[:d:Q112545821|Miloš Vítek]]'' | | | data-sort-value="1912" | 1912-05-03 | [[:d:Q112545821|Q112545821]] |- | ''[[:d:Q105516741|Miloš Wasserbauer]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1928" | 1928-04-14 | [[:d:Q105516741|Q105516741]] |- | ''[[:d:Q137943289|Mohammad Nikbakht]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1977" | 1977 | [[:d:Q137943289|Q137943289]] |- | ''[[:d:Q28702008|Mykola Shyptur]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1978" | 1978-05-26 | [[:d:Q28702008|Q28702008]] |- | ''[[:d:Q96814678|Nabil Ahamjik]]'' | | [[Maroko]] | data-sort-value="1984" | 1984-12-31 | [[:d:Q96814678|Q96814678]] |- | ''[[:d:Q126287694|Nargiz Absalamova]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1998" | 1998-07-17 | [[:d:Q126287694|Q126287694]] |- | ''[[:d:Q30064664|Nasser Zefzafi]]'' | | [[Maroko]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-04 | [[:d:Q30064664|Q30064664]] |- | ''[[:d:Q108782504|Natallia Hersche]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Šveits]] | data-sort-value="1969" | 1969-10-20 | [[:d:Q108782504|Q108782504]] |- | ''[[:d:Q114496175|Natallia Karneyeva]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1977" | 1977-09-29 | [[:d:Q114496175|Q114496175]] |- | ''[[:d:Q137270574|Natig Javadli]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1971" | 1971-03-13 | [[:d:Q137270574|Q137270574]] |- | ''[[:d:Q114043855|Nicandro Mendoza Patiño]]'' | | [[Mehhiko]] | | [[:d:Q114043855|Q114043855]] |- | ''[[:d:Q112519429|Ninel‘ Petrovna Monikovskaja]]'' | | | data-sort-value="1927" | 1927 | [[:d:Q112519429|Q112519429]] |- | ''[[:d:Q137144622|Nurlan Libre]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1997" | 1997-03-05 | [[:d:Q137144622|Q137144622]] |- | ''[[:d:Q118322725|Nélida Chela Fontora]]'' | | [[Uruguay]] | data-sort-value="1901" | 20th century | [[:d:Q118322725|Q118322725]] |- | ''[[:d:Q90518249|Nûdem Durak]]'' | | | data-sort-value="1988" | 1988-01 | [[:d:Q90518249|Q90518249]] |- | ''[[:d:Q44058202|Oleksandr Shumkov]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1989" | 1989-09-19 | [[:d:Q44058202|Q44058202]] |- | ''[[:d:Q111328445|Palina Sharenda-Panasiuk]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-21 | [[:d:Q111328445|Q111328445]] |- | ''[[:d:Q102395004|Pavel Rebrovsky]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-17 | [[:d:Q102395004|Q102395004]] |- | ''[[:d:Q112679446|Pavel Spiryn]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | [[:d:Q112679446|Q112679446]] |- | [[Platon Lebedev]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-29 | [[:d:Q1168124|Q1168124]] |- | ''[[:d:Q61117176|Pylyp Terpylo]]'' | | | data-sort-value="1888" | 1888 | [[:d:Q61117176|Q61117176]] |- | ''[[:d:Q71171675|Rabie Ablak]]'' | | [[Maroko]] | data-sort-value="1987" | 1987 | [[:d:Q71171675|Q71171675]] |- | ''[[:d:Q112456461|Radovan Hrast]]'' | | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | data-sort-value="1931" | 1931 | [[:d:Q112456461|Q112456461]] |- | ''[[:d:Q116614535|Ragheed al-Tatari]]'' | Süüria endine sõjaväepiloot ja poliitvang | [[Süüria]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-25 | [[:d:Q116614535|Q116614535]] |- | [[Raman Pratasievič|Raman Pratasevitš]] | valgevene ajakirjanik ja poliitaktivist | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-05-05 | [[:d:Q106949139|Q106949139]] |- | ''[[:d:Q135427392|Ramin Deko]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-18 | [[:d:Q135427392|Q135427392]] |- | ''[[:d:Q112714134|Rastsislau Stefanovich]]'' | Valgevene arhitekt | [[Valgevene]] | data-sort-value="1988" | 1988-05-12 | [[:d:Q112714134|Q112714134]] |- | ''[[:d:Q138362068|Rolv Mauritz Rosenvold Aas]]'' | | [[Norra]] | data-sort-value="1918" | 1918-08-25 | [[:d:Q138362068|Q138362068]] |- | ''[[:d:Q131388070|Rufat Safarov]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1981" | 1981-10-11 | [[:d:Q131388070|Q131388070]] |- | ''[[:d:Q123759518|Sevinj Vagifgizi]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1989" | 1989-07-05 | [[:d:Q123759518|Q123759518]] |- | ''[[:d:Q138288390|Shamshad Agha]]'' | Aserbaidžaani ajaкirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1982" | 1982-09-01 | [[:d:Q138288390|Q138288390]] |- | ''[[:d:Q110688087|Siyavush Mustafayev]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1968" | 1968 | [[:d:Q110688087|Q110688087]] |- | ''[[:d:Q106964354|Sofia Sapega]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1998" | 1998-02-10 | [[:d:Q106964354|Q106964354]] |- | ''[[:d:Q56544617|Stanislav Romanovych Klykh]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1974" | 1974-01-25 | [[:d:Q56544617|Q56544617]] |- | ''[[:d:Q107506541|Stanislav Šmic]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-02 | [[:d:Q107506541|Q107506541]] |- | ''[[:d:Q113613042|Steve Kelly]]'' | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[:d:Q113613042|Q113613042]] |- | ''[[:d:Q7635172|Suh Sung]]'' | | [[Jaapan]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-03 | [[:d:Q7635172|Q7635172]] |- | ''[[:d:Q133747158|Tadeusz Bukowy]]'' | | | data-sort-value="1929" | 1929 | [[:d:Q133747158|Q133747158]] |- | ''[[:d:Q117066322|Tatsiana Yekelchyk]]'' | | | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | [[:d:Q117066322|Q117066322]] |- | ''[[:d:Q18812234|Tomislav Kezarovski]]'' | Makedoonia ajakirjanik | [[Põhja-Makedoonia]] | data-sort-value="1965" | 1965 | [[:d:Q18812234|Q18812234]] |- | ''[[:d:Q117292504|Uladzimir Hundar]]'' | | | data-sort-value="1960" | 1960-05-28 | [[:d:Q117292504|Q117292504]] |- | ''[[:d:Q31030934|Uladzimir Kudzinau]]'' | | | data-sort-value="1959" | 1959-06-11 | [[:d:Q31030934|Q31030934]] |- | ''[[:d:Q112302183|Uladzislau Makaviecki]]'' | Valgevene kunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1993" | 1993-03-16 | [[:d:Q112302183|Q112302183]] |- | ''[[:d:Q123502795|Ulvi Hasanli]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1987" | 1987-08-10 | [[:d:Q123502795|Q123502795]] |- | ''[[:d:Q128253969|Vadim Ostanin]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | [[:d:Q128253969|Q128253969]] |- | ''[[:d:Q117061544|Valiantsin Stefanovic]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1972" | 1972-10-14 | [[:d:Q117061544|Q117061544]] |- | ''[[:d:Q127786666|Verisheh Moradi]]'' | | | | [[:d:Q127786666|Q127786666]] |- | ''[[:d:Q111476938|Viktoryia Hrankouskaya]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1996" | 1996-07-05 | [[:d:Q111476938|Q111476938]] |- | ''[[:d:Q105516742|Vladimír Neradil]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1925" | 1925-08-29 | [[:d:Q105516742|Q105516742]] |- | ''[[:d:Q69787590|Vladislav Sinitsa]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1989" | 1989-06-17 | [[:d:Q69787590|Q69787590]] |- | ''[[:d:Q117066318|Volha Filatchankava]]'' | | | data-sort-value="1979" | 1979-04-06 | [[:d:Q117066318|Q117066318]] |- | [[Xədicə İsmayılova]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1976" | 1976-05-27 | [[:d:Q14561644|Q14561644]] |- | ''[[:d:Q90839462|Zarifa Sautieva]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1978" | 1978-05-01 | [[:d:Q90839462|Q90839462]] |- | ''[[:d:Q197279|Zhang Rongliang]]'' | | [[Hiina]] | data-sort-value="1950" | 1950-07-15 | [[:d:Q197279|Q197279]] |- | ''[[:d:Q113675446|Zvonimir Zorić]]'' | | | data-sort-value="1929" | 1929-11-09 | [[:d:Q113675446|Q113675446]] |- | ''[[:d:Q90680178|Üzeir Abdullayev]]'' | Ukraina sportlane | [[Ukraina]] | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | [[:d:Q90680178|Q90680178]] |- | ''[[:d:Q31031097|Алесь Кіркевіч]]'' | | | data-sort-value="1989" | 1989-11-09 | [[:d:Q31031097|Q31031097]] |- | ''[[:d:Q111976378|Аляксандр Аляксандравіч Галкоўскі]]'' | Valgevene ajaloolane | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-12-24 | [[:d:Q111976378|Q111976378]] |- | ''[[:d:Q112303015|Аляксандр Андрэевіч Нурдзінаў]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1991" | 1991-10-11 | [[:d:Q112303015|Q112303015]] |- | ''[[:d:Q106816783|Аляксандр Валянцінавіч Арановіч]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1982" | 1982-10-19 | [[:d:Q106816783|Q106816783]] |- | ''[[:d:Q112660463|Аляксей Ігаравіч Санчук]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-07-18 | [[:d:Q112660463|Q112660463]] |- | ''[[:d:Q111476931|Аліна Ігараўна Войцех]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-06-29 | [[:d:Q111476931|Q111476931]] |- | ''[[:d:Q111369262|Анастасія Віктараўна Міронцава]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1996" | 1996-01-15 | [[:d:Q111369262|Q111369262]] |- | ''[[:d:Q114420682|Антон Валер'евіч Шніп]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-11-01 | [[:d:Q114420682|Q114420682]] |- | ''[[:d:Q111718467|Артур Аміраў]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1992" | 1992-03-26 | [[:d:Q111718467|Q111718467]] |- | ''[[:d:Q110202790|Арцём Сакаў]]'' | | | data-sort-value="1994" | 1994-08-25 | [[:d:Q110202790|Q110202790]] |- | ''[[:d:Q73044600|Бондар Микола Васильович]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | data-sort-value="1939" | 1939-11-21 | [[:d:Q73044600|Q73044600]] |- | ''[[:d:Q112042472|Валерыя Барысаўна Касцюгова]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1967" | 1967-12-30 | [[:d:Q112042472|Q112042472]] |- | ''[[:d:Q56308249|Василец, Дмитрий Андреевич]]'' | Ukraina ajakirjanik | [[Ukraina]] | data-sort-value="1986" | 1986-02-06 | [[:d:Q56308249|Q56308249]] |- | ''[[:d:Q114421702|Васіль Сяргеевіч Ярмоленка]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1985" | 1985-05-06 | [[:d:Q114421702|Q114421702]] |- | ''[[:d:Q111438022|Вольга Аляксандраўна Класкоўская]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1982" | 1982-01-30 | [[:d:Q111438022|Q111438022]] |- | ''[[:d:Q106816774|Віктар Леанідавіч Акцістаў]]'' | | | data-sort-value="2000" | 2000-05-11 | [[:d:Q106816774|Q106816774]] |- | ''[[:d:Q112302830|Вікторыя Віктараўна Міронцава]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-21 | [[:d:Q112302830|Q112302830]] |- | ''[[:d:Q111369264|Віталія Анатольеўна Бандарэнка]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2002" | 2002-06-05 | [[:d:Q111369264|Q111369264]] |- | ''[[:d:Q111718409|Даніла Віктаравіч Бандарук]]'' | | | data-sort-value="2000" | 2000-05-06 | [[:d:Q111718409|Q111718409]] |- | ''[[:d:Q108150168|Дзмітрый Алегавіч Казлоў]]'' | | | data-sort-value="1988" | 1988-04-26 | [[:d:Q108150168|Q108150168]] |- | ''[[:d:Q112153245|Дзмітрый Уладзіміравіч Кубараў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-10-15 | [[:d:Q112153245|Q112153245]] |- | ''[[:d:Q114557029|Дзяніс Шарамецьеў]]'' | Valgevene fotograaf | [[Valgevene]] | data-sort-value="1979" | 1979-05-15 | [[:d:Q114557029|Q114557029]] |- | ''[[:d:Q112303149|Зміцер Іосіфавіч Падрэз]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1987" | 1987-04-25 | [[:d:Q112303149|Q112303149]] |- | ''[[:d:Q112333822|Кім Андрэевіч Самусенка]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-12 | [[:d:Q112333822|Q112333822]] |- | ''[[:d:Q116731750|Лохвицька Лариса Юріївна]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1954" | 1954-04-11 | [[:d:Q116731750|Q116731750]] |- | ''[[:d:Q106816780|Марк Аляксандравіч Антонаў]]'' | | | data-sort-value="1995" | 1995-02-09 | [[:d:Q106816780|Q106816780]] |- | ''[[:d:Q29113483|Мікалай Разумаў]]'' | | | data-sort-value="1955" | 1955-05-29 | [[:d:Q29113483|Q29113483]] |- | ''[[:d:Q112669199|Мікалай Ігаравіч Сасеў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-07-16 | [[:d:Q112669199|Q112669199]] |- | ''[[:d:Q106816789|Мікіта Паўлавіч Афанасьеў]]'' | | | data-sort-value="1998" | 1998-11-08 | [[:d:Q106816789|Q106816789]] |- | ''[[:d:Q111369261|Мія Сяргееўна Міткевіч]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1991" | 1991-12-31 | [[:d:Q111369261|Q111369261]] |- | ''[[:d:Q111476927|Надзея Робертаўна Калач]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-02 | [[:d:Q111476927|Q111476927]] |- | ''[[:d:Q111731200|Павел Мікалаевіч Белавус]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1987" | 1987-08-22 | [[:d:Q111731200|Q111731200]] |- | ''[[:d:Q112301884|Павел Русланавіч Мазько]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2002" | 2002-10-21 | [[:d:Q112301884|Q112301884]] |- | ''[[:d:Q112154151|Павел Уладзіміравіч Ларчык]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1997" | 1997-04-17 | [[:d:Q112154151|Q112154151]] |- | ''[[:d:Q112302387|Пётр Пятровіч Марчанка]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-16 | [[:d:Q112302387|Q112302387]] |- | ''[[:d:Q106238471|Руслан Акостка]]'' | | | data-sort-value="1990" | 1990-05-17 | [[:d:Q106238471|Q106238471]] |- | ''[[:d:Q111969870|Сяргей Валер'евіч Волкаў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1977" | 1977-08-21 | [[:d:Q111969870|Q111969870]] |- | ''[[:d:Q114558726|Сяргей Уладзіміравіч Гунь]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1980" | 1980-06-05 | [[:d:Q114558726|Q114558726]] |- | ''[[:d:Q111338132|Таццяна Ласіца]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-24 | [[:d:Q111338132|Q111338132]] |- | ''[[:d:Q111476929|Таццяна Уладзіміраўна Звярко]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-19 | [[:d:Q111476929|Q111476929]] |- | ''[[:d:Q111995170|Уладзімір Аляксандравіч Калач]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | | [[:d:Q111995170|Q111995170]] |- | ''[[:d:Q106612826|Уладзімір Каракін]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1989" | 1989-12-10 | [[:d:Q106612826|Q106612826]] |- | ''[[:d:Q111995200|Уладзімір Уладзіміравіч Гарох]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | [[:d:Q111995200|Q111995200]] |- | ''[[:d:Q112302616|Юлія Анатольеўна Марчанка (Юніцкая)]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1991" | 1991-07-23 | [[:d:Q112302616|Q112302616]] |- | ''[[:d:Q112303412|Яўген Васільевіч Пятроў]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1999" | 1999-05-03 | [[:d:Q112303412|Q112303412]] |- | ''[[:d:Q114427430|Яўген Меркіс]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-08 | [[:d:Q114427430|Q114427430]] |- | ''[[:d:Q106816779|Іван Аляксандравіч Андрушойць]]'' | | | data-sort-value="1986" | 1986-05-30 | [[:d:Q106816779|Q106816779]] |- | ''[[:d:Q111995134|Іван Віктаравіч Канявега]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1978" | 1978-04-29 | [[:d:Q111995134|Q111995134]] |- | ''[[:d:Q112670377|Ігар Аляксеевіч Ярмолаў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1983" | 1983-11-15 | [[:d:Q112670377|Q112670377]] |- | ''[[:d:Q130548906|داریوش زند]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q130548906|Q130548906]] |- | ''[[:d:Q5942439|قازار سیمونیان]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q5942439|Q5942439]] |- | ''[[:d:Q131627903|محمد باقر مرادی]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-18 | [[:d:Q131627903|Q131627903]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} nr3ef3bjoreaqjzn2kd1ne9v1n9gisi 0 665681 7206284 7192993 2026-08-02T05:39:51Z Kuriuss 38125 7206284 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=aprill}} '''Arda ajastud''' on perioodid [[J. R. R. Tolkien]]i välja mõeldud [[Arda]] maailmas. == Enne ajastuid == Kõige alguses oli '''Eru''' (üks) '''Illuvatar''' (kõige isa), kes oli ainus kõikvõimas [[jumal]], kuna tema käes oli vägi, mida kutsuti '''Tuhmumatu leek''', mis oli ainus vägi universumis, mille abil sai luua puhast elu vormi. Eru lõi '''Lõppematus tühjuses'''/'''Kúma''' oma kodu '''Ajastuteta saalid''', seal saalides lõi ta ingli laadsed surematud hinged keda kutsuti '''ainuriteks''' või '''maiariteks''', kes said oma väe otse Erult olles temaga telepaatiliselt ühenduses, iga ühel oli oma moodi vägi olenevalt sellest mis Eru mõtteosast nad tulid. Kõige võimsam neist oli '''[[Morgoth|Melkor]]''', kes oli vaba Eru ühendusest ning omas kõiki võimeid, mida omasid ka teised Ainurid, see tõttu oli ta tihti teistest erinev ja iseseisvam, väga tihti uitas Melkor üksinda Lõppematus tühjuses otsides Tuhmumatut leeki, et luua elu vorme oma enda disaini järgi, kuid ei leidnud seda ja selle tõttu muutus ta kadedaks ja õelaks Eru vastu kes sai luua elu nii nagu ise soovis, tulles lõpuks tagasi Eru juurde kuna otsingud ei kandnud vilja. == Ainulindal''ë'' == Melkori tagasi tulles õpetas Eru Ainuritele laulmist ja algas '''Ainulindalë''' "Ainurite muusika" tasase ja ilusa laulu saatel istus Eru oma troonil ja kuulas kuidas nad laulsid, kuid Melkor kes oli vihkamist täis sekkus muutes noote ja lauldes oma versiooni, mõned Ainurid hülgasid Illuvatari laulu ja liitusid Melkoriga lauldes koos temaga. Eru kuulas helide sõda ja laulis ise teise laulu, mis oli algsest palju võimsam, segaduses lõpetasid osad Ainurid laulmise ja lasid Melkoril edasi lasta. Eru siis laulis kolmanda versiooni mis oli sügav, lai ja ilus kuid aeglane ja leina täis samal ajal kui Melkori laul oli vali korduv ja vägivaldne. Eru tõi kuuldavale viimase noodi, mis vaigistas kõik, jättes Ajastuteta saalid vaikusesse. Laulude sõda oli läbi ning Melkor jäi häbisse kuid ka väga raevukaks mida ta varjas. Illuvatar lahkus siis Ajastuteta saalides Lõppematusse tühjusesse ja näitas Ainuritele nägemust, et nende laulmine oli loonud ajaliini maailma mida nad saaksid ellu viia, näidates neile uut maad, sealseid olendeid ja isegi ebakõla Melkorit. Ainurid anusid, et see päriseks luua ning Eru vastas neile luues '''Eä''' (universum) ja sinna '''Arda''' (maa). Enne kui Ainurid sinna sisenevad hoiatab Eru, et kui nad sinna lähevad ei saa nad tagasi tulla enne kui selle maailma nägemus lõppeb osad Ainurid jäid siis Eruga Ajastuteta saalidesse, kuid osa, kelle hulgas oli ka Melkor, sisenes maailma, kõige võimsamaid neist hakati kutsuma '''[[Valarid|valariteks]]''' ja ülejäänud kutsuti maiariteks. == Valiani aastad == Valarite sisenedes maailma võtsid kõik hinged füüsilise kuju, et sekkuda maailma kujundamises, Melkor kes nendega kaasa tuli käskis Valaritel teda teenida ja lasta tal seda maalima valitseda, kuid nad keeldusid ja valisid oma kuningaks '''Manwë''' Melkori venna, raevunult vandus tume valar, et kui ta ei saa maailma valitseda siis ta hoopiski hävitab selle. Valarite abiks olid ka teised Ainurid, kel ei olnud nii suurt väge nagu neil, neid kutsuti Maiariteks ja nad teenisid ja abistasid Valareid nii kuidas said, kuid mõned Maiarid teenisid Melkorit, kui pöördusid tema poolele Ainulindalë ajal võttes füüsilise kuju mis meenutas leekides ja varjudesse mähituid deemoneid keda kutsuti '''Balrog'''ideks üks Maiar kes veel Melkorit teenis tahtes tema abil korda luua oli '''Mairon''' keda tunti hiljem kui '''[[Sauron]]'''. Lahutatud teistes Valarites hakkas Melkor kogu maailma muutma ja hävitama samal ajal kui Valarid üritasid elu kujundada, Viimane Valar kes sisenes oli '''Tulkas''', kes maadles Melkoriga ja ta alistas, kuid ei hävitanud selle asemel põgenes pimeduse isand kuid kättemaksu himus vandus, et tuleb tagasi. == Lampide ajastu (Arda kevad) == Melkori alistamisega said Valarid maailma rahus kujundada, planeet oli lapik ketas mis seisis nagu laev tohutus ookeanis mida nimetati '''Ekkaia/Vaiya''' (Ümbritsev meri) mis moodustas ka välimise atmosfääri kihi, selle all asus '''Ilmen''' ülemine atmosfäär kus tähed asusid ja '''Vista''' alumine atmosfäär mida planeedi elanikud hingasid kus hõljusid pilved ja lendasid linnud. Planeet Arda jäeti lapikuks ja selle keskele loodi '''Suur järv''' mille keskel oli Valarite kodu saar nimega '''Almaren''', järve ümber ülejäänud kontinendi täitsid nad loodusega kasvatades puit, ja aretades metsikuid loomi. Maailma valgustamiseks sepistas Valarite sepp '''Aulë''' kaks lampi '''Illuin''' põhja ja '''Ormal''' lõunasse. Melkor tuli tagasi maailma ja tahtis uuesti seda hävitada ehitades kaugele põhja oma esimese kindluse '''Utumno''', sealt alustas ta uut sõda ja hävitas kaks lampi lastes maailmal uuesti pimedusse langeda. == Puude ajastu == Lampide hävinedes purunes Arda kontinent kolmeks '''Valinor''' läänes, '''[[Keskmaa]]''' keskel ja '''Päikese maa''' idas neid eraldasid kaks uut merd '''Belegaer''' läänes ja '''Ida meri''' Idas, Keskmaal lampide purustusega tekkisid nende vundamenditele kaks uut merd Illuini kohas tekkis '''Helcari meri''' ja Ormali kohas '''Ringoli meri''', Suur järv mille keskel asuval saarel Valarid elasid kuivas ära ning Almareni ilu hääbus. Maailma muutumisega tekkisid ka uued mäestikud Keskmaa nurkadesse '''Raudmäed''' ('''Ered engrin''') põhjas, '''Tuulte Mäed''' idas''',''' '''Punased mäed''' ('''Orocarni''') kirdes, '''Kollased mäed''' kagus, '''Hallid mäed''' edelas ja '''Sinimäed''' loodes. Melkori kindlus Utumno asus Raud mägedes ja mägede läänepoolsemasse ossa ehitas ta teise kindluse '''Angband''', mille kohal seisis kolm vulkaanilist mäe tippu '''Thangorodrim''' kus valitses tema usaldavaim teener Sauron. Kuna Keskmaa oli mattunud pimedusse, valgustasid Valarid oma uue kodu Valinori uute valgusallikatega: kahe puuga, kuldne puu '''Laurelin''' ja hõbedane puu '''Telperion''' kuid nende valgus ei jõudnud ida poole ja selle asemel lõi Manwë abikaasa Valarite kuninganna '''Varda''' taevasse tähed mis valgustasid natukenegi ülejäänud maailma. Valinoril lõi iga Valar omale kodu saare eri osas piirates oma ida piire '''Pelori''' mägedega. Saar kandis kahte nime: põhjapoolsemat ala nimetati '''Araman''' ja lõunaosa '''Avathar''' mille kõrgeim punkt on '''Hyarmentir''', saarel olid mitmed kohad kust iga valar oma loomingut aretas. Maailma kõrgeima mäe '''Taniquethil'''i tipus asuvas linnas '''Ilmarin''' elasid Valarite kuningas Manwë ja kuninganna Varda, '''Mandose saalid'''es mõisteti kohut hukkunud hingede üle, '''Lorieni aed''' koos Lorelinni saarega, '''Nienna''' (halastuse ja kurbuse Valar) '''saalid''', '''Yavanna rohtlad''', '''Oromë metsad''', '''Ezellohari küngas''' kus kaks puud kasvasid, '''Valmari linn''' kus elasid Maiarid ja haldjad, haldjate linn '''Tirion''', '''Calacirya lõhe''' ainus läbi käik Pelori mägedes Belegaeri merelt Valinorile, '''Alqualondë''' linn ja '''Tol eressëa''' saar, kus laeva ehitajad elasid ja saare põhjaosas asus '''Formenos''', kindlus, kus elas võimsaim haldjapere. Valinori lõunapoolsetes mägedes pesitses ka tundmatut päritolu kuri ja õel olevus, kes võttis ämbliku kuju ja kandis nime '''Ungoliant'''. Tähtede tekkega ärkasid Eru esimesed lapsed '''haldjad''' Helcari mere ida rannikul '''Cuivienen'''is kes olid erilised kuna neile oli antud surematuse kink, kuid olid seotud maailmaga ja võisid selle vananemisega hääbuda, kuid haldjaid said ka tava viisi lahingus hukkuda ning nende hinged läksid siis Mandose saalidesse, kus nad ootasid oma kohtumõistmist oma tegude eest mis nad elu jooksul olid teinud. Eru selja taga lõi Valar Aulë kolmanda rassi '''päkapikud''', kuid kuna nad ei tulnud Eru mõttest puudus neil vaba mõte Illuvatar sai teada sellest ning Aulë oli valmis oma loomingut hävitama, kuid Eru peatas ta kinkides neile vaba mõtteviisi, kuid käskis nad magama panna, et tema esimesed lapsed haldjad esmalt ärkaksid. Seitse päkapiku isa kelle Aulë vormis pandi magama Kesk-maa eri kohtadesse, üks sellistest päkapikudest oli '''Durin''' (elas 1132 ja 1150 vahel PA - Esimese Ajastu lõpul) kes pandi '''Gundabad'''i mäe alla magama. Pärast haldjate ärkamist ärkasid ka päkapikud ning Durin uitas mööda Udumägede ääri kuni jõudis Tumenire orgu, sealses peegel järves nägi ta Varda loodud tähti oma pea kohal millest seitse kõige eredamalt särasid nagu kroon ta pea kohal. koopad Tumenire oru lähistel said Durini koduks ja sinna '''Khazad-Dum'''i lõi ta oma rahva sünni kodu. Päkapikkude tekkega hakkas Valar Yavanna kartma, et Eru lapsed eriti päkapikud võivad tema töö hävitada ja selle tõttu Aulë ja Yavanna koos lõid elavad puud '''Ent'''id kes jäid metsade karjasteks. Melkor avastas haldjad ja hakkas neid kinni püüdma piinates ja muutes nad esimesteks '''orkid'''eks, Melkor ei suutnud elu luua kuid ta sai rikkuda ja muuta eksisteerivat elu, Valarid saatsid Oromë, et ta aitaks neil haldjad Keskmaa lääne kaldale juhatada, mõned aga jäid itta ja asustasid oma elu Helcari mere juures neid tunti kui '''Avari'''. Eldari reisil läände lõhenes grupp veel kolmeks keda juhtisid kolm liidrit '''Ingwë''' juhtis '''Vanyari haldjaid''', '''Finwë''' juhtis '''Noldori haldjaid''' ja '''Elwë''' juhtis '''Teleri haldjaid'''. Reisil kuulis Elwë Maiar '''Melian'''i kes lahkus Valinorilt, et Keskmaa metsasid avastada, Meliani laul oli nii lummav, et kui kaks üksteist nägid ja nad kokku puutusid langes loits nende peale mis tarretas nad ühte paika pikkadeks aastateks. Telerid purunesid kolmeks osaks '''Falmari haldjad''' kes läksid Valinorile, '''Sindari haldjad''', kes jäid Sinimägedest läände, ja '''Nandori haldjad''', kes jäid Sinimägedest itta, Valar Ulmo liigutas Tol eressëa saare Keskmaale ja nagu parvega toodi haldjad ohutusse paika. Melkori teod ei jäänud karistamata ning Valarid astusid tema vastu sõtta alustades '''Sõda haldjate pärast''' selle käigus hävitati Utumno ja Melkor võeti kinni Lääne kindlus Angband jäi püsima ning Sauron, Balrogid ja orkid peitsid end seal oodates oma isanda tagasi tulekut. Sõja lõpus purunes Arda uuesti, pinnas Ringoli mere ümber hakkas vajuma ning selle veed ühinesid edelas Belegaeri merega ning kirdes Ida merega Ringoli meri nimetati ümber '''Sisemine meri''', saar mis jäi lõunasse sai nimetuse '''Tume maa''' ning selle viljatu pinnase ja kauguse tõttu jäi see asustamata. Kollased ja Tuulte mäed hävinesid või siis kahanesid suurelt jättes väga vähe märke, et nad üldsegi eksisteerisid. Melkor ei veetnud kaua Valarite vangis kasutades oma kavalust suutis ta veenda Manwët, et ta on muutunud ja ta lasti vabaks kuigi Aulë ja Tulkas teda ei usaldanud. Arda kõige oskuslikum haldja sepp '''Fëanor''' Noldori haldjate kuninga '''Finwë''' poeg sepistas kahe puu valgusega kolm kalliskivi Silmarillid vägi ja ilu mis neis on oli nii ilus, et isegi nende looja ei suutnud teist sama sugust enam luua, Melkor valetas talle, et ta noorem poolvend '''Fingolfin''' üritas tema asemel troonile saada ja selle tõttu ähvardas avalikult Fënor teda ja pagendas ta põhja kus ta ehitas Formenose kindluse, nende isa Finwë läks temaga kaasa kuid kui nad said teada, et Melkor oli neid kõiki petnud ja neile valetanud leppisid nad ära. Lõuna mägedes avastas Melkor '''Ungoliant'''i, müstilise olendi kes oli ämbliku kujus ja sepistas temaga liidu lubades talle kogu valguse mis maad valgustas, et olendi lõppematud nälga täita, Ungoliant oli nõus ning Melkor juhatas ta Valinori puude juurde kasutades oma tumedat oda lõi ta puusse haava ja Ungoliant imes sealsed mahlad endasse hävitades kaks puud kasvades tohutusse suurusesse, janusena jõi ta ka Lorieni tiigi tühjaks. Melkori kättemaks polnud veel lõplik kuna ta tahtis ka kalleid Silmarilli juveele ta läks koos ämblikuga Formenosesse tappes Finwë ja varastades silmarillid, selle kuriteo tagajärjel nimetati Melkor ümber Morgothiks (tume vaenlane) Morgooth ja Ungoliant põgenesid põhja avastades jäise maa silla '''Helcaraxë''' mis oli ainus kindel pinnas kahe kontinendi vahel Angbandi lähedal nõudis Ungoliant silmarille endale, kuid Melkor keeldus, raevunult hakkas ämblik oma võrke pimeduse isanda ümber mässima ning olendi suurus oli isegi tema jaoks liig kuid tema karjeid kuulsid Balrogid kes jooksid oma isandale appi kasutades oma leegi piitsasid, et Ungoliant eemale peletada kes pages lõunasse ja sigitas oma lapsi ämblikke kellest üks nimetatud on Shelob, Ungoliant ise aga õgis suures näljas iseennast ja hukkus. Raevunult lõi Fëanor armee vandused "Fëanori vande" et ta saab silmarillid tagasi ükskõik mis hinnaga, marssides Alqualondë sadamasse nõudsid na Teleri haldjatelt laevu, et Keskmaale seilata kuid ei saanud neid, selle tõttu hukkasid Fëanor ja tema kõige lojaalsemad haldjad oma sugu seltsi luues esimese "'''Sugu tapluse'''" tegu karistas ja needis tema pere ja neid ei lubatud enam eales Valinorile tagasi, kuid nad said laevad ja seilasid Keskmaale samal ajal suundus Fëanori sugulane Fingolfin teise armeega põhjast, et jõuda Keskmaale, kuid teekond oli pikk ja paljud haldjad hukkusid arktilises külmas. Keskmaal alustas Morgoth esimest '''Beleriand'''i sõda rünnates oma kahe usaldava liidriga '''Gothmog balrogide isand''' ja Sauron, et vallutada uuesti Keskmaa, neile hakkasid vastu Doriathi haldjad keda juhtisid Melian ja Elwë nüüd tuntud kui Thingol kellelt loits oli lahkunud ja armusid esimesest pilgust ning lõid oma Sindarini haldjatega '''Doriathi kuningriigi''', haldjaid aitasid ka päkapikud kes elasid Sinimägedes '''Nogrod'''i ja '''Belegost'''i linnades, kuid võit oli väga kallis ja paljud haldjad ja päkapikud pagesid Morgothi eest, Doriathi riigile paigalda Melian katte loitsi mis peitis nende riigi ja linna välis pilkude eest, ülejäänud haldjad taganesid koos '''Cirdan'''iga '''Falase sadam'''asse ja jäid piiramisse. Falasest põhja pool '''Lamoth'''is maabusid Fëanor ja ta sõjavägi ning marssisid Morgothi suunas, orkid kes piirasid Falast liikusid põhja ja toimus '''Dagor-nuin-Giliath''' ('''Lahing Tähtede all''') lahing mille käigus sattus Fëanor hoogu ja juhtis rünnakut otse Angbandi suunas, kuid teda piirasid Balrogid sisse ja haavasid teda surmavalt, Fëanori pojad ruttasid appi ja ajasid nad eemale kuid nende isa oli liiga haavatud ja pärast kolm korda Angbandi needmist põles ta keha tema tulise hinge tõttu tuhaks. Vanim poeg Maedros jätkas oma isa vande täitmist ja võttis juhtimise üle koos Fingolfiniga kes saabus Keskmaale loode kaudu. Kahe puu hukkumisega ja esimese Beleriandi sõjaga lõppes Puude ajastu, kuid Valarid kasutasid puu õit ja vilja, et luua päike ja kuu äratades viimased Eru lapsed inimesed. == Esimene ajastu == Päikese ja kuu tõusuga ärkasid '''inimesed''' idas '''Hildorien'''is kes nagu haldjadki avastasid maailma nende ümber, kuid täpselt nagu haldjatega sattusid ka nemad Morgothi tähelepanu alla ning ta läks ise itta veenates mitmeid inimesi enda teenistusse. Inimesed kes keeldusid Morgothist migreerusid läände ja jagunesid kaheks grupiks üks grupp kes jäi ida tasandikele ja lõuna kõrbetesse saades Haradrimide ja Idalaste esivanemateks ning teine grupp '''Edain'''id kes liikusid läände. Noldori haldjad Läänes kannatasid kaotuses pärast oma kuningas Fëanori surma ning ootasid uut juhti kaks kanditaati said valida trooni esimene oli Fëanori vanim poeg '''Maedros''' ja teine Fingolfin kes saabus Kesk-maale oma armeega, kuid leidis haldja kuninga purustatud armee. Maedros püüti Morgothi vägede poolt kinni ja küsitleti nende plaanide ja asukoha kohta kuid Maedros keeldus ja karistuseks aheldas Morgoth ta randmete pidi Thangorthimi mäe otsa, kus ta kannatas aastaid, kuni '''Fingon''' Fingolfini vanim poeg ta päästis. Sellest ajast saati tunnistas Maedros, et Noldori haldjate kuningaks sobib kõige paremini Fingolfin. Maedrose vennad ei olnud sellega väga nõus kuid neid hoidis tagasi Fëanori vanne tagasi saada kõik silmarillid. Fingolfin pärast kroonimist lõi Beleriandi mitmeid haldjariike asutades enda oma Loodesse '''Hithlum'''is, tema teine poeg '''Turgon''' valitses lordina '''Nevrast'''i läänes ja Beleriandi keskpunkt '''Dorthonion'''i valitsesid '''Angrod''' ja '''Aegnor'''. Fëanori lapsed asustasid oma valitsus alad Beleriandi ida osas Maedros valitses H'''imring'''ut, '''Maglor''' valitses kaljulõhet, mis sai tema järgi nimeks '''Maglori lõhe''', '''Celegorm''' ja '''Curufin''' valitsesid jõgedevahelist orgu '''Himlad'''i, '''Carathir''' valitses '''Thargelinoni välju''' ja '''Amrod''' ning '''Amras''' juhtisid '''Estolad'''i. 60. aastal EA olid Morgothi armeed valmis ja ta saatis nad Beleriandi vallutama alustades '''Dagor Aglareb''' ('''Hiilgav lahing''') kus ta jagas oma armeed kolmeks rünnates Fëanori poegi idas, Angrodi ja Aegnori Dothonionis ja Fingolfini haldjaid läänes, rünnakud aga põrusid ning orkid sunniti taganema, kuid Maedrose ja Fingolfini haldjad järgnesid neile sundides Morgothi armeed tagasi Angbandi ja piirates kindluse sisse alustade '''Angbandi piiramist''' (60 EA – 455 EA). Piiramisaastatel arenesid haldjate riigid, '''Finrod''' liikus lõunasse ehitades päkapikude abiga '''Nargothron'''i ja Turgonile saatis Valar Ulmo nägemuse '''Tumladeni väljast''', Turgon juhatas oma rahva sinna ja asustas '''Gondolin'''i linna. 150. aastal EA saatis Morgoth orki väed üle mägede Hirlumi ründama, kuid nad hävitati kergelt Fingon väesalga poolt, avastades et tema orkidest polnud väga kasu sõjas aretas Morgoth salaja piiramis rõngas uued olendid Lohed tuld purkavad maod keda saaks massi hävitus relvana kasutada, esimene lohe kes maal kõndis oli '''Glaurung''' Lohede isa, kuid nende soomused mis pidid vastupidavad olema olid nõrgad noores eas ning Glaurung väljus Angbandist 260. aastal EA ilma oma isanda loata, olles veel noor ja haavatav. Angbandi ümbritsevatel '''Ard-Galeni väljadel''' alustas Glaurung suur hävitus tööd kuid Haldja vibu laskjad sundisid ta tagasi, Morgoth ei olnud rahul sellega kuid ei vihastanud tema peale vaid sai tõestust, et lohed saavad kunagi võimsaks relvaks. Inimesed saabusid üle sinimägede Beleriandi ja jagunesid seal kolmeks kojaks '''Bëori koda''' kes lõid oma kodu Finrodi abiga Estoladi kuid liikusid põhja poole '''Ladros''' mis oli Dorthonioni ida osa, '''Halethi koda''' asusid elama Thingoli loal Doriathi lääne serva '''Brethili mets'''a kus nad elasid eralduses ning '''Marchi''' hiljem tuntud kui '''Hadori koda''' kes asusid elama '''Dor-lomin'''is mis oli Hitlumi osa ning nad allusid Fingolfini käsu alla. Inimeste ja haldjate vahel hakkas ka arenema suur sõprus ja teadmiste jagamine. Kõik haldjad ei sõbrunenud inimestega ning üks neist oli '''Eöl''' kes asus see tõttu elama '''Nan elmoth'''i metsa kus puud kasvasid nii suureks, et valgus paa pinnale ei jõudnud, Eöl sepistas ka tumeda metalilisest meteoriidist kaks mõõka nimetades need '''Anglachel''' ja '''Anguirel''' soovides jääda oma metsa juhiks kinkis Eöl Anglacheli Thingolil kes nõustus selle kingiga. Olenevalt oma vihast osade haldjate suhtes armus ta '''Aradhel'''i Fingolfini tütresse kelle peale ta alguses pani loitsi, et ta tema metsast ei põgeneks, kuid hiljem mõlemad armusid ja said koos poja '''Maeglin''' kellest sai sama osav sepp nagu tema isa ja reisisid tihti koos päkapiku riiki Nogrod ja Belegost kus neid võeti alati soojalt vastu, kuid Aradhel ja Maeglin ei jumaldanud pimedust mis metsas oli nii, et lahkusid ja jõudsid Gondolini kus Turgon neid avasüli vastu võttis. Eöl järgnes neile ja käskil neil tagasi tulla kuid nad keeldusid, Turgon kutsus Eöli nende juurde elama, kuid ta keeldus neile allumast ja raevust heitis oda oma poja suunas kui Aradhel tulli ette ja hukkus selle läbi. Karistuseks oma teo eest lasi Turgon Eöli kaljult alla visata. 455. aastal EA oli Morgothi vägi valmis ja ta lasi Thagorodrimi mägedel tuld purskama hakata mis hävitas piirava haldja väesalgad algas '''Dagor Bragollach''' ('''Ootamatu leegi lahing''') 455-456 EA Glaurun kes oli nüüdseks täiskasvanud juhtis orkide, trollide ja balrogide armeed noldori haldjate ja edaini inimeste vastu tappes Dorthonionis Angrodi ja Aegnori ja vallutades oru nimetades selle ümber '''Taur-nu-Fuin'''. Idas said Fëanori pojad kannatada ja nad kaotasid Lothlanni ja Maglori lähe, kuid suutis koos Maedrosega Himringut kaitsta, Thargelioni väljad vallutati ning selle sundides Carathiri lõunasse põgenema. Raevunult oma liitlaste ja sugu kannatuste pärast ratsutas Fingolfin Angbandi väravate ette ja kutsus Morgothi duellile, Fingolfin küll langes kuid suutis haavata Morgothi haavavalt mis sundis teda lompama kogu ülejäänud elu. Fingonist sai uus Noldori haldjate kuningas. Sauron sammuti tuli Angbandist välja ja vallutas läänes Sirioni jõel '''Orodreth'''i ja Finrodi väesalga rünnaku käigus tulid neile appi Bëori koja inimesed keda juhtis '''Barahir''' nende abiga õnnestus haldjatel põgeneda Nargothroni poole, tänu täheks nende abi eest kinkis Finrod Barahirile sõrmuse mis sai nime '''Barahiri sõrmus''' ja see läks inimeste kuningate liinis Aragonini välja komanda ajastu lõpus. Barahiri rahvas elas Ladroses, kuid see vallutati Morgothi poolt ja Barahir hukkus andes sõrmuse oma pojale '''Beren'''ile, kes rändas Doriathi ja kohtus '''Luthien Tinuviel'''iga Thingoli ja Meliani tütrega, Beren armus temasse olles lummatud tema ilust ning Luthien tunnistas talle sama, kuid kui printsess Berenit oma vanematele tutvustas siis Thingol keeldus oma tütart niisama ära andma eriti veel surelikule mehele, kuid kuningas lasi Berenil end tõestada kui ta toob ühe silmarillides Morgothi raud kroonilt, Melian hoiatas küll teda, et see toob Fëanori pojad neid ründama vande tõttu mis nad andsid, kuid Beren nõustus kui haldja kuningad oma tütreid kalliskivide eest annavad naiseks. Beren rändas Nargothroni kohtudes kuningas Finrodiga kes tundis ta ära ja liitus koos paari lojaalse sõduriga tema ülesandel Angbandi, oma teekonnal läbisid nad Sirioni jõel kus nad jõutsid '''Minas tirith'''i saarele mille oli varem vallutanud Sauron ja nimetas selle ümber '''Tol-in.Gaurhoth''' ('''Libahuntide saar''') aretades seal oma tahte järgi libahunte ja Vampiir nahkiiri, tema käsilased olid '''Draugluin''' libahuntide isa ja '''Thuringwethil''' salajase varju naine kes võttis nahkhiire kuju ja oli sõnumi tooja Sauron märkas nende tulekut ja võttis nad kinni võideldes laulude lahingus Finrodiga, kuid Finrod kaotas ja nad vangistati, ükshaaval libahundid kes Sauron ja Morgot aretasid hakkasid neid ükshaaval maha murdma kuni ainult Finrod ja Beren jäid alles, kui hunt nende poole tuli kogus haldjas kokku kogu oma väe ja purustas oma ahelad tappis elaja oma enda elu eest. Luthien kes tundis, et tema armsam on hädas läks talle appi kohtudes '''Huan'''iga Valinori hundikoeraga ja koos nad läksid Tol-in-Gaurhothi sillal kohtusid nad Draugluiniga ja tema huntidega kes temaga võitlesid kuid Huan murdis nad kõik maha, oma haavades sammus Draugluin Sauronijalge ette ja hukkus seal ning ta võttis võitluse oma kätesse. Sauron tuli ise Huaniga võitlema võttes erinevaid kujusid libahundist sai madu ja siis nahkhiir ja oma tava kuju, Huan oli aga temast võimsam ja alistas ta Luthien andis talle armu ja lasi tal minna Sauron muutus nahkhiireks ja põgenes kuid häbistatuna ei läinud ta Angbandi vaid Taur-nu-Fuini ja pesitses seal ajastu lõpuni. Luthien ja Beren matsid Finrodi ja oma väega tiris Luthien kindluse maha, et kurjus seal pesitseda ei saaks ning jätkasid oma teekonda, Angbandi jõudes hiilisid nad troonisaali ning Luthieni lausus loitsu mis pani Morgothi magama Beren sai ühe silmarili kätte kuid tahtis ühte veel kuid ta mõõga tera murdus ja haavas Morgothi põske äratdes ta, kaks põgenesid, kuid väravates kohtusid nad Carcharothiga kõige suurema libahundiga kes maal kõndinud ning Beren üritas teda Silmariliga peletada kuid olend hammustas tal käes koos kalliskiviga otsas ja põgens metsa kuna kivi põles ta sees. Kotkad kes said Huanilt tead, et tema sõbrad on hädas lendasid neile appi ja lendasid tagasi Doriathi, Thingol kes märkas tema vaprust lasi tal tema tütrega abielluda ja alustati kütti Carcarothi peale kuid võitluses kaotasid Huan ja Beren oma elu kuid mitte ennem kui üks sõduritest lõikas silmarilli ta kõhust ja pani selle Bereni kätte lastes tal täita oma ülesande. Bereni hing sattus Mandose saalidesse kuid keeldus sealt edasi minema iga inimeste ülimasse saatusesse, Luthien kes ei suutnud ilma temata edasi elada võttis endalt elu ja ta hing läks ka Mandose saalidesse ja laulis kõige ilusamat laulu mis liigutas nii Mandost kui ka Manwë kes pidasid nõu Eruga ja nad lubasid mõlemal ellu naasta ning andsid Luthienile valiku kas jätkata sureliku haldjana või elada surelikuna. Beren ja Luthien elasid Tol Galenis kus nad said poja Dior nende lugu on jätkatud tuhandete aastate kaugusesse näitamaks, et armastus on nii tugev ja isegi pimeduse isand Morgoth ei suutnud seda lõhestada. 478. aastal EA kogus Maedros kokku haldjad Hitlumist ja Himringust, inimesed kolmest kojast koos idalastega kes saabusid neile appi oma kahe liidri '''Ulfang''' ning '''Bor''' ja päkapikud Nogrodist ja Belegostist alustades '''Nirnaeth Arnoetiad''' ('''Nummerdamata pisarate lahing''') Fëanori poijad ja inimesed ründasid idast kuni Fingoni haldjad tulevad läänest Morgothi spioonid aga avastasid nende plaani ja ta saatis orkid, trollid, balrogid ja lohed ida armee hävitama kuni väiksem orki armee pidi läänes Fingoni tagasi hoidma, kuid Turgoni Gondolini armee tuli appi ja orkid sunniti taganema, lootes kiiret võitu ründasid Fingoni armee ja lükkasid orkid Angbandini tagasi kuid seal lasi Morgoth valla oma reserv väe ja nad sunniti taganema kuid neid jälitati ja Fingon hukkus lahingus võideldes Gothmogiga. Hadori koja liidrid '''Huor''' ja '''Hurin''' hoidsid orke eemale kuni Turgon ja Gondolini haldjad põgenesid Huor langes kuid Hurin püüti kinni. Idas lagunes Maedrose liit kui Ulfangi idalased kes liitusid reetsid neid ja Morgoth kinkis neile Hithlumi kus nad vallutasid kogu maa kuid neile teadmata meelitas tume isand nad sinna et neid kinni hoida. Hurin kes langes Morgothi vangi küsitleti mitu korda Gondolini asukohta kuid mees keeldus sellest rääkimast selle tõttu pani Morgoth needuse talle ja kogu ta perele peale, et ebaõnn neid ainult jälitaks kuni tema surnud venna Huori sugu jätkus edukalt läbi '''Tuori''' tema lapse '''Eärendil'''i kelle lapsed olid '''Elrond''' ja '''Elros'''. Hurini naine '''Morwen''' elas Hitlumis kus elas nüüd idalased ja nende lapsed olid poeg '''Turin turambar''', '''Urwen''' kes suri noore tüdrukuna haigusesse mille saatis Morgoth üle maa ja '''Niënor''' noorim tütar, Turin saadeti Doriathi kus ta oleks kaitstud ja teda kasvatas Thingol ja 17-aastaselt palus, et ta saaks kuninga sõdurina teenida, kuid kuninga nõuandja '''Saeros''' ei olnud temaga ühel nõul nii, et ründas teda metsas kuid hukkus võitluses, Turin kes ei saanud nüüd tagasi minna lahkus Doriathist saades ausate lindpriide juhiks kes segasid ja ründasid Morgothi vägesid kui said, nendega ühines Doriathist '''Beleg''' kes tõi talle Anglaceli musta mõõga kingitusena Thingolilt. Ebaõnn aga järgnes ja nende grupp jäi orki varitsusse ning tappis Belegi olles ise segaduses ja raevus, kuid oma uue sõbra '''Gwindor'''iga läks ta Nargothondi kus ta end kogus ja sepistas oma mõõga uuesti üles nimetades selle '''Gurthang'''iks. Nargothrondi kuningas Orodreth nägi temas head nõu andjat ja tema nõul ehitati Nargotrondi väravate ette sild Narogi jõe kohal kuid silla avalik koht oli hoopis needus kui Morgoth neid ründas alustades Tumhaladi lahingut 495. aastal. Glaurungi abiga hukkus Orodreth ja linn rüüstati tühjaks ja põletati, lahingu käigus kasutas Glaurung oma mao silmi ja pani hüpnootilise loitsu Turinile peale, veendes et ta ema ja noorem õdevajavad tema abi mis oli vale sest nad olid ammu põgenenud ja elasid Doriathis. Avastades, et teda on pettunud ja et Hitlumis polnud tal midagi tappis ta raevunult idalaste pealiku '''Brodda''' mis raevustas idalasi ja raskendas Hadori koja inimeste elu veelgi. Turin rändas kagu poole otsides Glaurungi, Brethili metsas leidis ta naisekes nuttis kurbusest olles kaotanud kõik mälestused oma minevikust, kuid kaks armusid ning nimetasid ta '''Ninieli'''ks ja abiellusid lastes Turinil kes tõi oma rahvale ja ümbritsevatele isikutele valu tunda lõpuks rõõmu. Kuid see kadus kui nad Glaurungiga võitlesid ja ta olendit see kord surmavalt haavas, kuid lohe lausus loitsu mis uimastas Turini ning oma viimase hinge tõmbega eemaldas loitsu Ninielilt kaotades ta amneesia ja paljastades talle, et ta päris nimi on Niënor ja ta oli abiellunud oma enda vennaga ning ootas temalt last, teades mis oli juhtunud võttis ta endalt elu hüpates raviini. Kui Turin ärkas palus ta oma rahva liidrilt '''Brandiril'''t mis juhtus ja ta rääkis mis oli paljastatud raevudes ja mitte uskudes tappis Turin ta ja kui ta Doriathi sõber '''Mablung''' kinnitas, et see oli tõsi ei suutnud enam ta sellega elada ja langes oma enda mõõga otsa. Hurin oli kaotanud nüüd kõik oma lapsed ja Morgoth lasi ta vabaks, mees uitas mööda Beleriandi kohtudes Thingoliga ja selgitas kuidas ta ei suutnud oma peret kaitsta Melian kasutas oma võimed, et mehe pea selgeks teha ja ta sai aru, kuidas tema teod olid pimeduse isandat teeninud, enne lahkumist, et oma allesjäänud pereliikmed üles otsida, andis ta Thingolile kalli kaelakee '''nauglamir'''i ja lahkus, kuni ta lõpuks leidis oma naise Morweni kes leinas oma laste kaotust nende haudadel ja pärast seletust, et mis nende perega oli juhtunud ta suri ja maeti oma laste kõrvale, Hurin kes ei suutnud enam elada Morgothi needusega mis teda ja ta peret piinas hüppas ise ookeani ja uppus. Thingol lasi Nogrodi päkapikkudel ühendada nauglamiri Berenilt toodud silmariliga ja sellest sai imekaunis ehe, kuid päkapikud tahtsid tööd endale tasuna kuid kuningas keeldus ja selle tõttu tapsid nad Thingoli, Melian kelle süda oli murtud lahkus Keskmaalt jättes oma riigi kaitseta. Doriathi haldjad kes olid raevus oma kuninga surma pärast jahtisid põgenevaid päkapikke ja ainult kaks neist jõudsid tagasi Nogrodi, rääkides kuidas haldjad konflikti alustasid saatsid päkapikud oma armee Doriathi hävitades kuningriigi ja võttes ehte endale. Päkapikkude võit oli lühike kui Beren kes elas Beleriandi kagu osas kuulis Doriathi langusest ning juhtis väesalga, et nad hävitada, rünnak oli edukas ja kaelakee saadi tagasi mida kandis Luthien surmani kes andis siis selle nende pojale '''Dior'''ile. 506. aastal EA kui Diorist sai Doriathi kuningas pärast selle tagasi võtmist nõudsid Fëanori pojad, et ta neile kalea kee annaksid kuna see omas nende is juveeli, Dior ei vastanud neile ja see tõttu ründasid nad Doriathi korraldades T'''eise sugu tapluse''', Dior ja tema naine Nimleth hukkusid ja nende pojad '''Elurin''' ja '''Elured''' jäeti metsa surema. Lahingu käigus hukkusid ka kolm Fëanori poega Curufin, Caranthir ja Celegorm ning nad ebaõnnestusid oma üles ande täitmisel, sest Diori tütar '''Elwing''' oli kalliskiviga lõunasse Sirioni suudmesse põgenenud. 506 aastal, kuid võimalik, et ka enne seda oli sündinud teadmata haldja perele haldjas kes sai tunduks kui '''Oropher''' (elas 507 EA - 3434 TA), Doriathi languses põgenes ta paljude teiste haldjatega Sirioni suudmesse. Gondolin oli viimane haldjate riik mis seisis Morgothi vastu, kuid selle salajane peidupaik mägedes tegi selle leidmise võimatuks, Gondolini kahe vahisalga kaptenid Maeglin Eöli poeg ja Tuor Huori poeg kes oli Hurini vend. Tüli tekkis kahe kapteni vahel kui Tuor abiellus Gondolini kuninga Turgoni tütre Idriliga ja raevust lahkus Maeglin linnast teades, et see on reeglite vastu, Morgothi orkid püüdsid ta kinni ja tõid ta oma isanda juurde ning vihastatuna paljastas ta Gondolini asukoha. Teades, et toorest jõust ei piisa, et linna vallutada käskis Morgoth oma orki spioonidel lahkuda jättes tunde nagu ta kavatsused olid mujal ning vahimehed tähistasid pidustustel jättes linna valveta. 510. aastal EA Morgothi väed ründasid linna, selle kaitsjad ei andnud nii lihtsalt alla ja võitlesid parema lõpuni, Ecthelion kes tappis Gothmogi balrogide isanda oma enda elu eest ja Tuor võitles Maegliniga ja lükkas ta samalt künkalt alla kus ta isa Eöl oli varem hukatud, Turgon käskis Tuoril linnast põgened oma naise ja poja '''Eärendil''' koos ellujäänutega Sirioni suudmesse kuni tema ohverdas oma elu, et vaenlast tagasi hoida, [[balrog]] aga jälitas neid ning Tuori sõber Glorfindel ohverdas end, et deemon koos temaga kaljult alla kukuks. Gondolini langusega kadus viimane haldjate riik ja ainus koht mis suutis Morgothi eemal hoida, Sirioni suudmes võttis juhtimise üle Eärendil kes abiellus Elwingiga ja said kaks poega nimetades nad [[Elrond]] ja Elros, 538. aastal EA ründasid allesjäänud Fëanori pojad, et oma isa kalliskivi tagasi saada luues '''Kolmanda sugu tapluse''', kuid taaskord põrusid ning Amrod ja Amra hukkusid lahingus, Elrond ja Elros kasvatas üles Maglor. Lähedal asuaval saarel Balaril kus elasid noldori haldjate Gil-galad ja Cirdan saatsid laevu, et neid aidata, kuid jäid hiljaks. Kaotades kõik mis tal oli hüppas Elwing ookeani, kuid Ulmo muutis ta linnuks kes kandis silmarilli, nauglamir läks kaotsi, kuid silmaril jäi terveks, ta otsis üles oma abikaasa Eärendili oma laeval '''Vingilot''' ja kasutas kalliskivi valgust, et valgustada teed Valinorile, kus ta anus Valarite abi, et Morgoth peatada, Silmaril aga lendas taevasse. Manwë oli liigutadud tema vaprusest ja kutsus kokku Valarid, Maiarid, Vanyari haldjad ja Noldori haldjad kes ei lahkunud koos Fingolfini ja Fëanoriga, Teleri haldjad andsid neile laevad, et seilata Keskmaale kuid jäid ise maha kuna ei sallinud Fëanori noldoreid Esimese sugutapluse pärast, Keskmaale jõudes algas uus sõda '''Wrathi sõda'''. 545-587. aastal EA sõdisid Valarid ja nende liitlased Morgothi vastu lükates ta tagasi Angbandi, viimasest meeleheitest vabastas ta uued loomingud ja õudused tiivulised lohed kelle juhiks oli maailma kõige suurim lohe '''Ancalagon tume'''. Tiib lohed hävitasid peaaegu kõik Valarite väed kuni Eärendil saabus oma lendava laevaga ja kotkastega keda juhtis '''Thorondor''' ning Ancalagon hukkus lahingus ja kukkus Thangorodrimi kolme vulkaanilistesse tornidesse purustades need. Ancalagoni langusega oli Morgoth alistatud, Angband purustatud ning selle olendid pagesid itta ja Morgoth viidi tagasi Valinorile kus tal võeti pea maha ja pagendati ta kehatu hing Lõppematusse tühjusesse. Maedros ja Maglor ainsad Fëanori pojad kes olid veel elus said teada, et silmarillid Morgothi kroonilt hoidis maiar Eönwë ning nad hiilisid tema laagrisse tapsid valvurid ja võtsid need tagasi täites oma isa vande, kuid nad piirati sisse aga Eönwë kes ei tahtnud rohkem verd silmarillide pärast valada lasi neil minna, kalliskivid aga põlesid nende kätes tekitades valu mitte rahu, teades et nende nimel on väga palju valu ja kannatusi tehtud hüppas Maedros kalliskiviga vulkaani ja Maglor kes jäi viimaseks oma pere liinis viskas enda oma ookeani ja uitas mööda Keskmaad lauldes endale kurbust. Belegaeri merest kerkis ka saar Numenor mille Valarid kinkisid edaini inimestele tänutäheks, et nad võitlesid Morgothi vastu ja kuna nende kodu Beleriandis hävines. Morgothi kaotusega põgenes Sauron itta leides mägede piiratud vulkaanilise koha mille ta nimetas '''[[Mordor]]'''. Morgothi kadumisega lõppes Keskmaa Esimene ajastu ja algas Teine ajastu. == Teine ajastu == Morgothi alistumisega lõppes '''Juveelide sõda''' (1497 PA – 587 EA) ja Esimene ajastu, kuid pimeduse isanda langus laastas maagilise Beleriandi tugevalt ja selle tõttu otsustasid Valarid kontinendi uputada. Beleriandi uppumisega hävinesid varemetes kuningriigid Doriath ja Gondolin, Morgothi kindlused sammuti uputati, et hävitada iga mälestus pimeduse isanda tegudest. Angband mis asus läänes uppus koos Beleriandiga, kuid Utumno mis asus ida pool uputati koos ümbritseva maa pinnaga tekitades suure lahe mis sai nimetuseks '''Forocheli Jäälaht'''. Valarite otsusel ei hävinenud kogu Beleriand osa sellest jäi alles, kuid väga vähe. Kõige suurem maa mass mis alles jäi oli '''Ida Beleriand''' mis oli tuntud oma seitsme jõe poolest, kuid kontinendi uppumisega kuivasid need ära. Esimesel ajastul oli Ida Beleriand jagatud kaheks, '''Thargelion''' oli põhjapoolsem osa ja '''Ossiriand''' oli lõunapoolsem osa, need nimed muudeti ära. Thargelion oli '''Forlindon''' ja Ossiriand oli '''Harlindon'''. Kaks maa ala olid, aga eraldatud kui Beleriandi uppumisega tekkis lõhe mis läbistas ka Sinimäed tekitades '''Lhuni lahe'''. Beleriandist jäid alles ka mälestuseks rasside ohverduste eest ning nende kõrguse pärast mitmed saared. Kõige lähim neist oli '''Tol Himling''' ('''Himlingi saar''') mida tunti varem kui Himring ja kus asus Maedrose kindlus. Kõige suurem saar mis jäi alles oma kõrguse poolest oli '''Tol Fuin''' ('''Tume Saar''') mis oli varem '''Dorthonion''' koos lõunapoolsete mäestikuga '''Ered Gorgoroth''', kuid Sauroni saabumisega rikkus ta maa ära ja see nimetati '''Taur-nu-Fuin'''. Sealsetes mägedes elasid Ungolianti lapsed sealhulgas ka '''Shelob''' kes põgenes enne Wrathy sõda lõunasse, Taur-nu-Fuin ja Ered Gorgorothi mäestikud jäid Beleriandi uppudes alles oma kõrguste poolest. Kõige väiksem ja kõige kaugem saar oli '''Tol Morwen''' ('''Morweni saar''') kus asus '''Rõõmutu kivi''' ja selle ümber olid '''Morwen Eledhwen'''i ja '''Turin Turambar'''i hauad. Helcaraxë jäine liustik sammuti varises kokku, et ükski Kesk-maa elanik ei saaks enam Valinorile astuda. Morgothi alistumisega kaotasid ka tema teenrid tahte võidelda ja nad kõik põgenesid maailma erinevatesse kohtadesse, orkid ja trollid põgenesid mägedesse, libahundid ja vampiir nahkhiired peitsid end metsades sigides vähem võimsate olenditega arendades vargid ja hiid nahkhiired. Mitmed lohed ja balrogid kes ei langenud Angbandi lahingus põgenesid põhja tundratesse ja balrogid maailma sügavamatesse koobastesse, kuigi balrogide täpset arvu pole teada siis üks neist oli põgenenud väga kaugele ida poole Udumägede alla ja jäänud unne Khazad-Dumi varjus. Sauronile kes oli ainus alles jäänud võimsaim Morgothi leitnant kutsuti Valarite poolt kohtu ette, kuid ta keeldus ja põgenes itta. Beleriandi uppumisega kaotasid ka mitmed rahvad oma kodu, Haldjatele pakkusid Valarid tagasi tulekut Valinorile millele paljud vastasid, kuid mitmed neist jäid Kesk-maale Noldori haldjad asutasid oma uue kuningriigi '''Lindoni Kuningriigi''' alles jäänud Beleriandile, aga kuna paljud nende legendaarsed juhid hukkusid Morgothi vastu sõdides siis valiti noldori Kesk-maa haldjate neljandaks kuningaks '''Gil-Galad''', '''Orodreth'''i poeg ja '''Angrod'''i lapselaps. Mitte kõik noldorid ei jäänud Lindonisse mõned reisisid ida poole üle '''Udumäged'''e kohtudes oma hõimlastega '''Rohelaane mets'''as, need haldjad olid '''Teleri''' järeltulijad, grupp kes ei suundunud suurel rändel läände ja jäid ida maadele elama. Teleri haldjad jagunesid kolmeks gruppiks, '''Falmar''' kes Morgothi rünnakute tõttu rändasid Valinorile, '''Sindar''' kes jäid Sinimägedest läände ja sekkusid Juveelide sõjas väga harva Noldoritega ja '''Nandor''' kes elasid Udumägedest ida pool Rohelaane metsas, kuid sajandite möödudes jagunesid ka Nandorid kaheks grupiks '''Silvani haldjad''' elasid Rohelaanes ja '''Lorieni mets'''as ning '''Laiquendi haldjad''' kes rändasid koos Sindari haldjatega Sinimägedest läände, kuid jäid väga salastatud ja primitiivseks rahvaks. Mitmed noldori haldjad Lindonis kohtusid oma Teleri suguseltsiga ning sõprus arenes Valarite õpingutes haritud ja treenitud noldorite ja ise õppinud Nandorite vahel. Finarfini tütar '''Galadriel''' ja tema abikaasa '''Celeborn''' ja nende tütar '''Celebrian''' kes sündis 300. aastal TA asustasid 750. aastal TA '''Eregioni kuningriigi''' Udumägede lääne serva alustades uut sõprust Khazad-dumi päkapikkudega. Oropher rändas Rohelaande ja sai väga hästi läbi Silvani haldjatega ja ta krooniti nende kuningaks luues '''Rohelaase haldja kuningriigi''', teadmata aastal abiellus Oropher tundmatu haldjaga ja neil sündis poeg, prints '''Thranduil'''. '''Amdir''' kes rändas Lorieni metsa krooniti '''Lothlorieni kuningriigi''' kuningaks, kuid Amndir polnud ainus kes Lorieni metsadesse elama asus. 1350. aastal TA sai Eregioni kuningaks viimane Fëanori järeltulija '''Celebrimbor''' kes suutis luua väga head suhted päkapikkudega ning Galadriel ja Celeborn kolisid Lorieni elama, mõlemad Oropher, Amndir, Galadriel ja Celeborn olid kunagi elanud Doriathis, kuid hülgasid selle Fëanori poegade sugutapluses. Päkapikud kes väga ei osalenud Morgothi vastases sõjas kaotasid oma kodu kui Sinimäed lõhenesid, Belegost ja Nogrod küll ei hävinenud täielikult, kuid mägede purunemisega varisesid nende saalid kokku ja päkapikud olid sunnitud uued kuningriigid looma Sinimägedes. Suurem osa neist migreerus ida poole oma suguseltsi juurde Khazad-dumi. Edaini inimesed kaotasid oma kodu ja suurem osa oma rahvast, Valarid austasid inimeste ohverdusi ja selle tõttu kinkisid neile saare keset Belegaeri merd mis sai nimeks '''Numenor''' kus nad saaksid rahus ja kõigist eemal areneda ja oma kultuuri üles ehitada, Edainid said Valaritelt ka teatud kingituseks millest kõige märkimis väärsed oli pikk eluiga, tava nuumenorlane võis elada kuni 300 aastaseks kuid kuninglik pere kes olid haldja järeltulijad võisid elada kuni 500-aastaseks, pikem kasv, arenenum mõistus, immuunsus haigustele, füüsiliselt tugevamad ja terved lapsed. Kingituste eest palusid Valarid, et Edainid austaksid '''Valarite keeld'''u mis keelas inimestel seilata kaugele läände ja Valinorile, kuna see paik oli haldjatele, Edainid austasid seda ja said ikkagi seilata ida poole ja avastada kõiki sealseid maid. Inimeste liidrid aga hukkusid kõik Morgothi vastu sõdides, kuid '''Elros''' ja '''Elrond''' kes olid Eärendili ja Elwingi lapsed olid '''poolhaldjad''', sugu kes sai valida inimeste sureliku või haldjate surematuse vahel. Eärendil kes pärines inimeste '''Halethi kojast''' ja olles kauge järeltulija Turgoni Gondolini kuninga ja Finwë noldori haldjate esimene kõrg kuningas ning olles sugulane Hurinile ja Turin Turambarile. Elwing oli Luthieni ja Bereni lapselaps ja Doriathi kuninga Thingoli ja kuninganna Meliani järeltulija. Elrond kes valis haldjate eluviisi jäi Gil-Galadi juurde Lindoni, kuid Elros valis inimeste sureliku eluviisi ja krooniti Numenori esimeseks kuningaks võttes endale nuumenolaste nime '''Tar-Minyatur''' valitsedes 32 TA kuni 442 TA. Elrose valitsuse ajal loodi '''Numenori kuningriik''' ja selle valitsuse seadused ja saar oli jagatud kuueks maakonnaks. Põhjas asus '''Forostar''' mis oli mägine ja tuuline ning ideaalne paik kaevandusteks, sealsed linnad olid '''Sorontil''' ja '''Ondosto'''. Loodes asus '''Andustar''' viljaka pinnasega väljad kus asusid kõige läänepoolsemad sadama linnad '''Andunië''', kuhu seilasid ka vahel Valinori haldjad, kes jagasid kinke ja kaupu, ning '''Almaida''' ja '''Eldalondë''' linnad. Edelas asus '''Hyarnustar''' kus suured asustused puudusid, kuid pinnas oli väga viljakas ja seal asusid saare suurimad põllumaad ja viina marja istandused. Kagus asus '''Hyarrostar''' kus puudusid suured linnad, kuid oli asupaik suurtele metsadele olles saare suurim puidu varustaja mida kasutati peamiselt laevade ehituseks, suurim küla oli Hyarrostari lõunas asuv '''Nindamos''' mis oli saare suurim kala sadam ja varustas kogu Numenori rahvast kalaga. Kirdes asus '''Orostar''' kus asusid suured karjamaad, kuid ka mitmed põllumaad. Saare keskel asus '''Mittalmar''' kus oli saare kõrgeim mägi '''Meneltarma''', kus Numenori rahvas kummardas Eru Illuvatarit ja Valareid. Saare valitsev kuninga pere ja pealinn asusid Mittalmari ida osas '''Armenelos'''e linnas, ida rannikul asus ka '''Romenna''' sadamalinn kus kauplemist väga ei toimunud, kuid oli peamine sadam kus hoiti kuninglikku sõjalaevastikku. 442 TA kui Elros vanaks jäi päris kuninglikku skeptri ja tiitli ta poeg '''Tar-Vardamir''' (elas 61 TA – 471 TA), kuid kuna ta oli vanas eas ei soovinud ta pikalt valitseda ja andis valitsuse ja kuningate skeptri oma pojale '''Tar-Amandil''' (elas 192 TA – 603 TA) kes valitses kuni 590 TA kui ta troonist vanas eas loobus. Tema poeg '''Tar-Elendil''' (elas 350 TA – 751 TA) valitses 590 TA kuni 740 TA, tema valitsus ajal valmis Numenori laevastik ja esimest korda seilati ida poole jõudes Kesk-maa lääne rannikule saades kontakti Lindoni haldjatega ja '''Eriador'''i vähem arenenud inimestega kes olid nuumenorlastega suguluses, kuid suurel rändel läände ei ületanud nad Sinimägesid, neid kutsuti '''Kesk inimesteks'''. Nuumenorlased tundsid aga oma rahva vähem välja arenenud keele tõttu ära ja see tõttu lõid sõbralikud suhted nendega. Tar-Elendil sai kolm last õed '''Silmariën''' ja '''Isilmë''' ning nende noorem vend '''Tar-Meneldur''' (elas 543 TA – 883 TA) kes oli pere noorim laps ja ainus meessoost isik, kuid Numenori seaduse järgi ei saa naised troonile asuda ja Tar-Meneldur võttis valitsuse üle. Vanem laps Silmariën abiellus mõjuvõimsa mehe '''Elatan'''iga alustades pereliini mis elas üle Numenori languse olles '''Elendil'''i kauge esivanem. 883 TA tuli troonile '''Tar-Aldarion''' (elas 700 TA – 1098 TA) kes armastas väga merd ja veetis palju aega merel, abiellus Erendisega ja sai ta tütre '''Aranel''' (elas 873 TA – 1285 TA), mees järeltulijate puududes muutis Tar-Aldarion seadust, et nais järeltulijatel on õigus troonile saada. Aastal 1000 abiellus Aranel võimsa mehe Hallacariga, kuid abielu oli poliitiline mitte armastusest ja see tõttu tundeid nende vahel ei olnud. 1003. aastal TA sündis neil poeg '''Tar-Anarion''' (elas 1003 TA – 1404 TA) ja 1075 krooniti Aranel Numenori esimeseks kuningannaks ning sai tuntud kui '''Tar-Ancalimë'''. 1280 TA sai Tar-Anarion troonile ja valitses kuni 1394 aastani kui tema vanim laps '''Tar-Surion''' (elas 1174 TA – 1574 TA) troonile tõusis. Aastal 1320 TA sündis tal tütar '''Tar-Telperiën''' (elas 1320 TA – 1731) kes valitses 1556 TA – 1731 TA olles Numenori teine valitsev kuninganna. Aastal 1000 TA saabus Sauron tagasi Kesk-maa lääne osadesse, olles jäädavalt põgenenud Valarite karistusest ja teades, et tema meister Morgoth ei tule enam eales tagasi võttis Sauron pimeduse isanda tiitli endale. Sauron kes oli surematu Maiari hing oli õppinud palju Melkorilt, aga kuna tume Valar tahtis kogu loomingut hävitada siis arenes Sauronis ka teatud viha tema vastu, kuna Sauroni soov oli maailma valitseda kindla korraga mida ainult tema suutis juhtida. Kesk-maa lääne osas asutas Sauron Mordori mis oli strateegiliselt kaitstud pea igalt küljelt '''Ered lithuiga''' ('''Tuha mäed''') põhjas ja '''Ephel Duath''' ('''Varju mäed''') läänes ja lõunas. Sauron oli enda käsutuse alla ka võtnud vanad Morgothi teenrid orkid ja trollid kelle kaootiline loomus oleks nende rassi hävitanud, kuid Sauroni manipuleerimise oskus meelitas nad kiirelt tema teenistusse ja nende arv hakkas Mordoris kasvama, orkid ja trollid hakkasid ehitama Sauroni kindlust '''[[Barad-dûr|Barad-dur]]''' mis pidi olema võimsaim kindlus pärast Angbandi langust. Ephel duathi mägedes elas Ungolianti laps Shelob kes oli toitunud läbi mägede rändavatest inimestest ja haldjatest, kuid Sauroni saabumisega asendusid need orkidega, Shelobit ei seganud pimeduse isanda kohal olek ja Sauron kasutas ämblikku kui valvet oma maadele läbi mägede. Aastal 1500 TA hakkas Kesk-maa rahvas migreeruma rohkem läände Mordori tõusva jõu pärast, kaugel idas '''[[Rhûn|Rhun]]'''is ja lõunas '''[[Harad|Haradwaith]]'''is võttis Sauron ilusa haldja kuju nimega '''Annatar''' ja meelitas mitmed sealsed rahvad Valarite vastu, Sauronit aitas kaasa ka sealsete rahvaste primitiivne elu viis, kuna nad ei rännanud läände ei loonud nad kontakti Noldori haldjatega, Melkor kes nägi neis võimalikku liitlast oli nad enda teenistusse veenand ja Morgothi õpetused elasid neis edasi isegi pärast Esimese ajastu lõppu. Sauron rändas Annatari maskeeringus ka Eregioni kuuldes, et sealne kuningas on Fënori, Arda kõige võimsama seppa ja silmarillide looja järeltulija, mitmed Eregioni haldjad kahtlustasid midagi Annatari suhtes, kuid kuna Sauron oli osav manipulaator ja kunagi olnus Valarite sepa Aulë õpilane suutis ta neid veenda oma sõnade ja sepa töödest loomingutega. Kuna Lindoni haldjad olid Gil-Galadi juhtimise all sõjanduses väga võimsad ja nende liitlasteks olid teised haldja riigid ning päkapikud teadis Sauron, et tema orkidest, trollidest ja kurjadest inimestest ei piisa nende võitmiseks, selle asemel otsustas ta petta Celebrimborit ja sepistada '''[[Võimusõrmused|16 võimu sõrmust]]''' mille peale lausus Sauron loitsud, et need anda rasside liidritele ja mõju võimekatele ning nende kandjate mõtted enda kontrolli alla saada. Sõrmused olid Sauroni väega loitsitud, kuid nende kontrollimiseks pidi ta looma uue eseme mille kaudu neid kontrollida. 1600 TA Mordori maal asuvas vulkaanis '''Turmamägi''' mida Sauron kasutas oma loitsimiseks, et katta päike vulkaani suitsust tekkinud pilvedega, kuna orkid ei salli päikese valgust, kasutas pimeduse isand vulkaanilist tuld, et sepistada oma sõrmus '''[[Võimusõrmus|Üks võimusõrmus]]''' kuhu Sauron pani ka suurem osa oma elujõust ja väest, et teiste sõrmuste üle täielik kontroll saada. Olles surematu Maiari hing teadis Sauron ohte oma elujõu sisestamist esemesse, Maiarid on oma algses kujus nähtamatud, kuid võivad füüsilist kuju võtta, kui füüsiline kuju sureb ei kaota Maiar oma elujõudu ja väge, aga kui see pannakse eseme sisse ja see ese hävitatakse siis hävineb ka Maiari elujõud ja ta vägi ning hing jääb maailma ja universumi eksisteerima kui võimetu vari ja ei ole enam suuteline elavatega suhtlust luua. Üks sõrmus oli aga ihaldatav objekt ja, et seda tema vastu ei kasutataks pani Sauron ühele sõrmusele loitsu peale mis tegi selle väga mõtteid muutvaks esemeks, igaüks kelle kätte see langeks satuks sõrmuse kontrolli alla. Sauronile teadmata oli Celebrimbor sepistanud veel '''[[Haldjate Sõrmused|kolm sõrmust]] [[Vilya]], [[Nenya]]''' ja '''[[Narya]]''' olles vabad Sauroni loitsudest, haldjate sõrmused nagu 16 ülejäänud sõrmused olid võimsad esemed, aga neid kasutati, et haldja riike puhtana hoida Melkori maa mürgitusest "Rikutud Arda" mis Lampide ajastust saadik oli tekitanud aeglase Arda kõdunemise mis ei mõjuta inimesi ega päkapikke kuna nemad lahkuvad siit maailmast pärast surma, kuid haldjad kes olid surematud ja maaga seotud tundsid seda, kui nad jääksid kauaks ajaks Kesk-maale siis nende kehad hääbuksid ja ainult nende hinged jääksid alles aga Valinoril olid Valarid selle rikkumise oma väega eemaldanud. Oma kodu alles hoidmiseks pidid võimsa väega haldjad kuidagi oma maad kaitsma ja puhtana hoidma ning kolm haldja sõrmust Celebrimbori käest aitasid seda. Sauroni ühe sõrmuse sõrme panekul sai ta väe kõigi 16 sõrmuse üle ta isegi suutis luua maagilise ühenduse haldjate omadega, kuigi ta nende kandjate mõtteid ei suutnud vallutada sai ta nende asukohta alati teada, kolm sõrmust anti kõige vägevamatele haldjatele Gil-Galad, Elrond ja Galadriel, kuid kui Sauron oma sõrmuse valmis sai tundsid haldjad tema kurja olemust ja eemaldasid oma sõrmused. Sauroni pettus oli paljastatud ja tema plaan Kesk-maa kuningriikide vallutamine sõrmustega võis alata, kuid Celebrimbor keeldus 16 sõrmuse ja eriti haldja omade üle andmist. Raevunult alustas pimeduse isand '''Haldjate ja Sauroni sõda''' (1693 TA – 1701 TA) Eregioni pealinn '''Ost-in-Edhil''' piirati sisse, kuid sõnumi tooja suutis enne vastase saabumist põgeneda, et Lindonist abi vägesid tuua. Piiramise käigus suutsid Sauroni väed linna tungida ning ta võttis 16 sõrmust endale ja nõudis ka kolme haldja omad enda kätte saada, kuid vangistatud Celebrimbor keeldus ja karistuseks riputati ta posti külge ja lasti nooli täis. Eregion hävines ja Lindoni abi väed mille Gil-Galad saatis jäid hiljaks, olles vähemuses ründasid Khazad-dumi päkapikud idast koos Lorieni haldjatega ja suutsid anda Elrondile piisavalt katet, et ta saaks Eregioni ellu jäänud ohutusse paika viia. Teades, et Lindon on Sauroni järgmine sihtmärk juhtis Elrond oma alles jäänud väe ja Eregioni ellu jäänud põhja poole rajades '''Rivendel'''i mis langes kiirelt piiramise alla. Lahingu lõppedes taganesid Lothlorieni haldjad ja Khazad-dumi päkapikud ning Moria lääne väravad suleti. Khazad-dum jäi Sauronile pidevalt vastaseks ja sajandeid hiljem saatis ta pidevalt orki salkasid, et päkapikke rünnata sundides neid pidevalt isoleerima ülejäänud maailmast. Sauroni juhtis oma väed Lindonisse ja piiras Gil-Galadi, kuid talle teadmata oli Lindoni haldjatel ja Numenoori saare inimeste vahel tugev liit ja sõprus ning abi palve oli saadetud neile kuna Sauroni armee oli suurem kui arvati. Tar-Telperiën saatis laevastiku välja, kuid seda juhtis tema sugulane ja troonipärija '''Tar-Minastir''' (elas 1474 TA – 1873 TA) ja sõjaväe juht Ciryatur. 1700 TA jõudis Numenori armaada Lindoni ja Sauroni väed murti Numenori oskusliku ja suure armeedega, pimeduse isand taganes '''Sarna koolmele''' ja sealt edasi '''Gwathlo jõe ülekäigus''' kus '''Gwathlo lahing'''us Sauroni armee purustati ja ta tagasi Mordori põgenes, 1701. aastal TA purustati alles jäänud orki armeed Rivendeli ümber, lõpetades sõja ja kindlustades võidu haldjatele ja inimestele. Pimeduse isand oli alandatud, kuid tema pea sihtmärk 16 võimu sõrmust olid tema käes ning tema kaotus andis talle aega leida neile ideaalsed kandjad. Võttes uuesti Annatari kuju andis ta seitse sõrmust päkapikkude seitsmele klannile kellest kaks elas Sinimägedes, üks Udumägedes, üks Hallides mägedes põhjas ja neli Orocarni mägedes kaugel idas. Teadmata Sauronile oli päkapikkude tugev iseloom võimsaim kui ta arvas ning võimusõrmused ei võtnud nende mõtete üle kontrolli ja nad ei langenud Sauroni võimu alla, kuid vägi sõrmustes tegi nad väga ahneks ja isekaks eelistades tohututes kogustes rikkusi mis sundis neid oma mägedes kulda ja muid kalliskive rohkem kaevama. Päkapikkude rikkusete jutud levisid kiirelt ja mitmed Morgothi lohed kes ei teeninud kunagi Sauronit kuna tal ei olnud väge nagu Melkoril ihaldasid kulda ja kalliskive rohkem kui midagi muud, mitmed lohed erinevast liigist tulid kaugelt põhjast Forodwaithist lõunasse ja rüüstasid päkapikkude kuningriike, kuna lohe soomused on väga vastu pidavad ei suuda iga tava relv neid ei läbista. Seitsmest päkapiku sõrmustest hävinesid neli kui lohed neid ründasid, kuid ülejäänud kolm oli Sauron endale tagasi saanud. Inimeste seas valis Sauron liidrid, loitsijad ja tuntud sõja kangelased mitmed neist ta valis Rhunis, Haradwaithis ja '''Khand'''is, kuigi tema mõju oli nendes paikades tugev oli rahvaste vähem arenenud mõistus ja lühem eluiga nad kannatamatuteks teinud ja see tõttu pidevalt sõdisid üksteise ja oma naaber riikidega. Üheksa inimese nimed olid küll ajaga kadunud, kuid üks neist Khamul oli Rhuni kuningas ja kolm Haradwaithi lääne rannikult Numenori kolooniatest kes sõbrunesid kohalike rahvastega isegi Haradrimidega kes ei teeninud Sauronit, üks kolmest nuumenorlastest oli '''Angmari Nõidkuningas''' kes oli loitsija ja teised kaks ilmselt valitsevad kubernerid. Alles jäänud viis inimest olid pärit Khandist ja kaugematest Haradwaithi erinevatest kuningriikidest mille Sauron tahtis enda kontrolli alla saada, keskendudes ainult ühele rindele. Erinevalt päkapikkudest mõjusid sõrmused inimeste peal täpselt, nende eluiga pikenes märgatavalt, nende tarkus suurenes mille abil said nad suured rikkused ja tohutult mõjuvõimu oma rahva üle, kuid see oli ajutine. Inimeste kehad olid loodud peaaegu sama väe tugevusega nagu nende hinged, inimeste hinged olid nõrgemad kui nende kehad ja see pärast nende keha vananes ja lõpuks suri samas kui hinge ei saa hävitada. Sauroni sõrmused, peatasid vananemise need pikendasid eluiga, kuid kuna inimeste keha pole loodud surematuks siis muutus üle pika aja nende olek talumatuks ja kuna nende mõistus oli Sauroni kontrolli all ei saanud nad sõrmuseid eemaldada, üle aja hakkas Sauroni loits nende luu ja liha '''[[Vaimu ilm]]'''a saatma kus nad on küll kaitstud füüsiliste vigastuste eest aga ei suuda ka füüsilises maailmas sekkuda. Üheksa inimese luu ja liha Vaimu ilma minemisel jäi füüsilisse maailma ainult nende hing ja sellele sai turviseid ja riideid selga panna, 2251. aastal TA olid inimestest järel ainult nende hinged ja neid kutsuti '''[[Nazgulid|Nazgul]]'''id ('''Sõrmusevaimud''') kes allusid ainult Sauronile ja olid Ühe sõrmuse saatusega seotud. 1869 TA tuli Numenori troonile Tar-Minastiri poeg '''Tar-Ciryatan''' (elas 1634 TA – 2035 TA) kes lõi jäädavad asustused Kesk-maale ja oli ka esimene kes hakkas kadestama haldjaid nende surematuse pärast ja Valarite keelule, ta oli ka esimene kes avalikult kasutas Numenoori versiooni '''Ar-Balkumagan''' haldja versiooni asemel. Nuumenorlaste tumenemine hakkas vaikselt levima ja Valinori haldjad lõpuks lõpetasid saarele seilamise sealsete vaenuliku rahva tõttu, Eriadoris muutuvad suhted Kesk inimestega halvemaks ja kahe rahva vahel tekib piir mis sajandite jooksul tekitas populatsiooni kahanemise ja tekitas väga suurt kahju Kolmandal ajastul. Tar-Ciryatani valitsuse all tekkisid ka Nuumenorlaste rännakud Arda ida poolele avastades kauged kontinendid, Tume maa ja Sisemise mere mis tekkisid pärast lampide hävinemist ja ka ida maa Päikese maa. Nuumenorlaste kadedus haldjate surematuse suhtes ainult kasvas, teadmine, et haldjad kes lahkusid Valinorilt said sinna tagasi minna, aga nemad kes olid kõrg inimesed ja võitlesid Morgothi vastu ei lastud ja see tundus neile ebaõiglane, kuid haldjad saatsid sõnumitoojaid, et erinevalt inimestest peavad nemad Rikutud Arda suurenemisega ikkagi selle maailma ajaliini läbi elama kuni maailma lõpuni välja ning kui nad surevad on see kandam põhjus miks nad teenisid Valinori paradiisi. Inimesed kes ei ole maaga seotud lahkuvad surres Ardast ja ainult Eru Illuvatar teab mis neist saab. Inimesed elasid Ardas ainult lühikest aega ja siis teist elu mis Illuvatar neile annab, aga kuna keegi ei te mis see teine elu on kartsid tihti inimesed, et see ei pruugi olla nii õnnelik nagu see mille nad Valinoril saaksid. Nuumenorlaste suurenev hirm surmast lühendas nende eluiga ja vaidlused haldjate üle lõhestas lõpuks nuumenorlaste ühiskonna kaheks. Silmariëni ja Elatani järel tulijad ja nende toetajad said tuntud kui '''lootus rikkad''' grupp kes uskusid Valaritesse ja Eru Illuvatrisse ning '''kuninga Inimesed''' kes mässasid Valarite ja Illuvatari vastu tahtes haldjate surematust ka endale, Kuninga inimesed olid suuremas arvus kui Lootus rikkad mis tõttu kiusati neid tihti taga ja sunniti valitsuses vaikima kuna kuninglik pere oli juhtiv osa Kuninga inimeste seas. 2029 TA tuli troonile '''Tar-Atanamir''' (elas 1800 TA – 2221 TA) hakkas Numenori kuningliku liini pikk eluiga vaikselt lühenema ta oli ka esimene valitseja kes juhtis riiki kuni surmani ning temast alates hakkasid kõik valitsejad surmani juhtima, keeldudes kuninglikku skeptri ära andmast vanas eas ja üritades vastu pidada veel pikki aastaid kuni ta suri. Tar-Atanamiri poeg '''Tar-Ancalimon''' (elas 1986 TA – 2386 TA) rajas Kesk-maale jäädava linna Kuninga inimestele '''Umbar''', kuid ta polnud ainus haldjate ja valarite toetajad Lootus rikkad lõid oma linna Anduini jõe suudme lähedale nimega '''Pelargil'''. Tar-Ancalimoni lapselaps '''Tar-Vanimeldë''' (elas 2277 TA – 2637 TA) oli Numenoori kolmas ja viimane kuninganna, ta abiellus '''Herucalmo'''ga (elas 2286 TA – 2657 TA) kuid pärast naise surma võttis mees trooni endale nimetades ent '''Tar-Anducal''', kuid tema võimu ei peetud päriseks ja 20 aastad hiljem sai troonile nende poeg '''Tar-Alcarin''' (elas 2406 TA – 2737 TA). 2737 TA päris trooni Tar-Alcarini poeg '''Tar-Calmacil''' (elas 2516 TA – 2825 TA) kes kasutas kaks nime traditsioonilises kvenja haldja keeles ja Numenori Adunaici keeles '''Ar-Belzagar'''. 2899 TA hakkas valitsema Tar-Calmacili lapselaps, kuid erinevalt tema esiisadest kasutas ta ainult adunaici keelest tulnud nime olles tuntud kui '''Ar-Adunakhor''' (elas 2709 TA – 2962 TA) mis tähendas lääne valitsejat olles solvang Valar Manwële kes sama tiitlit kandis tema läheduses keelati ka haldjate keel ja ainult Lootus rikkad kasutasid seda veel. Ar-Adunakhori kolmas järeltulija '''Ar-Gimilzor''' (elas 2969TA – 3177 TA) keelustas haldja keele üle kogu saare ja saatis luurajad Lootusrikkaid jälitama, kui välja tuli, et nad suhtlevad haldjatega Andunië sadama linna kaudu sunniti nad väe võimuga saare ida serva kus mitmed migreerusid tagakiusamise tõttu Kesk-maale Pelargili. Ar-Gimilzor keeldus ka Numenori sümboli valge puu '''Nimloth'''i juures käimas kuigi see oli rahvale tähtis, sest Nimlothi valge puu kasvas viljast mis tuli '''Celeborn'''i valgelt puult Tol Eressëa saarelt ja selle vili tuli Tirioni valgelt puult '''Galathilion''', mis sai oma vilja hõbedasest puust Telperion mille hävitas Ungoliant ja Morgoth. Ar-Gimilzor abiellus naisega '''Inzilbeth''' kes jagas kuninglikku verd, kuid oli salaja lootus rikaste toetaja nende lapsed olid '''Inziladun''' (elas 3035 TA – 3255 TA) kes oli vanem laps ja troonipärija ning '''Gimilkhad''' (elas 3044 TA – 3242 TA) Inziladun järgnes oma ema õpetustes ja kui ta troonile sai 3177 TA võttis ta ka esimeste Numenori kuningate nime '''Tar-Palantir''' tema vend Gimilkhad aga järgnes nende isa õpetusi ja vihkas haldjaid ja Valareid. Kogu oma valitsuse ajal üritas Tar-Palantir reformeerida oma rahvast ja haldjate vihkamine lõpetada, kuid see ei toiminud ja tema vend Gimilkhad kes oli nende juht ei nõustunud oma venna põhimõtetega. Tar-Palantiri ainus järeltulija '''Tar-Miriel/Ar-Zimraphel''' (elas 3117 TA – 3319 TA) kasvatati Looturikaste uskumustes kuid kui Tar-Palantir suri lõppesid ka tema reformid ning Tar-Miriel ei saanud troonile vähese rahva toetuse tõttu, tema asemel tuli troonile Gimilkhadi poeg '''Ar-Pharazon/Tar-Calion''' (elas 3118 TA – 3319 TA) kas abiellus Tar-Mirieliga vastu ta tahmist võttes trooni endale. Kesk-maal oli Sauroni võim taastunud ja Nazgulite abil oli saanud endale toetajaid idas ja lõunas kes kummardasid teda kui jumalat. Teades, et Numenori sõjavägi oli liiga tugev kuna õelaks muutunud nuumenorlased olid hakanud Haradwaithi ranniku rahvastelt suuremat andamit ja orje nõudma hakkas ta plaanima muud viisi kuidas nende tsivilisatsioon hävitada, inimeste hirm surma ees oli Sauroni võimalus neist vabaneda ja ta saatis oma väed Kesk-maa ranniku alasid ründama võttes endale tiitli „'''Inimeste kuningas'''“ Numenori kuningas Ar-Pharazon oli raevunud selle üle ja kogus suure armaada kokku ja seilas Kesk-maal maabudes Umbaris ja marssides Mordori, Sauroni väed olid küll suured, kuid militaar kogemus neil puudus ja nuumenorlaste uhke armee hirmutas neid nii väga, et mitmed orkid põgenesid, Sauron oli sisse piiratud ja alistus nuumenorlastele ja ta võeti vangina tagasi saarele. Sauroni alistumine oli pimeduse isanda plaan kuna nüüd oli tal võimalus manipuleerida surma kartvaid inimesi surematuks saamis väe saamisega ja lühidalt pärast oma vangistust sai Sauron Annatari kujus vabalt saarel ringi liikuda ja teenis võimaluse olla kuninga nõuandja, kõrges positsioonis hakkas Sauron mürgitama nuumenorlaste mõtteid ja elu viise rääkides neile oma meistrist Melkorist ja kuidas tema on kõige valitseja, tema tahtel ehitati Melkori jaoks ka mitmeid templeid kus korraldati inimeste ohverdusi. Numenori kolooniad tugevnesid kui palju võimsam sõjavägi loodi tuues rohkem rikkust ja tugevdades nende ülemvõimu, kuid nende hirm surma ees süvendas nende kingituste loomulikku kahanemist ja nende pikad eluead lühenesid aina rohkem ja immuunsus haigustest kadus. Ar-Pharazoni vananemis eas nägi Sauron võimalust ja rääkis talle viimase saladuse, et Valarid teavad saladust surematuse saamiseks ja hoiavad seda enda teada ning ainult suur sõjavägi võib neid rääkima sundida, olles vanas eas juba kuulas Ar-Pharazon Sauroni valesid ja alustas maailma kõige suurema armaada ehitust kus oli tuhandeid laevu, Valinoril saatsid Valarid hoiatusi erinevate loodus jõududena äikesetormid, maa värinad, rahe tormid, vägivaldsed tuuled, tume taevas ja pilved mis olid kotkaste kujus ning välgud nende tiibade alla, märgiks, et inimesed lõpetaksid oma hullumeelsuse, kuid seda kõike kasutas Sauron näitamaks, et isegi Valarid kardavad neid miks muidu neid märke näidatakse ja nuumenorlaste raev ainult süvenes. Kuningliku koja liige '''Amandil''' kes oli Lootus rikaste juht ei suutnud Pharazoni meelt muuta ja kui Sauron oli kuningat veendunud, et valge puu tuleks hävitada hiilis Amandili poja '''Elendil'''i vanim laps '''Isildur''' valge puu juurde ja varastas sealse vilja, et tema mälestus edasi elaks, Ar-Pharazon võttis seda kui solvangut ja käskis valge puu maha põletada. 9 aastat ehitatu suur armaadat kui see valmimas olid saatsid Valarid viimase hoiatuse kui Manwë kotkad ida poole lendasid ja nende tagant punane taevas tekkis mis põles eredalt, kuid kuningat see ei häirinud ja oma juht laevalt '''Alcarondas''' seilas ta koos oma armaadaga läände, Sauron jäi saarele ja nautis võitu teades, et Valarid hävitavad tema ja ta laevastiku. Amandil teadis, et Ar-Pharazoni tegu toob neile hukatuse ning andis oma pojale Elendil käsu Romenna sadama nende rahvas laevadele panna kui midagi viltu läheb Elendil ja ta pojad Isildur ja Anarion valmistasid ette 9 laeva kus oli nende toetajad ja mitmed nuumenorlaste kuningliku pere reliikviad. Amandil ise võttis ohtliku teekonna Valinorile anumaks Valarite abi, et tema kodu päästa nagu nende kauge esivanem Eärendil oli teinud Esimese ajastu lõpus, Amandil ei tulnud kunagi tagasi ja Elendil andis käsu valmistuda lahkumiseks kartes Valarite ja Eru Illuvatari karistust saarele, Sauron kes sai nende kavatsustest teada saatis oma väesalga neid kinni võtma, kuid laevad seilasid sadamast välja enne nende saabumist. 3319 TA maabus Valinoril Ar-Pharazoni laevastik, kuninga saabudes nimetas ta end nii Valinori kui Numenori kuningaks ja marssis sisemaale kuigi tema ümber oli õõvastav vaikus, sest haldjad olid taganenud rannikult Tirioni linna, kuninga käsul hakati looma laagri paiku linna ümber, kuid sel hetkel anus Valarite kuningas Manwë Erult abi ja jumal karistuseks inimeste teo eest purustas Pelori mäed nende kohal ja Ar-Pharazon koos oma maabunud meestega jäid nende alla lõksu mida hakati kutsuma '''Unustatute koobasteks''' kus nad ootasid aegade lõppu. Kuninga laevastik uppus kui meri nende alla mässama hakkas ja kogu armaada hukkus. Numenoril istus Sauron oma troonil ja vaatas kauguses kuidas ta vaenlased hukkusid ja kuigi ta kartis Eru raevu naeris ta ikkagi valjult kuni Eru karistuseks inimeste teo eest otsustas terve saare uputada ja planeedi kujundust muuta, saar hakkas värisema ja lõhenema varisedes mere põhja tappes terve saare populatsiooni ja kõik Kuninga inimesed kes seal olid, Tar-Miriel kes jäi saarele ronis Meneltarma tippu lootes, et kõrgendikus on ta ohutus paigas, kuid uppus koos saarega tema karjed kadudes lainetesse. Pimeduse isand Sauron kes oli loomult nähtamatu Maiari hing kaotas oma füüsilise kuju, aga kuna tal polnud sõrmust endaga kaasas siis kaotas ta osake oma väest ja isegi sõrmusega ei saanud ta seda tagasi. Sauroni kehatu hing läks Mordori kus ta alustas oma väe üles ehitamist, kuid võime kuju muuta oli kadunud igaveseks ja ta võttis ainult tumeda isanda kuju. Numenori saare uppumisega hävines Edainide kodu ja Elendili üheksa laeva seilasid Valar Ulmo soosingul keskmaale Elendili oma maabus Lindonis ja Isildur ja Anarion lõuna rannikul Pelargiris. Eru Illuvatar lõi '''Maailma muutmise''' mis oli viimane suur planeedi muutus pärast Melkorit, Valinori saar tõsteti Ardast välja hõljudes kosmoses, ainus viis sinna pääsemiseks oli mööda '''Otse tee'''d mida kasutasid ainult haldjad. Valinori jäänustele tõusid '''Uued maad''' kus elavad asjad said surra nagu teatasid Kesk-maa meremehed kes seilasid läände tahtes teada mis sai Numenorist ja Valinorist, kuid Eru Maailma muutmisega aurustus ka Ekkaia meri mis ümbritses tervet maailma ja Arda oli kui ulpiv laev seal. Ekkaia aurustumisel ja saades täielikult väliseks atmosfääriks painutati maailm kumeraks nagu kera ja Kesk-maa meremehed kes seilasid Uuest maast mööda ja üle '''Uute merede''' jõudsid lõpuks Päikese maa ida rannikule ja sealt Kesk-maale tagasi läbi Sisemise mere, tõestades, et maailm on nüüd painutatud keraks, sellele saab tiiru peale teha ja surematuid maid enam seal pole. 3320 TA loodi Numenori järeltulijate riigid põhja riik '''[[Arnor]]''' ja lõuna riik '''[[Gondor]]''', Elendil valitse kui Arnori kuningas '''Anuminas'''es Andunië skeptriga kuna Numenori oma oli Ar-Pharazoniga tema käsutuses olid ka Numenoorilt päästetud '''Palantir'''id mis olid nägemus kivid mille kasutajad said pika maa tagant suhelda ja ka '''Narsil'''i mõõk. Elendili pojad valitsesid Gondori Anduini jõe mõlemale kaldale ehitatud linnast '''Osgiliath''', kuid kuningad olid loonud oma linnad jõe lähedal mägede servadele Isildur ehitas Ephel duathi kurusse '''[[Minas Morgul|Minas Ithil]]'''i ('''Kuu torn'''i) kuhu istutatu uus Valge puu ja Anarion ehitas '''Valgete mägede''' ida serva '''Minas Anor'''i ('''Päikese torn'''i) mõlemates linnades hoiti ka Palantiri. Haradwaithi rannikul Numenori kolooniad jäid pärast saare langust püsima ja Kuninga inimesed said tuntuks kui '''Tumedad nuumenorlased''', mitmed pered jätkasid Numenori verd ja elasid pikki elusid, kuid mitmed nuumenorlased said lapsed Haradrimidega mis vähendas nende eluiga veelgi rohkem. Sauron teadis, et osa nuumenorlastest pääses eluga saarelt ja ta alustas kiirelt uut süda, et nad hävitada. Aastal 3429 TA ründas Mordori vägi Gondorit, Minas Ithil piirati sisse ja vallutati ning sealne valge puu põletati, kuid selle vili päästeti jällegi Isilduri poolt. Osgiliathis hoidis Anarion vägedega Sauroni armee eemal kuni ta vend ratsutab Arnori, et sealt abi vägesid tuua. 3429. aastal TA algas '''Viimse Liidu sõda''' (3429 TA – 3441 TA) Elendil ja Gil-galad otsustasid väed ühendada ja Sauron lõplikult alistada Lindonis tulid Gil-Galad ja Cirdan, Arnoris liitusid nendega Amon Suli vahi torni juures Elendil. Rivendelis ühines nendega Elrond, koos nad lõid suurima ühendatud armee pärast Wrathy sõda ja ületasid Udumäed Viimsele liidule tulid appi ka Khazad-Dumi päkapiku salk, Lothlorieni väesalk mida juhtis Amdir ja Rohelaane haldjad keda juhtis Oropher. Lorieni ja Rohelaase haldjad olid ohtlikud, kuid vähem targad ja see pärast allusid ainult oma juhtidele mitte Gil-Galadile. Sauroni sõjavägi Rohelaase lõunaosas oli hirmul inimeste ja haldjate väest ning taganesid, kuid nende aeglustamiseks süütasid nad väljad põlema tekitades tohutu tulekahju mille käigus hukkusid Enti naised, põleng aeglustas liidu liikumist. kuid ei peatanud seda. Haldja liidrite mitte usaldus Sindari ja Noldori haldjate vahel põhjustas Oropheri ja Amdiri koos rünnak '''Dagorladi lahing'''us (3434 TA) kus nad jäid vähemusse, Oropher suri ja Amdir oli sunnitud põgenema märgaladele mis kus nad hukkusid ja ala sai tuntud kui '''Surnud soo'''. Alles jäänud haldjad ühinesid liiduga ja nad murdsid Sauroni kaitsest läbi '''Musta värav'''a juures sundides ta tagasi Mordori ja oma kindlusesse Barad-duri alustades '''Barad-duri piiramist''' (3434-3441 TA) piiramise ajal hukkus Isilduri vend Anarion. 3441. aastal TA tuli Sauron ise Barad-durist välja ja ründas liidu juhte Gil-Galad ja Elendil, duelli käigus vigastasid mõlemad kuningad Sauronit surmavalt Gil-Galadi oda '''Aiglos''' ja Elendili mõõk '''Narsil''' põhjustasid tõsiseid vigastusi Sauronile, pimeduse isand haaras võitluse käigus Gil-Galadi ja tema käe kuumus ja hing põletas haldja kuninga surnuks, Elendil torkas temast Narsili läbi, kuid tera purunes kildudeks ja Sauroni hoop murdis kuninga kaela. Gil-Galad ja Elendil langesid, kuid Sauron oli haavatud ja tema füüsiline keha oli jällegi suremas, Isildur võttis oma isa mõõga Narsili käepideme ja selle teraga lõikas sõrmuse Sauroni käest jättel talle jäädavalt üheksa sõrme kuni sõrmus tema käes jälle on. Sõrmuse kaotamisega hävines Sauroni füüsiline keha ja ta kehatu hing põgenes itta Nazgulid kaotasid oma väe olles pimeduse isandaga seotud ja põgenesid sammuti itta orkid jäid juhita ja nad aeti laiali ning kurjad inimesed idast, lõunast ja rannikult taganesid. Barad-dur lammutati, aga kuna selle vundament oli Sauroni väega ehitatud ei suudetud seda hävitada. Sauroni lüüa saamisega lõppes Kesk-maa Teine ajastu ja algas Kolmas ajastu. == Kolmas ajastu == Sauroni alistumisega purunes Mordori vägi, orkid ja trollid põgenesid maailma eri otstesse varjates end inimeste ja haldjate eest, kurjad inimesed Rhunist, Haradwaithist ja Khandist ning tumedad nuumenorlased rannikult taganesid oma maadele, et sõjavägi uuesti üles ehitada. Sauroni keha hävinedes taganes ta hing itta, kuid ta sõrmus jäi alles ja Isildur võttis selle endale oma isa ja venna hukkumise eest, Elrond ja Cirdan ütlesid, et ta sõrmuse hävitaks kuna siis on kindel, Sauron ei saa enam kunagi kuju võtta, aga sõrmuse vägi oli Isilduri mõtetesse läinud ja ta hoidis seda alles. Isildurist sai Gondori ja Arnori kuningas ja ta mattis oma isa Elendili Gondori '''Amon Anwari''' künkale, kuid haua kaitsmiseks hoidis ta seda saladuses ja ainult kuninga pere teadis asukohta ning Minas Anorisse istutas ta valge puu vilja mille ta Minas Ithilist päästis. Aastal 2 KA sai Anarioni poeg '''Meneldil''' (elas 3318 TA – 158 KA) piisavalt vanaks ja võttis trooni endale, erinevalt Arnorist kus kuninga pere päris Andunië Kuninga saua siis Gondoris päris pere liige krooni. 2. aastal KA rändas Isildur ja ta pojad, Arnori troonipärija oli '''Elendur''' (elas 3299 TA – 2 KA), prints '''Aratan''' (elas 3339 TA – 2 KA) ja prints '''Cryon''' (elas 3379 TA – 2 KA) Rivendeli, et sõrmuse üle nõu pidada ja Narsili killud Arnori viia ning kohtuda Isilduri noorema lapsega '''Valandil'''iga (elas 3430 TA – 249 KA). '''Võhumõõgaväljad'''el sattusid nad orki rünnaku alla ja jäid vähemusse, Isildur saatis oma hea teenri '''Ohtar'''i ära andes talle Narsili killud ja teate, et nad on rünnaku all. Isilduri pojad üritasid oma isa ja sõrmust kaitsta, kuid hukkusid lahingus. Isildur pani sõrmuse sõrme mis viis ta luu ja liha Vaimu ilma tehtes ta surelikele nähtamatuks ja üritas Anduini jõe kaudu põgeneda, kuid hoovuses tuli sõrmus tal sõrmest ja orki vibu laskjad lasksid ta maha. Sõrmus kadus Anduini põhja ja Isilduri laip uhuti minema. Valandilist sai. aastal 10 KA Arnori kuningas ja valitses kuni surmani Anuminasest, kuid kohalikud inimesed ei olnud nuumenorlaste nüüd tuntud kui '''duunedainid'''e valitsuse poolt Arnoris, kuna Teisel ajastul kui Kuninga inimesed valitsesid, koloniseeriti tulevase Arnori riigi ranniku alad ja sealsed metsad raijuti maha, et ehitada võimsaid laevastike ja kohalikud inimesed keda tunti kui '''Kesk inimesed''' Bëori ja Marachi kojast ning jagasid sugulust nuumenorlastega sunniti oma kodudest eemale ja nende heaks töötama mis katkestas head sõprus suhted. Sauroni sõdades sõrmuste pärast hävitati suurem osa Kesk inimeste populatsioon ja Eriadori maa jäi väga tühjaks, ellujäänud Kesk inimesed põgenesid põhja poole ja ehitasi '''Voore''' linna, kus nad elasid rahus kuna neil puudus vägev sõjavägi. Elendili valitsuse ajal suhteid üritati parandada ja vaikselt Eriadori rahvustiku arvu tõsta nagu see vanasti oli, kuid Sauroni rünnak Gondorile sundis ta plaani pooleli jätma ja sõjast ta tagasi ei tulnud, ning külmad suhted duunedainide ja Kesk inimeste vahel jätkusid. Peale Kesk inimeste elasid Eriadori kagu osas '''Kõrvemaa'''l Halethi koja inimesed kelle järeltulijad elasid Teise ajastu sõjad üle isoleerides ennast suurtest kuningriikidest, sealset rahvast tunti üldiselt kui Metslastena või '''Kõrvelased''' kes meenutasid viikingeid ning laienesid ka põhja poole asudes elama ka Voorele. Mordori mlale hakkas Gondor ehitama vahitorne, et valvata sealseid kurje olendeid, Sauron võis küll hävinenud olla, kuid tema teenrid võisid seal edasi elada. Mustale väravale ehitati vahitornid ja Ephel duathi mägedele Cirith Ungol. Minas ithil mis oli endiselt võimas linn oli kõige tugevam kaitse rajatis mis hoidis Mordori orke eemal, kuid sajandite möödudes jäi ka Mordor orkide poolt tühjaks. Päkapikud kes väga ei võidelnud Viimse liidu sõjas kaevasid sügavamale oma mäe alustes kuningriikides kogudes endale rohkem rikkusi. Kõige võimsam klann oli '''Durini klann''' kes elas Khazad-Dumis ja neile kuulus viimane päkapikkude sõrmus mille Sauron ei saanud enne oma langust tagasi. Sauroni kaotusega rändasid sajad tuhanded orkid Udu mägedesse või mujale, tuntud paik Durini rahvale Gundabad jäi orkide kätte ja sellest sai põhja maade orki kindlus. Noldori haldjad kes elasid Lindonis kroonisid oma liidriks Cirdani ja kuna Sauron oli alistatud ja inimeste rass muutus vallutavaks rassiks Kesk-maal hakkasid mitmed haldjad Kesk-maalt lahkuma seilates mööda Otse teed valinorile, et Rikutud Ardast pääseda. Teised Silvani haldjad kes elasid Lothlorienis ja Rohelaanes valisid endale uued juhid. Amdiri poeg '''Amroth''' (elas enne 730 TA – 1981 KA) valitses Lothlorieni ja armus nais haldjasse Nimrodeli kes süüdistas noldoreid sõdades mis nende maad laastas, Nimrodel keeldus aga Amrothiga abiellumast kuna ta tahtis luua oma riiki, kus saaks olla jäädav rahu, soovides Nimrodeli unistuse täide viia loobus Amroth Lothlorieni troonist ja rändas kihlatuga Gondori lõuna rannikule, et seilata kaugemale ja kusagil mujal rahus elada, paar aga lahutati kui Nimrodel rändel kaduma läks ja Amroth mere lainetesse uppus. Galadriel ja Celeborn võtsid trooni ja valitsesid kui kuningas ja kuninganna Lothlorieni üle koos oma tütre Celebrianiga, kes oli Lothlorieni printsess. Rohelaase metsakuningriigi prints Thranduil Oropheri poeg päris trooni ja valitses kogu Rohelaase metsa üle. 109. aastal KA abiellus Elrond Celebrianiga ja neil sündis kolm last 130 KA sündisid kaksikud '''Elrohir''' ja '''Elladan''' ning. aastal 241. aastal sündis '''Arwen'''. 490. aastal KA kogusid Rhuni idalased väe salgad kokku ja ründasid Gondori põhjapoolset ala Dagorladi alustades '''Esimest Idalaste sõda''' (490 KA – 550 KA) Gondori kuningas '''Ostoher''' (elas 222 KA – 492 KA) oli sõja pidamiseks liiga vana ning andis selle käsu oma pojale '''Tarostar''' (elas 310 KA – 541 KA). Aastal 500 KA sundis Tarostar Idalased taganema ja suure võidu puhul võttis endale uue nime '''Romendacil''' (Ida võitja). 541. aastal KA ründasid Idalased uuesti ja rünnaku käigus Romendacil hukkus, trooni päris tema poeg '''Turambar''' (elas 397 KA – 667 KA) kes jätkas sõda, Gondori duunedainid olid hästi relvastatud ja võitlesid vapralt mis põhjustas Idalaste alistumise 550. aastal KA. Rünnaku käigus vallutas Turambar ka Rhuni lääne alad võttes need Gondori provintsiks '''Idaterritoorium'''. 861. aastal KA suri Arnori kümnes ja viimane kuningas '''Eärendur''' (elas 640 KA – 861 KA) tema kolme poja vahel tekkis tüli, et kes saab troonile ja, et kodu sõda vältida jagasid pojad riigi kolmeks. Eärenduri vanim poeg '''Amlaith''' (elas 726 KA – 946 KA) päris '''Arthedain'''i mis oli kõige võimsaim kolmest riigist ja duunedaini valitsus päris Andunië skeptri, riigi valitsus korraldatakse '''Fornost'''i linnast ja Anuminase rahva arv kahaneb, ja 861 aastaks KA on linn varemeis, kuid selle mälestus kui võimas Arnori pealinn ja Elendili kodu elas edasi. Teised vennad valitsesid '''Cardolan'''i mida juhitakse '''Tharbad'''i linnast, kuid duunedainide populatsioon on madal ja Kesk inimesed neid väga ei salli, Cardolanis asuvad ka kuningate matmis paigad '''[[Kääpavahid|Kääpa seljakud]]'''. '''Rhudaur''' on kõige nõrgem ja väiksem duunedainide riik, sealsetel küngastel elavad '''Rhudauri künka inimesed''' kes pärinesid Halethi kojast ja olid duunedainide vastu alati väga vaenulikud. 913. aastal KA sai Gondori troonile '''Eärnil I''' (elas 736 KA – 936 KA) ja ehitas riigile kõige suurema laevastiku mis eales nähtud, vallutades tumedatelt nuumenoorlastelt Umbari linna ja hoides seda enda käes. 936. aastal KA läks ta merel kaduma ja ta poeg '''Ciryandil''' (elas 820 KA – 1015 KA) võttis trooni, kuid Umbari linn sattus piiramise alla tumedate nuumenoorlaste ja nende liitlaste haradrimide poolt mille käigus ta hukkus. Ciryandili poeg '''Ciryaher''' (elas 899 KA – 1149 KA) purustas tumedate nuumenoorlaste ja haradriimide piiramise ja vallutas linna Gondorile nimetades end '''Hyarmendacil I''' ('''Lõuna vallutaja'''). Gondoris algas kuldne periood, mil nad olid oma väe tipus. Aastal 1000 KA tuli kaugest idast tagasi Sauron kelle vari hakkas üle kogu Kesk-maa uuesti levima tema esimene sihtmärk oli lõuna Rohelaase metsa küngas '''Amon Lanch''' ('''kiilas küngas'''), kus asus Oropheri pealinn ja kus valitses ka Thranduil, kuid Sauroni tagasi tulekuga see hüljati ja linna mahajäetud hooned said Sauroni peidu paigaks ja Amon Lanch nimetati ümber '''Dol Guldur''' ('''Musta loitsu Küngas'''). Anduini madalike lähistel elavad Kääbikud '''Karvasjalad''', '''Jässud''' ja '''Helenahad''' märkasid inimeste rassi pidevat suurenemist nende aladele kuna nad põgenesid uue idalaste sõjaväe eest, Sünklaane metsas kasvav vari hakkas ka neid ohustama ning nad kolisid üle Udumägede ja reisisid Eriadori keskmesse, kus nad asustasid '''Maakonna''', kodu kõigile kääbikutele. Maakond jagati neljaks kihelkonnaks, Põhja kihelkond, Ida kihelkond, Lõuna kihelkond ja Lääne kihelkond, mis jagunesid valdadeks ja kantsid juhtiva pere nime. Valarite mure, et Sauron võib uut sõda alustada soovisid Kesk-maa rahvaid aidata, aga kuna Illuvatari lapsed olid ise Sauroni võitnud varem saatsid nad 5 Maiari hinge '''Curunir''' ('''Saruman valge'''), '''Mithrandir''' ('''Gandalf hall'''), '''Aiwendil''' ('''Radagast pruun'''), '''Haimenar''' ('''Alatar''') ja '''Palacendo''' ('''Pallando'''). Võttes eakate meeste kuju, neil keelati sekkumast Kesk-maa rahvaste poliitilistesse tegevustesse kuna nende ülesanne oli nõu anda ja liite luua rahvaste vahel kui Sauron peaks naasma, iga võlur arendas oma maagiat mida nad valarilt õppisid nagu Sauron kes oli siis tuntud kui Mairon. Gandalf õppis kurbust ja halastust Niennalt halastuse Valarilt kui ka tarkust Manwëlt ja Vardalt. Radagast oli Yavanna õpilane ja armastas loodust ja loomi luues oma kodu Rhosgobeli Sünklaane lõuna osasse Dol Gulurile väga lähestikku ja sekkudes teiste istaritega väga vähe. Alatar ja Pallando õppisid kütt Oromë all ning reisisid kaugele itta ja lõunasse, vabastasid vähesed idalased ja haradrimid Sauroni mõju võimu alt, vähendades nende armeede suurust Sõrmuse sõja päevil. Saruman valge oli kõige tugevam neist ja nende ordu juht õppides valar Aulë all nagu Sauron, kuid üle aja hakkas ihkama ühte sõrmust, et Sauron troonilt tõugata ja ise Kesk-maad juhtida, kuid seda ei juhtunud veel mitmeid sajandeid. Hyarmendacili lapse '''Atanatar II''' (elas 977 KA – 1226 KA) järeltulija '''Narmacil I''' (elas 1049 KA – 1294 KA) nautis Gondori luksust ja võimu, kuid see jättis piirid valveta ning kuldne ajastus hakkas juba Atanatri viimastest päevadest alates lõppema, Narmacil suri lapsetuna ja Gondori trooni päris 1294. aastal Narmacili vend '''Calmacil''' (elas 1058 KA – 1304 KA), Gondorit valitses regendina ka '''Minalcar''' (elas 1126 KA – 1366 KA) 1240–1304 KA. Rhunis tõusev idalaste vägi hakkas laienema nende põhja meeste '''Rhovanioni kuningriiki''' kes olid Gondori liitlased ja Kesk inimeste sugulased. Minalcar veetis suur osa ajast seal kindlustades piire ja suurendades kahe riigi vahel sõprust. 13. sajandi alguse algas '''Teine Idalaste sõda''' (1200. aastate algus KA – 1248 KA) 1248. aastal purustas Minalcar idalaste väed ja surus nad Rhuni tagasi muutes oma nime '''Romendacil II'''. 1300. aastal KA saatis Sauron oma võimsama teenri Nõidkuninga Arnoris põhja pool asuvasse orgu nimega '''Angmar''' ('''Raud kodu''') kus olid hakanud paljunema mitmed orkid, trollid ja '''Põhja inimesed''' kes võisid olla suguluses Kesk inimestega Eriadorist ja Rhovanionist, kuid elasid Angmari maal kuna kummardasid Sauronit, aga nad võisid ka olla Halethi kojast ja jagada sugulust Rhudauri künka inimestega ja Kõrvemaa kõrvelastega. Angmar oli külm ja jäine tundra aga sealt sai strateegiliselt rünnata ainult ühes suunas kuna kaugemal põhjas asus '''Forodwaith'''i jää kõrbed ning '''Angmari mäed''', idas asusid Udumäed, lõunas '''Õginõmmed''' ning Arnor ja läänes Belegaeri meri. Nõidkuningas allutas orkid, trollid ja kurjad inimesed enda kontrolli alla ja alustas Angmari mägede loode tippu ehitama oma enda kindlust '''Carn dum''' ('''Punased saalid''') valitsedes sealt '''Angmari kuningriik'''i. 1349. aastal KA päris Arthedaini trooni '''Malvegil'''i (elas 1144 KA – 1349 KA) poeg '''Argeleb I''' (elas 1144 KA – 1356 KA) kuna Argelebil polnud sugulasi nii Cardolanis kui Rhudauris kus duunedainide kuninglik pereliin katkes, päris ta õigusjärgselt trooni mõlemate riikide üle. Cardolan talle vastu ei hakanud, kuid Rhudaur kus duunedaine oli väga vähe ja olid künka inimeste poolt taga kiusatud keeldusid tema valitsusest. Saladus katte all aitas Rhudauri künka inimesi ka Angmari kuningriik, teadmata aastal oli künka inimeste pealik sõlminud liidu Nõidkuningaga kelle abiga Rhudaur duunedainidest vabastada. Argeleb, sai teada, et Rhudaur mässab tema vastu ja sõda võib olla aja küsimus, et oma riiki kaitsta alustab Argeleb Ilmamägede kindlustamist, kuid nad sattusidd 1356.aastal KA Rhudauri ja Angmari vägede rünnaku alla ja '''Ilmamägede lahingus''' (1356 KA) Argeleb hukku, ning duunedainid Rhudauris aeti minema. 1356.aastal KA algas '''Angmari koflikt''' (1356 KA - 1974 KA) 1356. aastal KA päris Argelebi poeg '''Arveleg I''' (elas 1309 KA – 1409 KA) Arthedaini ja Cardolani trooni. Arveleg kutsus abivägesid Cirdanilt Lindonis ja Cardolanist. Koos hoidsid nad mitmeid aastaid ühte kindlat rinnet Ilmamägedel põhjas, '''Kuninglikul maantee'''l (mis algas Fornostist põhjas ja lõppes Pelargiris lõunas) keskel ja '''Mitheithel'''i jõel lõunas. Kuid kuna Angmari väed ei suutnud piirdest läbi tungida piirasid nad hoopis Arnori liitlase Rivendeli, kuid Elrond oli enne piiramist kutsunud abivägesid Lorienist. 1409. aastal KA, ründas Nõidkuningas uue ja palju tugevama armeega Eriadori, kuid kartes ja ka teades, et Cardolani sõjavägi võib kergelt tema rünnakut peatada jagas Nõidkuningas oma väe kaheks. Üks vägi piiras sisse Amon suli ja teine vägi ründas Cardolani. Olles mõlemalt rindelt rünnaku all ei suutnud Arveleg Angmari väe vastu võidelda ning Amon suli vahitorn vallutati ja põletati maha, kuid sealne Palantir suudeti päästa ja viidi Fornosti. Arveleg hukkus lahingus. Cardolani vägi mida juhtis Arthedaini vasall kandes tiitlid "'''Cardolani prints'''" ei suutnud Angmari vägesid tagasi tõrjuda ja ta hukkus lahingus kui oda ta südame läbistas. Kuid Andmar kannatas sama suurt kaotust kui Cardolan, kuigi neil puudus väge riik vallutada suutsid nad peaaegu Cardolani armee ja rahva hävitada. Sellest hetkest peale oli Cardolani vägi murtud. '''Cardolani viimane prints''' maeti Kääpaseljakutele. Arvelegi poeg '''Araphor''' (elas 1391 KA – 1589 KA) päris Arthedaini ja Cardolani ja oli suutnud piiravad Angmari väed tagasi tõrjuda olenevalt sellest, et oli väga noor (kaheksateist aastane), ta kutsus ka abi oma isa liitlaselt Cirdanilt kes saatis Lindoni haldjad. Samal ajal olid haldja kuningriigid aru saanud, et Angmar on tõsine oht kogu põhja maadele pärast Viimse liidu sõda. Elrond oli koos Lothlorieni väega murdnud Rivendeli piiramise hävitades vastase armee ning oli kutsunud kokku haldjate armee Lindonist, Rivendelist ja isegi Lothlorieni oma. Haldjate hirmuäratav vägi oli igast suunast Angmari väed tagasi lükanud, Nõidkuninga reserv väed olid, aga välja kurnatud ning tema ja liitlas väed Rhudauris hävitati, Carn dumi ei suudetud küll piirata, kuid kogu Angmari nõrgestati märgatavalt mis sundis kogu kuningriigi ajutisele taandumisele, et oma vägi uuesti üles ehitada. Osad kääbikut kes kuulsid suurest sõjad rändasid tagasi ida poole üle Udu mägede olles esivanemad Smeagolile ja Deagolile. Romendacili poeg '''Valacar''' (elas 1194 KA – 1432 KA) päris Gondori trooni 1366. aastal KA aga kuna elas pikki aastaid Rhovanionis abiellus ta sealse naisega ja sai poja '''Eldacar''' (elas 1255 KA – 1490 KA) Eldacar oli aga poole vereline ja see tekitas suurt viha osades Gondorlastes kuna nuumenoori kuninglik pika elu iga andev veri oli nüüd segatud Kesk inimese verega mis vähendas duunedaini elu iga. Kui Eldacar troonile sai 1432. aastal KA valitses ta kuni 1437 aastani KA kui tema sugulane Calmacili teise lapse järeltulija '''Castamir''' (elas 1259 KA – 1447 KA) ta troonilt tõukas uskudes, et ainult Anarioni puhta vereline järeltulija võib Gondorit valitseda. Castamir kogus toetajaid endale Umbaris ja Gondori lõuna osas mis alustas Gondori kodusõda '''Sugu tüli''' (1432 KA – 1447 KA). 1437. aastal tõukas Castamir oma sugulase troonilt hävitades selle käigus suur osa Osgiliathi linna ja '''Tähtede kupli''' kus oli kõige suurem palantir mis veeres Anduini jõkke ja purunes. Castamir valitsedes Gondorit 1447. aastani kui ta hukati Eldacari ja ta toetajate poolt. Castamiri pojad kellele kuulus suurem osa Gondori laevastikust mida hoiti töökorras nende toetajate jõul põgenesid Umbari võttes linna endale ja saades tuge tumedatelt nuumenoorlastelt ja haradrimidelt. Neist Gondorlastest said '''Umbari korsaarid''' kes segunesid kohalike lõunalastega vähendades oma duunedaini eluiga ja elasid koos tumedate nuumenoorlastega, koos nad rüüstasid tihti Gondori rannikuid laevadega mis kunagi kuulusid Eldacarile. 1490. aastal KA päris trooni Eldacari poeg '''Aldamir''' (elas 1330 KA – 1540) kel oli raskusi oma riiki juhtida, kuna paljud vaprad duunedainid hukkusid kodusõjas ning Kesk inimeste migreerumisega Gondori segunes duunedainide veri nende omaga mis lühendas Gondori rahva elu iga täpselt nagu Arnoris. 1540. aastal KA ründasid haradrimid ja tumedad numenoorlased suure armeega Gondori lõuna piire, Aldamir ründas vastu surudes nad '''Lähis-Harad'''i tagasi, kuid ta hukkus lahingus. Aldamiri poeg '''Vinyanor''' (elas 1391 KA – 1621 KA) korraldas uue vastu rünnaku ja vallutas Lähis-Haradi Gondorile võttes endale nime '''Hyarmendacil II'''. 1621. aastal KA kui Hyarmendacil II suri päris trooni ta poeg '''Minardil''' (elas 1454 KA – 1634 KA) tema valitsuse all kasvas väga jõukaks ja mõju võimsaks '''Emyn Arnen'''i perekond keda valiti kui kojaülemateks ja kelle positsioon pärandati nüüdsest saadik pere järglastele. 1634. aastal KA saabusid Castamiri järeltulijad '''Angamaitë''' ja '''Sangahyando''' kes ründasid Plergiri linna ja hukkasid kuninga. Minardili poeg '''Telemnar''' (elas 1516 KA – 1636 KA) valmistas laevastiku, et Umbarit rünnata kuna Castamiri lapse lapsed juhivad sealt, kuid tema plaanid katkesid kui Sauron oli Dol Guldurist lahkunud ja kaugel idas 1635. aastal aretas katku haiguse mis hakkas levima lääne poole. '''Suur katku epideemia''' (1635 KA – 1637 KA) alustas 1635. aastal laastamist Rhunis ja liikus Rhovanioni hävitades üle poole sealse populatsiooni nõrgestades kuningriiki parandamatuseni. 1636 rändasid nakatunud Gondori ja levitasid haikust duunedainide hulgas kelle nuumenoorlaste veri oli vähenenud ja nakatusid kergemini kui nende esivanemad Numenoril. Osgiliathi ja Minas ithili tabas kõige hullem epideemia ja terve Osgiliathi linn hüljati ja valitsus viidi üle Minas Anori kus epideemia nii suur ei olnud. Calenardhoni väljad hüljati duunedainide poolt. Haiguse tõttu kästi ka Mordori vahi tornid sulgeda ja maha jätta, et sealseid sõdureid haiguse küüsist päästa. Gondorist levis katk läände jõudes 1636 aasta lõpus Cardolani, sealsete duunedainide arv oli endiselt madal Angmari sõja tõttu ja alles jäänud duunedainid elasid ainult Tharbadi linnas Gwathlo jõel ja mõnes külas üle kuningriigi. Katku jõudmine Tharbadi ja Cardolani hävitas kogu duunedaini rahvuse ja väga vähesed kes ei nakatunud põgenesid ja hülgasid Cardolani jättes maa tühjaks. Kesk inimesed kes Cardolanis elasid põdesid sammuti epideemiat ja terve nende populatsioon hukkus haiguse kätte, vähesed kütid kes põgenesid kaugele isoleeritud metsadesse jäid alles ja elasid katku üle eirates maailmaga suhtlemisest. Angmarist saatis Nõidkuningas välja kurjad hinged kes seestusid Cardolani surnukehadesse andes neile uue elu muutes nad '''Kääpavahtideks''', need olendite külvasid hirmu ja katku tõttu lakkas Cardolani kuningriik eksisteerimast. Arthedaini ja Maakonda jõudis katk 1637. aastal, aga epideemia oli selleks hetkeks nõrgenenud ja suuri haigus puhanguid seal ei olnud, Arthedain oli end ka karantiini pannud ning eiras haigestumist. Kääbikute seas, aga levis haigus pikalt ja suur hulk nende rahvast suri katku. 1637 aasta lõpuks oli katku epideemia lõppenud, kuid Gondor ja eriti Rhovanion ja Cardolan kaotasid tuhandeid haigusesse ja suurem osa oma populatsioonist. Kuningas Telmnar ja ta lapsed surid haigusesse ja nende liin lõppes. 1636. aastal KA tuli troonile '''Tarondor''' (elas 1577 KA – 1798 KA) kes oli '''Minastan'''i (elas 1517 KA – 1636 KA) poeg, Minastin oli Gondori kuninga Minardili noorem vend. Tarondor veetis kogu oma valitsusaja, et Gondori riik uuesti üles ehitada kui katku epideemia oli lõppenud. 1798. aastal KA päris trooni Tarondori poeg '''Telumehtar''' (elas 1632 KA – 1850 KA) kes lõpetas Gondori laevastiku ehitamise ja seilas 1810. aastal KA Umbari vallutades linna ja hukkas Castamiri järeltulijad. Pärast võitu lisas ta oma nimele '''Umbardacil''' (Umbari võitja), Umbari korsaarid aeti eksiili ja linnast sai Gondori lõunapoolsem provints. 1850. aastal kui suri Telumehtar Umbardacil päris trooni tema esimene poeg '''Narmacil II''' (elas 1684 KA – 1856 KA). 1813. aastal KA päris Arthedaini trooni '''Araval''' (elas 1711KA – 1891 KA) kes oli '''Arveleg II''' (elas 1633 KA – 1813 KA) poeg ja koos Lindoni ja Rivendeli haldjatega rünnati 1851. aastal KA Angmari kuningriiki, et kahjustada nende kasvavat armeed mis oli pidevalt saatnud väikseid rünnakuid, et Arthedaini nõrgestada. Carn dumi küll ei rünnatud, aga Nõidkuningas oli sunnitud uuesti oma armee üles ehitama mis andis Arthedainile aega end kindlustada andes neile lühikese rahuaja. 1851. aastal KA ründasid Idaterritooriumi uus idalaste [[konföderatsioon]] mida kutsuti '''Vankrisõitjateks''' ja algas '''Vankrisõitjate sõda''' (1851 KA – 1899 KA) katku epideemiast oli Rhovanioni kuningriik kaotanud üle poole oma rahvuse ja vankrisõitjate tulekuga vallutati kuningriik, orjastades ja hävitades kes sinna jäid, kuid osa põgenes ja rändasid Anduini väljadele Udumägede ja Sünklaane vahel. Narmacil II korraldas vastu löögi, et oma liitlasi kaitsta kuid jäi hiljaks, '''Väljade lahingus''' (1856 KA) toimus esimene lahing Gondori ja idalaste vahel, kus Narmacil hukkus koos alles jäänud Rhovanioini armee ja nende juhi '''Marhari'''ga, Gondor taganedes üle Anduini jõe lääne poole. Narmacili poeg '''Calimehtar''' (elas 1736 KA – 1936 KA) jätkas kaitse sõda idalaste vastu ja murdsid neist läbi 1899. aastal KA saades abivägesid rhovanioni ellujäänutelt, keda nimetati nüüd '''Eotheod''' ('''Hobuse rahvas''') ja neid juhtis '''Marhwini''' (elas umbes KA 1820. aastate lõpus – 1890. aastatel KA) nende uus ja esimene kuningas. Koos uues liidus sunniti vankrisõitjad taganema ja rahu saabus pikaks ajaks. 1936. aastal KA hakkas valitsema Gondorit Calimehtari poeg '''Ondoher''' (elas 1787 KA – 1944 KA), tema valitsus ajal saatis Sauron, kes oli naasnud Dol Gulduri välja mitmeid teenreid kes rõhutas vankrisõitjaid uuesti ründama, kuid see kord sõlmisid idalased liidu lõunalastega ja '''Khandi Varjaagidega''', et nad peavad koos ründama, et Gondori duunedainid eraldada. 1944. aastal KA algas '''Teine Vankrisõitjate sõda''' (1944 KA) kuningas Ondoher ja ta vanim poeg '''Artamir''' läksid neile vastu, kuid tema tütar '''Firel''' (elas 1896 KA – 2000. aastate alguses KA) ja teine poeg '''Faramir''' jäid Minas Anori. Musta värava juures mis seisis hüljatuna katku epideemia ajast toimus esimene lahing ja Gondorile tulid appi ka '''eotheodid''', et koos võidelda '''Morannoni lahingus''', mille Ondoher kaotas ja tema ja ta pojad kelle seas oli ka Faramir, et sõjaväge toetada hukkusid. Lõunas ründasid haradrimid ja varjaagid, aga seda ala kaitses Ondoher sugulane Telumehtar Umbardacili teise lapse järeltulija '''Eärnil II''' (elas 1883 KA – 2043 KA). Eärnil suutis lõunalased tagasi suruda '''Porose jõe lahingus''' ja ratsutas siis kiirelt põhja poole kuid jäi hiljaks. Öö saabudes pidutsesid idalased oma sõjalaagris, tähistades võitu Gondori üle, kuid pidutsemine jättis laagri piirid valveta ja Eärnil ja ta väed suutsid sisse hiilida ning '''Laagri lahingus''' hukkus suurem osa idalasi ning nad olid sunnitud taganema. Osad idalased suruti Gondori poolt läände kus nüüdseks oli Dagorladi lääne väljadest saanud soo, selle soolaugaste põhjas lamasid Viimse liidu sõja päevist endiselt Amdiri ja ta haldjate surnukehad, kuid aja möödudes oli lõuna poolsem soo '''Nindalf''' laienenud ning jäänused endasse võtnud. Seda uut laienenud sood kus olid surnukehad maetud kutsuti nüüd Surnu sooks ja usuti, et mingi suguse nõiduse tõttu seal kummitab. Idalaste ja Gondori väed olid jõudnud selle uue soo piirialadele ja suurem osa neist läksid seal kaotsi ning ei nähtud enamseal kunagi. Surnu soost sai tuntud kui vägagi ohtlik ja müstiline paik mida isegi loomad ja linnud eirasid. Arhedaini ründasid Angmari väed uuesti ja Arthedaini armee kannatas suuri kaotusi paludes uuesti abivägesid Lindonist ja Rivendelist. Eärnili eduka võidu puhul oleks pidanud saama troonile Firiel kui Gondori kuninganna aga ta oli 1940. aastal KA abiellunud Arthedaini printsi '''Arvedui'''ga (elas 1864KA – 1974KA), kes oli '''Araphant'''i (elas 1789KA – 1964KA) poeg. Araphant oli lootnud kaks kuningriiki ühendada kui kuulis, et Ondoher ja ta pojad on surnud ning mees järeltulijaid ei olnud ning Arvedui ja Gondori tulevase kuninganna Firieli pidi selle teoks tegema, kuid Gondori rahvas keeldus Araphanti palvest kuna nende riiki ei nähtud enam kui Gondori sarnast olles kaotanud Cardolani ja Rhudauri ning tühiste tülide tõttu lasknud oma rahval kahaneda, see pärast kroonisid nad 1945. aastal KA oma uueks kuningaks Ondoheri sugulase Eärnil II. Firiel kolis Arthedaini ja koos Arveduiga sündis neil poeg '''Araphant''' (elas 1938 KA – 2106 KA). 1974. aastal KA alustas Nõidkuningas uut rünnakut Arthedaini vastu mida valitses Araphanti poeg Arvedui ja kuninganna Firiel duunedainidel polnud piisavalt vägesid, et neid tagasi suruda ja Arthedaini pealinn Fornost piirati sisse ning samal. aastal ka hävitati. Fornosti langemisega hukkus suurem osa Arthedaini rahvastikust ja kuningriik lakkas eksisteerimast duunedainid, Kesk inimesed ja segaverelised kes olid duunedainide ja Kesk inimeste lapsed hukkusid Fornosti languses ja Arthedaini rüüstamises, Eriadori inimeste populatsioon kahanes tohutult ja ainult Voore linn ja selle ümber asuvad külad jäid ainsaks inimeste asulaks. Maakonnast tulid Arthedainile appi Kääbikud, kuid mitte keegi neist ei jõudnud koju tagasi hukkudes koos Fornostiga. Arvedui, Firiel ja nende noor poeg Araphant põgenesid koos Andunië reliikviatega nagu Amon suli ja Anuminase palantirid, Barahiri sõrmus mis oli kantud Lootusrikaste perekonnas ja elas Numenori languse üle ning Andunië skeptri. Barahiri sõrmus pärandati Araphantile ja Andunie skepter viidi Rivendeli, kuid palantirid hoidis Arvedui endaga kui ta põgenes Sinimägedesse, et seal varjuda kuni Firiel ja Araphant kogu ülejäänud Arthedaini duunedanidega põgenesid Lindoni. Arvedui ja ta väesalgal puudusid vajalikud varud, et pikalt vastu pidada ja põgenesid põhja poole kus nad kohtusid neutraalseks jäänud inimestega '''Lossoth''' kes elasid Forocheli jäälahe ümbruses kuhu Valarid uputasid Utumno varemed. Lossothite primitiivne ja isoleeritud elu viis lasi neil oma ida naabrit Angmari eirata, aga ka neil oli teatud viha nõia riiki vastu. Oma jääigludes pakkus nende rahvas Arveduile varju ja süüa, Lindonis kuulis Cirdan, kus ta asub, ja saatis laeva, et ta Hallidesse sadamatesse tuua ja plaanida vastu rünnakut Angmari vastu. Gondoris olid duinedainid idalased ja lõunalased tagasi surunud ja rahu võitnud. Arthedaini häving oli nende rahvale solvav, sest kuigi nad keeldusid Arthedaini kuninga liini Gondori troonile ei vihanud Gondori duunedainid Arthedaini omasid ning kuningas Eärnil saatis Gondori laevastiku mida juhtis tema poeg prints '''Eärnur''' (elas 1928 KA – 2050 KA). Nad saabusid liiga hilja kuna Fornost oli langenud kuid maabusid Lindonis ja Minhiriatis. Duunedainid kes olid üle elanud Fornosti langemise olid imestunud nägemast kui suur on Gondori armee isegi kui Gondori riigi militaar jõud oli enne katku epideemiat hakanud hääbuma mis oli Arnorlastele näidanud, et kui alla käinud oli nende riik tühiste võimu võitluste pärast mis põhjustas tohutu populatsiooni kahanemise. Lindoni haldjad, Gondori ja Arthedaini duunedainid ning Rivendeli haldjad keda juhtis Glorfindel kes oli üle elanud Gondolini languse esimesel ajastul ja kelle hing oli Valarite poolt tagasi saadetud tema kehasse autasuna tema ohverduse eest, et süütuid päästa Morgothi balrogi eest. Haldja laev jõudis Forocheli lahte 1974 aasta talvel ning tänutäheks nende abi eest kinkis Arvedui Lossothi hõimu pealikule Barahiri sõrmuse, pealik palus Arveduil jääda kuna talved võivad põhja mere ohtlikuks teha, kuid endist kuningat ootas nõupidamine oma liitlastega mida ei saanud edasi lükata ja ta lahkus sellegi poolest. Merel tabas laeva karm torm ja jäämägede vahel seilates põrkasid nad nendega kokku Arvedui laev purunes jäämägede vahel ning meeskond, duunedaini väesalk ja Arvedui uppusid ning palantirid vajusid mere põhja ja hävinesid. 1975. aastal KA sammus duunedaini inimeste ja haldjate ühine vägi Fornosti poole kuna luurajate sõnul oli Nõidkuningas seal troonil oma uut maad valitsema hakanud. Kui Angmari luurajad tagasi jõudsid oli Nõidkuningas kindel, et ta suudab nad alistada ning lahkus Fornosti kindlusest ja kohtus vastasega väljadel. '''Fornosti lahingus''' oli Nõidkuninga vägi võitmas kuid küljelt ründas Eärnuri ratsavägi, Nõidkuningas oli langenud Gondori lõksu ja ta oli sunnitud taganema Angmari, oma kindlusest Carn dumis oleks ta suutnud piiramise üle elada, kuid Gondori ratsavägi lõikas tal põgenemis tee ära ja Angmari sõjavägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Nõidkuningas kes kaotas kogu oma väe põgenes printsi eest kes tahtis talle järgneda, kuid Glorfindel kes tundis ta tumedat väge ja kuulis tema verd tarretavat kriiskamist sai aru, et tegemist on nazguliga ja kutsus Eärnuri tagasi, aga lausus ettekuulutuse, et ta ei naase enam nendele maadele ja mitte mehe käte vahel ta langeb. Nõidkuningas põgenes ja jättis Angmari kuningriigi selja taha kuna tema missioon põhjas oli edukas ja Isilduri riik varemeis. Angmari kuningriiki ründasid 1975 aasta lõpus haldjate ja duunedainide väed ja iga ork, troll ja kuri inimene hukati Udumägedest lääne pool. Carn dum jäeti maha kuna see oli nende esimene sihtmärk, kuid sealt lahkudes jäid Angmari väed haavatavaks ja lõpuks hävitati. Eriador jäi pärast Angmari sõja lõppu inimestest tühjaks ja vanad Arnori linnad jäid varemetesse kuna populatsiooni suurem osa hävitati. Maakond ja Voore linn koos küladega jäid alles, kuid isoleerisid end ülejäänud maailmast. Alles jäänud Arnori duunedainid muutusid '''rajaleidjateks''' ja nende juhiks sai Arvedui poeg Araphant 1976. aastal KA. Rajaleidjad olid salapärane rahvas kes elasid isoleeritud elu, kuid kaitsesid maakonda ja Voore linna ümbrust huntide ja Udumägede orki rünnakute eest tulevikus, nende peamine asula asus Rivendelis lord Elrond kes jagas kauget viisi sugulust duunedaini kuningliku perega ja iga duunedain saiseal varjupaika otsida, kuid tihti lõid nad Sarna koolmele jäädavaid asutustusi. Tharbadis mis kunagi oli Cardolani pealinn oli sammuti rajaleidjate peidu paik, kuid sajandite jooksul jäeti ka see linn tühjaks ja võimas sild Gwathlo jõel varises kokku. Nõidkuningas saabus Mordori kus ta kutsus kokku ülejäänud 8 nazguli ja sai Sauronilt uue ülesande vallutada viimane Gondori kindlus mis Mordori valvab. 1977. aastal KA rändasid eotheid põhja poole ehitades Hallide mägede piirile Framsburgi linna kus nende rahvas hakkas arenema ja levima ümber asuvatele maadele olles ohutus kauguses oma esivanemate rhovanionist. Eothedid jahtisid ka väikeseid orki salkasid kes olid pääsenud Angmarist ja salaja hiilinud üle Udumägede ja nende aladele saabunud, hobuse rahvas, aga hävitas nad kõik. Mingi osa Angmari orkidest võisid ka sattuda lõuna poole leides laiad ja sügavad koopad Kõrge kuru all, need orkid jäid sinna ja ehitasid '''Mägikolli linna''' kus neid valitses alati kõige tugevam ja õelam ork. 1979. aastal KA on Maakonna kääbikute rahvus taastunud pärast katku ja Arthedaini langust ja nende esimeseks tuntud juhiks ehk Taaniks saab '''Sooniku Bucca''' kelle pere elas '''Pukivallas''' mis asus Ida kihelkonnas. 1980. aastal KA kaevasid Khazad-Dumi päkapikud liiga sügavale, kaevandades '''Mithril'''i, mis oli võimas hõbedane metall, millest sai sepistada turvised ja relvi, kuid erinevalt teistest turvistest oli Mithrili turvis väga vastu pidav nagu lohe soomused ja ükski teras sellest ei läbinud ning see oli kerge kui linnu sulg. Mineraali pidev kaevandamine sundis neid sügavamale minema, kuid sügavates koobastes magas Balrog ja päkapikkude haamrid äratasid iidse Morgothi deemoni ning elajas hävitas päkapiku kuningriigi kuna nende relvad tema peal ei mõjunud, rünnaku käigus hukkus ka suurem osa Durini perest nende kuningas '''Durin VI''' (elas 1731 KA – 1980 KA) ning aasta hiljem Durini järglase '''Nain I''' (elas 1832 KA – 1981 KA) Balrog sai tuntud kui '''Durini Hukk'''. Päkapikud olid sunnitud oma kodu maha jätma nimetades selle '''Moria'''ks ('''Must auk''') ja Naini poeg '''Thrain I''' (elas 1934 KA – 2190 KA) juhtis oma rahva üksildasse mäkke mida kutsuti '''Erebor''' ja seal nad lõid 1999. aastal KA uue kodu kaevandades uusi rikkusi ja Thrain oli esimene mäealuse kuningas ning viimane päkapikkude võimusõrmus aitas sellele kaasa. Ereboris kaevandati välja kalliskivi mis oli kõigist teistest palju ilusam ja säravam ning lihviti kauniks kiviks mida hakati kutsuma '''Laekakivi'''ks või siis kuninga juveel see oli mäealuse kuninga sümbol ja kuningliku pere reliikvia, kalliskivi jutud jõudsid ka haldjatele kel tekkis teooria, et kivi võib olla üks Silmarillidest kuna Fëanori poeg Maedhros oli oma suguseltsile nii palju kannatusi sugutapluses teinud Esimesel ajastul ja oli hiljem koos kalliskiviga vulkaani hüpanud ning kalliskivi mis ei pruukinud hävineda võis kuidagi magmaga liikuda Kesk-maa alla ning tuhandete aastatega sattuda Erebori alla. Teooria aga oli vale kuna Silmarille ei olnud võimalik lihvida, aga Laekakivi lihviti ja see tõttu ei alustanud haldjat uut konflikti nende pärast. 2000. aastal KA kasvas Durini rahva rikkus Hallides mägedes väga suureks ja meelitas kohale põhjast tiivutu lohe '''Scatha''' kes oma tulega ajas päkapikud eksiili, Durini rahval polnud ainus keda lohe tüütas kuna eotheodi inimesi hakkasid kartma, et lohe võib ka neid hävitada, nende kuningas '''Fram''' (elas 1967 KA – 2001 KA) seisis lohega silmitsi ja edukalt tappis ta päkapikkude varanduse kohal. Päkapikud nõudsid oma varandust tagasi kuna see kuulus õigusjärgselt neile ning neilt see rööviti, Fram saatis neile Scatha hammastest tehtud kaela kee ja sõnumi, et neid on raskem saada kui nende kulda ja oma rahva kompensatsiooniks teenis ta mingi osa kullast endale. Vihastena ründasid päkapikud teda ja rünnaku käigus ta hukkus, kuid ta suutis enne seda saata mingi osa kullast oma rahvale koos hõbe sarvega millest sai eotheodide sarv hiljem tuntud kui Rohani sarv. Samal aastal saabusid nazgulid Mordorist '''Ithili orgu''' ja piirasid Minas Ithili linna tekitades oru lääne sisse pääsu juures barrikaadid kuni teine vägi linna piiras, Gondori sõjavägi ei saabunud, kuna orki kaitse oli tugev ja 2002. aastal KA linn vallutati ja nimetati ümber '''Minas Morgul'''iks ('''Musta maagia torn'''). Ithili org sai tuntud kui '''Morguli org''' ja '''Ithilduini jõgi''' nimetati '''Morgulduiniks''' ning Nõidkuningas võttis tiitli Minas Morguli kuningas Minas Ithili palantir saadetakse Mordori. Minas Anori nimi muutub '''Minas Tirith''' ('''Valvurite torn'''). 2043. aastal KA tuli troonile Eärnur keda painas Gondori nõrkus Isilduri linna kaotuse tõttu, samal. aastal saabus Minas Morguli sõnumitooja kus Nõidkuningas oli kutsunud kuninga duellile, kuid kojaülem '''Mardil Voronwë''' (elas 1960 KA – 2080 KA) oli tema sõjakat iseloomu rahustanud teades, et see on lõks ning kuningas keeldus. 2050. aastal KA saadeti uus kutse ning see kord kuningas vastas eirates trooni ülema nõu, enne lahkumist paigaldas ta oma krooni mis oli Gondori sümboolne ese oma isa istuva kuju sülle ja lahkus väesalgaga Minas Morguli. Eärnur sisenes väravatest, kuid nähtud enam iial kuna ta ilmselt suri koos oma salgaga. Eärnuril polnud järglasi ja Elendili vereliin Gondoris lõppes, rajaleidjate pealikku Araphanti ei suudetud leida kuigi ta oli õigusjärgne trooni pärija olles Elendili esimese poja Isilduri järeltulija. Gondori valitsus läks sellest hetkest saadik trooni ülemate kätte kes hoidsid Eärnuri krooni alles oodates kuninga tagasi tulekut istudes kuninga trooni kõrval ja valitsedes Anarioni riiki. 2060. aastal KA hakkasid levima jutud istarite ja lääne haldja liidrite vahel, et pidev sõda ja riikide langus võis tulla Dol Gulduris pesitseva kurja jõu tõttu. Võlur Gandalf rändas 2063. aastal KA Dol Gulduri, Kuid Sauron nägi seda ette ja põgenes kuna tema vägi polnud veel piisavalt võimas. Sauroni põgenemisega algab '''Valvas Rahu''' (2063 KA – 2460 KA) ja nazgulid jäävad vaikseks, kuid salaja rajab Nõidkuningas Mordoris armeed ja tema parem käsi Khamul juhib Dol Gulduri, Sauron juhib neid kaugemal idas ning veenab palju idalasi enda poolele reisides ka lõunasse, et hardadrime, Khandi rahvast ja tumedaid nuumenorlasi koos korsaaridega teda kummardaksid. 2340. aastal KA '''Gorhendad Oldebuck''' Soonikult ületas '''Branduin'''i ('''Kangevirde''') jõe ja asutas '''Puki valla''', ehitades '''Kange koja''' kus Brandybucki suguvõsa mitu põlvkonda elas. Oma uue maa auks muutis Gorhendad oma perekonna nime Brandybuckiks luues '''[[Brandybucki suguvõsa]]''', temast sai Puki valla esimene Isand. 2460. aastal KA tuli Sauron tagasi ja rahu lõppeb, Galadriel kutsub kokku Valge nõukogu mis on salajane ühing Kesk-maa tarkadest seal hulgas haldjate liidrid ja istarid, Gandalfile pakuti juhi positsiooni, aga kuna tema missioon ei lubanud tal liidri rolli võtta lükkas ta pakkumise tagasi ning seda pakuti Sarumanile kes oli kadedaks muutunud, et Gandalf esimene valik oli, kuid siiski nõustus. 2460 aasta suvel leiavad Jässu kääbikutest Deagol Anduini jõest ühe sõrmuse kui ta kalastab seal koos parima sõbra Smeagoliga, sõrmus rikub kiirelt nende sõpruse olles oodanud pikalt jõe põhjas, et ta leitaks ning kakluse käigus mõrvab Smeagol Deagoli võttes sõrmuse endale, avastades selle maagilised võimed mis suudavad ta liha ja luu Vaimu ilma saata jättes ainult ta hinge alles sai Smeagol ringi hiilida oma rahva seas, kuid sõrmuse vägi tegi ta vägivaldseks ja õelaks ning ta pere pagendas ta nende hulgast Smeagol keda tunti nüüd kui '''Guglunk''' omas sõrmust sadu aastaid ning sõrmuse vägi pikendas tema eluiga, kuid ei muutnud teda nazguliks kuna selleks tuleb sõrmust pidevalt sõrme panna. Smeagol selle asemel kandis seda pidevalt taskutes ja kui ta eluiga pikendati muutus ta füüsiline keha mis hakkas pelgama päikese valgust, et end selle eest kaitsta põgenes Guglunk 2470. aastal KA Udumägedesse peitu ja elas seal deformeerunud kujul sadu aastaid. 2480. aastal KA saadab Sauron orki salgad Udumägedesse ja alustavad seal uute kolooniate loomist orkid saabuvad ka Moriasse ning elavad koos Balrogiga eraldatud elu ning deemon neid ei ründa. Moriast saadetakse Mordori Mithrili varusid mille päkapikud kaevasid mida pimeduse isand sai kasutada, ehitades turviseid või relvi. 2490 ja 2500. aastal KA ründasid Dagorladi ümbritsevaid alasid uus grupp idalasi '''Balcothi hõim'''. 2501 üritas eotheode kuningas '''Leod''' (elas 2559 KA – 2501 KA) taltsutada võimast valget hobust kes oli Valar Oromë hobuste järeltulija ja see tõttu väga metsik. Leod ei suutnud hobust taltsutada ning kukkus murdes oma kaela, tema poeg '''Eorl noor''' (elas 2485 KA – 2545 KA) lähenes hobusele ja nõudis, et ta talle kuuletuks, kuna valgete hobuste kohta liikusid jutud, et nad võisid aru saada inimeste keelest, hobune allus talle ning Eorl taltsutas ta nimetades ta '''Felarof''' ('''Väga tugev''') neid kutsuti Mearas kes olid kuninga pere hobused ja väga vähesed neist anti võõrastele, üks hobune kelle nimi oli Varivalge anti Gandalfile. 2509. aastal KA rändab Elrondi naine Celebrian Lorieni, kuid satub rünnaku alla saades mürgitatud haav, aga elab selle üle 2510. aastal KA seilab ta Valinorile jättes oma kolm last Elrondi hoole alla. 2510. aastal KA ründasid Balcothid Rutujõe lähedasi alasid kuni suundusid Gondori poole alustades '''Balcothi sõda''' (2510 KA) Gondori kojaülem '''Cirion''' (elas 2449 KA – 2569 KA) '''Boromir'''i (elas 2410 KA – 2489 KA) poeg kutsus abivägesid eotheodidelt ja nende kuningalt Eorlilt. Eotheodid vastasid kutsele kui nende juurde saabus sõnumitoojaga punase otsaga hõbe nool mis tähendas Gondori abi palvet sõja hädas. Orki väesalk Udumägedest kelle Sauron kutsus appi murravad koos idalastega Gondori kaitsest läbi ning ülejäänud Balcothid ületavad paatidega Anduini jõe ja purustavad vähenenud Gondori armee Calenardhoni väljadel, Eorl ja ta armee saabub lõigates ära orkide ja idalaste väe purustades nad '''Celebranti välja lahingus''' (2510 KA) purustati idalaste ja orki väed ajades nad tagasi Rhuni ja Udumägedesse. Tänutäheks nende vapruse eest kinkis kojaülem Cirion eotheodi rahvale Calenardhoni väljad mille nad nimetavad '''Rohan'''iks, Framsburg hüljatakse ja sealne rahvas kolib Rohani asustades '''Rohani kuningriigi''' ja Eorl on kroonitud Rohani esimeseks kuningaks. Koos Cirioniga andsid nad üksteisele vande, et suures hädas nad tulevad üksteisele appi. 2545. aastal KA ründasid idalased Rohani ja lahingu käigus hukkus kuningas Eorl ja ta hobune Felarof, Eorli poeg '''Brego''' (elas 2512 KA – 2570 KA) päris trooni ja surus idalased tema maalt välja, kuid süda polnud läbi kuna kõrvelased Kõrvemaalt ründasid läänest ja Udumägede orkid põhjast, nende väed purustati ja rahu saabus Rohani. Riigi pealinnas '''Edoras'''es ehitas Brego kuningate koja '''Meduseld''' ('''Kuldne koda''') kust ta pere ja järglased Rohanit valitsevad. Brego poeg '''Baldor''' (elas 2543 KA – 2570 KA) kes oli riigi troonipärija reisis 2570. aastal KA Keelatud Uksest Valgete mägede sees asuvasse kindlusesse kus kummitasid mägede inimeste vaimud kes Teise ajastu lõpul vandusid Isildurile, et tulevad Gondorile appi suures hädas, aga mägede inimesed põgenesid hirmust ja Isildur needis nad ning nende hinged ei saa kunagi rahu kuni nende vanne on täidetud. Sajandeid hiljem kummitasid nende rahutud hinged endiselt mäe saale kus nad elasid ning igaüks kes sinna sisenes läks hulluks ja suri. Kui Baldor sinna sisenes lootes enda julgust tõestada purustati tundmatu jõu poolt ta jalad ning kivi uks mis viis kuhugi suleti Baldor jäi pimedasse lebama ja üritas sõrmede ja mõõgaga ust lahti teha kuid ei õnnestunud ja ta suri nälga ning janusse. Tema jäänused leidis Aragorn sajandeid hiljem. Brego sattus masendusse ja suri ning trooni päris tema noorem poeg '''Aldor''' (elas 2544 KA – 2645 KA). Kaugemal põhjas sigivad lohed hakkavad rändama lõuna poole luues oma kodu Hallides mägedes ja '''Kõrbenud nõmm'''el rüüstasid mitmeid päkapikkude kindlusi. 2570. aastal algas '''Päkapikkude ja lohede sõda''' (2570 KA – 2589 KA) kus mitmed päkapikkude kodud langesid lohede rünnakute alla sõja käigus hukkus 2598. aastal Durini rahva kuningas '''Dain I''' (elas 2440 KA – 2598 KA) linna väravate juures hukkus ka tema poeg '''Fror''' (elas 2552 KA – 2598 KA). Daini poeg '''Thror''' (elas 2542 KA – 2790 KA) juhtis nende rahva tagasi Erebori aga osa neist järgne nende kolmanda vennaga '''Gror'''iga (elas 2563 KA – 2805 KA) ida poole rajades oma kodu '''Raudmägedesse'''. '''Isengard'''is ja '''Orthanc'''i tornis kus hoiti varem Numenori reliikviaid suleti kui Gondori vägi kahanes katku ajal ning esemed viidi Minas Tirithisse koos torni võtmetega, Rohani tõusuga jäi piirkond nende valve alla, kuid kõrvelased kes tahtsid maad endale tihti ründasid '''Iseni lõhe'''st, väike lõhe Udumägede lõuna tipu ja Valgete mägede vahel. 2620. aastal KA Sündis '''Isengrim Took II''' (elas 2620 KA - 2722 KA) teadmata aasta ta abiellus ja lõi '''[[Tooki suguvõsa]]'''. 2683. aastal KA Sai Isengrimist kümnendaks Taaniks, ja ehitas '''Suure Koobitsa''' kus tema suguvõsa elama hakkas. Algas Maakonna reform kus kääbikud lõid oma kalendri "Maakonna kalender" 2740. aastal KA ründavad Õginõmme küngastelt orki vägi Eriadori keda juhti orki kuningas '''Golfimbul''' kes rajas oma kindluse vanasse Angmari kantsi '''Hiireherne mägi'''. Dunedaini rajaleidjad suutsid osa orke tagasi tõrjuda, kuid orkid suutsid siiski siseneda Maakonda 2747. aastal avastades kääbikute rikka ja ressursse rikka maa, nende liider '''Brandobras Took''' kes oli pikka kasvu kääbik ja suutis hobuse seljas ratsutada, juhtides oma rahvast orkide vastu. '''Roheliste väljade lahingus''' (2747 KA) ratsutas Branobras orkide keskele ja lõi orki kuninga pea puidust nuiaga otsas, pea lendas sada jardi läbi õhu ja kukkus otse küüliku-urgu. Lahing võideti kuna orkid kaotasid julguse võidelda ilma juhita ning taganesid. Lahingus kuulsid nad orki kuninga nime ja leiutasid golfi mängu. 2758. aastal KA suureneb kõrvelaste rünnak Rohanile ja Gondoris korsaaride rünnakud, Rohani kuningas '''Helm''' (2691 KA – 2759 KA) satub tülisse Rohani vasalli '''Freca'''ga kes oli pool kõrvelane ja pool rohanlane, Freca poeg '''Wulf''' sai kõrvemaa kuningaks ja Freca abil taheti panna Helmi tütar ja Wulfi poeg paari. Helm keeldus ja raevust tappis ta Freca mis tekitas '''Rohani ja Kõrvemaa sõja''' (2758 KA – 2759 KA) nende rahva vahel, kõrvelaste rünnakuid aitasid idalased, haradrimid ja korsaarid kes mõlemad saatsid vägesid Rohani, sealhulgas ka Olivantsid. Tohutud elevandi laadsed loomad keda haradrimid taltsutasid sõjaks, ehitades sõja tornid nende seljale. Wulfi väed sundisid Helmi taganema Edorasest '''Helmi-süvikusse''', võimsasse kindlusesse ja Wulf haarab Edorase. Wulfi väed piiravad süviku sisse. Talve kuude saabudes varakult hakati seda nimetama Pikk Talv, toidu moonad olid otsa korral ja Helmi poeg prints '''Hama''' (elas 2719 KA – 2759 KA) läks väikese väesalgaga toitu otsima aga oma retkedel külmusid surnuks. Helm kes oli raevus hakkas kõrvelisi jahtima puhudes Helmi süviku sarvesid, et neid hirmutada ja riietus valgeks minnes üksi luure retkedele kus mitmed kõrvelased hukkusid kuni Helm lõpuks ise 2759 aasta alguses surnuks külmus. Kevade saabudes alistasid Gondorlased haradrimid ja korsaarid ning aitasid Rohani uuel kuningal '''Frealaf Hildeson'''il (elas 2726 KA – 2759 KA) kõrvelaste ja idalaste väed purustada ja tagasi võtta Edorase kus Wulf hukkus lahingus. Maakonnas olid kääbikud toidu leidmisega hädas kui külma tõttu hundid hakkasid neid jahtima ja oleksid isegi välja surnud, kuid võlur Gandalf tuli appi ja aitas neil külma üle elada ja sellest hetkest saadik oli ta nendega väga hea sõber ja ta oli nende juurde alati oodatud, võlurile meeldis elada rõõmsate ja rahulike kääbikute seltsis ja leidis eriti suurt külge tõmmet nende piiburohule mille istutas esimest korda Maakonna Lõuna kihelkonda '''Isengrim II''' 2683. aastal KA. 2759. aastal KA kolib Ortnanci elama võlur Saruman, kellele Gondori kojaülem '''Beren''' (elas 2655 KA – 2763 KA) usaldas Orthanci võtmed, lootes, et võluri olek hoiab Kõrvemaa rahvast vaos. 2760. aastal KA Sündis '''Hamfast Mängukülast''', teadmata aastal ta abiellus ja lõi '''[[Gamgee suguvõsa]]'''. 2767. aastal KA Sündis '''Balbo Baggins''' (elas 2767 KA - 2858 KA) 2770. aastal KA laskub lohe '''[[Smaug]]''' Ereborile põletades maha Oru linna, Oru kuningriigi valitseja '''Girion''' hukkus lohe lõõmas, Smaug ründas mäge ja vallutas selle varastades Laekakivi ja ajades kuningas Throri ja ta poja '''Thrain''' '''I''' (elas 2644 KA – 2850 KA) ning Throri lapselapse '''Thorin'''i (elas 2646 KA – 2941 KA). Thror juhtis nende rahva Kõrvemaale ehitades ajutise kodu neile seal, kuid Thror ihaldas nende esiisade kodu Khazad-Dumi. 2772. aastal KA Sündis '''Berylla Boffin''' (elas 2772 KA - 2822 KA) 2785 KA - 2790 KA Vahel abiellus Balbo Berylla Boffiniga, koos lõid nad '''[[Paunaste suguvõsa]]'''. 2790. aastal KA võtab Thror ette rände Moriasse, kuid enne seda pärandas ta salaukse võtme ja kaardi koos oma võimusõrmusega Tharinile, teades sisimas, et Durini Hukk võib veel eksisteerida. Throriga liitus tema hea sõber '''Nar''' ja koos nad rändasi Khazad-Dumi ida värava juurde '''Azanulbizari org'''u ('''Tumenire org''') Thror palus Naril teda oodata ja sisenes Moriasse, palju päevi läks mööda ja Moria orki pealik oli raiunud ta pea maha. Moriast kostsid karjed ja sarvede helid ning laip visati trepist alla Nar kartis, et see on Thror ja hiilis lähedale orkid nägid teda ja säästsid ta elu, pea mis oli laibalt eraldatud lebas näoli maas ja see oli kindlalt Thror. Orki hääl rääkis temaga, et tema oli seda teinud ja, et tema on peremess nüüd Morias, aga kui tema lähedased soovivad teada, et kes ta hukkas siis ta kirjutas päkapiku ruunides oma nime tema laubale. '''Azog'''i nimi põles Nari ja kõigi päkapikkude südametesse ja kui ta üritas pead võtta siis Azog käskis seda mitte teha ning viskas talle väravate tagant pauna mis oli täis vähese väärtusega münte ja saatis ta ära, Nar põgenes, aga vaatas veel tagasi nähes kuidas orkid Throri tükkideks lõikasid ja kaarnatele jäänuseid viskasid. 2793. aastal KA kutsus Thrain kokku seitsme päkapiku klanni armeed ja alustades '''Päkapikkude ja orkide sõda''' (2793 KA – 2799 KA) kus suurem osa lahingutest toimus maa all puhastades Udumägede koopad orkidest. Sõja viimane lahing toimus Tumenire orus, '''Azanulbizari lahing'''us võitlesid Thrain tema poeg Throrin kes teenis omale hüüdnime Tammiskilp ning tema sugulane ja Raud mägede lord '''Nain''' (elas 2665 KA – 2799 KA) ja tema noor poeg '''Dain II Raudjalg''' (elas 2767 KA – 3019 KA), lahingu käigus ründas Nain väravate treppe ja kutsus Azogi võitlema kutsudes teda argpüksiks kuni ork võitlema tuli oma väesalgaga ja Nain hukkus olles lahingust väsinud. Azogi armee aga taganes olles kartma löönud päkapikkude raevust ja ka Azog üritas põgened, kuid Dain Raudjalg oli tema põgenemis tee ära lõiganud ja lõikas ta pea maha kindlustades võidu päkapikkudele. Sõja lõppedes topiti Azogi suu samu münte täis mille ta aastaid tagasi Narile andis ja ta pea pandi teiba otsa ja riputati Moria ida värava juurde. Durini rahvas tahtis sõda jätkata ja Khazad-Dumi vallutada kuid kuna ülejäänud klannid olid vande täitnud keeldusid nad edasi minemast, kuna ka nende kaotused olid suured. Dain vaatas väravatest sisse ja märkas vilksamisi Durini Hukku, balrogi kes endiselt elas ja oli jällegi ärganud lahingu tõttu, kuid varjas end Morias kui lahing rahunes. Durini rahvas ei saanud veel Khazad-Dumi tulla ning Thrain ja Throrin Tammiskilp juhtisid oma rahva Kõrvemaalt Sinimägedesse ehitades sinna uue kodu. Sõja lõppedes olid Udumägeds rändamine palju ohutum, sõja käigus hävitati orki koopad ja kindlused kus iga viimane kui ork hävitati, sellest hetkest saadik ei olnud enam Udumägede orkid sõjaliselt nii sur oht nagu nad varasematel sajanditel olid. vähesed põgenikud kes päkapiku raevus ellu jäid pagesid kas Rohani ja Valgetesse mägedesse või suundusid põhja Gundabadi kus salaja oli Udumägede orke hakanud enda juhtimise alla võtma Azogi poeg '''Bolg'''. 2800. aastal KA põgenevad osad alles jäänud Udumägede orkid lõunasse ja rüüstasid Rohani maid ning luues kodu Valgetes mägedes, Rohani kuningas '''Brytta Leofa''' (elas 2752 KA – 2842 KA) Frealaf Hildesoni poeg sõdis nendega ja ajas nad sügavamale mäkke, kuid see oli ajutine rahu ning orkid tulid tagasi ning 2851. aastal KA rünnakute käigus hukkus Brytta poeg '''Walda''' (elas 2780 KA – 2851 KA). Walda poeg '''Folca''' (elas 2804KA – 2864 KA) oli osav kütt ja jahtis orkide salka, kuni nad täielikult hävitas, lõpetades orki ohu, kuid hukkus 2864. aastal KA kui jahtis ohtliku metssiga kuid suutis ka elajat surmavalt haavata. 2807. aastal KA Sündis '''Mungo Baggins''' (elas 2807 KA - 2900 KA) Balbo ja Berylla esimene laps ja esimene poeg. 2812. aastal KA Sündis '''Pansy Baggins''' (pärast abiellumist Fastolph Bolgeriga oli ta Pansy Bolger) Balbo ja Berylla teine laps ja esimene tütar. 2814. aastal KA Sündis '''Laura Grubb''' (elas 2814 KA - 2916 KA). 2816. aastal KA Sündis '''Ponto Baggins I''' (elas 2816 KA - 2911 KA) Bilbo ja Berylla kolmas laps ja teine poeg, teadmata aastal abiellus ta '''Mimosa Bunce'''ga. 2820. aastal KA Sündis '''Largo Baggins''' (elas 2820 KA - 2912 KA) Bilbo ja Berylla neljas laps ja kolmas poeg, teadmata aastal ta abiellus T'''anta Hornblower'''iga. 2822. aastal KA Sündis '''Lily Baggins''' (elas 2822 KA - 2912 KA) Bilbo ja Berylla viies laps ja teine tütar, teadmata aastal ta abiellus '''Togo Goodbody'''iga. 2841. aastal KA rändab Thrain II ida poole lootes näha oma endist kodumaad Erebori, Sauron saab tema tegudest teada ja saadab oma luurajad neid jälitama ning loob tormised ilmad mis sundisid Tharaini Sünklaane metsas varju otsima. Öö saabudes võeti orkide poolt Thrain vangi ja viidi Dol Gulduri kus võeti ära temal päkapikkude viimane võimusõrmus, kuid mitte salajase ukse kaarti ja võtit vaid jäeti hoopis kongidesse surema. 2846. aastal KA Sündis '''Bungo Baggins''' (elas 2846 KA - 2926 KA) Mungo Bagginsi ja Laura Grubbi esimene laps ja esimene poeg, teadmata aastal ta abiellus '''Belladonna Took'''iga (elas 2852 KA - 2934 KA) 2850. aastal KA siseneb Gandalf uuesti Dol Gulduri kui avastas orke Võhumõõga väljadelt midagi otsimas, kindluse kongides ta leiab hulluks läinud Thraini kes usaldab võluri kätte peidetud ukse kaardi ja võtme ning teatab oma sõrmuse kadumisest kuid sureb haavadesse. Gandalfi hirmud said kinnitust, et Dol Gulduri surnumanaja ongi Sauron ja orkid Võhumõõga väljadel otsivad ilmselt ühte sõrmust ning samas ka teateid Isilduri järeltulijast mis tähendas, et Sauroni spioonid olid teda informeerinud duunedaini pealikest kes olid Arthedaini kuningate järeltulijad. 2851. aastal KA kutsutakse kokku Valge nõukogu ja Gandalf palub rünnakut Dol Gulduri, kuid Saruman ei usu tema jutte Sauronist, kuid saadab Isengardist välja oma luurajad Võhumõõga väljadele sõrmust otsima. 2852. aastal KA Gondori valge puu närbub ja ühtegi vilja sellele ei tulnud, kuid puu jäetakse endiselt alles. Sünnib Belladonna Took. 2856. aastal KA Sündis '''Belba Baggins''' (elas 1256 KA - 1356 KA) Mungo ja Laura teine laps ja esimene tütar, teadmata aastal ta abiellus Rudigar Bolgeriga. 2860. aastal KA Sündis '''Longo Baggins''' (elas 2860 KA - 2950 KA) Mungo ja Laura kolmas laps ja teine poeg, teadmata aastal ta abiellus Camellia Sackvillega. 2862. aastal KA Sündis '''Linda Baggins''' (elas 2862 KA - 2963 KA) Mungo ja Laura neljas laps ja teine tütar, teadmata aastal ta abiellus '''Bodo Broudfoot'''iga. 2864. aastal KA Sündis Bingo Baggins (elas 2864 KA - 2960 KA) Mungo ja Laura viies laps ja kolmas poeg, teadmata aastal ta abiellus '''Chica Chubb'''iga. 2879. aastal KA sündis päkapikk '''Gloin'''i (elas 2783 KA –15 NA (Neljas ajastu)) poeg '''Gimli''' (elas 2879 KA – 262 NA) sinistes mägedes. 2885. aastal KA ründavad haradrimid Gondori ning Rohani kuningas '''Folcwine''' (elas 2830 KA – 2903 KA) saatis oma kaks vanemat poega '''Folcred''' (elas 2858 KA – 2885 KA) ja '''Fastred''' (2858 KA – 2885 KA) koos väesalgaga Gondori lõuna piirile appi, kuid mõlemad pojad hukkusid lahingus ning Rohani trooni päris Folcwinei noorem poeg '''Fengel''' (elas 2870 KA – 2953 KA). Haradrimid tõugati tagasi, kuid '''Harondor''' Gondori lõunapiirkond kus pääses Lähis-Haradi hüljati. 2901. aastal KA tuleb Mordorist uus orki salga rünnak ja nende seas arenenud orki rass '''uruk'''id kes taluvad päikese valgust ja olid füüsiliselt tugevamad, Gondori kojaülem '''Turin II''' (elas 2815 KA – 2914 KA) saatis väesalga neile vastu ja suutis neid eemale tõrjuda, kuid Anduini ida maad Gondoris hüljati ning sinna ehitati salajane baas '''Henneth Annun''' kus elasid ja treeniti uut väesalka '''Ithilieni rajaleidjad''' kelle varustus oli vaene, kuid treeniti luure oskustes kõrgele tasemele ja oli Gondori esimene kaitseliin, rünnates partisanivõitluses Mordori vägesid ja võideldes pidevalt sissisõdades. 2908. aastal KA Sünnib '''Drogo Baggins''' (elas 2908 KA - 2980 KA) Fosco Bagginsi ja Ruby Bolgery teine laps ja esimene poeg, teadmata aastal ta abiellus '''Primula Brandybuck'''iga (elas 2920 KA - 2980 KA). 2911-2912. aastal KA laastab Eriadori '''Julm Talv''' ning valged hundid põhjast ületavad Baranduini jõe rünnates Maakonna kääbikuid, kuid nad aetakse minema kui lahingu oskustega kääbikutest vibu laskjad neid lasevad, kevadel tekkinud tulvaveed ujutavad Gwathlo jõe üle tekitades tohutut kahju Minhiriathis ja Enedwaithis ning Tharbadi linn, mille populatsioon Angmari sõjas ja suure katku ajal vähenes hüljati täielikult. 2928. aastal KA sünnib '''Adelard Took''' (2928 KA - 2 NA). 2929. aastal KA abiellub duunedainide pealik '''Arathorn II''' (elas 2873 KA – 2933 KA) '''Arador'''i (elas 2820 KA – 2930 KA) poeg naisega '''Gilraen''' (elas 2907 KA – 3007 KA) koos neil sünnib poeg '''Aragorn II''' (elas 2931 KA – 120 NA), kuid Arador hukkub 2929. aastal kui tema salka ründavad metsikud trollid. Gondoris sünnib kojaülemal '''Ecthelion II''' (elas 2886 KA – 2984 KA) poeg '''Denethor II''' (elas 2930 KA – 3019 KA). Orki väed Dol Guldurist ületavad Udumäed ja hakkavad looma laagreid Eriadori. 2933. aastal KA hukkub rünnaku käigus Arathorn II ning Gilraen viib Aragorni Rivendeli, et teda seal kaitsta. 2941. aastal KA veenab võlur Gandalf Durini rahva juhti Thorin II Tammiskilpi, et ta alustaks Erebori tagasivõtu plaani, sisimas kardab võlur, et kuigi praegu on Smaug ja Sauron eraldatud võib pimeduse isand ta enda teenistusse saada nagu tema meister Morgoth Esimesel ajastul. Maakonnas Kääbiklas tulevad kokku 13 päkapikku, kes värbavad endale noore '''Bilbo Baggins'''i(elas 2890 KA – 3021 KA) (Bulbo Bagginsi ja Belladonna Tooki poeg) kes ei olnud enam võitlejate perest kuna Maakonnas oli sajandeid rahu kestnud, kuid nende rass oli väga kerge sammuga olles väga märkamatud ning nende lõhn on lohele võõras ja segadust tekitav. 13 päkapikku, kääbik ja võlur asusid teele ja kohtusid mitme ohuga, '''Mitheithel'''i ('''Härmalätte jõgi''') ja '''Bruinen'''i ('''Varjuvee jõgi''') jõe vahel asuvas Trollipadriku metsas kohtusid nad trollidega kes olid hakanud Õginõmmelt alla rändama mis oli ebatavaline, kuna trollid kes olid loomult rumalad ei rända ilma tumeda jõu juhtimiseta nii kaugele oma kodust. Viimased trollid kes Eriadori väljadel elasid olid Angmari kuningriigist tulnud, kuid see hävines üle tuhande aasta eest. Rivendelist lahkudes rändab kompanii üle Kõrge kuru kus nad langesid läbi lõksu ukse Mägikolli linna sealseid orke juhtis '''Suur Mäekoll''' ning nende koloonia oli iseseisev ja ei teeninud Sauronit ning olid loonud oma ühiskonna ja isegi oma enda laulu '''Mägikolli linna lau'''lu. Trollide koobastest leitud haldja terad mis nende rahvale oli tuntud kui '''Orcrist''' ('''Mäekolliraiuja''') mida orkid nimetasid '''Hammustaja''' ning Gandalf leidis endale Gondolini mõõga '''Glamdring'''i ('''Vaenlaselööja''') mida kutsuti '''Lõhkujaks''', Suur Mäekoll hukkus Gandalfi saabudes ja nad põgenesid koobaste ida avause poole, kuid Bilbo komistas ja kukkus sügavamale koobastesse kuni orkid päkapikke jälitasid. Koobastes leidis kääbik Sauroni ühe sõrmuse mille pillas maha endine kääbik Guglunk, koos nad mängisid mõistatusi mille käigus olend hakkas Bilbot taga ajama süüdistades teda oma Kullakalli sõrmuse varguses. Bilbo ja päkapikud suutsid põgeneda orki salga eest ja leidsid varju alust kuju muutja Beorni juurest kes ei olnud liitlane ega ka vaenlane, Gandalf aga muutus murelikuks Eriadori trollide nägemise pärast ja Bilbo eseme üle mille ta mägedest leidis ning saatis nad oma ette läbi põhja Sünklaane kuni tema läks Valgesse nõukogusse kus ta suutis neid veenda, et Rünnata Dol Gulduri, Saruman oli nõus teades nüüd kindlalt, et Sauron otsib Võhumõõga väljadelt oma sõrmust ning soovides teda sealt eemal hoida, et sõrmus endale saada. Kindluse varemetes on Sauron sunnitud põgenema. Sünklaane metsas langesid päkapikud ja Bilbo Shelobi laste '''Sünklaane hiidämblik'''e ohvriks kes sigisid Dol Gulduri varemetes, sõrmuse abil mis viis Bilbo Vaimu ilma vabastas ta päkapikud ja koos võitsid nad ämbliku karja, kuid nad langesid Sünklaane haldjate vangistusse keda juhtis Thranduili poeg '''prints Legolas''', Bilbo abil suudavad päkapikud vangistusest põgeneda ning '''Bard vibumehe''' (elas 2880 KA – 2977 KA) abiga kes on Girioni järeltulija smugeldas nad Oru kuningriigi ellu jäänute ehitatud '''Järvelinn'''a kus nad avastati '''Linnaülem'''a poolt, Thorin kes lubas, et nende retke eduka lõpuga rahastab ta Järvelinna üles ehitust lasti vabaks. Bilbo retked varanduse peal äratas lohe Smaugi ja nad pidasid pikka vestlust ning Smaug isegi tunnetas Sauroni sõrmust kääbiku sõrmes, kuid vestluse käigus ei avastanud Bilbo mitte ainult Laekakivi mille abil saab seitsme klanni päkapikud appi kutsuda, et lohest vabaneda vaid ka kadunud soomuse mis oli lohe nõrk koht ning ilmselt tekitatud Girioni või tema vibu laskjate poolt. Bilbo ja päkapikud vihastasid lohe välja ning raevunult ründas Smaug Järvelinna. Kasutades räästa lindu kui sõnumi toojat aitas Bilbo Bardil avastada Smaugi nõrk kõhu alune ja Musta noolega lasti lohe maha, Bard kuulutati nende rahva kangelaseks olles oma esivanemate vääriline. Järvelinn oli aga varemetes ja suur osa selle populatsioonist hukkus tule lõõmas, Bard juhtis inimesed Oru varemetesse lootes saada osa oma varandusest, kuid kulla kogus rikkus Thorini mõistuse mida kutsuti '''Lohe tõbi'''ks mis sai alguse võimusõrmusega mille kaudu muutusid nende juhid ahneks ja isekaks. Thorin keeldus varanduse jagamiseks, Sünklaane haldjad ja Thranduil tulid Bardi rahvale appi tuues süüa ja varusid ning võtta endale osa Erebori varandusest. Thorin keeldus ning lõhkus kindluse värava ning Thranduil ja Bard piirasid mäe sisse pääsu, Thorin saatis kaarna abil abi palve oma sugulasele Dain II Raudjalale, et vajavad militaar abi vägesid, Bilbo kelle käes oli Laekakivi teadis, et Thorin ihaldab seda üle kõige ning selle abil suudavad nad ilma vere valamiseta tüli lahendada, kivi näitamisel Thorinile raevustas see ainult kuningat ning Daini saabudes valmistasid kolm rassi oma vahel sõjaks. Põhjas Gundabadis oli sõna Smaugi surmas jõudnud Bolgini ja ta valmistas ette orkide ja kurjade olendite (hiidnahkhiired esimese ajastu vampiiride järeltulijad, vargid libahuntide suguseltsist ja hundid), Võlur Gandalf saabus kolme rassi vahele ja näitas neile Bolgi armeed mis saabus loodest alustades '''Viie Väe lahingut''' (2941 KA) mille käigus hukkus Bolg aga ka Thorin II Tammiskilp ja ta sugulased vennad '''Kili''' (elas 2864 KA – 2941 KA) ja '''Fili''' (elas 2859 KA – 2941 KA), olles vähemuses said päkapikud, inimesed ja haldjad abi vägesid kui saabusid Udumägede suured kotkad ja Beorn. Lahingu lõppedes purustati viimased Udumägede võimas orki armee ning peale seda ei tõusnud sealsed orkid enam iial suureksohuks. Dain II Raudjalg krooniti Durini rahva ja Erebori kuningaks ning Bardist sai uue Oru kuningriigi kuningas ja tema poeg '''Bain''' (elas 2928 KA – 3007 KA) sai Oru printsiks. 2942. aastal KA jõudis Bilbo osa varandusega, mille hulgas oli Mithrili särk, mis oli läbimatu turvis nagu lohe soomused kuid sulgkerge, ning salapärane haldja pistoda, mis ole talle mõõgaks ning nimetas Astlaks sünklaane rääkivate ämblikute karjete tõttu. Varandus aga tõmbas palju tähelepanu tema sugulastelt '''Sackville-Baggins'''id kes ihaldasid seda, oma vara kaitsmiseks määras Bilbo tulevikus oma pärijaks tema sugulase Drogo Bagginsi ja Primula Brandybucki poja '''Frodo Baggins'''i (elas 2968 KA – 61 NA) kes sai headeks sõpradeks '''Samwise Gamgee''' (elas 2980 KA – 61 NA), '''Peregrin Took''' (elas 2990 KA – 63 NA) ja '''Meriadoc Brandybuck''' (elas 2983 KA – 63 NA). Sauron, kes aeti Dol Guldurist välja põgeneb Mordori, ning 2944. aastal KA Guglunk lahkub Udumägedest otsides Bilbo Bagginsit. 2951. aastal KA annab Sauron endast avalikult teada ja alustad Barad-duri üles ehitust, kolm nazgulit nende seas Khamul saadetakse Dol Gulduri, Elrond kes lapsendas Aragoni nimetas teda '''Estel'''iks kuid jõudes täis ikka ütles talle ta päris nime ja pakkus talle Isilduri trooni, millest ta keeldus, Aragorn, kes juhtis nüüd duunedaini rajaleidjaid kohtus enne lahkumist Arwen Undomieliga ja kahe vahel tekkis armastus. 2953. aastal KA toimub Valge nõukogu viimane kokku saamine ja nad arutavad mida Sauroni suhtes teha nüüd kus pimeduse isand endast avalikult teada andis, Saruman plaanib sõjaks valmistuda valetades neile, et üks sõrmus uhuti ammu merre, nõukogu usub ta valesid, kuid hoiavad oma silmad ja kõrvad lahti ning Isengardis kindlustab Saruman oma kantsi sõjaks, saates oma nuhid ka Voorele ja Maakonna piirile kuna Gandalf külastas seda tihti. 2954. aastal KA purskab Turmamägi ja suitsu pilv katab Mordori sundides viimased Ithilieni inimesed põgenema. 2980. aastal KA kui Gandalf ja Aragorn Guglunki otsivad rändab olend Mordori kohtudes Shelobiga, kuid olles väga kondine säästab iidne ämblik ta ellu. 2889. aastal KA suundub Thorini sõber '''Balin''' (elas 2763 KA – 2994 KA) Khazad-Dumi, et seal uut kolooniat alustada, Dain II ei toetanud seda mõtet olles ise näinud Durini hukku, aga see ei peatanud Balinit minemast. Moria väravatest sisse marssides aeti orki väesalgad tagasi ning Balin krooniti '''Moria lord'''iks. 2994. aastal KA suureneb orki arv mägedes jälle ning kui Balin ida värava juures vaatas Peegel järve hiilis orki vibulaskja tema taha ja haavas teda. Orki rünnakud Moriasse hakkasid suurenema, ning kirjavahetus Ereboriga katkeb ja sõnumit abivägede saamiseks ei suudeta välja saata, idaväravad on ümber piiratud ning lääne väravate juurde on tekkinud järv ning seal elab tundmatu olend kel oli mitmeid kombitsaid ning Balini kaaslastest '''Oin''' (elas 2774 KA – 2994 KA) hukkus olendiga võideldes, lääne väravad suleti ning päkapikud olid lõksus, sügavamatest kambritest kostis ka möirgeid, mis tähendas, et Durini hukk elab veel seal. '''Mazarbuli kambris''' suri Balin ja ta maeti sinna kambrisse, Balini teine kaaslane '''Ori''' kirjutas nende reisist Mazarbuli raamatusse ja kirjeldas, kuidas nad ei pääse välja, kuna orke on liiga palju ning tundmatu vari liigub pimeduses, matmiskambrisse murti sisse ja Ori koos alles jäänud ellujäänutega hukkusid seal võideldes ning Moria muutus jälle orkide kindluseks, kus nad sigisid ja oma populatsiooni suurendasid. 3000. aastal KA kasutab Saruman esimest korda Orthanci palantiri kuid satub Sauroniga ühendusse ning koos nad loovad liidu. 3001. aastal KA otsustab Bilbo lahkuda Rivendeli tundes end vanana ja välja venituna mida põhjustas üks sõrmus, sest see pikendab elu aastaid, Gandalfi kahtlused suurenevad ja palub Aragonil Maakonna kaitset suurendada kuni ta rända Minas Tirithisse uurides Isilduri kirja rulle avastades, et Bilbo sõrmus ongi üks võimusõrmus, võlur tuleb tagasi Maakonda ja palub Frodol kes nüüd oli Bilbo varanduse ja kodu pärija, et ta hoiaks sõrmust salajas ja ohutus kohas. Gandalf ratsutas ida poole kohtudes Aragorniga ning koos nad hakkavad Gunglunki otsima kuna temal on vajalikud vastused mitmetele küsimustele. Sauroni käsilased jõudsid, aga ette ja viisid ta Barad-Duri kus teda piinatakse, Sauron ise tuleb Gunlunki juurde, et ta käest vastuseid saada olles kogunud piisavalt väge, et võtta füüsiline kuju, kuid tema paremal käel puudub sõrm, arm mille tekitas Isildur. 3017 lastakse Guglunk vabaks ja ta põgeneb põhja poole, kuid langeb Aragorni käes vangi kes viib ta Thranduili saalidesse, et teda seal küsitleda. Sauron saadab Dol Gulduri orki salga neid ründama ja olevus põgeneb suundudes Udumägedesse ning Khamul saadab Dol Gulduri nuhid teda jälitama, Moriasse jõudes jäi ta sinna lõksu kuna lääne väravad olid suletud. 3018. aastal KA saab Sauron piisavalt infot kääbikutest ja Maakonnast ning kutsub Khamuli ja teised kaks nazguli Minas Morguli ning Nõidkuninga käsu all nad saadetakse sõrmuse jahile, Gondori armee eemale peletamiseks saadetakse orki vägi varemetes Osgiliathi ründama mida kasutati kui sõjaväe baasina Gondori poolt, lahingu käigus pääsevad nazgulid üle Anduini ja kappavad Isengardi kus nad kohtuvad Sarumaniga küsides täpseid juhiseid Maakonna asukoha kohta. Sauronile teadmata külastab Gandalf Sarumani, kuid valge võlur paljastab oma reetmise ning vangistab ta Orthanci otsa kust ta hiljem põgenes jõudes Rohani ja kohtudes seal valge hobusega kes oli valar Oromë hobuste järeltulija ning ainult kuninga liini omad, kuid harvadel puhkudel kingiti neid ka kuninga sõpradele, metsik hobune nimetati Varivalgeks, kuid hobune keeldub võluril endaga ratsutada. Mitu järgmist päeva üritab Gandalf hobust taltsutada mis mitmeid nädalaid hiljem ka õnnestub. Gandalfi põgenemine pani, Sarumani halba seisu korda ning kui sõrmusevaimud saabuvad ei jää Sarumanil muud üle kui neile valetada, Nõidkuningas kahtlustab Sarumani reetmist kuid neil puudub aeg, et Sauronit sellest informeerida. Oma katte varjuks paljastab Saruman, et Gandalf võib Maakonn asukohta teada ning vaimud lahkuvad, kuid siiski ei usalda teda, Rohanis kohtuvad nad '''Grima ussikeel'''ega, kes oli kõrvelaste ja Rohanlaste järeltulija ning kuningas '''Theoden'''i (elas 2948 KA – 3019 KA) nõuandja. Grimal oli tekkinud vaen Rohani vastu ning aitas Sarumani kuningriiki seest poolt nõrgestada, Nõidkuningas ja nazgulid kohtusid temaga ja hirmu seisundis mida nad tekitavad sundis ta rääkima ja ta andis ka kaardid kus Maakond asub ja nad suunduvad põhja poole. Gandalf oli aga suutnud Frodot hoijatada, et sõrmus kuulub Pimeduse isand Sauronile ja, et tema teenrid tulevad seda varem või hiljem otsima, Gandalfi soovitusel pidi Frodo rändama Bilbo jälgedes Rivendeli kuna seal on tal ohutum ja vaenlase silm Maakonnast eemal. Sarna koolmel jõuavad mustad ratsanikud kohale ja duunedaini rajaleidjad suuremalt jaolt hukkuvad lahingu käigus. Nõidkuningas peatub mitu päeva Kääpa seljakuid ja äratab veelgi rohkem kääpavahte üles nende seas ka Cardolani viimased duunedainide jäänused kes hukkusid katku epideemiasse. Nazgulid hargnevad laiali, neli otsivad kääbikut ja teised jahivad duunedaine. Frodot abistavad tema sõbrad ja nad jõuavad Vanasse metsa kus nad kohtuvad müstilise ja iidse olendiga Tom Bombadil, tema juurest lahkudes jõuavad nad paksus udus Kääpa seljakutele ja kohtuvad endiste Cardolani jäänustega, kuid Tom tuleb neile appi ja ajab kääpavahid minema ning puhastab tumedad loitsud haudadelt. Endise Cardolani kuningriigi viimase printsi (kes hukkus Ilmamägede lahingus 1409.aastal) varandus jagatakse kääbikutele ja nende seas on ka Võhupistodad mis sepistati Cardolani või isegi varem Arnori seppade poolt, nende teradega sai vigastada vaime kes elasid Vaimu ilmas ja Cardolani langemisel katku ajal kadusid terad koos nendega. Voorele jõudes kohtusid kääbikud Aragorniga kuid sattusid nazgulite rünnaku alla, millest nad suutsid pääseda ja neid petta, koos nad rändasid Rivendeli. Gandalf oli Varivalge taltsutanud ja jõudnud Eriadori ja meelitanud nazgulid enda peale võideldes nendega ja tekitades neis hirmu oma Maiari väega, et anda Aragornile turvaline rada läbi Eriadori tühermaa, Amon suli varemets tuntud nüüd kui '''Ilmarünk''' püstitasid nad laagri ja öö pimeduses kui Aragorn luurel oli leidis Nõidkuningas ja neli nazguli nende asukoha lõkke järgi mille nad süütasid. Lahingu käigus pani Frodo sõrmuse sõrme ja nägi nazgulite luu ja liha kujusid Vaimu ilmas kus nad ikka veel kandsid hõbe rüüsid ja kroone ning nende silmad kui punased laternad. Nõidkuningas ja teised lähenesid kuna näevad nii elavaid kui ka hingi ning haavas teda Morguli teraga kui kääbik Elberethi hüüdis mis oli teine nimetus Valarite kuningannale Vardale. Teral on aga sünge tagajärg selle kild jääb ohvri sisse ja mürgitab teda, kuni ka tema on vaim nagu nemad. Aragorn, kes saabus leegiga ajas varem ehmunud nazgulid minema ja aitas Frodo sealt ära viia, grupp oli aga vähemuses kuni saabus Glorfindel Rivendelist oma hobusel '''Asfeloth''', Glorfindel pani Frodo ta selga ja loom viis ta Rivendeli. Bruineni ida kaldal olid kõik üheks vaimu koos ja seisid temaga silmitsi ainult Nõidkuningas ja ta endised nuumenorlastest nazgulid ületasid jõe esimesena viimases hädas tõmbas Frodo oma mõõga välja, kuid Nõidkuningas oli viimaste päevade jooksul sattunud mitte ainult segadusse kuna tema tekitatud õudusele millele pole ükski mees vastu suutnud hakata oli järsku keegi vastu hakanud ning väike tähtsusetu kääbik oli ilmselgelt teadlik Valaritest kes olid Kesk-maa jumalad ja Sauronist vägevamad, lisaks oli Frodo palju vastu pidavam Morguli haavale kui Nõidkuningas algselt arvas, kuna varem pole ükski olend nii mitu päeva mürgitusele vastu pidanud. Kõik see info oli tekitanud Nõidkuningas mitte ainult segadust, vaid ka hirmu ning olles kogenud üksteise järel alandavaid kaotusi, oli Morguli lord ka üpris raevus, mistõttu ta lausus kohe loitsu ja purustas Frodo võhumõõga kildudeks. Gandalf kes oli jõudnud Rivendeli kasutas oma väge ja lord Elrondiga lõid nad hiidlaine mis uhtus sõrmuse vaimud ära, nende hobused hukkusid ja nende rüüd mille abil said nad elavate maailmas sekkuda hävinesid. Kujutuna kõndisid nazgulid Mordori tagasi olles alandatud veelgi enam ning olles veelgi rohkem hirmul, et mida Sauroni neile nüüd teha võib. Frodo raviti terveks ning pärast Elrondi nõukogu kus kõik rassid olid alustanud uut sõda mis algas Osgiliathi rünnakuga '''[[Sõrmuse sõda]]''' (3018 KA – 3019 KA) Mordori ja nende liitlaste vastu, tava sõjapidamine, aga ei aita Mordori võita, kuna neid on liiga palju, ainus võimalus oli hävitada Sauroni vägi ja see oli ühes sõrmuses. Loodi '''Sõrmuse Vennaskond'''. 3019. aastal KA jõuab vennaskond Moria lääne värava juurde kuid vee olend purustab need, balrogiga võideldes kukub Gandalf koos deemoniga sügavikus asuvasse maa alusesse järve, mis kustutab deemoni leegid, kuid nad mõlemad jäävad ellu. Iidsetes käikudes kus balrog magas avastab Gandalf, et need ei ole päkapiku omad need tunnelid loodi kui Morgoth Udumäed kergitas ja nende koobaste sees pesitsevad '''Nimetud olendid''', algus nende kohta on ajalukku kadunud, kuid nad olevat Sauronist vanemad ehk siis nad tekkisid maailma enne Lampide ajastut kui Melkor veel häid asju rikkus, ning Nimetud olendid tema väe abil arenesid ja Valarite eest põgenesid Udumägede alla peites end nii Valarite kui ka Sauroni eest, sest isegi tema ei teadnud nende eksisteerimisest midagi. Vennaskond jõuab Lorieni ja asub sealt teele mööda Anduini, nazgulid jõuavad Mordori ning Sauron katkestab nende otsinud, andes neile uued rüüd ja tiivulised elajad, ning käsib neil tema armeesid juhtima minna, Khamul saadetakse koos kahe nazguliga uuesti Dol Gulduri, et põhja rinnet juhtida. Gandalf ajab balrogi uuesti Moriasse ja mägede tipus asuvasse Durini torni kus toimub nende viimane lahing, balrogi keha sureb ja kukub alla purustades osa mäe seljakust, kuid ka Gandalf hukkub ja mõlemad maiarid suunduvad läände. Illuvatar aga kingib talle teise elu ning gandalfile antakse ka rohkem väge ja temast saab uus istarite juht, Udumägede kotkaste juht '''Gwaihir''' võtab ta kaasa ja viib Lorieni. '''Iseni koolme'''l toimub esimene lahing Isengardi ja Rohani vahel ning Theodeni poeg '''Theodred''' (elas 2978 KA – 3019 KA) hukkus lahingus. Vennaskond jõuab kunagisse põhja Gondorisse '''Argonath'''i ning seal satub vennaskond Isengardi orki rünnaku alla mille käigus Frodo ja Samwise jätkavad teekonda üksi, '''Boromir''' (elas 2078 KA – 3019 KA) Gondori kojaülema esimene troonipärija hukkub orki noolte läbi kaitstes Merryt ja Pippinit kes võetakse ikkagi vangi. Legolas, Gimli ja Aragorn jahivad '''kolme kütina''' orki karja üle Rohani kohtudes Fangorni laanes Gandalf Valgega kes teatas, et kääbikud on Puuparra, enti rahva juhi kaitse all. Koos nad ratsudasid Edorasse ja vabastasid kuningas Theodeni Grima valedest ja Sarumani loitsust, põgenedes oma alles jäänud armeega Helmi-süvikusse kartes, et Isengardi vägi ründab Edorast ja seal võib suur osa rahvast langeda. Sünklaanes andis Sauron signaali, et rünnata alustades '''Sõrmuse sõja Põhja rinne'''t ja Dol Gulduri orki väed suundusid Metsa kuningriiki ja kolm eraldi rünnakut läbi sõja Lothlorieni, kauges Rhunis liikus tohutu idalaste vägi Oru kuningriigi ja Erebori poole, plaanides vallutada üksildase mäe, Oru kuningriigi, Metsa kuningriigi ja Lothlorieni ning Rivendeli liikudest sealt lõunasse Rohani ja Gondori. Oru kuningriigi kuningas '''Brand''', Bard vibuküti lapselaps ja Dain II Raudjalg võitlesid Oru linna lahingus, kuid orki ja idalsate vägi sundis neid taganema Erebori kus mõlemad kuningad hukkusid võideldes ning algas Erebori piiramine. Metsa kuningriigis '''Lahing Sünklaane puude all''' (3019 KA) tõrjub Thranduil Dol Gulduri väed tagasi. '''Sõrmuse sõja Lõuna rindel''' saadeti uus orki armee Mordorist, et Gondorile survet peal hoida, lõunast tulid korsaarid, haradrimid koos olivantsidega, Khandi varjaagid ja kaug-Haradi trolli inimesed. Lõunalaste vägi piiras sisse Gondori lõuna piiri alad ja hoidis kohalikud Kesk inimeste väed kes teenisid Gondorit kinni. Rohanis ründas Saruman Helmi süvikut oma uue armeega milles olid uued orki grupp uruk-hai kes aretati inimeste ja orkide ristumisest, Isengardi liitlased Kõrvemaalt kutsuti sõtta ja piirati Helmi-süvik sisse alustades '''Hornburgi lahing'''u, pea müür mida kaitsti lasti õhku Sarumani tulega mis plahvatas tohutu augu müüri sisse, kuid selle loomingut ei tea keegi peale Sarumani. Theoden, '''Eomer''' (elas 2991 KA – 63 NA) ja kolm kütti kaitsevad Helmi-süvikut edukalt kuni koiduni, kui Gandalf saabub abi vägede üle kogu kogu Rohani ning uruk-haid sunnitakse taganema. Kõrvemaalased alistuvad ja on hämmingus kui näevad, et neile halastust antakse, kuna Sarumani sõnul on Rohani rahvas julm ja õel. Kõrvelased aitavad Hornburgi üles ehitada. Fangorni metsas avastab Puupard, et võlur on tema metsa maha raiunud, et oma sõja tööstust kütta, ning raevunult Puupard ja Entid ründavat Isengardi hävitades sealse orki väe ning purustades mägedest tuleva Iseni jõe tammi mille tulva veed ujutavad Isengardi üle ning orkid ja ellu jäänud uruk-haid upuvad. Saruman ja Grima põgenevad võluri spioonide juurde Eriadoris ja ründavad Maakonda. Frodo ja Sam kohtuvad Guglunkiga kes juhatab neid Mordori, Musta värava juures märkavad nad idalaste väge mis siseneb Mordori ja nad peavad kasutama Cirith Ungoli koopaid. '''Põhja Ithilien'''is märkavad nad haradrimide konvoid keda ründavad Gondori rajaleidjad, neid juhib Gondori prints ja kojaülema järeltulija '''Faramir''' (elas 2983 KA – 82 NA) ja nad võetakse vangi. Osgiliathis kaotati idapoolsem osa Mordorile ja väed taganevad läänekaldale, sõrmus tahetakse Minas Tirithi viia ja nazgul lendab üle linna, Sam takistab sõrmust nazgulile andmast ja Faramir ajab ta vibu laskjatega minema. Kääbik lastakse vabaks ja nad suunduvad Morguli orgu ronides mööda '''Salajasi trepp'''e mis viib mägedes asuvasse koobastesse. Isengardi hävinguga saadab Sauron morguli armee Gondorile ja korraks Nõidkuningas tunnetab midagi, kuid ei pea seda tähtsaks ja lendab oma armee ees Osgiliathi. Pippin kes leidis Orthanci palantiri kasutab omast tahtes seda ja kohtub Sauroniga kes usub, et sõrmus on tema käes kuna Saruman pole pikalt suhelnud. Gandalf soovitab Theodenil rohani armee valmis panna kui abi palve peaks tulema. Eriadoris saadab Elrond oma pojad koos duunedainide teise juhi H'''albarad'''i ja '''Halli kompani''' lõunasse Aragornile appi. Gandalf ja Pippin rändavad Gondori ja avastavad, et Denethor kes kuulis oma lemmik lapse surmast ja oli kasutanud keelatud Minas Tirithi palantiri, vale teadmised mille Sauron talle saati murdis ta vaimu ja langes masendusse, millele aitas kaasa ka tema naise lahkumine. Osgiliath vallutatakse ja orki vägi tuleb välja algab '''Minas Tirithi piiramine''' ja '''Pelenoroori väljade lahing'''. Gandalf ja Dol Amrothi prints Imrahil ja ratsa vägi kaitsevad välis müüri, nazgulid lendavad linna kohal tekitades hirmu Gondori sõduritele, Faramir saab haavata ja Denethor valmistab ette tema ja ta enda matused. Kolm kütti sisenevad valgete mägede sisse, et Aragorn kui Isilduri järeltulija saaks kutsuda mäe inimeste rahutud hinged appi Gondorit kaitsma. Tunnelites nad leiavad Rohani printsi Baldori jäänused kelle jala luud on murtud ning murtud mõõk kõrval ning sõrmed kondid suletud kivi ukse praovahel. Surnud vastavad kutsele ja on nõus oma vannet täitma koos nad ühinevad Elrondi poegade, Halbarandi ja Halli kompaniiga rändavad Pelargiri ja surnud armee hävitab korsaaride laevastiku kui piraadid hülgavad laevad ja jõkke hüppavad ning upuvad. Aragorn laseb surnud vabaks ja nende hinged lähevad läände. Lõuna Gondori inimeste väesalgad kes ei olnud duunedanid, aga siiski sõbrad ja liitlased ning allusid Gondorile saatsid nüüd suuremad väesalgad Aragorniga kaasa kuna lõunalaste oht oli möödas. Minas Tirithis saadetakse abi palve Rohani ja Theoden ratsutab oma armeega välja, Mordori orki väe salk piirab Gondori ja Rohani ühendavat maanteed. Nõidkuninga komander '''Gothmog''' piirab Minas Tirithit, öö saabudes jõuab suur ramm '''Grond''' ja Nõidkuningas maandus värava ette ja lausus loitsu mis väravat nõrgestas ja lasi Grondil kolme löögiga puruks lüüa. Nazgulite isandale seisis vastu Gandalf ja Nõidkuningas eemaldas oma kapuutsi näidates oma nähtamatut pead ja kahte punast tulukest mille kohal hõljus metall kroon. Rohan saabus sel hetkel olles kasutanud peidetud oru rada mida Mordori vägi ei teadnud ja ründasid koidu valgel piirajaid orkid olid sunnitud taganema kuid salk oli õnnestunud linna pääseda ja kaitsjaid tagasi suruda. Hobuste ratsutamise alla jäid mitmed orkid ja nad taganesid Theoden seisis silmitsi haradrimide pealikuga kes kandis musta madu punasel kilbil oma sümbolina ja võitis duelli, Nõidkuningas ründab Theodeni ning laseb ta hobust musta noolega, mis võtab talt elu ja kukutab ta Theodeni peale, vigastades teda surmavalt. '''Eowyn''' (elas 2995 KA – 68NA) Eomeri õde kaitseb kuningat lõigates lendava eluka pea kuid kaotas võitluse Musta kapteni vastu, Merry torkas nazgulit võhu mõõgaga põlve murdes loitsu mis teda kaitses ning Eowyn torkas mõõga talle tulukeste vahele ja verd tarretava kriiskega kukkusid ta turvis ja rüüd tühjalt maha. Glorfindeli ette kuulutus läks täide, kuid Theoden hukkus. Gothmog kutsus välja reserv armee Osgiliathis ja ründasid Rohani ja Gondori vägesid kuni saabus Aragorn oma väe salgaga ning Morguli vägi purustati. Guglunk reedab Frodo ja Sami ning sõrmuse kandja langeb Shelobi ohvriks, Sam saabub ja ajab haavab ämbliku ajades ta minema. Cirith Ungoli väesalga juhid '''Gorbag''' ja '''Shagrat''' viivad Frodo torni ja leiavad tema asjade hulgast Bilbo mõõga Astla ja Mithrili särgi, orkide ja urukite vahel tekib tüli ja torni valve hävineb, Shagrat põgeneb ja viib esemed Barad-Duri, Gorbag hukkub tülis. Gondor, Rohan ja nende liitlased suunduvad Musta värava juurde, et Sauroni vaade neil hoida, Aragorn tekitab Sauronis kahtlusi hirmu näidates Elendili mõõka mis sepistati uuesti kokku ja kannab nime '''Anduril Lääne leek''' hirmul saadab pimeduse isand kogu armee värava juurde, kartes, et sõrmust kasutatakse tema vastu, sild Minas Morguli hävitatakse. Khamul ja teised kaks nazguli kutsutakse lõuna rindele ja nazguli uueks liidriks saab Khamul. Dol Guldur jääb juhita ja Celeborn ning Galadriel valmistuvad vastu rünnakuks. Musta Värava lahingus kohtub lääne malev '''Sauroni Suu'''ga kes on tumeda kuningriigi diplomaat ja vähestest ellu jäänud puhta vereline tume nuumenorlane tema nõuded lükatakse tagasi ning lääne armee on ümber piiratud ja kõik Sauroni armeed, orkid, trollid, idalased ja haradrimid keda juhib Khamul ning nazgulid ründavad sõrmuse vaimudele tulevad vastu Udumägede kotkad ja Gwaihir ning nazgulid suunatakse eemale. Turmamäel kohtuvad kääbikud Guglunkiga, Frodo langeb sõrmuse väe alla ja paneb selle sõrme, Sauroni raev lööb Tumeda kantsi vundamendi võnkuma ja ta annab kõikidele nazgulitele käsi lennata täis kiirusel sinna. Frodo kaotab sõrme, sõrmuse tagasi saanud Guglunk tantsib rõõmust, kuid libastub ja kukub tulle. Sõrmus hävineb ja suur osa Sauroni väest ja elujõust hävineb igaveseks kui just Eru Illuvatar seda ei taasta, tema hing tõuseb Musta värava kohale nagu must vari kuni lääne tuuled selle ära puhuvad. Barad-Dur ja Must Värav varisevad kokku ning nazgulite elajad hukkuvad vulkaani purske tule kivide käes ning loitsud mis nende hingi vangistuses hoidis kaob, nende hinged saavad rahus läände minna jättes oma rüü ja turvise maha. Orkid, trollid põgenevad või võtavad endalt elu ning idalased, haradlased ja tumedad nuumenorlased kaotavad tahte sõdida ja nad põgenevad oma kodu maale kindlustades oma riike teades, et nende maad on järgmisena rünnaku alla. Idalased Erebori piiramises kaotavad tahte sõdida kui sõna nendeni jõuab ja nad taganevad, Dain II Raudjala poeg '''Thorin III Kivikaap''' (elas 2866 KA - teadmata aastal Neljanda Ajastu alguses) ja Oru uus kuningas '''Bard II''' juhtisid oma väe idalaste ja orkide sekka hävitades alles jäänud väe täielikult ja võites Erebori ja Oru piiramise. Celeborn ja Galadriel ründasid nõrgenenud Dol Gulduri ning tume kindlus hävitati täiealikult, Sünklaase mets tehti puhtaks ning nimetavad selle ümber Ida lorieniks ja kogu metsa '''Eryn Lasgalen''' ('''Roheliste Lehtede Laaneks'''). Thranduili Metsakuningriik valitses kogu põhjapoolset osa ja Beorni rahvale ning metsameestele kes elasid Anduini kaldal kuulus metsa keskosa. Gwaihiri kotkad lendavad Turmamäele ja päästavad Frodo ja Sami. '''Aragorn II Ellesar''' kroonitakse Gondori kuningaks ja ta istutab uue valge puu. Arwen jõuab Minas Tirithisse ja toiumub nende pulmad. Theoden maetakse Edorase väljadel ja Eomerist saab Rohani kuningaks. kääbikud jõuavad Maakonda ja avastavad, et Saruman on selle laastanud, Veeäärse lahingu käigus kogub Frodo oma rahva ja Sarumani väed hävitatakse, Grima keda Saruman hakkas kui orja kohtlema võtab võlurilt elu, kuid kääbikud lasevad ta vibudega maha. Sarumani hukkumisega on Sõrmuse sõda läbi. Tema hingel aga ei lastud läände minna. 3020. aastal KA abiellub Samwise '''Rose Cottoniga''' (elas 2984 KA-61 NA), ning Gondoris toimuvad kojaülem Faramiri ja leedi Eowyni pulmad ja nad kolivad Emyn arnenisse. Nendega ühineb torni kaitsjate ülem Beregond kellest sai Faramiri valvurite kapten, teadmata ajal enne Sõrmuse sõda abiellus ta ning sai poja '''Borlas'''. 3021. aastal KA armub kuningas Eomer prints Imrahili tütre '''Lothirieliga''' ja toimuvad ka nende pulmad. Maakonnas sünnib Samwisei ja Rose esimene laps ja esimene tütar '''Elanor Gardner''' (elas 3021 KA-61 NA). Aragorn II Elessar rajab '''Arnori ja Gondori ühendkuningriigi''' võttes Eriadori enda valitsemise alla. Kuningas Eomer abiellub Dol Amrothi prints Imrahili tütre Lothirieliga. Pärast Bilbo 131 sünnipäeva kuulutatakse ta vanimaks kääbikuks ning selle aasta lõpus seilavad Elrond, Galadriel, Gandalf, Bilbo ja Frodo Valinorile, kääbikutele anti eriline au olles sõrmuse kandjad. Laeva seilates läände Lõppes Kesk-maa Kolmas ajastu. == Neljas ajastu == Arnori ja Gondori ühendkuningriigi loomisega algas Kesk-maa Neljas ajastu kus inimeste rass muutus domineerivamaks. Noldori haldjad kes veel Lindoni kuningriiki jäid seilasid üle mere Valinorile kuni kuningriik tühjaks jäi, kuid mitte kõik haldjad ei lahkunud Silvani ja Sindari haldjad kes elasid Udumägedest idas Lothlorieni kuningriigis ja Metsa kuningriigis jäid oma riikidesse elama, aga üle aastate isoleerisid end üle jäänud maailmast kuni nad muutusid inimeste seas ainult müüdiks. 1. aastal NA sündis kuningas Elessas II ja kuninganna Arwenil poeg '''Eldarion''' (elas 1 NA-220 NA). Elessar ja Eomer ühendavad oma armeed ja suruvad idalaste ja lõunalaste väed tagasi, toimub suur vastu rünnak. Idalased võitlevad vastu, kuid pärast mitmeid lahinguid annavad nad alla ja sõlmivad rahu, Gondori piirid ulatuvad uuesti ida poole ja Rhuni meri jääb Gondori piiridesse, kuid sealseid idalasi ei sunnita minema vaid lastakse neil rahus Gondori seaduste all elada. Haradrimid, korsaarid, varjaagid ja tumedad nuumenoorlaste väed surutakse Umbarist ja Harondorist välja ning võideldakse Lähis Haradi kõrbetes, kuid lõunalaste hõimuda ning kuningriikide eraldatus nõrgestas neid ning Gondor sundis neid rahu sõlmima, Umbari sadam, Harondor ja suur osa Lähis Haradi loode kõrbedest kuuluvad uuesti Gondorile, lõunalased ja korsaarider lastakse Gondori seaduste all oma maadel rahus elada. Vaenulikud lõunalased, korsaarid ja tumedad nuumenoorlased surutakse riigi piiridest välja ja nad seilavad kaugemale lõunasse, nende saatus on teadmata. Elessar rändab ka viimast korda Mordori vallutades ja hävitades viimased Sauroni kindlused. '''Nurn'''is mis asub Mordori lõunaosas vabastab kuningas kõik orjad kes varem teenisid Sauronit, töötades '''Nurni mere''' ümber asuvates suurtel laiadel põllumaadel, et toita Sauroni armeid. Orjade vabastamisel kingiti Mordor neile ja nad lõid oma ühiskonna seal olles vabastatud orki ja kurjade inimeste ohust ning olles Gondori kaitse all. Orkid ja trollid põgenevad mägedesse ja kaovad maailma vaatest jäädavalt. 2. aastal NA sünnib '''Frodo Gardner''' Samwisei ja Rose teine laps ja esimene poeg, Frodost sai Gardneri perekonna pea ja päris Paunaotsa. Adelard Took suri. 4. aastal NA sünnib '''Rose Gardner''' Samwisei ja Rose kolmas laps ja teine tütar. 6. aastal NA Maakonna linnapea Will Whitefooti seitsme aastane ameti aasta saab läbi ja Samwise valitakse Maakonna uueks linnapeaks. Kuningas Elessar annab välja seaduse, et inimesed ei tohi Maakonna ja Druedaini metsa pinnale astuda, ning teeb neist Vabad maad mis on Põhja skeptri kaitse all. Gimli kolib Valgetes mägedes asuvatesse koobastesse Helmi-süviku taga ja loovad seal oma koloonia, sealsed päkapikud aitavad üles ehitada ja tugevndada Minas Tirithi väravaid mis Minas Tirithi piiramises hävinesid. Peregrin Took abiellub '''Diamond Pikalõhega''' (elas 2995 KA-9 NA) ja Meriadoc abi ellub '''Estella Bolgeriga'''. Sünnib '''Merry Gardner''' Smawisei ja Rose neljas laps ja teine poeg. 7. aastal NA sureb '''Hamfast Gamgee''' (elas 2926 KA - 7 NA). 8. aastal NA sünnib '''Pippin Gardner''' Samwisei ja Rose viies laps ja kolmas poeg. 9. aastal NA sünnib Peregrini poeg '''Faramir Took I'''. Pukivalla '''Merimac Brandybuck''' (elas 2942 KA -9 NA) sureb. 10. aastal NA sünnib '''Kuldkihar Gardner''' Samwisei ja Rose kuues laps ja kolmas tütar. 11. aastal NA saab Meriadocist Pukivalla isand pärast oma isa '''Sradoc Brandybuck'''i surma (elas 2940 KA - 11 NA), kuningas Eomer Rohanis ja leedi Eowyn saadavad talle võimsaid kinke. Sünnib '''Hamfast Gardner''' Smawisei ja Rose seitsmes laps ja neljas poeg. 12. aastal NA Sünnib '''Daisy Gardner''' Samwisei ja Rose kaheksas laps ja neljas tütar. 13. aastal NA saab Peregrin Tookist Suur Took ja Taan pärast oma isa '''Paladin Took II''' surma (elas 2933 KA - 13 NA). Kuningas Elessar nimetab Maakonna Taani, Puki valla isanda ja Maakonna linnapea Põhja Kuningriigi nõuandjateks. Samwise valitakse teist korda Maakonna linnapeaks. 14. aastal NA Sünnib '''Primrose Gardner''' Samwisei ja Rose üheksas laps ja viies tütar. 15. aastal NA rändab Elessar põhja elades mõnda aega Ehakuma järve ääres ning vaatab vanade Arnori linnade üles ehitamise lõpetamist, Anuminas ja Fornost on esimesed, ning Anuminasesse ta jääb pikemaks ajaks. Kangevirde sillal ta tervitab oma vanu sõpru ja kingib Samwiseile duunedainide tähe ning Elanorist saab kuninganna Arweni auneitsi. Sünnib '''Bilbo Gardner''' Samwisei ja Rose kümnes laps ja viies poeg. Gimli isa Gloin sureb. 17. aastal NA sünnib '''Ruby Gardner''' Samwisei ja Rose üheteist kümnes laps ja kuues tütar. 19. aastal NA sünnib '''Robin Gardner''' Samwisei ja Rose kaheteist kümnes laps ja kuues poeg. 20. aastal NA Samwise valitakse kolmandat korda Maakonna linnapeaks. Prints Legolas rändab koos kompaniiga Rohelaanest põhja ithilieni ja loovad seal oma ühiskonna. Beregoni lapsel Borlasel sünnib poeg '''Berelach''', kes sõbruneb oma eakaaslase '''Saelon'''iga, noorte lastena korraldavad nad pahandusi mida Borlas nimetad orki tegudeks. Teadmata kuupäeval ja asukohas sünnib ka '''Herumor'''. 21. aastal NA Samwise ja Rose rändavad Gondorisse ja jäävad sinna terveks aastaks, Maakonda juhib aselinnapea '''Tolman Cotton Juunior''' farmer '''Tolman Cotton'''i (elas 2941 KA - 19 NA) poeg. Sünnib '''Tolman Gardner''' Samwisei ja Rose kolmeteist kümnes laps ja seitsmes poeg, Tolman on ainus Samwisei ja Rose laps kes sündis väljaspool Maakonda, Tolman oli kõige noorem ja ka viimane laps. 22. aastal NA naasevad Samwise ja Rose Maakonda. 27. aastal NA Samwise on valitud neljandat korda Maakonna linnapeaks. 30. aastal NA Samwisei esimene laps Elanor abiellub '''Fastred Rohukingult''' Valgetel Seljandikutel Maakonna lääne servas, koos loovad nad '''[[Fairbairni suguvõsa]]'''. mis on Gamgee suguvõsa laiend. 31. aastal NA maa ala '''Kaugete seljakute''' ja '''Tornimägede''' vahel kingitakse Maakonnale ja nimetatakse '''Läänerajaks''', toimub kääbikute migreerumine lääne poole. 33. aastal sünnib '''Elfstan Fairbarin''' Elanori ja Fatsredi laps ning kes on Samwise lapse laps. 34. aastal NA pärib Dol Amrothi printsi tiitli Imrahili poeg '''Elphir''' (elas 2987 KA-67 NA). Samwise valitakse viiendat korda Maakonna linnapeaks. 41. aastal NA sünnib '''Holfast Gardner''', Frodo Garderi poeg ja Samwisei ja Rose lapselaps. Samwise valitakse kuuendat korda Maakonna linnapeaks. Samwisei palvel teeb Peregrin Took Fastredi Lääneraja vardjaks, Elanor ja Fastred asuvad elama Tornialusele Tornimägedes,kus nende järglased Tornide Fairbairnid elavad palju põlvkondi. 42. aastal NA abiellub Samwise kolmas tütar '''Goldilocks Gardner''' Peregrin Tooki poja Faramiriga. 48. aastal NA Samwise valitakse seitsmendat ja viimast korda Maakonna linnapeaks. 55. aastal NA Samwisei linnapea ameti aastad saavad läbi. 61. aastal NA Rose Gamgee sureb. 22. septembril sõidab Samwise Paunaotsalt minema ja saabub Tornimägedesse kus ta pärandab Bilbo Bagginsi alustatud punase raamatu oma tütrele Elanorile, mis jääb Fairbairnide hoida. Nende suguvõsas jutustatakse Elanorilt kuuldud lugu, et Samwise läks Tornidest mööda, Hallidesse Sadamatesse ning lahkus Sõrmusekandjast viimasena üle mere läände. 63. aastal NA kevadel palub vanaks jäänud kuningas Eomer Meriadocit viimast korda näha, pärast nõupidamist oma sõbra Peregriniga teavad nad, et nende töö on Maakonnas tehtud ning nad loovutavad oma ametikohad ja kogu nende vara oma poegadele ja lahkuvad Maakonnast jäädavalt. Peregrini poeg Faramir Took I pärib oma isa koha, Meriadoci poja ja vara pärija nimi on teadmata. Rohanisse jõudes elasid nad seal mõnda aega kuni sügisel kuningas Eomer sureb. Rohani trooni pärib Eomeri poeg '''Elfwine'''. Peale matuseid rändavad Meriadoc ja Peregrin Minas Tirithisse ja veedavad oma ülejäänud elud seal. Pärast Meriadoci ja Pergrini surma maetakse nad '''Rath Dineni''', Gondori kuningate ja kojaülemate matmispaika. 67. aastal NA sureb Dol Amrothi prints Elphir, tema pojast '''Alphros'''est (elas 3917 KA-95 NA) saab uus Dol Amrothi prints. 80. aastal NA sündis '''Harding Künkalt''' (elas 80 NA - 185 NA)Holfast Gardneri poeg ja Frodo Gardneri lapse laps. 82. aastal NA pärast kojaülem Faramiri surma, pärib Gondori kojaülema koha tema poeg '''Elboron'''. 91. aastal NA Dwalin sureb vanas eas. 95. aastal NA Dol Amrothi prints Alphros sureb vanas eas. 120. aastal NA märtsis jõuab Elessar II vanasse ikka ja sureb Arweni kõrval, Meriadoc ja Peregrin pannakse tema kõrvale. Elessari ja Arweni poeg Eldarion kroonitakse kuningaks, Arwen ütleb troonist lahti jättes riigi oma poja ja tütarde kätte ning rändab Lothlorieni metsa keskmesse Cerin Amrothi künkale kus ta mitmeks kuuks jääb. Ithilienis ehitab Legolas halli laeva ja koos Gimliga kes on jõudnud vanasse ikka seilavad nad Valinorile, Gimli oli esimene päkapikk kes sai Valinorile minna, kingitus Valaritelt kui nägid sõprust haldja ja päkapiku vahel isegi kui ülejäänud nende rassist teineteist ei sallinud Doriathi kuninga Thingoli ja Nogrodi päkapikkude tüli algusest saadik Esimesel ajastul. Elessari surma ja Legolase ning Gimli rändamisega Valinorile lahkusid Kesk-maalt sõrmuse vennaskonna viimased liikmed. 121. aastal NA enne kevade algust Arwen laseb oma elust lahti ja sureb, ta maetakse Cerin Amrothi künka tippu. 171. aastal NA trükib Gondori kirjanik '''Findegil''' Punase raamatu ümber Peregrin Tooki kauge järeltulija palvel mille koopia saadetakse ka Maakonda kus seda hoitakse muuseumis. Thorin III Kivikaape kauge järeltulija '''Durin VII''' kes oli viimane taas sündinud Durin nagu legend räägib, et Durin sünnib seitse korda uuesti ümber, ta kogus kokku Durini rahva armee ja suundub Moria poole, Durini Hukku kadumisega Sõrmuse sõja päevil tähendas, et Moria tagasi vallutamine polnud enam võimatu. Pärast pikki päevi sõdimist viimaste orkidega Udumägedes vallutati Khazad-Dum päkapikkudele tagasi ja Durini rahvas kõndis jälle oma esivanemate esimestes saalides. 185. aastal NA Holfast Gardeni poeg Harding Künkalt sureb, tema edasisi järglasi pole mainitud. 210. aastal NA Borlase naine sureb. 217. aastal NA saab Berelachist sõjaväe juht ja eraldub oma isast Borlasest ja oma vanaisast Beregondist. Minas Tirithis või selle lähistel hakkab Herumor endale jüngreid koguma ja loob väikse ning üldiselt salajase, kuid märgatava sekti „'''Tumeda puu sekt'''“ mille sümbol on mustaks värvitud Gondori valge puu mille keskel on Sauroni silm. Selle aja perioodi ümber hakkavad Gondori lapsed tänavatel orke mängima ning suuremaid pahandusi tegema. 220. aastal NA Eldarion sureb vanas eas, Gondori trooni pärib tema laps. Sõrmuse sõda on selleks ajaks kui jutt lõkke ääres kuna need kes seda läbi elasid on vähe alles, Borlas on üks neist. Gondori rannikult lähevad salapäraselt mõned kuninglikud laevad kaduma. Aprillis Borlase kodus Emyn Arnenis vestleb ta oma poja sõbra Saeloniga, et kuidas kurjus on kui hoolitsemata puu mille juuri ja oksi võivad inimesed pügada nii palju kui jaksavad, kuid kui pilk kas või korraks eemal on kasvavad nad tagasi, Saelon kahtleb selles mõttes mainides kuidas inimesed langetavad puid ainult oma heaks tahte kasuks, Borlas nõustub, et kui puu on kasutatud heal eesmärgil ja mitte raisatud siis halba pole tehtud. Vestluse käigus tüdineb Saelon ära kuigi Borlas üritab temaga vestlust kasvavast kurjusest jätkata, ühel hetkel mõikab Saelon, et Borlase vestlus Tumedast puust ei ole ilma asjata ja ta on ilmselt teadlik Herumorist kelle jüngrite arv tõusis pärast Suure Kuninga Elessari surma ning Saelon küsib Borlaselt Herumori kohta. Borlas, aga küsib mida nad üritavad saavutada üritades kavaldada Saeloni teemalt kõrvale, kuid lõpuks palub hoopiski Saelon Borlasel temaga süda ööl kohtuda üleni mustas riides kui ta soovib Herumori kohta rohkem teada saada, ning ta lahkub. Olles jäänud omapäi meenub Borlasele tema poja Berelachi teated, et ranniku lähedal lähevad osad Gondori laevad kaduma, sisenedes oma koju tunnetab ta vana kurjuse lõhna, kuid mis see oli ja mis Borlasest edasi sai on teadmata. Tumeda puu sekti teod on teadmata, kuid mingil aja perioodil oli Eldarioni järglane sekti avastanud ja selle likvideerinud koos Herumoriga. Teadmata aastatel Neljandal ajastul seilavad Celeborn ja Cirdan kui viimased Esimest ajastut mäletavad haldjad üle mere Valinorile. == Viies, Kuues ja Seitsmes ajastu (Hilisemad ajastud) == Inimeste rass muutub domineerivaks Arda planeedil ja üle ajastute hakkavad kontinendid muutuma. Läbi ajastute mis arvatavasti oli rohkem kui 9000 aastat pikk varisesid kokku läänerahva kuningriigid ja suur osa nende maadest ning Arda kontinendid võtsid uue kuju mille lõpp vorm on praegusem kuju. Inimeste rass uskus, et kunagi kaugel tulevikus tuleb Eru ise maale, et Morgothi tekitatud Rikutud Arda lõpetada, Eru tulek maale on sarnane [[Kristus]]<nowiki/>e sünniga, tema risti löömisega hakkas Seitsmes ajastu (pKr). == Dagor Dagorath == Teadmata tulevikus pärast seitsmendat ajastud kuulutas Valar Mandos Lõpus lahingust '''Dagor Dagorath''' ('''Kõikide lahingute lahing''') mis pidi olema maailma lõpu lahing. Ettekuulutuse kohaselt kui maailm saab vanaks ja vägi väsib siis Morgoth näeb kuidas Öö värava valvurid jäid magama ja ületab selle lahkudes Lõppematust tühjusest ning hävitab päikese ja kuu jättes Arda pimedusse. Kuid Eärendil kes endiselt seilas tähtede kohal nägi teda ja sõitis talle otsa kukkudes koos Valinorile mis endiselt oli Ardalt eemaldatud, Valinori aasadel algas Viimne võitlus. Valar Tulkas juhib vägesid tuues tema kõrvale inimesed, haldjad, päkapikud ning linnud ja loomad ja head ainurid. Morgoth äratab oma jüngrid orkid, trollid, libahundid, vampiirid, lohed, ämblikud, nazgulid ja kurjad ainurid Sauroni, Gothmogi ja balrogid. Tulkase paremal pool seisab Eönwë ja ta vasakul pool Turin Turambar Hurini poeg kes ärkas inimeste hukust (surmast) maailma lõpus, lahingu lõpus torkab Turin oma musta mõõga Morgothist läbi mis ta lõplikult kukutab makstes kätte nii Hurini laste kui kõigi inimeste kannatuste eest. Kuid lahing jätab planeedi kõrbenuna ja murtud ja Valarid ning Eru loovad uue maailma mida päkapikud aitavad ehitada, silmarilid võetakse maalt ja merest ning Eärendil loovutab enda oma õhust ning antakse Fëanorile kes need purustab vabastades nende tule millega Yavanna äratab Kaks Puud ja Pelori mäed tasandatakse, et puude suur valgus mis neist tuleb saaks üle kogu maailma paista. == Teine Ainurite muusika == Pärast Dagor Dagorathi tuli luua uus maailm läbi teise ainurite muusika kus võtsid osa ka Iluvatari lapsed, koos loodi Uus maailm tuntuid kui '''Ravitud Arda''', mis pidi olema parem paik kui pärast esimest muusikat mille rikkus ära Morgoth. Ilma uue kurjuseta said Illuvatari lapsed ja ainurid kooskõlas ja harmoonias elada Ravitud Ardas. [[Kategooria:Tolkieni maailm]] 1qvep6l4k1k1wn5jt7dydk9tbsw6xm4 0 667147 7206214 7184347 2026-08-01T22:38:59Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206214 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Brightosayisamuelqpr0022.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|{{nowrap|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}}}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2024]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|jalgpall}} }} [[File:0K8A7868 (53451720660).jpg|thumb|right|200px|Osayi-Samuel (2024)]] '''Bright Osayi-Samuel''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1997]] [[Okija]]s) on [[Nigeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või ääremängijana Inglismaa esiliigaklubis [[Birmingham City]] ja [[Nigeeria jalgpallikoondis]]es. Ta sündis Nigeerias, kuid lapsepõlves kolis ta perekonnaga Hispaaniasse ja 10-aastaselt Inglismaale [[London]]i.<ref name="ans">{{cite web |last1=Emmanuel |first1=Ifeanyi |title=Blackpool Tricky Winger Bright Osayi-Samuel Picks Nigeria Ahead Of England |url=http://allnigeriasoccer.com/read_news.php?nid=18658 |website=all NIGERIA soccer |access-date=13 April 2016 |date=13 April 2016}}</ref> Jalgpallurikarjääri alustas Osayi-Samuel Inglismaa klubis [[Blackpool F.C.|Blackpool]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Inglismaa esiliigas 2015. aasta märtsis. Aastatel 2017–2021 mängis ta Inglismaa esiliigaklubis [[Queens Park Rangers F.C.|Queens Park Rangers]]. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Türgi kõrgliigaklubiga [[Fenerbahçe SK (jalgpall)|Fenerbahçe]].<ref>{{Cite web|last=Morrissey|first=Paul|date=23 January 2021|title=Club statement: Bright Osayi-Samuel|url=https://www.qpr.co.uk/news/club-news/club-statement-bright-osayi-samuel-230121/|access-date=27 January 2021|website=Queens Park Rangers F.C.}}</ref><ref>{{Cite web|date=27 January 2021|title=Bright Osayi-Samuel Fenerbahçemizde|url=https://www.fenerbahce.org/haberler/futbol/2021-tr/1/bright-osayi-samuel-fenerbahcemizde|access-date=27 January 2021|website=Fenerbahçe S.K.|language=tr}}</ref> Türgi kõrgliigas lõi ta esimese värava 8. märtsil 2021 mängus [[Konyaspor]]i vastu. 2023. aastal võitis ta Fenerbahçega [[Türkiye Kupası|Türgi karikavõistlused]]. 2025. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu [[Birmingham City FC|Birmingham Cityga]].<ref>{{cite web |title=Blues complete signing of Bright Osayi-Samuel |url=https://bcfc.com/pages/en/media-article/blues-complete-signing-of-bright-osayi-samuel |website=Bcfc.com |publisher=Birmingham City FC |access-date=4 July 2025}}</ref> Nigeeria jalgpallikoondisse kutsuti Osayi-Samuel esmakordselt 2022. aasta novembris. Koondisedebüüdi tegi ta sama aasta 17. novembril [[sõprusmäng]]us [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu.<ref>https://www.transfermarkt.com/bright-osayi-samuel/nationalmannschaft/spieler/358948 (vaadatud 24.12.2023)</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Osayisamuel, Bright}} [[Kategooria:Nigeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Blackpool FC mängijad]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Süper Ligi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 5elq8ltj4p3x5i17p53cuwlxmh1wo78 0 671025 7206247 7170148 2026-08-02T01:39:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206247 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} [[Pilt:Gorinov_prigovor.jpg|pisi|Aleksei Gorinov (2022)]] '''Aleksei Aleksandrovitš Gorinov''' (vene keeles Алексе́й Алекса́ндрович Го́ринов; sündinud [[26. juuli]]l [[1961]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] [[poliitik]] ja [[poliitvang]]. 8. juulil 2022 mõisteti ta [[Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeks]]i paragrahvi 207.3 alusel sõjavastaste avalduste eest seitsmeks aastaks vangi. Ta on esimene inimene, kes on saanud selle paragrahvi alusel reaalse vangistuse. == Elukäik == 1984. aastal lõpetas ta [[Moskva]] Geodeesia, Aerofotograafia ja Kartograafiainseneride Instituudi ning 2004. aastal Moskva Riikliku Õigusakadeemia. Aastatel 1990–1993 oli ta Moskva Dzeržinski rajooni volikogu (Töörahva Saadikute Nõukogu) liige ning alates 2017. aastast Moskva Krasnoselski rajooni volikogu liige (üksikkandidaadina, toetab poliitilist liikumist "Solidaarsus"). Ta töötas ehitusettevõtte Vinette Trading peadirektorina.<ref>https://xn-----6kcblovicdcgfvfiiidyjnccm6xka.xn--p1ai/biographical/g/2436/</ref> === Kriminaalkaristus sõjavastase sõnavõtu eest === 15. märtsil 2022 kritiseeris ta rajoonivolikogu istungil, kus arutati laste joonistusvõistluse korraldamist, Venemaa tegevust [[Ukraina]]s: "Millisest vaba aja veetmisest ja meelelahutusest saame rääkida siis, kui oleme kõik nüüdseks üle läinud kvalitatiivselt erinevale eluviisile, mil naaberriigi suveräänse riigi territooriumil viiakse läbi sõjalisi operatsioone, kui meie riik teostab agressiooni? Millisest laste joonistusvõistlusest või võidupühale pühendatud tantsukavade korraldamisest saab rääkida, kui meie lapsed surevad iga päev (teadmiseks, Ukrainas suri umbes 100 last), lapsed jäävad orvuks ning Teise maailmasõja sõdades osalejate lapselapsed ja lapselapselapsed on nüüd Ukraina territooriumil vaenutegevuse kuumuses. Usun, et kõik kodanikuühiskonna jõupingutused peaksid olema suunatud ainult sõja peatamisele ja Vene vägede väljaviimisele Ukraina territooriumilt. Kui kava punktid oleks nendele teemadele pühendatud, hääletaksin hea meelega poolt. Mina isiklikult sellisel kujul ei hääleta ja siis on see teie äranägemise järgi. [...] Ma arvan, et see on kodanikuühiskonna põhiküsimus. Peatage sõda, viige väed välja naaberriigi territooriumilt, lõpetage agressiivne tegevus." Gorinov ütles, et sõja ajal Ukrainaga näeb selline võistlus välja nagu "pidu katku ajal", kuna "Ukrainas suri umbes sada last, lapsed jäid orbudeks". Teda toetas linnarajooni vanem Jelena Kotjonotškina, tehes ettepaneku korraldada konkurss sõnastusega „lapsed Ukraina sõja vastu". <ref>https://republic.ru/posts/104170</ref> Hiljem kirjutasid saadikud [[Aleksander Hinštein]] ja Oleg Leonov [[Vene Föderatsiooni peaprokuratuur]]ile rajoonivanema Kotjonotškina vastu avalduse, nõudes tema kriminaalvastutusele võtmist. Sõjavastaste avalduste pärast algatati Gorinovi vastu kriminaalasi Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 207 lõike 3 alusel (Vene Föderatsiooni relvajõudude tegevuse kohta teadvalt valeteabe levitamine raskendavate asjaoludega). 26. aprillil 2022 Gorinov vahistati ning tehti läbiotsimine tema kodus ja rajoonivolikogus. Kriminaalasi algatati ka Kotjonotškina vastu, kes põgenes Venemaalt. Gorinovi süüasja kohtuprotsess kuulutati osaliselt kinniseks: prokuratuur teatas, et pealtvaatajad ja ajakirjanikud võivad avaldada süüdistuse tunnistajatele „psühholoogilist survet.” Prokuratuur teatas, et Gorinov ja Kotenotškina olid volikogu istungil osalejad tahtlikus vandenõus, et "diskrediteerida" Vene sõjaväelasi. 8. juulil 2022 mõistis Moskva [[Meštšanski kohus]] Gorinovi seitsmeks aastaks üldrežiimiga kolooniasse.<ref>https://www.bbc.com/russian/news-62090629</ref> Gorinov mõistis kohtuistungil avalikult hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse: "Usun, et Venemaa ammendas oma sõdade limiidi 20. sajandil. Meie kingitus on aga Butša, Irpen, Gostomel. Kas need nimed ütlevad teile midagi? Sina, süüdistaja! Küsi ja ära ütle hiljem, et sa ei teadnud midagi. Viis kuud on Venemaa läbi viinud sõjalisi operatsioone, nimetades neid häbematult erioperatsiooniks. Meile lubatakse võitu ja au. Miks tunneb siis arvestatav osa minu kaaskodanikest häbi ja süüd? Miks on meie riigil nii palju vaenlasi? Äkki on meil midagi viga? Arutame seda. Tegelikult tegin seda saadikutekogu koosolekul. Ja seda toetas enamik kohalviibijaid. Ja nüüd olen kohtus."<ref>https://novayagazeta.eu/articles/2022/07/08/voina-samoe-bystroe-sredstvo-raschelovechivaniia</ref> 19. septembril 2022 toimunud kohtuistungil lühendati Gorinovi karistust ühe kuu võrra, pärast karistuse kergendamist oli tema karistusaeg 6 aastat 11 kuud. See juhtus süüdistuse muudetud sõnastuse tõttu: sellest eemaldati lõik, mille kohaselt "rühm isikuid" (nimelt Gorinov ja Kotenotškina) "tegutsesid eelneva vandenõu alusel".<ref>https://meduza.io/news/2022/09/19/mosgorsud-na-odin-mesyats-smyagchil-prigovor-deputatu-alekseyu-gorinovu-osuzhdennomu-na-sem-let-po-statie-o-feykah</ref> Oma viimases sõnavõtus palus Gorinov Ukraina rahva ees vabandust, et ei suutnud sõda peatada, ning nentis ka, et selline kohtu tegevus, kus patsifistlike vaadete pärast algatatakse kriminaalasju, on „meie riigi häbiplekk”.<ref>https://cherta.media/story/samoe-maloe-chto-ya-mogu-nazyvat-veshhi-svoimi-imenami/</ref> 2022. aasta novembri lõpus viidi Gorinov üle kolooniasse [[Pokrovi koloonia nr 2|IK-2]] [[Pokrov (Venemaa linn)|Pokrov]]i linnas Vladimiri oblastis. Seal kandsid karistust kodanikuaktivist Konstantin Kotov ja poliitik [[Aleksei Navalnõi]].<ref>https://novayagazeta.eu/articles/2023/01/04/tot-o-kom-ne-pishut-tikho-umret-na-svoei-koike</ref> === Rahvusvaheline reaktsioon === 2022. aasta novembris sai Gorinov [[Magnitski preemia]], mida alates 2015. aastast antakse avaliku elu tegelastele, kes on andnud oma panuse inimõiguste eest võitlemisel.<ref>https://www.currenttime.tv/a/gorinov-poluchil-premiyu-magnitskogo/32134989.html</ref> Jaanuaris 2023 kirjutasid 34 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liiget (nende hulgas [[Urmas Paet]] ja [[Riho Terras]]) talle avaliku teda toetava kirja.<ref>https://meduza.io/news/2023/01/02/deputaty-evroparlamenta-napisali-pismo-podderzhki-alekseyu-gorinovu-otbyvayuschemu-semiletniy-srok-za-to-chto-nazval-voynu-voynoy</ref> 2023. aasta veebruaris nõudis [[ÜRO]] vastusena inimõiguslaste kaebusele Gorinovi viivitamatut vabastamist ja nõudis Venemaa ametivõimudelt sõltumatu uurimise läbiviimist.<ref>{{Netiviide |url=https://ovd.info/sites/default/files/files/2_5418126670110402855.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2024-02-22 |arhiivimisaeg=2024-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240222180551/https://ovd.info/sites/default/files/files/2_5418126670110402855.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Gorinov, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] i6g60a262zmch8jels3yxihqgmt70ai 0 671134 7206250 7167372 2026-08-02T01:56:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206250 wikitext text/x-wiki <div style="display:inline;float:right;margin:0 0 10px 10px;"> {{Intsident | nimetus = Aleksei Navalnõi surm | kujutis = Alexey Navalny 2 (cropped) 1.jpg | pildiallkiri = [[Aleksei Navalnõi]] 2011. aastal | riik = [[Venemaa]] | koht = [[Harp]], [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]], [[Venemaa]] | koordinaadid = {{koord|NS=66.818611|EW=65.795556|tüüp=maamärk|tekst=/|nimi=/|artikkel=/}} | kuupaev = {{algusaeg|2024|2|16}} | kellaaeg = 14.17 [[UTC+5:00|UTC+5]] | hukkunud = [[Aleksei Navalnõi]] | sünniaeg = {{Sünniaeg|1976|6|4}} | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|2|16|1976|6|4}} | surma_põhjus = ametlikult vaieldav; Venemaa ametlikel andmetel loomulik surm, viie Euroopa riigi 2026. aasta ühisavalduse järgi mürgitamine [[epibatidiin]]iga | asendikaart2 = {{Kaart | lat = 66.818611 | long = 65.795556 | zoom = 13 | laius = 275 | kõrgus = 230 | marker = jah | raamita = jah | align = center | objektid = {{Kaart/Marker|66.818611, 65.795556|värv=#09090B|tähis=prison}} }} | kirje = Harp | commons = Murder of Alexey Navalny }} <br /> {{Intsident | nimetus = Aleksei Navalnõi matused | kujutis = Grave of Alexey Navalny.jpg | pildilaius = 200px | pildiallkiri = Aleksei Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l | riik = [[Venemaa]] | koht = [[Moskva]], [[Borissovo kalmistu]] | kuupaev = {{algusaeg|2024|3|1}} | kellaaeg = umbes 16.45 [[Moskva aeg|Moskva aja]] järgi | asendikaart2 = {{Kaart | lat = 55.65831779 | long = 37.72281454 | zoom = 14 | laius = 275 | kõrgus = 230 | marker = jah | raamita = jah | align = center | objektid = {{Kaart/Marker|55.65831779, 37.72281454|värv=#09090B|tähis=cemetery}} }} | kirje = [[Borissovo kalmistu]] | commons = Funeral of Alexey Navalny }} </div> '''Aleksei Navalnõi surm ja matused''' käsitleb [[Venemaa]] [[opositsioon]]ipoliitiku, [[korruptsioon]]ivastase aktivisti ja [[poliitvang]]i '''[[Aleksei Navalnõi]]''' surma [[16. veebruar]]il [[2024]] [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Harp]]i asulas asunud range režiimiga [[karistuskoloonia]]s {{ill|ru|IK-3 Harp|ИК-3 Харп}} ning tema [[matus]]eid [[1. märts]]il [[2024]] [[Moskva]]s.<ref name="ERRsurm" /><ref name="ReutersStatement" /><ref name="BBCsurm" /> Navalnõi oli Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i üks tuntumaid kriitikuid ning tema surm leidis aset ajal, mil ta kandis mitme kohtuotsuse alusel pikka vanglakaristust, mida Navalnõi, tema toetajad ja paljud lääneriikide vaatlejad pidasid poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /><ref name="ReutersDeath" /> [[Venemaa Föderaalne Vanglateenistus]] ([[vene keel]]es ''Федеральная служба исполнения наказаний'', lühend ''FSIN'') teatas 16. veebruaril 2024, et Navalnõi tundis end pärast [[jalutuskäik]]u halvasti, kaotas [[teadvus]]e ning suri hoolimata [[elustamine|elustamiskatsetest]].<ref name="ERRsurm" /><ref name="ReutersStatement" /> Vanglateenistuse teates ei nimetatud konkreetset [[surmapõhjus]]t ning öeldi, et surma asjaolusid selgitatakse.<ref name="ReutersStatement" /> Navalnõi pressiesindaja [[Kira Jarmõš]] kinnitas poliitiku surma järgmisel päeval ja nõudis [[surnukeha]] viivitamatut üleandmist [[perekond|perekonnale]].<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi oli surres 47-aastane.<ref name="BBCsurm" /> Navalnõi surm leidis aset vähem kui kuu enne [[2024. aasta Venemaa presidendivalimised|2024. aasta Venemaa presidendivalimisi]].<ref name="ReutersDeath" /> Tema liitlaste teatel arutati enne surma võimalikku [[vangide vahetus]]t, mis võinuks hõlmata ka Navalnõid.<ref name="ERRvahetus" /><ref name="ReutersSwap" /> Reutersi andmetel väitis Navalnõi liitlane [[Maria Pevčihh]], et kõnelused vangide vahetuse üle olid Navalnõi surma ajaks jõudnud lõppjärku.<ref name="ReutersSwap" /> Venemaa president Vladimir Putin ütles hiljem, et ta oli väidetavalt nõustunud Navalnõi vahetamisega tingimusel, et Navalnõi ei naase Venemaale.<ref name="ReutersPutinSwap" /> Surm põhjustas ulatusliku [[rahvusvaheline reaktsioon|rahvusvahelise reaktsiooni]], milles [[lääneriigid|lääneriikide]] juhid ja Navalnõi liitlased pidasid [[Venemaa võimud]]e poliitiliselt vastutavaks.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersDeath" /> [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Joe Biden]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juhid ja mitme Euroopa riigi valitsusjuhid sidusid Navalnõi surma Venemaa siserepressioonide ning Putini režiimi olemusega.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> [[Kreml]] lükkas süüdistused tagasi ja nimetas lääneriikide reaktsioone lubamatuks.<ref name="ReutersDeath" /> Ametlikku ja sõltumatult kontrollitud [[surmapõhjus]]t Venemaa võimud 2024. aastal avalikkusele ei esitanud.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi emale antud [[surmatõend]]i järgi oli surm loomulik.<ref name="ERRvahetus" /> Navalnõi perekond, kaaslased ja osa sõltumatuid väljaandeid seadsid ametliku käsitluse kahtluse alla, viidates surnukeha üleandmise viivitamisele, vastuolulistele teadetele ja hiljem avaldatud dokumentidele.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="MeduzaQuestions" /><ref name="InsiderPoisonDocs" /> [[2026]]. aasta veebruaris teatasid [[Suurbritannia]], [[Rootsi]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]] [[Müncheni julgeolekukonverents]]i ajal tehtud ühisavalduses, et Navalnõi kehalt võetud proovide analüüsid kinnitasid [[epibatidiin]]i olemasolu.<ref name="ERR2026toksiin" /><ref name="JointStatement2026" /> Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga ning Venemaa riigil oli vahend, motiiv ja võimalus mürgi manustamiseks.<ref name="JointStatement2026" /><ref name="Reuters2026toxin" /> Kreml eitas süüdistusi.<ref name="ReutersKremlin2026" /> Navalnõi surnukeha anti tema emale [[Ljudmila Navalnaja]]le üle 24. veebruaril 2024 pärast mitu päeva kestnud vaidlusi ja perekonna süüdistusi, et võimud püüdsid sundida perekonda salajastele matustele.<ref name="ERRkeha24" /><ref name="ReutersBody" /><ref name="MeduzaMother" /> Navalnõi matused toimusid 1. märtsil 2024 Moskvas [[Marjino]] linnaosas ja [[Borissovo kalmistu]]l, kuhu kogunesid hoolimata politsei kohalolekust ja võimalike vahistamiste ohust tuhanded inimesed.<ref name="ERRmatused" /><ref name="ReutersFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Ärasaatmisest kujunes korraga nii leina- kui ka [[protestiaktsioon]], mille käigus skandeeriti Navalnõi nime, sõjavastaseid loosungeid ja Vladimir Putinit süüdistavaid hüüdeid.<ref name="CurrentTimeFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> == Taust == [[Pilt:Alexey Navalny 2 (cropped) 1.jpg|pisi|[[Aleksei Navalnõi]] 2011. aastal]] [[Aleksei Navalnõi]] oli üks tuntumaid [[Vladimir Putin]]i ja [[Venemaa poliitika|Venemaa võimustruktuuri]] kriitikuid.<ref name="APobit" /> Ta sai laiemalt tuntuks [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaste]] uurimuste, [[opositsioon]]iliste kampaaniate ja [[meeleavaldus]]te korraldamisega.<ref name="APobit" /> Navalnõi tegevus oli seotud nii tänavapoliitika, valimiskampaaniate kui ka internetipõhise uuriva ajakirjanduse ja poliitilise mobiliseerimisega.<ref name="TomsLantosNavalny" /><ref name="APobit" /> Navalnõi ja tema loodud [[Korruptsioonivastane Fond]] ([[vene keel]]es ''Фонд борьбы с коррупцией'', lühend ''FBK'') avaldasid uurimusi Venemaa kõrgete [[riigiametnik]]e, [[riigiettevõte]]te juhtide ja [[Vladimir Putin]]i lähikonna varade kohta.<ref name="APobit" /><ref name="TomsLantosNavalny" /> FBK uurimused olid suunatud eelkõige Venemaa poliitilise ja majandusliku eliidi korruptsioonikahtluste avalikustamisele.<ref name="TomsLantosNavalny" /> Navalnõi kasutas oma poliitilises tegevuses laialdaselt [[YouTube]]’i, [[sotsiaalmeedia]]t ja veebikampaaniaid, mis võimaldasid tal jõuda publikuni ka riikliku televisiooni kontrolli tingimustes.<ref name="APobit" /> Navalnõi osales [[2011]]. ja [[2012]]. aasta Putini-vastastes protestides ning kujunes üheks nende nähtavamaks kõneisikuks.<ref name="APobit" /> Ta kandideeris [[2013. aasta Moskva linnapeavalimised|2013. aastal Moskva linnapeaks]] ja saavutas ametlikel andmetel teise koha.<ref name="APobit" /> Valimistel kogutud toetus kinnistas tema positsiooni ühe tuntuma opositsioonilise poliitikuna Venemaal.<ref name="APobit" /> Hiljem ei lubatud Navalnõil kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]], viidates varasematele [[süüdimõistmine|süüdimõistmistele]].<ref name="Reuters2018Ban" /><ref name="Guardian2018Ban" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid neid süüdimõistmisi [[poliitiline kohtuprotsess|poliitiliselt motiveerituks]].<ref name="Reuters2018Ban" /><ref name="Guardian2018Ban" /> Venemaa keskvalimiskomisjoni otsus ja sellele järgnenud kohtuvaidlused kinnitasid Navalnõi liitlaste hinnangul, et võimud ei soovinud lubada tal Putinile presidendivalimistel väljakutset esitada.<ref name="Reuters2018Ban" /> [[2020]]. aasta augustis haigestus Navalnõi lennul [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse.<ref name="BBC2020" /> Ta viidi esmalt [[Omsk]]i haiglasse ja hiljem ravile [[Berliin]]i [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBC2020" /> [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ning [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i laborid järeldasid, et Navalnõi oli mürgitatud [[Novitšok]]i rühma kuuluva [[närvimürk|närvimürgiga]].<ref name="OPCW2020" /><ref name="BBC2020" /> Venemaa võimud eitasid seotust mürgitamisega.<ref name="BBC2020" /> Navalnõi süüdistas mürgitamises Venemaa võime ja Vladimir Putinit.<ref name="APobit" /> Pärast ravi Saksamaal pöördus ta [[2021]]. aasta jaanuaris Venemaale tagasi.<ref name="APobit" /> Ta vahistati kohe pärast saabumist [[Šeremetjevo lennujaam]]as.<ref name="APobit" /> Tema vahistamine vallandas Venemaal uue protestilaine, mille võimud maha surusid.<ref name="APobit" /> == Vangistus enne surma == Navalnõi kandis surma ajal 19-aastast [[vangistus|vanglakaristust]].<ref name="ERRsurm" /><ref name="ReutersDeath" /> Tema vastu oli Venemaal algatatud mitu [[kriminaalasi|kriminaalasja]].<ref name="APobit" /> Navalnõi, tema toetajad ja mitmed rahvusvahelised vaatlejad pidasid tema vastu esitatud süüdistusi poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /><ref name="ReutersDeath" /> Pärast vahistamist 2021. aastal viibis Navalnõi eri [[kinnipidamiskoht]]ades ja [[karistuskoloonia]]tes.<ref name="APobit" /> [[2023]]. aasta augustis mõisteti talle täiendav 19-aastane karistus süüdistatuna [[äärmuslus]]es.<ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi eitas süüdistusi ja nimetas kohtuprotsesse poliitiliseks kättemaksuks.<ref name="ReutersDeath" /> Tema organisatsioonid olid Venemaal varem kuulutatud „äärmuslikuks”, mis suurendas ka tema toetajate ja endiste kaastöötajate õiguslikke riske.<ref name="ReutersYearAfter" /> 2023. aasta detsembris kadus Navalnõi mõneks ajaks avalikkuse ja oma advokaatide vaateväljast.<ref name="ReutersPolarTracked" /> Tema liitlased teatasid, et advokaadid ei saanud temaga üle kahe nädala ühendust, mis tekitas kartusi tema asukoha ja tervise pärast.<ref name="ReutersPolarTracked" /> [[25. detsember|25. detsembril]] 2023 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi leiti [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvast kolooniast.<ref name="ReutersPolarTracked" /> 2023. aasta detsembris viidi Navalnõi üle [[Kaug-Põhi|Venemaa Arktikas]] asuvasse [[karistuskoloonia]]sse IK-3, mida tuntakse ka nimega ''Poljarnõi volk'' ehk „Polaarhunt”.<ref name="ERRsurm" /><ref name="BBCsurm" /><ref name="ReutersPolarWolf" /> Koloonia asub [[Harp]]i asulas [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]].<ref name="ERRsurm" /> Reutersi andmetel peetakse seda üheks Venemaa karmima režiimiga vanglaks.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Koloonia asub [[Põhjapolaarjoon]]est põhja pool piirkonnas, kus talvised tingimused on eriti karmid.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Navalnõi kirjeldas pärast üleviimist oma uut vanglat ja olusid sarkastilises toonis, kuid tema liitlased rõhutasid koloonia kaugust, kliimat ja eraldatust.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Reutersi teatel oli IK-3 koloonia mõeldud raskete kuritegude eest süüdi mõistetud vangidele ning selle maine oli erakordselt karm.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Üleviimine raskesti ligipääsetavasse arktilisse kolooniasse vähendas Navalnõi võimalusi suhelda advokaatide, pere ja toetajatega.<ref name="ReutersPolarTracked" /><ref name="ReutersPolarWolf" /> Navalnõi liitlaste andmetel paigutati teda vangistuse ajal korduvalt [[kartser]]isse.<ref name="ERRsurm" /> Veel [[14. veebruar]]il 2024 teatas Navalnõi liitlane tema saatmisest 27. korda kartserisse.<ref name="ERRsurm" /> Navalnõi [[tervis]]e kohta esitasid tema [[advokaat|advokaadid]] ja toetajad vangistuse ajal korduvalt kaebusi.<ref name="APobit" /> Kaebustes viidati ebapiisavale [[arstiabi]]le, karmidele [[vanglatingimused|kinnipidamistingimustele]], pikale [[isolatsioon]]ile ja korduvatele karistustele.<ref name="APobit" /><ref name="ReutersDeath" /> Tema toetajad väitsid, et korduvad kartserikaristused, piiratud arstiabi ja arktilise koloonia tingimused kujutasid endast teadlikku survet vangistatud opositsiooniliidrile.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="APobit" /> Venemaa võimud eitasid Navalnõi kohtlemise poliitilist iseloomu ja väitsid, et tema juhtumeid käsitlesid kohtud ning vanglateenistus kehtivate reeglite järgi.<ref name="ReutersDeath" /> == Surmateade == [[16. veebruar]]il 2024 teatas [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna]] vanglateenistus, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti ja kaotas peaaegu kohe teadvuse.<ref name="ReutersStatement" /> Teate kohaselt saabusid kohale koloonia [[meditsiinitöötaja]]d, kutsuti [[kiirabi]]brigaad ning tehti [[elustamine|elustamiskatseid]].<ref name="ERRsurm" /><ref name="ReutersStatement" /> Elustamiskatsed ei andnud Venemaa vanglateenistuse teatel tulemust.<ref name="ReutersStatement" /> Vanglateenistuse teates öeldi, et kohale kutsutud kiirabi kinnitas Navalnõi surma.<ref name="ReutersStatement" /> Venemaa riiklikud [[uudisteagentuur]]id vahendasid [[Labõtnangi]] linnahaigla esindajaid, kelle sõnul jätkasid kohale saabunud meedikud vangla meditsiinitöötajate alustatud elustamist üle poole tunni.<ref name="ERRsurm" /> FSIN-i teates öeldi, et surma põhjused on väljaselgitamisel.<ref name="ReutersStatement" /> [[Kreml]]i pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] ütles 16. veebruaril, et president [[Vladimir Putin]]it on Navalnõi surmast teavitatud.<ref name="ERRsurm" /> Peskovi sõnul pidi surmapõhjuse kindlaks tegema meditsiiniline uurimine.<ref name="ERRsurm" /> Kreml ei võtnud surmapäeval vastutust Navalnõi surma eest ning Venemaa ametlikus käsitluses jäi otsustavaks vanglateenistuse teade ja hilisem uurimine.<ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi liitlased ei saanud esialgu surma sõltumatult kinnitada, kuna neil puudus ligipääs surnukehale ja usaldusväärne ametlik dokumentatsioon.<ref name="ReutersDeath" /> Nad teatasid, et saadavad advokaadi ja perekonna esindajad kinnipidamiskohta ning piirkonna ametiasutustesse.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi toetajad väljendasid kohe kahtlust ametliku versiooni suhtes ja nimetasid tema surma poliitiliseks tapmiseks.<ref name="ReutersDeath" /> [[17. veebruar]]il kinnitas [[Kira Jarmõš]] Navalnõi surma.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Jarmõši sõnul anti Navalnõi emale [[Ljudmila Navalnaja]]le ametlik teade, mille järgi suri Navalnõi 16. veebruaril kell 14.17 kohaliku aja järgi.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Jarmõš nõudis, et Venemaa võimud annaksid Navalnõi surnukeha perekonnale üle.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Ta lisas, et Navalnõi meeskond nõuab ametlikke dokumente ja selgitusi surma asjaolude kohta.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Surmateade vallandas samal päeval ulatusliku rahvusvahelise reaktsiooni.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="ERRlaas" /> Lääneriikide juhid ja Navalnõi liitlased pidasid Venemaa võime poliitiliselt vastutavaks, sest Navalnõi suri riigi kontrolli all olevas karistusasutuses.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="ERRlaas" /> Venemaa võimud lükkasid need süüdistused tagasi.<ref name="ReutersDeath" /> == Surma põhjus ja vaidlused == === Venemaa ametlik käsitlus === Venemaa võimud ei avaldanud 2024. aastal läbipaistvat ja rahvusvaheliselt kontrollitud [[uurimine|uurimist]] Navalnõi surma kohta.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="ReutersDeath" /> Venemaa Föderaalne Vanglateenistus teatas surmapäeval, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti, kaotas teadvuse ning teda ei õnnestunud elustada.<ref name="ReutersStatement" /><ref name="ERRsurm" /> FSIN-i esialgses teates ei nimetatud konkreetset surmapõhjust ja öeldi, et surma asjaolusid selgitatakse.<ref name="ReutersStatement" /> Navalnõi emale esitatud [[surmatõend]]i järgi oli surm loomulik.<ref name="ERRvahetus" /> Perekonnale ja avalikkusele ei avaldatud kohe üksikasjalikke [[lahang]]uandmeid.<ref name="ERRkeha19" /> Navalnõi liitlased väitsid, et surnukeha üleandmisega viivitamine ja surma asjaolude kohta antud vastuoluline teave takistasid sõltumatut ekspertiisi.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="MeduzaQuestions" /> Navalnõi surmapäeval väitsid mõned Venemaa riikliku või riigiga seotud [[meedia]] kanalid, et surma põhjuseks võis olla [[tromb]] või [[trombemboolia]].<ref name="MeduzaTromb" /> [[Reanimatoloogia|Reanimatoloog]] Aleksandr Polupan, kes osales Navalnõi terviseseisundi hindamisel pärast 2020. aasta mürgitamist [[Omsk]]is, kahtles selles versioonis.<ref name="MeduzaPolupan" /> Polupani hinnangul ei olnud Navalnõil teadaolevate andmete põhjal objektiivset trombemboolia kõrget riski.<ref name="MeduzaPolupan" /> Meduza märkis, et trombemboolia versioon ilmus avalikkusse enne sõltumatut lahangut ja enne seda, kui perekond oli saanud surnukeha üle vaadata.<ref name="MeduzaTromb" /><ref name="MeduzaQuestions" /> Navalnõi liitlase [[Ivan Ždanov]]i sõnul öeldi Navalnõi emale koloonias, et surma põhjuseks oli „[[äkksurma sündroom]]”.<ref name="MeduzaSudden" /> Meduza vahendas, et Navalnõi advokaadile öeldi uurimiskomitees samal ajal, et surmapõhjus ei ole teada.<ref name="MeduzaSudden" /> Selline vastuolu suurendas Navalnõi kaaslaste ja perekonna kahtlusi ametliku käsitluse suhtes.<ref name="MeduzaSudden" /><ref name="MeduzaQuestions" /> 2024. aasta septembris vahendasid The Insider ja RFE/RL dokumente, mille järgi Venemaa ametlikus lahangukäsitluses nimetati surma põhjuseks hüpertensioonist ja teistest haigustest tingitud südamerütmihäiret.<ref name="InsiderPoisonDocs" /><ref name="RFERLInsiderPoison" /> RFE/RL-i järgi esitati ametlikes dokumentides surma põhjusena [[hüpertensioon]]i ja muude haigustega seotud südamerütmihäire.<ref name="RFERLInsiderPoison" /> Navalnõi lesk [[Julija Navalnaja]] nimetas hiljem sellist diagnoosi katseks varjata tegelikku surmapõhjust.<ref name="Meduza2025Questions" /> 2025. aastal vahendas Meduza, et Venemaa ametlik järeldus kirjeldas Navalnõi surma arütmogeensena ja seostas seda kriitilise vererõhutõusuga.<ref name="Meduza2025Questions" /> Sama käsitlus ei kõrvaldanud Navalnõi perekonna ja liitlaste kahtlusi, sest Venemaa võimud ei võimaldanud sõltumatut ja avalikult kontrollitavat uurimist.<ref name="Meduza2025Questions" /><ref name="ERRkeha19" /> === Dokumendid ja mürgitamiskahtlus === The Insider teatas 2024. aasta septembris, et sai ligipääsu sadadele Navalnõi surmaga seotud ametlikele dokumentidele.<ref name="InsiderPoisonDocs" /> Väljaande järgi sisaldas ühe uurimisdokumendi varasem versioon kirjeldust, et Navalnõi kaebas enne surma tugevat kõhuvalu, oksendas ja tal tekkisid krambid.<ref name="InsiderPoisonDocs" /> The Insideri teatel eemaldati need sümptomid hilisemast dokumendiversioonist.<ref name="InsiderPoisonDocs" /> The Insideri andmetel viitasid dokumendid ka sellele, et sündmuskohalt võeti oksendamisega seotud proove, mis saadeti ekspertiisi.<ref name="InsiderPoisonDocs" /> Väljaanne märkis, et ametlikus avalikus käsitluses ei olnud varem Navalnõi oksendamist ega selliste proovide olemasolu mainitud.<ref name="InsiderPoisonDocs" /> RFE/RL vahendas sama dokumentidele tuginevat väidet ja kirjutas, et kirjeldatud sümptomid võivad sobida mürgitamise kahtlusega.<ref name="RFERLInsiderPoison" /> Navalnõi meeskond ja lesk Julija Navalnaja on väitnud, et Venemaa võimud varjasid surma asjaolusid ja takistasid perekonnal saada täielikku teavet.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="Meduza2025Questions" /> Navalnaja sõnul viitasid sõltumatult uuritud materjalid sellele, et ametlik surmakäsitlus ei selgitanud Navalnõi tegelikku seisundit enne surma.<ref name="Meduza2025Questions" /> Venemaa võimud eitasid süüdistusi, et Navalnõi surm oli seotud tahtliku mürgitamise või riigi tegevusega.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="ReutersKremlin2026" /> === Kartser, vanglatingimused ja tervis === [[Moskva]] avaliku järelevalve komisjoni liige Eva Merkatševa seostas Navalnõi surma tema korduva [[kartser]]isse paigutamise ja vanglatingimustega.<ref name="MeduzaQuestions" /> Navalnõi oli vangistuse ajal korduvalt kurtnud [[terviseprobleem]]ide, ebapiisava [[ravi]] ja [[isolatsioon]]i üle.<ref name="APobit" /> Tema advokaadid ja toetajad olid varem teatanud, et vanglatingimused mõjusid tema tervisele halvasti.<ref name="APobit" /><ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi liitlaste andmetel paigutati teda vangistuse ajal korduvalt kartserisse.<ref name="ERRsurm" /> Veel kaks päeva enne surma teatati tema saatmisest 27. korda kartserisse.<ref name="ERRsurm" /> Navalnõi toetajate hinnangul kandis [[Venemaa riik]] vastutust tema elu ja tervise eest, sest ta suri riiklikus [[kinnipidamisasutus]]es.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="ERRlaas" /> Navalnõi liitlased nimetasid tema surma mõrvaks.<ref name="ReutersDeath" /> Mitmed lääneriikide juhid ja poliitikud ütlesid, et Venemaa võimud ja [[Vladimir Putin]] kannavad Navalnõi surma eest vastutust.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersDeath" /> Lääneriikide reaktsioonides rõhutati, et Navalnõi elu ja tervis olid Venemaa võimude kontrolli all, kuna ta viibis surma ajal vangistuses.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersDeath" /> === 2026. aasta epibatidiini-väide === [[14. veebruar]]il [[2026]] teatasid [[Suurbritannia]], [[Rootsi]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]], et Navalnõi kehalt võetud proovide [[laborianalüüs]]id kinnitasid [[epibatidiin]]i olemasolu.<ref name="ERR2026toksiin" /><ref name="JointStatement2026" /> Viie riigi ühisavalduse järgi põhines järeldus riiklike laborite analüüsidel, mis kinnitasid epibatidiini leidmist Navalnõi proovidest.<ref name="JointStatement2026" /><ref name="AP2026Epibatidine" /> Epibatidiin on väga tugev [[toksiin]], mida leidub [[Lõuna-Ameerika]] mürgistes konnades.<ref name="JointStatement2026" /> Ühisavalduse kohaselt ei leidu epibatidiini looduslikult Venemaal.<ref name="JointStatement2026" /> Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga ning mürgitamine oli väga tõenäoliselt tema surma põhjus.<ref name="JointStatement2026" /><ref name="Reuters2026toxin" /> Ühisavalduse teinud riigid märkisid, et Navalnõi suri Venemaa vangistuses.<ref name="JointStatement2026" /> Riikide hinnangul oli Venemaa riigil vahend, motiiv ja võimalus mürgi manustamiseks.<ref name="JointStatement2026" /> The Guardian kirjutas, et Euroopa riikide hinnangul kujutas epibatidiini kasutamine endast [[Keemiarelvade keelustamise konventsioon]]i rikkumist ja asja kavatseti käsitleda [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]is.<ref name="Guardian2026Epibatidine" /> [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] vahendas 2026. aastal, et riigid süüdistasid Venemaad Navalnõi mürgitamises haruldase toksiiniga.<ref name="ERR2026toksiin" /> Associated Pressi järgi tugines Euroopa riikide järeldus laborianalüüsidele, mis leidsid Navalnõi kehalt võetud proovidest epibatidiini.<ref name="AP2026Epibatidine" /> [[Reuters]]i andmetel lükkas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov Euroopa riikide süüdistused tagasi.<ref name="ReutersKremlin2026" /> [[Delfi]] ja [[Eesti Ekspress]] vahendasid 2024. ja 2026. aastal väiteid ning dokumente, mille järgi Navalnõi võis vanglas mürgitada saada.<ref name="Delfi2024Insider" /><ref name="Ekspress2024Insider" /><ref name="Delfi2026Konnamyrk" /> 2026. aasta ühisavaldus tugevdas rahvusvahelist käsitlust, mille järgi Navalnõi surm ei olnud loomulik, vaid seotud mürgitamisega.<ref name="JointStatement2026" /><ref name="AP2026Epibatidine" /> == Surnukeha üleandmine == Pärast Navalnõi surmateadet ei antud tema surnukeha kohe perekonnale üle.<ref name="ERRkeha19" /> Navalnõi ema [[Ljudmila Navalnaja]] ja advokaadid püüdsid pääseda [[Salehard]]i [[surnukuur]]i, kuid nende ligipääsu piirati või keelati.<ref name="ERRkeha19" /> Navalnõi liitlased süüdistasid Venemaa võime viivitamises, surve avaldamises ja võimalike [[tõend]]ite varjamises.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="MeduzaMother" /> Navalnõi meeskonna teatel liikus perekond ja advokaadid pärast surmateadet eri ametiasutuste vahel, kuid said vastuolulist teavet surnukeha asukoha ja üleandmise korra kohta.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="MeduzaQuestions" /> Navalnõi pressiesindaja [[Kira Jarmõš]] nõudis, et ametivõimud annaksid surnukeha viivitamatult perekonnale üle ja avaldaksid surma asjaolud.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi kaaslased väitsid, et surnukeha kinnipidamine takistas sõltumatu ekspertiisi tegemist ja andis võimudele võimaluse kontrollida surma käsitlevat ametlikku narratiivi.<ref name="ERRkeha19" /><ref name="MeduzaQuestions" /> [[22. veebruar]]il 2024 teatas Ljudmila Navalnaja, et uurijad näitasid talle Salehardis poja surnukeha.<ref name="ERRema22" /><ref name="MeduzaMother" /> Navalnaja sõnul ei antud surnukeha talle seejärel üle.<ref name="ERRema22" /><ref name="MeduzaMother" /> Tema sõnul avaldasid ametivõimud talle survet, et Navalnõi maetaks salaja ja ilma avaliku [[hüvastijätt|hüvastijätuta]].<ref name="MeduzaMother" /> Navalnaja väitis, et uurijad ähvardasid surnukehaga „midagi teha”, kui perekond ei nõustu võimude seatud tingimustega.<ref name="MeduzaMother" /> Navalnõi meeskonna andmetel esitati emale tingimusi surnukeha [[Moskva]]sse toimetamise, matuste üksikasjade saladuses hoidmise ja võimude kontrolli all toimuva matusekorralduse kohta.<ref name="MeduzaMother" /> Nende tingimuste järgi oleks perekond pidanud hoidma matuste aja ja koha avalikkuse eest salajas kuni surnukeha Moskvasse jõudmiseni.<ref name="MeduzaMother" /> Meduza andmetel pidid Navalnõi perekonda saatma uurijad ning matusekorraldus pidi jääma ametivõimude kontrolli alla.<ref name="MeduzaMother" /> Jarmõši sõnul anti Ljudmila Navalnajale ultimaatum, mille järgi tuli nõustuda salajaste matustega või riskida Navalnõi matmisega karistuskoloonia territooriumile.<ref name="NovayaUltimatum" /> [[Novaja Gazeta Europe]] vahendas, et ultimaatum seadis perekonna valiku ette, kas nõustuda võimude tingimustega või jääda ilma võimalusest Navalnõid perekonna soovide järgi matta.<ref name="NovayaUltimatum" /> Navalnõi toetajad ja mitmed avaliku elu tegelased nõudsid samal ajal Venemaa võimudelt surnukeha üleandmist perekonnale.<ref name="MeduzaMother" /><ref name="NovayaUltimatum" /> [[24. veebruar]]il 2024 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi surnukeha anti tema emale üle.<ref name="ERRkeha24" /><ref name="ReutersBody" /> Jarmõši sõnul ei olnud üleandmise järel endiselt selge, kas võimud lubavad perekonnal korraldada matused nii, nagu perekond soovib.<ref name="ERRkeha24" /> Reutersi teatel kinnitas Navalnõi pressiesindaja surnukeha üleandmist, kuid matusekorralduse üksikasjad jäid esialgu ebaselgeks.<ref name="ReutersBody" /> == Matuste ettevalmistamine == Navalnõi meeskond teatas pärast surnukeha üleandmist, et otsitakse ruumi avalikuks hüvastijätuks.<ref name="RaiFuneralRoom" /> Meeskond pöördus inimeste ja asutuste poole palvega aidata leida [[Moskva]]s ruum, kus Navalnõi toetajad saaksid temaga avalikult hüvasti jätta.<ref name="RaiFuneralRoom" /> Avaliku hüvastijätu korraldamine oli poliitiliselt tundlik, sest Navalnõi surm oli põhjustanud nii Venemaal kui ka välismaal tugevaid reaktsioone.<ref name="ERRLiik" /><ref name="ReutersDeath" /> Mitme teate kohaselt keeldusid mitmed [[matusebüroo]]d ja tseremooniapaigad Navalnõi hüvastijätu korraldamisest või loobusid sellest pärast võimude survet.<ref name="MeduzaFuneralProblems" /> Navalnõi meeskonna väitel keelduti neile ruume andmast, kui saadi teada, kelle matustega on tegemist.<ref name="MeduzaFuneralProblems" /> Meduza vahendas Navalnõi meeskonna väiteid, et osa teenusepakkujaid viitas otseselt või kaudselt võimude survele.<ref name="MeduzaFuneralProblems" /> [[27. veebruar]]il ütles Kira Jarmõš, et meeskond otsib endiselt Moskvas ruumi, kus pidada avalik hüvastijätt.<ref name="RaiFuneralRoom" /> Samal ajal jätkusid läbirääkimised matusebüroode, kirikute ja tseremooniapaikadega.<ref name="MeduzaFuneralProblems" /> Navalnõi meeskond rõhutas, et soovib korraldada ärasaatmise viisil, mis võimaldaks inimestel temaga avalikult hüvasti jätta.<ref name="RaiFuneralRoom" /><ref name="MeduzaFuneralProblems" /> [[28. veebruar]]il teatati, et [[matusetalitus]] toimub [[1. märts]]il Moskva kaguosas [[Marjino]] linnaosas asuvas Jumalaema ikooni „Leevenda mu kurbust” kirikus.<ref name="MeduzaFuneralAnnounce" /> Samal ajal teatati, et Navalnõi maetakse [[Borissovo kalmistu]]le.<ref name="MeduzaFuneralAnnounce" /> Marjino linnaosa oli Navalnõiga seotud, sest ta elas seal enne 2020. aasta mürgitamist.<ref name="ERRmatused" /> Matuste ajastus oli Venemaa võimude jaoks poliitiliselt tundlik, sest need toimusid vahetult enne [[2024. aasta Venemaa presidendivalimised|2024. aasta Venemaa presidendivalimisi]].<ref name="ERRLiik" /> Venemaa-ekspert [[Kadri Liik]] märkis, et võimud võivad püüda vältida otsest kokkupõrget suure rahvahulgaga, kuid karistada osalejaid hiljem.<ref name="ERRLiik" /> Liigi hinnangul võis võimude eesmärk olla vältida matuste muutumist suureks poliitiliseks meeleavalduseks.<ref name="ERRLiik" /> Matuste ettevalmistamise ajal jäi ebaselgeks, kui palju inimesi lubatakse kirikusse ja kui vabalt saavad mälestajad liikuda kiriku ning kalmistu ümbruses.<ref name="MeduzaFuneralProblems" /><ref name="ERRmatused" /> Navalnõi meeskond avaldas matusekoha ja aja avalikult, mis võimaldas toetajatel koguneda nii kiriku juurde kui ka [[Borissovo kalmistu]]le.<ref name="MeduzaFuneralAnnounce" /><ref name="ERRmatused" /> Hiljem kujunes ärasaatmisest üks suuremaid avalikke opositsioonilisi kogunemisi Moskvas pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja]] algust.<ref name="ReutersFuneral" /> == Matused == [[Pilt:Navalny funeral Borisovskoye Cemetery March 1st 2024.webm|pisi|Mälestajad [[Borissovo kalmistu]] värava ees 1. märtsil 2024]] [[Pilt:Grave of Alexey Navalny.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l]] [[1. märts]]il 2024 toimus [[Moskva]]s Aleksei Navalnõi ärasaatmine.<ref name="ERRmatused" /><ref name="ReutersFuneral" /> Matusetalitus peeti Moskva kaguosas [[Marjino]] linnaosas asuvas Jumalaema ikooni „Leevenda mu kurbust” kirikus.<ref name="ERRmatused" /><ref name="GuardianFuneral" /> Marjino oli Navalnõiga seotud linnaosa, sest ta elas seal enne 2020. aasta mürgitamist.<ref name="ERRmatused" /> Pärast kiriklikku talitust maeti Navalnõi [[Borissovo kalmistu]]le.<ref name="ERRmatused" /><ref name="MeduzaBurial" /> Kiriku ümbruses ja teel kalmistule oli tugev [[politsei]] kohalolek.<ref name="ReutersFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Võimud olid matuste eel hoiatanud võimalike ebaseaduslike kogunemiste eest ning Navalnõi toetajad arvestasid võimalike [[vahistamine|vahistamiste]] riskiga.<ref name="ReutersFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Hoolimata sellest kogunes Navalnõiga hüvasti jätma tuhandeid inimesi.<ref name="ERRmatused" /><ref name="ReutersFuneral" /> ERR vahendas, et kiriku juurde oli kogunenud üle tuhande inimese juba enne tseremooniat.<ref name="ERRmatused" /> Matusetalitus toimus tugevalt piiratud ligipääsuga.<ref name="MeduzaBurial" /> [[Meduza]] andmetel lubati väiksesse kirikusse vaid piiratud arv inimesi.<ref name="MeduzaBurial" /> Kohalviibijate väitel oli kiriku juhtkonnale antud korraldus tseremoonia kiiresti läbi viia.<ref name="MeduzaBurial" /> Talitusel osalesid Navalnõi lähedased, tema ema [[Ljudmila Navalnaja]], isa Anatoli Navalnõi, toetajad ja mitme riigi diplomaadid.<ref name="ERRmatused" /><ref name="ReutersFuneral" /> Matustele tulid ka [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja [[Prantsusmaa]] [[suursaadik]] Venemaal.<ref name="ERRmatused" /> Kohal olid samuti mitme [[Euroopa]] riigi [[diplomaat|diplomaadid]].<ref name="ERRmatused" /> Eesti poolt osales matustel Eesti ajutine asjur Moskvas [[Jana Vanamölder]].<ref name="ERRmatused" /> ERR-i teatel asetati Eesti poolt Navalnõi mälestuseks valged lilled ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ühine pärg.<ref name="ERRmatused" /> Kiriku juurde kogunenud inimesed skandeerisid Navalnõi nime ja avaldasid talle austust.<ref name="GuardianFuneral" /><ref name="CurrentTimeFuneral" /> Pärast kiriklikku talitust liikus [[matuserongkäik]] [[Borissovo kalmistu]]le.<ref name="ERRmatused" /><ref name="GuardianFuneral" /> Tee ääres ja kalmistu läheduses hüüdsid inimesed Navalnõi nime, [[sõjavastane liikumine|sõjavastaseid]] loosungeid ja Vladimir Putinit süüdistavaid loosungeid.<ref name="CurrentTimeFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Mälestajad hüüdsid muu hulgas „Ei sõjale!”, „Putin on tapja!” ja „Me ei andesta!”.<ref name="CurrentTimeFuneral" /> Navalnõi kirstu kandsid matustel tema lähedased ja toetajad.<ref name="ReutersFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Kalmistul jätkus hüvastijätt rahvahulga osalusel, kuigi politsei ja turvajõud piirasid liikumist.<ref name="ReutersFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Reutersi teatel kujunes ärasaatmine üheks suuremaks avalikuks opositsiooniliseks kogunemiseks Moskvas pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja algust.<ref name="ReutersFuneral" /> Navalnõi põrm sängitati mulda [[Borissovo kalmistu]]l.<ref name="ERRmatused" /> ERR-i teatel asub tema haud kalmistu sissepääsu juures.<ref name="ERRmatused" /> Kalmistul mängiti [[Frank Sinatra]] laulu „[[My Way]]”.<ref name="MeduzaMyWay" /> Kirstu hauda laskmise ajal kõlas muusika filmist „[[Terminaator 2: Kohtupäev]]”.<ref name="MeduzaMyWay" /> Navalnõi kaaslaste sõnul olid mõlemad muusikavalikud seotud Navalnõi enda eelistuste ja tema lähedaste soovidega.<ref name="MeduzaMyWay" /> Matuste [[otseülekanne]]t jälgisid sajad tuhanded inimesed.<ref name="ReutersFuneral" /> Reutersi ja The Guardiani teatel kujunes matusest nii leina- kui ka [[protestiaktsioon]], sest osalejad väljendasid lisaks kaastundele ka poliitilist vastuseisu Venemaa võimudele.<ref name="ReutersFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Rahvahulga loosungid sidusid Navalnõi surma nii [[poliitilised repressioonid Venemaal|poliitiliste repressioonide]] kui ka [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina-vastase sõjaga]].<ref name="CurrentTimeFuneral" /><ref name="GuardianFuneral" /> Pärast matuseid jätkasid inimesed Navalnõi hauale lillede toomist.<ref name="ReutersKremlinFuneral" /><ref name="ReutersYearAfter" /> Haud kujunes tema toetajatele [[mälestuspaik|mälestuspaigaks]].<ref name="ReutersYearAfter" /> Venemaa võimud jälgisid Navalnõi toetajaid ja tema nime ümber koonduvat avalikku tegevust ka pärast matuseid.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Reaktsioonid Venemaal == [[Pilt:Action in memory of Alexei Navalny in St. Petersburg on February 16, 2024.jpg|pisi|Navalnõi mälestamine [[Peterburi]]s 16. veebruaril 2024]] Navalnõi surmateade vallandas Venemaal spontaansed [[mälestusaktsioon]]id.<ref name="OVDInfo" /><ref name="ReutersArrests" /> Inimesed viisid lilli [[poliitilised repressioonid|poliitiliste repressioonide]] ohvrite mälestuspaikadesse, sealhulgas [[Moskva]]s [[Solovetsi kivi]] juurde ja [[Peterburi]]s poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspaikadesse.<ref name="OVDInfo" /><ref name="ReutersArrests" /> Mitmel pool süüdati [[küünal|küünlaid]], jäeti fotosid ja avaldati vaikset protesti.<ref name="OVDInfo" /> Mõnes linnas koristasid ametivõimud lilli ja mälestusesemeid korduvalt ära, kuid inimesed tõid neid tagasi.<ref name="OVDInfo" /> Venemaa võimud reageerisid mälestusaktsioonidele kinnipidamistega.<ref name="ERRovd" /><ref name="ReutersArrests" /> Sõltumatu õiguskaitseorganisatsiooni [[OVD-Info]] andmetel peeti 16. ja 17. veebruaril 2024 Venemaal Navalnõi mälestamise ja surmaga seotud kogunemistel kinni sadu inimesi.<ref name="OVDInfo" /> ERR vahendas 18. veebruaril, et OVD-Info andmetel oli kinni võetud üle 400 inimese.<ref name="ERRovd" /> Reutersi andmetel toimusid kinnipidamised vähemalt 32 Venemaa linnas.<ref name="ReutersArrests" /> Kinnipeetute hulgas oli inimesi, kes olid tulnud mälestuspaikadesse lilledega või seisid vaikides Navalnõi mälestuseks.<ref name="ReutersArrests" /><ref name="OVDInfo" /> OVD-Info andmetel kasutati kinnipidamisi muu hulgas mälestusürituste hajutamiseks ja inimeste eemale peletamiseks.<ref name="OVDInfo" /> Mõnele kinnipeetule koostati protokolle avaliku kogunemise reeglite rikkumise eest.<ref name="OVDInfo" /> Repressioonide tõttu jäid paljud mälestusaktsioonid lühiajaliseks või toimusid ilma loosungite ja kõnedeta.<ref name="OVDInfo" /><ref name="ReutersArrests" /> Venemaa riiklikus meedias kajastati Navalnõi surma tagasihoidlikult ja valdavalt ametlike teadete kaudu.<ref name="ReutersDeath" /> Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] ütles, et president [[Vladimir Putin]]it on Navalnõi surmast teavitatud ning surmapõhjuse peavad kindlaks tegema arstid.<ref name="ERRsurm" /> Kreml mõistis hukka lääneriikide süüdistused, et Venemaa võimud või Vladimir Putin vastutavad Navalnõi surma eest.<ref name="ReutersDeath" /> Peskov nimetas selliseid väiteid lubamatuks ja rõhutas, et surmapõhjus peab selguma ametliku uurimisega.<ref name="ERRkeha19" /> Navalnõi liitlased süüdistasid Venemaa võime tema tapmises või tema surmani viinud vanglatingimuste loomises.<ref name="ReutersDeath" /><ref name="ERRNavalnaja" /> Navalnõi meeskond nõudis surnukeha üleandmist perekonnale ning sõltumatut selgitust tema surma asjaolude kohta.<ref name="AlJazeeraDeath" /><ref name="ERRkeha19" /> Navalnõi toetajad rõhutasid, et ta suri riiklikus kinnipidamisasutuses ja seetõttu kandis Venemaa riik vastutust tema elu ja tervise eest.<ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi lesk [[Julija Navalnaja]] teatas pärast abikaasa surma, et jätkab tema tööd.<ref name="ERRNavalnaja" /> Navalnaja kutsus inimesi võitlema [[Venemaa]] vabaduse eest ja süüdistas Vladimir Putinit abikaasa tapmises.<ref name="ERRNavalnaja" /> Ta nõudis rahvusvahelist vastutusele võtmist ning kutsus Navalnõi toetajaid mitte alla andma.<ref name="ERRNavalnaja" /> Navalnõi surm mõjutas Venemaa opositsiooni olukorda ajal, mil sõltumatud poliitilised organisatsioonid, kriitiline meedia ja kodanikuühiskond olid juba tugeva surve all.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema organisatsioonid olid Venemaal varem kuulutatud „äärmuslikuks”, mistõttu oli Navalnõi nime, sümbolite ja liikumise avalik toetamine seotud õiguslike riskidega.<ref name="ReutersYearAfter" /> Sellest hoolimata kujunesid Navalnõi mälestuspaigad mitmes linnas ajutisteks avaliku leina ja protesti kohtadeks.<ref name="OVDInfo" /><ref name="ReutersArrests" /> Pärast matuseid jätkus Navalnõi haua külastamine [[Borissovo kalmistu]]l.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema haud kujunes toetajatele [[mälestuspaik|mälestuspaigaks]], kuhu inimesed tõid lilli ka pärast ametlikku ärasaatmist.<ref name="ReutersKremlinFuneral" /><ref name="ReutersYearAfter" /> Venemaa võimud jälgisid Navalnõi toetajaid ja tema nime ümber koonduvat poliitilist tegevust ka pärast tema surma.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Rahvusvaheline reaktsioon == [[Pilt:Berlin_demonstration_after_Navalny%27s_murder_asv2024-02-18_img06.jpg|pisi|Navalnõi mälestusmeeleavaldus [[Berliin]]is 18. veebruaril 2024]] [[Pilt:President Joe Biden meets with Yulia and Dasha Navalnaya (02).jpg|pisi|[[Joe Biden]] kohtumas [[Julija Navalnaja]] ja Daša Navalnajaga [[Valge Maja|Valges Majas]] 22. veebruaril 2024]] Navalnõi surm põhjustas ulatusliku rahvusvahelise hukkamõistu.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> Mitme [[lääneriigid|lääneriigi]] juhid nimetasid [[Venemaa võimud]]e vastutavaks, sest Navalnõi suri riigi kontrolli all olevas [[karistuskoloonia]]s.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersDeath" /> [[Kreml]] lükkas süüdistused tagasi ja nimetas lääneriikide reaktsioone lubamatuks.<ref name="ReutersDeath" /> [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Joe Biden]] ütles, et Navalnõi surma eest vastutab [[Vladimir Putin]].<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> Biden nimetas Navalnõid julguse sümboliks ning seostas tema surma Venemaa repressiivse poliitika ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina-vastase sõjaga]].<ref name="ERRlaas" /><ref name="WhiteHouseBiden" /> Biden kutsus pärast Navalnõi surma [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i toetama Ukraina abipaketti, sidudes Navalnõi juhtumi laiemalt Venemaa agressiivse välispoliitikaga.<ref name="GuardianBiden" /> [[22. veebruar]]il 2024 kohtus Biden [[California]]s [[San Francisco]]s Navalnõi lese [[Julija Navalnaja]] ja tütre Daša Navalnajaga.<ref name="WhiteHouseBiden" /><ref name="ReutersBidenMeeting" /> [[Valge Maja]] teatel avaldas Biden kohtumisel kaastunnet ning kinnitas, et Ameerika Ühendriigid kehtestavad Venemaale uued sanktsioonid vastusena Navalnõi surmale, Venemaa repressioonidele ja Ukraina-vastasele sõjale.<ref name="WhiteHouseBiden" /> Reutersi andmetel lubas Biden pärast kohtumist sanktsioone nii Navalnõi surma eest vastutavate isikute kui ka Venemaa sõjalise tegevusega seotud sihtmärkide vastu.<ref name="ReutersBidenMeeting" /> [[Saksamaa liidukantsler]] [[Olaf Scholz]] ütles, et Navalnõi maksis oma julguse eest eluga.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> [[Prantsusmaa president]] [[Emmanuel Macron]] avaldas Navalnõi perele ja toetajatele kaastunnet ning kirjeldas Navalnõid inimesena, kes oli vastu rõhumisele ja maksis selle eest eluga.<ref name="ReutersReactions" /> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ütles, et Navalnõi surm näitab, milline on Putini režiim, ja süüdistas Venemaa presidenti poliitiliste vastaste kõrvaldamises.<ref name="ReutersReactions" /> [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juhid mõistsid Navalnõi surma järel Venemaa võimude tegevuse hukka.<ref name="ERRlaas" /> Euroopa Komisjoni president [[Ursula von der Leyen]] nimetas Navalnõi surma meeldetuletuseks Putini režiimi olemusest.<ref name="ReutersReactions" /> Euroopa Ülemkogu president [[Charles Michel]] ütles, et Euroopa Liit peab Venemaa režiimi Navalnõi surma eest vastutavaks.<ref name="ReutersReactions" /> Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Josep Borrell]] lubas, et Venemaa võimud võetakse Navalnõi surma eest vastutusele.<ref name="ERRsanktsioonid" /> [[NATO peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]] ütles [[Müncheni julgeolekukonverents]]ile saabudes, et on Navalnõi surma teadetest sügavalt kurvastatud ja mures.<ref name="NATOStoltenberg" /> Stoltenbergi sõnul tuli selgitada kõik asjaolud ning Venemaal oli tõsiseid küsimusi, millele vastata.<ref name="NATOStoltenberg" /> Ta lisas, et NATO toetab jätkuvalt inimesi, kes seisavad [[demokraatia]] ja [[vabadus]]e eest.<ref name="NATOStoltenberg" /> Navalnõi surm leidis aset [[Müncheni julgeolekukonverents]]i ajal ning muutus kiiresti üheks konverentsi keskseks teemaks.<ref name="ERRlaas" /><ref name="MSCYulia" /> [[Ameerika Ühendriikide asepresident]] [[Kamala Harris]] ütles konverentsil, et Venemaa vastutab Navalnõi surma eest.<ref name="ForeignPolicyMunich" /> Samal konverentsil esines lühikese avaldusega Julija Navalnaja, kes kutsus rahvusvahelist kogukonda Vladimir Putinit ja tema lähikonda vastutusele võtma.<ref name="MSCYulia" /> Navalnõi surm tõi kaasa mälestusaktsioone ja meeleavaldusi mitmes Euroopa linnas.<ref name="ReutersReactions" /> Saksamaal toimusid Navalnõi mälestusüritused muu hulgas [[Berliin]]is, kus osalejad süüdistasid tema surmas Venemaa võime.<ref name="ReutersReactions" /> Mälestusaktsioone toimus ka mitmes teises riigis, sealhulgas [[Leedu]]s, [[Läti]]s, [[Serbia]]s, [[Gruusia]]s ja [[Armeenia]]s.<ref name="APReaction" /> Pärast Navalnõi surma teatasid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit uutest või kavandatavatest sanktsioonidest Venemaa vastu.<ref name="ERRsanktsioonid" /><ref name="WhiteHouseBiden" /> USA administratsioon sidus kavandatavad sanktsioonid Navalnõi surma, Venemaa siserepressioonide ja Ukraina-vastase sõjaga.<ref name="WhiteHouseBiden" /> Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles, et Navalnõi surm näitab vajadust jätkata survet Venemaa režiimile.<ref name="ERRsanktsioonid" /> Navalnõi surma käsitleti rahvusvaheliselt ka laiemas inimõiguste ja poliitiliste repressioonide kontekstis.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> Lääneriikide valitsused rõhutasid, et Venemaa võimud vastutasid Navalnõi elu ja tervise eest, kuna ta viibis surma ajal riiklikus kinnipidamisasutuses.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersDeath" /> Mitmed rahvusvahelised reaktsioonid sidusid Navalnõi surma Venemaa opositsiooni mahasurumise, sõltumatu meedia piiramise ja kodanikuühiskonna represseerimisega.<ref name="ERRlaas" /><ref name="APReaction" /> == Reaktsioon Eestis == [[Pilt:Memoriaal pärast Navalnõi surma Lätis Riias Venemaa saatkonna ees2.jpg|pisi|Navalnõi mälestamine [[Riia]]s Venemaa saatkonna ees 26. veebruaril 2024]] [[Eesti]]s kajastati Navalnõi surma laialdaselt.<ref name="ERRsurm" /><ref name="ERRlaas" /> 16. veebruaril 2024 kogunesid inimesed [[Tallinn]]as [[Venemaa saatkond Eestis|Venemaa saatkonna]] ette Navalnõid mälestama.<ref name="ERRTallinnGalerii" /> Mälestajad avaldasid meelt Putini režiimi vastu.<ref name="ERRTallinnGalerii" /> Eesti poliitikud ja avaliku elu tegelased mõistsid Navalnõi surma järel Venemaa võimud hukka.<ref name="ERRlaas" /> Eesti [[välispoliitika|välispoliitilises]] reaktsioonis rõhutati, et Navalnõi surm on osa Venemaa autoritaarse režiimi laiemast mustrist.<ref name="ERRlaas" /> Selles mustris surutakse maha [[opositsioon]], [[ajakirjanik]]ud ja [[kodanikuühiskond]].<ref name="ERRlaas" /> 1. märtsil 2024 osales Navalnõi matustel Eesti ajutine asjur Moskvas [[Jana Vanamölder]].<ref name="ERRmatused" /> ERR-i teatel asetati Eesti poolt Navalnõi mälestuseks valged lilled.<ref name="ERRmatused" /> Euroopa Liidu liikmesriigid asetasid ühise pärja.<ref name="ERRmatused" /> Eesti analüütikud kommenteerisid Navalnõi surma erinevate nurkade alt.<ref name="ERRVseviov" /><ref name="ERRSaks" /><ref name="ERRLiik" /> Ajaloolane [[David Vseviov]] nimetas Navalnõid moraalseks kangelaseks.<ref name="ERRVseviov" /> Vseviovi sõnul muudab vangis oleva inimese surm ta [[märter|märtriks]].<ref name="ERRVseviov" /> Julgeolekuekspert [[Rainer Saks]] hindas, et Navalnõi surm ei põhjusta Venemaal tõenäoliselt ulatuslikke rahutusi.<ref name="ERRSaks" /> Saksa hinnangul ei võimalda repressiivne keskkond Venemaal avalikku protesti.<ref name="ERRSaks" /> Venemaa-ekspert [[Kadri Liik]] märkis matuste eel, et võimud võivad vältida kokkupõrget suure rahvahulgaga, kuid karistada inimesi hiljem.<ref name="ERRLiik" /> == Vangide vahetuse väited == [[26. veebruar]]il 2024 teatas Navalnõi liitlane [[Maria Pevčihh]], et Navalnõi oli enne surma väidetavalt lähedal vabastamisele [[vangide vahetus]]e kaudu.<ref name="ReutersSwap" /><ref name="ERRvahetus" /> Pevčihhi sõnul olid käimas läbirääkimised, mis võinuks hõlmata Navalnõid, kahte [[Ameerika Ühendriigid|USA]] kodanikku ja Saksamaal vangis olnud [[FSB]] palgamõrvarit [[Vadim Krasikov]]i.<ref name="ReutersSwap" /> ERR vahendas, et Navalnõi meeskonna hinnangul arutasid [[Moskva]] ja [[Lääs]] vangide vahetust enne Navalnõi surma.<ref name="ERRvahetus" /> [[2024]]. aasta augustis toimus [[Türgi]]s suur Venemaa ja lääneriikide vangide vahetus.<ref name="ERRprisonerSwap2024" /> Selles vahetuses osales mitu poliitvangi ja lääneriikide kodanikku, kuid Navalnõi oli selleks ajaks surnud.<ref name="ERRprisonerSwap2024" /> Putin ütles 2024. aasta märtsis pärast presidendivalimisi, et ta oli väidetavalt nõustunud Navalnõi vahetamisega tingimusel, et Navalnõi ei naase Venemaale.<ref name="ReutersPutinSwap" /> Navalnõi liitlased pidasid seda väidet katseks vähendada Kremli vastutust tema surma eest.<ref name="ReutersPutinSwap" /> == Järelmõju ja tähendus == Navalnõi surma on peetud üheks olulisemaks sündmuseks Venemaa opositsiooni lähiajaloos.<ref name="APobit" /><ref name="ReutersYearAfter" /> Ta oli [[2010. aastad|2010.]] ja [[2020. aastad|2020. aastatel]] rahvusvaheliselt kõige tuntum [[Venemaa]] opositsioonipoliitik ning üks väheseid Putini-vastaseid tegelasi, kellel oli tuntus nii Venemaal kui ka väljaspool seda.<ref name="APobit" /><ref name="ReutersDeath" /> Tema surm jättis Venemaa opositsiooni ilma sümboolsest liidrist, kelle nimi oli seotud nii korruptsioonivastaste uurimuste, tänavaprotestide kui ka valimisstrateegiatega.<ref name="ReutersYearAfter" /><ref name="APobit" /> Navalnõi surma järel tugevnes tema lese [[Julija Navalnaja]] roll Venemaa opositsiooni rahvusvahelise esindajana.<ref name="ERRNavalnaja" /><ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnaja lubas pärast abikaasa surma jätkata tema poliitilist tegevust ja kutsus rahvusvahelist kogukonda Vladimir Putinit vastutusele võtma.<ref name="ERRNavalnaja" /> Tema esinemised [[Müncheni julgeolekukonverents]]il ja hilisemad avaldused muutsid ta üheks nähtavamaks Navalnõi liikumise kõneisikuks väljaspool Venemaad.<ref name="MSCYulia" /><ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi liikumine jätkas tegevust [[eksiil]]is.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi kaasvõitlejad, sealhulgas [[Maria Pevčihh]], [[Leonid Volkov]] ja teised [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] liikmed, jätkasid uurimuste, kampaaniate ja Venemaa võimude vastaste avalduste tegemist välismaal.<ref name="ReutersYearAfter" /> Venemaal muutus Navalnõi nime, sümbolite ja liikumise avalik kasutamine riskantseks, sest tema organisatsioonid olid varem kuulutatud „äärmuslikuks”.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi surm tugevdas rahvusvahelist tähelepanu Venemaa poliitvangide olukorrale.<ref name="ReutersYearAfter" /><ref name="ERRlaas" /> Lääneriigid sidusid Navalnõi surma laiemalt [[inimõigused Venemaal|inimõiguste olukorraga Venemaal]], [[poliitilised repressioonid Venemaal|poliitiliste repressioonidega]] ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina-vastase sõjaga]].<ref name="ERRlaas" /><ref name="WhiteHouseBiden" /> Pärast Navalnõi surma kasvas surve Venemaale nii diplomaatiliste avalduste kui ka uute või kavandatud [[sanktsioon]]ide kaudu.<ref name="ERRsanktsioonid" /><ref name="WhiteHouseBiden" /> Mitmed vaatlejad on Navalnõid pärast surma võrrelnud teiste Vene võimukriitikute ja poliitiliste märtritega.<ref name="ERRKull" /> ERR-is avaldatud Aivar Kulli ajalootunnis kõrvutati Navalnõid Eesti luuletaja [[Heiti Talvik]]uga, rõhutades mõlema vangistust autoritaarse võimu all ja surma parimas eas.<ref name="ERRKull" /> Sellised võrdlused paigutasid Navalnõi surma laiemasse Ida-Euroopa ja Venemaa repressioonide ajalukku.<ref name="ERRKull" /> Navalnõi matused ja sellele järgnenud lillede toomine tema hauale kujunesid Venemaal haruldaseks avalikuks leina- ja protestivormiks.<ref name="ERRmatused" /><ref name="ReutersKremlinFuneral" /> Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l kujunes tema toetajatele [[mälestuspaik|mälestuspaigaks]].<ref name="ReutersYearAfter" /> Pärast matuseid jätkasid inimesed lillede toomist, kuigi Venemaa võimud jälgisid mälestajaid ning Navalnõi sümboolika kasutamine võis kaasa tuua repressioone.<ref name="ReutersKremlinFuneral" /><ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi surma järel jätkusid Venemaal repressioonid tema toetajate, endiste kaastöötajate ja liikumisega seotud inimeste vastu.<ref name="ReutersYearAfter" /> Reutersi hinnangul püüdsid Venemaa võimud ka aasta pärast Navalnõi surma takistada tema nime ümber koonduvat poliitilist mobiliseerumist.<ref name="ReutersYearAfter" /> See näitas, et Navalnõi poliitiline mõju ei kadunud tema surmaga, vaid jäi Venemaa võimude jaoks jätkuvalt tundlikuks teemaks.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi surm mõjutas ka seda, kuidas lääneriikides käsitleti Vladimir Putini režiimi olemust.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> Mitmete riikide juhid kasutasid tema surma näitena sellest, kuidas Venemaa võimud kohtlevad opositsiooni ja teisitimõtlejaid.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ReutersReactions" /> Navalnõi juhtum jäi seetõttu rahvusvahelises poliitilises kõnes seotuks nii [[autoritarism]]i, [[poliitvang]]ide, [[korruptsioon]]i kui ka Venemaa-vastaste sanktsioonide teemaga.<ref name="ERRlaas" /><ref name="ERRsanktsioonid" /> == Vaata ka == * [[Aleksei Navalnõi]] * [[Julija Navalnaja]] * [[Korruptsioonivastane Fond]] * [[Novitšok]] * [[Epibatidiin]] * [[Vladimir Putin]] * [[Inimõigused Venemaal]] * [[Poliitilised repressioonid Venemaal]] * [[2024. aasta Venemaa presidendivalimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ERRsurm">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255539/vene-voimud-teatasid-aleksei-navalnoi-surmast |pealkiri=Vene võimud teatasid Aleksei Navalnõi surmast |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersStatement">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-prison-service-statement-about-navalnys-death-2024-02-16/ |title=Navalny's death: The full Russian prison service statement |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="BBCsurm">{{cite news |last=Kirby |first=Paul |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68315943 |title=Russian opposition leader Navalny has died, prison service says |work=[[BBC News]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="AlJazeeraDeath">{{cite news |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/2/17/alexey-navalnys-team-confirms-his-death-calls-for-body-to-be-returned |title=Alexey Navalny's team confirms his death, calls for body to be returned |work=[[Al Jazeera]] |date=2024-02-17 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersDeath">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/jailed-russian-opposition-leader-navalny-dead-prison-service-2024-02-16/ |title=Putin foe Alexei Navalny dies in jail, West holds Russia responsible |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="APobit">{{cite news |url=https://apnews.com/article/2d11644f7ae5332587b39150f1fd1738 |title=Alexei Navalny, galvanizing opposition leader and Putin's fiercest foe, died in prison, Russia says |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="OPCW2020">{{Netiviide |url=https://www.opcw.org/media-centre/news/2020/10/opcw-issues-report-technical-assistance-requested-germany |pealkiri=OPCW issues report on technical assistance requested by Germany |väljaanne=[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon|OPCW]] |aeg=6. oktoober 2020 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="BBC2020">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54002880 |title=Alexei Navalny: Russian opposition leader poisoned with Novichok - Germany |work=[[BBC News]] |date=2020-09-02 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ERRvahetus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609264683/navalnoi-meeskond-moskva-ja-laas-arutasid-vangide-vahetust-enne-navalnoi-surma |pealkiri=Navalnõi meeskond: Moskva ja lääs arutasid vangide vahetust enne Navalnõi surma |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=26. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersSwap">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/navalny-was-close-being-freed-prisoner-swap-says-ally-2024-02-26/ |title=Navalny was close to being freed in prisoner swap, says ally |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-26 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ERRlaas">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255647/laaneriikide-poliitikud-suudistavad-moskvat-navalnoi-surmas |pealkiri=Lääneriikide poliitikud süüdistavad Moskvat Navalnõi surmas |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRkeha19">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609258083/ametivoimud-ei-ole-andnud-aleksei-navalnoi-surnukeha-sugulastele-ule |pealkiri=Ametivõimud ei ole andnud Aleksei Navalnõi surnukeha sugulastele üle |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=19. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERR2026toksiin">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609941584/riigid-uhisavalduses-venemaa-murgitas-navalnoi-haruldase-toksiiniga |pealkiri=Riigid ühisavalduses: Venemaa mürgitas Navalnõi haruldase toksiiniga |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="JointStatement2026">{{Netiviide |url=https://www.gov.uk/government/news/joint-statement-by-the-uk-sweden-france-germany-and-the-netherlands-on-alexei-navalnys-death |pealkiri=Joint Statement by the UK, Sweden, France, Germany and the Netherlands on Alexei Navalny's death |väljaanne=GOV.UK |aeg=14. veebruar 2026 |keel=en |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="Reuters2026toxin">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/uk-allies-say-theyre-convinced-kremlin-critic-navalny-was-poisoned-2026-02-14/ |title=European allies say Navalny was poisoned by dart frog toxin |agency=[[Reuters]] |date=2026-02-15 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersKremlin2026">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/kremlin-says-it-strongly-rejects-european-accusations-it-poisoned-navalny-with-2026-02-16/ |title=Kremlin rejects claim it poisoned Navalny with dart frog toxin |agency=[[Reuters]] |date=2026-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="MeduzaTromb">{{Netiviide |url=https://meduza.io/live/2024/02/16/umer-navalnyy-onlayn-meduzy |pealkiri=Умер Навальный. Онлайн Медузы |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaPolupan">{{Netiviide |url=https://meduza.io/feature/2024/02/16/propagandisty-govoryat-chto-u-navalnogo-otorvalsya-tromb-vot-chto-ob-etom-dumaet-aleksandr-polupan-vrach-rabotavshiy-s-politikom-posle-otravleniya |pealkiri=Пропагандисты говорят, что у Навального оторвался тромб. Вот что об этом думает Александр Полупан |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaSudden">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2024/02/17/materi-navalnogo-soobschili-v-kolonii-chto-on-umer-ot-sindroma-vnezapnoy-smerti-advokatu-zayavili-v-sk-chto-prichina-smerti-neizvestna |pealkiri=Матери Навального сообщили в колонии, что он умер от синдрома внезапной смерти |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=17. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaQuestions">{{Netiviide |url=https://meduza.io/cards/kogda-telo-navalnogo-otdadut-semie-poluchitsya-li-provesti-nezavisimuyu-ekspertizu-i-gde-po-zakonu-mogut-proyti-pohorony |pealkiri=Когда тело Навального отдадут семье? Получится ли провести независимую экспертизу? |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=17. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="Delfi2024Insider">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325351/portaal-insider-sai-enda-valdusse-dokumendid-mis-viitavad-et-aleksei-navalnoi-murgitati |pealkiri=Portaal Insider sai enda valdusse dokumendid, mis viitavad, et Aleksei Navalnõi mürgitati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=29. september 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="Ekspress2024Insider">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120326841/ta-hakkas-kurtma-terava-valu-ule-kohus-ametlikud-dokumendid-kinnitavad-et-navalnoid-murgitati-vanglas |pealkiri=„Ta hakkas kurtma terava valu üle kõhus.“ Ametlikud dokumendid kinnitavad, et Navalnõid mürgitati vanglas |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=6. oktoober 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="Delfi2026Konnamyrk">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436231/vene-opositsiooniliidri-surma-uurimistulemused-navalnoi-tapeti-konnamurgiga |pealkiri=Vene opositsiooniliidri surma uurimistulemused: Navalnõi tapeti konnamürgiga |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=14. veebruar 2026 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRema22">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609261779/kreml-lubas-navalnoi-emal-naha-oma-poja-surnukeha |pealkiri=Kreml lubas Navalnõi emal näha oma poja surnukeha |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=22. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaMother">{{Netiviide |url=https://meduza.io/feature/2024/02/22/mat-alekseya-navalnogo-shantazhiruyut-sledovateli-ey-ne-vydayut-telo-politika-trebuya-pohoronit-ego-tayno |pealkiri=Мать Алексея Навального шантажируют следователи |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=22. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="NovayaUltimatum">{{Netiviide |url=https://novayagazeta.eu/articles/2024/02/23/materi-alekseia-navalnogo-vydvinuli-ultimatum-tainye-pokhorony-politika-ili-ego-zakhoronenie-v-kolonii-news |pealkiri=Матери Алексея Навального выдвинули ультиматум |väljaanne=[[Novaja Gazeta Europe]] |aeg=23. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRkeha24">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609263546/navalnoi-koneisik-opositsioonijuhi-surnukeha-anti-ule-tema-emale |pealkiri=Navalnõi kõneisik: opositsioonijuhi surnukeha anti üle tema emale |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=24. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersBody">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/alexei-navalnys-body-handed-over-his-mother-spokeswoman-says-2024-02-24/ |title=Alexei Navalny's body handed over to his mother, spokeswoman says |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-24 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="RaiFuneralRoom">{{cite news |url=https://www.rainews.it/maratona/2024/02/parlamento-ungherese-ratificare-adesione-svezia-alla-nato-invasione-russa-giorno-733-8aa90224-b860-4bc9-813c-603af479d2ab.html#781a10f1-ae2c-48ab-ba96-c6a2b64b2e60 |title=Team Navalny cerca sala per funerali pubblici, per la fine della settimana lavorativa |work=Rai News 24 |date=2024-02-26 |language=it |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="MeduzaFuneralProblems">{{Netiviide |url=https://meduza.io/feature/2024/02/29/komanda-navalnogo-rasskazala-kak-vlasti-meshali-organizatsii-pohoron-politika |pealkiri=Команда Навального рассказала, как власти мешали организации похорон политика |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=29. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MeduzaFuneralAnnounce">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2024/02/28/alekseya-navalnogo-pohoronyat-na-borisovskom-kladbische-v-moskve |pealkiri=Алексея Навального похоронят на Борисовском кладбище в Москве |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=28. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ERRLiik">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609269150/kadri-liik-navalnoi-matuste-ajastus-on-putini-jaoks-ebamugav |pealkiri=Kadri Liik: Navalnõi matuste ajastus on Putini jaoks ebamugav |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=1. märts 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRmatused">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele |pealkiri=Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=1. märts 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersFuneral">{{cite news |url=https://www.reuters.com/pictures/pictures-alexei-navalnys-funeral-held-amid-tight-security-2024-03-01/ |title=Defiant Russians gather for Alexei Navalny's funeral |agency=[[Reuters]] |date=2024-03-01 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="GuardianFuneral">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/01/alexei-navalny-funeral-draws-thousands-to-heavily-policed-moscow-church |title=Alexei Navalny funeral draws thousands to heavily policed Moscow church |work=[[The Guardian]] |date=2024-03-01 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="MeduzaBurial">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2024/03/01/alekseya-navalnogo-pohoronili-na-borisovskom-kladbische-v-moskve |pealkiri=Алексея Навального похоронили на Борисовском кладбище в Москве |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=1. märts 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="CurrentTimeFuneral">{{Netiviide |url=https://www-currenttime-tv.translate.goog/a/proschanie-s-alekseem-navalnym-fotografii/32843997.html?_x_tr_sl=auto&_x_tr_tl=ru&_x_tr_hl=en&_x_tr_pto=wapp |pealkiri="Нет войне", "Путин – убийца", "Не простим". Как в Москве прощались с Алексеем Навальным |väljaanne=Настоящее Время |aeg=1. märts 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaMyWay">{{Netiviide |url=https://meduza.io/feature/2024/03/01/grob-s-telom-alekseya-navalnogo-opustili-v-zemlyu-v-etot-moment-orkestr-igral-my-way-frenka-sinatry |pealkiri=На кладбище люди прощались с ним под «My Way» Фрэнка Синатры |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=1. märts 2024 |keel=ru |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="OVDInfo">{{Netiviide |url=https://ovd.info/en/advocacy/information-protests-memory-alexei-navalny |pealkiri=Information on protests in memory of Alexei Navalny |väljaanne=OVD-Info |aeg=22. veebruar 2024 |keel=en |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRovd">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609256979/ovd-venemaal-on-navalnoi-protestidel-kinni-voetud-ule-400-inimese |pealkiri=OVD: Venemaal on Navalnõi-protestidel kinni võetud üle 400 inimese |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=18. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersArrests">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/over-110-people-detained-across-russia-rallies-memory-navalny-rights-group-2024-02-17/ |title=More than 400 detained in Russia at events in memory of Navalny |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-19 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ERRNavalnaja">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255761/navalnaja-ootab-rahvusvaheliselt-kogukonnalt-putini-vastutusele-votmist |pealkiri=Navalnaja ootab rahvusvaheliselt kogukonnalt Putini vastutusele võtmist |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="WhiteHouseBiden">{{Netiviide |url=https://www.whitehouse.gov/briefing-room/statements-releases/2024/02/22/readout-of-president-bidens-meeting-with-yulia-and-dasha-navalnaya/ |pealkiri=Readout of President Biden’s Meeting with Yulia and Dasha Navalnaya |väljaanne=The White House |aeg=22. veebruar 2024 |keel=en |vaadatud=4. juuni 2026 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ERRTallinnGalerii">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255746/galerii-navalnoi-malestamine-tallinnas-vene-saatkonna-ees |pealkiri=Galerii: Navalnõi mälestamine Tallinnas Vene saatkonna ees |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRVseviov">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255797/vseviov-navalnoi-surm-ei-ole-venemaal-murdepunkt |pealkiri=Vseviov: Navalnõi surm ei ole Venemaal murdepunkt |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRSaks">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609256004/rainer-saks-navalnoi-surm-venemaal-rahutusi-ei-pohjusta |pealkiri=Rainer Saks: Navalnõi surm Venemaal rahutusi ei põhjusta |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERRprisonerSwap2024">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609412956/turgis-toimus-suur-venemaa-ja-laaneriikide-vangide-vahetus |pealkiri=Türgis toimus suur Venemaa ja lääneriikide vangide vahetus |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=1. august 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersPutinSwap">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/putin-says-he-agreed-idea-navalny-prisoner-swap-before-his-death-2024-03-17/ |title=Putin says he agreed to idea of Navalny prisoner swap before his death |agency=[[Reuters]] |date=2024-03-17 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ERRKull">{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609263432/aivar-kulli-ajalootund-kaks-martrit-aleksei-navalnoi-ja-heiti-talvik |pealkiri=Aivar Kulli ajalootund. Kaks märtrit: Aleksei Navalnõi ja Heiti Talvik |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=24. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersYearAfter">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-pursues-navalny-supporters-one-year-after-opposition-leaders-death-2025-02-14/ |title=Russia pursues Navalny supporters, one year after opposition leader's death |agency=[[Reuters]] |date=2025-02-14 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersKremlinFuneral">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/kremlin-says-it-has-no-comment-navalny-funeral-2024-03-04/ |title=Kremlin says it has no comment on Navalny funeral |agency=[[Reuters]] |date=2024-03-04 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersReactions">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/reactions-death-russian-opposition-leader-navalny-2024-02-16/ |title=Navalny's death: Reactions from around the world |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-17 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="GuardianBiden">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2024/feb/16/navalny-death-biden-republicans-democrats-response-apologists |title=Biden blames Putin over Navalny death and urges US to send billions to Ukraine |work=[[The Guardian]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersBidenMeeting">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/biden-meet-navalnys-wife-daughter-thursday-nbc-reports-2024-02-22/ |title=Biden meets family of Russian opposition leader Navalny, promises sanctions on Putin |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-22 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ERRsanktsioonid">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609258164/biden-kaalub-navalnoi-surma-jarel-uusi-sanktsioone-venemaa-vastu |pealkiri=Biden kaalub Navalnõi surma järel uusi sanktsioone Venemaa vastu |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=19. veebruar 2024 |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="NATOStoltenberg">{{Netiviide |url=https://www.nato.int/en/news-and-events/articles/news/2024/02/16/nato-secretary-general-saddened-and-concerned-by-reports-of-alexei-navalnys-death |pealkiri=NATO Secretary General “saddened and concerned” by reports of Alexei Navalny’s death |väljaanne=[[NATO]] |aeg=16. veebruar 2024 |keel=en |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="MSCYulia">{{Netiviide |url=https://securityconference.org/en/publications/books/selected-key-speeches-volume-i/2020-2024/speech-yulia-navalnaya-2024/ |pealkiri=Speech by Yulia Navalnaya 2024 |väljaanne=[[Müncheni julgeolekukonverents]] |aeg=16. veebruar 2024 |keel=en |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="ForeignPolicyMunich">{{cite news |url=https://foreignpolicy.com/2024/02/16/navalny-munich-russia-putin-biden-ukraine-munich-security-conference/ |title=Navalny’s Death Shocks World Leaders in Munich |work=[[Foreign Policy]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="APReaction">{{cite news |url=https://apnews.com/article/19e7fd6318763627f6917a92678cd190 |title=Western officials and Kremlin critics blame Putin and his government for Navalny's death in prison |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="InsiderPoisonDocs">{{cite web |url=https://theins.press/en/politics/274926 |title=“He began to complain of sharp pain in the stomach”: Official documents obtained by The Insider confirm Navalny was poisoned in prison |author=Roman Dobrokhotov |website=The Insider |date=2024-09-29 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="RFERLInsiderPoison">{{cite news |url=https://www.rferl.org/a/aleksei-navalny-death-prison-insider-report-poisoning-probe/33140565.html |title=Navalny May Have Been Poisoned To Death In Prison, Investigative Report Says |work=[[Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus|RFE/RL]] |date=2024-09-30 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="Meduza2025Questions">{{cite web |url=https://meduza.io/en/feature/2025/09/19/more-questions-than-answers |title=More questions than answers: Navalny’s widow says lab tests on the politician’s biomaterials found evidence of poisoning |website=[[Meduza]] |date=2025-09-19 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="AP2026Epibatidine">{{cite news |url=https://apnews.com/article/4d92cd67f29d37b74b0d4842ea686b03 |title=Russia poisoned Alexei Navalny with dart frog toxin, European nations say |agency=[[Associated Press]] |date=2026-02-14 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="Guardian2026Epibatidine">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2026/feb/14/alexei-navalny-poisoning-death-russia-frog-toxin |title=Russia killed Alexei Navalny with frog toxin, UK and four European allies say |work=[[The Guardian]] |date=2026-02-14 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="TomsLantosNavalny">{{Netiviide |url=https://humanrightscommission.house.gov/DFP/Countries/Russia/Alexei-Navalny |pealkiri=Alexei Navalny |väljaanne=Tom Lantos Human Rights Commission |keel=en |vaadatud=4. juuni 2026}}</ref> <ref name="Reuters2018Ban">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/world/russian-court-upholds-ban-on-navalny-running-against-putin-in-2018-idUSKBN1EO09V/ |title=Russian court upholds ban on Navalny running against Putin in 2018 |agency=[[Reuters]] |date=2017-12-30 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="Guardian2018Ban">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2017/dec/25/russian-opposition-leader-alexei-navalny-barred-from-running-for-president |title=Russian opposition leader Alexei Navalny barred from running for president |work=[[The Guardian]] |date=2017-12-25 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersPolarTracked">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-is-prison-colony-yamal-nenets-region-spokeswoman-2023-12-25/ |title=Russia's Navalny tracked down to 'Polar Wolf' prison in the Arctic |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-25 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersPolarWolf">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-describes-harsh-reality-polar-wolf-arctic-prison-2023-12-26/ |title=Russia's Navalny describes harsh reality at 'Polar Wolf' Arctic prison |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-26 |access-date=2026-06-04}}</ref> <ref name="ReutersReactions"/> <ref name="InsiderPoisonDocs"/> }} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1609255746/galerii-navalnoi-malestamine-tallinnas-vene-saatkonna-ees Galerii: Navalnõi mälestamine Tallinnas Vene saatkonna ees]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 16. veebruar 2024 * [https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 1. märts 2024 * [https://meduza.io/live/2024/02/20/pyat-dney-bez-navalnogo Пять дней без Навального. Онлайн Медузы]. [[Meduza]], 20. veebruar 2024 * [https://www.svoboda.org/a/pohorony-alekseya-navaljnogo-v-moskve-translyatsiya/32843649.html Похороны Алексея Навального в Москве. Трансляция]. [[Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus|Радио Свобода]], 1. märts 2024 * [https://www.amnesty.org/en/latest/news/2024/02/russia-prisoner-of-conscience-aleksei-navalny-kremlins-most-vocal-opponent-dies-in-custody/ Russia: Prisoner of conscience Aleksei Navalny, Kremlin’s most vocal opponent, dies in custody]. [[Amnesty International]], 16. veebruar 2024 * [https://www.hrw.org/news/2024/02/16/russia-navalny-dies-prison Russia: Navalny Dies in Prison]. [[Human Rights Watch]], 16. veebruar 2024 * [https://www.eeas.europa.eu/delegations/council-europe/1490th-meeting-committee-ministers-21-february-2024-russia-eu-statement-death-alexei-navalny_en Russia: EU Statement on the death of Alexei Navalny]. [[Euroopa välisteenistus]], 21. veebruar 2024 * [https://www.nato.int/en/news-and-events/articles/news/2024/02/16/nato-secretary-general-saddened-and-concerned-by-reports-of-alexei-navalnys-death NATO Secretary General “saddened and concerned” by reports of Alexei Navalny’s death]. [[NATO]], 16. veebruar 2024 * [https://securityconference.org/en/publications/books/selected-key-speeches-volume-i/2020-2024/speech-yulia-navalnaya-2024/ Speech by Yulia Navalnaya 2024]. [[Müncheni julgeolekukonverents]], 16. veebruar 2024 * [https://www.gov.uk/government/news/joint-statement-by-the-uk-sweden-france-germany-and-the-netherlands-on-alexei-navalnys-death Joint Statement by the UK, Sweden, France, Germany and the Netherlands on Alexei Navalny's death]. GOV.UK, 14. veebruar 2026 * [https://um.fi/current-affairs/-/asset_publisher/gc654PySnjTX/content/joint-likeminded-statement-on-the-occasion-of-the-second-anniversary-of-alexei-navalny%60s-death-on-16-february-2024 Joint likeminded statement on the occasion of the second anniversary of Alexei Navalny’s death]. Soome välisministeerium, 16. veebruar 2026 [[Kategooria:2024]] [[Kategooria:2024. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Venemaa poliitika]] 5ws745gym5virzmopj1sani32sxhz4a 0 671377 7205962 7205458 2026-08-01T13:54:03Z Mona 355 7205962 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–6. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 20-liikmeline koondis: {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 1xjrotidgp35uxhyj9gaujg81214so9 7205964 7205962 2026-08-01T13:57:16Z Mona 355 7205964 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–6. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 20-liikmeline koondis: {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] fwek9ybyzgticifbhyijsi7v8q5a3yc 7205967 7205964 2026-08-01T13:58:03Z Mona 355 /* Eestlaste osalemine */ 7205967 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–6. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] jc3owd6orzp6fki0ohu5jnwgamzzri1 7205969 7205967 2026-08-01T13:58:58Z Mona 355 /* Eestlaste osalemine */ 7205969 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–6. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="100%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] e45mp6l365ujrckqjumsgigorgdbjf7 7205973 7205969 2026-08-01T14:01:58Z Mona 355 7205973 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–6. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] rhyxhqlzv4wzkqbcwxoh9mzwtsacbma 7205975 7205973 2026-08-01T14:10:30Z Mona 355 7205975 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== Kergejõustiku EM-il esindab Eestit 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] r9h9rfwmkism1n64zsgat53ycmts7ut 7206103 7205975 2026-08-01T18:52:18Z Mona 355 /* Eestlaste osalemine */ 7206103 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] jxvwk8ajtz7at168v1wg8q4ol8arg5s 0 675040 7206020 7116036 2026-08-01T15:24:11Z Kuriuss 38125 7206020 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} '''RANSi (Reynold’s averaged Navier-Stokes) turbulentsimudel''' on kasutuses [[CFD]] (arvutuslik vooliste dünaamika) simulatsioonides turbulentsi arvutamiseks. Tegemist on kahevõrrandilise mudeliga, mis lihtsustavad Navier'-Stokesi vooliste liikumise võrrandeid, et saavutada kasulik lahend vähema arvutusvõimsusega. See mudel on üks populaarsemaid viise Navier'-Stokesi võrrandite lahendamiseks. Mudel põhineb [[Reynoldi dekompositsioon]]<nowiki/>il, mis eraldab osakesete liikumisvektorid kaheks: ajaliselt keskmistatud osaks ja muutuvaks osaks. <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Brunton |eesnimi=Steven |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Turbulence Closure Models: Reynolds Averaged Navier Stokes (RANS) & Large Eddy Simulations (LES) |url=https://doi.org/10.52843/cassyni.cjkr7f |vaadatud=28.04.2024 |koht=University of Washington |keel=inglise}}</ref> == Navier'-Stokesi võrrand == Navier'-Stokesi võrrand on kahest osatuletisega diferentsiaalvõrrandist koosnev [[matemaatiline mudel]], mis kirjeldab vooliste liikumist. Navier'-Stokesi võrrandid said alguse 1822. aastal, kui need avaldas Prantsuse insener [[Claude-Louis Navier|C. L. M. H. Navier]] <ref>C.-L. Navier, ''Annales de chimie et de physique'', kd 19. Paris: Chez Crochard, 1821. Saadaval: <nowiki>https://archive.org/details/s3id13207870/page/n3/mode/2up</nowiki>. Loetud: 31.03.2024</ref>. Tänapäevase kuju said need aga hiljem, 1845. aastal, kui mitu teadlast, näiteks Poisson, de Saint Venant ja eeskätt inglane [[George gabriel stokes|Stokes]] täpsustasid Navier' võrrandeid <ref>O. Darrigol, „Between Hydrodynamics and Elasticity Theory: The First Five Births of the Navier-Stokes Equation“, inglise, ''Arch. Hist. Exact Sci.'', kd 56, nr 2, 2002.</ref>. Navier' ja Stokesi järgi nimetatigi see vooliste liikumist kirjeldav süsteem Navier'-Stokesi võrranditeks. Mudel koosneb kahest võrrandist: massi jäävuse seadus ja impulsi jäävuse seadus. Navier'-Stokesi mittelineaarsetele osatuletistega diferenetsiaalvõrranditele puudub seni matemaatiliselt lõplik analüütiline lahendus ning see on ka üks seitsmest [[Clay Matemaatikainstituut|Clay instituudi]] Miljoni auhinna nimekirja kuuluvast probleemist. <ref>C. Fefferman, „Existance and smoothness of the Navier-Stokes equation“. Saadaval: <nowiki>https://www.claymath.org/wp-content/uploads/2022/06/navierstokes.pdf</nowiki>. Loetud: 31.03.204</ref> Küll aga on võimalik lahendada Navier'-Stokesi diferentsiaalvõrrandeid numbriliste meetoditega. Otsene numbriline lahendamine on aga kallis (ressursinõudlik) arvutusvõimsuselt ja on seetõttu toodete arendamiseks ebaratsionaalne. Seetõttu ongi loodud erinevad mudelid kirjeldamaks turbulentsi Navier'-Stokesi võrrandites, mis võimaldavad saavutada vähema arvutusvõimsusega kasulikke lahendeid olenevalt uuritavast eesmärgist. Üks nendest mudelitest on RANS. <ref name=":0" /> === Navier'-Stokesi võrrandite matemaatiline väljendus kokkusurumatutele voolistele === Impulsi jäävuse seadus ehk Newtoni teise seadus kohandatud voolise liikumisele: <math>\partial u/\partial t + (u\cdot\triangledown u)u=\nu \triangledown^2 u - 1/(\rho) \cdot \triangledown p + F </math>,                                                             (1) kus ''u'' on kiirus, ν on viskoossus, ''ρ'' on [[tihedus]], ''p'' on rõhk ja ''F'' on muud jõud (tavaliselt raskusjõud). Massi jäävuse seadus: <math>\triangledown \cdot u= 0 </math>,                                                                                                                                (2) kus ''u'' on kiirus. == Reynoldi dekompositsioon == RANS-i mudel põhineb Reynoldi dekompositsioonil, kus kõik ajast ja ruumist sõltuvad komponendid jagatakse aja keskmistatud osaks ja muutuvaks osaks. See ongi RANS-i põhiline funktsioon – tegemist on aja keskmistatud mudeliga. Selle mudeli peamine eelis on just keskmiste omaduste (nagu näiteks keskmiste jõudude) leidmine. <ref name=":0" /> Reynoldi dekompositsiooni matemaatiline väljendus kiirusvälja järgi: <math>u(x,t)=\bar{U}(x)+u\prime(x,t) </math>'',                                                                                                    '' (3) kus ''u'' on antud võrrandis kiirusväli, kuid võib olla ükskõik milline vektorväli, <math>\bar{U} </math> on selle keskmistatud osa ja <math>u\prime </math> on muutuv osa. Keskmistatud osa saab kirjeldada ka piirväärtuse abil: <math>\bar{U}(x)=\lim_{T \to \infty}\int_{0}^{T} u(x,t)dt </math>                                                                                                       (4) Reynoldi dekompositsioon asendatakse mõlemasse Navier'-Stokesi võrrandisse <ref name=":0" />. Kahe muutujaga komponentidest jäävad alles vaid kolm komponenti, mida nimetatakse Reynoldi stressideks. Need komponendid tähistavad voolu turbulentset muutuvat osa, mis omakorda mõjutavad keskmistatud voolu. Siin tekib aga matemaatiline probleem, kus muutujaid on rohkem kui võrrandeid ja lahenduse leidmiseks tuleb koostada uus mudel, mis lihtsustaks Reynoldi stresse – seda nimetatakse RANS-i sulgemisprobleemiks (''RANS closure problem''). <ref name=":0" /> == Sulgemisprobleemis turbulentsi modelleerimine (''Closure problem turbulence modeling'') == Enamasti kirjeldavad turbulentsuse mudelid Reynoldi stresse energia muutuste kaudu, kasutades selleks ainult keskmistatud komponente. Uuritakse, kuidas keskmise voolu [[kineetiline energia]] mõjutab turbulentset kineetilist energiat ja vastupidi. <ref name=":0" /> === Keeriste viskoossuse modelleerimine === Keeriste viskoossuse modelleerimine ''(eddy viscosity modelling'') on pärit juba aastast 1872, kui selle mudeli pakkus välja [[Boussinesq]] <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boussinesq |eesnimi=Joseph |kuupäev=2002 |pealkiri=Théorie des ondes et des remous qui se propagent le long d’un canal rectangulaire horizontal, en communiquant au liquide contenu dans ce canal des vitesses sensiblement pareilles de la surface au fond |url=http://eudml.org/doc/234248 |ajakiri=J. Mathématiques Pures Appliquées |aastakäik=56 |üksiknumber=2}}</ref>. Turbulentsusele määratakse näiline efektiivne viskoossus. Viskoossus võib olla konstant nagu see oli Boussinesqi algses mudelis, kuid sellisel juhul on mudel ebatäpne. [[Prandtl]] parandas mudelit kaasates piirkihi paksuse. Lisaks on arendatud tänapäevasemad ja täpsemad mudelid nagu k-epsiloni mudel, k-oomega ja k-oomega SST mudel ning Spalart'-Allmarasi mudel. Muutuvad Reynoldi stressid avaldatakse keskmistatud kiiruse gradiendi kaudu ja keerise viskoossuse korrutisena ja avaldatakse järgmiselt: <math>-\bar{\rho U\prime U\prime}= \mu_t (\triangledown U + (\triangledown U)^T)-\frac{2}{3}\rho k I </math>,                                                                (5) kus <math>\bar{\rho U\prime U\prime} </math> on Reynoldi stressid, <math>\mu_t </math> keerise viskoossus, <math>(\triangledown U + (\triangledown U)^T) </math> keskmistatud kiiruse gradient ja <math>\frac{2}{3}\rho k I </math> turbulentne kineetilise energia. <ref name=":0" /> ==== K-epsiloni mudel ==== K-epsiloni mudel on CFD simulatsioonides populaarne mudel, kuid seda peetakse ebatäpseks juhtudel, kus esineb ebasoodsat rõhugradienti ja seetõttu voolu pöördumist (nt eraldumine tiibadel). Koosneb kahest osatuletisega diferentsiaalvõrrandist, kus ''k'' tähistab turbulentset kineetilist energiat ja epsilon selle hajumiskiirust. Keerise viskoossus avaldatakse läbi k ja ε. <ref name=":0" /> <math>\mu_t = C_\mu \frac{\rho k^2}{\epsilon} </math>,                                                                                                                            (6) kus <math>C_\mu </math> on hajumiskiiruse konstant, k on turbulentne kineetiline energia ja ε on turbulentsi hajumiskiirus. Võrrandites lahendatakse turbulentse kineetilise energia ja turbulentsuse hajumiskiiruse transpordivõrrandid ning leitakse keerise viskoossus  <ref name=":0" />. K-epsiloni mudelil on veel erinevaid variatsioone: standard, RNG ja realiseeritav (''realizale''), mis erinevad hajumiskiiruse konstantide poolest <ref name=":1">A. Wimshurst, Loeng „The k - epsilon Turbulence Model“, 15. juuni 2019. Saadaval: <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=fOB91zQ7HJU</nowiki>. Loetud: 31.03.2024</ref>. Madal Reynoldsi formulatsiooni lisab summutamisfunktsiooni, mis vähendab hajumiskiirust pindade lähedal. Summutamisfunktsioon tuletatakse turbulentsest Reynoldi numbrist. Selle funktsiooni ebatäpsuse tõttu tekivad vead voolu eraldumise arvutamisel. Keeriste viskoossus avaldatakse järgmiselt: <ref name=":1" /> <math> \mu_t = f_\mu C_\mu \frac{\rho k^2}{\epsilon} </math>,                                                                                                              (7) kus <math>f_\mu </math> on summutamisfunktsioon. ==== K-oomega mudel ==== K-oomega mudel sarnaneb ülesehituselt k-epsiloni mudeliga, kus esimene transpordivõrrand turbulentse kineetilise energia suhtes jääb samaks ning teine lahendatakse epsiloni asemel oomegaga. K-mudelil on oma hajumiskiiruse konstandid. K-oomega mudel ei vaja eraldi summutamisfunktsioone ja on seetõttu täpsem voolu eraldumise korral. Mudeli nõrkus tuleneb suurest sõltuvusest vabavoolu turbulentsi tingimustest ning võib seetõttu mitte näidata päriselulikku eraldumist. <ref>A. Wimshurst, Loeng „The k-omega Turbulence Model“, 24. juuni 2020. Saadaval: <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=26QaCK6wDp8&t</nowiki>. Loetud: 31.03.2024</ref> ==== K-oomega SST mudel ==== K-ω SST (''shear stress transport'') mudel on kombinatsioon k-ε ja k-ω mudelist. Pindade lähedal kasutatakse k-ω mudelit, pindadest kaugel k-ε ja vahepealses osas on kombinatsioon mõlemast. Võrreldes k-ε ja k-ω mudeleid, on k-ω mudelil juures vaid üks komponent ning see komponent korrutatakse pindade lähedal võrdeteguriga 1 ning pindadest kaugenedes võrdetegur väheneb, vähendades seega pinnast kaugemal k-ω, kus teatavasti k-ω mudelil kitsaskohad tekivad. Võrdeteguriga korrutatakse läbi ka vastavad konstandid. Lisandub piirviskoossus, mis on samuti võrdeline pinnakaugusega (pinna lähedal on keerise viskoossus madalam, et vähendada nihkepingeid, mis suurendavad eraldumise tõenäosust). <ref>A. Wimshurst, Loeng „The k - omega SST Turbulence Model“, 14. märts 2019. Saadaval: <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=myv-ityFnS4</nowiki>. Loetud: 31.03.2024</ref> ==== Spalart'-Allmarasi mudel ==== Ühevõrrandiline mudel, mis on disainitud lennundusvaldkonna jaoks. Transpordivõrrandis antakse keerise viskoossusele funktsioon <math>v_t </math>. Kuna aga piirkihi võrgustik pole rakenduslikes olukordades piisavalt peen (arvutusvõimsuse tõttu), siis arvutatakse kõigepealt lihtsama funktsiooniga <math>\tilde{v} </math> ning <math>v_t </math>leidmiseks korrutatakse alles pärast neljanda astme võrrandiga. Seega keerise viskoossus avaldatakse järgmiselt. <ref>P. Spalart ja S. Allmaras, „A one-equation turbulence model for aerodynamic flows“, ''30th aerospace sciences meeting and exhibit'', 1992, Reno, USA. Saadaval: <nowiki>https://doi.org/10.2514/6.1992-439</nowiki>. Loetud 31.03.2024</ref> <math>\mu_t=\rho v_t </math>,                                                                                                                          (8) kus viskoossuse funktsioon <math>v_t = \tilde{v} f </math> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hüdraulika]] 76k16uo01ydc313gnufoxxfdb4a7pxz 0 676783 7206222 6680307 2026-08-01T22:51:17Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206222 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Marcus Pettersson 2018-12-14 1.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]]|jäähoki}} }} [[File:Marcus Pettersson 2025-01-25.jpg|thumb|Pettersson Penguinsis 2025]] '''Marcus Karl Gustav Pettersson''' (sündinud [[8. mai]]l [[1996]] [[Skellefteå]]s) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Pittsburgh Penguins]]. Ta alustas klubikarjääri kodulinnaklubis [[Skellefteå AIK]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta hooajal 2013/14. 2014. aastal valis [[Anaheim Ducks]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 38. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus ta mängima hooajal 2017/18. Esimesel hooajal mängis ta põhiliselt [[American Hockey League]]'is (AHL) Ducksi tütarklubis [[San Diego Gulls]]. Ducksi meeskonnas tegi ta NHL-is lõpuks debüüdi 2018. aasta veebruaris. Esimese värava lõi ta NHL-is 4. märtsil 2018 mängus [[Chicago Blackhawks]]i vastu. 2018. aasta detsembris kaubeldi Pettersson [[Daniel Sprong]]i vastu Ducksist [[Pittsburgh Penguins]]i.<ref>{{cite web |title=Penguins Acquire Defenseman Marcus Pettersson from the Anaheim Ducks |url=https://www.nhl.com/penguins/news/penguins-acquire-pettersson/c-302561620 |website=NHL.com |accessdate=3 December 2018 |date=3 December 2018}}</ref> 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta Penguinsiga uue viieaastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Pettersson, Penguins agree to terms on five-year contract |url=https://www.nhl.com/news/marcus-pettersson-pittsburgh-penguins-agree-to-five-year-deal/c-314368848 |website=nhl.com |accessdate=29 January 2020 |date=28 January 2020}}</ref> [[Rootsi jäähokikoondis]]e koosseisus osales Pettersson esmakordselt [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019. aastal]]. [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta Rootsi koondisega pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://nhl.com/penguins/player/marcus-pettersson-8477969 Marcus Pettersson NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=172754 Marcus Pettersson hockeydb.com lehel] {{Pittsburgh Penguinsi mängijad}} {{JÄRJESTA:Pettersson, Marcus}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Skellefteå AIK mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 1n09fn1ftt80c0csqk45jvigxsd76dc 0 677600 7206251 6674389 2026-08-02T02:04:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206251 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Alexander Callens.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} }} '''Alexander Martín Callens Asín''' (sündinud [[4. mai]]l [[1992]] [[Callao]]s) on [[Peruu]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Kreeka kõrgliigaklubis [[Ateena AEK]] ja [[Peruu jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Peruu klubis [[Sport Boys]], mille meeskonnas debüteeris ta Peruu kõrgliigas 2010. aastal. 2011. aasta augustis sõlmis ta lepingu Hispaania klubiga [[Real Sociedad]]. Aastatel 2011–2015 mängis ta klubi reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Ainsal korral mängis ta Real Sociedadi meeskonnas 4. detsembril 2014 Hispaania karikavõistluste mängus [[Real Oviedo]] vastu. Aastatel 2015–2017 mängis Callens Hispaania esiliigaklubis [[CD Numancia|Numancia]]. 2017. aasta jaanuaris liitus ta [[Major League Soccer]]i (MLS) klubiga [[New York City FC]], kus ta mängis kuus hooaega. 2023. aasta jaanuaris naasis Callens Hispaania kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu [[Girona FC|Gironaga]].<ref>{{cite news|url=https://as.com/futbol/alexander-callens-ficha-por-lo-que-resta-de-curso-y-dos-mas-n/|title=Alexander Callens ficha por lo que resta de curso y dos más|newspaper=Diario AS|first=Marc|last=Bernad Suelves|language=es|date=23 January 2023|access-date=13 September 2023|archive-date=2023-10-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20231003211705/https://as.com/futbol/alexander-callens-ficha-por-lo-que-resta-de-curso-y-dos-mas-n/|url-status=dead}}</ref> 2023. aasta septembris läks ta laenule Ateena AEK-sse, kellega sõlmis aasta hiljem püsiva lepingu. Peruu jalgpallikoondises tegi Callens debüüdi 17. aprillil 2013 [[sõprusmäng]]us [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta järgmise aasta 9. septembril sõprusmängus [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu. Callens on kuulunud Peruu koondisse kolmel [[Copa América]] turniiril ([[2019. aasta Copa América|2019]], [[2021. aasta Copa América|2021]] ja [[2024. aasta Copa América|2024]]). == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Callens, Alexander}} [[Kategooria:Peruu jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Sociedadi mängijad]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 5j361se6x4h1stejdk6qxylxw0ef8jl 0 679020 7206422 7119061 2026-08-02T10:15:55Z Kütike 234660 /* Stuudioalbumid */ Loendisse lisatud uus album. 7206422 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Charli XCX | pilt = Charli XCX-4059 (cropped).jpg | pildiallkiri = Charli XCX 2025. aasta Cannes'i filmifestivalil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Charlotte Emma Aitchison | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1992|08|02}} | sünnikoht = [[Cambridge]], [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[popmuusika]] | amet = laulja, laulukirjutaja, näitleja | tegev = 2008– | plaadifirma = Vroom Vroom, [[Warner Music Group|Warner]], [[Asylum Records|Asylum]], [[Atlantic Records|Atlantic]], [[Iamsound]] | seotud_esitajad = | url = {{URL|http://charlixcx.com}} | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Charlotte Emma Aitchison''' (sündinud [[2. august]]il [[1992]]), esinejanimega '''Charli XCX''', on Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja. Ta sündis [[Cambridge]]'is ja kasvas üles [[Essex]]is; tema ema sündis [[Uganda]]s [[gudžaratid|gudžarati]] päritolu peres ja isa on [[šotlased|šotlane]].<ref>{{netiviide|url=https://www.gq-magazine.co.uk/article/charli-xcx-interview-2024 |pealkiri=Charli XCX is too real |autor=Weiss, Jeff |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=British GQ |väljaandja= |koht= |aeg=31. mai 2024 |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> 2008. aastal hakkas Charli XCX postitama oma laule [[Myspace]]'i ning esinema [[reivimiskultuur|reividel]].<ref>{{netiviide |url=https://diymag.com/2018/07/16/its-charli-baby-a-comprehensive-guide-to-charli-xcx |pealkiri=It's Charli, baby: A comprhensive guide to Charli XCX|autor=Finn, Rachel |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191212034429/http://diymag.com/2018/07/16/its-charli-baby-a-comprehensive-guide-to-charli-xcx |arhiivimisaeg=12.12.2019|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=DIY Mag |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> 2010. aastal kirjutas ta alla lepingule [[Asylum Records|Asylum]] plaadifirmaga ning avaldas mitmeid [[singel|singleid]] ja ''[[mixtape]]'''e, samuti ka oma esimese albumi "14".<ref>{{netiviide |url=http://www.theguardian.com/music/2013/nov/30/charli-xcx-true-romance |pealkiri=How Charli XCX grafted her way to the cusp of pop stardom|autor=Hutchinson, Kate |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006232723/http://www.theguardian.com/music/2013/nov/30/charli-xcx-true-romance |arhiivimisaeg=06.10.2014|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=[[The Guardian]] |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> 2012. aastal tegi Charli XCX kaasa [[Icona Pop]] laulul "I Love It", mis oli üle maailma edukas.<ref>{{netiviide |url=http://www.complex.com/music/2013/03/interview-charli-xcx-talks-debut-album-internet-haters-icona-pop |pealkiri=Interview: Charli XCX Talks Debut Album, Internet Haters, and Writing Icona Pop's "I Love It"|autor=Nostro, Lauren |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122121926/http://www.complex.com/music/2013/03/interview-charli-xcx-talks-debut-album-internet-haters-icona-pop |arhiivimisaeg=22.01.2014|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=Complex Music |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Järgmisel aastal avaldas Charli XCX debüüt[[stuudioalbum]]i "[[True Romance]]", mida kriitikud kiitsid, kuid oodatud publikumenu jäi saabumata. 2014. aastal laulis ta [[Iggy Azalea]] singlil "Fancy", mis on üks aegade suurema läbimüügiga singleid ning oli nomineeritud kahele [[Grammy]] auhinnale.<ref>{{netiviide |url=http://time.com/12334/iggy-azalea-fancy-clueless-charli-xcx-video/ |pealkiri=Iggy Azalea and Charli XCX’s Homage to Clueless Will Have You Totally Buggin’|autor=Landksy, Sam |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140420120040/http://time.com/12334/iggy-azalea-fancy-clueless-charli-xcx-video/ |arhiivimisaeg=20.04.2014|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=time.com |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Samal aastal avaldas Charli XCX soolosingli "Boom Clap" filmist "[[Süü on tähtedel (film)|Süü on tähtedel]]", mis jõudis edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikümnesse.<ref>{{netiviide |url=https://www.billboard.com/artist/1559243/charli-xcx/chart |pealkiri=Charli XCX – Chart history|autor=|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190528121734/https://www.billboard.com/artist/1559243/charli-xcx/chart |arhiivimisaeg=28.05.2019|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=[[Billboard]] |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Tema teisel albumil "[[Sucker]]" olid ka edukad singlid "Break the Rules" ja "Doing It". Kolmanda albumi tegemise ajal ilmusid [[extended play|EP]] "[[Vroom Vroom]]"<ref>{{netiviide |url=https://www.thefader.com/2016/02/23/charli-xcx-announces-new-label-previews-vroom-vroom-feat-sophie|pealkiri=Charli XCX Announces New Label, Previews “Vroom Vroom” Prod. SOPHIE|autor=Myers, Owen|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103161232/https://www.thefader.com/2016/02/23/charli-xcx-announces-new-label-previews-vroom-vroom-feat-sophie |arhiivimisaeg=03.01.2019|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=The Fader |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> (2016) ning ''mixtape'''id "[[Number 1 Angel]]"<ref>{{netiviide |url=https://vaunter.co/music/pop/charli-xcx-number-1-angel-mixtape/0150110|pealkiri=Charli XCX unveils Number 1 Angel mixtape and new North American tour dates|autor=Abbey, Lewis|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170309141841/https://vaunter.co/music/pop/charli-xcx-number-1-angel-mixtape/0150110 |arhiivimisaeg=09.03.2017|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=Vaunter |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> ja "[[Pop 2]]"<ref>{{netiviide |url=https://www.billboard.com/articles/columns/pop/8063612/charli-xcx-unlock-it-kim-petras-jay-park-new-song|pealkiri=Charli XCX Shares 'Unlock It' Feat. Kim Petras and Jay Park|autor=Herman, Tamar|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171230223306/https://www.billboard.com/articles/columns/pop/8063612/charli-xcx-unlock-it-kim-petras-jay-park-new-song |arhiivimisaeg=30.12.2017|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=[[Billboard]] |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> (mõlemad 2017). Kriitikud kiitsid tema kolmandat ja neljandat albumit "[[Charli]]" (2019) ja "[[How I'm Feeling Now]]" (2020). Viies album "[[Crash]]" (2022) jõudis edetabelite tippu [[Austraalia]]s, [[Iirimaa]]l ja [[Suurbritannia]]s ning esikümnesse [[Uus-Meremaa]]l ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. 2023. aastal avaldas ta singli "Speed Drive" filmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" heliribalt.<ref>{{netiviide |url=https://www.nme.com/news/music/charli-xcx-shares-new-single-speed-drive-from-barbie-soundtrack-listen-3463398|pealkiri=Charli XCX shares new single 'Speed Drive', taken from the 'Barbie' soundtrack|autor=Dunworth, Liberty|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230731161330/https://www.nme.com/news/music/charli-xcx-shares-new-single-speed-drive-from-barbie-soundtrack-listen-3463398 |arhiivimisaeg=31.07.2023|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=NME |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Tema kuues album "[[Brat]]" (2024) on kriitikute poolt kõrgeimalt hinnatud 2024. aasta album,<ref>{{netiviide|url=https://www.metacritic.com/music/brat/charli-xcx |pealkiri=Brat by Charli XCX |autor= |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=Metacritic|väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> see jõudis 12 riigis edetabelite esikümnesse. Lisaks sooloprojektidele on Charli XCX kirjutanud laule teiste hulgas Iggy Azaleale, [[Selena Gomez]]ile, [[Blondie]]'le, [[Camila Cabello]]le ja [[Shawn Mendes]]ile. ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== * "[[True Romance]]" (2013) * "[[Sucker]]" (2014) * "[[Charli]]" (2019) * "[[How I'm Feeling Now]]" (2020) * "[[Crash]]" (2022) * "[[Brat]]" (2024) * "[[Music, Fashion, Film]]" (2026) ===EP-d=== * "iTunes Festival: London 2012" (2012) * "Spotify Sessions" (2015) * "[[Vroom Vroom]]" (2016) ===''Mixtape'''id=== * "Heartbreaks and Earthquakes" (2012) * "Super Ultra" (2012) * "[[Number 1 Angel]]" (2017) * "[[Pop 2]]" (2017) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 0wsn1bc0ye2hay7u4rlz1wmkhraelz1 7206423 7206422 2026-08-02T10:23:32Z Kütike 234660 /* Stuudioalbumid */ Lisatud Charli seitsmes stuudioalbum (ühtlasi ka muusika samanimelisele filmile "Vihurimäe"). 7206423 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Charli XCX | pilt = Charli XCX-4059 (cropped).jpg | pildiallkiri = Charli XCX 2025. aasta Cannes'i filmifestivalil | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Charlotte Emma Aitchison | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1992|08|02}} | sünnikoht = [[Cambridge]], [[Inglismaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[popmuusika]] | amet = laulja, laulukirjutaja, näitleja | tegev = 2008– | plaadifirma = Vroom Vroom, [[Warner Music Group|Warner]], [[Asylum Records|Asylum]], [[Atlantic Records|Atlantic]], [[Iamsound]] | seotud_esitajad = | url = {{URL|http://charlixcx.com}} | tähelepanuväärsed_pillid = | allkiri = }} '''Charlotte Emma Aitchison''' (sündinud [[2. august]]il [[1992]]), esinejanimega '''Charli XCX''', on Suurbritannia laulja ja laulukirjutaja. Ta sündis [[Cambridge]]'is ja kasvas üles [[Essex]]is; tema ema sündis [[Uganda]]s [[gudžaratid|gudžarati]] päritolu peres ja isa on [[šotlased|šotlane]].<ref>{{netiviide|url=https://www.gq-magazine.co.uk/article/charli-xcx-interview-2024 |pealkiri=Charli XCX is too real |autor=Weiss, Jeff |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=British GQ |väljaandja= |koht= |aeg=31. mai 2024 |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> 2008. aastal hakkas Charli XCX postitama oma laule [[Myspace]]'i ning esinema [[reivimiskultuur|reividel]].<ref>{{netiviide |url=https://diymag.com/2018/07/16/its-charli-baby-a-comprehensive-guide-to-charli-xcx |pealkiri=It's Charli, baby: A comprhensive guide to Charli XCX|autor=Finn, Rachel |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191212034429/http://diymag.com/2018/07/16/its-charli-baby-a-comprehensive-guide-to-charli-xcx |arhiivimisaeg=12.12.2019|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=DIY Mag |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> 2010. aastal kirjutas ta alla lepingule [[Asylum Records|Asylum]] plaadifirmaga ning avaldas mitmeid [[singel|singleid]] ja ''[[mixtape]]'''e, samuti ka oma esimese albumi "14".<ref>{{netiviide |url=http://www.theguardian.com/music/2013/nov/30/charli-xcx-true-romance |pealkiri=How Charli XCX grafted her way to the cusp of pop stardom|autor=Hutchinson, Kate |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006232723/http://www.theguardian.com/music/2013/nov/30/charli-xcx-true-romance |arhiivimisaeg=06.10.2014|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=[[The Guardian]] |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> 2012. aastal tegi Charli XCX kaasa [[Icona Pop]] laulul "I Love It", mis oli üle maailma edukas.<ref>{{netiviide |url=http://www.complex.com/music/2013/03/interview-charli-xcx-talks-debut-album-internet-haters-icona-pop |pealkiri=Interview: Charli XCX Talks Debut Album, Internet Haters, and Writing Icona Pop's "I Love It"|autor=Nostro, Lauren |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122121926/http://www.complex.com/music/2013/03/interview-charli-xcx-talks-debut-album-internet-haters-icona-pop |arhiivimisaeg=22.01.2014|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=Complex Music |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Järgmisel aastal avaldas Charli XCX debüüt[[stuudioalbum]]i "[[True Romance]]", mida kriitikud kiitsid, kuid oodatud publikumenu jäi saabumata. 2014. aastal laulis ta [[Iggy Azalea]] singlil "Fancy", mis on üks aegade suurema läbimüügiga singleid ning oli nomineeritud kahele [[Grammy]] auhinnale.<ref>{{netiviide |url=http://time.com/12334/iggy-azalea-fancy-clueless-charli-xcx-video/ |pealkiri=Iggy Azalea and Charli XCX’s Homage to Clueless Will Have You Totally Buggin’|autor=Landksy, Sam |keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140420120040/http://time.com/12334/iggy-azalea-fancy-clueless-charli-xcx-video/ |arhiivimisaeg=20.04.2014|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=time.com |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Samal aastal avaldas Charli XCX soolosingli "Boom Clap" filmist "[[Süü on tähtedel (film)|Süü on tähtedel]]", mis jõudis edetabeli [[Billboard Hot 100]] esikümnesse.<ref>{{netiviide |url=https://www.billboard.com/artist/1559243/charli-xcx/chart |pealkiri=Charli XCX – Chart history|autor=|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190528121734/https://www.billboard.com/artist/1559243/charli-xcx/chart |arhiivimisaeg=28.05.2019|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=[[Billboard]] |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Tema teisel albumil "[[Sucker]]" olid ka edukad singlid "Break the Rules" ja "Doing It". Kolmanda albumi tegemise ajal ilmusid [[extended play|EP]] "[[Vroom Vroom]]"<ref>{{netiviide |url=https://www.thefader.com/2016/02/23/charli-xcx-announces-new-label-previews-vroom-vroom-feat-sophie|pealkiri=Charli XCX Announces New Label, Previews “Vroom Vroom” Prod. SOPHIE|autor=Myers, Owen|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103161232/https://www.thefader.com/2016/02/23/charli-xcx-announces-new-label-previews-vroom-vroom-feat-sophie |arhiivimisaeg=03.01.2019|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=The Fader |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> (2016) ning ''mixtape'''id "[[Number 1 Angel]]"<ref>{{netiviide |url=https://vaunter.co/music/pop/charli-xcx-number-1-angel-mixtape/0150110|pealkiri=Charli XCX unveils Number 1 Angel mixtape and new North American tour dates|autor=Abbey, Lewis|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170309141841/https://vaunter.co/music/pop/charli-xcx-number-1-angel-mixtape/0150110 |arhiivimisaeg=09.03.2017|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=Vaunter |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> ja "[[Pop 2]]"<ref>{{netiviide |url=https://www.billboard.com/articles/columns/pop/8063612/charli-xcx-unlock-it-kim-petras-jay-park-new-song|pealkiri=Charli XCX Shares 'Unlock It' Feat. Kim Petras and Jay Park|autor=Herman, Tamar|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171230223306/https://www.billboard.com/articles/columns/pop/8063612/charli-xcx-unlock-it-kim-petras-jay-park-new-song |arhiivimisaeg=30.12.2017|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=[[Billboard]] |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> (mõlemad 2017). Kriitikud kiitsid tema kolmandat ja neljandat albumit "[[Charli]]" (2019) ja "[[How I'm Feeling Now]]" (2020). Viies album "[[Crash]]" (2022) jõudis edetabelite tippu [[Austraalia]]s, [[Iirimaa]]l ja [[Suurbritannia]]s ning esikümnesse [[Uus-Meremaa]]l ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. 2023. aastal avaldas ta singli "Speed Drive" filmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" heliribalt.<ref>{{netiviide |url=https://www.nme.com/news/music/charli-xcx-shares-new-single-speed-drive-from-barbie-soundtrack-listen-3463398|pealkiri=Charli XCX shares new single 'Speed Drive', taken from the 'Barbie' soundtrack|autor=Dunworth, Liberty|keel= | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230731161330/https://www.nme.com/news/music/charli-xcx-shares-new-single-speed-drive-from-barbie-soundtrack-listen-3463398 |arhiivimisaeg=31.07.2023|failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=NME |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> Tema kuues album "[[Brat]]" (2024) on kriitikute poolt kõrgeimalt hinnatud 2024. aasta album,<ref>{{netiviide|url=https://www.metacritic.com/music/brat/charli-xcx |pealkiri=Brat by Charli XCX |autor= |keel= |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne=Metacritic|väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud=30.07.2024 |tsitaat= }}</ref> see jõudis 12 riigis edetabelite esikümnesse. Lisaks sooloprojektidele on Charli XCX kirjutanud laule teiste hulgas Iggy Azaleale, [[Selena Gomez]]ile, [[Blondie]]'le, [[Camila Cabello]]le ja [[Shawn Mendes]]ile. ==Diskograafia== ===Stuudioalbumid=== * "[[True Romance]]" (2013) * "[[Sucker]]" (2014) * "[[Charli]]" (2019) * "[[How I'm Feeling Now]]" (2020) * "[[Crash]]" (2022) * "[[Brat]]" (2024) * "[[Wuthering Heights]]" (2026) * "[[Music, Fashion, Film]]" (2026) ===EP-d=== * "iTunes Festival: London 2012" (2012) * "Spotify Sessions" (2015) * "[[Vroom Vroom]]" (2016) ===''Mixtape'''id=== * "Heartbreaks and Earthquakes" (2012) * "Super Ultra" (2012) * "[[Number 1 Angel]]" (2017) * "[[Pop 2]]" (2017) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 8cvnowkm5o71i71sq6w9pkesfvnodq5 0 680860 7206010 6725930 2026-08-01T15:13:13Z Mona 355 7206010 wikitext text/x-wiki [[File:NIRMAL PURJA "NIMS".jpg|pisi|240px|Nirmal Purja (2021)]] '''Nirmal Purja Pun Magar''', ka '''Nirmal Purja''' ([[25. juuli]] [[1983]] [[Myāgdi ringkond]] [[Gańḍakī provints]] – [[30. juuli]] [[2026]] [[Broad Peak]]) oli [[Nepal]]i [[magarid|magari]]<ref name="red"/> [[alpinist]] ja endine [[Ühendkuningriigi eriväed|Ühendkuningriigi erivägede]] eriväelane. Ta teenis aastatel 2003–2009 [[Gurkhade brigaad]]is ja 2009–2018 Ühendkuningriigi erivägede allüksuses [[Special Boat Service]].<ref name="dw"/> 2019. aastal ronis Purja (aprillist novembrini) kõigi neljateistkümne üle [[kaheksatuhandeline|8000 meetri kõrguse mäe]] tippu.<ref name="red"/> Tema pingutustest rääkiv [[Netflix]]i dokumentaalfilm "14 Peaks: Nothing Is Impossible", mis ilmus novembris 2021, tõi talle ülemaailmse kuulsuse.<ref name="net"/><ref name="out"/> 16. jaanuaril 2021 tõusis Purja koos üheksa tugeva [[šerpa]] mägironijaga (nende seas [[Mingma G]] ja [[Mingma Gyabu Sherpa]]) esimestena maailmas talvisel perioodil [[kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[K2]] (8611 m) tippu.<ref name="exp"/> Kuna [[Eberhard Jurgalski]] meeskonna väitel polnud Purja 2019. aastal kahe tipputõusu käigus jõudnud päristippu ([[Manaslu]] ja [[Dhaulagiri]])<ref name="exp7"/><ref name="alp7"/>, siis otsustas Purjal 2021. aasta sügisel ette võtta uued tippumineku katsed.<ref name="alp7"/> Manaslu päristippu tõusis ta septembris 2021.<ref name="him1"/> 8. oktoobril 2021 tegi Purja eduka kordustõusu [[Dhaulagiri]] tippu. Seekord peatippu<ref name="him3"/> ja veebisait ''8000ers'' kandis Nirmal Purja saidi poolt koostatava kõigi kaheksatuhandeliste tippu jõudnute nn "uude nimistusse" kolmandaks mägironijaks ([[Ed Viesturs]]i ja [[Veikka Gustafsson]]i järel).<ref name="coll"/> ==Tunnustus== *[[2018]] – Briti impeeriumi ordu liige ([[Briti impeeriumi ordu|MBE]]) <ref name="the"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="him1">[https://www.himalayandatabase.com/2021%20Season%20Lists/2021%20Autumn%20A9.html Ascents - Autumn 2021 - Manaslu]. himalayandatabase.com </ref> <ref name="exp">[https://explorersweb.com/top-10-expeditions-of-2021-2-the-first-winter-ascent-of-k2/ Angela Benavides. Top 10 Expeditions of 2021: #2: The First Winter Ascent of K2]. explorersweb.com, 30. detsember 2021 </ref> <ref name="red">[https://www.redbull.com/ie-en/project-possible-nirmal-purja-climbing-worlds-highest-peaks-record Oliver Pelling "Nirmal Purja just climbed 14 mountains in six months and stunned the world"]. redbull.com </ref> <ref name="exp7">[https://explorersweb.com/jurgalski-drops-bomb-on-mountaineering-history-but/ Angela Benavides. "Jurgalski Drops Bomb On Mountaineering History, But…"]. explorersweb.com, 13. juuli 2022 </ref> <ref name="alp7">[https://alpinist.com/newswire/researchers-challenge-historical-records-for-8000-meter-peaks/ Derek Franz "Researchers challenge historical records for 8000-meter peaks"]. alpinist.com, 20. juuli 2022 </ref> <ref name="dw">[https://www.dw.com/en/project-possible-nirmal-purja-conquers-all-14-eight-thousand-meter-peaks/a-50949010 Stefan Nestler "Nirmal Purja conquers all 14 eight-thousanders"]. dw.com, 29. oktoober 2019 </ref> <ref name="the">[https://web.archive.org/web/20190526125628/https://www.thegazette.co.uk/notice/3041428 Order of the British Empire]. thegazette.co.uk, 9. juuni 2018 </ref> <ref name="him3">[https://www.himalayandatabase.com/2021%20Season%20Lists/2021%20Autumn%20A7.html Ascents - Autumn 2021. Dhaulagiri I]. t himalayandatabase.com </ref> <ref name="coll">[https://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=startdown&id=238 14 8K Collectors Era Table]. 8000ers.com </ref> <ref name="net">[https://www.netflix.com/ee/title/81464765 "14 Peaks: Nothing Is Impossible"]. netflix.com </ref> <ref name="out">[https://www.outsideonline.com/outdoor-adventure/exploration-survival/reinhold-messner-mountaineering-record/ Tristan Kennedy. The Man Who Took On Reinhold Messner’s Mountaineering Record]. outsideonline.com, 29. mai 2024 </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Purja, Nirmal}} [[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]] [[Kategooria:Nepali alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9rqn1i96t7v2qffd4hwhktwfp78b90p 0 681177 7206219 6721113 2026-08-01T22:44:36Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206219 wikitext text/x-wiki [[File:Ngawaihonoitepo Paki 2019 (cropped).jpg|thumb|Ngā Wai Hono i te Pō (2019)]] '''Ngā Wai Hono i te Pō''' ([[13. jaanuar]] [[1997]]) on [[maooride kuningas|maooride kuninganna]]. Ta krooniti kuningaks oma isa, [[maooride kuningas]] [[Tuheitia Paki]] matustel. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tuheitia Paki]]|nimi=[[Maoori kuningas|Maoori kuninganna]]|aeg=[[2024]]|järgnev= }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Paki, Tuheitia}} [[Kategooria:Uus-Meremaa inimesed]] [[Kategooria:Maoorid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 60s2vamc4d0jyd2watoyf0u8gp1z7k9 0 681504 7206101 6736830 2026-08-01T18:41:29Z CommonsDelinker 1930 Fail Chhang_Dawa_K2.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:The Squirrel Conspiracy|The Squirrel Conspiracy]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: Grabbed from [https://alpinistiemontagne.gazzetta.it/2021/01/03/la-situazi 7206101 wikitext text/x-wiki [[File:Lit Tents of Seven Summit Treks seen at Everest Basecamp, background Nuptse mountain..jpg|pisi|240px|Seven Summit Treksile kuuluvad valgustatud telgid [[Everest]]i baaslaagris. Tagaplaanil [[Nuptse]] mägi (2011)]] '''Seven Summit Treks''' on 2010. aastal [[Nepal]]is [[Katmandu]]s asutatud kommertsoperaatorfirma. Ettevõte on spetsialiseerunud mägiekspeditsioonide korraldamisele [[Kaheksatuhandeline|üle 8000 meetri kõrguste mägede]] tippu Nepalis, Hiinas ([[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibetis]]) ja [[Pakistan]]is. Ettevõtte asutasid neli venda: [[Mingma Sherpa]], [[Chhang Dawa Sherpa]], [[Tashi Lakpa Sherpa]] ja Pasang Phurba Sherpa. Ettevõtte juht (''Chairman'') on Mingma Sherpa. Chhang Dawa Sherpa on ''Board Director'' ja ekspeditsioonide mänedžer, Tashi Lakpa Sherpa ''Managing Director'' ning Pasang Phurba Sherpa on ''Executive Director''. <gallery> Mingma sherpa.jpg|[[Mingma Sherpa]] Portrait of Tashi Lakpa.jpg|[[Tashi Lakpa Sherpa]] </gallery> 2019. aastal oli Seven Summit Treks Nepali trekingettevõtetest suurim maksumaksja, kuna see korraldas Nepali [[Himaalaja]]s kõige rohkem mägiekspeditsioone. ==Tähelepanuväärseid ekspeditsioone== *16. jaanuaril 2021 talvine [[esmatõus]] [[kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[K2]] (8611 m) tippu (kümneliikmelise nepallastest koosneva meeskonna koosseisus teiste seas [[Nirmal Purja]], [[Mingma G]], [[Mingma Gyabu Sherpa]] ja [[Gelje Sherpa]]).<ref name="exp"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="exp">[https://explorersweb.com/top-10-expeditions-of-2021-2-the-first-winter-ascent-of-k2/ Angela Benavides. Top 10 Expeditions of 2021: #2: The First Winter Ascent of K2]. explorersweb.com, 30. detsember 2021 </ref> }} ==Välislingid== *[https://www.sevensummittreks.com/ Koduleht] [[Kategooria:Nepal]] [[Kategooria:Alpinism]] [[Kategooria:Ettevõtted]] 7c833plf8iaj43pe0ny6x0sndh3nzi2 0 686039 7206203 7143714 2026-08-01T22:24:40Z Raamaturott 56450 7206203 wikitext text/x-wiki [[File:Waterboarding_a_captured_North_Vietnamese_soldier_near_Da_Nang.jpeg|pisi| Kaks USA sõdurit ja üks [[Lõuna-Vietnam|Lõuna-Vietnami]] sõdur [[Đà Nẵng|Da Nangi]] lähedal vangistatud Põhja-Vietnami sõjavangi uppumist imiteeriva (''waterboarding'') meetodiga piinamas, 1968.]] '''Piinamist ülekuulamisel''' kasutatakse teabe saamiseks, mitte aga piinamise kasutamine sunnitud ülestunnistuse saamiseks, olenemata sellest, kas see on õige või vale. Piinamist on ülekuulamisel kasutatud läbi aegade, nüüdisajal on see nüüd ebaseaduslik ja rikub rahvusvahelist õigust. Lisaks piinamise moraalsetele puudustele peab enamik ülekuulamist uurivaid eksperte piinamist ebatõhusaks ja ebaproduktiivseks vahendiks täpse teabe kogumisel, kuna see tekitab sageli valet või eksitavat teavet ja kahjustab hilisemat teabe kogumist.<ref>{{Cite journal|last=Bohannon|first=John|url=https://www.science.org/content/article/scientists-trump-torture-doesn-t-work|title=Scientists to Trump: Torture doesn't work|journal=[[Science]]|date=27 January 2017|access-date=March 7, 2023|quote=The potential moves reopen a question that most scientists considered closed: Does torture work? [...] Most experts who study interrogation, and some individuals who conducted interrogations and later went public, disagree [that torture works].|doi=10.1126/science.aal0669}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Lowth|first=M.|title=Does torture work? Donald Trump and the CIA|journal=The British Journal of General Practice: The Journal of the Royal College of General Practitioners|volume=67|issue=656|page=126|quote=This report concluded (as did the CIA) that torturing prisoners was not an effective means of obtaining intelligence or cooperation.|year=2017|doi=10.3399/bjgp17X689701|pmc=5325643|pmid=28232351}}</ref><ref>{{Cite book|last=Otis|first=Pauletta|date=December 2006|title=Educing Information: Interrogation: Science and Art: Foundations for the Future|publisher=[[National Intelligence University|National Defense Intelligence College]]|page=xix-xx|series=Intelligence Science Board: Phase 1 Report|url=http://hrlibrary.umn.edu/OathBetrayed/Intelligence%20Science%20Board%202006.pdf|editor-last=Swenson|editor-first=Russell|chapter=Educing Information: The Right Initiative at the Right Time by the Right People|quote=...although there is no valid scientific research to back the conclusion, most professionals believe that pain, coercion, and threats are counterproductive to the elicitation of good information. The authors cite a number of psychological and behavioral studies to buttress the argument, but are forced to return to the statement: 'more research is necessary.'}}</ref><ref>{{Cite web|last=Elliott|first=Carl|url=https://www.newscientist.com/article/mg22830471-200-torture-doesnt-work-says-science-why-are-we-still-doing-it/|title=The neuroscience of interrogation: Why torture doesn't work|website=New Scientist|date=11 November 2015|access-date=March 7, 2023|quote=Controlled studies on the effectiveness of torture would be morally abhorrent. But there is a lot of information on the psychological and physiological effects of severe pain, fear, extreme cold, sleep deprivation, confinement and near-drowning. [...] As O'Mara emphasises, torture does not produce reliable information largely because of the severity with which it impairs the ability to think. Extreme pain, cold, sleep deprivation and fear of torture itself all damage memory, mood and cognition. Torture does not persuade people to make a reasoned decision to cooperate, but produces panic, dissociation, unconsciousness and long-term neurological damage. It also produces an intense desire to keep talking to prevent further torture.}}</ref> == Toimivuse uurimine == Valitsused, kes on piinamist laialdaselt ülekuulamiseks kasutanud, ei ole avaldanud süstemaatilist teavet nende piinamisprogrammide kohta, mis takistab nende tõhususe uurimist, kuna puudub juurdepääs [[Riigisaladus|salastatud teabele]].{{Sfn|Hassner|2020a|lkd=2, 25}} Young ja Kearns väidavad, et "piinamise tõhususe eksperimente on äärmiselt keeruline ohutul, kuid realistlikul viisil läbi viia." {{Sfn|Young|Kearns|2020|lk=161}} Eetiliste uuringute jaoks on vaja osalejate [[Teadlik nõusolek|teadlikku nõusolekut]], mistõttu ei ole võimalik mittekonsensuslikku piinamist katsetada.<ref>{{Cite book|last=Matthews|first=Richard|date=2008|title=Physicians at war: the dual-loyalties challenge|publisher=Springer Science & Business Media|isbn=9781402069123|page=118|series=International Library of Ethics, Law, and the New|volume=41|editor-last=Allhoff|editor-first=Fritz|chapter=Indecent Medicine Revisted: Considering Physician Involvement in Torture|doi=10.1007/978-1-4020-6912-3_7|chapter-url=https://books.google.com/books?id=D2BDGSZ0qJEC&pg=PA118|via=Google Books}}</ref> Neuroteadlane Shane O'Mara väidab oma raamatus ''Why Torture Doesn't Works: The Neuroscience of Interrogation'', et ähvardav ülekuulamine ja piinamine kahjustavad neid ajupiirkondi, mis mälestusi tallel hoitakse.{{Sfn|Jacobson|2017|lk=102}} Kuigi CIA on väitnud, et piinamisega teabe hankimine on teadus, väidab O'Mara, et see on tegelikult [[pseudoteadus]].<ref>{{Cite journal|last=O’Mara|first=Shane|url=https://www.cambridge.org/core/journals/politics-and-the-life-sciences/article/abs/torturing-science/A6672CBE5B7F35480CDE2BCEC12193D4|title=Torturing science: Science, interrogational torture, and public policy|journal=Politics and the Life Sciences|volume=38|issue=2|pages=180–192|date=2019|last2=Schiemann|first2=John|doi=10.1017/pls.2019.15|pmid=32412207}}</ref> Ülestunnistuste kontrollitavus jääb piinamise tõhususe seisukohalt oluliseks küsimuseks, kuna nii ülekuulaja kui ka uuritav teavad, et kontrollitav ülestunnistus on suurema tõenäosusega õige.<ref>{{Cite journal|last=Franklin|first=James|url=https://web.maths.unsw.edu.au/~jim/torturecardozo.pdf|title=Evidence gained from torture: wishful thinking, checkability and extreme circumstances|journal=Cardozo Journal of International and Comparative Law|volume=17|issue=2|pages=281–290|date=2009|access-date=29 June 2021|doi=}}</ref> Paljud piinamise üle elanud on avaldanud valet või mittetäielikku teavet, kuna nende eesmärk oli piinaja soove täita ja enda kannatused lõpetada, mitte teavet anda.<ref>{{Cite web|last=Costanza|first=Mark A.|url=http://www.cgu.edu/pdffiles/sbos/costanzo_effects_of_interrogation.pdf|title=The Effects and Effectiveness of Using Torture as an Interrogation Device: Using Research to Inform the Policy Debate|publisher=Social Issues and Policy Review|date=December 2009|access-date=5 March 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130418023000/http://www.cgu.edu/pdffiles/sbos/costanzo_effects_of_interrogation.pdf|archive-date=18 April 2013|last2=Gerrity|first2=Ellen}}</ref> Darius Rejali hindas 2007. aastal piinamise tõhususe olemasolevaid teaduslikke tõendeid ja järeldas: "Lühidalt öeldes annab organiseeritud piinamine halba teavet, sellesse kaasatakse palju süütuid [uuritavaid], halvendab organisatsiooni suutlikkust ja kahjustab ülekuulajaid. Lahingu või hädaolukorra ajasurve võimendab neid probleeme veelgi."{{Sfn|Rejali|2009|lk=478}} Rejali tunnistab, et on võimalik, et piinamine võib mõnel juhul anda kasulikku teavet, kuid üldiselt on "piinamine kõige kohmakam meetod".{{Sfn|Rejali|2009|lk=478}} Ajakirja ''Journal of Strategic Studies'' 2017. aasta artikli kohaselt näitavad "teaduslikud tõendid, ekspertide tunnistused ja ajaloolised andmed, et hirmutav ülekuulamine ei ole vangidelt usaldusväärse teabe hankimiseks tõhus meetod".{{Sfn|Jacobson|2017|lkd=101–102}} 2017. aasta ülevaade ajakirjas ''Psychological Perspectives on Interrogation'' kinnitab, et "psühholoogiline teooria ja uuringud näitavad, et karmid ülekuulamismeetodid on ebaefektiivsed."{{Sfn|Vrij ''et al.''|2017|lk=927}} Piinamise ajalugu käsitlevad uuringud näitavad, et piinamine on tõrksateslt kinnipeetavatelt usaldusväärse teabe hankimisel tõenäoliselt olnud kulukas ja ebatõhus viis.{{Sfn|Hassner|2020a|lkd=7, 26}} Hispaanias Toledos kuulas [[Hispaania inkvisitsioon]] aastatel 1575–1610 üle 1046 inimest. Neist, keda ei piinatud, tunnistas end süüdi 42%. Piinatutest tunnistasid süüd 29%.{{Sfn|Hassner|2020b|lkd=17, 22, 24}} Filipiinide sõja ajal (1899–1902) rakendati filipiinlastest kinnipeetavatel veega piinamist. Senati komitee ühe tunnistuse kohaselt tegi umbes kaks kolmandikku piinatutest koostööd ja paljastas relvapeidikute asukohad.{{Sfn|Einolf|2014|lk=56}} [[Şaddām Ḩusayn|Saddam Hussein]] andis Iraagis käsu piinata arvatavaid režiimivastaseid. 31 kinnipeetavast, kes ütlesid hiljem teadlastele, et nad on tõepoolest tegutsenud režiimi õõnestamiseks, tunnistasid kaksteist (39%), et olid andnud täpset teavet oma tegevuse kohta piinamisel.{{Sfn|Einolf|2021|lk=6}} Sellegipoolest väidab Hassner, et on võimatu improviseerida kiiret ja jõhkrat piinamist ning loota samas edukaid tulemusi: "Meie ühiskond peaks rahu või sõja ajal leppima massilise bürokraatiseeritud piinamiskampaaniaga, mis oli puudutab tuhandeid inimesi erinevatest eluvaldkondadest, olenemata süüst, et saada nõrka teavet, mis parimal juhul kinnitavad muid andmeid.{{Sfn|Hassner|2020b|lk=36}} === Võtted === Rejali leiab, et piinamise tõhusust ei saa käsitleda, uurimata konkreetseid võtteid ja nende mõju ohvri kehale ja vaimule.{{Sfn|Rejali|2009|lk=92}} 2010. aastatel hakati uurima spetsiifiliste võtete mõju. Näiteks unepuuduse uuringud on leidnud, et on suur oht saada valeväiteid või ülekuulaja võib sisestada isegid valemälestusi. O'Mara viis läbi uppumist imiteeriva piinamise (ing k ''waterboarding'')<ref>{{Netiviide |pealkiri=Elu CIA salavangla piinakambrites |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/80124248/elu-cia-salavangla-piinakambrites |vaadatud=2024-12-18 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> uuringu ja leidis, et see suurendab valede mälestuste tekkimist. Charles A. Morgan III katsetas sõdurite vangilangemise üleelamise tehnikaid vabatahtlikel ja leidis, et need vähendasid tunnistajate poolt kurjategijate tuvastamise usaldusväärsust. Mõned uuringud viitavad sellele, et mida rohkem vägivaldseid võtteid rakendatakse, seda suurem on valeteabe saamise tõenäosus.{{Sfn|Rejali|2009|lkd=95–96}} == Näited ajaloost == [[Fail:Picard.jpg|pisi|Inkvisiitorite piinakamber 1716. aastal]] === Kohtulik kasutamine === Piinamist kasutati ülekuulamistel Vana-Kreeka ja [[Rooma õigus|Rooma õiguses]] ning keskaegses Rooma õiguses (kuid mitte vanaheebrea ega keskaegses Inglise õiguses). Väideti, et piinamisele saab tugineda vähemalt juhtudel, kus tulemust on võimalik kontrollida (näiteks kui süüdistatav tunnistab üles mõrvarelva matmise teatud puu alla, peaks kohtunik saatma kellegi seda välja kaevama.)<ref name="Frabook">{{Cite book|last=Franklin|first=James|author-link=James Franklin|date=2001|title=The Science of Conjecture: Evidence and Probability Before Pascal|publisher=Johns Hopkins University Press|location=Baltimore|isbn=0-8018-6569-7|pages=26–27|url=https://books.google.com/books?id=1zDECQAAQBAJ}}</ref> === Militaarrakendused === ==== II maailmasõda ==== Pärast [[Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile|Hiroshima aatomipommitamist]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal piinas Jaapani salapolitsei vangi võetud Ameerika hävitaja [[P-51 Mustang|P-51]] pilooti Marcus McDildat, et teada saada, kui palju [[Tuumarelv|aatomipomme]] [[Teise maailmasõja liitlased|liitlastel]] oli ja millised on tulevased sihtmärgid. McDilda, kes oli algselt oma vangistajatele öelnud, et ta ei tea aatomipommist midagi (ja kes tõepoolest ei teadnud midagi [[Tuumalõhustumine|tuuma lõhustumisest]] ), "tunnistas" edasise piinamise käigus, et USA-l on 100 aatomipommi ning et [[Tōkyō prefektuur|Tokyo]] ja [[Kyōto|Kyoto]] olid järgmised sihtmärgid.<ref>{{Cite book|last=Jerome T. Hagen|year=1996|title=War in the Pacific, Chapter 25 "The Lie of Marcus McDilda"|publisher=Hawaii Pacific University|isbn=978-0-9653927-0-9|pages=159–160|url=https://archive.org/details/warinpacific0000hage_o9h7|url-access=registration}}</ref> Ülekuulamine oli [[Gestapo]] luurest vaid üks osa; see toetus suuresti vabatahtlikule reetmisele ja [[Nuhk|informaatorite]] kasutamisele.{{Sfn|Rejali|2009|lkd=493–494}} Gestapo piinas mitme rahvusliku vastupanuliikumise juhte, kuid enamik neist ei murdunud.{{Sfn|Rejali|2009|lk=496}} ==== 1992. aasta USA armee välikäsiraamat ==== FM 34-52 Intelligence Interrogation, Ameerika Ühendriikide armee välikäsiraamat, selgitab, et piinamine "on halb tehnika, mis annab ebausaldusväärseid tulemusi, võib raskendada edasisi info kogumise püüdlusi ja võib panna allika ütlema seda, mida ülekuulaja tema arvates kuulda tahab."<ref>{{Cite book|last=United States Department of the Army|author-link=United States Department of the Army|date=28 September 1992|title=FM 34-52: Intelligence Interrogation|pages=1–8|url=https://fas.org/irp/doddir/army/fm34-52.pdf}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== Terrorismi vastane sõda ja 2003. aasta sissetung Iraaki ==== [[Fail:AbuGhraibScandalGraner55.jpg|pisi|[[Charles Graner]] poseerib 2003. aastal Manadel al-Jamadi's laibaga, pärast seda, kui viimane [[CIA]] poolt surnuks piinati]] [[Fail:US_Senate_Report_on_CIA_Detention_Interrogation_Program.pdf|paremal|pisi| USA senati aruanne CIA piinamise kasutamise kohta terrorismivastase sõja ajal.]] Valeinformatsioon Saddam Husseini ja al-Qaida vahelise seose kohta saadi Ibn al-Shaykh al-Libilt piinamise teel<ref>{{Cite book|last=Schecter|first=Cliff|year=2008|title=The Real McCain|publisher=[[Polipoint Press]]|isbn=9780979482298|page=[https://archive.org/details/realmccainwhycon00sche/page/124 124]}}</ref><ref>{{Cite news|last=Beers|first=Rand|url=http://www.washingtonmonthly.com/features/2008/0801.torture.pdf|title=No More: No Torture. No Exceptions.|work=The Washington Monthly|date=January 2008|access-date=2010-09-02|quote=... was interrogated by both the United States and Egypt, and—as was publicly reported—tortured by Egyptian authorities|archive-url=https://web.archive.org/web/20110623131358/http://www.washingtonmonthly.com/features/2008/0801.torture.pdf|archive-date=23 June 2011}}</ref> ja George W. Bushi administratsioon tsiteeris neid andmeid mitu kuud enne [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta sissetungi Iraaki]].<ref name="Newsweek20080611">{{Cite news|last=Isikoff|first=Michael|url=http://www.newsweek.com/id/141009|title=Spies, Lies and the White House|work=[[Newsweek]]|date=11 June 2008|access-date=23 April 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20080615014815/http://www.newsweek.com/id/141009/output/print|archive-date=15 June 2008|last2=Mark Hosenball|author-link=Michael Isikoff}}</ref><ref>{{Cite news|last=Isikoff|first=Michael|url=http://www.newsweek.com/id/196818|title=Death in Libya|work=[[Newsweek]]|date=12 May 2009|access-date=13 May 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20100316154958/http://www.newsweek.com/id/196818|archive-date=16 March 2010|last2=Mark Hosenball|author-link=Michael Isikoff}}</ref> Bushi administratsiooni liikmed kordasid seda teavet sageli, kuigi nii [[Luure Keskagentuur|Luure Keskagentuuri]] (CIA) kui ka [[Kaitseluureagentuur|Kaitseluureagentuuri]] (DIA) aruanded seadsid selle usaldusväärsuse tugevalt kahtluse alla, mis viitab sellele, et al-Libi eksitab ülekuulajaid tahtlikult.<ref>{{Cite AV media|url=https://www.pbs.org/wgbh/pages/frontline/bushswar/|title=Bush's War|date=25 March 2008|publisher=PBS|archive-url=https://web.archive.org/web/20181211110930/https://www.pbs.org/wgbh/pages/frontline/bushswar/|archive-date=11 December 2018}}</ref> CIA peainspektori [[2004 Special Review of Counterterrorism, Detention and Interrogation Activities|2004. aasta terrorismivastase võitluse, kinnipidamise ja ülekuulamistegevuse eriülevaade]] ei toeta seisukohta, et piinamine on ülekuulamisel tõhus.{{Sfn|Blakeley|2011|lk=244}} 2004. ja 2008. aastatel ilmnes, et president [[George W. Bush|George W. Bushi]] administratsioon andis loa piinamise kasutamiseks ülekuulamistel ja et Ameerika Ühendriikide töötajad on kasutanud sellist praktikat [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri rünnakute]] ja [[Al-Qā‘idah|al-Qaedaga]] seotud ülekuulamistel, nii välisriikides kui [[Guantánamo lahe vangilaager|Guantánamo Bay kinnipidamislaagris]]. USA endine riikliku luureameti direktor Dennis C. Blair kirjutas 2009. aastal erinevate piinamismeetodite kasutamist ja tõhusust (keskendudes uppumist imiteerivale piinamisele) kommenteerides, et selliste meetodite kasutamisega hangiti väärtuslikku teavet.<ref>{{Cite news|last=Shane|first=Scott|url=https://www.nytimes.com/2009/04/23/us/politics/23detain.html|title=Interrogations' Effectiveness May Prove Elusive|work=[[The New York Times]]|date=22 April 2009|access-date=2013-03-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20180814193349/https://www.nytimes.com/2009/04/23/us/politics/23detain.html|archive-date=14 August 2018|author-link=Scott Shane}}</ref> Kuid senati komitee, mis uuris selliseid väiteid kasuliku teabe hankimise kohta kahtlusalustelt, kes läbisid "tõhustatud ülekuulamist", jõudis järeldusele, et nende meetoditega ei hangitud kriitilist ja väärtuslikku teavet.<ref>{{Cite news|last=Burke|first=Jason|url=https://www.theguardian.com/law/2017/jan/26/does-torture-work-and-is-it-worth-the-cost-donald-trump|title=Does torture work – and is it worth the cost?|work=[[The Guardian]]|date=26 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20181230064915/https://www.theguardian.com/law/2017/jan/26/does-torture-work-and-is-it-worth-the-cost-donald-trump|archive-date=30 December 2018}}</ref> 6700-leheküljelises senati luurekomitee aruandes CIA piinamise kohta jõuti samuti järeldusele, et CIA on korduvalt ja tahtlikult takistanud järelevalvet ning esitanud poliitikakujundajatele ja avalikkusele valeandmeid koordineeritud lekitamise kaudu valeandmeid piinamise kui ülekuulamismeetodi tõhususest.<ref name="TheReportItself">{{Cite web|url=http://www.intelligence.senate.gov/study2014/sscistudy1.pdf|title='''Committee Study of the Central Intelligence Agency's Detention and Interrogation Program''', Foreword by Senate Select Committee on Intelligence Chairman Dianne Feinstein, Findings and Conclusions, Executive Summary.|publisher=United States Senate Select Committee on Intelligence|access-date=15 June 2015|quote=Declassification Revisions December 3, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141209165504/http://www.intelligence.senate.gov/study2014/sscistudy1.pdf|archive-date=2014-12-09}}</ref>{{Rp|4}}<ref name="New York Times1">{{Cite web|last=Mazzetti|first=Mark|url=https://www.nytimes.com/2014/12/10/world/senate-intelligence-committee-cia-torture-report.html|title=Senate Torture Report Condemns C.I.A. Interrogation Program|website=[[The New York Times]]|date=9 December 2014|access-date=9 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141209173200/http://www.nytimes.com/2014/12/10/world/senate-intelligence-committee-cia-torture-report.html|archive-date=9 December 2014|authorlink=Mark Mazzetti}}</ref> == Avalik arvamus == Paljud inimesed usuvad, et piinamine toimib või et see võib isegi terrorismivastases võitluses olla imevahend.{{Sfn|Hassner|2020a|lk=7}}{{Sfn|Janoff-Bulman|2007|lk=429}} Telesarjas "[[24 (seriaal)|24]]" kujutas piinamist tõhusana, suurendades ameeriklaste toetust piinamisele.{{Sfn|Young|Kearns|2020|lk=156}} Uuringud näitavad, et mõned USA elanikud toetavad piinamist, kui nad usuvad, et see on tõhus, kuid ka märkimisväärne arv toetab piinamist isegi siis, kui nad ei pea seda tõhusaks luureandmete allikaks.{{Sfn|Young|Kearns|2020|lk=156}} Ajakirjanikud on kritiseerinud 2012. aasta filmi ''"Zero Dark Thirty"'', mis kujutas [[Usāmah ibn Lādin|Osama bin Ladeni]] otsimist ja tabamist, kuna see kujutas piinamist tõhusa luureandmete kogumise võtmena, mis viis bin Ladeni hoone avastamiseni, kuigi tegelikult leiti hoone põhjaliku andmete analüüsi abil.<ref>{{Cite news|last=Bruni|first=Frank|url=https://www.nytimes.com/2012/12/09/opinion/sunday/bruni-bin-laden-torture-and-hollywood.html|title=Opinion {{!}} Bin Laden, Torture and Hollywood|work=The New York Times|date=2012-12-08|access-date=2023-01-19|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Cite web|last=Wolf|first=Naomi|url=http://www.theguardian.com/commentisfree/2013/jan/04/letter-kathryn-bigelow-zero-dark-thirty|title=A letter to Kathryn Bigelow on Zero Dark Thirty's apology for torture|website=[[The Guardian]]|date=2013-01-04|access-date=2023-01-19|language=en|authorlink=Naomi Wolf}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schlag |eesnimi=Gabi |kuupäev=2021-06-01 |pealkiri=Representing torture in Zero Dark Thirty (2012): Popular culture as a site of norm contestation |url=https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/1750635219864023 |ajakiri=Media, War & Conflict |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=174–190 |doi=10.1177/1750635219864023 |issn=1750-6352}}</ref> Üle maailma on suhtumine piinamise ülekuulamisel kasutamise kohta erinev – madalaim toetus on registreeritud Lääne-Euroopa riikides ja suurim toetus [[Türgi|Türgis]] ja [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreas]] (kus enamik vastajaid toetas piinamise kasutamist ülekuulamisel) ning [[Keenia|Keenias, Indias]] [[Nigeeria|ja Nigeerias]] aastatel 2006–2008 küsitletud 31 riigi hulgas.<ref>{{Cite journal|last=Miller|first=Peter|title=Torture Approval in Comparative Perspective|journal=[[Human Rights Review]]|volume=12|issue=4|pages=441–463|date=2011|language=en|doi=10.1007/s12142-011-0190-2|issn=1874-6306|doi-access=free}}</ref> [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|ICRC]] 2016. aastal 16 riigis läbi viidud uuring näitas, et toetus sõjalise teabe hankimiseks piinamisele oli kõrgeim [[Iisrael|Iisraelis]], [[Nigeeria|Nigeerias]], [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] ja [[Iraak|Iraagis]] ning madalaim [[Jeemen|Jeemenis]], [[Colombia|Colombias]], [[Šveits|Šveitsis]] ja [[Hiina|Hiinas]].<ref>{{Cite web|last=Schlein|first=Lisa|url=https://www.voanews.com/a/survey-acceptance-torture-growing-during-war/3624064.html|title=Survey: Acceptance of Torture During War Growing|website=[[Voice of America]]|date=December 5, 2016|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Sieff|first=Kevin|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2016/12/05/more-americans-support-torture-than-afghans-iraqis-and-south-sudanese-why/|title=More Americans support torture than Afghans, Iraqis and South Sudanese. Why?|work=[[The Washington Post]]|date=December 5, 2016|access-date=22 August 2023|author-link=Kevin Sieff}}</ref> Jeremy D. Mayeri, Naoru Koizumi ja Ammar Anees Maliku uuringus leiti, et vastuseis piinamise kasutamisele ülekuulamisel on seotud tugevamate poliitiliste õigustega, kuid mitte majandusliku arengu ega terrorismiohuga.<ref>{{Cite book|last=Mayer|first=Jeremy D.|date=2014|title=Examining Torture: Empirical Studies of State Repression|publisher=Palgrave Macmillan US|isbn=978-1-137-43916-1|pages=43–61|language=en|last2=Koizumi|first2=Naoru|last3=Malik|first3=Ammar Anees|chapter=Does Terror Cause Torture? A Comparative Study of International Public Opinion about Governmental Use of Coercion|chapter-url=https://books.google.com/books?id=q4KoBAAAQBAJ&pg=PT44}}</ref> Ühe uuringu kohaselt peavad piinamist ebatõhusaks suurema tõenäosusega need inimesed, kes usuvad on oma olemuselt ebamoraalne.{{Sfn|Leidner et al.|2018|lk=3}} == Vaata ka == * [[valemälestus]] * [[inkvisitsioon]] * [[ülekuulamine]] * [[intervjuu]] * [[inimõigused]] * [[moraal]] == Viited == [[Kategooria:Kohtu- ja protsessiõigus]] [[Kategooria:Inimõigused]] r8suq9xrmvywpqck3e1mun54pv9tww5 0 686961 7206246 6949005 2026-08-02T01:20:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206246 wikitext text/x-wiki [[File: Fridman AA.jpg|pisi|Aleksandr Fridman (1916)]] '''Aleksandr Aleksandrovitš Fridman''', ka '''Alexander Friedmann''' ([[vene keel]]es Александр Александрович Фридман; [[16. juuni]] ([[vkj]] 4. juuni) [[1888]] [[Peterburi]] – [[16. september]] [[1925]] [[Leningrad]]) oli vene [[füüsik]] ja [[matemaatik]].<ref name="e21"/> Pärast [[Peterburi ülikool]]i matemaatikaosakonna lõpetamist (1910) jäeti ta [[puhtmatemaatika|puht-]] ja rakendusmatemaatika kateedri juurde valmistumaks professuuriks.<ref name="e22"/> Aastatel 1914–1917 teenis ta Venemaa keiserlikus armees, kus tegeles [[aeronavigatsioon]]i ja [[aeroloogia]]teenistuste korraldamisega. Aastatel 1918–1920 oli ta [[Permi Ülikool]]i professor.<ref name="e21"/> Alates 1920. aastast töötas Fridman [[Geofüüsika Peaobservatoorium]]is (direktor 1925). Samal ajal õpetas ta mitmes Petrogradi ülikoolis. 1925. aastal tõusis ta uurimiseesmärkidel [[kuumaõhupall]]iga tolleaegsele rekordkõrgusele 7400 m.<ref name="e21"/> 1925. aasta suvel pulmareisil [[Krimm]]is koos oma noore naisega haigestus Fridman [[tüüfus]]esse. Tema enda sõnul nakatus ta tõenäoliselt Krimmist Leningradi teel ühest raudteejaamast ostetud pesemata pirni süües. Ta suri 16. septembril 1925 Leningradis kõhutüüfusesse valesti tehtud meditsiiniliste protseduuride tõttu. Maeti [[Vassili saar]]el [[Smolenka õigeusu kalmistu]]le.<ref name="e22"/> 1931. aastal anti Fridmanile postuumselt [[Lenini preemia]].<ref name="e21"/> ==Teadustöö== Fridmani uurimistöö hõlmas [[dünaamiline meteoroloogia|dünaamilise meteoroloogia]], turbulentsiteooria, kokkusurutava vedeliku [[hüdrodünaamika]], [[atmosfäärifüüsika]] ja [[kosmoloogia]]ga seotud probleeme. Aastatel 1922–1924 leidis ta mittestatsionaarsed lahendused [[Einsteini võrrandid|Einsteini võrranditele]], mis tõestavad [[universumi paisumine|mittestatsionaarse (paisuva) universumi]] olemasolu; see tulemus moodustab nüüdisaegse kosmoloogia aluse.<ref name="e21"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://web.archive.org/web/20241213194535/https://bigenc.ru/c/fridman-aleksandr-aleksandrovich-3267ac Фридман Александр Александрович]. bigenc.ru.</ref> <ref name="e22">[https://guraran.ru/news/newsread/news_id-13681 К 135-летию со дня рождения Александра Александровича Фридмана]. guraran.ru.</ref> }} {{JÄRJESTA:Fridman, Aleksandr}} [[Kategooria:Matemaatikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmoloogid]] [[Kategooria:Geofüüsikud]] [[Kategooria:Aeronaudid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Smolenka õigeusu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1925]] enpu0dt8as3o2tjfalftszs14i6eqkl 0 688577 7206354 7093171 2026-08-02T07:38:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206354 wikitext text/x-wiki '''Armas Otto Aapo Väisänen''' ([[9. aprill]] [[1890]] Savonranta kihelkond Soome – [[18. juuli]] [[1969]] Helsingi Soome) oli Soome muusikateadlane ning soome-ugri rahvaste pärimusmuusika koguja ja uurija<ref>{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/ao-vaisanen.html | pealkiri = Armas Otto Väisänen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 18.05.2021 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210518065245/https://estofilia.finland.ee/2018/01/ao-vaisanen.html | url-olek = ei tööta }}</ref>. [[File:AOVaisanen.jpg|pisi|Armas Otto Väisänen (1913)]] Armas Otto Väisänen sündis 1890. aastal Savonranta kihelkonnas, õppis [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikool]]is muusikateadust, lõpetas ülikooli magistrina 1919. aastal, ning kaitses 1939. аastal doktoriväitekirja. Ta oli [[Helsingi Konservatoorium|Helsingi konservatoorium]]i juhataja (1926–1957), 1918. aastast ajakirja «Säveletär» peatoimetaja, [[Kalevala Selts]]i sekretär (1930–1942) ja seltsi esimees (1942–1962) ning [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikool]]i rahvamuusika dotsent (1940–1956), professor (1956–1959). Armas Otto Väisänen oli soome-ugri rahvaste pärimusmuusika koguja ja uurija, tema uurimisretked ulatusid [[Karjala]]sse, [[Ingeri|Ingerimaa]]le, [[Vepslased|vepslas]]te, [[Laplased|laplas]]te ja [[Mordvalased|mordvalas]]te juurde ning kuuel korral tegi uurimisretki ka Eestisse (aastail 1912–1914 ja 1921–1923). Neil Eesti retkedel töötas ta algul Tartu ümbruses ja mitmel pool [[Kagu-Eesti]]s, korduvalt käis ta [[Setomaa|Setumaa]]l, hiljem Kuusalus, Jõelähtmes, Muhus jm. A. O. Väisänen kasutas Eestis esimesena [[fonograaf]]i ning sai seetõttu väärtuslikku ainestikku [[Eesti rahvalaul]]ude ja pillilugude alalt. 1913. aasta uurimisretkel töötades koos Helsingis õppinud [[Anna Raudkats]]iga, jäädvustasid nad ka esimesi täpseid kirjeldusi ka [[Eesti rahvatants]]udest. 1922. aastal uurimisretkel käis A. O. Väisänen koos soome skulptori [[Alpo Sailo]]ga, [[Setod|setud]]e juures ja A. Sailo tegi kolmest tuntumast setu laulikust ([[Miku Ode]], [[Martina Irö]], [[Hilana Taarka]]) skulptuurportreed. 1923. aastal avastas А. O. Väisänen Setumaal [[Anne Vabarna]] kui suurlauliku<ref>[[Richard Viidalepp]], "A. O. Väisänen 1890–1969", Keel ja Kirjandus, nr 1970, nr 1, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/64 lk 62]</ref>. Väisäneni artiklite kaudu sai naine tuntuks üle kogu Eesti. A. O. Väisänen publitseeris enda ja teiste kogutud rahvamuusika ainestikku, tema uurimused käsitlevad mitme soome-ugri rahva muusikalist rahvakultuuri (doktoriväitekirja teema «Untersuchungen über die ob-ugrischen Melodien», 1939) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Richard Viidalepp]], "A. O. Väisänen 1890–1969", Keel ja Kirjandus, nr 1970, nr 1 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/63 lk 61]-[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/64 62] {{commonskat|}} {{JÄRJESTA:Väisänen, Armas Otto}} [[Kategooria:Soome teadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1969]] [[Kategooria:Etnograafid]] ncqms837dp9dvus9oec3ehfa7t0rjd3 0 688842 7206206 6822268 2026-08-01T22:26:26Z Raamaturott 56450 7206206 wikitext text/x-wiki '''Zipfi reegel''' (ka Zipfi seadus, Zipfi needus<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Kirt |eesnimi=Riin |kuupäev=2013 |pealkiri=Tasakaalus korpusel põhinevad sagedusloendid ja korpuse sõnavara ning „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ märksõnaloendi võrdlus |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/e3a820d7-68ea-4e40-8b4b-f404db92af5f/content |vaadatud=11.02.2025 |väljaanne=Magistritöö, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Arvutilingvistika eriala}}</ref>, Zipfi kõver<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/22388/view?page=192&p=separate&search=zipfi%20reegel&hlid=492887127&tool=search&view=0,0,2002,3283 |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref>, Zipfi kurv<ref name=":0" />) on kõiki [[Loomulik keel|loomulikke keeli]] iseloomustav omadus, mille kohaselt koosneb tekst peamiselt väikesest hulgast sageli korduvatest sõnadest ja suurest hulgast väikse tekstisisese [[Esinemissagedus|esinemissagedusega]] sõnadest ehk väike arv kõige sagedamini esinevatest sõnadest katab suure osa [[Sõnavara|sõnavarast]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sissevaateid folkloori lühivormidesse: ptk. 5 |url=https://www.folklore.ee/~kriku/LEX/LOENG5.HTM |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=www.folklore.ee}}</ref><ref name=":0" /> == Kirjeldus == Reegel on seotud [[Minimaalse pingutuse printsiip|minimaalse pingutuse printsiibiga]] ehk kui inimene teeb korduvalt valikuid, otsustab ta mingi väikese hulga alternatiivide kasuks, aga suuremat hulka alternatiividest kasutab väga harva. See reegel teeb keele omandamise lihtsamaks.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Magazine |eesnimi=Smithsonian |perekonnanimi2=Bassi |eesnimi2=Margherita |pealkiri=Humpback Whale Song Shares a Key Pattern With Human Language That Might Make It Easier for the Animals to Learn |url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/humpback-whale-song-shares-a-key-pattern-with-human-language-that-might-make-it-easier-for-the-animals-to-learn-180986025/ |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=Smithsonian Magazine |keel=en}}</ref> Kõige sagedasema sõna esinemissagedus on kaks korda nii kõrge kui sageduselt teisel sõnal jne – [[Korpuslingvistika|korpuse]] kõige sagedasem sõna esineb sada korda sagedamini kui sajandal kohal asuv sõna.<ref name=":0" /> Skaala on pidev, sageduste vähenemine jätkub kahaneva kiirusega ja [[skaala]] teises otsas on ülisagedased "grammatilised" sõnad, mida on üsna vähe, aga iga sellise korduvus väga suur (eesti keeles nt. ''ja'', ''ei'', ''või'', ''et'', ''kui'' jne). Vähemalt skaala põhiosas vastab leksika sagedusjaotus ligikaudu reeglile ''x''²''y'' = const., kus ''x'' on sõna kordumiste arv tekstilõigus ja ''y'' näitab, mitu sõna tekstilõigus seda korduvusastet ilmutab.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Sissevaateid folkloori lühivormidesse: ptk. 4 |url=https://www.folklore.ee/~kriku/LEX/LOENG4.HTM |vaadatud=2025-02-11 |väljaanne=www.folklore.ee}}</ref> Zipfi seadus on [[Keeleteadus|lingvistikas]] üks domineerivamaid jaotuslikke tunnuseid, mis tähendab näiteks seda, et tõhusaks [[Keeleõpe|keeleõppeks]] tasub arvestada sõnasagedusega –keeleõppijal tasub omandada esmajoones väike hulk keeles sagedamine esinevaid sõnu.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Nähtust kirjeldas [[Statistiline lingvistika|statistilise lingvistika]] üks rajajaid, [[George Kingsley Zipf]] oma raamatus "The Psycho-Biology of Language" 1935. aastal.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Samas ei ole ta pidanud end esimeseks seaduspära leidjaks ja sama reeglit on teised autorid varem täheldanud: 1913. aastal kirjeldas saksa füüsik Felix Auerbach proportsioonide suhet linnade suuruse ja elanikkonna arvukuse vahel. Zipfi reeglit on kirjeldanud ka Jean-Baptiste Estoup 1916. aastal, G. Dewey 1923. aastal,<ref>{{cite book|last=Dewey|first=Godfrey|year=1923|title=Relative Frequency of English Speech Sounds|publisher=Harvard University Press|url=https://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.18294|via=Internet Archive}}</ref> ja [[Edward Condon|E. Condon]] 1928. aastal<ref>{{cite journal|last=Condon|first=E.U.|title=Statistics of vocabulary|url=https://archive.org/details/sim_science_1928-03-16_67_1733/page/n20|journal=[[Science]]|volume=67|issue=1733|page=300|year=1928|author-link=Edward Condon|bibcode=1928Sci....67..300C|doi=10.1126/science.67.1733.300|pmid=17782935}}</ref>. == Valdkonnad == Reegel laieneb mitmetele teistelegi valdkondadele peale keele: näiteks majandus, geograafias, meedia, muusika, bioloogia ja mujal.<ref>{{cite book|last1=Sandmo|first1=Agnar|date=2015|title=The Principal Problem in Political Economy|isbn=978-0-444-59430-3|pages=3–65|series=Handbook of Income Distribution|volume=2|doi=10.1016/B978-0-444-59428-0.00002-3}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Li |eesnimi=Wentian |kuupäev=2002 |pealkiri=Zipf's Law Everywhere |url=https://www.researchgate.net/publication/253290454_Zipf%27s_Law_Everywhere |vaadatud=11.02.2025 |väljaanne=Glottometrics}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gabaix |eesnimi=Xavier |kuupäev=1999 |pealkiri=Zipf's Law for Cities: An Explanation |url=https://www.jstor.org/stable/2586883?seq=1 |ajakiri=The Quarterly Journal of Economics |aastakäik=114 |üksiknumber=3 |lehekülg=739–767 |issn=0033-5533}}</ref> * Zipfi reegli järgimine on tuvastatud [[Küürvaal|küürvaalade]] suhtlushäälitsustes ning järeldatud, et see on nende suhtluskultuuris sääraselt arenenud, et uutel populatsiooniliikmetel oleks seda lihtsam õppida.<ref name=":3" /> == Vaata ka == * [[Menzerath' reegel]] * [[Pareto printsiip]] * [[inimgeograafia]] == Viited == [[Kategooria:Keeleteadus]] [[Kategooria:Statistika]] bqr9mglv6tp6dkquc45uzryngg2ft2x 0 695092 7206303 7053658 2026-08-02T06:19:58Z Kuriuss 38125 7206303 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik|nimi=Mainzi toomkirik|omakeelne nimi=Mainzer Dom|pilt=File:Mainzer Dom, Leichhof (2008-04-23 Sp).jpg|pildiallkiri=Mainzi toomkirik|riik=[[Saksamaa]]|asukoht=[[Mainz]]}} [[Pilt:Hermann Emden - Mainzer Dom von Südosten vor1858 (ZBm262).jpg|pisi|Vaade Mainzi toomkirikule. Hermann Emdeni foto 1850. aastate lõpust]] '''Mainzi toomkirik''' (ka '''Mainzi Püha Martini katedraal'''; saksa keeles ''Hohe Dom St. Martin zu Mainz'' või ''Mainzer Dom'') on [[Katoliku kirik|katoliku]] katedraal ning endise [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi peapiiskopkonna]] ja tänapäevase Mainzi piiskopkonna peakirik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Geschichte des Mainzer Doms |url=https://bistummainz.de/mainzer-dom/entdecken/geschichte/ |vaadatud=07.06.2025}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=St Martin’s Cathedral in Mainz |url=https://www.rlp-tourismus.com/en/experience/culture/stories/st-martins-cathedral-in-mainz |vaadatud=07.06.2025}}</ref> Toomkirik on pühitsetud [[Püha Martin|pühale Martinile]] ja kooriruum [[Stefanos|pühale Stefanusele]]. == Ajalugu == 975. aastal nimetas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] oma kaaskondlase [[Willigis]]e Mainzi peapiiskopiks ning ertskantsleriks, kes alustas linna uue toomkiriku ehitust, mis pidi üle võtma kahe kohaliku kiriku, Püha Johannese kiriku ehk vana toomkiriku<ref>Vana toomkirik taastati 900. aastate alguses peapiiskop [[Hatto I]] all ning pühitseti pühale Martinile. Pärast uue toomkiriku valmimist sai kiriku uueks kaitsepühakuks [[Ristija Johannes|püha Ristija Johannes]]. Lk 100 (Falck, 1997)</ref> ja Püha Albani kloostri funktsioonid.<ref>Lk 9 (Schneider, 1886)</ref> Mainzi toomkirik pühitseti sisse 29. või 30. augustil 1009. Pühitsemispäeval sai kirikus alguse tulekahju, millest jäi puutumata vaid vana toomkirik.<ref>Lk 10 (Schneider, 1886)</ref> Kiriku taastamistööd jäid järgmiseks 20 aastaks seisma ning viidi lõpuni alles peapiiskop [[Bardo (Mainz)|Bardo]] ajal, kes toomkiriku 1036. aasta uuesti sisse pühitses. Tseremoonial osalesid lisaks 17 piiskopile ka keiser [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] ja keisrinna Gisela koos troonipärija ning tulevase keisri [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrichiga]].<ref>Lk 14 (Schneider, 1886)</ref> 1081. aastal toimus toomkirikus uus põleng. Kirikut remonditi keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] ajal. 1137. aastal valmis ka pühale Gotthardile pühitsetud kabel<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hartmann |pealkiri=Mainz - Kleine Stadtgeschichte |aasta=2017 |tsitaat=Eine Woche nach dem Tod Erzbischof Adalberts I. am. 23. Juni 1137 weihte man seine zweistöckige Pfalzkapelle St. Gotthard ein.}}</ref>. Katedraalile tehti järgnenud aastasadade jooksul mitmeid juurdeehitusi. 1793. aastal aset leidnud Mainzi piiramisel läks toomkirik taas põlema. Prantsuse sõdurite vandaalitsemise tõttu hävis ka suur osa katedraali sisustusest. Piiskop [[Joseph Ludwig Colmar]] laskis teha minimaalsed restaureerimistööd. 1803. aastal lammutati ka toomkiriku juurde kuulunud ''Liebfrauenkirche''.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Bauchronik - Romanik: Von der Gründung bis zur Domweihe |url=https://bistummainz.de/mainzer-dom/detail/Bauchronik/ |vaadatud=24.07.2025}}</ref> Teise maailmasõja ajal sai toomkirik 1942. aasta 11. ja 12. augustil ning 1944. aasta 8. ja 9. septembril toimunud pommirünnakutes kahjustada. 1975. aastal restaureeriti katedraali ulatuslikult.<ref name=":0" /> 2004. aastal paigaldati kaks Johannes Schreiteri valmistatud klaasakent.<ref>Lk 142–143 (Brulls, 2013)</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Brulls, Holger. ''Johannes Schreiter. Glasbilder. Collagen. Zeichnungen, 1995–2012.'' 2013. * Falck, Ludwig. ''Von der fränkischen Zeit bis zum Ende des 18. Jahrhunderts - Denkmaltopographie Bundesrepublik Deutschland. Kulturdenkmäler in Rheinland-Pfalz. Stadt Mainz: Altstadt.'' [[Worms]]. 1997. * Hartmann, Peter. ''[https://www.google.ee/books/edition/Mainz/odF3DwAAQBAJ?hl=en&gbpv=0 Mainz - Kleine Stadtgeschichte]''. 2017. * Schneider, Friedrich. ''[https://www.google.ee/books/edition/Der_Dom_zu_Mainz/745UStft1hwC?hl=en&gbpv=0 Der Dom zu Mainz. Geschichte und Beschreibung des Baues und seiner Wiederherstellung]''. Berlin: Ernst & Korn, 1886. [[Kategooria:Saksamaa kirikud]] [[Kategooria:Katedraalid]] [[Kategooria:Mainz]] kcqvdpc2vvd5ckniq3u4jeph1vj1uc1 0 698469 7206406 6974512 2026-08-02T09:36:39Z Velirand 67997 7206406 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ionuț Moșteanu | pilt = Ionuț Moșteanu at the 2025 The Hague NATO Summit.jpg | pildiallkiri = Ionuț Moșteanu (2025) | amet = Rumeenia asepeaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Angel Tîlvăr]] | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Liviu-Ionuț Moșteanu | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|23}} | sünnikoht = [[Ștefănești]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rumeenia Päästmise Liit | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]]<br>[[Bioterra Ülikool]]<br>[[Bukaresti ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Liviu-Ionuț Moșteanu''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1973]] [[Ștefănești]]s) on [[Rumeenia]] poliitik, parlamendiliige ning [[23. juuni]]st [[2025]] Rumeenia kaitseminister ja asepeaminister. Ta sündis aastal [[1973]] [[Ștefănești]]s (asub [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]]). Ta õppis aastatel 1992–1995 automatiseerimist [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis]], aastatel 1996–1999 juhtimist [[Bioterra Ülikool]]is ja aastatel 2018–2020 inglise keelt [[Bukaresti Ülikool]]is. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel reklaami- ja turundussektoris, sealhulgas reklaamiagentuuri Total Branding Partners tegevjuhina. Detsembris [[2015]] sai tast Rumeenia transpordi- ja taristuministri nõunik ning seejärel töötas ta aastal [[2016]] maist oktoobrini samas ministeeriumis riigisekretärina (eesti mõistes kantslerina). Ta hakkas poliitikas osalema Rumeenia Päästmise Liidus (''Uniunea Salvați România''). Aastal [[2016]] valiti ta esimest korda Saadikutekotta. Ta kandideeris edukalt tagasivalimisele 2020. ja 2024. aasta valimistel. Ta oli parlamendi alamkojas ''Uniunea Salvați România'' fraktsiooni esimees. [[23. juuni]]st [[2025]] on ta Rumeenia riigikaitseminister ja asepeaminister [[Ilie Bolojani valitsus]]es. {{JÄRJESTA:Mosteanu, Ionut}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 2sgelsyz3j1kmvureiy53svo01bey7q 7206407 7206406 2026-08-02T09:36:59Z Velirand 67997 7206407 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ionuț Moșteanu | pilt = Ionuț Moșteanu at the 2025 The Hague NATO Summit.jpg | pildiallkiri = Ionuț Moșteanu (2025) | amet = Rumeenia asepeaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = 28. november 2025 | eelmine2 = [[Angel Tîlvăr]] | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Liviu-Ionuț Moșteanu | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|23}} | sünnikoht = [[Ștefănești]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rumeenia Päästmise Liit | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]]<br>[[Bioterra Ülikool]]<br>[[Bukaresti ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Liviu-Ionuț Moșteanu''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1973]] [[Ștefănești]]s) on [[Rumeenia]] poliitik, parlamendiliige ning [[23. juuni]]st [[2025]] Rumeenia kaitseminister ja asepeaminister. Ta sündis aastal [[1973]] [[Ștefănești]]s (asub [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]]). Ta õppis aastatel 1992–1995 automatiseerimist [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis]], aastatel 1996–1999 juhtimist [[Bioterra Ülikool]]is ja aastatel 2018–2020 inglise keelt [[Bukaresti Ülikool]]is. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel reklaami- ja turundussektoris, sealhulgas reklaamiagentuuri Total Branding Partners tegevjuhina. Detsembris [[2015]] sai tast Rumeenia transpordi- ja taristuministri nõunik ning seejärel töötas ta aastal [[2016]] maist oktoobrini samas ministeeriumis riigisekretärina (eesti mõistes kantslerina). Ta hakkas poliitikas osalema Rumeenia Päästmise Liidus (''Uniunea Salvați România''). Aastal [[2016]] valiti ta esimest korda Saadikutekotta. Ta kandideeris edukalt tagasivalimisele 2020. ja 2024. aasta valimistel. Ta oli parlamendi alamkojas ''Uniunea Salvați România'' fraktsiooni esimees. [[23. juuni]]st [[2025]] on ta Rumeenia riigikaitseminister ja asepeaminister [[Ilie Bolojani valitsus]]es. {{JÄRJESTA:Mosteanu, Ionut}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] as3y5yg7aysgkmyn2dp30u77noc6cd3 7206408 7206407 2026-08-02T09:37:24Z Velirand 67997 7206408 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ionuț Moșteanu | pilt = Ionuț Moșteanu at the 2025 The Hague NATO Summit.jpg | pildiallkiri = Ionuț Moșteanu (2025) | amet = Rumeenia asepeaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 28. november 2025 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = 28. november 2025 | eelmine2 = [[Angel Tîlvăr]] | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Liviu-Ionuț Moșteanu | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|23}} | sünnikoht = [[Ștefănești]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rumeenia Päästmise Liit | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]]<br>[[Bioterra Ülikool]]<br>[[Bukaresti ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Liviu-Ionuț Moșteanu''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1973]] [[Ștefănești]]s) on [[Rumeenia]] poliitik, parlamendiliige ning [[23. juuni]]st [[2025]] Rumeenia kaitseminister ja asepeaminister. Ta sündis aastal [[1973]] [[Ștefănești]]s (asub [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]]). Ta õppis aastatel 1992–1995 automatiseerimist [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis]], aastatel 1996–1999 juhtimist [[Bioterra Ülikool]]is ja aastatel 2018–2020 inglise keelt [[Bukaresti Ülikool]]is. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel reklaami- ja turundussektoris, sealhulgas reklaamiagentuuri Total Branding Partners tegevjuhina. Detsembris [[2015]] sai tast Rumeenia transpordi- ja taristuministri nõunik ning seejärel töötas ta aastal [[2016]] maist oktoobrini samas ministeeriumis riigisekretärina (eesti mõistes kantslerina). Ta hakkas poliitikas osalema Rumeenia Päästmise Liidus (''Uniunea Salvați România''). Aastal [[2016]] valiti ta esimest korda Saadikutekotta. Ta kandideeris edukalt tagasivalimisele 2020. ja 2024. aasta valimistel. Ta oli parlamendi alamkojas ''Uniunea Salvați România'' fraktsiooni esimees. [[23. juuni]]st [[2025]] on ta Rumeenia riigikaitseminister ja asepeaminister [[Ilie Bolojani valitsus]]es. {{JÄRJESTA:Mosteanu, Ionut}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 315hr3gq9dvbsknl4rucz2b8l9hrflr 7206411 7206408 2026-08-02T09:42:24Z Velirand 67997 7206411 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ionuț Moșteanu | pilt = Ionuț Moșteanu at the 2025 The Hague NATO Summit.jpg | pildiallkiri = Ionuț Moșteanu (2025) | amet = Rumeenia asepeaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 28. november 2025 | eelmine = | järgmine = | amet2 = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = 28. november 2025 | eelmine2 = [[Angel Tîlvăr]] | järgmine2 = [[Radu Miruță]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Liviu-Ionuț Moșteanu | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|12|23}} | sünnikoht = [[Ștefănești]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rumeenia Päästmise Liit | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]]<br>[[Bioterra Ülikool]]<br>[[Bukaresti ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Liviu-Ionuț Moșteanu''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1973]] [[Ștefănești]]s) on [[Rumeenia]] poliitik, parlamendiliige ning [[23. juuni]]st [[2025]] Rumeenia kaitseminister ja asepeaminister. Ta sündis aastal [[1973]] [[Ștefănești]]s (asub [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]]). Ta õppis aastatel 1992–1995 automatiseerimist [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis]], aastatel 1996–1999 juhtimist [[Bioterra Ülikool]]is ja aastatel 2018–2020 inglise keelt [[Bukaresti Ülikool]]is. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel reklaami- ja turundussektoris, sealhulgas reklaamiagentuuri Total Branding Partners tegevjuhina. Detsembris [[2015]] sai tast Rumeenia transpordi- ja taristuministri nõunik ning seejärel töötas ta aastal [[2016]] maist oktoobrini samas ministeeriumis riigisekretärina (eesti mõistes kantslerina). Ta hakkas poliitikas osalema Rumeenia Päästmise Liidus (''Uniunea Salvați România''). Aastal [[2016]] valiti ta esimest korda Saadikutekotta. Ta kandideeris edukalt tagasivalimisele 2020. ja 2024. aasta valimistel. Ta oli parlamendi alamkojas ''Uniunea Salvați România'' fraktsiooni esimees. [[23. juuni]]st [[2025]] on ta Rumeenia riigikaitseminister ja asepeaminister [[Ilie Bolojani valitsus]]es. {{JÄRJESTA:Mosteanu, Ionut}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 50ak82n2filksbs79uqj2sgbhytdp0w 0 699013 7206409 7205452 2026-08-02T09:40:34Z Velirand 67997 7206409 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Radu Miruță | pilt = Ambassador_Nirenberg_meeting_with_Minister_of_National_Defence_Radu_Miruta_(cropped).jpg | pildiallkiri = Radu Miruță (2026) | amet = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus = 28. november 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ionuț Moșteanu]] | järgmine = [[Radu Miruță]] | amet2 = Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = 23. detsember 2025 | eelmine2 = [[Bogdan Ivan]] | järgmine2 = [[Irineu Darău]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Radu-Dinel Miruță | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|04|08}} | sünnikoht = [[Tismana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Radu-Dinel Miruță''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1985]] [[Tismana]]s) on [[Rumeenia]] poliitik ja insener, parlamendiliige ning oli alates [[23. juuni]]st [[2025]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister. [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. Ta lõpetas aastal [[2009]] [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilise Ülikooli]] telekommunikatsioonivõrkude ja tarkvara erialal. Aastal [[2013]] sai ta samast ülikoolist doktorikraadi telekommunikatsiooni alal. Ta tegutses erasektoris tarkvara- ja telekommunikatsioonivõrkude insenerina. Samuti töötas ta õppejõuna Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis. Ta valiti Saadikutekotta [[2020]]. aastal ja valiti tagasi [[2024]]. aastal (Päästke Rumeenia Liit (''Uniunii Salvați România'') nimekirjas). [[23. juuni]]st kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] oli ta Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister ([[Ilie Bolojani valitsus]]es). [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. {{JÄRJESTA:Miruta, Radu}} [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 38hkchtrvsqbdjiwtd1z09418ilbuaf 7206410 7206409 2026-08-02T09:41:29Z Velirand 67997 7206410 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Radu Miruță | pilt = Ambassador_Nirenberg_meeting_with_Minister_of_National_Defence_Radu_Miruta_(cropped).jpg | pildiallkiri = Radu Miruță (2026) | amet = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus = 28. november 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ionuț Moșteanu]] | järgmine = [[Radu Miruță]] | amet2 = Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = 23. detsember 2025 | eelmine2 = [[Bogdan Ivan]] | järgmine2 = [[Irineu Darău]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Radu-Dinel Miruță | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|04|08}} | sünnikoht = [[Tismana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rumeenia Päästmise Liit | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Radu-Dinel Miruță''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1985]] [[Tismana]]s) on [[Rumeenia]] poliitik ja insener, parlamendiliige ning oli alates [[23. juuni]]st [[2025]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister. [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. Ta lõpetas aastal [[2009]] [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilise Ülikooli]] telekommunikatsioonivõrkude ja tarkvara erialal. Aastal [[2013]] sai ta samast ülikoolist doktorikraadi telekommunikatsiooni alal. Ta tegutses erasektoris tarkvara- ja telekommunikatsioonivõrkude insenerina. Samuti töötas ta õppejõuna Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis. Ta valiti Saadikutekotta [[2020]]. aastal ja valiti tagasi [[2024]]. aastal (Päästke Rumeenia Liit (''Uniunii Salvați România'') nimekirjas). [[23. juuni]]st kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] oli ta Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister ([[Ilie Bolojani valitsus]]es). [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. {{JÄRJESTA:Miruta, Radu}} [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] d3k0lrotop77f4oq12nqv0w162y0fp8 7206413 7206410 2026-08-02T09:42:51Z Velirand 67997 7206413 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Radu Miruță | pilt = Ambassador_Nirenberg_meeting_with_Minister_of_National_Defence_Radu_Miruta_(cropped).jpg | pildiallkiri = Radu Miruță (2026) | amet = Rumeenia kaitseminister | ametiajaalgus = 28. november 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Ionuț Moșteanu]] | järgmine = | amet2 = Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister | ametiajaalgus2 = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp2 = 23. detsember 2025 | eelmine2 = [[Bogdan Ivan]] | järgmine2 = [[Irineu Darău]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Radu-Dinel Miruță | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|04|08}} | sünnikoht = [[Tismana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rumeenia Päästmise Liit | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bukaresti Polütehniline Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Radu-Dinel Miruță''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1985]] [[Tismana]]s) on [[Rumeenia]] poliitik ja insener, parlamendiliige ning oli alates [[23. juuni]]st [[2025]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister. [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. Ta lõpetas aastal [[2009]] [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilise Ülikooli]] telekommunikatsioonivõrkude ja tarkvara erialal. Aastal [[2013]] sai ta samast ülikoolist doktorikraadi telekommunikatsiooni alal. Ta tegutses erasektoris tarkvara- ja telekommunikatsioonivõrkude insenerina. Samuti töötas ta õppejõuna Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis. Ta valiti Saadikutekotta [[2020]]. aastal ja valiti tagasi [[2024]]. aastal (Päästke Rumeenia Liit (''Uniunii Salvați România'') nimekirjas). [[23. juuni]]st kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] oli ta Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister ([[Ilie Bolojani valitsus]]es). [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. {{JÄRJESTA:Miruta, Radu}} [[Kategooria:Rumeenia kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] loi5rmyo7i3h85kw8774yfsljk0d5kn 0 699476 7206173 7183417 2026-08-01T21:01:25Z MorsMe 217455 7206173 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=8A|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus|lõpppeatus=Äigrumäe|avati=1. september 2025|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8a/a-b/21216-1/map]|eelmine liin=8|järgmine liin=9|järgmine=9 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8a/a-b/21216-1]|uuendus=29. juuni 2026|eelkäija=8|pilt=8Abuss.jpg}}{{teekaart}} '''8A''' on Tallinna bussiliin, mis avati 1. septembril 2025 ning sõidab [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru Keskusest]] [[Äigrumäe|Äigrumäele]]. Liin avati lühendusena bussiliinile [[8 (Tallinna bussiliin)|8]], sõites mööda bussiliin 8 endist marsruuti enne 2023. aastat, kui liin ühendati bussiliiniga 43, Reidi tee peatusest edasi Narva maanteed mööda kuni Hobujaama seisuplatsini. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning on käigus tööpäeviti hommikul umbes kella 6.30-9.40 vahel ning pärastlõunal kella 14.30-19.40 vahel. Väljumised 25-30 minuti tagant.<br /> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkmed |- |september 2025 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |} == Peatuste loend == <br />{{veerud}} ===Viru keskus > Äigrumäe=== *Viru keskus 6 *Pronksi *L. Koidula *J. Poska *Reidi tee *Lauluväljak *Lillepaviljon *Maarjamägi *Mälestusvälja *Lillepi park *Lillepi *Rummukõrtsi *Rummu *Pirita *Supluse puiestee *Randvere tee *Hämar tee *Mähe *Küüvitsa tee *Oblika tee *Aianduse tee *Pojengi tee *Mähe aedlinn *Liilia tee *Kõlviku tee *Äigrumäe {{veerud-piir}} ===Äigrumäe > Viru keskus=== *Äigrumäe *Kõlviku tee *Liilia tee *Mähe aedlinn *Aianduse tee *Oblika tee *Küüvitsa tee *Mähe *Hämar tee *Randvere tee *Supluse puiestee *Pirita *Rummu *Lillepi *Mälestusvälja *Maarjamägi *Lillepaviljon *Lauluväljak *Reidi tee *J. Poska *F. R. Kreutzwald *Pronksi *Hobujaama {{veerud-lõpp}} <br /> {{Tallinna bussiliinid}}[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ks136xlcaxxgrgjhnh96lr6tcp2g8mz 14 700433 7205963 6965135 2026-08-01T13:54:04Z Estopedist1 278 ei pea igale koolile eraldi kategooriat tegema: [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia]] 7205963 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolide vilistlased]] kjqahiz45p3oki60en3fzqsgwaj6o8z 0 701336 7206000 7059869 2026-08-01T14:56:48Z Kuriuss 38125 7206000 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Andmepädevus''' ehk '''andmekirjaoskus''' ([[inglise keel]]es ''data literacy'') on võime mõista, tõlgendada, analüüsida ja kasutada andmeid teadlikult ja kriitiliselt eri [[kontekst]]ides.<ref name="Wolff2016">Wolff, A., Gooch, D., Cavero Montaner, J. J., Rashid, U., & Kortuem, G. (2016). ''[https://openjournals.uwaterloo.ca/index.php/JoCI/article/view/3275 Creating an Understanding of Data Literacy for a Data-Driven Society]''. Journal of Community Informatics, 12(3). DOI:10.15353/joci.v12i3.3275</ref> See hõlmab teadmisi ja oskusi andmete kogumisest, töötlusest, [[visualiseerimine|visualiseerimisest]] ja tõlgendamisest, samuti arusaamist andmete eetilisest kasutamisest ja [[privaatsus]]est.<ref name="OECD2">OECD (2019). ''[https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/about/projects/edu/education-2040/1-1-learning-compass/OECD_Learning_Compass_2030_Concept_Note_Series.pdf OECD Future of Education and Skills 2030: OECD Learning Compass 2030.]''</ref> Andmepädevus on [[Andmeühiskond|andmestunud ühiskonnas]] oluline nii hariduses, tööelus kui ka ühiskonnas tervikuna, sest andmepõhine otsustamine on saanud [[digiajastu]] lahutamatuks osaks.<ref name="Arenguseire2022">Arenguseire Keskus. (2022). ''[https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2022/12/2022_andmeyhiskonna-tulevik_raport.pdf Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035]''. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 11.10.2025</ref> Andmepädevus seostub [[digipädevus]]e ja [[statistiline kirjaoskus|statistilise kirjaoskusega]], kuid selle keskmes on andmete kui ressursi teadlik kasutamine ja mõtestamine.<ref name="Wolff2016" /> == Andmerevolutsiooni kontekstis == Andmepädevuse mõiste on esile kerkinud koos niinimetatud [[andmerevolutsioon]]iga, mil ühiskond ja poliitikakujundajad on hakanud mõtlema, kuidas võimaldada [[Kodanik|kodanikel]] kasutada paremini neile kättesaadavaid andmeid.<ref name="Bhargava2015" /> Üha enam rõhutatakse vajadust õpetada nii tehnilisi kui ka kriitilisi oskusi, mis võimaldavad inimestel andmeid teadlikult kasutada ja ühiskonnas aktiivselt osaleda.<ref name="Bhargava2015">Bhargava, R., Deahl, E., Zuckerman, E., ja Larusson, J. (2015). ''[https://datapopalliance.org/wp-content/uploads/2015/10/BeyondDataLiteracy_DataPopAlliance_Sept30.pdf Beyond Data Literacy: Reinventing Community Engagement and Empowerment in the Age of Data.]'' MIT Center for Civic Media.</ref> Andmepädevust on [[Rahul Bhargava|Rahul Bhargava jt]] määratlenud kui soovi ja võimet osaleda ühiskonnas [[Konstruktivism|konstruktiivselt]] andmete kaudu ja andmetest lähtudes.<ref name="Bhargava2015" /> Selline määratlus seob andmepädevuse aktiivse kodaniku rolliga ning toob esile, et andmepädevus ei piirdu pelgalt tehniliste oskustega – see hõlmab inimeste [[Võimestamine|võimestamist]] mõista, tõlgendada ja kasutada andmeid viisil, mis toetab ühiskondlikku [[Kaasamine|kaasatust]] ja vastutustundlikku otsustamist.<ref name="Bhargava2015" /> == Komponendid == Andmepädevus koosneb mitmest omavahel seotud [[Osaoskus|osaoskusest]]:<ref name="Bhargava2015" /> # Andmete mõistmine – teadmine, mis on andmed, kust need pärinevad ja kuidas neid kogutakse.<ref name="Bhargava2015" /> # Andmete haldamine ja analüüs – oskus kasutada tööriistu (nt [[tabeltöötlus]], andmeanalüüsi tarkvara) ja [[meetod]]eid, et andmeid töödelda ja visualiseerida.<ref name="Bhargava2015" /> # Tõlgendamine ja kriitiline hindamine – võime hinnata andmete usaldusväärsust, eristada [[Fakt|fakte]] [[Arvamus|arvamustest]] ning tuvastada vigu või [[kallutatus]]t.<ref name="Bhargava2015" /> # Andmete [[Eetika|eetiline]] kasutamine – arusaam [[Andmekaitse|andmekaitseseadustest]], [[Eraelu puutumatus|privaatsusest]] ja vastutustundlikust andmekasutusest.<ref name="Bhargava2015" /> == Inimlik mõõde == Kuigi [[andmeanalüüs]], [[Masinõppimine|masinõpe]] ja andmete [[visualiseerimine]] on kiiresti arenenud, on [[Annika Wolff]]i jt hinnangul vähe uuritud andmepädevuse inimlikku komponenti ehk oskusi ja hoiakuid, mida inimesed vajavad keerukate andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks igapäevaelus.<ref name="Wolff2016" /> Autorid rõhutavad, et andmepädevus ei seisne üksnes tehnilistes oskustes, vaid on tihedalt seotud mõtlemise ja probleemilahendusega — see on osa igapäevasest arutlusest ja otsustamisest.<ref name="Wolff2016" /> Andmepädevust kirjeldatakse elutähtsa oskusena, kuna inimesed puutuvad andmetega kokku üha sagedamini, tehes otsuseid nii isiklike andmete kasutamise kui ka laiemate [[Ühiskond|ühiskondlike]] küsimuste üle.<ref name="Wolff2016" /> Andmepädevuse arendamine peaks algama juba kooliharidusest, mitte piirduma [[Ülikool|ülikoolitasemega]], nagu seni tavaks.<ref name="Wolff2016" /> Samas toovad nad esile, et praegused andmepädevuse määratlused on sageli ebatäpsed ega arvesta andmestike muutuvat iseloomu ning eri rolle, milles inimesed andmeid kasutavad.<ref name="Wolff2016" /> === Andmepädevuse ja statistilise kirjaoskuse seos === Wolff jt hinnangul on andmepädevus ja [[Statistiline kirjaoskus|statistilise kirjaoskuse]] omavahel seotud, kuid mitte samased.<ref name="Wolff2016" /> Statistiline kirjaoskus keskendub võimele lugeda ja tõlgendada statistilisi andmeid igapäevaelus, samas kui andmepädevus hõlmab laiemaid oskusi – näiteks andmete kogumist, tõlgendamist, kriitilist hindamist ja kasutamist [[Argument|argumentide]] toetamiseks või probleemide lahendamiseks.<ref name="Wolff2016" /> [[Ellen B. Mandinach]] ja [[Edith S. Gummer]] määratlevad andmepädevust kui võimet mõista ja kasutada andmeid otsuste tegemiseks, mis põhineb teadmistel andmete kogumise, korraldamise, analüüsi ja tõlgendamise kohta.<ref name="Mandinach2013">Mandinach, E. B., & Gummer, E. S. (2013). ''[https://journals.sagepub.com/doi/10.3102/0013189X12459803 A Systemic View of Implementing Data Literacy in Educator Preparation.]'' Educational Researcher, 42(1), 30–37.</ref> [[Erica Deahl]] lisab, et andmepädevus tähendab oskust kasutada andmeid tõenduspõhise mõtlemise osana, tõlgendada andmeid [[Kontekst|kontekstis]] ning suuta nendest tuletada järeldusi ja lahendusi.<ref name="Deahl2014">Deahl, E. (2014). ''[https://cmsw.mit.edu/wp/wp-content/uploads/2016/06/233823808-Erica-Deahl-Better-the-Data-You-Know-Developing-Youth-Data-Literacy-in-Schools-and-Informal-Learning-Environments.pdf Better the Data You Know: Developing Youth Data Literacy in Schools and Informal Learning Environments.]'' Massachusetts Institute of Technology.</ref> Selline lähenemine võimaldab eristada statistilist kirjaoskust kui üht osa laiemast andmepädevusest. Autorite sõnul on eesmärk luua ühtne raamistik, mis ühendab erinevaid oskusi ja aitab kujundada andmepädevuse õpetust kõigil haridustasemetel.<ref name="Wolff2016" /><ref name="Mandinach2013" /> == Hariduses == Hariduses on andmepädevus osa [[Digipädevus|digipädevuse]] raamistikest, näiteks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] DigCompi mudelist.<ref name="Vuorikari2022022">Vuorikari, R., Kluzer, S., & Punie, Y. (2022). ''[https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/50c53c01-abeb-11ec-83e1-01aa75ed71a1/language-en DigComp 2.2: The Digital Competence Framework for Citizens]''. Publications Office of the European Union.</ref> [[Haridus]]es tähendab andmepädevuse arendamine oskusi koguda, analüüsida, tõlgendada ja visualiseerida andmeid ning arendada [[Kriitiline mõtlemine|kriitilist mõtlemist]] ja probleemilahenduse võimet. Eestis käsitletakse andmepädevust osana üldpädevustest ja riikliku [[põhikool]]i õppekava digipädevuse kirjeldusest.<ref name="Oppekava">''[https://www.riigiteataja.ee/akt/125062025011 Põhikooli riiklik õppekava (25.06.2025).]'' Riigi Teataja I. Kasutatud 11.10.2025</ref> [[Ellen B. Mandinach]] ja [[Edith S. Gummer]] rõhutavad, et [[õpetaja]] andmepädevus hõlmab võimet tõlkida andmed teabeks ja teadmised tegevuseks, et toetada õppimist.<ref name="Mandinach2013" /> [[Deahli|Erica Deahl]] käsitluses on [[Õpilane|õppija]] andmepädevus oskus mõista, leida, koguda, tõlgendada ja visualiseerida eri tüüpi andmeid ning hinnata nende täpsust ja kallutatust.<ref name="Deahl2014" /> [[Annika Wolff]] jt toovad esile, et õppijad peaksid oskama esitada ja lahendada küsimusi andmete abil ning mõista andmete konteksti.<ref name="Wolff2016" /><ref name="Bhargava2015" /> Need käsitlused toetavad arusaama, et andmepädevuse arendamine koolis ei seisne üksnes tehniliste oskuste õpetamises, vaid hõlmab ka kriitilist mõtlemist, vastutustundlikku andmekasutust ja oskust andmeid kasutada ühiskondliku osalusena.<ref name="Deahl2014" /><ref name="Wolff2016" /><ref name="Bhargava2015" /> == Ühiskonnas ja tööelus == Tööelus on andmepädevus muutunud oluliseks oskuseks peaaegu kõigis valdkondades. Andmepõhine otsustamine aitab suurendada tõhusust, läbipaistvust ja [[innovatsioon]]i, kuid eeldab ka kriitilist suhtumist andmete kvaliteeti ja kasutuseesmärkidesse.<ref name="Arenguseire2022" /> Andmepädev inimene suudab kasutada andmeid teadlike otsuste tegemiseks, tööprotsesside tõhustamiseks ja väärtuse loomiseks, aga ka oma igapäevaelu turvaliseks korraldamiseks [[Andmestumine|andmestunud]] maailmas.<ref name="Arenguseire2022" /> Vähene [[andmekirjaoskus]] võib seevastu süvendada [[digilõhe]]t ja suurendada ühiskondlikku [[Ebavõrdsus|ebavõrdsust]], kuna piirab inimeste võimalusi andmepõhises ühiskonnas toime tulla ja kaasa rääkida.<ref name="Arenguseire2022" /> [[Rahul Bhargava]] jt rõhutavad, et andmepädevus on tihedalt seotud [[andmekaasatuse]] (''data inclusion'') mõistega.<ref name="Bhargava2015" /> Nende käsitluses peaks andmepädevuse arendamine aitama tagada, et andmepõhised otsused ja teadmised ei suurendaks [[Sotsiaalne ebavõrdsus|sotsiaalset ebavõrdsust,]] vaid toetaksid kõigi inimeste osalust andmepõhises ühiskonnas.<ref name="Bhargava2015" /> Autorid hoiatavad, et kui andmepädevust käsitletakse vaid tehniliste oskuste kaudu, võib see hoopis süvendada olemasolevaid võimu- ja teadmiserinevusi.<ref name="Bhargava2015" /> Selle asemel tuleks keskenduda andmete [[Mõtestamine|mõtestamisele]], konteksti mõistmisele ning inimkeskse [[disain]]i ja suhtlusviiside kasutamisele, mis aitavad andmeid tõlgendada ja selgitada võimalikult paljudele inimestele.<ref name="Bhargava2015" /> == Arendamise põhimõtted == [[Rahul Bhargava]] jt toovad välja neli põhimõtet, millele peaks kaasaegne andmepädevuse edendamine tuginema:<ref name="Bhargava2015" /> # Paindlikkus ja kohanemisvõime – andmepädevuse õpetamine peab keskenduma [[mõtlemisoskus]]te arendamisele, mitte konkreetsetele [[tehnoloogia]]tele, mis kiiresti aeguvad.<ref name="Bhargava2015" /> # Jätkuvus – andmepädevust tuleks käsitleda oskuste ja teadlikkuse järjepidevuse, mitte oskaja-oskamatuse vastandusena.<ref name="Bhargava2015" /> # [[Võimestamine]] – eesmärk on inimeste suutlikkus andmetega oma igapäevases elus ja kogukondades toime tulla.<ref name="Bhargava2015" /> # Mitmekesisus – andmepädevuse arendamisel tuleb pakkuda erinevaid õppimisvõimalusi vastavalt inimeste vajadustele ja varasematele kogemustele.<ref name="Bhargava2015" /> Need põhimõtted rõhutavad, et andmepädevus ei ole üksnes tehniline oskus, vaid ka sotsiaalse kaasatuse ja [[Demokraatia|demokraatliku]] osaluse eeltingimus. Selline vaade aitab kujundada andmepõhist ühiskonda, kus kõik inimesed saavad osaleda andmetel põhinevas arutelus ja otsuste tegemises. Andmepädevus on seotud mitmete teiste üldpädevustega, sh [[digipädevus]]e, [[meediapädevus]]e, [[statistiline kirjaoskus|statistilise kirjaoskuse]] ja [[teaduspädevus]]ega. Kõik need pädevused toetavad inimese võimet kasutada andmeid teadlikult ja kriitiliselt erinevates olukordades.<ref name="OECD1">OECD. ''[https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/about/projects/edu/education-2040/concept-notes/Core_Foundations_for_2030_concept_note.pdf Data Literacy for the 21st Century]'', OECD Publishing, 2021. Kasutatud 11.10.2025</ref> == Vaata ka == * [[Digipädevus]] * [[Andmekaitse]] * [[Statistiline kirjaoskus]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Haridus]] [[Kategooria:Infoteadus]] [[Kategooria:Oskused]] 21xsfircnsh9qft331bkyvw3zi7mvsu 0 706690 7205944 7205886 2026-08-01T13:17:54Z Velirand 67997 7205944 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) [[Kategooria:2026]] bmqysmtt3jlfgm6eibx7f7ietzc1usd 7206002 7205944 2026-08-01T14:59:41Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7206002 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) [[Kategooria:2026]] mtwjmbfhg6itwox5a27xexku0mu8opq 7206013 7206002 2026-08-01T15:17:46Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7206013 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) [[Kategooria:2026]] sbuiililp5vj83hhp4akye5ihqcjrar 7206234 7206013 2026-08-01T23:20:26Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7206234 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) [[Kategooria:2026]] k6zetct13ck4msq00lv729cfp9y7itn 7206279 7206234 2026-08-02T05:29:47Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7206279 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) [[Kategooria:2026]] tsjvem8babik5a5a716h5c6qy5xzlc2 7206320 7206279 2026-08-02T06:57:45Z Velirand 67997 /* August */ 7206320 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) [[Kategooria:2026]] anzpkdy1a5tusne3zh1o3sa36ngg1g9 0 710074 7206275 7095550 2026-08-02T05:13:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7206275 wikitext text/x-wiki '''Anna Marend''' (sünninimi '''Anna Kaalep'''; [[28. jaanuar]] ([[vkj]] 16. jaanuar) [[1893]] – [[19. september]] [[1981]])<ref name="e21"/> oli eesti raamatukogundustegelane. Ta oli kauaaegne [[Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi Raamatukogu]] juhataja (1920–1921 ja 1925–1940). Pärast [[juunipööre]]t nimetati raamatukogu [[Viljandi Keskraamatukogu]]ks ja vahetati juhatajat. Saksa okupatsiooni ajal sai Viljandi raamatukogu juhatajaks taas Marend. Ta jäi sellesse ametisse ka pärast 1944. aastal Eesti taasokupeerimist ([[Viljandi Maakonna Keskraamatukogu]] juhataja kuni 1947. aastani).<ref name="e22"/> Marend oli [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u liige.<ref name="e21"/> ==Isiklikku== Ta abiellus 1921. aastal Jüri Marendiga (kuni nimede eestistamiseni Jüri Meiner). Neil sündis 1923. aastal poeg Harri.<ref name="e21"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://viljandibibli.blogspot.com/2021/03/vlrk-110-viljandi-esimese-lugemisringi_31.html Viljandi Esimese Lugemisringi tegija ANNA MAREND]. viljandibibli.blogspot.com</ref> <ref name="e22">[https://web.archive.org/web/20260117134735/https://raamatukogu.viljandi.ee/ajaloost Ajaloost]. raamatukogu.viljandi.ee</ref> }} {{JÄRJESTA:Marend, Anna}} [[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1981]] 4l9bu5emv0lmp1yhmscvcp9eeg9qb6w 0 711304 7205992 7195659 2026-08-01T14:25:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205992 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on ''Harley-Davidson Bagger World Cup''. == Hooaja kokkuvõte == [[Fail:Jorge Martin at the 2026 Spanish Grand Prix.jpg|pisi|225x225px|[[Jorge Martín]] on praegune meistrivõistluste liider.]] [[Marco Bezzecchi]] hakkas [[Aprilia Racing|Apriliaga]] esimestel etappidel meistrivõistlusi juhtima, võites esimest kolme Grand Prix'd ja esimesest seitsmest neli ning ka kahe teise koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri=Brazilian GP: Bezzecchi and Martín outclass the Ducatis |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/brazilian-gp-motogp-aprilia-bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Aprilia’s Bezzecchi wins USA MotoGP to extend perfect start to season |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/3/30/marco-bezzecchi-wins-usa-motogp-to-extend-perfect-start-to-season |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-01 |pealkiri=Bezzecchi wins Mugello as Aprilia lands one-two |url=https://readmotorsport.com/2026/06/01/bezzecchi-mugello-motogp-aprilia-one-two/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> Viletsamad tulemused sprindisõitudes vähendas tema meistrivõistluste eelist. Tema meeskonnakaaslane, [[Jorge Martín]], võitis samade seitsme etappide jooksul ühe Grand Prix', kahe sprindisõidu ja sai kolm teise koha tulemust Grand Prix'des. [[Álex Márquez]] ja [[Fabio Di Giannantonio]] mõlemad said samas ajavahemikus ühe etapivõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Spanish GP: Alex Marquez ends Aprilia’s winning streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-spanish-gp-alex-marquez-win-gresini-marc-crash/10815629/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Di Giannantonio wins Catalan MotoGP after Marquez injured in horror crash |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/5/17/fabio-di-giannantonio-wins-shortened-catalan-motogp-after-marquez-crash |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref> Bezzecchi ja Martin mõlemad katkestasid [[Ungari mootorrataste Grand Prix|Ungari Grand Prix']]<nowiki/>l pärast kokkupõrget esimese ringi esimeses kurvis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-07 |pealkiri=WATCH: Jorge Martin wipes out Marco Bezzecchi at Turn 1 in Hungary MotoGP drama {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1097371/1/watch-jorge-martin-wipes-out-marco-bezzecchi-turn-1-hungary-motogp-drama |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Bezzecchi sai disklaffi [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix]]'lt, kuna ta lõi rajahooldustöötajat sprindisõidus pärast kukkumist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=AFP |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=Marco Bezzecchi banned from Czech MotoGP race after slapping track marshal |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2026/jun/21/motogp-marco-bezzecchi-czech-grand-prix-slap-steward |vaadatud=2026-06-26 |issn=0261-3077}}</ref> Valitsev maailmameister, [[Marc Márquez]], võitis kahte sprindisõitu, kuid ei võtnud osa Prantsuse ja Kalatani Grand Prix'del vigastuse tõttu, mille ta sai Prantsuse etapi sprindisõidus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Ducati's Marquez to miss French and Catalan GPs due to foot fracture |url=https://www.reuters.com/sports/ducatis-marquez-miss-french-catalan-gps-due-foot-fracture-2026-05-09/ |vaadatud=27. juunil 2026}}</ref> Ta sai Ungaris perfektse nädalavahetuse (kvalifikatsioonivõit, sprindi- ja Grand Prix' võit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Today |eesnimi=Hungary |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=After a Grueling Start, Marc Márquez Wins the Hungarian Grand Prix in MotoGP |url=https://hungarytoday.hu/after-a-grueling-start-marc-marquez-wins-the-hungarian-grand-prix-in-motogp/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Hungary Today |keel=en}}</ref> ning sai Tšehhis sprindis poodiumi ja Grand Prix' võidu, vähendades punktivahet liidriga 40 punktini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Marc Marquez Cuts MotoGP Deficit To 40 Points After Czech GP Win |url=https://readmotorsport.com/2026/06/22/marc-marquez-motogp-deficit-40-points-czech-gp-win-2/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> [[Hollandi mootorrataste Grand Prix|Hollandi Grand Prix']]<nowiki/>l oli näha [[Trackhouse Racing|Trackhouse Racingu]] edukaimat tulemust siiamaani, saades kaksikvõidu mõlemad sprindis ja Grand Prix' sõidus. [[Raúl Fernández]] võitis sprindi ja [[Ai Ogura]] võitis oma esimese tippklassi Grand Prix' ning oli esimene jaapanlane, kes on võitnud tippklassi Grand Prix'd pärast [[Makoto Tamada|Makoto Tamadat]] 2004. aasta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l. Bezzecchi kukkus ja katkestas Grand Prix' teisel ringil, teenides kolmandat etappi järjest 0 punkti ning võimaldas tiimikaaslasel Martínil hakata meistrivõistlusi juhtima kolmanda koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-06-28 |pealkiri=Dutch GP: First victory for Ai Ogura, another crash for Bezzecchi |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/Dutch-GP%3A-first-victory-for-Ai-Ogura--another-crash-for-Bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref> Bezzecchi ei saanud [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksamaa Grand Prix]]'l võistelda, kuna ta oli oma rangluu ära murdnud pärast kvalifikatsioonis kukkumist, järjekordne hoop tema tiitlijahile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Bezzecchi suffers 'complete and displaced' collarbone fracture |url=https://www.the-race.com/motogp/marco-bezzecchi-suffers-complete-and-displaced-collarbone-fracture/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> "[[Sachsenring|Sachsenringi]] kuningas" Marc Márquez tegi oma hooaja teise perfektse nädalavahetuse ning pikendas oma võitude rekordit sel ringrajal 10-e MotoGP klassi võiduni ja kõikide klasside arvestuses 13-ni. Jorge Martín lõpetas hooaja esimest poolt 208 punktiga, olles ees Ai Ogurast (194 punkti), Marc Marquezist (190) ja Marco Bezzecchist (186). == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1–11 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |1–11 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1–11 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–5, 7–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1–6, 9–11 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2–10 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–11 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1–6 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–11 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1–11 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–3, 6–11 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1–11 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1–11 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1–11 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1–11 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ![[Aprilia]] |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="3" |[[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]], [[Ducati Desmosedici|GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1, 7 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |8 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] ![[Honda]] |[[Honda RC213V|RC213V]] |35 |{{flagicon|UK}} [[Cal Crutchlow]] |7–11 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] ![[KTM]] |[[KTM RC16|RC16]] |94 |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |5 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4, 6, 10 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com}}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Maverick Viñales]] jättis Prantsuse etapi vahele, et paremini taastuda vigastusest, mille ta sai eelneval aastal [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Teda asendas [[Jonas Folger]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=Jonas Folger faces “big challenge” replacing Maverick Vinales in MotoGP {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1094532/1/jonas-folger-faces-big-challenge-replacing-maverick-vinales-motogp |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Álex Márquez]] murdis [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix'l]] oma parema rangluu ja C7 selgroolüli ning jätab Itaalia ja Ungari Grand Prix'd vahele. Itaalias asendas teda [[Michele Pirro]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Pirro back in action at home in place of Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/1070113 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ungaris [[Iker Lecuona]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Lecuona to replace Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/1071424 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Johann Zarco]] sai [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix]]'l kõvasti vigastada ning teda asendas [[Cal Crutchlow]] Itaaliast Saksamaani.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-28 |pealkiri=Crutchlow confirmed as Zarco replacement at the Italian GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/1070321 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !7 |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | | | | | |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Position | style="background:#ffffbf;" |'''1st''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2nd''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3rd''' | style="background:#dfffdf;" |'''4th''' | style="background:#dfffdf;" |'''5th''' | style="background:#dfffdf;" |'''6th''' | style="background:#dfffdf;" |'''7th''' | style="background:#dfffdf;" |'''8th''' | style="background:#dfffdf;" |'''9th''' | style="background:#dfffdf;" |'''10th''' | style="background:#dfffdf;" |'''11th''' | style="background:#dfffdf;" |'''12th''' | style="background:#dfffdf;" |'''13th''' | style="background:#dfffdf;" |'''14th''' | style="background:#dfffdf;" |'''15th''' |- !Race | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !Sprint |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1| 1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁵''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''³''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''¹''' | bgcolor="#cfcfff" |NC | bgcolor="#dfdfdf" |2'''²''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁵''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''^{P 5}''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁶''' | | | | | | | | | | | !208 |- !2 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁵''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''^{6 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''^{P 2}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{2 F}''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''⁴''' | | | | | | | | | | | !194 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''^{P 1}''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁵''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | | | | | | | | | | | !190 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{P F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{4 F}''' | bgcolor="#ffffbf" |1 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁹''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''^{P 4}''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''³''' |EX | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''⁴''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | | | | | | | | | !186 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁸''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''^{P 2}''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''^P''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''^{3 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4'''^{4 F}''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''³''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''³''' | | | | | | | | | | | !184 |- !6 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández (motorcyclist)|Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |17'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''¹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''¹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁵''' | | | | | | | | | | | !159 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁴''' | bgcolor="#efcfff" nowrap="" |Ret'''^{P 2}''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁹''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''²''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁸''' | | | | | | | | | | | !148 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''²''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{P 2 F}''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁶''' | bgcolor="#ffdf9f" nowrap="" |3'''^{7 F}''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''⁹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''¹''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | | | | | | | | | | | !143 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁴''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''^F''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁸''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''¹''' | | | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''²''' | | | | | | | | | | | !87 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | | | | !79 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁶''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁸''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | | | | | | | | | | !76 |- !12 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | | | | | | | | | | | !76 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ZAF}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁶''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11'''⁴''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | | | | !64 |- !14 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |16'''⁶''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |14'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | | | | | | | | | | | !55 |- !15 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | | | | !48 |- !16 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | | | | !46 |- !17 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁹''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁵''' | | | | | | | | | | | | | | | | !34 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁷''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !26 |- !19 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | !21 |- !20 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcyclist)|Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | | | | !19 |- !21 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | !12 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !10 |- !23 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !24 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Yamaha Factory Racing | | | | bgcolor="#cfcfff" |20 | | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | | !5 |- !25 | align="left" |{{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !0 |- !26 | align="left" |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !27 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''^{P F}''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^{4 F}''' | style="background:#ffffbf;" |1 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfdfdf;" |2'''³''' | style="background:#dfffdf;" |4'''⁹''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^{P 4}''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''³''' |EX | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''⁴''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |394 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''⁵''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''³''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''¹''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''¹''' | style="background:#cfcfff;" |NC | style="background:#dfdfdf;" |2'''²''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |9'''⁵''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''^{P 5}''' | style="background:#dfffdf;" |5'''⁶''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]] |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''³''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |17'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |9'''¹''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁶''' | style="background:#DFDFDF;" |2'''¹''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁵''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |353 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''⁴''' | style="background:#dfffdf;" |5'''⁵''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{6 F}''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |8'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |4'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfdfdf;" |2'''^{P 2}''' | style="background:#FFFFBF;" |1'''^{2 F}''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''⁴''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''⁹''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |10'''²''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{P 2 F}''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁶''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''^{7 F}''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁹''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''¹''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |333 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | style="background:#dfffdf;" |4'''¹''' | style="background:#dfffdf;" |5 | nowrap="" style="background:#efcfff" |Ret'''^{P 1}''' | style="background:#ffffff;" |DNS | | style="background:#dfffdf;" |7'''⁵''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | style="background:#ffffbf;" |1'''³''' | style="background:#DFFFDF;" |7'''⁶''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''^{P 1 F}''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |12'''³''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |10'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |230 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''⁸''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''^{P 2}''' | style="background:#dfffdf;" |4'''^P''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''^{3 F}''' | style="background:#dfffdf;" |5'''³''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |4'''^{4 F}''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''³''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''³''' | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |5 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''⁶''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11'''⁴''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |12'''⁹''' | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |212 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''¹''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁹''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |5'''⁴''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''^{P 2}''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁹''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''²''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''⁹''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''⁸''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |6 | rowspan="4" style="text-align: left;" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |27 | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |172 |- |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | |- |54 | | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |8'''⁶''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁸''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁴''' | style="background:#ffffbf;" |1'''^F''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁸''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''¹''' | | | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#efcfff;" |Ret'''²''' | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda HRC Castrol]] |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |13'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |105 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁷''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁶''' | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |8 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3|Red Bull KTM Tech3]] |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#ffffff;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |86 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |6'''³''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |9'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |10'''⁷''' | style="background:#DFFFDF;" |6'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |9 | | | | | | | | | | | |- |94 | | | | | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |9 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Honda]] |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |7'''⁸''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁵''' | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |82 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#efcfff;" |Ret'''⁹''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | | | |- |35 | | | | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |16'''⁶''' | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |14'''⁷''' | style="background:#dfffdf;" |6'''⁵''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7'''⁹''' | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |76 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#cfcfff;" |19 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |31 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjate üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''⁶''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''⁴''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''³''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''⁴''' | | | | | | | | | | | !310 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''²''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''²''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''³''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''¹''' | | | | | | | | | | | !294 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''¹''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁹''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''³''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''⁴''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''²''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''⁹''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''²''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''⁸''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''⁸''' | | | | | | | | | | | !177 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''⁸''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''⁷''' | bgcolor="#DFFFDF" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | | | | | | | | | | | !101 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14'''⁶''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14'''⁷''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''⁵''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |15 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |14 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |7'''⁹''' | | | | | | | | | | | !60 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] spyo00rk1q8o2lak3pwievn08d5x8zi 102 712693 7205947 7136127 2026-08-01T13:32:00Z Vikipeedia pro 123 226042 Teksti parandused, eemaldasin lõigu bioohutus farmis ning liitsin selle rakendusaladega. 7205947 wikitext text/x-wiki == Bioohutus == '''Bioohutus''' (inglise keeles ''[[:en:Biosafety|biosafety]]'') on reeglite ja meetodite kogum, mida kasutatakse selleks, et kaitsta [[Inimene|inimesi]], [[Loomad|loomi]] ja [[Keskkond|keskkonda]] ohtlike [[Haigustekitaja|haigustekitajate]] juhusliku leviku eest.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Resnik |eesnimi=David B. |kuupäev=2024-06-01 |pealkiri=Biosafety, biosecurity, and bioethics |url=https://doi.org/10.1007/s40592-024-00204-3 |ajakiri=Monash Bioethics Review |keel=en |aastakäik=42 |üksiknumber=1 |lehekülg=137–167 |doi=10.1007/s40592-024-00204-3 |issn=1836-6716 |pmc=11368980 |pmid=39078602}}</ref> == Mõiste ja erinevus bioturvalisusest == Bioohutus ja bioturvalisus (''[[:en:Biosecurity|biosecurity]]'') on kaks erinevat mõistet, mida sageli aetakse segamini. Bioohutus keskendub bioloogilistele ohtudele [[laborikeskkonnas]], bioturvalisus tegeleb bioloogiliste ohtudega laborivälises keskkonnas.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gao |eesnimi=Wanying |perekonnanimi2=Wu |eesnimi2=Zongzhen |perekonnanimi3=Zuo |eesnimi3=Kunlan |perekonnanimi4=Xiang |eesnimi4=Qiangyu |perekonnanimi5=Chen |eesnimi5=Xiaoya |perekonnanimi6=Zhang |eesnimi6=Lu |perekonnanimi7=Liu |eesnimi7=Huan |kuupäev=august 2025 |pealkiri=Biosafety concept: Origins, Evolution, and Prospects |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12412398/ |ajakiri=Biosafety and Health |aastakäik=7 |üksiknumber=4 |lehekülg=209–217 |doi=10.1016/j.bsheal.2025.07.003 |issn=2590-0536 }}</ref> Lihtsamalt öeldes: bioohutus tegeleb haiguste juhusliku levimise ärahoidmisega, bioturvalisus aga kaitseb ohtlike ainete tahtliku väärkasutuse eest, näiteks [[Bioloogiline relv|biorelvana]].<ref name=":0" /> == Rakendusalad == Bioohutuse mõiste on aja jooksul laienenud: algselt keskendus bioohutus laborites kasutatavate ohtlike [[Mikroorganismid|mikroorganismide]] kontrollimisele, kuid tänapäeval hõlmab see ka [[GMO|geneetiliselt muundatud organismide]] käitlust.<ref name=":2" /> [[COVID-19]] pandeemia näitas, kui oluline on bioohutuse reeglite järgimine — nende eiramine võib viia haiguse levimiseni ühiskonda.<ref name=":0" /> Farmides tähendab bioohutus puhtuse ja korra hoidmist, et haigused ei leviks loomade vahel ega inimestele.<ref name=":1">Keir, K. (2021). ''Bioturvalisus Eesti lihaveisefarmides''. Magistritöö. Eesti Maaülikool. https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/426951d2-b8a1-46e0-8e07-0c8976df4d80/content</ref> == Seonduvad mõisted == Bioohutus hõlmab '''[[Zoonoosid|zoonoose]]''', [[Karantiin|karantiini]], [[Desinfektsioon|desinfitseerimist]] ja [[riskianalüüsi]]. Ligikaudu 60% inimeste nakkushaigustest on zoonoosid ning umbes 75% uutest inimeste [[nakkushaigustest]] pärineb loomadelt.<ref name=":0" />  Viited <references /> s0hewdl7ti8pu771m84y6pns2w6cl1i 0 713177 7206286 7199448 2026-08-02T05:46:50Z Kuriuss 38125 7206286 wikitext text/x-wiki {{UNESCO |Nimi = Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised |Pilt = Santa María del Naranco, Oviedo edited.jpg |Pildiinfo = Santa María del Naranco, Oviedo |Asukoht = {{PisiLipp|Hispaania}}<br>{{PisiLipp|Astuuria}} |Tüüp = kultuurimälestis |Kriteerium = (i), (ii), (iv) |ID = 312 |Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika |K1 = |K2 = |K3 = |K4 = |K5 = |K6 = |K7 = |K8 = |Aasta = 1985 |Istung = 16 |Laiendatud = 1998 |Ohus = }} '''Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised'''<ref name="monuments">[https://whc.unesco.org/en/list/312/ Monuments of Oviedo and the Kingdom of the Asturias. - unesco.org]</ref> on objektide koondnimetus, mis hõlmab kuus [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanika]] ehitist [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s (alates 1985. aastast, täiendatud 1998. aastal)<ref name="documents">[https://whc.unesco.org/en/list/312/documents/ Documents. - UNESCO.org]</ref>. [[Oviedo]]s ja Oviedo lähiümbruses [[Astuuria]]s paiknevad ehitised pärinevad [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] ajast 9. sajandist. * [[Santa María del Naranco]] (1985) * [[San Miguel de Lillo]] (1985) * [[Santa Cristina de Lena]] (1985) * [[Cámara Santa]] [[Oviedo katedraal]]is (1998) * [[San Julián de los Prados]] (1998) * [[La Foncalada]] (1998) == Kirjeldus == Maailmapärandi komitee istungil, mis toimus Pariisis 2.–6. detsembrini 1985, kiideti heaks Santa María del Naranco, San Miguel de Lillo ja Santa Cristina de Lena kandmine maailmapärandi nimistusse.<ref name="documents" /> Kolmteist aastat hiljem 1998. aastal, lisati rühma San Julián de los Prados, Oviedo Cámara Santa ja Foncalada.<ref name="documents" /> Maailmapärandi nimistusse kantud objektid on [[9. sajand]]il [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigis]] tekkinud [[Astuuria eelromaani kunst|uuenduslikus eelromaani arhitektuuristiilis]] ehitatud hooned, valdavalt [[sakraalarhitektuur]], lisaks tähelepanuväärne [[hüdrotehniline ehitis]] Foncalada, mis pärineb tõenäoliselt 9. sajandi esimesest poolest. Kirikud on stiili tüüpilised näited Santa Maria del Naranco (ehitatud [[Ramiro I]] ajal aastatel 842–850), San Miguel de Lillo (samuti Ramiro I ajal) ja Santa Cristina de Lena (ehitatud umbes aastal 850), samuti [[Oviedo katedraal]]i Cámara Santa ja San Julian de los Pradose kirik (rahvapärase nimega "Santullano", ehitatud Alfonso II ajal aastatel 791–842), mis asuvad enamjaolt pealinnas Oviedos ja selle ümbruses. Mälestiste rühm annab tunnistust Astuuria kuningriigi ajaloost ja kultuurist. Need väikesemõõtmelised Astuuria ehitised, kogupinnaga 815,72 m², jagavad üldjoontes peaaegu kõiki toonase [[varakeskaeg]]se Euroopa arhitektuuri tunnuseid nagu mitme hoonetüübi ja stiili kooseksisteerimine, teatav ruumilise jaotuse kajastumine välisilmes, ümbrusega sulanduva materjali kasutamine, hämarad siseruumid, [[Hilisantiikaeg|hilisantiigi]] vormikeelel rajanev dekoor.<ref name="monuments" /> === Santa Maria del Naranco === {{vaata|Santa Maria del Naranco}} Santa María del Naranco on eelromaani kirik, mis asub Oviedost 3 km kaugusel [[Naranco mägi|Naranco mäe]] lõunanõlval. Algselt oli see kuningas [[Ramiro I]] tellimusel ehitatud [[palee]], mis valmis [[842]]. aastal; [[Keskaeg|keskajal]] laius Naranco mäe jalamil ulukirohke mets, millest nähtub, et kuninglik residents võis olla ette nähtud vaba aja veetmiseks. Palee oli osa arhitektuurikompleksist, kuhu kuulus ka paleest 100 m kaugusel asuv [[San Miguel de Lillo]] kirik. Kiriku varisemise tõttu muudeti Santa María del Naranco [[13. sajand]]i lõpus [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uks. Hoonel on kaks korrust ja ristkülikukujuline [[põhiplaan]] pikkusega 20 m ja laiusega 6 m. Pikematel külgedel on kaks [[eend]]it, põhjaküljel asuv on ülemisele korrusele viiv topelttrepp. Esimesel korrusel on [[aamvõlv]]iga [[saal]], mis sarnaneb Oviedo katedraali Cámara Santa [[krüpt]]iga. Võimalik, et seda kasutati kuningliku [[Oratoorium (arhitektuur)|palvesaali]] või kuningliku [[audients]]ikambrina. Viimast teooriat toetab piki seinu kulgev pink. Kahest puitlaega külgkambrist idapoolne on keskosaga ühendatud ja süvendatud põrandaga koos astmega, mis võis olla [[tsistern]] või [[bassein]]. Läänepoolsesse külgkambrisse pääseb ainult väljastpoolt ja selle otstarve on teadmata; seal võis asuda [[vahiruum]]. Ülakorrus oli peakorrus, mille ruumiplaan sarnanes allkorrusega. Kesksaal on ristkülikukujuline ja seda katab aamvõlv, mida toetavad kuus [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele toetuvat [[vööndkaar]]t. Pikikülgedes on [[petikarkaad]]id, mida toetavad topeltsambad. Kahel pool peasaali on kaks avatud kaaristuga vaateplatvormi või galeriid, samuti aamvõlviga. Santa Maria del Naranco arhitektuur lähtub [[Hilisantiikaeg|hilisantiigi]] ja varase [[Bütsants]]i kunstist, mis kajastub selle dekoorimotiivides ja [[ikonograafia]]s, aga ka [[fassaad]]ide kujunduses<ref name="monuments" /> <gallery> 1 Church of Santa María del Naranco.jpg|Santa María del Naranco idafassaad Santa María del Naranco interior.jpg|Ehitise allkorrus 700 Santa María del Naranco (Oviedo), nau del pis superior.jpg|Peasaal OviedoStaMariaDeNaranco3.jpg|Vaateplatvormi kaared </gallery> === San Miguel de Lillo === {{vaata|San Miguel de Lillo}} San Miguel de Lillo on [[peaingel Miikael]]ile pühitsetud eelromaani kirik, mille ehitamise Naranco mäe jalamile [[Santa María del Naranco]] kiriku lähedale tellis kuningas Ramiro I umbes 842. aastal. Seda on peetud kirikuks, mille kuningas [[Crónica albeldense]] teatel lasi ehitada oma palee kõrvale lossikirikuks. Algselt võis see olla pühitsetud [[Maarja]]le ja pühale Miikaelile. Kirikul oli algselt tüüpiline [[basiilika|basilikaalne]] ruumiplaan, kuid selle pikkusest on säilinud vaid kolmandik. Kirik varises 13. või 14. sajandil oletatavasti ebakohase pinnase tõttu. Algsena on säilinud [[narteks]] ja löövide algus. Eeskoja kohal asub kuningarõdu, mida kahelt poolt ümbritsevad kaks väikest ruumi. Kirik on võlvitud, kasutades keerukat aamvõlvide süsteemi. Lööve eraldavad [[sammas]]tele toetuvad kaared, mis on erandlik muust Astuuria arhitektuurist, kus kasutatakse tavaliselt [[tugi|tugedena]] [[piilar]]eid. Sambad seisavad kõrgetel, kandilistel alustel, mida kaunistavad [[reljeef]]id väikeste kaartega ja figuuridega nendes. San Miguel de Lillo [[raiddekoor]] peegeldab lähtumist kohalikust traditsioonist, sealhulgas selle algupärased figuraalsed [[Reljeef (kunst)|reljeefid]].<ref name="monuments" /> Kirik on ehitatud peamiselt [[Klompimine|klompkividest]] müüritisest, kuigi seinte nurgad ja [[Tugipiilar|tugipiidad]] on tehtud tahutud [[Kvaader|kvaadritest]]. Hoone on sihvakas, selle kõrgus on kolm korda suurem kui selle löövide laius; aknaid katab keerukas kivivõrestik. <gallery> Iglesia de San Miguel de Lillo, 2021.jpg|San Miguel de Lillo Oviedo-san-miguel-lillo-interio2-499.jpg|Kiriku siseruum 720 San Miguel de Lillo (Oviedo), façana oest, finestra superior del pòrtic.jpg|Eeskoja võrestikaken San Miguel de Lillo (2)-edit.jpg|Reljeefidega uksepalend </gallery> === Santa Cristina de Lena === {{vaata|Lena Santa Cristina kirik}} Väljaspool Oviedot asuv Santa Cristina de Lena on ainulaadne näide Astuuria eelromaanikas oma eripärase planeeringu ja interjööri tõttu.<ref name="monuments" /> See eelromaani kirik ehitati [[9. sajand]]i keskel ja asub [[Lena vald|Lena vallas]], 35 km Oviedost lõunas, [[Felguerase kihelkond|Felguerase kihelkonnas]] künkal [[Pola de Lena]] lähedal, kust avaneb vaade [[Lena jõgi|Lena jõe]] orule. Kirik võis olla rajatud läänegootide [[7. sajand]]ist pärineva San Pedro y San Pablo de Felguerase kiriku vundamendile, valmides aastal 852, Ramiro I valitsemisajal. Kirik on väike hoone [[kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga, mis on Astuuria arhitektuuris ebatavaline. Muu sisekujundus on traditsiooniline: külgseinte [[petikarkaad]]ile toetuvad [[vööndkaar]]ed jagavad ruumi viieks segmendiks, millest suurim moodustab kiriku [[lööv]]i. Põrand on kahel erineval tasandil, kõrgema [[kooriruum|altariruum]]iga. Ruumi katab vööndkaartega toetatud aamvõlv. Kirikul on [[narteks]] ja neljale marmorsambale toetuvast kolmest kivikaarest moodustuv [[koorivõre]] või [[ikonostaas]], mis eraldab altariruumi löövist. Stiilis on koos Ramiro I aegse arhitektuuri ja läänegooti kunsti motiivid. <gallery> Pola de Lena, Santa Cristina-PM 34721.jpg|Santa Cristina de Lena läänesisssepääs Santa Cristina de Lena (3788888198).jpg|Santa Cristina de Lena interjöör </gallery> === San Julian de los Prados === {{vaata|San Julian de los Prados}} San Julián de los Prados, tuntud ka kui Santullano, on [[9. sajand]]i algusest pärit eelromaani kirik Oviedos, üks representatiivsemaid [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] kunsti näiteid. [[Märter]]pühakutele [[Julianus]]ele ja [[Basilissa]]le pühitsetud kiriku valmimise täpne daatum pole säilinud, kuid on teada, et selle ehitamise tellis Alfonso II. Santullano on avar kirik selgete Astuuria eelromaanika iseloomulikke joontega. Ehitisel on basilikaalne ruumiplaan kolme [[lööv]]iga, mida eraldavad [[ümarkaar]]i toetavad kandilised [[piilar]]id ja silmapaistva kujundusega [[transept]]. [[Koorivõre]] apsiidide ees, mis eraldab vaimulikele reserveeritud ala ülejäänud kirikust, sarnaneb [[triumfikaar]]ega. Kirik on tähelepanuväärne oma suursugususe ja eripära poolest, mis lahkneb läänegooti eeskujudest. Kiriku kõige silmatorkavam omadus on ruumi kaunistavad seina[[fresko]]d kolme üksteise kohal asuva tasandina, kujutised on anikoonilised (figuuride ja sümboliteta) ja neil on selgelt Rooma kunstist mõjutatud arhitektuurilised motiivid. Kirik näib olevat pigem kloostri kui lossi kirik, ehkki transeptis oli kuningarõdu. Pühakoja kolmest sissepääsust on kaks tänapäeval kinni müüritud. <gallery> 1. Iglesia San Julián de los Prados (35752657690).jpg|San Julián de los Prados, vaade läänest S.Julian-2.JPG|San Julián de los Prados, idakülg Iglesia de San Julián de los Prados en Oviedo.jpg|Lõunafassaad 185 Església de San Julián de los Prados, o de Santullano (Oviedo), presbiteri.jpg|Interjöör maalingutega </gallery> === Oviedo Cámara Santa === {{vaata|Oviedo Püha kamber}} Oviedo katedraali Püha kamber ehk Cámara Santa on kahekorruseline ehitis, mis sarnaneb [[Rooma riik|Vana-Rooma]] matusekabelitega ja annab tunnistust Rooma eeskujudest, mille [[varakristlik arhitektuur]] võttis kasutusele oma [[märter|märtrite]] pühamute jaoks<ref name="monuments" />. Sel on kaks 12 m pikkust ja 6 m laiust löövi kahel tasandil: tellisvõlviga [[Püha Leocadia krüpt]] ja ülemine pühale Miikaelile pühitsetud kabel, kus hoitakse varasid. [[13. sajand]]il tõsteti osa löövi võlvi ja lisati [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]] ning [[Apostel|apostlite]] [[skulptuur]]id. Püha kamber ehitati Alfonso II ajal [[9. sajand]]i alguses, kui ta ehitas ümber eelromaani San Salvadori kiriku, mille [[Fruela I]] oli [[8. sajand]]il püstitanud ja mille maurid olid hävitanud. Cámara Santa on kunagine lossikabel, mis on ühendatud Fruela palee jäänuki [[San Migueli torn]]iga, millest sai osa [[Oviedo katedraal]]ist. Alates 9. sajandist on see majutanud katedraali varasid ja reliikviaid, millest osa toodi [[Toledo]]st, et need moslemite territooriumilt ära viia ja vältida nende kadumise ohtu. <gallery> Oviedo - Catedral, Camara Santa 11.jpg|Oviedo katedraali Camara Santa </gallery> === La Foncalada === {{vaata|Foncalada}} Foncalada on silmapaistev näide keskaegsest tänini töökorras olevast [[vesiehitis]]est, mis põhineb Rooma mudelitel.<ref name="monuments" /> See on joogiveefontään, mis ehitati Astuuria kuninga Alfonso III käsul Oviedos; Astuuria eelromaanikas on see ainus omataoline säilinud näide keskaegsest avalikust hoonest linnas. Ehitise konstruktsioon põhineb Rooma tsiviilehitustöödel ja kompleks ehitati Rooma tee äärde, mis ühendas piirkonna põhja- ja lõunaosa ning kulges läbi San Julián de los Pradose kiriku eest. Raidtekstide põhjal arvatakse, et ehitis pärineb 9. sajandi esimesest poolest ja on omistatud kuningas Alfonso II-le. <gallery> Fuente de Foncalada en Oviedo.JPG|thumb|Foncalada </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias]] g6fwz0enslvtqblofxv2i8npavvjsqx 0 713338 7206277 7135622 2026-08-02T05:20:07Z Kuriuss 38125 7206277 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast videomäng | platvormid = [[Windows]] | mootor = [[MonoGame]]<ref name="FAQ">{{Cite web|url=https://www.hauntedchocolatier.net/faq/|title=F.A.Q.|website=ConcernedApe's Haunted Chocolatier|access-date=2025-12-31}}</ref> | arendaja = [[ConcernedApe]] | väljaandja = ConcernedApe | pealkiri = Haunted Chocolatier | pilt = Haunted Chocolatier logo.png | pildiallkiri = "Haunted Chocolatier" mängu logo | zanr = simulatsioonimäng | viis = Üksikmäng }} '''"Haunted Chocolatier"''' on "[[Stardew Valley]]" arendaja [[Eric Barone]]'i ehk ConcernedApe'i kavandatud šokolaadimeistri simulatsiooni [[videomäng]]. 2026. aasta aprilli seisuga on mäng arenduses, aga kindlat ilmumiskuupäeva ei ole avaldatud. == Mängu reeglid == "Haunted Chocolatier" on [[simulatsioonimäng]],<ref name="Morton">{{Cite news|last=Morton|first=Lauren|url=https://www.pcgamer.com/haunted-chocolatier-trailers-characters-release-date/|title=Haunted Chocolatier: everything we know about the followup to Stardew Valley|work=[[PC Gamer]]|date=2022-02-02|access-date=January 2, 2023|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102061511/https://www.pcgamer.com/haunted-chocolatier-trailers-characters-release-date/|archive-date=January 2, 2023}}</ref> millel on märulirollimängu elemendid. Mängija tegelane peab [[Kondiitritoode|kondiitriäri]]. Mängija kogub koostisaineid šokolaadimaiustuste valmistamiseks ning suhtleb samal ajal väikelinnaelanike ja kummitustega.<ref name="Wald">{{Cite web|last=Wald|first=Heather|url=https://www.gamesradar.com/haunted-chocolatier-guide/|title=Haunted Chocolatier: Everything we know about the Stardew Valley creator's next game|website=[[GamesRadar]]|date=January 21, 2026|access-date=January 26, 2026|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102061511/https://www.gamesradar.com/haunted-chocolatier-guide/|archive-date=January 2, 2023}}</ref> Mängija saab luua romantilisi suhteid [[NPC|mitte-mängija tegelastega]] ehk NPC-dega ning kohandada enda poe paigutust.{{R|Morton}} Mängija saab kasutada relvi ja kilpe, et võitluse ajal rünnakuid blokeerida ja tõrjuda.{{R|Wald}} == Areng == Eric Barone ehk ConcernedApe alustas "Haunted Chocolatieri" arendamist 2020. aastal{{R|Wald}} pärast oma hittmängu "Stardew Valley". Ta plaanis ka selle mängu puhul sarnast iseseisvat arendusprotsessi nagu "Stardew Valleyl", mille käigus ta teeb kõik ise.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Grodt |eesnimi=Jill |kuupäev=2016-01-19 |pealkiri=Aftermath Of Success: Stardew Valley, Darkest Dungeon, And Valheim |url=https://gameinformer.com/2022/01/17/aftermath-of-success-stardew-valley-darkest-dungeon-and-valheim |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Game Informer |keel=en}}</ref> 2021. aasta oktoobris andis ta mängust teada, avaldades [[treiler]]i, ning lõi mängule reklaamveebilehe.{{R|Wald}} Samal ajal töötab ta kaasa veel ühe avaldamata mängu loomises.<ref name=":0" /> "Haunted Chocolatieril" ja "Stardew Valleyl" on sarnane [[pikslikunst]]i stiil{{R|Morton}} ning eeldatavasti on neil ka mingi seos.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Radulovic |eesnimi=Petrana |kuupäev=2022-06-27 |pealkiri=Haunted Chocolatier will have some connection to Stardew Valley |url=https://www.polygon.com/23185147/stardew-valley-haunted-chocolatier-connection-releated-developer/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Polygon.com |keel=en}}</ref> Kui "Stardew Valley" keskendus "inimese ellujäämise ja olemasolu põhitõdedele", siis Barone'i uus mäng esindab tooninihet "eeterlikku ja loomingulisse ning lausa luksuslikku maailma".<ref>{{Cite web|last=Walters|first=Nathan|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/stardew-valley-creator-concernedape-worries-follow-up-haunted-chocolatier-might-ruin-the-teeth-of-a-whole-generation-im-thinking-about-doing-it-so-you-can-only-eat-like-two-chocolates-per-day/|title=Stardew Valley creator ConcernedApe worries follow-up Haunted Chocolatier might "ruin the teeth of a whole generation": "I'm thinking about doing it so you can only eat like two chocolates per day"|website=GamesRadar+|date=May 6, 2025|access-date=March 7, 2026|language=en}}</ref> "Haunted Chocolatieril" on koos lossi ja kummitustega teistsugune esteetika, kuid Barone tahtis, et mäng oleks "meeliülendav ja elujaatav", mille tõttu ta ei pea teemat negatiivseks.{{R|Wald}} 3. oktoobril 2023 laadis Barone üles mitu pilti "Haunted Chocolatierist" platvormi [[Twitter|Xi]] (endise nimega Twitter), et tähistada platvormil miljoni jälgija saavutamist.<ref>{{Cite tweet|number=1709377096802566338|user=ConcernedApe|title=Thanks for 1 million followers 👍here's a few Haunted Chocolatier images|author-link=Eric Barone|date=October 3, 2023|access-date=February 6, 2024|link=https://twitter.com/ConcernedApe/status/1709377096802566338?lang=en}}</ref> 2024. aasta detsembris teatas ta, et mängu arendus on endiselt käimas, kuid see oli 2024. aastal peatatud, kuna ta töötas suures "Stardew Valley" uuendusprojektis.<ref>{{Cite web|last=Nightingale|first=Ed|url=https://www.eurogamer.net/stardew-valley-creator-confirms-hes-back-working-on-next-project-haunted-chocolatier|title=Stardew Valley creator confirms he's back working on next project, Haunted Chocolatier|website=[[Eurogamer]]|date=December 5, 2024|access-date=January 29, 2025}}</ref> 2026. aasta märtsi seisuga ei ole mängu ilmumiskuupäeva avalikuks tehtud.{{R|Wald}} Kuigi töö "Stardew Valley" suure 1.7 versiooni uuendusega jätkub, kinnitas ta 2. septembril 2025, et aeglustab uue mängu arendamist "natuke, kuid mitte nii palju, kui võiks arvata". Tal on olnud võimalik pühenduda "Haunted Chocolatierile", kuna alates mängu 1.3 versioonist on tal meeskond, mis keskendub "Stardew Valleyle".<ref>{{Cite web|last=ConcernedApe|first=|url=https://www.hauntedchocolatier.net/2025/09/02/on-the-recent-stardew-valley-1-7-update-announcement/|title=On the recent Stardew Valley 1.7 update announcement|website=ConcernedApe's Haunted Chocolatier|date=September 2, 2025|access-date=March 7, 2026|language=en-US}}</ref> Barone, kes avaldab mängu ise, on plaaninud mängu ka teistele platvormidele tuua, kuid pole seda siiski veel teinud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=F.A.Q. – ConcernedApe's Haunted Chocolatier |url=https://www.hauntedchocolatier.net/faq/ |vaadatud=2026-04-17 |keel=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Windowsi mängud]] 1m8fxvifhj0mkdcdo0txe6bzc4onycn 0 713642 7206283 7198824 2026-08-02T05:35:59Z Kuriuss 38125 7206283 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Fail:Chocolate con churros (27343655726).jpg|pisi|''Churro''<nowiki/>'d kastetuna sulašokolaadi]] '''''Churroää''' on [[Hispaania köök|Hispaania]] ja [[Portugal]]i köögist pärit maiustus, mis on valmistatud keedutainast, [[Frittimine (kokandus)|frititud]] õlis ning üle kallatud [[Suhkur|suhkru]], [[šokolaad]]i või [[kaneel]]iga. ''Churro'' on populaarne ka [[Ladina-Ameerika]] ja [[Filipiinid]]e köögis ning muudes piirkondades, kuhu on toimunud sisseränne [[Hispaania keel|hispaania]]- ja [[Portugali keel|portugali keelt]] kõnelevatest riikidest, eriti [[Prantsusmaa]]l ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edelaosas. Hispaanias võivad ''churro''<nowiki/>'d olla õhukesed (mõnikord sõlmelised) või pikad ja paksud, mida mõnes piirkonnas tuntakse ''porra'', ''jeringo'' või ''tejeringo'' nime all.<ref>{{Cite web|last=Miguel|first=Amando de|url=https://www.libertaddigital.com/opinion/2008-01-28/amando-de-miguel-variaciones-regionales-del-habla-popular-5194707/|title=Variaciones regionales del habla popular|website=[[Libertad Digital]]|date=28 January 2008|access-date=8 October 2024|language=es}}</ref><ref name="Zaera">{{Cite web|last=Zaera|first=Beatriz|url=https://elpais.com/gastronomia/el-comidista/2024-12-03/los-churros-vienen-de-china-y-otros-grandes-bulos-gastronomicos-que-corren-por-las-redes.html/|title=Los churros vienen de China" y otros grandes bulos gastronómicos que corren por las redes|website=[[El País]]|date=3 December 2024|access-date=3 December 2024|language=es}}</ref> Tavaliselt süüakse neid hommikusöögiks [[Kohv|kohvi]] sisse kastetuna või pärastlõunaseks suupisteks [[Kakao|kakaoga]]. Portugalis on ka kaks veidi erinevat suupistet, nimega ''porra'' ja ''fartura'', mis täidetakse puuviljaželeega.<ref>{{Cite web|url=https://orapois.blogfolha.uol.com.br/2015/11/17/cinco-placas-portuguesas-que-sao-muito-estranhas-para-brasileiros/|title=Cinco placas portuguesas que são muito estranhas para brasileiros|website=[[Folha de S.Paulo]]|date=17 November 2015|access-date=17 July 2020|language=pt}}</ref> == Ajalugu == Churrode päritolu ei ole selge. Toidu ajaloolase Michael Krondli sõnul "ei erine tänapäeva ''churro'' kuigi palju jahust ja veest tehtud frititud küpsetisest, mida võib leida [[vanarooma]] [[Apicius]]e kokaraamatust 1. sajandist pKr. Samuti leidub retsepte [[Vana-Kreeka]] ajast, kuid tõenäoliselt on ''churro'' veelgi vanem. [[Vahemere piirkond|Vahemere piirkonnas]] on see põhimõtteliselt olnud olemas igavesti".<ref>{{Cite web|last=Randolph|first=Mike|url=http://www.bbc.com/travel/story/20200616-the-complex-origins-of-beloved-churros|title=The complex origin of beloved churros|website=[[BBC]]|date=17 June 2020}}</ref> Teise teooria järgi valmistasid ''churro''<nowiki/>'sid Hispaania [[karjus]]ed värskete küpsetiste asendamiseks. ''Churro''-tainas on lihtne valmistada ja neid oli lihtne küpsetada lahtisel tulel mägedes, kus karjused veetsid palju aega.<ref>{{Cite web|url=http://www.ifood.tv/network/churro|title=Churro Encyclopedia|access-date=2011-12-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20110929185710/http://www.ifood.tv/network/churro|archive-date=2011-09-29}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.huffingtonpost.com/2011/08/18/churros-the-hidden-history_n_930791.html|title=Churros: The Hidden History|work=[[The Huffington Post]]|date=2011-08-18|access-date=2011-10-16}}</ref> Kuid karjuste rändav eluviis ning suur kogus õli või rasva, mida ''churro''<nowiki/>'de praadimiseks vaja on, muudavad selle väite ebatõenäoliseks.<ref name="Zaera"/> Teine teooria viitab sellele, et ''churro'' kontseptsiooni tõid Euroopasse Hiinast<ref name="Zaera" /> portugallased.<ref>{{Cite web|url=https://www.foxnews.com/lifestyle/the-hidden-history-of-churros|title=The Hidden History of Churros|website=Fox News|date=9 December 2016}}</ref> Nad purjetasid [[Idamaad|Idamaadesse]] ning [[Mingi dünastia]] ajastu Hiinast koju naastes, tõid nad kaasa ka uusi kulinaarseid tehnikaid. Üks neist oli ''youtiao'', tuntud ka Lõuna-Hiinas nimega ''yóuzháguǐ'' tainas, mis sarnaneb ''churro''-tainaga.<ref name="Zaera" /> See jõudis peagi ka Hispaaniasse, kus selle kasutamist muudeti nii, et tainas pressiti läbi tähekujulise otsiku (sarnaselt kondiitrikotiga), mitte ei venitatud seda käsitsi.<ref>{{Cite web|url=http://www.theprisma.co.uk/2011/07/17/churros-a-secret-history/|title=Churros: a secret history|archive-url=https://web.archive.org/web/20120223032822/http://www.theprisma.co.uk/2011/07/17/churros-a-secret-history/|archive-date=23 February 2012}}</ref> == Etümoloogia == ''Diccionario de la lengua española'' kohaselt on sõna ''churro'' [[Onomatopöa|onomatopoeetiline]], jäljendades heli, mis tekib taina praadimisel kuumas õlis.<ref>{{Cite web|url=https://dle.rae.es/?w=churro|title=churro|website=Diccionario de la lengua española}}</ref> == Valmistamine == [[Fail:StrasbourgChurros.jpg|pisi| Taina pressimine ''churro''<nowiki/>'de valmistamiseks]] [[Fail:Churro-Vendor.ogg|pisi| Tänavamüüja [[Colombia|Colombias]] valmistab ''churro''<nowiki/>'sid]] Churrod praetakse õlis krõbedaks ja neile võib puistata suhkrut, niristada šokolaadi, karamelli või kaneeli. ''Churro'' pind on rihveldatud, kuna see on pressitud läbi ''churrera'' – [[Süstal|süstlakujuline]] tööriist, millel on tähekujuline otsik. ''Churro''<nowiki/>'d on tavaliselt [[prisma]]-kujulised ning võivad olla kas sirged, krussis või spiraalselt keerdunud. Sarnaselt populaarsete [[Vesikringel|vesikringlitega]] Saksamaal müüvad ''churro''<nowiki/>'sid tänavamüüjad, kes võivad neid otse tänavaletil värskelt frittida ja seejärel kuumalt müüa. Hispaanias ja suures osas Ladina-Ameerikast pakutakse ''churro''<nowiki/>'sid [[Hommikusöök|hommikusöögiks]] kohvikutes, kuid neid võidakse süüa vahepalade või suupistetena terve päeva jooksul. Pühade ajal võib tänaval näha spetsiaalseid müügileti või haagise kujulisi ''churreríasid''. Portugalis süüakse ''churro''<nowiki/>'sid tavaliselt ka karnevalidel, laatadel ja muudel pidustustel, kus neid tänavalettidel värskelt valmistatakse. Churro tainas on jahu, vee ja soola segu. Mõned versioonid on valmistatud kartulitainast. Sõltuvalt retseptist ei pruugi see olla [[Veganlus|vegan]], kuna võib sisaldada võid, piima või mune. == Variatsioonid == [[Sevilla|Sevillas]] ([[Andaluusia|Andaluusias]]) kasutatakse sõna ''churro'' asemel mõnikord nime ''calientes'' (tähendab kuuma) või ''calentitos de rueda''. Viimane viitab tavaliselt paksemale variandile, mida nimetatakse ''porraks''. Calientes küpsetatakse tavaliselt katkematu spiraali kujulisena ja lõigatakse hiljem parajateks tükkideks. Spiraali keskosa on paksem ja pehmem ning paljude jaoks delikatess. Tavalist "churrot" müüakse ka nime all "calentitos de [[Harilik kartul|papas]]", mis viitab pehmemale [[Kartulipuder|kartulipüree]] sarnasele tekstuurile.<ref>{{Cite news|last=Díaz|first=Ana|url=http://sevillaciudad.sevilla.abc.es/reportajes/triana/sociedad-triana/velarde-y-borromeo-calentitos-versus-churros/|title=Calentitos versus churros|publisher=ABC|date=2012-10-31|access-date=19 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20191231044152/http://sevillaciudad.sevilla.abc.es/reportajes/triana/sociedad-triana/velarde-y-borromeo-calentitos-versus-churros/|archive-date=2019-12-31}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://todaunaamalgama.blogspot.co.uk/2013/08/una-de-calentitos.html|title=Una de calentitos|website=Toda una amalgama|date=18 October 2013}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.diariodesevilla.es/sevilla/detail.php?id=426619|title=La muralla duda: rueda o papa|publisher=Diario de Sevilla|date=18 May 2009|access-date=19 June 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140827112733/http://www.diariodesevilla.es/sevilla/detail.php?id=426619|archive-date=27 August 2014}}</ref> Täidetud sirgeid ''churro''<nowiki/>'sid valmistatakse [[Kuuba]]l (serveeritud puuviljadega, näiteks [[guajaav]]iga), [[Brasiilia]]s (serveeritud muuhulgas šokolaadi, ''doce de leite''<nowiki/>'iga ehk karamellkreemiga) ning [[Argentina]]s, [[Boliivia]]s, [[Peruu]]s, [[Tšiili]]s, [[Mehhiko]]s (tavaliselt täidetud karamellkreemiga, aga ka šokolaadi ja vaniljekreemiga) ning [[Colombia]]s ja [[Venezuela]]s (serveeritud ''bocadillo'' (guajaavitarretis), ''arequipe''<nowiki/>'i'' (karamellkreem) või magustatud [[kondenspiim]]aga). [[Uruguay]]s pakutakse ka soolaseid ''churro''<nowiki/>'sid, mis on täidetud sulatatud juustuga.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=5 Things You Must Eat in Uruguay |keel=en |väljaanne=TripSavvy |url=https://www.tripsavvy.com/traditional-dishes-in-uruguay-1637546 |vaadatud=2026-04-20 |arhiivimisaeg=2026-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260113101706/https://www.tripsavvy.com/traditional-dishes-in-uruguay-1637546 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Filipiinid]]el on ''churro''<nowiki/>'d tavaliselt sirged, U-kujulised või ümarad, puistatud üle valge suhkruga ja on populaarne magustoit jõulude ajal.<ref name="cv">{{Cite web|last=Veneracion|first=Connie|url=https://www.thespruceeats.com/the-spanish-influence-on-filipino-cuisine-3030287|title=The Spanish Influence on Filipino Cuisine|website=The Spruce Eats|access-date=14 December 2018|archive-date=2024-12-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20241207085552/https://www.thespruceeats.com/the-spanish-influence-on-filipino-cuisine-3030287|url-status=dead}}</ref><ref name="aranas">{{Cite book|last=Aranas, Jennifer|year=2012|title=The Filipino-American Kitchen: Traditional Recipes, Contemporary Flavors|publisher=Tuttle Publishing|isbn=9781462904914|url=https://books.google.com/books?id=71TRAgAAQBAJ}}</ref><ref name="aia">{{Cite web|url=https://www.asianinamericamag.com/2013/01/churros-con-tsokolate-filipino-sweet-fritters-with-spanish-cocoa/|title=How to Cook Churros con Tsokolate with Cocoa Tablea Drink|website=Asian in America|date=5 January 2013|access-date=14 December 2018}}</ref> [[Tai]]s nimetatakse ''churro''<nowiki/>'sid tavaliselt Hispaania patonggoks ([[Tai keel|tai keeles]] ''สเปน'', mis tähendab "Hispaania praetud tainapulk"). Frititud tainast ennast nimetatakse hiina keeles ''youtiao''<nowiki/>'ks, kuid Tais tuntakse seda kohaliku ''patonggo''<nowiki/>'na.<ref name="o">{{Cite web|url=https://cooking.kapook.com/view193567.html|title=ชูโรส ปาท่องโก๋สเปน แป้งกรอบนานเนื้อนุ่มในทำเองได้|website=Kapook.com|date=2018-05-22|access-date=2024-08-31|language=th}}</ref> Ameerika [[Lõbustuspark|teemaparkides]] ja tänavalaatadel veeretatakse ''churro''<nowiki/>'sid kõige sagedamini [[Kaneel|kaneeli-]] või muude maitsestatud suhkrute sees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Churros {{!}} Churromania {{!}} United States |url=https://www.churromania.com/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=CHURROMANIA |keel=en}}</ref> <gallery widths="200px" heights="160px"> Fail:Churros_el_hatillo.JPG|alt=Churros drizzled with chocolate| Šokolaadiga üle valatud ''churro''<nowiki/>'d Fail:Calentitos.jpg|alt="Tejeringos" or "Calentitos", an Andalusian variation of the churro| "Tejeringos" või "Calentitos", [[Andaluusia]] variant ''churro''<nowiki/>'st Fail:Churros_Guatemala.jpg|alt=Churros in Guatemala| ''Churro''<nowiki/>'d [[Guatemala]]s Fail:Churros_in_the_Philippines_01.jpg|alt=Churros in the Philippines| ''Churro''<nowiki/>'d Filipiinidel Fail:Churros rellenos (dos sabores).jpg|Šokolaadi ja keedukreemiga täidetud ''churro''<nowiki/>'d Fail:Porras de churrería.jpg|Hispaanias tuntud ''porras'' </gallery> == Sarnased road == === Karabeej Halab === [[Lähis-Ida]]s tuntakse ''churro''-taolist praetud tainast valmistatud magustoitu nimetusega ''Karabeej Halab''. See on valmistatud mannajahust ja pärast frittimist kastetakse see suhkru ja roosivee siirupisse.<ref>{{Cite news|last=Maha Salah|url=https://www.middleeastmonitor.com/20210102-karabeej-halab/|title=Karabeej Halab|publisher=[[Middle East Monitor]]|date=2 January 2021|access-date=2 May 2022}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://en.royanews.tv/news/14152|title=7 Jordanian street foods we can't live without|work=Roya News|date=1 May 2018|access-date=29 May 2025|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Obeid|first=Lama|url=https://www.newarab.com/features/odyssey-palestinian-dishes-west-bank|title=An odyssey of Palestinian dishes in the West Bank|work=The New Arab|date=22 Feb 2023|access-date=29 May 2025|language=en-EN}}</ref> See pärineb [[Süüria]] köögist ja on eriti populaarne [[Ramadaan|ramadaani]] ajal.<ref>{{Cite web|url=https://avarchives.icrc.org/Picture/141338|title=ICRC Audiovisual Archives|website=ICRC Audiovisual archives|date=14 May 2019|access-date=29 May 2025|language=en}}</ref> === Youtiao === ''Youtiao'', traditsiooniline hiina praetud tainas, millel on pikk ajalugu. Tais on see tuntud kui ''Patonggo''.<ref name="o" /><ref>{{Cite web|last=Chongchitnant|first=Pailin|url=https://hot-thai-kitchen.com/pa-tong-go/|title=Crisp and Airy Chinese Doughnuts (Pa Tong Ko)|website=Hot Thai Kitchen|date=24 July 2020|access-date=2020-07-24}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Hispaania köök]] [[Kategooria:Portugali köök]] 1q0592jsqzw1nt81er4rnuaf6by6q3h 0 713757 7206267 7158487 2026-08-02T04:42:31Z Kuriuss 38125 7206267 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Veneetsia kirikust}} {{Infokast kirik |nimi = Santa Maria della Salute |omakeelne nimi = |pilt = Santa Maria della Salute from Hotel Monaco.jpg |pildiallkiri = |riik = |asukoht = [[Veneetsia]], [[Itaalia]] |ehituse algus = 1631 ({{aega tagasi|1631}}) |ehituse lõpp = 1637 ({{aega tagasi|1637}}) |sissepühitsemine = |esmamainimine = |laiendatud = |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = |kaart = |veel = }} '''Santa Maria della Salute''' ([[veneetsia keel]]es '''Bazéłega de Santa Maria de ła Sałute'''; ka '''La Salute''') on [[roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kirik (hoone)|kirik]] ja [[basiilika]] [[Veneetsia]] [[Dorsoduro]] linnaosas [[Itaalia]]s. See asub [[Punta della Dogana]] nimelisel maakitsusel [[Suur Kanal|Suure Kanali]] ja [[Giudecca kanal]]i vahel ning paistab kätte [[Püha Markuse väljak]]ult. Santa Maria della Salute kirik on [[Gesuati]] koguduse osa ning Veneetsia nn katkukirikutest uusim. 1630. aastal tabas Veneetsiat [[Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia|ebatavaliselt karm katkupuhang]]. [[Veneetsia Vabariik|Veneetsia Vabariigi]] võimud lubasid katkust pääsedes pühitseda [[neitsi Maarja]]le pühakoja. Kiriku projekteeris [[Vincenzo Scamozzi]] õpilane [[Baldassare Longhena]] [[barokk]]stiilis. Ehitus algas 1631. aastal. Enamus kirikus olevatest kunstiteostest on seotud katkuga. Santa Maria della Salute kuppel sai Veneetsia silueti tunnuseks. Seda on oma teostel kujutanud nii kohalikud kunstnikud, näiteks [[Canaletto]] ja [[Francesco Guardi]], kui ka välismaised kunstnikud, näiteks [[J. M. W. Turner]] ja [[John Singer Sargent]]. ==Vaata ka== * [[Püha mäe basiilika (Głogówko)]] * [[Veneetsia ehitiste loend]] * [[Veneetsia kirikute loend]] * [[Katoliku Maarja kirikud]] ==Allikad== *{{cite journal|title=Plans and Planning for S. Maria della Salute, Venice|url=https://archive.org/details/sim_art-bulletin_1997-09_79_3/page/440|first=Andrew|last= Hopkins|journal= The Art Bulletin|year=1997|volume=79|issue=3|pages=440–465|doi=10.2307/3046261|jstor=3046261}} {{Veneetsia vaatamisväärsused}} [[Kategooria:Veneetsia]] [[Kategooria:Itaalia kirikud]] 5ruqaypvwikfp50f97de5eg3r95mlu2 0 713774 7206264 7159073 2026-08-02T04:37:25Z Kuriuss 38125 7206264 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik |nimi = Santa Maria Gloriosa dei Frari |omakeelne nimi = |pilt = Facade of Santa Maria Gloriosa dei Frari (Venice).jpg |pildiallkiri = |riik = |asukoht = [[Veneetsia]], Itaalia |ehituse algus = 1250 |ehituse lõpp = 1338 |sissepühitsemine = 1492 |esmamainimine = |laiendatud = |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = |kaart = |veel = }} '''Santa Maria Gloriosa dei Frari''' (lühidalt ''Frari'') on [[kirik (hoone)|kirik]] ja [[basiilika]] [[Itaalia]] linna [[Veneetsia]] [[San Polo]] linnaosas. See on üks linna suuremaid kirikuid. Kirik on pühitsetud [[Rukkimaarjapäev|Maarja taevaminekule]]. Frari on ehitatud tellistest ning suuresti säilitanud oma Veneetsia [[gooti arhitektuur]]ile omase algse ilme. [[Frantsisklased|Frantsisklaste]] kirikule omaselt on selle välisilme üsna tagasihoidlik. Kirikul on kellatorn, mida renoveeriti 2000. aastate alguses. Kirikus on hulgaliselt haudu ja kunstiteoseid. Fraris on paljude sinna maetud veneetslaste, sealhulgas doodžide kujud. Paljud neist on veneetsia skulptuuri märgilised teosed, näiteks [[Donatello]] meistritööd. Fraris on kaks [[Tizian]]i suurt altarimaali: "[[Neitsi taevaminek (Tizian)|Neitsi taevaminek]]" (1515–1518) ja "[[Pesaro Madonna]]" (1510–1511). Selles kirikus on ka ainus Veneetsias originaalis säilinud [[letner|puitletner]]. ==Välislingid== * [https://www.basilicadeifrari.it/ Koduleht] {{Veneetsia vaatamisväärsused}} [[Kategooria:Veneetsia]] [[Kategooria:Itaalia kirikud]] dgvucy0lb360vnwxeteduivegvy8j87 0 716291 7206009 7205722 2026-08-01T15:12:20Z Hannesvalk 176021 /* 31. juuli */ 7206009 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] mxsmcee1pm87yxzn3njt97t8xfh10jo 7206014 7206009 2026-08-01T15:18:52Z Hannesvalk 176021 /* 1. august */ 7206014 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632781 |pealkiri=Ukraina meredroonid uputasid Mustal merel konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] sk04ina1s9502q11xq3q2kdcfrsrpmf 7206015 7206014 2026-08-01T15:20:06Z Hannesvalk 176021 /* 1. august */ 7206015 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6v6se5toydq3m4lkcmyf3e7w51tux0k 7206260 7206015 2026-08-02T04:27:24Z Kuriuss 38125 7206260 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnakutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidega ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 2cs1inhdzwwujeq0qs6jtobx05irybn 0 716298 7205986 7170019 2026-08-01T14:19:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205986 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=2026. aasta Harley-Davidsoni Baggersite maailmakarikavõistlused|eelmine=-|järgmine=2027}} '''2026. aasta Harley-Davidsoni Baggersite maailmakarikavõistlused''' (inglise keeles: '''2026 Harley-Davidson Bagger World Cup''') on võistlussarja esimene hooaeg.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-08-15 |pealkiri=Introducing: the Harley-Davidson Bagger World Cup |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/08/15/introducing-the-harley-davidson-bagger-world-cup/www.motogp.com/en/news/2025/08/15/introducing-the-harley-davidson-bagger-world-cup/756437 |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Võistluseid peetakse mõnedel [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] etappidel Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Võistlussarjas kasutatakse võistlemiseks valmistatud [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] ''touring'' mootorrattaid.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-01-22 |pealkiri=Harley-Davidson Bagger World Cup confirms more teams, reveals weekend format, and opens ticket sales |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/01/22/harley-davidson-bagger-world-cup-confirms-more-teams-reveals-weekend-format-and-opens-ticket-sales/www.motogp.com/en/news/2026/01/22/harley-davidson-bagger-world-cup-confirms-more-teams-reveals-weekend-format-and-opens-ticket-sales/825952 |vaadatud=2026-06-07 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" |Võistkond ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|USA}} Saddlemen Racing<ref name=":0" /> |10 |{{Riigi ikoon|USA}} Travis Wyman |1-2 |- |13 |{{Riigi ikoon|USA}} Cory West |1-2 |- |85 |{{Riigi ikoon|USA}} Jake Lewis |1-2 |- | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Indoneesia}} Niti Racing<ref name=":0" /> |20 |{{Riigi ikoon|Indoneesia}} Dimas Ekky Pratama |1-2 |- |29 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Andrea Iannone]] |2 |- |99 |{{Riigi ikoon|SPA}} Oscar Gutierrez |1-2 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} Parkingo Team<ref name=":0" /> |27 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} Filippo Rovelli |1-2 |- | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|AUS}} Joe Rascal Racing<ref name=":0" /> |34 |{{Riigi ikoon|USA}} Cody Wyman |1-2 |- |51 |{{Riigi ikoon|BRA}} [[Eric Granado]] |1-2 |- |69 |{{Riigi ikoon|AUS}} Archie Mcdonald |1-2 |} == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !2 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy |Autodromo Internazionale del Mugello |- !3 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !4 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !5 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !6 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |} == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond |- ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States | rowspan="2" nowrap="" data-sort-value="zac" |{{flagicon|BRA}} [[Eric Granado]] | data-sort-value="man" |{{flagicon|BRA}} [[Eric Granado]] | data-sort-value="gut" |{{flagicon|AUS}} Archie Mcdonald | data-sort-value="axx" |{{flagicon|AUS}} Joe Rascal Racing |- | data-sort-value="cas" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | data-sort-value="cas" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | data-sort-value="lcr" |{{flagicon|INA}} Niti Racing |- ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | rowspan="2" data-sort-value="cas" |{{flagicon|BRA}} [[Eric Granado]] | align="left" data-sort-value="man" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | align="left" data-sort-value="man" |{{flagicon|ESP}} Óscar Gutiérrez | nowrap="" data-sort-value="kli" |{{flagicon|INA}} Niti Racing |- | align="left" nowrap="" data-sort-value="zac" |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Iannone]] | align="left" nowrap="" data-sort-value="zac" |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Iannone]] | data-sort-value="aru" |{{flagicon|INA}} Niti Racing |- ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | rowspan="2" data-sort-value="fer" | | data-sort-value="gut" | | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fel" | |- | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fel" | |- ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | rowspan="2" data-sort-value="cas" | | data-sort-value="bal" | | data-sort-value="cas" | | data-sort-value="lcr" | |- | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="cas" | | data-sort-value="lcr" | |- ! rowspan="2" |5 | rowspan="2" |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | rowspan="2" data-sort-value="gra" | | data-sort-value="spi" | | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="lcr" | |- | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="lcr" | |- ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | rowspan="2" data-sort-value="gra" | | data-sort-value="gra" | | data-sort-value="zac" | | data-sort-value="aru" | |- | data-sort-value="gar" | | data-sort-value="fer" | | data-sort-value="fel" | |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] i5gylb2mqydvi03zl45o1qluaod46uk 0 716381 7206217 7169353 2026-08-01T22:43:14Z Pakkasen Juri 234146 Pilt 7206217 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = 190608 오픈 트레이닝 데이 백승호 1.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Aasia mängud|2022]]|jalgpall}} }} [[File:2012 2013 - Seungho-Paik - Flickr - Castroquini-FCB.jpg|thumb|upright|right|Paik (2012)]] '''Paik Seung-ho''' ([[korea keel]]es 백승호; sündinud [[17. märts]]il [[1997]] [[Soul]]is) on [[Lõuna-Korea]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Birmingham City F.C.|Birmingham City]] ja [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2010–2016 kuulus ta [[FC Barcelona]] noortesüsteemi. 2017. aasta juulis liitus ta [[Girona FC|Girona]]ga ning mängis aastatel 2017–2019 Hispaania tugevuselt kolmandas liigas Girona reservmeeskonnas [[CF Peralada|Peralada]]. Girona põhimeeskonnas debüteeris ta 2019. aasta jaanuaris ning pääses hooaja 2018/19 teises pooles väljakule kokku kuues mängus. Aastatel 2019–2021 mängis ta Saksamaa esiliigaklubis [[SV Darmstadt 98|Darmstadt 98]] ja 2021–2023 Lõuna-Korea kõrgliigaklubis [[Jeonbuk Hyundai Motors]]. 2024. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Birmingham Cityga.<ref>{{cite web |url=https://www.bcfc.com/news/all/paik-seung-ho-is-a-blue |title=Paik Seung-ho is a blue! |publisher=Birmingham City F.C. |date=29 January 2024 |access-date=30 January 2024}}</ref> Lõuna-Korea jalgpallikoondises debüteeris Paik 11. juunil 2019 [[sõprusmäng]]us [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 15. jaanuaril 2022 sõprusmängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/seung-ho-paik/nationalmannschaft/spieler/282689/verein/3589/plus/0 Paik Seung-ho]. transfermarkt.com. Vaadatud 9.6.2026</ref> [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] kaheksandikfinaalis lõi ta värava [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu. [[2022. aasta Aasia mängud]]e jalgpalliturniiril võitis ta Lõuna-Korea võistkonnaga kuldmedali. == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2022 Lõuna-Korea koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Lõuna-Korea koondis}} {{JÄRJESTA:Paik, Seung-ho}} [[Kategooria:Lõuna-Korea jalgpallurid]] [[Kategooria:Girona FC mängijad]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:la Liga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] i5c4ja5pp50do3pozs5p3r6xwtp277h 0 717088 7205953 7202965 2026-08-01T13:49:51Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:2. sajandi teoloogid]] 7205953 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Saint_Irenaeus.jpg|pisi|Irenaeus Lyonist.]] '''Irenaeus Lyonist''' ehk '''Lyoni Irenaeus''' (kreeka keeles Εἰρηναῖος (Eirēnaîos), ladina keeles ''Irenaeus''; u 130/140 – u 200/203) oli 2. sajandi kristlik teoloog, vaimulik ja [[Lyon|Lyoni]] piiskop. Ta on üks tähtsamaid varakristlikke autoreid, sest tema teosed annavad ulatusliku pildi 2. sajandi kristlikust õpetusest, gnostilistest rühmitustest, Pühakirja kasutusest, apostlikust järjepidevusest ja [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemisest.<ref name="Britannica">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/biography/Irenaeus |pealkiri=Saint Irenaeus |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Grant">{{Raamatuviide |autor=Robert M. Grant |pealkiri=Irenaeus of Lyons |url=https://archive.org/details/irenaeusoflyons0000gran |koht=London |kirjastus=Routledge |aasta=1997}}</ref><ref name="Osborn">{{Raamatuviide |autor=Eric Osborn |pealkiri=Irenaeus of Lyons |url=https://archive.org/details/irenaeusoflyons0000osbo |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2001 |isbn=978-0-521-80006-8}}</ref> Tema peateos ''Adversus haereses'' ehk „Hereesiate vastu” oli suunatud eeskätt valentiniaanlike ja teiste gnostiliste õpetuste vastu. Irenaeuse eesmärk ei olnud ainult vastaste ümberlükkamine, vaid ka kristliku usu terviklik esitamine: üks Jumal on maailma looja ja lunastaja, [[Vana testament|Vana]] ja Uus Testament kõnelevad samast päästeloost, Kristus on tõeline Jumala Poeg ja tõeline inimene ning apostlik kuulutus ei ole salajane suuline pärimus, vaid kirikutes avalikult edasi antud usk.<ref name="BroxIrenaeusBible">{{Raamatuviide |autor=Norbert Brox |peatükk=Irenaeus and the Bible |toimetaja=Charles Kannengiesser |pealkiri=Handbook of Patristic Exegesis: The Bible in Ancient Christianity |url=https://archive.org/details/handbookofpatris0000kann |koht=Leiden |kirjastus=Brill |aasta=2006 |leheküljed=[https://archive.org/details/handbookofpatris0000kann/page/484 484]–500}}</ref><ref name="Behr">{{Raamatuviide |autor=John Behr |pealkiri=Irenaeus of Lyons: Identifying Christianity |url=https://archive.org/details/irenaeusoflyonsi0000behr |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2013 |isbn=978-0-19-921462-4}}</ref> Irenaeus on eriti oluline ka [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ajaloos. Ta on esimene säilinud autor, kes kaitseb ekspliitselt üldlevinud evangeeliumikogu — [[Matteuse evangeelium|Matteuse]], [[Markuse evangeelium|Markuse]], [[Luuka evangeelium|Luuka]] ja [[Johannese evangeelium|Johannese]] evangeeliumi — ning kasutab ulatuslikult hiljem Uude Testamenti kuulunud kirjutisi.<ref name="KrugerQuestion">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=The Question of Canon: Challenging the Status Quo in the New Testament Debate |url=https://archive.org/details/questionofcanonc0000krug |koht=Downers Grove |kirjastus=IVP Academic |aasta=2013 |leheküljed=[https://archive.org/details/questionofcanonc0000krug/page/155 155]–174 |isbn=978-0-8308-4031-1}}</ref><ref name="MetzgerCanon">{{Raamatuviide |autor=Bruce M. Metzger |pealkiri=The Canon of the New Testament: Its Origin, Development, and Significance |url=https://archive.org/details/canonofnewtestam0000metz |koht=Oxford |kirjastus=Clarendon Press |aasta=1987 |leheküljed=[https://archive.org/details/canonofnewtestam0000metz/page/154 154]–155 |isbn=978-0-19-826954-0}}</ref> == Elu == Irenaeuse elu kohta on vähe kindlaid andmeid. Ta pärines tõenäoliselt [[Väike-Aasia]]st, kus ta oli nooruses seotud Smyrna [[Polykarpos|Polykarposega]]. Irenaeuse enda mälestuse järgi oli Polykarpos tundnud apostel Johannest ja teisi, kes olid näinud Issandat. [[Eusebios Kaisareast|Eusebios]] Kaisareast vahendab Irenaeuse kirja Florinusele, milles Irenaeus meenutas, kuidas ta noorena Polykarpost kuulas.<ref name="Eusebius520">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/250105.htm |autor=Eusebios Kaisareast |pealkiri=Church History, Book V |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="KrugerCanon">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |url=https://archive.org/details/canonrevisitedes0000unse |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012 |leheküljed=[https://archive.org/details/canonrevisitedes0000unse/page/95 95]–101 |isbn=978-1-4335-0143-2}}</ref> 177. aasta tagakiusamise ajal oli Irenaeus [[Lyon]]i koguduse [[presbüter]]. Lyoni kristlased saatsid ta kirjaga Rooma piiskopi Eleutheruse juurde, mistõttu ta ei olnud Lyonis ajal, mil paljud sealsed kristlased hukati. Pärast eaka piiskopi Pothinose surma sai Irenaeusest Lyoni piiskop.<ref name="Eusebius51">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/250105.htm |autor=Eusebios Kaisareast |pealkiri=Church History, Book V |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Britannica" /> Hiljem osales Irenaeus ülestmõusmispüha tähistamise vaidluses, milles Rooma piiskop [[Victor I|Victor]] püüdis katkestada kirikliku osaduse [[Väike-Aasia]] kogudustega, kes tähistasid Kristuse ülestõusmist juutide kalendri järgi. Eusebiose järgi manitses Irenaeus Victorit säilitama rahu ja mitte katkestama osadust kogudustega, kellel oli teistsugune, kuid vana tava. See episood näitab Irenaeust mitte ainult poleemilise teoloogina, vaid ka kirikliku ühtsuse eest seisva vahendajana.<ref name="Eusebius524">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/250105.htm |autor=Eusebios Kaisareast |pealkiri=Church History, Book V, Chapter 24 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Irenaeuse surma asjaolud ei ole kindlalt teada. Hilisem pärimus austas teda [[Märter|märtrina]], kuid varased allikad ei kinnita tema märtrisurma kindlalt. Ajalooliselt oleks täpsem öelda, et teda hakati hilisemas kiriklikus traditsioonis märtrina austama, mitte et tema märtrisurm oleks allikaliselt kindel fakt.<ref name="Grant" /><ref name="Osborn" /> == Teosed == [[Fail:POxy405.jpg|pisi|Papyrus Oxyrhynchus 405, umbes 200. aastasse dateeritud Irenaeuse teose katkend]] Irenaeuse tähtsaim säilinud teos on viieraamatuline ''Adversus haereses'', mille kreekakeelne pealkiri oli tõenäoliselt „Valenimelise teadmise paljastamine ja ümberlükkamine” (kreeka keeles ''Ἔλεγχος καὶ ἀνατροπὴ τῆς ψευδωνύμου γνώσεως''). Teos on kirjutatud umbes 180. aasta paiku ning säilinud tervikuna ladinakeelses tõlkes. Kreekakeelne originaal on säilinud üksnes katkenditena.<ref name="BritannicaAH">{{Netiviide |url=https://www.britannica.com/topic/Against-Heresies |pealkiri=Against Heresies |väljaanne=Encyclopaedia Britannica |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="AdversusSources">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019 |leheküljed=948–949 |isbn=978-0-19-871839-0}}</ref> ''Adversus haereses'' esimeses raamatus kirjeldab Irenaeus gnostiliste õpetajate, eriti valentiniaanlaste keerukaid müüte emanatsioonidest, aioonidest (kes moodustavad mees- ja naissoost paarid) ja langenud Sophiast. Järgmistes raamatutes lükkab ta enda oponentide õpetusi ümber, toetudes pühadele kirjadele, usureeglile ja apostlikule järjepidevusele.<ref name="BroxIrenaeusBible" /><ref name="Osborn" /> Teine tervikuna säilinud teos on ''Apostliku kuulutuse tõestus'' (ladina keeles ''Demonstratio apostolicae praedicationis''), mis säilis armeeniakeelses tõlkes. See on lühem ja katehheetilisem kirjutis, milles Irenaeus esitab kristliku usu põhijooned loomise, Iisraeli ajaloo, prohvetikuulutuste ja Kristuse isiku kaudu.<ref name="BehrApostolic">{{Raamatuviide |autor=Irenaeus Lyonist |toimetaja=John Behr |pealkiri=On the Apostolic Preaching |url=https://archive.org/details/onapostolicpreac0000iren |koht=Crestwood |kirjastus=St Vladimir’s Seminary Press |aasta=1997 |isbn=978-0-88141-174-4}}</ref> Eusebios nimetab ka mitut Irenaeuse kadunud teost, sealhulgas kirjutisi skismade, õpetuslike vaidluste ja Rooma kogudusega seotud küsimuste kohta. Need pole tervikuna säilinud ning on tuntud peamiselt Eusebiose teadete ja hilisemate katkendite kaudu.<ref name="Eusebius520" /> == Võitlus gnostiliste õpetuste vastu == Irenaeuse ajal ei tähistanud „[[gnostitsism]]” ühtainsat organiseeritud kirikut või sekti, vaid mitmesuguseid õpetuslikke rühmitusi ja koolkondi, mis väitsid end omavat sügavamat päästvat tunnetust ehk ''gnosis''’t. Irenaeuse peamisteks vastasteks olid valentiniaanid, kuid ta käsitles ka teisi õpetusi, milles lahutati maailma looja ja kõrgeim Jumal, pidasid ainelist maailma ontoloogiliselt halvaks ning tõlgendasid Kristuse tulekut salajase tunnetuse vahendamisena.<ref name="BrakkeGnostics">{{Raamatuviide |autor=David Brakke |peatükk=Gnostics and their Critics |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019 |leheküljed=569–587 |isbn=978-0-19-871839-0}}</ref><ref name="Klauck">{{Raamatuviide |autor=Hans-Josef Klauck |pealkiri=The Religious Context of Early Christianity: A Guide to Graeco-Roman Religions |koht=Edinburgh |kirjastus=T&T Clark |aasta=2000 |isbn=978-0-567-08943-4}}</ref> Irenaeuse vastus lähtus läbivalt piiblitekstide narrativist. Ta väitis, et maailma looja ei ole madalam või kuri demiurg, nagu väitsid gnostikud, vaid seesama ainus Jumal, kes on ilmutanud end muistse Iisraeli pühades kirjades ja Jeesuses Kristuses. Irenaeuse teoloogia keskmesse kuulus nägemus Pühakirjast kui ühtsest tervikust. Erinevalt näiteks markionlastest, kes uskusid, et Vana ja Uus Testament kõnelevad kahest erinevast Jumalast, nägi Irenaeus, et testamendid esitavad vaid ühte Jumalat ja ühtset lunastuslugu.<ref name="BlowersCreation">{{Raamatuviide |autor=Paul M. Blowers |peatükk=Creation |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019 |leheküljed=835–855 |isbn=978-0-19-871839-0}}</ref><ref name="Steenberg">{{Raamatuviide |autor=Matthew C. Steenberg |pealkiri=Irenaeus on Creation: The Cosmic Christ and the Saga of Redemption |koht=Leiden |kirjastus=Brill |aasta=2008}}</ref> Irenaeuse teos on gnostiliste õpetuste ajaloo jaoks väga oluline, kuid seda tuleb kasutada allikakriitiliselt. Mõistagi kirjutas ta oma vastaste ümberlükkamiseks, mitte neutraalse usundiloolise ülevaate koostamiseks. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse uurimuses muutus tavaliseks käsitleda antiikseid heresioloogilisi allikaid, sealhulgas Irenaeust, tugeva skeptitsismiga, mis on hilisema allikmaterjali valguses osutunud nõrgalt põhjendatuks. Irenause ja teiste kristlike autorite tekste nähti võitjate poleemiliste tekstidena, mille põhjal oli raske (või võimatu) vastaste ehk gnostiliste rühmituste tegelikke vaateid taastada.<ref name="HistoriographyGnosticism">Vt selle uurimisloo kohta: {{Raamatuviide |autor=Karen L. King |pealkiri=What Is Gnosticism? |url=https://archive.org/details/whatisgnosticism0000king |koht=Cambridge, MA |kirjastus=Harvard University Press |aasta=2003}}; {{Raamatuviide |autor=Michael A. Williams |pealkiri=Rethinking “Gnosticism”: An Argument for Dismantling a Dubious Category |url=https://archive.org/details/rethinkinggnosti0000will |koht=Princeton |kirjastus=Princeton University Press |aasta=1996}}. Mõlemad käsitlevad seda, kuidas modernne uurimus gnostitsismist kujunes osalt varasemate heresioloogiliste ja hilisemate kriitiliste kategooriate ümbertõlgendamisega.</ref> Olukord muutus pärast 1945. aastal leitud [[Nag Hammadi]] tekstide avaldamist, sest need võimaldasid võrrelda gnostiliste rühmituste endi kirjutisi Irenaeuse ja teiste kristlike poleemikute kirjeldustega. Leidude põhjal oli võimalik ühemõtteliselt tõendada, et Irenaeus ei mõelnud oma vastaste õpetusi lihtsalt välja.<ref name="WisseHeresiologists">{{Ajakirjaviide |autor=Frederik Wisse |pealkiri=The Nag Hammadi Library and the Heresiologists |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=25 |number=3 |aasta=1971 |leheküljed=205–223}}</ref><ref name="Klauck" /><ref name="BrakkeGnostics" /> == Pühakiri, usureegel ja apostlik järjepidevus == Irenaeuse õpetuses oli keskne koht [[Piibel|Pühakirjal]] ja [[Usureegel|usureeglil]] (ladina keeles ''regula fidei''). Usureegel ei olnud tema jaoks Pühakirja autoriteediga kõrvutiseisev allikas, vaid avalik apostliku usu kokkuvõte, mis oli kogudustes edasi antud ristimise, kuulutustöö ja õpetuse kaudu. Selle abil eristas Irenaeus apostlikku kristlikku õpetust gnostilistest ümbertõlgendustest, mis kasutasid sageli samu piiblitekste, kuid paigutasid need teistsugusesse õpetuslikku süsteemi.<ref name="LienhardCanons">{{Raamatuviide |autor=Joseph T. Lienhard |peatükk=Canons and Rules of Faith |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019 |leheküljed=65–82 |isbn=978-0-19-871839-0}}</ref><ref name="BlowersRegula">{{Ajakirjaviide |autor=Paul M. Blowers |pealkiri=The Regula Fidei and the Narrative Character of Early Christian Faith |ajakiri=Pro Ecclesia |köide=6 |number=2 |aasta=1997 |leheküljed=199–228}}</ref> Kuulsas mosaiigivõrdluses väitis Irenaeus, et gnostikud kasutavad Pühakirja sõnu, kuid korraldavad need ümber nii, nagu keegi lammutaks kuninga kalliskividest kujutise mosaiigil ja teeks samadest kividest koera või rebase kuju. Irenaeuse jaoks ei olnud küsimus üksikutes kirjakohtades, vaid selles, millisesse terviklikku usu- ja päästeloo raamistikku need paigutatakse.<ref name="Irenaeus191">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103109.htm |autor=Irenaeus Lyonist |pealkiri=Against Heresies, Book I, Chapter 9 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Stanglin">{{Raamatuviide |autor=Keith D. Stanglin |pealkiri=The Letter and Spirit of Biblical Interpretation: From the Early Church to Modern Practice |koht=Grand Rapids |kirjastus=Baker Academic |aasta=2018 |leheküljed=33–38 |isbn=978-0-8010-9701-0}}</ref> Apostliku järjepidevuse argument oli Irenaeusel suunatud eeskätt gnostikute väidete vastu nende salajasest, suulisest ja pärandatavast teadmistest. Kui gnostilised õpetajad väitsid, et neil on apostlitelt pärinev varjatud õpetus, ilma milleta pole pühakirja võimalik tõlgendada, siis Irenaeus vastas, et apostlik õpetus on avalikult ja kirjalikult talletatud kogudustes, mille õpetuslik järjepidevus ulatub apostliteni, kes kord kuulutasid suuga ning hiljem panid kirja tekstid, olema kiriku "usu aluseks ja sambaks". Selle järjepidevuse näiteks tõi ta Lyoni piiskopina esile koguduse [[Rooma|Roomas]], millel oli tema järgi eriline tuntus ning pärismuslikult apostlite Peetruse ja Paulusega seotud päritolu.<ref name="Irenaeus311">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103301.htm |autor=Irenaeus Lyonist |pealkiri=Against Heresies, Book III, Chapter 1 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Irenaeus331">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103303.htm |autor=Irenaeus Lyonist |pealkiri=Against Heresies, Book III, Chapter 3 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Behr" /> Hilisem roomakatoliku poleemika on Irenaeuse väiteid kasutanud paavsti esmasuse väite toetamiseks, kuigi kasutatud autori enda ajalooline kontekst ja vaated olid sootuks teised. 2. sajandi raames tuleb Irenause tekste mõista esmalt kontekstis, kus vaidlus käib rühmituste vastu, kes väitsid endid omavat salajast suulist pärimust, mille vastu Irenaeus seadis enda arusaama apostlikust järjepidevusest ning kristliku õpetuse avalikkusest. Irenaeuse mõte ei olnud, nagu oleks Rooma loonud või määratlenud apostliku usu, vaid et tuntud apostlikud kogudused andsid avalikult tunnistust sellest õpetusest ja pärandist, mille kirikud olid apostlitelt saanud.<ref name="Grant" /><ref name="Osborn" /> == Irenaeus ja Uue Testamendi kaanon == Irenaeus on üks tähtsamaid tunnistajaid [[Piibel|Piibli]], või pigem täpsemini just [[Uus testament|Uue Testamendi]], kaanoni kujunemisloos. Ta ei anna veel hilisemat 27-raamatulist Uue Testamendi loendit, kuid tema kirjutised näitavad, et 2. sajandi teisel poolel oli suurel osal hiljem Uude Testamenti kuuluvatest tekstidest juba selge kiriklikult ja õpetuslikult siduv autoriteet. Ta kasutab nelja evangeeliumi, [[Apostlite teod|Apostlite tegusid]], [[Pauluse kirjad|Pauluse kirju]], [[Johannese kirjad|Johannese kirju]] ja [[Johannese ilmutuse raamat|ilmutust]] ning tsiteerib Uue Testamendi tekste ulatuslikult.<ref name="KrugerQuestion" /><ref name="MetzgerCanon" /> Eriti kuulus on Irenaeuse väide, et evangeeliume ei saa olla rohkem ega vähem kui neli. Tema põhjendus nelja ilmakaare, nelja tuule ja neljanäoliste keerubite kaudu on sümboolne ning tänapäeva lugejale võib see mõjuda ebatavaliselt, kuid ajalooliselt on oluline, et ta eeldab neljaraamatulist evangeeliumikogu juba kindla normina. See teeb temast esimese säilinud autori, kes kaitseb selgelt nelja evangeeliumit kui kiriku normatiivset evangeeliumitunnistust.<ref name="Irenaeus3118">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103311.htm |autor=Irenaeus Lyonist |pealkiri=Against Heresies, Book III, Chapter 11 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Skeat">{{Ajakirjaviide |autor=T. C. Skeat |pealkiri=Irenaeus and the Four-Gospel Canon |ajakiri=Novum Testamentum |köide=34 |number=2 |aasta=1992 |leheküljed=194–199}}</ref><ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |url=https://archive.org/details/whochosegospelsp0000hill |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref> Seetõttu on Irenaeus oluline vastukaal levinud arvamusele, nagu oleks Uue Testamendi kaanon tekkinud järsult 4. sajandi kirikukogude otsusega. Tema tunnistus ei tähenda, et Uus Testament oleks tema ajal lõplikult samal kujul piiritletud olnud, kuid see näitab, et evangeeliumide nelik, apostlikud kirjad ja mitmed teised hiljem kanoonilised kirjutised olid juba 2. sajandi lõpul kirikus kasutusel autoriteetsete tekstidena.<ref name="KrugerQuestion" /><ref name="BruceCanon">{{Raamatuviide |autor=F. F. Bruce |pealkiri=The Canon of Scripture |url=https://archive.org/details/canonofscripture0000bruc |koht=Downers Grove |kirjastus=InterVarsity Press |aasta=1988 |leheküljed=[https://archive.org/details/canonofscripture0000bruc/page/170 170]–180 |isbn=978-0-8308-1258-5}}</ref> == Teoloogia == === Üks Jumal, loomine ja lunastus === Irenaeuse teoloogia keskmes oli veendumus, et on üks Jumal, kes on nii maailma looja kui ka lunastaja. See eristas teda teravalt gnostilistest ja markionlikest õpetustest, milles Vana Testamendi looja-Jumalat võidi eristada Jeesuse Kristuse ilmutatud kõrgemast Jumalast. Irenaeuse jaoks oli selline lahutamine kristliku usu moonutamine: sama Jumal, kes lõi maailma, viis päästeloo täide Kristuses.<ref name="BlowersCreation" /><ref name="Steenberg" /> Loodu headus ei olnud Irenaeuse jaoks kõrvalteema. Kui aineline maailm on Jumala loodud, siis ei saa päästet mõista põgenemisena loodud maailmast ega ihust. Just seetõttu rõhutas Irenaeus Kristuse tõelist lihakssaamist, ihu ülestõusmist ja sakramentide materiaalset poolt.<ref name="Osborn" /><ref name="Steenberg" /> === Kristus kui uus Aadam ja rekapitulatsioon === Irenaeuse kuulsaim teoloogiline mõiste on rekapitulatsioon ehk kokkuvõtmine (kreeka keeles ''ἀνακεφαλαίωσις''). Selle järgi võttis Kristus inimeseks saades kogu inimloo kokku ning pööras ümber Aadama sõnakuulmatuse tagajärjed. Kristus ei toonud päästet ainult oma surma kaudu, vaid oma tegevusega tervikus: lihakssaamise, elu, kuulekuse, kannatuse, surma ja ülestõusmisega.<ref name="Behr" /><ref name="Wingren">{{Raamatuviide |autor=Gustaf Wingren |pealkiri=Man and the Incarnation: A Study in the Biblical Theology of Irenaeus |url=https://archive.org/details/manincarnation0000unse |koht=Philadelphia |kirjastus=Muhlenberg Press |aasta=1959}}</ref> Selles mõttes on Kristus Irenaeuse jaoks uus Aadam. Seal, kus esimene Aadam oli sõnakuulmatu, oli Kristus sõnakuulelik. Seal, kus inimkond oli langenud surma alla, tõi Kristus elu. Irenaeuse päästekäsitus on seega tugevasti ajalooline ja kehastunud: Jumala Poeg ei päästa inimest inimlikkusest mööda minnes, vaid inimeseks saades ja inimelu tervikuna taastades.<ref name="BouteneffAdam">{{Raamatuviide |autor=Peter C. Bouteneff |peatükk=Adam and Eve |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019 |leheküljed=856–874 |isbn=978-0-19-871839-0}}</ref><ref name="Behr" /> === Eeva ja Maarja === Irenaeus kasutas ka Eeva ja Maarja vastandust. Nagu Aadama sõnakuulmatus pööratakse ümber Kristuse kuulekuses, nii vastandab Irenaeus Eeva sõnakuulmatusele Maarja kuulekuse. Tema järgi sai Eeva sõnakuulmatuse sõlm lahti Maarja kuulekuse kaudu.<ref name="Irenaeus322">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103322.htm |autor=Irenaeus Lyonist |pealkiri=Against Heresies, Book III, Chapter 22 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Seda teemat tuleb ajalooliselt eristada tunduvalt hilisemast marioloogiast. Irenaeuse eesmärk ei olnud arendada hilisemaid marioloogilisi dogmasid, vaid näidata päästeloo sisemist sümmeetriat: languse ajaloole vastab taastamise ajalugu ning Kristuse lihakssaamine seob pääste reaalse inimkonnaga.<ref name="BouteneffAdam" /><ref name="Behr" /> === Armulaud ja loodud maailma headus === Irenaeuse armulauakäsitlus oli seotud tema usuga loodu kohta ning ihu ülestõusmise õpetusega. Ta väitis, et kui leib ja vein, mis kuuluvad loodud maailma, saavad armulauas Kristuse ihu ja vere osaduseks, siis ei saa loodud ainelist maailma pidada olemuslikult halvaks. Samuti toetas armulaud tema argumenti, et inimihu on mõeldud ülestõusmiseks, mitte hülgamiseks.<ref name="Irenaeus518">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103518.htm |autor=Irenaeus Lyonist |pealkiri=Against Heresies, Book V, Chapter 2 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Osborn" /> == Ülestõusmispühade vaidlus ja kiriklik ühtsus == Irenaeus osales 2. sajandi lõpu vaidluses selle üle, millal tuleb tähistada kristlikku paasat ehk Kristuse kannatuse ja ülestõusmise püha. [[Väike-Aasia]] kogudused järgisid tava pidada seda 14. [[Nisan|nisanil]], juudi paasapüha kuupäeval, mis langeb meie kalendris tavaliselt märtsi lõppu või aprilli. Seda kuupäeva järgiti sõltumata sellest, millisele nädalapäevale see langes. Rooma ja mitmed teised kogudused tähistasid püha aga pühapäeval, rõhutades sellega Kristuse ülestõusmise päeva. Kui Rooma piiskop [[Victor I|Victor]] tahtis katkestada osaduse [[Väike-Aasia]] kogudustega nende vana tava tõttu, kirjutas Irenaeus talle ja kutsus üles säilitama kiriklikku rahu.<ref name="Eusebius524">{{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/250105.htm |autor=Eusebios Kaisareast |pealkiri=Church History, Book V, Chapter 24 |väljaandja=New Advent |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eusebiose järgi meenutas Irenaeus, et ka [[Polykarpos|Smyrna Polykarpos]] ja Rooma piiskop [[Anicetus]] olid selles tavas eriarvamusel, kuid jäid omavahel osadusse. Episood on ajalooliselt kõnekas, sest see näitab, et 2. sajandi kristlik ühtsus ei eeldanud kõikide kohalike kalendri- ja liturgiliste tavade täielikku ühetaolisust. Irenaeus kaitses õpetuslikku ühtsust, kuid ei samastanud seda iga vana kohaliku tava kõrvaldamisega või üheainsa tava järgimisega.<ref name="Eusebius524" /><ref name="Grant" /> == Mõju ja vastuvõtt == [[Fail:Irenaeus Contra haereses 1526 title page.jpg|pisi|Irenaeuse ''Adversus haereses'' esmatrüki tiitelleht, Erasmus ja Johannes Froben, Basel, 1526]] Irenaeust on nimetatud üheks esimeseks suureks kristliku teoloogia süstematiseerijaks. Tema mõju seisneb selles, et ta andis 2. sajandi lõpul sidusa vastuse küsimusele, mis eristab apostlikku kristlust gnostilistest ja markionlikest tõlgendustest: avalik apostlik kuulutus, Pühakirja terviklik lugemine, üks Looja ja Lunastaja, Kristuse tõeline lihakssaamine ning kirikute õpetuslik järjepidevus.<ref name="Osborn" /><ref name="Behr" /> Hiljem austati Irenaeust pühakuna nii ida kui lääne kristlikes traditsioonides. 21. jaanuaril 2022 kuulutas paavst Franciscus ta roomakatoliku kiriku kirikudoktoriks tiitliga ''Doctor unitatis'' ehk „ühtsuse doktor”. Vatikani dekreedis põhjendati seda muu hulgas sellega, et Irenaeus pärines idast, tegutses piiskopina läänes ning oli seetõttu teoloogiline ja vaimulik sild ida ja lääne kristlaste vahel.<ref name="VaticanDoctor">{{Netiviide |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2022/01/21/220121b.html |autor=Paavst Franciscus |pealkiri=Decree of the Holy Father for the conferral of the title of Doctor of the Church on Saint Irenaeus of Lyon |väljaandja=Vatican Press Office |aeg=21. jaanuar 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Gnostitsism]] * [[Markion]] * [[Polykarpos]] * [[Uus Testament]] * [[Apostlikud isad]] * [[Kirikuisad]] * [[Lyon]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Behr, John. ''Irenaeus of Lyons: Identifying Christianity''. Oxford: Oxford University Press, 2013. * Blowers, Paul M.; Martens, Peter W., toim. ''The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation''. Oxford: Oxford University Press, 2019. * Brakke, David. ''The Gnostics: Myth, Ritual, and Diversity in Early Christianity''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2010. == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://www.newadvent.org/fathers/0103.htm |pealkiri=Irenaeus, Against Heresies |väljaandja=New Advent}} * {{Netiviide |url=https://www.earlychristianwritings.com/irenaeus.html |pealkiri=Irenaeus of Lyons |väljaandja=Early Christian Writings}} {{DEFAULTSORT:Irenaeus Lyonist}} [[Kategooria:Kirikuisad]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Piiskopid]] [[Kategooria:Lyon]] [[Kategooria:Surnud 2. sajandil]] qwfa1efzajnmbumhp6ixa59bv9xyh49 0 717131 7205990 7175547 2026-08-01T14:23:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7205990 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=Moto4 Northern Cupi|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Northern Talent Cup|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Moto4 Northern Cup}} '''2026. aasta Moto4 Northern Cup''' (endiselt Northern Talent Cup<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on võistluse seitsmes hooaeg. == Võistlejad == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Võistkond !{{Tooltip|Nr.|Võistlusnumber}} !Sõitja |- |{{flagicon|GER}} ADAC Niedersachsen | align="center" |17 |{{flagicon|GER}} Thias Wenzel |- |{{flagicon|DEU}} Arcelor Mittal | align="center" |93 |{{flagicon|DEU}} Jason Rudolph |- |{{flagicon|DEN}} ARE Racing | align="center" |6 |{{flagicon|DEN}} Anton Eilersen |- |{{flagicon|CZE}} AV79 Racing Team | align="center" |79 |{{flagicon|CZE}} Adam Vyskočil |- |{{flagicon|NED}} Casper4 Racing | align="center" |4 |{{flagicon|NED}} ''Casper Pennings'' |- |{{flagicon|NED}} Douma Racing | align="center" |41 |{{flagicon|NED}} ''Douwe Douma'' |- |{{flagicon|FIN}} DPR Team | align="center" |46 |{{flagicon|FIN}} Domi Pekkanen |- |{{flagicon|GER}} Freudenberg Racing | align="center" |24 |{{flagicon|GER}} ''Smilla Göttlich'' |- |{{flagicon|CZE}} FS12 Racing Team | align="center" |7 |{{flagicon|CZE}} Roman Durdis |- | nowrap="" |{{flagicon|GER}} Hinkelmann DH 14 Racing | align="center" |14 |{{flagicon|GER}} Danny Hinkelmann |- |{{flagicon|HUN}} HRLF Promotion | align="center" |5 |{{flagicon|HUN}} Tamas Lukacs |- |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal Racing | align="center" |95 |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal |- | rowspan="2" |{{flagicon|BEL}} Junior Black Knights | align="center" |54 |{{flagicon|BEL}} ''Miro Masson'' |- | align="center" |72 | nowrap="" |{{flagicon|BEL}} ''Junior Deschouwer'' |- | rowspan="2" |{{flagicon|GER}} Kiefer Racing | align="center" |10 |{{flagicon|GER}} ''Louis Wolff'' |- | align="center" |11 |{{flagicon|GER}} Robin Siegert |- |{{flagicon|FRA}} KRZ Racing Team | align="center" |95 |{{flagicon|FRA}} William Krzelj |- |{{flagicon|GER}} Mass Sports Racing | align="center" |21 |{{flagicon|GER}} Anina Urlass |- |{{flagicon|FRA}} Swan96 | align="center" |96 |{{flagicon|FRA}} Swan Emprin |- | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} Team NL | align="center" |33 |{{flagicon|NED}} ''Levi Flier'' |- | align="center" |88 |{{flagicon|NED}} Ruben Nijland |- |{{flagicon|DEN}} Team William | align="center" |12 |{{flagicon|DEN}} ''William Ruby'' |- |{{flagicon|DEU}} Tudor Racing | align="center" |78 |{{flagicon|DEU}} Tudor Dedea |- |{{flagicon|CZE}} ZC Racing s.r.o. | align="center" |2 |{{flagicon|CZE}} ''Viktor Čech'' |- |{{flagicon|BEL}} Zenno58 | align="center" |58 |{{flagicon|BEL}} Zenno Bolté |} * ''kaldkirjas'' on uustulnukad. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Sarjaga |- !1 |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |17-19 aprill |[[WorldSBK]] |- !2 |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] |8-10 mai |[[EuroMoto]] |- !3 |{{flagicon|HUN}} [[Balaton Park]] |5-7 juuni |[[MotoGP]] |- !4 |{{flagicon|CZE}} [[Brno autodroom]] |19-21 juuni |[[MotoGP]] |- !5 |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] |10-12 juuli |[[MotoGP]] |- !6 |{{flagicon|DEU}} [[Motorsport Arena Oschersleben|Oschersleben]] |31. juuli-2. august |[[EuroMoto]] |- !7 |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |18-20 september |[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|BSB]] |} == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada ! nowrap="" |Kvalifikatsiooni võitja ! nowrap="" |Kiireim ring !Võitja |- ! rowspan="2" |1 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Thias Wenzel |- !R2 | nowrap="" |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |- ! rowspan="2" |2 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Thias Wenzel | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- !R2 |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- ! rowspan="2" |3 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|HUN}} [[Balaton Park]] | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- !R2 |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- ! rowspan="2" |4 !R1 | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|CZE}} [[Brno autodroom]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |5 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |6 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Motorsport Arena Oschersleben|Oschersleben]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |7 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] | rowspan="2" | | nowrap="" | | nowrap="" | |- !R2 | | |} == Vaata ka == * [[Moto4 Northern Cup]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] 159x35dpgh1q2yypuxwoblnf3lyekhh 0 718036 7206186 7188598 2026-08-01T21:30:07Z Fredpuss 155194 7206186 wikitext text/x-wiki Siinses loendis on loetletud esimesed teadaolevad eestikeelsed (sealhulgas lõunaeestikeelsed) trükitud raamatud 16. ja 17. sajandist. === 16. sajand === * 1517 – [[Kieveli katekismus]] (pole säilinud, trükkimine pole kindel) * 1525 – [[Eestikeelne Lutheri missaraamat 1525|Lutheri missaraamat]] (pole säilinud; ilmselt [[Lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]]) * 1535 – [[Wanradti ja Koelli katekismus]] * 1549 – [[Lutheri väike katekismus 1549|Lutheri väike katekismus]] (Beseleri tõlge, pole säilinud) * 1554 – [[Lutheri väike katekismus 1554|Lutheri väike katekismus]] (Witte tõlge, pole säilinud) * 1572 – [[Gelderni katekismus]] "Pöhha Catechismi Oppetus" (pole säilinud) * 1585 – [[Katoliku kirikuraamat 1585|Katoliku kirikuraamat]] (pole säilinud; lõunaeestikeelne) * 1590. aastad – [[Fabriciuse lauluraamat]] (pole säilinud) === 17. sajandi esimene pool === * 1622 – [[Agenda Parva]] (lõunaeestikeelne) * 1623 – Katoliku õpetused "[[Institutiones Estonicae Catholicae]]" (pole säilinud; lõunaeestikeelne) * 1630 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] ristiusu põhiõpetuse ülevaade ""[[Kurtze und einfältige Fragen]]" (pole säilinud) * 1632 – [[Rossinniuse kirikukäsiraamat|Rossihniuse kirikukäsiraamatu]] esimene osa (katekismus); teine osa (evangeeliumid ja epistlid) * 1632–1638 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] käsi- ja koduraamat (neljas osas) * 1637 – [[Stahli grammatika|Stahli eesti keele õpik ja sõnastik]] * 1638 – [[Georg Salemann|Salemanni]] lauluraamat (pole säilinud); Germundi ja Jheringi pulmalaul * 1639 – [[Simon Blanckenhagen|Blankenhageni]] jutluseraamat (pole säilinud) * 1641 – [[Joachim Jhering|Jheringi]] aabits (pole säilinud) * 1641–1649 Stahli jutluseraamat "[[Leyen Spiegel]]" (kahes osas) * 1648 – [[Johann Gutslaff|Gutslaffi]] tartu keele grammatika ja sõnastik [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud| ]] qbpz4l27vq3ey1ngehe0a3ll2eoao2f 7206187 7206186 2026-08-01T21:30:45Z Fredpuss 155194 7206187 wikitext text/x-wiki Siinses loendis on loetletud esimesed teadaolevad eestikeelsed (sealhulgas lõunaeestikeelsed) trükitud raamatud 16. ja 17. sajandist. === 16. sajand === * 1517 – [[Kieveli katekismus]] (pole säilinud, trükkimine pole kindel) * 1525 – [[Eestikeelne Lutheri missaraamat 1525|Lutheri missaraamat]] (pole säilinud; ilmselt [[Lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]]) * 1535 – [[Wanradti ja Koelli katekismus]] * 1549 – [[Lutheri väike katekismus 1549|Lutheri väike katekismus]] (Beseleri tõlge, pole säilinud) * 1554 – [[Lutheri väike katekismus 1554|Lutheri väike katekismus]] (Witte tõlge, pole säilinud) * 1572 – [[Gelderni katekismus]] "Pöhha Catechismi Oppetus" (pole säilinud) * 1585 – [[Katoliku kirikuraamat 1585|Katoliku kirikuraamat]] (pole säilinud; lõunaeestikeelne) * 1590. aastad – [[Fabriciuse lauluraamat]] (pole säilinud) === 17. sajandi esimene pool === * 1622 – [[Agenda Parva]] (lõunaeestikeelne) * 1623 – Katoliku õpetused "[[Institutiones Estonicae Catholicae]]" (pole säilinud; lõunaeestikeelne) * 1630 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] ristiusu põhiõpetuse ülevaade ""[[Kurtze und einfältige Fragen]]" (pole säilinud) * 1632 – [[Rossihniuse kirikukäsiraamat|Rossihniuse kirikukäsiraamatu]] esimene osa (katekismus); teine osa (evangeeliumid ja epistlid) * 1632–1638 – [[Heinrich Stahl|Stahli]] käsi- ja koduraamat (neljas osas) * 1637 – [[Stahli grammatika|Stahli eesti keele õpik ja sõnastik]] * 1638 – [[Georg Salemann|Salemanni]] lauluraamat (pole säilinud); Germundi ja Jheringi pulmalaul * 1639 – [[Simon Blanckenhagen|Blankenhageni]] jutluseraamat (pole säilinud) * 1641 – [[Joachim Jhering|Jheringi]] aabits (pole säilinud) * 1641–1649 Stahli jutluseraamat "[[Leyen Spiegel]]" (kahes osas) * 1648 – [[Johann Gutslaff|Gutslaffi]] tartu keele grammatika ja sõnastik [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud| ]] icd6oeowd2mixgrk8hrredm79clwbmo 0 719009 7205982 7203751 2026-08-01T14:15:36Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] 7205982 wikitext text/x-wiki Placet Group on rahvusvaheline finantskontsern, mis pakub tagatisega ja tagatiseta laene nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Ettevõte asutati 2005. aastal <ref>https://ariregister.rik.ee/eng/company/11198910</ref> ning tegeleb erinevate finantslahenduste pakkumisega. Selle omanikud on Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev. <ref>https://www.inforegister.ee/en/11198910-PLACET-GROUP-OU/</ref> Placet Group tegevus hõlmab Eestit ja Leedut ning ettevõtte peakontor asub Eestis. Ettevõte on alates 2016. aastast Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige <ref>https://www.koda.ee/et/liige/placet-group-ou</ref> Placet Group'il of Eesti Finantsintspektsiooni poolt kinnitatud tegevusluba. <ref>https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidiandjad/pangandus-ja-krediit/krediidiandjad/eesti-krediidiandjad-0/eesti-krediidiandjad/placet-group-ou</ref> Eestis tegutsetakse kaubamärkide laen.ee, smsraha.ee ja placet.ee all, Leedus pakutakse teenuseid tütarettevõtte Nordecum UAB kaudu portaalide smspinigai.lt ja paskolos.lt vahendusel. <ref>https://financeestonia.eu/member/placet-group/</ref> Ettevõte oli esimene Eestis tegutsev mittepankadest krediidiandja, kes hakkas klientidele pakkuma Visa krediitkaarte. <ref>https://www.postimees.ee/8257493/placet-group-saab-18-taisealiseks-saanud-ettevote-vaatab-tulevikku-kindlalt-ja-vastutustundlikult</ref> Ettevõte on aktiivne spordi toetaja, olles aastate jooksul olnud seotud nii futsali kui jalgpalliklubidega Tallinna FC Placet ning Silla FC.<ref>https://jalgpall.ee/voistlused/536/team/6361</ref> Samuti juhitakse MTÜ'd PG Sport. <ref>https://www.spordiregister.ee/avalik/?org=6942</ref> [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] 8l8nz4medow4pmfdqoa9jkby4mf9etv 0 719042 7205955 7198010 2026-08-01T13:50:39Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti tõsielusaated]]; lisatud [[Kategooria:Eesti tõsielusarjad]] 7205955 wikitext text/x-wiki {{Toimetada}}{{Infokast seriaal | nimi = "Villa" | lavastaja = [[CJ Kask]] | hooaegu = 1 (eetrisse jõudnud) | jagusid = 13 (eetrisse jõudnud) | kestus = 42–45 minutit | kanal = villatv.ee (veebisait) | žanr = tõsielu | loominguline_juht = [[Armin Kohlman]] | saatejuht = [[Andrei Zevakin]]<br>[[Robin Valting]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | autor = [[Andrei Zevakin]]<br>[[Robin Valting]] | tunnusmuusika = "Valikud" | peaprodutsent = [[Kasper Kaisel]] | tegevprodutsent = [[Merilin Hoomatalo]] | võttekoht = {{PisiLipp|Türgi}} | operaator = [[Shurik Zubra]]<br>[[Kevin Mardiste]]<br>[[Reino Kuber]]<br>[[Rustam Subrakov]] | montaaž = [[Shurik Zubra]]<br>[[Sander-Kalle Somma]]<br>[[Kaarel Kokemägi]] | esitaja = [[Andrei Zevakin]]<br>[[An-Marlen]] | jutustaja = [[Andrei Zevakin]]<br>[[Robin Valting]] | originaal = 03. oktoober 2022–<br>22. detsember 2022 }} '''"Villa"''' on [[Eesti]] tõsielusari või ka ''reality'', mille autoriteks ning tootjateks on sisuloojad [[Andrei Zevakin]] ja [[Robin Valting]]. Samuti on nemad ka sarja saatejuhtideks. Tegemist on ühe [[Eesti]] läbi aegade kalleima produktsiooniga tõsielusaatega. '''"Villa"''' esimene osa läks eetrisse villatv.ee veebisaidil 03. oktoobril 2022 ning viimane osa 22. detsembril 2022. Sarjale lubasid naljatades saatejuhid [[Andrei Zevakin|Andrei]] ja [[Robin Valting|Robin]] teist hooaega, kuid seda pole veel juhtunud. == Sisututvustus == '''"Villa"''' on tõsielusari, kus osaleb osaleb grupp noori ja vallalisi, kes kolivad kuuks ajaks [[Türgi|Türki]] Vahemere-äärsesse luksuslikku villasse. Osalejate eesmärk on täita erinevaid ülesandeid, luua omavahelisi suhteid ja püsida saates kuni finaalini. Et saade võita, peab olema paaris. Sarjas on nii individuaalsed- kui ka paarisülesanded, mille eest koguvad osalejad punkte. Finaalis teisendatakse punktid aga ümber ning võidab paar, kellel on finaali lõpuks kõige rohkem punkte. Sarja peaauhinnaks on 30 000 eurot. * Erinevalt traditsioonilistest Eesti telekanalite projektidest loodi saade iseseisva veebiprojektina, kus episoodide vaatamise eest tuli vaatajatel tasuda ühekordse makse või tellimusepõhiselt. Praeguse seisuga on saate esimene hooaeg vaadatav täiesti tasuta platvormil [[YouTube|Youtube]], täpsemalt [[Andrei Zevakin|Andrei Zevakini]] isiklikul kanalil. == Hooajad == === <big>Esimene hooaeg, sügis 2022</big> === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Eetris |- ! rowspan="13" | |01 |01 |03.10.2022 |- |02 |02 |10.10.2022 |- |03 |03 |17.10.2022 |- |04 |04 |24.10.2022 |- |05 |05 |31.10.2022 |- |06 |06 |07.11.2022 |- |07 |07 |14.11.2022 |- |08 |08 |21.11.2022 |- |09 |09 |28.11.2022 |- |10 |10 |05.12.2022 |- |11 |11 |12.12.2022 |- ! colspan="2" |eriosa |19.12.2022 |- |12 |12 |22.12.2022 |} == Osalejad hooajati == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"Villa" esimese hooaja osalejad</big> |- ! colspan="2" rowspan="2" |Osaleja ! rowspan="2" |Vanus ! colspan="2" |Villas püsimine osade järgi |- !Saabus !Lahkus |- ! rowspan="16" | ! colspan="4" |Mehed |- |Frank Varblane |19 ! colspan="2" |Püsis villas terve hooaja |- |Arles Raudsepp |21 ! colspan="2" |Püsis villas terve hooaja |- |Kaido Kuusküll |27 ! colspan="2" |Püsis villas terve hooaja |- |Antonio Sebastian Kass |25 ! colspan="2" |Püsis villas terve hooaja |- |Rovin Raie |23 |1. osa |7. osa |- |Andre Mitrovski |24 |7. osa |10. osa |- |Stefan Sakovits |23 |1. osa |4. osa |- ! colspan="4" |Naised |- |Annabel Männamaa |22 ! colspan="2" |Püsis villas terve hooaja |- |Katriin Kool |23 ! colspan="2" |Püsis villas terve hooaja |- |Kaisa Einasto |25 |1. osa |7. osa |- |Diana Pogosjan |20 |1. osa |10. osa |- |Maarja Rikkand |20 |4. osa !Püsis villas hooaja lõpuni |- |Maarja-Liis Toots |27 |10. osa !Püsis villas hooaja lõpuni |- |Liis Lahesoo |23 |1. osa |12. osa |} == Tulemused hooajati == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Villa" esimese hooaja tulemused</big> |- ! colspan="2" |Paar !Punkte !Koht |- ! rowspan="10" | ! colspan="3" |Tulemused enne finaali |- |Maarja Rikkand, Antonio Sebastian Kass !2810 !1. |- |Maarja-Liis Toots, Kaido Kuusküll !1800 !2. |- |Katriin Kool, Arles Raudsepp !1740 !3. |- |Frank Varblane, Annabel Männamaa |1540 |4. |- ! colspan="3" |Tulemused pärast finaali |- !Katriin Kool, Arles Raudsepp !26 !1. |- |Frank Varblane, Annabel Männamaa !18 !2. |- |Maarja Rikkand, Antonio Sebastian Kass !18 !3. |- |Maarja-Liis Toots, Kaido Kuusküll |10 |4. |} Finaalis teisendati mängude punktid finaali punktideks. Esimese hooaja võitjateks krooniti '''Katriin ja Arles'''. == Välislingid == * [https://villatv.ee Ametlik koduleht] * [https://delfi.ee "Villa" uudised ja kajastus] portaalis [[Kroonika]] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti tõsielusarjad]] k5exwaipyguklyyoa17rfock2h9v2h4 0 719083 7205958 7200264 2026-08-01T13:52:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: ±[[Kategooria:2026. aasta raamatud]]→[[Kategooria:2026. aasta kirjandusteosed]]; ±[[Kategooria:Kristluse ajalugu]]→[[Kategooria:Kristlus]] 7205958 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:280px; margin:0 0 1em 1em; font-size:90%;" |- ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:120%;" | ''Kristluse jälgedes'' |- ! Alapealkiri | ''Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani'' |- ! Autor | [[Riho Saard]] |- ! Toimetaja | Toomas Schvak |- ! Kujundaja | Jan Garshnek |- ! Kirjastus | Argo |- ! Ilmunud | 2026 |- ! Keel | eesti |- ! Lehekülgi | 616 |- ! ISBN | 978-9908-61-006-1 |} '''Kristluse jälgedes. Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani''' on [[Riho Saard]]i 2026. aastal kirjastuses Argo ilmunud kristluse ajaloo üldkäsitlus. Raamatu eesmärk on anda ülevaade kristluse tekkest, kujunemisest ja levikust globaalreligiooniks ning käsitleb kristlike institutsioonide, konfessioonide, usu- ja mõttevoolude arengut. Üldise kristluse ajaloo kõrval arvestatakse teoses ka Eesti ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga.<ref name="Argo">[https://argokirjastus.ee/toode/kristluse-jalgedes-globaalkristluse-ajalugu-selle-algusest-tanapaevani/ Kristluse jälgedes. Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani]. Kirjastus Argo. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref><ref name="Apollo">[https://www.apollo.ee/en/kristluse-jalgedes.html Kristluse jälgedes]. Apollo. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> == Taust ja ilmumine == Teos põhineb Saardi 2013. aastal ilmunud raamatul ''Kristluse ajalugu''. Saardi sõnul oli varasem teos esimene eestikeelne globaalkristluse ajaloo ülevaade. ''Kristluse jälgedes'' ei ole selle väheste täiendustega kordustrükk, vaid põhjalikult ümbertöötatud ja uuema uurimiskirjanduse põhjal ajakohastatud uusversioon.<ref name="EestiKirik">Liina Kilemit. [https://eestikirik.ee/riho-saard-uudisteose-autorina-kristluse-jalgedes Riho Saard uudisteose autorina kristluse jälgedes]. ''Eesti Kirik'', 3. märts 2026. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> Raamat valmis koostöös üheksa kaasautoriga: Andres Andresen, Liina Kilemit, Krista Kodres, Alar Laats, Jaan Lahe, Mikko Malkavaara, Toivo Pilli, Anneli Randla ja Tarmo Toom. Nende teoloogia, usundiloo, ajaloo, kunstiajaloo ja religioonisotsioloogia teemalised käsitlused on paigutatud raamatu peatükkidesse ekskurssidena. Teos sisaldab ka kaardimaterjali.<ref name="EestiKirik" /> Raamatut tutvustati 12. märtsil 2026 [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Teos on pühendatud eesti raamatu 500. aastapäevale. Seda esitleti kristluse ja kirikuloo käsiraamatuna, mida saaks kasutada gümnaasiumi ja kõrgkooli astmes, kuid mis on suunatud ka ajaloost, kirjandusest, mõtteloost ja kultuuriloost huvitatud lugejatele.<ref name="EestiKirik" /><ref name="EELKUI">[https://www.eelkui.ee/category/uudised/ Emeriitprofessor Riho Saard tutvustas äsjailmunud raamatut „Kristluse jälgedes”]. EELK Usuteaduse Instituut. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> == Sisu ja ülesehitus == Teoses vaadeldakse kristluse ajaloo kirjutamist, kristlike kirikute ja institutsioonide kujunemist ning roomakatoliikluse, õigeusu ja [[Protestantism|protestantismi]] osa Euroopa ajaloo ja kultuuri arengus. Samuti käsitletakse kristluse suhteid poliitilise võimu, ususõdade, inkvisitsiooni, juudivastase vaenulikkuse, soo- ja inimesekäsituse ning häbi- ja süükultuuriga.<ref name="Argo" /> Saard on iseloomustanud raamatut sünopsise ja pika loenguna. Võimalikku õppetöös kasutamist arvestades on tekstis säilitatud algkeelseid termineid ja teoste originaalpealkirju. Autori sõnul ei ole ühe üldkäsitluse piires võimalik kristluse ligi kahe aastatuhande pikkuse ajaloo kõiki valdkondi võrdselt põhjalikult käsitleda.<ref name="EestiKirik" /> === Algkristluse periodiseerimine === Saard määratleb algkristluse ajajärgu alguse 1. sajandi keskpaigaga ja selle lõpu kristlaste ning juutide vahelise „õpetusliku kommunikatsiooni täieliku katkemisega” pärast [[Bar Kohba ülestõus]]u aastatel 132–135.<ref name="Saard22">Riho Saard, ''Kristluse jälgedes. Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani'', Tallinn: Argo, 2026, lk 22.</ref> Saardi periodiseeringu eri osadel leidub paralleele varasemates kristluse ja juutluse kiire lahknemise mudelites. Matt Jackson-McCabe'i historiograafilise ülevaate järgi kirjeldas [[Adolf von Harnack]] (1851-1930) kristluse kujunemist varase „täieliku katkestusena” juutlusest, mida ta pidas põhijoontes toimunuks juba esimese kahe kristliku põlvkonna jooksul. [[Albrecht Ritschl]] (1822-1889) seostas omakorda [[Hadrianus|Hadrianuse]] Bar Kohba ülestõusule järgnenud meetmeid „juudikristluse langusega”.<ref name="JacksonMcCabeHarnack">Matt Jackson-McCabe, ''Jewish Christianity: The Making of the Christianity–Judaism Divide'', New Haven: Yale University Press, 2020, lk 89–90 ja 224, märkus 48.</ref> Saardi kasutatud „täieliku katkemise” sõnastus on seega lähedane Harnacki katkestusmudelile, selle sidumine Bar Kohba ülestõusuga aga Ritschli ja hilisema „teede lahknemise” periodiseeringuga.<ref name="JacksonMcCabeHarnack" /> Ajaloolane [[Marcel Simon]] (1907-1986), kelle uurimus ''Verus Israel'' käsitles juutide ja kristlaste suhteid aastatel 135–425, vaidles kiire ja täieliku kontaktikatkestuse teooriale vastu. Simoni järgi toimus kristluse ja juutluse eraldumine järk-järgult ning eri piirkondades erineva kiirusega. Ta rõhutas, et nendevahelised kontaktid, konkurents ja vastastikune mõju jätkusid ka pärast institutsionaalse eraldumise algust.<ref name="JacksonMcCabeSimon">Matt Jackson-McCabe, ''Jewish Christianity: The Making of the Christianity–Judaism Divide'', New Haven: Yale University Press, 2020, lk 109–110.</ref> Bar Kohba ülestõusul olid otsesed tagajärjed eelkõige Palestiinas. James D. G. Dunni järgi ei saanud Jeesusesse uskuvad juudid tunnistada Bar Kohbat messiaks ning ülestõus süvendas nende ja teiste Palestiina juutide vahelist lõhet. Pärast ülestõusu keelati juutidel Jeruusalemma sisenemine ning Jeruusalemma kogudus muutus valdavalt mittejuutlikuks. Ebaselgeks jäi asjaolu, mil määral mõjutas ülestõus diasporaa juutide ja kristlaste suhteid. Juutidest Jeesuse-usulised jäid Süürias ja Palestiinas veel mitme põlvkonna vältel juudi kogukondade osaks.<ref name="Dunn2015">James D. G. Dunn, ''Neither Jew nor Greek? A Contested Identity'', Christianity in the Making, 3, Grand Rapids: Eerdmans, 2015, lk 793–795, 843–844.</ref> Hilisemas uurimises on ühetaolist „teede lahknemise” mudelit kritiseeritud. Judith Lieu järgi käsitleb selline mudel juutlust ja kristlust abstraktsete ning universaalsete tervikutena, kuigi ajalooallikad annavad teavet eeskätt kohalike kogukondade ja piirkonniti erinevate protsesside kohta. Uurimises puudub ka üksmeel selles, millal, kus ja millises tähenduses saab rääkida juutluse ja kristluse lõplikust eraldumisest.<ref>Judith M. Lieu, „‘The Parting of the Ways’: Theological Construct or Historic Reality?”, ''Journal for the Study of the New Testament'', 56, 1994, lk 101–119, eriti lk 108 ja 119.</ref><ref>James D. G. Dunn, ''Neither Jew nor Greek? A Contested Identity'', Grand Rapids: Eerdmans, 2015, lk 57–59.</ref> === Apostlite tegude dateering ja eesmärk === Saard iseloomustab [[Apostlite teod|Apostlite tegusid]] „ennekõike Pauluse tegevust õigustava apologeetilise kallakuga” teosena ning dateerib selle aastatesse 73–120. 60. aastate dateerimisvõimalust ei mainita.<ref name="Saard22" /> Aastate 73–120 vahemikku kuuluvad uurimises eraldi käsitletavad ja erineva toetusega dateerimispositsioonid. Craig S. Keeneri uurimisloolise ülevaate järgi on kõige enam toetatud 70.–80. aastate dateering. Sellele järgneb toetajate arvult 60. aastate dateering, väiksema rühma moodustavad 90. aastate dateeringud ning kõige vähem toetajaid on teose paigutamisel 2. sajandisse. Keener kasutab vaadete ulatuse näitlikustamiseks Richard Pervo koostatud bibliograafilist loendit, milles paigutas 31 uurijat Apostlite teod 60. aastatesse, 48 uurijat 70.–80. aastatesse, 20 uurijat 90. aastatesse ning 11 uurijat aastasse 100 või hilisemaks.<ref name="KeenerDate">Craig S. Keener, ''Acts: An Exegetical Commentary'', 1. kd, Grand Rapids: Baker Academic, 2012, lk 383–400.</ref> 60. aastate dateeringut on eri aegadel kaitsnud teiste seas C. S. C. Williams, Johannes Munck, Colin Hemer, John A. T. Robinson, Darrell L. Bock ja Alexander Mittelstaedt. Keeneri järgi ei piirdu varane dateering konservatiivsete autoritega: seda pidasid arvestatavaks ka Adolf von Harnack ja Erwin Goodenough (Goodenough omistas seejuures suurele osale Apostlite tegudest vähe ajaloolist väärtust).<ref name="KeenerDate" /> Darrell L. Bock peab põhjendatuks dateeringut 60. aastate lõppu või aasta 70 paiku, mööndes samal ajal, et otsustav tõendus ühe täpse aasta kasuks puudub.<ref>Darrell L. Bock, ''Acts'', Baker Exegetical Commentary on the New Testament, Grand Rapids: Baker Academic, 2007, lk 25–31.</ref> 90. aastate dateeringut põhjendatakse sageli Luuka võimaliku sõltuvusega Josephuse teostest ja sünoptiliste evangeeliumide oletatava kronoloogiaga. See moodustab arvestatava, kuid 70.–80. aastate dateeringust väiksema uurimissuuna. Sellest tuleb eristada 2. sajandi alguse dateeringut, mida on kaitsnud eeskätt [[Richard Pervo]], paigutades teose umbes aastasse 115, ja [[Joseph B. Tyson]], kelle [[Markion|Markioni]]-vaidlusega seotud rekonstruktsioon paigutab Luuka evangeeliumi lõpliku kuju ja Apostlite teod ligikaudu aastatesse 120–125. Keener märgib, et Pervo ja Tyson olid teadlikud oma positsiooni suhtelisest haruldusest ning Tyson nimetas aastaid 70–100 Apostlite tegude uurijate konsensusvahemikuks.<ref name="KeenerDate" /> Apostlite tegude apologeetilist funktsiooni on uurimisloos tõlgendatud mitmel viisil. Loveday Alexanderi järgi ulatub teose apologeetiline tõlgendamine vähemalt Christoph August Heumanni 1721. aasta käsitluseni, milles Luuka teost peeti Theophilosele suunatud ristiusu kaitsekirjaks.<ref name="AlexanderApologetic">Loveday Alexander, „The Acts of the Apostles as an Apologetic Text”, Mark Edwards, Martin Goodman ja Simon Price (toim), ''Apologetics in the Roman Empire: Pagans, Jews, and Christians'', Oxford: Oxford University Press, 1999, lk 15–44.</ref> [[Ferdinand Christian Baur]] ja [[Tübingeni koolkond]] käsitlesid 19. sajandil Apostlite tegusid tendentsliku sünteesina, millega püüti ühendada Peetrusega seotud juudikristlikku ja Paulusega seotud paganamisjonilist suunda. J. I. Still tõlgendas 1914. aastal teost Pauluse kohtuprotsessi kaitsekirjana ning B. S. Easton nägi 1936. aastal selle eesmärgina kristluse esitamist Rooma õiguse kaitset vääriva tõelise juutlusena.<ref name="KeenerPurpose">Craig S. Keener, ''Acts: An Exegetical Commentary'', 1. kd, Grand Rapids: Baker Academic, 2012, lk 435–441.</ref> Väljendile „ennekõike Pauluse tegevust õigustava apologeetilise kallakuga”<ref name="Saard22" /> on sisuliselt kõige lähem Stilli 1914. aasta käsitlusele Apostlite tegudest kui Pauluse kohtuprotsessi kaitsekirjast. Keener peab aga Apostlite tegude taandamist ühele eesmärgile ebapiisavaks ja Tübingeni koolkonna juudikristluse ning Pauluse kristluse sünteesimudelit akadeemias suuresti hüljatuks.<ref name="KeenerPurpose" /> Keener ja Bock ei käsitle apologeetilist eesmärki Apostlite tegude historiograafilise žanri ega võimaliku ajaloolise väärtuse vastandina. Teose domineeriv žanrimääratlus on antiikne historiograafia või ajalooline monograafia. Luuka evangeeliumi eessõnas väljendatud eesmärk hõlmab varasemate sündmuste kohta korrastatud teabe edastamist, kuid selle kõrval on Apostlite tegudel apologeetilised, teoloogilised, õpetuslikud ja misjonilised eesmärgid.<ref name="KeenerPurpose" /><ref name="KeenerGenre">Craig S. Keener, ''Acts: An Exegetical Commentary'', 1. kd, Grand Rapids: Baker Academic, 2012, lk 90–116.</ref> Bocki järgi oli Apostlite tegude käsitlemine eeskätt kiriku või Pauluse poliitilise apologeetikana varem populaarne, kuid selline teooria ei hõlma teose sisu tervikuna. Paulus muutub Luuka kaheosalise teose ([[Luuka evangeelium]] ja [[Apostlite teod]]) keskseks tegelaseks alles selle viimases veerandis ning suur osa teosest käsitleb varaste kogukondade arengut, kuulutuse levikut, juutide ja paganate kaasamist ning Iisraeli pühakirjade tõlgendamist. Autori apologeetiline või teoloogiline vaatenurk ei otsusta iseenesest jutustatud sündmuste ajaloolisust, mida tuleb hinnata konkreetsete teadete, kasutatud allikate ja kontrollitavate üksikasjade põhjal.<ref name="BockPurpose">Darrell L. Bock, ''Acts'', Baker Exegetical Commentary on the New Testament, Grand Rapids: Baker Academic, 2007, lk 14–31.</ref> === Pauluse kirjad allikana esimese kristlaste põlvkonna kohta === Saard kirjutab, et 30.–40. aastate Jeesus-Messiasse uskunute kohta „ei saa Pauluse kirjadest kahjuks mingit teavet”, ning lisab: „Kõik on pärit hilisemast tekstiainestikust, mis oma ühekülgsuses kajastab väga kitsast, üksnes kristlaste vaadet.”<ref>Riho Saard, ''Kristluse jälgedes. Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani'', Tallinn: Argo, 2026, lk 23.</ref> Saardi enda dateeringu järgi pärinevad Pauluse kirjad aastatest 49–60.<ref name="Saard22" /> Need sisaldavad otseseid teateid Paulusest varasema Jeesuse-usuliste liikumise, selle koguduste, juhtide, misjonitegevuse ja pärimuste kohta. Paulus meenutab, et ta kiusas enne oma kutsumist taga „Jumala kogudust” ja püüdis hävitada usku, mida ta hiljem ise kuulutas (Gl 1:13, 23; 1Kr 15:9; Fl 3:6). Ta nimetab endast varasemaid apostleid, Juudamaa kogudusi, Keefast ehk Peetrust ja Jeesuse venda Jaakobust ning kirjeldab oma esimest Jeruusalemma-külastust (Gl 1:17–24).<ref name="FredriksenPaul">Paula Fredriksen, ''When Christians Were Jews: The First Generation'', New Haven: Yale University Press, 2018, lk 2–3, 16.</ref><ref name="MartynGalatians">J. Louis Martyn, ''Galatians: A New Translation with Introduction and Commentary'', Anchor Bible 33A, New York: Doubleday, 1997, Gl 1:17–2:14 kommentaar.</ref> Gl 2:1–14 kirjeldab Paulus hilisemat nõupidamist Jeruusalemmas, kus Jaakobust, Keefast ja Johannest peeti koguduse „sammasteks”, juutidele ja paganatele suunatud misjonisuundade eristamist, Jeruusalemma vaeste toetamist ning hilisemat konflikti Antiookias. Teistes kirjades nimetab ta apostleid, Issanda vendi ja Keefast (1Kr 9:5), Jeruusalemma kogudusele korraldatud korjandust (1Kr 16:1–4; Rm 15:25–31) ning endast varasemaid pärimusi Jeesuse viimase söömaaja, surma, matmise, ülestõusmise ja ilmumiste kohta (1Kr 11:23–26; 15:3–11). Need teated pärinevad Pauluse enda kirjadest, mitte hilisematest evangeeliumidest või Apostlite tegudest.<ref name="MartynGalatians" /><ref name="BauckhamTradition">Richard Bauckham, ''Jesus and the Eyewitnesses: The Gospels as Eyewitness Testimony'', Grand Rapids: Eerdmans, 2006, ptk 11 „Transmitting the Jesus Traditions”.</ref><ref name="BockmuehlRisen">Markus Bockmuehl, „The Risen Jesus”, Markus Bockmuehl (toim), ''The New Cambridge Companion to Jesus'', Cambridge: Cambridge University Press, 2025, lk 141, 151–152.</ref> Paula Fredriksen nimetab Paulust kõige varasemaks säilinud tunnistajaks liikumisele, millest kujunes hiljem kristlus. Pauluse kirjadest ilmneb, et ta tundis Peetrust, Johannest ja Jeesuse venda Jaakobust, kohtus Jeruusalemma juhtidega vähemalt kahel korral ning säilitas Jeruusalemma algkogudusega kontakti, korraldades selle toetuseks korjanduse. Fredrikseni järgi on Pauluse vahendusel võimalik vähemalt kaudselt kuulda selle kogukonna häält. Ta kasutab Galaatia kirja ka tõendina, et Juudamaal eksisteerisid Jeesuse-usuliste kogudused juba ligikaudu viie aasta jooksul pärast Jeesuse surma.<ref name="FredriksenPaul" /> J. Louis Martyni järgi tunnistab Paulus Gl 1:17 väljendiga „need, kes olid enne mind apostlid” Paulusest varasema Jeruusalemma apostlite ringi olemasolu. Pauluse nimetatud Juudamaa kogudused, Keefas, Jaakobus ning hiljem Jaakobus, Keefas ja Johannes annavad teavet Jeruusalemma koguduse juhtide ja ülesehituse kohta. Martyn käsitleb Gl 2:1–10 nõupidamisena, milles osalesid Jeruusalemma ja Antiookia koguduste esindajad, ning leiab, et Gl 2:7–9 kajastab samaaegseid juutidele ja paganatele suunatud misjonisuundi.<ref name="MartynGalatians" /> Markus Bockmuehli järgi oli usk Jeesuse ülestõusmisse hiljemalt viieteistkümne aasta jooksul pärast ristilöömist juurdunud nii Palestiina juutidest Jeesuse-usuliste kogukondades kui ka Pauluse misjonitöös paganate seas. 1Kr 15:3–8 sisaldab tema järgi Juudamaa usklikelt kristliku liikumise esimestel aastatel pärandatud ühist traditsiooni, milles nimetatakse Keefast, kahtteist, enam kui viitsadat usklikku, Jaakobust ja kõiki apostleid. Bockmuehl nimetab 1Kr 15:3–7 kõige varasemaks säilinud ülestõusmisilmumiste järjestuseks ja Pauluse enda vastuvõetud pärimuse osaks.<ref name="BockmuehlRisen" /> Richard Bauckhami järgi annavad Pauluse kirjad ühemõttelist tõendust sellest, et varases Jeesuse-usuliste liikumises kasutati pärimuse teadlikku ja korrastatud edasiandmist. Pauluse kasutatud tehnilised mõisted „vastu võtma” ja „edasi andma” asetavad ta endast varasema pärimusahela lüliks. Selliste pärimuste hulka kuulusid evangeeliumisõnumi kokkuvõtted, kogukondlikud ja eetilised õpetused ning Jeesuse-pärimused, millest selgeimateks näideteks on 1Kr 11:23–26 ja 15:3–8.<ref name="BauckhamTradition" /> James D. G. Dunni järgi näitavad Pauluse kirjad ja teised varased kirjad, et Jeesuse suuline pärimus oli juba kristliku liikumise esimese viiekümne aasta jooksul Vahemere idaosa kogudustes laialt tuntud ning seda võidi kirjades eeldada ja sellele vihjata.<ref>James D. G. Dunn, ''Neither Jew nor Greek? A Contested Identity'', Christianity in the Making, 3, Grand Rapids: Eerdmans, 2015, ptk 44.</ref> Pauluse kirjad ei võimalda koostada 30.–40. aastate Jeesuse-usuliste liikumisest täielikku kronoloogilist jutustust ning üksikute teadete dateerimise ja tõlgendamise üle vaieldakse. Uurimisküsimus ei ole siiski selles, kas need kirjad annavad esimese põlvkonna Jeesuse-usuliste kohta teavet, vaid selles, kui ulatuslikku teavet neist saab ammutada ja kuidas seda ajalooliselt tõlgendada.<ref name="FredriksenPaul" /><ref name="MartynGalatians" /><ref name="BockmuehlRisen" /><ref name="BauckhamTradition" /> == Vastuvõtt == Karl Martin Sinijärv tutvustas raamatut 2026. aasta aprillis Eesti Rahvusraamatukogu ja [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-i]] raamatusoovituste hulgas. Sinijärv märkis, et teos muudab keeruka ja ulatusliku ainese lugejale selgemaks ning aitab mõista Eesti ja Euroopa seotust kristliku kultuuriruumiga.<ref name="SinijarvRaRa">Karl Martin Sinijärv. [https://www.rara.ee/uudised/sinijarv-jatku-lugemistele-saard-laats-jans/ Sinijärv: jätku lugemis(t)ele!]. Eesti Rahvusraamatukogu, 2. aprill 2026. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref><ref name="SinijarvERR">Karl Martin Sinijärv. [https://kultuur.err.ee/1609986192/sinijarve-raamatusoovitused-joel-jans-on-soone-peale-sattunud Sinijärve raamatusoovitused: Joel Jans on soone peale sattunud]. ERR, 4. aprill 2026. Vaadatud 20. juulil 2026.</ref> == Väljaanne == * Riho Saard. ''Kristluse jälgedes. Globaalkristluse ajalugu selle algusest tänapäevani''. Tallinn: Argo, 2026. 616 lk. ISBN 978-9908-61-006-1. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://argokirjastus.ee/toode/kristluse-jalgedes-globaalkristluse-ajalugu-selle-algusest-tanapaevani/ Raamatu tutvustus] kirjastuse Argo veebilehel * [https://argokirjastus.ee/wp-content/uploads/2025/12/Kristluse-jalgedes.pdf Raamatu näidis] kirjastuse Argo veebilehel * [https://eestikirik.ee/riho-saard-uudisteose-autorina-kristluse-jalgedes Raamatu ilmumise tutvustus] ajalehes ''Eesti Kirik'' [[Kategooria:2026. aasta kirjandusteosed]] [[Kategooria:Kristlus]] 1979c9gj12w3oscqcvf5ft1qk411gq1 0 719189 7206417 7199983 2026-08-02T09:52:48Z Velirand 67997 7206417 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mojca Drčar Murko | pilt = Mojca Drčar Murko.jpg | pildiallkiri = Mojca Drčar Murko (2017) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 20. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juulki 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Mojca Drčar Murko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1942|07|02}} | sünnikoht = [[Ljubljana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sloveenia Liberaalne Demokraatia]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ljubljana Ülikool]]<br>[[Zagrebi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Mojca Drčar Murko''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1942]] [[Ljubljana]]s) on Sloveenia poliitik, ta oli aastatel 2004–2009 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on erakonna [[Sloveenia Liberaalne Demokraatia|Sloveenia Liberaalse Demokraatia]] liige, mis on osa Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidust. Ta kuulus Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni. Ta lõpetas aastal [[1965]] [[Ljubljana Ülikool]]i õigusteaduskonna. Aastal [[1973]] kaitses ta avaliku ja tsiviilõiguse magistrikraadi [[Zagrebi Ülikool]]is. Ta oli ajalehe [[Delo]] väliskorrespondent (1978–1982 [[Bonn]]is, 1989–1993 [[Rooma]]s ja 1997–2004 [[Viin]]is). Aastatel 1974–1976 oli ta Sloveenia Ajakirjanike Liidu tribunali esinaine. Ta oli ka regionaalarengu komisjoni asendusliige, ELi ja Põhja-Makedoonia parlamentaarse ühiskomisjoni delegatsiooni liige, ELi ja Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni delegatsiooni asendusliige ja Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee delegatsiooni asendusliige. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/en/28305/MOJCA_DRCAR+MURKO/history/6 Mojca Drčar Murko Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Drcar Murko, Mojca}} [[Kategooria:Sloveenia poliitikud]] [[Kategooria:Sloveeniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] ivgq7bwa57oe8moslp1eaultp6804y3 7206428 7206417 2026-08-02T11:10:02Z Velirand 67997 7206428 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mojca Drčar Murko | pilt = Mojca Drčar Murko.jpg | pildiallkiri = Mojca Drčar Murko (2017) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 20. juuli 2004 | ametiajalõpp = 13. juuli 2009 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Mojca Drčar Murko | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1942|07|02}} | sünnikoht = [[Ljubljana]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Sloveenia Liberaalne Demokraatia]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Ljubljana Ülikool]]<br>[[Zagrebi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Mojca Drčar Murko''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1942]] [[Ljubljana]]s) on Sloveenia poliitik, ta oli aastatel 2004–2009 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on erakonna [[Sloveenia Liberaalne Demokraatia|Sloveenia Liberaalse Demokraatia]] liige, mis on osa Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidust. Ta kuulus Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni. Ta lõpetas aastal [[1965]] [[Ljubljana Ülikool]]i õigusteaduskonna. Aastal [[1973]] kaitses ta avaliku ja tsiviilõiguse magistrikraadi [[Zagrebi Ülikool]]is. Ta oli ajalehe [[Delo]] väliskorrespondent (1978–1982 [[Bonn]]is, 1989–1993 [[Rooma]]s ja 1997–2004 [[Viin]]is). Aastatel 1974–1976 oli ta Sloveenia Ajakirjanike Liidu tribunali esinaine. Ta oli ka regionaalarengu komisjoni asendusliige, ELi ja Põhja-Makedoonia parlamentaarse ühiskomisjoni delegatsiooni liige, ELi ja Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni delegatsiooni asendusliige ja Euroopa-Vahemere parlamentaarse assamblee delegatsiooni asendusliige. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/en/28305/MOJCA_DRCAR+MURKO/history/6 Mojca Drčar Murko Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Drcar Murko, Mojca}} [[Kategooria:Sloveenia poliitikud]] [[Kategooria:Sloveeniast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 54tawbvu3cwpmw19rnos88bq3hl0mqt 0 719213 7205951 7200313 2026-08-01T13:48:54Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Harjumaa kirikud]]; lisatud [[Kategooria:Harju maakonna kirikud]] 7205951 wikitext text/x-wiki '''Naissaare vana Maarja kirik''' oli [[kirik (pühakoda)|kirik]], mis asus [[Lõunaküla]]s [[Naissaar]]el [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. == Ajalugu == Pärast [[Põhjasõda]] liideti Naissaare abikogudus [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]ega. Selle toel alustati uue kiriku rajamist 1853. aastal, kuid [[Krimmi sõda]] katkestas tööd. Pärast Krimmi sõda lõpetati kiriku ehitustööd ning kirik õnnistati sisse 1856. aastal. Kiriku põletas maha taganev punavägi veebruaris 1918. Kirikut hiljem ei taastatud, [[Naissaare kirik|uus kirik]] rajati vanast kirikust loodesse teisele poole külateed umbes 130 meetri kaugusele. == Välislingid == *[https://www.muis.ee/museaalview/2076951 "Naissaare abikirik-kabel"]. [[Eesti Ajaloomuuseum]], AM N 5658:30 *[https://www.muis.ee/museaalview/2048514 "Naissaare Maarja kirik"]. Eesti Ajaloomuuseum, AM F 24873:19 *[https://www.muis.ee/museaalview/424337 "Naissaare vana kirik ja koolimaja"]. [[Rannarootsi Muuseum]], RrM F 187:1 F *[https://www.muis.ee/museaalview/1921590 "Naissaare kirik, üldvaade lõunast"]. [[Tallinna Linnamuuseum]], TLM F 2781 [[Kategooria:Naissaar]] [[Kategooria:Harju maakonna kirikud]] [[Kategooria:Eesti endised kirikud]] {{koord|NS=59.539655|EW=24.531065|type=landmark|region=EE}} 8q65nrdmq7f44myjul8g30dc9rek0tf 0 719258 7206202 7200744 2026-08-01T22:23:42Z Raamaturott 56450 7206202 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pharyngeal_jaws_of_moray_eels.svg|pisi|300x300px|[[Mureenlased|Mureeni]] neelulõuad.]] [[Fail:Toothed_Oral_and_Pharyngeal_Jaws.tif|pisi|Kirevahvenlase suu- ja neelulõuad. Fotodel on kujutatud Malawi järve suursilm-ahven (''Dimidiochromis compressiceps'')]] '''Neelulõuad''' on [[Loomad|loomariigis]] põhilistest suulõugadest eraldiseisev "teine komplekt" lõugu, mis asuvad looma kurgus ehk [[Neel|neelus]]. Arvatakse, et need on arenenud muundunud lõpusekaartest, sarnaselt sellele, kuidas kujunesid välja ka suulõuad. Kuigi algselt oletati, et need arenesid välja vaid ühel korral,<ref>{{Cite journal|url=https://www.biodiversitylibrary.org/item/25352#page/221/mode/1up|title=Fishes of the Suborder Labroidei (Pisces: Perciformes): Phylogeny, Ecology and Evolutionary Significance|publisher=[[Museum of Comparative Zoology]]|journal=[[Breviora]]|pages=1-19|date=30 June 1982|location=[[Cambridge, Massachusetts]]|issn=0006-9698}}</ref> viitavad tänapäevased morfoloogilised ja [[Geneetika|geneetilised]] analüüsid vähemalt kahele eraldiseisvale [[Põlvnemine|põlvnemisele]].<ref>{{Cite journal|last=Mabuchi|first=Kohji|title=Independent evolution of the specialized pharyngeal jaw apparatus in cichlid and labrid fishes|journal=[[BMC Evolutionary Biology]]|volume=7|issue=1|pages=10|date=2007|last2=Miya|first2=Masaki|last3=Azuma|first3=Yoichiro|last4=Nishida|first4=Mutsumi|doi=10.1186/1471-2148-7-10|pmc=1797158|pmid=17263894|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Wainwright|first=Peter C.|title=The Evolution of Pharyngognathy: A Phylogenetic and Functional Appraisal of the Pharyngeal Jaw Key Innovation in Labroid Fishes and Beyond|journal=[[Systematic Biology]]|volume=61|issue=6|pages=1001–1027|date=2012|last2=Smith|first2=W. Leo|last3=Price|first3=Samantha A.|last4=Tang|first4=Kevin L.|last5=Sparks|first5=John S.|last6=Ferry|first6=Lara A.|last7=Kuhn|first7=Kristen L.|last8=Eytan|first8=Ron I.|last9=Near|first9=Thomas J.|author-link9=Thomas J. Near|doi=10.1093/sysbio/sys060|issn=1063-5157|jstor=41677996|pmid=22744773|doi-access=free}}</ref> Tuginedes lihas- ja luustikkonna morfoloogia ja hambaehituse seostele, on pakutud, et neelulõugade [[Evolutsioon|evolutsiooni]] peamiseks edasiviivaks jõuks on olnud [[Toitumisviisid|toitumisviis]].<ref>{{Cite journal|last=Grubich|first=Justin|title=Morphological convergence of pharyngeal jaw structure in durophagous perciform fish|journal=[[Biological Journal of the Linnean Society]]|volume=80|issue=1|pages=147–165|date=2003|doi=10.1046/j.1095-8312.2003.00231.x|issn=1095-8312|doi-access=free}}</ref><ref name=":0">{{Cite journal|last=Aguilar-Medrano|first=Rosalía|title=Ecomorphology and evolution of the pharyngeal apparatus of benthic damselfishes (Pomacentridae, subfamily Stegastinae)|journal=[[Marine Biology (journal)|Marine Biology]]|volume=164|issue=1|pages=21|date=January 2017|bibcode=2017MarBi.164...21A|doi=10.1007/s00227-016-3051-3|issn=0025-3162}}</ref> [[Kirevahvenlased|Kirevahvenlastega]] tehtud uuring näitas, et nende neelulõugades võivad toitumisviisi muutuse tõttu tekkida [[morfoloogilised muudatused]] vähem kui kahe aastaga.<ref name=":1">{{Cite journal|url=http://nbn-resolving.de/urn:nbn:de:bsz:352-259674|title=Shaping development through mechanical strain: the transcriptional basis of diet-induced phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=[[Molecular Ecology (journal)|Molecular Ecology]]|volume=22|issue=17|pages=4516–4531|date=2013-08-19|author-link6=Axel Meyer|bibcode=2013MolEc..22.4516G|doi=10.1111/mec.12417|issn=0962-1083|pmid=23952004}}</ref> Kõva koorega saagist toituvatel kaladel olid tugevad lõuad ja purihamba sarnased hambad, mis sobisid vastupidava saagi purustamiseks. Seevastu pehmemast saagist toituvatel kaladel esinesid kitsamad lõuad ja peenikesed kaardus hambad, mis olid mõeldud lihaka saagi tükeldamiseks.<ref name=":0" /> Need kiiresti toimuvad muutused on näide [[Fenotüübiline plastilisus|fenotüübilisest plastilisusest]], mille puhul [[keskkonnategurid]] mõjutavad neelulõugade arengu eest vastutavate geenide avaldumist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite journal|last=Schneider|first=Ralf F.|title=Regulatory gene networks that shape the development of adaptive phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=Molecular Ecology|volume=23|issue=18|pages=4511–4526|date=2014-07-30|last2=Li|first2=Yuanhao|last3=Meyer|first3=Axel|last4=Gunter|first4=Helen M.|bibcode=2014MolEc..23.4511S|doi=10.1111/mec.12851|issn=0962-1083|pmid=25041245|doi-access=free}}</ref> Geneetiliste protsesside uuringud viitavad sellele, et lõualuus olevad retseptorid reageerivad kõva koorega saagi hammustamisest tingitud mehaanilisele pingele, mis käivitab tugevama neelulõugade komplekti moodustumise.<ref name=":2" /> == Kirevahvenlased == Märkimisväärseks näiteks on kirevahvenlaste (''Cichlidae'') sugukonda kuuluvad [[kalad]]. Kirevahvenlaste neelulõuad on saagi töötlemisel muutunud väga spetsiifiliseks, mis on tõenäoliselt aidanud neil kujuneda üheks kõige liigirikkamaks [[Selgroogsed|selgroogsete]] sugukonnaks.<ref>{{Cite journal|last=Hulsey|first=C.D.|title=Micro- and macroevolutionary decoupling of cichlid jaws: A test of Liem's key innovation hypothesis|journal=[[Evolution]]|volume=60|issue=10|pages=2096–2109|year=2006|last2=Garcia de Leon|first2=F.J.|last3=Rodiles-Hernandez|first3=R.|doi=10.1111/j.0014-3820.2006.tb01847.x|pmid=17133866|doi-access=free}}</ref> Hilisemad [[Victoria järv|Victoria järve]] kirevahvenlaste uuringud viitavad aga, et see tunnus võib teiste [[Röövkala|röövkalaliikidega]] konkureerimisel osutuda hoopis puuduseks.<ref>{{Cite journal|last=McGee|first=Matthew D.|title=A pharyngeal jaw evolutionary innovation facilitated extinction in Lake Victoria cichlids|journal=[[Science]]|volume=350|issue=6264|pages=1077–1079|date=2015-11-27|last2=Borstein|first2=Samuel R.|last3=Neches|first3=Russell Y.|last4=Buescher|first4=Heinz H.|last5=Seehausen|first5=Ole|last6=Wainwright|first6=Peter C.|bibcode=2015Sci...350.1077M|doi=10.1126/science.aab0800|issn=0036-8075|pmid=26612951|doi-access=free}}</ref> == Mureenid == Enamikul neeluhammastega kalaliikidel ei ole väljasirutatavaid neelulõugu. Eriti märkimisväärne erand on mureenide erakordselt liikuvad neelulõuad. See on tõenäoliselt kohastumuslik reaktsioon nende suutmatusele neelata saaki teistele kaladele omasel viisil, luues suuõõnes alarõhu, mis võib olla tingitud nende piiratud [[Ökoloogiline nišš|ökoloogilisest nišist]] (urgudest) või viibimisest [[Eulitoraal|loodetevööndi]] õhu käes.<ref>{{Cite news|last=Fox|first=Alex|url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/extra-set-hidden-jaws-drags-food-down-eels-throat-180978049/|title=To Capture Prey on Land, This Eel Has an Extendable, Extra Jaw Hidden Inside Its Throat|work=[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]|date=23 June 2021|access-date=28 June 2021}}</ref> Selle asemel hammustab mureen saaki esmalt tavapäraselt oma suulõugadega, püüdes saagi kinni. Kohe pärast seda nihkuvad neelulõuad ettepoole ja hammustavad saaki, et sellest haarata, seejärel need liiguvad tagasi, tõmmates saagi mureeni söögitorru ja võimaldades toidu alla neelata.<ref name="Mehta2007">{{Cite journal|last=Mehta|first=Rita S.|title=Raptorial jaws in the throat help moray eels swallow large prey|journal=[[Nature]]|volume=449|issue=7158|pages=79–82|date=2007-09-06|last2=Wainwright|first2=Peter C.|bibcode=2007Natur.449...79M|doi=10.1038/nature06062|pmid=17805293}}</ref> == Popkultuuris == [[Tulnukas (filmisari)|Filmisarja "Tulnukas"]] fantaasiaolendil [[Ksenomorfid|ksenomorfil]] on liikuv siselõug, kuid see kunstiteos loodi enne seda, kui avastati mureeni neelulõugade erakordne liikuvus ja nende ainulaadne roll toitumisel. Kuigi kalade neelulõuad olid juba varem teada, väitis kunstnik [[H. R. Giger|H. R. Giger,]] et ta ei olnud ksenomorfi topeltlõuga disainides "mitte ühtegi looma uurinud".<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2007/09/11/science/11eel.html|title=If the First Bite Doesn't Do It, the Second One Will|work=[[The New York Times]]|date=2007-09-11|access-date=2024-06-16|issn=0362-4331|author-link=Carl Zimmer}}</ref> Mängus "Hungry Shark Evolution" kujutatakse tegelast nimega Big Daddy (Dunkleosteus) neelulõugadega. Mängu "Monster Hunter Rise" lõpuvastasel Thunder Serpent Narwa, tema meessoost teisikul Wind Serpent Ibushil ja olendi erikujul Narwa the Allmotheril on kõigil kurgus neelulõuad. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=https://www.ucdavis.edu/news/alien-jaws-help-moray-eels-feed|title='Alien' Jaws Help Moray Eels Feed|publisher=UC Davis|date=2007-09-05}} * {{Cite web|url=https://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=109985|title=Moray Eels Are Uniquely Equipped to Pack Big Prey Into Their Narrow Bodies|publisher=National Science Foundation}} (Mureeni neelulõugu selgitav artikkel) * {{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=utuxlfvlLEQ|title=Video of a moray eel eating|website=[[YouTube]]|date=6 September 2007|archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/utuxlfvlLEQ|archive-date=2021-12-21}} [[Kategooria:Kalad]] tf2q85au5lfqebkytmgscaly8xz44ef 0 719274 7206351 7200827 2026-08-02T07:30:05Z Velirand 67997 7206351 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Majbritt Birkholm | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. aprill 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Anders Vistisen]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Majbritt Birkholm | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|05|10}} | sünnikoht = [[Holstebro]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Taani Rahvapartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Majbritt Birkholm''' (sündinud [[10. mai]]l [[1981]] [[Holstebro]]s) on [[Taani]] politseinik ja poliitik, ta on [[Taani Rahvapartei]] aseesimees. Ta on [[16. aprill]]ist [[2026]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta lõpetas politseiakadeemia politseinikuna [[2009]]. aastal ja töötas seejärel Ida-Jüütimaa politseis, kuid alates [[2024]]. aastast töötab ta uurijana riikliku politsei raskete kuritegude üksuses. 2023. aasta aprillis valiti ta [[Taani Rahvapartei]] aseesimeheks ja tal on erakonna organisatsioonilise poole eest eriline vastutus. Ta võttis selle ametikoha üle [[René Christensen]]ilt. Ta on varem olnud erakonna parlamendikandidaat Lääne-Jüütimaa suurvalimisringkonnas, kuid valiti 2024. aasta septembris Põhja-Jüütimaa suurvalimisringkonna esikandidaadiks. Pärast esimeeste ümberkorraldamist 2024. aasta septembri lõpus määrati ta veteranide ja soolise võrdõiguslikkuse esimeheks, kuigi ta ei kuulu [[Folketing]]i. Ta kandideeris ka [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]]. Ta pääses [[Euroopa Parlament]]i [[16. aprill]]il [[2026]] ([[Anders Vistisen]]i asendusliikmena). == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/277178/MAJBRITT_BIRKHOLM/home Majbritt Birkholm Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Birkholm, Majbritt}} [[Kategooria:Taani poliitikud]] [[Kategooria:Taanist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 21yst1kqr8h5yadsldh00y7ma8wan22 0 719282 7206356 7200909 2026-08-02T07:39:33Z Velirand 67997 7206356 wikitext text/x-wiki '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] mgptvkmwtx2te7huqvxwq3eihimdty4 7206390 7206356 2026-08-02T09:06:49Z Velirand 67997 7206390 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] nwe05p4ouyqip7zit4moo9j6zrzfpdf 7206391 7206390 2026-08-02T09:08:07Z Velirand 67997 7206391 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] cvn4oy4yzra9mrxicb1gq2j8lrrycuo 7206393 7206391 2026-08-02T09:13:54Z Velirand 67997 7206393 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = India tekstiilitööstuse minister | ametiajaalgus2 = 8. juuli 2021 | ametiajalõpp2 = 10. juuni 2024 | eelmine2 = [[Smriti Irani]] | järgmine2 = [[Giriraj Singh]] | amet3 = India tarbijakaitse-, toidu- ja avaliku jaotuse minister | ametiajaalgus3 = 8. oktoober 2020 | ametiajalõpp3 = 10. juuni 2024 | eelmine3 = [[Ram Vilas Paswan]] | järgmine3 = [[Pralhad Joshi]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Mumbai ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 9nxwpvs8hn5tp0uug4t24m3aypin686 7206399 7206393 2026-08-02T09:22:44Z Velirand 67997 7206399 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = India tekstiilitööstuse minister | ametiajaalgus2 = 8. juuli 2021 | ametiajalõpp2 = 10. juuni 2024 | eelmine2 = [[Smriti Irani]] | järgmine2 = [[Giriraj Singh]] | amet3 = India tarbijakaitse-, toidu- ja avaliku jaotuse minister | ametiajaalgus3 = 8. oktoober 2020 | ametiajalõpp3 = 10. juuni 2024 | eelmine3 = [[Ram Vilas Paswan]] | järgmine3 = [[Pralhad Joshi]] | amet4 = India raudteeminister | ametiajaalgus4 = 3. september 2017 | ametiajalõpp4 = 7. juuli 2021 | eelmine4 = [[Suresh Prabhu]] | järgmine4 = [[Ashwini Vaishnaw]] | amet5 = India kivisöeminister | ametiajaalgus5 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp5 = 31. mai 2019 | eelmine5 = [[Shriprakash Jaiswal]] | järgmine5 = [[Pralhad Joshi]] | amet6 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus6 = 23. jaanuar 2019 | ametiajalõpp6 = 15. veebruar 2019 | eelmine6 = [[Arun Jaitley]] | järgmine6 = Arun Jaitley | amet7 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus7 = 14. mai 2018 | ametiajalõpp7 = 23. august 2018 | eelmine7 = Arun Jaitley | järgmine7 = Arun Jaitley | amet8 = India kaevanduste riigiminister | ametiajaalgus8 = 5. juuli 2016 | ametiajalõpp8 = 3. september 2017 | eelmine8 = [[Narendra Singh Tomar]] | järgmine8 = Narendra Singh Tomar | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Mumbai ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] bkpvjcm03myt13y035v31fd69l5wwke 7206400 7206399 2026-08-02T09:27:05Z Velirand 67997 7206400 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = India tekstiilitööstuse minister | ametiajaalgus2 = 8. juuli 2021 | ametiajalõpp2 = 10. juuni 2024 | eelmine2 = [[Smriti Irani]] | järgmine2 = [[Giriraj Singh]] | amet3 = India tarbijakaitse-, toidu- ja avaliku jaotuse minister | ametiajaalgus3 = 8. oktoober 2020 | ametiajalõpp3 = 10. juuni 2024 | eelmine3 = [[Ram Vilas Paswan]] | järgmine3 = [[Pralhad Joshi]] | amet4 = India raudteeminister | ametiajaalgus4 = 3. september 2017 | ametiajalõpp4 = 7. juuli 2021 | eelmine4 = [[Suresh Prabhu]] | järgmine4 = [[Ashwini Vaishnaw]] | amet5 = India kivisöeminister | ametiajaalgus5 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp5 = 31. mai 2019 | eelmine5 = [[Shriprakash Jaiswal]] | järgmine5 = [[Pralhad Joshi]] | amet6 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus6 = 23. jaanuar 2019 | ametiajalõpp6 = 15. veebruar 2019 | eelmine6 = [[Arun Jaitley]] | järgmine6 = Arun Jaitley | amet7 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus7 = 14. mai 2018 | ametiajalõpp7 = 23. august 2018 | eelmine7 = Arun Jaitley | järgmine7 = Arun Jaitley | amet8 = India kaevanduste riigiminister | ametiajaalgus8 = 5. juuli 2016 | ametiajalõpp8 = 3. september 2017 | eelmine8 = [[Narendra Singh Tomar]] | järgmine8 = Narendra Singh Tomar | amet9 = India riigiminister uue ja taastuvenergia minister | ametiajaalgus9 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp9 = 3. september 2017 | eelmine9 = [[Farooq Abdullah]] | järgmine9 = [[R. K. Singh]] | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Mumbai ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 3xm8xxayizpn7p53fclgum4uwd0pyne 7206401 7206400 2026-08-02T09:27:29Z Velirand 67997 7206401 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = India tekstiilitööstuse minister | ametiajaalgus2 = 8. juuli 2021 | ametiajalõpp2 = 10. juuni 2024 | eelmine2 = [[Smriti Irani]] | järgmine2 = [[Giriraj Singh]] | amet3 = India tarbijakaitse-, toidu- ja avaliku jaotuse minister | ametiajaalgus3 = 8. oktoober 2020 | ametiajalõpp3 = 10. juuni 2024 | eelmine3 = [[Ram Vilas Paswan]] | järgmine3 = [[Pralhad Joshi]] | amet4 = India raudteeminister | ametiajaalgus4 = 3. september 2017 | ametiajalõpp4 = 7. juuli 2021 | eelmine4 = [[Suresh Prabhu]] | järgmine4 = [[Ashwini Vaishnaw]] | amet5 = India kivisöeminister | ametiajaalgus5 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp5 = 31. mai 2019 | eelmine5 = [[Shriprakash Jaiswal]] | järgmine5 = [[Pralhad Joshi]] | amet6 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus6 = 23. jaanuar 2019 | ametiajalõpp6 = 15. veebruar 2019 | eelmine6 = [[Arun Jaitley]] | järgmine6 = Arun Jaitley | amet7 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus7 = 14. mai 2018 | ametiajalõpp7 = 23. august 2018 | eelmine7 = Arun Jaitley | järgmine7 = Arun Jaitley | amet8 = India kaevanduste riigiminister | ametiajaalgus8 = 5. juuli 2016 | ametiajalõpp8 = 3. september 2017 | eelmine8 = [[Narendra Singh Tomar]] | järgmine8 = Narendra Singh Tomar | amet9 = India uue ja taastuvenergia riigiminister | ametiajaalgus9 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp9 = 3. september 2017 | eelmine9 = [[Farooq Abdullah]] | järgmine9 = [[R. K. Singh]] | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Mumbai ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India raudteeminister ning India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] kpmp3yzimgmynm5w6dremafw0mqrj42 7206402 7206401 2026-08-02T09:27:46Z Velirand 67997 7206402 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = India tekstiilitööstuse minister | ametiajaalgus2 = 8. juuli 2021 | ametiajalõpp2 = 10. juuni 2024 | eelmine2 = [[Smriti Irani]] | järgmine2 = [[Giriraj Singh]] | amet3 = India tarbijakaitse-, toidu- ja avaliku jaotuse minister | ametiajaalgus3 = 8. oktoober 2020 | ametiajalõpp3 = 10. juuni 2024 | eelmine3 = [[Ram Vilas Paswan]] | järgmine3 = [[Pralhad Joshi]] | amet4 = India raudteeminister | ametiajaalgus4 = 3. september 2017 | ametiajalõpp4 = 7. juuli 2021 | eelmine4 = [[Suresh Prabhu]] | järgmine4 = [[Ashwini Vaishnaw]] | amet5 = India kivisöeminister | ametiajaalgus5 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp5 = 31. mai 2019 | eelmine5 = [[Shriprakash Jaiswal]] | järgmine5 = [[Pralhad Joshi]] | amet6 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus6 = 23. jaanuar 2019 | ametiajalõpp6 = 15. veebruar 2019 | eelmine6 = [[Arun Jaitley]] | järgmine6 = Arun Jaitley | amet7 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus7 = 14. mai 2018 | ametiajalõpp7 = 23. august 2018 | eelmine7 = Arun Jaitley | järgmine7 = Arun Jaitley | amet8 = India kaevanduste riigiminister | ametiajaalgus8 = 5. juuli 2016 | ametiajalõpp8 = 3. september 2017 | eelmine8 = [[Narendra Singh Tomar]] | järgmine8 = Narendra Singh Tomar | amet9 = India uue ja taastuvenergia riigiminister | ametiajaalgus9 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp9 = 3. september 2017 | eelmine9 = [[Farooq Abdullah]] | järgmine9 = [[R. K. Singh]] | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Mumbai ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 7wo2bzlimzi15mknmj37mbrerqnm4a5 7206403 7206402 2026-08-02T09:29:05Z Velirand 67997 7206403 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Piyush Goyal | pilt = Piyush_Goyal_crop.jpg | pildiallkiri = Piyush Goyal | amet = India kaubandus- ja tööstusminister | ametiajaalgus = 30. mai 2019 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Suresh Prabhu]] | järgmine = | amet2 = India tekstiilitööstuse minister | ametiajaalgus2 = 8. juuli 2021 | ametiajalõpp2 = 10. juuni 2024 | eelmine2 = [[Smriti Irani]] | järgmine2 = [[Giriraj Singh]] | amet3 = India tarbijakaitse-, toidu- ja avaliku jaotuse minister | ametiajaalgus3 = 8. oktoober 2020 | ametiajalõpp3 = 10. juuni 2024 | eelmine3 = [[Ram Vilas Paswan]] | järgmine3 = [[Pralhad Joshi]] | amet4 = India raudteeminister | ametiajaalgus4 = 3. september 2017 | ametiajalõpp4 = 7. juuli 2021 | eelmine4 = [[Suresh Prabhu]] | järgmine4 = [[Ashwini Vaishnaw]] | amet5 = India kivisöeminister | ametiajaalgus5 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp5 = 31. mai 2019 | eelmine5 = [[Shriprakash Jaiswal]] | järgmine5 = [[Pralhad Joshi]] | amet6 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus6 = 23. jaanuar 2019 | ametiajalõpp6 = 15. veebruar 2019 | eelmine6 = [[Arun Jaitley]] | järgmine6 = Arun Jaitley | amet7 = India rahandus- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus7 = 14. mai 2018 | ametiajalõpp7 = 23. august 2018 | eelmine7 = Arun Jaitley | järgmine7 = Arun Jaitley | amet8 = India kaevanduste riigiminister | ametiajaalgus8 = 5. juuli 2016 | ametiajalõpp8 = 3. september 2017 | eelmine8 = [[Narendra Singh Tomar]] | järgmine8 = Narendra Singh Tomar | amet9 = India uue ja taastuvenergia riigiminister | ametiajaalgus9 = 26. mai 2014 | ametiajalõpp9 = 3. september 2017 | eelmine9 = [[Farooq Abdullah]] | järgmine9 = [[R. K. Singh]] | sünninimi = Piyush Vedprakash Goyal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|06|13}} | sünnikoht = [[Mumbai]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Bharatiya Janata Party'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Mumbai ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Piyush Vedprakash Goyal''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]] [[Mumbai]]s) on [[India]] poliitik, kes on praegune India kaubandus- ja tööstusminister. Mõlemad tema vanemad on poliitikud, isa on endine minister ja ema Maharashtra seadusandliku kogu liige. Nooruses oli ta aktiivne [[India Rahvapartei]] noorteorganisatsioonis ja [[Rashtriya Swayamsevak Sangh]]is. Goyal õppis õigusteadust [[Mumbai ülikool]]is, mille järel töötas ta India Riigipangas ja Bank of Baroda pangas. 2014. aasta üldvalimiste ajal vastutas Goyal oma partei reklaamikampaaniate ja sotsiaalmeedia eest. Ta on kaks korda olnud Rajya Sabha liige ja asendanud rahandusminister [[Arun Jaitley]]t tema äraolekul. India Today hindas Goyali 2019. aastal India mõjukaimaks poliitikuks. == Isiklik elu == Goyalil on kaks last, kes mõlemad on [[Harvardi ülikool]]i lõpetanud. {{JÄRJESTA:Goyal, Piyush}} [[Kategooria:India poliitikud]] [[Kategooria:Ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] i5an8pd9yo3cng1cd4catjjjtwkhrdd 0 719310 7205952 7205627 2026-08-01T13:49:37Z Estopedist1 278 kasutaja nimeruum 7205952 wikitext text/x-wiki {{Infokast haigus|nimi=Vaskuliit|pilt=Vasculitis.JPG| pildiallkiri = Ravimitest põhjustatud vaskuliidi tõttu jala naha alla tekkinud väiksemad ja suuremad verejooksud | sümptomid=palavik, kaalulangus, väsimus, verejooks, valulikud veresooned<ref name=Stat2020/><ref name=NIH2021/>|tüsistused=insult, südameatakk, aordi dissektsioon, neerupuudulikkus, vere köhimine<ref name=Stat2020/>|eristusdiagnoos=vereanalüüs, meditsiinilise pildistamine, biopsia<ref name=Mer2021Pro/>}} '''Vaskuliit''' on rühm haigusi, mis hõlmavad [[Veresoon|veresoonte]] [[Põletik|põletikku]].<ref name="Stat2020">{{Cite journal|last=Jatwani|first=S|last2=Goyal|first2=A|title=Vasculitis|date=January 2020|pmid=31424770|journal=StatPearls}}</ref><ref name="NZ2021">{{Cite web|url=http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|title=Glossary of dermatopathological terms. DermNet NZ|access-date=2009-01-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20081220232449/http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|archive-date=2008-12-20}}</ref> Sümptomiteks võivad olla [[palavik]], kaalulangus, väsimus, verejooks ja valulikud veresooned.<ref name="Stat2020" /><ref name="NIH2021">{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis|website=www.nhlbi.nih.gov|publisher=NHLBI, NIH|access-date=18 February 2021|archive-date=11 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210211082510/https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis}}</ref> Edasised sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustatud veresoone asukohast ja tüübist.<ref name="Stat2020" /> Tüsistuste hulka võivad kuuluda [[insult]], [[Müokardi infarkt|südameatakk]], [[aordi dissektsioon]], [[neerupuudulikkus]] ja vere köhimine.<ref name="Stat2020" /> Vaskuliiti on rohkem kui 30 tüüpi ning need võivad hõlmata [[arter]]eid, [[veen]]e või [[Kapillaar (anatoomia)|kapillaare]].<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro">{{Cite web|title=Overview of Vasculitis - Musculoskeletal and Connective Tissue Disorders|url=https://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal-and-connective-tissue-disorders/vasculitis/overview-of-vasculitis|website=Merck Manuals Professional Edition|access-date=18 February 2021|archive-date=3 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403172946/http://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal_and_connective_tissue_disorders/vasculitis/overview_of_vasculitis.html}}</ref> Suuri veresooni haaravad tüübid on [[hiidrakuline arteriit]] (GCA) ja [[Takayasu tõbi]]; keskmise suurusega veresooni haaravad tüübid on [[Kawasaki haigus]] ja [[nodoosne polüarteriit]] (PAN); ning väikeseid veresooni haaravad tüübid on [[mikroskoopiline polüangiit]] ja [[granulomatoosne polüangiit]] (GPA).<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Siiski võib nende rühmade vahel esineda kattumist<ref name="Mer2021Pro" /> ning näiteks [[Behceti tõbi]], mis on Euroopas väga haruldane, põhjustab põletikku nii väikestes, keskmistes kui ka suurtes veresoontes. Põhjus on sageli teadmata, kuigi teatud juhtudel võib selle esile kutsuda infektsioon, ravim või muu häire.<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Riskifaktorid sõltuvad kõnealusest seisundist.<ref name="Stat2020" /> Selle aluseks olev mehhanism on sageli [[autoimmuunhaigus]], mille korral [[neutrofiil]]id sisenevad [[Endoteel|veresoone sisemisse limaskesta]].<ref name="NZ2021" /><ref name="NIH2021" /> Diagnoosi võib kahtlustada vereanalüüside, näiteks ESR-i või CRP, [[Piltdiagnostika|meditsiinilise pildistamise]] ja [[biopsia]] põhjal.<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Ravi sõltub tüübist, kuigi alguses kasutatakse sageli [[Glükokortikosteroidid|glükokortikosteroide]].<ref name="Stat2020" /> Euroopas ja Ameerika Ühendriikides haigestub süsteemsesse vaskuliiti umbes 3 inimest 100&nbsp;000 kohta aastas.<ref name="Stat2020" /> Üle 50-aastastel inimestel tekib GCA umbes 24-l inimesel 100 000 kohta aastas.<ref name="Stat2020" /> Erinevat tüüpi haigused on teatud vanuserühmades levinumad.<ref name="NIH2021" /> Üldiselt esineb seda meestel ja naistel sarnase sagedusega.<ref name="NORD2021">{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/|website=NORD (National Organization for Rare Disorders)|access-date=18 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206154109/https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/}}</ref> Kuigi seda seisundit on kirjeldatud vähemalt [[11. sajand|11. sajandist]] alates, omistatakse esimene üksikasjalik kirjeldus Kussmaulile ja Maierile aastast 1866.<ref>{{Cite book|last=Hendaoui|first=Lotfi|last2=Stanson|first2=Anthony W.|last3=Bouhaouala|first3=M. Habib|last4=Joffre|first4=Francis|title=Systemic Vasculitis: Imaging Features|date=2011|publisher=Springer Science & Business Media|isbn=978-3-642-02484-9|page=8|url=https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&pg=PA8|language=en|access-date=18 February 2021|archive-date=10 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210710145128/https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&pg=PA8}}</ref> == Viited == {{Viited}} <nowiki>[[Category:Translated from MDWiki]]</nowiki> h2man2axzcie8y8sovnd4b08ezmy8vj 7206069 7205952 2026-08-01T17:04:46Z Kruusamägi 1530 7206069 wikitext text/x-wiki {{Infokast haigus|nimi=Vaskuliit|pilt=Vasculitis.JPG| pildiallkiri = Ravimitest põhjustatud vaskuliidi tõttu jala naha alla tekkinud väiksemad ja suuremad verejooksud | sümptomid=palavik, kaalulangus, väsimus, verejooks, valulikud veresooned<ref name=Stat2020/><ref name=NIH2021/>|tüsistused=insult, südameatakk, aordi dissektsioon, neerupuudulikkus, vere köhimine<ref name=Stat2020/>|eristusdiagnoos=vereanalüüs, meditsiinilise pildistamine, biopsia<ref name=Mer2021Pro/>}} '''Vaskuliit''' on rühm haigusi, mis hõlmavad [[Veresoon|veresoonte]] [[Põletik|põletikku]].<ref name="Stat2020">{{Cite journal|last=Jatwani|first=S|last2=Goyal|first2=A|title=Vasculitis|date=January 2020|pmid=31424770|journal=StatPearls}}</ref><ref name="NZ2021">{{Cite web|url=http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|title=Glossary of dermatopathological terms. DermNet NZ|access-date=2009-01-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20081220232449/http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|archive-date=2008-12-20}}</ref> Sümptomiteks võivad olla [[palavik]], kaalulangus, väsimus, verejooks ja valulikud veresooned.<ref name="Stat2020" /><ref name="NIH2021">{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis|website=www.nhlbi.nih.gov|publisher=NHLBI, NIH|access-date=18 February 2021|archive-date=11 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210211082510/https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis}}</ref> Edasised sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustatud veresoone asukohast ja tüübist.<ref name="Stat2020" /> Tüsistuste hulka võivad kuuluda [[insult]], [[Müokardi infarkt|südameatakk]], [[aordi dissektsioon]], [[neerupuudulikkus]] ja vere köhimine.<ref name="Stat2020" /> Vaskuliiti on rohkem kui 30 tüüpi ning need võivad hõlmata [[arter]]eid, [[veen]]e või [[Kapillaar (anatoomia)|kapillaare]].<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro">{{Cite web|title=Overview of Vasculitis - Musculoskeletal and Connective Tissue Disorders|url=https://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal-and-connective-tissue-disorders/vasculitis/overview-of-vasculitis|website=Merck Manuals Professional Edition|access-date=18 February 2021|archive-date=3 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403172946/http://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal_and_connective_tissue_disorders/vasculitis/overview_of_vasculitis.html}}</ref> Suuri veresooni haaravad tüübid on [[hiidrakuline arteriit]] (GCA) ja [[Takayasu tõbi]]; keskmise suurusega veresooni haaravad tüübid on [[Kawasaki haigus]] ja [[nodoosne polüarteriit]] (PAN); ning väikeseid veresooni haaravad tüübid on [[mikroskoopiline polüangiit]] ja [[granulomatoosne polüangiit]] (GPA).<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Siiski võib nende rühmade vahel esineda kattumist<ref name="Mer2021Pro" /> ning näiteks [[Behceti tõbi]], mis on Euroopas väga haruldane, põhjustab põletikku nii väikestes, keskmistes kui ka suurtes veresoontes. Põhjus on sageli teadmata, kuigi teatud juhtudel võib selle esile kutsuda infektsioon, ravim või muu häire.<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Riskifaktorid sõltuvad kõnealusest seisundist.<ref name="Stat2020" /> Selle aluseks olev mehhanism on sageli [[autoimmuunhaigus]], mille korral [[neutrofiil]]id sisenevad [[Endoteel|veresoone sisemisse limaskesta]].<ref name="NZ2021" /><ref name="NIH2021" /> Diagnoosi võib kahtlustada vereanalüüside, näiteks ESR-i või CRP, [[Piltdiagnostika|meditsiinilise pildistamise]] ja [[biopsia]] põhjal.<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Ravi sõltub tüübist, kuigi alguses kasutatakse sageli [[Glükokortikosteroidid|glükokortikosteroide]].<ref name="Stat2020" /> Euroopas ja Ameerika Ühendriikides haigestub süsteemsesse vaskuliiti umbes 3 inimest 100&nbsp;000 kohta aastas.<ref name="Stat2020" /> Üle 50-aastastel inimestel tekib GCA umbes 24-l inimesel 100 000 kohta aastas.<ref name="Stat2020" /> Erinevat tüüpi haigused on teatud vanuserühmades levinumad.<ref name="NIH2021" /> Üldiselt esineb seda meestel ja naistel sarnase sagedusega.<ref name="NORD2021">{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/|website=NORD (National Organization for Rare Disorders)|access-date=18 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206154109/https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/}}</ref> Kuigi seda seisundit on kirjeldatud vähemalt [[11. sajand|11. sajandist]] alates, omistatakse esimene üksikasjalik kirjeldus Kussmaulile ja Maierile aastast 1866.<ref>{{Cite book|last=Hendaoui|first=Lotfi|last2=Stanson|first2=Anthony W.|last3=Bouhaouala|first3=M. Habib|last4=Joffre|first4=Francis|title=Systemic Vasculitis: Imaging Features|date=2011|publisher=Springer Science & Business Media|isbn=978-3-642-02484-9|page=8|url=https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&pg=PA8|language=en|access-date=18 February 2021|archive-date=10 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210710145128/https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&pg=PA8}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Reumatoloogia]] kg36zyvvk6n8blsepzuowl61zrd428c 7206070 7206069 2026-08-01T17:05:08Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Doc James/Vaskuliit]] pealkirja [[Vaskuliit]] alla 7206069 wikitext text/x-wiki {{Infokast haigus|nimi=Vaskuliit|pilt=Vasculitis.JPG| pildiallkiri = Ravimitest põhjustatud vaskuliidi tõttu jala naha alla tekkinud väiksemad ja suuremad verejooksud | sümptomid=palavik, kaalulangus, väsimus, verejooks, valulikud veresooned<ref name=Stat2020/><ref name=NIH2021/>|tüsistused=insult, südameatakk, aordi dissektsioon, neerupuudulikkus, vere köhimine<ref name=Stat2020/>|eristusdiagnoos=vereanalüüs, meditsiinilise pildistamine, biopsia<ref name=Mer2021Pro/>}} '''Vaskuliit''' on rühm haigusi, mis hõlmavad [[Veresoon|veresoonte]] [[Põletik|põletikku]].<ref name="Stat2020">{{Cite journal|last=Jatwani|first=S|last2=Goyal|first2=A|title=Vasculitis|date=January 2020|pmid=31424770|journal=StatPearls}}</ref><ref name="NZ2021">{{Cite web|url=http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|title=Glossary of dermatopathological terms. DermNet NZ|access-date=2009-01-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20081220232449/http://dermnetnz.org/pathology/pathology-glossary.html|archive-date=2008-12-20}}</ref> Sümptomiteks võivad olla [[palavik]], kaalulangus, väsimus, verejooks ja valulikud veresooned.<ref name="Stat2020" /><ref name="NIH2021">{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis|website=www.nhlbi.nih.gov|publisher=NHLBI, NIH|access-date=18 February 2021|archive-date=11 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210211082510/https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/vasculitis}}</ref> Edasised sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustatud veresoone asukohast ja tüübist.<ref name="Stat2020" /> Tüsistuste hulka võivad kuuluda [[insult]], [[Müokardi infarkt|südameatakk]], [[aordi dissektsioon]], [[neerupuudulikkus]] ja vere köhimine.<ref name="Stat2020" /> Vaskuliiti on rohkem kui 30 tüüpi ning need võivad hõlmata [[arter]]eid, [[veen]]e või [[Kapillaar (anatoomia)|kapillaare]].<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro">{{Cite web|title=Overview of Vasculitis - Musculoskeletal and Connective Tissue Disorders|url=https://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal-and-connective-tissue-disorders/vasculitis/overview-of-vasculitis|website=Merck Manuals Professional Edition|access-date=18 February 2021|archive-date=3 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150403172946/http://www.merckmanuals.com/professional/musculoskeletal_and_connective_tissue_disorders/vasculitis/overview_of_vasculitis.html}}</ref> Suuri veresooni haaravad tüübid on [[hiidrakuline arteriit]] (GCA) ja [[Takayasu tõbi]]; keskmise suurusega veresooni haaravad tüübid on [[Kawasaki haigus]] ja [[nodoosne polüarteriit]] (PAN); ning väikeseid veresooni haaravad tüübid on [[mikroskoopiline polüangiit]] ja [[granulomatoosne polüangiit]] (GPA).<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Siiski võib nende rühmade vahel esineda kattumist<ref name="Mer2021Pro" /> ning näiteks [[Behceti tõbi]], mis on Euroopas väga haruldane, põhjustab põletikku nii väikestes, keskmistes kui ka suurtes veresoontes. Põhjus on sageli teadmata, kuigi teatud juhtudel võib selle esile kutsuda infektsioon, ravim või muu häire.<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Riskifaktorid sõltuvad kõnealusest seisundist.<ref name="Stat2020" /> Selle aluseks olev mehhanism on sageli [[autoimmuunhaigus]], mille korral [[neutrofiil]]id sisenevad [[Endoteel|veresoone sisemisse limaskesta]].<ref name="NZ2021" /><ref name="NIH2021" /> Diagnoosi võib kahtlustada vereanalüüside, näiteks ESR-i või CRP, [[Piltdiagnostika|meditsiinilise pildistamise]] ja [[biopsia]] põhjal.<ref name="Stat2020" /><ref name="Mer2021Pro" /> Ravi sõltub tüübist, kuigi alguses kasutatakse sageli [[Glükokortikosteroidid|glükokortikosteroide]].<ref name="Stat2020" /> Euroopas ja Ameerika Ühendriikides haigestub süsteemsesse vaskuliiti umbes 3 inimest 100&nbsp;000 kohta aastas.<ref name="Stat2020" /> Üle 50-aastastel inimestel tekib GCA umbes 24-l inimesel 100 000 kohta aastas.<ref name="Stat2020" /> Erinevat tüüpi haigused on teatud vanuserühmades levinumad.<ref name="NIH2021" /> Üldiselt esineb seda meestel ja naistel sarnase sagedusega.<ref name="NORD2021">{{Cite web|title=Vasculitis|url=https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/|website=NORD (National Organization for Rare Disorders)|access-date=18 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206154109/https://rarediseases.org/rare-diseases/vasculitis/}}</ref> Kuigi seda seisundit on kirjeldatud vähemalt [[11. sajand|11. sajandist]] alates, omistatakse esimene üksikasjalik kirjeldus Kussmaulile ja Maierile aastast 1866.<ref>{{Cite book|last=Hendaoui|first=Lotfi|last2=Stanson|first2=Anthony W.|last3=Bouhaouala|first3=M. Habib|last4=Joffre|first4=Francis|title=Systemic Vasculitis: Imaging Features|date=2011|publisher=Springer Science & Business Media|isbn=978-3-642-02484-9|page=8|url=https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&pg=PA8|language=en|access-date=18 February 2021|archive-date=10 July 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210710145128/https://books.google.ca/books?id=xmxcvhyDliUC&pg=PA8}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Reumatoloogia]] kg36zyvvk6n8blsepzuowl61zrd428c 0 719349 7205981 7203573 2026-08-01T14:14:49Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kloriidid]] 7205981 wikitext text/x-wiki '''Hüdrokloriidid''' on [[soolad]], mis sisaldavad [[kloriidanioon]]i (Cl⁻) ja orgaanilist [[katioon]]i. Orgaanilised katioonid moodustuvad tavaliselt [[orgaanilised alused|orgaaniliste aluste]], eriti [[amiinid]]e [[protoneerumine|protoneerumisel]], kuid võivad pärineda ka teistest [[ühendiklass]]idest. Katiooni positiivne laeng võib paikneda näiteks lämmastiku-, fosfori-, väävli- või hapnikuaatomil. Näiteks amiini reaktsioon [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappega]] moodustab amiini hüdrokloriidi: :R–NH₂ + HCl → R–NH₃⁺ + Cl⁻ Näiteks [[trifenüülfosfooniumkloriid]] ([Ph₃PH]Cl). ==Vaata ka== *[[Kloriidid]] [[Kategooria:Kloriidid]] 9co734jby8t5f464kuwzqhi0xq8kbpj 0 719360 7205956 7203536 2026-08-01T13:51:02Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Klassikalised pianistid]]; ±[[Kategooria:Poola õppejõud]]→[[Kategooria:Õppejõud]] 7205956 wikitext text/x-wiki [[Fail:Waleczek 13.jpg|pisi|Wojciech Waleczek (2025)]] '''Wojciech Bolesław Waleczek''' (sündinud 8. märtsil 1980 [[Pyskowice]]s, [[Poola]]s) on poola klassikaline [[pianist]] ja muusikakunsti professor. Ta töötab [[Sileesia Ülikool]]is Katowices. == Elulugu == [[Fail:Wojciech Waleczek Kaunas 2026.jpg|pisi|Wojciech Waleczek klaverishow ''Liszt meets Queen'' ajal Kaunases 2026. aastal]] Waleczek õppis klaverit Zbigniew Raubo juhendamisel Karol Szymanowski nimelises muusikaakadeemias Katowices ning lõpetas selle 2003. aastal kiitusega.<ref>[https://us.edu.pl/instytut/ismuz/2020/03/25/dr-hab-wojciech-waleczek-prof-us/ Dr hab. Wojciech Waleczek, prof. UŚ]. Sileesia Ülikool. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> 2014. aastal omandas ta muusikakunsti doktorikraadi. 2017. aastal habiliteerus ta Feliks Nowowiejski nimelises muusikaakadeemias Bydgoszczis.<ref>[https://www.amuz.bydgoszcz.pl/postepowania-habilitacyjne/ Postępowania habilitacyjne]. Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> 2022. aastal anti talle Poolas muusikakunsti professori akadeemiline tiitel. Waleczek esineb solisti, kammermuusiku ja orkestrisolistina. Ta on andnud kontserte mitmes Euroopa riigis ning Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Uruguays, Argentinas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. Ta on teinud koostööd Poola ja välismaa orkestritega, sealhulgas Katari Filharmooniaorkestriga.<ref>[https://thepeninsulaqatar.com/article/27/10/2016/Acclaimed-Polish-pianist-performs-with-Qatar-Philharmonic-Orchestra Acclaimed Polish pianist performs with Qatar Philharmonic Orchestra]. ''The Peninsula Qatar''. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Kontserditegevuse kõrval töötab Waleczek Sileesia Ülikoolis õppejõu ja teadlasena. Ta on ka klassikalise muusika edendamisega tegeleva Gliwice ühingu SIGNUM aseesimees. == Liszt meets Queen == Alates 2025. aastast arendab Waleczek klaverishow’d ''Liszt meets Queen''. Selles ühendatakse [[Ferenc Liszt]]i teosed Briti rokkansambli [[Queen]] muusika originaalsete klaveriseadetega.<ref>[https://kaunofilharmonija.lt/en/event/liszt-meets-the-queen/ Liszt Meets the Queen]. Kauno valstybinė filharmonija. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Programm ühendab romantilise klaverivirtuoossuse ja rokkmuusika.<ref>[https://www.saale-unstrut-tourismus.de/veranstaltungen/liszt-meets-the-queen-klavierkonzert-mit-wojciech-waleczek/ Liszt meets the Queen – Klavierkonzert mit Wojciech Waleczek]. Saale-Unstrut-Tourismus. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Klaverishow’d on esitatud mitmes Euroopa riigis.<ref>[https://le-neubourg.mapado.com/event/596479-liszt-meets-the-queen-concert Liszt meets the Queen – Concert]. Cinéma Le Viking – Le Neubourg. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Klaverikonkursid == Waleczek on pälvinud auhindu mitmel rahvusvahelisel klaverikonkursil: * 1996. aastal kolmas koht Bydgoszczis toimunud teisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ''Arthur Rubinstein in memoriam'';<ref>[https://www.konkurs-rubinstein.bydgoszcz.pl/laureaci-konkursu/ Laureaci konkursu]. Arthur Rubinstein in memoriam. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2000. aastal kolmas koht Parmas toimunud seitsmendal rahvusvahelisel Ferenc Liszti klaverikonkursil ''Premio Mario Zanfi''; * 2005. aastal kolmas koht Palermos toimunud kuuendal rahvusvahelisel Seileri klaverikonkursil; * 2005. aastal kolmas koht Wrocławis toimunud kolmandal rahvusvahelisel Ferenc Liszti klaverikonkursil.<ref>[http://eng.liszt.art.pl/konkursy/3-international-piano-competition-2005/ 3rd International Piano Competition – 2005]. Towarzystwo im. Ferenca Liszta. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Diskograafia == * 2014 – ''Liszt: Violin and Piano Music'', koos viiuldaja Voytek Proniewicziga, Naxos * 2017 – ''Liszt: Grandes Études de Paganini'', Capriccio * 2019 – ''Liszt: Harmonies poétiques et religieuses'', Naxos * 2021 – ''Schubert: Rarities and Short Piano Works'', Naxos<ref>[https://www.naxos.com/CatalogueDetail/?id=8.574135 Schubert: Rarities and Short Piano Works]. Naxos. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2024 – ''Liszt: Weihnachtsbaum (Christmas Tree)'', Naxos<ref>[https://www.naxos.com/CatalogueDetail/?id=8.574380 Liszt: Weihnachtsbaum (Christmas Tree)]. Naxos. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Tunnustused == Waleczek on saanud muu hulgas järgmised Poola riiklikud ja kultuurialased tunnustused: * 2017 – aumärk „Teenete eest Poola kultuurile”; * 2018 – Sileesia vojevoodkonna teenetemärgi hõbedane aste; * 2019 – pronksist Teeneterist;<ref>[https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20190000278 Postanowienie Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej z dnia 4 lutego 2019 r. o nadaniu odznaczeń]. Internetowy System Aktów Prawnych. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2023 – hõbedane Teeneterist;<ref>[https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20230000414 Postanowienie Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej z dnia 26 stycznia 2023 r. o nadaniu odznaczeń]. Internetowy System Aktów Prawnych. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2023 – kultuuriteenete medali „Gloria Artis” pronksaste;<ref>[https://www.gov.pl/web/kultura/lista-laureatow-medalu-zasluzony-kulturze-gloria-artis Lista laureatów Medalu „Zasłużony Kulturze Gloria Artis”]. Poola kultuuri- ja rahvuspärandi ministeerium. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2025 – pronksmedal „Teenete eest Poola teadusele – Sapientia et Veritas”.<ref>[https://us.edu.pl/instytut/ismuz/2020/03/25/dr-hab-wojciech-waleczek-prof-us/ Dr hab. Wojciech Waleczek, prof. UŚ]. Sileesia Ülikool. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Välislingid == * [https://www.waleczek.com/ Ametlik veebileht] * [https://www.naxos.com/Bio/Person/Wojciech_Waleczek/224347 Wojciech Waleczek Naxose veebilehel] * [https://www.discogs.com/artist/4270159-Wojciech-Waleczek Wojciech Waleczek Discogsis] == Viited == <references /> {{DEFAULTSORT:Waleczek, Wojciech}} [[Kategooria:Poola pianistid]] [[Kategooria:Õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] m3o414q5jeukr51umobwrj2te40t8cz 0 719362 7206448 7203880 2026-08-02T11:46:44Z Kopo25 5046 Viidete lisamine 7206448 wikitext text/x-wiki '''Iisak Sulev Andreller''' (sündinud [[15. juuli]]l [[1982]] [[Wales]]is) on Eesti-Kanada [[muusik]], ansambli [[Nedsaja Küla Bänd]] liige ning ansambli [[Epifolium Caterva]] eestvedaja. Andreller sündis [[Wales|Walesis]] eesti pagulasperekonnas ning kasvas üles [[Kanada|Kanadas]]. Ta õppis [[Vancouver|Vancouveris]] keskkonnabioloogiat. Huvi oma Eesti juurte vastu viis ta 2008. aastal esimest korda Eestisse, kuhu ta jäigi elama. Praegu elab ta [[Setomaa|Setomaal]] ning töötab [[Setomaa Muusikakool|Setomaa Muusikakoolis]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=18. jaanuar 2025 |pealkiri=Iisak Sulev Andreller Kanadasse tagasi ei ihka: «Siin ma olen ja siia ma jään» |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8174680/iisak-sulev-andreller-kanadasse-tagasi-ei-ihka-siin-ma-olen-ja-siia-ma-jaan |väljaanne=Virumaa-Teataja}}</ref> Tema looming on tugevalt mõjutatud Eesti rahvamuusikast, eriti Setomaa pärimusest, ning loodusest. Esinejanimi '''''Epifolium''''' on tuletatud [[Põdrakanep|põdrakanepi]] ladinakeelsest nimetusest ''Epilobium angustifolium''.<ref name=":0" /> Andreller on esinenud nii ansambliga Nedsaja Küla Bänd kui ka oma projektiga Epifolium, millest on välja kasvanud ansambel '''Epifolium Caterva'''.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Andreller, Sulev}} [[Kategooria:Arranžeerijad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 1ngfl23hrvz0h7rciqrqlkkgz8y6k00 0 719387 7206343 7205777 2026-08-02T07:18:16Z Velirand 67997 7206343 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Catarina Martins | pilt = Catarina Martins, SomosBibliotecas (cropped).png | pildiallkiri = Catarina Martins (2016) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Catarina Soares Martins | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|09|07}} | sünnikoht = [[Porto]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vasakblokk]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Coimbra Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Catarina Soares Martins''' (sündinud 7. septembril 1973 [[Porto]]s) on Portugali poliitik ja näitleja. Ta oli [[Vasakblokk|Vasakbloki]] riiklik koordinaator 11. novembrist 2012 kuni 28. maini 2023 ning Vasakbloki esindaja Vabariigi Assamblees aastatel 2009–2023. Ta on õppinud keeleteadlaseks ja tegutseb aktiivselt teatris. Martins valiti [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]]. Varane elu ja karjäär Catarina Martins sündis Portos 7. septembril 1973. Ta õppis kolm aastat algkoolis [[São Tomé ja Príncipe]]s ning [[Cabo Verde]]l ning naasis Portugali 9-aastaselt. Ta astus [[Coimbra Ülikool]]i õigusteaduskonda, kuid katkestas õpingud kolmandal aastal. Seejärel omandas ta bakalaureusekraadi keeltes ja kirjanduses ning magistrikraadi keeleteaduses. Ta astus ka keeleõpetuse doktorantuuri. [[1994]]. aastal asutas ta [[Porto]]s teatrikompanii ''Companhia de Teatro de Visões Úteis''. == Poliitiline karjäär == Ta valiti Portugali parlamenti esimese vasakbloki esindajana Portost 2009. aasta Portugali seadusandliku kogu valimistel. 11. novembril 2012 valiti ta ja [[João Semedo]] vasakbloki koordinaatoriteks, [[Francisco Louçã]] järeltulijateks. Semedo astus tagasi 30. novembril 2014 ja Martins on sellest ajast alates olnud partei ainus koordinaator. Ta valiti tagasi 2015. ja 2019. aasta valimistel. Pärast 2015. aasta valimisi leppisid [[vasakblokk]] ja Portugali Kommunistlik Partei (PCP) kokku toetada Portugali Sotsialistliku Partei (PS) António Costa moodustatud valitsust. 27. oktoobril 2021 lükkasid BE ja PCP Costa esitatud eelarve tagasi, mis viis ennetähtaegsete valimisteni. 2022. aasta jaanuari Portugali seadusandliku kogu valimistel kaotas BE oma 19 kohast assamblees 14, kuigi Martins valiti Porto ringkonna valimisringkonnas tagasi. 14. veebruaril 2023 teatas Martins, et ta ei kandideeri Vasakbloki riikliku koordinaatori kohale partei XIII üleriigilisel konvendil mais. 28. mail valiti Vasakbloki uueks koordinaatoriks [[Mariana Mortágua]], mis lõpetas Martinsi 11-aastase ametiaja partei juhina. Aastal [[2024]] valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks. == Isiklik elu == Ta on abielus Pedro Carreiraga ja neil on kaks tütart. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257063/CATARINA_MARTINS/home Catarina Martins Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Martins, Catarina}} [[Kategooria:Portugali poliitikud]] [[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]] [[Kategooria:Keeleteadlased]] [[Kategooria:Portugali näitlejad]] [[Kategooria:Coimbra Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] gv0e7xsxc71rahymxwglvz6dn2g3n0r 0 719426 7205980 7205395 2026-08-01T14:14:33Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti näitlejad]]; +[[Kategooria:Sündinud 2008]] 7205980 wikitext text/x-wiki '''Elise Tekko''' (sündinud 12. juulil 2008) on eesti näitleja. Ta on tuntud kaksiku Juuli rolli poolest Rasmus Merivoo mängufilmis ‘‘Kratt<ref>{{Viide |pealkiri=Kratt (film) |kuupäev=2026-04-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kratt_(film)&oldid=7139335 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-30}}</ref>’’ (2021), mis oli tema esimene filmiroll. Hiljem osales ta ka filmis ‘‘Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas<ref>{{Viide |pealkiri=Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas |kuupäev=2026-07-06 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tulnukas_2_ehk_Valdise_tagasitulek_17_osas&oldid=7188122 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-30}}</ref>’’ (2024), kus kehastas üht Politseiburgeris nähtud last. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] 41rk29j9onyko8e0ku8xa1gkl0hmn5r 0 719429 7206263 7205680 2026-08-02T04:34:40Z Kuriuss 38125 7206263 wikitext text/x-wiki [[Fail:Korpo kyrka, den 28 juni 2007, bild 75.JPG|pisi|250px|Korpo kirik]] '''Korpo kirik''' (ka '''Korpo Püha Miikaeli kirik'''; soome ''Korppoon kirkko'', rootsi ''Korpo kyrka'') on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Korpo]] saarel [[Pargas (linn)|Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Kirik on ehitatud 14. sajandi teisel poolel ja pühitsetud [[Peaingel Miikael|peaingel Miikaelile]]. See kuulub [[Porvoo piiskopkond|Porvoo piiskopkonda]] ning on üks paremini säilinud keskaegseid kirikuid Soome saarestikus. == Ajalugu == Korpo kogudus kujunes tõenäoliselt välja keskajal, arvatavasti 14. sajandil. Kirikut on esmamainitud kirjalikes allikates 1434. aastal. 1554. aastal kuulus koguduse juurde ka Houtskäri keskaegne kabelikogudus. == Arhitektuur == Kirik on ehitatud maakivist ning paistab silma oma haruldase keskaegse kooriruumi poolest. Massiivne kivitorn võis lisaks kellatornile täita ka kaitseotstarvet. Aastatel 1952–1953 tehtud restaureerimise käigus avastati 15. sajandist pärinevad seinamaalingud. == Interjöör == Kirikus asub mitu keskaegset puuskulptuuri ning ainus Soomes säilinud keskaegne roodivõre (lettner) koori ja pikihoone vahel. Kuulus "Korpo Madonna", mis on valminud umbes 1225. aastal [[Reinimaa]]l, pärineb sellest kirikust, kuid seda säilitatakse tänapäeval [[Soome Rahvusmuuseum]]is [[Helsingi]]s. == Kirjandus == * Hiekkanen, Markus. "Finlands medeltida stenkyrkor". Stockholm: Kungl. Vitterhets historie och antikvitetsakademien, 2020. {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Soome kirikud]] [[Kategooria:Päris-Soome maakond]] [[Kategooria:Soome Evangeelne Luterlik Kirik]] kuz1p3n3ghbjrhua4oqg500i53ms03i 0 719433 7206077 7205725 2026-08-01T17:33:56Z Kruusamägi 1530 typo 7206077 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Guadalajara Ülikool | omakeelne_nimi = Universidad de Guadalajara | pilt = Escudo UdeG.png | pildi_laius = 150px | pildi_seletus = Guadalajara Ülikooli vapp | ladina_nimi = | deviis = ''Piensa y Trabaja'' ('Mõtle ja tööta') | asutatud = 12. oktoobril 1925 (eelkäija [[Guadalajara kuninglik ülikool]] asutati 3. novembril 1792) | tüüp = [[avalik-õiguslik ülikool]] | toetusfond = | juht1 = Karla Planter Pérez | juhi_nimetus1 = Rektor | akadeemilisi_töötajaid = umbes 16 000 | tugitöötajaid = | üliõpilasi = ligikaudu 130 000–150 000, koos keskharidussüsteemi õpilastega umbes 340 000 õppijat{{lisa viide}} | asukoht = [[Guadalajara]], [[Jalisco]], [[Mehhiko]] | sporditegevus = Leones Negros | värvid = sinine, kollane ja punane | hüüdnimi = Leones Negros | maskott = Must lõvi (León Negro) | koduleht = [https://www.udg.mx/ udg.mx] | laiuskoordinaat = 20.6744 | pikkuskoordinaat = -103.3567 }} '''Guadalajara Ülikool''' (hispaania keeles ''Universidad de Guadalajara'', lühend '''UdeG''') on avalik-õiguslik [[ülikool]] [[Mehhiko]]s [[Jalisco]] osariigis [[Guadalajara]]s. Selle eelkäija [[Guadalajara kuninglik ülikool]] asutati 3. novembril 1792. Praegune ülikool asutati 1925. aastal. Guadalajara Ülikool on Mehhiko vanuselt teise traditsiooniga ülikool ning riigi üks olulisemaid ja prestiižsemaid kõrgkoole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Universidad de Guadalajara (UDG) |url=https://www.topuniversities.com/universities/universidad-de-guadalajara-udg |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Top Universities |keel=en}}</ref> Ülikoolil on laiaulatuslik linnakute võrgustik kogu Jalisco osariigis, mis koosneb teema- ja regionaalkeskustest, e-õppe süsteemist (kaugõppest) ning ulatuslikust keskharidussüsteemist (SEMS).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-20 |pealkiri=University of Guadalajara |url=https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/university-guadalajara |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Times Higher Education (THE) |keel=en}}</ref> == Struktuur ja teaduskonnad == Guadalajara Ülikool on jagatud temaatilisteks ülikoolikeskusteks Guadalajara linnastu piirkonnas ja piirkondlikeks ülikoolikeskusteks Jalisco osariigi teistes piirkondades: === Temaatilised ülikoolikeskused (Guadalajaras ja lähilinnades) === * CUAAD — Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Ülikoolikeskus * CUCBA — Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Ülikoolikeskus * CUCEA — Majandus- ja Haldusteaduste Ülikoolikeskus * CUCEI — Reaalteaduste ja Inseneriteaduste Ülikoolikeskus * CUCS — Tervishoiuteaduste Ülikoolikeskus * CUCSH — Sotsiaal- ja Humanitaarteaduste Ülikoolikeskus * CUTonalá — Tonalá Ülikoolikeskus * CUTlaquepaque — Tlaquepaque Ülikoolikeskus === Regionaalsed ülikoolikeskused === * CUAltos (Tepatitlán) * CUCosta (Puerto Vallarta) * CUCSur (Autlán de Navarro) * CUNorte (Colotlán) * CUSur (Ciudad Guzmán) * CUValles (Ameca) === Muud süsteemid === * ''Sistema de Universidad Virtual (SUV)'' — Virtuaalülikooli süsteem * ''Sistema de Educación Media Superior (SEMS)'' — Keskharidussüsteem == Tuntud vilistlasi == * [[Mariano Otero]] — Mehhiko jurist ja poliitik (Guadalajara kuninglik ülikool) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Universidad de Guadalajara}} *[https://www.udg.mx/ Guadalajara Ülikooli koduleht] [[Kategooria:Mehhiko ülikoolid]] 49vgoct3tzorw5sf0w2tjs4h0adqf7o 0 719454 7205988 7205142 2026-08-01T14:20:07Z Metsavend 738 7205988 wikitext text/x-wiki '''August 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[laupäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[13. august]]== * [[Sambia]]s toimuvad üldvalimised. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 8]] 0ryo4fus1rmltrpugj0wrn70vkmbbv2 1 719468 7206076 7205621 2026-08-01T17:33:28Z Kruusamägi 1530 7206076 wikitext text/x-wiki Ingliskeelses Vikipeedias on teine lause: "It was originally established in 1586 and officially founded on 12 February 1791 as the Royal and Pontifical University of Guadalajara". Siin artiklis on: "See asutati algselt 3. novembril 1792 kuningliku ülikoolina ning taasasutati oma praegusel kujul 1925. aastal". Kuidas need kokku käivad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 20:59 (EEST) :Inglise viki teine lause ei vasta sealse artikli infokasti andmetele ega hispaania viki andmetele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2026, kell 00:39 (EEST) ::Siiski on siinse artikli loonud isik, kes on sama ülikooli kohta artiklid loonud ka väga paljudes teistes keeles, mida ka kõiki kindlasti ei mõista. Seega on ilmne, et siin on kasutatud automaatatõlget ning ei saa välistada ka tehisaruvahendite kasutamist. Korralikke viiteid artiklis pole ja nii on küsitavused artiklis oleva info tõelevastavuse osas jätkuvalt üleval. Ei saa olla ülearu kindel ka teistes keeleversioonides olevate artikli sisu osas, sest siin on miski kampaania käimas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2026, kell 20:33 (EEST) faszzl88q6ey046i3gd9kl0vge9pudq 7206381 7206076 2026-08-02T08:16:12Z Andres 5 /* */ Vastus 7206381 wikitext text/x-wiki Ingliskeelses Vikipeedias on teine lause: "It was originally established in 1586 and officially founded on 12 February 1791 as the Royal and Pontifical University of Guadalajara". Siin artiklis on: "See asutati algselt 3. novembril 1792 kuningliku ülikoolina ning taasasutati oma praegusel kujul 1925. aastal". Kuidas need kokku käivad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 20:59 (EEST) :Inglise viki teine lause ei vasta sealse artikli infokasti andmetele ega hispaania viki andmetele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2026, kell 00:39 (EEST) ::Siiski on siinse artikli loonud isik, kes on sama ülikooli kohta artiklid loonud ka väga paljudes teistes keeles, mida ka kõiki kindlasti ei mõista. Seega on ilmne, et siin on kasutatud automaatatõlget ning ei saa välistada ka tehisaruvahendite kasutamist. Korralikke viiteid artiklis pole ja nii on küsitavused artiklis oleva info tõelevastavuse osas jätkuvalt üleval. Ei saa olla ülearu kindel ka teistes keeleversioonides olevate artikli sisu osas, sest siin on miski kampaania käimas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2026, kell 20:33 (EEST) :::Kontrollisin andmeid, nii palju kui oskasin. Originaalinfo on hispaania keeles ülikooli kodulehel. Statistika on olemas, kuigi keeruliselt leitav ja tõlgendatav. Praegu peaks olema õige, arvud on ligikaudsed. Mul ei ole nii palju huvi ja kannatlikkust, et hakata viidetega nokitsema, aga seda võib teha, kes on vabatahtlik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:16 (EEST) 8egpyglf17s1p9qr5hy2jhoq2i4zz2i 7206382 7206381 2026-08-02T08:21:21Z Andres 5 /* */ Vastus 7206382 wikitext text/x-wiki Ingliskeelses Vikipeedias on teine lause: "It was originally established in 1586 and officially founded on 12 February 1791 as the Royal and Pontifical University of Guadalajara". Siin artiklis on: "See asutati algselt 3. novembril 1792 kuningliku ülikoolina ning taasasutati oma praegusel kujul 1925. aastal". Kuidas need kokku käivad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 20:59 (EEST) :Inglise viki teine lause ei vasta sealse artikli infokasti andmetele ega hispaania viki andmetele. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2026, kell 00:39 (EEST) ::Siiski on siinse artikli loonud isik, kes on sama ülikooli kohta artiklid loonud ka väga paljudes teistes keeles, mida ka kõiki kindlasti ei mõista. Seega on ilmne, et siin on kasutatud automaatatõlget ning ei saa välistada ka tehisaruvahendite kasutamist. Korralikke viiteid artiklis pole ja nii on küsitavused artiklis oleva info tõelevastavuse osas jätkuvalt üleval. Ei saa olla ülearu kindel ka teistes keeleversioonides olevate artikli sisu osas, sest siin on miski kampaania käimas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2026, kell 20:33 (EEST) :::Kontrollisin andmeid, nii palju kui oskasin. Originaalinfo on hispaania keeles ülikooli kodulehel. Statistika on olemas, kuigi keeruliselt leitav ja tõlgendatav. Praegu peaks olema õige, arvud on ligikaudsed. Mul ei ole nii palju huvi ja kannatlikkust, et hakata viidetega nokitsema, aga seda võib teha, kes on vabatahtlik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:16 (EEST) ::::Parandasin värvides kuldse kollaseks ja võtsin ühe vilistlase maha, sest ta ei lõpetanud. Ma teeksin vana ülikooli kohta eraldi artikli. Samuti ajakohastasin rektorit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:21 (EEST) 5fipg4l6ryv98niwghno8swegvy3of5 0 719470 7205977 7205435 2026-08-01T14:13:12Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 7205977 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 72 |bgcolor = #0000ff |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[9 (Tallinna trolliliin)|9]], [[72 (Tallinna bussiliin)|72 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Põhja-Tallinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |lõpp-peatus = Balti Jaam |peatusi = 15 |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/72/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/72/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 9 |eelmine = 9 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kopli|järgmine liin=81|järgmine=81 (Tallinna trolliliin)|läbi=Sõpruse puiestee}} '''Tallinna''' '''trolliliin 72''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Kopli]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 5-15 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[Akadeemia tee|Akadeemia tee,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] [[Tulika tänav|Tulika tn,]] [[Sõle tänav|Sõle tn,]] [[Kopli tänav|Kopli tn]] == Peatused == === Mustamäe – Kopli === Mustamäe, Raja, Keemia, Ehitajate tee, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Sõle, Ädala, Kolde puiestee, Nisu, Ehte, Madala, Lõime, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa, Kopli. === Kopli – Mustamäe === Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Lõime, Madala, Ehte, Nisu, Kolde puiestee, Ädala, Ülase, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Mustamäe, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna trolliliin)]] * [[72 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 14kfv2330zvv28wtgu3e8t71n8mtvjw 0 719471 7205978 7205445 2026-08-01T14:13:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 7205978 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 81 |bgcolor = #0000ff |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[81 (Tallinna bussiliin)|81 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |pikkus = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/81/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/81/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 72 |eelmine = 72 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kaubamaja|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna trolliliin)|läbi=Mustamäe tee}} '''Tallinna''' '''trolliliin 81''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10–20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[E. Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]] (tagasisuunal [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], Paldiski mnt), [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]], tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]] == Peatused == === Mustamäe – Kaubamaja === Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, A. Adamsoni, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. === Kaubamaja – Mustamäe === Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Hotell Tallinn, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna trolliliin)]] * [[81 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] tobcbilqcgoscp4fx4npm3dngciu3kr 0 719473 7205979 7205448 2026-08-01T14:13:22Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 7205979 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 83 |bgcolor = #0000ff |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[3 (Tallinna trolliliin)|3]], [[83 (Tallinna bussiliin)|83 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |pikkus = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/83/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/83/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 81 |eelmine = 81 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kaubamaja|järgmine liin=84|järgmine=84 (Tallinna trolliliin)|läbi=Sõpruse puiestee}} '''Tallinna''' '''trolliliin 83''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 9–20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[Akadeemia tee|Akadeemia tee,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] (tagasisuunal [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika tn,]] Sõpruse pst), [[Endla tänav|Endla tn,]] [[Kaarli puiestee|Kaarli pst,]] [[Estonia puiestee|Estonia pst,]] [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja tn,]] tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]] == Peatused == === Mustamäe – Kaubamaja === Mustamäe, Raja, Keemia, Ehitajate tee, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Koidu, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. === Kaubamaja – Mustamäe === Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Koidu, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Keemia, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[3 (Tallinna trolliliin)]] * [[83 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] fqw8sri290chrh6cl6zzl5o1kwpafqo 0 719476 7205957 7205678 2026-08-01T13:51:26Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Päris-Soome maakond]]; ±[[Kategooria:Korpo]]→[[Kategooria:Soome külad]] 7205957 wikitext text/x-wiki '''Rumar''' on küla [[Korpo]] saarel [[Pargas (linn)|Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Rumar asub saare lõunaküljel. == Jahisadam == Rumaris asub külalissadam, mille peahoone pärineb [[1902]]. aastast. Hoone töötas koolina kuni [[1963]]. aastani.<ref>https://rumarstrand.fi/sv/historia-2/</ref> == Vaatetorn == Rumari mäel asuv vaatetorn ehitati [[1997]]. aastal. Tornis paikneb [[Soome Meteoroloogia Instituut|Soome Meteoroloogia Instituudi]] ilmaradar, mille radaripilti saab vaadata maapinnal asuvalt ekraanilt. Külastajad saavad tutvuda kohaliku kultuuriga ning külastada välvikohvikut. [[2001]]. aastal avati torni lähedal loodus- ja kultuurirada.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Soome külad]] [[Kategooria:Päris-Soome maakond]] hun6bix7eg9wgaab2ndm9522vqlthvx 0 719483 7206220 7205843 2026-08-01T22:45:16Z Kruusamägi 1530 7206220 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ceuta president | omakeelne_nimetus = Alcalde-Presidente de la Ciudad Autónoma de Ceuta | embleem = | embleemiallkiri = | lipp = Flag of Ceuta.svg | lipuallkiri = | pilt = Juan Jesús Vivas en la Convención Nacional del Partido Popular (enero de 2011).jpg | pildilaius = | ametis = [[Juan Jesús Vivas]] | ametisalates = 8. veebruarist 2001 | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = [[Ceuta assamblee]] | nimetaja = [[Hispaania kuningas]] <br/> ({{small|Ceuta assamblee valitud kandidaadi ametisse nimetamine kuningliku dekreediga}}) | võimujärglus = | ametiaeg = 4 aastat, <br/> pikendatav | dokument = | moodustatud = 1995 ({{aega tagasi|1995}}) | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = }} '''Ceuta president''' (ametlikult '''Ceuta autonoomse linna linnapea-president''', [[hispaania keel]]es ''Alcalde-Presidente de la Ciudad Autónoma de Ceuta'') on [[Hispaania]] [[Ceuta|Ceuta autonoomse linna]] juht. Ceuta on Hispaanias üks kahest [[Autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomsest linnast]] (koos [[Melilla]]ga), mis on korraga nii omavalitsusüksus kui ka autonoomne piirkond. Selle erilise staatuse tõttu kannab tema juht kahte ametinimetust korraga: ta on president ehk autonoomse piirkonna täitevvalitsuse juht, ja samal ajal linnapea ehk [[Ceuta assamblee|Ceuta assamblee]] (omavalitsuse esindusorgani) eesistuja. Ceuta president on aastast 2001 [[Juan Jesús Vivas]] ([[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]]). ==Ceuta presidentide loend== ''Enne 1995. aastat Ceutat juhtinud inimeste kohta vaata artiklit [[Ceuta kuberneride loend]].'' {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="2"|{{Abbr|Nr|Number}} ! Nimi<br>{{small|(sünd–surm)}} ! colspan="2"|Ametiaeg ! Erakond |- ! style="background:#EA1585;"| ! 1 | Basilio Fernández López | 19. juuni 1995 | 24. juuli 1996 | [[Ceuta Areng ja Tulevik]] |- ! style="background:#1D84CE;"| ! 2 | Jesús Cayetano Fortes Ramos | 24. juuli 1996 | 26. august 1999 | [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] |- ! style="background:#009B31;"| ! 3 | [[Antonio Sampietro]]<br>{{small|(1949–)}} | 26. august 1999 | 7. veebruar 2001 | [[Liberaalne Sõltumatu Grupp]] |- ! style="background:#1D84CE;"| ! 4 | [[Juan Jesús Vivas]]<br>{{small|(1953–)}} | 8. veebruar 2001 | ''Ametis'' | [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]] |} [[Kategooria:Hispaania poliitika]] [[Kategooria:Linnapead]] muhvc8kmba2v41ljdpgu4jzuyinknvw 0 719486 7205920 7205905 2026-08-01T12:24:42Z Velirand 67997 Velirand teisaldas lehekülje [[Maria Zacharia]] pealkirja [[Maria Zacharía]] alla: Rõhumärgi lisamine tähele 7205905 wikitext text/x-wiki '''Maria Zacharia''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 7zd4wwve0mtir8629q4m53at3gcczjs 7205922 7205920 2026-08-01T12:24:59Z Velirand 67997 7205922 wikitext text/x-wiki '''Maria Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] j95m1cz9ju7dgtdhc8qcaxs51rvp3la 7205924 7205922 2026-08-01T12:25:39Z Velirand 67997 Velirand teisaldas lehekülje [[Maria Zacharía]] pealkirja [[María Zacharía]] alla: Rõhumärgi lisamine tähele 7205922 wikitext text/x-wiki '''Maria Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] j95m1cz9ju7dgtdhc8qcaxs51rvp3la 7205927 7205924 2026-08-01T12:26:47Z Velirand 67997 7205927 wikitext text/x-wiki '''María Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 5g9q5eh4h73gok37d1byy5puf6zqlzc 7205929 7205927 2026-08-01T12:31:55Z Velirand 67997 7205929 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = María Zacharía | pilt = 1720774812731 20240711 ZACHARIA Maria EL 019.jpg | pildiallkiri = María Zacharía | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Vasakliit|Vasakliidu]] esimees | ametiajaalgus4 = [[11. juuni]] [[2016]] | ametiajalõpp4 = [[19. oktoober]] [[2024]] | eelmine4 = [[Paavo Arhinmäki]] | järgmine4 = [[Minja Koskela]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = María Zacharía | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|12|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vasakliit]] | abikaasa = [[Juha Pursiainen]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Åbo Akademi]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }}'''María Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 4kkqpk2vv10svx0axvqaahy653nkw14 7205930 7205929 2026-08-01T12:32:36Z Velirand 67997 7205930 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = María Zacharía | pilt = 1720774812731 20240711 ZACHARIA Maria EL 019.jpg | pildiallkiri = María Zacharía | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = María Zacharía | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|12|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''María Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] ri1ez6jjvbccawmi6cfbddd90eurt4n 7205932 7205930 2026-08-01T12:33:56Z Velirand 67997 7205932 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = María Zacharía | pilt = 1720774812731 20240711 ZACHARIA Maria EL 019.jpg | pildiallkiri = María Zacharía | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = María Zacharía | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|12|15}} | sünnikoht = [[Pireus]]es | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''María Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Pireus]]es) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] krno83yqtqssa2o67vy9m31ziq1ozz0 7205935 7205932 2026-08-01T12:36:19Z Velirand 67997 7205935 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = María Zacharía | pilt = 1720774812731 20240711 ZACHARIA Maria EL 019.jpg | pildiallkiri = María Zacharía | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 16. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = María Zacharía | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|12|15}} | sünnikoht = [[Pireus]]es | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''María Zacharía''' ([[kreeka keel]]es: Maρία Ζαχαρία; sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1976]] [[Pireus]]es) on [[Kreeka]] ametiühingu aktivist ja poliitik, ta on [[16. juuli]]st [[2024]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elulugu == Laevandusettevõttes töötades sai temast ametiühingu aktivist ja Kreeka Tööliste Üldliidu nõukogu liige. Ta asus Pireuse ametiühingu ja Laevandus- ja Turismitöötajate Assotsiatsiooni peasekretäri ametikohtadele. Ta liitus vasakpoolse Vabaduskursuse rühmitusega ja temast sai partei töötajate sektsiooni president. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256955/MARIA_ZACHARIA/home Maria Zacharia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Zacharia, Maria}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] i2qzd14h5gig84sfuapodn2yz85tlvv 0 719487 7205921 2026-08-01T12:24:42Z Velirand 67997 Velirand teisaldas lehekülje [[Maria Zacharia]] pealkirja [[Maria Zacharía]] alla: Rõhumärgi lisamine tähele 7205921 wikitext text/x-wiki #suuna [[Maria Zacharía]] jtbhdg2wn9dt48thv41nmp9899fc1zy 7205928 7205921 2026-08-01T12:27:09Z Velirand 67997 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Maria Zacharía]] → [[María Zacharía]] 7205928 wikitext text/x-wiki #suuna [[María Zacharía]] odkibmu6nl377lon59xq3nfftjvqx4w 0 719489 7205937 2026-08-01T12:40:45Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Iskra Dimitrova Mihhailova-Koparova''' ([[bulgaaria keel]]es ''Искра Димитрова Михайлова-Копарова''; sündinud [[7. september|7. septembri]]l [[1957]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kes on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta juulist. Ta on Õiguste ja Vabaduste Liikumise liige, mis kuulub Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Parteisse. == Varajane elu ja haridus =...' 7205937 wikitext text/x-wiki '''Iskra Dimitrova Mihhailova-Koparova''' ([[bulgaaria keel]]es ''Искра Димитрова Михайлова-Копарова''; sündinud [[7. september|7. septembri]]l [[1957]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kes on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta juulist. Ta on Õiguste ja Vabaduste Liikumise liige, mis kuulub Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Parteisse. == Varajane elu ja haridus == Ta omandas 1980. aastal [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis]] magistrikraadi raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal. Ta õppis raamatukoguhoidjana ja bibliograafina Bulgaaria Riiklikus Raamatukoguinstituudis ja seejärel Leningradi Kultuuriinstituudis. == Karjäär == Ta töötas [[Bulgaaria Rahvusraamatukogu]]s aastatel [[1980]]–[[1996]]. 1996. aastal oli ta Ameerika Raamatukoguühingu liige, töötades Colorado Osariigi Raamatukogus. == Poliitiline karjäär == Parlamendis on ta olnud regionaalarengu komisjoni esimees. Lisaks komisjonidele kuulub ta parlamendi delegatsioonide koosseisu ELi-Armeenia ja ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ning ELi-Gruusia parlamentaarses assotsiatsioonikomisjonis, ELi-endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euronesti parlamentaarses assamblees. Ta on ka Euroopa Parlamendi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) töörühma liige. 2019. aasta juunis valiti ta poliitilise rühmituse ''Renew Europe'' asepresidendiks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125128/ISKRA_MIHAYLOVA/history/9 Iskra Mihhailova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Mihhailova, Iskra}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] jnrg9z8ub7gk4zp2jlw84i4ck1bo71f 7206033 7205937 2026-08-01T15:42:38Z Velirand 67997 7206033 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Iskra Mihhailova | pilt = Member_of_the_European_Parliament_Iskra_Dimitrova_Mihaylova-Koparova.jpg | pildiallkiri = Iskra Mihhailova (2022) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2014 | ametiajalõpp = 19. juuni 2024 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Iskra Mihhailova | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1957|09|07}} | sünnikoht = [[Sofia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Iskra Dimitrova Mihhailova-Koparova''' ([[bulgaaria keel]]es ''Искра Димитрова Михайлова-Копарова''; sündinud [[7. september|7. septembri]]l [[1957]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kes on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta juulist. Ta on Õiguste ja Vabaduste Liikumise liige, mis kuulub Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Parteisse. == Varajane elu ja haridus == Ta omandas 1980. aastal [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis]] magistrikraadi raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal. Ta õppis raamatukoguhoidjana ja bibliograafina Bulgaaria Riiklikus Raamatukoguinstituudis ja seejärel Leningradi Kultuuriinstituudis. == Karjäär == Ta töötas [[Bulgaaria Rahvusraamatukogu]]s aastatel [[1980]]–[[1996]]. 1996. aastal oli ta Ameerika Raamatukoguühingu liige, töötades Colorado Osariigi Raamatukogus. == Poliitiline karjäär == Parlamendis on ta olnud regionaalarengu komisjoni esimees. Lisaks komisjonidele kuulub ta parlamendi delegatsioonide koosseisu ELi-Armeenia ja ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ning ELi-Gruusia parlamentaarses assotsiatsioonikomisjonis, ELi-endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euronesti parlamentaarses assamblees. Ta on ka Euroopa Parlamendi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) töörühma liige. 2019. aasta juunis valiti ta poliitilise rühmituse ''Renew Europe'' asepresidendiks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125128/ISKRA_MIHAYLOVA/history/9 Iskra Mihhailova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Mihhailova, Iskra}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 8h7sjpyg4udt2fnmug5c2j6wjhfeefy 7206053 7206033 2026-08-01T16:25:13Z Velirand 67997 + kategooria 7206053 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Iskra Mihhailova | pilt = Member_of_the_European_Parliament_Iskra_Dimitrova_Mihaylova-Koparova.jpg | pildiallkiri = Iskra Mihhailova (2022) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2014 | ametiajalõpp = 19. juuni 2024 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Iskra Mihhailova | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1957|09|07}} | sünnikoht = [[Sofia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Iskra Dimitrova Mihhailova-Koparova''' ([[bulgaaria keel]]es ''Искра Димитрова Михайлова-Копарова''; sündinud [[7. september|7. septembri]]l [[1957]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kes on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta juulist. Ta on Õiguste ja Vabaduste Liikumise liige, mis kuulub Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Parteisse. == Varajane elu ja haridus == Ta omandas 1980. aastal [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis]] magistrikraadi raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal. Ta õppis raamatukoguhoidjana ja bibliograafina Bulgaaria Riiklikus Raamatukoguinstituudis ja seejärel Leningradi Kultuuriinstituudis. == Karjäär == Ta töötas [[Bulgaaria Rahvusraamatukogu]]s aastatel [[1980]]–[[1996]]. 1996. aastal oli ta Ameerika Raamatukoguühingu liige, töötades Colorado Osariigi Raamatukogus. == Poliitiline karjäär == Parlamendis on ta olnud regionaalarengu komisjoni esimees. Lisaks komisjonidele kuulub ta parlamendi delegatsioonide koosseisu ELi-Armeenia ja ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ning ELi-Gruusia parlamentaarses assotsiatsioonikomisjonis, ELi-endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euronesti parlamentaarses assamblees. Ta on ka Euroopa Parlamendi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) töörühma liige. 2019. aasta juunis valiti ta poliitilise rühmituse ''Renew Europe'' asepresidendiks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125128/ISKRA_MIHAYLOVA/history/9 Iskra Mihhailova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Mihhailova, Iskra}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 46xyqyn076i08ihbx7l684neyfzozg5 7206079 7206053 2026-08-01T17:38:00Z Juhan121 25066 /* Varajane elu ja haridus */ 7206079 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Iskra Mihhailova | pilt = Member_of_the_European_Parliament_Iskra_Dimitrova_Mihaylova-Koparova.jpg | pildiallkiri = Iskra Mihhailova (2022) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2014 | ametiajalõpp = 19. juuni 2024 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Iskra Mihhailova | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1957|09|07}} | sünnikoht = [[Sofia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Iskra Dimitrova Mihhailova-Koparova''' ([[bulgaaria keel]]es ''Искра Димитрова Михайлова-Копарова''; sündinud [[7. september|7. septembri]]l [[1957]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kes on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta juulist. Ta on Õiguste ja Vabaduste Liikumise liige, mis kuulub Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Parteisse. == Varajane elu ja haridus == Ta omandas 1980. aastal [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis]] kõrghariduse raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal. Ta õppis raamatukoguhoidjana ja bibliograafina Bulgaaria Riiklikus Raamatukoguinstituudis ja seejärel Leningradi Kultuuriinstituudis. == Karjäär == Ta töötas [[Bulgaaria Rahvusraamatukogu]]s aastatel [[1980]]–[[1996]]. 1996. aastal oli ta Ameerika Raamatukoguühingu liige, töötades Colorado Osariigi Raamatukogus. == Poliitiline karjäär == Parlamendis on ta olnud regionaalarengu komisjoni esimees. Lisaks komisjonidele kuulub ta parlamendi delegatsioonide koosseisu ELi-Armeenia ja ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ning ELi-Gruusia parlamentaarses assotsiatsioonikomisjonis, ELi-endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euronesti parlamentaarses assamblees. Ta on ka Euroopa Parlamendi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) töörühma liige. 2019. aasta juunis valiti ta poliitilise rühmituse ''Renew Europe'' asepresidendiks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125128/ISKRA_MIHAYLOVA/history/9 Iskra Mihhailova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Mihhailova, Iskra}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] njwe3t0ygu73qo41bgbojdya60vo0d9 7206204 7206079 2026-08-01T22:25:11Z Kruusamägi 1530 7206204 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Iskra Mihhailova | pilt = Member_of_the_European_Parliament_Iskra_Dimitrova_Mihaylova-Koparova.jpg | pildiallkiri = Iskra Mihhailova (2022) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2014 | ametiajalõpp = 19. juuni 2024 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Iskra Mihhailova | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1957|09|07}} | sünnikoht = [[Sofia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Iskra Dimitrova Mihhailova-Koparova''' ([[bulgaaria keel]]es ''Искра Димитрова Михайлова-Копарова''; sündinud [[7. september|7. septembri]]l [[1957]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] poliitik ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kes on olnud Euroopa Parlamendi liige alates 2014. aasta juulist. Ta on Õiguste ja Vabaduste Liikumise liige, mis kuulub Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Parteisse. == Varajane elu ja haridus == Ta omandas 1980. aastal [[Peterburi Riiklik Kultuuriinstituut|Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis]] kõrghariduse raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal. Ta õppis raamatukoguhoidjana ja bibliograafina Bulgaaria Riiklikus Raamatukoguinstituudis ja seejärel Leningradi Kultuuriinstituudis. == Karjäär == Ta töötas [[Bulgaaria Rahvusraamatukogu]]s aastatel 1980–1996. 1996. aastal oli ta Ameerika Raamatukoguühingu liige, töötades Colorado Osariigi Raamatukogus. == Poliitiline karjäär == Parlamendis on ta olnud regionaalarengu komisjoni esimees. Lisaks komisjonidele kuulub ta parlamendi delegatsioonide koosseisu ELi-Armeenia ja ELi-Aserbaidžaani parlamentaarses koostöökomisjonis ning ELi-Gruusia parlamentaarses assotsiatsioonikomisjonis, ELi-endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euronesti parlamentaarses assamblees. Ta on ka Euroopa Parlamendi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) töörühma liige. 2019. aasta juunis valiti ta poliitilise rühmituse ''[[Renew Europe]]'' asepresidendiks. == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125128/ISKRA_MIHAYLOVA/history/9 Iskra Mihhailova Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Mihhailova, Iskra}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Peterburi Riikliku Kultuuriinstituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] k8xm5zbvj2noq5ge6mq5cxf3ei6ruvk 14 719491 7205959 2026-08-01T13:52:38Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kirjandusteosed aastati]] [[Kategooria:2026|Kirjandusteosed]]' 7205959 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kirjandusteosed aastati]] [[Kategooria:2026|Kirjandusteosed]] dampbop8qlplx2nnzf37dhjcrpjoi47 14 719492 7205966 2026-08-01T13:57:43Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ministrid]] [[Kategooria:Kaubandusministrid]]' 7205966 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ministrid]] [[Kategooria:Kaubandusministrid]] ml3yitu2epj2bzyru3ui4el5dhthw05 14 719493 7205970 2026-08-01T13:59:10Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ministrid]] [[Kategooria:Ministrid]]' 7205970 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ministrid]] [[Kategooria:Ministrid]] 01livxzhzt97ks5rj606azaetxdcrgy 14 719494 7205976 2026-08-01T14:12:27Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Madridi Atlético]] [[Kategooria:Jalgpallitreenerid klubiti]]' 7205976 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Madridi Atlético]] [[Kategooria:Jalgpallitreenerid klubiti]] cv44pdqrpgxmccz8pt7e217f10lamw5 0 719495 7205983 2026-08-01T14:16:27Z ~2026-42612-14 234617 Tegin lehe 7205983 wikitext text/x-wiki On eesti kokk 9866r3bd2223lp9aoxi05yz7vhw3apn 7206149 7205983 2026-08-01T20:21:22Z Velirand 67997 7206149 wikitext text/x-wiki '''Joel Ostrat''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1982]]) on eesti kokk. {{JÄRJESTA:Ostrat, Joel}} [[Kategooria:Eesti kokad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] gfj8mp573vmvjjh28ight0vuc97kqin 7206201 7206149 2026-08-01T22:22:43Z Kruusamägi 1530 7206201 wikitext text/x-wiki '''Joel Ostrat''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1982]]) on eesti kokk. == Vaata ka == * [[Joel Ostrati suur õhtusöök]] == Välislingid == * [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1019561/videointervjuu-telekokk-joel-ostrat-minu-saates-on-olnud-vaid-uks-keeruline-staar-kellega-meil-ei-klappinud-algusest-peale "VIDEOINTERVJUU | Telekokk Joel Ostrat: minu saates on olnud vaid üks keeruline staar, kellega meil ei klappinud algusest peale"] Õhtuleht, 12. detsember 2020 {{JÄRJESTA:Ostrat, Joel}} [[Kategooria:Eesti kokad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] qwct6qcfid5ycicv93t112xdziy1sbp 1 719496 7206024 2026-08-01T15:28:43Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Sellisel kujul artiklil küll mõtet ei ole. ~~~~' 7206024 wikitext text/x-wiki Sellisel kujul artiklil küll mõtet ei ole. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 18:28 (EEST) t3eny3oknuyupt48dn08orqhesxa49x 7206151 7206024 2026-08-01T20:21:45Z Velirand 67997 7206151 wikitext text/x-wiki Sellisel kujul artiklil küll mõtet ei ole. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 18:28 (EEST) : Natuke täiendasin. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 23:21 (EEST) tgad6uz2dpm99daieruya88jc50rbyz 1 719497 7206037 2026-08-01T15:48:44Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '"Ta omandas 1980. aastal Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis magistrikraadi raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal." 1980. aastal N. Liidus magistrikraade ei jagatud. ~~~~' 7206037 wikitext text/x-wiki "Ta omandas 1980. aastal Peterburi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis magistrikraadi raamatukogunduse ja infotehnoloogia alal." 1980. aastal N. Liidus magistrikraade ei jagatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 18:48 (EEST) lazyvh3d8hyjanjmho8piwtxjit3rys 14 719498 7206045 2026-08-01T16:21:13Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7206045 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v 2 719499 7206071 2026-08-01T17:05:08Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Doc James/Vaskuliit]] pealkirja [[Vaskuliit]] alla 7206071 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vaskuliit]] 5as3jmhtp7wiimiaolhxxjm74kxex02 0 719500 7206078 2026-08-01T17:34:18Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] Mopertingenis) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahval...' 7206078 wikitext text/x-wiki '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] Mopertingenis) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel [[1987]]–[[2003]] oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] th9y3dgb5poaa6bqmdmh69s1x2z7cce 7206087 7206078 2026-08-01T17:54:44Z Juhan121 25066 7206087 wikitext text/x-wiki '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] [[Bilzen]]is) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). Ta sündis aastal [[1955]] [[Bilzen]]is (asub [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsis (Belgia)]] ([[Belgia]] poolel)) == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel [[1987]]–[[2003]] oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] bax171ywomnntrm9cltj9cj84dpnah2 7206088 7206087 2026-08-01T17:55:13Z Juhan121 25066 7206088 wikitext text/x-wiki '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] [[Bilzen]]is) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). Ta sündis aastal [[1955]] [[Bilzen]]is (asub [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsis]] ([[Belgia]] poolel)) == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel [[1987]]–[[2003]] oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] r8r52520d2i9a0v1vfywpkq1cc3wc1n 7206135 7206088 2026-08-01T20:07:58Z Velirand 67997 7206135 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Frieda Brepoels | pilt = Frieda Brepoels 2.jpg | pildiallkiri = Frieda Brepoels (2010) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus =20. juuli 2004 | ametiajalõpp = 30. jaanuar 2013 | eelmine = [[Geert Bourgeois]] | järgmine = [[Mark Demesmaeker]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Frederika Marie Joseph Brepoels | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1955|05|07}} | sünnikoht = [[Bilzen]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] [[Bilzen]]is) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). Ta sündis aastal [[1955]] [[Bilzen]]is (asub [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsis]] ([[Belgia]] poolel)) == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel [[1987]]–[[2003]] oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] nemwr6rkyocudq5a9u4kg646af379t5 7206139 7206135 2026-08-01T20:10:36Z Velirand 67997 7206139 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Frieda Brepoels | pilt = Frieda Brepoels 2.jpg | pildiallkiri = Frieda Brepoels (2010) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus =20. juuli 2004 | ametiajalõpp = 30. jaanuar 2013 | eelmine = [[Geert Bourgeois]] | järgmine = [[Mark Demesmaeker]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Frederika Marie Joseph Brepoels | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1955|05|07}} | sünnikoht = [[Bilzen]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Nieuw-Vlaamse Alliantie'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] [[Bilzen]]is) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). Ta sündis aastal [[1955]] [[Bilzen]]is (asub [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsis]] ([[Belgia]] poolel)) == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel [[1987]]–[[2003]] oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] lylt19h7jpcajgsny007o31r7s64d7y 7206140 7206139 2026-08-01T20:11:30Z Velirand 67997 7206140 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Frieda Brepoels | pilt = Frieda Brepoels 2.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Frieda Brepoels (2010) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus =20. juuli 2004 | ametiajalõpp = 30. jaanuar 2013 | eelmine = [[Geert Bourgeois]] | järgmine = [[Mark Demesmaeker]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Frederika Marie Joseph Brepoels | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1955|05|07}} | sünnikoht = [[Bilzen]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Nieuw-Vlaamse Alliantie'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] [[Bilzen]]is) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). Ta sündis aastal [[1955]] [[Bilzen]]is (asub [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsis]] ([[Belgia]] poolel)) == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel [[1987]]–[[2003]] oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] rnvjmucbyuyg9zm4op6ks8zhczgv9yx 7206189 7206140 2026-08-01T21:36:39Z Kruusamägi 1530 7206189 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Frieda Brepoels | pilt = Frieda Brepoels 2.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Frieda Brepoels (2010) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus =20. juuli 2004 | ametiajalõpp = 30. jaanuar 2013 | eelmine = [[Geert Bourgeois]] | järgmine = [[Mark Demesmaeker]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Frederika Marie Joseph Brepoels | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1955|05|07}} | sünnikoht = [[Bilzen]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Nieuw-Vlaamse Alliantie'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Frederika Marie Joseph "Frieda" Brepoels''' (sündinud [[7. mai]]l [[1955]] [[Bilzen]]is) on [[Belgia]] poliitik, kes on ''Nieuw-Vlaamse Alliantie''i liige, [[Bilzen]]i endine linnapea ja oli [[Flandria]] esindaja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] (aastatel [[2004]]–[[2013]]). Ta sündis aastal 1955. aastal Belgias [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsis]]. == Karjäär == Ta on ametilt arhitekt, olles õppinud arhitektuuri [[Hasselt]]is. Ta töötas aastatel 1978–1993 sõltumatu arhitektina. Ta alustas oma poliitilist karjääri Rahvaliidus (Volksunie, VU). 27-aastaselt sai temast 1982. aastal [[Bilzen]]i linnavolikogu liige. Aastatel 1985–1987 oli ta Limburgi provintsivolikogu liige. Aastatel 1987–2003 oli ta Esindajatekoja liige, välja arvatud periood 1991–1999, mil ta oli Limburgi provintsi täitevkomitee aseesimees. Temast sai Euroopa Parlamendi liige 2004. aastal Geert Bourgeois' asendajana, kes aga oma kohta ei võtnud. Euroopa Parlamendis oli ta keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liige ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni asendusliige, ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarse koostöö komisjoni delegatsiooni liige ning Andide Ühenduse riikidega suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Alates 1. jaanuarist 2013, pärast 2012. aasta oktoobri kohalikke valimisi, on ta Bilzeni linnapea. Mark Demesmaeker asus tema asemele Euroopa Parlamendis. Ta kandideeris 2014. aasta valimistel Esindajatekotta, kuid ei osutunud valituks. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/28463/FRIEDA_BREPOELS/history/7 Frieda Brepoels Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Brepoels, Frieda}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] hvfehj5snukn33nea57n3tprvzdstmx 0 719501 7206124 2026-08-01T19:47:33Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Frieda Brepoels]] 7206124 wikitext text/x-wiki #suuna [[Frieda Brepoels]] 6zbgydobibi68r60oqgyaygnstgnpzh 0 719502 7206126 2026-08-01T19:50:02Z Korpo 89859 /* */ 7206126 wikitext text/x-wiki [[Fail:Torvoila.jpg|pisipilt|Torvoila 2010. aastal]] '''Torvoila''' on küla [[Hauho]] piirkonnas, mis kuulub tänapäeval [[Hämeenlinna]] linna koosseisu [[Kanta-Häme]] maakonnas Soomes. Küla asub [[Iso Roinevesi]] järve ääres. Torvoilas elab umbes 100 püsielanikku ning lisaks mitusada suveelanikku. Külas tegutses Miehoila algkool, mis suleti 1970. aastal. Aastatel 1940–1970 tegutses Torvoilas mitu pansionaati, kus peatusid suvitajad. Tänapäeval pansionaate enam ei ole, kuid külas on palju suvemaju. Kuni 2009. aastani kuulus Torvoila [[Hauho]] valda, mis liideti seejärel [[Hämeenlinna]] linnaga. Hämeenlinna kesklinn jääb Torvoilast umbes 40 kilomeetri kaugusele. Varem oli Torvoilas külapood, kuid see suleti 1990. aastatel. Lähimad kauplused asuvad Hauhos, [[Aitoo]]s ning suveperioodil Alvettulas, umbes 10 kilomeetri kaugusel. Kord nädalas külastab küla kauplusauto. [[Kategooria:Soome külad]] [[Kategooria:Hämeenlinna]] pb6fca6uky2gk8fg1b7wg1sem8wzorp 0 719503 7206144 2026-08-01T20:14:36Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: '2026. aasta juuli lõpus ületas hinnanguliselt 60 000 inimest, peamiselt noored mehed, [[Maroko|Marokost]] piiri [[Hispaania]] [[Põhja-Aafrika]] autonoomsesse linna [[Ceuta|Ceutasse]], kusjuures väiksem arv inimesi üritas ületada piiri [[Melilla|Melillasse]], mis koormas kohalikke vastuvõtukeskusi üle ja ajendas Ceuta valitsust taotlema, et Hispaania valitsus kuulutaks välja riikliku hädaolukorra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kivil |eesnimi=Karl |kuupäev=31.07.2...' 7206144 wikitext text/x-wiki 2026. aasta juuli lõpus ületas hinnanguliselt 60 000 inimest, peamiselt noored mehed, [[Maroko|Marokost]] piiri [[Hispaania]] [[Põhja-Aafrika]] autonoomsesse linna [[Ceuta|Ceutasse]], kusjuures väiksem arv inimesi üritas ületada piiri [[Melilla|Melillasse]], mis koormas kohalikke vastuvõtukeskusi üle ja ajendas Ceuta valitsust taotlema, et Hispaania valitsus kuulutaks välja riikliku hädaolukorra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kivil |eesnimi=Karl |kuupäev=31.07.2026 |pealkiri=Hispaania enklaavis Ceutas puhkes ulatuslik rändekriis |url=https://www.err.ee/1610099521/hispaania-enklaavis-ceutas-puhkes-ulatuslik-randekriis |vaadatud=01.08.2026 |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Väino |eesnimi=Valner |kuupäev=01.08.2026 |pealkiri=Rändeekspert: migrantide tungimise Ceutasse dirigeeris Maroko riigivõim |url=https://www.err.ee/1610100514/randeekspert-migrantide-tungimise-ceutasse-dirigeeris-maroko-riigivoim |vaadatud=01.08.2026 |väljaanne=Eesti Rahvusringhääling}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Maroko]] [[Kategooria:Hispaania]] [[Kategooria:2026]] g0k9aqpeyvqd8w3swpa1gbhdf591lqc 0 719504 7206153 2026-08-01T20:27:39Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: ''''Süütamine''' on ebaseaduslik tegu, mille käigus tahtlikult ja sihilikult süüdatakse või põletatakse kellegi [[vara]]. Teo toimepanijat nimetatakse '''süütajaks''' või '''sarisüütajaks''', olenevalt sellest, kas isik on varem sarnaseid kuritegusid toime pannud või mitte. Kuigi süütamine hõlmab tavaliselt hooneid, võib see termin viidata ka muude asjade, näiteks mootorsõidukite, veesõidukite või metsade tahtlikule põletamisele. [[Kategooria:Kuriteod]]...' 7206153 wikitext text/x-wiki '''Süütamine''' on ebaseaduslik tegu, mille käigus tahtlikult ja sihilikult süüdatakse või põletatakse kellegi [[vara]]. Teo toimepanijat nimetatakse '''süütajaks''' või '''sarisüütajaks''', olenevalt sellest, kas isik on varem sarnaseid kuritegusid toime pannud või mitte. Kuigi süütamine hõlmab tavaliselt hooneid, võib see termin viidata ka muude asjade, näiteks mootorsõidukite, veesõidukite või metsade tahtlikule põletamisele. [[Kategooria:Kuriteod]] [[Kategooria:Tulekahjud]] 6m7oxx188bgfvszspoii1z5umx8zzan 1 719505 7206188 2026-08-01T21:33:40Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '"Torvoila on küla Hauho piirkonnas"... eh? [[Hauho]] on ise küla. Mida siin silmas peetud on? ~~~~' 7206188 wikitext text/x-wiki "Torvoila on küla Hauho piirkonnas"... eh? [[Hauho]] on ise küla. Mida siin silmas peetud on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:33 (EEST) 681jfjiz9eyk0fcarh8figyb0u3toxd 0 719506 7206195 2026-08-01T22:13:09Z Fredpuss 155194 uus 7206195 wikitext text/x-wiki [[Joachim Rossihnius|Joachim Rossihniuse]] koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast 1632. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses Sangastes, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa (katekismus) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. == Viited == == Vaata ka == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. oq8mfe6iimwk59s7qb3vxdeinsa0t9t 7206198 7206195 2026-08-01T22:19:05Z Kruusamägi 1530 7206198 wikitext text/x-wiki '''Rossihniuse kirikukäsiraamat''' on [[Joachim Rossihnius]]e koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast [[1632]]. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses [[Sangaste]]s, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa ([[katekismus]]) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. 7bchj9uocrnhvwv1a59nsjbbt602woh 7206212 7206198 2026-08-01T22:35:57Z Fredpuss 155194 7206212 wikitext text/x-wiki '''Rossihniuse kirikukäsiraamat''' on [[Joachim Rossihnius]]e koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast [[1632]]. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses [[Sangaste]]s, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa ([[katekismus]]) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. * Vikitekstid: [[s:Eesti_kirjanduse_ajalugu_(Hermann)/Joachim_Rossihnius_ja_Tartu_murre|Eesti kirjanduse ajalugu (K. A. Hermann) / Joachim Rossihnius ja Tartu murre]]. Vaadatud 02.08.2026. * Kataloogis ESTER: [https://www.ester.ee/record=b1551861*est esimene osa], [https://www.ester.ee/record=b1552718*est teine osa]. dqlezirfk5m13cjl6b99tvugg5c49cv 7206213 7206212 2026-08-01T22:37:06Z Fredpuss 155194 7206213 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rossihniuse katekismus.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse tiitelleht|pisi|Rossihniuse katekismuse tiitelleht]] '''Rossihniuse kirikukäsiraamat''' on [[Joachim Rossihnius]]e koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast [[1632]]. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses [[Sangaste]]s, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa ([[katekismus]]) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> [[Fail:Rossihniuse katekismuse näidislehekülg.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse näidislehekülg|pisi|Rossihniuse katekismuse näidislehekülg (kümme käsku)]] Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. * Vikitekstid: [[s:Eesti_kirjanduse_ajalugu_(Hermann)/Joachim_Rossihnius_ja_Tartu_murre|Eesti kirjanduse ajalugu (K. A. Hermann) / Joachim Rossihnius ja Tartu murre]]. Vaadatud 02.08.2026. * Kataloogis ESTER: [https://www.ester.ee/record=b1551861*est esimene osa], [https://www.ester.ee/record=b1552718*est teine osa]. 0y57lrjucdfrjvbdy09by99r443gcxp 7206221 7206213 2026-08-01T22:46:43Z Fredpuss 155194 7206221 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rossihniuse katekismus.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse tiitelleht|pisi|Rossihniuse katekismuse tiitelleht]] '''Rossihniuse kirikukäsiraamat''' on [[Joachim Rossihnius]]e koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast [[1632]]. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses [[Sangaste]]s, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa ([[katekismus]]) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> [[Fail:Rossihniuse katekismuse näidislehekülg.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse näidislehekülg|pisi|Rossihniuse katekismuse näidislehekülg (kümme käsku)]] Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * Taani Kuninglikus Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopiad: [https://www.kb.dk/e-mat/dod/12025000330F-bw.pdf must-valge] (34 MB), [https://www.kb.dk/e-mat/dod/12025000330F-color.pdf värviline] (1459 MB). * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. * Vikitekstid: [[s:Eesti_kirjanduse_ajalugu_(Hermann)/Joachim_Rossihnius_ja_Tartu_murre|Eesti kirjanduse ajalugu (K. A. Hermann) / Joachim Rossihnius ja Tartu murre]]. Vaadatud 02.08.2026. * Kataloogis ESTER: [https://www.ester.ee/record=b1551861*est esimene osa], [https://www.ester.ee/record=b1552718*est teine osa]. iocaw8escjxxb83wwaroyzhg73egwt2 7206231 7206221 2026-08-01T23:11:11Z Fredpuss 155194 7206231 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rossihniuse katekismus.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse tiitelleht|pisi|Rossihniuse katekismuse tiitelleht]] '''Rossihniuse kirikukäsiraamat''' on [[Joachim Rossihnius]]e koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast [[1632]]. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses [[Sangaste]]s, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa ([[katekismus]]) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> [[Fail:Rossihniuse katekismuse näidislehekülg.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse näidislehekülg|pisi|Rossihniuse katekismuse näidislehekülg (kümme käsku)]] Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. [[Fail:Rossihniuse_evangeeliumid.jpg|pisi|Rossihniuse evangeeliumite tiitelleht]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * Taani Kuninglikus Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopiad: [https://www.kb.dk/e-mat/dod/12025000330F-bw.pdf must-valge] (34 MB), [https://www.kb.dk/e-mat/dod/12025000330F-color.pdf värviline] (1459 MB). * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. * Vikitekstid: [[s:Eesti_kirjanduse_ajalugu_(Hermann)/Joachim_Rossihnius_ja_Tartu_murre|Eesti kirjanduse ajalugu (K. A. Hermann) / Joachim Rossihnius ja Tartu murre]]. Vaadatud 02.08.2026. * Kataloogis ESTER: [https://www.ester.ee/record=b1551861*est esimene osa], [https://www.ester.ee/record=b1552718*est teine osa]. ibzmtu9f5hgqn3bwez5maivp78z7fmm 7206252 7206231 2026-08-02T02:45:17Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]] 7206252 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rossihniuse katekismus.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse tiitelleht|pisi|Rossihniuse katekismuse tiitelleht]] '''Rossihniuse kirikukäsiraamat''' on [[Joachim Rossihnius]]e koostatud ja tõlgitud [[Tartu keel|tartukeelne]] kirikukäsiraamat aastast [[1632]]. Rossihnius avaldas raamatu, kui ta tegutses [[Sangaste]]s, olles [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Karula kogudus|Karula]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre koguduse]] pastor. Käsiraamat ilmus kahes eraldi osas. Mõlemad osad trükiti [[Riia|Riias]] Gerhard Schröderi trükikojas.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eestikeelne raamat 1525–1850 |kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu |aasta=2000 |toimetaja-perekonnanimi=Annus |toimetaja-eesnimi=Endel |koht=Tallinn |lehekülg=64–65}}</ref> Esimene osa ([[katekismus]]) kannab pealkirja "Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI in sechs Hauptstücke verfasset, Wie derselbe in der Christlichen Gemeine, und fürnemblich unter der lieben Jugend geübet werden sol: Besambt den Fragstücken Lutheri: und dem Traw- und Tauffbüchlein und gemeinen Collecten. Itzo in Estonische Dörptische sprache versetzet Durch IOCHIMUM ROSSIHNIUM Pharr-Herrn zu Theall, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Dr Martin Lutheri katekismus, koostatud kuues peatükis, nagu seda kristlikkudes kogudustes ja eriti armsa noorsoo seas tuleb õpetada. Ühes Lutheri küsimustega, leina- ja ristimisraamatukese ning ühispalvetega. Tartueesti keelde ümber pannud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre kirikhärra"). Pühendus ([[Sangaste mõis|Sangaste mõisahärrale]] Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, sisutekst on rööpselt saksa ja tartu keeles, raamatus on 88 lehekülge.<ref name=":0" /> [[Fail:Rossihniuse katekismuse näidislehekülg.jpg|alt=Rossihniuse katekismuse näidislehekülg|pisi|Rossihniuse katekismuse näidislehekülg (kümme käsku)]] Teise osa (evangeeliumid ja epistlid) pealkiri on "Evangelia und Episteln auff alle Sontage durchs ganze Jahr. Item: Evangelia und Episteln der fürnembsten Festen. und: Die Historia vom Leiden und Sterben unsers HERRN und Heylandes JEsu CHristi. In Lieffländische Estonische Sprache transferiret. Durch: JOACHIMUM ROSSINIUM, Pastoren zu Theal, Caroll und Felcke" (tõlkes: "Evangeeliumid ja epistlid iga pühapäeva jaoks aasta läbi. Samuti tähtsamate pühade evangeeliumid ja epistlid ja meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse kannatamise ja surma lood. Liivimaa eesti keelde tõlkinud Joachim Rossihnius, Sangaste, Karula ja Laatre pastor"). Selles on 200 lehekülge, pealkirjad ja pühendus (Sangaste mõisahärradele Christoffer Ludwig Raschenile ja Heinrich Abel Ziegenmeyerile) on saksa keeles, tekst tartu keeles.<ref name=":0" /> Mõlema osa ainueksemplar (koondköide) Eestis asub [[Eesti Akadeemiline Raamatukogu|Eesti Akadeemilises Raamatukogus]]. Sellel eksemplaril on teise osa lõpp puudu, see on asendatud käsikirjalise koopiaga. Eksemplar vahetati 1938. aastal Lätist, andes asemele lätikeelse lauluraamatu (1631). Üks eksemplar mõlemast osast leidub [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] [[Taani Kuninglik Raamatukogu|Taani Kuninglikus Raamatukogus]] ning üks defektne katekismuse eksemplar leidub [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti Rahvusraamatukogus]]. 1901. aastal leiti Riias veel üks täielik eksemplar, mille asukoht on praegu teadmata.<ref name=":0" /> Raamatu kaks osa on [[Eesti rahvusbibliograafia]] järgi järjekorras 11. ja 12. trükis ilmunud eestikeelne raamat. [[Fail:Rossihniuse_evangeeliumid.jpg|pisi|Rossihniuse evangeeliumite tiitelleht]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Eesti Akadeemilise Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopia ETERAs: [https://www.etera.ee/zoom/21900/view esimene osa (katekismus)], [https://www.etera.ee/zoom/21817/view teine osa (evangeeliumid ja epistlid)]. * Taani Kuninglikus Raamatukogus leiduva eksemplari digikoopiad: [https://www.kb.dk/e-mat/dod/12025000330F-bw.pdf must-valge] (34 MB), [https://www.kb.dk/e-mat/dod/12025000330F-color.pdf värviline] (1459 MB). * [https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=info&kood=1632-Rossihnius-Catechismus Vana kirjakeele korpus: Catechismus Herrn D. MARTINI LUTHERI. Rossihnius, Joachim, 1632]. Sisaldab bibliograafiat ja teksti. Vaadatud 02.08.2026. * Vikitekstid: [[s:Eesti_kirjanduse_ajalugu_(Hermann)/Joachim_Rossihnius_ja_Tartu_murre|Eesti kirjanduse ajalugu (K. A. Hermann) / Joachim Rossihnius ja Tartu murre]]. Vaadatud 02.08.2026. * Kataloogis ESTER: [https://www.ester.ee/record=b1551861*est esimene osa], [https://www.ester.ee/record=b1552718*est teine osa]. [[Kategooria:Esimesed eestikeelsed trükitud raamatud]] t92i578bqbz1jnkeuqok5prci2fcpim 1 719507 7206254 2026-08-02T02:49:25Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Süüdata saab ka lõket või küünalt. ~~~~' 7206254 wikitext text/x-wiki Süüdata saab ka lõket või küünalt. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. august 2026, kell 05:49 (EEST) b1ukgoxqyi6zbja7hj0v31hl70noa8e 7206373 7206254 2026-08-02T07:58:58Z MoroccoCentral 100804 /* */ Vastus 7206373 wikitext text/x-wiki Süüdata saab ka lõket või küünalt. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. august 2026, kell 05:49 (EEST) :Ma tean. On ju võimalik selle siia kirja panna - keegi ei keela teil sõnastust muuta või tervet artiklit ümber teha. Samas mis see parem pealkiri siis oleks olnud? <nowiki>''</nowiki>Tahtlik süütamine<nowiki>''</nowiki>? Artikkel <nowiki>''</nowiki>[[Tule süütamine]]<nowiki>''</nowiki> on ka ju täitsa eraldi olemas - see artikkel siin räägib kuritegelikust süütamisest. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 2. august 2026, kell 10:58 (EEST) 4o90k2epryhpy493h8si4dkopp7v9h2 0 719508 7206291 2026-08-02T05:55:27Z Korpo 89859 /* */ 7206291 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hauho church 1 AB.jpg|pisi|250px|Hauho kirik kirde poolt vaadatuna.]] '''Hauho kirik''', tuntud ka kui '''Ristija Johannese kirik''' (soome keeles ''Hauhon kirkko''), on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Hauho]]s, mis kuulub [[Hämeenlinna]] linna koosseisu [[Soome]]s. Tõenäoliselt ehitati kirik 16. sajandi alguses. Ristkülikukujulisel kirikuhoonel on lõunaküljel eeskoda ja põhjaküljel käärkamber. Praegune tellistest käärkamber ehitati aastatel 1783–1784 keskaegse käärkambri asemele. Kivikirik asendas varasema puukiriku. == Interjöör ja arhitektuur == Kirikust ei ole leitud seinamaalinguid. Kooris asuv triumfirist pärineb 16. sajandi algusest. Kirikus on umbes kümme keskaegset puuskulptuuri. Vanim neist on [[Olav II Haraldsson|Püha Olavi]] kujutis, mis valmistati [[Gotland]]il umbes aastatel 1325–1350. Altarimaali kohal asuvad apostlite [[Peetrus]]e ja [[Paulus]]e kujud, mis kuulusid algselt tiibaltarisse. Kirikus asub ka Soome vanim [[votiivlaev]], mis valmistati 1609. aastal galeassi kujul. Altarimaali ''Jeesus Ketsemani aias'' maalis [[Juho Forssell]] 1883. aastal. Tellistest viilukaunistused sarnanevad [[Uusimaa]] ja [[Satakunta]] piirkonna kirikute omadega. Kiriku sisemus on jagatud kolmeks lööviks: kesklöövil on tähtvõlv ning külglöövidel täht- ja ristvõlvid. Kirikus asub Soome vanim annetuste kogumise kuju '''Bartimeus''', mis pärineb 17. sajandi lõpust. 2022. aasta juunis paigaldati selle kõrvale naisekuju '''Amalia'', mille valmistas skulptor [[Matti Peltokangas]]. [[Fail:Hauho sh.jpg|pisi|Sõjahaudade ala Hauho kiriku juures.]] == Galerii == <gallery> Fail:Church, Hauho, 20090621-02.jpg|Kellatorn Fail:Hauho church 3 AB.jpg|Lääneviil Fail:Hauho church 6 AB.jpg|Vaade kalmistult Fail:Kattimattinen Triumfiristi Hauhon kirkko.jpg|Triumfirist Fail:Kattimattinen Puuveistos Hauhon kirkko.jpg|Puuskulptuur </gallery> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Soome luterlikud kirikud]] [[Kategooria:Soome keskaegsed kirikud]] [[Kategooria:Hämeenlinna]] puhyislh5thb7o18gm36g3ahajts8xn 7206292 7206291 2026-08-02T05:57:17Z Korpo 89859 7206292 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hauho church 1 AB.jpg|pisi|250px|Hauho kirik kirde poolt vaadatuna.]] '''Hauho kirik''', tuntud ka kui '''Ristija Johannese kirik''' (soome keeles ''Hauhon kirkko''), on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik (hoone)|kirik]] [[Hauho]]s, mis kuulub [[Hämeenlinna]] linna koosseisu [[Soome]]s. Tõenäoliselt ehitati see 16. sajandi alguses. Ristkülikukujulisel kirikuhoonel on lõunaküljel eeskoda ja põhjaküljel käärkamber. Praegune tellistest käärkamber ehitati aastatel 1783–1784 keskaegse käärkambri asemele. Kivikirik asendas varasema puukiriku. == Interjöör ja arhitektuur == Kirikust ei ole leitud seinamaalinguid. Kooris asuv triumfirist pärineb 16. sajandi algusest. Kirikus on umbes kümme keskaegset puuskulptuuri. Vanim neist on [[Olav II Haraldsson|Püha Olavi]] kujutis, mis valmistati [[Gotland]]il umbes aastatel 1325–1350. Altarimaali kohal asuvad apostlite [[Peetrus]]e ja [[Paulus]]e kujud, mis kuulusid algselt tiibaltarisse. Kirikus asub ka Soome vanim [[votiivlaev]], mis valmistati 1609. aastal galeassi kujul. Altarimaali ''Jeesus Ketsemani aias'' maalis [[Juho Forssell]] 1883. aastal. Tellistest viilukaunistused sarnanevad [[Uusimaa]] ja [[Satakunta]] piirkonna kirikute omadega. Kiriku sisemus on jagatud kolmeks lööviks: kesklöövil on tähtvõlv ning külglöövidel täht- ja ristvõlvid. Kirikus asub Soome vanim annetuste kogumise kuju '''Bartimeus''', mis pärineb 17. sajandi lõpust. 2022. aasta juunis paigaldati selle kõrvale naisekuju '''Amalia''', mille valmistas skulptor [[Matti Peltokangas]]. [[Fail:Hauho sh.jpg|pisi|Sõjahaudade ala Hauho kiriku juures.]] == Galerii == <gallery> Fail:Church, Hauho, 20090621-02.jpg|Kellatorn Fail:Hauho church 3 AB.jpg|Lääneviil Fail:Hauho church 6 AB.jpg|Vaade kalmistult Fail:Kattimattinen Triumfiristi Hauhon kirkko.jpg|Triumfirist Fail:Kattimattinen Puuveistos Hauhon kirkko.jpg|Puuskulptuur </gallery> == Viited == {{Viited}} <references> <ref>{{Veebiviide |url=https://www.hauhonseurakunta.fi/kirkko-ja-tilat |pealkiri=Hauhon kirkko |väljaandja=Hauhon seurakunta |vaadatud=15.3.2026 }}</ref> <ref>{{Veebiviide |url=https://kulttuuriraitti.fi/raittimaisemat/hauhon-kirkko/ |pealkiri=Hauhon kirkko |väljaandja=Kulttuuriraitti |vaadatud=15.3.2026 }}</ref> <ref>{{Veebiviide |url=https://www.hannuasikainen.fi/kirkot/keskiajan_kivikirkot/hauho.html |pealkiri=Hauhon kirkko |vaadatud=15.3.2026 }}</ref> </references> [[Kategooria:Soome luterlikud kirikud]] [[Kategooria:Soome keskaegsed kirikud]] [[Kategooria:Hämeenlinna]] d9achd69dwn1turii4gorsi8r5uegvs 7206338 7206292 2026-08-02T07:14:33Z Kruusamägi 1530 7206338 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hauho church 1 AB.jpg|pisi|250px|Hauho kirik kirde poolt vaadatuna.]] '''Hauho kirik''', tuntud ka kui '''Ristija Johannese kirik''' (soome keeles ''Hauhon kirkko''), on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik (hoone)|kirik]] [[Hauho]]s, mis kuulub [[Hämeenlinna]] linna koosseisu [[Soome]]s. Tõenäoliselt ehitati see 16. sajandi alguses. Ristkülikukujulisel kirikuhoonel on lõunaküljel eeskoda ja põhjaküljel käärkamber. Praegune tellistest käärkamber ehitati aastatel 1783–1784 keskaegse käärkambri asemele. Kivikirik asendas varasema puukiriku. == Interjöör ja arhitektuur == Kirikust ei ole leitud seinamaalinguid. Kooris asuv triumfirist pärineb 16. sajandi algusest. Kirikus on umbes kümme keskaegset puuskulptuuri. Vanim neist on [[Olav II Haraldsson|Püha Olavi]] kujutis, mis valmistati [[Gotland]]il umbes aastatel 1325–1350. Altarimaali kohal asuvad apostlite [[Peetrus]]e ja [[Paulus]]e kujud, mis kuulusid algselt tiibaltarisse. Kirikus asub ka Soome vanim [[votiivlaev]], mis valmistati 1609. aastal galeassi kujul. Altarimaali ''Jeesus Ketsemani aias'' maalis [[Juho Forssell]] 1883. aastal. Tellistest viilukaunistused sarnanevad [[Uusimaa]] ja [[Satakunta]] piirkonna kirikute omadega. Kiriku sisemus on jagatud kolmeks lööviks: kesklöövil on tähtvõlv ning külglöövidel täht- ja ristvõlvid. Kirikus asub Soome vanim annetuste kogumise kuju '''Bartimeus''', mis pärineb 17. sajandi lõpust. 2022. aasta juunis paigaldati selle kõrvale naisekuju '''Amalia''', mille valmistas skulptor [[Matti Peltokangas]]. [[Fail:Hauho sh.jpg|pisi|Sõjahaudade ala Hauho kiriku juures.]] == Galerii == <gallery> Fail:Church, Hauho, 20090621-02.jpg|Kellatorn Fail:Hauho church 3 AB.jpg|Lääneviil Fail:Hauho church 6 AB.jpg|Vaade kalmistult Fail:Kattimattinen Triumfiristi Hauhon kirkko.jpg|Triumfirist Fail:Kattimattinen Puuveistos Hauhon kirkko.jpg|Puuskulptuur </gallery> == Viited == {{Viited}} <references> <ref>{{Veebiviide |url=https://www.hauhonseurakunta.fi/kirkko-ja-tilat |pealkiri=Hauhon kirkko |väljaandja=Hauhon seurakunta |vaadatud=15.3.2026 }}</ref> <ref>{{Veebiviide |url=https://kulttuuriraitti.fi/raittimaisemat/hauhon-kirkko/ |pealkiri=Hauhon kirkko |väljaandja=Kulttuuriraitti |vaadatud=15.3.2026 }}</ref> <ref>{{Veebiviide |url=https://www.hannuasikainen.fi/kirkot/keskiajan_kivikirkot/hauho.html |pealkiri=Hauhon kirkko |vaadatud=15.3.2026 }}</ref> </references> {{koord}} [[Kategooria:Soome kirikud]] [[Kategooria:Hämeenlinna]] tss0u31ldk1sfq8lp3to3i8oggh22st 0 719509 7206358 2026-08-02T07:40:47Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Piyush Goyal]] 7206358 wikitext text/x-wiki #suuna [[Piyush Goyal]] i9a2dihnaj62lkrpt4xayjdzwsd31z0 0 719510 7206429 2026-08-02T11:15:41Z Kopo25 5046 Tarnawa-Kolonia 7206429 wikitext text/x-wiki <mapframe latitude="50.855593" longitude="22.645912" zoom="11" width="236" height="218" />{{Infokast asula | nimi = Tarnawa-Kolonia | elanikke = 66 | laius = 50.853611 | pikkus = 22.652500 | asendikaart = Poola }} '''Tarnawa-Kolonia''' (või ''Kolonia Tarnawa Duża'' ) on küla [[Poola|Poolas]] [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] Biłgoraj maakonnas Turobini vallas. Aastatel 1975–1998 kuulus linn administratiivselt [[Zamośći maakond|Zamośći]] [[Zamośći maakond|maakonda]]. [[Küla]] on külanõukogu Turobini vallas. 2011. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] andmetel oli külas 66 elanikku ja see oli rahvaarvult valla 23. suurim asula. 30. juulil 2026 kukkus linna lähedale kohaliku aja järgi kella 3.30 ja 4.00 vahel hommikul alla tundmatu objekt. Poola valitsuse esindajate samal päeval esitatud teabe kohaselt oli see suure tõenäosusega [[Venemaa]] [[H-101]] rakett<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poola kinnitas, et tema õhuruumi tungis Vene tiibrakett H-101. Lahtine on tahtlikkuse küsimus |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600749/poola-kinnitas-et-tema-ohuruumi-tungis-vene-tiibrakett-h-101-lahtine-on-tahtlikkuse-kusimus |väljaanne=Delfi.ee}}</ref>. Ametnikud teatasid objekti fragmentide leidmisest piirkonnas ja umbes 10 meetri läbimõõduga kraatri leidmisest. Sama päeva õhtul kinnitas kaitseministeeriumi esindaja pärast Poola relvajõudude operatiivjuhatusega rääkimist, et Poolas alla kukkunud objekt oli Venemaa H-101 tiibrakett. == Viited == [[Kategooria:Poola külad]] 4f1zkes9f7bx8cxd9t1oub840dfe3xf 7206430 7206429 2026-08-02T11:18:02Z Velirand 67997 7206430 wikitext text/x-wiki <mapframe latitude="50.855593" longitude="22.645912" zoom="11" width="236" height="218" />{{Infokast asula | nimi = Tarnawa-Kolonia | elanikke = 66 | laius = 50.853611 | pikkus = 22.652500 | asendikaart = Poola }} '''Tarnawa-Kolonia''' (või ''Kolonia Tarnawa Duża'' ) on küla [[Poola|Poolas]] [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] Biłgoraj maakonnas Turobini vallas. Aastatel 1975–1998 kuulus linn administratiivselt [[Zamośći maakond|Zamośći]] [[Zamośći maakond|maakonda]]. [[Küla]] on külanõukogu Turobini vallas. 2011. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] andmetel oli külas 66 elanikku ja see oli rahvaarvult valla 23. suurim asula. 30. juulil 2026 kukkus linna lähedale kohaliku aja järgi kella 3.30 ja 4.00 vahel hommikul alla tundmatu objekt. Poola valitsuse esindajate samal päeval esitatud teabe kohaselt oli see suure tõenäosusega [[Venemaa]] [[H-101]] rakett<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poola kinnitas, et tema õhuruumi tungis Vene tiibrakett H-101. Lahtine on tahtlikkuse küsimus |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600749/poola-kinnitas-et-tema-ohuruumi-tungis-vene-tiibrakett-h-101-lahtine-on-tahtlikkuse-kusimus |väljaanne=Delfi.ee}}</ref>. Ametnikud teatasid objekti fragmentide leidmisest piirkonnas ja umbes 10 meetri läbimõõduga kraatri leidmisest. Sama päeva õhtul kinnitas kaitseministeeriumi esindaja pärast Poola relvajõudude operatiivjuhatusega rääkimist, et Poolas alla kukkunud objekt oli Venemaa H-101 tiibrakett. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Lublini vojevoodkonna külad]] o0eavvmockz9u66hup5e1t0sq3hstrv